VARAKINDLUSTUSLEPINGU TINGIMUSED
Ehitus- ja paigaldustööde kindlustuslepingu tingimused 1/2015
Kehtivad alates 01.07.2015
Käesolevad Seesam Insurance AS (xxxxxxxx Xxxxxx) ehitus- ja paigaldustööde kindlustustingimused jagunevad
varakindlustustingimusteks ja vastutuskindlustuse tingimusteks.
VARAKINDLUSTUSLEPINGU TINGIMUSED
KINDLUSTUSE EESMÄRK
1. Ehitus- ja paigaldustööde varakindlustuslepingu eesmärgiks on hüvitada kindlustusjuhtumi taga- järjel tekkinud kahju käesolevates tingimustes ning hüvitisreeglites sätestatud xxxxxx xx ulatuses.
KINDLUSTUSJUHTUM
2. Kindlustusjuhtum on kindlustatud eseme kahjustu- mine, hävimine või kadumine kindlustusperioodil ja kindlustuskohas põhjustel, mis ei ole käesoleva- te varakindlustus- tingimuste piirangute kohaselt välistatud.
KINDLUSTUSKOHT
3. Kindlustuskoht on poliisil märgitud või Seesami poolt eraldi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis aktsepteeritud tööobjekti asukoht.
KINDLUSTATUD ISIK
4. Kindlustatud isikuks varakindlustuses loetakse eel- duslikult kindlustusvõtjat.
5. Kindlustusvõtja võib kindlustada muuhulgas kolmanda isiku ehitus- ja paigaldustöödest tuleneda võivat vara kahjustumise, hävimise või kadumise riski.
6. Kolmanda isikuga seotud kindlustusriski kindlusta- xxxxx märgitakse kindlustatud xxxx xxxxxx nimeliselt või kogumina poliisile.
7. Kogumina mõistetakse alltöövõtjaid, keda kindlus- tusvõtja kasutab kindlustatud ehitus- ja paigaldus- töödel oma kohustuste täitmisel.
KINDLUSTATUD ESE
8. Kindlustatud esemeks on poliisil märgitud tööobjekt ja erikokkuleppel kindlustatud esemed ning lisakulud.
9. Aastaseks ehitustööde mahuks sõlmitud lepingu puhul on kindlustatud esemeks poliisil märgitud või Seesami poolt eraldi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis aktsepteeritud tööobjektid, eri- kokkuleppel kindlustatud esemed ja lisakulud.
Ehitusmaksumuse ulatuses valmistatav, muudetav või paigaldatav tööobjekt
10. Käesolevates tingimustes käsitletakse tööobjektina kindlustatud isiku poolt sõlmitud ehitus– või töö- võtulepinguga (või oma sisult nimetatud lepingute- ga sarnastes lepingutes) kokkulepitud töö teosta- mise eesmärgina valmistatavat, paigaldatavat või muudetavat seadet, hoonet, hoone osa või rajatist.
11. Koos tööobjektiga on automaatselt kindlustatud sellele tööobjektile püsivalt paigaldatavad seadmed, masinad, materjalid ja ehitus- või paigaldustöödel kasutatavad püsivad ja ajutised konstruktsioonid tingimusel, et need sisalduvad tööobjekti ehitus- maksumuses.
11.1. Ajutisteks konstruktsioonideks ei xxxxx xxxxxx- guid ja raketisi, mistõttu kindlustuskaitse tellingutele ja raketistele automaatselt ei laiene. Tellinguid ja raketisi kindlustatakse ainult poolte erikokkuleppel.
12. Tööobjekt on kindlustatud ainult selle valmistamise, muutmise või paigaldamise ehitusmaksumuses.
13. Xxxx erikokkuleppeta poliisil hüvitatakse kindlus- tusjuhtumi vahetu ja vältimatu tulemusena tekki- nud põhjendatud ja mõistlikud lammutamise ja koristuskulud. Nimetatud kulud hüvitatakse maksi- maalselt 10% ulatuses kindlustatud eseme kindlus- tussummast, kuid mitte rohkem kui 6 500 eurot.
14. Punktis 13 nimetatud koristus- ja lammutustöö kulud võivad ületada kindlustussummat.
Erikokkuleppel valmistatavad, muudetavad või paigaldatavad tööobjektid
15. Xxxx erikokkuleppeta ja sellekohase märketa poliisil ei ole kindlustatud järgmiste tööobjektide valmista- mine, muutmine või paigaldamine:
15.1. sillad;
15.2. raudteeehitised;
15.3. kaljudesse ehitatavad ruumid;
15.4. tunnelid;
15.5. paisude konstruktsioonid;
15.6. veejõujaamad;
15.7. sadamaseadmed;
15.8. sadamaehitised;
15.9. prügilad;
15.10. veekogu all või selle peal valmistatavad paigal- datavad või muudetavad tööobjektid;
15.11. kui sõlmitud ehitus– või töövõtulepinguga (või oma sisult nimetatud lepingutega sarnastes lepingutes) kokkulepitud töö teostamise ees- märgiks on üksnes tööobjekti lammutamine;
15.12. petrokeemiatööstuse või naftatöötlemisega seotud tööobjektid.
ERIKOKKULEPPEL KINDLUSTATAVAD ESEMED
Töövahendid
16. Erikokkuleppel on võimalik kindlustada töövahen- deid, mille kohta tehakse xxxxx poliisile.
17. Töövahendid on kindlustatud tööobjekti valmista- mise, muutmise või paigaldamise ajal kindlustatud isiku kasutuses ja tööobjektil olevad käsitöövahen- did, teisaldatavad tellingud ja raketised.
17.1. Töövahenditena ei ole kindlustatud tööobjekti valmistamiseks kasutatavad töömasinad. Töö- masinateks loetakse näiteks liikur- või torn- kraanasid, lifte, mootorsõidukeid, mootori jõul liikuvaid masinaid või nende järelveetavaid seadmeid. Töömasinaid on võimalik kindlus- tada eraldi varakindlustusega.
17.2. Töövahenditena ei ole kindlustatud pontoonid, õhu- või veesõidukid ning xxxxxx asetsevad konstruktsioonid või seadmed.
18. Töövahendite kahjustumise või hävimise korral hüvitatakse nende taastamise mõistlikud kulud poliisil märgitud töövahendite kindlustussummani.
Ajutised ehitised
19. Erikokkuleppel on võimalik kindlustada ajutisi ehi- tisi, mille kohta tehakse xxxxx poliisile.
20. Ajutised ehitised on ehitustööde ajal xx xxxxx kind- lustatud isiku kasutuses olevad teisaldatavad konto- ri-, lao- või muud ehitised.
21. Ajutiste ehitiste kahjustumise või hävimise korral hüvitatakse nende taastamise mõistlikud kulud, kuid mitte rohkem, kui poliisil märgitud ajutiste ehi- tiste kindlustussummani.
Kontoritehnika ja mööbel
22. Erikokkuleppel on võimalik kindlustada ajutises ehi- tises asuv kindlustatud isiku poolt ehitustööde ajal xx xxxxx kasutatav kontoritehnika ja mööbel, mille kohta tehakse xxxxx poliisile.
23. Kontoritehnika ja mööbli kahjustumise või hävimi- se korral hüvitatakse nende taastamise mõistlikud kulud, kuid mitte rohkem, kui poliisil märgitud kon- toritehnika ja mööbli kindlustussummani.
Plaanid ja dokumendid
24. Erikokkuleppel on võimalik kindlustada plaane ja dokumente, mille kohta tehakse xxxxx poliisile.
25. Plaanid ja dokumendid on kindlustatud isiku poolt ehitustööde ajal xx xxxxx kasutatavad plaanid, töö- joonised, dokumendid, käsikirjad, failid ja arvuti- salvestised.
26. Plaanide ja dokumentide kahjustumise või hävimi- se korral hüvitatakse nende taastamise mõistlikud kulud poliisil märgitud plaanide- ja dokumentide kindlustussummani.
ERIKOKKULEPPEL KINDLUSTATAVAD LISAKULUD
Kulud xxxx- xx ületunnitööle ning transpordile
27. Erikokkuleppe ja sellekohase märke olemasolul poliisil hüvitatakse kindlustusjuhtumi vahetu ja vältimatu tulemusena tekkinud põhjendatud kulud xxxx- xx ületunnitööle, mille eesmärgiks on xxx xxxxx või vähendada viivitust ehitus- või töövõtulepingu täitmisel.
28. Kulud xxxx- xx ületunnitööle on tavapärase töötasu ning ületunnitöö, nädalavahetuste või riiklike pühade tõttu makstud töötasu vahe ja samuti tava- transpordi ning kiirtranspordi maksumuse xxxx.
29. Xxxx- xx ületunnitööde kindlustuskaitse xx xxxxx kulutusi, mis on kantud projekti, kasutatud või kasu- tamiseks kavandatud materjalide või teostuse muut- miseks või parendamiseks.
30. Xxxx- xx ületunnitöö kulud hüvitatakse maksimaal- selt poliisil märgitud xxxx- xx ületunnitööde kindlus- tussummani.
KINDLUSTUSJUHTUMI PIIRANGUD
31. Kindlustusjuhtumi piirangud kehtivad nii ehitus- aegse kindlustusperioodi, laiendatud hooldus- perioodi kui ka hooldusperioodi kindlustuskaitse kehtivuse ajal.
Tööviga
32. Ei hüvitata kahju ja kulu, mis tekib kindlustatud isiku mittekohase või ebakvaliteetse ehitustöö ümber- tegemiseks või parandamiseks.
33. Punktis 32 nimetatud välistus ei laiene nõuetekoha- selt ehitatud kindlustatud ehitise osale. Mittekohase või ebakvaliteetse ehitustöö tagajärjel nõuetekoha- selt ehitatud kindlustatud ehitise osale tekkinud kahjustuste ümbertegemise või parandamise kulud hüvitatakse.
Puudusega toode või mittekohane materjal
34. Ei hüvitata kahju või kulu, mis tekib puudusega toote, mittekohase või ebakvaliteetse materjali asendami- seks kohase või kvaliteetse toote või materjaliga.
35. Punktis 34 nimetatud välistus ei laiene nõuetekoha- selt ehitatud kindlustatud ehitise osale. Puudusega toote, mittekohase või ebakvaliteetse materjali taga- järjel nõuetekohaselt ehitatud kindlustatud ehitise osale tekkinud kahjustuste ümbertegemise või parandamise kulud hüvitatakse.
Projekti või plaani xxxx
36. Ei hüvitata kahju või kulu, mis tekib puuduliku või mittekohase projekti, pinnaseuuringu, plaani, jooni- se, arvutuse või spetsifikatsiooni vigade ümber tege- miseks või parandamiseks.
37. Ei hüvitata punktis 36 nimetatud põhjustel kindlus- tatud tööobjekti või selle osa ümbertegemise või parandamise kulusid.
38. Punktis 37 nimetatud välistus ei laiene nõuetekoha- selt ehitatud kindlustatud tööobjekti osale. Projekti või plaani vea tagajärjel nõuetekohaselt ehitatud kindlustatud ehitise osale tekkinud kahjustuste ümbertegemise või parandamise kulud hüvitatakse.
Pikaajaline protsess
39. Ei hüvitata kahju, mis on tingitud kulumisest, rooste- tamisest, sööbimisest, riknemisest, mädanemisest, hallitamisest, seenhaigusest, oksüdeerumisest, materjali väsimisest, kõdunemisest, niiskusest, materjali värvuse ja lõhna muutumisest, materjali kuivamisest ja muutustest struktuuris ja viimistlu- ses või muust sarnasest pikaajalisest protsessist.
40. Punktis 39 nimetatud protsessi tagajärjel valmista- tava tööobjekti muule osale või muule kindlustatud varale, mis ei ole kahjustunud punktis 39 nimetatud põhjustel, tekkinud kahjustused hüvitatakse.
Hoolduse kulud
41. Ei hüvitata kulusid, mis on tingitud kindlustatud masina või seadme seadistamis- või hooldustöö- dest, hooldusega seotud detailide vahetamisest või remontimisest.
Süütegu
42. Ei hüvitata kahju, mille on põhjustanud kolmanda isiku poolt toime pandud süütegu, v.a xxxxxx, rööv või asja tahtlik kahjustamine või hävitamine.
43. Varguse, röövimise ja asja tahtliku kahjustumise mõistete tõlgendamisel ja sisustamisel lähtutakse karistusseadustikus nimetatud mõistetele antud sisust.
44. Punktis 43 nimetud süütegude puhul lähtub kindlus- tusandja kriminaalmenetluses neile antud kvalifi- katsioonist.
Kadumine
45. Ei hüvitata kahju, mis on põhjustatud kindlustatud eseme või selle osa kadumisest, välja arvatud xxxxxx xx rööv.
Lõhkamistööd
46. Ei hüvitata kahju, mille on põhjustanud lõhkamis- või sellega kaasnevad kaevetööd või lõhkeaine- ladudes toimunud plahvatus.
Üleujutus
47. Ei hüvitata kahju, mille on põhjustanud mistahes üleujutus, sh veekogu veepinna tõus, lainetus tormi- tuule tagajärjel, jää liikumine või kuhjumine, xxxx- dine kõrgvesi lume sulamisel, paduvihm.
48. Üleujutus on ajutine veepinna tõus ja vee kandu- mine tavapäraselt kuivale maale, samuti ajutine vee kogunemine või vee poolt kantud esemete või ainete kuhjumine tavapäraselt kuivale maale.
49. Erikokkuleppel ja sellekohase märke olemasolul poliisil hüvitatakse üleujutuse tagajärjel tekkinud kahju kuni poliisil märgitud üleujutuse kindlustus- summani.
Trahvid ja viivised
50. Kindlustuslepingu alusel ei hüvitata kahju, mis tu- leneb lepingulise kohustuse rikkumisest või ei ole käsitletavad otsese varalise kahjuna, sh saamata jäänud tulu, leppetrahvid, viivised, intressid, maksud.
Töövahendite seadmerike
51. Ei hüvitata töövahendite või nende osade xxxxxxx või asendamise kulusid, mis on otseselt põhjustatud töövahendite mehaanilisest või elektrilisest rikkest või häirest, sisemisest plahvatusest või ekspluatat- sioonilisest veast.
KINDLUSTUSSUMMA
52. Tööobjekti ehitusmaksumus on võrdsustatud tööob- jekti kindlustussummaga, mis on märgitud poliisile.
53. Erikokkuleppel kindlustatavate esemete ja lisakulu- de kindlustussumma märgitakse poliisile.
54. Aastaseks ehitustööde mahuks sõlmitud lepingus märgitud kindlustussummad kehtivad kõigi kind- lustatud tööobjektide, erikokkuleppel kindlustata- vate esemete ja lisakulude kindlustusperioodi kohta kokku.
55. Kindlustussumma on kindlustuslepingus kokku- lepitud summa, mis on kõigi kindlustusperioodil ja hooldusperioodil väljamakstavate kindlustushüvi- tiste maksimaalseks väljamakse summaks.
56. Kui jooksva kindlustusperioodi jooksul tasub Seesam kindlustushüvitise kogu kindlustussumma ulatu- ses, loetakse kindlustusleping kindlustussummani ulatuva kindlustushüvitise väljamakse hetkest üles öelduks kindlustatud isiku kindlustushuvi lõppe- mise tõttu.
57. Kindlustussumma väheneb kindlustusperioodil väljamakstud kindlustushüvitise võrra.
Kindlustussumma suuruse määramine
58. Kindlustussumma määratakse kindlustusvõtja poolt esitatud andmete alusel ning kindlustusvõtja vastu- tab andmete õigsuse eest.
59. Juhul, kui kindlustusvõtja esitab Seesamile eba- õigeid või ebapiisavaid andmeid tööobjekti kindlus- tussumma määramiseks, on Seesamil õigus kohal- dada kahju hüvitamisel hüvitisreeglites nimetatud ala- või ülekindlustuse sätteid.
KINDLUSTUSKAITSE NING SELLE AJALINE JA RUUMILINE KEHTIVUS
Kindlustusperiood
60. Ehitustöödeaegne kindlustuskaitse kehtib üksnes kindlustuskohas ja poliisil märgitud kindlustus- perioodil.
Hooldusperiood
61. Hooldusperioodiks loetakse tööobjekti valmimisele järgnevat ajavahemikku (24 kuud), mille jooksul on kindlustatud isikul kohustus parandada ehitus- perioodil ilmnenud xxxx xx puudused.
62. Hooldusperiood jaguneb hooldusperioodi laienda- tud kaitse perioodiks ja hooldusperioodi põhikaitse perioodiks.
63. Pärast kindlustusperioodi lõppu algab hooldus- perioodi laiendatud kindlustuskaitse periood (hool- dusperioodi laiendatud kaitse) ja seejärel hooldus-
perioodi põhikaitse periood (hooldusperioodi põhi- kaitse) tingimusel, et on täidetud käesolevate tingi- muste punktides 67-68 sätestatud eeldused.
64. Pärast ehitusaegse kindlustusperioodi lõppu algab hooldusperioodi laiendatud kaitse, mis kehtib kind- lustuskohas esimesed 12 kuud, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
65. Hooldusperioodi põhikaitse algab pärast hooldus- perioodi laiendatud kaitse kehtivuse lõppu ja kehtib kindlustuskohas 12 kuud, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
Hooldusperioodi laiendatud kaitse
66. Hooldusperioodi laiendatud kaitse perioodiks loetakse tööobjekti valmimisele järgnevat ajavahe- mikku (12 kuud), mille jooksul on kindlustatud isikul kohustus parandada ehitusperioodil ilmnenud xxxx xx puudused.
67. Hooldusperioodi laiendatud kaitse algab ainult järg- miste tingimuste koosesinemisel:
67.1. kindlustatud tööobjekti ehitus- või paigaldus- tööd on tervikuna lõppenud ehitustöödeaegse kindlustusperioodi ajal;
67.2. kindlustatud tööobjekti maksumuses ehitus- või paigaldustööd on tervikuna omanikule või tellijale üle antud ehitustöödeaegse kindlustus- perioodi ajal.
68. Kui tööobjekti ehitustööd ei ole tervikuna lõppenud ja kindlustatud isiku poolt tervikuna omanikule või tellijale kindlustusperioodi lõpuks üle antud, siis hooldusperioodi laiendatud kaitse periood ei alga.
Hooldusperioodi laiendatud kaitse kindlustusjuhtum
69. Kindlustatud esemele hooldusperioodi laiendatud kaitse perioodil tekkinud kahjustused hüvitatakse juhul kui:
69.1. kindlustatud isik on tekitanud hooldusperioodi laiendatud kaitse perioodil kahju põhjusel, et parandas ehitustöödeaegsel kindlustusperioo- dil tehtud ning hooldusperioodi laiendatud kaitse perioodil avaldunud ehitustööde viga;
69.2. kindlustatud isik on põhjustanud ehitustööde- aegsel kindlustusperioodil teostatud puuduliku ehitustöö käigus kahju, mis ilmneb hooldus- perioodi laiendatud kaitse perioodil.
70. Hooldusperioodi laiendatud kaitse kindlustus- juhtumi toimumise korral hüvitatakse kahju üksnes järgmiste tingimuste koosesinemisel:
70.1. esineb põhjuslik seos puuduliku ehitustöö ja hooldusperioodi laiendatud kaitse perioodil ilmnenud ehitustööde vea või tekkinud kahju vahel;
70.2. kahjustunud on ehitustöödeaegsel perioodil nõuetekohaselt valmistatud või muudetud tööobjekt.
Hooldusperioodi laiendatud kaitse kindlustusjuhtumi välistused
71. Tingimuste punktis 69 nimetatud juhul ei hüvitata kahju, mis on põhjustatud või mis tuleneb:
71.1. toote või materjali puudusest, sobimatusest või veast;
71.2. projektis, pinnaseuuringus, plaanis, joonises või spetsifikatsioonis esinevast veast;
71.3. kindlustatud isiku mittekohaselt või ebakvali- teetselt valmistatud, paigaldatud või muude- tud tööobjekti või selle osa ümbertegemisest või parandamisest.
72. Punktis 71 nimetatud välistused ei laiene nõuete- kohaselt ehitatud kindlustatud ehitise osale. Punktis 71 nimetatud sündmuste tagajärjel nõuetekohaselt ehitatud kindlustatud ehitise osale tekkinud kahjus- tuste ümbertegemise või parandamise kulud hüvita- takse.
73. Punktis 71 sätestatud mõistete tõlgendamisel lähtu- takse antud mõistetele käesolevate tingimuste punktides 34-35, 36-38 ja 32-33 antud sisust.
Hooldusperioodi põhikaitse
74. Hooldusperioodi põhikaitse perioodiks loetakse hooldusperioodi laiendatud kaitse perioodile järgne- vat ajavahemikku (12 kuud), mille jooksul on kind- lustatud isikul kohustus parandada ehitusperioodil ilmnenud xxxx xx puudused.
75. Hooldusperioodi põhikaitse periood ei alga juhul, kui sellele ei ole eelnenud kehtivat hooldusperioodi laiendatud kaitse perioodi.
Hooldusperioodi põhikaitse kindlustusjuhtum
76. Kindlustatud esemele hooldusperioodi põhikaitse perioodil tekkinud kahjud hüvitatakse järgmiste tingimuste koosesinemisel:
76.1. kindlustatud isik on põhjustanud hooldus- perioodi põhikaitse perioodil kahju ning kahju tekkis ajal, mil kindlustatud isik parandas ehitustöödeaegsel kindlustusperioodil tehtud ning hooldusperioodi põhikaitse perioodil avaldunud ehitustööde viga;
76.2. kahjustunud on nõuetekohaselt ehitustööde- aegsel perioodil valmistatud või muudetud tööobjekt.
Hooldusperioodi põhikaitse kindlustusjuhtumi välistused
77. Hooldusperioodi põhikaitse kindlustusjuhtumiks ei loeta ehitustöödeaegsel kindlustusperioodil teosta- tud puuduliku ehitus- või paigaldustöö tagajärjel hooldusperioodil avaldunud kahju.
Kindlustusmakse arvestamine
78. Ehitusaegse kindlustusperioodi lõppedes on kind- lustusvõtja kohustatud 14 päeva jooksul teatama Seesamile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööobjekti ehitus- ja paigaldustööde tegeliku ehitusmaksumuse ja ehitusperioodi tegeliku kestuse, mille põhjal arvestatakse lõplik kindlustus- makse.
78.1. Kui tööobjekti tegeliku ehitusmaksumuse ja Seesamile esitatud tööobjekti ehitusmaksu- muse erinevus ei ole rohkem kui 10% tööobjekti ehitusmaksumusest, siis kindlustusmakse ei muutu ning punktis 78 nimetatud teatamine ei ole vajalik.
79. Seesam xx xxxxx tagasi rohkem kui 50% Seesamile esialgselt esitatud tööobjekti ehitusmaksumuselt arvestatud kindlustusmaksest.
80. Kindlustusmakse arvestatakse kindlustusvõtja poolt Seesamile esitatud tööobjekti ehitusmaksumuse alusel ning kindlustusvõtja vastutab eelnimetatud andmete õigsuse eest.
81. Juhul, kui kindlustusvõtja esitab Seesamile eba- õigeid või ebapiisavaid andmeid kindlustusmakse arvestamiseks, on Seesamil õigus kohaldada kahju hüvitamisel hüvitisreeglites nimetatud ala- või ülekindlustuse sätteid.
Kindlustushüvitise suuruse arvutamine
82. Kindlustushüvitise suuruse arvutamine toimub käesolevates tingimustes ja hüvitisreeglites toodud tingimuste alusel.
83. Juhul kui hüvitisreeglid on vastuolus käesolevates kindlustustingimustes sätestatud hüvitise suuruse arvestamise alustega, lähtutakse kahju hüvitamisel käesolevates tingimustes sätestatust.
Varakindlustuslepingu omavastutus
84. Omavastutus on kindlustuslepingus määratud osa kahjust, mis kindlustuslepingu alusel ei kuulu hüvi- tamisele.
85. Omavastutus arvestatakse maha kindlustuslepingu alusel hüvitamisele kuuluvast kahjusummast.
86. Omavastutust kohaldatakse igas kindlustusjuhtu- mis poliisil märgitud kindlustatud eseme kohta. Omavastutuse suurus on märgitud poliisile. Seesam hüvitab omavastutust ületava osa.
87. Mitme varakindlustuse omavastutuse samaaegse rakendamise korral lahutatakse hüvitisest xxxx suurim omavastutus.
88. Juhul kui kindlustusriski realiseerumisele või kind- lustatud eseme kohta on poliisil määratud erioma- vastutus, kohaldatakse omavastutusena erioma- vastutust.
VASTUTUSKINDLUSTUSE ÜLDOSA
KINDLUSTUSE EESMÄRK
89. Vastutuskindlustuslepingu eesmärgiks on kaitsta kindlustatud isikut kahjustatud isiku poolt esitatud nõuete eest käesolevates tingimustes sätestatud xxxxxx xx ulatuses.
KINDLUSTUSJUHTUM
90. Kindlustusjuhtumiks loetakse kindlustatud töö- objekti valmistamise, paigaldamise või muutmise käigus kindlustatud isiku poolt kolmandale isikule (kahjustatud isikule) hooletusest põhjustatud isiku- või asjakahju, mis on tekkinud kindlustusperioodi ajal xx xxxxx suhtes kindlustatud isikul on tekkinud tsiviilvastutus.
91. Ehitus- ja paigaldustööd on kindlustatud isiku poolt sõlmitud ehitus- või töövõtulepingus (või oma sisult nimetatud lepingutega sarnastes lepingutes) kokku- lepitud töö teostamine, millest on kindlustuslepingu sõlmimisel või selle kestel Seesamit teavitatud.
Kindlustatud isik
92. Kindlustatud isik on füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) või juriidiline xxxx, xxxxx ehitus- ja paigaldustöödest tulenevat vastutuse tekkimise riski on kindlustatud.
93. Kindlustatud isiku ehitus- ja paigaldustöödega loetakse automaatselt kindlustatuks kindlustatud isiku töötajad ning tema seaduslikud esindajad.
94. Töötaja käesolevate tingimuste mõistes on füüsiline isik, kellega kindlustatud isik on sõlminud töölepingu või töövõtulepingu, ning kes kohustub tegema kind- lustatud isiku juhtimisel ja korraldustel viimase määratud tööd.
95. Kindlustatud isiku seaduslikeks esindajateks xxxx- olevate tingimuste mõistes on kindlustatud isiku juhatuse liikmed või neid asendava organi liikmed.
96. Eeldatakse, et kindlustuslepinguga on kindlustatud kindlustuslepingu sõlminud isiku (kindlustusvõtja) ehitus- ja paigaldustöödest tulenevat vastutuse riski.
97. Kindlustusvõtja võib kindlustada muuhulgas kolmanda isiku ehitus- ja paigaldustöödest tulenevat kolmanda isiku vastutuse tekkimise riski.
98. Kindlustatud isik märgitakse nimeliselt või kogu- mina poliisile.
99. Kogumina mõistetakse alltöövõtjaid, keda kindlus- tusvõtja kasutab kindlustatud ehitus- ja paigaldus- töödel oma kohustuste täitmisel.
100. Kui kindlustusvõtja kindlustab kolmanda isikuga seotud riski, on kindlustatud xxxx xx kindlustusvõtja vaadeldavad kindlustuslepingu pooltena ning nende
poolt üksteisele tekitatud kahju ei kuulu kindlustus- lepingu alusel hüvitamisele, välja arvatud ristvastu- tuse (tingimuste p 114-115) korral.
101. Kindlustuslepinguga ei loeta automaatselt kindlus- tatuks neid juriidilisi või füüsilisi isikuid, keda kind- lustatud isik kasutab oma kohustuse täitmisel ning xxxxx põhjustatud kahju eest vastutab kindlustatud isik seaduse alusel nagu xxxx xxxxx tekitatud kahju eest (näiteks alltöövõtjad).
Kolmas isik
102. Kolmas isik (kahjustatud isik) – on isik, kes ei ole kindlustusvõtja, kindlustatud isik ega Seesam.
103. Kui tellija ei ole kindlustusvõtjaks ega kindlustatud isikuks, siis loetakse teda kolmandaks isikuks.
Tööobjekt
104. Tööobjektina käsitletakse käesolevate tingimuste mõistes ehitus- või töövõtulepinguga (või oma sisult nimetatud töövõtulepinguga sarnastes lepingutes) kokkulepitud töö teostamise (ehitamise) eesmärgina valmistatavat, paigaldatavat või muudetavat seadet, hoonet, hoone osa või rajatist.
Süü vormid
105. Süü vormid on hooletus, xxxxx hooletus ja tahtlus, mille tõlgendamisel lähtutakse võlaõigusseadusega nimetatud mõistetele antud tähendusest.
106. Erinevalt tingimuste punktist 90 loetakse kindlustus- juhtumiks muuhulgas olukorda, kus kindlustatud isik põhjustab vastutuskindlustuse kindlustusjuhtumi (tingimuste p 90) xxxxx hooletuse tõttu tingimusel, et kindlustatud isik ei põhjustanud kindlustusjuhtumit käesolevates tingimustes sätestatud ohutusnõudeid rikkudes.
Isikukahju
107. Isikukahju – on käesolevate tingimuste mõistes kahju tekkimine isiku tervise kahjustumise, kehavigas- tuste tekkimise või xxxxx tõttu.
Asjakahju
108. Asjakahju – on käesolevate tingimuste mõistes kahju tekkimine asja kahjustumise, hävimise või kadumise tõttu.
Vastutuskindlustusperioodi ajaline kehtivus
109. Kui poliisil ei ole kokku lepitud teisiti, kehtib kindlus- tusperiood üksnes tööobjekti ehitamise (ehitustööde- aegne kindlustusperiood) ajal.
Tsiviilvastutus
110. Tsiviilvastutuseks loetakse käesolevate tingimuste mõistes vastutuse tekkimist õigusvastaselt tekitatud lepinguvälise kahju eest ning kahjustatud isiku nõude alus tuleneb seadusest.
Kindlustusjuhtumi toimumise aja vastutuskindlustuse kaitse
111. Õigusvastase kahju tekitamise ajaks loetakse ajahet- ke, mil kahjustatud isikul tekkis kindlustatud isiku vastu seadusest tulenev kahju hüvitamise nõue. Kahju hüvitamise nõue tekib vahetult pärast kahju tekitanud sündmust.
112. Kahjustatud isiku kahju hüvitamise nõue kindlus- tatud isiku vastu peab olema tekkinud kindlustus- perioodil või punktides 61-65 nimetatud juhul hool- dusperioodil ning kahjustatud isikul peab olema võimalik kahju hüvitamise nõuet kindlustatud isiku vastu seaduse alusel maksma panna.
113. Kahjustatud isiku poolt kindlustatud isikule nõude esitamist kindlustusperioodil ei võrdsustata kahju tekkimise ajaga.
VASTUTUSKINDLUSTUSE ERIOSA
Erikokkuleppel on võimalik sõlmida kindlustusleping järgmiste kindlustuskaitse variantide osas
Ristvastutus
114. Kui poliisile on tehtud xxxxx ristvastutuse kohta, siis loetakse kõik kindlustatud isikud üksteise suhtes kolmandateks isikuteks ning nende kindlustus- perioodil üksteisele põhjustatud ehitus- ja paigal- dustöödest põhjustatud asjakahjud kuuluvad hüvita- misele käesolevates tingimustes sätestatud alustel, xxxxxx xx ulatuses.
115. Kindlustatud isikute poolt üksteisele põhjustatud isikukahju hüvitatakse ka xxxx ristvastutuseta.
Hooldusperioodi vastutuskindlustus
Hooldusperioodi ajaline kehtivus
116. Hooldusperioodiks loetakse tööobjekti valmimisele järgnevat ajavahemikku (24 kuud), mille jooksul on kindlustatud isikul kohustus parandada ehitus- perioodil ilmnenud xxxx xx puudused.
117. Hooldusperioodi vastutuskindlustuskaitse ei kehti automaatselt koos kindlustusvõtja xxxx- xx/või vastutuskindlustuskaitsega.
118. Hooldusperioodi vastutuskindlustuskaitse näol on tegemist eraldi juurde ostetava kindlustuskaitsega, mille suhtes sõlmitakse kindlustuslepingu poolte
vahel eraldi kokkulepe.
119. Hooldusperioodi vastutuskindluskaitse olemasolu ja kehtivuse perioodi kohta tehakse xxxxxx xxxxx poliisile.
Hooldusperioodi vastutuskindlustuse kindlustusjuhtum
120. Hooldusperioodi vastutuskindlustuse kindlustusjuh- tumiks on kindlustatud isiku poolt hooldusperioodil parandustööde teostamise käigus kolmandale isikule põhjustatud isiku- või asjakahju, mille eest kindlusta- tud isik vastutab seaduses sätestatud alustel.
121. Hooldusperioodi vastutuskindlustuse kindlustus- juhtumiks ei loeta ehitusperioodil teostatud puudu- liku ehitus- või paigaldustöö tagajärjel kolmandale isikule hooldusperioodil või hiljem tekkinud kahju.
122. Hooldusperioodi vastutuskindlustuse korral loetakse kindlustusjuhtumi toimumise ajaks kahju põhjus- tanud õigusvastase teo toimepanemise aega ning Seesamil tekib kindlustushüvitise maksmise xxxxx- tus ainult juhul, kui kindlustatud isik põhjustab hool- dusperioodi ajal kindlustusperioodil tehtud töövea parandamise käigus tööobjektil või selle lähiümbru- ses kolmandale isikule hooletusest isiku- või asja- kahju, mille suhtes on tal tekkinud tsiviilvastutus.
123. Hooldusperioodi vastutuskindlustuse punktides 116- 122 reguleerimata küsimustes kohaldatakse käesole- vate vastutuskindlustuse üldosas sätestatud põhi- mõtteid.
Peatöövõtja vastutuskindlustus
124. Peatöövõtja vastutuskindlustus on peatöövõtjast kindlustusvõtjale mõeldud erilahendus, milles tuleb eraldi kokku leppida.
125. Peatöövõtja vastutuskindlustuskaitse olemasolu ja kehtivuse perioodi kohta tehakse xxxxxx xxxxx poliisile.
126. Peatöövõtja on juriidiline isik, kes korraldab kõiki tööobjekti valmistamise, paigaldamise ja muutmi- sega seotud töid ning hangib selleks vastavad alltöö- võtjad.
127. Alltöövõtja on isik, kellega peatöövõtjast kindlustus- võtja on sõlminud töövõtulepingu tööobjekti valmis- tamiseks, muutmiseks või paigaldamiseks.
128. Peatöövõtja vastutuskindlustuse eriosas reguleeri- xxxx küsimustes kohaldatakse käesolevate vastu- tuskindlustustingimuste üldosas sätestatud põhi- mõtteid.
Kindlustusjuhtum
129. Peatöövõtja vastutuskindlustuse variandi korral xxx- takse kindlustusjuhtumiks kindlustatud tööobjekti valmistamise, paigaldamise või muutmise käigus
kolmandale isikule (kahjustatud isikule) kindlus- tusperioodil kindlustusvõtja kasutatud alltöövõtjate põhjustatud isiku- või asjakahju, mille põhjustamise eest vastutab peatöövõtjast kindlustusvõtja seaduse alusel.
130. Lisaks vastutuskindlustuse üldosa regulatsioonis toodud tingimustele (näiteks üldosas sätestatud välistused) on peatöövõtja vastutuskindlustuse kindlustusjuhtumi toimumise korral kindlustus- hüvitise maksmiseks vajalik järgmiste eelduste koosesinemine:
130.1. kahjustatud isik nõuab kahju hüvitamist otse kindlustusvõtjalt;
130.2. kindlustusvõtjal on seadusest või lepingust tulenev õigus nõuda täies ulatuses kahju hüvi- tamist kahju põhjustanud alltöövõtjalt;
130.3. kindlustusvõtja loovutab kahju hüvitise nõude Seesamile.
VASTUTUSKINDLUSTUSE
ÜLD- JA ERIOSA VÄLISTUSED
131. Kindlustusjuhtumi välistused, mille kehtivuses võivad kindlustuslepingu pooled lepingu sõlmimisel eraldi kokku leppida erinevalt käesolevates tingi- mustes sätestatust.
Kui poliisil ei ole kokkulepitud teisiti, ei hüvitata:
132. kahju, mis tuleneb kolmanda isiku (v.a tellija) asja hävimisest, kahjustumisest või kadumisest ajal, mil kindlustatud isik xxxx xxxxxx, xxxxxx, hoidis, vedas, üüris, rentis, laenas, kasutas või töötles (käsitletav xxxxx). Eeltoodud välistust kohaldatakse sõltumata sellest, kas kindlustatu valdus oli seaduslik või eba- seaduslik;
133. kahju, mis on põhjustatud kolmandale isikule kind- lustatud ehitustööde tagajärjel tekkinud vajumise, varisemise, pragunemise, murdumise, vibratsiooni, toestuse puudumise, ebapiisavus või eemaldamise tõttu;
134. asjakahju, mida kindlustatud isikud põhjustavad üksteisele, v.a ristvastutuse korral (p 114-115);
135. kahju, mis tekib puudulikust või mittekohasest pro- jektist, pinnaseuuringust, plaanist, joonisest, arvutu- sest või spetsifikatsioonist;
136. kahju, mille kindlustatud isik on põhjustanud kol- mandale isikule kindlustusperioodil tehtud töövea tõttu, kuid kahju tekib hooldusperioodil või hiljem;
137. kahju, mis on seotud laevade ehituse xx xxxxxx- töödega.
Kindlustusjuhtumi absoluutsed välistused, mille kehtivust kindlustuslepingu pooled lepingu sõlmimisel mõjutada ei saa
Ei hüvitata:
138. kahju, kui tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga;
139. kahju, mille kindlustatud isik on põhjustanud kah- justatud isikule tahtlikult;
140. kahju, mis põhineb sündmusel, millest kindlustatud isik oli või pidi olema teadlik enne kindlustuslepingu sõlmimist;
141. kahju, mis kuulub hüvitamisele liikluskindlustuse või muu kohustusliku vastutuskindlustuse alusel;
142. kahju, mis on põhjustatud liikluskindlustuse sea- duse alusel kindlustamisele mitte kuuluva sõiduki kasutamisest, v.a juhul, kui nimetatud sõidukiga on tekitatud kahju tööobjektil;
143. kahju, mis on põhjustatud ükskõik millise vee- või õhusõiduki valdamisest või kasutamisest;
144. kahju, mis tuleneb kindlustatud isiku lepinguli- se kohustuse rikkumisest, sh intressid, viivised ja leppetrahvid;
145. kahju, mille eest kindlustatud isik vastutab kahjus- tatud isiku ees lepingust või seadusest tuleneva garantii alusel;
146. kahju, mis on põhjustatud tööobjektil või selle lähi- ümbruses kolmandale isikule, kuid mille tekkimine ei ole seotud kindlustatud ehitus- või paigaldus- töödega;
147. kahju, kui kindlustatud isiku vastu esitatud nõue on aegunud;
148. kahju, mis on tingitud kindlustatud isiku pankrotist või maksejõuetusest;
149. kahju, mille eest vastutab kindlustatud isik alusetu rikastumise sätete alusel;
150. kahju, mille eest vastutab kindlustatud isik käsundi- ta asjaajamise sätete alusel;
151. kahju, mille eest vastutab kindlustatud isik ohtliku ehitise või asja omanikuna;
152. kahju, mille eest vastutab ehitise või ehitisealuse maa omanik seaduse alusel;
153. kahju, mille eest vastutab kindlustatud isik tootja vastutuse sätete alusel.
VASTUTUSKINDLUSTUSE ALUSEL HÜVITAMISELE KUULUVA KAHJU LIIGID JA ULATUS
154. Kindlustuslepingu alusel kuulub hüvitamisele isiku- ja asjakahju arvestades punktides 131-153 nimetatud välistusi.
155. Kindlustatud isiku poolt kahjustatud isikule põhjus- tatud isiku- või asjakahju suuruse arvestamisel võe- takse aluseks selle asukohariigi seaduse vastava- sisulised sätted, mille alusel kindlustatud isik on kohustatud kahjustatud isikule kahju hüvitama, arvestades käesolevas kindlustuslepingus toodud erisusi.
156. Kindlustuslepingu alusel ei kuulu hüvitamisele kindlustatud isiku õigusvastase teo tagajärjel kah- justatud isikule tekkinud:
156.1. saamata jäänud tulu nõue. Saamata jäänud tulu käesolevate tingimuste mõistes on tulu, mida kahjustatud isik oleks vastavalt asja- oludele, eelkõige tema tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt tulevikus saanud, kui õigus- vastast kahju ei xxxxx xxxxx tekitatud;
156.2. mittevaralise kahju nõue. Mittevaraline kahju on käesolevate tingimuste mõistes kahju, mis tekib juhul, kui kahjustatud isikule on põhjus- tatud füüsilist või hingelist valu ja kannatusi.
156.3. puhtmajandusliku kahju nõue. Puhtmajandus- likuks kahjuks käesolevate tingimuste mõistes on varakahju, mis ei ole otseselt seotud isiku või asjakahjuga. Puhtamajanduslikku kahju ei teki isikul, kellele kindlustatud isik asja- või isikukahju otseselt põhjustab.
157. Kahju hüvitamine keskkonnakahju tekkimisel.
158. Keskkonnakahju all mõistetakse keskkonnaohtliku tegevusega tekitatud kahju käesolevates tingimus- tes sätestatud xxxxxx xx ulatuses.
159. Keskkonnakahju tekkimisel hüvitatakse keskkonna- reostuse koristamise kulud juhul, kui keskkonna- kahju tekkimise põhjuse ning avaldumise xxxx ei ole pikem kui 72 tundi.
160. Hüvitamisele ei kuulu:
160.1. keskkonna kvaliteedi halvenemisega seotud kahju;
160.2. taimede, aia- või põllukultuuride, loomade, lindude, kalade vms hävimisest või kahjustu- misest tekkinud kahju.
161. Seesamil on õigus kindlustushüvitisest maha xxxx- xx igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, v.a juhul, xxx xxxxxxx mahaarva- mine on vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.
162. Isikukahjude korral kuulub kindlustushüvitisest mahaarvamisele pensioni- või muu sotsiaalkindlus- tuse korras hüvitamisele kuuluvad nõuded.
ÕIGUSABIKULUD
163. Kindlustuslepingu alusel kuuluvad muuhulgas hüvi- tamisele kahjustatud isiku poolt kantud kohtu- ning kohtuvälised kulutused õigusabile, kui need olid põhjendatud ja vajalikud oma nõuete maksma- panekul kindlustatud isiku vastu.
164. Kindlustatud isiku vastu suunatud nõuete tõrjumi- seks vajalikud õigusabikulud kuuluvad hüvitamisele järgmiste tingimuste koosesinemisel:
164.1. kindlustatud isik vajab õigusabi enda ehitus- ja paigaldustööde käigus kolmandale isikule põhjustatud õigusvastasest teost tulenevate nõuete tõrjumiseks;
164.2. ei esine ühtegi käesolevates tingimustes ja poliisil nimetatud piirangut, mis välistavad Seesami täitmise kohustuse;
164.3. kindlustatud isikule õigusabi osutav isik on Seesamiga eelnevalt vähemalt kirjalikku taas- esitamist võimaldavas vormis kooskõlastatud.
165. Hüvitamisele kuuluvad nii kohtu- kui ka kohtuväli- sed õigusabikulud, mis on tehtud kindlustatud isiku kaitseks, isegi juhul, kui tema vastu esitatud nõue osutub hiljem alusetuks.
166. Hüvitamisele kuuluvad ka kriminaalmenetluses ja haldusmenetluses kindlustatud isiku huvide kaitseks kantavad kulud, kui menetluses tuvasta- tavad asjaolud võivad saada aluseks kindlustatud isiku õigusvastasest teost tulenevale tsiviilõigusli- kule vastutusele kahjustatud isiku ees.
167. Seesam kohustub hüvitama kindlustatud isikule tekkinud õigusabikulud kahe nädala jooksul ajast, mil kindlustatud isik on Seesamile esitanud tõendid õigusabikulude suuruse kohta.
168. Kindlustatud isikul on õigus nõuda Seesamilt õigus- abikulude eelnevat tasumist.
169. Juhul, kui Seesam on kindlustatud isikule ettemak- suna tasunud õigusabikulud ning kohtuotsusega mõistetakse kahjustatud isikult kindlustatud isiku kasuks välja õigusabikulud, on kindlustatud isik kohustatud Seesamile tagasi maksma õigusabi- kulude selle osa, mis kindlustatud isikul on vastavalt kohtuotsusele õigus saada kahjustatud isikult.
170. Kui kohtuotsusega on kindlustatud isikul õigus tagasi saada õigusabikulusid suuremas ulatuses kui Seesam neid kohtumenetluse eelselt kindlus- tatud isikule tasus, on kindlustatud isik kohusta- tud Seesamile tagastama rahasumma, mis vastab kohtumenetluse eelselt Seesami poolt tasutud õigusabikulude summale.
171. Hüvitamisele ei kuulu kindlustatud isiku õigusabi- kulud, mis ei ole seotud õigusvastasest teost tulene- vate nõuete tõrjumisega ning nõuete osas, mis ei ole seotud kindlustatud isiku ehitus- ja paigaldustööde- ga.
172. Hüvitamisele ei kuulu õigusabikulud, mis ei ole seotud asja- või isikukahjuga.
173. Hüvitamisele ei kuulu õigusabikulud, mis on seotud käesolevate tingimuste piirangutes nimetatud xxxx- xxxx esinemise või kindlustatud isiku tegevusega. Eeltoodut ei kohaldata olukorras, kus piirangutes toodud sündmuse esinemine või kindlustatud isiku tegevus selgub alles kohtumenetluses. Sellisel juhul hüvitab Seesam kindlustatud isiku kohtumenet- luses kantud õigusabikulud kuni Seesami täitmis- kohustust välistava piirangu selgumiseni.
EKSPERTIISIKULUD
174. Hüvitamisele kuuluvad ka kindlustatud isiku vastu esitatud nõuete tõrjumiseks vajalikud ekspertiisi- kulud, mis on Seesamiga eelnevalt kooskõlastatud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
175. Ekspertiisikulud kuuluvad hüvitamisele järgmiste tingimuste koosesinemisel:
175.1. kindlustatud isik vajab ekspertiisi enda ehitus- ja paigaldustööde käigus kolmandale isikule põhjustatud õigusvastasest teost tulenevate nõuete tõrjumiseks;
175.2. ekspertiisi teostamine on vajalik kahju tekki- mise, ulatuse või suurusega seotud asjaolude- ga;
175.3. ei esine ühtegi käesolevates tingimustes nimetatud piirangut.
176. Seesam kohustub hüvitama kindlustatud isikule tekkinud ekspertiisikulud kahe nädala jooksul ajast, mil kindlustatud isik on Seesamile esitanud tõendid ekspertiisikulude suuruse kohta.
177. Kindlustatud isikul on õigus nõuda Seesamilt eks- pertiisikulude eelnevat tasumist.
178. Xxxxx, kui Seesam on kindlustatud isikule ettemak- suna tasunud ekspertiisikulud ning kohtuotsusega mõistetakse kahjustatud isikult ekspertiisikulud kindlustatud isiku kasuks välja, on kindlustatud isik kohustatud tagastama Seesamile tema poolt tasutud ekspertiisikulude summa.
179. Juhul, kui ekspertiisiga leiab tuvastamist, et kahju on põhjustatud mõne käesolevates tingimustes nimetatud piirangu tõttu, on Seesamil õigus nõuda kindlustatud isikult eelnevalt tasutud ekspertiisi- kulud tagasi.
NÕUDEÕIGUS JA NÕUETE ESITAMISE AEG
180. Kindlustushüvitise saamise õigus on ainult isikul, kellega seotud kindlustusriski on kindlustatud. Kahjustatud isikul ei ole õigust nõuda Seesamilt kind- lustushüvitise maksmist xxxxxx xxxx kindlustus- võtja sellekohase nõusolekuta.
181. Kui kindlustatud on kolmanda isikuga seotud kind- lustusriski, on kolmandal isikul (kindlustatud isik) õigus nõuda Seesamilt kindlustushüvitise tasumist xx xxxxx sellega seotud õigusi. Kindlustatud isik ei või neid õiguseid käsutada xxxx kindlustusvõtja nõus- olekuta.
182. Kindlustusvõtja võib kindlustatud isikule kindlus- tuslepingust tulenevaid õigusi oma nimel käsutada, muu hulgas kindlustatud isiku nõude Seesami vastu sisse nõuda või nõudest loobuda. Seesam peab oma kohustuse kindlustusvõtjale täitma üksnes juhul, kui viimane tõendab, et kindlustatud isik andis kindlustuslepingu sõlmimiseks nõusoleku.
183. Kindlustatud isikul on õigus esitada Seesamile kind- lustushüvitise nõue xxxx aastat pärast kindlustus- perioodil kahju toimumist, mille eest kahjustatud isikul tekkis kindlustatud isiku vastu kahju hüvitami- se nõue. Aegumistähtaeg hakkab kulgema kindlus- tusperioodil toimunud kahju kalendriaasta lõpust.
184. Kindlustatud isiku kindlustushüvitise nõue Seesami vastu peatub kohtumenetluse ajaks olukorras, kus kahjustatud isik esitab kindlustatud isiku vastu hagi kohtusse. Kindlustushüvitise nõude peatumise eeldused on:
184.1. vastutust tekitava kahju toimumine kindlus- tusperioodil;
184.2. kindlustatud isik on Seesamit kohtumenetlu- sest õigeaegselt teavitanud;
185. Kui kahjustanud isiku nõue kindlustatud isiku vastu aegub, siis lõppeb aegumise hetkest ka kindlustatud isiku nõue Seesami vastu.
ASJAOLUDEST TEATAMISE KOHUSTUS
186. Kindlustatud isik kohustub Seesamile teatama asja- oludest, mille tagajärjeks võib olla kindlustusjuh- tumi toimumine ning sellest, kui kahjustatud isik esitab kindlustatud isiku vastu nõude. Kindlustatud isik peab eelnimetatud asjaoludest Seesamile teata- ma ühe nädala jooksul, arvestades ajast, mil kindlus- tatud isik sai asjaolust või nõude esitamisest teada.
187. Kindlustatud isik peab Seesamile viivitamata teatama tema suhtes vastutust põhjustada võiva kohtu- või muu menetluse algatamisest või asja- olust, mis võib olla aluseks kindlustatud isiku vastu nõude esitamisel.
188. Kui kindlustatud isik rikub punktides 186 või 187 nimetatud kohustust ning selle rikkumise tagajär- jel tekib Seesamil kahju, võib Seesam kohustuse rikkumisena tekkinud kahju ulatuses oma täitmise kohustust vähendada.
189. Kui kindlustatud isik rikub punktides 186 või 187 nimetatud kohustust tahtlikult, vabaneb Seesam täitmise kohustusest täielikult.
KINDLUSTATUD ISIKU KOHUSTUSED KAHJU TOIMUMISEL
190. Kindlustatud isik kohustub esitama Seesamile vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selgitusi ning tõendeid, mis on olulised kind- lustatud isiku võimaliku vastutuse tekkimise aluste hindamiseks.
191. Kindlustatud isik kohustub esitama Seesamile xxxx- malt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selgitusi ning tõendeid, mis on olulised kahju tekki- mise asjaolude, kahju ulatuse või selle suuruse xxxxx- miseks.
192. Kui kindlustatud isik rikub punktides 190 ja 191 nime- tatud kohustusi ning rikkumisel on mõju kindlustus- juhtumi asjaolude ja Seesami täitmiskohustuse kind- lakstegemisele, vabaneb Seesam täitmise kohustu- sest osaliselt või täielikult.
KINDLUSTUSHÜVITISE MAKSMINE
193. Kahju hüvitamisel lähtutakse kahju tekkimise ajal kehtinud kindlustuslepinguga kokkulepitud tingi- mustest, kindlustussummast ja omavastutusest.
194. Seesam kohustub tasuma kindlustushüvitise viivita- xxxx, kuid mitte hiljem kui kahe nädala jooksul ajast, mil kahjustatud isiku nõue kindlustatud isiku poolt rahuldati, või ajast, mil kahjustatud isiku nõue on tuvastatud kohtuotsuse, nõude tunnustamise või kompromisslepinguga.
195. Kui Seesam rikub punktis 194 nimetatud kohustust, on kindlustatud isikul õigus nõuda Seesamilt viivita- mise tagajärjel temale tekkinud kahju hüvitamist.
196. Seesam vabaneb kindlustushüvitise maksmisest juhul, kui kindlustatud isik hüvitab kahjustatud isikule kahju või tunnustab kahjustatud isiku nõuet olukorras, kus kindlustatud isiku vastutus või selle ulatus ei xxx xxxxx.
KINDLUSTUSSUMMA
197. Kindlustussumma on kindlustuslepingus kokku- lepitud ja poliisile märgitud summa, mis on kõigi kindlustusperioodil väljamakstavate kindlustus- hüvitiste, sh ekspertiisikulud ja õigusabikulud, maksimaalseks väljamakse summaks.
198. Kui jooksva kindlustusperioodi jooksul tasub Seesam kindlustushüvitise kogu kindlustussumma ulatuses, loetakse kindlustusleping kindlustushüvitise välja- makse hetkest üles öelduks kindlustatud isiku kind- lustushuvi lõppemise tõttu.
199. Kui kindlustatud isiku vastutust põhjustanud asja- olust tuleneb mitme kahjustatud isiku nõue ja nende nõuete kogusuurus ületab kindlustussumma,
xxxxxxxx Xxxxxx esitatud nõuded kindlustussumma ulatuses võrdsete suurustena.
OMAVASTUTUS
200. Omavastutus on kindlustuslepingus määratud osa kahjust, mis kindlustuslepingu alusel ei kuulu hüvi- tamisele.
201. Omavastutus arvestatakse maha kindlustuslepingu alusel hüvitamisele kuuluvast kahjusummast.
202. Kindlustatud isikul on omavastutus igas kindlustus- juhtumis. Omavastutuse suurus on märgitud poliisi- le. Seesam hüvitab omavastutust ületava osa.
203. Omavastutust ei kohaldata ekspertiisi- ja õigusabi- kulude hüvitamisel.
204. Juhul, kui poliisil on märgitud eriomavastutus, siis kohaldatakse omavastutusena eriomavastutust.
KINDLUSTUSRISKI MÕJUTAVAD OLULISED ASJAOLUD JA NENDEST TEATAMINE
205. Kindlustusriski mõjutavad olulised asjaolud ja nen- dest teatamine kehtivad nii varakindlustuse kui ka vastutuskindlustuse korral.
Kindlustusriski võimalikkuse suurendamine
206. Kindlustusriski võimalikkuse suurenemisena käsit- letakse kindlustusjuhtumi realiseerumise tõenäo- suse suurenemist.
207. Kindlustusriski realiseerumise tõenäosust mõjuta- vad tegevused on sätestatud käesolevate tingimuste ohutusnõuetes, mida kindlustusvõtja on kohustatud järgima.
208. Kindlustusvõtja ei või pärast lepingu sõlmimist xxxx Seesami nõusolekuta suurendada kindlustusriski ega lubada selle suurendamist isikute xxxxx, xxxxx eest ta vastutab.
209. Kui kindlustusvõtja rikub kohustust, mille eesmär- giks oli kindlustusriski realiseerumise võimalikku- se vähendamine, siis on Seesamil õigus vähendada kindlustushüvitist või keelduda kindlustushüvitise maksmisest juhul, kui kohustuse rikkumisel oli mõju kindlustusjuhtumi toimumisele ning Seesami täit- mise kohustusele.
Kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest teatamise kohustus
210. Kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest tuleb Seesamile viivitamatult teatada, välja arvatud juhul, kui kindlustusriski võimalikkuse suurenemise on põhjustanud üldteada asjaolu.
211. Seesamit tuleb kindlustuslepingu kehtivuseajal teavitada järgmistest kindlustusriski mõjutavatest olulistest asjaoludest:
1. tööseisak, mis kestab üle 30 kalendripäeva;
2. ehitus- ja paigaldustööde kestuse muutumine (lõpetamise aeg);
3. valvest loobumine.
212. Kindlustusvõtja on kohustatud viivitamatult teavita- ma Seesamit kindlustusriski mõjutavatest asjaolu- dest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva pärast kindlustus- riski mõjutavast asjaolust teadasaamist.
213. Kui kindlustusvõtja rikub kindlustusriski võimalik- xxxx suurenemisest teatamise kohustust, vabaneb Seesam kindlustuslepingu täitmisest täies ulatuses, kui kindlustusjuhtum toimub pärast ühe kuu möödu- mist ajast, mil Seesam oleks pidanud vastava xxxxx xxxxx saama.
Kindlustusvõtja tõendamiskohustus
214. Kindlustusvõtjal on kohustus tõendada kindlustus- juhtumi toimumist, kahju tekkimist ning kahju suurust.
215. Kindlustusvõtja tõendamiskohustuse rikkumise korral puudub kindlustusandjal kindlustushüvitise maksmise kohustus.
Kindlustusvõtja kohustus pärast kindlustusjuhtumi toimumist
Juurdepääs ja ülevaatus
216. Kindlustusvõtja on pärast kindlustusjuhtumi toimu- mist kohustatud tagama Seesami esindajale juurde- pääsu kindlustatud esemele, andma vajalikku infor- matsiooni ja avaldama ehitusega seotud omavahelisi lepinguid. Seesami esindajal on õigus kindlustatud ese üle vaadata ning vajadusel anda juhiseid.
217. Kui kindlustusvõtja rikub tahtlikult või raskest hooletusest kohustust, mida ta pidi täitma pärast kindlustusjuhtumi toimumist ning rikkumisel on mõ- ju kindlustusjuhtumi asjaolude ja Seesami täitmise- kohustuse kindlakstegemisele, vabaneb Seesam täit- mise kohustusest osaliselt või täielikult.
218. Seesamil on õigus kindlustuslepingust taganeda või see üles öelda, teatades sellest ette 20 päeva, xx xxxx kindlustatud eseme või isiku suhtes, kui kindlustus- risk suureneb pärast lepingu sõlmimist kindlustus- võtjast sõltumata ning suurenenud kindlustusriski korral ei oleks Seesam selle kindlustatud eseme või isiku suhtes lepingut sõlminud. Kui kindlustusriski võimalikkus on suurenenud kindlustusvõtjast tule- nevatel asjaoludel, võib Seesam kindlustuslepingu ette teatamata üles öelda.
OHUTUSNÕUDED
Ohutusnõuete eesmärk
219. Käesolevate ohutusnõuete näol on tegemist kind- lustusvõtjale lepinguga pandud kohustustega, mille eesmärgiks on vähendada kindlustusriski realisee- rumise tõenäosust.
Üldised ohutusnõuded
220. Ohutusnõuded kehtivad nii varakindlustuse kui ka vastutuskindlustuse korral.
221. Kindlustusvõtja on kohustatud tagama, et ohutus- nõuete sisu on teatavaks tehtud kindlustatud isikutele.
222. Kindlustusvõtja ja kindlustatud isikud peavad ehitus- tööde teostamisel olema hoolikad ja järgima xxxx- olevates tingimustes sätestatud ohutusnõudeid.
223. Ohutusnõuete rikkumisel xxxxx hooletuse tõttu on kindlustusandjal õigus vähendada kindlustushü- vitist juhul, kui ohutusnõuete rikkumisel oli oluline mõju kindlustusjuhtumi toimumisele, kahju suuru- sele või Seesami täitmiskohustusele.
224. Ehitustöid tuleb teha vastavalt ehitusloas või koha- liku omavalitsuse kirjalikus nõusolekus toodud tingi- mustele, järgides projekti, pinnaseuuringuid, plaane, jooniseid, arvutusi, spetsifikatsioone ning head ehitustava.
225. Ehitus- ja paigaldustööde teostamisel tuleb lisaks Xxxxxxx poolt kehtestatud ohutusnõuetele järgida õigusaktidega kehtestatud nõudeid vastavate tööde teostamisele, nt «Tuleohutuse seadus», «Tuletöö tege- misele esitatavad nõuded», «Kantavale tulekustutile ja tuletõrje voolikusüsteemile esitatavad nõuded». Õigusaktidega on võimalik tutvuda Riigi Teataja veebilehe kaudu xxx.xxxxxxxxxxxx.xx
226. Kindlustusvõtja ja isikud, xxxxx eest kindlustus- võtja vastutab, peavad täitma poliisil ja kind- lustustingimustes toodud ohutusnõudeid (vt ka üldi- sed lepingutingimused ÜL), sealhulgas:
226.1. juhinduma tuletöö tegemisel tuletööde ohutus- nõuetest (vt punktid 281-315);
226.2. sulgema ruumide aknad, uksed ja muud avad süütegude eest kaitsvalt;
226.3. hoidma töövahendeid väljaspool tööaega lukustatud ruumis. Kui antud ruumi(de) aknad on tänava tasandil, peavad akendel olema sees- pool trellid;
226.4. viima kaasaskantavad seadmed ja töövahendid tööväliseks ajaks autost, muudest transpordi- vahenditest või lukustamata ruumidest lukus- tatud ruumidesse;
226.5. ladustama keldrikorrusel säilitatavat materjali, xxxxx või seadmeid vähemalt 10 cm kõrgusel
põrandapinnast. Keldrikorrus on ruum, mille põrand asetseb täielikult või osaliselt vähemalt ühe meetri võrra maapinnast allpool;
226.6. hooldama ehitise torustikku hoolikalt ja kaits- ma seda külmumise eest. Kui ehitis jäetakse külmal aastaajal xxxx piisava kütte või järele- valveta, tuleb torustik vedelikust tühjendada;
226.7. tagama kindlustatud vara paigaldus-, kasutus- ja hooldustingimuste (sh tarbitav voolutugevus, õhu niiskus, temperatuur) vastavuse maale- tooja või valmistaja poolt etteantud juhistele.
Xxxxxx heakord
227. Projektis tuleb näidata töövahendite ja ehitus- materjalide ladustamise ja ajutiste ehitiste asukohad, liikumisteed ning lähima telefoni, esmaabivahen- xxxx xx elektri peakaitsme asukoht. Liikumisteede planeerimisel tuleb tagada päästeteenistuse sõiduki- te pääs territooriumile.
228. Ladustamiskohtade valikul tuleb arvestada ehitus- materjalide tuleohtlikkust ja tulekahju levimise võimalikkust.
229. Ajutise ehitise asukoha valikul tuleb arvestada tule- ohutuse ja töötajate ohutuse tagamise nõudeid. Territooriumil asuvatele tuletõrje-hüdrantidele peab olema tagatud vaba ligipääs.
230. Territoorium tuleb xxxxx korras, jäätmed tuleb koguda nende jaoks mõeldud kottidesse, konteineritesse või alustele nende regulaarseks äraveoks.
Ehitusplats
231. Ehitusplats peab olema tähistatud ja ümbritsetud piirdeaiaga nii, et oleks takistatud kõrvaliste isikute pääs tööobjektile.
232. Kindlustatud isik peab tegema kõik endast oleneva, et ehitustööde käigus kolmandad isikud ei saaks kahjustada.
Hoiuruumid ja valve ehitusplatsil
233. Süütegude ärahoidmiseks tuleb ehitusplatsil asuvat vara väljaspool tööaega xxxxx siseruumides (sh kon- xxxxxx xx soojak). Sellist vara, mis oma omaduste (nt mõõdu, vormi, kaalu) tõttu on raskesti teisaldatav, võib xxxxx väljas või lahtises hoones.
234. Hoiuruumide konstruktsioonid ja uksed peavad olema tugevast ja vastupidavast materjalist (nt xxxx, betoon, tugev puit, metall või klaasikiudmaterjal), mis kaitseb sissemurdmise eest.
235. Hoiuruumide aknad ja uksed peavad olema töövälisel ajal lukustatud.
236. Ehitusplats peab olema valvatud.
237. Valve all mõistetakse vähemalt ühte alljärgnevatest tingimustest:
237.1. füüsilist valvet (valvur) ehitusplatsil ööpäev läbi;
237.2. füüsilist valvet (valvur) ehitusplatsil töövälisel ajal;
237.3. töökorras, turvaettevõttega ühendatud ja töö- välisel ajal sisselülitatud valvesignalisatsiooni hoiuruumides (sh konteiner, soojak);
237.4. töökorras ja töövälisel ajal sisselülitatud valve- signalisatsioon ehitusplatsi perimeetril.
238. Valve - tegevus valveobjekti xx xxxxx ümbruse jälgimi- sel ohuolukorra või xxxxx avastamiseks ja kõrvalda- miseks ning objekti puutumatuse tagamiseks sisse- tungihäire süsteemi abil.
239. Töökorras valvesignalisatsioon – tähendab süsteemi olekut, xxxxxx xx esine puudusi (s.o mittevastavust ettenähtud tingimustele sh kokkulepetele ja/või kohustustele) ega rikkeid (s.o seisund, mil süsteem seiskub või jätkab tööd nõuetele mittevastavalt või mitteusaldusväärselt).
240. Valvur – isik, kellel lasub vastavalt kirjalikule kokku- leppele kohustus teostada valveobjekti xx xxxxx ümbruse jälgimist ohuolukorra või xxxxx avastami- seks ning objekti puutumatuse tagamist.
241. Turvaettevõte – äriregistrisse kantud äriühing, kellel on litsents ja tegevusluba turvateenuste osutamiseks.
242. Valvesignalisatsioon – valveobjektile spetsialisti poolt paigaldatud tehniliste seadmete kogum isikule või varale suunatud ohu või xxxxx avastamiseks ja häireteate edastamiseks.
Sademed ja pinnasevesi
243. Ehitise osad, töövahendid, seadmed ja materjalid, mida sademed võivad kahjustada, tuleb kaitsta vastupidavast veekindlast materjalist kattega. Katte liitekohad ei tohi vett läbi lasta, katte kinnitused peavad olema olusid arvestades küllaldaselt tugevad ning tuleb tagada sademete eemaldumine kattelt.
244. Töö tegemise ajaks eemaldatud xxxx tuleb paigaldada tagasi sademete ajaks või pärast töö tegemise lõpeta- mist.
245. Veeisolatsiooni paigaldamisel, remontimisel või vee- isolatsiooniga konstruktsioonide xxxxx uue ehitise ehitamisel tuleb tagada veeisolatsiooni nõuetekoha- ne paigaldamine ja säilimine.
Torustiku leke
246. Hoones ja ehitusplatsil olevate torude ja mahutite asukohad tuleb välja selgitada, et vältida nende kah- justamist või ummistumist ning tagada nende kaitse külmumise vastu.
247. Torustiku täitmisel ja katsetustöödel tuleb tagada
xxxxxx järelevalve ning kohene reageerimine võima- liku lekke korral. Ehitise osad, töövahendid, seadmed ja materjalid, mida vedelikud võivad kahjustada, tuleb võimaliku lekke eest kaitsta.
Ladustamine ja materjalide teisaldamine
248. Ehitusdetailid ja -materjalid tuleb ladustada nende jaoks ettenähtud ladustamiskohas, mille alus peab kannatama ilmastikuolusid ja ladustatavate esemete raskust. Lähtuvalt ladustatavate esemete omadus- test tuleb tagada neile piisav ligipääs.
249. Ehitusmaterjali ladustamisel tuleb arvestada mater- jali tuleohtlikkuse ja tulekahju levimise võimalikku- sega.
250. Ehitusmaterjale tuleb ladustada nii, et need oleksid kaitstud ilmastikuolude ja maapinna niiskuse eest.
251. Ehitusmaterjali, mida ladustatakse välitingimustes ja mis võib kahjustuda ilmastikuolude tõttu, tuleb katta kinni sademekindla kattega ning tagada tuulu- tus.
Tolmu levimise takistamine
252. Tolmu tekitavate tööde tegemisel tuleb takistada tolmu levimist, kasutades vastavalt vajadusele näi- teks järgmisi meetodeid:
252.1. ajutiste kaitseseinade ehitamine;
252.2. uste xx xxxxxx tihendamine;
252.3. ümbritsevate ruumide rõhu kõrgendamine;
252.4. tõhus kohalik väljatõmbesüsteem;
252.5. konstruktsioonide niisutamine;
252.6. ruumi ventilatsiooni sulgemine.
253. Enne tööde alustamist tuleb selgitada, kas konst- ruktsioonides on asbesti. Asbesti olemasolul järgida sellekohaseid nõudeid.
Kaevetööde ohutusnõuded
254. Kindlustatud isik peab enne tööde alustamist plaani järgi kindlaks tegema maa all asuvate kommunikat- sioonide või rajatiste asukohad ning tööde teosta- mised kooskõlastama vastavate maa all asuvate kommunikatsioonide või rajatiste omanikuga või valdajaga ja järgima kõiki õigusaktidega kehtestatud vastavate tööde teostamise kohustuslikke nõudeid.
Vibratsioon
255. Tööde tegemiseks, millega kaasneb vibratsioon (näiteks vaiade rammimine) või lööklaine, tuleb valida sellised töömeetodid, millega ei tekitata kahju tööobjektile või muule varale.
Põhja- ja pinnasevesi
256. Ehitustöö tuleb kaitsta põhja- või pinnasevee poolt põhjustatud pinnase liikumis- ja varisemisohu eest ning ehitustöö alune maapind või konstruktsioonid külmumis- või niiskusekahjustuste eest.
Raketised, tellingud ja ehituselemendid
257. Raketised, tellingud ja ehituselemendid tuleb paigal- dada vastavalt nõuetele ja projektile.
258. Tööde tegemise aegsed raketised, toed ja kinnitused võib eemaldada alles siis, kui konstruktsioon püsib kindlalt xxxx nendeta.
Elektriseadmed
259. Maapinnal ja põrandal paiknevaid elektrijuhtmeid tuleb kaitsta mehaanilise kahjustumise eest.
260. Õhuliini olemasolul tuleb jälgida, et õhuliin oleks pii- sava kõrgusega ning ei kattuks kraana töötsooniga.
261. Valgustite ja kaablite paigaldamisel tuleb arvestada seadmetele esitatavaid kaitsetsoonide ja niiskusnõu- deid ning nende korrasolekut tuleb regulaarselt kont- rollida.
262. Elektri peakaitse peab olema märgistatud. Elektri- kilbid tuleb paigutada kahjustumise eest kaitstud kohtadesse.
Töömasinad ja seadmed
263. Töömasinate ja seadmete paigaldamisel, maha- võtmisel ja kasutamisel tuleb järgida nende kasutus- juhendeid xx xxxx nõudeid. Töömasinate ja seadme- te toetuspind peab kannatama koormust kõikides ilmastikuoludes.
Tuleohutuse üldnõuded
Suitsetamine ja lahtise tule kasutamine
264. Suitsetamine on keelatud tolmustes ja tuleohtli- ke vedelike, gaaside ja lõhkeainete ladustamise või kasutamise kohtades. Suitsetamise keelualad ja suit- setamiskohad tuleb märgistada vastavate siltidega.
Kütteseadmed
265. Hoone kütmiseks tuleb esmajärjekorras kasutada xxxxx xxx küttesüsteemi.
266. Ajutise kütteseadme kasutamisel tuleb arvestada seadme jaoks ettenähtud kaitseabinõude ja ohutus- vahemaadega. Enne seadme kasutamist peab kont- rollima seadme korrasolekut ja paigaldust.
267. Hõõgpindadega kütteseadmeid või hõõgelemen- tidega lahtiseid elektrikütte seadmeid ei tohi paigal- dada tolmustesse, tule- või plahvatusohtlikesse ruumidesse.
Põlevvedelikud, vedelgaasid, kergelt süttivad ained ja lõhkeained
268. Vedelgaasi kasutamisel ja ladustamisel tuleb järgida selleks kehtestatud juhiseid xx xxxx nõudeid.
269. Vedelgaaside ladustamisel tuleb arvestada asjaoluga,
et vedelgaas on õhust raskem ning seepärast ei tohi vedelgaasi balloone jätta keldriruumidesse ega sellistesse kohtadesse, kus vedelgaas võib voolata maapinnast madalamal olevatesse ruumidesse.
270. Värve, lakke, liime, lahusteid, plastmasstooteid, isoleerimismaterjale xx xxxx kergesti süttivaid aineid tuleb säilitada hermeetilistes nõudes, mille alla tuleb lekke- kahjude vältimiseks asetada metallvann ning tagada kergesti süttivate ainete säilitus- ja kasutus- ruumide küllaldane tuulutamine.
271. Kergesti süttivate ainetega töötamise juures on keelatud suitsetamine ja lahtise tule kasutamine.
272. Lõhkematerjali võib lõhketööde tegemise kohas kasutada sihtotstarbeliselt ja ohutusnõudeid järgides ettevõtja, kellel on asjakohane käitlemisluba xx xxxx- tele vastavad lõhkajad.
273. Ladustamiskoht peab olema tähistatud. Ladustamis- kohas tuleb tagada piisav valve ja kaitse.
Tulekustutusvahendid
274. Tööobjektil peab olema piisavalt tulekustutusva- hendeid s.o tulekustuteid, ehitise siseseid tuletõrje- kraane, hüdrante jms.
275. Tulekustutid tuleb paigutada tööobjektile selliselt, et kaugus mistahes kohast lähima tulekustutini ei ületa
30 meetrit. Tulekustutusvahendite asukohad tuleb märgistada ja tulekustutitele peab olema tagatud vaba ligipääs.
276. Tulekustutite paigaldamise ja korrashoiu tagab kind- lustusvõtja.
277. Töötajad peavad oskama kasutada tulekustutus- vahendeid.
Tööobjekti konstruktsiooniline tuleohutus
278. Ruumid, xxx xx toimu ehitustöid, tuleb eraldada töö- objekti ruumidest konstruktsiooniliste elementidega (nt vaheseintega). Eraldamine peab toimuma xxxx- malt B60 klassi nõuetele vastavalt, kui ruumide kasu- tamise eesmärgist lähtuvalt ei ole sätestatud teisiti. Eraldavates seintes ja vahelagedes olevad avad, läbi- viigud ja praod tuleb sulgeda eraldava konstruktsioo- nilise elemendi klassinõuetele vastavalt.
279. Töötajate evakueerimiseks peab olema vähemalt kaks teineteisest sõltumatut väljapääsu. Ehitises on keelatud tõkestada evakuatsiooniteed või -pääsu seadme, pakendi, taara, eseme, mööbli või muu sisus- tusega.
280. Ehitustööde tegemise ajaks võib automaatse tule- kahju signalisatsiooni ja tuletõrjevahendi välja lülitada. Automaatse tulekahju signalisatsiooni ja tuletõrjevahendi välja- ja sisselülitamist võib teha ainult seda hooldav isik. Vahetult pärast töö lõpeta- mist tuleb välja- lülitatud automaatne tulekahju signalisatsioon ja tuletõrjevahend sisse lülitada. Xxx
automaatse tulekahju signalisatsiooni ja tuletõrje- vahendi rakendumise signaal on päästeasutuse häirekeskuse või turvateenistuse juhtimiskeskuse kontrolli all, tuleb välja- ja sisselülitamisest informee- rida päästeasutuse häirekeskuse või turvateenistuse juhtimiskeskuse valvetöötajat.
Tuletööde ohutusnõuded
281. Tuletööd on detaili või materjali kuumutamise või kuumenemisega, sädemete tekkimise või lahtise (küttekoldevälise) tule kasutamisega tehtavad all- järgnevad tööd:
281.1. gaaskeevitus- ja gaasleektöö;
281.2. elekterkeevitustöö;
281.3. põlevvedelikuga metalli lõikamine;
281.4. põlevvedelikuga tehtav jootetöö;
281.5. ketaslõikuriga metalli lõikamine;
281.6. bituumeni ja muu põlevmastiksi kuumutamine ning kasutamine;
281.7. gaasileegi ja kuumaõhupuhuri kasutamine;
281.8. sepatöö;
281.9. küttekoldevälise tule tegemine.
282. Tuletöö tegemisel tuleb järgida siseministri määrust
«Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded», Xxxxxxx poolt kehtestatud tuleohutusnõudeid ning muid tule- ohutusnõudeid sätestavaid õigusakte ja tuleohutus- järelevalve ettekirjutusi.
Tuletöö luba
283. Tööobjektil tuletöö tegemisel või tööobjekti ehitami- sel vastutavad tuleohutuse eest tööobjekti omanik, valdaja või peatööettevõtja, kui õigusakti või lepingu- ga ei ole sätestatud teisiti. Tööobjekti omanik, valdaja või peatööettevõtja väljastavad nende poolt kehtes- tatud korras tuletöö tegijale tuletöö xxx xx määravad tuletöö üle järelevalvet teostava isiku.
284. Tuletöö tegemiseks ajutises tuletöö kohas peab olema tuletöö luba.
285. Tuletöö luba koostatakse kirjalikult vähemalt kahes ühesuguses eksemplaris, millest loa väljastajale jääb üks eksemplar ja teine antakse töö tegijale või töö- juhile. Vajadusel võib loa koopia väljastada töö tellija- le või tuletöö üle järelevalvet teostavale isikule.
286. Tuletöö loal peab olema:
287.1. loa väljastanud asutuse nimetus või ettevõtja ärinimi, aadress, registrikood, telefoni number;
287.2. tuletöö tegija ja/või tööjuhi ees- ja perekonna- nimi;
287.3. tuletöö tellija nimi, tuletöö koht xx xxxx;
287.4. loa kehtivuse aeg (kuupäev ja kellaaeg); tule- ohutusmeetmete loetelu;
287.5. tulekustutusvahendite loetelu;
287.6. järelevalvet teostava isiku nimi ja järelevalve kord;
287.7. loa väljastamise kuupäev, loa väljastaja nimi ja allkiri; loa kättesaamise kuupäev xx xxx saaja allkiri;
287.8. lähima hädaabitelefoni asukoht ja kohaliku päästeasutuse häirekeskuse telefoninumber.
287. Xxx xxxx tehakse objektidel, mis on eriti kõrge tule- või plahvatusohtlikkusega või kus on suured vara- lised, ajaloolised, kunstilised vms väärtused, tuleb enne töö alustamist tuletöö luba kooskõlastada kohaliku päästeteenistusega.
Töövõtjad
288. Kindlustusvõtja kohustub tagama, et kõik tuletöid tegevad ehitustöövõtjad, masinate ja seadmete tarni- jad ning paigaldajad täidavad ohutusnõudeid ning vastutab nende rikkumise eest.
289. Töö tegijate poolt kasutatavad töövahendid peavad vastama Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktide nõue- tele ja nende paigaldus- ja kasutusjuhenditele.
290. Töövõtulepingus peavad olema märgitud tööobjektil vajalikud kaitsetoimingud ja nimetatud vähemalt järgmised ohutusnõuete täitmise eest vastutavad isikud:
290.1. tuletöö teostamise eest vastutavad juhtisikud;
290.2. tuletöö loas märgitud kaitsetoimingute teosta- xxxx xx vajalike kustutus- ja muude vahendite hankimise eest vastutavad isikud;
290.3. töö teostamise ajal xx xxxxx tuletöö järelevalve eest vastutavad isikud.
Tuletöö teostaja
291. Tuletööd võib teha vastavat kvalifikatsiooni ja kutsetunnistust omav ning tööandjalt tuleohutus- tunnistuse saanud isik.
292. Tuletöö tegemine kehtiva tuleohutustunnistuseta on keelatud.
Alaline tuletöö koht
293. Alaline tuletöö koht on tuletöö tegemiseks projek- teeritud või ehitatud hoone või ruum või muu ots- tarbega ruumist piirdega eraldatud tuleohutus- nõuetele xxxxxx ruum või lahtine märgistatud plats.
294. Tuletöö tuleb xxxxx, xxx see on võimalik, teha alalise tuletööde teostamise kohas.
295. Alaline tuletöö koht peab vastama järgmistele xxxx- xxxxxxx:
295.1. ruumi piirdetarindid või ruumiosa piirded (ekraanid või kilbid) peavad olema mittepõle- vast materjalist. Põlevmaterjalist tarindid pea- vad olema süttimise eest kaitstud mittepõleva pinnakihi või materjaliga;
295.2. ruumi või piiretega eraldatud ruumiosa sisus- tus peab olema mittepõlevast materjalist;
295.3. ruumis ei tohi töödelda ega xxxxx mistahes põlevmaterjali;
295.4. ruum peab tule- või plahvatusohtlikust ruumist olema eraldatud tuletõkkeseinaga. Ühendus nende ruumide vahel peab olema rajatud läbi lüüstamburi;
295.5. tuletöö kohal peab olema vähemalt kaks 6 kg laenguga kantavat tulekustutit.
Ajutine tuletöö koht
296. Tuletöö koht on ajutine, kui see xx xxxxx punktis 295 toodud alalise tuletöö koha nõuetele.
297. Sepatöö tegemine ajutises tuletöö kohas on keelatud.
298. Ajutises tuletöö kohas tuletöö tegemisel tuleb järgida punktides 299 - 302 toodud kaitseabinõusid.
299. Enne tuletöö alustamist ajutisel tuletöö kohal:
299.1. tuleb anda kõikidele töötajatele juhised tegut- semisest õnnetusjuhtumi korral (sh pääste- asutusele teatamine, tulekustutusvahendite kasutamine);
299.2. tuleb töökoht xx xxxxx ümbrus vähemalt 3 meetri ulatuses puhastada põlevjäätmetest, kaitsta ja eemaldada süttivad materjalid;
299.3. tuleb tuletöö kohast lähemal kui 2 m asuv põlev- materjalist tarind kaitsta mittepõleva katte või ekraaniga või veega xxx xxxxxx;
299.4. tuleb konstruktsioonides olevad avad xxxxx xxxxx;
299.5. tuleb kõrvalolevad ruumid üle vaadata, veendu- maks, et nendes ruumides ei tekiks tulekahju;
299.6. tuleb vajadusel nendes ruumides korraldada tuletöö järelevalve;
299.7. peab töökohas olema paigaldatud keevituskate tuletöös tekkivate sädemete kustutamiseks;
299.8. tuleb takistada tuletöös tekkiva soojuse levik torusid, ventilatsioonikanaleid jms mööda muudesse ruumidesse;
299.9. tuleb varustada töökoht tuletöö loas sätestatud esmaste kustutusvahenditega, vähemalt kahe
6 kg laenguga kantava tulekustutiga. Ketas- lõikuriga metalli lõikamisel ja küttekoldeväli- se tule tegemisel võib tulekustuti asemel xxxx xxxxx 10 l veega. Tulekustutid võivad paikneda tuletöö kohast kuni 10 m kaugusel;
299.10. tuleb tuletõrjekraani, kui see asub tuletöö koha läheduses, joatoruga varustatud voolik enne töö alustamist töökoha suunas xxxxx xxxxxx;
299.11. tuleb tule- või plahvatusohtlikust ruumist kõrvaldada kõik põlevmaterjal;
299.12. tuleb aparatuur ja ruum põlevmaterjalist ja süttivast tolmust puhastada ning põlevgaas või põlevvedeliku aur täielikult eemaldada;
299.13. tuleb suuremahuliste tuletööde puhul tule- või plahvatusohtlikus kohas võimaliku tulekah- ju kustutamiseks kasutada koosseisulist või moodustada ajutine tuletõrjeüksus;
299.14. tuleb mahuti (tsistern, paak või muu sama- laadne kinnine ruum), milles on olnud põlev- vedelik, -gaas vms, enne keevitamist, lõika- mist või jootmist põlevaine jäägist puhastada, kuuma vee või muu tuleohutu vahendiga xxxxx, aurutada, kuivatada ja ventileerida ning xxxx xxxxxx xxxxx xxx analüüs;
299.15. tuleb vajaduse korral mõõta gaasisisaldust ja töökohta tuulutada;
299.16. võib töötegemise ajaks välja lülitada auto- maatse tulekahju signalisatsiooni ja tuletõrje- vahendi. Automaatse tulekahju signalisatsiooni ja tuletõrjevahendi välja- ja sisselülitamist võib teha ainult seda hooldav isik. Kui tuletöö tege- mise käigus on möödapääsmatu selle vahendi välja- ja sisselülitamine, tuleb tuletöö loale mär- kida lülitusi tegeva isiku nimi. Kui automaatse tulekahju signalisatsiooni ja tuletõrjevahendi rakendumise signaal on päästeasutuse xxxxx- keskuse või turvateenistuse juhtimiskeskuse kontrolli all, tuleb eelseisvast välja- ja sisselüli- tamisest keskuse valvetöötajat informeerida;
299.17. tuleb veenduda, et tuletöö loas sätestatud ohu- tuse tagamise abinõud on tarvitusele võetud.
300. Tuletöö tegemise ajal ajutisel tuletöö kohal:
300.1. peab selle üle järelevalvet teostav isik süstemaa- tiliselt kontrollima tuleohutusnõuete täitmist. Järelevalvet tuleb teostada ka töö vaheaegadel;
300.2. tuleb mahuti, milles on olnud põlevvedelik,
-gaas vms, töö tegemise ajaks temaga ühenda- tud torustikust avasulguriga isoleerida. Tuletöö tegemise ajal peab mahuti ava, luuk või kork olema avatud ning mahutit ventileeriv seade töötama. Kui loetletud töid tehakse mahuti sisemuses, peab tuletöö tegemise ajal mahuti ava juures viibima tuletöö tegija ohutust tagav töötaja. Kui väljastpoolt keevitamist, lõikamist või jootmist vajav mahuti on enne tuletöö alus- tamist ja töötamise ajal tulekustutusvahuga täielikult täidetud, ei ole täiendavad ohutus- meetmed kohustuslikud;
300.3. tuleb gaasitorustiku remontimisel tööruumis olev keevitusaparatuur paigutada võimalikult kaugele tuletöö kohast. Avariialas tuleb gaasi sisaldust õhus kontrollida gaasianalüsaatori või muu samalaadse vahendi abil ja torustiku pihkamiskohad kindlaks määrata seebi või muu pindaktiivse aine vahuga. Lahtist tuld selleks otstarbeks kasutada ei tohi.
301. Tuletöö tegemise järgselt ajutisel tuletöö kohal:
301.1. peab töö tegija töökoha hoolikalt üle vaatama,
põlevmaterjalist tarindi vajadusel veega üle va- xxxx xx kõrvaldama muud tulekahju põhjustada võivad tingimused ning toimetama töö- xx xxxx- kustutusvahendid selleks ettenähtud hoiukohta;
301.2. peab objekti omanik, valdaja või tööettevõtja tagama tuletöö koha jälgimise vähemalt 2-4 tunni vältel. Esimese kahe tunni vältel peab tuletöö xxxx xx vajadusel ka sellega piirnev ala olema pideva ja sellele järgneva aja vältel perioodilise vaatluse all. Tuletöö koha töö- järgse kontrollimise kestuse (tundides) peab määrama xx xxxxxxx märke tuletöö loale tege- ma seda väljastav isik;
301.3. tuleb väljalülitatud automaatne tulekahju signalisatsioon ja tuletõrjevahend vahetult xxxxx töö lõpetamist sisse lülitada. Kui auto- maatse tulekahju signalisatsiooni ja tuletõrje- vahendi rakendumise signaal on päästeasutuse häirekeskuse või turvateenistuse valvekeskuse kontrolli all, tuleb sisselülitamisest informeeri- da päästeasutuse häirekeskuse või turvateenis- tuse valvekeskuse valvetöötajat.
302. Tuletöö tegemisel on keelatud:
302.1. alustada või xxxx xxxx mittekorras aparatuuri või seadmega;
302.2. kanda tuletöö tegemisel rõivast või kinnast, millel on õli, rasva, bensiini või muu põlev- vedeliku plekke;
302.3. keevitada, lõigata või joota põleva värviga värs- kelt värvitud tarindit või toodet enne xxxxx xxxx- xxxxx kuivamist ning xxxx xxxx töid üheaegselt tööga, mille tegemisel kasutatakse põlevvede- xxxxx;
302.4. keevitada, lõigata, joota või lahtise tulega soojendada seadet, aparaati ega torustikku, mis on täidetud põlev- või mürkainega, või on mittepõleva vedeliku, gaasi, auru või õhu rõhu all või mis on pingestatud.
Keevitamisseadmed, nende hoidmine ja kasutamine
303. Gaasiballoonide hoidmiseks ette nähtud ladu peab olema paigutatud hästituulutatavasse ja xxxx kütte- koldeta ruumi. Gaasiballoone tuleb xxxxx otse- se päikesepaiste eest kaitstult kindlalt kinnitatud riiulis. Täis, tühjad ja erinevaid gaase sisaldavad bal- loonid tuleb xxxxx xxxxxx ning riiulitel peavad olema vastavasisulised sildid.
304. Kasutusel olevad gaasiballoonid tuleb kinnitada riiulile või balloonivankrile.
305. Gaasivoolikutel peavad olema tagasilöögi- ja leegi peatamise klapid. Balloonivanker tuleb tööaja lõppe- des viia kas eraldi hoiuruumi või võimalikult lähe- dale välisuksele. Hoiuruumi välisuksel peab olema silt «gaasiballoonid».
Ketaslõikuriga metalli lõikamine
306. Ketaslõikuriga metalli lõikamisel peab sädemete või- maliku sattumise kohas paiknev põlevmaterjalist tarind olema kaitstud mittepõleva lauspiirde, ekraani või katte abil või kastetud veega. Muu põlevmaterjal või -sisustus peab olema sellest kohast eemaldatud.
307. Metalli lõikamise tagajärjel kuumenenud ketaslõikuri teral ega sellega lõigatud toru või muu detaili maha- jahutamata lõikekohal ei tohi lasta kokku puutuda põlevmaterjali või -tarindiga.
308. Ketaslõikuriga metalli lõikamise lõpetamise järel tuleb sädemete langemise koht veega üle xxxxxx xx töökohast eemaldatud põlevmaterjal või -sisustus kuni detaili kuuma lõikekoha mahajahtumiseni endisse kohta jätta.
Katusetöid ettevalmistavad tööd
309. Enne katusetööde alustamist tuleb tagada xxxxxx xx ülemise lae vahelise ruumi tuleohutus. Süttivad ma- terjalid ja tolm tuleb eemaldada ning xxxxx kasutuse- le vajalikud kaitseabinõud. Põlevate gaaside kogune- mise vältimiseks peab xxxxxx xx ülemise lae vaheline ruum olema tuulutatav või sundventileeritav.
310. Gaaspõleti leegi või bituumenipritsmete sattumise vältimiseks xxxxxx xx ülemise lae vahelisse ruumi, tuleb katuses olevad läbiviigud hoolikalt sulgeda.
Esmased tulekustutusvahendid
311. Katusel asuva bituumeni kuumutamise kohas peab lisaks ajutise tuletöö kohas ettenähtud tulekustutite- le olema vähemalt üks 12 kg laenguga kantav tule- kustuti.
Tegevus tulekahju korral
312. Tulekahju puhkemisel põlevgaasi kasutamisega seo- tud tuletöö kohas tuleb viivitamatult sulgeda töös kasutatava gaasiballooni ventiil ja see tulekoldest eemaldada ning xxx xxxx pole võimalik teha, jahuta- da gaasiballooni veejoaga. Plahvatusohtu ei ole, kui käsi kannatab välja gaasiballooni temperatuuri.
313. Põlevgaasi balloonist väljunud gaasi süttimisel tuleb soojusisolatsiooniga kinnast kasutades sulgeda gaasiballooni ventiil ja xxx xxxx pole võimalik teha, lasta väljunud gaasil täielikult ära põleda, ballooni xxxxx xxxx veejoaga jahutades.
314. Põlevgaasi voolikust väljunud gaasi süttimisel tuleb sulgeda gaasiballooni ventiil ja katkise gaasivooliku kasutamine lõpetada.
315. Bituumeni süttimisel katlas tuleb selle kaas tihedalt sulgeda, põlemise jätkumisel kustutada süttinud mass tulekustutiga. Xxxxxx xxxxx bituumeni taassütti- mise vältimiseks tuleb sellesse lisada tahket bituu- menit või muul viisil see maha jahutada. Tule kustu- tamiseks või bituumeni mahajahutamiseks katlas ei tohi kasutada vett.