TSH 20121
Honda kindlustuse tingimused
TSH 20121
IF P&C INSURANCE AS. ÄRIREGISTRI XXXX 00000000
Sisukord
Kindlustustingimuste kohaldamine 1
Kindlustusobjekt 1
Kerghaagise kindlustamine 2
Võtmed, puldid, dokumendid 3
Kindlustuse kehtivuspiirkond 3
Õnnetusjuhtum 3
Tulekahju 4
Xxxxxx, röövimine 4
Klaasikindlustus 5
Asendussõiduki kindlustus 5
Autoabikindlustus 5
Välistused 6
Nõuded sõiduki turvaseadmetele 8
Ohutusnõuded 8
Kindlustusandja teavitamine 9
Kohustused kahjujuhtumi korral 9
Kindlustushüvitise vähendamine ja kindlustushüvitise mittemaksmine 9
Kindlustussumma ja kindlustusväärtus 10
Omavastutus 10
Kindlustushüvitise arvutamine 10
Kindlustuskaitse lõppemine pärast kahjujuhtumit 12
Kindlustustingimuste kohaldamine
1. “Honda kindlustuse tingimusi” kohaldatakse Honda sõiduautode ja mootorrataste kindlustamisel koos If P&C Insurance AS “Kindlustuse üldtingimustega”.
2. “Honda kindlustuse tingimustes” toodud õigused ja kohustused kehtivad lisaks “Kindlustuse üldtingimustes” toodud õigustele ja kohustustele.
Kindlustusobjekt
3. Kindlustusobjektiks on Honda sõiduauto või mootorratas (edaspidi ’sõiduk’). Kindlustusobjekt märgitakse kindlustuspoliisile.
Kindlustusobjekti osad
4. Kindlustusobjekti osade liigid on:
4.1. kõrgema riskiga osad. Kõrgema riskiga osade loetelu on punktis 11. Kindlustus kehtib kõrgema riskiga osade suhtes üksnes juhul, kui kindlustuspoliisile on märgitud kõrgema riskiga osade hüvitislimiit.
4.2. kindlustusobjekti osad, mille suhtes ühelgi juhul kindlustus ei kehti, on toodud punktides 21 – 23.
4.3. muud, punktides 4.1. – 4.2. nimetamata kindlustusobjektiga ühendatud kindlustusobjekti osad on automaatselt kindlustusega hõlmatud.
5. Kindlustusobjekti osa eemaldamise, vahetamise või lisamise korral kehtib kindlustus punktides 14 - 20 toodud tingimustel.
6. Kui kindlustus ei kehti teatud kindlustusobjekti osa suhtes, siis seda osa ei arvestata kindlustusobjekti turuväärtuse määramisel, samuti ei ole kindlustusandjal kohustust hüvitada selle osa xxxxxxx või taassoetamise kulu ega osutada selle osa rikke või kahjustumise korral autoabiteenust.
Kõrgema riskiga osad
7. Kõrgema riskiga osad on sellised kindlustusobjektiga ühendatud osad, mille suhtes kehtib kindlustus üksnes juhul, kui kindlustuspoliisile on märgitud kõrgema riskiga osade hüvitislimiit.
8. Kui kindlustuspoliisile ei ole kõrgema riskiga osade hüvitislimiiti märgitud, siis kõrgema riskiga osade suhtes kindlustus ei kehti. Nimetatud piirangut kohaldatakse isegi sel juhul, kui kõrgema riskiga osad on märgitud kindlustusobjekti ülevaatuse aktis või kindlustusobjekti soetamise dokumentides.
9. Kõrgema riskiga osade hüvitislimiit on kõrgema riskiga osade asendamise või parandamise eest makstava hüvitise piirmäär (vt ka p 158 - 159).
10. Hüvitislimiit märgitakse kindlustuspoliisile kõigi kõrgema riskiga osade kohta kokku. Kõrgema riskiga osi kindlustuspoliisil eraldi loetlema ei pea.
11. Kõrgema riskiga osade loetelu:
11.1. täiendav kaitseraud, sh esirauad, taga-, külje- ja astmerauad, (v.a tehase standardvarustuse hulka kuuluvad kaitserauad);
11.2. xxxxxxxxxx;
11.3. lasteiste (turvatool, turvahäll);
11.4. xxxxxxxxxx, jalgrattaraam ja katuseboks (suusaboks, purjelauaboks jms);
11.5. kindlustusobjektiga ühendatud mikrolaineahi, pliit, külmutuskapp, sanitaartehnika;
11.6. sideseadmed;
11.7. audioseadmed, sh kõlarid, võimendid jms, (v.a punktis 12 toodud juhul);
11.8. videoseadmed (telerid jms);
11.9. lisatuled, (v.a tehase standardvarustuse hulka kuuluvad udutuled);
11.10. taksomeeter;
11.11. printer;
11.12. vints;
11.13. eritehnika, s.o seadmed, mida kasutatakse erifunktsiooni teostamiseks (meditsiinitehnika, diagnostikaseadmed, tuletõrjeseadmed, valjuhääldid jms);
11.14. ilustus-, xxx- xx lisamaalingud ja dekoratiivkiled. Dekoratiivkile on xxxx, millele on kantud sõnum või graafiline kujutis (nt logo, reklaam);
11.15. sõidukiga alaliselt ühendatud navigatsiooniseadmed (v.a punktis 12 toodud juhul);
11.16. sõiduki plastist ja/või metallist kastikate.
12. Järgnevalt nimetatud sõiduki osade suhtes kehtib kindlustus ka sel juhul, kui kõrgema riskiga osade hüvitislimiiti ei ole kindlustuspoliisil märgitud:
12.1. Honda tähistusega audioseadmed;
12.2. Honda tehase või tema poolt volitatud töökoja poolt paigaldatud integreeritud (alaliselt ühendatud) audioseadmed, integreeritud (alaliselt ühendatud) pardakompuutrid ja integreeritud (alaliselt ühendatud) navigatsiooniseadmed.
13. Valuvelgede hävimise, kahjustumise, varguse või röövimisel korral, kui kindlustuspoliisile ei ole kõrgema riskiga osade hüvitislimiiti märgitud, lähtub kindlustusandja kindlustushüvitise määramisel originaalmõõdus plekkvelgede väärtusest. Kui saadaolevate plekkvelgede paigaldamine ei ole tehnilistelt võimalik, lähtutakse kindlustushüvitise määramisel kõige odavamate saadaolevate tehniliselt sobivate valuvelgede väärtusest.
Kindlustusobjekti osade muutus kindlustusperioodi jooksul
14. Kindlustus ei kehti kindlustusobjekti osa suhtes, mis on enne kindlustusjuhtumi toimumist eemaldatud.
15. Kui kindlustusobjekti osa, mille suhtes kindlustus kehtib, on enne kindlustusjuhtumi toimumist vahetatud odavama osa vastu, lähtub kindlustusandja kahjusumma määramisel odavamast osast.
16. Kindlustusandja nõudel peab kindlustusvõtja esitama kindlustusobjekti viivitamatult kindlustusandjale ülevaatamiseks pärast kindlustusobjekti osa eemaldamist, paigaldamist või vahetamist.
17. Kindlustusvõtja on kohustatud säilitama ja kindlustusandja nõudmisel esitama kindlustusandjale kindlustusobjekti osa eemaldamist, vahetamist või paigaldamist ning uue osa väärtust tõendavad dokumendid.
18. Kui kindlustusvõtja ei esita kindlustusandjale kindlustusobjekti osa paigaldamist või vahetamist tõendavaid dokumente, on kindlustusandjal õigus lähtuda kahjusumma määramisel sellest, et kindlustusobjekti osa ei olnud paigaldatud või vahetatud.
19. Kõrgema riskiga osade hüvitislimiit automaatselt ei suurene. Kõrgema riskiga osade hüvitislimiidi suurendamiseks (s.o kindlustuslepingu muutmiseks) peab kindlustusvõtja esitama kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sooviavalduse.
20. Kui kindlustusvõtja soovib kõrgema riskiga osade hüvitislimiiti suurendada või lisada kindlustuslepingusse kõrgema riskiga osade hüvitislimiidi, loetakse, et kindlustuslepingut on muudetud üksnes juhul, kui kindlustusandja on kindlustusvõtja kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse alusel väljastanud muudetud andmetega kindlustuspoliisi või xxxxx xxxx ja kindlustusvõtja on tasunud täiendava kindlustusmakse.
Esemed, mida ei hüvitata
21. Kindlustus ei kehti selliste kindlustusobjekti osade suhtes, mille omamine või paigaldamine on Eesti õigusaktiga keelatud.
22. Kindlustus ei kehti kindlustusobjektile paigaldamata osade (varuosad, teine rehvide komplekt jms) suhtes.
23. Kindlustus ei kehti teisaldatavate navigatsiooniseadmete, nende osade ja tarvikute suhtes.
Kerghaagise kindlustamine
24. Kindlustusobjektiks on iga kerghaagis, mis on kindlustusjuhtumi toimumise ajal haagitud kindlustatud sõiduki külge. Kerghaagis on haagis, mille täismass ei ületa 750 kg.
25. Kerghaagise kindlustus ei kehti ajal, mil kerghaagis ei olnud kindlustatud sõiduki haakes. Samuti ei kehti kindlustus kerghaagises olnud asjade suhtes.
26. Xxxxxxxxxx on kindlustatud samade kindlustusjuhtumite vastu kui sõiduk, mille haakes oli kerghaagis kindlustusjuhtumi toimumise ajal, v.a xxxxxx xx röövimine, asendussõiduki ja autoabi kindlustusjuhtumid.
27. NB! Kerghaagis ega selle osad ei ole ühelgi juhul kindlustatud varguse, röövimise, asendussõiduki ja autoabi kindlustusjuhtumite vastu.
28. Xxxxxxxxxxx kindlustuses on kindlustatuks kerghaagise omanik.
29. Kindlustuslepingus märgitud soodustatud isikul ei ole õigust saada hüvitist kerghaagise eest, (v.a juhul, kui soodustatud isik ongi kerghaagise omanik).
30. Kerghaagise kindlustussumma on 1000 eurot. Kui kahjusumma on 1000 eurot või väiksem, siis lähtutakse kindlustushüvitise arvutamisel kahjusummast.
31. Kerghaagise omavastutus on sama suur kui kindlustatud sõiduki põhiomavastutus. Kui kahju tekib nii kerghaagisele kui ka sõidukile, mille haakes kerghaagis oli, rakendatakse nii kerghaagise omavastutust kui ka sõiduki omavastutust.
Võtmed, puldid, dokumendid
32. Käesolevates kindlustustingimustes kasutatav mõiste ‘võtmed ja puldid’ tähendab kindlustusobjekti võtmeid xx xxxx seadmeid, mis on mõeldud kindlustusobjekti uste või luukide avamiseks või turvaseadmete kasutamiseks (immobilaiseri puldid, signalisatsioonipuldid, uksekaardid jms).
33. Käesolevates kindlustustingimustes kasutatav mõiste ‘kindlustusobjekti dokumendid’ tähendab kindlustusobjekti registreerimistunnistust. Kui registreerimistunnistus koosneb mitmest erinevast dokumendist (nt A-osa ja B-osa), hõlmab mõiste ‘kindlustusobjekti dokumendid’ kõiki registreerimistunnistuse osi.
34. Kindlustusvõtja on kohustatud teatama kindlustusandjale viivitamatult kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-posti xxxx) kindlustusobjekti võtmete, pultide, lukkude ja turvaseadmete (sh immobilaiser, signalisatsioon) eemaldamisest, vahetamisest, paigaldamisest või ümberkodeerimisest.
Kindlustuse kehtivuspiirkond
35. Kindlustus kehtib kindlustuspoliisile märgitud kehtivuspiirkonnas, kui käesolevate kindlustustingimustega ei ole ette nähtud teisiti.
36. Kindlustuse kehtivuspiirkonnad on:
36.1. Eesti;
36.2. Euroopa (v.a Ukraina, Valgevene, Venemaa);
36.3. kogu Euroopa (sh Ukraina, Valgevene, Venemaa Euroopa-osa). Venemaa Euroopa-osaks loetakse Vene Föderatsiooni osa, mis jääb Uurali mäestikust lääne xxxxx.
Piirangud
37. Sõltumata valitud kindlustuse kehtivuspiirkonnast, ei kehti autoabikindlustus ühelgi juhul Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes.
38. Sõltumata valitud kindlustuse kehtivuspiirkonnast kehtivad järgmised kindlustuskaitsed ainult Eestis toimunud kindlustusjuhtumite korral:
38.1. asendussõiduki kindlustus (v.a juhul, kui sõidukit remonditakse Eestis);
38.2. autoabikindlustuse kindlustuskaitse „abi liiklusõnnetuse vormistamisel pukseerimisabi juhtumi korral“ (p 83.6).
39. Honda kindlustuse kindlustusjuhtumid ja kindlustuskaitsed on:
39.1. õnnetusjuhtum (sh vandalism, liiklusõnnetus, loodusõnnetus, sõiduki osade kahjustumine);
39.2. tulekahju;
39.3. xxxxxx, röövimine
39.4. klaasikindlustus;
39.5. asendussõiduki kindlustus;
39.6. autoabikindlustus.
Õnnetusjuhtum
40. Õnnetusjuhtumiks (sh vandalism ehk vara tahtlik kahjustamine, liiklusõnnetus, loodusõnnetus, sõiduki osade kahjustumine) loetakse kindlustusobjekti kahjustumist või hävimist mistahes kindlustusvõtjale, kindlustatule, soodustatud isikule ja kindlustusobjekti seaduslikule valdajale ootamatu sündmuse või teo tagajärjel.
41. Õnnetusjuhtumiks loetakse ka kindlustusobjekti kahjustumine või hävimine üleujutuse, pinnasevee või põhjavee tõusu või kanalisatsiooni või sadeveesüsteemide mittetoimimise tõttu (nt kindlustusobjekti uppumine keldrigaraažis).
42. Õnnetusjuhtumiks ei loeta kindlustusobjekti kahjustumist või hävimist, mis on tekkinud kindlustusobjekti mootori toitesüsteemi sattunud vee tagajärjel, kui kindlustusobjektiga sõideti või kindlustusobjekti kasutati vee või lumega kaetud xxxx või maa-alal. Eeltoodud välistust ei kohaldata, kui kahju on tekkinud kindlustusobjekti teelt väljasõidust, ümberminekust või kokkupõrkest teise sõiduki või muu objektiga.
43. Õnnetusjuhtumiks ei loeta kindlustusobjekti kahjustumist või hävimist, mis on seotud tulekahjuga, varguse või röövimisega. Õnnetusjuhtumiks ei loeta kindlustusobjekti kahjustumist või hävimist, kui kindlustusobjekt oli kahjustumise või hävimise ajal ebaseaduslikus valduses (varastatud, röövitud). Eelnimetatud kahju on hõlmatud tulekahju kindlustusega või varguse või röövimise kindlustusega.
Tulekahju
44. Tulekahjuks loetakse kindlustusobjekti ootamatut ja ettenägematut kahjustumist või hävimist tule (sh süütamise), suitsu, tahma või kustutustööde tõttu.
45. Tulekahju, mis tekkis remonditöökoja töötaja tegevuse või tegevusetuse tõttu (sh mittenõuetekohase xxxxxxx või hoolduse tagajärjel), loetakse kindlustusjuhtumiks.
46. Tulekahjuks ei loeta kindlustusobjekti kahjustumist või hävimist, kui kindlustusobjekt oli kahjustumise või hävimise ajal ebaseaduslikus valduses (varastatud, ärandatud, omavolilises kasutuses jms). Eelnimetatud kahju on hõlmatud varguse või röövimise kindlustusega.
Xxxxxx, röövimine
Kindlustusjuhtum
47. Kindlustusjuhtumiks on käesolevate kindlustustingimustega piiritletud tingimustel kindlustusobjekti ootamatu ja ettenägematu valduse kaotus varguse (sh ärandamise) või röövimise korral, samuti kindlustusobjekti ootamatu ja ettenägematu kahjustumine või hävimine varguse, röövimise või nende tegude katsete käigus.
48. Varguseks loetakse kindlustusobjekti ebaseaduslikku äravõtmist kolmanda isiku poolt, sõltumata sellest, kas äravõtmise eesmärk oli asja ainult kasutada või asi omandada.
49. Röövimiseks loetakse kindlustusobjekti ebaseaduslikku äravõtmist kolmanda isiku poolt vägivalla kasutamise või vägivallaga ähvardamise xxxx.
50. Sõiduki xxxxxx on kindlustusjuhtumiks ainult juhul, kui sõiduk oli varguse ajal lukustatud, aknad, uksed, katuseluuk ja muud sõiduki xxxx xxxx suletud ning kõik sõiduki turvaseadmed olid sisse lülitatud.
Sõiduki osade xxxxxx sõiduki salongist
51. Sõiduki osade xxxxxx salongist on kindlustusjuhtumiks ainult juhul, kui sõidukisse oli sisse murtud sõiduki luku lõhkumise, muukimise, esiklaasi, salongiklaaside, katuseluugi või muude piirete purustamise xxxx.
52. Luku muukimiseks loetakse lukustuse avamist muukraua või muu sellise vahendi abil.
53. Luku muukimiseks ei loeta kindlustusobjekti lukustuse avamist originaalvõtme või originaalpuldiga, sh juhul, kui võti või pult varastati riietuseseme taskust (sh lukustatud, kinninööbitud või muul viisil suletud taskust), käe-, vöö- või seljakotist, kohvrist, mapist vms.
Kindlustusjuhtumiks ei ole…
54. Xxxxxx või röövimine ei ole kindlustusjuhtum, xxx xxxxx pani toime isik, kellel oli xxxx xxxxx kasutamata või vägivalla kasutamisega ähvardamata võimalus kindlustusobjekti võtmetele või pultidele ligi pääseda (nt isik, kellele võtmed või puldid olid hoiule antud, perekonnaliikmed, töökaaslased, peokaaslased, sõbrad, tuttavad jms).
55. Kindlustusobjekti audioseadmete xxxxxx xx ole kindlustusjuhtum, kui kindlustusvõtja ei esita kindlustusandjale viivitamatult pärast kahjujuhtumi toimumist audioseadme esipaneeli. Käesolevat punkti ei kohaldata, kui kindlustusobjekti audioseadmed on toodetud selliselt, et esipaneeli ei ole võimalik eemaldada (integreeritud audioseade).
56. Kindlustusjuhtumiks ei loeta muud varavastast tegu (omastamine, kelmus, väljapressimine), mis xx xxxxx käesolevates tingimustes toodud varguse või röövimise tunnustele.
57. Xxxxxx xx ole kindlustusjuhtum, kui kindlustusobjekt varastatakse pärast kindlustusobjekti võtmete või pultide vargust. Käesolevat välistust ei kohaldata, kui kindlustusobjekti võtmed või puldid võeti ära murdvarguse või röövimise xxxx.
58. Xxxxxx xx ole kindlustusjuhtum, kui kindlustusvõtja ei esita kindlustusandjale viivitamatult pärast kindlustusjuhtumi toimumist kõiki kindlustusobjekti võtmeid xx xxxxx. Käesolevat välistust ei kohaldata, kui kindlustusobjekti võtmed ja puldid võeti ära murdvarguse või röövimise xxxx.
Murdvargus
59. Murdvarguseks loetakse hoonesse tungimist hoone piirde (nt aknad, uksed, seinad, põrandad) lõhkumise või lukustuse lõhkumise või muukimise xxxx.
60. Muukimiseks loetakse hoone lukustuse avamist muukraua või muu sellise vahendi abil.
61. Murdvarguseks ei xxxxx xxxxx lukustuse avamist originaalvõtme või originaalpuldiga, sh juhul, kui võti või pult varastati riietuseseme taskust (sh lukustatud, kinninööbitud või muul viisil suletud taskust), käe-, vöö- või seljakotist, kohvrist, mapist vms.
Klaasikindlustus
62. Kui kindlustuspoliisile on märgitud, et kindlustatud on sõiduki esiklaas või salongiklaasid (sh esiklaas) ja kindlustusjuhtumi tagajärjel hävib või kahjustub üksnes kindlustusobjekti esiklaas ja/või salongiklaasid (edaspidi ’klaas’), siis omavastutust ei rakendata või rakendatakse vähendatud omavastutust (klaasikindlustuse omavastutus).
63. ’Klaasiks’ klaasikindlustuse tähenduses loetakse ka klaasile paigaldatud kilet (turvakile, toonkile), välja arvatud dekoratiivkiled. Dekoratiivkile on xxxx, millele on kantud sõnum või graafiline kujutis (nt logo, reklaam).
64. Klaasikindlustusega on kindlustatud ka sõiduki katuseluuk. NB! Vee pääsemine sõidukisse läbi katuseluugi ei ole kindlustusjuhtum.
65. Kindlustuspoliisile märgitakse:
65.1. kas klaasikindlustus hõlmab ainult esiklaasi või salongiklaase (sh esiklaasi);
65.2. kas rakendatakse vähendatud omavastutust või ei rakendata omavastutust üldse.
66. NB! Kui lisaks klaasile on kahjustunud, hävinud, varastatud või röövitud ka muu kindlustusobjekti osa, kohaldatakse vastava kindlustusjuhtumi omavastutust, sealhulgas klaasile tekkinud kahju osas.
67. Klaasikindlustusega ei ole hõlmatud punktides 62 - 64 nimetamata klaasist, läbipaistvast plastist vms läbipaistvast materjalist kindlustusobjekti osad (katus (v.a katuseluuk), peeglid, laternad, tuled jms).
Asendussõiduki kindlustus
68. Asendussõiduki kindlustuse alusel hüvitab kindlustusandja Eestis asuvalt Honda ametlikult edasimüüjalt saadud asendussõiduki üüritasu.
69. Asendussõiduki kindlustuse korral omavastutust ei rakendata.
70. Asendussõiduki kindlustus kehtib Eestis toimunud kindlustusjuhtumite korral. Kui kindlustusjuhtum toimus kindlustuse kehtivuspiirkonnas väljaspool Eestit, kehtib asendussõiduki kindlustus tingimusel, et sõidukit remonditakse Eestis asuvas Honda töökojas.
71. Asendussõiduki kindlustus kehtib ainult sõiduautode puhul. Asendussõiduki kindlustus ei kehti mootorrataste ja kerghaagiste puhul.
72. Asendussõiduki kindlustuse kindlustusjuhtumiks on sõiduki kahjustumine käesolevate kindlustustingimustega kindlaks määratud õnnetusjuhtumi, tulekahju, varguse või röövimise kindlustusjuhtumi tõttu. Xxxxxx või röövimine on asendussõiduki kindlustuse kindlustusjuhtumiks, kui sõiduk on tagasi saadud, kuid on saanud varguse või röövimise käigus kahjustada. Asendussõiduki kindlustuse korral rakendatakse varguse või röövimise kindlustusjuhtumi kindlaksmääramisel samu tingimusi ja piiranguid, mis kehtivad varguse või röövimise kindlustusjuhtumile (vt ka „Xxxxxx, röövimine“ p 47 - 61).
73. Kindlustusandja maksab asendussõiduki kindlustuse kindlustushüvitist ainult juhul, kui kindlustatud sõiduk kuulub taastamisele. Asendussõiduki kindlustuse kindlustusjuhtumiks ei ole sõiduki täielik hävinemine (vt p 161, 163) või sõidukist ilmajäämine varguse või röövimise tõttu.
74. Sõiduki hävimine või kahjustumine on asendussõiduki kindlustusjuhtumiks ka sel juhul, kui Honda kindlustuse asemel makstakse hüvitist liikluskindlustuse alusel.
75. Asendussõiduki kindlustuse kindlustusjuhtumiks ei ole klaasikindlustuse kindlustusjuhtum (s.t kahjustus ainult sõiduki salongiklaas).
76. Kindlustusandja hüvitab asendussõiduki üüritasu aja eest, mil sõiduk oli Honda töökojas remondis, kuid mitte rohkem kui 4 päeva eest.
77. NB! Kindlustusandja hüvitab asendussõiduki üüritasu ainult ühe kindlustusjuhtumi eest ühe kindlustusperioodi kohta.
78. Kindlustusandjal ei ole kohustust maksta asendussõiduki kindlustuse hüvitist, kui:
78.1. sõiduk anti Honda töökojale üle korraliseks hoolduseks või töö tegemiseks, mis ei ole seotud kindlustusjuhtumi tagajärgede kõrvaldamisega;
78.2. asendussõiduk on üüritud kindlustusandja või Honda ametliku edasimüüja poolt mitteaktsepteeritud üürileandjalt.
79. Kindlustusandjal ei ole kohustust asendussõiduki kindlustuse alusel hüvitada:
79.1. kulutusi kütusele, mootoriõlile, hooldusele ja teistele asendussõiduki ekspluateerimiseks vajalikele materjalidele ning teenustele;
79.2. asendussõiduki kasutamise ajal või tagajärjel tekkinud kahju, sh asendussõiduki kindlustamiseks sõlmitud kindlustuslepingu omavastutuse osa;
79.3. kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkivaid võimalikke ärikatkestuse kulusid (saamatajäänud tulu);
79.4. lisakulutusi asendussõiduki lisaseadmete (näit sidevahendid, navigatsiooniseadmed) kasutamise eest;
79.5. kulutusi asendussõidukile aja eest, mille ulatuses remonditud sõiduki kindlustusvõtjale või tema esindajale üleandmise aeg pikenes vastuvõtjast sõltuvatel asjaoludel.
Autoabikindlustus
80. Autoabikindlustuse kindlustusjuhtumiks on sõiduki tehniline xxxx, sõiduki hävimine või kahjustumine, mille korral sõiduki juht vajab abi või nõustamist. Autoabikindlustuse korral omavastutust ei rakendata.
81. Autoabikindlustus kehtib ainult sõiduautode puhul. Autoabikindlustus ei kehti mootorrataste ja kerghaagiste puhul.
82. NB! Autoabi kindlustuskaitse kehtib ainult nende autoabi teenuste osas, mis on tellitud Honda kindlustuse kontakttelefoni kaudu. Kulutused autoabiga seotud teenustele, mida kindlustusvõtja, kindlustatu või sõiduki juht on teinud omal algatusel või muud autoabiteenuse osutajat kasutades, hüvitamisele ei kuulu.
83. Autoabikindlustus sisaldab järgmisi teenuseid:
83.1. autoabi telefoni xxxx (konsulteerimine ja nõustamine, parima abi organiseerimine vastavalt juhtumi asukohale ja tehnilistele tingimustele; reisi jätkamine – kliendi soovil ja kulul takso organiseerimine);
83.2. autoabi ootamatult tekkinud tehniliste rikete kõrvaldamiseks (sh elektrisüsteemi rikked, toitesüsteemi rikked, jahutussüsteemi rikked, alarmiprobleemid, akuprobleemid, rehviprobleemid, tuled);
83.3. autoabi sõiduki xxxx hooletuse tõttu ootamatult tekkinud tehniliste rikete kõrvaldamiseks (tühi aku (käivitusabi), vale kütus, lisakütus, alarmiprobleemid, võtmete kaotamine või varastamine, rehviprobleemid);
83.4. pukseerimine, xxx xxxxx pole xxxx võimalik kõrvaldada, lähimasse Honda töökotta sama riigi piires, kus kindlustusjuhtum toimus;
NB! Pukseerimise teenust osutatakse ainult üks kord iga kindlustusjuhtumi kohta, väljaarvatud juhul, kui sõidukit ei ole koheselt võimalik toimetada Honda töökotta.
83.5. pukseerimine õnnetusjuhtumi (sh liiklusõnnetuse) korral lähimasse Honda töökotta või valvega parklasse;
83.6. abi liiklusõnnetuse vormistamisel pukseerimisabi juhtumi (p 83.4, 83.5) korral. Sündmuskohast ja vigastatud varast/sõidukitest tehakse fotod ja juhilt võetakse seletuskiri juhtunust. Mitme osalejaga liiklusõnnetuse puhul palutakse täita teade liiklusõnnetusest. Nõustatakse klienti seletuskirja täitmisel, edasisel tegutsemisel, vajadusel kutsutakse sündmuskohale politsei või teatatakse politseile toimunud juhtumist. Kui sündmuskohal selgub, et liiklusõnnetuse eest on vastutav Ifi liikluskindlustuse klient, siis võetakse võimalusel seletus ka teiselt osapoolelt.
84. Autoabi teenuse osutamine toimub Eesti Vabariigi avalikel teedel. Erinevalt punktis 35 sätestatust kehtib autoabikindlustus punktides 83.1 – 83.5 toodud ulatuses ka Euroopa riikide avalikel teedel (va Venemaa, Ukraina, Valgevene) sõltumata valitud kindlustuse kehtivuspiirkonnast.
85. NB! Autoabikindlustuse kindlustuskaitse „abi liiklusõnnetuse vormistamisel“ (vt p 83.6) kehtib ainult Eestis toimunud kindlustusjuhtumite korral tingimusel, et tegemist on ühtlasi pukseerimisabi juhtumiga (p 83.4, 83.5). Kui kindlustatud sõiduk xx xxxx pukseerimist (nt sõidukil on vigastused, mis ei takista teeliikluses osalemist), osutatakse abi telefoni xxxx (vt p 83.1), kuid sündmuskohale ei sõideta.
86. NB! Autoabi teenuseid osutatakse ootamatult tekkinud rikete või kahjujuhtumite korral, mille tõttu ei tohi sõitu jätkata vastavalt Honda tehase tehnilistele tingimustele või mille korral ei ole vastavalt kehtivale seadusandlusele lubatud liikluses osaleda.
Näited: kui lähitulede pirnid on läbi põlenud valgel ajal, siis see ei takista sõitmist ja ei kuulu autoabi teenuste hulka, aga sama xxxx pimedal ajal kuulub; talverehvide vahetamine suverehvide vastu või lihtsalt uute rehvide paigaldamine ei kuulu autoabi teenuste hulka, klaasipesuvedeliku lisamine ei kuulu autoabi teenuste hulka jne.)
87. Sõiduki pukseerimine toimub puksiirautoga xx xxxx juhul, kui sõidukiga ei ole vastavalt kehtivale seadusandlusele lubatud sõita lähimasse Honda töökotta.
Näide: kui liiklusõnnetuse tõttu on vigastatud tagatuli või küljeuks, mis ei takista sõitmist, sõidukit ei pukseerita.
88. Autoabi teenust ei osutata juhul kui see on seadusega vastuolus või kuritahtliku iseloomuga.
Näide: klient palub pukseerida või avada sõiduki uksi sõidukil, mille kasutus- või omandiõigust tal ei õnnestu tõendada.
89. Autoabi teenust ei osutata, kui autoabivajaduse tekkimine oli kindlustusvõtjale, kindlustatule või sõiduki seaduslikule valdajale ettenähtav.
Näide: klient tellib korduvalt käivitusabi vaatamata sellele, et teda on eelnevalt teavitatud aku vahetamise vajadusest.
90. Kindlustusandjal ei ole autoabikindlustuse alusel kohustust hüvitada kulutusi sõiduki tarvikute, varuosade, asendusvõtmete või pultide, kütuse, õli või muude vedelike soetamiseks. Samuti ei ole kindlustusandjal autoabikindlustuse alusel kohustust hüvitada telefonikulusid, parkimistasusid ning takso või muu transpordivahendi kasutamise kulu.
91. Autoabi teenuste xxxxx xx kuulu sõiduki väljatõmbamine lumest, liivast või mudast, v.a juhul, kui autoabivajaduse põhjuseks on liiklusõnnetus (nt teelt väljasõit).
Välistused
92. Järgnevalt toodud välistusi kohaldatakse kõigi kindlustusjuhtumite korral.
„Kindlustuse üldtingimuste“ välistused
93. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju hüvitamine on välistatud If P&C Insurance AS „Kindlustuse üldtingimustega“.
Tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga
94. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga.
95. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju tekkimine ei olnud ootamatu ja ettenägematu.
Kindlustusvõtjaga seotud isikud
96. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kindlustusobjekti süütamine (so tulekahju tahtlik tekitamine), vandalism (so kindlustusobjekti tahtlik kahjustamine või hävitamine), xxxxxx või röövimine või nende tegude katse on toime pandud järgmiste isikute poolt:
96.1. kindlustusvõtja või kindlustatu;
96.2. kindlustusobjekti seaduslik valdaja;
96.3. kindlustusvõtja, kindlustatu või kindlustusobjekti seadusliku valdaja seaduslik esindaja, töötaja või xxxx, xxxxx eest kindlustusvõtja, kindlustatu või seaduslik valdaja vastutab;
96.4. kindlustusvõtja, kindlustatu või kindlustusobjekti seadusliku valdaja vanem, laps, lapselaps, abikaasa, elukaaslane, xxxxx, väimees;
96.5. isik, kellega kindlustusvõtjal, kindlustatul või kindlustusobjekti seaduslikul valdajal on ühine majapidamine.
Joobeseisund
97. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kahju, kui kindlustatud sõiduki juht oli liiklusõnnetuse toimumise ajal joobeseisundis.
98. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kahju, kui juht tarvitab joovet tekitavaid aineid pärast liiklusõnnetuse toimumist xx xxxx joobeseisundi kontrollimist politsei või meditsiiniasutuse poolt.
Lahkumine sündmuskohalt
99. Kindlustusandjal ei ole liiklusõnnetuse tõttu tekkinud kahju hüvitamise kohustust, kui sõiduki juht lahkub õigusakte rikkudes pärast õnnetusjuhtumit sündmuskohalt.
Sõiduki juhtimine xxxx juhiloata või juhtimisõiguseta
100. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kahju, kui kindlustusobjekti xxxxx puudus liiklusõnnetuse toimumise ajal õigusaktiga ette nähtud Eesti Vabariigis kehtiv vastava kategooria juhtimisõigus, kehtiv vastava kategooria juhtimisõigust tõendav dokument (juhiluba) või xxx xxxxxxx kategooria juhtimisõigus oli liiklusõnnetuse toimumise ajal peatatud.
101. Eelmises punktis toodud välistust ei kohaldata, kui kindlustusobjekt oli varastatud või röövitud xx xxxxx kohta on esitatud avaldus kriminaalmenetluse algatamiseks. Käesolev punkt ei takista mistahes muude välistuste ja piirangute (sh p 96, kindlustusvõtjaga seotud isikute poolt tekitatud kahju) kohaldamist.
Talverehvide mittekasutamine
102. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju tekkimist soodustas suverehvide kasutamine ajal, mil talverehvide kasutamine on õigusakti alusel kohustuslik.
Xxxxx hooletus xxxx xx väljaspool xxxx
103. Erinevalt käesolevate kindlustustingimuste punktist 2 ja “Kindlustuse üldtingimustes” sätestatust on kindlustusandjal kohustus hüvitada xxxx liiklemise käigus kindlustusobjekti valdaja xxxxx hooletuse tõttu kindlustusobjektile tekkinud kahju.
104. Xxxxx hooletuse tõttu xxxx liiklemise käigus tekkinud kahju ei kuulu hüvitamisele, xxx xxxxx kahju hüvitamine on välistatud vastavalt punktidele 102 (talverehvide mittekasutamine), 111 - 115 (mittenõuetekohane tehniline seisund).
105. Kui kahju on tekkinud kindlustusobjekti xxxxx tõstmise või maanteekraavist väljatõmbamise tagajärjel, loetakse, et kahju on tekkinud xxxx liiklemise käigus.
106. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada väljaspool xxxx (nt sõiduki hoidmine garaažis, maasturiga liikumine maastikul) sõiduki valdaja xxxxx hooletuse tõttu tekkinud kahju.
Kindlustusobjekti kasutamine väljaspool xxxx
107. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kahju, mis on seotud kindlustusobjekti vajumisega läbi jää väljaspool liiklemiseks ametlikult avatud jääteed.
108. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kahju, mis on tekkinud territooriumil, mis on liikluskorraldusvahendiga liiklemiseks suletud (nt lennuväli, tee-ehituse ala, karjäär, kaevandus jms). Eeltoodud välistust ei kohaldata nende sõidukite osas, mis täidavad liikluseks suletud territooriumil tööülesandeid.
109. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kahju, mis on tekkinud seoses sõidukiga sõitmisega liiklemiseks mitte ettenähtud piirkonnas (maastikul, kaldaalal, vees, soisel alal jms), kui kahju on seotud vastava piirkonna iseärasustega (näiteks otsasõit kivile xxxxxx xxxxx, mutta vajumine, puuokste kriimustused jms).
Võistlused ja võidusõidud
110. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kahju, mis on seotud kindlustusobjekti kasutamisega võistlusel või võidusõidul, samuti harjutamisel võistluseks või võidusõiduks. Käesolevat välistust kohaldatakse sõltumata sellest, kas võistlus, võidusõit või selleks harjutamine oli korraldatud õiguspäraselt või mitte.
Mittenõuetekohane tehniline seisund
111. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kulutusi kindlustusobjekti rikete kõrvaldamiseks (hooldus, kulunud osade vahetus jms), välja arvatud juhul, xxx xxxxx põhjuseks oli ootamatu ja ettenägematu kindlustusobjektiväline asjaolu.
112. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kahju, mille eest vastutab tootja, müüja või remontija (sh tootjagarantii, müügigarantii, töövõtugarantii jms alusel hüvitatav kahju).
113. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kahju, mis on tekkinud puuduliku, oskamatu või mittenõuetekohase hoolduse või xxxxxxx tõttu, sõltumata sellest, kes xxxxxxx teostas.
114. Punktides 111 – 113 toodud välistusi ei kohaldata tingimusel, et sõiduk oli nõuetekohaselt hooldatud, sõiduk oli tähtaegselt läbinud tehnoülevaatuse ja kindlustusjuhtumi toimumine ei olnud sõiduki juhile ettenähtav:
114.1. autoabikindlustuse juhtumite korral;
114.2. juhul kui kahju põhjustas tulekahju, teelt väljasõit, kindlustusobjekti ümberminek või kokkupõrge teise objektiga.
115. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kahju, mille põhjustas või mille tekkimisele aitas xxxxx puudulik tehniline seisund (sh rehvide seisund), mille puhul liikluses osalemine ei ole Eesti õigusaktidega lubatud.
Õli või muu vedelik kindlustusobjekti seadmetes
116. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kahju, mis on tingitud õli või muu vedeliku ebapiisavast kogusest või ringlusest kindlustusobjekti seadmetes.
117. Eelmises punktis toodud välistust ei kohaldata, kui õli või muu vedeliku ebapiisav kogus või ebapiisav ringlus on tingitud kokkupõrkest või teelt väljasõidust ja kahju on tekkinud vahetult pärast kokkupõrget või teelt väljasõitu. Pärast kahjujuhtumi toimumist tohib kindlustusobjekti kasutada üksnes punktis 130 toodud tingimustel.
Ebakvaliteetne kütus
118. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kindlustusobjekti mootorile ebakvaliteetse kütuse kasutamise tõttu tekkinud kahju.
Tavapärane kulumine
119. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju on tingitud kindlustusobjekti tavapärasest järkjärguliselt kulumisest, amortisatsioonist või korrosioonist.
Ainult rehvile tekkinud kahju
120. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju on tekkinud ainult rehvile või rehvidele.
Nõuded sõiduki turvaseadmetele
Sõiduautod
121. Varguse ja röövimise vastu kindlustatud sõiduautole peab olema paigaldatud immobilaiser ja signalisatsioon.
122. Immobilaiser peab rakenduma xxxx tahtest sõltumata ja sisaldama käivitusblokeeringu funktsiooni. Signalisatsioonil peab olema uste, esikapoti ja tagaluugi blokeeringu funktsioon. Signalisatsioon peab reageerima uste, esikapoti ja tagaluugi avamise xxxxx xxx heli- kui ka valgussignaaliga.
Mootorrattad
123. Varguse ja röövimise vastu kindlustatud mootorrattal peab olema vähemalt üks alltoodud turvaseadmetest:
123.1. immobilaiser, millel on käivitusblokeeringu funktsioon ning mis rakendub xxxx tahtest sõltumata või
123.2. signalisatsioon, millel on käivitusblokeeringu funktsioon, kusjuures käivitusblokeering peab rakenduma xxxx tahtest sõltumata.
Ohutusnõuded
Lahkumine sõidukist
124. Sõidukist lahkudes peab juht sulgema kõik aknad ja lukustama kõik uksed, xxxxx võtma kõik võtmed, puldid ja dokumendid, eemaldama xx xxxxx võtma audiotehnika eemaldatava esipaneeli ja rakendama tööle sõiduki turvaseadmed.
Võtmete, pultide ja dokumentide hoidmine
125. Kindlustusobjekti võtmeid, xxxxx xx dokumente tuleb xxxxx xxxxx xx viisil, mille puhul jõudu kasutamata või vägivallaga ähvardamata (nt sissemurdmine või röövimine) ei saa võtmeid, xxxxx xx dokumente xxx xxxxx.
126. Enne alkoholi tarvitamist peab võtmete, pultide ja dokumentide hoidja võtma tarvitusele piisavad abinõud, et vältida võtmete, pultide või dokumentide kaotust või kõrvalise isiku kätte sattumist joobeseisundi ajal.
127. Kui kindlustusobjekti võtmeid xx xxxxx hoitakse väljaspool lukustatud kappi või sahtlit, peavad võtmete ja pultide hoidmise ruumi aknad olema suletud ja uksed lukustatud. Aknad võivad olla avatud ja uksed lukustamata, kui võtmed ja puldid on vahetu ja katkematu järelevalve all. Valve on vahetu ja katkematu, xxx xxxxx kasutamata või vägivallaga ähvardamata ei saa võtmeid, xxxxx xx dokumente xxx xxxxx.
128. Võtmeid, xxxxx xx dokumente ei tohi jätta sõidukisse.
Tuleohutus
129. Kindlustusobjekti hoiukoht (garaaž) peab vastama tuleohutuse nõuetele. Garaažis on keelatud lahtise tule kasutamine. Sõiduki remontimisel, sh värvimis-ja keevitustöödel tuleb täita vastavaid ohutusnõudeid.
Kindlustusobjekti kasutamine pärast kahjujuhtumit
130. Pärast kindlustusobjekti kahjustumist (sh pärast liiklusõnnetust) võib kindlustusobjekti kasutada ainult juhul, kui kindlustusobjekti kasutaja on kindlustusobjekti üle kontrollinud ja veendunud, et kindlustusobjekt on kasutamiseks nõutavas tehnilises seisundis (sh tuleb kontrollida, kas õli või kütus ei leki, kas rehvid on terved, rool ja pidurid töötavad).
Kindlustusandja teavitamine
131. Erinevalt “Kindlustuse üldtingimustes” sätestatust on kindlustusvõtja kohustatud kindlustusandjat viivitamatult kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatega (nt e-post) teavitama järgmistest asjaoludest:
131.1. kindlustusobjekti omaniku muutus;
131.2. kindlustusobjektist on saanud pankrotivara;
131.3. kindlustusobjekti registrist kustutamine;
131.4. registreerimisnumbri vahetamine;
131.5. kindlustusobjekti registreerimistunnistuse vahetamine või muutmine;
131.6. kindlustusobjekti kasutusviisi muutumine, kui sõidukit hakatakse kasutama järgmisel otstarbel:
131.6.1. takso;
131.6.2. õppesõiduk;
131.6.3. alarmsõiduk (politsei, kiirabi, päästeameti jms sõiduk);
131.6.4. turvateenuse osutamiseks kasutatav sõiduk;
131.6.5. üüri- või rendisõiduk, mida antakse üürile või rendile lühiajaliselt xxxx üürile- või rendileandjapoolse juhita (n.n lühirendisõiduk). Üüri- või rendileping loetakse lühiajaliseks, xxx xxxxx tähtaeg on lühem kui 6 kuud.
132. Kindlustusobjekti võtmete, pultide ja turvaseadmete vahetamisest, lisamisest või eemaldamisest tuleb kindlustusandjale teatada punktis 34 sätestatud korras.
Kohustused kahjujuhtumi korral
Politsei ja päästeameti teavitamine
133. Kahjujuhtumi toimumisel on kindlustusvõtja kohustatud:
133.1. vormistama liiklusõnnetuse vastavalt kehtivatele õigusaktidele;
133.2. teatama liiklusõnnetusest viivitamatult politseile, xxx xxx on õigusaktidega ette nähtud;
133.3. vandalismi, süütamise, röövimise, varguse korral teatama juhtunust viivitamatult politseile ja esitama avalduse kriminaalmenetluse või väärteomenetluse algatamiseks;
133.4. tulekahju korral teatama juhtunust viivitamatult päästeametile ja politseile.
134. Varguse või röövimise korral on kindlustusvõtja kohustatud esitama avalduse kriminaalmenetluse või väärteomenetluse algatamiseks.
135. Kui õigusaktidega on nii ette nähtud, ei tohi sõiduki juht enne politsei saabumist sündmuskohalt lahkuda.
Kindlustusobjekti esitamine kindlustusandjale
136. Kindlustusvõtja on kohustatud esitama kahjustunud või hävinud kindlustusobjekti jäänused kindlustusandjale ülevaatuseks enne kahjustunud kindlustusobjekti xxxxxxx algust, kindlustusobjektil muudatuste tegemist ja hävinud kindlustusobjekti jäänuste utiliseerimist.
137. Kindlustusandja nõudel on kindlustusvõtja kohustatud kahjustunud kindlustusobjekti säilitama kindlustusandja poolt määratud tähtaja jooksul kahjujuhtumijärgses seisundis ja esitama kindlustusobjekti korduvaks ülevaatuseks.
138. Kindlustusobjekti taastamise korral on kindlustusandjal õigus nõuda taastatud kindlustusobjekti ettenäitamist, samuti dokumente, mis tõendavad kindlustusobjekti taastamiseks tehtud kulutusi.
Dokumentide, võtmete ja pultide esitamine kindlustusandjale
139. Pärast kahjujuhtumi toimumist peab kindlustusvõtja esitama kindlustusandjale viivitamatult kindlustusobjekti dokumendid.
140. Kindlustusobjekti varguse või röövimise korral peab kindlustusvõtja esitama kindlustusandjale viivitamatult kõik kindlustuslepingu sõlmimise hetkel olemas olnud kindlustusobjekti võtmed ja puldid.
141. Kindlustusvõtja peab õnnetusjuhtumi korral tagama, et kindlustusandjale esitatakse sõidukit juhtinud isiku juhiluba.
142. Kindlustusobjekti audiosüsteemi varguse korral peab kindlustusvõtja esitama kindlustusandjale viivitamatult audiosüsteemi eemaldatava esipaneeli, v.a integreeritud (sisseehitatud) audioseadmete korral.
Sõidumeeriku salvestuslehe esitamine kindlustusandjale
143. Kui sõidukile on paigaldatud mehaaniline sõidumeerik, tuleb kindlustusandja nõudel viivitamatult esitada mehaanilise sõidumeeriku salvestusleht, mis oli sõidumeerikus kahjujuhtumi hetkel ja mis sisaldab andmeid kahjujuhtumi toimumise xxx xx sellele eelnenud perioodi kohta.
144. Kui sõidukile on paigaldatud digitaalne sõidumeerik, peab kindlustusvõtja võimaldama kindlustusandjal tutvuda kahjujuhtumi toimumise xxx xx sellele eelnenud perioodi kohta salvestatud andmetega.
Kindlustushüvitise vähendamine ja kindlustushüvitise mittemaksmine
145. Kui kindlustusvõtja või xxxx, xxxxx eest kindlustusvõtja vastutab, on kindlustuslepingut rikkunud, on kindlustusandjal õigus vähendada kindlustushüvitist või keelduda kindlustushüvitise maksmisest, kui seaduse või kindlustuslepingu tingimustega ei ole ette nähtud teisiti.
Kindlustussumma ja kindlustusväärtus
146. Kindlustussumma on määratud iga kindlustusjuhtumi kohta. Kindlustushüvitise väljamaksmisel kindlustussumma ei vähene.
147. Kindlustusväärtuseks on kindlustusobjekti turuväärtus (harilik väärtus) vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist.
148. Kindlustussummaks kindlustusobjekti turuväärtus (harilik väärtus) vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist.
Omavastutus
149. Omavastutuse liigid on:
149.1. põhiomavastutus, s.o omavastutus õnnetusjuhtumi, tulekahju korral;
149.2. omavastutus varguse ja röövimise korral.
150. Autoabikindlustuse ja asendussõiduki kindlustuse korral omavastutust ei rakendata.
151. Kui kindlustuspoliisil ei ole märgitud teisiti, määratakse põhiomavastutus kindlaks fikseeritud rahasummana, omavastutus varguse ja röövimise korral aga protsendina kindlustusobjekti turuväärtusest vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist. Omavastutuse suurus märgitakse kindlustuspoliisile.
152. Kindlustusobjekti osade varguse (sh murdvargus, xxxxxx territooriumile sissemurdmisega) või röövimise korral on omavastutuse suuruseks kindlustuspoliisil märgitud varguse omavastutuse protsent kahjusummast, kuid mitte vähem kui põhiomavastutus.
153. Võtmete või pultide murdvarguse või röövimise korral punktides 173 - 175 märgitud võtmete ja pultide ümbervahetamise või ümberkodeerimise kulutuste hüvitamisel on omavastutuse suuruseks kindlustuspoliisil märgitud varguse omavastutuse protsent kahjusummast, kuid mitte vähem kui põhiomavastutus.
Omavastutuse rakendamine
154. Omavastutust rakendatakse iga kindlustusjuhtumi suhtes. Erinevate tegude või sündmuste tagajärjel tekkinud kahjud loetakse erinevateks kindlustusjuhtumiteks, mille puhul rakendatakse eraldi omavastutust.
Näide. Õuest välja sõites tagurdas juht vastu väravaposti. Juht ehmatas ja sõitis edaspidi vastu lauavirna. Kuivõrd tegemist on kahe erineva kindlustusjuhtumiga, rakendatakse mõlemal puhul eraldi omavastutust.
Kolmekordne omavastus vargusevastaste seadmete puudumise või mittetöötamise korral
155. Kui sõidukil puudusid kindlustuslepinguga ette nähtud ja kindlustuslepingu nõuetele vastavad turvaseadmed või kui need seadmed olid varguse või röövimise ajal sisse lülitamata, on kindlustusandjal õigus rakendada kolmekordset varguse ja röövimise omavastutust.
Kindlustushüvitise arvutamine
156. Kindlustushüvitis on see osa kahjusummast, mille hüvitab kindlustusandja. Kindlustushüvitis võrdub kahjusumma ja omavastutuse vahega.
Kindlustussumma rakendamine
157. Kui punktide 158 - 179 alusel arvutatud kahjusumma on suurem kui kindlustussumma, loetakse kahjusumma võrdseks kindlustussummaga.
Kõrgema riskiga osade hüvitislimiidi rakendamine
158. Kõrgema riskiga osade (vt p 11) hüvitislimiit määratakse kõigi kõrgema riskiga osade kohta kokku.
159. Kui kõrgema riskiga osade kahjusumma on suurem kui kindlustuspoliisile märgitud kõrgema riskiga osade hüvitislimiit, loetakse kõrgema riskiga osade kahjusumma võrdseks kindlustuspoliisile märgitud hüvitislimiidiga.
Näide. Kõrgema riskiga osade hüvitislimiit on 3500 eurot. Sõidukilt varastatakse lisatuled maksumusega 2500 eurot xx xxxxx maksumusega 2000 eurot. Kahjusumma suuruseks loetakse 3500 eurot.
Xxxxxx xx lõivud (käibemaks)
160. Kahjusumma xxxxx xx arvestata lõive xx xxxxx, mida kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isikul on võimalik tasaarvestada või mis kuuluvad kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isikule tagastamisele (nt käibemaks).
Täiskahju
161. Kui kindlustusobjekti taastamine ei ole majanduslikult või tehniliselt põhjendatud (nt täielik hävimine, xxxxxx, röövimine), loetakse kahjusummaks kindlustusobjekti turuväärtus Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist (täiskahju).
162. Kui kindlustusobjekti turuväärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse kahjusummaks kindlustuspoliisile märgitud kindlustussumma.
163. Kindlustusobjekti taastamine ei ole majanduslikult põhjendatud, kui taastamisremondi maksumus ületab 70% kindlustusobjekti turuväärtusest Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist.
164. Täiskahju korral määratakse kahjusumma lähtudes kindlustusobjekti kui terviku (so kindlustusobjekt koos nende
osadega, mida loetakse kindlustusobjektiks) turuväärtusest. Kahjusumma leidmisel arvestatakse seda, kuidas kindlustusobjektiks olevad kindlustusobjekti osad mõjutavad kindlustusobjekti turuväärtust.
165. Täiskahju korral ei võeta kahjusumma määramisel aluseks kindlustusobjekti osade eraldi taassoetamisväärtust ega kindlustusobjekti osade xxxxx, xxxx xxxxx saadud kindlustusobjekti osi kindlustusobjektist eraldi müües.
Taastamine
166. Kui kindlustusobjekti taastamine on majanduslikult ja tehniliselt põhjendatud, loetakse kahjusummaks kindlustusobjekti kindlustusjuhtumieelse seisundiga sarnasesse seisundisse viimiseks vajalik rahasumma (taastamisremondi maksumus).
167. Taastamisremondi maksumuse määramisel lähtutakse taastamisremondi hinnast kindlustusjuhtumi toimumise ajal.
168. Taastamisremondi maksumuse määramisel lähtutakse kindlustusobjekti vanusele või kulumile vastavate varuosade maksumusest. Kuni 8-aastase Honda xxxxxxx puhul kasutatakse ainult originaalvaruosi.
169. Xxx xxxxxxx kulumiga tagavaraosade hankimine on võimatu, ebaseaduslik või majanduslikult põhjendamatu, lähtutakse kahjusumma määramisel uute osade maksumusest.
170. Vastava kindlustusobjekti osa garantiiajal lähtutakse kahjusumma määramisel uue osa maksumusest.
171. Kindlustusobjekti taastamine toimub Honda töökojas.
172. Kui kahju, mis on tekkinud kindlustusobjekti tehnilise rikke tõttu, kuulub käesolevate kindlustustingimuste kohaselt hüvitamisele, ei arvata kahjusumma hulka kahju põhjustanud tehnilise rikkega kindlustusobjekti osa asendamise ega xxxxxxx kulutusi.
Võtmete ja pultide murdvargus ja röövimine
173. Kui kindlustusobjekt on kindlustatud varguse ja röövimise vastu, loetakse kahjusummaks võtmete ja pultide murdvarguse (so murdvargus hoonest, vt p 59 - 61) või röövimise tõttu vahetamisele või ümberkodeerimisele kuuluvate kindlustusobjekti lukkude, võtmete, pultide immobilaiseri ja signalisatsiooni vahetamiseks või ümberkodeerimiseks tehtud vajalikud kulutused.
174. Eelmises punktis toodud kulutusi ei hüvitata, kui murdvarguse või röövimise kohta ei ole esitatud avaldust kriminaalmenetluse algatamiseks.
175. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada punktis 173 nimetatud kulutusi:
175.1. kui võtmed ja puldid on kaotatud või
175.2. kui tegemist ei ole murdvarguse või röövimisega käesolevate kindlustustingimuste tähenduses või
175.3. kui võtmed ja puldid on varastatud riietuseseme taskust (sh lukustatud, kinninööbitud või muul viisil suletud taskust), käe-, vöö- või seljakotist, kohvrist, mapist vms.
Kulutused kahju vähendamiseks
176. Kindlustusandja hüvitab minimaalsed ja hädavajalikud kulutused kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju vähendamiseks või täiendava kahju ärahoidmiseks.
177. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kulutusi kahju ennetavate meetmete rakendamiseks, ohutusnõuete täitmiseks, hoolduseks, kindlustusjuhtumieelseks remondiks.
178. Kindlustusandjal ei ole kohustust Päästeameti või muu avalik-õigusliku institutsiooni kulude hüvitamiseks.
179. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kulutusi kahju vähendamiseks, ärahoidmiseks või kindlustusobjekti äraveoks, kui tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga.
Äraveo kulud
180. Äraveo kuludeks loetakse mõistlikke ja vajalikke kulutusi kahjustunud kindlustusobjekti või selle jäänuste (hävinud kindlustusobjekti) kindlustusjuhtumi kohalt äraveoks.
181. Kindlustusandja hüvitab mõistlikud ja vajalikud äraveo kulud lähimasse hoiukohta või remonditöökotta sama riigi piires. Kui sõidukit on vaja vedada üle riigipiiri, hüvitab kindlustusandja äraveo kulud tingimusel, et need on kindlustusandjaga eelnevalt kooskõlastatud.
182. Kindlustusandja hüvitab äraveo kulud ka sel juhul, kui äraveokulu ja muu kindlustushüvitis kokku ületavad kindlustussumma.
Tasumata kindlustusmaksed
183. Kindlustusandjal on õigus pidada kindlustushüvitisest kinni jooksva kindlustusperioodi lõpuni tasumata kindlustusmaksed, sõltumata sellest, kas kindlustusmakse tasumise tähtpäev on saabunud. Kindlustusandjal on eelnimetatud õigus ka juhul, kui kindlustushüvitis makstakse muule isikule kui kindlustusvõtja.
Jäänuk
184. Kindlustusandjal on õigus vähendada kindlustushüvitist kindlustusobjekti või selle osa (sh asendatud osa) jäänuste turuväärtuse (hariliku väärtuse) võrra.
185. Kui kindlustusobjekti või selle osa jäänused on kindlustusandja ja kindlustatu kokkuleppel kindlustusandjale üle antud, kindlustushüvitist üleantu osas ei vähendata.
Varastatud või röövitud kindlustusobjekti leidmine
186. Kui kindlustusandja on maksnud kindlustushüvitist kindlustusobjekti varguse või röövimise eest, tuleb kindlustusobjekti leidmisel sellest kindlustusandjale viivitamatult teatada.
187. Kui leitud kindlustusobjekt on õigustatud isiku valdusesse antud, tuleb kindlustusobjekt kindlustusandjale viivitamatult üle anda või tagastada kindlustushüvitis.
188. Kindlustusobjekti xxxxx xxxxx kindlustusandjale üle kindlustusobjekti kindlustusandjale üleandmise hetkest, kui kindlustusandja ja kindlustatu ei ole kokku leppinud teisiti.
Kindlustuskaitse lõppemine pärast kahjujuhtumit
189. Kindlustuskaitse lõpeb kindlustusobjekti täieliku hävimise päevast.
190. Kindlustusobjekt loetakse täielikult hävinuks, kui kindlustusobjekti taastamine (remontimine) ei ole majanduslikult ega tehniliselt põhjendatud.
191. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kahju, mis on tekkinud pärast kindlustusobjekti täielikku hävimist (nt detailide xxxxxx jäänukilt, jäänuki purunenud aknast sajab sisse vihma jms).