Rahastamisvahendi rakendamise leping

Rahastamisvahendi rakendamise leping

1. Tallinnas “…….”……….2015. aastal nr …………

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registreerimisnumbriga 70003158, mis on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse 23. juuli 2015. a korraldusega nr 295 kinnitatud “Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja” (edaspidi meetmete nimekiri) alusel määratud täitma “Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” xxxxxxxxxxxx xxxxx 0 “Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” meetme 5.2 “Kapitali- ja krediidikindlustuse kättesaadavuse parandamine” raames rakendusasutuse ülesandeid (edaspidi rakendusasutus), mida esindab ettevõtlusminister Xxxxx Xxxxx, kes tegutseb ministeeriumi põhimääruse alusel,

ja

3. KredEx Krediidikindlustus AS, registrikoodiga 11948506, mis on käesoleva rahastamisvahendi rakendamise lepingu alusel määratud täitma elluviija (edaspidi rahastamisvahendi rakendaja) ülesandeid ja vastab Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 (edaspidi delegeeritud määrus) artiklis 7 sätestatud kriteeriumitele, mida esindab juhatuse esimees Xxxxxx Xxxxxx, kes tegutseb aktsiaseltsi põhikirja alusel,

mida edaspidi nimetatakse eraldi Pool või koos Pooled,

sõlmivad STS § 18 lõike 2 alusel käesoleva rahastamisvahendi rakendamise lepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:

1. Lepingu eesmärk objekt ja üldised tingimused

1. Leping reguleerib Poolte õigusi ja kohustusi haldusülesande üleandmisel ja täitmisel ning tagab rahastamisvahendi rakendamise Lepingu xxxx 1 alusel.

2. Lepingu objektiks on rahastamisvahendi rakendajale haldusülesande andmine STS § 18 lõike 2 alusel. Haldusülesandeks on rahastamisvahendi, milleks on ekspordi krediidikindlustuse pakkumine, rakendamine (Lepingu xxxx 1).

3. Lepingu eesmärk on parandada ekspordi krediidikindlustuse kättesaadavust ettevõtjatele ja toetada seeläbi “Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020” alaeesmärgi “Eesti ettevõtted on aktiivsed eksportijad”, “Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020” prioriteetse suuna 5 “Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” eesmärgi “VKE-d on orienteeritud kasvule ja ekspordile” täitmist.

4. Tulenevalt Lepingu punktist 1.3. viivad Pooled ellu meetme tegevust 5.2.1. “Laenude, tagatiste ja eksporditehingute kindlustuse väljastamine” ning eelistavad Lepingu rakendamisel projekte, mis on suunatud ekspordile, ettevõtete kasvule ja lisandväärtuse kasvatamisele ning Lepingu lisas 1 nimetatud turutõrgete lahendamisele.

5. Lepingu eelarve on 10 000 000 (kümme miljonit) eurot, mis tasutakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Erasektori kohustuslik omafinantseeringu määr Lepingu elluviimisel puudub. Lepingu eelarve võimaldab riigil suurendada väljastatava krediidikindlustuse mahtu ca 66,7 miljoni euro ulatuses, pakkuda eksporditehingute kindlustuse teenust 300-le ettevõtjale ning seeläbi suurendada Eesti ekspordimahtu ca 90-100 miljoni euro väärtuses. Täiendavalt võib Leping toetada tööhõive kasvu.

6. Rahastamisvahendi rakendamine panustab “Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020” prioriteetse suuna 5 “Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkonna konkurentsivõime tagamine” tulemusindikaatoritesse järgnevalt:

Nr	Näitaja	Mõõt-ühik	Piirkonna-kategooria	Alg-väärtus	Xxxx-aasta	Siht-väärtus (2023)	Andme-allikas	Rahastamis-vahendi xxxxx (arv)
1	VKE-de poolt loodud lisandväärtus töötaja kohta (xxxxxxx-xxxxxxxx)	EUR		18516	2012	31500	SME performance review	454
2	Eksportivate ettevõtete arv	Ette-võte	Vähem arenenud	11281	2012	15700	Statistika-amet	155

7. Xxxxxx juhinduvad Lepingu objektiks oleva haldusülesande üleandmisel ja täitmisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ühissätete määrus), delegeeritud määrusest, Komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 821/2014 (edaspidi rakendusmäärus), STS-ist, selle alusel antud õigusaktidest ja muudest asjakohastest õigusaktidest ning Lepingust.

8. Rahastamisvahendi rakendajale kohaldub rahastamisvahendi määratlus vastavalt ühissätete määruse artikli 38 lõike 1 punktile b, lõike 3 punktile b ja lõike 4 punkti b alapunktile iii.

9. Lähtudes meetmete nimekirjast täidab STS §-s 8 sätestatud rakendusüksuse ülesandeid Rahandusministeerium.

2. Rahastamisvahendi rakendaja õigused ja kohustused

1. Rahastamisvahendi rakendaja õigused:

   1. teha rakendusasutusele ettepanekuid Xxxxxxx või selle lisade muutmise kohta.

2. Rahastamisvahendi rakendaja kohustused:

   1. järgida Xxxxxxxx sätestatud kohustusi ja tegutseda kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega ning teha seeläbi kõik endast olenev Lepingu lisas 1 sisalduvas investeerimisstrateegias ja äriplaanis seatud eesmärkide ja indikaatorite saavutamiseks ning rahastamisvahendi rakendamiseks eraldatud vahendite säilimiseks võimalikult suures mahus;

   2. teavitada rakendusasutust ja rakendusüksust kahjujuhtumitest, sh oodatavatest, poolaasta ning aastaaruannete esitamisel (Lepingu xxxx 2 punkt 33 ja 34 juures) ning meetmetest kahjujuhtumiga tegelemisel;

   3. tagada aruandlus vastavalt Lepingu punktile 4;

   4. esitada rakendusüksusele maksetaotlused ja maksetaotluste menetlemise ning kontrolli teostamise käigus nõutud informatsiooni tähtaegselt;

   5. tagada Lepingu elluviimiseks vajaliku personali olemasolu ja nende tehniline varustatus;

   6. tagada raamatupidamises Lepingu alusel investeerimisstrateegia ja äriplaaniga seotud tootegruppide tulude ja kulude ning neid kajastavate kulu- ja maksedokumentide selge eristatavus muudest kulu- ja maksedokumentidest;

   7. näidata investeerimisstrateegia ja äriplaani elluviimisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks nõutud sümboolikat;

   8. xxxxxx rakendusüksuse poolt tagasinõutav toetus finantskorrektsiooni otsuses märgitud xxxxxx xx tähtpäevaks tagasi;

   9. lubada teostada STS § 41 alusel kontrolle ja järelevalvet lepingu täitmise üle;

   10. tagada Euroopa Komisjoni loa olemasolu ajutiselt turukõlbmatute riskide kindlustamiseks lühiajaliste tehingute puhul Euroopa Liidus ja OECD-s kooskõlas Euroopa Komisjoni teatisega liikmesriikidele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta lühiajalise ekspordi krediidikindlustuse suhtes (2012/C 392/01);

   11. täita teisi Lepingus sätestatud kohustusi.

3. Rakendusasutuse õigused ja kohustused

1. Rakendusasutuse õigused:

   1. teostada haldusjärelevalvet Lepingu täitmise üle vastavalt STS § 18 lõikele 3;

   2. teha ettepanekuid Xxxxxxx xx xxxxx lisade muutmise kohta;

   3. saada rahastamisvahendi rakendajalt informatsiooni tema tegevuse kohta rahastamisvahendi rakendamisel;

   4. juhtida rahastamisvahendi rakendaja tähelepanu Lepingu täitmisel esinevatele puudustele ning nõuda nende puuduste kõrvaldamist, määrates puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja.

2. Rakendusasutuse kohustused:

   1. esitada “Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020” xxxxxxxxxxxx xxxxx 0 “Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” valdkondlikule komisjonile arvamuse avaldamiseks ettepanekuid vastavalt STS § 33 lõikes 4 punktis 5 sätestatule;

   2. arvestada valdkondliku komisjoni ja seirekomisjoni arvamusi Lepingu uuendamise ettepanekute kohta;

   3. arvestada valdkondliku komisjoni arvamusi rahastamisvahendi eelhindamise uuendamisel;

   4. lubada teostada STS § 41 alusel kontrolle ja järelevalvet Lepingu täitmise üle.

4. Seire ja aruandlus

1. Rahastamisvahendi rakendaja koostab iga kalendriaasta kohta poolaasta ja aastaaruande, esitades need elektrooniliselt rakendusasutusele ja rakendusüksusele. Aruandlus koostatakse vastavalt rakendusmääruse lisale 1 (Lepingu xxxx 2);

2. Poolaasta aruande periood on 1. jaanuar kuni 30. juuni ning see esitatakse iga-aastaselt hiljemalt 15. augustil;

3. Aastaaruande periood on 1. jaanuar kuni 31. detsember ning see esitatakse aruandlusaastale järgneval 15. veebruaril.

4. Rahastamisvahendi rakendaja koostab kogu rakendamise perioodi kohta lõpparuande vastavalt Lepingu lisale 2 ning esitab selle rakendusasutusele ja rakendusüksusele pooleteise kuu jooksul pärast rahastamisvahendi rakendamise lõppemist. Rahastamisvahendi rakendamine lõpeb kas rahastamisvahendi rakendamise perioodi lõppemisega 31. detsembril 2023. a või rahastamisvahendi eelarveliste vahendite lõppemisega, sõltuvalt sellest kumb sündmus saabub varem. Kui poolaasta või aastaaruande ning lõpparuande esitamise xxxx on vähem kui 4 kuud, esitab rahastamisvahendi rakendaja xxxx lõpparuande;

5. Rakendusasutusel ja rakendusüksusel on õigus küsida rahastamisvahendi rakendajalt täiendavaid selgitusi esitatud aruannete, sh Lepingu punktis 9.4. nimetatud aruande, kohta;

6. Kord kalendriaastas teostavad Xxxxxx rahastamisvahendi rakendamise jooksva hindamise vastavalt kehtivas eelhindamise lõpparuandes toodud jooksva hindamise ja seire juhistele (Lepingu xxxx 4).

7. Xxxxxxx hindamise teostamisel võtavad Xxxxxx täiendavalt arvesse:

   1. rahastamisvahendi rakendaja poolt rakendusasutusele esitatud aruandeid (Lepingu xxxx 2 alusel);

   2. muudatusi tootegruppide täpsustavates tingimustes, mis on teostatud alates Lepingu algusest (esimesel lepinguaastal) või viimasest jooksvast hindamisest;

   3. teadaolevat parimat praktikat.

8. Iga-aastane jooksev hindamine viiakse läbi aruandeaastale järgneva aasta 31. märtsiks.

9. Pooled kasutavad Lepingu lisas 4 kajastuvat informatsiooni vajadusel rahastamisvahendi tingimuste muudatustes ning eelhindamise uuendamise vajaduses kokkuleppimiseks, muutes vajadusel Lepingut või selle lisasid vastavalt Lepingu punktile 14.

10. Eelhindamise uuendamise vajadus saab tuleneda eelhindamise järgnevate kohustuslike osade muutmise vajadusest: turutõrgete või ebaoptimaalsete olukordade kirjeldus, investeeringuvajaduste hinnanguline xxxx xx ulatus ja rahastamisvahendi tüübid, vahendite hinnanguline suurus toetuse lõppsaaja tasandil, eeldatavad tulemused koos rakendamise viisi ja tulemuse saavutamise näitajatega.

11. Vastavalt STS § 18 lõikele 1 viib läbi või korraldab eelhindamise uuendamise rakendusasutus. Lähtudes eelhindamise lõpparuande peatükist 8 ning Lepingu punktidest 4.4. kuni 4.7.3., arvestab rakendusasutus seejuures rahastamisvahendi rakendaja arvamusega.

12. Rakendusasutus esitab iga-aastase rahastamisvahendi jooksva hindamise tulemused “Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020” prioriteetse xxxxx 0 “Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” valdkondlikule komisjonile arvamuse avaldamiseks.

13. Rakendusasutusel on õigus küsida rahastamisvahendi rakendajalt taasesitamist võimaldaval xxxxx teavet ja aruandlust, mis ei kajastu poolaasta- ja aastaaruannetes, ent mis on tulenevalt STS-ist või EL õigusaktidest vajalik rakendusasutusele tema kohustuste täitmiseks.

14. Rakendusasutus esitab ühissätete määruse artikli 125 alusel rahastamisvahendi rakendamisega seonduva iga-aastase info rakendusüksusele vastavalt määruses ja rakendusaktides sätestatule.

5. Auditeerimine ja kontroll

1. Rahastamisvahendi rakendajal on kohustus võimaldada kontrolli ja järelevalve teostamist, sealhulgas anda audiitori ja kontrolli teostava isiku kasutusse kõik investeerimisstrateegia ja äriplaani elluviimisega seotud andmed ja dokumendid STS-i xx xxxxx alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.

2. Vastavalt STS § 18 lõikele 3 teeb rahastamisvahendi rakendamise lepingu täitmise üle haldusjärelevalvet rakendusasutus.

3. Vastavalt STS § 8 teostab rahastamisvahendi rakendamise kontrolli rakendusüksus.

4. Vastavalt STS § 11 teostab rahastamisvahendi rakendamise auditit auditeeriv asutus.

5. Vastavalt STS § 41 teostab rahastamisvahendi rakendamise kontrolli Rahandusministeerium.

6. Maksete tegemine rahastamisvahendisse

1. Maksete tegemine rahastamisvahendisse toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014.a. määruse nr 143 “Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused xx xxxx” § 12 lg 1 nimetatud maksetaotluste menetlemise tähtajale ning ühissätete määruse artiklis 41 sätestatule:

   1. rahastamisvahendi rakendaja esitab rakendusüksusele etapiviisiliselt rakendusüksuse poolt etteantud vormil vahemaksetaotlused;

   2. rahastamisvahendisse tehtava makse suurus abikõlblikkuse perioodi jooksul esitatud igal vahemaksetaotlusel ei tohi ületada 25% Lepingu alusel rahastamisvahendi konkreetsele tootegrupile eraldatud maksete kogusummast, mille maksmist eeldatakse abikõlblikkuse perioodi jooksul;

   3. abikõlblikkuse perioodi jooksul võib esitada:

      1. teise vahemaksetaotluse, kui vähemalt 60% esimeses vahemaksetaotluses sisalduvast summast tootegrupi kohta on kulutatud abikõlbliku kuluna;

      2. kolmanda ja järgnevad vahemaksetaotlused, kui vähemalt 85% eelmistes vahemaksetaotlustes sisalduvatest summadest tootegrupi kohta on kulutatud abikõlbliku kuluna.

   4. igas vahemaksetaotluses, tuuakse eraldi välja rahastamisvahendi iga tootegrupi tarbeks makstud maksete kogusumma ja ühissätete määruse artikli 42 lõike 1 punktide a ja b tähenduses abikõlblike kuludena makstud summad. Kulude abikõlblikkust tõendavad kehtivad kindlustuslepingud ja kindlustushüvitise maksete tegemist tõendavad dokumendid;

   5. rahastamisvahendi lõppemisel sisaldab maksetaotlus abikõlblike kulude kogusummat vastavalt ühissätete määruse artiklile 42.

7. Abikõlblikud kulud

Abikõlblikud kulud on:

1. kindlustushüvitise maksed lõppsaajatele;

2. kindlustuslepingutes toodud turukõlbmatute riskide tagamiseks rahastamisvahendi rakendaja hoitavad kohustuslikud reservvahendid. Aktuaarne minimaalne reservimäär on 20% kindlustuslepingu turukõlbmatute riskidega seonduvast mahust.

8. Rahastamisvahendisse tagasilaekunud vahendite uuesti kasutamine

1. Vastavalt ühissätete määruse artikli 44 lõikele 1 on rahastamisvahendi rakendajal tagasilaekunud vahendite uuesti kasutamisel järgnevad õigused ja kohustused:

   1. vajaduse korral hüvitada rahastamisvahendi rakendamisega kaasnevaid rakenduskulusid vastavalt Lepingu punktile 9.

   2. kasutada Lepingu punktis 8.2. viidatud tagasilaekunud vahendeid xxxxx otstarbel sama rahastamisvahendi raames või pärast rahastamisvahendi rakendamise lõpetamist muudes rahastamisvahendites kooskõlas eelnimetatud prioriteetse suuna raames ette nähtud konkreetsete eesmärkidega kuni 2023. aasta 31. detsembrini.

2. Rahastamisvahendi rakendaja peab arvestust rahastamisvahendisse tagasilaekunud vahendite üle. Käesoleva rahastamisvahendi tagasilaekunud vahenditeks on rahastamisvahendi eelarvest väljamakstud kahjude tagasinõuetest saadud vahendid, kindlustuslepingute lõppemisel tagasilaekunud vahendid ning krediidikindlustuse preemiamaksed.

3. Rahastamisvahendi rakendaja lõpetab alates 01.01.2024 rahastamisvahendi väljastamise ning hakkab tagasilaekuvaid vahendeid rakendusüksusele tagasi kandma, kui Vabariigi Valitsus ei ole tulenevalt STS § 19 lõikest 2 otsustanud teisiti. Vabariigi Valitsuse otsustuse tegemisel juhinduvad Pooled nimetatust ning vajadusel muudavad Lepingut.

9. Rahastamisvahendi rakendamise kulud

1. Rahastamisvahendi rakendaja kasutab perioodi 2014–2020 struktuurifondide vahendite elluviimisel tekkiva rakenduskulu hüvitamiseks ühissätete määruse artikli 44 lõikes 1 nimetatud vahendeid tulenevalt sama artikli punktist c, millele delegeeritud määruse artiklis 13 sätestatud piirmäärad ei rakendu.

2. Rahastamisvahendi rakendaja ei kasuta kulude hüvitamist ühtse määra ega muu sarnase põhimõtte alusel.

3. Rahastamisvahendi rakendaja korraldab raamatupidamisarvestust selliselt, et oleks tagatud Lepingu täitmiseks kasutatavate vahendite, sh tagasilaekunud vahendite eraldatus muudest vahenditest.

4. Rahastamisvahendi rakendaja esitab rakendusasutuse poolt ette antud vormil rakendusasutusele ja rakendusüksusele struktuurivahenditega seotud rakenduskulude aruande vastavalt Lepingu punktides 4.2. ja 4.3. sätestatud tähtaegadel.

5. Rahastamisvahendi rakendamise kogukulu on kuni 10,5% Lepingu punktis 1.5. toodud kogumahust. Rahastamisvahendi rakendaja lähtub rahastamisvahendi rakenduskulude arvestamisel ja tasumisel tegevuspõhisest kuluarvestusest ning Lepingu punktidest 2.2.6. ja 8.1.1. Tekkinud rakenduskulud arvestatakse maha ühissätete määruse artikkel 44 lõige 1 nimetatud vahenditest ning üle jääv tulu suunatakse tagasi rahastamisvahendisse Lepingu punkt 8 alusel.

6. Juhul kui ühissätete määruse artikkel 44 lõikes 1 nimetatud vahenditest ei piisa rakenduskulude tasumiseks, tuleb rahastamisvahendi rakendajal katta rakendamisega seotud kulud omavahenditest.

10. Välistatud tegevused ja ettevõtjad

1. Rahastamisvahendist ei toetata Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Xxxxx xx majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 vastavalt artiklile 3:

   1. tuumajõujaamade tegevuse lõpetamist või nende rajamist;

   2. investeeringuid vähendamaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mis tekivad direktiivi 2003/87/EÜ lisas I loetletud tegevusaladel;

   3. xxxxxx xx tubakatoodete valmistamist, töötlemist ja turustamist;

   4. raskustes olevaid ettevõtjaid vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 EL-i aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks, artikli 2 punktis 18 sätestatule;

   5. investeeringuid lennujaamataristusse, välja arvatud juhul, kui need on seotud keskkonnakaitsega või kui nendega kaasnevad investeeringud, mis on vajalikud lennujaamataristu ebasoodsa keskkonnamõju leevendamiseks või vähendamiseks.

2. Rahastamisvahendit ei kohaldata hasartmänguvaldkonnas tegutsevale ettevõtjale.

11. Finantskorrektsioonid

Finantskorrektsioone tehakse vastavalt STS-i §-dele 45–47 ning toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt STS-i §-dele 48–49.

12. Dokumentide säilitamine

1. Kooskõlas ühissätete määruse artikli 40 lõikega 5 säilitab rahastamisvahendi rakendaja abikõlblikke kulusid tõendavad dokumendid, mis võimaldavad tõendada kohaldatavate õigusaktide järgimist ja rahaliste vahendite kasutamist ettenähtud otstarbel.

2. Rahastamisvahendi rakendaja tagab dokumentide säilitamise 10 aasta jooksul alates viimasest kindlustuslepingu lõpukuupäevast.

13. Lepingu jõustumine ja tähtaeg

Leping jõustub allkirjastamisest Poolte xxxxx xx kehtib kuni 31.12.2023. a.

14. Lepingu muutmine ja lõpetamine

1. Kõik Lepingu muudatused vormistatakse kirjaliku kokkuleppena, mis on Lepingu lahutamatu osa.

2. Kõik Lepingu muudatused jõustuvad nende allkirjastamisel xxxxxx Xxxxx poolt või Poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal.

3. Rakendusasutusel on õigus Leping ennetähtaegselt lõpetada või vastavalt haldusmenetluse seadusele ühepoolselt muuta:

   1. kui see on tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist, arvestades haldusmenetluse seaduse § 102 lõikes 3 sätestatud nõudeid;

   2. kui rahastamisvahendi rakendaja on Lepingut või haldusülesande täitmist reguleerivat muud õigusakti rikkunud, põhjustades olulise kahju kolmandale isikule või tema varale;

   3. kui rahastamisvahendi rakendaja on jätnud Lepingust tulenevad kohustused täitmata või täitnud mittenõuetekohaselt ning ei täida oma kohustusi ettenähtult ka rakendusasutuse poolt antud mõistliku tähtaja möödumisel;

   4. kui rahastamisvahendi rakendaja on jätnudrakendusüksuse korralduse puuduste kõrvaldamiseks või ettekirjutuse täitmata.

4. Rahastamisvahendi rakendajal on õigus nõuda Lepingu ennetähtaegset lõpetamist rakendusasutuse poolt lepinguliste kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral. Sellisel juhul ei vastuta rahastamisvahendi rakendaja Xxxxxxx eesmärgi saavutamata jäämise eest, samuti Xxxxxxxx sätestatud rahastamisvahendi rakendaja kohustuste täitmata jätmise eest, kui kohustuste täitmine rahastamisvahendi rakendaja poolt oli võimatu või oluliselt takistatud kohustuste rikkumise tõttu rakendusasutuse poolt.

5. Lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest etteteatamise tähtaeg on 60 kalendripäeva, v.a punkti 14.3.1. korral, mil etteteatamistähtaega ei kohaldata.

15. Vääramatu jõud

Lepingu täitmise lõpetamine või mittenõuetekohane täitmine loetakse põhjendatuks, kui see on tingitud vääramatu jõuna kvalifitseerivatest asjaoludest, s.o. asjaolu, mida Xxxxxx ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad Lepingu sõlmimise xxxx xxxxx asjaoluga arvestaksid või seda väldiksid või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaksid, kusjuures Xxxxxx on kohustatud rakendama kohaseid meetmeid, et xxx xxxxx teisele Poolele kahju tekitamine ja tagada võimaluste piires oma Lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine.

16. Vaidluste lahendamine

1. Xxxxxx kohustuvad lahendama kõik Lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused kokkuleppel.

2. Kui erimeelsusi ei ole võimalik kokkuleppeliselt lahendada, siis tehakse seda kohtu korras vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.

17. Lepingu lisad:

1. Xxxx 1: Investeerimisstrateegia ja äriplaan

2. Xxxx 2: Seirearuande xxxx

3. Xxxx 3: Rahastamisvahendit rakendava asutuse valiku kriteeriumid vastavalt delegeeritud määruse artiklile 7

4. Xxxx 4: Jooksva hindamise vormi näidis

18. Poolte rekvisiidid ja allkirjad

RAKENDUSASUTUS: RAHASTAMISVAHENDI RAKENDAJA:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KredEx Krediidikindlustus AS

Xxxxx 11 Hobujaama 4

15072 Tallinn 10151 Tallinn

Telefon: 000 0000 Telefon: 000 0000

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Xxxxx Xxxxx Meelis Tambla

Ettevõtlusminister Juhatuse esimees