Lisa 1 – Projekteerimise lähteülesanne
Xxxx 1 – Projekteerimise lähteülesanne
1 Üldosa
Ehitusprojekti tellijaks on KÜ Rakvere Koidula 2.
Xxxxxxx 0 hoone on kasutusel korterelamuna mille esimesel korrusel on äripinnad xx xxxxx jääb selliseks xx xxxxxx rekonstrueerimistööde läbiviimist.
Xxxxx põhieesmärgiks on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega projekteerida Koidula 2, Rakvere korterelamu rekonstrueerimislahendus, mis oleks parima võimaliku ehituspraktika kohaselt tehniliselt mõistlikult ehitatav hoone energiatõhususarvuga ≤ 180 kWh/m2∙a. (vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr. 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“), mille alusel saab taotleda SA Kredex`i toetust vähemalt 25% ulatuses.
1.1 Planeeritavad rekonstrueerimistööd/ Projekteerimise lähteülesanne
Tellija eesmärgi saavutamiseks on kavandatud energiaauditi paketist II tulenevalt järgnevad tööd:
1.1.1. korterelamu fassaadi rekonstrueerimine ja soojustamine ning nendega kaasnevate sõlmede projekteerimine;
Hoone välisukse esine on varustatud varikatusega (olemasolev varikatus säilitatakse).Fassaadid soojustada tasemele U<=0,21 W/(m²K). Fassaadi xxxx ja tehniline lahendus valida koostöös Tellijaga lähtudes ventilatsioonisüsteemi hooldamise vajadusest.
1.1.2. korterelamu katuslae lisasoojustamine ja sellega kaasnevate sõlmede projekteerimine;
katuslagi soojustada tasemele U<=0,12 W/(m²K). Ventilatsioonisahtid demonteerida või lahendada lähtudes uuest ventilatsioonisüsteemist. Näha ette kanalisatsiooni tuulutuste ja sadevee äravoolude töökindlad lahendused. Võimaluse korral vana katusekatet mitte eemaldada.
1.1.3. korterelamu avatäited, vahetamata akende vahetamine ning sellega kaasnevate sõlmede projekteerimine;
Olemasolevad trepikodade välisuksed jäävad alles. Vahetamata puitaknad asendatakse kolme kordse klaaspaketiga energisäästlike akendega ( paigaldamisjärgse kompleksse soojusläbitavuse tasemega U<= 1,10 W/(m²K). Aknapaled tuleb lisasoojustada. Soojustamise tulemusena peab välisseina ja akna liitekoha arvutuslik joonsoojusläbivus olema ≤ 0,05 W/(mK) või paigaldada aknad lisasoojustuse sisse.
1.1.4. korterelamu sokli soojustamise ning sellega kaasnevate sõlmede projekteerimine;
Sokkel soojustatakse (kinnise ja tiheda kärgstruktuuriga, λD ≤ 0,04 W/(mK)) tasemele U<=0,22 W/(m²K) . Keldriseinte- xx xxxxxxx hüdroisolatsiooni vajadus selgitatakse projekteerija pool läbiviidava tehnilise seisukorra uuringu käigus või projekteerimistööde käigus. Sokli perimeeter ääristada soojustatud betoonplaatidega
1.1.5. korterelamu 2-toru küttesüsteemi paigalduse ja tasakaalustamise sh .vajadusel soojussõlme renoveerimise projekteerimine;
Hoone põhiline soojusvarustus säilib kaugkütte baasil. Täiendavaks soojuse allikaks on ventilatsiooni soojustagastus, sissepuhkeõhu eelsoojendamiseks/ tarbevee soojendamiseks.
Praegune ühetoru küttesüsteem renoveeritakse kahetoru radiaatorkütte baasil vähemalt korteripõhiselt reguleeritavana. Radiaatorite asukohad säilivad oma praegustes kohtades Kõikidele radiaatoritele paigaldatakse piirajatega varustatud termostaatventiilid, mis võimaldaks reguleerida ruumi temperatuuri vahemikus 18-23 °C. Soojussõlm seadistatakse/ tasakaalustatakse renoveeritud hoone nõuetele vastavaks. Küttetorustik soojustatakse kütmata ruumides. Vastavalt ruumiplaneeringu ja tehnosüsteemide vajadusele võib ette tulla torustike ümbertõstmist keldris või maapealsetel korrustel.
1.1.6. korterelamule sundventilatsioonisüsteemi ehitamise /rekonstrueerimise projekteerimine; Hoonesse rajatakse soojustagastiga sissepuhke/väljatõmbe ventilatsioon, mis teenindab kõiki korterite ruume. Xxxxx xxxx trepikoda lahendatakse kas tsentraalse (agregaat näiteks katusel või pööningul) soojustagastiga sissepuhke/väljatõmbe süsteemina või korteripõhise (agregaat korteris) soojustagastiga tsentraalse sissepuhke/väljatõmbe süsteemina.
Ventilatsioonsüsteem lahendada selliselt, et oleks minimiseeritud elanikepoolne võimalus projekteeritud ja ehitatud süsteemide tööparameetrite omavoliline muutmine, mille tagajärjel halveneks hoone sisekliima ja/või saaks kahjustada hoone konstruktsioonid.
Kasutamata äripinna õhuvooluhulkade parandamiseks rajatakse soojustagastusega mehaaniline ventilatsioonisüsteem, mille õhuvahetus xxxxx süsteemi paigaldamist on 2 l/(sm2).
Ventilatsiooniprojektis lahendada xx xxx liikumine korterisiseselt (sh siirdõhu liikumine). Ventilatsioon peab tagama vastavuse sisekliima standardi II klassi nõuetele või Kredex`i 25% toetuse nõuetele.
1.1.7. Korterelamu sooja veesüsteemi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine (üleminek veeboileritelt tsentraalsele sooja vee süsteemile) s.h. veepüstikute vahetamise projekteerimine; Jaotustorustikud keldris, trepikodades ja koridorides vahetatakse ja soojustatakse. Projekti mahus tuleb lahendada veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemide rekonstrueerimine tagades säilivate tehnosüsteemide töö- ja kasutusea. Hoones kasutatakse tarbevee soojendamiseks osaliselt elektrilisi soojaveeboilereid. Nendest plaanitakse loobuda ja ühendada antud korterid tsentraalsesse soojaveesüsteemi. Tööde käigus paigaldatakse kogu püstaku ulatuses maanduskaabel ja ühendatakse see keldris asuva maanduskaabliga.
Igas korteris toimub xxxxx xx xxxxx tarbevee mõõtmine veemõõtjate abil.
Hoones nähakse ette ventilatsioonisüsteemist soojustagastuse lahendus soojale tarbeveele, kus korteritest väljuvast õhust eraldatakse jääksoojus soojusvahetis ja suunatakse taaskasutusse.
Soojustagasti paikneb keldris.
1.1.8. korterelamu kütte- ja ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimisest tulenev elektripaigaldise projekteerimine;
Hoone elektrivarustus tagatakse olemasoleva liitumise alusel. Uued tehnoseadmed varustatakse elektriga (nimetatud süsteemidega seonduvad elektripaigaldised). Uus veetorustik vajab maandust. Igas korteris toimub elektritarbimise mõõtmine mõõtjate abil.
Üldkasutatavate ruumide valgustuse juhtimine liikumisandurite xx xxxxxx xxxxx juhitavatena.
1.1.9. rekonstrueerimistööde teostamisel üldkasutatavate pindade ja korterite akende soojustuse paigaldamise ning kütte- ning ventilatsioonisüsteemi väljaehitamisest tuleneva siseviimistluse taastamist vajavate sõlmede projekteerimine;
Otsest trepikodade siseviimistluse uuendamist ei planeerita, Konkreetne viimistlustööde ulatus selgub projekteerimistööde käigus, kus projekteerija koos tellijaga vaatab üle kõikide ruumide olukorra, arvestades tehnosüsteemide ja ventilatsiooni renoveerimisest kujuneva siseviimistlustööde vajadusega. Korterite vannitubades, WC-des, köökides ja tubades tuleb arvestada kütte- ja ventilatsioonisüsteemide renoveerimisest tulenevate siseviimistluse parendustöödega, samuti avatäidete vahetamisest tulenevate siseviimistlustöödega.
1.1.10. Korterelamu kompleksse rekonstrueerimise eelarveline ehituslik maksumus võiks xxxx xxxx 350 000 (xxxx xxxx viiskümmend tuhat) eurot;
1.2 Alusdokumendid
Projekteerimisel juhindutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest, kehtivatest normidest ja standartidest, arvestades kutseorganisatsiooni reeglistike nõuetega sh.:
Majandus- ja taristuministri määrus (vastu võetud 05.06.2015) nr. 55 „ Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”;
Majandus- ja taristuministri määrus (vastu võetud 20.03.2015) nr. 23 „Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused“.
Rakvere Linnavolikogu määrus nr 14, 31.10.2012 „Rakvere linna ehitusmäärus”;
1.3 Alusmaterjalid:
Olemasolevad alusmaterjalid:
L.Xxxxxxx xx, 0 energiaaudit, (elektrooniliselt .pdf dokumendina)
L.Xxxxxxx xx. 0 termo, (elektrooniliselt .pdf dokumendina)
Inventariseerimisjoonised, lõiked, (paberkandjal)
2. Hankesse kuuluvad järgmised tegevused projekteerija poolt:
2.1. Ehitusloa hankimine koos vajalike riigilõivude tasumisega ja kooskõlastuste hankimisega;
2.2. Alusjooniste koostamine olemasolevast olukorrast. Selles osas võib abiks xxxx xxxxx olemasolevad joonised (plaan, vaade, lõige) ja arhiivis olevad selle hoonetüübi joonised. Kui hoonest tehakse
laserskaneeringuga hoone ülesmõõtmine, saab ka see olla abiks hoone jooniste ja mudeli koostamisel;
2.3. Tehniliste tingimuste hankimine võrguvaldajatelt, koormuste määramine, liitumispunktide määramine;
2.4. Kõigi vajalike kooskõlastuste saamine ja mõõdistuste tegemine.
2.5. Taotluseelarve- Pakkuja peab koostama hoone põhiprojekti lahendusest tulenevalt detailse ehitustööde loetelu koos ehitustööde füüsiliste mahtude määramisega EVS 885:2005/AC:2010 liigituse alusel
2.6. Pakkuja peab arvestama võimalike muudatustega, mis tulenevad projekteerimistingimuste muutusest.
2.7. Projekteerija autorijärelevalve ehitustööde käigus, kui selleks on sõlmitud eraldi kokkulepe, xxxx xxxxx ehitus- ja rekonstrueerimistööde täieliku valmimiseni hõlmab:
2.7.1. ehitusajal ehitustööde töövõtja poolt muudatuste kooskõlastamine seadmete, toodete, materjalide näidiste osas;
2.7.2. osalemist ehitusajal korralistel ehitusnõupidamistel;
2.7.3. osalemist ehitustööde töövõtja poolt paigaldatud insenersüsteemide ja/või insenersüsteemide seadmete katsetustel;
2.7.4. võimalike muudatusprojekteerimiste korraldamist nii projekteerimis- kui ka ehitusperioodil;
2.7.5. hoone garantiiperioodil ilmnenud ja ehitusprojektist lähtuvate puuduste kõrvaldamiseks vajalike projektlahenduste koostamist.
2.7.6. Projektdokumentide, mis pidanuks olema esitatud ehitusprojekti koosseisus, koostamist autorijärelevalve perioodil ei loeta autorijärelevalveks ning ei kuulu täiendavalt tasustamisele.
3. Ehitusprojekti staadiumid ja vormistus
3.1. Töömahuks on korterelamu rekonstrueerimiseks vajalik olemasoleva tehnilise seisukorra uuring, ja projekteerimine (lisasõlmed ja ehitusaegne autorijärelevalve kokkuleppel).
3.2. Projekteerimistööd tehakse järgmistes etappides:
3.2.1. Eelprojekt- ehitusloa taotlemiseks
3.2.2. Põhiprojekt – Kredex`i ekspertiisi läbiviimiseks, ehitustööde hinnapakkumiste võtmiseks
3.2.3. Ehitusaegne autorijärelevalve- kokkuleppel.
3.3. Projekteerimisetappides üleantav dokumentatisoon koos vastavate lubade ja kooskõlastustega peab olema esitatud 3 (kolmes) eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt, koos allkirjadega ning punktis 3.4. nimetatud vormingutes.
3.4. Projektlahenduse infovahetus ja lõpptulemus peab tagama failide avamise ja salvestamise xxxx infot kaotamata. See tähendab, et töövõtja annab tellijale üle joonised ja mudelid tarkvara originaal- formaadis (soovituslikult kuid mitte kohustulikult vähemalt AutoCad 2008 *.dwg formaadis). Seletuskiri peab olema süstematiseeritud üheks failiks vähemalt MS Office Word 2007 *.doc ja Adobe Reader *.pdf (redigeeritav) formaati. Kui tabelid sisaldavad arvutusi, siis esitada need täiendavalt vähemalt MS Office Excel 2007 *. xls formaadis. Esitatud failid ei tohi olla kaitstud kopeerimise, printimise või muu sarnase käsitlusfunktsiooni suhtes. Kõik kooskõlastused ja load tuleb skanneerida ja esitada ka elektroonses vormis.
3.5. Elektrooniliselt edastatava dokumentatsiooni lubatud maksimaalne maht ühe dokumendi puhul ei tohi ületada 10MB. Suuremamahuliste dokumendikaustade puhul jagada dokumendid osadeks ja esitada mitmes osas.
4. Muud tingimused
4.1. Projekt peab olema koostatud sellises xxxxx xx sellise detailsusega, et oleks võimalik ehitustööde xxxxx läbiviimine xxxx, et ehitustööde mahu määramiseks oleks vajadus hankida täiendavat informatsiooni, koostada täiendavaid projektlahendusi xx xxxx viia täiendavaid uuringuid.
4.2. Juhul kui Xxxxxxx soovid ei ole otstarbekad või xx xxxxx kehtivatele õigusaktidele ja normidele kohustub Töövõtja andma Tellijale professionaalse selgituse ja hinnangu ning leidma lahenduse, mis üldjoontes rahuldaks Xxxxxxx soove ja ei oleks vastuolus kehtivate normide ja õigusaktidega.