TARGET2-EESTIS OSALEMISE ÜHTSED TINGIMUSED

Eesti Panga presidendi 10.12.2010. a määruse nr 23

„Eesti Panga presidendi 9. mai 2008. a määruse nr 4

„TARGET 2-Eesti reeglite kinnitamine” muutmine”

xxxx 1

Eesti Panga presidendi 9. mai 2008. a määruse nr 4

„TARGET2-Eesti reeglite kinnitamine” xxxx 1

TARGET2-EESTIS OSALEMISE ÜHTSED TINGIMUSED

I JAOTIS ÜLDSÄTTED

Artikkel 1 – Mõisted

Käesolevates TARGET2-Eestis osalemise ühtsetes tingimustes (edaspidi ÜT) kasutatakse järgmisi mõisteid:

adresseeritav ettevõtte tunnuskoodi omanik või adresseeritav BICi omanik (addressable BIC holder) – üksus: a) kellel on ettevõtte tunnuskood (BIC); b) keda ei tunnustata kaudse osalejana; ja c) kes on otseosaleja korrespondent või klient, või otseosaleja või kaudse osaleja filiaal, xx xxx võib esitada maksejuhiseid xx xxxxx makseid TARGET2 osasüsteemist otseosaleja kaudu;

AL leping (AL agreement) – mitmepoolne agregeeritud likviidsuse (aggregate liquidity, AL) leping, mille on sõlminud kõik AL rühma liikmed ja nende vastavad AL-RKPd AL režiimi kasutamiseks;

AL režiim (AL mode) – maksemooduli kontojääkide agregeerimise režiim;

XX xxxx (AL group) – AL režiimi kasutavate AL rühma liikmetest koosnev rühm;

XX xxxxx xxxxxx (AL group manager) – AL rühma liige, xxxxx teised AL rühma liikmed on määranud juhtima AL rühma tööpäevasisest vaba likviidsust;

AL rühma liige (AL group member) – TARGET2 osaleja, kes on sõlminud AL lepingu;

AL-RKP (AB NCB) – osalev RKP, kes on AL lepingu pooleks ning tegutseb lepingupoolena AL rühma liikmetele, kes osalevad tema TARGET2 osasüsteemis;

arveldamata maksejuhis (non-settled payment order) – maksejuhis, mida ei ole arveldatud xxxxx tööpäeval, mil see on vastu võetud;

arvelduse lõplikkuse direktiiv (Settlement Finality Directive) – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998 direktiiv 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides;

avaliku sektori asutus (public sector body) – nõukogu 13. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 3603/93 asutamislepingu artiklis 104 ja artikli 104b lõikes 1 osutatud keeldude kohaldamiseks vajalike määratluste täpsustamise kohta artiklis 3 määratletud avalikku sektorisse kuuluv üksus;

CAI režiim (CAI mode) – konsolideeritud kontoteave maksemooduli kontode kohta ICMi kaudu;

XXX xxxx (CAI group) – CAI režiimi kasutav TARGET2 osalejatest koosnev rühm;

XXX xxxxx xxxxxx (CAI group manager) – CAI rühma liige, xxxxx teised CAI rühma liikmed on määranud jälgima ja jaotama CAI rühma tööpäevasisest vaba likviidsust;

eriolukorramoodul (Contingency Module) – ühisplatvormi moodul, mille kaudu saab töödelda tähtsaid ja erakorralise tähtsusega makseid eriolukordades;

ettevõtte tunnuskood või BIC (Business Identifier Code, BIC) – ISO standardiga nr 9362 määratletud kood;

eurosüsteem (Eurosystem) – EKP ja euro kasutusele võtnud Euroopa Liidu liikmesriikide rahvuslikud keskpangad;

eurosüsteemi keskpank (Eurosystem CB) – EKP või euro kasutusele võtnud Euroopa Liidu liikmesriigi rahvuslik keskpank;

filiaal (branch) – filiaal krediidiasutuste seaduse § 11 lõike 1 tähenduses;

haldav RKP (managing NCB) – AL-RKP, mille TARGET2 osasüsteemis osaleb AL rühma haldur;

ICM teade (ICM broadcast message) – teave, mis edastatakse teabe- ja kontrollimooduli (ICM) kaudu samaaegselt kõigile või valitud rühmale TARGET2 osalejatele;

investeerimisühing (investment firm) – investeerimisühing väärtpaberituru seaduse § 40 lõike 1 tähenduses, välja arvatud eelnimetatud seaduse § 47 lõikes 1 määratletud asutused, kui see investeerimis- xxxxx:

a) on saanud loa direktiivi 2004/39/EÜ kohaselt määratud pädevalt ametiasutuselt ja tegutseb selle asutuse järelevalve all; ja

b) on saanud õiguse osutada teenuseid, mis on loetletud väärtpaberituru seaduse §-s 43;

kasutaja üksikasjalik funktsionaalne kirjeldus (User detailed functional specifications, UDFS) – UDFSi uusim versioon ehk tehniline dokumentatsioon mis üksikasjalikult määratleb osaleja ja TARGET2 vahelise suhtlemise;

kaudne osaleja (indirect participant) – Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) asutatud krediidiasutus, kes on sõlminud otseosalejaga lepingu maksejuhiste esitamise ja maksete saamise kohta selle otseosaleja maksemooduli konto kaudu ning kes on tuvastatud kaudse osalejana TARGET2 osasüsteemi poolt;

keskpangad või riikide keskpangad (RKP) (central banks, CBs) – eurosüsteemi keskpangad ja ühendatud keskpangad;

kohalik konto (Home account) – keskpanga poolt väljaspool ühisplatvormi avatud konto üksuse jaoks, kes vastab kaudseks osalejaks saamise tingimustele;

kontsern (group) –

a) krediidiasutuste kogum, kes on hõlmatud emaettevõtja konsolideeritud finantsaruannetes, kui ema- ettevõtja on kohustatud esitama konsolideeritud finantsaruandeid komisjoni määruse (EÜ) nr 2238/2004 alusel kasutusele võetud rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 27 (IAS 27) kohaselt, xx xxxxx xxxxx kuuluvad kas:

i) emaettevõtja ja üks või rohkem tütarettevõtjat; või

ii) kaks või enam emaettevõtja tütarettevõtjat; või

b) punkti a alapunktides i või ii nimetatud krediidiasutuste kogum, kus emaettevõtja ei esita konsolideeritud finantsaruandeid IAS 27 kohaselt, kuid kes on võimelised täitma IAS 27 nõuded finants- aruannete konsolideerimise kohta; kontrolli peab teostama otseosaleja keskpank; või

c) kahepoolne või mitmepoolne krediidiasutuste võrk,

i) mis on moodustatud vastavalt õigusaktidele, milles on määratletud krediidiasutuste juurdepääsu tingimused sellisele võrgule; või

ii) mida iseloomustavad isekorralduslike koostöömehhanismide (mis edendavad, toetavad ja esindavad liikmete ärihuve) kasutamise võimalused ja/või majanduslik solidaarsus, mis väljub tavalise krediidi- asutuste koostöö raamest, kusjuures selline koostöö ja solidaarsus on lubatud krediidiasutuste põhi- määruste või põhikirjadega või on kehtestatud eraldi kokkulepetega;

ning igal punktis c nimetatud juhul on EKP nõukogu rahuldanud avalduse sellise ühenduse kontsernina tunnustamise kohta;

krediidiasutus (credit institution) – kas: a) krediidiasutus krediidiasutuste seaduse § 3 lõike 1 tähenduses, xxxxx xxx teostab järelevalvet pädev ametiasutus; või b) muu krediidiasutus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 123 lõike 2 tähenduses, mille järelevalve toimub pädeva ametiasutuse poolt teostatava järelevalvega võrreldava standardi alusel;

kreeditkorraldus (credit transfer order) – maksja korraldus teha vahendid kättesaadavaks makse saajale, tehes kande maksemooduli kontol;

kõrvalsüsteem (ancillary system, AS) – Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) asutatud üksuse poolt hallatav süsteem, mille üle teostab järelevalvet pädev ametiasutus ja mis järgib järelevaatamisnõudeid eurodes teenuseid pakkuvate infrastruktuuride asukoha kohta (vastavalt muudatustele, mis avaldatakse EKP kodulehel) ning milles vahetatakse ja/või realiseeritakse makseid ja/või finantsinstrumente ning sellest tulenevad rahalised kohustused arveldatakse TARGET2s kooskõlas suunisega EKP/2007/2 ja kahepoolse lepinguga kõrvalsüsteemi ja Eesti Panga või eurosüsteemi asjakohase keskpanga vahel;

kõrvalsüsteemiliides (Ancillary System Interface, ASI) – tehniline lahendus, mis võimaldab kõrvalsüsteemil kasutada teatavaid ettemääratud teenuseid kõrvalsüsteemi maksejuhiste esitamiseks ja arveldamiseks;

laenamise püsivõimalus (marginal lending facility) – eurosüsteemi püsivõimalus, mida osapooled võivad kasutada üleöölaenu saamiseks eurosüsteemi keskpangalt eelnevalt kindlaks määratud intressimääraga;

laenamise püsivõimaluse intressimäär (marginal lending rate) – laenamise püsivõimalusele kohaldatav intressimäär;

likviidsuse ülekandmise korraldus (liquidity transfer order) – maksejuhis, mille peamine eesmärk on likviidsuse ülekandmine sama osaleja erinevate kontode vahel või XXX xx AL rühma vahel;

xxxxx xxxxx (payee) – TARGET2 osaleja, xxxxx maksemooduli kontot krediteeritakse maksejuhise arveldamise tulemusena;

maksealgataja (instructing participant) – TARGET2 xxxxxxx, kes on algatanud maksejuhise;

maksejuhis (payment order) – krediteerimiskorraldus, likviidsuse ülekandmise korraldus või otse- debiteerimise korraldus;

maksejõuetusmenetlus (insolvency proceedings) – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx arvelduse lõplikkuse direktiivi artikli 2 punkti j tähenduses;

maksemoodul (Payments Module, PM) – ühisplatvormi moodul, milles arveldatakse TARGET2 osalejate makseid maksemooduli kontodel;

xxxxxxxxxxxx xxxxx (PM account) – TARGET2 osaleja poolt maksemoodulis peetav ja keskpanga poolt hallatav konto, mis on sellele TARGET2 osalejale vajalik selleks, et

a) esitada maksejuhiseid või saada makseid TARGET2 kaudu; ja

b) arveldada neid makseid vastava keskpangaga;

maksja (payer) – TARGET2 osaleja, xxxxx maksemooduli kontot debiteeritakse maksejuhise arveldamise tulemusena;

osaleja või otseosaleja (participant, direct participant) – üksus, kellel on Eesti Panga juures vähemalt üks maksemooduli konto;

osalejaliides (Participant Interface, PI) – tehniline lahendus, mis võimaldab otseosalejatel esitada ja arveldada maksejuhiseid maksemooduliga seotud teenuseid kasutades;

otsedebiteerimise korraldus (direct debit instruction) – makse saaja xxxxx xxx keskpangale antud korraldus, mille kohaselt maksja keskpank debiteerib maksja kontolt otsedebiteerimise volituse alusel korralduses näidatud summa;

otsedebiteerimise volitus (direct debit authorisation) – xxxxxx xxxxxxxxxx oma keskpangale, mis lubab ja kohustab keskpanka debiteerima xxxxxx xxxxxx otsedebiteerimise korralduse saamisel makse saajalt;

panganduse direktiiv (Banking Directive) – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiv 2000/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine);

peatamine (suspension) – osaleja õiguste ja kohustuste ajutine peatamine Eesti Panga määratavaks perioodiks;

probleemsündmus (event of default) – lähiajal toimuv või toimunud mis tahes sündmus, mille esinemine võib ohustada osaleja võimet täita oma kohustusi, mis tulenevad ÜT-st või mis tahes muudest eeskirjadest, mida kohaldatakse osaleja ja Eesti Panga või mis tahes teise keskpanga suhetele, sh:

a) kui osaleja xx xxxxx enam artiklis 4 sätestatud juurdepääsutingimustele või artikli 8 lõike 1 punkti a alapunktis i sätestatud nõuetele;

b) maksejõuetusmenetluse algatamine osaleja suhtes;

c) avalduse esitamine, mis on seotud punktis b nimetatud menetlusega;

d) osaleja poolt kirjaliku xxxxx esitamine oma võimetuse kohta tasuda oma võlgu täielikult või osaliselt või täita oma kohustusi, mis on seotud päevasiseste laenudega;

e) osaleja poolt vabatahtliku kompromissi tegemine või kokkuleppe sõlmimine oma võlausaldajatega;

f) kui osaleja on maksejõuetu või ei suuda tasuda oma võlgu või kui ta on nimetatud seisundis oma keskpanga hinnangul;

g) kui osaleja maksemooduli konto jääk või kogu või oluline osa osaleja varast on külmutatud, arestitud, konfiskeeritud või selle suhtes toimub mis tahes menetlus, mille eesmärgiks on kaitsta avalikke huve või osaleja võlausaldajate huve;

h) kui osaleja osalus teises TARGET2 osasüsteemis ja/või kõrvalsüsteemis on peatatud või lõpetatud;

i) kui mis tahes oluline avaldus või lepingueelne kinnitus, mille osaleja on andnud või mis loetakse kohaldatava seaduse alusel tema poolt antuks, on ebatäpne või väär; või

j) kui osaleja pandib või annab tagatiseks kogu või olulise osa oma varast;

päevasisene laen (intraday credit) – laen, mis antakse lühemaks perioodiks kui üks tööpäev;

realiseerimissündmus (enforcement event) – AL rühma liikme jaoks:

a) artikli 34 lõikes 1 osutatud mis tahes probleemsündmus;

b) artikli 34 lõikes 2 osutatud mis tahes muu probleemsündmus, millega seoses on Eesti Pank probleem- sündmuse või muu sündmuse tõsidust arvesse võttes otsustanud, et tuleb realiseerida pant kooskõlas artikliga 25a või algatada tasaarveldus kooskõlas artikliga 26;

sisendkontroll (entry disposition) – makse töötlemise etapp, mille jooksul TARGET2-Eesti püüab arveldada kooskõlas artikliga 14 vastuvõetud maksejuhise korras, mis on kirjeldatud artiklis 20;

staatiliste andmete kogumise vorm (static data collection form) – TARGET2-Eesti teenuste taotlejate registreerimiseks ja nende teenustega osutamisega seotud mis tahes muutuste registreerimiseks Eesti Panga poolt välja töötatud vorm;

TARGET2 – üleeuroopaline automatiseeritud reaalajaline brutoarvelduste kiirülekandesüsteem; kesk- xxxxxxx kõikide TARGET2 osasüsteemide kogum;

TARGET2 CUG (TARGET2 closed user group) – võrguteenuse osutaja klientide rühmad, mis on jaotatud nende poolt seoses maksemooduli juurdepääsuga kasutatavate võrguteenuse osutaja asjakohaste teenuste ja toodete eesmärkide xxxxx;

TARGET2 osaleja (TARGET2 participant) – iga osaleja mis tahes TARGET2 osasüsteemis;

TARGET2 osasüsteem (TARGET2 component system) – keskpanga mis tahes reaalajaline brutoarveldus- süsteem, mis moodustab TARGET2 osa;

TARGET2 talitlushäire (technical malfunction of TARGET2) – mis tahes raskused, xxxx või rikked TARGET2-Eesti kasutatavas tehnilises infrastruktuuris ja/või arvutisüsteemides, või mis tahes muud ilmingud, mis välistavad TARGET2-Eesti maksejuhiste töötlemise ja täitmise;

TARGET2-Eesti – TARGET2 Eesti Panga osasüsteem;

teabe- ja kontrollimoodul, ICM (Information and Control Module, ICM) – ühisplatvormi moodul, mis võimaldab osalejatel saada teavet ja esitada likviidsuse ülekandmise korraldusi, et juhtida likviidsust xx xxxx asendusmaksejuhiseid eriolukorras;

tööpäev (business day) – mis tahes päev, mil TARGET2 võtab arveldamiseks vastu maksejuhiseid V liite kohaselt;

vaba likviidsus (või likviidsus) (available liquidity, liquidity) – TARGET2 osaleja maksemooduli konto positiivne jääk, asjakohastel juhtudel asjaomase keskpanga poolt sellele kontole antud päevasisene laen;

võrguteenuse osutaja (network service provider) – EKP nõukogu määratud arvutipõhise võrguühenduse pakkuja TARGET2 maksesõnumite esitamiseks;

õigusvõime hinnang (capacity opinion) – arvamus osaleja õigusvõime kohta xxxxx xx täita ÜTst tulenevaid kohustusi;

ühendatud keskpank (connected CB) – TARGET2ga lepingu alusel ühendatud RKP, kes ei ole eurosüsteemi keskpank;

ühine juurdepääs (multi-addressee access) – tehniline lahendus, mille abil on EMPs asuvatel filiaalidel või krediidiasutustel juurdepääs TARGET2 osasüsteemile, esitades sinna otse maksejuhiseid ja/või saades sealt otse makseid. Lahenduse kohaselt võivad need üksused esitada oma maksejuhiseid otseosaleja maksemooduli konto kaudu xxxx xxxxx otseosaleja sekkumiseta;

ühisplatvorm (SingleSharedPlatform, SSP) – ühisplatvormi käitajate pakutav ühine tehnilise platvormi infrastruktuur;

ühisplatvormi käitavad keskpangad (SSP-providing CBs) – Deutsche Bundesbank, Banque de France ja Banca d’Italia, kes tegutsevad ühisplatvormi ülesehitamisel ja käitamisel eurosüsteemi huvides.

Artikkel 2 – Liited ja lisad

(1) Järgmised liited on ÜT lahutamatu osa:

1) I liide: maksejuhiste töötlemise tehniline kirjeldus

2) II liide: TARGET2 hüvitussüsteem

3) III liide: õigusvõime hinnangu ja õiguskeskkonna hinnangu nõuded

4) IV liide: talitluspidevuse ja eriolukorra meetmed

5) V liide: töökorralduse ajakava

6) VI liide: xxxxx xx xxxxx

7) VII liide: agregeeritud likviidsuse leping

(2) Mis tahes liite teksti ja ÜT mis tahes muu sätte vastuolu korral kohaldatakse ÜT sätteid.

(3) ÜT sätteid kohaldatakse kooskõlas käesoleva määruse lisadega:

1) Internetipõhiseks juurdepääsuks vajalikud täiendused ja muudatused TARGET2-Eestis osalemise ühtsetes tingimustes (xxxx 2);

2) Päevasisese laenu andmine (xxxx 3).

Artikkel 3 – TARGET2-Eesti ja TARGET2 üldkirjeldus

(1) TARGET2 võimaldab reaalajalist euromaksete arveldust keskpangarahas.

(2) TARGET2-Eestis töödeldakse järgmisi maksejuhiseid:

a) maksejuhised, mis tulenevad otseselt eurosüsteemi rahapoliitika toimingutest või nendega seotud tehingutest;

b) eurosüsteemiga seotud välistehingute euro-osa arveldused;

c) piiriülestes suurmaksete tasaarveldussüsteemides tehtud tehingutest tulenevate euroülekannete arveldused;

d) süsteemselt olulistes euro jaemaksesüsteemides tehtud tehingutest tulenevate euroülekannete arveldused; ja

e) TARGET2 osalejatele suunatud mis tahes maksejuhised.

(3) TARGET2 on loodud ja tegutseb ühisplatvormi alusel. Eurosüsteem määratleb ühisplatvormi tehnilise ülesehituse ja omadused. Ühisplatvormi teenust osutavad eurosüsteemi ühisplatvormi käitavad keskpangad eurosüsteemi keskpankade kasuks eraldi lepingute alusel.

(4) Eesti Pank osutab teenuseid ÜT kohaselt. Ühisplatvormi käitavate keskpankade tegevus ja tegevusetus loetakse Eesti Panga tegevuseks ja tegevusetuseks, mille eest ta vastutab kooskõlas ÜT artikliga 31. Osalemisest ÜT kohaselt ei teki lepingulist suhet osalejate ja ühisplatvormi käitavate keskpankade vahel, kui viimased tegutsevad selles pädevuses. Korraldused, teated või teave, mille osaleja saab ühisplatvormi käitajalt või saadab talle seoses ÜT alusel osutatavate teenustega, loetakse saaduks Eesti Pangalt või saadetuks Eesti Pangale.

(5) TARGET2 õiguslik struktuur on maksesüsteemide kogum, mis koosneb kõigist TARGET2 osa- süsteemidest, mis on määratletud süsteemidena riigi õigusaktide kohaselt, millega rakendatakse arvelduse lõplikkuse direktiiv. TARGET2-Eesti on süsteem krediidiasutuste seaduse § 87 lõike 3 kohaselt.

(6) Osalemine TARGET2s teostub osalemise xxxx TARGET2 osasüsteemis. ÜT kirjeldab TARGET2- Eesti osalejate ja Eesti Panga vastastikuseid õigusi ja kohustusi. Maksejuhiste töötlemise eeskirjad (IV jaotis) hõlmavad iga TARGET2 osaleja kõiki maksejuhiseid või saadud makseid.

II JAOTIS OSALEMINE

Artikkel 4 – Juurdepääsutingimused

(1) Järgmistel üksustel on otseosaluse õigus TARGET2-Eestis:

a) EMPs asutatud krediidiasutused, k.a juhul, kui nad tegutsevad EMPs asutatud filiaali kaudu;

b) krediidiasutused, mis ei ole asutatud EMPs, kui nad tegutsevad EMPs asutatud filiaali kaudu; ja

c) Euroopa Liidu liikmesriikide keskpangad ja EKP,

eeldusel, et Euroopa Liidu Nõukogu või liikmesriigid ei kohalda punktides a ja b viidatud üksuste suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 65 lõike 1 punkti b, artikli 75 või artikli 215 kohaselt kehtestatud piiranguid, mille rakendamine ei ole Eesti Panga poolt pärast EKP informeerimist antud hinnangul kooskõlas TARGET2 sujuva toimimisega.

(2) Eesti Pank võib omal äranägemisel tunnistada otseosalejateks järgmisi üksusi:

a) liikmesriikide kesk- või piirkondlike valitsuste rahaturgudel tegutsevad rahandusasutused;

b) liikmesriikide avaliku sektori asutused, kes on volitatud hoidma klientide kontosid;

c) EMPs asutatud investeerimisühingud;

d) kõrvalsüsteeme haldavad xx xxxxxx pädevuses tegutsevad üksused; ja;

e) krediidiasutused või punktides a–d nimetatud mis tahes üksused, kui need on asutatud riigis, kellega Euroopa Liit on sõlminud valuutalepingu, mille kohaselt xxxx üksustel on juurdepääs Euroopa Liidu maksesüsteemidele valuutalepingus sätestatu kohaselt ning tingimusel, et nende asukohariigi õiguskord on võrdväärne vastavate ühenduse õigusaktidega.

(3) E-raha asutustel makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 7 lõike 1 tähenduses ei ole õigust osaleda TARGET2-Eestis.

Artikkel 5 – Otseosalejad

(1) TARGET2-Eesti otseosalejad peavad vastama artikli 8 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Xxxx peab olema vähemalt üks maksemooduli konto Eesti Pangas.

(2) Otseosalejad võivad määrata adresseeritavad BICi omanikud, olenemata nende asutamise kohast.

(3) Otseosalejad võivad anda üksustele kaudse osaleja staatuse, kui artikli 6 tingimused on täidetud.

(4) Ühist juurdepääsu filiaalide kaudu võib võimaldada järgmiselt:

a) krediidiasutus artikli 4 lõike 1 punktide a või b tähenduses, kes on tunnistatud otseosalejaks, võib maksejuhiste andmiseks ja/või maksete saamiseks anda oma maksemooduli kontole otsejuurdepääsu ühele või enamale oma EMPs asutatud filiaalile, juhul kui Eesti Xxxxx on sellest teavitatud;

b) kui krediidiasutuse filiaal on saanud otseosaleja staatuse, võivad teised sama juriidilise isiku filiaalid ja/või tema emaettevõtja, kui need on asutatud EMPs, kasutada selle filiaali maksemooduli kontot, kui Eesti Xxxxx on sellest teavitatud.

Artikkel 6 – Kaudsed osalejad

(1) EMPs asutatud krediidiasutused võivad igaüks sõlmida lepingu ühe otseosalejaga, kes on kas krediidiasutus artikli 4 lõike 1 punktide a või b tähenduses või keskpank, et esitada maksejuhiseid ja/või saada makseid ning arveldada neid selle otseosaleja maksemooduli konto kaudu. Kaudsete osalejate tunnustamiseks registreerib TARGET2-Eesti nende kaudse osalemise TARGET2 kataloogis, mida on kirjeldatud artiklis 9.

(2) Kui otseosaleja, kes on krediidiasutus artikli 4 lõike 1 punktide a või b tähenduses, ja kaudne osaleja kuuluvad samasse kontserni, võib otseosaleja selgesõnaliselt volitada kaudset osalejat otse kasutama otseosaleja maksemooduli kontot, et esitada maksejuhiseid ja/või saada makseid, kasutades kontserni ühist juurdepääsu.

Artikkel 7 – Otseosaleja vastutus

(1) Kaudse osaleja poolt artikli 6 kohaselt ning filiaalide poolt artikli 5 lõike 4 kohaselt antud maksejuhised või saadud maksed loetakse antuks või saaduks otseosaleja poolt.

(2) Otseosaleja on maksejuhistega seotud sõltumata sellest, millised on tema ja lõikes 1 viidatud üksuste vaheliste lepingute tingimused või kas tegemist on lepingu rikkumisega.

Artikkel 8 – Taotluse esitamise kord

(1) TARGET2-Eestiga liitumiseks peab taotleja:

a) täitma järgmised tehnilised nõuded:

i) installeerima, haldama ja käitama vajaliku TARGET2-Eestiga ühendatud IT infrastruktuuri, jälgima xx xxxxxx xxxxx turvalisust ning sisestama selle kaudu maksejuhiseid. Seda tehes võivad taotlejad kasutada kolmandaid isikuid, jäädes ise täielikult vastutavaks. Eelkõige sõlmivad taotlejad I liite tehnilisele kirjeldusele vastava ühenduse ja juurdepääsu saamiseks lepingu võrguteenuse osutajaga; xx

xx) läbima Eesti Panga nõutavad testid; ning

b) täitma järgmised õiguslikud nõuded:

i) esitama III liites kehtestatud vormis õigusvõime hinnangu, kui Eesti Pank ei ole saanud sellise õigusvõime hinnangu raames antavat teavet ja avaldusi juba muudel asjaoludel; xx

xx) artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud üksuste korral esitama III liites kehtestatud vormis õiguskeskkonna hinnangu, kui Eesti Pank ei ole saanud sellise õiguskeskkonna hinnangu raames antavat teavet ja avaldusi juba muudel asjaoludel.

(2) Taotlejad peavad esitama Eesti Pangale kirjaliku taotluse, lisades sellele vähemalt järgmised dokumendid/teabe:

a) täidetud vorm, mille Eesti Pank on andnud staatiliste andmete kogumiseks;

b) õigusvõime hinnang, xxx xxxx nõuab Eesti Pank; ning

c) õiguskeskkonna hinnang, xxx xxxx nõuab Eesti Pank.

(3) Eesti Pank võib nõuda mis tahes lisateavet, mida ta peab vajalikuks osalemistaotluse rahuldamise otsustamiseks.

(4) Eesti Pank jätab osalemistaotluse rahuldamata, kui:

a) artiklis 4 sätestatud juurdepääsutingimused ei ole täidetud;

b) üks või mitu lõikes 1 sätestatud osaluskriteeriumit ei ole täidetud; ja/või

c) Eesti Panga hinnangul võib kõnealune osalemine ohustada TARGET2-Eesti või mis tahes muu TARGET2 osasüsteemi üldist stabiilsust, usaldatavust ja ohutust või Eesti Panga võimet täita Eesti Panga seaduses ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjas sätestatud ülesandeid.

(5) Eesti Pank teatab taotlejale oma otsusest osalemistaotluse kohta ühe kuu jooksul osalemistaotluse saamisest. Kui Eesti Pank nõuab lõike 3 kohaselt lisateavet, tuleb otsusest teatada ühe kuu jooksul taotleja poolt lisateabe esitamisest. Taotluse tagasilükkamise otsus peab sisaldama tagasilükkamise põhjendust.

Artikkel 9 – TARGET2 kataloog

(1) TARGET2 kataloog on BICide andmebaas, mida kasutatakse järgmistele üksustele adresseeritud maksejuhiste edasisuunamiseks:

a) TARGET2 osalejad ja nende ühise juurdepääsuga filiaalid;

b) TARGET2 kaudsed osalejad, sh ühise juurdepääsuga osalejad; ja

c) TARGET2 adresseeritavad BICi omanikud. Kataloogi ajakohastatakse xxxx xxxxxxx.

(2) Kui osaleja ei ole soovinud teisiti, avaldatakse talle kuuluv ettevõtte tunnuskood TARGET2 kataloogis.

(3) Osalejad võivad levitada TARGET2 kataloogi ainult oma filiaalide ja ühise juurdepääsuga üksuste hulgas.

(4) Lõike 1 punktides b ja c nimetatud üksused võivad kasutada xxx XXXx ainult suhetes ühe otseosalejaga.

(5) Osalejad nõustuvad, et Eesti Xxxx xx teised keskpangad võivad avaldada osalejate nimed ja ettevõtte tunnuskoodid. Lisaks võib avaldada osaleja juures registreeritud kaudsete osalejate nimed ja ettevõtte tunnuskoodid ning osalejad tagavad, et kaudsed osalejad on selle avaldamisega nõustunud.

III JAOTIS POOLTE KOHUSTUSED

Artikkel 10 – Eesti Panga ja osalejate kohustused

(1) Eesti Pank osutab IV jaotises kirjeldatud teenuseid. Kui ÜTs või kehtivas õiguses ei ole sätestatud teisiti, peab Eesti Pank kasutama oma kohustuste täitmiseks kõiki tema käsutuses olevaid mõistlikke võimalusi, võtmata kohustust tagada tulemuse saavutamine.

(2) Osalejad maksavad Eesti Pangale VI liites kehtestatud tasu.

(3) Osalejad tagavad oma ühenduse TARGET2-Eestiga tööpäevadel V liites sätestatud töökorralduse ajakava kohaselt.

(4) Osaleja avaldab ja kinnitab Eesti Pangale, et tema ÜTst tulenevate kohustuste täitmine ei riku ühtegi talle kohustuslikku õigusakti, põhikirja ega lepingut.

Artikkel 11 – Koostöö ja teabevahetus

(1) ÜT kohaselt oma kohustusi xxxxxx xx oma õigusi kasutades peavad Eesti Xxxx xx osalejad tegema tihedat koostööd TARGET2-Eesti stabiilsuse, usaldatavuse ja ohutuse tagamiseks. Nad peavad vahetama teavet või dokumente, mis on vajalikud oma ÜTst tulenevate vastastikuste kohustuste täitmiseks ja õiguste kasutamiseks, xxxx et see piiraks nende pangasaladuse hoidmise kohustust.

(2) Eesti Pank loob süsteemi tugikeskuse ja haldab seda, et abistada osalejaid süsteemi tegevuses esinevate probleemide lahendamisel.

(3) Ajakohastatud teave ühisplatvormi tööseisundi kohta avaldatakse TARGET2 teabesüsteemis (TARGET2 Information System, T2IS). T2IS võib kasutada teabe saamiseks mis tahes sündmuse kohta, mis mõjutab TARGET2 normaalset tööd.

(4) Eesti Pank võib edastada teateid osalejatele ICM xxxxx või mis tahes muu sidevahendi kaudu.

(5) Osalejate kohustuseks on õigeaegselt ajakohastada olemasolevad staatiliste andmete kogumise vormid ning esitada uued staatiliste andmete kogumise vormid Eesti Pangale. Osalejad peavad kontrollima Eesti Panga poolt TARGET2-Eestisse sisestatud neid puudutava teabe õigsust.

(6) Eesti Pank on pädev edastama ühisplatvormi käitavatele keskpankadele mis tahes osalejaid puudutavat teavet, mida ühisplatvormi käitavad keskpangad vajavad oma teenusepakkuja ülesannete täitmiseks võrguteenuse osutajaga sõlmitud lepingu kohaselt.

(7) Osalejad peavad teatama Eesti Pangale kõikidest oma õigusvõime muutustest ja seadusandlikest muudatustest, mis mõjutavad nende õiguskeskkonna hinnangus käsitletud asjaolusid.

(8) Osalejad peavad teatama Eesti Pangale:

a) igast uuest kaudsest osalejast, adresseeritavast BICi omanikust või ühise juurepääsuga üksusest, xxxxx nad registreerivad; ja

b) igast muutusest punktis a osutatud üksuste osas.

(9) Osalejad peavad viivitamata teavitama Eesti Xxxxx, xxx esineb nendega seotud probleemsündmus.

IV JAOTIS

MAKSEMOODULI KONTODE HALDAMINE JA MAKSEJUHISTE TÖÖTLEMINE

Artikkel 12 – Maksemooduli kontode avamine ja haldamine

(1) Eesti Pank avab iga osaleja jaoks vähemalt ühe maksemooduli konto ja peab seda.

(2) Kui arveldava pangana tegutsev osaleja seda taotleb, avab Eesti Pank TARGET2-Eestis ühe või mitu allkontot, mida kasutatakse likviidsuse eraldamiseks.

(3) Maksemooduli kontod ja nende allkontod on intressita, välja arvatud juhul, xxx xxxx kasutatakse kohustusliku reservi hoidmiseks. Sel juhul juhindutakse kohustuslikult reservilt tasu arvutamisel ja maksmisel nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrusest (EÜ) nr 2531/98 kohustuslike reservide kohaldamise kohta Euroopa Keskpanga xxxxx xx 12. septembri 2003. aasta määrusest EKP/2003/9 kohustusliku reservi kohaldamise kohta.

(4) Lisaks maksejuhiste arveldamisele maksemoodulis võib maksemooduli kontot kasutada ka maksejuhiste arveldamiseks kohalikult kontolt ja kohalikule kontole, kui see on kooskõlas Eesti Panga kehtestatud eeskirjadega.

(5) Osalejad kasutavad oma likviidsuspositsiooni kohta teabe saamiseks ICMi. Eesti Pank esitab iga päev kontoväljavõtte igale osalejale, kes on sellist teenust soovinud.

Artikkel 13 – Maksejuhiste liigid

TARGET2s kasutatavad maksejuhised on järgmised:

a) kreeditkorraldused;

b) otsedebiteerimise volituse alusel teostatud otsedebiteerimise korraldused; ja

c) likviidsuse ülekandmise korraldused.

Artikkel 14 – Xxxxxxxxxxxx vastuvõtmine ja tagasilükkamine

(1) Osalejate poolt esitatud maksejuhised loeb Eesti Pank vastuvõetuks, kui:

a) maksesõnum vastab võrguteenuse osutaja kehtestatud reeglitele;

b) maksesõnum vastab TARGET2-Eesti vorminõuetele ja tingimustele ning on läbinud I liites kirjeldatud unikaalsuse kontrolli, ja

c) maksja või makse saaja osaluse peatamise korral on peatatud osalusega osaleja keskpangalt saadud selgesõnaline nõusolek.

(2) Eesti Pank lükkab viivitamata tagasi iga maksejuhise, mis xx xxxxx lõikes 1 sätestatud tingimustele. Eesti Pank teatab osalejale igast maksejuhise tagasilükkamisest I liite kohaselt.

(3) Ühisplatvormis fikseeritakse maksejuhise töötlemise aeg selle saamise xxx xx xxxxxxxxxxx vastu- võtmise aja alusel.

Artikkel 15 – Prioriteedid

(1) Makse algataja määrab iga maksejuhise prioriteedi järgmiselt:

a) tavaline maksejuhis (prioriteet 2);

b) kiirmaksejuhis (prioriteet 1) või

c) erakorraline kiirmaksejuhis (prioriteet 0).

Kui maksejuhise prioriteet ei ole märgitud, käsitletakse seda tavalise maksejuhisena.

(2) Maksejuhise võivad määratleda erakorralise kiirmaksejuhisena ainult:

a) keskpangad ja

b) osalejad, maksete puhul CLS Rahvusvahelisele Pangale (CLS International Bank) või CLS Rahvus- vahelisest Pangast ja kõrvalsüsteemidele likviidsuse ülekandmise puhul kõrvalsüsteemiliidest kasutades. Kõik kõrvalsüsteemi poolt kõrvalsüsteemiliidese kaudu esitatud maksekorraldused osaleja maksemooduli konto debiteerimiseks või krediteerimiseks on erakorralised kiirmaksejuhised.

(3) Teabe- ja kontrollimooduli kaudu esitatud likviidsuse ülekandmise juhised on kiirmaksejuhised.

(4) Maksja võib muuta tavaliste ja kiirmaksejuhiste prioriteete teabe- ja kontrollimooduli kaudu ning muudatus jõustub viivitamata. Erakorralise kiirmaksejuhise prioriteeti ei saa muuta.

Artikkel 16 – Likviidsuslimiidid

(1) Osaleja võib piirata vaba likviidsuse kasutamist teiste TARGET2 osalejate, välja arvatud kesk- xxxxxxx, maksejuhiste täitmiseks, kehtestades kahepoolsed või mitmepoolsed limiidid. Selliseid limiite saab kehtestada ainult tavaliste maksejuhiste suhtes.

(2) Limiite võib kehtestada ainult AL xxxxx xxxxx või xxxxx suhtes tervikuna. Limiite ei või kehtestada ainult ühe AL rühma liikme maksemooduli konto suhtes. Samuti ei või ühe AL rühma liikmed üksteise suhtes limiite kehtestada.

(3) Kui osaleja kehtestab kahepoolse limiidi, xxxxx xx sellega Eesti Pangale korralduse, et vastuvõetud maksejuhist ei või arveldada, kui tema poolt teise TARGET2 osaleja maksemooduli kontole minevate tavaliste maksejuhiste summa, millest on maha arvatud sellelt TARGET2 osaleja maksemooduli kontolt tulevate tavaliste ja kiirmaksete summa, ületab seda kahepoolset limiiti.

(4) Osaleja võib kehtestada mitmepoolse limiidi ainult suhetele, mille suhtes ei ole kehtestatud kahe- poolset limiiti. Mitmepoolse limiidi võib kehtestada xxxx juhul, kui osaleja on kehtestanud vähemalt ühe kahepoolse limiidi. Kui osaleja kehtestab mitmepoolse limiidi, xxxxx xx Eesti Pangale juhise, et vastu- võetud maksejuhist ei või arveldada, kui tema poolt teistele TARGET2 osalejate maksemooduli kontodele, mille suhtes ei ole kehtestatud kahepoolset limiiti, suunatud tavaliste maksejuhiste summa, millest on maha arvatud neilt maksemooduli kontodelt laekuvate tavaliste ja kiirmaksete summa, ületab seda mitmepoolset limiiti.

(5) Iga limiidi miinimumsumma on üks miljon eurot. Kahe- või mitmepoolse nullmääraga limiidi puhul loetakse, et limiit puudub. Null euro xx xxx miljoni euro vahemikku jäävad limiidid ei ole võimalikud.

(6) ICMi kaudu võib limiite muuta reaalajas nii, et need hakkavad kehtima viivitamata või alates järgmisest tööpäevast. Kui limiit on muudetud nulliks, ei saa xxxx xxxxx tööpäeval uuesti muuta. Uue kahe- või mitmepoolse limiidi kehtestamine jõustub järgmisel tööpäeval.

Artikkel 17 – Likviidsuse reserveerimine

(1) Osalejad võivad ICMi kaudu reserveerida likviidsust kiirmakseteks ja erakorralisteks kiirmakseteks.

(2) AL rühma haldur võib reserveerida likviidsust AL rühmale tervikuna. Likviidsust ei või reserveerida AL rühma peetavatele üksikutele kontodele eraldi.

(3) Reserveerides teatava hulga likviidsust erakorralisteks kiirmakseteks, lubab osaleja Eesti Pangal arveldada kiirmaksejuhiseid ja tavalisi maksejuhiseid ainult juhul, kui selleks jääb pärast erakorraliste kiirmaksejuhiste jaoks reserveeritud likviidsuse mahaarvamist likviidsust üle.

(4) Reserveerides teatava hulga likviidsust kiirmakseteks, lubab osaleja Eesti Pangal arveldada tavalisi maksejuhiseid ainult juhul, kui selleks jääb pärast kiirmaksejuhiste ja erakorraliste kiirmaksejuhiste jaoks reserveeritud likviidsuse mahaarvamist likviidsust üle.

(5) Pärast reserveerimisnõude saamist kontrollib Eesti Pank, kas likviidsus osaleja maksemooduli kontol on reserveerimiseks piisav. Kui likviidsus ei ole piisav, reserveeritakse ainult maksemooduli kontol xxxx xxxx likviidsus. Ülejäänud likviidsus reserveeritakse siis, kui tekib täiendav likviidsus.

(6) Likviidsuse reserveeringu suurust võib muuta. Osalejad võivad ICMi kaudu esitada uute summade reserveerimisnõude, mis jõustub viivitamata või alates järgmise tööpäeva algusest.

Artikkel 17a – Likviidsuse reserveerimise ja eraldamise püsikorraldused

(1) Osalejad võivad reserveerida likviidsust ettemääratud summas erakorralisteks kiirmaksejuhisteks või kiirmaksejuhisteks teabe- ja kontrollimooduli kaudu. Selline püsikorraldus või muudatus püsikorralduses jõustub järgmisel tööpäeval.

(2) Osalejad võivad teabe- ja kontrollimooduli kaudu reserveerida likviidsust ettemääratud summas kõrvalsüsteemi jaoks. Selline püsikorraldus või muudatus püsikorralduses jõustub järgmisel tööpäeval. Kõrvalsüsteemi vastava taotluse korral loetakse, et likviidsuse eraldamise juhise Eesti Pangale on kõrvalsüsteemi nimel andnud osaleja.

Artikkel 18 – Ettemääratud arveldusajad

(1) Maksealgatajad võivad ette määrata maksejuhiste arveldamise aja tööpäeval kasutades varaseima debiteerimise aja määrangut (Earliest Debit Time Indicator) või hiliseima debiteerimise aja määrangut (Latest Debit Time Indicator).

(2) Kui kasutatakse varaseima debiteerimise aja määrangut, siis maksejuhis salvestatakse ning sisestatakse sisendkontrolli alles määratud ajal.

(3) Kui kasutatakse hiliseima debiteerimise aja määrangut, lükatakse maksejuhis tagasi, xxx xxxx ei saa määratud debiteerimistähtajal arveldada. 15 minutit enne ettemääratud debiteerimistähtaega saadetakse maksealgatajale ICMi kaudu automaatne teade. Maksealgataja võib kasutada debiteerimise lõpptähtaja määrangut ka ainult hoiatusmääranguna. Sellistel juhtudel ei lükata vastavat maksejuhist tagasi.

(4) Maksealgatajad võivad ICMi kaudu varaseima debiteerimise xxx xx hiliseima debiteerimise aja määrangut muuta.

(5) Täpsem tehniline kirjeldus on toodud I liites.

Artikkel 19 – Eelesitatud maksejuhised

(1) Maksejuhiseid võib esitada kuni viis tööpäeva enne määratud arvelduspäeva (ladustatud maksejuhised).

(2) Ladustatud maksejuhised võetakse vastu ja sisestatakse sisendkontrolli maksealgataja määratud kuupäeval V liites määratletud arveldusperioodi alguses. Ladustatud maksejuhised pannakse sama prioriteediga maksejuhiste ette.

(3) Artikli 15 lõige 3, artikli 22 lõige 2 ja artikli 29 lõike 1 punkt a kehtivad vajalike muudatustega (mutatis mutandis) ladustatud maksejuhiste suhtes.

Artikkel 20 – Maksejuhiste arveldamine sisendkontrollis

(1) Kui maksealgatajad ei ole ette määranud arvelduse aega artiklis 18 kirjeldatud viisil, arveldatakse vastuvõetud maksejuhised viivitamata või hiljemalt selle tööpäeva lõpuks, mil need vastu võeti, tingimusel, et maksja maksemooduli kontol on piisavalt vahendeid ning võttes arvesse artiklites 16 ja 17 sätestatud likviidsuse limiite ja reserveeringuid.

(2) Vahendite allikaks võivad olla:

a) maksemooduli konto vaba likviidsus; või

b) teistelt TARGET2 osalejatelt laekuvad maksed, olenevalt rakendatavatest optimeerimismenetlustest.

(3) Erakorralistele kiirmaksejuhistele kohaldatakse lihtjärjekorra (first in, first out, FIFO) põhimõtet. See tähendab, et erakorralised kiirmaksejuhised arveldatakse kronoloogilises järjekorras. Kiir- ja tavalisi maksejuhiseid ei arveldata, kui järjekorras on erakorralisi kiirmaksejuhiseid.

(4) Kiirmaksejuhistele kohaldatakse samuti FIFO põhimõtet. Tavalisi maksejuhiseid ei arveldata, kui järjekorras on kiirmaksejuhiseid või erakorralisi kiirmaksejuhiseid.

(5) Lõigetes 3 ja 4 sätestatust olenemata võib madalama prioriteediga maksejuhiseid (või sama prioriteediga hiljem vastuvõetud maksejuhiseid) arveldada enne kõrgema prioriteediga maksejuhiseid (või enne sama prioriteediga varem vastuvõetud maksejuhiseid), kui madalama prioriteediga maksejuhiseid saab tasaarveldada laekumisel olevate maksetega ning selle tulemusel maksja likviidsus suureneb.

(6) Tavalised maksejuhised arveldatakse vastavalt FIFOst möödamineku (FIFO by-passing) põhimõttele. See tähendab, et need võib arveldada kohe (olenemata teistest varem laekunud ja järjekorda võetud tavalistest maksetest) ning kalduda seega kõrvale FIFO põhimõttest, tingimusel et arveldusteks on olemas piisavad vabad vahendid.

(7) Maksejuhiste sisendkontrolli käigus arveldamise täpsemad üksikasjad on toodud I liites.

Artikkel 21 – Järjekorras olevate maksejuhiste arveldamine ja tagasilükkamine

(1) Xxxxxxxxxxxx, mida ei arveldata viivitamata sisendkontrolli käigus, pannakse järjekordadesse juhise andnud osaleja poolt artikli 15 kohaselt määratud prioriteetide järgi.

(2) Järjekorras olevate maksejuhiste arveldamise optimeerimiseks võib Eesti Pank kasutada I liites kirjeldatud optimeerimismenetlust.

(3) Teabe- ja kontrollimooduli kaudu võib maksja muuta maksejuhiste kohta järjekorras ehk neid ümber järjestada, v.a erakorraliste kiirmaksejuhiste puhul. Maksejuhiseid võib V liites osutatud arveldusperioodi xxxxxx xxxx ajal viivitamata viia kas vastava järjekorra ette või lõppu.

(4) Maksja taotlusel võib Eesti Pank või, agregeeritud likviidsuse (AL) rühma puhul, AL rühma halduri keskpank otsustada muuta erakorralise kiirmaksejuhise kohta järjekorras (v.a erakorralised maksejuhised arvelduskordades nr 5 ja 6), kui see muutus ei mõjuta kõrvalsüsteemi sujuvat arveldamist TARGET2s või ei xxxxxx xxxx viisil süsteemiriski.

(5) Piisava likviidsuse puudumise korral lükatakse teabe- ja kontrollimoodulis algatatud likviidsuse ülekandmise juhised viivitamata tagasi. Teised maksejuhised tuleb tagasi lükata neid arveldamata, xxx xxxx ei ole võimalik vastava sõnumiliigi jaoks määratud hetkel arveldada, nagu see on määratletud V liites.

Artikkel 22 – Maksejuhiste sisestamine süsteemi ja nende tagasivõtmatus

(1) Arvelduse lõplikkuse direktiivi artikli 3 lõike 1 esimese xxxxx xx krediidiasutuste seaduse § 87 lõike 5 mõttes loetakse maksejuhis TARGET2-Eestisse sisestatuks samaaegselt vastava osaleja maksemooduli konto debiteerimisega.

(2) Xxxxxxxxxxx võib tagasi xxxxx, xxxx see on sisestatud TARGET2-Eestisse esimese lõike kohaselt. Maksejuhist, mille suhtes on rakendatud algoritm I liites kirjeldatu kohaselt, ei saa algoritmi töö ajal tagasi xxxxx.

V JAOTIS LIKVIIDSUSE KOONDAMINE

Artikkel 23 – Likviidsuse koondamise režiim

Eesti Pank võimaldab konsolideeritud kontoteabe (CAI) režiimi ja agregeeritud likviidsuse (AL) režiimi.

Artikkel 24 – Konsolideeritud kontoteabe režiim

(1) CAI režiimi võivad kasutada järgmised üksused:

a) krediidiasutus ja/või selle filiaalid (olenemata sellest, kas need üksused osalevad samas TARGET2 osasüsteemis), kui asjaomastel üksustel on mitu erinevate BICidega maksemooduli kontot; või

b) kaks või enam krediidiasutust, kes kuuluvad samasse rühma, ja/või nende filiaalid, kui igaühel neist on üks või rohkem erinevate BICidega maksemooduli kontot.

(2) a) CAI režiimis antakse igale CAI rühma liikmele ja tema keskpangale rühma liikmete makse- moodulite kontode nimekiri ning järgmine CAI rühma tasandil konsolideeritud lisateave:

i) päevasisene laen (kui on);

ii) kontode ja allkontode jäägid;

iii) käive;

iv) arveldatud maksed;

v) järjekorras olevad maksejuhised.

b) CAI rühma halduril ja tema keskpangal on juurdepääs igale eelnimetatud teabeliigile kõikide CAI rühma maksemooduli kontode osas.

c) käesolevas lõikes osutatud teavet antakse ICMi kaudu.

(3) CAI rühma halduril on õigus algatada ICMi kaudu likviidsuse ülekandeid samasse CAI rühma kuuluvate maksemooduli kontode vahel, sh nende allkontode vahel.

(4) CAI rühma võib kuuluda ka AL rühma kuuluvaid maksemooduli kontosid. Sellisel juhul kuuluvad kõik selle AL rühma maksemooduli kontod CAI rühma.

(5) Kui kaks või enam maksemooduli kontot kuuluvad AL rühma xx xxxxx ajal xx XXX rühma (mis hõlmab xx xxxx maksemooduli kontosid), on AL rühma sisestes suhetes ülimuslikud AL rühma eeskirjad.

(6) XXX xxxx, mis hõlmab ka AL rühma maksemooduli kontosid, võib määrata CAI rühma halduri, kes ei kattu AL rühma halduriga.

(7) Artikli 25 lõigetes 4 ja 5 sätestatud loa andmise kord AL režiimi kasutamiseks kehtib mutatis mutandis loa andmisele CAI režiimi kasutamiseks. CAI rühma haldur ei esita teostatud CAI lepingut haldavale RKP-le.

Artikkel 25 – Agregeeritud likviidsuse režiim

(1) AL režiimi võivad kasutada järgmised üksused:

a) krediidiasutus ja/või selle filiaalid (olenemata sellest, kas need üksused osalevad samas TARGET2 osasüsteemis), kui need asjaomased üksused on asutatud euroalal xx xxxx on mitu erinevate ettevõtte tunnuskoodidega (BIC) maksemooduli kontot;

b) väljaspool euroala asutatud krediidiasutuse euroalas asutatud filiaalid (olenemata sellest, kas need üksused osalevad samas TARGET2 osasüsteemis), xxx xxxx filiaalidel on mitu erinevate ettevõtte tunnuskoodidega (BIC) maksemooduli kontot; või

c) kaks või enam punktis a osutatud krediidiasutust ja/või punktis b osutatud filiaali, mis kuuluvad samasse rühma.

Igal punktides a–c osutatud juhul on nõutav, et asjaomased üksused sõlmiksid vastava osaleva RKPga päevasisese laenu lepingu.

(2) AL režiimis agregeeritakse kõikide AL rühma liikmete maksemooduli kontode vaba likviidsus, et kontrollida, kas maksejuhis on piisavalt kaetud. Eeltoodust olenemata kohaldatakse kahepoolsele maksemooduli konto suhtele AL rühma liikme ja tema AL-RKP vahel jätkuvalt vastava TARGET2 osasüsteemi reegleid koos AL lepingus sätestatud erisustega. AL rühma liikmele tema maksemooduli kontol antud päevasisese laenu võib katta vaba likviidsusega teistel AL rühma liikmete maksemooduli kontodel või mis tahes muu sama AL-RKP juures tegutseva AL rühma liikmete maksemooduli kontodel.

(3) AL režiimi kasutamiseks peavad lõikes 1 sätestatud kriteeriumitele vastavad TARGET2 osalejad sõlmima AL lepingu Eesti Pangaga ja kohastel juhtudel teiste TARGET2 osasüsteemide, milles teised AL rühma liikmed osalevad, keskpankadega. TARGET2 osaleja võib sõlmida iga maksemooduli konto osas ainult ühe AL lepingu. AL leping sõlmitakse VII liites sätestatud vormis.

(4) Iga XX xxxx nimetab AL rühma halduri. Xxx XX xxxx koosneb ainult ühest osalejast, tegutseb see osaleja AL rühma haldurina. TARGET2 osaleja, kes on nimetatud AL rühma haldur, esitab haldavale RKP-le kirjaliku taotluse (mis sisaldab Eesti Panga antavat staatiliste andmete kogumisvormi) kasutada AL režiimi ja lisab taotlusele haldava RKP poolt antud lepinguvormil allkirjastatud AL lepingu. Teised AL rühma liikmed esitavad oma kirjalikud taotlused (mis sisaldavad Eesti Panga antavat staatiliste andmete kogumisvormi) oma vastavatele AL-RKPdele. Haldav RKP võib nõuda lisateavet või dokumente, mida ta peab taotluse lahendamisel vajalikuks. Lisaks võib haldav RKP kokkuleppel teiste AL-RKPdega nõuda AL lepingusse sätete lisamist, mida ta peab vajalikuks, et tagada kõikide AL rühma liikmete olemasoleva ja/või tulevase kohustuse kohast ja õigeaegset täitmist mis tahes AL-RKP suhtes.

(5) Haldav RKP kontrollib, kas taotlejad vastavad AL rühma moodustamise nõuetele ning kas AL leping on kohaselt sõlmitud. Sel eesmärgil võib haldav NCB teha koostööd teiste AL-RKPdega. Haldav RKP saadab oma kirjaliku otsuse AL rühma haldurile ühe kuu jooksul lõikes 4 osutatud taotluse saamisest või, kui haldav RKP nõuab lisateavet, ühe kuu jooksul lisateabe saamisest. Taotluse rahuldamata jätmise otsus peab olema põhjendatud.

(6) AL rühma liikmetel on automaatselt juurdepääs CAI režiimile.

(7) Teabe andmine ja juurdepääs interaktiivsetele kontrollimeetmetele toimub AL rühmas ICM kaudu.

Artikkel 25a – Pant xx xxxxx realiseerimine

(1) Eesti Panga olemasolevad ja tulevased nõuded, mis tulenevad AL rühma liikme ja Eesti Panga vahelisest õigussuhtest ning mis on ÜT artikli 36 lõigete 1 ja 2 kohaselt tagatud pandiga, hõlmavad Eesti Panga nõudeid selle AL rühma liikme vastu, mis tulenevad AL lepingust, mille pooleks nad mõlemad on.

(2) Xxxx et see piiraks AL lepingu kohaldamist, ei takista selline pant osalejal kasutamast oma maksemooduli kontol/kontodel hoiustatud raha tööpäeva jooksul.

(3) Realiseerimissündmuse korral on Eesti Pangal piiramatu õigus realiseerida pant xxxx etteteatamiseta.

Artikkel 26 – Nõuete tasaarveldus vastavalt artikli 36 lõigetele 4 ja 5

Realiseerimissündmuse esinemise korral loetakse selle AL rühma liikme vastu olevate kõikide Eesti Panga nõuete tähtaeg saabunuks ja kohaldatakse ÜT artikli 36 lõikeid 4 ja 5.

VI JAOTIS TURVANÕUDED JA ERIOLUKORD

Artikkel 27 – Talitluspidevus ja eriolukorra meetmed

Ebatavalise välissündmuse või muu sündmuse korral, mis mõjutab ühisplatvormi tööd, kohaldatakse IV liites kirjeldatud talitluspidevuse ja eriolukorra meetmeid.

Artikkel 28 – Turvanõuded

(1) Osalejad rakendavad asjakohast turvakontrolli, et kaitsta oma süsteeme lubamatu juurdepääsu ja kasutamise eest. Osalejad on ainuvastutavad oma süsteemide konfidentsiaalsuse, usaldusväärsuse ja kättesaadavuse piisava kaitse eest.

(2) Osalejad peavad teavitama Eesti Xxxxx kõikidest oma tehnilise infrastruktuuri turvalisusega seotud sündmustest ja kohastel juhtudel kolmandatest isikutest teenusepakkujate tehnilise infrastruktuuri turvalisusega seotud sündmustest. Eesti Pank võib nõuda sündmuse kohta lisateavet ja vajaduse korral xx xxxx, et osaleja rakendaks asjakohaseid meetmeid, vältimaks selliste sündmuste kordumist.

(3) Eesti Pank võib kõikide osalejate ja/või Eesti Panga hinnangul TARGET2-Eesti toimimisele olulist mõju avaldavate osalejate suhtes kohaldada täiendavaid turvanõudeid.

VII JAOTIS

TEABE- JA KONTROLLIMOODUL

Artikkel 29 – ICMi kasutamine

(1) ICM võimaldab:

a) osalejate juurdepääsu teabele nende kontode kohta ning likviidsuse juhtimist;

b) likviidsuse ülekandmise korralduste algatamist; ja

c) makseinfrastruktuuri rikete korral kindlasummaliste varumaksete ja eriolukorra varumaksete algatamist osalejate poolt.

(2) Täpsem tehniline kirjeldus ICMi kohta on toodud I liites.

VIII JAOTIS HÜVITAMINE, VASTUTUS JA TÕENDID

Artikkel 30 – Hüvitussüsteem

Kui maksekorraldust ei ole võimalik arveldada selle vastuvõtmise tööpäeval TARGET2 talitlushäire tõttu, pakub Eesti Pank asjaomastele otseosalejatele hüvitist II liites sätestatud erikorra kohaselt.

Artikkel 31 – Vastutus

(1) Täites oma ÜTst tulenevaid kohustusi, kehtib Eesti Panga ja osalejate vastastikustes suhetes xxxxxx mõistliku hoolsuse kohustus.

(2) Eesti Pank vastutab oma osalejate ees TARGET2-Eesti tööst tekkinud mis tahes kahju eest, xxx xxxxx põhjuseks on xxxxxx (muuhulgas tahtlik väärkäitumine) või xxxxx hooletus. Hooletuse korral on Eesti Panga vastutus piiratud osaleja otsese kahjuga, s.t vastava tehingu summaga ja/või selle intressiga, välistades kaudse kahju.

(3) Eesti Pank ei vastuta kahju eest, mis tuleneb tehnilise infrastruktuuri (muuhulgas Eesti Panga arvutisüsteemi, arvutiprogrammide, andmete, rakenduste või võrguühendusega) seotud talitlushäirest või rikkest, xxx xxxxxxx talitlushäire või xxxx tekib hoolimata Eesti Panga võetud meetmetest, mis on mõistlikult vajalikud nimetatud infrastruktuuri talitlushäirete või rikete ärahoidmiseks ning nende talitlus- häirete või rikete tagajärgede kõrvaldamiseks (viimasel juhul muu hulgas IV liites nimetatud talitlus- pidevuse ja eriolukorra meetmete algatamine ja elluviimine).

(4) Eesti Pank ei vastuta:

a) kahju eest ulatuses, mille on põhjustanud osaleja; või

b) kui kahju põhjustab välissündmus, mille esinemine mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt xx xxxxx Eesti Pangast (vääramatu jõud).

(5) Piiramata võlaõigusseaduse arveldusi reguleerivate sätete kohaldamist, kohaldatakse lõikeid 1–4 ulatuses, milles on võimalik Eesti Panga vastutust välistada.

(6) Eesti Xxxx xx osalejad teevad kõik mõistliku ja otstarbeka, et vähendada käesolevas artiklis osutatud kahju.

(7) Täites ÜTst tulenevaid kohustusi, võib Eesti Pank tellida oma nimel teenuseid kolmandatelt isikutelt, eelkõige telekommunikatsiooni- või muu võrgu pakkujatelt või muudelt üksustelt, kui see on vajalik Eesti Panga kohustuste täitmiseks või tavalise turutava tõttu. Eesti Panga kohustused piirduvad selliste kolmandate isikute nõuetekohase valiku xx xxxxx rakendamisega ning Eesti Panga vastutus on vastavalt piiratud. Käesoleva lõike tähenduses ei loeta ühisplatvormi käitavaid keskpanku kolmandateks isikuteks.

Artikkel 32 – Tõendid

(1) Kui ÜT ei sätesta teisiti, edastatakse kõik maksetega ja maksete töötlemisega seotud TARGET2 puudutavad sõnumid, näiteks debiteerimise ja krediteerimise kinnitused või kontoväljavõtted, Eesti Panga ja osalejate vahel võrguteenuse osutaja kaudu.

(2) Eesti Panga või võrguteenuse osutaja poolt säilitatavad elektroonilised või kirjalikud sõnumid loetakse tõenditeks Eesti Panga kaudu töödeldud maksete kohta. Võrguteenuse osutaja originaalsõnumi salvestatud või trükitud versioon loetakse tõendiks, olenemata originaalsõnumi vormist.

(3) Kui osaleja ühendus võrguteenuse osutajaga ei tööta, kasutab osaleja sõnumite edastamise alternatiivseid viise, mis on määratletud IV liites. Sellistel juhtudel on Eesti Panga salvestatud või trükitud sõnumi versioonil samasugune tõendi väärtus nagu originaalsõnumil olenemata selle vormist.

(4) Eesti Pank peab täielikku arvestust osalejate poolt esitatud maksejuhiste ja laekunud maksete kohta vähemalt kümme aastat alates selliste maksejuhiste esitamise või maksete laekumise hetkest; igal juhul peetakse asjaomast täielikku arvestust minimaalselt viis aastat iga TARGET2 osaleja kohta, kes on pideva jälgimise all Euroopa Liidu Nõukogu ja liikmesriikide poolt kehtestatud piirangute kohaselt, erinõuete korral veelgi kauem.

(5) Eesti Panga enda raamatupidamine, olenemata sellest, millisel kandjal seda peetakse, loetakse tõendiks osaleja kohustuste ning faktide ja sündmuste tuvastamisel, millele pooled tuginevad.

IX JAOTIS

OSALUSE LÕPETAMINE JA KONTODE SULGEMINE

Artikkel 33 – Osaluse kestvus ja korraline lõpetamine

(1) Osalemine TARGET2-Eestis kehtib tähtajatult, xxxx et see piiraks artikli 34 kohaldamist.

(2) Osaleja võib lõpetada osalemise TARGET2-Eestis xxxx xxxx, teatades sellest 14 tööpäeva ette, kui ta ei lepi Eesti Pangaga kokku lühemas etteteatamisajas.

(3) Eesti Pank võib lõpetada osaleja osalemise TARGET2-Eestis xxxx xxxx, teatades sellest xxxx kuud ette, kui ta ei lepi selle osalejaga kokku erinevas etteteatamisajas.

(4) Kui osalemine süsteemis lõpeb, jäävad artiklis 38 sätestatud konfidentsiaalsuskohustused kehtima viie aasta jooksul osalemise lõppemisest alates.

(5) Osalemise lõppemise korral suletakse asjaomase osaleja maksemooduli kontod kooskõlas artikliga 35.

Artikkel 34 – Osalemise peatamine ja erakorraline lõpetamine

(1) Osaleja osalemine TARGET2-Eestis lõpetatakse viivitamata ja xxxx etteteatamiseta või peatatakse, kui esineb mõni järgmistest probleemsündmustest:

a) maksejõuetusmenetluse algatamine; ja/või

b) osaleja xx xxxxx enam artiklis 4 sätestatud juurdepääsutingimustele.

(2) Eesti Pank võib etteteatamiseta lõpetada või peatada osaleja osalemise TARGET2-Eestis, kui:

a) toimub üks või mitu probleemsündmust (mida ei ole osutatud lõikes 1);

b) osaleja rikub oluliselt ÜT nõudeid;

c) osaleja ei täida olulist kohustust Eesti Panga ees; ja/või

d) osaleja on TARGET2 CUGst välja arvatud või on tema liikmelisus muul viisil lõppenud;

e) toimub muu osalejaga seotud sündmus, mis võib Eesti Panga hinnangul ohustada TARGET2-Eesti või muu TARGET2 osasüsteemi üldist stabiilsust, usaldatavust ja ohutust või Eesti Panga võimet täita Eesti Panga seaduses ja Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjas sätestatud ülesandeid; ja/või

f) Eesti Pank peatab või lõpetab osaleja juurdepääsu päevasisesele laenule xxxx 3 artikli 6 lõike 1 kohaselt.

(3) Kasutades lõikest 2 tulenevat kaalutlusõigust, võtab Eesti Pank muu hulgas arvesse probleem- sündmuse või lõike 2 punktides a–c nimetatud sündmuste tõsidust.

(4) a) Kui Eesti Pank peatab või lõpetab osaleja osalemise TARGET2-Eestis lõigete 1 või 2 alusel, teatab Eesti Pank osalemise peatamisest või lõpetamisest ICM teatega viivitamata sellele osalejale, teistele keskpankadele ja teistele osalejatele.

b) Kui teine keskpank on Eesti Pangale teatanud osaleja osalemise peatamisest või lõpetamisest teises TARGET2 osasüsteemis, teatab Eesti Pank ICM teatega oma osalejatele viivitamata sellest peatamisest või lõpetamisest.

c) ICM xxxxx kättesaamisel osalejate poolt loetakse, et neid on osaleja osalemise lõpetamisest/peatamisest TARGET2-Eestis või teises TARGET2 osasüsteemis teavitatud. Osalejad vastutavad kahju eest, mis tuleneb osalejatele, xxxxx osalemine on peatatud või lõpetatud, määratud maksejuhise edastamisest, xxx xxxxxxx maksejuhis on sisestatud TARGET2-Eestisse pärast ICM xxxxx saamist.

(5) Kui osaleja osalemine on peatatud, xx xxxx TARGET2-Eesti sellelt osalejalt vastu uusi maksejuhiseid. Järjekorras olevad maksejuhised, ladustatud maksejuhised või sellise osaleja kasuks esitatud uued maksejuhised lükatakse tagasi.

(6) Kui osaleja osalus TARGET2-Eestis on peatatud, arhiveeritakse kõik tema laekuvad maksed ja väljuvad maksejuhised ja sisestatakse sisendkontrolli alles pärast xxxx, xxx peatatud osalusega osaleja keskpank on neid selgesõnaliselt aktseptinud.

Artikkel 35 – Maksemooduli kontode sulgemine

(1) Osalejad võivad sulgeda oma maksemooduli kontosid xxxx xxxx, teatades sellest Eesti Pangale 14 töö- päeva ette.

(2) Osaluse lõpetamisel artiklite 33 ja 34 kohaselt sulgeb Eesti Pank asjaomase osaleja maksemooduli kontod pärast xxxx, xxx Eesti Pank on:

a) arveldanud või tagasi lükanud kõik järjekorras olevad maksejuhised; ja

b) kasutanud xxx xxxxx- või tagatise- ja tasaarveldusõigust artikli 36 alusel.

X JAOTIS LÕPPSÄTTED

Artikkel 36 – Eesti Panga pandi- või tagatise- ja tasaarveldusõigus

(1) Eesti Pangal on osaleja maksemooduli kontodel olemasolevate ja tulevaste positiivsete jääkide suhtes pandiõigus, mis tagab poolte õigussuhtest tulenevaid olemasolevaid ja tulevasi nõudeid finantstagatisena.

(2) Eesti Pangal on lõikes 1 nimetatud õigus isegi juhul, kui tema nõuded on tingimuslikud või nende tähtaeg ei ole saabunud.

(3) Osaleja kinnitab käesolevaga maksemooduli konto omaniku pädevuses, et on teadlik pandiõiguse tekkimisest Eesti Panga kasuks, xxxxx juures see konto on avatud. Käesolev kinnitus tähendab nõustumist

finantstagatise andmisega Eesti Pangale asjaõigusseaduse tähenduses. Maksemooduli kontole makstud summad loetakse ainuüksi maksmise fakti alusel tagasivõtmatult ja tingimusteta pandituks osaleja kohustuste täieliku täitmise tagamiseks.

(4) Xxxxx xxx:

a) esineb artikli 34 lõikes 1 osutatud probleemsündmus; või

b) artikli 34 lõikes 2 osutatud muu sündmus on tinginud osaleja TARGET2-Eestis osalemise lõpetamise või peatamise,

olenemata osaleja suhtes maksejõuetusmenetluse algatamisest ja osaleja õiguste mis tahes loovutamisest, kohtulikust või muust arestimisest või muust käsutamisest, loetakse osaleja kõikide kohustuste tähtaeg xxxx xxxx teatamata ja xxxx ühegi ametiasutuse eelneva kinnituse nõudmiseta viivitamata saabunuks. Lisaks tasaarveldatakse osaleja ja Eesti Panga vastastikused kohustused automaatselt ja suurema võlgnevusega pool tasub teisele poolele summade xxxx.

(5) Eesti Pank teatab osalejale viivitamata lõike 4 alusel toimunud tasaarveldusest.

(6) Eesti Pank võib xxxx xxxx teatamata debiteerida osaleja maksemooduli kontot summa võrra, mille osaleja võlgneb Eesti Pangale seoses õigusliku suhtega osaleja ja Eesti Panga vahel.

Artikkel 37 – Tagatisõigused allkontodel olevate vahendite suhtes

(1) Kui TARGET2-Eesti arveldab kõrvalsüsteemide makseid suunise EKP/2007/2 IV xxxx kohaselt, on Eesti Pangal finantstagatisena käsitletav pandiõigus osaleja allkonto jäägile, mis on avatud kõrval- süsteemi maksetega seotud maksejuhiste arveldamiseks asjaomase kõrvalsüsteemi ja tema keskpanga vahelise lepingu alusel. See xxxx xxxxx osaleja lõikes 7 osutatud kohustusi Eesti Panga ees seoses vastava arveldusega.

(2) Kõrvalsüsteemi xxxxx korral (teade „Töötsükli algus”) külmutab Eesti Pank osaleja allkontol oleva jäägi. Seejärel suurendab või vähendab Eesti Pank kohastel juhtudel külmutatud jääki, krediteerides või debiteerides süsteemidevahelised maksed allkontol või krediteerides allkontol likviidsuse ülekande. Külmutamine lõpeb kõrvalsüsteemi xxxxx korral (teade „Töötsükli xxxx”).

(3) Kinnitusega osaleja allkonto jäägi külmutamise kohta garanteerib Eesti Pank kõrvalsüsteemi makse teostamise kindla jäägi ulatuses. Kinnitusega külmutatud jäägi suurendamise või vähendamise kohta, krediteerides või debiteerides süsteemidevahelise arvelduse makseid allkontodel või krediteerides allkontol likviidsuse ülekande, suureneb või väheneb automaatselt xx xxxxx teostamiseks garanteeritud summa. Xxxx et see mõjutaks eespool osutatud garantii suurenemist või vähenemist, on garantii tagasivõtmatu, tingimusteta ja kuulub tasumisele esimesel nõudmisel. Juhul kui Eesti Pank ei ole kõrvalsüsteemi kesk- pank, loetakse eespool osutatud garantii kõrvalsüsteemi keskpangale andmise juhis antuks Eesti Pangale.

(4) Kui osaleja suhtes ei toimu maksejõuetusmenetlust, arveldatakse kõrvalsüsteemiga seotud makse- juhised osaleja arvelduskohustuse täitmiseks xxxx garantiile toetumata ja xxxx tagatisõiguse kasutamiseta osaleja allkonto suhtes.

(5) Osaleja maksejõuetuse korral on kõrvalsüsteemiga seotud maksejuhis osaleja arvelduskohustuse täitmiseks esimese järjekorra nõue garantiikohustuse kohaselt; seetõttu toimub osaleja allkontolt juhises osutatud summa debiteerimisega (ja kõrvalsüsteemi tehnilise konto krediteerimisega) Eesti Panga garantiikohustuse täitmine ja Eesti Panga tagatisõiguse teostamine osaleja allkonto jäägi suhtes.

(6) Garantii lõppeb kõrvalsüsteemilt xxxxx saamisega arvelduse teostamise kohta (teade „Töötsükli xxxx”).

(7) Osaleja on kohustatud hüvitama Eesti Pangale kõik maksed, mis Eesti Pank sellise garantii xxxxx xxxx.

Artikkel 38 – Konfidentsiaalsus

(1) Eesti Pank hoiab saladuses kogu tundliku või salajase teabe, muu hulgas teabe maksete, tehniliste asjaolude või organisatsiooni kohta, mis kuulub osalejale või osaleja klientidele, välja arvatud juhul, kui osaleja või tema klient on andnud kirjaliku nõusoleku teabe avaldamiseks või teabe avaldamine on lubatud või nõutav seaduse alusel.

(2) Erandina lõikest 1 nõustub osaleja, et Eesti Pank võib avalikustada TARGET2-Eesti töö käigus saadud teavet osaleja või osaleja klientide maksete, tehniliste asjaolude või organisatsiooni kohta teistele keskpankadele või kolmandatele isikutele, kes osalevad TARGET2-Eesti töös, ulatuses, mis on vajalik TARGET2 tõhusaks toimimiseks, või liikmesriikide ja Euroopa Liidu järelevalveasutustele ulatuses, mis on vajalik nende avalike ülesannete täitmiseks ega ole vastuolus kohaldatava õigusega. Eesti Pank ei vastuta sellise teabe avalikustamise finantsiliste ja äriliste tagajärgede eest.

(3) Erandina lõikest 1 võib Eesti Pank kasutada, avalikustada või avaldada teavet osalejate ja osalejate klientide maksete kohta statistilistel, ajaloolistel, teaduslikel või muudel eesmärkidel, kui see ei võimalda otseselt ega kaudselt tuvastada osalejat ega osaleja kliente ning kui see toimub Eesti Panga avalike ülesannete täitmise käigus või teiste avalike üksuste, kellele teave on üle antud, ülesannete täitmise käigus.

(4) TARGET2-Eesti tööga seotud teavet, millele osalejatel on olnud juurdepääs, võib kasutada ainult ÜTs sätestatud tingimustel. Osalejad peavad hoidma selle teabe saladuses, kui Eesti Pank ei ole andnud selget kirjalikku nõusolekut teabe avalikustamiseks. Osalejad tagavad, et kolmandad isikud, kellelt nad tellivad, hangivad või kellele nad delegeerivad ülesandeid, mis mõjutavad või võivad mõjutada nende kohustuste täitmist vastavalt ÜT-le, täidavad käesolevas artiklis sätestatud konfidentsiaalsuse nõudeid.

(5) Maksejuhiste arveldamiseks on Eesti Pank volitatud töötlema ja edastama vajalikke andmeid võrgu- teenuse osutajale.

Artikkel 39 – Andmekaitse, rahapesu tõkestamine ja seonduvad küsimused

(1) Eeldatakse, et osalejad teavad ja järgivad kõiki oma kohustusi, mis tulenevad andmekaitset, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist, massihävitusrelvade leviku tõkestamise seisukohast tundlikku tuumaenergiaalast tegevust või tuumarelva kandevahendite väljatöötamist reguleerivatest õigusaktidest, eelkõige rakendades asjakohaseid meetmeid seoses nende maksemooduli kontodel debiteeritavate ja krediteeritavate summadega. Osalejad peavad tutvuma võrguteenuse osutaja andmekogumispõhimõtetega enne võrguteenuse osutajaga lepingulise suhte sõlmimist.

(2) Eeldatakse, et osalejad on volitanud Eesti Xxxxx saama nende kohta mis tahes teavet kõikidelt sise- ja välismaistelt rahandus- ja järelevalveasutustelt ning majandusorganisatsioonidelt, xxx xxxxxxx teave on vajalik osaleja osalemiseks TARGET2-Eestis.

Artikkel 40 – Teated

(1) Kui ÜTs ei ole sätestatud teisiti, edastatakse kõik ÜT kohaselt nõutavad või lubatavad teated tähitud kirjaga, faksiga, kirjalikult või autenditud sõnumiga võrguteenuse osutaja kaudu. Teated Eesti Pangale edastatakse Eesti Panga arvelduste osakonna juhatajale xxxxxxxxx Xxxxxxx xxx 00, Xxxxxxx 15095 või BIC aadressil XXXXXX0X või e-posti aadressil xxxxxx@xxxxxxxxx.xx. Teated osalejale saadetakse kas osaleja aadressil, faksinumbril, BIC aadressil või e-posti aadressil, nagu osaleja on Eesti Pangale avaldanud.

(2) Xxxxx saatmise tuvastamiseks tuleb tõendada, et teade toimetati asjakohasele aadressile või et teadet sisaldav ümbrik oli korrektselt adresseeritud ja postitatud.

(3) Kõik teated esitatakse eesti ja/või inglise keeles.

(4) Osalejate suhtes on siduvad kõik Eesti Panga vormid ja dokumendid, mille osalejad on täitnud ja/või allkirjastanud ja mis on edastatud lõigete 1 ja 2 kohaselt ning mille saamist osalejatelt, nende töötajatelt või esindajatelt võib Eesti Pank mõistlikult eeldada, muuhulgas artikli 8 lõike 2 punktis a nimetatud staatiliste andmete kogumisvormid ja artikli 11 lõike 5 alusel antud teave.

Artikkel 41 – Lepinguline suhe võrguteenuse osutajaga

(1) ÜTs nimetatud eesmärkide täitmisel on võrguteenuse osutajaks SWIFT. Iga osaleja sõlmib SWIFTiga eraldi lepingu talle SWIFTi poolt osutatavate teenuste kohta seoses osaleja poolt TARGET2-Eesti kasutamisega. Osaleja ja SWIFTi õigussuhtele kohaldatakse ainult SWIFTi tingimusi.

(2) Kõik osalejad osalevad ka TARGET2 CUGis ühisplatvormi käitavate ja ühisplatvormi SWIFTi teenusehaldurina tegutsevate keskpankade kehtestatud tingimuste kohaselt. Osaleja vastuvõtmine ja väljaarvamine TARGET2 CUGis jõustub, kui SWIFTi teenusehaldur on teatanud sellest SWIFTile.

(3) Osalejad järgivad Eesti Panga poolt kättesaadavaks tehtud TARGET2 SWIFTi teenuseprofiili.

(4) SWIFTi teenused ei kuulu Eesti Panga poolt seoses TARGET2ga osutatavate teenuste hulka.

(5) Eesti Pank ei vastuta XXXXXx (sh tema juhtide, personali ja allhankijate) kui SWIFTi teenuste osutaja tegevuse, vigade või tegevusetuse eest ega ka osalejate poolt XXXXXxxx juurdepääsu saamiseks valitud võrguteenuse osutajate tegevuse, vigade või tegevusetuse eest.

Artikkel 42 – Muudatuste tegemise kord

Eesti Pank võib mis tahes ajal ÜTi, sh liiteid, ühepoolselt muuta. ÜT, sh liidete, muudatustest teatatakse osalejale kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil. Kui osaleja ei ole 14 päeva jooksul muudatustest teatamisest esitanud selgeid vastuväiteid, loetakse, et ta on muudatustega nõustunud. Kui osaleja esitab muudatusele vastuväite, on Eesti Pangal õigus viivitamata lõpetada selle osaleja osalemine TARGET2-Eestis ja sulgeda iga tema maksemooduli konto.

Artikkel 43 – Kolmandate isikute õigused

(1) Osalejad ei või ÜTst tulenevaid või nendega seotud õigusi, huve, kohustusi, vastutust ega nõudeid üle anda, pantida või tagatiseks anda ega loovutada kolmandatele isikutele xxxx Eesti Panga kirjaliku nõusolekuta.

(2) ÜT ei ole aluseks ühegi teise üksuse õigustele või kohustustele xxxxx Eesti Panga ja TARGET2-Eesti osalejate.

Artikkel 44 – Kohaldatav õigus, kohtualluvus ja täitmise koht

(1) Eesti Panga ja TARGET2-Eesti osalejate kahepoolsetele suhetele kohaldatakse Eesti seadust.

(2) Xxxx et see piiraks Euroopa Liidu Kohtu pädevust kuulub kõigi lõikes 1 nimetatud suhtest tulenevate vaidluste lahendamine Eesti kohtute ainupädevusse.

(3) Eesti Panga ja osalejate õigussuhtega seotud toimingute täitmise kohaks loetakse Eesti Panga asukoht.

Artikkel 45 – Sätete kehtivus

Kui mõni ÜT säte on kehtetu või muutub kehtetuks, ei mõjuta see teiste ÜT sätete kehtivust.

Artikkel 46 – Siduvus

Osaledes TARGET2-Eestis nõustuvad osalejad automaatselt ÜT kohaldamisega nendevahelistes suhetes ja suhetes Eesti Pangaga.

I liide

MAKSEJUHISTE TÖÖTLEMISE TEHNILINE KIRJELDUS

Lisaks ÜT-le kehtivad maksejuhiste töötlemise suhtes järgmised reeglid:

1. Infrastruktuuri, võrgu ja formaatide tehnilised nõuded TARGET2-Eestis osalemiseks

(1) TARGET2 kasutab sõnumite vahetamiseks SWIFTi teenuseid. Igal osalejal on seega vaja ühendust SWIFTi turvalise andmeside võrguga (Secure IP Network, SIPN). Iga osaleja maksemooduli konto tuvastatakse 8- või 11-kohalise BICi abil. Lisaks peab iga osaleja läbima testide seeria ja tõendama oma tehnilist ja töökorralduslikku valmisolekut, enne kui ta võib osaleda TARGET2-Eestis.

(2) Maksemoodulisse maksejuhiste edastamiseks ja maksesõnumite vahetamiseks kasutatakse SWIFTNet FIN Y-copy teenust. Selleks otstarbeks luuakse SWIFTi kasutajarühm (Closed User Group, CUG). Vastava TARGET2 CUGi maksejuhised suunatakse vahetult vastuvõtvale TARGET2 osalejale, sisestades tema BICi SWIFTNet FIN sõnumi päisesse.

(3) Kasutada võib järgmisi SWIFTNeti teabe- ja kontrolliteenuseid:

a) SWIFTNet Inter Act;

b) SWIFTNet File Act; ja/või

c) SWIFTNet Browse.

(4) Osalejatevahelise sõnumivahetuse turvalisus tugineb eranditult SWIFTi sertifitseerimisteenuse infra- struktuuril (PKI). Teave PKI teenuse kohta on saadaval SWIFTi dokumentatsioonis.

(5) TARGET2 maksesõnumites kasutatakse SWIFTi kahepoolse suhtehalduse teenust RMA (Relationship Management Application) ainult seoses ühisplatvormi tsentraalse BICiga, kuid mitte TARGET2 osalejate vahel.

2. Maksesõnumite liigid

(1) Töödeldakse järgmist liiki SWIFTNet FIN/SWIFT süsteemi sõnumeid:

Sõnumiliik	Xxxxxxx	Xxxxxxxxx
MT 103	Kohustuslik	Kliendi maksejuhis
MT 103+	Kohustuslik	Kliendi maksejuhis automaatseks töötlemiseks
MT 202	Kohustuslik	Pankadevaheline maksejuhis
MT 202COV	Kohustuslik	Kattemakse
MT 204	Valikuline	Otsedebiteerimismakse
MT 011	Valikuline	Kättesaamise teade
MT 012	Valikuline	Teade saatjale
MT 019	Kohustuslik	Tagasilükkamise teade
MT 900	Valikuline	Debiteerimise kinnitus/krediidiliini muutus
MT 910	Valikuline	Krediteerimise kinnitus/krediidiliini muutus
MT 940/950	Valikuline	Kontoväljavõte

MT 011, MT 012 ja MT 019 on SWIFTi süsteemi sõnumid.

(2) TARGET2-Eestis registreerimisel peavad osalejad teatama, milliseid valikulisi sõnumiliike nad hakkavad kasutama; erandiks on sõnumid MT 011 ja MT 012, mille korral võivad osalejad vastavalt vajadusele otsustada, kas nad soovivad neid konkreetsetel juhtudel saada.

(3) Osalejad peavad järgima XXXXXx sõnumi struktuuri ja väljade nõudeid, mis on määratletud SWIFTi dokumentatsioonis, arvestades TARGET2 piiranguid, kasutaja üksikasjaliku funktsioonikirjelduse (User Detailed Functional Specifications, UDFS) 1. raamatu jaotise 9.1.2.2 kohaselt.

(4) Välja sisu kinnitatakse TARGET2-Eesti tasandil UDFSi nõuete kohaselt. Osalejad võivad omavahel väljade sisu suhtes kokku leppida erireeglites. Nende erireeglite järgimise suhtes ei teostata TARGET2- Eestis eraldi kontrolli.

(5) MT 202COV teadet kasutatakse, et arveldada kattemakseid ehk makseid, mida korrespondentpangad arveldavad kreeditkorralduse teadete alusel, mis esitatakse kliendi pangale muul otsesemal viisil. MT 202COVs sisalduvaid kliendiandmeid ei esitata ICMis.

3. Unikaalsuse kontroll

1) Kõik maksejuhised peavad läbima unikaalsuse kontrolli, mille eesmärk on lükata tagasi maksejuhised, mis on ekslikult sisestatud rohkem kui üks kord.

2) Kontrollida tuleb järgmisi XXXXXx sõnumiliikide välju:

Xxxxxxxx	XXXXXx sõnumi osa	Väli
Saatja	Põhipäis	LT aadress
Sõnumiliik	Programmipäis	Sõnumiliik
Vastuvõtja	Programmipäis	Sihtaadress
Tehingu viitenumber (transaction reference number, TRN)	Tekstiblokk	:20
Seotud viited	Tekstiblokk	:21
Väärtuspäev	Tekstiblokk	:32
Summa	Tekstiblokk	:32

3) Kui uue maksejuhise kõik alapunktis 2 kirjeldatud väljad on xxxxx, mis juba aktseptitud maksejuhises, lükatakse uus maksejuhis tagasi.

4. Veakoodid

Kui maksejuhis lükatakse tagasi, saab maksealgataja tagasilükkamise xxxxx (MT 019), milles on tagasi- lükkamise põhjus näidatud veakoodiga. Veakoodid on määratletud UDFSi jaotises 9.4.2.

5. Ettemääratud arveldusajad

1) Varaseima debiteerimise aja määranguga maksejuhistes tuleb kasutada koodi FROTIME.

2) Hiliseima debiteerimise aja määranguga maksejuhiste puhul võib kasutada kahte võimalust:

a) koodi REJTIME; kui maksejuhist ei ole võimalik määratud debiteerimisajaks arveldada, tuleb makse- juhis tagasi lükata.

b) koodi TILTIME; kui maksejuhist ei ole võimalik määratud debiteerimisajaks arveldada, ei lükata maksejuhist tagasi, xxxx hoitakse asjakohases järjekorras.

Mõlemal juhul, kui hiliseima debiteerimise aja määranguga maksejuhist ei ole arveldatud 15 minutit enne selles määratud aega, saadetakse selle kohta ICMi kaudu automaatselt teade.

3) Kui kasutatakse koodi CLSTIME, kohaldatakse makse suhtes sama korda nagu alapunkti 2 alajaotuses b.

6. Maksejuhiste töötlemine sisendkontrollis

1) Sisendkontrolli sisestatud maksejuhiste suhtes viiakse läbi tasaarvelduskontroll ning vajadusel laiendatud tasaarvelduskontroll alapunktide 2 ja 3 määratluste kohaselt, et tagada maksejuhiste kiire ja likviidsussäästlik arveldamine.

2) Tasaarvelduskontrolli käigus määratakse kindlaks, kas erakorraliste kiirmaksete või asjakohastel juhtudel kiirmaksete järjekorra alguses olevaid makse saaja maksejuhiseid võib tasaarveldada maksja maksejuhisega (edaspidi tasaarveldav(ad) maksejuhis(ed)) Kui tasaarveldav maksejuhis ei xxxx xxxxxxxxx

vahendeid maksja maksejuhise jaoks sisendkontrollis, tuleb kontrollida, kas maksja maksemooduli kontol on piisavalt vaba likviidsust.

3) Kui tasaarvelduskontroll ebaõnnestub, võib Eesti Pank kohaldada laiendatud tasaarvelduskontrolli. Laiendatud tasaarvelduskontrolli käigus määratakse kindlaks, kas makse saaja mis tahes järjekordades on tasaarveldavaid maksejuhiseid olenemata nende järjekorda panemise ajast. Xxx xxxxx saaja järjekorras on kõrgema prioriteetsusega teistele TARGET2 osalejatele suunatud maksejuhiseid, võib FIFO põhimõttest kõrvale kalduda ainult juhul, kui sellise tasaarveldava maksejuhise arveldamise tulemusel makse saaja likviidsus suureneb.

7. Järjekorras olevate maksejuhiste arveldamine

1) Järjekorda pandud maksejuhiste käsitlemine sõltub neile maksealgataja antud prioriteedist.

2) Likviidsuse suurenemisel või järjekorra muutmisel (järjekoha, arveldusaja või prioriteedi muutmine või maksejuhise tühistamine) arveldatakse erakorraliste kiirmaksete ja kiirmaksete järjekorras olevad maksejuhised punktis 6 kirjeldatud tasaarvelduskontrolli abil, alustades järjekorras esimesel kohal olevast maksejuhisest.

3) Tavaliste maksete järjekorras olevad maksejuhised arveldatakse jooksvalt, lisades arveldamisse erakorralised kiirmaksejuhised ja kiirmaksejuhised, mida ei ole veel arveldatud. Kasutatakse erinevaid optimeerimismehhanisme ehk algoritme. Kui algoritmi töö õnnestub, siis kaasatud maksejuhised arveldatakse; kui algoritmi töö ebaõnnestub, siis jäävad kaasatud maksejuhised järjekorda. Maksevoogude tasaarveldusele kohaldatakse kolme algoritmi (1–3). Algoritmi 4 kasutatakse UDFSi jaotises 2.8.1 määratletud arvelduskorra nr 5 puhul kõrvalsüsteemide maksejuhiste arveldamiseks. Kõrvalsüsteemide erakorraliste kiirmaksete arveldamise optimeerimiseks osalejate allkontodel kasutatakse spetsiaalset algoritmi (algoritm 5).

a) Kõikide kahepoolse limiidiga suhete ja mitmepoolse limiidiga suhete korral kasutab Eesti Pank algoritmi 1 (all-or-nothing) järgmiseks:

i) iga TARGET2 osaleja maksemooduli konto üldise likviidsuspositsiooni arvutamine; selleks tuleb tuvastada, kas kõikide järjekorras olevate väljuvate ja laekuvate maksejuhiste saldo on negatiivne või positiivne, ning, kui see on negatiivne, kontrollida, kas see ületab vastava osaleja vaba likviidsust (likviidsuse saldo moodustab kogulikviidsuspositsiooni); xx

xx) TARGET2 osaleja poolt seoses iga maksemooduli kontoga nõutud limiitide ja reserveerimiste järgimise kontroll.

Kui eelnimetatud arvutuste ja kontrollide tulemus on kõikide TARGET2 osalejate korral positiivne, siis Eesti Xxxx xx teised asjaomased keskpangad arveldavad kõik maksed üheaegselt vastavate TARGET2 osalejate maksemooduli kontodel.

b) Algoritmi 2 (partial) kasutab Eesti Pank järgmiseks:

(i) iga vastava maksemooduli konto likviidsuspositsiooni, limiitide ja reserveerimiste arvutamine ja kontroll nagu algoritmi 1 puhul, ning

(ii) maksejuhiste ükshaaval eraldamine, xxx xxx või xxxxx vastava maksemooduli konto kogulikviidsus- positsioon on negatiivne, kuni kõikide vastavate maksemooduli kontode kogulikviidsuspositsioon on positiivne.

Seejärel, piisavate vahendite olemasolu korral, arveldavad Eesti Xxxx xx teised asjaomased keskpangad kõik järelejäänud maksed (välja arvatud eraldatud maksed) üheaegselt vastavate TARGET2 osalejate maksemooduli kontodel.

Maksejuhiste eraldamist alustab Eesti Pank suurima negatiivse kogulikviidsuspositsiooniga TARGET2 osaleja maksemooduli kontost ning madalaima prioriteetsusega maksejuhiste järjekorra lõpust. Valik võib toimuda ainult lühikese aja jooksul, mille kestuse määrab Eesti Xxxx xxx äranägemisel.

c) Algoritmi 3 (multiple) kasutab Eesti Pank järgmiseks:

i) TARGET2 osalejate maksemooduli kontode paaride võrdlemiseks, et määrata kindlaks, kas järjekorras olevaid maksejuhiseid on võimalik arveldada nende kahe TARGET2 osaleja maksemooduli konto vaba likviidsuse ning nende kehtestatud limiitide raames (alustades väikseima arvu teineteisele adresseeritud maksejuhistega maksemooduli kontode paarist), ning asjaomased keskpangad kirjendavad need maksed üheaegselt nende kahe TARGET2 osaleja maksemooduli kontodel; ning

ii) kui alajaotuses i kirjeldatud maksemooduli kontode paari likviidsus ei ole piisav kahepoolse positsiooni rahastamiseks, üksikute maksejuhiste eraldamine, kuni likviidsus on piisav. Sellisel juhul arveldavad asjaomased keskpangad järelejäänud maksed (välja arvatud eraldatud maksed) üheaegselt nende kahe TARGET2 osaleja maksemooduli kontodel.

Pärast alajaotustes i xx xx määratletud kontrollide sooritamist kontrollib Eesti Pank mitmepoolseid arvelduspositsioone (osaleja maksemooduli konto ja teiste TARGET2 osalejate maksemooduli kontode vahel suhetes, millele on seatud mitmepoolne limiit). Sellel eesmärgil kohaldatakse mutatis mutandis alajaotustes i–ii kirjeldatud korda.

d) Algoritmi 4 (partial plus ancillary system settlement) kasutab Eesti Pank selleks, et teostada sama protseduur mis algoritmi 2 korral, kuid eraldamata maksejuhiseid, mis on seotud arveldamisega kõrvalsüsteemis (mis arveldab samaaegsuse ja mitmepoolsuse põhimõttel).

e) Algoritmi 5 (ancillary system settlement via sub-accounts) kasutab Eesti Pank selleks, et teostada sama menetlus, mis algoritmi 1 korral; erinevus on, et Eesti Pank käivitab algoritmi 5 kõrvalsüsteemiliidese kaudu ning kontrollib ainult seda, kas osalejate allkontodel on piisavalt vahendeid. Lisaks ei võeta arvesse limiite ega reserveerimisi. Algoritmi 5 kasutatakse ka öise arveldamise ajal.

4) Pärast algoritmide 1–4 käivitamist võib sisendkontrolli sisestatud maksejuhised siiski arveldada viivitamata sisendkontrollis, kui vastavate TARGET2 osalejate maksemooduli kontode positsioonid ja limiidid võimaldavad nii nende maksejuhiste arveldamist kui ka käimasolevasse optimeerimismenetlusse kaasatud maksejuhiste arveldamist. Kahte algoritmi ei või kasutada üheaegselt.

5) Arveldusperioodi ajal kasutatakse algoritme järjekorras. Xxx xxxxx ajal ei ole ootel kõrvalsüsteemide samaaegset mitmepoolset arveldamist, on järjekord järgmine:

a) algoritm 1;

b) kui algoritm 1 ei ole tulemuslik, siis algoritm 2;

c) kui algoritm 2 ei ole tulemuslik, siis algoritm 3, või kui algoritm 2 on tulemuslik, korratakse algoritmi 1.

Xxx xxxxx ajal on ootel kõrvalsüsteemide samaaegne mitmepoolne arveldamine (arvelduskord nr 5), tuleb kasutada algoritmi 4.

6) Algoritme tuleb kasutada paindlikult, arvestades ettemääratud viivitust erinevate algoritmide kasutamise vahel, et tagada kahe algoritmi kasutamise vähim intervall. Ajalist järgnevust juhitakse automaatselt. Käsitsi sekkumine peab olema võimalik.

7) Kui maksejuhise töötlemine algoritmiga on alanud, ei või selle asukohta järjekorras muuta (ümber järjestada) ega maksejuhist tühistada. Maksejuhiste muutmise või tühistamise nõuded tuleb jätta xxxxx- xxxxx, xxxx algoritm on lõpetanud. Xxx xxxxxx maksejuhis on algoritmi käitamise ajal arveldatud, lükatakse maksejuhise muutmise või tühistamise nõuded tagasi. Kui maksejuhist ei ole arveldatud, võetakse osaleja nõue viivitamata arvesse.

8. ICMi kasutamine

1) ICMi võib kasutada teabe saamiseks ja likviidsuse juhtimiseks. Teabe saamiseks ja kontrollmeetmete kasutamiseks tuleb tehnilise lahendusena kasutada SWIFTi turvalist andmeside võrku (SIPN).

2) ICMi kaudu võib saada ainult teavet jooksva päeva kohta, välja arvatud ladustatud maksejuhiseid ning staatilisi andmeid puudutav teave. Teabeaknad on ainult inglise keeles.

3) Teavet antakse „nõudmiseni” (pull) režiimis, mis tähendab, et iga osaleja peab ise teavet nõudma.

4) ICMi kasutamisel on võimalikud järgmisel režiimid:

a) rakenduselt-rakendusele režiim (application-to-application mode, A2A)

A2A režiimis vahetatakse teavet ja sõnumeid maksemooduli ja osaleja rakendusprogrammi vahel. Osaleja peab seetõttu tagama, et tal on XML-vormis sõnumite (nõuded ja vastused) vahetamiseks ICMiga standardliidese kaudu kasutusel asjakohane rakendusprogramm. Täpsemad detailid on esitatud UDFSi 4. raamatus ning ICMi kasutaja käsiraamatus (ICM User Handbook).

b) kasutajalt-rakendusele-režiim (user-to-application mode, U2A)

U2A võimaldab osaleja ja ICMi otsesuhtlust. Teave kuvatakse personaalarvutis töötavas veebilehitsejas (SWIFT Alliance WebStation või muu liides, xxxx XXXXX võib nõuda). U2A juurdepääsuks peab arvutisüsteem võimaldama „küpsiseid” (cookies) ja JavaScripti. Lähemad üksikasjad on esitatud ICMi kasutaja käsiraamatus.

5) Igal osalejal peab olema vähemalt üks SWIFT Alliance WebStation või muu liides, xxxx XXXXX võib nõuda, et saada U2A kaudu juurdepääs ICMile.

6) ICMi juurdepääsuõigused antakse SWIFTi staatusepõhise juurdepääsuhalduri (Role Based Access Control) kaudu. Osalejad võivad kasutada SWIFTi Non Repudiation of Emission (NRE) teenust, mis võimaldab XML-xxxxx saajatel tõendada, et vastavat teadet ei ole muudetud.

7) Osaleja tehniliste probleemide korral, kui ta ei saa ühtegi maksejuhist esitada, võib ta ICMi vahendusel teostada ettevalmistatud kindlasummalisi ja eriolukorra varumakseid. Eesti Pank peab andma vastava võimaluse osaleja taotluse korral.

8) Osalejad võivad ICMi kasutada ka likviidsuse ülekandmiseks:

a) oma maksemooduli kontolt väljaspool maksemoodulit asuvale kontole;

b) maksemooduli konto ja osaleja allkontode vahel; ja

c) maksemooduli kontolt kõrvalsüsteemi hallatavale peegelduvale kontole.

9. UDFS ja ICMi kasutaja käsiraamat

Lähemad üksikasjad ja näited eeltoodud reeglite kohta on UDFSis ja ICMi kasutaja käsiraamatus, mida aeg-ajalt ajakohastatakse ning mis avaldatakse Eesti Panga kodulehel ja EKP kodulehel inglise keeles.

II liide

TARGET2 HÜVITUSSÜSTEEM

1. Üldpõhimõtted

a) TARGET2 talitlushäire korral võivad otseosalejad esitada hüvitisenõudeid käesolevas liites sätestatud TARGET2 hüvitussüsteemi kohaselt.

b) Kui EKP nõukogu ei ole teisiti otsustanud, ei kohaldata TARGET2 hüvitussüsteemi, kui TARGET2 talitlushäire tuleneb välistest asjaoludest, mille esinemine mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt xx xxxxx asjaomasest keskpangast, või tuleneb kolmandate isikute tegevusest või tegevusetusest.

c) TARGET2 hüvitussüsteem on ainus hüvitamismenetlus, mida pakutakse TARGET2 talitlushäire korral. Osalejad võivad siiski kasutada xx xxxx seaduslikke võimalusi kahju hüvitamise nõuete esitamiseks. Kui osaleja nõustub TARGET2 hüvitussüsteemi kohaselt esitatud hüvitisepakkumusega, loetakse see osaleja suhtes tagasivõtmatuks kokkuleppeks, millega ta ühtlasi loobub kõikidest (sh kaudse kahju hüvitamise) nõuetest, mis tal võivad olla mis tahes keskpanga vastu seoses maksejuhistega, millega seoses xx xxxxxx vastu hüvitise, ning kinnitab, et tema poolt vastava hüvitise summa saamine lahendab need nõuded täielikult ja lõplikult. Osaleja vabastab asjaomase keskpanga TARGET2 hüvitussüsteemi alusel saadud summa ulatuses mistahes hilisematest nõuetest, mida võivad esitada teised osalejad või kolmandad isikud seoses asjaomase maksejuhise või maksega.

d) Hüvitisepakkumuse tegemine ei tähenda, et Eesti Pank või mõni muu keskpank võtab endale vastutuse talitlushäire eest.

2. Hüvitisepakkumuse tingimused

a) Maksja võib esitada halduskulu ja intressi hüvitamise nõude, kui TARGET2 talitlushäire tõttu ei arveldatud maksejuhist selle vastuvõtmise tööpäeval.

b) Makse saaja võib esitada halduskulu hüvitamise nõude, kui ta ei saanud TARGET2 talitlushäire tõttu makset, mille ta pidi saama konkreetsel tööpäeval. Makse saaja võib järgmistel juhtudel esitada ka intressi hüvitamise nõude:

i) laenamise püsivõimalusega osalejad: xxx xxxxx saaja pidi TARGET2 talitlushäire tõttu kasutama laenamise püsivõimalust, ja/või

ii) kõik osalejad: kui refinantseerimiseks oli tehniliselt võimatu kasutada rahaturgu või selline refinantseerimine oli võimatu muudel, objektiivselt mõistlikel põhjustel.

3. Hüvitise arvutamine

a) Hüvitisepakkumus maksjale:

i) halduskuluhüvitis esimese töötlemata jäänud maksejuhise eest on 50 eurot, iga järgmise nelja sellise maksejuhise eest 25 eurot ning kõikide järgmiste selliste maksejuhiste eest 12.50 eurot. Iga makse saaja korral arvutatakse halduskuluhüvitis eraldi;

ii) intressihüvitise määramiseks kasutatakse päevapõhist intressimäära. Selleks baasmääraks on kas EONIA intressimäär (euro overnight index average) või laenamise püsivõimaluse intressimäär, olenevalt sellest, kumb on xxxxxxx. Baasmäära kohaldatakse TARGET2 talitlushäire tõttu töötlemata jäänud maksejuhise summale sellise perioodi iga päeva suhtes, mis algab maksejuhise sisestamise päevast või punkti 2 alapunkti a alajaotuses ii osutatud maksejuhiste puhul kavandatud sisestamise kuupäevast ning lõpeb kuupäeval, mil maksejuhis oli või oleks pidanud olema edukalt arveldatud. Hüvitise arvutamisel arvatakse hüvitisesummast maha kogu tulu, mis on saadud arveldamata maksejuhiste vahendite hoiustamisest eurosüsteemis;

iii) intressihüvitist ei maksta, kui arveldamata maksejuhiste vahendid paigutati turule või neid kasutati kohustusliku reservi nõude täitmiseks vastavas paigutamise või kasutamise ulatuses.

b) Hüvitisepakkumus makse saajale:

i) halduskuluhüvitis esimese töötlemata jäänud maksejuhise eest on 50 eurot, iga järgmise nelja sellise maksejuhise eest 25 eurot ning kõikide järgmiste selliste maksejuhiste eest 12.50 eurot. Iga makse saaja puhul arvutatakse halduskuluhüvitis eraldi;

ii) intressihüvitise määramiseks kasutatakse alapunkti a alajaotuses ii sätestatud meetodit, välja arvatud asjaolu, et intressihüvitise määraks on laenamise püsivõimaluse intressimäära ja baasmäära xxxx ning seda arvutatakse summalt, mille ulatuses TARGET2 talitlushäire tõttu kasutati laenamise püsivõimalust.

4. Menetluskord

a) Hüvitisenõue esitatakse Eesti Panga kodulehel olevas nõudevormis inglise keeles (vt xxx.xxxxxxxxx.xx). Maksjad esitavad eraldi nõudevormi iga makse saaja kohta ning makse saajad esitavad eraldi nõudevormi iga maksja kohta. Xxxxxx tuleb piisav lisateave ja dokumendid, mis tõendavad nõudevormil esitatud teavet. Ühe makse või maksejuhise kohta võib esitada ainult ühe nõude.

b) Osalejad esitavad oma nõudevormid Eesti Pangale nelja nädala jooksul TARGET2 talitlushäirest. Kui Eesti Pank nõuab lisateavet või -tõendeid, esitatakse need kahe nädala jooksul alates vastava nõude esitamisest.

c) Eesti Pank vaatab nõuded xxxx xx edastab need EKP-le. Kui EKP nõukogu ei ole otsustanud teisiti ja teatanud sellest osalejatele, hinnatakse kõiki vastuvõetud nõudeid hiljemalt neljateistkümne nädala möödudes TARGET2 talitlushäirest.

d) Eesti Pank teatab alapunktis c nimetatud hindamise tulemuse asjaomastele osalejatele. Kui hindamisest tuleneb hüvitisepakkumus, peavad asjaomased osalejad nelja nädala jooksul alates sellise pakkumuse edastamisest selle pakkumuse tagasi lükkama või vastu võtma iga makse või maksejuhisega seotud iga nõude osas, kirjutades alla vormikohasele nõustumuskirjale, mille vorm on avaldatud Eesti Panga kodulehel (vt xxx.xxxxxxxxx.xx). Kui Eesti Pank ei ole nelja nädala jooksul sellist nõustumuskirja saanud, loetakse hüvitisepakkumus asjaomaste osalejate poolt tagasi lükatuks.

e) Eesti Pank teeb hüvitisemaksed, kui on saanud TARGETis osaleja nõustumuskirja. Hüvitisemaksele ei lisandu intressi.

III liide

ÕIGUSVÕIME HINNANGU JA ÕIGUSKESKKONNA HINNANGU NÕUDED

TARGET2-Eesti osalejate õigusvõime hinnangu nõuded

Eesti Pank Estonia pst 13

15095

Eesti

[koht], [kuupäev] Lugupeetud härra või proua,

Xxxxx xxx [osaleja, TARGET2-Eesti liikmelisuse taotleja või nende filiaali nimi] (edaspidi osaleja; TARGET2-Eesti liikmelisuse taotleja võib kasutada lühendit taotleja) [koosseisulisele või lepingulisele] õigusnõustajale [jurisdiktsioon, milles osaleja on asutatud; (edaspidi jurisdiktsioon)] õigusega seonduvates küsimustes esitati taotlus anda käesolev hinnang seoses osaleja osalemisega TARGET2-Eestis (edaspidi süsteem).

Hinnang piirdub [jurisdiktsiooni] õigusaktidega, mis kehtivad hinnangu andmise kuupäeval. Me ei ole uurinud käesoleva hinnangu andmiseks ühegi teise jurisdiktsiooni õigusakte ning ei xxxx ega mööna seoses selliste õigusaktidega ühtki seisukohta. Iga alljärgnev väide ja hinnang on [jurisdiktsioon] õiguse kohaselt võrdselt õige ja kehtiv olenemata sellest, kas osaleja tegutseb maksejuhiseid esitades ja makseid saades oma peakontori või ühe või mitme filiaali kaudu, mis asuvad [jurisdiktsioonis] või sellest väljaspool.

I. UURITUD DOKUMENDID

Hinnangu andmiseks oleme uurinud järgmisi dokumente:

1) osaleja kehtiva või kehtivate [asutamisdokumentide] tõestatud ärakiri või ärakirjad;

2) [kui kohaldub] [äriregistri] väljavõte ja [kui kohaldub] [krediidiasutuste registri või muu sarnase registri] väljavõte;

3) [ulatuses, mis kohaldub] ärakiri osaleja litsentsist või muust dokumendist, mis tõendab tema õigust osutada pangandus-, investeerimis-, rahaülekande- või muid finantsteenuseid [jurisdiktsioonis];

4) [kui kohaldub] ärakiri osaleja juhatuse või muu juhtorgani otsusest [kuupäev], [aasta], mis tõendab osaleja nõusolekut järgida allpool nimetatud süsteemidokumente;

5) [advokaadivolikirjad ja muud dokumendid, mis tõendavad allpool nimetatud süsteemidokumentidele allakirjutamise õigust osaleja nimel] xx xxxxx muid dokumente, mis käsitlevad osaleja põhikirja, volitusi ja lube, mida on vaja või mis on kohased käesoleva hinnangu andmiseks (edaspidi osaleja dokumendid). Hinnangu andmiseks oleme samuti uurinud:

1) Eesti Panga presidendi määrust „TARGET2-Eesti reeglite kinnitamine” koos juurdekuuluvate liidete ja lisadega (edaspidi eeskirjad);

2) Eesti Panga ja osaleja vahel sõlmitud liitumislepingut TARGET2-Eestiga liitumiseks (edaspidi liitumisleping) xx xxxx dokumente, mis korraldavad süsteemi ja/või suhteid osaleja ja teiste süsteemis osalejate vahel ning suhteid süsteemis osalejate ja Eesti Panga vahel.

Eeskirjade ja liitumislepingu kohta kasutatakse edaspidi nimetust süsteemidokumendid xx xxxx osaleja dokumentidega dokumendid.

II EELDUSED

Hinnang põhineb dokumentide puhul järgmistel eeldustel:

1) meie poolt uuritud eeskirjad vastavad kehtivatele versioonidele, mis on avaldatud Riigi Teatajas või Eesti Panga kodulehel, liitumislepingud või muud meile esitatud dokumendid on originaalid või tõesed ärakirjad;

2) süsteemidokumentide tingimused ning neist tulenevad õigused ja kohustused on kehtivad ja kuuluvad kohaldamisele Eesti õiguse kohaselt, xxx xxx on süsteemidokumentide alusel ette nähtud ning Eesti õiguse valik süsteemidokumentidele kohaldatavaks õiguseks on Eesti õiguse kohaselt kehtiv;

3) osaleja dokumendid on asjakohased isikud nende pädevuse ja volituste piires kehtivalt vormistanud, kinnitanud, vastu võtnud või rakendanud ning kohastel juhtudel esitanud;

4) osaleja dokumendid on siduvad nende adressaatidele ning ühtegi nende tingimust ei ole rikutud.

III HINNANGUD OSALEJALE

A. Osaleja on nõuetekohaselt asutatud ja registreeritud või tal on [jurisdiktsiooni] õiguse kohane muu korrektne juriidilise isiku staatus.

B. Osalejal on kõik temale kui juriidilisele isikule vajalikud volitused, et täita temale kohustuslikest süsteemidokumentidest tulenevaid õigusi ja kohustusi.

C. Osalejale kohustuslike süsteemidokumentide vastuvõtmine või rakendamine xx xxxxx tulenevate õiguste ning kohustuste täitmine ei riku osalejale või osaleja dokumentidele kohaldatavat [jurisdiktsiooni] õigusakti.

D. Ühegi osalejale kohustusliku süsteemidokumendi vastuvõtmiseks, kehtivuseks, täitmisele pööramiseks või sellest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamiseks ei xxx xxxx täiendavat volitamist, heakskiitu, nõusolekut, taotlust, registreerimist, notariaalset ega muud kinnitust.

E. Osaleja on teinud kõik äriõiguslikud toimingud ning võtnud muud meetmed, mis on [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt vajalikud, et tagada tema süsteemidokumentidest tulenevate kohustuste seaduslikkus, kehtivus ja siduvus.

Hinnang kehtib selle andmise kuupäevast ning on adresseeritud ainult Eesti Xxxxxxx xx [osalejale]. Ükski teine isik ei või käesolevat hinnangut kasutada, hinnangu sisu ei või avaldada meie eelneva kirjaliku nõusolekuta ühelegi isikule xxxxx adressaatide ning nende õigusnõustajate; erandiks on Euroopa Keskpank ja Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluvad riikide keskpangad ning [[jurisdiktsioon] [RKP/asjakohased haldusasutused]].

Lugupidamisega (allkiri)

Euroopa Majanduspiirkonda mittekuuluvate TARGET2-Eesti osalejate õiguskeskkonna hinnangu nõuded

Eesti Pank Estonia pst 13

15095

Eesti

[koht], [kuupäev] Lugupeetud härra või proua,

Xxxxx xxx [osaleja, TARGET2-Eesti liikmelisuse taotleja või nende filiaali nimi] (edaspidi osaleja, TARGET2-Eesti liikmelisuse taotleja võib kasutada lühendit taotleja) lepingulisele õigusnõustajale [jurisdiktsioon, milles osaleja on asutatud] (edaspidi jurisdiktsioon) õigusega seonduvates küsimustes esitati taotlus anda käesolev hinnang [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt osaleja osalemise tõttu TARGET2- Eestis (edaspidi süsteem). Viited [jurisdiktsiooni] õigusaktidele hõlmavad kõiki [jurisdiktsioon]

asjakohaseid õigusakte. Me anname käesolevaga hinnangu [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt eelkõige osaleja kui EMPst väljaspool asutatud juriidilise isiku suhtes seoses tema õiguste ja kohustustega, mis tulenevad allpool nimetatud süsteemidokumentidest.

Hinnang piirdub [jurisdiktsiooni] õigusaktidega, mis kehtivad hinnangu andmise kuupäeval. Hinnangu andmiseks ei ole me uurinud ühegi teise jurisdiktsiooni õigusakte, ning me ei xxxx ega mööna seoses kõnealuste õigusaktidega ühtki seisukohta. Eeldame, et teiste jurisdiktsioonide õigusaktidest ei tulene midagi, mis võiks hinnangut mõjutada.

1. UURITUD DOKUMENDID

Hinnangu andmiseks oleme uurinud järgmisi dokumente ning muid dokumente, mida oleme pidanud vajalikuks või asjakohaseks:

1) Eesti Panga presidendi määrus „TARGET2-Eesti reeglite kinnitamine” koos juurdekuuluvate liidete ja lisadega (edaspidi eeskirjad),

2) Eesti Panga ja osaleja vahel sõlmitud liitumisleping TARGET2-Eestiga liitumiseks (edaspidi liitumisleping) ja muud dokumendid, mille alusel korraldatakse süsteemi, suhteid osaleja ja teiste süsteemis osalejate vahel ning suhteid süsteemis osalejate ja Eesti Panga vahel.

Eeskirjadele ja punktis 2 nimetatud dokumentidele osutatakse edaspidi kui süsteemidokumentidele.

2. EELDUSED

Hinnangu andmiseks oleme seoses süsteemidokumentidega eeldanud, et:

1) asjakohased isikud on süsteemidokumendid oma pädevuse ja volituste piires vormistanud, vastu võtnud ja kehtivalt kinnitanud või rakendanud ning kohastel juhtudel esitanud;

2) süsteemidokumentide tingimused ning neist tulenevad õigused ja kohustused on kehtivad ja kuuluvad kohaldamisele Eesti õiguse kohaselt, xxx xxx on süsteemidokumentide alusel ette nähtud ning Eesti õiguse valik süsteemidokumentidele kohaldatavaks õiguseks on Eesti õiguse kohaselt kehtiv;

3) osalejatel süsteemis, mille kaudu edastatakse mis tahes maksejuhiseid või saadakse makseid või mille kaudu täidetakse süsteemidokumentidest tulenevaid mis tahes õigusi või kohustusi, on seaduslik õigus või litsents osutada rahaülekandeteenuseid kõikides asjakohastes jurisdiktsioonides;

4) meile ärakirjade või näidistena esitatud dokumendid vastavad originaalidele.

3. HINNANG

Eelnevast tulenevalt ja alljärgnevaid märkusi arvestades anname järgmise hinnangu.

3.1 Õiguskeskkonna spetsiifilised asjaolud [vajalikus ulatuses]

Järgmised [jurisdiktsiooni] õigusega seotud spetsiifilised asjaolud on kooskõlas süsteemidokumentidega ega välista süsteemidokumentidest tulenevaid osaleja kohustusi: [jurisdiktsiooni spetsiifiliste asjaolude kirjeldus].

3.2 Maksejõuetusega seotud üldküsimused

3.2.a Maksejõuetusmenetluse liigid

Maksejõuetusmenetluse liigid (sh kompromiss ja tervendamine), mis käesoleva hinnangu tähenduses hõlmavad kõiki menetlusi osaleja xxxx xx kõikide osaleja [jurisdiktsioonis] asuvate filiaalide suhtes, mida võidakse osaleja suhtes [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt rakendada, on järgmised: [menetluste loetelu originaalkeeles ja inglise keeles] (edaspidi ühiselt maksejõuetusmenetlus).

Lisaks maksejõuetusmenetlusele võib osaleja, tema vara või iga tema [jurisdiktsioonis] filiaali puhul kohaldada [nimetada kohaldatavad moratooriumid või muud menetlused, mille alusel võidakse peatada maksed osalejalt ja osalejale, kohaldatakse nende maksetele piiranguid või muid meetmeid; originaalkeeles ja inglise keeles] (edaspidi ühiselt menetlused).

3.2.b Maksejõuetust käsitlevad rahvusvahelised lepingud

[jurisdiktsioon] või [jurisdiktsiooni] piirkond on järgmiste maksejõuetust käsitlevate rahvusvaheliste lepingute pool: [kui kohaldub, osutada asjaoludele, mis mõjutavad või võivad mõjutada käesolevat arvamust].

3.3 Süsteemidokumentide täitmisele pööratavus

Järgnevat arvesse võttes on [jurisdiktsiooni] õiguse alusel kõik süsteemidokumentide sätted siduvad ja täitmisele pööratavad xxxx sätestatud tingimuste kohaselt eelkõige osaleja vastu maksejõuetusmenetluse algatamise korral.

Eelkõige anname järgmise hinnangu.

3.3.a Maksejuhiste töötlemine

Eeskirjade hulka kuuluvate TARGET2-Eestis osalemise ühtsete tingimuste (edaspidi ÜT) sätted makse- juhiste töötlemise kohta on kehtivad ja täitmisele pööratavad. Eelkõige on kehtivad, siduvad ja täitmisele pööratavad kõik eespool nimetatud sätete alusel töödeldud maksejuhised [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt. ÜT § 22 alusel määratakse täpne hetk, millal süsteemi edastatud osaleja maksejuhis muutub täitmisele pööratavaks ja tagasivõtmatuks ning on [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt kehtiv, siduv ja täitmisele pööratav.

3.3.b Eesti Panga ülesannete täitmise pädevus

Xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx või menetluste algatamine osaleja vastu ei mõjuta süsteemidokumentidest tulenevat Eesti Panga pädevust ega volitusi. [Kinnitada (asjakohasel juhul), et: sama hinnang kehtib ka kõikide teiste üksuste (nt võrguteenuste osutaja) kohta, kes osutavad osalejale teenuseid, mida on otseselt xxxx xx mida nõutakse süsteemis osalemiseks.]

3.3.c Probleemsündmuse esinemise korral rakendatavad õiguskaitsevahendid

Eeskirjade sätted, millega reguleeritakse nõuete ennetähtaegset täitmist, nõuete tasaarveldust osaleja deposiitide arvel, pandi või tagatise täitmisele pööramist, osalemise peatamist ja lõpetamist, kohustuse rikkumisega seotud viivisenõudeid ning lepingute ja tehingute lõpetamist, on [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt asjakohastel juhtudel osaleja puhul kehtivad ja täitmisele pööratavad.

3.3.d Peatamine ja lõpetamine

[Jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt kehtivad osaleja puhul ja pööratakse asjakohastel juhtudel täitmisele ÜT sätted osaleja süsteemis osalemise peatamise ning lõpetamise kohta süsteemidokumentides sätestatud tähenduses, kui tema vastu algatatakse maksejõuetusmenetlus, osalejaga kaasneb süsteemirisk, tal esineb tõsiseid talitlusprobleeme või muude rikkumiste korral.

3.3.e Sanktsioonid

[Jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt kehtivad ja pööratakse asjakohastel juhtudel täitmisele eeskirjade sätted sanktsioonide kohta osaleja puhul, kes ei tagasta tähtajaks päevasisest või, asjakohastel juhtudel, üleöölaenu.

3.3.f Õiguste ja kohustuste üleandmine

Osaleja õigusi ja kohustusi ei saa loovutada, muuta ega muul viisil üle anda kolmandatele isikutele xxxx Eesti Panga eelneva kirjaliku loata.

3.3.g Kohaldatav õigus ja kohtualluvus

[Jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt kehtivad ja pööratakse osaleja puhul täitmisele ÜT sätted kohaldatava õiguse, vaidluste lahendamise korra, kohtualluvuse ja kohtukutsete kohta.

3.4 Tagasivõidetavad tehingud

Oleme seisukohal, et ühtegi süsteemidokumentidest tulenevat kohustust ega selle täitmist või järgimist enne maksejõuetusmenetluse või menetluste algatamist osaleja vastu ei saa [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt tunnistada eespool nimetatud menetlustes tagasivõidetava tehinguna või muul põhjusel kehtetuks.

Eelnevat piiramata oleme eelkõige seisukohal, et see kehtib iga maksejuhise puhul, mis osaleja on süsteemis edastanud. Oleme seisukohal, et ÜT tingimused, millega sätestatakse maksejuhiste täitmisele pööratavus ja tagasivõtmatus, kehtivad ja pööratakse täitmisele [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt. Osaleja edastatud ja ÜT kohaselt arveldamiseks vastu võetud maksejuhist ei saa [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt tunnistada maksejõuetusmenetluse või menetluste algatamisel tagasivõidetava tehinguna või muul põhjusel kehtetuks.

3.5 Arestimine

Kui osaleja võlausaldaja nõuab [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt kohtult, valitsus- või muult pädevalt ametiasutuselt osaleja varale võõrandamiskeeldu, muud eraõiguslikku või avalik-õiguslikku menetlust, mille eesmärk on avaliku huvi või osaleja võlausaldajate kaitse, või vara arestimist (edaspidi arestimine), oleme järgmisel seisukohal: [analüüs ja põhjendused].

3.6 Tagatised

3.6.a Õiguste või hoiuste loovutamine tagatise andmiseks, pant, tagasiostutehing ja/või garantii Loovutamine tagatise eesmärgil on [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt kehtiv ja täitmisele pööratav. Eelkõige on kehtiv ja täitmisele pööratav pant või repotehingu kohaselt tagatiseks antud nõuete realiseerimine vastavalt [kokkulepe keskpangaga] [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt.

3.6.b Tagatise käsutajate, pandipidajate või tagasiostuõiguse teostajate eelistamine teiste võlausaldajate ees Kui osaleja vastu algatatakse maksejõuetusmenetlus või menetlused, tagatakse osaleja tagatise andmiseks loovutatud nõuete või panditud varaga kõigepealt Eesti Panga või teiste süsteemis osalejate nõuded muude võlausaldajate nõuetega võrreldes. Kõnealusele tagatisele ei kohaldata muude võlausaldajate kasuks kehtivaid prioriteete ega eelisnõudeõigusi.

3.6.c Tagatise täitmisele pööramine

Xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx või menetluste algatamise korral osaleja vastu on teistel süsteemis osalejatel ja Eesti Xxxxxx xxx tagatise käsutajatel, pandipidajatel või tagasiostuõiguse teostajatel eeskirjade kohaselt täielik õigus pöörata tagatud nõue Eesti Panga vahendusel täitmisele tagatise xxxxx xx xxxxx sisse osaleja õigusi või varasid.

3.6.d Vormi- ja registreerimisnõuded

[Jurisdiktsiooni] õiguses puuduvad vorminõuded osaleja õiguste või vara loovutamise xxxx tagatiseks andmise, pandiks andmise või tagasiostuõigusega müügilepingu sõlmimise ja täitmisele pööramise kohta ning [loovutamine tagatise, pandi või tagasiostu eesmärgil või, kui kohaldub, üksikasjad asjakohase (loovutamise, pandi või repo kohta, kui need on)] eesmärgil ei nõuta nende registreerimist või avaldamist üheski [jurisdiktsiooni] pädevas kohtus, haldus-, justiits- või xxxx ametiasutuses.

3.7 Filiaalid [ulatuses, mis on kohaldatav]

3.7.a Käesolev hinnang kehtib tegutsemisel filiaalide kaudu.

Iga eespool esitatud väide ja hinnang osaleja kohta on [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt võrdselt õige ja kehtiv ka siis, kui osaleja tegutseb xxx xxx või mitme filiaali kaudu, mis on asutatud väljaspool [jurisdiktsiooni].

3.7.b Kooskõla õigusega

Kui osaleja filiaal täidab ja järgib süsteemidokumentidest tulenevaid õigusi ja kohustusi ning esitab, edastab või võtab vastu maksejuhiseid, ei riku kõnealune tegevus ühelgi viisil [jurisdiktsiooni] õigust.

3.7.c Nõutavad load

Selleks, et osaleja filiaal täidaks ja järgiks süsteemidokumentidest tulenevaid õigusi ja kohustusi ning esitaks, edastaks ja võtaks vastu maksejuhiseid, ei xxx xxxx ühegi [jurisdiktsiooni] pädeva kohtu, haldus-, justiits- või muu ametiasutuse täiendavat luba, kooskõlastust, heakskiitu, avaldust, registreerimist, notariaalset ega muud kinnitamist.

Hinnang kehtib selle andmise kuupäevast ning on adresseeritud ainult Eesti Xxxxxxx xx [osalejale]. Ükski teine isik ei või hinnangut kasutada ega selle sisu avaldada meie eelneva kirjaliku nõusolekuta ühelegi isikule xxxxx adressaatide ning nende õigusnõustajate; erandiks on Euroopa Keskpank ja Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluvad riikide keskpangad ning [[jurisdiktsioon] [RKP / asjakohased haldusasutused]].

Lugupidamisega (allkiri)

IV liide

TALITLUSPIDEVUSE JA ERIOLUKORRA MEETMED

1. Üldsätted

a) Käesolev liide sätestab Eesti Panga ja osalejate või kõrvalsüsteemide vahelise töökorralduse meetmed olukorras, kus üks või mitu ühisplatvormi komponenti või andmesidevõrk ei tööta, neid mõjutab ebatavaline välissündmus või juhul, kui talitlushäire mõjutab mistahes osalejat või kõrvalsüsteemi.

b) Kõik käesolevas liites olevad viited konkreetsetele hetkedele tähendavad Euroopa Keskpanga aega,

s.t Kesk-Euroopa aega (CET).

2. Talitluspidevuse ja eriolukorras töötlemise meetmed

(a) Kui toimub ebatavaline välissündmus ja/või ühisplatvormi või andmesidevõrgu xxxx, mis mõjutab TARGET2 normaalset tööd, on Eesti Pangal õigus xxxxx talitluspidevuse ja eriolukorras töötlemise meetmeid.

(b) TARGET2s on kasutusel järgmised talitluspidevuse ja eriolukorras töötlemise meetmed:

(i) ühisplatvormi käitamise üleviimine teise asukohta;

(ii) ühisplatvormi tööaja muutmine; ja

(iii) punkti 6 alapunktides c ja d määratletud väga oluliste ja oluliste maksete eriolukorras töötlemise alustamine.

(c) Eesti Pangal on seoses talitluspidevuse ja eriolukorras töötlemise meetmetega täielik voli otsustada, kas ja milliseid meetmeid maksejuhiste arveldamiseks xxxxx.

3. Sündmusest teatamine

a) Teave ühisplatvormi xxxxx xx/või ebatavalise välissündmuse kohta edastatakse osalejatele tavaliste riigisiseste sidekanalite, ICMi ja T2ISi kaudu. Eelkõige peavad osalejatele saadetavad teated sisaldama järgmist teavet:

(i) sündmuse kirjeldus;

(ii) oodatav töötluse edasilükkamise aeg (kui see on teada);

(iii) xxxxx xxxx võetud meetmete kohta; ja

(iv) soovitused osalejatele.

b) Lisaks võib Eesti Pank teatada osalejatele mis tahes toimunud või oodatavast sündmusest, mis võib TARGET2 tavapärast tööd mõjutada.

4. Ühisplatvormi käitamise üleviimine teise kohta

a) Kui toimub mõni punkti 2 alapunktis a nimetatud sündmus, võib ühisplatvormi käitamise üle viia teise asukohta samas või teises piirkonnas.

b) Kui ühisplatvormi käitamine viiakse üle teise piirkonda, kohustuvad osalejad tegema kõik endast oleneva, et taastada oma positsioonid seisuga, mis xxxx oli rikke või ebatavalise välissündmuse toimumis- hetkel, ning anda Eesti Pangale selle kohta kogu asjakohane teave.

5. Tööaja muutmine

a) TARGET2 arveldusperioodi võib pikendada või uue tööpäeva algust edasi lükata. TARGET2 pikendatud tööaja korral töödeldakse maksejuhiseid ÜT-ga ettenähtud üldises korras, arvestades käesolevast liitest tulenevate erisustega.

b) Kui päeva jooksul esinenud ühisplatvormi xxxx on xxxx xxxxx 18.00 kõrvaldatud, võib arveldusperioodi pikendada ja sulgemisaega edasi lükata. Selline sulgemisaja edasilükkamine ei või tavaoludes ületada

kahte tundi ning sellest tuleb osalejatele võimalikult pikalt ette teatada. Kui edasilükkamisest teatatakse enne kella 16.50, peab kliendimaksete ja pankadevaheliste maksete arveldusperioodide lõpuaegade (cut- off time) vaheline ajavahemik olema vähemalt üks tund. Teatatud edasilükkamisest ei või taganeda.

c) Sulgemisaeg lükatakse edasi juhul, kui ühisplatvormi xxxx on toimunud enne kella 18.00 ning xxxx xx xxx xxxxx 18.00ks kõrvaldatud. Eesti Pank peab osalejatele sulgemisaja edasilükkamisest viivitamata teatama.

d) Ühisplatvormi töö taastamisel võetakse järgmised meetmed:

(i) Eesti Pank peab püüdma kõik järjekorras olevad maksed arveldada ühe tunni jooksul; seda tähtaega lühendatakse 30 minutile, kui ühisplatvormi xxxx xxxxxx aset xxxx 17.30 või hiljem (juhtudel, mil ühis- platvormi xxxx xxxx 18.00 veel kestis).

(ii) Osalejate kogupositsioonid fikseeritakse ühe tunni jooksul; seda tähtaega lühendatakse 30 minutile, kui ühisplatvormi xxxx toimub xxxx 17.30 või hiljem (juhtudel, mil ühisplatvormi xxxx xxxx 18.00 veel kestis.)

(iii) Pankadevaheliste maksete arveldusperioodi lõpetamisel toimub päevalõputöötlus, sh eurosüsteemi püsivahendite kasutamine.

e) Varahommikul likviidsust vajavatel kõrvalsüsteemidel peavad olema vahendid, et tulla toime olukorras, kus uut arveldusperioodi ei ole võimalik õigeaegselt alustada eelmisel päeval aset leidnud ühisplatvormi rikke tõttu.

6. Töötlemine eriolukorras

a) Kui Eesti Pank peab seda vajalikuks, algatab ta maksejuhiste eriolukorras töötlemise ühisplatvormi eriolukorramoodulis. Sellisel juhul osutatakse osalejatele teenuseid ainult piiratult. Eesti Pank teatab osalejatele eriolukorras töötlemise alustamisest mis tahes kättesaadavate sidevahendite kaudu.

b) Eriolukorras töötleb Eesti Pank maksejuhiseid käsitsi.

c) Järgmised maksed loetakse „väga olulisteks” makseteks ning Eesti Pank peab tegema kõik endast oleneva, et neid eriolukorras töödelda:

(i) CLSiga seotud maksed;

(ii) EURO1 päevalõpuarveldus; ja

(iii) keskse osapoole lisatagatise nõuded (central counterparty margin calls).

d) Järgmised makseliigid loetakse „olulisteks” ning Eesti Pank võib algatada nende suhtes eriolukorras töötlemise:

(i) liidesühenduses (interfaced) väärtpaberiarveldussüsteemide reaalajas arveldamisega seotud maksed; ja

(ii) muud maksed, xxx xxxx on xxxx süsteemiriski vältimiseks.

e) Osalejad edastavad maksejuhised eriolukorras töötlemisse ning makse saajate teavitamine toimub allkirjastatud ja krüptitud e-kirja kaudu. Teavet kontode bilansside ning deebet- ja kreeditkannete kohta saab Eesti Pangalt.

f) TARGET2-Eestile juba edastatud ja järjekorda pandud maksejuhiseid võib samuti töödelda eri- olukorras töötlemise raames. Sellistel juhtudel püüab Eesti Pank vältida maksejuhiste topelttöötlemist, kuid sellise võimaliku topelttöötlemise riski kannavad osalejad.

g) Maksejuhiste eriolukorras töötlemine toimub osalejate antud lisatagatise xxxxx. Eriolukorras töötlemise ajal võib laekuvaid eriolukorra makseid kasutada väljuvate eriolukorra maksete rahastamiseks. Eesti Pank ei või eriolukorras töötlemise eesmärgil arvesse xxxxx osalejate vaba likviidsust.

7. Osalejate või kõrvalsüsteemidega seotud rikked

a) Osaleja probleemi, mis ei lase tal TARGET2s makseid arveldada, peab lahendama osaleja ise. Eelkõige võib osaleja kasutada omi lahendusi või ICMi võimalusi, st kindlasummalisi varumakseid ja eriolukorra varumakseid (CLS, EURO1, eelrahastatud STEP2).

b) Kui osaleja otsustab kasutada ICMi võimalust kindlasummalise varumakse tegemiseks, avab Eesti Pank osaleja nõude alusel selle võimaluse ICMi kaudu. Kui osaleja seda nõuab, edastab Eesti Pank teistele osalejatele ICM-xxxxx xxxxx kohta, et osaleja kasutab kindlasummalisi varumakseid. Osutatud makseid kasutav osaleja vastutab ise kindlasummaliste varumaksete saatmise eest ainult neile osalejatele, kellega tal on vastavad maksed kahepoolselt kokku lepitud, samuti nende maksetega seotud edasiste sammude eest.

c) Kui alapunktis a nimetatud meetmed on ammendatud või kui nad ei ole tõhusad, võib osaleja taotleda Eesti Pangalt toetust.

d) Xxx xxxx esineb kõrvalsüsteemis, vastutab kõrvalsüsteem probleemi lahendamise eest. Kõrvalsüsteemi taotlusel võib Eesti Pank tegutseda tema nimel. Eesti Pangal on õigus otsustada, millist toetust xx xxxxxx- süsteemile annab, sh kõrvalsüsteemi öise arveldamise ajal. Xxxxx võib järgmisi eriolukorra meetmeid:

(i) kõrvalsüsteem algatab osalejaliidese kaudu puhasmaksed (s.t maksed, mis ei ole seotud alus- tehingutega);

(ii) Eesti Pank teeb puhasmakseid kõrvalsüsteemi nimel.

e) Kõrvalsüsteemidega seotud eriolukorra meetmete üksikasjad tuuakse ära Eesti Panga xx xxxxxxx kõrvalsüsteemi kahepoolsetes kokkulepetes.

8. Muud sätted

a) Kui mingi teave ei ole kättesaadav, kuna on toimunud mõni punkti 3 alapunktis a viidatud sündmus, võib Eesti Pank omal äranägemisel alustada või jätkata maksejuhiste töötlemist ja/või TARGET2-Eesti tööd viimase saadaoleva teabe alusel. Eesti Panga nõudmisel peavad osalejad ja kõrvalsüsteemid uuesti esitama oma saadetud sõnumid või astuma muid samme, mida Eesti Pank peab kohaseks.

b) Eesti Panga tehnilise rikke korral võivad mõnesid või kõiki tema TARGET2-Eestiga seotud tehnilisi funktsioone täita teised eurosüsteemi keskpangad.

c) Eesti Pank võib nõuda, et osalejad osaleksid talitluspidevuse ja eriolukorra meetmete korralistes või ühekordsetes testimises, koolituses või muudes ennetavates meetmetes, mida Eesti Pank peab vajalikuks. Osalejad katavad ise kõik oma kulud, mis tulenevad testimisest või muudest meetmetest.

V liide

TÖÖKORRALDUSE AJAKAVA

1. TARGET2 töötab kõikidel päevadel, välja arvatud laupäevad, pühapäevad, 1. jaanuar, suur xxxxx xx teine ülestõusmispüha (EKP asukoha kalendri kohaselt), 1. mai (kevadpüha), esimene ja teine jõulupüha.

2. Süsteemi viiteaeg on EKP asukoha kohalik aeg, st Kesk-Euroopa aeg (CET).

3. Jooksev tööpäev algab eelmise tööpäeva õhtul ning järgitakse järgmist ajakava:

Kellaaeg	Kirjeldus
6.45–7.00	Arvelduspäeva ettevalmistus*
7.00–18.00	Arveldusperiood
17.00	Kliendimaksete (st maksejuhised, mille algataja ja/või makse saaja ei ole otseosaleja ega kaudne osaleja; süsteemis tuvastatakse need sõnumite MT 103 või MT 103+ kasutamise alusel) arveldusperioodi xxxx
18.00	Pankadevaheliste maksete (st maksed, mis ei ole kliendimaksed) arveldusperioodi xxxx
18.00–18.45**	Päevalõputöötlemine
18.15**	Xxxxxx püsivõimaluste kasutamise xxxx
(Vahetult pärast) 18.30***	Keskpankade juurdepääs andmetele raamatupidamissüsteemide ajakohastamiseks
18.45–19.30***	Järgmise arvelduspäeva ettevalmistus
19.00***–19.30**	Likviidsuse liikumine maksemooduli kontol
19.30***	Tööperioodi alguse teade, püsikorralduste arveldamine likviidsuse kandmiseks maksemooduli kontolt allkontodele või peegelduvatele kontodele (kõrvalsüsteemidega seotud arveldamine)
19.30***–22.00	Täiendava likviidsuse ülekandmine ICM kaudu enne kõrvalsüsteemi töötsükli alustamise teadet; kõrvalsüsteemi öine arveldusperiood (ainult juhul kui kasutatakse kõrvalsüsteemi arvelduskorda nr 6 suunise EKP/2007/2 IV xxxx kohaselt)
22.00–1.00	Tehnilise hoolduse periood
1.00–7.00	Kõrvalsüsteemi öine arveldusperiood (ainult juhul kui kasutatakse kõrvalsüsteemi arvelduskorda nr 6)

* Arvelduspäev – arveldusperiood ja päevalõputöötlemine.

** Eurosüsteemi kohustusliku reservi hoidmisperioodi viimasel päeval lõpeb periood 15 minutit hiljem.

*** Eurosüsteemi kohustusliku reservi hoidmisperioodi viimasel tööpäeval algab periood 15 minutit hiljem.

4. ICMi kaudu saab likviidsusülekandeid teha alates kella 19.30st kuni järgmise päeva kella 18.00ni,

v.a tehnilise hoolduse perioodil 22.00–1.00. Eurosüsteemi kohustusliku reservi hoidmisperioodi viimasel tööpäeval algab periood 15 minutit hiljem.

5. Tööaega võib muuta juhul, kui kasutatakse talitluspidevuse meetmeid kooskõlas IV liite punktiga 5.

VI liide

TASUD XX XXXXX

Otseosalejate tasud

1. Olenevalt hinnapaketist, mille otseosaleja on valinud, on tema maksejuhiste töötlemise kuutasu TARGET2s kas:

a) 100 eurot iga maksemooduli konto eest, millele lisandub 0.80 eurot iga tehingu eest (deebetkanne); või

b) 1250 eurot iga maksemooduli konto eest, millele lisandub tasu iga tehingu eest (deebetkanne) vastavalt tehingute arvule (töödeldud ühikute arv) kuus järgmiselt:

Xxxx	Xxxxxxxxx arv alates	Tehingute arv kuni	Tasu
1	1	10 000	0.60 EUR
2	10 001	25 000	0.50 EUR
3	25 001	50 000	0.40 EUR
4	50 001	100 000	0.20 EUR
5	Üle 100 000	–	0.125 EUR

Likviidsuse ülekanded osaleja maksemooduli konto xx xxxxx allkontode vahel on tasuta.

2. Ühise juurdepääsu kuutasu on 80 eurot iga kaheksakohalise BICi eest, mis ei ole otseosaleja konto BIC.

3. Otseosalejad, kes ei soovi oma konto BICi TARGET2 kataloogis avaldada, tasuvad lisatasu 30 eurot kuus konto kohta.

4. Otseosaleja poolt iga kaudse osaleja TARGET2 kataloogis registreerimise tasu on 20 eurot.

5. Iga adresseeritava BICi omaniku, sh otseosalejate ja kaudsete osalejate filiaalide TARGET2 kataloogis registreerimise tasu on viis eurot.

Likviidsuse koondamise tasud

6. CAI režiimis on iga CAI rühma kuuluva konto kuutasu 100 eurot.

7. AL režiimis on iga AL rühma kuuluva konto kuutasu 200 eurot. Xxx XX xxxx kasutab CAI režiimi, tuleb AL režiimi mittekuuluvate kontode eest tasuda CAI kuutasu 100 eurot konto eest.

8. Nii AL xxx XXX režiimis kohaldatakse punkti 1 alapunktis b olevas tabelis sätestatud kahanevat tasustruktuuri rühma osalejate kõikidele maksetele nagu oleksid need maksed tehtud ühe osaleja kontolt.

9. Punkti 1 alapunktis b sätestatud 1250 euro suuruse tasu maksab CAI rühma haldur ja punkti 1 alapunktis a nimetatud kuutasu 100 eurot maksavad kõik muud xxxxx xxxxx liikmed. Xxx XX xxxx kuulub CAI rühma ja AL rühma haldur on ühtlasi CAI rühma haldur, tuleb 1250 euro suurust tasu maksta xxxx üks kord. Xxx XX xxxx kuulub CAI rühma xx XXX rühma haldur ei ole AL rühma haldur, tasub CAI rühma haldur lisaks kuutasu 1250 eurot. Sellistel juhtudel saadetakse kõikide CAI rühma kontode (sh AL rühma kontode) tasusid sisaldav xxxx XXX rühma haldurile.

Arved

10. Otseosalejate suhtes kehtivad järgmised arvete esitamise reeglid. Otseosaleja (AL rühma või CAI rühma haldur, kui kasutatakse AL või CAI režiimi) saab eelmise kuu arve, millel on näidatud maksmisele kuuluvad tasud, hiljemalt järgmise kuu viiendaks tööpäevaks. Arve tuleb tasuda hiljemalt kuu kümnendaks tööpäevaks Eesti Panga osutatud kontole ja see debiteeritakse selle osaleja maksemooduli kontolt.

Osalejaliidest kasutava kõrvalsüsteemi tasud xx xxxxx

11. Osalejaliidest kasutava kõrvalsüsteemi makstavate tasude struktuur, olenemata tema kontode arvust Eesti Pangas, koosneb kolmest komponendist:

a) igakuine püsitasu 1000 eurot, mida maksavad kõik kõrvalsüsteemid (püsitasu I);

b) teine igakuine püsitasu vahemikus 417–4167 eurot, mis põhineb proportsionaalselt kõrvalsüsteemi sularaha arveldustehingute koguväärtusel eurodes (püsitasu II):

järk	Alates (miljon eurot/päevas)	Kuni (miljon eurot/päevas)	Aastatasu	Kuutasu
1	0	Vähem kui 1000	EUR 5000	EUR 417
2	1000	Vähem kui 2500	EUR 10 000	EUR 833
3	2500	Vähem kui 5000	EUR 20 000	EUR 1667
4	5000	Vähem kui 10 000	EUR 30 000	EUR 2500
5	10 000	Vähem kui 50 000	EUR 40 000	EUR 3333
6	üle 50 000	–	EUR 50 000	EUR 4167

Eesti Pank arvutab kõrvalsüsteemi eurodes teostatud rahaliste arveldustehingute koguväärtuse üks kord aastas eelmise xxxxx xxxxxxx koguväärtuse alusel ning väljaarvutatud koguväärtust kohaldatakse tasu arvutamiseks alates iga kalendriaasta 1. jaanuarist;

c) tehingutasu, mis arvutatakse xxxxx alusel nagu VI liites TARGET2 osalejatele sätestatud tasude tabelis. Kõrvalsüsteem võib xxxxxx xxx järgmisest kahest variandist: kas maksta püsivalt 0,80 eurot krediteerimis- korralduse eest (hinnapakett A) või maksta kahanevat tasu (hinnapakett B), järgmiste erisustega:

– hinnapaketi B puhul jagatakse krediteerimiskorralduste mahtu arvestavate järkude piirid kahega; ja

– lisaks püsitasudele I xx XX tuleb tasuda igakuine püsitasu 100 eurot hinnapaketi A puhul ja 1250 eurot hinnapaketi B puhul.

Krediteerimiskorraldus (credit instruction) on kõrvalsüsteemi esitatud ja kõrvalsüsteemi keskpangale adresseeritud maksekorraldus kõrvalsüsteemi peetava ja/või hallatava ühe maksemooduli konto debiteerimiseks ja arveldava panga konto või allkonto krediteerimiseks korralduses näidatud summa võrra.

12. Kõik tasud seoses osalejaliidese kaudu kõrvalsüsteemi poolt esitatud krediteerimiskorralduste või kõrvalsüsteemi poolt saadud maksetega maksab ainult xxxxxx kõrvalsüsteem.

13. Iga kõrvalsüsteem saab arve Eesti Pangalt eelmise kuu kohta punktis 11 nimetatud tasude alusel hiljemalt järgmise kuu viiendaks tööpäevaks. Arve alusel tuleb xxxx xxxxx hiljemalt selle kuu kümnendaks tööpäevaks Eesti Panga näidatud kontole või debiteerida kõrvalsüsteemi poolt näidatud kontolt.

14. Käesoleva liite kohaldamisel loetakse kõik direktiivi 98/26/EÜ kohaselt määratletud kõrvalsüsteemid eraldiseisvateks üksusteks isegi juhul, kui kahte või enamat neist opereerib sama juriidiline isik. Sama reeglit kohaldatakse ka juhul, kui kõrvalsüsteemi ei ole määratletud direktiivi 98/26/EÜ kohaselt; sel juhul määratletakse kõrvalsüsteem järgmiste tunnuste alusel:

a) lepingu või õigusakti alusel formaalselt korraldatud suhted (näiteks osalejate ja süsteemikäitaja vahel sõlmitud leping);

b) osalejate paljusus;

c) ühised reeglid ja standardlahendused; ja

d) sihtotstarbeks on maksete ja/või väärtpaberitehingute tasaarveldus, netting ja/või arveldamine osalejate vahel.

VII liide

AGREGEERITUD LIKVIIDSUSE LEPING – VARIANT A

Enam xxx xxx krediidiasutuse poolt AL režiimi kasutamise vorm

[osaleja], [sisesta keskpank]s peetavate maksemooduli konto(de) nr [ ] omanik,

keda esindab [sisesta ametikoht] [ ],

[osaleja], [sisesta keskpank]s peetavate maksemooduli konto(de) nr [ ] omanik,

keda esindab [sisesta ametikoht] [ ],

[osaleja], [sisesta keskpank]s peetavate maksemooduli konto(de) nr [ ] omanik,

keda esindab [sisesta ametikoht] [ ],

(edaspidi AL rühma liikmed) ning,

Eesti Pank

[sisesta AL-RKP nimi] [sisesta AL-RKP nimi] (edaspidi AL-RKPd)

(AL rühma liikmed ja AL-RKPd edaspidi ühiselt pooled),

arvestades järgmist:

(1) TARGET2 õigusliku struktuuri moodustavad mitmed maksesüsteemid, millest igaüks on määratletud süsteemina vastavalt siseriiklikele õigusaktidele, millega on rakendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998 direktiiv 98/26/EÜ arvelduste lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberi- arveldussüsteemides.

(2) Ühes või mitmes TARGET2 osasüsteemis osalejad võivad teatavatel tingimustel, mis on sätestatud TARGET2 osasüsteemides osalemiseks, moodustada AL rühma, kusjuures AL rühma liikmete maksemooduli kontode likviidsus agregeeritakse.

(3) Likviidsuse agregeerimine võimaldab AL rühma liikmetel arveldada maksejuhiseid summas, mis ületab nende endi asjaomastel maksemooduli kontodel olevat vaba likviidsust, kui kõikide selliste maksejuhiste koguväärtus ei ületa ühelgi hetkel AL rühma liikmete maksemooduli kontode vaba likviidsuse kogusummat. Tekkiv negatiivne jääk ühel või mitmel maksemooduli kontol loetakse päevasiseseks laenuks, mille andmist reguleerivad ajakohased siseriiklikud normid koos käesolevast lepingust tulenevate erisustega; eelkõige on selline negatiivne jääk tagatud vaba likviidsusega teiste AL rühma liikmete maksemooduli kontodel.

(4) Selline mehhanism ei ühenda erinevaid maksemooduli kontosid, mis jäävad käesolevas lepingus kirjeldatud piiranguid arvestades nende omanike ainukäsutusse.

(5) Sellise mehhanismi eesmärk on vältida likviidsuse killustumist erinevates TARGET2 osasüsteemides ning lihtsustada likviidsuse juhtimist krediidiasutuste rühmas.

(6) Mehhanism muudab TARGET2s maksete arveldamise üldiselt tõhusamaks.

(7) [osaleja], [osaleja] ja [osaleja] on vastavalt ühendatud TARGET2-Eestiga, TARGET2-[sisesta viide keskpangale/riigile], ja TARGET2-[sisesta viide keskpangale/riigile] ning nende suhtes kehtivad [sisesta kuupäevad] [sisesta viide ÜT rakendusaktidele],

on pooled kokku xxxxxxxx järgmises:

Artikkel 1 – Lepingu kehtivus

Käesolev leping xx xxxxx muudatused kehtivad ainult juhul, kui haldav RKP kinnitab pärast kõikide vajalike dokumentide ja kogu teabe saamist kirjalikult, et käesolev leping või selle muudatused vastavad TARGET2 osasüsteemides osalemise tingimustele.

Artikkel 2 – AL rühma liikmete ja AL-RKPde vastastikused huvid

1. AL rühma liikmed kinnitavad ja nõustuvad, et käesoleva lepingu sõlmimine on nende vastastikustes majanduslikes, ühiskondlikes ja finantshuvides, kuna kõigi AL rühma liikmete maksejuhised on võimalik arveldada nende vastavates TARGET2 osasüsteemides maksimaalselt summas, mis vastab kõikide AL rühma liikmete kõikide maksemooduli kontode vabale likviidsusele, võimendades seeläbi teistes TARGET2 osasüsteemides olevat vaba likviidsust.

2. AL-RKPdel on vastastikune huvi anda AL rühma liikmetele päevasisest laenu, kuna see muudab TARGET2s maksete arveldamise üldiselt tõhusamaks. Päevasisest laenu tagatakse kooskõlas Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikliga 18, kuna maksejuhise täitmise tulemusel tekkiv negatiivne jääk on kaetud teiste AL rühma liikmete AL-RKPdes peetavate maksemooduli kontode vaba likviidsusega, mis on panditud või tagatiseks antud kõikide AL rühma liikmete kohustuste täitmise tagamiseks AL RKPdele.

Artikkel 3 – AL rühma liikmete õigused ja kohustused

1. AL rühma liikmed vastutavad kõikide AL-RKPde ees solidaarselt nõuete eest, mis tulenevad AL rühma mis tahes liikme maksejuhise arveldamisest nende TARGET2 osasüsteemis. AL rühma liikmetel ei ole õigust leppida rühma sees kokku vastutuse jaotumises, mis kaldub kõrvale osutatud solidaarvastutusest.

2. AL rühma liikmete poolt nende maksemooduli kontodel arveldatud kõikide maksejuhiste koguväärtus ei või ühelgi hetkel ületada kõikide selliste maksemooduli kontode vaba likviidsuse kogusummat.

3. AL rühma liikmetel on pädevus kasutada CAI režiimi, mis on kirjeldatud [sisesta ÜT rakendusakt]s.

4. AL rühma liikmed peavad tagama, et nad sõlmivad omavahelise lepingu, mis sätestab muuhulgas järgmist:

a) AL rühma sisemise töökorralduse reeglid;

b) AL rühma halduri aruandluskohustuse tingimused AL rühma liikmete ees;

c) AL režiimi kulud (sh nende jaotus AL rühma liikmete vahel); ja

d) AL rühma liikmete poolt üksteisele AL lepingu alusel osutavate teenuste eest makstavad tasud ja nende arvutamise reeglid.

Välja arvatud alapunkt d, võivad AL rühma liikmed otsustada, kas avaldada eelnimetatud oma- vaheline kokkulepe või selle osa AL-RKPdele. AL rühma liikmed peavad avaldama AL-RKPdele alapunktis d osutatud teabe.

Artikkel 4 – AL-RKPde õigused ja kohustused

1. Kui AL rühma liige esitab oma asjaomasele TARGET2 osasüsteemile maksejuhise, mille summa ületab selle AL rühma liikme maksemooduli vaba likviidsuse, annab tema asjaomane AL-RKP päevasisest laenu, mis on tagatud AL rühma liikme AL-RKP juures peetavate teiste maksemooduli kontode vaba likviidsusega või teiste AL rühma liikmete nende AL RKPde juures peetavate maksemooduli kontode vaba likviidsusega. Selle päevasisese laenu suhtes kohaldatakse asjaomase AL-RKP päevasisese laenu andmise eeskirju.

2. AL rühma liikmete esitatud maksejuhised, mis ületavad kõikide AL rühma liikmete maksemooduli kontode vaba likviidsust, pannakse kuni piisava likviidsuse tekkimiseni järjekorda.

3. Välja arvatud ühe või mitme AL rühma liikme suhtes maksejõuetusmenetluse algatamise korral, võib AL-RKP nõuda igalt AL rühma liikmelt täielikult kõikide kohustuste täitmist, mis tulenevad AL rühma mis tahes liikme maksejuhiste arveldamisest tema TARGET2 osasüsteemis.

Artikkel 5 – AL rühma halduri määramine ja ülesanded

1. AL rühma liikmed määravad käesolevaga AL rühma halduriks [osalejate nimetatud AL rühma halduri nimi], kes on kõikide AL rühmaga seotud korralduslike küsimuste teabekeskus.

2. Kõik AL rühma liikmed annavad oma asjaomastele AL-RKPdele ning AL rühma haldurile kogu teabe, mis võib mõjutada käesoleva lepingu kehtivust, täitmisele pööratavuse ja rakendamist, sh teabe [sisesta ÜT rakendusakti vastavad sätted]s sätestatud kontserni määratlusele vastamiseks nõutavate AL rühma liikmete vaheliste seoste muudatuste ja lõpetamiste kohta, ning teabe [sisesta ÜT rakendusakt]s määratletud probleemsündmuste kohta või muude sündmuste kohta, mis võivad mõjutada [sisesta viide panti või tagatise ja lõpetamisel toimuvat tasaarveldust reguleerivatele või muudele asjakohastele sätetele ÜT rakendusaktis] sätete kehtivust ja/või täitmisele pööratavust.

3. AL rühma haldur peab haldavale RKP-le viivitamata edastama kogu punktis 2 kirjeldatud teabe enda ja kõikide teiste AL rühma liikmete kohta.

4. AL rühma haldur vastutab AL xxxxx xxxx likviidsuse päevasisese jälgimise eest.

5. AL rühma halduril peab olema pädevus käsutada AL rühma liikmete maksemooduli kontosid ning eelkõige tegutseb ta AL rühma liikmete esindajana järgmise tegevuse korral:

a) kõik ICMi kaudu tehtavad toimingud AL rühma liikmete maksemooduli kontodel, xx xxxxx- juhise prioriteedi muutmine, tühistamine, arveldusaja muutmine, likviidsuse ülekanded allkontodele ja sealt tagasi, tehingute järjekorra muutmine, AL rühma likviidsuse reserveerimine, AL rühma suhtes piirangute seadmine ja muutmine ning likviidsuse ülekandmine;

b) kõik likviidsust puudutavad päevalõputehingud AL rühma liikmete maksemooduli kontode vahel, et tagada kõikide AL rühma liikmete maksemooduli kontode jääkide ühtlustamine päeva xxxxx, et ükski konto ei lõpetaks päeva negatiivse jäägiga, või asjakohastel juhtudel, negatiivse jäägiga, mille suhtes puudub tagatis (käesolevas alapunktis kirjeldatud menetlus edaspidi ühtlustamine);

c) üldjuhised, mille kohaselt toimub automaatne ühtlustamine, st määratlemine, millises järjekorras debiteeritakse ühtlustamise käigus AL rühma liikmete vaba likviidsusega maksemooduli kontosid;

d) kui AL rühma haldur ei ole andnud alapunktides b ja c nimetatud selget juhist, toimub automaatne ühtlustamine, kusjuures suurim positiivne maksemooduli konto jääk suunatakse suurima negatiivse maksemooduli konto jäägi katmiseks.

Alapunktides c ja d määratletud kriteeriume kasutatakse ka juhul, kui esineb [sisesta viide ÜT rakendusnormile] sätestatud realiseerimissündmus.

6. AL rühma liikmed loobuvad selgesõnaliselt oma mis tahes õigusest, mis xxxx võib olla AL rühma halduri vastu [sisesta viide riigi õigussättele, kui on] alusel, mis tuleneb halduri tegevusest nii maksemooduli konto omaniku ja AL rühma liikme kui ka AL rühma haldurina.

Artikkel 6 – Haldava RKP ülesanded

1. Haldav RKP on AL rühma kõikide korralduslike küsimuste teabekeskus.

2. Kõik AL-RKPd annavad haldavale RKP-le oma AL rühma liikme(te) kohta viivitamata kogu teabe, mis võib mõjutada käesoleva lepingu kehtivust, täitmisele pööratavust ja rakendamist, sh teabe

[sisesta ÜT rakendusaktis] sätestatud kontserni määratlusele vastamiseks nõutavate AL rühma liikmete seoste muudatuste ja lõpetamiste kohta ning teabe [sisesta ÜT rakendusaktis] määratletud probleemsündmuste kohta või muude sündmuste kohta, mis võivad mõjutada [sisesta viide panti või tagatist ja lõpetamisel toimuvat tasaarveldust reguleerivatele või muudele asjakohastele sätetele ÜT rakendusaktis] sätete kehtivust ja/või täitmisele pööratavust.

3. Haldaval RKP-l on juurdepääs kogu asjakohasele teabele AL rühma liikmete kõikide maksemooduli kontode kohta, sh teabele kõikide krediidiliinide, saldode, kogukäibe, arveldatud maksejuhiste ja järjekorras olevate maksejuhiste ning samuti AL rühma liikmete limiitide ja likviidsuse reserveerimise kohta.

Artikkel 7 – Käesoleva lepingu kestvus ja lõpetamine

1. Käesolev leping on tähtajatu.

2. AL rühma liige võib ühepoolselt lõpetada osalemise käesolevas lepingus, teatades sellest AL-RKP-le, xxxxx TARGET2 osasüsteemis ta osaleb, ja haldavale RKP-le kirjalikult 14 tööpäeva ette. Haldav RKP kinnitab sellele AL rühma liikmele tema AL lepingus osalemise lõpetamise kuupäeva ning teatab selle kuupäeva kõikidele AL-RKPdele, kes teatavad sellest oma AL rühma liikmetele. Kui see AL rühma liige oli AL rühma haldur, määravad allesjäänud AL rühma liikmed viivitamata uue AL rühma halduri.

3. Käesolev leping või AL rühma liikme osalemine käesolevas lepingus lõpetatakse automaatselt xxxx viivitamata xx xxxx teatamata, kui toimub mõni järgmistest sündmustest:

a) rühma määratlusele vastamiseks nõutavate kõikide AL rühma liikmete seoste muutumine või lõppemine vastavalt [ÜT rakendusaktile] või ühte või enamat AL rühma liiget puudutav muutumine või lõppemine; ja/või

b) üks või enam või kõik AL rühma liikmed xx xxxxx enam AL režiimi kasutamise mis tahes muudele nõuetele, mis on kirjeldatud [sisesta ÜT rakendusakt].

4. Olenemata punktis 3 nimetatud sündmuse toimumisest, jääb AL rühma liikme poolt asjaomasesse TARGET2 osasüsteemi edastatud maksejuhis kõikide AL rühma liikmete ja AL-RKPde suhtes kehtivaks ja täitmisele pööratavaks. [Sisesta, kui see on asjakohane: Lisaks jäävad pärast käesoleva lepingu lõppemist kehtima [sisesta viide panti või tagatist ja lõpetamisel toimuvat tasaarveldust reguleerivatele või muudele asjakohastele tagatist reguleerivatele sätetele] kuni maksemooduli kontode, mille likviidsust agregeeriti, negatiivsed jäägid on AL rühma liikmete poolt täielikult kõrvaldatud.]

5. Piiramata punkti 3 kohaldamist, võib haldav RKP kokkuleppel asjaomase AL-RKPga xxxx xxxx lõpetada AL rühma liikme osalemise käesolevas lepingus ette teatamata ja viivitamata, kui see AL rühma liige rikub käesoleva lepingu sätteid. Xxxxxx otsus xxxx põhjendusega tuleb saata kõikidele AL rühma liikmetele. Kui osalemine on lõpetatud sel põhjusel, on AL rühma liikmetel, xxxxx osalemist käesolevas lepingus ei ole lõpetatud, õigus lõpetada oma osalemine käesolevas lepingus teatades sellest haldavale RKP-le ja vastavale AL-RKP-le viis tööpäeva kirjalikult ette. Kui lõpetatakse AL rühma halduri osalemine, määravad allesjäänud AL rühma liikmed viivitamata uue AL rühma halduri.

6. Haldav RKP võib kokkuleppel teiste AL-RKPdega lõpetada käesoleva lepingu ette teatamata ja viivitamata, xxx xxxxx jätkamine ohustaks TARGET2 üldist stabiilsust, usaldatavust ja ohutust või ohustaks AL-RKPde võimet täita Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjas sätestatud ülesandeid. Xxxxxx põhjendatud otsus saadetakse kirjalikult AL rühma liikmetele.

7. Käesolev leping kehtib, kuni AL rühmal on vähemalt kaks liiget.

Artikkel 8 – Lepingu muutmine

Käesoleva lepingu muudatused, sh uute osalejate võtmine AL rühma, kehtivad ja on täitmisele pööratavad ainult siis, xxx xxxx pooled on xxxx selgesõnaliselt kirjalikult kokku leppinud.

Artikkel 9 – Kohaldatav õigus

Käesolevale lepingule, selle tõlgendamisele ja rakendamisele kohaldatakse [sisesta viide õigusaktile, mis reguleerib haldavas RKPs olevat AL rühma halduri maksemooduli kontot]. See xx xxxxx järgmist:

a) AL rühma liikme xx xxxxxxx AL-RKP suhet, milles juhindutakse AL-RKP õigusaktist, ja

b) AL-RKPde õigusi ja kohustusi, milles juhindutakse selle AL-RKP õigusaktidest, kes hoiab maksemooduli kontot AL rühma liikme jaoks, xxxxx xxxx likviidsust kasutatakse pandiks või tagatiseks.

Artikkel 10 – [sisesta ÜT rakendusakt] kohaldamine

1. AL rühma liikmete ja tema AL-RKPga seoses kohaldatakse [ÜT rakendusakti vastavad sätted] kõikidele küsimustele, mida käesolev leping selgelt ei reguleeri.

2. [sisesta ÜT rakendusakt] ja käesolev leping moodustavad sama lepingulise suhte osa.

Sõlmitud poolte arvule vastavas arvus eksemplarides [...kuupäev….]

AGREGEERITUD LIKVIIDSUSE LEPING – VARIANT B

Ühe krediidiasutuse poolt AL režiimi kasutamise vorm

[krediidiasutuse nimi ja aadress], keda esindab [ ] xx xxx tegutseb kui

[osaleja], [sisesta keskpank]s peetavate maksemooduli konto(de) nr [ ] omanik,

[osaleja], [sisesta keskpank]s peetavate maksemooduli konto(de) nr [ ] omanik,

[osaleja], [sisesta keskpank]s peetavate maksemooduli konto(de) nr [ ] omanik,

(osalejatele viidatakse edaspidi kui AL rühma liikmetele) ning,

Eesti Pank

[sisesta AL-RKP nimi] [sisesta AL-RKP nimi] (edaspidi AL-RKPd)

(AL rühma liikmed ja AL-RKP-d edaspidi ühiselt pooled), ning arvestades järgmist:

(1) TARGET2 õigusliku struktuuri moodustavad mitmed maksesüsteemid, millest igaüks on määratletud

süsteemina vastavalt siseriiklikele õigusaktidele, millega on rakendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998 direktiiv 98/26/EÜ arvelduste lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberi- arveldussüsteemides.

(2) Krediidiasutused, kellel on ühes või mitmes TARGET2 osasüsteemis mitu maksemooduli kontot, võivad teatavatel tingimustel, mis on sätestatud TARGET2 osasüsteemides osalemiseks, moodustada AL rühma, kusjuures AL rühma liikmete maksemooduli kontode likviidsus agregeeritakse.

(3) Likviidsuse agregeerimine võimaldab AL rühma liikmetel arveldada maksejuhiseid summas, mis ületab nende endi asjaomastel maksemooduli kontodel olevat vaba likviidsust, kui kõikide selliste maksejuhiste koguväärtus ei ületa ühelgi hetkel AL rühma liikmete maksemooduli kontode vaba likviidsus kogusummat. Tekkiv negatiivne jääk ühel või mitmel maksemooduli kontol loetakse päevasiseseks laenuks, mille andmist reguleerivad ajakohased siseriiklikud normid koos käesolevast lepingust tulenevate erisustega; eelkõige on selline negatiivne jääk tagatud vaba likviidsusega AL rühma liikmete kõikidel maksemooduli kontodel.

(4) Selline mehhanism ei ühenda erinevaid maksemooduli kontosid, mis jäävad käesolevas lepingus kirjeldatud piiranguid arvestades AL rühma liikmete ainukäsutusse.

(5) Sellise mehhanismi eesmärk on vältida likviidsuse killustumist erinevates TARGET2 osasüsteemides ning lihtsustada AL rühma liikmete likviidsuse juhtimist.

(6) Mehhanism muudab TARGET2s maksete arveldamise üldiselt tõhusamaks.

(7) [osaleja], [osaleja] ja [osaleja] on vastavalt ühendatud TARGET2-Eestiga, TARGET2-[sisesta viide keskpangale/riigile], ja TARGET2-[sisesta viide keskpangale/riigile] ning nende suhtes kehtivad [sisesta kuupäevad] [sisesta ÜT rakendusnormid],

on pooled kokku xxxxxxxx järgmises:

Artikkel 1 – Lepingu kehtivus

Käesolev leping xx xxxxx muudatused kehtivad ainult juhul, kui haldav RKP kinnitab pärast kõikide vajalike dokumentide ja kogu teabe saamist kirjalikult, et käesolev leping või selle muudatused vastavad TARGET2 osasüsteemides osalemise tingimustele.

Artikkel 2 – AL-RKPde vastastikused huvid

1. AL-RKPdel on vastastikune huvi anda AL rühma liikmetele päevasisest laenu, kuna see muudab TARGET2s maksete arveldamise üldiselt tõhusamaks. Päevasisest laenu tagatakse kooskõlas Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikliga 18, kuna maksejuhise täitmise tulemusel tekkiv negatiivne jääk on kaetud AL rühma liikmete AL-RKPdes peetavate maksemooduli kontode vaba likviidsusega, mis on panditud või tagatiseks antud AL rühma liikmete kohustuste täitmise tagamiseks AL RKPdele.

Artikkel 3 – AL rühma liikmete õigused ja kohustused

1. AL rühma liikmed vastutavad kõigi AL-RKP ees seoses nõuetega, mis tulenevad AL rühma mis tahes liikme maksejuhiste arveldamisest nende TARGET2 osasüsteemis.

2. AL rühma liikmete poolt nende maksemooduli kontodel arveldatud kõikide maksejuhiste kogu- väärtus ei või ühelgi hetkel ületada kõikide selliste maksemooduli kontode vaba likviidsust.

3. AL rühma liikmetel on pädevus kasutada konsolideeritud kontoteabe (CAI) režiimi vastavalt [sisesta ÜT siseriiklikule rakendusaktile].

Artikkel 4 – AL-RKPde õigused ja kohustused

1. Kui AL rühma liige esitab oma asjaomasele TARGET2 osasüsteemile maksejuhise, mille summa ületab selle AL rühma liikme maksemooduli vaba likviidsuse, annab tema asjaomane AL-RKP päevasisest laenu, mis on tagatud AL rühma liikme poolt tema asjaomases AL-RKPs peetavate maksemooduli kontode vaba likviidsusega või teiste AL rühma liikmete poolt nende AL-RKPde juures peetavate maksemooduli kontode vaba likviidsusega. Selle päevasisese laenu suhtes kohaldatakse asjaomase AL-RKP päevasisese laenu andmise eeskirju.

2. AL rühma liikmete esitatud maksejuhised, mis ületavad kõikide AL rühma liikmete maksemooduli kontode vaba likviidsust, pannakse kuni piisava likviidsuse tekkimiseni järjekorda.

3. Iga AL-RKP võib nõuda AL rühma liikmetelt kõikide kohustuste täielikku täitmist, mis tulenevad AL rühma liikmete maksejuhiste arveldamisest TARGET2 osasüsteemis, kus nad hoiavad maksemooduli kontosid.

Artikkel 5 – AL rühma halduri määramine ja ülesanded

1. AL rühma liikmed määravad käesolevaga AL rühma halduriks [osalejate nimetatud AL rühma halduri nimi], kes on kõikide AL rühmaga seotud korralduslike küsimuste teabekeskus.

2. Kõik AL rühma liikmed annavad oma asjaomastele AL-RKPdele kogu teabe, mis võib mõjutada käesoleva lepingu kehtivust, täitmisele pööratavust ja rakendamist, sh teabe [sisesta ÜT rakendusakti vastavad sätted]s määratletud probleemsündmuste kohta või muude sündmuste kohta, mis võivad mõjutada [sisesta viide panti või tagatise ja lõpetamisel toimuvat tasaarveldust reguleerivatele või muudele asjakohastele sätetele ÜT rakendusaktis] sätete kehtivust ja/või täitmisele pööratavust.

3. AL rühma juht peab haldavale RKP-le viivitamata esitama punktis 2 kirjeldatud mis tahes teabe.

4. AL rühma haldur vastutab AL xxxxx xxxx likviidsuse päevasisese jälgimise eest.

5. AL rühma halduril peab olema pädevus käsutada kõiki AL rühma liikmete maksemooduli kontosid ning eelkõige teostada järgmist:

a) kõik ICMi kaudu tehtavad toimingud AL rühma liikmete maksemooduli kontodel, xx xxxxx- juhise prioriteedi muutmine, tühistamine, arveldusaja muutmine, likviidsuse ülekanded allkontodele ja sealt tagasi, tehingute järjekorra muutmine, AL rühma likviidsuse reserveerimine, AL rühma suhtes piirangute seadmine ja muutmine ning likviidsuse ülekandmine;

b) kõik likviidsust puudutavad päevalõputehingud AL rühma liikmete maksemooduli kontode vahel, et tagada kõikide AL rühma liikmete maksemooduli kontode jääkide ühtlustamine päeva xxxxx, et ükski konto ei lõpetaks päeva negatiivse jäägiga või, asjakohastel juhtudel, negatiivse jäägiga, mille suhtes puudub tagatis (edaspidi ühtlustamine);

c) üldjuhised, mille kohaselt toimub automaatne ühtlustamine, s.o määratlemine, millises xxxxx- xxxxxx debiteeritakse ühtlustamise käigus AL rühma liikmete vaba likviidsusega maksemooduli kontosid;

d) kui AL rühma haldur ei ole andnud alapunktides b ja c nimetatud selget juhist, toimub automaatne ühtlustamine, kusjuures suurim positiivne maksemooduli konto jääk suunatakse suurima negatiivse maksemooduli konto jäägi katmiseks.

Alapunktides c ja d määratletud kriteeriume kasutatakse ka juhul, kui esineb [sisesta viide ühtlustatud tingimuste rakendusnormile] sätestatud realiseerimissündmus.

Artikkel 6 – Haldava RKP ülesanded

a. Haldav RKP on AL rühma kõikide korralduslike küsimuste teabekeskus.

x. Xxxx AL-RKP-d annavad haldavale RKP-le oma AL rühma liikme kohta viivitamata kogu teabe, mis võib mõjutada käesoleva lepingu kehtivust, täitmisele pööratavust ja rakendamist, sh teabe [sisesta ÜT rakendusakt]s määratletud probleemsündmuste kohta või muude sündmuste kohta, mis võivad mõjutada [sisesta viide panti või tagatist ja lõpetamisel toimuvat tasaarveldust reguleerivatele või muudele asjakohastele sätetele ÜT rakendusaktis] sätete kehtivust ja täitmisele pööratavust.

c. Haldaval RKP-l on juurdepääs kogu asjakohasele teabele AL rühma liikmete kõikide maksemooduli kontode kohta, sh teabele kõikide krediidiliinide, saldode, kogukäibe, arveldatud maksejuhiste ja järjekorras olevate maksejuhiste ning samuti AL rühma liikmete limiitide ja likviidsuse reserveerimise kohta.

Artikkel 7 – Käesoleva lepingu kestvus ja lõpetamine

1. Käesolev leping on tähtajatu.

2. AL rühma liige võib ühepoolselt lõpetada osalemise käesolevas lepingus teatades sellest AL-RKP-le, xxxxx TARGET2 osasüsteemis ta osaleb, ja haldavale RKP-le kirjalikult 14 tööpäeva ette. Haldav RKP kinnitab AL rühma liikmele tema AL lepingus osalemise lõpetamise kuupäeva ning teatab selle kuupäeva kõikidele AL-RKPdele, kes teatavad sellest oma AL rühma liikmetele. Kui see AL rühma liige oli AL rühma haldur, määravad allesjäänud AL rühma liikmed viivitamata uue AL rühma halduri.

3. Käesolev leping lõpeb etteteatamiseta ja viivitamata, kui AL rühma liige xx xxxxx enam AL režiimi kasutamise nõuetele, mis on kirjeldatud [sisesta ÜT rakendusakt].

4. Olenemata punktis 3 nimetatud sündmuse toimumisest, jääb AL rühma liikme poolt asjaomasesse TARGET2 osasüsteemi edastatud maksejuhis kõikide AL rühma liikmete ja AL-RKPde suhtes kehtivaks ja täitmisele pööratavaks. [Sisesta, kui see on asjakohane: Lisaks jäävad pärast käesoleva lepingu lõppemist kehtima [sisesta viide panti või tagatist ja lõpetamisel toimuvat tasaarveldust reguleerivatele või muudele asjakohastele tagatist reguleerivatele sätetele] kuni maksemooduli kontode, mille likviidsust agregeeriti, negatiivsed jäägid on AL rühma liikmete poolt täielikult kõrvaldatud.]

5. Piiramata punkti 3 kohaldamist, võib haldav RKP kokkuleppel asjaomase AL-RKPga lõpetada käesoleva lepingu xxxx xxxx, kui AL rühma liige rikub käesolevas lepingus sätestatud mis tahes kohustust. Xxxxxx otsus xxxx põhjendustega tuleb saata kõikidele AL rühma liikmetele.

6. Haldav RKP võib kokkuleppel teiste AL-RKPdega lõpetada käesoleva lepingu, xxx xxxxx jätkamine ohustab TARGET2 üldist stabiilsust, usaldatavust ja ohutust või AL-RKPde võimet täita Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjas sätestatud ülesandeid. Põhjendatud otsus käesoleva lepingu lõpetamise kohta saadetakse kirjalikult AL rühma liikmetele.

Artikkel 8 – Lepingu muutmine

Käesoleva lepingu muudatused, sh uute osalejate võtmine AL rühma, kehtivad ja on täitmisele pööratavad ainult siis, xxx xxxx pooled on xxxx selgesõnaliselt kirjalikult kokku leppinud.

Artikkel 9 – Kohaldatav õigus

Käesolevale lepingule, selle tõlgendamisele ja rakendamisele kohaldatakse [sisesta viide õigusaktile, mis reguleerib AL rühma halduri maksemooduli kontot]. See xx xxxxx järgmist:

a) AL rühma liikmete ja vastavate AL-RKPde suhet, milles juhindutakse AL-RKP õigusaktist; ja

b) AL-RKPde õigusi ja kohustusi, milles juhindutakse selle AL-RKP õigusaktidest, kes peab maksemooduli kontot, mille vaba likviidsust kasutatakse pandiks või tagatiseks.

Artikkel 10 – [sisesta ÜT rakendusakt] kohaldamine

1. AL rühma liikmete maksemooduli kontode suhtes kohaldatakse [ÜT rakendusakti] kõikidele küsimustele, mida käesolev leping vahetult ei reguleeri.

2. [sisesta ÜT rakendusakt] ja käesolev leping moodustavad sama lepingulise suhte osa.

Sõlmitud poolte arvule vastavas arvus eksemplarides [...kuupäev….].