Asjaajamis- ja teenistuslepingud

3. osa

Asjaajamis- ja teenistuslepingud

1. peatükk. KÄSUND

§ 1. Käsundusleping

(1) Käsunduslepinguga kohustub käsundisaaja vastavalt lepingule hoolitsema tehingute tegemise või teenuste osutamise eest ning käsundaja maksma selle eest tasu, kui see on kokku lepitud või tavaline. Tasu loetakse vaikimisi kokku lepituks, kui tehingute tegemist või teenuste osutamist võib mõistuspäraselt oodata ainult tasu eest.

(2) Käsunduslepingu kohta käivaid sätteid kohaldatakse kõigile töösoorituste tegemisele suunatud lepingutele, millele ei kohaldata töölepingu seaduses või käesolevas seaduses mõnele muule lepinguliigile sätestatut.

(3) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse vastavalt kõigile käesolevas osas sätestatud lepingutele, kui vastavatest erisätetest ei tulene teisiti.

(4) Kui töö- või tööettevõtulepinguga kohustatakse teise lepingupoole varalisi huvisid iseseisvalt teostama, xxxx et oleks tegemist käsunduslepinguga, kohaldatakse vastavalt §-des 4, 6 - 8, 9 1. ja 2. lõikes, 10 2. - 4. lõikes, 15 2. lõikes, 16 ja 17 sätestatut.

.

§ 2. Käsundusleping teenuste osutamiseks kohustunuga

Ofert käsunduslepingu sõlmimiseks loetakse aktseptituks, kui see on suunatud tehingu tegemisele või teenuse osutamisele oferdisaaja poolt, mille tegemiseks või osutamiseks on oferdisaaja avalikult määratud või end avalikult pakkunud või see kuulub on tema majandus- või kutsealase tegevuse xxxxx xx oferdisaaja oferti viivitamata tagasi, teatades sellest oferendile.

§ 3. Käsundisaaja volituste maht

(1) Kui käsundisaaja volituste maht ei ole selgelt kokku lepitud, tuleneb see tehtava tehingu tehingu või hoolitetava teenuse olemusest.

(2) Käsundisaaja võib teha käsundi teostamiseks vajalikke õigustoiminguid. Käsundaja nimel kinnisasju võõrandada või koormata, kingitusi teha, kompromisse sõlmida, vekslist tulenevaid kohustusi xxxxx, samuti käsundajat kohtus esindada võib käsundisaaja ainult siis, kui käsundaja xxx xxxxx sellise õiguse selgesõnaliselt andnud.

§ 4. Käsundaja korraldused

(1) Käsundisaaja peab tehingu tegemisel või teenuse osutamisel järgima käsundaja korraldusi. Kui käsundisaaja peab tehingu tegema või teenuse osutama lähtudes erialastest teadmistest või võimetest, ei või käsundaja anda üksikasjalikke korraldusi käsundi täitmise viisi ja liigi suhtes.

(2) Käsundisaaja võib käsundajakorraldustest kõrvale kalduda, kui ta võib vastavalt asjaoludele eeldada, et käsundaja kiidaks selle asjaoludest teadmise korral heaks. Kõrvalekaldumise soovist tuleb käsundajale teatada ning oodata ära tema otsus, välja arvatud juhul, kui viivitusega kaasneks käsundajale ebasoodsas tagajärjed.

(3) Kui käsundisaaja poolt korraldusest kinnipidamisega kaasneksid käsundajale ilmselt ebasoodsad tagajärjed, võib käsundisaaja järgida korraldust alles pärast xxxx, xxx ta on juhtinud käsundaja tähelepanu ebasoodsatele tagajärgedele, kuid viimane jääb korralduse juurde.

(4) Kui käsundisaaja toimib käsundaja kahjuks 1. - 3. lõikest tulenevate kohustuste vastaselt, ei või ta käsundajalt nõuda talle vastavalt lepingule võlgnetava tasu maksmist ning peab hüvitama sellest tulenenud kahju, välja arvatud juhul, kui käsundaja kiidab käsundisaaja tegevuse tagantjärele heaks.

§ 5. Hoolsus käsundi teostamisel

(1) Käsundisaaja peab käsundi teostamisel toimima käsundajale lojaalselt ja käsundi iseloomust tulenevalt vajaliku hoolsusega, iseäranis järgima käsundaja varalisi huvisid lepinguga määratud ulatuses ning toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel, samuti püüda täita käsund vastavalt võimetele käsundaja jaoks parima xxxxxx xx xxx xxxxx kahju tekitamine tema varale.

(2) Kui käsundisaaja ei täitnud käsundi teostamisel 1. lõikes sätestatud nõudeid, võib käsundaja nõuda käsundisaaja kulul puuduse kõrvaldamist.

(3) Kui puuduse kõrvaldamine ei ole võimalik, ei ole käsundaja või käsundisaaja jaoks eeldatav või kui käsundisaaja laseb xxxxx xxxxx käsundaja poolt täitmiseks määratud mõistuspärase tähtaja, võib käsundaja alandada tasu niivõrd, kui tehingu või teenuse väärtus või kõlblikkus on käsundaja jaoks vähenenud, välja arvatud juhul, kui puudus vähendas tehingu või teenuse väärtust ainult ebaolulisel määral. Kui tehing või teenus xx xxxxx üleüldse sõlmitud kokkulepetele, võib käsundaja maksmisest ka täielikult keelduda. Juba saadud summad tuleb vastavalt üldosa taganemise sätetele tagasi maksta.

§ 6. Käsundi isiklik teostamine

(1) Käsundisaaja peab käsundi täitma isiklikult, välja arvatud juhul, kui täitmise üleandmine kolmandale isikule on lubatud lepinguga või tavaga või on vastavalt asjaoludele mõistuspärane. Käsundisaaja võib käsundi teostamisel kasutada teiste isikute abi.

(2) Kui käsundisaaja andis käsundi täitmise õigustamatult üle kolmandale isikule, vastutab ta kolmanda isiku tegude eest nagu iseenda tegude eest. Kui ta oli täitmise üleandmiseks õigustatud, vastutab ta kolmanda isiku tegude eest ainult

juhul, kui ta ei järginud asjaoludest tulenevalt küllaldast hoolsust kolmanda isiku valikul ja instrueerimisel.

(3) Teises lõikes nimetatud juhtudel võib käsundisaajale kolmanda isiku vastu kuuluvaid nõudeid kolmanda isiku vastu esitada ka käsundaja.

(4) Käsundaja õigus nõuda tehingu tegemist või teenuse osutamist ei ole kahtluse korral üleantav.

§ 7. Käsundisaaja teavitamiskohustus

(1) Käsundisaaja peab esitama käsundajale kõik nõutavad teated ning andma käsundaja nõudel talle teavet käsundi täitmise kohta ning pärast käsundi täitmist esitama käsundajale arvestuse (ülevaade sissetulekutest ja väljaminekutest koos juurdelisatud tõenditega) täitmise kohta.

(2) Kokkulepe, millega käsundisaaja 1. lõikest tulenevaid kohustusi piiratakse või need välistatakse, peab olema sõlmitud kirjalikus vormis.

§ 8. Vaikimiskohustus

.

Käsundisaaja peab nii käsundi teostamise ajal xxx xxxxxx xxxx vaikima talle

tema tegevuse raames teatavaks saanud asjaoludest, mille saladuseshoidmise vastu on käsundajal õigustatud huvi, välja arvatud juhul, kui tal on avalikustamiseks käsundaja või kui ta on avalikustamiseks kohustatud seadusest tulenevalt.

§ 9. Käsundisaaja väljaandmiskohustus

(1) Käsundisaaja peab käsundajale välja andma kõik, mis ta on käsundi täitmiseks saanud ja selleks ei kasutanud, samuti selle, mis ta seoses käsundi täitmisega saab.

(2) Kui käsundisaaja kasutab raha, mis ta peab käsundajale välja andma või tema jaoks kasutama, enda huvides, peab ta raha kasutamise aja eest maksma intressi seaduses sätestatud suuruses.

(3) Nõuded ja vallasasjad, mis käsundisaaja omandab käsundi täitmisel oma nimel, kuid käsundaja xxxxx või mis antakse talle käsundaja poolt üle käsundi täitmiseks, loetakse käsundisaaja võlausaldajate suhtes käsundaja nõueteks ja asjadeks. Omavahelises suhtes loetakse need käsundajale üleläinuks, kui see on omalt poolt täitnud kõik käsundilepingust tulenevad kohustused.

(4) Samuti võib käsundaja käsundisaaja pankroti korral, nende kinnipidamisõiguste reservatsiooniga, vallasasjad välja nõuda, mis see oma nimel, kuid käsundaja xxxxx on omandisse omandanud.

§ 10. Tasu maksmine ning kulutuste ja kahju hüvitamine

(1) Kui käsundisaajale lepingu järgi maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb seda maksta üksikute ajavahemike möödumise järel. Kahtluse korral võib käsundisaaja nõuda enne käsundi täitmise alustamist nõuda

mõistuspärast ettemakset. Xxx xxxx suurus ei ole määratud, tuleb kokkulepituna vaadelda tavalist tasu.

(2) Käsundaja peab käsundisaajale koos intressiga hüvitama kulutused, mis viimane on teinud käsundi mõistuspäraseks teostamiseks ja võis vastavalt asjaoludele pidada vajalikeks, välja arvatud juhul, kui kulutused tuleb katta xxxx xxxxx, samuti vabastama käsundisaaja tema poolt võetud kohustustest. Kulutused, mis tekivad tavaliselt käsundist tulenevate ülesannete täitmisel või mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka xxxx käsunduslepingut sõlmimata, tuleb katta xxxx xxxxx, välja arvatud juhul, kui kulutuste hüvitamise tulneb lepingus või tavast.

(3) Käsundisaaja võib enne käsundi täitmise alustamist nõuda käsundajalt hüvitamisele kuuluvate kulutuste eest nõuda mõistuspärast ettemakset.

(4) Käsundaja peab hüvitama käsundisaajale käsundi täitmisel tekkinud kahju, mille põhjustas käsundist tuleneva täitmisega seotud eriline oht või käsundaja juhised, välja arvatud juhul, kui tekkinud kahju tuleb katta xxxx xxxxx või kui kahju põhjustas käsundisaaja käitumine, mida viimane ei võinud käsundi täitmiseks vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada. Kui on vaieldav, kas kahju on tasuga kaetud, peab seda tõendama käsundisaaja.

(5) Käsundisaajal on õigus rahuldada oma nõuded eelisõigusega käsundaja ja viimase võlausaldajate ees raha xxxxx, xxxx xx on saanud tema poolt tehtud tehingust.

§ 11. Isikute paljusus käsunduslepingu puhul

(1) Kui käsundajaks on ühiselt mitu isikut, vastutavad nad käsundisaaja ees solidaarselt.

(2) Kui käsundisaajaks on mitu isikut ühiselt, vastutavad nad käsundaja ees solidaarselt ja võivad talle kohustusi luua ainult ühiselt.

§ 12. Käsunduslepingust taganemine

Kui on kindlasti ette näha, et käsundisaaja ei täida käsundit õigeaegselt, võib käsundaja lepingust taganeda.

§ 13. Teenuste osutamisele suunatud käsunduslepingu korraline ülesütlemine

(1) Nii käsundaja kui käsundisaaja võib teenuste osutamisele suunatud käsunduslepingu kuni käsundi täieliku täitmiseni üles öelda (korraline ülesütlemine):

1) xxx xxxx on arvestatud päevade järgi, igal päeval järgmise päeva lõpuks;

2) xxx xxxx on arvestatud nädalate järgi, hiljemalt nädala esimesel tööpäeval nädala laupäeva möödumiseks;

3) xxx xxxx on arvestatud kuude järgi, hiljemalt kuu 15. päeval kalendrikuu lõpuks;

4) xxx xxxx on arvestatud kvartalite või pikemate ajavahemike järgi, etteteatamistähtajaga 6 nädalat kvartali või pikema ajavahemiku lõpuks;

5) xxx xxxx ei ole arvestatud ajavahemike järgi, xxxx xxxx.

(2) Kui käsundusleping on sõlmitud isiku eluajaks või pikemaks kui viieks aastaks, võib käsundussaaja xxxxx xxxx öelda pärast viie aasta möödumist üles öelda, teatades sellest ette kuus kuud.

§ 14. Teenuste osutamisele suunatud käsunduslepingu erakorraline ülesütlemine

(1) Nii käsundaja kui käsundisaaja võib teenuste osutamisele suunatud käsunduslepingu üles öelda §-s 13 sätestatud tähtaegu järgimata, kui on olemas asjaolud, mille põhjal ülesütlejale kõiki asjaolusid arvestades xx xxxxxx lepingupoole huvisid kaaludes käsundussuhte jätkamist kuni ülesütlemistähtaja möödumiseni või käsunduslepingu kokkulepitud lõpuni eeldada ei saa (erakorraline ülesütlemine).

(2) Paragrahvis 13 sätestatud tähtaegu järgimata võib käsunduslepingu xxxx 1. lõikes nimetaud tingimusteta üles öelda, kui käsundaja ja käsundisaaja ei ole püsiva suhtes ning käsundisaaja täidab kõrgemat liiki ülesandeid, mida täidetakse erilise usalduse alusel. Käsundisaaja võib lepingu üles öelda siiski ainult tingimusel, et käsundaja võib tehingute või teenuste eest muul viisil hoolitseda, välja arvatud juhul, kui ülesütlemist õigustavad 1. lõikes sätestatud asjaolud.

(3) Kui käsundisaaja ütleb lepingu üles 2. lõikes nimetatud juhul, järgimatata 2. lõikes sätestatud tingimusi, peab ta käsundajale hüvitama sellest tuleneva kahju.

(4) Kui käsundaja ütleb lepingu üles vastavalt 2. lõikele, võib käsundisaaja nõuda kokku lepitud tasu, millest on maha arvatud see, mida ta lepingu ülesütlemise tõttu säästab, muul viisil omandab või oleks mõistuspäraselt võinud omandada. Kui vastavalt 2. lõikele ütleb lepingu üles käsundisaaja, võib ta nõuda vastavalt tehtud tehingutele või osutatud teenustele vastavat osa tasust ja tasuga katmata kulutuste hüvitamist niivõrd, kui käsundajal on seni tehtud tehingute või osutatud teenuse vastu mõistuspärane huvi.

§ 15. Tehingute tegemisele suunatud käsundi lõppemine

(1) Tehingute tegemisele suunatud käsunduslepingu võib kumbki lepingupool xxxx xxxx üles öelda, kui ei olnud kokku lepitud teisiti.

(2) Käsundisaaja võib lepingu ainult selliselt üles öelda, et käsundaja võib tehingu tegemise eest hoolitseda muul viisil, välja arvatud juhul, kui ebasoodsal ajal ülesütlemiseks on olemas oluline põhjus. Kui käsundisaaja ütleb lepingu üles ebasoodsal ajal ilma sellise põhjuseta, peab ta hüvitama käsundajale sellest tekkinud kahju.

§ 16. Käsundaja surm, teovõimetuks muutumine või lõppemine

(1) Käsundusleping ei lõpe käsundaja xxxxx ega teovõimetuks muutumisega, samuti juriidilisest isikust käsundaja lõppemisega, kui ei tulene teisiti poolte kokkuleppest ega tehtava tehingu või osutatava teenuse olemusest. Käsundaja pankroti korral lõpeb käsund pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud juhul, kui käsunduslepingul ei ole seost pankrotivaraga.

(2) Kui käsundusleping 1. lõikes nimetatud juhul siiski lõpeb, kuid viivitusega kaasneks käsundajale, tema pärijatele või muudele õigusjärglastele või seaduslikule esindajale ebasoodsate tagajärgede oht, peab käsundisaaja käsundi täitmist jätkama, kuni käsundaja xxxxxx, xxx õigusjärglane või seaduslik esindaja võib täitmise jätkamiseks xxxxx tarvitusele abinõusid. Leping loetakse xxxx xxxxx ajani edasikestvaks.

(3) Kui käsundusleping 1. lõieks nimetatud juhul siiski lõpeb, loetakse see käsundisaaja suhtes edasikehtivaks xxxx xxxxx, mil leppingu lõppemise põhjusest teada sai või teada saama pidi. Tehingutest, mida käsundisaaja teeb enne lepingu lõppemisest teadasaamist, saab käsundaja kohustatud nagu kehtiks käsundusleping edasi.

§ 17. Käsundisaaja surm, teovõimetuks muutumine või lõppemine

(1) Käsundusleping lõpeb käsundisaaja xxxxx või teovõimetuks muutumisega, samuti juriidilisest isikust käsundisaaja lõppemisega, kui ei tulene teisiti poolte kokkuleppest ega tehtava tehingu või osutatava teenuse olemusest. Käsundussaaja pankroti korral lõpeb käsund pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud juhul, kui käsunduslepingul ei ole seost pankrotivaraga.

(2) Kui käsundusleping 1. lõikes nimetatud juhul siiski lõpeb, kuid viivitusega kaasneks käsundajale ebasoodsate tagajärgede oht, peavad käsundisaaja xxxxxx või muu õigusjärglane käsundi täitmist jätkama, kuni käsundaja võib täitmise jätkamiseks xxxxx tarvitusele abinõusid. Leping loetakse xxxx xxxxx ajani edasikestvaks.

(3) Käsundussaaja xxxxxx või muu õigusjärglane peab tema surmast või lõppemisest käsundajale viivitamata teatama.

§ 18. Nõuanne ja soovitus

Isik, kes annab teisele nõu või soovituse, ei ole kohustatud hüvitama nõuande või soovituse järgimisest tulenevat kahju, välja arvatud juhul, kui vastutus tuleneb lepingust või õigusvastasest teost tulenevat vastutust.

2. peatükk. MAAKLERILEPING

§ 19. Maaklerileping

(1) Maaklerilepinguga kohustub maakler iseseisvalt teisele isikule osutama lepingu sõlmimise võimalusele või vahendama talle lepingu sõlmimist, teine pool aga maksma xxxxx xxxxx eest kokku lepitud tasu.

(2) Maakler ei või vastu xxxxx poolte nimel ei maksmist ega mistahes muud lepingust tulenevat sooritust, kui ta tegutses nimetatud lepingu vahendajana või selle sõlmimise võimalusele osutajana, kui kokkuleppest või tavast ei tulene teisiti.

(3) Maakler peab mõlemale lepingupoolele hüvitama neile tekitatud kahju, kui see tekkis asjaolude tõttu, mille eest maakler vastutab.

§ 20. Maaklerdokument

(1) Maakler peab xxxxx lepingu sõlmimist toimetama igale lepingupoolele tema xxxxx xxxx kirjutatud dokumendi (maaklerdokument), kus on märgitud lepingupooled, lepingu ese ja tingimused, kaupade ja väärtpaberite puhul iseäranis nende liik xx xxxxx, samuti xxxx xx üleandmise aeg, kui poolte kokkuleppest või tavast ei tulene teisiti.

(2) Lepingute puhul, mis ei kuulu kohesele täitmisele, peab ta maaklerdokumendi toimetama kummalegi poolele alla kirjutamiseks ning saatma kummalegi poolele teise xxxxx xxxx kirjutatud maaklerdokumendi.

(3) Kui lepingupool keeldub maaklerdokumendi vastuvõtmisest või sellele allakirjutamisest, peab maakler sellest teisele poolele viivitamta teatama.

§ 21. Lepingupoole reserveeritus

(1) Kui lepingupool võtab vastu maaklerdokumendi, millel maakler on jätnud endale õiguse märkida teine lepingupool, on ta lepinguga, mis sõlmitakse isikuga, kes hiljem märgitakse lepingupoolena, seotud, välja arvatud juhul, kui ta esitab selle vastu põhjendatud vastuväite.

(2) Teine pool tuleb maaklerdokumenti märkida antud kohas tavalise aja jooksul, selle puudumisel vastavalt asjaoludele mõistuspärase aja jooksul.

(3) Kui märkimist ei toimu või kui märgitud isiku vastu esitati põhjendatud vastuväited, on poolel õigus nõuda lepingu täitmist maaklerilt, välja arvatud juhul, kui pool maakleri nõudel talle viivitamata ei teata, et ta nõuab täitmist.

§ 22. Korralduse mitte avalikustada nime

(1) Kui ükskõik kumb pool on andnud maaklerile korralduse mitte avalikustada tema nime teisele poolele, ei või maakler maaklerdokumendis tema nime märkida

(2) Kui maakler ei xxx xxx xxxxx nime teisele poolele avaldanud, vastutab ta ise viimase ees täitmise eest, kuid tal on tagasinõude õigus avalikustamata lepingupoole vastu.

(3) Kui avalikustamata lepingupool avalikustatatakse teisele lepingupoolele pärast lepingu sõlmimist, on teisel tema vastu otsene nõudeõigus, kuid maakleri vastutus säilub.

§ 23. Proovide ja näidiste hoidmine

Kui maaklerile on antud tema vahendusel proovi või näidise järgi müüdud kaubal proov või näidis, peab xx xxxx nii kaua säilitama kuni on võimalik kaupade suhtes vastuväidete esitamine või tehing on muul viisil lõpule viidud, kui poolte kokkuleppest või tavast ei tulene teisiti.

§ 24. Päevik

(1) Maakler peab pidama päevikut ja kajastama selles igapäevaselt kõiki sellel päeval sõlmitud tehinguid. Kanded tuleb päevikusse teha ajalises järgnevuses ning xxxx tuleb xxxxxxx § 20 1. lõikes nimetatud andmed. Päevikusse kantule peab maakler igapäevaselt alla kirjutama.

(2) Maakler peab andma lepingupoolele selle xxxxxx xxxx ajal maakleri poolt allakirjutatud väljavõtte päevikust maakleri poolt xxxxx jaoks vahendatud tehingu kohta sisaldavatest andmetest.

§ 25. Maakleritasu ja kulutuste hüvitamine

(1) Maakleril on õigus maakleritasule alates tema osutamise või vahenduse tulemusel lepingu sõlmimisest, kui on ta on täitnud §-s 20 sätestatud tingimused.

(2) Kui leping sõlmitakse edasilükkava tingimusega, võib maakleritasu nõuda alles siis, kui tingimus on saabunud. Kui leping on sõlmitud äramuutva tingimusega, ei lõpe õigus maakleritasule tingimuse täitumisega.

(3) Maakler säilitab õiguse maakleritasule ka juhul, kui leping on kehtetu või kui sellest taganeti, kui maakler selle põhjusest ei teadnud ega pidanudki teadma.

(4) Kui maakleritasu suurust kindlaks ei määrata, kehtib kokku lepituna, tariif, selle puudumisel aga tavast tulenev tasu, viimase puudumisel mõistuspärane tasu.

(5) Kui poolte vahel ei ole kokku lepitud, kes peab maakleritasu maksma, peab kumbki pool teistsuguste kohalike tavade puudumisel tasuma xxxxx maakleritasust.

(6) Maakler võib nõuda kulutuste hüvitamist ainult juhul, kui see on kokku lepitud. See kehtib ka siis, kui lepingut ei sõlmita.

(7) Kui maakler on vastuolus lepinguga olnud tegev teise xxxxx jaoks, või kui ta hea usu vastaselt ka sellel xxxxxx xxxx lubada lasknud, ei või ta oma käsundajalt nõuda ei tasu ega kulutuste hüvitamist.

(8) Maaklerile tasu lubamisega võimaluse osutamise eest abielu sõlmimiseks või abielu sõlmimise vahendamise eest luuakse naturaalkohustis. See kehtib ka kokkuleppe suhtes, millega pool võtab tasu lubamise eesmärgil endale maakleri suhtes muu kohustuse, iseäranis võlatunnistuse andmisel.

§ 26. Maakleritasu alandamine

Kui töölepingu või kinnisasja müügilepingu sõlmimise võimalusele osutamise või lepingu sõlmimise vahendamise eest on kokku lepitud ebaproportsionaalselt kõrge maakleritasu, võib kohtunik seda võlgniku nõudel vähendada mõistuspärase summani, välja arvatud juhul, xxx xxxx on juba makstud.

3. peatükk. AGENDILEPING

1. jagu. Üldsätted

§ 27. Agendileping

(1) Agendilepinguga kohustub isik (agent) teise isiku (käsundaja) jaoks ning tema huvisid järgides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või käsundaja nimel xx xxxxx sõlmima, xxxx et xx xxxxx käsundajaga töösuhtes, käsundaja aga kohustub talle maksma kokku lepitud tasu (agenditasu).

(2) Agent tegutseb iseseisvalt, kui ta on põhiliselt vaba oma tegevuse kujundamisel ja võib määrata oma tööaja. Xxx xxxx on püsivalt volitatud käsundaja jaoks tehinguid vahendama või tema nimel xx xxxxx sõlmima, kuid ei tee seda iseseisvalt, loetakse ta käsundaja töötajaks. Kahtluse korral on määrav agendi ja käsundaja omavahelisest koostegutsemisest tulenev üldpilt.

(3) Agent võib ka ise olla käsundajaks.

(4) Agendilepingule, millega agent kohustub käsundajale tehinguid vahendama, kohaldatakse täiendavalt maaklerilepingu kohta sätestatut, agendilepingule, millega agent kohustub lepinguid käsundaja nimel xx xxxxx sõlmima, komisjonilepingu kohta sätestatut.

(5) Agent võib olla tegev ka teiste käsundajate jaoks, kui kirjalikult ei ole kokku lepitud teisiti.

§ 28. Põhi- või kõrvaltegevusala

Agendina tegutsemine võib isiku jaoks olla põhi- või kõrvaltegevusala. Kõrvaltegevusalaga on tegemist, xxx xxxx ei ole agendina põhiliselt tegev või ei saa sellest enamust oma sissetulekust. Vaidluse korral võib käsundaja tugineda, sellele, et agendi jaoks on tegemist kõrvaltegevusalaga ainult siis, kui agenti selgelt niimoodi käsundati.

§ 29. Lepingu vorm

Kumbki pool võib nõuda, et lepingu sisu ja täiendavad kokkulepped kajastatakse teise xxxxx xxxxx xxxx kirjutatud dokumendis. Seda õigust ei saa kokkuleppel välistada.

§ 30. Agendi kohustused

(1) Oma kohustuste täitmisel peab agent korraliku ettevõtja hoolsusega järgima käsundaja huve. Agent peab käsundajale viivitamata teatama igast lepingu vahendamisest ja sõlmimisest, samuti edastama muud vajalikud teated.

(2) Esimeses lõikes sätestatust ei või kokkuleppel kõrvale kalduda.

§ 31. Käsundaja kohustused

(1) Käsundaja peab tegema kõik, et võimaldada agendile edukat tegevust, sealhulgas andma omal kulul agendi käsutusse tema tegevuseks vajalikud dokumendid, muuhulgas näidised, joonised, hinnakirjad, reklaamtrükised, tehingutingimused.

(2) Käsundaja peab edastama agendile vajalikud teated xx xxxxx agendi poolt esitatud teateid hoolikalt kontrollima. Käsundaja peab agendile viivitamata teatama agendi poolt vahendatud lepingu sõlmimisest või agendi xxxxx xxxx esindusõiguseta sõlmitud lepingu heakskiitmisest, samuti agendi poolt vahendatud või sõlmitud lepingu täitmatajätmisest.

(3) Käsundaja peab agendile viivitamata teatama, kui ta saab või tahab lepinguid sõlmida eeldatavalt üksnes oluliselt väiksemas ulatuses, kui agent tavalistel asjaoludel oodata võis.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatust ei või kokkuleppel kõrvale kalduda.

§ 32. Agendi ainuesinduse eeldus

Kui agent on määratud kindlasse piirkonda või kui tema klientide ring on määratletud, on tal vastavas piirkonnas või isikute ringi suhtes käsundajale lepingute vahendamise või käsundaja nimel xx xxxxx sõlmimise ainuõigus, kui kirjalikult ei ole kokku lepitud teisiti.

§ 33. Lepingud, mille eest tuleb maksta agenditasu

(1) Agendil on õigus tasule (agenditasu) kõigi agendilepingu kestuse ajal sõlmitud lepingute eest, mis viivad tagasi tema tegevusele või on sõlmitud isikutega, xxxxx agent on kliendina värvanud sama liiki tehingute jaoks. Agendil ei ole õigust agenditasule niivõrd, xxx xxxx kuulub vastavalt 3. lõikele eelmisele agendile.

(2) Kui agent on määratud teatud piirikonda või kui tema klientide ring on määratletud, on tal õigus agenditasule ka lepingute eest, mis on tema agendilepingu kestuse ajal sõlmitud xxxx tema abita tema piirkonda või klientide ringi kuuluvate isikutega. Agendil ei ole õigust agenditasule niivõrd, xxx xxxx kuulub vastavalt 3. lõikele eelmisele agendile.

(3) Agendil on õigus agenditasule ka lepingute eest, mis sõlmiti pärast agendilepingu kestuse lõppemist, kui:

1) ta on lepingu vahendanud või sõlmimise niimoodi ette valmistanud, et lepingu sõlmimine viib suuremas osas tagasi tema tegevusele ning leping on sõlmitud mõistuspärase aja vältel xxxxx agendilepingu kestuse lõppemist või

2) enne agendilepingu kestuse lõppemist on agendini või käsundajani jõudnud kolmanda isiku ofert lepingu sõlmimiseks, mille eest on agendil vastavalt

1. lõike 1. lausele või 2. lõike 1. lausele õigus agenditasule.

(4) Kolmandas lõikes nimetatud juhtudel on õigus osale agenitasust ka järgnevale agendile, kui argenditasu jagamine on erilistest asjaoludest tulenevalt õiglane.

(5) Lisaks agenditasule sõlmitud lepingute eest on agendil õigus täiendavale tasule tema poolt vastavalt talle antud korraldustele sisse nõutud xx xxxxx üle antud summade eest.

§ 34. Agenditasu maksmise eeldused

(1) Agendil on õigus agenditasule, kui käsundaja on lepingu täitnud. Sellest kõrvalekalduv kokkuleppe korral on agendil õigusmõistuspärasele ettemaksele, mis muutub sissenõutavaks hiljemalt agenditasu nõude tekkimise päevale järgneva kuu viimasel päeval.

(2) Vaatamata 1. lõikes sätestatule, on agendil siiski õigus agenditasule, niipea xxx xxxxxx isik on lepingu omalt poolt täitnud.

(3) Agendil ei ole õigust agenditasule, kui on selge, et käsundajapoolse lepingu täitmise xxxxx xxxxxx isik lepingut ei täida. Agent peab juba saadud summad tagastama.

(4) Agendil on ka siis õigus agenditasule, kui on selge, et käsundaja lepingut täielikult või osaliselt ei täida või ei tee xxxx xxx, nagu see sõlmiti, välja arvatud juhul, kui see toimub asjaolu tõttu, mille eest käsundaja ei vastuta.

(5) Agendi nõue agenditasule muutub sissenõutavaks selle kuu viimasel päeval, millal vastavalt § 36 1. lõikele tuleb arvestada nõude suurus.

(6) Kolmanda lõike 1. lausest ning 4. ja 5. lõikest kõrvale agendi kahjuks kõrvalekalduvad kokkulepped on tühised.

§ 35. Agenditasu suurus

tasu.

(1) Kui agenditasu suurust ei ole kokku lepitud, loetakse selleks tavalist

(2) Agenditasu tuleb arvestada tasult, mida peab maksma kolmas isik või

käsundaja. Summast, millest agenditasu tuleb arvestada, ei arvestata maha hinnaalandusi ega kõrvalkulutusi, muuhulgas xxx- xx pakendikulutusi, xxxxx ega makse, välja arvatud juhul, kui kõrvalkulud on arves eraldi välja toodud.

(3) Tähtajaliste kasutuslepingute korral arvestatakse agenditasu kasutustasult kogu lepingu kestuse aja eest. Tähtajatute kasutuslepingute korral arvestatakse agenditasu kasutustasult xxxx xxxxx, millal kolmas isik võis lepingu esmakordselt üles öelda, lepingu edasikestmise korral aga kuni kestuse lõpuni.

§ 36. Agenditasu arvestamine

(1) Käsundaja peab agenditasu, millele agendil on õigus, igakuiselt välja arvestama. Arvestusaega võib kokkuleppel pikendada kuni 3 kuuni. Arvestus peab jõudma agendini hiljemalt kuu lõpuks, millal see tehti.

(2) Lisaks arvestusele võib agent arvestuse kättesaamisel või pärast seda nõuda väljavõtet dokumentidest kõigi tehingute kohta, mille eest talle vastavalt §-le 33 kuulub agenditasu. Tagantjärele võib väljavõtet nõuda ainult siis, kui arvestuse suhtes ei ole jõutud üksmeeleni.

(3) Agent võib xxxxx arvestuse ja väljavõtte nõuda teavet kõigi asjaolude kohta, mis on olulised agenditasu nõude, selle sissenõutavuse ja arvestamise jaoks.

(4) Kui käsundaja keeldub arvestusest või väljavõtte andmisest või kui on põhjendatud kahtlused arvestuse õigsuse või täielikkuse osas, võib agent nõuda, et käsundaja valikul talle või tema audiitorile võimaldataks tutvumist raamatupidamisdokumentidega, niivõrd, kui see on vajalik arvestuse või väljavõtte

õigsuse või täielikkuse kindlakstegemiseks. Kui käsundaja otsustab dokumentidega tutvumist võimaldada agendile, võib see kasutada audiitori abi.

(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud agendi õigusi ei saa kokkuleppel välistada ega piirata.

§ 37. Täiendav tasu vastutuse eest

(1) Kui agent kohustub vastutama lepingust tuleneva kohustuse täitmise eest, võib xx xxxxx eest nõuda täiendavat tasu (delkreederetasu). Xxxx xxxxx ei saa eelnevalt välistada.

(2) Agent võib kohustuda vastutama ainult teatud tema poolt vahendatavast või sõlmitavast lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest või sellistest lepingutest tulenevate kohustuste täitmise eest teatud kolmandate isikutega. Vastutuse ülevõtmine peab olema tehtud kirjalikus vormis.

(3) Õigus delkreederetasule tekib lepingu sõlmimisga.

(4) Agent ei või delkreederetasu nõuda, kui käsundaja või kolmanda isiku elukoht või asukoht on välismaal, samuti lepingute eest, mille sõlmimiseks ja täitmiseks on ta piiramatult volitatud.

§ 38. Kulutuste hüvitamine

(1) Tavapärasel majandamisel tekkinud kulutuste hüvitamist võib agent nõuda ainult siis, kui see on kokku lepitud või tavaline. Agent võib käsundajalt nõuda tavapäraseid kulutusi ületavate mõistuspäraste kulutuste hüvitamist.

(2) Kulutuste hüvitamise nõue ei ole seotud lepingu täitmisega.

§ 39. Aegumine

Agendilepingust tulenevad nõuded aeguvad 4 aasta jooksul arvates aasta lõppemisest, millal need muutusid sissenõutavaks. Aegumistähtaega võib kokkuleppel lühendada, kuid mitte alla § 48 5. lõikes nimetatud tähtaja.

§ 40. Ärisaladuse hoidmise kohustus

Agent ei või agendilepingu kestuse ajal ega pärast seda kasutada ega avaldada käsundaja ärisaladusi, mis on talle usaldatud või tema tegevuse tõttu talle teatavaks saanud, kui see oleks kõigi asjaolude järgi vastuolus korraliku ettevõtja kutsearusaamga.

§ 41. Konkurentsipiirang

(1) Kokkulepe, millega piiratakse agendi majandustegevust pärast agendilepingu lõppemist (konkurentsipiirang), peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida maksimaalselt kaheks aastaks arvates agendilepingu lõppemisest ning see võib laieneda ainult agendile

määratud piirkonnale või klientide ringile ja ainult esemetele, mille suhtes agent pidi lepinguid vahendama või sõlmima.

(2) Konkurentsipiirangu kestuse aja eest peab käsundaja maksma agendile mõistuspärase hüvituse, isegi kui käsundaja selleks kirjalikult ei kohustunud.

(3) Käsundaja võib kuni agendilepingu lõppemiseni kirjalikult konkurentsipiirangust loobuda, kuid vabaneb hüvituse maksmise kohustusest alles kuue kuu möödumisel arvates loobumise avalduse tegemisest.

(4) Kui agendileping öeldakse ühe lepingupoole poolt üles asjaolude tõttu, mille eest vastutab teine pool, võib lepingu üles öelnud pool ühe kuu jooksul pärast ülesütlemist konkurentsipiirangu kokkuleppest kirjalikult loobuda.

(5) Käesolevas paragrahvis sätestatust agendi kahjuks kõrvalekalduvad kokkulepped on tühised.

§ 42. Agendi volitused

(1) Agent on, isegi kui tal ei ole lepingu sõlmimise õigust, volitatud vastu võtma teateid kauba puuduste kohta, samuti muid sarnaseid avaldusi, millega kolmas isik oma teostab oma õigusi lepingule mittevastavast täitmisest või xxxxx xxxxxx need õigused. Agent võib teostada käsundajale kuuluvaid õigusi tõendite tagamiseks. Eelnimetatud õiguste piiramine kehtib kolmanda isiku suhtes ainult siis, kui viimane seda teadis või pidi teadma. (2) Agent on oigustatud rahalisi makseid vastu votma xxxx siis kui see on lepingus ette nahtud.

(3) Kui ainult lepingute vahendamiseks volitatud agent sõlmis käsundaja nimel lepingu, ja teine lepingupool ei teadnud volituse puudumisest, loetakse leping käsundaja poolt heakskiidetuks, kui xx xxxxxx xxxxx agendi või kolmanda isiku poolt lepingu sõlmimisest xx xxxxx olulise sisu kohta teatamisest lepingut viivitamata kolmanda isiku suhtes tagasi ei lükka.

(4) Esimeses ja kolmandas lõikes sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui agent, kes on volitatud lepingute sõlmimiseks, on sõlminud käsundaja nimel lepingu, mille sõlmimiseks ta ei olnud volitatud.

§ 43. Kinnipidamisõigus

(1) Agendilepingust tulenevate sissenõutavate nõuete tagamiseks kuulub agendile kinnipidamisõigus vallasasjadele ja väärtpaberitele, mida ta agendilepingu alusel valdab, samuti vastava volituse alusel vastu võetud kolmandate isikute maksetele. Kinnipidamisõigusest ei saa agent eelnevalt loobuda.

(2) Tema käsutusse antud dokumente võib agent kinni pidada ainult sissenõutavate nõuete tagamiseks agenditasule ja kulutuste hüvitamisele.

§ 44. Agendilepingu lõppemine

(1) Agendileping lõpeb agendi lõppemise, xxxxx või teovõimetuks muutumisega, samuti käsundaja vastu pankrotimenetluse alustamisega.

(2) Käsundaja surmaga lõpeb agendileping ainult juhul, kui leping sõlmiti käsundaja isikut arvestades.

§ 45. Agendilepingu korraline ülesütlemine

(1) Kui agendileping on sõlmitud määramata ajaks, võib xxxxx xxxx öelda, teatades sellest ette vähemalt üks kuu. Kui lepingukestus on olnud üle 2 aasta ja agendina tegutsemine on isikule olnud põhitegevusalaks, tuleb ülesütlemisest ette teatada vähemalt xxxx kuud. Ülesütlemine võib toimuda ainult kuu lõpuks, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

(2) Esimeses lõikes nimetatud ülesütlemistähtaegasid võib kokkuleppel pikendada, kuid see tähtaeg ei või käsundaja jaoks olla lühem kui agendi jaoks.

(3) Kui määratud ajaks sõlmitud agendilepingu täitmist jätkatakse pärast kokkulepitud tähtaja möödumist mõlema xxxxx poolt, loetakse tähtaeg määramata ajaks pikenenuks. Lepingu ülesütlemisel vastavalt 1. lõikele on määrav agendilepingu kogukestus.

§ 46. Agendilepingu erakorraline ülesütlemine

(1) Agendilepingu võib mõlema xxxxx xxxxx xxxx ülesütlemistähtaega järgimata üles öelda, kui on olemas oluline põhjus ja ülesütlevale poolele ei saa lepingu edasist täitmist eeldada. Seda õigust ei või kokkuleppel välistada ega piirata.

(2) Kui ülesütlemise põhjuseks olid asjaolud, mida esindab teine pool, peab see teine pool hüvitama lepingu lõpetamisest tekkinud kahju.

§ 47. Tagastamiskohustused

Pärast agendilepingu lõppemist peab kumbki lepingupool teisele poolele välja andma kõik selle, mis ta temalt või tema xxxxx kolmandalt isikust on saanud lepingu täitmiseks. see ei kahjusta poolte kinnipidamisõigust vastavalt §-le 43.

§ 48. Agendi õigus hüvitusele

(1) Pärast agendilepingu lõppemist on agendil õigus hüvitusele niivõrd, kui:

1) ta on käsundaja jaoks loonud ärisidemeid uute klientidega või olemasolevaid ärisidemeid oluliselt laiendanud ja

2) käsundajal on sellistest ärisidemetest xx xxxxxx agendilepingu lõppemist olulist xxxx xx

3) agent kaotab agendilepingu lõppemise tõttu õiguse agenditasule, millele tal oleks olnud õigus lepingu jätkamisel juba sõlmitud või edaspidi sõlmitavatelt lepingutelt tema poolt värvatud klientidega ja

4) hüvituse maksmine vastab kõiki asjaolusid arvestades õigluse nõuetele.

(2) Õigus hüvitusele ei lõpe agendilepingu lõppemisega §-s 44 nimetatud alustel.

(3) Agent ei või nõuda suuremat hüvitust, kui tema tegevuse viimase viie aasta keskmine aastatasu, lühema lepingukestuse aja korral, kogu lepingukestuse aja keskmine aastatasu. Kui agendileping kestis vähem xxx xxx aasta, ei või nõuda suuremat hüvitust kogu lepingu kestuse aja vältel teenitud agenditasust.

(4) Agendil ei ole hüvituse nõudmise õigust, kui

1) ta on agendilepingu üles öelnud, välja arvatud juhul, kui see toimus asjaolu tõttu, mille eest käsundaja vastutab või xxx xxxxx ei saa agenditegevuse jätkamist eeldada tema vanuse või tervisliku seisundi tõttu eeldada;

2) agendilepingu ütles üles käsundaja asjaolu tõttu, mille eest vastutab

agent;

3) käsundaja ja agendi vahel pärast lepingu lõppemist sõlmitud kokkuleppe

alusel asendab agenti tema õigusjärglasena kolmas isik, kes maksab lahkuvale agendile tasu, mis vastab suuruselt hüvitusele, millele agendil oleks õigus xxxx asenduseta kolmanda isiku poolt. Kokkulepet ei või teha enne lepingusuhte lõppemist;

4) agenditegevus on agendi jaoks kõrvaltegevusalaks.

(5) Agendi õigust hüvitusele ei saa enne agendilepingu lõppemist ei täielikult ega osaliselt välistada. Nõue tuleb esitada ühe aasta jooksul pärast agendilepingu lõppemist.

§ 49. Välisagent

Kui Eesti käsundajat esindab välismaal tegutsev agent xx xxx agendileping allub Eesti õigusele, võib kõigist käesoleva peatüki sätetest kokkuleppel kõrvale kalduda.

2. jagu. Erisätted kindlustusagendilepingule

§ 50. Kindlustusagent

(1) Kindlustusagent on isik, keda on püsivalt volitatud kindlustuslepinguid vahendama või sõlmima.

(2) Erinevalt § 33 1. lõike 1. lauses sätestatust on kindlustusagendil õigus agenditasule ainult lepingute eest, mis viivad tagasi tema tegevusele.

§ 51. Kindlustusagendi õigused

(1) Kindlustusagent, isegi kui ta on määratud ainult vahendama kindlustuslepingute sõlmimist, loetakse selle kindlustusvaldkonna piires, milleks ta on määratud, volitatuks:

1) vastu võtma kindlustuslepingute sõlmimise, pikendamise ja muutmise oferte, samuti nende ofertide tagasivõtmise avaldusi;

2) vastu võtma kindlustusvõtjalt kindlustuse käigus edastatavaid teateid, samuti ülesütlemise ja taganemise avaldusi ning muid kindlussuhet puudutavaid avaldusi;

3) üle andma kindlustaja poolt väljastatud kindlustuspoliise;

4) vastu võtma preemiaid, intresse ja kulutusi, kui tal on kindlustaja poolt allkirjastatud kviitung selle preemia kohta. Kindlustaja allkiri võib olla tirazeeritud.

(2) Kindlustusagendil on õigus agenditasule (§ 34 lg. 1), niipea kui kindlustusvõtja on tasunud preemia, millest agenditasu vastavalt agendilepingule arvestatakse.

§ 52. Agendi teadmine

Kui vastavalt käesolevale seadusele on agendi teadmisel õiguslik tähendus, ei loeta ainult kindlustuslepingute vahendamiseks määratud agendi teadmist võrdseks kindlustaja teadmisega.

§ 53. Kindlustuslepingu sõlmimiseks volitatud agendi õigused

Kui kindlustusagent on volitatud kindlustuslepingu sõlmimiseks, on tal õigus ka niisuguste lepingute muutmiseks ja pikendamiseks ning ülesütlemise ja taganemise avalduste tegemiseks.

§ 54. Piirkondlik agent

(1) Kui kindlustusagent on otseselt määratud kindlasse piirkonda, piirduvad tema volitused kõikide tehingute ja õigustoimingutega, mis puudutavad kindlustuslepinguid esemete suhtes, mis asuvad selles piirkonnas või isikute suhtes, kes elavad selles piirkonnas alaliselt.

(2) Agendil on volitused tehingute ja õigustoimingute tegemiseks xxxx 1. lõikes nimetatud piiranguteta, kuivõrd need puudutavad tema poolt vahendatud või sõlmitud lepinguid.

(3) Kindlustusagentidele ei kohaldata § 33 2. lõikes sätestatut.

§ 55. Esindusõiguse piiramine

Paragrahvides 51 - 54 sätestatud agendi volituste piirangud kehtivad kolmandate isikute suhtes üksnes siis, xxx xxxxxx isik tehingu või õigustoimingu tegemisel nendest piirangutest teadis või pidi teadma. Sellest kõrvalekalduvale kokkuleppele ei või kindlustaja tugineda.

§ 56. Kohtualluvus

(1) Kui lepingut vahendas või selle sõlmis kindlustusagent, võib kindlustuslepingust kindlustaja vastu tuleneva nõude esitada ka agendi elu- või asukohajärgsele kohtule lepingu vahendamise või selle sõlmimise ajal.

(2) Esimeses lõikes sätestatud kohtualluvust ei saa kokkuleppel välistada.

4. peatükk. KOMISJON

§ 57. Komisjonileping

Komisjonilepinguga kohustub üks isik (komisjonär) teise isiku jaoks oma nimel xx xxxxx isiku xxxxx ostma või müüma asendatavaid vallasasju või väärtpabereid, teine isik (komitent) aga kohustub talle maksma kokku lepitud või tavalist, nende puudumisel aga mõistuspärast tasu (komisjonitasu).

§ 58. Komisjonäri kohustused

(1) Komisjonär peab kokku lepitud tehingud tegema korraliku ettevõtja hoolsusega ning seejuures silmas pidama komitendi huve ja järgima tema korraldusi.

(2) Komisjonär peab esitama komitendile kõik nõutavad teated, iseäranis teatama viivitamata komisjoni teostamisest. Komisjonär peab esitama komitendile tehingu kohta arvestuse ja andma talle välja kõik, mis ta on tehingu tegemisega saanud.

(3) Komisjonär vastutab komitendi eest isiklikult lepingu täitmise eest, kui ta ei avalda komitendile koos tehingu tegemise teatega kolmanda isiku nime, kellega ta tehingu tegi.

(4) Komisjonieseme kindlustamiseks on komisjonär ainult siis kohustatud, kui ta on saanud komitendilt vastava korralduse.

§ 59. Komitendi korraldused

(1) Kui komisjonär ei tegutse vastavalt komitendi korraldustele, võib komitent keelduda tehingut xxxx xxxxx tehtuks lugemast ja komisjonär peab hüvitama komitendile sellest tekkinud kahju. Paragrahvis 4 sätestatu jääb kehtima.

(2) Kui komisjonär on müünud xxxxx xxxx komitendi määratud xxxxx või ületanud talle ostmiseks määratud xxxxx xx komitent tahab tehingut mitte tema xxxxx tehtuks lugeda, peab komitent sellest viivitamata pärast talle tehingu tegemisest teatamist komisjonärile teatama. Selle tegematajätmisel loetakse kõrvalekaldumine määratud hinnast heakskiidetuks.

(3) Komitendil ei ole 2. lõikes nimetatud õigust, kui komisjonär pakub koos teatega tehingu tegemisest hinnavahe katmist, kuid ta võib nõuda hinnavahet ületava kahju hüvitamist.

§ 60. Lepingu sõlmimine soodsamatel tingimustel

Kui komisjonär sõlmib lepingu soodsamatel tingimustel kui määrati komitendi poolt, kehtivad need tingimused komitendi jaoks. See kehtib iseäranis juhul, kui hind, mille eest komisjonär xxxxx xxxx, ületab komitendi poolt määratud miinimumhinna või hind, mille eest xx xxxxx ostab, ei ulatu komitendi poolt määratud maksimumhinnani.

§ 61. Puudustega komisjoniese

(1) Kui komisjonärile toimetatud ese on üleandmise ajal kahjustunud või puudustega ja see on väliselt arusaadav, peab komisjonär hoolitsema eseme säilitamise eeest, õiguste eest vedaja vastu, eseme seisundi tõestamise eest ning teatama sellest viivitamata komitendile, nimetatud kohustuste täitmatajätmisel aga hüvitama talle sellega tekitatud kahju.

(2) Kui ese on riknev või kui sellel tekivad hilisemad muudatused, millest tulenevalt võib karta selle väärtuse vähenemist ja ei ole aega saada komitendi korraldust, või kui komitent viivitab korralduse tegemisega, võib komisjonär müüa ja asjaoludest tulenevalt peab müüma eseme komitendi xxxxx vastavalt üldosa §-s 102 sätestatule.

(3) Kui komitent kauba kohta korraldust ei xxxx, kuigi ta on selleks vastavalt asjaoludele võimeline , kuuluvad komisjonärile müüjale üldosa §-des 96 - 102 sätestatud õigused.

(4) Kui komisjonär on kohustatud ostma komitendile eseme, on xxx xxxx ostjale langevad kohustused, iseäranis kohustus ese üle vaadata ja avastatud puudustest müüjale teatama. Kui komitent hilineb puudustest eseme lepingutingimustele mittevastavusest teatamisega, ei puuduta see tema õigust komisjonärile kolmanda isiku vastu kuuluvate õiguste loovutamiseks.

§ 62. Komisjonäri vastutus eseme eest

Komisjonär vastutab tema tema juures xxxxx xxxxx kaotsimineku ja kahjustumise eest, välja arvatud juhul, kui kaotsiminek või kahjustumine toimub asjaolude tõttu, mida korraliku ettevõtja hoolsusega xxx xxxxx ei saanud.

§ 63. Ettemaksete tegemine ja krediidi andmine

(1) Kui komisjonär teeb xxxx komitendi nõusolekuta kolmandale isikule ettemakse või annab talle krediiti, teeb xx xxxx omal riisikol. Kui tavast tuleneb siiski ostuhinna ajatamine, on komisjonäril selleks õigus, kui komitent ei ole määratud.

(2) Kui komisjonär annab eseme ostjale õigustamatult krediiti, peab ta ise komitendile kohe kogu ostuhinna tasuma. Xxx xxxxx puhul kohese maksmisega oleks hind olnud väiksem, peab komisjonär tasuma ainult väiksema hinna. Kui see hind see on väiksem komitendi poolt talle määratud miinimumhinnast, peab ta tasuma ka hinnavahe vastavalt §-le 59.

§ 64. Täiendav tasu vastutuse eest

(1) Komisjonär vastutab kolmanda isiku kohustuse täitmise eest, kellega ta komitendi xxxxx tehingu teeb, kui:

1) ta on vastutamiseks kohustunud;

2) xxxx xxxx ette komisjonäri elu- või asukoha tava;

3) ta on andnud kolmandale isikule õigustamatult krediiti (§ 63).

(2) Komisjonär, kes peab vastutama kolmanda isiku täitmise eest, vastutab samadel alustel nagu kolmas isik.

(3) Kui komisjonär vastutab kolmanda isiku kohustuse täitmise eest, võib ta

1. lõike 1. ja 2. punktis nimetatud juhtudel nõuda täiendavat tasu (delkreederetasu).

§ 65. Veksli indossament

Komisjonär, kes võtab üle veksli ostmise, peab veksli, kui xx xxxxx indosseerib, indosseerima tavalisel viisil ja xxxx reservatsioonita.

§ 66. Komisjonitasu ja kulutuste hüvitamine

(1) Komisjonär võib nõuda komisjonitasu, kui leping on kolmanda isiku poolt täidetud või kui tema poolt sõlmitud leping jäi täitmata asjaolude tõttu, mille eest vastutab komitent. Kui leping jäi täitmata muude asjaolude tõttu, võib komisjonär nõuda vastavalt asjaoludele mõistuspärast tasu oma tegevuse eest.

(2) Komisjonär ei või nõuda komisjonitasu maksmist, kui ta on komitendi suhtes tegutsenud ebaausalt, iseäranis, kui ta on müünud esemed liiga odavalt või ostnud liiga kallilt. Sellisel juhul võib komitent lisaks nõuda komisjonärilt ostja või müüja kohustuste täitmist.

(3) Vastavalt §-le 11 komitendi poolt komisjonärile hüvitatavate kulutuste hulka kuulub xx xxxx komisjonäri laoruumide ja transpordivahendite kasutamise eest.

§ 67. Kinnipidamisõigus ja nõuete eelisrahuldamine

(1) Komisjonärile kuulub talle komisjonilepingust ja seadusest tulenevate nõuete tagamiseks komisjonieseme ja saadud summade kinnipidamisõigus, mis on tema valduses, iseäranis kui ta saab konossemendi või käsutusdokumendi alusel xxxxx xxx käsutada. Nimetatud õigused kuuluvad komisjonärile ka siis, kui komisjoniese on tema omandis.

(2) Esimeses lõikes nimetatud nõuded võib komisjonär rahuldada komitendi xxxxx sõlmitud lepingust tulenevatest nõuetest enne komitenti ja tema võlausaldajaid.

§ 68. Komisjonär müüja või ostjana

(1) Kui komisjonikaubal on või -väärtpaberil on ametlikult fikseeritud börsi- või turuhind, võib komisjonär olla ise eseme müüjaks või ostjaks, kui komitent ei ole määranud teisiti. Sellisel juhul piirdub komisjonäri arvestuse andmise kohustus tõendamisega, et arvestatud hinna puhul on kinni peetud komisjoni teostamise ajal kehtivast börsi-või turuhinnast. Komisjoni teostamise ajaks loetakse teostamise xxxxx komitendile edastamiseks üleandmist.

(2) Xxx xxxxx- või turuajal teostatud tehingu teostamise teade antakse edastamiseks pärast börsi või turu sulgemist, ei tohi arvestatud hind olla komitendi jaoks ebasoodsam kui hind, mis kehtis börsi või turu sulgemise.

(3) Väärtpaberite ja kaupade puhul, mille börsi- või turuhind on ametlikult fikseeritud, ei või komisjonär, kui ta ise ise esineb müüja või ostjana, näidata arvestuses komitendile ebasoodsamat xxxxx xxx ametlikult fikseeritu.

(4) Kui müüja või ostjana komisjonär oleks oma kohustuste vajaliku hoolsusega täitmise korral võinud teostada komisjoni soodsamalt kui 1. lõikest tuleneva hinnaga, peab ta arvestuses näitama komitendile soodsama hinna.

(5) Kui komisjonär sõlmis enne tehingu tegemise xxxxx ärasaatmist börsil või turul komisjoni ajendil ise kolmanda isikuga lepingu, ei tohi ta komitendile arvestada ebasoodsamat hinda, kui ta enda jaoks kokku leppis.

(6) Ostja või müüjana esineval komisjonäril on õigus tavalisele komisjonitasule ja tavaliselt tekkivate kulutuste hüvitamisele, samuti kuuluvad talle

§-s 67 sätestatud õigused.

(7) Käesolevas paragrahvi 1. - 6. lõikes sätestatust komitendi kahjuks kõrvalekalduvad kokkulepped on tühised.

§ 69. Komisjoni teostamise teade

(1) Kui komisjonär teatab komitendile komisjoni teostamisest, märkimata seejuures sõnaselgelt, et ta soovib ise olla müüjaks või ostjaks, loetakse avalduseks selle kohta, et leping komitendi xxxxx on sõlmitud kolmanda isikuga .

(2) Komitendi ja komisjonäri vaheline kokkulepe, mille kohaselt võib xxxxx lepingu sõlmimise kohta kas kolmanda isiku või iseendaga teha hiljem kui komisjoni teostamise xxxxx edastamiseks andmise päeval, on tühine.

(3) Kui komitent ütleb komisjonilepingu üles xx xxxxx xxxxx kohta jõuab komisjonärini enne, kui ta on komisjoni teostamise xxxxx andnud ärasaatmiseks, ei ole komisjonäril enam õigust olla müüjaks või ostjaks.

§ 70. Sarnased tehingud

(1) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka juhul, xxx xxxx kohustub oma nimel, kuid teisi isiku xxxxx sõlmima muid kui §-s 59 nimetatud liiki lepinguid.

(2) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka komisjoni puhul, mille esemeks on asendamatu vallasasja üleandmine, mis tuleb valmistada ettevõtja poolt muretsetavast materjalist.

5. peatükk. MAKSEKÄSUND

§ 71. Maksekäsundi mõiste

Maksekäsund on leping, millega käsundisaaja volitatakse sooritama käsundaja xxxxx kolmandale isikule raha, väärtpabereid või muid asendatavaid asju ning kolmas isik sooritust käsundisaajalt oma nimel nõudma.

§ 72. Käsundaja suhe kolmanda isikuga

(1) Kui maksekäsundiga tuleb täita käsundaja kohustus kolmanda isiku suhtes, loetakse kohustus täidetuks soorituse tegemisega käsundisaaja poolt. Kolmas isik, kes on maksekäsundi aktseptinud, võib uuesti esitada oma nõude käsundaja vastu pärast xxxx, xxx ta on nõudnud täitmist käsundisaajalt ja ei xxx xxxx saanud pärast maksekäsundis ette nähtud aja jooksul.

(2) Kolmas isik, kes xx xxxx maksekäsundit aktseptida, peab sellest käsundajale viivitamata teatama. Teatamatajätmise korral peab ta käsundajale hüvitama aktseptimatajätmisega tekitatud kahju.

§ 73. Kolmanda isiku suhe käsundisaajaga

(1) Käsundisaaja, kes aktseptib maksekäsundi kolmanda isiku suhtes tingimusteta, kohustub talle maksekäsundi esitamise vastu sooritama ja võib tema vastu esitada ainult sellised vastuväited, mis tulenevad tema suhtest kolmanda isikuga või maksekäsundi sisust, mitte aga tema suhtest käsundajaga.

(2) Kui käsundisaaja on käsundaja võlgnikuks ja tema seisund võlgnikuna kolmandale isikule sooritamisega mingil viisil ei halvene, on ta kohustatud kohustatud kolmandale isikule sooritamiseks, isegi xxx xxxx ei olnud käsundi ja käsundisaaja vahel kokku lepitud. Sellise maksekäsundi xxxxx sooritamisel väheneb vastavalt käsundisaaja võlg käsundaja ees. Käsundisaaja ei ole sellisel juhul enne sooritamist aktseptimise avaldamiseks kohustatud, välja arvatud juhul, kui ta on selles käsundajaga kokku leppinud.

§ 74. Käsundisaaja teatamiskohustus

Kui käsundisaaja keeldub maksekäsundit aktseptimast või kolmanda isiku poolt nõutud sooritust tegemast, peab ta sellest käsundajale viivitamata teatama. Teatamatajätmise või teatamisega viivitamise korral peab ta hüvitama käsundajale sellega tekitatud kahju. Sama kehtib, xxx xxxxxx isik maksekäsundit kehtivaks teha ei saa või xx xxxx.

§ 75. Maksekäsundi tühistamine

(1) Käsundaja võib maksekäsundi kolmanda isiku suhtes tühistada, välja arvatud juhul, kui maksekäsund on antud käsundaja kohustuse täitmiseks või muul viisil kolmanda isiku kasuks. Käsundisaaja suhtes võib käsundaja maksekäsundi tühistada, kuni see ei ole kolmanda isiku suhtes maksekäsundit aktseptinud või sooritust teinud.

(2) Kui käsundisaaja vastu alustatakse pankrotimenetlust, loetakse tema poolt veel mitte aktseptitud maksekäsund tühistatuks.

§ 76. Osaliste surm või teovõimetus

Maksekäsund ei lõpe käsundi, käsundisaaja ega kolmanda isiku xxxxx ega teovõimetuksmuutumisega ega juriidilise isiku lõppemisega.

§ 77. Maksekäsundi üleandmine

(1) Kolmas isik võib maksekäsundi teise isikuga sõlmitud lepinguga sellele üle anda, isegi kui maksekäsundit ei ole veel aktseptitud. Üleandmisleping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kui maksekäsundi kohta on väljastatud dokument, tuleb see teisele isikule üle anda.

(2) Käsundaja võib maksekäsundi üleantavuse välistada. Käsundisaaja suhtes kehtib välistamine ainult siis, kui see tuleneb maksekäsundist või kui käsundaja teatab sellest käsundisaajale, enne kui see maksekäsundi aktseptib või soorituse teeb.

(3) Kui käsundisaaja aktseptib maksekäsundi omandaja suhtes, ei saa ta esitada vastuiväiteid tema ja kolmanda isiku vahelisest õigussuhtest. Xxxx osas kohaldatakse maksekäsundi ülekndmisele vastavalt nõude loovutamise sätteid.

§ 78. Maksekäsund väärtpaberina

(1) Dokumedni igakordsele esitajale väljastatud kirjaliku maksekäsundi korral loetakse käsundisaaja suhtes kolmandaks isikuks iga dokumendi esitaja. Dokumendi üleandjad ja vastuvõtjad loetakse omavahelises suhtes vastavalt käsundajateks ja kolmandateks isikuks.

(2) Reserveerituks jäävad erisätted xxxxx xx vekslisarnaste maksekäsundite

kohta.

6. peatükk. ARVELDUSLEPING

§ 79. Arveldusleping

Arveldulepinguga kohustub krediidiasutus kontoomaniku suhtes tema aktiva piires vahendama ülekande xxxx sularahata makseid ja krediteerima kontoomaniku kasuks laekunud ülekandeid, samuti tegema kontoomanikule sularahalisi makseid ning neid temalt vastu võtma, kontoomanik aga maksma selle eest kokku lepitud tasu.

§ 80. Arvelduskonto

(1) Krediidiasutus peab arvelduskonto krediteerimiste ja debiteerimiste kohta pidama arvestust.

(2) Arvelduskonto seisu kohta peab krediidiasutus andma kontoomanikule kokkulepitud ajavahemike järel kontoväljavõtteid. Kontoomanik võib lisaks xxxx xxxx nõuda teavet konto xxxxx xx muude krediteerimise või debiteerimiste asjaolude kohta.

§ 81. Maksekorraldus

(1) Ülekande teostamisel on krediidiasutus seotud kontoomaniku poolt arvelduslepingu eesmärgi raames tehtud korraldusega.

(2) Korraldused võivad olla suunatud üksikute või püsivate ülekannete teostamiseks või püsimahakandmiseks.

(3) Krediidiasutus peab arvelduslepingu täitmisel tegutsema korraliku pangandusettevõtja hoolsusega, muuhulgas teiste krediidiasutuste valikul ülekannete teostamiseks.

§ 82. Korraldusest kõrvalekaldumine

(1) Krediidiasutus võib kontoomaniku korraldusest kõrvale kalduda, kui ta võib vastavalt asjaoludele eeldada, et kontoomanik kiidaks asjaoludest teadmise korral kõrvalekaldumise heaks. Krediidiasutus peab kõrvalekaldumisest kontoomanikule teatama ja ootama ära tema otsuse, välja arvatud juhul, kui viivitusega on seotud oht.

(2) Kui krediidiasutus kaldub õigustamatult korraldusest kõrvale, peab ta ülekandesumma kontoomanikule uuesti krediteerima. Kui kõrvalekaldumine toimus asjaolude tõttu, mille eest krediidiasutus vastutab, peab ta hüvitama kõrvalekaldumisega tekitatud kahju.

§ 83. Korralduse tühistamine

(1) Kontoomanik võib korralduse krediidiasutuse suhtes kuni raha saaja kontoni ülekandmiseni tühistada. Teistsusgusel juhul peab krediidiasutus tagasivõtmise viivitamata edasi toimetama.

(2) Õigeaegse tagasivõtmise korral peab krediidiasutus ülekandesumma kontoomajale uuesti krediteerima.

§ 84. Debiteerimine ja krediteerimine

(1) Krediidiasutusel on ka xxxx kontoomaniku korralduseta õigus tulenevalt oma nõuetest tema vastu arvelduskontot debiteerida, niivõrd xxx xxxxx kuulub ziirokonto debiteerida, kuivõrd talle kuulub kontoomaniku suhtes tasaarvestusõigus.

(2) Arvelduskonto loetakse krediteerituks, kui krediidiasutus on kokku lepitud vormis tingimusteta kontoomaniku suhtes kohustunud, hiljemalt aga krediteerimisest teatamisega.

§ 85. Vaikimiskohustus

(1) Krediidiasutus peab on xx xxxxxx arvelduslepingu lõppemist vaikima kõigist asjaoludest, mis on talle teatavaks saanud ärisuhtest kontoomajaga, välja arvatud juhul, kui seadusest tulenevalt on avalikustamine kohustuslik.

(2) Krediidiasutusel ei ole vaikimiskohustust, kui kontoomanik krediidiasutuse sellest kirjalikult vabastab või kui tegemist on panganduse tavalise

teabega kontoomaniku majandusliku olukorra kohta, kui sellega ei kitsendata kontoomaniku kaitsmist väärivaid huvisid ja kontoomanik ei vaidle teabe andmisele vastu.

§ 86. Arvelduslepingu lõppemine

Nii krediidiasutus kui kontoomanik võib arvelduslepingu xxxx xxxx üles öelda. Krediidiasutus ei tohi siiski lepingut üles öelda ebasobival ajal, välja arvatud juhul, selleks on oluline põhjus.

§ 87. Tsekikokkulepe

Vastava kokkuleppe korral on krediidiasutus kohustatud kontoomaniku poolt aktiva raames väljaantud tseki vastavalt tseki sätetele lunastama. Kokkuleppele kohaldatakse vastavalt sätteid arvelduslepingu kohta.

§ 88. Inkassokokkulepe

Ka xxxx täiendava kokkuleppeta kohustub krediidiasutus arvelduslepinguga kontoomaniku suhtes kontoomaniku poolt esitatud tseki õigeaegse esitamise vahendamisega puudutatava krediidiasutuse juures sisse nõudma ja lunastamatajätmise juhul vajalikud tagamisabinõud tarvitusele võtma. Krediteerimine enne tseki lunastamist puudutatava krediidiasutuse läbi viib ainult vastava kokkuleppe puhul aktivasse.

7. peatükk. MEDITSIINILISED TEENUSED

§ 89. Meditsiiniliste teenuste leping

(1) Meditsiiniliste teenuste osutamise lepingu alusel kohustub üks isik (arst) teist isikut (patsienti) arstiteaduse reeglite järgi läbi vaatama ja ravima, samuti teda teavitama, patsient aga maksma selle eest ette nähtud, kokku lepitud või tavalist, nende puudumisel aga mõistuspärast tasu.

(2) Leping jõustub ka ravi teostamisele asumisega ja ülevõtmisega, samuti kui meditsiiniliste teenuste osutamise alustamine vastab otsusevõimetu patsiendi tegelikule või eeldatavale tahtele.

(3) Xxx xxxx tegutseb juriidilise isikuga sõlmitud töö- vms. lepingu alusel, vastutab juriidiline isik solidaarselt arstiga lepingu täitmise eest.

§ 90. Tasu maksmise kohustus

Kuivõrd meditsiiniliste teenuste osutamise eest xx xxxxx ravikindlustus, võib tasumist nõuda patsiendilt või tema ülalpidamiseks kohustatud isikult. Xxx xxxx tohib tasu täpsemalt määrata, kohaldatakse vastavalt üldosa §-s 9 sätestatut.

§ 91. Nõuded läbivaatamisele ja ravimisele

(1) Patsiendi läbivaatus, diagnoos ja ravi peavad vastama arstiteaduse tasemele teenuse osutamise ajal. Vajaduse korral peab arst suunama patsiendi erialaarsti juurde või kaasama täiendavaid arste. Arst ei garanteeri reeglina paranemist või operatsiooni edukust.

(2) Järgiproovimata läbivaatus- ja ravimeetodeid võib arst kasutada ainult juhul, kui:

1) traditsioonilised meetodid lubavad väiksemat edu ja

2) patsiendile on meetodite olemusest xx xxxxx võimalikest tagajärgedest teatatud ja

3) patsient on meetodi kasutamisega nõustunud.

§ 92. Patsiendi teavitamise kohustus

(1) Arst peab patsienti üldiselt teavitama tema haiguse liigist ja kulgemisest, samuti läbivaatamise tulemustest ning ravi väljavaadetest ja sellega seotud ohtudest. Patsiendi võib läbi vaadata ja xxxx xxxxxx ainult tema nõusolekul.

(2) Alaealise, teovõimetu või piiratud teovõimega patsiendi puhul kuuluvad

1. lõikes nimetatud õigused tema seaduslikule esindajal niivõrd, kui patsient ei ole võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma. Kui seadusliku esindaja otsus kahjustab ilmselt lapse huve, ei või xxxx xxxx järgida. Patsienti ennast tuleb 1. lõikes nimetatud asjaoludest ja tehtud otsustest mõistuspäraselt teavitada.

(3) Erandina peab arst patsiendi suhtes diagnoosist, haiguse kulgemisest või sellega seotud ohtudest, kui on olemas põhjendatud oht, et avalikustamisega kahjustataks oluliselt patsiendi tervist. Kui on võimalik, tuleb sellisel juhul nimetatud andmestest teavitada patsiendi omakseid. Xxxx jaoks jääb otsustavaks patsiendi tegelik või eeldatav tahe.

§ 93. Otsustusvõimetu patsient

(1) Kui patsient on teadvuseta või ei ole muul põhjusel võimeline tahet avaldama ning tema seaduslik esindaja ei ole kättesaadav, on edasilükkamatu läbivaatamine ja ravi lubatud xxxx nõusolekuta, kui see on patsiendi huvides ja vastab tema tegelikule või eeldatavale tahtele. Tahe tuleb vastavalt võimalusele selgitada välja patsiendi omaste kaudu. Kui on võimalik, tuleb omakseid teavitada haigusest, ravi kulgemisest ja ohtudest.

(2) Omasteks loetakse käesoleva peatüki tähenduses järgmisi isikuid antud järjestuses, kui faktilistest suhetest ei tulene teisiti: abikaasa, vanemad, lapsed, õed ja vennad. Omastele eelnevad muud patsiendile lähedalseisvad isikud, kui patsiendi elukorraldus annab sellest.

§ 94. Arsti vaikimiskohustus

Xxxx xx teda abistavad isikud peavad patsiendist ja tema haigusest vaikima, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, kuid patsient võib arsti sellest kohustusest vabastada. Patsient võib arsti sellest kohustusest vabastada. Kui patsient ähvardab ennast või teisi oluliselt kahjustada, võib arst vaikimiskohustust mõistuspärasel viisil rikkuda.

§ 95. Dokumenteerimiskohustus

Arst peab läbivaatamise ja ravi tulemused korrapäraselt dokumenteerima. Kui patsiendil on õigustatud huvi, võib ta arstilt nõuda dokumenteeritud tulemustega tutvumist ja ärakirja andmist niivõrd, kui sellega ei puudutata kolmandate isikute õigustatud huve.

§ 96. Arsti vastutus

(1) Arst vastutab kohustuste täitmatajätmise eest, kui see toimus asjaolude tõttu, mille eest ta vastutab, iseäranis diagnoosi- ja ravivigade ja patsieni tevaitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumine eest.

(2) Arst vastutab ka teda abistavate isikute tegevuse ja meditsiiniliste seadmete vigade eest.

(3) Xxx xxxx on vastutav, peab ta hüvitama kahju, mis on tekkinud vastutuse põhjustanud asjaolu üldiselt ettenähtava tagajärjena.

(4) Xxx xxxx on läbivaatamise ja ravi tulemusi korrapäraselt dokumenteerinud, peab arsti vastutust tõendama patsient. Kui tegemist on jämeda diagnoosi- või raviveaga ja patsient tekib terviserike, mida oleks võinud korrapärase raviga vältida, peab kahtluse korral arst tõendama, et kahju ei xxx xxx tagajärg. Veal põhineva järelkahju tekkimist peab tõendama patsient.

(5) Käesolevas peatükis sätestatud arsti vastutust ei saa eelnevalt välistada ega piirata.

§ 97. Nõuete aegumine

Patsiendi nõue kahju hüvitamisele aegub viie aasta möödumisega ajast, millal ta kahjustamisest ja kahjust teada saab.

§ 98. Lepingu lõppemine

(1) Meditsiiniliste teenuste osutamise leping lõpeb:

1) poolte kokkuleppel;

2) ühe lepingupoole xxxxx või teovõimetuks muutumisega;

3) meditsiiniliste teenuste osutamise lõppemisega;

4) meditsiiniliste teenuste osutamise ülevõtmisega teise arsti poolt.

(2) Xxxx xx patsient võivad lepingu xxxx xxxx põhjuseid avaldamata üles öelda. Kuivõrd see on vajalik, peab arst siiski ravi jätkama, kuni patsient saab arstiabi muul viisil muretseda.

4. osa. Volitusteta asjaajamine

§ 1. Volitusteta asjaajamise mõiste

(1) Xxx xxxx (asjaajaja) teeb midagi teise isiku (peremehe) jaoks, xxxx et xx xxxxx peremehe poolt käsundatud või viimase suhtes teo tegemiseks muul viisil õigustatud või kohustatud, on tal käesolevas osas sätestatud õigused ja kohustused, kui asjaajamise ülevõtmine vastab peremehe tegelikule või eeldatavale tahtele ja huvidele või asjaajamise ülevõtmatajätmise korral jääks õigeaegselt täitmata isiku seadusest tulenev ülalpidamiskohustus või muu kohustus, mille täitmine on ülekaalukalt avalikes huvides.

(2) Kui asjaajamist ei võetud peremehe huvidele ja tahtele vastavalt, võib peremees asjaajamise tagantjärele heaks kiita. Heakskiidu korral loetakse asjaajamine peremehe huvidele ja tahtele vastavalt ülevõetuks.

(3) Asjaajal on õigus teha õigustoiminguid peremehe nimel niivõrd, kui ta kaitseb sellega viimase huve.

(4) Volituseta asjaajamiseks loetakse ka juhte, kui antud volitus ei ole kehtiv või ei ole antud selle xxxxx, xxxxx asju aetakse, samuti kui asjaajamine puudutab mitut isikut ja volitust ei ole antud neile kõigile.

§ 2. Asjaajaja vastutus

(1) Asjaajaja peab tegutsema peremehe huve arvestades, lähtudes tema tegelikust või eeldatavast tahtest. Xxxxxxxx huve xx xxxxx ei arvestata niivõrd, kui see on vastuolus avalike huvidega või tema seadusliku ülalpidamiskohustusega.

(2) Esimeses lõikes nimetatud kohustuste täitmatajätmise korral vastutab asjaajaja peremehe ees nagu lepingust tulenevate kohustuste täitmatajätmise eest.

(3) Kui asjaajamise eesmärgiks on peremeest ähvardava olulise kahju tõrjumine, vastutab asjaajaja ainult tahtluse xx xxxxx hoolimatuse eest, välja arvatud juhul, kui asjaajaja võib nõuda hüvitust vastavalt § 5 3. lõikele.

(4) Kui asjaajaja võttis asjaajamise üle peremehe väljendatud või muidu arusaadava tahte vastaselt ja see tahe ei olnud vastuolus heade kommete ega seaduse sätetega, vastutab asjaajaja ka juhuse tõttu peremehele tekkinud kahju eest, kui ta ei tõenda, et asjaolu oleks tekkinud ka xxxx tema sekkumiseta.

(5) Kui asjaajaja on teovõimetu või tema teovõime on piiratud, vastutab ta ainult kahju hüvitamise sätete järgi õigusvastasest teost tulenevalt ja sätete järgi alusetu rikastamise väljaandmise kohta.

(6) Kui asjaajaja annab asjaajamise edasi teisele isikule, vastutab ta isiku hoolika väljavalimise eest.

(7) Kui asjaajamisest võtab osa mitu isikut, vastutab igaüks ainult oma osavõtu ulatuses.

§ 3. Eksimus peremehe isikus

Kui asjaajaja on peremehe isikus ebaselguses või eksituses, saab asjaajamisest õigustatud ja kohustatud tegelik peremees.

§ 4. Peremehe teavitamine

(1) Asjaajaja peab peremehele asjaajamise ülevõtmisest teatama, niipea kui see on võimalik xxxx ohuta peremehe või avalikele huvidele ning on asjaajajale eeldatav ja niivõrd, kui see on võimalik ja eeldatav, tema edasise otsuse ära ootama.

(2) Xxxx osas kohaldatakse asjaajaja kohustustele vastavalt käsundi §- des 7 ja 9 sätestatut.

§ 5. Kulutuste hüvitamine

(1) Asjaajaja võib peremehelt nõuda koos intressiga kulutuste hüvitamist, mis ta on teinud asjaajamise teostamise eesmärgil niivõrd, kui ta võis neid asjaoludest tulenevalt vajalikeks või kasulikeks pidada, samuti vabastama xx xxxxx ulatuses ülevõetud kohustustest ning mõistuspärase ulatuses hüvitama muu kahju. See nõue kuulub kohase hoolsusega tegutsenud asjaajajale ka juhul, kui taotletavat edu ei saabu.

(2) Oma kutsealase tegevuse raames tegutsev asjaajaja võib nõuda peremehelt mõistuspärast tasu, kui tal ei ole lepingust tulenevaid tasunõudeid teiste isikute vastu, välja arvatud juhul asjaajamise aluseks olnud leping on kehtetu.

(3) Asjaajajal ei ole käesolevast paragrahvist tulenevaid õigusi, kui tal ei olnud kavatsust peremehelt kulutuste hüvitamist nõuda. Kui vanemad või vanavanemad annavad oma järglastele või järglased neile ülalpidamist, tuleb kahtluse korral eeldada, et ülalpidamise saajalt hüvitamise nõudmise kavatsus puudub.

§ 6. Asjaajamise peremehe huvidele mittevastavus

(1) Kui asjaajamine ei vastanud § 1 1. lõikes sätestatud nõuetele xx xxx peremees xxxx xx tagantjärele heaks ei kiitnud, peab asjaajaja kõrvaldama peremehele asjaajamisest tulenenud tagajärjed ja hüvitama sellest tekkinud kahju. Paragrahv 5 2. lõikes sätestatu jääb kehtima.

(2) Peremees peab asjaajajale kõik, mis ta asjaajamisega saab, alusetu rikastumise sätete järgi välja andma.

§ 7. Asjaajamine ohu tõrjumiseks

(1) Kui asjaajaja muutus tegevaks vahetult ähvardava olulise ohu tõrjumiseks, võib ta sellega seotud erilise ohustamisest tuleneva kahju eest nõuda kohast hüvitust. Kahju hüvitamise nõue on välistatud niivõrd, xxx xxxxx peab kandma asjaajaja tööandja, käsundaja või muu ravikindlustuse kandja.

(2) Esimeses lõikes nimetatud nõue on suunatud ohustatu või tema ülalpidamiseks kohustatute vastu solidaarvõlgnikena, asjade ohustamise korral aga nende omanike vastu solidaarvõlgnikena vastu.

(3) Asjaajajal on 1. ja 2. lõikest tulenevad õigused ainult niivõrd, kui asjaajaja võis eneseohustamist vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada ja kahjutasu maksmine vastab asjaoludest tulenevalt õigluse nõuetele, iseäranis asjaosaliste suhete tõttu. Kui asjaajaja tegutses ühtlasi oma huvides, tuleb mõistuspäraselt arvestada negatiivseid tagajärgi, mis ohuolukorrast tulenavlt teda ennast ähvardasid.

§ 9. Asjaajamine enda huvides

(1) Käesolevas osas sätestatut ei kohaldata, kui keegi ajab võõraid asju, arvates, et tegemist on tema oma asjadega.

(2) Kui keegi käsitleb võõrast asju kui enda omi, kuigi ta teab, et tal ei ole selleks õigust, võib peremees esitada §-dest 2 1. ja 5. ja § 6 1. lõikest tulenevad nõuded. Nõuete esitamise korral võib asjaajaja nõuda oma kulutuste hüvitamist vastavalt alusetu rikastumise sätetele.