KÄSUNDUSLEPING NR 180
KÄSUNDUSLEPING NR 180
1. Lepingu pooled
1.1. Käesoleva nõustamisteenuste osutamise lepingu (edaspidi nimetatud Leping) sõlmisid Põllumajandusministeerium(edaspidi nimetatud Käsundiandja), keda esindab xxxxxxxx Xxxx Xxxx, kes tegutseb Põllumajandusministeeriumi põhimääruse alusel ja Maaelu Edendamise Sihtasutus (edaspidi nimetatud Käsundisaaja), keda esindab juhatuse liige Xxxxxx Xxxxx, kes tegutseb põhikirja alusel (edaspidi Käsundiandja ja Käsundisaaja koos nimetatud pooled).
1.2. Pooled lepivad kokku, et Xxxxxxx täitmise ja täitmise kontrolli küsimustes võivad pooli esindada Käsundisaaja puhul juhatuse liikmed ja Käsundiandja puhul isikud, kes on teenistuses Lepingu punktis 18.1 nimetatud ametikohal.
2. Asjaolud, millega pooled arvestavad Xxxxxxx sõlmimisel
2.1. Lepingu aluseks on järgmised õigusaktid:
2.1.1. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;
2.1.2. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008;
2.1.3. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste xxxxx xx millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005;
2.1.4. Komisjoni rakendusmäärus nr 808/2014, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) rakenduseeskirjad;
2.1.5. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus.
2.2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artiklid 12-14 sätestavad Euroopa Liidu liikmesriikide kohustuse luua põllumajandusmaa majandamist ja põllumajandusettevõtte juhtimist käsitleva toetusesaajate nõustamise süsteemi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikkel 15 võimaldab maksta toetust selleks, et aidata klientidel saada kasu nõustamisteenustest.
2.3. Käsundiandja kava ning kavandatav eelarve nõuandetoetuse andmise korraldamiseks on kirjeldatud Eesti maaelu arengukavas 2014-2020 (edaspidi arengukava).
2.4. Toetatavate nõustamisteenuste abikõlblikkus määratletakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1303/2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1305/2013 (peamiselt artiklile 15), nimetatud määruste alusel kehtestatud õigusaktidele, Eesti maaelu arengukavale 2014-2020 ja käesolevale Lepingule.
2.5. Lepingu objektiks olevad teenused on abikõlblikud alates Lepingu jõustumisest.
2.6. Nõustamisteenuste osutamine metsanduse valdkonnas on riigiabi vastavalt Komisjoni määruse nr 702/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks, artiklile 39.
2.7. Vastavalt arengukavale on Lepingu alusel nõuandetoetuse väljamaksmiseks kavandatud kokku 8,2 miljonit eurot. Vahendid toetuse väljamaksmiseks planeeritakse aastate lõikes proportsionaalselt. Kalendriaastas kasutamata jäänud vahendid kanduvad edasi järgmisse aastasse.
2.8. Lepingu aluseks on Käsundiandja korraldatud xxxxx tulemused. Lepingutekst koos Lepingu lisadega moodustab terviku.
3. Lepingu objekt
3.1. Lepingu objektiks on:
3.1.1. põllumajandustootjatele või maa valdajatele (edaspidi klient) nõustamisteenuste osutamine eesmärgiga parandada kliendi majapidamise, ettevõtte ja/või investeeringu majandus- ja keskkonnaalase tegevuse tulemuslikkust;
3.1.2. Eesti põllu- ja maamajanduse nõustamissüsteemi (edaspidi nõustamissüsteem) arendamine ning kvaliteetse nõustamisteenuse kättesaadavuse tagamine;
3.1.3. Käsundisaaja õigus taotleda PRIAlt nõuandetoetust, et võimaldada klientidel kasutada toetatavaid nõustamisteenuseid.
3.2. Käsundisaaja on toetuse saaja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse xxxxxx xx peab seetõttu täitma Lepingu punktides 2.1-2.4 ning
2.6 nimetatud õigusaktides sätestatut.
4. Käsundisaaja kohustused teenuse osutamisel
4.1. MAK 2014-2020 rakendamise perioodi jooksul peab Käsundisaaja osutama vähemalt 1000 nõustamisteenust aastas ning teenust tuleb osutada kokku vähemalt 1800 erinevale kliendile kogu perioodi jooksul.
4.2. Käsundisaaja on kohustatud nõustamisteenuse osutamisel:
4.2.1. hoiduma ebaõiglaste tingimuste kehtestamisest ja teenuse osutamise piiramisest;
4.2.2. sõlmima klientidega võrdväärseid kokkuleppeid ning mitte tegema eelistusi;
4.2.3. mitte seadma teenuse osutamise tingimuseks sellega mitteseotud lisakohustuste võtmist.
4.3. Käsundisaaja ei tohi põhjendamatult keelduda nõustamisteenuse osutamisest.
4.4. Käsundisaaja peab tegema kõik endast oleneva saavutamaks punktis 2.1 nimetatud õigusaktidest ja Eesti maaelu arengukavast 2014-2020 lähtuvaid, samuti poolte vahel kokkulepitud eesmärke, milleks Leping on sõlmitud.
4.5. Nõustamisteenust osutatakse kliendile individuaalselt. Käsundisaaja konsulent ei või osutada nõustamisteenust mitmele kliendile samaaegselt.
4.6. Käsundisaaja nõustamisteenuse maht tundides ei või olla suurem xxxxx perioodil temale lepingutega tagatud konsulentide tööajast.
4.7. Täpsemalt on teenuse osutamise tingimused kirjeldatud Lepingu lisas 1.
5. Xxxxxx xx kohustuste üleandmine
5.1. Käsundisaaja peab üle võtma põllumajandusministri 5. aprilli 2010. aasta määruse nr
41 kohase Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.3.3 nõuandesüsteemi toetuse saaja kohustuse tegutseda nõustamisteenuste osutajana.
5.2. Käsundisaaja peab kasutama halduslepingu nr 1 (RT I, 05.02.2014, 7) ning punktis 5.1 nimetatud toetuse raames soetatud põhivara, käibevara ja nõuandetooteid heaperemehelikult ja vajaliku hoolsusega.
5.3. Käsundisaaja pakub ning vajadusel arendab edasi punktis 5.2 nimetatud nõuandetooteid.
6. Käsundisaaja täiendav arvestuskohustus
6.1. Käsundisaaja peab pidama eraldi arvestust nõustamisteenusega seotud tulude ja kulude kohta, lähtudes järjepidevalt kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest.
6.2. Käsundisaaja peab pidama arvestust konsulentide ja mentorite tööaja, tasu, tugistruktuurile tehtud kulutuste ning arendustegevustega seotud kulude osas.
6.3. Käsundisaaja peab vähemalt 72,1% toetatava nõustamisteenuse osutamisest saadud summast kulutama konsulentidele ja mentoritele tasu maksmiseks.
6.4. Lepingu punktis 6.3 nimetatud konsulentide ja mentorite tasu hulka arvestatakse ka töötasult makstavad maksud ning nõustamisteenuse osutamisega otseselt seotud transpordikulud juhul kui Käsundisaaja katab transpordikulud.
6.5. Käsundisaaja peab vähemalt 10,1% toetatava nõustamisteenuse osutamisest saadud summast kulutama arendustegevustele.
6.6. Lepingu punktis 6.5 nimetatud arendustegevustega seotud kulude hulka arvestatakse
6.6.1. kulud eriotstarbelisele riistvarale (v.a. kontoritehnika);
6.6.2. kulud eriotstarbelisele tarkvarale või tarkvara eriotstarbelistele rakendustele;
6.6.3. kulud koolitustele, infopäevadele, seminaridele;
6.6.4. kulud uute nõuandetoodete väljatöötamisele, mida on võimalik kasutada toetatava nõuande osutamisel ning olemasolevate nõuandetoodete edasiarendustele;
6.6.5. xxxxx seoses koostööga teadus- ja arendusasutustega;
6.6.6. kulud rahvusvahelisele koostööle.
6.7. Lepingu punktis 6.6.5 ja 6.6.6 nimetatud kulud ei tohi ületada 30% kõigist punktis 6.6 nimetatud kuludest.
6.8. Lepingu punkti 6.6 alapunktide puhul võetakse arvesse xxxx otseseid rahalisi kulutusi asjade või teenuste ostmiseks, mitte mitterahalisi sissemakseid.
6.9. Lepingu punkti 6.6.5 all võib xxxxx arvesse arendustegevuse eest vastutavale töötajale makstav töötasu juhul kui sel töötajal on doktorikraad või sellega võrdväärne kvalifikatsioon.
6.10. Lepingu punktide 6.3-6.9 arvestamise raamatupidamislikud põhimõtted esitatakse Käsundiandjale kooskõlastamiseks kolme (3) kuu jooksul Xxxxxxx sõlmimisest.
7. Toetuse maksmine
7.1. Käsundisaajal on õigus taotleda PRIAlt nõuandetoetust.
7.2. Osutatud teenuste eest makstakse Käsundisaajale vastavalt tegelikult osutatud xxxxxx, xxxx kinnitab muuhulgas kliendi poolt täies ulatuses aktsepteeritud ja toetusega katmata osas tasutud arve, Lepingu punktis 2 nimetatud õigusaktide alusel. Kui PRIA jätab toetuse õiguspäraselt välja maksmata või on toetusraha tagasi nõudnud, on Käsundisaajal õigus nõuda arve tasumist kliendilt.
7.3. Nõuandetoetuse taotlemise tingimused xx xxxx on kirjeldatud Lepingu lisas 1.
7.4. Käsundisaaja võib enne käsundi täitmisele asumist nõuda mõistlikus ulatuses ettemakset xxxx xx hüvitamisele kuuluvate kulude eest. Ettemaksu maht võib xxxx xxxx
5 % Lepingu punktis 2.7 nimetatud summast. Ettemaksu saamiseks tuleb Käsundisaajal anda PRIA-le nende vahel sõlmitava lepingu alusel tagatis, mille liigi ja väärtusega on PRIA eelnevalt nõustunud. Tagatise harilik väärtus peab ületama taotletava ettemaksu summat vähemalt 10%.
8. Lepingu täitmise aruannete esitamise kord
8.1. Käsundisaaja peab Käsundiandjale nõustamisteenuse osutamise kohta aru andma.
8.2. Aruanne tuleb esitada e-posti xxxx digitaalselt allkirjastatuna iga poolaasta (aruandeperiood) kohta järgneva kalendrikuu 25-ks kuupäevaks. Kui see päev satub puhkepäevale, tuleb aruanne esitada sellele järgnevaks tööpäevaks.
8.3. Kalendriaasta viimane aruanne peab sisaldama infot kogu lõppenud kalendriaasta kohta.
8.4. Kui Leping lõpeb Lepingu punktist 16.1 sätestatust varem, tuleb Käsundisaajal esitada lõplik aruanne Lepingu lõppemise kuule järgneva kuu 25-ks kuupäevaks.
8.5. Aruanne peab sisaldama järgmist teavet:
8.5.1. ülevaade tähtajaliste kohustuste (Lepingu xxxx 1 punktides 2.1, 3.3, 4.3, 5.1, 5.2, 7.3, 9.1 ja 9.2 sätestatud kohustused) täitmiseks tehtud tegevuste kohta;
8.5.2. nõuandva nõukoja protokollid;
8.5.3. ülevaade Käsundisaajaga seotud konsulentide, mentorite ja tugipersonali osalemistest koolitustel, märkides eraldi koolitused, mis lõppesid teadmiste testiga xx xxxxx tulemused;
8.5.4. ülevaade konsulentidega sõlmitud lepingutest ja nendes fikseeritud töömahust;
8.5.5. ülevaade arendustegevustest, sh koostöökokkulepete sõlmimine ja täitmine, sh rahvusvaheline koostöö, kodulehe sisu ja välimuse arendused, kvaliteedijuhtimise süsteemi väljatöötamine ja rakendamine, kliendihaldustarkvara kasutuselevõtmine ja arendamine, kontaktpunktide töökorraldus ja efektiivsus jms
8.5.6. muu info Lepingu täitmise kohta aruandeperioodil, sh ülevaade mentorlusteenuse toimimisest, ekspertide kaasamise nõustamisteenuse osutamisse, klientide tagasisidest ja edasisidest, probleemidest, ettepanekutest jms.
8.6. 2. maiks esitab Käsundisaaja aruande, mis sisaldab andmeid eelmise kalendriaasta kulutuste jaotuse kohta konsulentide tasu, arendustegevuste ning muude kulude vahel vastavalt Lepingu punktis 6 kirjeldatud tingimustele.
8.7. Käsundiandja on kohustatud aruande seitsme (7) tööpäeva jooksul arvates selle saamisest läbi vaatama ja võib nõuda lisaandmete ja selgituste esitamist või vastava aruande täpsustamist ning sellisel juhul peab Käsundisaaja esitama asjakohased lisaandmed, sealhulgas vajalikud dokumendid või täpsustatud aruande.
Käsundiandja on kohustatud pretensioonidest Käsundi mittevastavuse suhtes Käsundisaajat teavitama aruande vastuvõtmisel ja pretensioonid esitatakse Käsundiandja poolt Käsundisaajale kirjalikus vormis viivitamatult. Käsundiandja võib tugineda ka Käsundi puudustele, mille avastamine aruande vastuvõtmisel ei olnud mõistlikul moel võimalik, xxx xxxxxxx puudus eksisteeris aruande vastuvõtmise hetkel ja Käsundiandja teavitas Käsundisaajat puudusest viivitamatult pärast selle avastamist.
8.8. Pärast aruande läbivaatamist, vajadusel xx xxxxxx punktis 8.7 nimetatud menetluse teostamist, otsustab Käsundiandja aruande heaks kiita, tehes sellele asjakohase märke. Aruannete heakskiitmise õigus on ministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsleril.
8.9. Käsundiandja edastab aruande viivitamata PRIAle pärast selle heakskiitmist, näidates seejuures ära Xxxxxxx punktides 13.4 ja 13.5 nimetatud tingimuste täitmist puudutava teabe.
9. Käsundisaaja kohustused
9.1. Käsundisaaja on kohustatud eristama oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest. Raamatupidamisarvestus peab võimaldama kontrollimist.
9.2. Käsundisaaja esitab XXXXxx xx Käsundiandjale pärast Xxxxxxx sõlmimist
9.2.1. hiljemalt koos esimese maksetaotluse esitamisega andmed selle kohta, milliste konsulentidega on sõlmitud lepingud nõustamisteenuse osutamiseks.
Nimekirjale lisatakse teave konsulentide kvalifikatsiooni kohta, mis on seotud nõustamisteenuste osutamise õigusega ning mille kohta ei ole võimalik saada infot avalikest andmebaasidest;
9.2.2. hiljemalt Lepingu xxxx 1 punktis 5.2 nimetatud tähtpäevaks nimekirja mentorite kohta, kellega on sõlmitud lepingud nõustamisteenuse osutamiseks.
9.3. Käsundisaaja teavitab PRIAt ja Käsundiandjat viivitamata konsulendi või mentoriga lepingu lõppemisest või uue konsulendi või mentoriga nõustamisteenuse osutamiseks lepingu sõlmimisest või mõlemast. Lisaks esitab Käsundisaaja teabe ka mentorite ja konsulentide kvalifikatsiooni kohta, mis on seotud nõustamisteenuste osutamise õigusega ning mille kohta ei ole võimalik saada infot avalikest andmebaasidest ja konsulendiga sõlmitud lepingu mahu tundides.
9.4. Käsundisaaja teavitab viivitamatult Käsundiandjat ja PRIAt
9.4.1. oma kontaktandmete muutumisest;
9.4.2. sihtasutuse ümberkujundamisest, ühinemisest, jagunemisest ja lõpetamisest ning ettevõtte või selle osa üleminekust.
9.4.3. muutusest konsulendi või mentori kvalifikatsioonis, mis on seotud nõuandeteenuse osutamise õigusega xx xxxxx kohta ei ole võimalik saada infot avalikest andmebaasidest.
10. Käsundisaaja kohustused PRIA ees
10.1. Käsundisaaja esitab pärast nõustamisteenuse osutamist PRIAle maksetaotluse mitte harvemini xxx xxxx kvartalis xx xxxxx sagedamini xxx xxxx kuus. Täpsemalt on maksetaotluse esitamine kirjeldatud Lepingu xxxx 1 punktis 17.
10.2. Käsundisaaja peab andma PRIA nõudmisel maksetaotluse kohta lisainformatsiooni ning võimaldama XXXXx xxxx viia seadusjärgseid kontrolle oma tegevuse üle.
10.3. Käsundisaaja peab saadud toetusraha PRIA nõudmisel tagasi maksma Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 111 sätestatud asjaolude ilmnemisel.
11. PRIA õigused Käsundisaaja suhtes
11.1. PRIA menetleb Xxxxxxxxxxxx esitatud maksetaotlusi, otsustab toetuse väljamaksmise, teeb väljamaksed ja teostab järelevalvet vastavalt Euroopa Nõukogu ja Parlamendi määruses 1303/2013, Euroopa Nõukogu ja Parlamendi määruses 1305/2013, Euroopa Nõukogu ja Parlamendi määruse 1306/2013 ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses sätestatud tingimustele.
11.2. PRIA teeb toetuse väljamaksmise otsuse 60 päeva jooksul nõuetekohase maksetaotluse saamisest.
11.3. PRIAl on õigus jätta toetus välja maksmata kui osutatud teenus xx xxxxx nõuandetoetuse tingimustele, mis tulenevad sellest Lepingust, Lepingu lisadest või Lepingus viidatud õigusaktidest.
12. Käsundisaaja kohustuste täitmise kontrollimine
12.1. Käsundisaaja üle teostatakse järelevalvet vastavalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse paragrahvis 103—115 sätestatud tingimustele ja korrale.
12.2. Lepingu punktis 4.1 nimetatud kohustust osutada vähemalt 1000 nõustamisteenust aastas kontrollib Käsundiandja esimest korda 31. detsembri 2017. a seisuga. 31. detsembriks 2017. a peab olema Lepingu jõustumisest alates keskmine aastane osutatud teenuste maht vähemalt 1000 teenust.
Edaspidi kontrollitakse osutatud nõustamisteenuste keskmist aastast mahtu iga kalendriaasta lõpu seisuga kumulatiivselt. Arvestuse aluseks võetakse
nõustamisteenused, mille kohta on Käsundisaaja esitanud kalendriaasta lõpu seisuga maksetaotluse.
12.3. Lepingu punktides 6.3 ja 6.5 nimetatud kohustust kulutada vähemalt teatud protsent eelarvest konsulentidele ja mentoritele tasu maksmiseks ning arenduskuludeks, kontrollib Käsundiandja esimest korda 31. detsembri 2017. a seisuga võttes aluseks Lepingu punktis 8.5 nimetatud aruande.
Edaspidi kontrollitakse kulutuste jaotust iga kalendriaasta lõpu seisuga kumulatiivselt. Arvestuse aluseks võetakse Käsundisaaja poolt kalendriaasta jooksul välja makstud kulutused.
12.4. Käsundisaaja kohustuste täitmist võivad kontrollida Käsundiandja nimetatud ametnikud.
12.5. Nõuandetoetuse tingimuste täitmist, sh abikõlblikkuse tingimuste täitmist kontrollib PRIA.
12.6. Lepingu xxxx 1 punktis 13.6 nimetatud tingimuse, et ettevõtte majandamise ja juhtimise ning äriplaani koostamise teemalist nõustamist toetatakse kuni 25% ulatuses käsundisaajale välja makstavast nõuandetoetuse summast, täitmist kontrollib PRIA esimest korda 31. detsembri 2017. a lõpu seisuga.
Edaspidi kontrollitakse nõustamisteenuste jaotust iga kalendriaasta lõpu seisuga kumulatiivselt. Arvestuse aluseks võetakse kalendriaasta lõpu seisuga määratud toetuse summa.
13. Poolte vastutus ja õiguskaitsevahendid
13.1. Kui üks pool rikub oma kohustust, on teisel poolel õigus kasutada tema suhtes kõiki Lepingu või võlaõigusseaduse kohaseid õiguskaitsevahendeid.
13.2. Kui Lepingu punktis 4.1 või punktis 6 nimetatud kohustuse puhul erinevad tulemused kontrollimise hetkel, arvestades Lepingu punktis 12.2 või 12.3 nimetatud tähtaegu, seatud eesmärgist rohkem kui 10% võrra, vähendab PRIA aruande kinnitamisest arvates järgmist väljamakset 3% võrra.
13.3. Kui Käsundisaaja ei ole tähtajaks täitnud Lepingu punktis 6.10, 8.2, 9.2.1, 9.2.2, Lepingu xxxx 1 punktides 2.1, 3.1, 4.3, 5.1, 5.2, 7.3, 9.1 või 9.2 sätestatud kohustusi, ei ole tal õigust esitada PRIAle järgmist maksetaotlust. Maksetaotluse võib esitada kohe pärast kohustuse täitmist.
13.4. Kui Käsundisaaja ei täida Lepingust tulenevaid kohustusi (Lepingu xxxx 1 punktid 2.5, 2.6, 3.2, 4.2, 6.1, 6.5, 6.6), on Käsundiandjal õigus nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 50 eurot iga viivitatud kalendripäeva eest, kuid kokku mitte rohkem kui 1000 eurot aastas. Käsundiandjal on õigus nõuda leppetrahvi tasumist ka Käsundiandja poolt antud täiendava tähtaja eest.
13.5. Kui Xxxxxxxxxxxx on esitanud kirjaliku pretensiooni Lepingu punktis 8.7 sätestatud korras, määrab Käsundiandja Käsundisaajale täiendava tähtaja Käsundi puuduste kõrvaldamiseks. Käsundisaaja võib Käsundi puuduste kõrvaldamise asemel täita Lepingule vastava uue Käsundi. Käsundi puuduste kõrvaldamisega või uue Käsundi täitmisega seotud kulud kannab Käsundisaaja. Täiendava tähtaja andmine ei vabasta Käsundisaajat vastutusest mittenõuetekohase Käsundi täitmise eest.
13.6. Kui Käsundisaaja ei kõrvalda puudusi Käsundi täitmisel Käsundiandja poolt määratud tähtajaks või kui Käsundiandja on soostunud vastu võtma puudustega Käsundi või puuduste kõrvaldamine Käsundi täitmises ei ole võimalik või on asjaolusid arvestades Käsundisaaja suhtes ebamõistlikult koormav, võib Käsundiandja rakendada Lepingu punktis 13.2 või 13.3 sätestatud põhimõtteid.
13.7. Käsundiandjal on õigus Leping üles ütelda ka xxxx Lepingu punktis 13.5 nimetatud täiendavat tähtaega määramata, kui Käsundisaaja rikkus kohustust, mille täpne järgimine oli Käsundiandja huvi püsimise eelduseks või kui Käsundisaaja teatab, et ta oma kohustust ei täida või puuduste kõrvaldamine Käsundi täitmises ei ole võimalik või on asjaolusid arvestades Käsundisaaja suhtes ebamõistlikult koormav.
13.8. Käsundiandjal on õigus Leping üles ütelda ka juhul, kui on ilmne, et Käsundisaaja rikub Lepingust tulenevaid kohustusi olulisel määral ja Käsundisaaja ei taga ega kinnita oma kohustuste nõuetekohast täitmist.
13.9. Käsundisaajal on õigus Leping üles ütelda, kui Lepingu täitmine on muutunud võimatuks Käsundiandja süül. Sellisel juhul on Käsundisaajal õigus esitada PRIAle maksetaotlus Lepingu ülesütlemise kuupäevani osutatud teenuste eest.
13.10. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav ja teisel Poolel ei ole õigust rakendada Lepingust ja seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, kui Pool rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise xxxx xxxxx asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks (vääramatu jõud). Kui vääramatu jõud on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.
14. Poolte vahel informatsiooni vahetamine
14.1. Küsimustes, mille lahendus ei selgu Lepingust või on ebaselge, kuidas lepinguliselt toimida, peab Käsundisaaja pöörduma Käsundiandja xxxxx juhiste saamiseks ja Käsundiandja on kohustatud need juhised andma. Juhised on Käsundisaajale täitmiseks kohustuslikud
14.2. Xxxxxx kohustuvad teineteist teavitama mistahes Lepinguga seotud olulistest asjaoludest, mille vastu teisel Poolel on äratuntav huvi.
15. Dokumentide säilitamine
15.1. Lepingu alusel esitatud dokumente Käsundisaajale ei tagastata.
15.2. Käsundisaaja säilitab tegevuse elluviimist tõendavaid dokumente vähemalt seitse aastat, riigiabiga seotud tegevuste elluviimist tõendavaid dokumente 10 aastat ja vähemalt kümne aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, välja arvatud juhul, kui Käsundisaaja annab Käsundiandja taotlusel need üle kolmandale isikule.
16. Lepingu jõustumine ja kehtivusaeg, Lepingu lõpetamise tingimused xx xxxx
16.1. Leping jõustub sõlmimisest ja kehtib kuni 31. detsembrini 2021. a või päevani, mil nõustamisteenuse toetamiseks eraldatud vahendid on lepingujärgselt ära kasutatud, olenevalt kumb tähtpäev saabub varem.
16.2. Kohustused, mis tulenevad Lepingust (nt. aruandluskohustus) või mis tekkisid Lepingu täitmisel, lõppevad ettenähtud ajal kohase täitmisega.
16.3. Mõlemad pooled võivad Lepingu ennetähtaegselt erakorraliselt üles öelda, xxx xxx xxxxx lepingurikkumine on niivõrd oluline, et Lepingu jätkamist ei saa teiselt poolelt oodata või seda tingib mõni objektiivne asjaolu, mille tõttu ei saa Lepingut edasi täita. Ülesütlemise teatis peab olema tehtud kirjalikult ja Leping loetakse üles öelduks, kui üks pool on ülesütlemise teatise teinud ja päevast, mil teine pool on selle kätte saanud.
16.4. Lepingu ennetähtaegse erakorralise ülesütlemise korral on Käsundisaajal õigus xxxx sellele toetuse osale, mille ulatuses on ülesütlemise kuupäevaks teenuseid osutatud. Käsundisaaja võib osutatud teenuste eest maksetaotluse esitada kolme kuu jooksul arvates Lepingu ülesütlemise päevast.
17. Lepingu muutmise tingimused xx xxxx
17.1. Lepingut võib muuta kooskõlas riigihangete seaduse § 69 lõikes 3 sätestatud Lepingu muutmise tingimustega.
17.2. Kõik Lepingu muudatused vormistatakse kirjaliku kokkuleppena, mis on Lepingu lahutamatu osa.
17.3. Lepinguliselt võib juhiseid küsida xx xxxx ka e-postiga ning xxxx xx xxxxx Lepingu muutmiseks.
18. Lõppsätted
18.1. Lepingu täitmisega seotud küsimustes esindab ministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler, kes on ka pädev andma juhiseid Lepingu täitmisega seotud küsimustes.
18.2. Lepingu juurde kuuluvad järgmised lisad:
18.2.1. Xxxx 1: Nõuded nõustamisteenuse osutajale ja nõuandetoetuse taotlemine;
18.2.2. Xxxx 2: Arve näidised;
18.2.3. Xxxx 3: Taimekaitse nõustamisteenuse pakett;
18.2.4. Xxxx 4: Arengunõustamise nõuandetoode.
18.3. Xxxxxx käituvad teineteise suhtes heas usus ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt. Pooled kinnitavad, et ei kahjusta Lepingu pinnalt tekkinud arusaamatuste või erimeelsuste lahendamisel teineteise mainet meedia kaudu.
18.4. Leping loetakse sõlmituks selle allkirjastamisest xxxxxx Xxxxx poolt. Leping allkirjastatakse digitaalselt.
Poolte andmed:
Käsundiandja: Käsundisaaja:
Põllumajandusministeerium Registrikood 70000734 Aadress: Lai tn 39 // Xxx xx 00 00000 Xxxxxxx
Telefon 000 0000
Maaelu Edendamise Sihtasutus Registrikood 90000245
Aadress: Oru 21,
71003 Viljandi
Telefon 0000000
(allkirjastatud digitaalselt) Ants Noot
Xxxxxxxx
(allkirjastatud digitaalselt) Xxxxxx Xxxxx
Juhatuse liige