VORMSI VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI

KEHTIV JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI

Kinnitatud Vormsi Vallavolikogu 2004. aasta 13. augusti

määrusega nr. 13

VORMSI VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI

I. ÜLDSÄTTED

1. Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid nende tekkekohas ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

2. Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse üldise korra Vormsi valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõigile asutustele, juriidilistele ning füüsilistele isikutele.

3. Jäätmehooldust Vormsi xxxxxx korraldab ning kontrollib Vormsi Vallavalitsus, kes muu hulgas:

3.1. nõustab valla elanikke ja levitab jäätmeteavet;

3.2. teostab järelevalvet prahistamise xxx xx korraldab prahistatud alade korrastamist;

3.3. kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu ja jäätmekäitlustoiminguid s.h jäätmete liigiti kogumist elamumaa sihtotstarbega kinnistutel, asutustes ja ettevõtetes;

3.4. korraldab ohtlike jäätmete kogumist elanikkonnalt.

II. MÕISTED

4. Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses:

4.1. Jäätmed on mis tahes käesoleva paragrahvi punktis 4.3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb xxxx xxxx või on kohustatud seda tegema.

4.2. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, xxx xxxxx kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik.

4.3. Jäätmekategooriad on:

1) Q1 – edaspidi teisiti määratlemata tootmis- ja tarbimisjäägid;

2) Q2 – praaktooted;

3) Q3 – tooted, mille kasutustähtaeg on lõppenud;

4) Q4 – materjalid, mis on maha voolanud, riknenud või mõne õnnetusjuhtumi tõttu kahjustunud, xxxxx arvatud materjalid, seadmed või muud esemed, mis on õnnetusjuhtumi tagajärjel saastunud;

5) Q5 – materjalid, mis on saastunud või kõlbmatuks muutunud sihipärase tegevuse tagajärjel, nagu puhastusjäägid, pakkimismaterjalid, mahutid;

6) Q6 – kasutamiskõlbmatud päraldised, nagu tühjad patareid, kasutatud katalüsaatorid;

7) Q7 – ained, mis ei toimi enam nõutaval tasemel, nagu saastunud happed, lahustid, kasutatud karastussoolad;

8) Q8 – tööstusprotsessijäägid, nagu räbud, destillatsioonijäägid;

9) Q9 – saastetõrje- ja puhastusprotsessijäägid, nagu skraberisetted, kottfiltritolm, kasutatud filtrid;

10) Q10 – metallide töötlemise ja viimistlemise jäägid, nagu treilaastud, valtsimistagi;

11) Q11 – toorme kaevandamise ja töötlemise jäägid, nagu kaevandamisjäägid, naftatootmisel tekkinud muda;

12) Q12 – rikutud materjalid, nagu PCB-ga saastatud õli;

13) Q13 – kõik materjalid, ained või tooted, mille kasutamine on keelatud;

14) Q14 – tooted, millele valdaja ei leia edasist kasutamist, nagu põllumajanduses, olmes, kontorites, kauplustes või töökodades ära visatud vallasasjad;

15) Q15 – reostatud pinnase puhastamisel tekkinud saastunud materjalid, ained või tooted;

16) Q16 – kõik materjalid, ained või tooted, mida xx xxxxx ülalloetletud kategooriad.

4.4. ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 8 loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale. tavajäätmed on kõik 4.5. tavajäätmed on kŏik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;

4.6. püsijäätmed on tavajäätmed, xxxxxx xx toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi;

4.7. anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed (nagu toidujäätmed, paber xx xxxx) on biolagunevad jäätmed;

4.8. olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda xxx xxxx- xxx ka ohtlikke jäätmeid;

4.9. aia- ja pargijäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud orgaanilised jäätmed (rohi, lehed, oksad jne);

4.10. jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu xxxx, xxxxx valduses on jäätmed;

4.11. jäätmetekitaja on xxxx, xxxxx tegevuses tekivad jäätmed, või xxxx, xxxxx sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub;

4.12. jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ning jäätmekäitluskohtade järelhooldus. Käesolevas eeskirjas mõistetakse jäätmehoolduse all lisaks kõiki teisi jäätmehoolduse arendamisega seotud korraldustegevusi, nagu jäätmehoolduse planeerimine ja järelevalve, jäätmenõustamine ja koolitus;

4.13. jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine;

4.14. jäätmejaam on tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks ja jäätmete sorteerimiseks;

4.15. jäätmenõustamine on jäätmehooldust toetav tegevus, kus sihtgruppidele antakse nõu, teavet ja selgitusi selleks, et kasvaks xxxxxx jäätmehoolduse tase;

4.16. jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil;

4.17. jäätmete taaskasutamine on toiming, millega jäätmed või xxxx sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel;

4.18. jäätmete kõrvaldamine on toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda (lõplik ladestamine);

4.19. jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja või territooriumi haldaja, kui tellija, ja jäätmekäitlusettevõtte või kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtte, kui

töövõtja, vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti.

4.20. Jäätmete liigiti kogumine toimub Vormsi xxxxxx külades asuvates jäätmemajadesse (16tk) paigutatud liigiti kogumiste konteineritesse. Jäätmemajad ja nendes asuvad konteinerid on vastavalt tähistatud ja varustatud selgitustega jäätmete liigiti kogumise kohta.

III. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDNÕUDED

5. Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik, kui jäätmekäitlusleping ei näe ette teisiti. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik. Kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik on edaspidises tekstis territooriumi haldaja.

6. Jäätmevaldaja või territooriumi haldaja võib sõlmida jäätmekäitluslepingu ühe või mitme jäätmekäitlusettevõttega, sõltuvalt kogutavatest jäätmeliikidest või hallatava territooriumi ulatusest.

7. Jäätmete nõuetekohast käitlemist käitlemise erinevatel etappidel korraldab jäätmevaldaja.

8. Vormsi Vallavalitsus annab seisukoha jäätmeloa suhtes, jäätmeloa väljastab Keskkonnaministeeriumi Läänemaa keskkonnateenistus (edaspidi keskkonnateenistus).

9. Jäätmevaldaja peab vältima ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega ja omavahel, välja arvatud juhul, kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud ja sellega ei suurene oht tervisele ja keskkonnale.

10. Jäätmekäitlusega ei tohi kaasneda tervise- ega keskkonnanormatiive ületavat mõju.

11. Jäätmete käitlemine, sh põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

12. Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide xxxxx xxxxxx mahutitesse või selleks ettevalmistatud kohtadesse, külades asuvatesse jäätmemajadesse.

13. Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks.

14. Jäätmete taaskasutamist korraldab jäätmevaldaja nende tekkekohas või vastavat jäätmeluba omavas ettevõttes.

15. Jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas, tagades keskkonnaohutuse ja võimaldades nende hilisemat kasutamist või kahjutustamist. .

IV. JÄÄTMEVALDAJA JA TERRITOORIUMI HALDAJA KOHUSTUSED JÄÄTMEKÄITLUSEL

16. Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab jäätmeid sorteeritult koguma, vedama ja taaskasutama või andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele vastavalt käesoleva eeskirjaga määratud korrale.

17. Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või nad peavad jäätmekäitluslepingu alusel kasutama ühismahuteid.

18. Jäätmevaldajad ja territooriumi haldajad on kohustatud kas ise või volitatud esindaja vahendusel sõlmima jäätmekäitlusettevõttega jäätmekäitluslepingu või xxxxxx xxxxx kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed, v.a ohtlikud jäätmed, jäätmekäitluskohta oma jõududega või

taaskasutama neid vastavalt jäätmeseaduse nõuetele. Kui jäätmetekitaja ja territooriumi haldaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus jäätmekäitluses üüri-, rendi-, haldus- või jäätmekäitluslepinguga.

19. Elanikkond võib oma majapidamises tekkinud ohtlikke jäätmeid tuua tasuta ohtlike jäätmete kogumispunkti, mis on xxxxx xxxxx määratud.

20. Jäätmemahutid tuleb elanikkonna poolt paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse külades olevates jäätmemajades olevatesse konteineritesse.

21. Ettevõtjad on jäätmete tekitajatena kohustatud:

21.1. rakendama kõiki tehnoloogilisi xx xxxx võimalusi jäätmete tekke vältimiseks oma tegevuses või tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks;

21.2. korraldama oma jäätmete käitlemist, s.h taaskasutamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele, ohtlike jäätmete puhul üleandma need ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele v. a juhul kui nad ise omavad vastavat luba.

21.3. pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta;

21.4. andma oma jäätmealasest tegevusest aru vastavat kontrolliõigust omavate ametkondade esindajatele ja esitama neile nõudmisel vastava dokumentatsiooni;

21.5. koostama Vormsi Vallavalitsuse nõudel jäätmekavasid, mis käsitlevad nende tegevusega seotud jäätmekäitlust.

22. Jäätmete valdajana on elanike ülesanne vähendada tekkivate jäätmete xxxxx xx nad on kohustatud käitlema jäätmeid või andma need käesoleva eeskirjaga määratud korras üle.

23.Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama elanikke ja nende ettevõtete töötajaid xxxxxx toimivast jäätmehooldussüsteemist ning käesoleva eeskirja nõuetest.

V. JÄÄTMETE KOGUMINE

24. Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud olmejäätmeveo korral.

25. Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

26. Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selleks ettenähtud mahutitesse. Jäätmed, mida ei ole

ettenähtud paigutada mahutisse (vana mööbel, jalgrattad, televiisorid, raadiod, WC-potid, vannid, kraanikausid, pliidid, külmkapid, pesumasinad ja muud suuremõõtmelised jäätmed), tuleb ladustada mahutite või jäätmemaja kõrvale või leppida paigutamine kokku jäätmevedajaga;

27. Mahutid võivad olla jäätmete valdaja või territooriumi haldaja omandis või renditud jäätmekäitlusettevõttelt.

28. Mahutid tuleb regulaarselt puhastada. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende omanik või rentnik, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti.

29. Olmejäätmete mahutisse ei või panna:

29.1. tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;

29.2. vedelaid jäätmeid;

29.3. ohtlikke jäätmeid;

29.4. käimlajäätmeid;

29.5. kogumiskaevude setteid;

29.6. erikäitlust vajavaid jäätmeid;

29.7. aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat;

29.8. aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist.

30. Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimustele xx xxx tuhk on jahtunud (temperatuur alla 30 °C). Kuuma (üle 30 °C) tuhka võib paigutada mittepõlevast materjalist kaanega suletavasse eraldi mahutisse.

31. Olmejäätmed ning muud kergestiriknevad ja halvastilõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks haisu, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

32. Taaskasutatavad jäätmed ( klaas, metall, plast, paber, biolagunevad köögijäätmed), mida saab panna selleks ettenähtud mahutitesse või anda ära kogumispunkti, tuleb koguda eraldi.

33. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

34. Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema kindlalt suletavad ja valvatavad. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.

35. Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja

lahustid, elektroonikajäätmed ning elavhõbedalambid ja –kraadiklaasid jne), tuleb viia ohtlike jäätmete avalikku kogumispunkti. Avalikud kogumispunktid on jäätmemajades paiknevad erikonteinerid, patareide kogumiskastid või kogumisreidide vastuvõtukohad. Avalikes kogumispunktides võetakse ohtlikke

jäätmeid vastu ainult elanikelt.

36.Reeglina kord aastas korraldab Vormsi Vallavalitsus ohtlike ja suuremõõtmeliste jäätmete kogumisreidi, teatades selle toimumise aja eelnevalt.

37. Ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.

38. Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete vastuvõtmiseni jäätmekäitlusettevõtte poolt.

39. Ettevõtja, kellel tekib ohtlikke jäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta ning esitama kord aastas Läänemaa Keskkonnateenistusele aruande oma jäätmealase tegevuse kohta keskkonnaministri kehtestatud korras.

VI. JÄÄTMETE VEDU

40. Jäätmeveo korraldab jäätmevaldaja, v.a olmejäätmete korraldatud vedu jäätmekäitluskohtadesse.

41. Jäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse, kuid üldjuhul

mitte harvemini, kui üks xxxx xxx kuu jooksul. Juhul, kui on korraldatud oma biolagunevate jäätmete kompostimine vastavalt eeskirja punktidele 59–62 ning mahutitesse ei panda toidujäätmeid, on mahuteid lubatud tühjendada sagedusega, mis väldib nende ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse.

42. Jäätmed tuleb vedada valla jäätmekäitluskohta, Hullos asuvasse jäätmejaama. Kui territooriumi haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need üle anda Vormsi Vallavalitsuse määratud jäätmekäitluskohta.

43. Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada kohe.

44. Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega, korraldab nende veo jäätmejaama jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.

45. Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil, mis hoiab ära jäätmete sattumise keskkonda veo, sealhulgas laadimise käigus.

46. Korraldatud olmejäätmeveo korraldab Vormsi Vallavalitsus.

47. Olmejäätmete valdaja on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu jäätmeluba omava veoettevõtjaga või Vormsi Vallavalitsusega.

48. Korraldatud olmejäätmeveo piirkond on Vormsi Vallavalitsuse territoorium. Korraldatud olmejäätmeveoga liitumisest võib vabastada põhjendatud kirjaku taotluse alusel Vormsi Vallavalitsuse otsusega.

VII. JÄÄTMETE KÕRVALDAMINE

49. Vormsi xxxxxx xx ole prügilat. Vormsi xxxxxx tekkinud taaskasutamiseks mittesobivad tavajäätmed kõrvaldatakse Lääne maakonna prügilas Pullapääl xx xxxxx xxxxx sulgemist Vormsi Vallavalitsuse poolt määratud prügilas, mis vastab keskkonnanõuetele.

50. Jäätmete kõrvaldamine kinnistutel väljaspool prügilat on keelatud.

VIII. JÄÄTMETE KOMPOSTIMINE

51. Väikeelamutes tekkivad biolagunevad jäätmed tuleb kompostida kohapeal oma kinnistu piirides. Mujal on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud Vormsi vallavalitsuse loal. Kui kompostitavate jäätmete hulk ületab 5 xxxxx aastas, tuleb antud tegevuseks taotlede keskkonnateenistuselt jäätmeluba.

52. Elamumaa sihtotstarbega kinnistutel ( ridaelamutes, korterelamutes jne) tuleb biolagunevaid jäätmeid kompostida kohapeal või koguda eraldi alates

1. maist 2005. a, kui kinnistul on vähemalt 4 korterit.

53. Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema kahjuritele ligipääsmatult ning tervisele ja ümbruskonnale kahjutult.

54. Toidujäätmeid võib kohapeal kompostida selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida ka aunades.

55. Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

56. Heitvete kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.

57. Kogumis- ja settekaevude tühjendamine ja üleandmine toimub kokkuleppel valla puhastusseadme hooldajaga, Hullo xxxxx asuvasse bioloogilisse puhastisse.

58. Valla haljasaladel tekkivad aia- ja pargijäätmed (taimed, rohi, lehed, oksad jne) tuleb kompostida selleks rajatavatel kompostimisväljakutel või selleks ettenähtud jäätmekäitlusettevõtetes.

IX. EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMETE KÄITLEMISE ERINÕUDED

59. Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti xx xxxxx ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata.

60. Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 20 m 3, peab ehitusprojektile olema lisatud jäätmekava. Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada dokumendid jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

61. Jäätmekava on jäätmekäitlust kirjeldav dokument, kus näidatakse ära:

61.1. jäätmete hinnanguline xxxxx xx liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile;

61.2. pinnasetööde mahtude bilanss;

61.3. ehitusplatsil jäätmete valikkogumisel kasutatavate konteinerite tüübid ja asukohad;

61.4. jäätmete edasine suunamine.

62. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele vastutab jäätmevaldaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti või muu xxxx, xxxxx valduses on jäätmed.

63. Ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.

64. Ehitusettevõtja on tegevusluba omav ehitustööde tegija või väikeelamu, taluhoonete, suvila, aiamaja, kasvuhoone xx xxxx kahe sõiduautokohaga garaaži omanikust ehitaja.

65. Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud:

65.1. rakendama kõiki tehnoloogilisi xx xxxx võimalusi ehitusjäätmete liikide xxxxx kogumiseks tekkekohas;

65.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu;

65.3. rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Muude taas kasutusvõimaluste puudumisel võib põlevaid jäätmeid kasutada energia tootmisel;

65.4. tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud konteinerid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks;

65.5. teavitama oma töötajaid xxxxxx kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest.

66. Ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Sorteeritavate liikide arv lähtub jäätmete taas kasutusvõimalustest, kuid kohustuslik on eraldi koguda puit, metall xx xxxxx.

67. Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimiseks üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna.

68. Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Mineraalsed ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina taaskasutada, kõrvaldatakse prügilas

69. Taaskasutatavad mineraalsed ehitusjäätmed tuleb koguda liikide xxxxx xxxxxx konteineritesse või selleks eraldatud territooriumile xx xxxx taaskasutamiseks üle jäätmekäitlusettevõttele.

70. Mahukad ehitusjäätmed (raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad, ehituskivid jne), xxxx xxx kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks Vallavalitsuse poolt määratud kohta või mandrile.

71. Saastumata pinnase ja sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil, sealhulgas territooriumi planeerimiseks, on lubatud ainult territooriumi haldaja ja Vormsi Vallavalitsusega kooskõlastatult. Saastumata pinnast või sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult Vormsi Vallavalitsusega.

XI. VASTUTUS

72. Eeskirjade mittetäitmisel või mittekohasel täitmisel võetakse süüdlased tsiviil-, haldus- või kriminaalvastutusele seadusandluses ettenähtud korras.

73. Kui füüsiline isik, tegutsedes juriidilise isiku nimel või huvides, rikub käesoleva eeskirja nõudeid, võib selle rikkumise asjas kohaldada karistust füüsilisele ja juriidilisele isikule samaaegselt selleks ettenähtud sanktsiooni piires.

74. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi reostuse tekitaja) oma kulul keskkonnajärelevalve asutuse ettekirjutuse alusel.

75. Reostuse tekitaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.

76. Kui reostuse tekitaja ei likvideeri reostust, korraldab reostuse likvideerimise reostuse tekitaja kulul reostatud kinnisasja omanik.

77. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostatud kinnisasja omanik reostuse likvideerimise oma kulul vastavalt keskkonnajärelevalve asutuse ettekirjutusele.

78. Kui reostatud kinnisasja omanik ei likvideeri reostust, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omaniku kulul Vormsi Vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

Xxxxx Xxxx Volikogu esimees