ETTEVÕTE
ETTEVÕTE
Ifi ettevõtte xxxx- xx ärikatkestuse kindlustuse tingimused
TPD-20161
Helista meile numbril
777 1211
ETTEVÕTTE XXXX- XX ÄRIKATKESTUSE KINDLUSTUSE TINGIMUSED TPD-20161 1
SISUKORD
KORTERIOMANIKE KAASOMANDIS OLEVAD HOONED OSAD 4
KAHJU VÄHENDAMINE JA PIIRAMINE 22
KINDLUSTUSSUMMA, ALAKINDLUSTUS 23
ETTEVÕTTE XXXX- XX ÄRIKATKESTUSE KINDLUSTUSE TINGIMUSED TPD-20161 2
ärikatkestuse kindlustuse tingimused
TPD-20161
TINGIMUSTE KASUTAMINE
1. “Ettevõtte xxxx xx ärikatkestuse kindlustuse tingimused” kehtivad koos If P&C Insurance AS-i (edaspidi If) “Kindlustuse üldtingimustega” ja täiendavad neid.
2. „Ettevõtte xxxx xx ärikatkestuse kindlustuse tingimused“ määravad, mida on võimalik kindlustada. Kindlustatud on ainult Xxxx lepingus nimetatud kindlustusobjektid ja kindlustusjuhtumid. Ärikatkestus on kindlustatud ainult juhul, kui ärikatkestuse kindlustuskaitse on poliisile märgitud.
3. „Ettevõtte xxxx xx ärikatkestuse kindlustuse tingimused“ koosnevad varakindlustuse osast, ärikatkestuse osast ja ohutusnõuetest.
KOHUSTUS TAASTADA HOONE, RAJATIS VÕI SISEVIIMISTLUS
4. NB! Hoone, rajatise või siseviimistluse eest makstakse hüvitist tingimusel, et kindlustusobjekt taastatakse kindlustuskohas. Xxxxxxxx korral teeb If käesolevate kindlustustingimuste punktide 201- 205 alusel ainult ettemakse.
KINDLUSTUSKOHT
5. Kindlustuskoht on kindlustuslepingus märgitud koht, kus toimunud kindlustusjuhtumi suhtes kindlustus kehtib.
Varakindlustuse osa
KINDLUSTUSOBJEKTIDE LIIGID
6. Kindlustusobjektide liigid on:
6.1. ehitised, s.o hoone, rajatis, siseviimistlus ja korteriomanike kaasomandisse kuuluv osa hoonest;
6.2. xxxx;
6.3. varustus.
7. Poliisile märkimata objektid ei ole kindlustatud.
HOONE
8. Hoone on maaga kohtkindlalt ühendatud xxxxxx, püsivate välispiirete ja siseruumiga ehitis. Hoone osad on näiteks katused, seinad, põrandad, laed, uksed ja aknad.
9. Xxxxxxx koos on kindlustatud hoonega vahetult ühendatud:
9.1. kommunikatsioonisüsteemid ja -trassid kuni liitumispunktideni, kuid mitte kaugemale kui kinnistu piirini. Kommunikatsioonisüsteemideks ja -trassideks loetakse elektri-, vee-, gaasi-, kanalisatsiooni-, kütte-, ventilatsiooni-, kliima-, tulekustutus-, side- ning valvesüsteeme ja
-trasse.
9.2. liftid, eskalaatorid;
9.3. valgustid, reklaamid;
9.4. xxxxxxx, turvakardinad, markiisid;
9.5. raadio- ja teleantennid, välja arvatud mobiilsideantennid ning juhtmevaba interneti antennid.
10. Lisaks kindlustatud hoonele on igas kindlustuskohas kindlustusega hõlmatud seal asuvad:
10.1. väikehooned ja varjualused üldpindalaga kuni 20 m²);
10.2. välisvalgustid, tarad, väravad, tõkkepuud, lipumastid.
11. Eelmises punktis märgitud objektide hüvislimiit kokku on 15 000 eurot igas
kindlustuskohas.
12. Xxxxxxx xxxx xx ole kindlustatud punktides 24 ja 25 nimetatud objektid.
RAJATIS
13. Xxxxxxx on maaga kohtkindlalt ühendatud ehitis, mis ei xxx xxxxx. Xxxxxxxxx on näiteks kütusemahutid, viljaterminalid, varjualused, tarad jms.
14. Xxxxxxxxxx koos on kindlustatud selle külge kinnitatud:
14.1. raadio- ja teleantennid, välja arvatud mobiilsideantennid ja juhtmevaba interneti antennid;
14.2. ventilatsiooni-, kütte- ja kliimaseadmete osad,
14.3. xxxxxxxxx, reklaamid.
15. Xxxxxxxxxx xxxx xx ole kindlustatud punktis 24 nimetatud objektid.
SISEVIIMISTLUS
16. Siseviimistlus on hoone osad, mida saab muuta või eemaldada hoone püsimiseks ja ohutuse tagamiseks vajalikke konstruktsioone ega teiste hooneomanike huve kahjustamata. Siseviimistlust muutes hoone väline kuju ei muutu.
17. Siseviimistlus on näiteks:
17.1. põrandad, xxxx xx seinad kuni kandva konstruktsioonini ja nende kattematerjalid; uksed ja aknad; sanitaartehnika;
17.2. elektri-, vee-, gaasi-, kanalisatsiooni, kütte-, ventilatsiooni-, kliima-, tulekustutus-, side- ja valvesüsteemi osad, mis teenindavad ainult kindlustuskohaks olevat ruumi.
17.3. sisevalgustid;
17.4. xxxxxxx, turvakardinad.
18. Siseviimistlusega xxxx xx ole kindlustatud punktides 24 ja 26 nimetatud objektid.
KORTERIOMANIKE KAASOMANDIS OLEVAD HOONED OSAD
19. Korteriomanike kaasomandis olevad hoone osad on korteriomanditeks jaotatud hoone osad, mis kuuluvad kõigile omanikele ühiselt.
20. Korteriomanike kaasomandis olevateks hoone osad on näiteks hoonega vahetult ühendatud:
20.1. vundament, seinad, katus, laed, rõdud, aknad, trepikojad, keldrid, pesuköögid, liftid, prügišahtid ja korstnad;
20.2. elektri-, vee-, gaasi-, kanalisatsiooni-, side- ning valvesüsteemid ja nende trassid korteri liitumispunktist xxxx xxxxx üldise ühendus- või liitumispunktini, kuid mitte üle kinnistu piiri;
20.3. hoonesisesed ühised kütte-, ventilatsiooni-, kliima- ja tulekustutussüsteemid;
20.4. liftid, eskalaatorid;
20.5. üldkasutatavad valgustid, reklaamid;
20.6. xxxxxxx, turvakardinad, markiisid;
20.7. raadio- ja teleantennid, välja arvatud mobiil- ning muud sideantennid.
21. Lisaks kindlustatud korteriomanike kaasomandile on igas kindlustuskohas kindlustusega hõlmatud seal asuvad:
21.1. väikehooned ja varjualused üldpindalaga kuni 20 m²;
21.2. välisvalgustid, tarad, väravad, tõkkepuud, lipumastid.
22. Eelmises punktis märgitud objektide hüvislimiit kokku on 15 000 eurot igas kindlustuskohas.
23. Korteriomanike kaasomandi kindlustus ei laiene punktides 24 ja 27 nimetatud objektidele.
ASJAD, MIDA EI SAA EHITISENA KINDLUSTADA
24. Hoone, rajatise, siseviimistluse ja korteriomanike kaasomandis olevate hoone osade kindlustusega ei ole hõlmatud:
24.1. osad, mis ei ole hoonega püsivalt ühendatud, näiteks ehitusmaterjalid, hoone küljest lahtimonteeritud osad;
24.2. varustus või xxxx, näiteks vili viljakuivatis, bensiin kütusemahutis;
24.3. sildid, viidad ja hoonega ühendamata reklaamid;
24.4. pinnas;
24.5. elusorganismid, näiteks loomad, linnud, kalad, taimed, seened;
24.6. kaid, muulid, laevateed, kanalid, süvendid, lüüsid, ujuvdokid jms;
24.7. akvaarium xx xxxxx seadmed, -sisustus ja -vesi;
24.8. basseiniseadmed, -sisustus ning–vesi;
24.9. tehnosüsteemides asuv vedelik või gaas;
24.10. xxxxxxxxx, kaev, nende seadmed ja vesi.
25. Hoone kindlustamise korral ei ole kindlustusega hõlmatud hoone külge ühendatud või selles asuvad seadmed, näiteks tootmis-, xxxxx-, külmutus-, tankla-, viljakuivatus- ja veskiseadmed, tööpingid, pangaautomaadid, seifid, v.a punktis 9 nimetatud juhul.
26. Siseviimistluse kindlustamise korral ei ole kindlustusega hõlmatud hoone osad, mis paiknevad väljaspool kindlustuskohas olevat ruumi.
27. Korteriomanike kaasomandis olevate hoone osade kindlustusega ei ole kindlustatud korteriomandi reaalosa, näiteks korteris asuvad valgustid, mittekandvad vaheseinad, siseuksed, sisseehitatud mööbel, sanitaartehnika jms.
EHITISE KINDLUSTUSVÄÄRTUS JA -SUMMA
28. Ehitise kindlustusväärtus, teisisõnu taastamisväärtus, on ehitise endisel xxxxx kindlustuskohas taastamise maksumus vahetult enne kindlustusjuhtumit.
29. Kindlustusväärtust määrates peab kindlustusvõtja arvestama ainult käesolevate kindlustustingimuste järgi ehitisena kindlustatud osi.
NÄIDE. Hoone kindlustus xx xxxxx hoones asuvaid külmutusseadmeid. Hoone kindlustusväärtuse määramisel ei arvesta kindlustusvõtja külmutusseadmete taastamise maksumust.
30. Käibemaks loetakse kindlustusväärtuse xxxxx, xxx kindlustatu ei ole käibemaksukohustuslane või kui kindlustatul puudub õigus hoone taastamise kuludelt käibemaksu tagasi saada või tasaarvestada.
31. Ehitise kindlustussumma määrab kindlustusvõtja lähtudes kindlustusväärtusest xx xxxxx võimalikest muutustest kindlustusperioodi jooksul.
EHITISE PARENDUSED KINDLUSTUSPERIOODIL
32. Ehitise parendused on osad, mis lisati ehitisele kindlustusperioodil xx xxxx saab kindlustustingimuste järgi ehitisena kindlustada. Ehitise parendused on automaatselt kindlustatud.
33. Ehitiste parenduste kindlustussumma on 10% vastava ehitise kindlustussummast, kuid mitte enam kui 20 000 eurot poliisi kohta.
NÄIDE 1. Hoonesse paigaldatakse uus valvesignalisatsioon. Valvesignalisatsiooni on koos hoonega kindlustatud ning kindlustuskaitse laieneb sellele automaatselt.
NÄIDE 2. Laohoonesse rajati jahutuskamber. Jahutuskambri seadmed ei xxx xxxx hoonega kindlustatud ja kindlustuskaitse neile automaatselt ei laiene.
XXXX
34. Xxxx on vallasasjad, sealhulgas tooraine ja pooltoodang, mida kindlustatu soetas või tootis müügi või tasuta jagamise eesmärgil.
TEISE ISIKU XXXXX KINDLUSTATU VALDUSES
36. Kaubaks loetakse ka vallasasju, mis on kindlustatu valduses parandamise, hooldamise või töötlemise eesmärgil või pandilepingu, komisjonilepingu või hoiulepingu alusel.
KAUBAGRUPID
37. Xxxxx kindlustatakse kaubagruppidena. Kaubagrupi hulka kuuluvaid asju ei pea
kindlustuslepingus eraldi loetlema.
38. Kindlustatud on ainult on kindlustuslepingus märgitud kaubagrupid.
39. Järgmised xxxxx on kindlustatud ainult siis, kui need on kindlustuslepingus eraldi nimetatud,
need ei sisaldu üheski teises kaubagrupis:
39.1. väljaspool ehitist asuv xxxx;
39.2. rajatises asuv xxxx;
39.3. xxxxxxxx, väärtpaberid;
39.4. antiikesemed, kunstiväärtusega xxxxx;
39.5. väärismetallist, vääriskividest või poolvääriskividest xxxxx;
39.6. näidised, mudelid, prototüübid, näituse eksponaadid ja muud unikaalsed xxxxx;
39.7. relvad, laskemoon, lõhkeaine ja plahvatusohtlikud ained, välja arvatud xxxx eriloata müüdav xxxx jaemüügikohas;
39.8. elektroonika ja optilised seadmed, näiteks arvutid, mobiiltelefonid, fotoaparaadid, filmi- ning videotehnika jms;
39.9. vee-, mootor-, maastikusõidukid ja nende osad;
39.10. trammid, raudteeveerem ja nende osad.
NÄIDE. Klient soovib kindlustada laos olevat xxxxx, sealhulgas mobiiltelefone. Kindlustuslepingus märgitakse kaubagrupp „segakaubad laohoones“ xx xxxxxx „mobiiltelefonid“.
TARKVARA
40. Standardne tarkvara, näiteks Microsoft Office, on kindlustatud, kui see on kindlustuslepingus märgitud, välja arvatud kindlustatud arvuti põhikomplekti kuuluv opsüsteem, näiteks Windows. Opsüsteemid on kindlustatud koos arvutiga.
41. Mittestandardne tarkvara ei ole kindlustatud, näiteks konkreetse tellijale loodud tarkvara jms.
42. Kindlustatud ei ole arvutis salvestatud info, arvutiprogrammi seadistused ega rakendused.
ASJAD, MIDA EI SAA KAUBANA KINDLUSTADA
43. Kauba kindlustusega ei ole hõlmatud:
43.1. dokumendid, sealhulgas käsikirjad, joonised; arhiivis hoitavad xxxxx;
43.2. audio- ja videosalvestused, välja arvatud jaetooted;
43.3. elusorganismid;
43.4. xxxxx, mille omamine või valdamine on ebaseaduslik.
KAUBA KINDLUSTUSVÄÄRTUS JA -SUMMA
44. Kauba kindlustusväärtus, teisisõnu asendusväärtus, on samaväärse kaubagrupi suurim asendamise maksumus kindlustuskohas kindlustusperioodi jooksul.
NÄIDE. Jaanuaris on laos xxxxx 10 xxxxx 10 000 euro eest, veebruaris 20 xxxxx 20 000 euro eest. Detsembris tõuseb kauba hind kaks korda. 20 xxxxx laokauba väärtus on nüüd 40 000 eurot. Kindlustusväärtus on 40 000 eurot.
45. Käibemaks loetakse kindlustusväärtuse xxxxx, xxx kindlustatu ei ole käibemaksu- kohustuslane või kui kindlustatul ei ole õigust kauba asendamise kuludelt käibemaksu tagasi saada või tasaarvestada.
46. Kauba kindlustussumma määrab kindlustusvõtja lähtudes kindlustusväärtusest xx xxxxx võimalikest muutustest kindlustusperioodi jooksul.
KINDLUSTUSPERIOODIL LISANDUNUD XXXX
47. Kindlustusperioodil lisandunud xxxx on kindlustatud, xxx xxxxx kaubagrupp on kindlustuslepingus kirjas.
48. Kindlustusperioodil lisandunud kauba kindlustussumma on 10% samas kindlustuskohas asuva sama kaubagrupi kindlustussummast, kuid mitte üle 20 000 euro poliisi kohta.
NÄIDE 1. Kindlustuslepingus on märgitud kaubagrupp „mööbel“. Kauba kindlustussumma on 100 000 eurot. Kindlustusvõtja ostab 8500 euro eest kontoritoole juurde. Lisandunud kontoritoolid on samuti kindlustatud.
NÄIDE 2. Kindlustuslepingus on märgitud kaubagrupp „elektroonika ja optilised seadmed“.
Kindlustusvõtja ostab 8500 euro eest kontorimööblit. Kontorimööbli kaubagruppi kindlustuslepingus ei ole. Järelikult ei ole see kindlustatud.
VARUSTUS
49. Varustuseks loetakse asju, mida nendes kindlustustingimustes ei loeta ei ehitiseks ega kaubaks.
50. Varustuseks loetakse näiteks:
50.1. kontori- ja laosisustus;
50.2. tööriistad, masinad, seadmed ja nende varuosad enda tarbeks;
50.3. kütteained ja muud varud enda tarbeks;
50.4. kaubanäidised, reklaammaterjalid.
51. Varustuse kindlustuskaitse kehtib väljaspool hoonet või rajatises ainult siis, kui see on poliisil eraldi kirjas.
VARUSTUS VÄLJASPOOL EHITIST
52. Varustus väljaspool ehitist on kindlustatud, xxx xxxxxxx xxxx xxxxx on kindlustuslepingus kirjas, et see on kindlustatud väljaspool ehitist.
Väljaspool ehitist asuv varustus on näiteks väljaspool ehitisi asuvad tõstukid, saeraamid, väljaspool ehitisi liikuvad transpordiseadmed jms.
VARUSTUSE KINDLUSTAMINE KINDLUSTUSLEPINGULE LISATUD NIMEKIRJAGA
53. Kui kindlustusvõtja on kindlustuslepingu sõlmimisel esitanud Ifile varustuse nimekirja, on kindlustatud ainult nimekirjas märgitud xxxxx.
VARUSTUSE KINDLUSTAMINE XXXX KINDLUSTUSLEPINGULE LISATUD NIMEKIRJATA
54. Kui kindlustusvõtja ei ole kindlustuslepingu sõlmimisel varustuse nimekirja Ifile esitanud, on kindlustatud ainult kindlustatu põhivahendite loetellu kantud xxxxx ning väikevahendid vastavalt soetusdokumentidele. Loetelust puuduvad xxxxx, välja arvatud väikevahendid, ei ole kindlustatud.
55. Iga asja kindlustussumma on põhivahendite loetelus märgitud või väikevahendite soetusmaksumus, kuid If ei hüvita kõigi põhivahendite loetelus olevate esemete ja väikevahendite kohta kokku rohkem kui poliisile märgitud varustuse kindlustussumma.
56. Xxxx kindlustuslepingule lisatud nimekirjata kindlustamisel võib tekkida alakindlustus, sest põhivahendite loetelus märgitud asja soetusmaksumus võib olla väiksem xxx xxxxx taassoetamisväärtus. Seetõttu soovitab If kindlustada kindlustuslepingule lisatud nimekirjaga.
57. Kahjujuhtumi korral on kindlustusvõtjal kohustus esitada põhivahendite loetelu koos soetusmaksumustega ning väikevahendite soetusdokumendid.
VARUSTUS, MIS TULEB POLIISILE XXXXXX XXXXXXX
58. Järgmised xxxxx on kindlustatud ainult siis, kui alltoodud varustuse xxxxx on märgitud poliisile:
58.1. varustus väljaspool ehitist;
58.2. xxxxxxxx, väärtpaberid;
58.3. antiikesemed, kunstiväärtused;
58.4. väärismetallist, vääriskividest või poolvääriskividest xxxxx;
58.5. näidised, mudelid, prototüübid, näituse eksponaadid ja muud unikaalsed xxxxx;
58.6. relvad, laskemoon, lõhkeaine, plahvatusohtlikud ained;
58.7. akvaariumid, selle seadmed, sisustus ja vesi;
58.8. xxxxxxxxxxxx, sisustus ja seadmed.
TARKVARA
59. Standardne tarkvara, näiteks Microsoft Office, on kindlustatud, kui see on kindlustus- lepingus märgitud, välja arvatud kindlustatud arvuti põhikomplekti kuuluv opsüsteem, näiteks Windows. Opsüsteemid on kindlustatud koos arvutiga.
60. Mittestandardne tarkvara ei ole kindlustatud, näiteks konkreetse tellija jaoks loodud tarkvara jms.
61. Arvutis salvestatud info, arvutiprogrammi seadistused ning rakendused ei ole kindlustatud.
ASJAD, MIDA EI SAA VARUSTUSENA KINDLUSTADA
62. Varustuse kindlustusega ei ole hõlmatud:
62.1. dokumendid, sealhulgas käsikirjad, joonised; arhiivis hoitavad xxxxx;
62.2. audio- ja videosalvestused, välja arvatud jaetooted;
62.3. andmebaasid;
62.4. elusorganismid;
62.5. vee-, mootor-, maastikusõidukid, sh ATV-d;
62.6. trammid; raudteeveerem;
62.7. xxxxx, mille omamine või valdamine on ebaseaduslik.
VARUSTUSE KINDLUSTUSVÄÄRTUS JA -SUMMA
63. Varustuse kindlustusväärtus, teisisõnu taassoetamisväärtus, on uhiuue sama tüüpi xx xxxxx, samasuguste omadustega asja soetusmaksumus vahetult enne kindlustusjuhtumit. Kui sellist varustust ei xxx xxxxx, määratakse kindlustusväärtus võimalikult sarnase teist marki uhiuue varustuse põhjal.
64. Kindlustusväärtuse hulka kuuluvad ka transpordi- ja montaažikulud.
65. Käibemaks loetakse kindlustusväärtuse xxxxx, xxx kindlustatu ei ole käibemaksukohustuslane või kui kindlustatul ei ole õigust kuludelt käibemaksu tagasi saada või tasaarvestada.
66. Palun lugege kindlasti turuväärtusest tulenevaid piiranguid hüvitise peatükist!
67. Varustuse kindlustussumma määrab kindlustusvõtja lähtudes kindlustusväärtusest xx xxxxx võimalikest muutustest kindlustusperioodi jooksul.
KINDLUSTUSPERIOODIL SOETATUD VARUSTUS JA VARUSTUSE PARENDUSED
68. Kindlustusperioodil soetatud varustus ja varustuse parendused on automaatselt kindlustatud, kui parendatud asi on kindlustatud või soetatud asi kuulub kindlustuslepingus märgitud varustuse gruppi.
69. Kindlustusperioodil soetatud varustuse ning parenduste kindlustussumma on 10% samas kindlustuskohas asuva sama varustuse grupi kindlustussummast, kuid mitte rohkem kui 20 000 eurot poliisi kohta.
NÄIDE 1. Kindlustuslepingus on märgitud varustuse xxxxx „lauaarvutid“. Varustuse kindlustussumma 20 000 eurot. Kindlustusvõtja ostab juurde kaks lauaarvutit väärtusega 1500 eurot, mis on automaatselt kindlustatud.
NÄIDE 2. Kindlustuslepingus on märgitud varustuse xxxxx „treipingid“. Kindlustusvõtja ostab 8500 euro eest kontorimööblit. Poliisil puudub kontorimööbli varustuse xxxxx. Seepärast ei ole mööbel kindlustatud.
TULEKAHJU
70. Kindlustusjuhtum on:
70.1. xxxx, sellest tingitud tahm, suits, kustutustegevus, samuti süütamine kolmanda isiku (vt p 100 - 101) poolt;
70.2. pikselöögist tekkinud xxxx või silmnähtavad mehaanilised purustused;
70.3. plahvatus, sh lõhkeaine plahvatus, mis tekitab väljaspool plahvatanud seadet tulekahju või purustusi;
70.4. õhusõiduki, selle osade või lasti allakukkumine, mis tekitab tulekahju või purustusi.
71. Samas kindlustuskohas kuni 72 tunni jooksul tulekahju tõttu tekkinud kahjud loetakse üheks kindlustusjuhtumiks.
EHITUSE VÕI XXXXXXX LISAKAITSE
72. If hüvitab ka kindlustuskohas toimuva ehituse või xxxxxxx tõttu tekkinud tulekahju.
73. Eelmises punktis nimetatud kahju hüvitamisel kasutab If ehituse xx xxxxxxx omavastutust, mis on 10% kahjusummast, kuid mitte vähem kui 6000 eurot.
TULEKAHJU VÄLISTUSED
ELEKTRIHÄIRED JA ELEKTRIKATKESTUS
74. Kindlustusjuhtum ei ole elektrihäire või -katkestuses isegi juhul, xxx xxxxx põhjustas pikselöök, xxxx, plahvatus, lennuavarii. Kui pikselöök tekitas elektrihäire, mis omakorda põhjustas tulekahju, on see kindlustusjuhtum.
TÖÖTLEMINE TULE VÕI SOOJUSEGA
75. Kindlustusjuhtum ei ole kahjustuste tekkimine tule või soojusega töödeldavale või selle vahetus läheduses olevale objektile. Xxx xxxx või soojusega töötlemise tagajärjel tekkis tulekahju, on tegemist kindlustusjuhtumiga.
SISEMINE PLAHVATUS
76. Kindlustusjuhtum ei ole seadmesisene plahvatus, xxx xxxx xx xxxx või purustusi ei teki seadmest väljaspool.
SEADME VÕI KÜTTEKOLDE KAHJUSTUSED
77. Kindlustusjuhtum ei xxx xxxx, mis ei välju küttekoldest või seadmest, milles tuld kasutatakse, sealhulgas kahju küttekolde või seadme osadele näiteks korsten, juhtplokk, voolikud, kaablid.
78. Lisaks tulekahju välistustele kehtivad ka „Üldised välistused“.
XXXX XXX 18 m/s JA RAHE
79. Kindlustusjuhtum on kindlustusobjekti hävimine või kahjustumine, mille põhjustas xxxx xxx 18 m/s või xxxx, xxx sellega kaasnesid purustused.
NÄIDE 1. Xxxx xxxxx hoonelt xxxxxx. Vihm sadas sisse ja kahjustas hoonet. Tegemist on kindlustusjuhtumiga, sest esinevad purustused.
NÄIDE 2. Hoone uks läks tuulega xxxxx xx xxxxx xxxxx sisse. Tegemist ei ole kindlustus- juhtumiga, sest purustusi ei ole.
81. Samas kindlustuskohas kuni 72 tunni jooksul üle 18 m/s tuule tõttu tekkinud kahjud loetakse üheks kindlustusjuhtumiks.
XXXX XX TUULE VÄLISTUSED
82. Lugege kindlasti „Üldistest välistustest“ ka järgmisi punkte 142, 166, 167:
82.1. üleujutusest tingitud kahju;
82.2. jää liikumisest tingitud kahju;
82.3. ehitusvigadest või projekteerimisvigadest tingitud kahju.
83. Lisaks eeltoodule kehtivad ka teised „Üldised välistused“.
ÜLEUJUTUS
84. Kindlustusjuhtum on kindlustusobjekti hävimine või kahjustumine üleujutuse tõttu, kui:
84.1. maapinnal voolav vesi tungib hoonesse xxxx xxxxx konstruktsioonide või tehnosüsteemide;
84.2. vesi tungib hoonesse läbi kanalisatsiooni selle ummistuse, mittetöötamise või ebapiisava läbilaskevõime tõttu.
85. Punkti 168 välistusi ei kasutata ulatuses, milles kahju tekkis üleujutuse kindlustus- juhtumi tõttu.
86. Üleujutuse kindlustusjuhtumiks ei loeta vee liikumist allpool maapinda, kui vesi tungib hoonesse üksnes läbi maa-aluste konstruktsioonide või tehnosüsteemide, v.a punktis 84.2 toodud juhul.
Näiteks üleujutuse kindlustusjuhtum ei ole, kui maapinnasisene vesi tungib läbi seina keldrisse.
87. Lisaks eeltoodule kehtivad ka „Üldised välistused“.
LEKE TORUSTIKUST
88. Kindlustusjuhtum on kindlustusobjekti kahjustumine või hävimine, mille põhjuseks on hoonesisese:
88.1. tehnosüsteemi äkilise ja ettenägematu purunemise tõttu väljunud vedelik või gaas;
88.2. kanalisatsiooni ummistus, mis sai alguse võõrast ruumist;
88.3. võõrast ruumist väljunud vedelik või gaas, v.a üleujutus.
89. Võõras ruum on samas hoones asuv ruum väljaspool kindlustuskohta, mis ei ole kindlustusvõtja või kindlustatu otseses valduses.
TEHNOSÜSTEEMI TAASTAMISE KULU
90. If hüvitab „Leke torustikust“ kindlustusjuhtumi põhjustanud tehnosüsteemi osa taastamise kulu kuni 1000 euro ulatuses.
„LEKE TORUSTIKUST“ VÄLISTUSED
91. If ei hüvita ummistuse kõrvaldamise ja torustiku puhastamise kulu.
92. If ei hüvita seadmesisesest osast välja voolanud vedelikust või gaasist seadmele endale tekkinud kahju.
Selle kahju kindlustamise kohta lugege palun „Seadme sisemise purunemise kindlustuse“ peatükist.
93. If ei hüvita väljaspool hoonet asuva veevärgi või kanalisatsiooni rikke, ebapiisava läbilaskevõime, mittetöötamise, näiteks ummistuse, tagajärjel tekkinud kahju.
Selle kahju kindlustamise kohta lugege palun „Üleujutuse“ peatükist.
94. Lisaks eeltoodule kehtivad ka teised „Üldised välistused“.
VANDALISM
95. Kindlustusjuhtum on kolmanda isiku poolt:
95.1. kindlustusobjekti tahtlik ja õigusevastane kahjustamine või hävitamine;
95.2. juhitud sõiduki otsasõit kindlustusobjektile.
96. Kindlustusobjektile erineval ajal tekitatud kahju loetakse mitmeks kindlustusjuhtumiks.
NÄIDE. Hoone sein on öösel soditud. Järgmisel ööl soditakse seina uuesti. Tegemist on kahe erineva vandalismi kindlustusjuhtumiga.
97. Vandalismi korral peab kindlustusvõtja esitama politseile kirjaliku või digitaalallkirjaga avalduse väärteomenetluse või kriminaalmenetluse algatamiseks.
VANDALISMI VÄLISTUSED
98. Kindlustusjuhtum ei ole süütamine, plahvatus tekitamine, xxxxxx, röövimine või kindlustusobjekti minemaviimine.
99. Lisaks eeltoodule kehtivad ka „Üldised välistused“.
KOLMAS ISIK
100. Kolmandaks isikuks ei loeta:
100.1. kindlustusvõtjat või kindlustatut;
100.2. kindlustusobjekti seaduslikku valdajat, näiteks üürnik, rentnik, liisinguvõtja;
100.3. kindlustusvõtja, kindlustatu või kindlustusobjekti seadusliku valdaja töötajat või juhtimisorgani liiget;
100.4. isikut, xxxxx käitumist kindlustusobjekti seaduslik valdaja xxxx ähvarduse või vägivallata talub.
101. Eelmises loetelus nimetamata isikud loetakse kolmandateks isikuteks.
RÖÖVIMINE JA MURDVARGUS
RÖÖVIMINE
102. Kindlustusjuhtum on kindlustusobjekti röövimine, s.o vara äravõtmine vägivallaga või sellega ähvardades, samuti kindlustusobjekti hävimine või kahjustumine röövimise käigus.
103. Kindlustusjuhtumiks ei loeta kindlustusobjekti äravõtmist xxxx vägivallata või sellega ähvardamata, näiteks avalik xxxxxx.
MURDVARGUS
104. Kindlustusjuhtum on kindlustusobjekti murdvargus, s.o isiku tungimine varguse eesmärgil kas
104.1. kindlustatu ruumi ehitise lõhkumise, ehitise lukustuse lõhkumise või muukimise abil;
104.2. tarastatud territooriumile xxxx või väravate lõhkumise või värava luku muukimise abil – juhul, kui kindlustatud on väljaspool hoonet asuv xxxx või varustus.
105. If ei hüvita kui kindlustusobjekt varastati kapi, vitriini, sahtli või muu hoiukoha lõhkumise või muukimise xxxx, kuid ruumi tungimine xx xxxxx murdvarguse tunnustele.
VÕTME MURDVARGUS VÕI RÖÖVIMINE, SH VÄLJASPOOL KINDLUSTUSKOHTA
107. If hüvitab ka mõistlikud kulutused kindlustuskoha lukkude või koodide vahetamiseks, kui kindlustuskoha võti, pult või muu sarnane vahend võeti ära röövimise või murdvarguse xxxx.
EHITISE VÄLISTE OSADE XXXXXX
108. Kindlustusjuhtum on kindlustatud ehitise väliste osade xxxxxx xx sel juhul, kui ehitise väliste osade xxxxxx xx xxxxx murdvarguse tunnustele.
POLITSEI XXXXX PÖÖRDUMINE
109. Kindlustusjuhtumi korral peab kindlustusvõtja esitama politseile kirjaliku või digitaalallkirjaga avalduse väärteomenetluse või kriminaalmenetluse algatamiseks.
VÄLISTUSED
110. Lisaks eeltoodule kehtivad ka „Üldised välistused“.
KLAASIKINDLUSTUS
111. Klaasikindlustus on täiendav kindlustuskaitse väiksema omavastutusega.
112. Klaasikindlustusega saab kindlustada:
112.1. reklaamrajatisi;
112.2. ehitise sise- ja välisklaase koos raamide ning lengidega. Klaasiga võrdsustatakse plastmaterjalid, mida kasutatakse klaasi asemel.
113. Kindlustuslepingus märgitakse, millisele ehitisele klaasikindlustus kehtib.
114. Koos klaasiga on kindlustatud klaasile värvitud või kleebitud tekstid, kaunistused, reklaamid jms.
KLAASIKINDLUSTUSE KINDLUSTUSJUHTUM
115. Kindlustusjuhtum on klaasi äkiline ja ettenägematu purunemine.
116. Klaasile värvitud või kleebitud tekstide, kaunistuste, reklaamide jms hävimine või kahjustumine on kindlustusjuhtum üksnes juhul, kui xx xxxxx on purunenud.
117. If ei hüvita, kui kahju põhjuseks on:
117.1. klaasi pealispinna kahjustused, näiteks kriimustumine, määrdumine, kulumine jms;
117.2. klaasi purunemine ehitise xxxxxxx käigus, klaasi paigaldamise xxxx või klaasi ebakvaliteetsus;
117.3. klaasi purunemine kindlustusvõtja, kindlustatu või soodustatud isiku tahtluse või xxxxx hooletuse tõttu.
118. Lisaks eeltoodule kehtivad ka „Üldised välistused“.
SEADME SISEMINE PURUNEMINE
119. Kindlustusjuhtum on kindlustatud seadme äkiline ja ettenägematu hävimine või kahjustumine seadmesisese purunemise või muu seadmesisese rikke tõttu.
120. Kindlustusjuhtumi põhjusteks on näiteks järgmised juhtumid:
120.1. seadmesisene tsentrifugaaljõud, ülerõhk;
120.2. lühis, ülepinge, mis ei ole põhjustatud välistest teguritest;
120.3. seadmete sisemiste detailide lahtitulekust tekkiv kahju seadme teistele detailidele;
120.4. materjali- ja projekteerimisvigadest tekkinud kahju seadme kvaliteetsetele detailidele.
SEADME SISEMISE PURUNEMISE VÄLISTUSED
121. If ei hüvita kahju põhjustanud detaili ennast ega selle parandamise või asendamise kulu.
NÄIDE. Konveieri mootori laager on ebakvaliteetne ning puruneb. Seetõttu kiilub konveieri lint xxxxx xx xxxxx xxxxx. If ei hüvita laagri asendamise kulu. If hüvitab mootori teiste osade ja konveieri lindi kahju.
122. Samuti ei hüvita If seadme detaili parandamise või asendamise kulu, kui kahju tekkis ainult
sellele detailile.
123. Kindlustusjuhtum ei ole seadme hävimine või kahjustumine seadmevälise asjaolu tõttu, näiteks välisest põhjusest tingitud ülepinge, alapinge, voolu kõikumine või lühis.
124. Lisaks eeltoodule kehtivad ka „Üldised välistused“.
LAIENDATUD KINDLUSTUS
125. Kindlustusjuhtum on kindlustusobjekti kahjustumine või hävimine ühe äkilise ja ettenägematu sündmuse tõttu, kui see ei ole kindlustuslepinguga välistatud.
NÄIDE 1. Töötaja pillab maha sülearvuti, mis puruneb. See on kindlustusjuhtum.
NÄIDE 2. Seadmesse satub võõrkeha, mis kahjustab seadet. Seadmevälisest põhjusest tingitud ülepinge kahjustab seadet. Need on kindlustusjuhtumid.
NÄIDE 3. Hoone veetoru puruneb äkiliselt ja ootamatult. See on kindlustusjuhtum. If hüvitab xxx xxxxx siseviimistlusele tekkinud kahju kui ka toru parandamise kulu.
NÄIDE 4. Parkimise käigus kriimustavad autod alatasa hoone fassaadi. Iga kriimustamine on eraldi kindlustusjuhtum.
NÄIDE 5. Lambipirn põleb läbi. Saekett kulub ja katkeb. Tegemist ei ole kindlustusjuhtumitega.
XXXXXX XX RÖÖVIMINE LAIENDATUD KINDLUSTUSES
126. Eelmist punkti ei kasutata varguse ja röövimise korral. Varguse ja röövimise korral kasutatakse ka laiendatud kindlustuses kõiki varguse ja röövimise tingimusi, ohutusnõudeid ja välistusi, xxx punkte 102 – 110.
LAIENDATUD KINDLUSTUSE VÄLISTUSED
127. If ei hüvita kahju, mis tekkis kindlustusobjekti enda sisemisest elektrilisest või mehaanilisest rikkest või häirest. Eeltoodud välistust ei kasutata tulekahju korral (vt p 70 – 78).
128. Lisaks eeltoodule kehtivad ka „Üldised välistused“.
ÜLDISED VÄLISTUSED
129. Üldiseid välistusi kohaldatakse kõigi kindlustusjuhtumite korral.
TEGEMIST EI OLE KINDLUSTUSJUHTUMIGA
130. If ei hüvita kahju, kui sündmus xx xxxxx kindlustusjuhtumi tunnustele.
131. If ei hüvita kahju, mis ei ole tingitud kindlustusjuhtumist.
132. If ei hüvita, kui kahju ei tekkinud äkiliselt ja ettenägematult.
NÄIDE. Torus on väike auk, millest aeg-ajalt tilgub vett. Veesurve kasvades hakkab august vett purskama, kindlustusobjekt saab kahjustada. Tegemist on ettenähtava kahjuga.
„KINDLUSTUSE ÜLDTINGIMUSTE“ VÄLISTUSED
133. If ei hüvita, kui kahju hüvitamine on välistatud Ifi „Kindlustuse üldtingimustega“.
135. If ei hüvita kindlustusjuhtumiga seotud kaudseid kulutusi ja kahju nagu käibe või kasumi vähenemine.
KÄIBEMAKS, TEISED XXXXXX XX LÕIVUD
136. Käibemaksu, muid xxxxx xx lõive ei arvestata kahjusumma xxxxx, xxx hüvitise saamiseks õigustatud isikul on õigus see tagasi saada või tasaarvestada.
GARANTII, MUU KINDLUSTUSLEPING, KOHUSTUSLIK KINDLUSTUS
MÜÜJA, VALMISTAJA, MAALETOOJA, HOOLDAJA, PAIGALDAJA VASTUTUS
138. Ifi ei hüvita kulutusi kindlustusobjekti asendamiseks, parandamiseks või ümbertegemiseks, xxx xxxxx eest vastutab kindlustusobjekti müüja, valmistaja, maaletooja, hooldaja, paigaldaja.
PROJEKTEERIMINE
139. If ei hüvita mistahes kahju, mis on otseselt või kaudselt tingitud mittenõuetekohasest projekteerimisest või projekti puudumisest, kui projekt oli vastavalt õigusaktidele kohustuslik.
TESTIMINE XX XXXXXX KOKKUMONTEERIMINE
140. If ei hüvita kahju, mis on tingitud varustuse või ehitise osa esmasest paigaldamisest, kokkumonteerimisest, testimisest või katsetamisest, samuti eelnimetatuga seotud laadimistöödest.
EHITUS- , MONTAAŽI- JA REMONDITÖÖD NING HOOLDUS
141. If ei hüvita kahju, mis tekkis kindlustuskohas toimuva ehitus- või remonditegevuse tõttu. Eeltoodud välistust ei kasutata tulekahju korral. Tulekahjuks loetakse punktidega 70 – 78 kindlaks määratud juhtumeid.
142. If ei hüvita kahju, mille põhjuseks oli konstruktsiooniviga, ebakvaliteetne ehitus- või remonditöö, ebapiisav omanikujärelevalve või kindlustusobjekti ebapiisav hooldus või korrashoid.
NÄIDE. Ehitaja paigaldab katusekatte lohakalt ja sademed tungivad hoonesse. See ei ole kindlustusjuhtum.
LÕHKEAINE VALE HOIDMINE VÕI LÕHKAMINE
143. If ei hüvita kahju, mis on tingitud lõhkeaine valest hoidmisest või lõhkamisest kindlustusvõtja, kindlustuskoha seadusliku valdaja või omaniku poolt.
LÕHKAMIS-, KAEVAMIS-, RAMMIMIS- VÕI PINNASETÖÖD
144. If ei hüvita kahju, mille põhjustas professionaalne lõhkamis-, kaevamis-, rammimis- või pinnasetöö.
KASUTUSNÕUETE RIKKUMINE
145. If ei hüvita kahju, mis tekkis seetõttu, et kindlustusobjekti kasutusnõudeid on rikutud.
NÄIDE. Kindlustusobjekti ülekoormamine, kasutamine tingimustes või otstarbel, milleks see ei ole ette nähtud või kindlustusobjekti kasutamine olukorras, mis kujutab kindlustusobjektile ilmset ohtu.
146. If ei hüvita kahju, mis tekkis töökorras mitteoleva kindlustusobjekti kasutamisest.
HOOLDUSTÖÖD JA PISIVEAD
147. If ei hüvita kulu hooldustöödele, hooldusremondile.
148. If ei hüvita kahju, kui kindlustusobjekti kahjustused ei takista selle eesmärgipärast kasutamist, näiteks kriimustused, seadme kasutamist mittetakistavad mõlgid.
ARHEOLOOGILISED VÄLJAKAEVAMISED
149. If ei hüvita arheoloogiliste väljakaevamiste kulu, sellest tingitud täiendavat kahju või tööde kallinemist.
KINDLUSTUSOBJEKTI KULUVAD OSAD
150. If ei hüvita kahju, mis tekkis:
150.1. kindlustusobjekti kuluvatele osadele nagu elektripirnid, lambid, klapid, kaitsmed, ventiilid, tihendid, lindid, rihmad, filtrid, ketid, trossid, puurid jms
150.2. kindlustusobjekti tööks vajaminevale materjalile nagu õli, kütus, kemikaalid jms.
151. Eelmises punktis toodud välistust ei kasutata, kui eelmises punktis nimetatud objekt purunes või xxxxx äkilise ja ettenägematu, kindlustusobjektivälise asjaolu tõttu.
ELEKTRIKATKESTUS
152. If ei hüvita elektrikatkestusest tingitud kahju sõltumata katkestuse põhjusest, isegi juhul kui põhjuseks on kindlustusjuhtum. Elektrikatkestusest tingitud kahju saab kindlustada kindlustusvõtja ja Ifi kokkuleppel, mis märgitakse poliisile.
NÄITED. Tulekahju tõttu ei ole külmhoones elektrit, mistõttu kindlustatud xxxx rikneb. If ei hüvita kauba kahju.
Kindlustusvõtjale kuuluvas alajaamas on tulekahju, elektrikatkestuse tõttu saab kannatada tootmisliin ja sellel asuvad tooted. If ei hüvita tootmisliini ja toodete kahju.
153. Eelmise punkti välistust ei kasutata seadme sisemise purunemise kindlustuses, kui elektrikatkestuse põhjustas hävinud või kahjustunud kindlustusobjekt ise.’
KINDLUSTUSOBJEKTIVÄLISED ELEKTRIHÄIRED
154. If ei hüvita kindlustusobjektivälisest elektrihäirest tekkinud kahju. Elektrihäire on ülepinge, alapinge, voolukõikumine ja lühis. Seda välistust ei kasutata laiendatud kindlustuses ning tulekahju korral.
KINDLUSTUSOBJEKTISISESED ELEKTRIHÄIRED
155. If ei hüvita kindlustusobjektisisesest elektrihäirest tekkinud kahju. Elektrihäire on ülepinge, alapinge, voolukõikumine ja lühis. Seda välistust ei kasutata seadme sisemise purunemise kindlustuses.
VEE- VÕI GAASIVARUSTUSE HÄIRED VÕI KATKESTUS
156. If ei hüvita vee- või gaasivarustuse katkestusest või häirest tingitud kahju sõltumata katkestuse või xxxxx katkestuse põhjusest, isegi juhul kui põhjuseks on kindlustusjuhtum. Vee- või gaasivarustuse xxxxx on alarõhk, ülerõhk, ebakvaliteetne vesi või gaas.
157. Vee- või gaasivarustuse katkemisest või häirest tingitud kahju saab kindlustada Ifi ja kindlustusvõtja kokkuleppel, mis märgitakse poliisile.
TOIDUKAUP, ALKOHOL, RAVIMID
158. If ei hüvita kahju, mis on tingitud toidukauba, alkoholi, ravimite riknemisest põhjusel, et temperatuuri hoidev seade ei suuda tagada kauba säilitamiseks vajalikku temperatuuri.
LOOMULIK XXXX XX RIKNEMINE
159. If ei hüvita kahju või vara väärtuse vähenemist, mis oleks tekkinud või ilmnenud ka juhul, kui kindlustusjuhtumit ei oleks toimunud, näiteks loomulik kadu või riknemine. Xxx xxxxxxx perioodi loomulikku kadu ei ole võimalik kindlaks määrata, on Ifil õigus lähtuda eelmiste perioodide andmetest.
NÄITED. Kauba maht, kaal või muud omadused muutuvad kaubast endast tulenevatel põhjustel.
Need ei ole kindlustusjuhtumid.
TOODETAVALE VÕI TÖÖDELDAVALE KAUBALE TEKKINUD KAHJU
160. If ei hüvita töötlemis- või tootmisprotsessis olevale kaubale tekkinud kahju, mille põhjuseks oli otseselt seadmerike, materjaliviga, ebaõige töövõte.
AEGAMÖÖDA TEKKINUD KAHJUD
161. If ei hüvita kahju, mille põhjustas aegamööda toimuv protsess (kõdunemine, katlakivi, korrosioon, kulumine, kondensaatvee kahjustused, hallitus, seenekahjustus jms).
162. If ei hüvita puhastamise või lõhna eemaldamise kulu, kui kindlustusobjekt on kahjustunud aegamööda toimuva protsessi tagajärjel.
XXXXXX, KELMUS, VÄLJAPRESSIMINE
163. If ei hüvita kahju, mis tekkis omastamise, pettuse, kelmuse või väljapressimise tõttu.
KAOTAMINE, KADUMINE
164. If ei hüvita kahju, mis xxxxxx xxxx kadumise, kaotamise või unustamise tõttu.
ÕIGUSPÄRANE LAMMUTAMINE
165. If ei hüvita kahju, mis tekkis kindlustusobjekti õiguspärase lammutamise, lõhkumise või lahtimonteerimise tõttu.
JÄÄ XX XXXX
166. If ei hüvita kahju, mis tekkis:
166.1. jää liikumise tagajärjel;
166.2. xxx xx/või lume raskuse tõttu.
ÜLEUJUTUS
167. If ei hüvita üleujutusest tingitud kahju, näiteks lume sulamine, vihm, tormist tingitud üleujutus, põhjavee tõus, pinnasevee tõus, pinnavee tõus sh merevee tõus. Seda välistust ei kasutata, kui kindlustuslepingus on märgitud, et kindlustusobjekt on kindlustatud üleujutuse vastu.
VEE TUNGIMINE HOONESSE
168. If ei hüvita kahju, kui vesi (sh sademed) tungis õuest hoonesse:
168.1. xxxx xxxxx tehnosüsteemide, seina, katuse, vundamendi või muude hoone konstruktsioonide;
168.2. läbi kanalisatsiooni selle ummistuse, mittetöötamise või ebapiisava läbilaskevõime tõttu.
NAKKUSTEKITAJAD, HAIGUSTEKITAJAD, TAIMEKAHJUSTAJAD
169. If ei hüvita kindlustusobjekti puhastamise, hävitamise või asendamise kahju, mis on põhjustatud nakkushaiguse nakkustekitajast, loomataudi haigustekitajast või ohtlikust taimekahjustajast.
MAALIHE, PINNASE LIIKUMINE, MAAVÄRIN, TSUNAMI
170. If ei hüvita kahju, mis tekkis maalihke, pinnase liikumise, maavärina või tsunami ehk hiidlaine tõttu.
171. If ei hüvita keskkonnale tekkinud kahju, sealhulgas maapinna, vee või õhu puhastamise või asendamise kulu.
NÄIDE. If ei hüvita reostunud veega kaevu asemele uue kaevu rajamise kulu.
HÜVITIS
EHITISE KAHJU ARVUTAMINE
172. Kahju suuruseks on rahasumma, mis on vajalik kindlustusobjekti taastamiseks kindlustusjuhtumieelsega sarnasesse seisundisse. If ei hüvita kindlustusobjekti säilinud osa väärtust.
Lugege kindlasti ka peatükki „Lisakaitsete kahju arvutamine“.
KAUBA KAHJU ARVUTAMINE
KINDLUSTUSOBJEKTI ON VÕIMALIK TAASTADA
173. Kindlustusobjekti taastamisel loetakse kahjuks osade vahetamise kulu ning:
173.1. sama amortisatsiooni ning eeldatava kasutuseaga osade soetamise maksumus või
173.2. kui sama amortisatsiooni ning eeldatava kasutuseaga osi ei xxx xxxxx, vähendatakse uhiuue osa soetamise maksumust proportsionaalselt kindlustusobjekti turuväärtuse ja taassoetamisväärtuse suhtega.
NÄIDE. Kasutatud põllutöömasina kasutatud osi ei xxx xxxxx, uhiuue osa soetamise maksumus on 5000 eurot, põllutöömasina turuväärtus 20 000 eurot, uhiuue põllutöömasina taassoetamisväärtus 40 000 eurot.
Kahju = 5000 * 20 000 / 40 000 = 2500
174. Taassoetamisväärtus on uhiuue sama tüüpi xx xxxxx, samasuguste omadustega asja soetamise maksumus vahetult enne kindlustusjuhtumit. Kui sellist asja ei xxx xxxxx, määratakse taassoetamisväärtus võimalikult sarnase teist marki uhiuue asja põhjal. Taassoetamisväärtuse hulka kuuluvad ka kulutused transpordile ja montaažile.
KINDLUSTUSOBJEKTI EI OLE VÕIMALIK TAASTADA
175. Kui kindlustusobjekti ei saa taastada, loetakse kahjuks kindlustusobjekti asendamise maksumus vahetult enne kindlustusjuhtumit, välja arvatud kindlustatu poolt toodetud kauba korral.
176. Kindlustusobjekti asendamise maksumus on sama kulumisastmega, sama vana, sama tüüpi xx xxxxx, samasuguste omadustega asja soetamise maksumus vahetult enne kindlustusjuhtumit.
NÄIDE 1. Kütuse kindlustussumma on 100 000 eurot. Kindlustusperioodil kütuse asendamise maksumus tõuseb, klient esitab Ifile avalduse kindlustussumma suurendamiseks. If lähtub hüvitise arvutamisel kütuse asendamise maksumusest vahetult enne kindlustusjuhtumit, mitte kulust, millega kütust kindlustusperioodi alguses osteti.
NÄIDE 2. Kütuse kindlustussumma on 100 000 eurot. Kindlustusperioodil kütuse asendamise maksumus tõuseb, kuid klient ei esita avaldust kindlustussumma suurendamiseks. Kui kütuse asendamise maksumus on tõusnud enam kui 10%, rakendab If hüvitamisel alakindlustust.
NÄIDE 3. Kütuse kindlustussumma on 100 000 eurot. Kindlustusperioodil kütuse asendamise maksumus langeb. If lähtub hüvitise arvutamisel kütuse asendamise maksumusest vahetult enne kindlustusjuhtumit, mitte kulust, millega kütust kindlustusperioodi alguses osteti.
177. Kui kindlustusobjekti asendamise maksumust ei saa kindlaks määrata, loetakse kahjuks kindlustusobjektile võimalikult sarnase kauba asendamise maksumus, mida on korrigeeritud arvestades seda, mil määral sarnase kauba omadused erinevad.
KINDLUSTATU POOLT TOODETUD XXXX
Lugege kindlasti ka peatükki „Lisakaitsete kahju arvutamine“.
VARUSTUSE KAHJUSUMMA ARVUTAMINE
KINDLUSTUSOBJEKTI ON VÕIMALIK TAASTADA
179. Kui kindlustusobjekti saab taastada, loetakse kahjuks taastamise kulu, kuid mitte enam kui kindlustusobjekti turuväärtus.
KINDLUSTUSOBJEKTI EI OLE VÕIMALIK TAASTADA
180. Kui kindlustusobjekti ei saa taastada, loetakse kahjuks kindlustusobjekti turuväärtus vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist.
181. Kui kindlustusobjekti turuväärtust ei saa kindlaks määrata, loetakse kahjuks kindlustusobjektile võimalikult sarnase varustuse turuväärtus, mida on korrigeeritud arvestades seda, mil määral sarnase varustuse omadused erinevad.
Lugege kindlasti ka peatükki „Lisakaitsete kahju arvutamine“.
VANA VASTU UUS
182. „Vana vastu uus“ põhimõttel on kindlustatud:
182.1. kontorimööbel;
182.2. kuni 2 aasta vanused lauaarvutid, laptopid, projektorid, koopiamasinad, skannerid, printerid.
183. „Vana vastu uus“ põhimõte tähendab, et kui kindlustusobjekti ei saa taastada, loetakse kahjuks uhiuue sama tüüpi xx xxxxx, samasuguste omadustega asja soetamise maksumus vahetult enne kindlustusjuhtumit, kuid mitte rohkem xxx xxxxx eseme kindlustussumma.
LISAKAITSETE KAHJU ARVUTAMINE
KORISTUS- JA LAMMUTUSKULUD
184. Koristus- ja lammutuskulud on vältimatud kulutused kindlustusobjekti jäänuste lammutamiseks, kogumiseks, pakendamiseks, äraveoks ning utiliseerimiseks.
185. If hüvitab koristus- ja lammutuskulud ainult kindlustusobjekti taastamisel või asendamisel.
186. Kui kahju koos koristus- ja lammutuskuludega ületab kindlustusobjekti kindlustussumma, hüvitab If täiendavalt koristus- ja lammutuskulusid kuni 10% hävinud või kahjustunud vara kindlustussummast, kuid mitte enam kui 100 000 eurot ühe kindlustusjuhtumi kohta.
ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD LISAKULUD
187. Kahju hulka arvatakse kindlustusobjekti taastamiseks vajalikud lisakulud, mis on tingitud õigusaktide nõuetest. Kui need lisakulud ületavad koos teiste kindlustusobjekti taastamise kuludega kindlustussumma, hüvitab If täiendavalt need lisakulud kuni 10 000 eurot ühe kindlustusjuhtumi kohta.
NÄIDE. Uute ehitusnormide kohaselt on hoone taastamisel nõutav tavalise ukse asemel tuletõkkeuks.
Muinsuskaitse all xxxxx xxxxx eterniitkatus tuleb asendada plekkkatusega.
188. If ei hüvita kulutusi, mida kindlustatu oleks pidanud õigusaktide nõuete täitmiseks tegema ka siis, kui kindlustusjuhtumit ei oleks olnud. See piirang kehtib ka sel juhul, kui nõuete täitmise ettekirjutust väljastatud ei ole.
NÄIDE. Päästeamet teeb ettekirjutuse rajada tulemüür. Enne ettekirjutuse täitmist toimub tulekahju, hoone hävib. If ei hüvita tulemüüri rajamise kulu.
PROJEKTEERIMISKULU
189. Projekteerimiskuluks loetakse kulutusi ehitusteatise esitamiseks, ehitusloa, kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku ja kasutusloa väljastamiseks, sealhulgas riigilõiv, projekti koostamise kulu jms.
190. If hüvitab projekteerimiskulu üksnes juhul, kui ehitisel oli vahetult enne kindlustusjuhtumit kasutusluba või kui õigusaktide järgi ei pea kindlustusobjektil kasutusluba olema.
191. Kui kahju koos projekteerimiskuluga ületab kindlustusobjekti kindlustussumma, hüvitab If täiendavalt projekteerimiskulu kuni 5% hävinud või kahjustunud vara kindlustussummast, kuid mitte enam kui 5000 eurot ühe kindlustusjuhtumi kohta.
HÜVITISE ARVUTAMINE
ALAKINDLUSTUS
192. Kui kindlustuslepingus märgitud kindlustussumma on kindlustusväärtusest väiksem, siis on tegemist alakindlustusega. Alakindlustuse korral korrutatakse kahjusumma kindlustusobjekti kindlustussumma ja kindlustusväärtuse jagatisega.
NÄIDE. Hoone kahjusumma on 10 000 eurot, kindlustussumma on 75 000 eurot, kindlustusväärtus
on 100 000 eurot ja omavastutus 1000 eurot. Tegemist on alakindlustusega. Hüvitis on 10 000 *
75 000 / 100 000 – 1 000 = 6500 eurot.
193. If ei kasuta alakindlustust, kui kindlustussumma erineb kindlustusväärtusest kuni 10%.
HÜVITISLIMIIT
194. Kindlustuslepingus märgitud hüvitislimiit on hüvitise piirmäär kindlustusjuhtumi kohta. Kui kahjusumma on suurem kui hüvitislimiit, loetakse kahjusumma võrdseks hüvitislimiidiga.
KINDLUSTUSSUMMA
195. Kindlustussumma on hüvitise piirmäär kindlustusjuhtumi kohta. Hüvitise maksmisel kindlustussumma ei vähene.
196. Kui kahjusumma on suurem kui kindlustussumma, loetakse kahjusumma võrdseks kindlustussummaga.
OMAVASTUTUS
197. Omavastutus on osa kahjusummast, mille võrra If vähendab hüvitist. Hüvitis on kindlustustingimuste alusel arvutatud kahjusumma miinus omavastutus.
198. Xxx xxxxxx poliisile märgitud kindlustuskohas saavad ühel ajal sama kindlustusjuhtumi tõttu kannatada mitu kindlustusobjekti, siis kasutatakse ainult suurimat omavastutust.
NÄIDE. Tulekahjus hävivad samale poliisile märgitud hoone xx xxxx. Xxxxx omavastutus on 2000 eurot, kaubal 1000 eurot. Rakendatav omavastutus on 2000 eurot.
199. Xxx xxxxx kindlustuskohas asub mitu kindlustusobjekti, mis on kindlustatud erinevate poliisidega, rakendatakse omavastutusi iga poliisi kohta eraldi.
HÜVITISE MAKSMINE
200. Kindlustusjuhtumi korral maksab If rahalist hüvitist vastavalt kindlustuslepingule või väljastab garantiikirja kindlustusobjekti taastavale või asendavale ettevõtjale. If ei pea tegema ehitus- või remonditöid või korraldama taastamist või asendamist.
HÜVITISE ETTEMAKSE
201. NB! If maksab hoone, rajatise, siseviimistluse või korteriomanike kaasomandisse kuuluva hoone osa kindlustusjuhtumi korral hüvitist tingimusel, et vara taastatakse kindlustuskohas.
202. Kui kindlustusobjekti ei taastata kindlustuskohas, maksab If ainult ettemakse, kuid If xx xxxxx hüvitist ettemakset ületavas osas.
203. Ettemakse suuruseks on kinnisasja, kus asub kindlustusobjekt, turuväärtuse vähenemine kindlustusjuhtumi tõttu, kuid mitte enam kui vastavalt kindlustuslepingule arvutatud hüvitis.
NÄIDE. Hoones oli tulekahju. Kinnisasja turuväärtus enne tulekahju on 100 000 eurot, pärast tulekahju 70 000 eurot. Hoone taastamiseks arvutatud hüvitis on 50 000 eurot. Ettemakse on (100 000 – 70 000) 30 000 eurot, mille If maksab esmalt välja. Ülejäänud osa hüvitisest (20 000 eurot) maksab If hoone taastamisel.
204. Ettemakse arvutamisel ei arvestata teisi kinnisasja turuväärtust vähendavaid asjaolusid, näiteks turuhinna loomulik muutumine, hüpoteegi seadmine pärast kindlustusjuhtumit jms.
205. If maksab hüvitist ettemakset ületavas osas tegelike taastamiskulutuste alusel, mis tehti kahe aasta jooksul, arvates ettemaksest, tingimusel, et ettemakset on kasutatud kindlustusobjekti taastamiseks.
Ärikatkestuse osa
KINDLUSTUSJUHTUM
206. Ärikatkestuse kindlustusjuhtum on ärikatkestuse kindlustuslepingus märgitud tegevuse katkemine või tõrge, mille põhjuseks on ärikatkestuse kindlustuslepingus viidatud vara hävimine või kahjustumine kindlustuskohas ärikatkestuse lepingus märgitud kindlustusjuhtumi tõttu.
207. Ärikatkestuse kindlustuslepingus viidatakse varale ettevõtte vara kindlustuse poliisi numbri kaudu.
208. Ärikatkestuse kindlustus kehtib tingimusel, et kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtis hävinud või kahjustunud vara osas Ifi ettevõtte vara kindlustuse leping.
KINDLUSTUSKAITSE LAIENDUS ÜÜRI- VÕI RENDIPINNAL
209. Ärikatkestuse kindlustusjuhtum on ärikatkestuse kindlustuslepingus märgitud tegevuse katkemine või tõrge, mille põhjuseks on ehitise, kus asub kindlustatu üüri- või rendipind, hävimine või kahjustumine, isegi siis, kui kindlustatud isiku vara on kahjustamata. Selles punktis toodud juhul ei pea üürile- või rendileandja xxxx xxxxx Ifis kindlustatud.
VASTUTUSPERIOOD
210. Vastutusperiood on maksimaalne ajavahemik, mille eest ärikatkestuse hüvitist makstakse.
211. Vastutusperiood algab varakindlustuse kindlustusjuhtumi hetkel ja lõpeb poliisil märgitud aja möödudes.
212. Kui kindlustuslepingus märgitud tegevust ei taastata, lõpeb vastutusperiood ennetähtaegselt päeval, mil ärikatkestuse põhjustanud ettevõtte vara kindlustuse kindlustusobjekt on taastatud või asendatud.
213. Kui ettevõtte vara kindlustuse kindlustusobjekti ei taastata ega asendata, lõpeb vastutusperiood ennetähtaegselt mõistliku aja möödudes, mille jooksul kindlustusobjekt oleks taastatud või asendatud.
KINDLUSTUSOBJEKT
214. Ifil on hüvitamiskohustus ainult poliisile märgitud ärikatkestuse kindlustusobjektide osas. Ärikatkestuse kindlustuse kindlustusobjektid võivad olla:
214.1. tegevuskate;
214.2. rendi- või üüritulu;
214.3. asenduspinna lisakulu ja kolimiskulu.
TEGEVUSKATE
215. Tegevuskate on kindlustuslepingus märgitud tegevuse müügitulu, millest lahutatakse selle tegevuse mahust ning muutumisest otseselt sõltuvad kulud ehk sõltuvkulud.
216. Tegevuse mahust otseselt sõltuvad kulud on näiteks kulud toorainele, lõpetamata toodangule, valmistoodangule, müügiks ostetud kaupadele, samuti müügi-, tootmis- ja palgakulud mahust sõltuvas osas jms.
217. Tegevuskatte xxxxx xx arvata:
217.1. finantstulud ja muud erakorralised tulud;
217.2. xxxxx xx kulud, mis ei ole seotud kindlustatud tegevusega;
217.3. investeeringud põhivarasse.
TEGEVUSKATTE VÄHENEMINE
218. Hüvitise arvutamise aluseks on kindlustusjuhtumist tingitud tegevuskatte vähenemine, lähtudes kindlustatu tegevuse ja valdkonna asjakohastest trendidest, prognoosidest jms.
219. Tegevuskatte vähenemine määratakse kindlaks leides, milline tegevuskate oleks olnud juhul,
kui kindlustusjuhtumit ei oleks toimunud, lahutades sellest tegeliku tegevuskatte.
220. Tegevuskatte vähenemise suurus määratakse kindlaks hiljemalt vastutusperioodi lõppemisel.
221. If ei hüvita raamatupidamislikku amortisatsiooni ulatuses, mis ületab tehnilise ressursi vähenemisest tulenevat amortisatsiooni. Tehnilise ressursi vähenemisest tulenev amortisatsioon on vara kasutusomaduste, nt jõudluse, kasutusea jms vähenemine.
RENDI- VÕI ÜÜRITULU
222. Rendi- või üüritulu on rendi- või üürilepingu alusel makstav renditasu või üür kinnisasja või selle osa rendile või üürile andmise eest.
223. Rendi- või üüritulu xxxxx xx arvata kõrvalkulusid ega muid renditasule või üürile lisanduvaid makseid.
RENDI- VÕI ÜÜRITULU VÄHENEMINE
224. Hüvitise arvutamise aluseks on kindlustusjuhtumist tingitud rendi- või üüritulu vähenemine, arvestades olemasolevaid lepinguid, nende tähtaegu, täituvust, kindlustatu tegevuse ja majandusvaldkonna xxxxxx, prognoose jms.
225. Rendi- või üüritulu vähenemine määratakse kindlaks leides, xxxxxxx xxxxx- või üüritulu oleks olnud juhul, kui kindlustusjuhtumit ei oleks toimunud, lahutades sellest tegeliku rendi- või üüritulu.
226. Rendi- või üüritulu vähenemise suurus määratakse kindlaks hiljemalt vastutusperioodi lõpu seisuga.
ASENDUSPINNA LISAKULU JA KOLIMISKULU
227. Asenduspinna lisakulu ja kolimiskulu on:
227.2. samaväärse asenduspinna üür ulatuses, milles see ületab xxxxxx xxxxx üüri.
228. If hüvitab asenduspinna üüri maksimaalselt vastutusperioodi eest.
229. If hüvitab kolimiskulud, kui kolimine toimus vastutusperioodi jooksul.
KAHJU VÄHENDAMINE JA PIIRAMINE
230. If hüvitab pärast kindlustusjuhtumit tehtud mõistlikud kulud, mille eesmärk on vähendada või piirata ärikatkestuse kindlustuse alusel hüvitatava kahju suurust. Kulud kahju vähendamiseks või piiramiseks tuleb Ifiga eelnevalt kooskõlastada.
231. Kui ärikatkestuse kahju koos kahju vähendamise ja piiramise kuludega ületab ärikatkestuse kindlustussumma, hüvitab If täiendavalt lisakulud kahju piiramiseks kuni 10% ärikatkestuse kindlustussummast.
VÄLISTUSED
232. If xx xxxxx ärikatkestuse hüvitist, xxx xxxx ei taastata põhjusel, et ettevõtte vara kindlustuse lepingu alusel kahju ei hüvitata üldse või hüvitatakse osaliselt.
233. If xx xxxxx ärikatkestuse hüvitist, xxx xxxx ei suudeta taastada kindlustusvõtja või kindlustatu tegevusest, tegevusetusest või tema majanduslikust võimekusest tuleneval põhjusel.
234. Xxx xxxx taastamine või tegevuskatte taastumine pikeneb kindlustusvõtjast või kindlustatust tuleneval põhjusel, xx xxxxx If hüvitist pikenenud aja eest.
235. Kui kahju on võimalik hüvitada nende kindlustustingimuste varakindlustuse osa alusel, siis seda kahju ärikatkestuse alusel ei hüvitata. Eeltoodud välistust kohaldatakse sõltumata sellest, kas konkreetne leping sisaldab vastavat varakindlustuse kindlustuskaitset.
236. If ei hüvita:
236.1. kindlustusvõtja lepinguliste kohustuste täitmatajätmisest tulenevaid sanktsioone, nt leppetrahvid, viivised;
236.2. äripartnerite poolt lepinguliste kohustuste täitmatajätmisest tulenevaid kahjusid;
236.3. riigi või kohaliku omavalitsuse tegevusest või tegevusetusest tulenevat kahju;
236.4. kahju ja kulutusi ulatuses, mis oleks tekkinud sõltumata kindlustusjuhtumist.
RAAMATUPIDAMISARVESTUS
237. Kindlustusvõtja on kohustatud oma raamatupidamist korraldama vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktidele, raamatupidamisseadusele xx xxxxx raamatupidamistavale ning tagama raamatupidamise dokumentide säilimise.
238. If lähtub hüvitise arvutamisel nõuetekohaselt vormistatud raamatupidamisdokumentidest. If ei hüvita kahju, kui kindlustusvõtja ei esita nõuetekohaseid raamatupidamisdokumente.
KINDLUSTUSSUMMA, ALAKINDLUSTUS
239. Kindlustussumma määrab kindlustusvõtja lähtudes kindlustusväärtusest.
240. Kindlustusväärtus on vastavalt valitud kindlustusobjektile maksimaalne tegevuskate või maksimaalne rendi- või üüritulu, mida oleks olnud võimalik saavutada vastutusperioodil, kui kindlustusjuhtumit ei oleks toimunud.
241. Kui kindlustussumma on väiksem kui kindlustusväärtus, korrutatakse kahju suurus kindlustussumma ja kindlustusväärtuse suhtega (alakindlustus).
242. Asenduspinna lisakulude ja kolimiskulude kindlustamisel kindlustusväärtust ei määrata ja alakindlustust ei kasutata.
OMAVASTUTUS
243. Rahalise omavastutuse korral vähendab If hüvitist omavastutuse võrra.
244. Ajalise omavastutuse korral lahutatakse hüvitisest ajalise omavasutuse jooksul tekkinud kahju ja tehtud kulutused. Ajalist omavastutust hakatakse arvestama vastutusperioodi algusest.
245. Kui kindlustuslepingus on kirjas nii rahaline kui ka ajaline omavastutus, rakendatakse suurimat omavastutust.
OHUTUSNÕUDED
246. Ohutusnõudeid kasutatakse nii varakindlustuses kui ka ärikatkestuse kindlustuses.
247. Vara tuleb kasutada, xxxxx xx hooldada vastavalt õigusaktidele, kasutusjuhenditele ja kindlustuslepingule.
248. Kindlustusvõtja ja kindlustatu peavad tagama, et õiguspäraselt kindlustuskohas viibivad isikud täidaksid reegleid, mis käsitlevad vara ohutust.
249. Kindlustusobjekt xx xxxxx osad peavad olema projekteeritud, ehitatud, paigaldatud ja kasutusse võetud nõuetekohaselt, nõuete puudumisel selliselt, et nende kasutamine ja hooldamine on ohutu.
250. Kindlustusvõtja peab viivitamatult pärast vargust hõlbustavast kahjujuhtumist teadasaamist võtma tarvitusele meetmed varguse tõkestamiseks.
TULEOHUTUS
251. Tulekahju puhuks peab olema kirjalik tegevusplaan, mida peavad teadma ja järgima kõik töötajad.
252. Tuletõkkeuksed peavad olema suletud, välja arvatud automaatselt toimivad tuletõkkeuksed, millele tuleb luua võimalus takistamatult sulguda.
253. Kindlustuskohas peavad olema nõuetele vastavad esmased tulekustutusvahendid.
254. Esmased tulekustutusvahendid, evakuatsioonitrepid ning -redelid peavad olema töökorras, siltidega varustatult nähtaval ja kättesaadaval kohal.
255. Juurdepääsud ehitistele, tuletõrje- ja päästevahenditele ning veevõtukohtadele peavad olema vabad ning aastaringselt kasutatavad.
256. Lahtiseid põrandaaluseid, tunneleid, ventilatsioonikanaleid, seadmete aluseid jne tuleb perioodiliselt puhastada.
257. Hoone seinte lähedusse ei tohi ladustada tuleohtlikke materjale, aineid, masinaid või seadmeid.
258. Kõik vahekäigud ja evakuatsiooniteed tuleb xxxxx vabana.
259. Tuleohtlikud jäätmed tuleb töökohalt eemaldada, tuleohutuks muuta iga tööpäeva või vahetuse lõppedes.
260. Tuleohtlikke jäätmeid tuleb xxxxx väljaspool hoonet ohutus kauguses või tulekindlas hoidlas.
NÄIDE. Jäätmeid, mis võivad sisaldada hõõguvaid kehi või tekitada sädemeid, tuleb xxxxx tuhaurnides teistest jäätmetest eraldi.
261. Õliseid, rasvaseid või kergestisüttiva vedelikuga immutatud riidelappe jms tuleb xxxxx tihedalt kaanega suletud tulekindlates nõudes ja ohutus kauguses süttivatest materjalidest.
262. Materjale, vedelikke ja gaase võib tootmises kasutada ja ladustada vastavalt tootja juhistele ning kehtestatud ohutusnõuetele ja piirkogustele.
263. Tuleohtlikke vedelikke tuleb säilitada tulekindlates anumates. Neid on keelatud xxxxxx kanalisatsiooni või reovete hoidlasse.
264. Suitsetamine on lubatud ainult selleks ettenähtud kohtades, mis ei tohi asuda mistahes kergesti süttiva materjali läheduses. Suitsetamise koht peab olema varustatud ohutusnõuetele vastavate tuhatoosidega, mida tühjendatakse regulaarselt.
265. Tule- ja plahvatusohtlikes ruumides ei või kasutada sädemeid tekitavaid seadmeid, masinaid ja tööriistu ega lahtist tuld.
266. Tuletöö tegemise koht peab olema selleks ettevalmistatud. Tuletöö tegemise ajal peab olema tagatud tuleohutus ja järelevalve.
267. Tuletöö lõppemisel tuleb tagada tuletöö koha pidev kontroll kuni tuleohu äralangemiseni.
268. Tuletööd võib majandustegevusena osutada isik, kellel on kutsetunnistus või kellel on tuletöötunnistus.
269. Tuletööde teostamisel tuleb mahuteid, mida on kasutatud tuleohtlike vedelike hoiustamiseks, gaasiplahvatuse vältimiseks hoolikalt ventileerida.
270. Tootmisruumides ja ladudes on keelatud kasutada lahtiseid soojuskiirgusseadmeid.
271. Suitsulõõre ja korstnaid tuleb puhastada vähemalt üks kord aastas.
272. Kõik masinad, seadmed ja mahutid, milles või mille läheduses kasutatakse või hoitakse kergestisüttivaid aineid, tuleb maandada.
273. Tuleohtlike asjade või ainete hoiukoha luuke, uksi ja aknaid ei tohi töö tegemisel jätta järelevalveta.
OHUTUSNÕUDED GAASI KASUTAMISEL
274. Keldrites ja muudes ruumides, kus loomulik ventilatsioon on raskendatud, ei või sundventilatsiooni tööle rakendamata kasutada gaasi või gaase eraldavaid aineid.
275. Täidetud gaasiballoone tuleb säilitada püstiasendis, ventiiliga ülaosas.
276. Pärast gaasiballooni vahetamist tuleb kontrollida, et gaasi ei leki.
277. Vähesegi gaasilekke korral tuleb vältida tule, sädemeid tekitavate seadmete ja elektriseadmete kasutamist, ruumid tuleb hoolikalt tuulutada. Koheselt tuleb kindlaks teha lekke xxxx xx sulgeda gaasi juurdevool.
278. Gaasiballoone, mida ei kasutata, tuleb xxxxx xxxxxx ruumis või selleks ettenähtud platsil.
SEADME VÕI MASINA ELEKTRITA JÄÄMINE
279. Kui seadme või masina seiskumine võimaliku elektrikatkestuse korral võib põhjustada kahju (nt jäätumine, riknemine jms), tuleb seade varustada valve- ja varusüsteemiga, mis tagab seadme või masina töö elektritoite taastamiseni.
XXXXXXX, XXXXXXXXX, DRENAAĬIDE JA SETTEKAEVUDE HOOLDAMINE
280. Katuseid, vihmavee- ja reoveetorustikke, drenaaže ning settekaevusid tuleb regulaarselt hooldada ja kontrollida.
281. Hoone kanalisatsioonil peab olema vee sissevoolu takistav xxxxx. Klappi tuleb regulaarselt kontrollida ja hooldada.
282. Kindlustusvõtja peab regulaarselt kontrollima, et väljavooluavad, kraanid, ventiilid, siibrid jms oleksid nõuetekohaselt suletud või avatud.
283. Hoonetes või selle osades, mida ei köeta, tuleb külmumise vältimiseks vee- ja küttesüsteemid veest tühjendada.
OHTLIKUD PUUD JA OKSAD
284. Kindlustusvõtja peab tagama, et kindlustuskohaga xxxxx maatükil asuvate puude ohtlikud oksad on õigeaegselt eemaldatud xx xxxx asuvad ohtlikud puud on õigeaegselt langetatud.
UKSED, AKNAD JA MUUD AVAD
285. Uksed, aknad ja muud sisenemisevõimalused tuleb kindlustuskohast lahkumisel sulgeda ja lukustada, selliselt, et sisse tungida ei saa xxxx uksi, aknaid või muid sisenemisvõimalusi lõhkumata.
286. Kindlustuskohast lahkumisel tuleb kontrollida, et kõik kõrvalised isikud on sealt lahkunud.
TERRITOORIUMI TARASTAMINE
287. Kui kindlustatud on väljaspool hoonet asuvad xxxxx, peab territoorium, kus need asuvad, vastama kõigile alltoodud tingimustele:
287.1. olema varustatud valvesignalisatsiooniga, mille häiresignaal edastatakse turvaettevõttesse või valvurile ja
287.2. territooriumi väravad peavad olema lukustatud selliselt, et xxxx tööriistu kasutamata ei ole kõrvalistel isikutel võimalik väravaid avada ja
287.3. olema tarastatud selliselt, et xxxx xxxx, värava või selle luku lõhkumise või muukimiseta ei saa kindlustatud asju ära viia ja
287.4. xxxx peab olema vähemalt 2 meetrit kõrge ning püsivalt maaga ühendatud.
XXXXXXXX JA VÄÄRTESEMETE HOIDMINE
288. Sularaha ja väärismetallist, vääriskividest või poolvääriskividest asju tuleb xxxxx Ifi poolt eelnevalt aktsepteeritud lukustatud seifis.
TEGUTSEMINE SIGNALISATSIOONI RAKENDUMISEL
289. Signalisatsiooni rakendumisel peab kindlustusvõtja esindaja tulema viivitamatult kindlustuskohta, hoone seest- ja väljapoolt põhjalikult üle vaatama ning tagama edasise valve.
290. Hoone tuleb põhjalikult üle vaadata ka sel juhul, xxx xxxxx välisel vaatlusel ei avastatud sissemurdmisjälgi ega muud kahju.
NÕUDED VALVESIGNALISATSIOONILE
291. Kindlustuskohas peab olema valvesignalisatsioon, mille häiresignaal edastatakse turvaettevõttesse või kindlustusavalduses märgitud isikule.
292. Valvesignalisatsiooni peab olema paigaldanud isik, kellel on selleks litsents, õigusaktiga ette nähtud tegevusluba või registreering.
293. Valvesignalisatsioon peab olema töökorras. Valvesignalisatsioon peab olema kindlustuskohast lahkumisel sisse lülitatud.
294. Valvesignalisatsiooni koodi sisestamise koht peab olema varjatud selliselt, et kasutajakoodi sisestamist ei ole õigustamata isikul võimalik jälgida.
295. Andurid tuleb paigaldada nii, et on tagatud häiresignaali edastamine õigusevastasel ruumi sisenemisel või väljumisel. Anduri tööpiirkonda ei tohi varjata või piirata, näiteks riiulite või kauba asetamine selliselt, et see segab xxxxxx xxxx.
296. Valvesignalisatsiooni tuleb korraliselt hooldada tootja või müüja juhiste järgi. Hooldajal peab olema selleks vajalik litsents, õigusaktiga ette nähtud tegevusluba või registreering.
297. Valvesignalisatsiooni toiteelementi, näiteks akut, tuleb kontrollida ja vahetada tootja või müüja juhiste järgi.
VÕTMETE, LÄBIPÄÄSUKAARTIDE, PULTIDE JA KOODIDE HOIDMINE
298. Võtmeid, signalisatsiooni- ja läbipääsukoode, läbipääsukaarte, pulte jms, mis võimaldab lukustuse avamist, tuleb xxxxx xxxxx xx viisil, mille puhul röövimata või hoonesse sisse murdmata ei saa kõrvaline xxxx xxxx xxx xxxxx. Kõrvaline isik on see, kellel ei ole õigust lukustust avada.
NÄIDE. If ei hüvita, kui võti läks kaduma või varastati riietuseseme taskust või kotist.
299. Kui võti, läbipääsukaart, kood vms on kadunud või on kõrvalise isiku xxxx, tuleb viivitamatult välja vahetada lukk, sulgeda või muuta kood. Kui eeltoodu ei ole võimalik, tuleb viivitamatult rakendada meetmeid, et vältida kõrvaliste isikute sisenemist, näiteks mehitatud valve.
300. Isiku töö-, teenistus- vms õigussuhte lõppemisel, läbi- või juurdepääsu piiramisel, tuleb viivitamatult temalt xxx xxxxx läbi- või juurdepääsu võimaldavad vahendid ning viivitamatult muuta vastavad koodid.
KAUBA HOIDMINE
301. Allpool maapinda asuvas ruumis peab xxxxx hoidma vähemalt 12 cm kõrgusel põrandapinnast.