LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJATE KONVERENTS

LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJATE KONVERENTS

Brüssel, 29. oktoober 2004 (OR. fr)


CIG 87/2/04 REV 2


Teema: Euroopa põhiseaduse leping


CIG 87/2/04 REV 2

ET

SISUKORD


PREAMBUL I OSA

I JAOTIS – LIIDU MÄÄRATLUS JA EESMÄRGID


II JAOTIS – PÕHIÕIGUSED JA LIIDU KODAKONDSUS III JAOTIS – LIIDU PÄDEVUS

IV JAOTIS – LIIDU INSTITUTSIOONID JA ORGANID I PEATÜKK – INSTITUTSIOONILINE RAAMISTIK

II PEATÜKK – MUUD LIIDU INSTITUTSIOONID JA NÕUANDVAD ORGANID


V JAOTIS – LIIDU PÄDEVUSE TEOSTAMINE I PEATÜKK – ÜHISSÄTTED

II PEATÜKK – ERISÄTTED

III PEATÜKK – TÕHUSTATUD KOOSTÖÖ VI JAOTIS – DEMOKRAATIA LIIDUS VII JAOTIS – LIIDU RAHANDUS

VIII JAOTIS – LIIT XX XXXXX LÄHIÜMBRUS IX JAOTIS – LIIDU LIIKMESUS


II OSA: LIIDU PÕHIÕIGUSTE HARTA PREAMBUL

I JAOTIS – VÄÄRIKUS


II JAOTIS – VABADUSED


III JAOTIS – VÕRDSUS


IV JAOTIS – SOLIDAARSUS


V JAOTIS – KODANIKE ÕIGUSED


VI JAOTIS – ÕIGUSEMÕISTMINE


VII JAOTIS – HARTA TÕLGENDAMIST JA KOHALDAMIST REGULEERIVAD ÜLDSÄTTED


III OSA: LIIDU POLIITIKA JA TOIMIMINE I JAOTIS – ÜLDKOHALDATAVAD SÄTTED

II JAOTIS – MITTEDISKRIMINEERIMINE JA KODAKONDSUS III JAOTIS – SISEPOLIITIKA JA MEETMED

I PEATÜKK – SISETURG

1. jagu – Siseturu rajamine ja toimimine

2. jagu – Isikute ja teenuste vaba liikumine

1. alajagu – Töötajad

2. alajagu – Asutamisvabadus

3. alajagu – Teenuste osutamise vabadus

3. jagu – Kaupade vaba liikumine

1. alajagu – Tolliliit

2. alajagu – Tollikoostöö

3. alajagu – Koguseliste piirangute keeld

4. jagu – Kapital ja maksed

5. jagu – Konkurentsieeskirjad

1. alajagu – Ettevõtjate suhtes kohaldatavad eeskirjad

2. alajagu – Liikmesriikide antav abi

6. jagu – Maksusätted

7. jagu – Ühissätted


II PEATÜKK – MAJANDUS- JA RAHAPOLIITIKA

1. jagu – Majanduspoliitika

2. jagu – Rahapoliitika

3. jagu – Institutsioonilised sätted

4. jagu – Erisätted liikmesriikide kohta, mille rahaühik on euro

5. jagu – Üleminekusätted

III PEATÜKK – POLIITIKA MUUDES VALDKONDADES

1. jagu – Tööhõive

2. jagu – Sotsiaalpoliitika

3. jagu – Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

4. jagu – Põllumajandus ja kalandus

5. jagu – Keskkond

6. jagu – Tarbijakaitse

7. jagu – Transport

8. jagu – Üleeuroopalised võrgud

9. jagu – Teadusuuringud ja tehnoloogia arendamine ning kosmos

10. jagu – Energeetika


IV PEATÜKK – VABADUSEL, TURVALISUSEL JA ÕIGUSEL RAJANEV ALA

1. jagu – Üldsätted

2. jagu – Piirikontrolli-, varjupaiga- ja sisserändepoliitika

3. jagu – Õigusalane koostöö tsiviilasjades

4. jagu – Õigusalane koostöö kriminaalasjades

5. jagu – Politseikoostöö


V PEATÜKK – VALDKONNAD, KUS LIIT VÕIB XXXXX TOETAVAID, KOORDINEERIVAID VÕI TÄIENDAVAID MEETMEID

1. jagu – Rahvatervis

2. jagu – Tööstus

3. jagu – Kultuur

4. jagu – Turism

5. jagu - Haridus, noorsugu, sport ja kutseõpe

6. jagu – Kodanikukaitse

7. jagu – Halduskoostöö

IV JAOTIS – ÜLEMEREMAADE JA -TERRITOORIUMIDE ASSOTSIEERIMINE V JAOTIS – LIIDU VÄLISTEGEVUS

I PEATÜKK – ÜLDKOHALDATAVAD SÄTTED


II PEATÜKK – ÜHINE VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA

1. jagu – Ühissätted

2. jagu – Ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika

3. jagu – Rahandussätted


III PEATÜKK – ÜHINE KAUBANDUSPOLIITIKA


IV PEATÜKK – KOOSTÖÖ KOLMANDATE RIIKIDEGA JA

HUMANITAARABI

1. jagu – Arengukoostöö

2. jagu – Majandus-, finants- ja tehniline koostöö kolmandate riikidega

3. jagu – Humanitaarabi


V PEATÜKK – PIIRAVAD MEETMED


VI PEATÜKK – RAHVUSVAHELISED LEPINGUD


VII PEATÜKK – LIIDU SUHTED RAHVUSVAHELISTE

ORGANISATSIOONIDE JA KOLMANDATE RIIKIDEGA NING LIIDU DELEGATSIOONID

VIII PEATÜKK – SOLIDAARSUSKLAUSLI RAKENDAMINE VI JAOTIS – LIIDU TOIMIMINE

I PEATÜKK – SÄTTED INSTITUTSIOONIDE KOHTA

1. jagu – Institutsioonid

1. alajagu – Euroopa Parlament

2. alajagu – Euroopa Ülemkogu

3. alajagu – Ministrite Nõukogu

4. alajagu – Euroopa Komisjon

5. alajagu – Euroopa Liidu Xxxxx

6. alajagu – Euroopa Keskpank

7. alajagu – Kontrollikoda

2. jagu – Liidu nõuandvad organid

1. alajagu – Regioonide komitee

2. alajagu – Majandus- ja sotsiaalkomitee

3. jagu – Euroopa Investeerimispank

4. jagu – Liidu institutsioone, organeid ja asutusi käsitlevad ühissätted


II PEATÜKK – RAHANDUSSÄTTED

1.jagu – Mitmeaastane finantsraamistik

2. jagu – Liidu aastaeelarve

3. jagu – Eelarve täitmine ja täitmise kinnitamine

4. jagu – Ühissätted

5. jagu – Pettuste tõkestamine


III PEATÜKK – TÕHUSTATUD KOOSTÖÖ

VII JAOTIS: ÜHISSÄTTED


IV OSA: ÜLD- JA LÕPPSÄTTED


EUROOPA PÕHISEADUSE LEPING

PREAMBUL


TEMA MAJESTEET BELGLASTE KUNINGAS, TŠEHHI VABARIIGI PRESIDENT, TEMA MAJESTEET TAANI KUNINGANNA, SAKSAMAA LIITVABARIIGI PRESIDENT, EESTI VABARIIGI PRESIDENT, KREEKA VABARIIGI PRESIDENT, TEMA MAJESTEET HISPAANIA KUNINGAS, PRANTSUSE VABARIIGI PRESIDENT, IIRIMAA PRESIDENT, ITAALIA VABARIIGI PRESIDENT, KÜPROSE VABARIIGI PRESIDENT, LÄTI VABARIIGI PRESIDENT, LEEDU VABARIIGI PRESIDENT, TEMA KUNINGLIK KÕRGUS LUKSEMBURGI SUURHERTSOG, UNGARI VABARIIGI PRESIDENT, MALTA PRESIDENT, TEMA MAJESTEET MADALMAADE KUNINGANNA, AUSTRIA VABARIIGI LIIDUPRESIDENT, POOLA VABARIIGI PRESIDENT, PORTUGALI VABARIIGI PRESIDENT, SLOVEENIA VABARIIGI PRESIDENT, SLOVAKI VABARIIGI PRESIDENT, SOOME VABARIIGI PRESIDENT, ROOTSI KUNINGRIIGI VALITSUS, TEMA MAJESTEET SUURBRITANNIA XX XXXXX-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI KUNINGANNA,

SAADES INNUSTUST Euroopa kultuurilisest, religioossest ja humanistlikust pärandist, millest on kasvanud välja inimeste puutumatute ja võõrandamatute õiguste universaalsed põhiväärtused, vabadus, demokraatia, võrdõiguslikkus ja õigusriigi põhimõte;


USKUDES, et pärast valusaid kogemusi kavatseb taasühinenud Euroopa jätkata tsivilisatsiooni, arengu ja jõukuse xxxx xxxxx xxx elanike hüvanguks, xxxxx arvatud kõige nõrgemad ja puudustkannatavamad; et ta soovib jääda maailmajaoks, mis on avatud kultuurile, õppimisele ja sotsiaalsele arengule; ning et ta soovib süvendada oma avaliku elu demokraatlikkust ja läbipaistvust ning püüelda rahu, õigluse ja solidaarsuse xxxxx kogu maailmas;


OLLES VEENDUNUD, et Euroopa rahvad, kes tunnevad xxxx uhkust oma rahvusliku identiteedi ja ajaloo üle, on otsustanud ületada oma iidsed lahkhelid ja vormida üha tihedamalt liitudes oma ühist saatust;


OLLES VEENDUNUD, et “mitmekesisuses ühinenud” Euroopa pakub neile parima võimaluse pühenduda, võttes arvesse igaühe õigusi ja teadvustades oma vastutust tulevaste põlvkondade ja maailma ees, suurele ettevõtmisele, mis teeb Euroopast inimlootuste täitumise mõttes eriti paljutõotava piirkonna;


OLLES KINDLALT OTSUSTANUD jätkata Euroopa Ühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu lepingu raames tehtavat tööd, tagades ühenduse acquis’ järjepidevuse;


OLLES TÄNULIKUD Euroopa Konvendi liikmetele põhiseaduse eelnõu koostamise eest Euroopa kodanike ja riikide nimel,

ON MÄÄRANUD OMA TÄIEVOLILISTEKS ESINDAJATEKS: TEMA MAJESTEET BELGLASTE KUNINGAS

peaminister Xxx XXXXXXXXXXXX, välisminister Xxxxx XX XXXXXX,


TŠEHHI VABARIIGI PRESIDENT


peaminister Xxxxxxxxx XXXXXX, välisministri Xxxxx XXXXXXX,


TEMA MAJESTEET TAANI KUNINGANNA


peaminister Xxxxxx Xxxx XXXXXXXXXX, välisminister Xxx Xxxx XXXXXXX,


SAKSAMAA LIITVABARIIGI PRESIDENT


liidukantsler Xxxxxxx XXXXXXXXX,


välisministri ja liidukantsleri asetäitja Xxxxxx XXXXXXXX, EESTI VABARIIGI PRESIDENT

peaminister Xxxxx XXXXXX, välisminister Xxxxxxxxx XXXXXXXX,

KREEKA VABARIIGI PRESIDENT


peaminister Xxxxxx XXXXXXXXXXX, väliminister Xxxxxx X. MOLYVIATISE,


TEMA MAJESTEET HISPAANIA KUNINGAS


valitsusjuht Xxxx Xxxx XXXXXXXXX XXXXXXXX,


välisasjade- ja koostööministri Xxxxxx Xxxxx XXXXXXXXX CUYAUBÉ, PRANTSUSE VABARIIGI PRESIDENT

president Xxxxxxx XXXXXXX peaminister Xxxx-Xxxxxx XXXXXXXXX, välisminister Xxxxxx XXXXXXX’,


IIRIMAA PRESIDENT


peaminister Xxxxxx XXXXXX, välisminister Xxxxxx XXXXXX,


ITAALIA VABARIIGI PRESIDENT


peaminister Xxxxxx XXXXXXXXXX, välisminister Xxxxxx XXXXXXXX,

KÜPROSE VABARIIGI PRESIDENT


president Xxxxxx XXXXXXXXXXXXX, välisminister Xxxxxx XXXXXXX,


LÄTI VABARIIGI PRESIDENT


president Xxxxx XXXX–XXXXXXXXX, peaminister Xxxxxxx EMSISE, välisminister Xxxxx XXXXXXXX,


LEEDU VABARIIGI PRESIDENT


president Xxxxxx XXXXXXXX


peaminister Xxxxxxxx Xxxxxxx XXXXXXXXXXX, välisminister Xxxxxxx XXXXXXXXX,


TEMA KUNINGLIK KÕRGUS LUKSEMBURGI SUURHERTSOG


peaministri ja riigisekretäri Xxxx-Xxxxxx XXXXXXXX, asepeaministri, välis- ja immigratsiooniministri Xxxx XXXXXXXXXX,


UNGARI VABARIIGI PRESIDENT


peaminister Xxxxxx XXXXXXXX, välisminister Xxxxxx XXXXXXX,

MALTA PRESIDENT


peaminister Xxx. Xxxxxxxx XXXXX, välisminister Xxx. Xxxxxxx XXXXXX,


TEMA MAJESTEET MADALMAADE KUNINGANNA


peaminister xx. X. X. XXXXXXXXXX välisminister dr. B. R. BOTI


AUSTRIA VABARIIGI LIIDUPRESIDENT


liidukantsler xx. Xxxxxxxx XXXXXXXXX, välisminister dr. Xxxxxx XXXXXXXXX,


POOLA VABARIIGI PRESIDENT


peaminister Xxxxx XXXXX,


välisminister Xxxxxxxxxxx XXXXXXXXXXXX, PORTUGALI VABARIIGI PRESIDENT

peaminister Xxxxx Xxxxxx XX XXXXXXX XXXXXX,


xxxxx- xx välismaal asuvate Portugali kogukondade xxxxxxxx Xxxxxxx Xxxxxx XXXXXXX XXXXXXXX,

SLOVEENIA VABARIIGI PRESIDENT


valitsusjuht Xxxxx XXXX, välisminister Xxx XXXXXX,


SLOVAKI VABARIIGI PRESIDENT


peaminister Xxxxxxx XXXXXXXX, välisminister Xxxxxx XXXXXX,


SOOME VABARIIGI PRESIDENT


peaminister Xxxxx XXXXXXXXX, väliminister Xxxxx XXXXXXXX,


ROOTSI KUNINGRIIGI VALITSUS


peaminister Xxxxx XXXXXXXX, välisminister Xxxxx XXXXXXXXXX,


TEMA MAJESTEET SUURBRITANNIA XX XXXXX-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI KUNINGANNA


peaminister Rt. Hon. Xxxx XXXXXX,


välisministri ja Xxxxxxxx Ühenduse asjade ministri Rt. Xxx. Xxxx XXXXX,

KES, olles esitanud oma kehtivaks ja vormikohaseks tunnistatud täisvolitused, on kokku leppinud järgmises:


I OSA


I JAOTIS


LIIDU MÄÄRATLUS JA EESMÄRGID


ARTIKKEL I-1


Liidu asutamine


1. Kajastades Euroopa kodanike ja riikide tahet ehitada ühist tulevikku, asutatakse käesoleva põhiseadusega Euroopa Liit, millele liikmesriigid omistavad pädevuse oma ühiste eesmärkide saavutamiseks. Liit kooskõlastab liikmesriikide poliitikat, millega taotletakse neid eesmärke, ning teostab ühendusena talle omistatud pädevust.


2. Liit on avatud kõikidele Euroopa riikidele, kes austavad liidu väärtusi ning pühenduvad nende ühisele edendamisele.

ARTIKKEL I-2


Liidu väärtused


Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, xxxxx arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.


ARTIKKEL I-3


Liidu eesmärgid


1. Liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut.


2. Liit moodustab oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala ning xxxx xx moonutamata konkurentsiga siseturu.


3. Liit taotleb Euroopa säästvat arengut, mis põhineb tasakaalustatud majanduskasvul, hindade stabiilsusel xx xxxxx konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, samuti kõrgetasemelisel keskkonnakaitsel ja keskkonna kvaliteedi parandamisel. Liit edendab teaduse ja tehnoloogia arengut.


Liit võitleb sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendab sotsiaalset õiglust ja kaitset, naiste ja meeste võrdõiguslikkust, põlvkondade solidaarsust ja lapse õiguste kaitset.

Liit edendab majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja liikmesriikide vahelist solidaarsust.


Liit austab oma rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning tagab Euroopa kultuuripärandi kaitse ja arendamise.


4. Suhetes maailmaga kaitseb ja edendab liit oma väärtusi ja huve. Ta toetab rahu, turvalisust, maailma säästvat arengut, rahvaste solidaarsust ja vastastikust austust, vaba xx xxxxx kaubandust, vaesuse kaotamist ning inimõiguste, eriti lapse õiguste kaitset, samuti rahvusvahelise õiguse ranget järgimist ja arendamist, sealhulgas ÜRO põhikirja põhimõtete austamist.


5. Liit taotleb oma eesmärke asjakohaste vahenditega vastavalt pädevusele, mis talle käesolevas põhiseaduses omistatakse.


ARTIKKEL I-4


Põhivabadused ja mittediskrimineerimine


1. Vastavalt põhiseadusele tagab liit oma piires isikute, teenuste, kaupade ja kapitali vaba liikumise ning asutamisvabaduse.


2. Xxxx et see piiraks põhiseaduse erisätete kohaldamist, on põhiseaduse reguleerimisalas keelatud igasugune diskrimineerimine kodakondsuse alusel.

ARTIKKEL I-5


Liidu ja liikmesriikide vahelised suhted


1. Liit austab liikmesriikide võrdsust põhiseaduse ees ning nende rahvuslikku identiteeti, mis on omane nende poliitilistele ja põhiseaduslikele põhistruktuuridele, sealhulgas piirkondlikule ja kohalikule omavalitsusele. Liit austab riigi põhifunktsioone, sealhulgas riigi territoriaalse terviklikkuse tagamist, avaliku korra säilitamist ja riigi julgeoleku kaitsmist.


2. Kooskõlas lojaalse koostöö põhimõttega abistavad liit ja liikmesriigid täielikus vastastikuses austuses üksteist põhiseadusest tulenevate ülesannete täitmisel.


Liikmesriigid kasutavad kõiki asjakohaseid üld- või erimeetmeid, et tagada põhiseadusest või liidu institutsioonide õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmine.


Liikmesriigid aitavad xxxxx liidu ülesannete täitmisele ja hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid ohustada liidu eesmärkide saavutamist.


ARTIKKEL I-6


Liidu õigus


Põhiseadus ja õigusaktid, mida liidu institutsioonid võtavad vastu liidule omistatud pädevust kasutades, on liikmesriikide õiguse suhtes ülimuslikud.

ARTIKKEL I-7


Õigussubjektsus


Liit on juriidiline isik.


ARTIKKEL I-8


Liidu sümbolid


Xxxxx xxxx on kaheteistkümnest kuldsest tähest koosnev ring sinisel taustal.


Liidu hümni aluseks on “Ood rõõmule” Xxxxxx xxx Xxxxxxxxxx üheksandast sümfooniast. Liidu juhtlause: “Ühinenud mitmekesisuses”.

Liidu rahaühik on euro.


Euroopa päeva tähistatakse kogu liidus 9. mail.

II JAOTIS


PÕHIÕIGUSED JA LIIDU KODAKONDSUS


ARTIKKEL I-9


Põhiõigused


1. Liit tunnustab II osa moodustavas põhiõiguste hartas sätestatud õigusi, vabadusi ja põhimõtteid.


2. Liit ühineb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Sellega ühinemine ei mõjuta liidu pädevust, mis on määratletud käesoleva põhiseadusega.


3. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga tagatud ja liikmesriikide ühesugustest põhiseaduslikest tavadest tulenevad põhiõigused on liidu õiguse üldpõhimõtted.


ARTIKKEL I-10


Liidu kodakondsus


1. Iga liikmesriigi kodanik on liidu kodanik. Liidu kodakondsus täiendab liikmesriigi kodakondsust, kuid ei asenda seda.

2. Liidu kodanikel on põhiseaduses sätestatud õigused ja kohustused. Xxxx on:


a) õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil;


b) õigus hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel ja elukohajärgse liikmesriigi kohaliku omavalitsuse valimistel selle riigi kodanikega võrdsetel tingimustel;


c) õigus saada kolmanda riigi territooriumil, xxx xx ole esindatud see liikmesriik, mille kodanikud nad on, kaitset iga teise liikmesriigi diplomaatilistelt ja konsulaarasutustelt samadel tingimustel xxx xxxxx teise liikmesriigi kodanikud;


d) õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi xxxxx, esitada kaebus Euroopa ombudsmanile ning pöörduda liidu institutsioonide ja nõuandvate organite xxxxx ühes põhiseaduse keeltest xx xxxxx vastus samas keeles.


Nimetatud õigusi kasutatakse vastavalt tingimustele ja piirangutele, mis on kindlaks määratud põhiseadusega ning selle jõustamiseks vastuvõetud meetmetega.

III JAOTIS LIIDU PÄDEVUS


ARTIKKEL I-11


Aluspõhimõtted


1. Liidu pädevuse piire reguleerib pädevuse omistamise põhimõte. Liidu pädevuse kasutamist reguleerib subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte.


2. Vastavalt pädevuse omistamise põhimõttele tegutseb liit põhiseaduses seatud eesmärkide saavutamiseks talle liikmesriikide poolt põhiseadusega omistatud pädevuse piires. Pädevus, mida käesoleva põhiseadusega ei ole liidule omistatud, kuulub liikmesriikidele.


3. Valdkondades, mis ei kuulu liidu ainupädevusse, võtab liit subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis, kui liikmesriigid ei suuda riigi, piirkonna või kohalikul tasandil piisavalt saavutada kavandatava meetme eesmärke, kuid kavandatud meetme ulatuse või toime tõttu saab neid paremini saavutada liidu tasandil.


Liidu institutsioonid kohaldavad subsidiaarsuse põhimõtet vastavalt protokollile subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta. Riikide parlamendid tagavad selle põhimõtte järgimise protokollis sätestatud korra kohaselt.


4. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ei või liidu meetme sisu ega vorm ületada seda, mis on vajalik põhiseaduse eesmärkide saavutamiseks.

Liidu institutsioonid kohaldavad proportsionaalsuse põhimõtet vastavalt protokollile subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta.


ARTIKKEL I-12


Pädevuse liigid


1. Kui põhiseadus omistab liidule teatud valdkonnas ainupädevuse, võib juriidiliselt siduvaid akte menetleda ja vastu xxxxx ainult liit, liikmesriigid võivad xxxx xxxx ainult liidu volitusel või liidu õigusaktide rakendamiseks.


2. Kui põhiseadus omistab liidule teatud valdkonnas liikmesriikidega jagatud pädevuse, võivad nii liit kui ka liikmesriigid selles valdkonnas juriidiliselt siduvaid akte kehtestada ja vastu xxxxx. Liikmesriigid teostavad oma pädevust ainult niivõrd, kuivõrd liit ei ole oma pädevust teostanud või on otsustanud selle teostamise lõpetada.


3. Liikmesriigid koordineerivad oma majandus- ja tööhõivepoliitikat III osas ettenähtud korras, mille määratlemine on liidu pädevuses.


4. Liidu pädevuses on määratleda ja rakendada ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, sealhulgas kujundada järk-järgult ühist kaitsepoliitikat.


5. Teatud valdkondades ja põhiseaduses sätestatud tingimustel on liit pädev võtma meetmeid liikmesriikide meetmete toetamiseks, koordineerimiseks või täiendamiseks, xxxx et see asendaks liikmesriikide pädevuse xxxx valdkondades.

Liidu juriidiliselt siduvad aktid, mis neid valdkondi käsitlevate III osa sätete põhjal vastu võetakse, ei kohusta liikmesriike oma õigus- või haldusnorme ühtlustama.


6. Liidu pädevuse teostamise ulatus xx xxxx määratakse kindlaks III osa vastavates sätetes iga valdkonna kohta.


ARTIKKEL I-13


Ainupädevuse valdkonnad


1. Liidul on ainupädevus järgmistes valdkondades:


a) tolliliit;


b) siseturu toimimiseks vajalike konkurentsieeskirjade kehtestamine;


c) nende liikmesriikide rahapoliitika, mille rahaühik on euro;


d) mere bioloogiliste ressursside kaitse ühise kalanduspoliitika raames;


e) ühine kaubanduspoliitika.


2. Liidu ainupädevusse kuulub ka rahvusvahelise lepingu sõlmimine, xxx xxxxx sõlmimise näeb ette liidu õigusakt või kui lepingut on vaja selleks, et võimaldada liidul teostada oma sisemist pädevust, või xxx xxxxx sõlmimine võib mõjutada ühiseeskirju või muuta nende kohaldamisala.

ARTIKKEL I-14


Jagatud pädevuse valdkonnad


1. Liidul on liikmesriikidega jagatud pädevus, kui põhiseadus omistab liidule pädevuse, mis ei ole seotud artiklites I-13 ja I-17 osutatud valdkondadega.


2. Liit ja liikmesriigid jagavad pädevust järgmistes põhivaldkondades:


a) siseturg,

b) sotsiaalpoliitika III osas määratletud valdkonnad,

c) majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus,

d) põllumajandus ja kalandus, välja arvatud mere bioloogiliste ressursside kaitse,

e) keskkond,

f) tarbijakaitse,

g) transport,

h) üleeuroopalised võrgud,

i) energeetika,

j) vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala,

k) ühised ohutusprobleemid rahvatervise küsimustes seoses III osas määratletud valdkondadega.


3. Teadusuuringute, tehnoloogia arendamise ja kosmose alal kuulub liidu pädevusse meetmete võtmine eelkõige programmide koostamiseks ja elluviimiseks, kuid selle pädevuse kasutamine ei või takistada liikmesriikidel oma pädevuse kasutamist.

4. Arengukoostöö ja humanitaarabi valdkonnas on liit pädev võtma meetmeid ja viima ellu ühist poliitikat, kuid selle pädevuse teostamine ei või takistada liikmesriikidel oma pädevuse kasutamist.


ARTIKKEL I-15


Majandus- ja tööhõivepoliitika kooskõlastamine


1. Liikmesriigid kooskõlastavad oma majanduspoliitika liidu piires. Sel eesmärgil võtab Ministrite Nõukogu vastu meetmed, eelkõige selle poliitika üldsuunised.


Liikmesriikide suhtes, mille rahaühik on euro, kohaldatakse erisätteid.


2. Liit võtab meetmeid liikmesriikide tööhõivepoliitika kooskõlastamise tagamiseks, eelkõige määratledes selle poliitika üldsuunised.


3. Liit võib teha algatusi liikmesriikide sotsiaalpoliitika kooskõlastamise tagamiseks.


ARTIKKEL I-16


Ühine välis- ja julgeolekupoliitika


1. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes kuuluvad liidu pädevusse kõik välispoliitika valdkonnad xx xxxx liidu julgeolekuga seotud küsimused, xxxxx arvatud ühise kaitsepoliitika järkjärguline kujundamine, mis võib viia ühiskaitseni.

2. Liikmesriigid toetavad aktiivselt ja tingimusteta liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat lojaalsuse ja vastastikuse solidaarsuse vaimus ning järgivad liidu meetmeid selles valdkonnas. Nad hoiduvad meetmetest, mis oleksid vastuolus liidu huvidega või võiksid kahjustada liidu tulemuslikkust.


ARTIKKEL I-17


Toetavate, koordineerivate või vastastikku täiendavate meetmete valdkonnad


Liit on pädev võtma toetavaid, koordineerivaid või vastastikku täiendavaid meetmeid. Nende meetmete valdkonnad on Euroopa tasandil järgmised:


a) inimeste tervise kaitse ja parandamine,


b) tööstus,


c) kultuur,


d) turism,


e) haridus, noorsugu, sport ja kutseõpe,


f) kodanikukaitse,


g) halduskoostöö.

ARTIKKEL I-18


Paindlikkuse klausel


1. Kui III osas määratletud poliitika raames osutub põhiseaduse mõne eesmärgi saavutamiseks vajalikuks liidu meede ning põhiseaduses ei ole sätestatud selleks vajalikke volitusi, võtab Ministrite Nõukogu asjakohased meetmed, tehes ühehäälse otsuse Euroopa Komisjoni ettepaneku põhjal xx xxxxxx Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist.


2. Kasutades artikli I-11 lõikes 3 osutatud subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli korda, juhib Euroopa Komisjon riikide parlamentide tähelepanu käesoleva artikli põhjal tehtavatele ettepanekutele.


3. Käesoleva artikli alusel võetud meetmed ei kohusta liikmesriike ühtlustama oma õigus- ja haldusnorme juhtudel, kui põhiseadus välistab sellise ühtlustamise.

IV JAOTIS


LIIDU INSTITUTSIOONID JA ORGANID


I PEATÜKK INSTITUTSIOONILINE RAAMISTIK


ARTIKKEL I-19


Liidu institutsioonid


1. Liidu käsutuses on institutsiooniline raamistik, mille eesmärk on:


– edendada liidu väärtusi,


– taotleda liidu eesmärke,


– teenida liidu, selle kodanike ja liikmesriikide huve,


– tagada liidu poliitika ja meetmete kooskõla, tõhusus ning järjepidevus. Sellesse institutsioonilisse raamistikku kuuluvad:

– Euroopa Parlament;


– Euroopa Ülemkogu;

– Ministrite Nõukogu (edaspidi nimetatud “nõukogu”);


– Euroopa Komisjon (edaspidi nimetatud “komisjon”);


– Euroopa Liidu Xxxxx.


2. Iga institutsioon tegutseb talle põhiseadusega antud volituste piires ning vastavalt selles sätestatud korrale ja tingimustele. Institutsioonid on omavahelises koostöös üksteise suhtes lojaalsed.


ARTIKKEL I-20


Euroopa Parlament


1. Euroopa Parlament täidab koos nõukoguga seadusandja ja eelarve kinnitaja ülesandeid. Ta täidab vastavalt põhiseaduses ettenähtud tingimusele poliitilise kontrolli ja konsulteerimise funktsiooni. Parlament valib komisjoni presidendi.


2. Euroopa Parlament koosneb liidu kodanike esindajatest. Nende arv ei või olla suurem kui seitsesada viiskümmend. Kodanike esindatus on kahanevalt proportsionaalne, alammääraks on kuus liiget liikmesriigi kohta. Ükski liikmesriik ei saa üle üheksakümne kuue koha.


Euroopa Ülemkogu võtab ühehäälselt Euroopa Parlamendi algatusel ja nõusolekul vastu Euroopa otsuse Euroopa Parlamendi koosseisu kohta, austades esimeses lõigus osutatud põhimõtteid.

3. Euroopa Parlamendi liikmed valitakse viieaastaseks tähtajaks otsestel ja üldistel valimistel xxxx xx salajase hääletuse xxxx.


4. Euroopa Parlament valib oma liikmete hulgast presidendi ja juhatuse.


ARTIKKEL I-21


Euroopa Ülemkogu


1. Euroopa Ülemkogu annab liidule selle arenguks vajaliku tõuke ning määratleb selle üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. Ülemkogu ei toimi seadusandjana.


2. Euroopa Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest koos ülemkogu eesistuja ja komisjoni presidendiga. Ülemkogu töös osaleb liidu välisminister.


3. Euroopa Ülemkogu tuleb kokku kord kvartalis oma eesistuja kutsel. Kui päevakord seda nõuab, võib iga Euroopa Ülemkogu liige kasutada ministri abi ning komisjoni president komisjoni liikme abi. Kui olukord seda nõuab, kutsub eesistuja kokku Euroopa Ülemkogu erakorralise istungi.


4. Kui põhiseadus ei näe ette teisiti, teeb Euroopa Ülemkogu oma otsused konsensuse alusel.

ARTIKKEL I-22


Euroopa Ülemkogu eesistuja


1. Euroopa Ülemkogu valib oma eesistuja kvalifitseeritud häälteenamusega kahe xx xxxxx aasta pikkuseks ametiajaks; teda võib ühe korra tagasi valida. Takistuse või tõsise üleastumise korral, võib Euroopa Ülemkogu tema mandaadi sama korra kohaselt lõpetada.


2. Euroopa Ülemkogu eesistuja:


a) juhatab ülemkogu istungeid xx xxxxx xxxx,


b) tagab koostöös komisjoni presidendiga ja üldasjade nõukogu töö alusel ülemkogu töö ettevalmistamise ja jätkuvuse,


c) püüab xxxxx aidata ühtekuuluvuse ja konsensuse saavutamisele Euroopa Ülemkogus,


d) esitab pärast iga Euroopa Ülemkogu istungit Euroopa Parlamendile aruande.


Euroopa Ülemkogu eesistuja xxxxx xxx tasandil ja oma ametikohal liidu esindamise välissuhete ühist välis- ja julgeolekupoliitikat puudutavates küsimustes, xxxx et see piiraks liidu välisministri volitusi.


3. Euroopa Ülemkogu eesistuja ei või olla riigiametis.

ARTIKKEL I-23


Ministrite Nõukogu


1. Nõukogu täidab koos Euroopa Parlamendiga seadusandja ja eelarve kinnitaja funktsiooni. Tal on vastavalt põhiseaduses sätestatud tingimustele poliitika kujundamise ja koordineerimise funktsioonid.


2. Nõukogu koosneb kõigi liikmesriikide esindajatest ministri tasandil, kellel on asjaomase liikmesriigi valitsust siduvad volitused ja hääleõigus.


3. Kui põhiseadus ei näe ette teisiti, teeb nõukogu oma otsused kvalifitseeritud häälteenamusega.


ARTIKKEL I-24


Ministrite Nõukogu koosseisud


1. Nõukogu koguneb eri koosseisudes.


2. Üldasjade nõukogu tagab nõukogu eri koosseisude töö järjepidevuse.


Üldasjade nõukogu valmistab ette Euroopa Ülemkogu istungid xx xxxxx ülemkogul kokkulepitud meetmete elluviimise koostöös Euroopa Ülemkogu eesistuja ning komisjoniga.

3. Välisasjade nõukogu töötab välja Euroopa Ülemkogu sätestatud strateegiliste suuniste põhjal liidu välistegevuse ning tagab liidu tegevuse järjepidevuse.


4. Euroopa Ülemkogu võtab kvalifitseeritud häälteenamusega vastu Euroopa otsuse muude nõukogu koosseisude nimekirja koostamise kohta.


5. Liikmesriikide valitsuste alaliste esindajate komitee vastutab nõukogu töö ettevalmistamise eest.


6. Õigustloovate aktide eelnõude arutamisel ja hääletamisel on nõukogu istungid avalikud. Sel eesmärgil jagatakse iga nõukogu istung kaheks osaks, kus käsitletakse vastavalt liidu õigustloovaid akte xx xxxx kui õigustloovaid akte.


7. Nõukogu eri koosseisude, välja arvatud välisasjade nõukogu, eesistujana toimivad liikmesriikide esindajad nõukogus võrdse rotatsiooni alusel vastavalt tingimustele, mis on kehtestatud Euroopa Ülemkogu Euroopa otsusega. Euroopa Ülemkogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.


ARTIKKEL I-25


Kvalifitseeritud häälteenamuse määratlus Euroopa Ülemkogus ja nõukogus


1. Kvalifitseeritud häälteenamust määratletakse nõukogu liikmete vähemalt 55%-xxxx häälteenamusena, mille moodustavad vähemalt 15 liiget tingimusel, et nad esindavad liikmesriike, mis hõlmavad kokku vähemalt 65% liidu elanikkonnast.

Blokeerivas vähemuses peab olema vähemalt neli nõukogu liiget, xxxx milleta loetakse saavutatuks kvalifitseeritud häälteenamus.


2. Erandina lõikest 1 määratletakse kvalifitseeritud häälteenamust juhul, kui nõukogu ei tee otsust komisjoni ega liidu välisministri ettepaneku põhjal, nõukogu liikmete vähemalt 72%-xxxx häälteenamusena tingimusel, et nad esindavad liikmesriike, mis hõlmavad kokku vähemalt 65% liidu elanikkonnast.


3. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse Euroopa Ülemkogu suhtes juhul, kui ülemkogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.


4. Euroopa Ülemkogu eesistuja ja komisjoni president Euroopa Ülemkogus ei hääleta.


ARTIKKEL I-26


Euroopa Komisjon


1. Komisjon edendab liidu üldisi huve ja teeb sel eesmärgil asjakohaseid algatusi. Komisjon tagab põhiseaduse ja institutsioonide poolt põhiseaduse alusel võetud meetmete rakendamise. Komisjon teostab järelevalvet liidu õiguse kohaldamise üle Euroopa Liidu Kohtu kontrolli all. Komisjon täidab eelarvet ja haldab programme. Komisjon teostab vastavalt põhiseaduses sätestatud tingimustele koordineerivaid, täitev- ja juhtimisfunktsioone. Komisjon tagab liidu esindamise välissuhetes, välja arvatud ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning muud põhiseaduses ettenähtud juhud. Komisjon algatab liidu ühe- ja mitmeaastaste programmide koostamise, pidades silmas institutsioonidevaheliste kokkulepete saavutamist.

2. Liidu õigustloovaid akte võib vastu xxxxx ainult komisjoni ettepaneku põhjal, kui põhiseadus ei näe ette teisiti. Muud aktid võetakse komisjoni ettepaneku põhjal vastu siis, kui see on ette nähtud põhiseaduses.


3. Komisjoni ametiaeg on viis aastat.


4. Komisjoni liikmed valitakse nende üldise asjatundlikkuse ning Euroopa asjadesse pühendumuse alusel isikute hulgast, xxxxx sõltumatus on väljaspool kahtlust.


5. Esimesse põhiseaduse sätete alusel ametisse nimetatud komisjoni kuulub üks kodanik igast liikmesriigist, sealhulgas komisjoni president ja liidu välisminister, kes on üks komisjoni asepresidentidest.


6. Alates lõikes 5 osutatud komisjoni ametiaja lõppemisest vastab komisjoni liikmete arv, xxxxx arvatud komisjoni president ja liidu välisminister, xxxxxx kolmandikule liikmesriikide arvust, kui Euroopa Ülemkogu ühehäälselt ei otsusta kõnealust arvu muuta.


Komisjoni liikmed valitakse liikmesriikide kodanike hulgast liikmesriikidevahelise võrdse rotatsiooni süsteemi alusel. See süsteem kehtestatakse Euroopa otsusega, mille võtab ühehäälselt vastu Euroopa Ülemkogu ja mis rajaneb järgmistel põhimõtetel:


a) liikmesriike koheldakse rangelt võrdsetel alustel, kui otsustatakse, millises järjestuses xx xxx kaua tegutsevad nende kodanikud komisjoni liikmetena; seega ei või kahe liikmesriigi kodanike mandaatide kogusummade xxxx xxxx kunagi suurem kui üks;

b) kui punktist a ei tulene teisiti, moodustatakse iga järjestikune komisjon selliselt, et see kajastaks rahuldavalt liikmesriikide kui terviku demograafilist ja geograafilist spektrit.


7. Komisjon on oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatu. Xxxx et see piiraks artikli I-28 lõike 2 kohaldamist, ei taotle ega saa komisjoni liikmed juhiseid üheltki valitsuselt ega üheltki muult institutsioonilt, organilt või asutuselt. Nad hoiduvad kõigest, mis on kokkusobimatu nende kohustustega või nende ülesannete täitmisega.


8. Komisjon vastutab täies koosseisus Euroopa Parlamendi ees. Vastavalt artiklis III-340 sätestatud korrale võib Euroopa Parlament avaldada komisjonile umbusaldust. Kui umbusaldusavaldus hääletusel vastu võetakse, astuvad komisjoni liikmed täies koosseisus tagasi ja liidu välisminister astub tagasi oma komisjonis täidetavatest ülesannetest.


ARTIKKEL I-27


Euroopa Komisjoni president


1. Võttes arvesse Euroopa Parlamendi valimisi xx xxxxxx asjakohaste konsultatsioonide pidamist esitab Euroopa Ülemkogu kvalifitseeritud häälteenamusega tehtud otsuse alusel Euroopa Parlamendile oma kandidaadi komisjoni presidendi ametikohale. Selle kandidaadi valib Euroopa Parlament oma liikmete häälteenamusega. Kui kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, esitab kvalifitseeritud häälteenamusega otsustav Euroopa Ülemkogu ühe kuu jooksul uue kandidaadi, xxxxx Euroopa Parlament valib sama korra kohaselt.

2. Ühisel kokkuleppel valitud presidendiga võtab nõukogu vastu teiste isikute nimekirja, keda ta paneb ette määrata komisjoni liikmeteks. Need liikmed valitakse välja liikmesriikide esitatud soovituste põhjal artikli I-26 lõikes 4 ja lõike 6 teises lõigus esitatud kriteeriumide alusel.


Komisjoni president, liidu välisminister ja teised komisjoni liikmed kiidetakse Euroopa Parlamendis hääletamisel heaks ühtse nimekirjana. Kõnealuse heakskiidu alusel nimetakse komisjon ametisse Euroopa Ülemkogu kvalifitseeritud häälteenamusega.


3. Komisjoni president:


a) määrab kindlaks suunised, mille kohaselt komisjon töötab;


b) otsustab komisjoni sisemise korralduse üle, tagades komisjoni järjepideva ja tõhusa töö ning selle toimimise kollegiaalse koguna,


c) nimetab komisjoni liikmete hulgast ametisse asepresidendid, välja arvatud liidu välisministri.


Komisjoni liige astub tagasi, kui president seda nõuab. Liidu välisminister astub tagasi artikli I-28 lõikes 1 sätestatud korras, kui president seda nõuab.

ARTIKKEL I-28


Liidu välisminister


1. Euroopa Ülemkogu määrab kvalifitseeritud häälteenamusega ja kokkuleppel komisjoni presidendiga ametisse liidu välisministri. Euroopa Ülemkogu võib lõpetada tema ametiaja sama korra kohaselt.


2. Liidu välisminister juhib liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat. Liidu välisminister aitab oma ettepanekutega välja töötada nimetatud poliitikat, mida ta viib ellu nõukogu mandaadiga. Sama kehtib ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika suhtes.


3. Liidu välisminister on välisasjade nõukogu eesistuja.


4. Liidu välisminister on üks komisjoni asepresidentidest. Xx xxxxx liidu välistegevuse järjepidevuse. Ta vastutab komisjonis selle pädevuses olevate välissuhete korraldamise ja liidu välistegevuse muude aspektide koordineerimise eest. Nende kohustuste täitmisel komisjonis ja ainult nende kohustuste osas allub liidu välisminister komisjoni kodukorrale määral, mis on kooskõlas lõigetega 2 ja 3.

ARTIKKEL I-29


Euroopa Liidu Xxxxx


1. Euroopa Liidu Xxxxx koosneb Euroopa Kohtust, üldkohtust ja erikohtutest. Euroopa Liidu Xxxxx tagab, et põhiseaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel austatakse õigust.


Liikmesriigid näevad ette tulemusliku õiguskaitse tagamiseks vajaliku edasikaebamisõiguse liidu õigusega reguleeritavates valdkondades.


2. Euroopa Kohtusse kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist. Xxxxx abistavad kohtujuristid.


Üldkohus koosneb vähemalt ühest kohtunikust igast liikmesriigist.


Euroopa Kohtu kohtunikud ja kohtujuristid ning üldkohtu kohtunikud valitakse isikute hulgast, xxxxx sõltumatus on väljaspool kahtlust xx xxx vastavad artiklites III-355 ja III-356 sätestatud tingimustele. Nad nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel kuueks aastaks. Neid võib uueks ametiajaks tagasi nimetada.


3. Vastavalt III osale Euroopa Liidu Xxxxx:


a) teeb otsuseid liikmesriigi, institutsiooni või juriidilise või füüsilise isiku hagides;


b) teeb liikmesriikide kohtute taotlusel eelotsuseid liidu õiguse tõlgendamise või institutsioonide vastu võetud aktide kehtivuse kohta;

c) teeb otsuseid muudel põhiseaduses sätestatud juhtudel.


II PEATÜKK


MUUD LIIDU INSTITUTSIOONID JA NÕUANDVAD ORGANID


ARTIKKEL I-30


Euroopa Keskpank


1. Euroopa Keskpank koos riikide keskpankadega moodustab Euroopa Keskpankade Süsteemi. Euroopa Keskpank teostab koos xxxx kasutusele võtnud ja eurosüsteemi moodustavate liikmesriikide keskpankadega liidu rahapoliitikat.


2. Euroopa Keskpankade Süsteemi juhivad Euroopa Keskpanga otsuseid tegevad organid. Euroopa Keskpankade Süsteemi põhieesmärk on säilitada hindade stabiilsus. Xxxx et see piiraks nimetatud eesmärgi taotlemist, toetab süsteem liidu üldist majanduspoliitikat, et aidata xxxxx xxxxx eesmärkide saavutamisele. Euroopa Keskpankade süsteem täidab xx xxxx keskpanga ülesandeid vastavalt III osa sätetele ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjale.


3. Euroopa Keskpank on institutsioon. Euroopa Keskpank on juriidiline isik. Loa eurode emiteerimiseks võib anda ainult Euroopa Keskpank. Euroopa Keskpank on oma volituste teostamisel ja oma finantside haldamisel sõltumatu. Liidu institutsioonid, organid ja asutused ning liikmesriikide valitsused austavad seda sõltumatust.

4. Euroopa Keskpank võtab vajalikke meetmeid oma ülesannete täitmiseks vastavalt III osa artiklitele III-185 kuni III-191 ja artiklile III-196 ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjas sätestatud tingimustele. Nimetatud artiklite kohaselt säilitavad need liikmesriigid, mille rahaühik ei ole euro, ja nende keskpangad oma pädevuse rahapoliitika küsimustes.


5. Euroopa Keskpangaga tuleb tema pädevusvaldkondades konsulteerida kõigi ettepanekute üle, mis on tehtud liidu õigusaktide ja riigi tasandi õigusaktide vastuvõtmiseks, ning Euroopa Keskpank võib nende kohta arvamusi esitada.


6. Euroopa Keskpanga otsuseid tegevad organid, nende koosseis ja töömeetodid on sätestatud artiklites III-382 ja III-383 ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjas.


ARTIKKEL I-31


Kontrollikoda


1. Kontrollikoda on institutsioon. Kontrollikoda tegeleb liidu auditeerimisega.


2. Kontrollikoda vaatab läbi kõik liidu tulude ja kulude raamatupidamiskontod ning tagab hea finantshalduse.


3. Kontrollikotta kuulub igast liikmesriigist üks kodanik. Liidu üldistes huvides on Kontrollikoja liikmed oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatud.

ARTIKKEL I-32


Liidu nõuandvad organid


1. Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni abistavad nõuandefunktsioone täitvad regioonide komitee ning majandus- ja sotsiaalkomitee.


2. Regioonide komitee koosneb piirkondlike ja kohalike organite esindajatest, kellel on piirkondlike või kohalike organite valimistel saadud mandaat või kes kannavad poliitilist vastutust valitud kogu ees.


3. Majandus- ja sotsiaalkomitee koosneb tööandjate organisatsioonide esindajatest ja töötajate organisatsioonide esindajatest ning muudest kodanikuühiskonna esindajatest, eelkõige majandus- ja ühiskonnaelu, kodanikutegevuse, kutsetegevuse ja kultuuri alal.


4. Regioonide komitee ning majandus- ja sotsiaalkomitee liikmeid ei seo mingid kohustuslikud juhised. Liidu üldistes huvides on nad oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatud.


5. Nende komiteede koosseisu, liikmete määramist, volitusi ja tegevust reguleerivad sätted on esitatud artiklites III-386 kuni III-392.


Nõukogu vaatab lõigetes 2 ja 3 osutatud koosseisu reguleerivad sätted regulaarselt läbi, et xxxxx arvesse liidu majanduslikku, sotsiaalset ja demograafilist arengut. Nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu asjakohaseid Euroopa otsuseid.

V JAOTIS


LIIDU PÄDEVUSE TEOSTAMINE


I PEATÜKK ÜHISSÄTTED


ARTIKKEL I-33


Liidu õigusaktid


1. Vastavalt III osale kasutavad institutsioonid liidu pädevuse teostamisel õigusaktidena Euroopa seadusi, Euroopa raamseadusi, Euroopa määrusi, Euroopa otsuseid, soovitusi ja arvamusi.


Euroopa seadus on üldkohaldatav õigustloov akt. See on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.


Euroopa raamseadus on saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud, kuid jätab vormi ja meetodite valiku selle riigi asutustele.


Euroopa määrus on üldkohaldatav, muu kui õigustloov akt õigustloovate aktide ja põhiseaduse teatavate sätete rakendamiseks. See võib olla kas tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides või saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud, kuid jätab vormi ja meetodite valiku selle riigi asutustele.

Euroopa otsus on muu kui õigustloov akt, mis on tervikuna siduv. Kui otsuses täpsustatakse selle adressaadid, on see siduv xxxx nimetatud adressaatidele.


Soovitused ja arvamused ei ole siduvad.


2. Õigustloovate aktide eelnõude esitamise kaalumisel hoiduvad Euroopa Parlament ja nõukogu vastu võtmast selliseid akte, mis ei ole kõnealuse valdkonna puhul asjaomases korras ette nähtud.


ARTIKKEL I-34


Õigustloovad aktid


1. Euroopa seadusi ja Euroopa raamseadusi võtavad komisjoni ettepanekute põhjal ühiselt vastu Euroopa Parlament ja nõukogu artiklis III-396 sätestatud seadusandliku tavamenetluse kohaselt. Kui need kaks institutsiooni akti suhtes kokkuleppele ei jõua, jääb see vastu võtmata.


2. Põhiseaduses sätestatud erijuhtudel võtab Euroopa seadusi ja Euroopa raamseadusi vastu Euroopa Parlament nõukogu osavõtul või nõukogu Euroopa Parlamendi osavõtul seadusandliku erimenetluse kohaselt.


3. Põhiseaduses sätestatud erijuhtudel võib Euroopa seadusi ja raamseadusi vastu xxxxx liikmesriikide rühma või Euroopa Parlamendi algatusel, Euroopa Keskpanga soovitusel või Euroopa Liidu Kohtu või Euroopa Investeerimispanga nõudmisel.

ARTIKKEL I-35


Muud kui õigustloovad aktid


1. Euroopa Ülemkogu võtab Euroopa otsuseid vastu põhiseaduses sätestatud juhtudel.


2. Nõukogu ja komisjon võtavad Euroopa määrusi või Euroopa otsuseid vastu eelkõige artiklites I-36 ja I-37 osutatud juhtudel ja Euroopa Keskpank põhiseaduses sätestatud erijuhtudel.


3. Nõukogu võtab vastu soovitusi. Nõukogu teeb otsuse komisjoni ettepaneku põhjal kõigil xxxx juhtudel, mille puhul põhiseadus sätestab, et ta peab akti vastu võtma komisjoni ettepaneku põhjal. Nõukogu teeb otsuse ühehäälselt xxxx valdkondades, kus liidu õigusakti vastuvõtmiseks on nõutav ühehäälsus. Komisjon ja põhiseaduses sätestatud juhtudel, Euroopa Keskpank võtavad vastu soovitusi.


ARTIKKEL I-36


Delegeeritud Euroopa määrused


1. Euroopa seadustega ja Euroopa raamseadustega võidakse komisjonile delegeerida õigus vastu xxxxx Euroopa seaduse või raamseaduse teatavate mitteolemuslike osade täiendamiseks või muutmiseks delegeeritud määrusi.


Euroopa seadustes ja raamseadustes määratakse selgesõnaliselt kindlaks volituste delegeerimise eesmärgid, sisu, ulatus ja kestus. Valdkonna olemuslikud aspektid jäetakse Euroopa seaduse või raamseaduse reguleerida ning ei või neid delegeerida.

2. Euroopa seadustes ja raamseadustes määratakse sõnaselgelt kindlaks tingimused, mille korral lubatakse delegeerimist; need on järgmised:


a) Euroopa Parlament või nõukogu võib delegeerimise tühistada;


b) delegeeritud Euroopa määrus võib jõustuda alles pärast xxxx, xxx Euroopa Parlament või nõukogu ei ole esitanud sellele Euroopa seaduses või raamseaduses kehtestatud ajavahemiku jooksul vastuväiteid.


Punktide a ja b kohaldamisel teeb Euroopa Parlament otsuse oma liikmete häälteenamusega ja nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega.


ARTIKKEL I-37


Rakendusaktid


1. Liikmesriigid võtavad vastu kõik siseriikliku õiguse meetmed, mis on vajalikud liidu juriidiliselt siduvate aktide rakendamiseks.


2. Kui liidu juriidiliselt siduvate aktide rakendamiseks on vaja ühetaolisi tingimusi, antakse nende aktide alusel rakendamisvolitused komisjonile või nõuetekohaselt põhjendatud erijuhtudel ja artiklis I-40 ettenähtud juhtudel nõukogule.


3. Lõike 2 kohaldamiseks sätestatakse Euroopa seaduses eelnevalt komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes kohaldatavate liikmesriikide kontrollimehhanismide eeskirjad ja üldpõhimõtted.


4. Liidu rakendusakte antakse Euroopa rakendusmäärustena või Euroopa rakendusotsustena.

ARTIKKEL I-38


Liidu õigusaktide ühised põhimõtted


1. Kui põhiseadus ei täpsusta vastuvõetava õigusakti liiki, otsustavad institutsioonid xxxxx xxxx üksikul juhul, lähtudes kohaldatavast korrast ja artiklis I-11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttest.


2. Õigusaktides esitatakse nende vastuvõtmise põhjused ja osutatakse põhiseadusega nõutud ettepanekutele, algatustele, soovitustele, taotlustele või arvamustele.


ARTIKKEL I-39


Avaldamine ja jõustumine


1. Seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastuvõetud Euroopa seadustele ja raamseadustele kirjutavad alla Euroopa Parlamendi president ja nõukogu eesistuja.


Muudel juhtudel kirjutab xxxxx xxxx otsuse vastu võtnud institutsiooni president või eesistuja.


Euroopa seadused ja raamseadused avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja need jõustuvad xxxx märgitud kuupäeval või, xxx xxxx kuupäeva ei ole märgitud, siis kahekümnendal päeval pärast nende avaldamisest.


2. Euroopa määrustele ja otsustele, mis ei sätesta, kellele need on adresseeritud, kirjutab alla akti vastu võtnud institutsiooni president või eesistuja.

Euroopa määrused ja Euroopa otsused, mis ei sätesta adressaati, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja need jõustuvad xxxx märgitud kuupäeval või, xxx xxxx kuupäeva ei ole märgitud, siis kahekümnendal päeval pärast nende avaldamisest.


3. Muudest Euroopa otsustest, millele lõikes 2 ei ole osutatud, teatatakse otsuste adressaatidele ning otsused jõustuvad alates teatamisest.


II PEATÜKK ERISÄTTED


ARTIKKEL I-40


Ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud erisätted


1. Euroopa Liit viib ellu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, mis põhineb vastastikuse poliitilise solidaarsuse arendamisel liikmesriikide hulgas, üldist huvi pakkuvate küsimuste väljaselgitamisel ja liikmesriikide meetmete üha suuremal vastastikusel lähendamisel.


2. Euroopa Ülemkogu selgitab välja liidu strateegilised huvid ja määrab kindlaks selle ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärgid. Nõukogu kujundab seda poliitikat Euroopa Ülemkogu kehtestatud strateegiliste suuniste raames ja vastavalt III osale.


3. Euroopa Ülemkogu ja nõukogu võtavad vastu vajalikud Euroopa otsused.

4. Ühist välis- ja julgeolekupoliitikat teostavad liidu välisminister ja liikmesriigid, kasutades riikide ja liidu vahendeid.


5. Liikmesriigid konsulteerivad omavahel Euroopa Ülemkogus ja nõukogus üldist huvi pakkuvates välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes, et määrata kindlaks ühine lähenemisviis. Enne seda, xxx xxxxx rahvusvahelisel tasandil meede või kohustus, mis võiks kahjustada liidu huve, konsulteerib liikmesriik Euroopa Ülemkogus või nõukogus teiste liikmesriikidega. Liikmesriigid tagavad oma meetmete vastastikuse lähendamise xxxx liidu võime oma huve ja väärtusi rahvusvahelisel areenil arvestatavaks teha. Liikmesriigid on üksteise suhtes solidaarsed.


6. Ühist välis- ja julgeolekupoliitikat puudutavaid Euroopa otsuseid võtavad Euroopa Ülemkogu ja nõukogu vastu ühehäälselt, välja arvatud III osas osutatud juhtudel. Euroopa Ülemkogu ja nõukogu tegutsevad liikmesriikide algatusel, liidu välisministri ettepanekul või komisjoni toetusel nimetatud ministri ettepanekul. Nad ei või vastu xxxxx Euroopa seadusi ja raamseadusi.


7. Euroopa Ülemkogu võib ühehäälselt vastu xxxxx Euroopa otsuse, millega antakse juhtudel, millele ei ole III osas osutatud, nõukogule volitus teha otsus kvalifitseeritud häälteenamusega.


8. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika põhiaspektide ja põhivalikute suhtes konsulteeritakse regulaarselt Euroopa Parlamendiga. Viimast hoitakse poliitika arenguga kursis.

ARTIKKEL I-41


Ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga seotud erisätted


1. Ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika on ühise välis- ja julgeolekupoliitika lahutamatu osa. See tagab liidule operatiivse tegutsemisvõime, kasutades tsiviil- ja sõjaväevõimsust. Liit võib kasutada neid liiduvälistel missioonidel, mille eesmärk on rahutagamine, konfliktide ennetamine ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamine kooskõlas ÜRO põhikirja põhimõtetega. Nende kohustuste täitmisel kasutatakse liikmesriikide võimsust.


2. Ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika hõlmab liidu ühise kaitsepoliitika järkjärgulist kujundamist. See viib ühiskaitseni, kui Euroopa Ülemkogu niiviisi ühehäälselt otsustab. Sel juhul soovitab ülemkogu liikmesriikidel xxxxx selline otsus vastu kooskõlas nende põhiseadusest tulenevate nõuetega.


Käesolevas artiklis silmas peetud liidu poliitika ei mõjuta teatavate liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsepoliitika eripära, see austab nende liikmesriikide Põhja-Atlandi lepingu järgseid kohustusi, kes näevad oma ühiskaitse teostumist Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis; liidu poliitika on kooskõlas selle lepingu raames kehtestatud ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga.


3. Liikmesriigid annavad ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamiseks liidu käsutusse oma tsiviil- ja sõjaväevõimsuse, et aidata xxxxx Ministrite Nõukogu määratletud eesmärkide saavutamisele. Liikmesriigid, kes moodustavad üheskoos riikidevahelisi relvajõude, võivad anda kõnealused relvajõud ka ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika käsutusse.

Liikmesriigid kohustuvad oma sõjalist võimekust järk-järgult täiustama. Operatiivvajaduste väljaselgitamiseks, nende vajaduste rahuldamist tagavate meetmete edendamiseks, kaitsesektori tööstusliku ja tehnoloogilise baasi tugevdamiseks mõeldud meetmete väljaselgitamisele kaasaaitamiseks ja vajaduse korral rakendamiseks, osalemiseks Euroopa võimekus- ja relvastuspoliitika väljatöötamisel ning nõukogu abistamiseks sõjalise võimekuse täiustamise hindamisel moodustatakse kaitsevõime arendamise, teadusuuringute, hangete ja relvastuse xxxxx agentuur (Euroopa Kaitseagentuur).


4. Ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika alased Euroopa otsused, sealhulgas käesolevas artiklis osutatud missiooni algatamist käsitlevad otsused, võtab nõukogu vastu ühehäälselt liidu välisministri ettepanekul või liikmesriigi algatusel. Liidu välisminister võib vajaduse korral koos komisjoniga teha ettepaneku kasutada nii liikmesriigi kui ka liidu vahendeid.


5. Nõukogu võib usaldada liikmesriikide rühmale liidu väärtusi kaitsva ja liidu huve teeniva ülesande täitmise liidu raames. Selle ülesande täitmisel juhindutakse artiklist III-310.


6. Liikmesriigid, xxxxx sõjaline võimekus vastab nõudlikumatele kriteeriumidele xx xxx on xxxxxx valdkonnas siduvamaid kohustusi võtnud, pidades silmas kõige nõudlikumaid missioone, loovad liidu raames alalise struktureeritud koostöö. Sellises koostöös juhindutakse artiklist III-312. See ei mõjuta artikli III-309 sätteid.


7. Kui üks liikmesriik langeb oma territooriumil relvastatud kallaletungi ohvriks, on teised liikmesriigid kohustatud andma talle abi kõigi nende käsutuses olevate vahenditega kooskõlas ÜRO põhikirja artikliga 51. See xx xxxxx teatud liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsepoliitika eripära.

Kohustused ja koostöö selles valdkonnas on kooskõlas kohustustega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis, mis jääb selle liikmesriikidele nende kollektiivse kaitse aluseks xx xxxxx rakendamise kohaks.


8. Ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika põhiaspektide ja põhivalikute suhtes konsulteeritakse regulaarselt Euroopa Parlamendiga. Viimast hoitakse poliitika arenguga kursis.


ARTIKKEL I-42


Erisätted vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala kohta


1. Liit loob vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala:


a) võttes vastu Euroopa seadused ja Euroopa raamseadused, millega vajaduse korral lähendatakse riikide õigus- ja haldusnormid III osas osutatud valdkondades;


b) edendades vastastikust usaldust liikmesriikide pädevate asutuste vahel eelkõige kohtuotsuste ja kohtuväliste otsuste vastastikuse tunnustamise alusel;


c) operatiivkoostöö kaudu liikmesriikide pädevate asutuste, sealhulgas politsei-, tolli- ja muude asutuste vahel, mis on spetsialiseerunud kuritegude ennetamisele ja avastamisele.

2. Liikmesriikide parlamendid võivad vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala raames osaleda artiklis III-260 ettenähtud hindamismehhanismides. Nad kaasatakse poliitilisse järelevalvesse Europoli tegevuse xxx xx Eurojusti tegevuse hindamisse vastavalt artiklitele III-276 ja III-273.


3. Liikmesriikidel on õigus teha algatusi politseikoostöö ja kriminaalasjadega seotud õigusalase koostöö valdkonnas vastavalt artiklile III-264.


ARTIKKEL I-43


Solidaarsusklausel


1. Kui liikmesriiki tabab terrorirünnak või kui ta langeb loodusõnnetuse või inimtegevusest tingitud õnnetuse ohvriks, tegutsevad liit xx xxxxx liikmesriigid üheskoos solidaarselt. Liit mobiliseerib kõik tema käsutuses olevad vahendid, xxxxx arvatud liikmesriikide poolt kättesaadavaks tehtud sõjalised vahendid, selleks et:


a) – xxxxx liikmesriikide territooriumil ära terrorismiohtu;

– kaitsta demokraatlikke institutsioone ja tsiviilelanikkonda terrorirünnaku eest;

– abistada liikmesriiki tema poliitiliste organite taotlusel ja tema territooriumil terrorirünnaku korral;


b) abistada liikmesriiki tema poliitiliste organite taotlusel tema territooriumil loodus- või inimtegevusest tingitud õnnetuse korral.


2. Käesoleva artikli rakendamise üksikasjalik kord on sätestatud artiklis III-329.

III PEATÜKK TÕHUSTATUD KOOSTÖÖ


ARTIKKEL I-44


Tõhustatud koostöö


1. Liikmesriigid, kes soovivad omavahel sisse seada tõhustatud koostöö valdkonnas, kus liidul ei ole ainupädevust, võivad kasutada liidu institutsioone ja pädevust, kohaldades põhiseaduse asjakohaseid sätteid, arvestades piiranguid ja järgides korda, mis on sätestatud käesolevas artiklis ja artiklites III-416 kuni III-423.


Tõhustatud koostöö eesmärk on edendada liidu eesmärke, kaitsta selle huve ja tugevdada selle integratsiooniprotsessi. Kõnealune koostöö on xxxx xxxx avatud kõikidele liikmesriikidele vastavalt artiklile III-418.


2. Euroopa otsuse tõhustatud koostöö lubamise kohta võtab viimase abinõuna vastu nõukogu, kui ta on kindlaks teinud, et liit tervikuna ei ole võimeline selle koostöö eesmärke mõistliku aja jooksul saavutama, ning tingimusel, et selles koostöös osaleb vähemalt kolmandik liikmesriikidest. Nõukogu teeb otsuse vastavalt artiklis III-419 sätestatud korrale.


3. Kõik nõukogu liikmed võivad osaleda selle aruteludel, kuid hääletamisel osalevad xxxx tõhustatud koostöös osalevaid liikmesriike esindavad nõukogu liikmed.


Ühehäälsuseks otsuseks on vaja ainult osalevate liikmesriikide esindajate hääli.

Kvalifitseeritud häälteenamust määratletakse osalevate liikmesriikide nõukogu liikmete vähemalt 55%-xxxx häälteenamusena tingimusel, et nad esindavad osalevaid liikmesriike, mis hõlmavad kokku vähemalt 65% nende riikide elanikkonnast.


Blokeerivas vähemuses peab olema vähemalt minimaalne arv nõukogu liikmeid, kes esindavad rohkem kui 35% osalevate liikmesriikide elanikkonnast, pluss üks liige, xxxx milleta loetakse saavutatuks kvalifitseeritud häälteenamus.


Erandina kolmandast ja neljandast lõigust, kui nõukogu ei tee otsust komisjoni ega liidu välisministri ettepaneku põhjal, määratletakse nõutavat kvalifitseeritud häälteenamust nõukogu liikmete vähemalt 72%-xxxx häälteenamusena tingimusel, et nad esindavad osalevaid liikmesriike, mis hõlmavad kokku vähemalt 65% nende riikide elanikkonnast.


4. Tõhustatud koostöö raames vastuvõetud õigusaktid on siduvad ainult osalevatele liikmesriikidele. Xxxx xx käsitleta kui acquis’d, mida liidu kandidaatriigid peavad aktsepteerima.


VI JAOTIS DEMOKRAATIA LIIDUS


ARTIKKEL I-45


Demokraatliku võrdsuse põhimõte


Liit järgib kogu oma tegevuses oma kodanike võrdsuse põhimõtet, liidu institutsioonid, organid ja asutused kohtlevad kodanikke võrdselt.

ARTIKKEL I-46


Esindusdemokraatia põhimõte


1. Liit toimib esindusdemokraatia alusel.


2. Kodanikud on liidu tasandil otseselt esindatud Euroopa Parlamendis.


Liikmesriike esindavad Euroopa Ülemkogus nende riigipead või valitsusjuhid ja nõukogus nende valitsused, kes ise annavad demokraatlikult aru kas oma riikide parlamentidele või kodanikele.


3. Igal kodanikul on õigus osaleda liidu demokraatias. Otsused tehakse nii avalikult xx xxx kodanikulähedaselt kui võimalik.


4. Euroopa tasandi erakonnad aitavad kujundada euroopalikku poliitilist teadvust ja liidu kodanike tahte väljundit.


ARTIKKEL I-47


Osalusdemokraatia põhimõte


1. Institutsioonid annavad kodanikele ja esindusühendustele sobival viisil võimaluse teha teatavaks ja vahetada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades.

2. Institutsioonid peavad esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi.


3. Komisjon korraldab asjassepuutuvate isikutega laiapõhjalisi konsultatsioone, et tagada liidu meetmete järjekindlus ja läbipaistvus.


4. Vähemalt miljon kodanikku märkimisväärsest arvust liikmesriikidest võivad kutsuda komisjoni üles esitama komisjonile antud volituste piires asjakohase ettepaneku küsimustes, mille suhtes kodanike arvates on vaja põhiseaduse rakendamiseks anda liidu õigusakt. Euroopa seadusega määratakse kindlaks sellise kodanikualgatuse esitamise xxxx xx tingimused, xxxxx arvatud minimaalne liikmesriikide arv, millest need kodanikualgatused pärinevad.


ARTIKKEL I-48


Tööturu osapooled ja sõltumatu sotsiaalne dialoog


Liit tunnustab ja edendab tööturu osapoolte xxxxx liidu tasandil, võttes arvesse siseriiklike süsteemide mitmekesisust; liit aitab xxxxx tööturu osapoolte dialoogile, austades nende sõltumatust.


Majanduskasvu ja tööhõivet käsitlev kolmepoolne tööturu osapoolte tippkohtumine aitab xxxxx sotsiaaldialoogile.

ARTIKKEL I-49


Euroopa ombudsman


Euroopa Parlamendi poolt valitud Euroopa ombudsman võtab põhiseaduses sätestatud tingimustel vastu ja vaatab läbi kaebusi haldusomavoli juhtude kohta liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses ning annab nende kohta aru. Ombudsman on oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatu.


ARTIKKEL I-50


Liidu institutsioonide, organite ja asutuste menetluste läbipaistvus


1. Hea valitsemistava edendamiseks ja kodanikuühiskonna osalemise tagamiseks teevad liidu institutsioonid, organid ja asutused xxx xxxx võimalikult avalikult.


2. Euroopa Parlamendi istungid on avalikud, samuti nõukogu istungid, kui see arutab ja hääletab õigustloovate aktide eelnõusid.


3. Igal liidu kodanikul xx xxxx füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või xxxxx registrijärgne asukoht on liikmesriigis, on III osas ettenähtud tingimustel õigus tutvuda liidu institutsioonide, organite ja asutuste mis tahes andmekandjal säilitatavate dokumentidega.


Euroopa seaduses sätestatakse üldised põhimõtted ja piirangud, mille alusel antakse avalike või erahuvide tõttu neile dokumentidele ligipääsemise õigus.

4. Iga institutsioon, organ või asutus määrab vastavalt lõikes 3 osutatud Euroopa seadusele oma kodukorras erisätted, mis käsitlevad ligipääsu tema dokumentidele.


ARTIKKEL I-51


Isikuandmete kaitse


1. Igaühel on õigus oma isikuandmete kaitsele.


2. Euroopa seaduses või raamseaduses kehtestatakse eeskirjad füüsiliste isikute kaitse kohta seoses isikuandmete töötlemisega liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning liikmesriikides liidu õiguse reguleerimisalasse kuuluva tegevuse puhul, samuti selliste andmete vaba liikumise eeskirjad. Nende eeskirjade täitmist kontrollivad sõltumatud asutused.


ARTIKKEL I-52


Kirikute ja mitteusuliste organisatsioonide staatus


1. Liit austab ega kahjusta staatust, mis siseriikliku õiguse kohaselt on liikmesriikides kirikutel ja usuühendustel või -kogukondadel.


2. Liit austab siseriikliku õiguse kohaselt samavõrra ka filosoofiliste ja mitteusuliste organisatsioonide staatust.

3. Tunnustades nende identiteeti ja erilist panust, peab liit nende kirikute ja organisatsioonidega avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi.


VII JAOTIS LIIDU RAHANDUS


ARTIKKEL I-53


Eelarve- ja finantspõhimõtted


1. Kõik liidu tulu- ja kuluartiklid võetakse arvesse igaks eelarveaastaks koostatavates kalkulatsioonides ja näidatakse ära liidu eelarves vastavalt III osale.


2. Eelarve xxxxx xx kulud peavad olema tasakaalus.


3. Eelarves näidatud kulud kinnitatakse aastaseks eelarveperioodiks vastavalt artiklis III-412 osutatud Euroopa seadusele.


4. Eelarves näidatud kulutuste tegemiseks on vaja eelnevalt vastu xxxxx juriidiliselt siduv liidu õigusakt, mis annab õigusliku aluse liidu tegevusele ja asjakohase kulutuse tegemisele vastavalt artiklis III-412 osutatud Euroopa seadusele, välja arvatud selles ettenähtud erandid.

5. Eelarvedistsipliinist kinnipidamiseks xx xxxx liit vastu ühtegi õigusakti, mis võib eelarvet märgatavalt mõjutada, sealjuures tagamata, et sellisest aktist tulenevat kulu saab rahastada liidu omavahendite piires ja kooskõlas artiklis I-55 osutatud mitmeaastase finantsraamistikuga.


6. Eelarvet täidetakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega. Liikmesriigid teevad liiduga koostööd, et tagada eelarvesse kavandatud assigneeringute kasutamine kooskõlas selle põhimõttega.


7. Liit ja liikmesriigid võitlevad pettuste ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu kooskõlas artikliga III-415.


ARTIKKEL I-54


Liidu omavahendid


1. Liit varustab end oma eesmärkide saavutamiseks ja poliitika elluviimiseks vajalike vahenditega.


2. Xxxx et see piiraks muid tulusid, rahastatakse liidu eelarvet täielikult liidu omavahenditest.


3. Nõukogu Euroopa seadusega kehtestatakse liidu omavahendite süsteemiga seotud sätted. Nende sätetega võidakse kehtestada uusi omavahendeid või tunnistada kehtetuks mõni olemasolev. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga. Nimetatud Euroopa seadus jõustub pärast xxxx, xxx liikmesriigid on selle kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega heaks kiitnud.

4. Nõukogu Euroopa seadusega sätestatakse liidu omavahendite süsteemi rakendusmeetmed selles ulatuses, mis on ette nähtud lõike 3 alusel vastu võetud Euroopa seadusega. Nõukogu teeb otsuse pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist.


ARTIKKEL I-55


Mitmeaastane finantsraamistik


1. Mitmeaastane finantsraamistik tagab liidu kulude korrapärase kujunemise selle omavahendite piires. Sellega määratakse kindlaks kulukohustuste assigneeringute iga-aastased ülempiirid kululiikide lõikes vastavalt artiklile III-402.


2. Mitmeaastane finantsraamistik sätestatakse nõukogu Euroopa seadusega. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast xxxx, xxx on saanud Euroopa Parlamendilt selle liikmete häälteenamusega antud nõusoleku.


3. Liidu aastaeelarve vastab mitmeaastasele finantsraamistikule.


4. Euroopa Ülemkogu võib ühehäälselt vastu xxxxx Euroopa otsuse, millega lubatakse nõukogul lõikes 2 osutatud nõukogu Euroopa seadust vastu võttes teha otsus kvalifitseeritud häälteenamusega.

ARTIKKEL I-56


Liidu eelarve


Liidu aastaeelarve kinnitatakse Euroopa seadusega kooskõlas artikliga III-404.


VIII JAOTIS


LIIT XX XXXXX LÄHIÜMBRUS


ARTIKKEL I-57


Liit xx xxxxx lähiümbrus


1. Liit arendab naaberriikidega erisuhteid, mille eesmärk on luua heaolu ja heanaaberlikkuse ala, mis rajaneb liidu väärtustel xx xxxx iseloomustavad koostööl põhinevad tihedad rahumeelsed suhted.


2. Liit võib lõikes 1 osutatud eesmärgil sõlmida asjaomaste riikidega erilepinguid. Need lepingud võivad sisaldada vastastikuseid õigusi ja kohustusi ning võimaldada ühistegevust. Nende rakendamise suhtes peetakse korrapäraseid konsultatsioone.

IX JAOTIS LIIDU LIIKMESUS


ARTIKKEL I-58


Liitu astumise kriteeriumid xx xxxx


1. Liit on avatud kõikidele Euroopa riikidele, kes austavad artiklis I-2 osutatud väärtusi ning võtavad omale kohustuse neid üheskoos edendada.


2. Iga Euroopa riik, kes soovib saada liidu liikmeks, esitab oma avalduse nõukogule. Sellest avaldusest teavitatakse Euroopa Xxxxxxxxxx xx riikide parlamente. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast komisjoniga konsulteerimist ja nõusoleku saamist Euroopa Parlamendilt, mis otsustab liikmete häälteenamusega. Liikmesriigid lepivad kandidaatriigiga kokku vastuvõtmise tingimused ja korra. Kõik lepinguosalised riigid esitavad selle lepingu ratifitseerimiseks kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega.


ARTIKKEL I-59


Liidu liikmesusest tulenevate teatud õiguste peatamine


1. Ühe kolmandiku liikmesriikide või Euroopa Parlamendi põhjendatud algatusel või komisjoni ettepaneku põhjal, võib nõukogu xxxxx vastu Euroopa otsuse, milles tõdetakse selget ohtu, et liikmesriik võib oluliselt rikkuda artiklis I-2 osutatud väärtusi. Nõukogu teeb otsuse oma liikmete neljaviiendikulise häälteenamusega pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist.

Enne sellist tõdemist kuulab nõukogu kõnealuse liikmesriigi ära ja võib sama korra kohaselt otsustades xxxx xxxxx soovitusi.


Nõukogu kontrollib regulaarselt, kas tõdetu põhjused on jätkuvalt olemas.


2. Euroopa Ülemkogu võib kolmandiku liikmesriikide algatusel või komisjoni ettepaneku põhjal xxxxx vastu Euroopa otsuse, xxxxxx xx tõdeb, et liikmesriik rikub oluliselt ja järjekindlalt artiklis I-2 mainitud väärtusi, olles eelnevalt kutsunud kõnealust liikmesriiki esitama xxx xxxxxxx. Euroopa Ülemkogu teeb otsuse ühehäälselt pärast nõusoleku saamist Euroopa Parlamendilt.


3. Kui lõikes 2 mainitud tõdemine on toimunud, võib nõukogu xxxxx kvalifitseeritud häälteenamusega vastu Euroopa otsuse, millega ta peatab teatavate põhiseadusest tulenevate õiguste kohaldamise kõnealuse liikmesriigi suhtes, sealhulgas seda liikmesriiki esindava nõukogu liikme hääleõiguse. Nõukogu võtab arvesse sellise peatamise võimalikke tagajärgi füüsiliste ja juriidiliste isikute õigustele ja kohustustele.


Kõnealust riiki seovad igal juhul endiselt talle põhiseadusest tulenevad kohustused.


4. Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega otsustades xxxxx vastu otsuse, millega muudab või tühistab lõike 3 kohaselt võetud meetmed, kui nende rakendamiseni viinud olukord muutub.


5. Käesoleva artikli kohaldamisel ei osale kõnealuse liikmesriigi esindaja hääletamisel Euroopa Ülemkogus või nõukogus ja kõnealust liikmesriiki ei arvestata lõigetes 1 ja 2 osutatud ühe kolmandiku või nelja viiendiku liikmesriikide hulka. Isiklikult kohal viibivate või esindatud liikmete hääletamisest hoidumine ei takista lõikes 2 osutatud Euroopa otsuste vastuvõtmist.

Lõigetes 3 ja 4 osutatud Euroopa otsuste vastuvõtmisel määratletakse kvalifitseeritud häälteenamust nõukogu liikmete vähemalt 72%-xxxx häälteenamusena tingimusel, et nad esindavad osalevaid liikmesriike, mis hõlmavad kokku vähemalt 65% nende riikide elanikkonnast.


Xxx xxxxxx lõike 3 alusel hääleõiguse peatamise otsuse vastuvõtmist teeb nõukogu põhiseaduse sätete alusel otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega, määratletakse kvalifitseeritud häälteenamust vastavalt teisele lõigule, või kui nõukogu teeb otsuse komisjoni või liidu välisministri ettepanekul, nõukogu liikmete vähemalt 55%-xxxx häälteenamusega tingimusel, et nad esindavad osalevaid liikmesriike, mis hõlmavad kokku vähemalt 65% nende riikide elanikkonnast. Sellisel juhul peab blokeerivas vähemuses olema vähemalt minimaalne arv nõukogu liikmeid, kes esindavad rohkem kui 35% osalevate liikmesriikide elanikkonnast, pluss üks liige, xxxx milleta loetakse saavutatuks kvalifitseeritud häälteenamus.


6. Selle artikli kohaldamisel teeb Euroopa Parlament otsuse kahekolmandikulise häälteenamusega antud häältest, mis esindab tema liikmete enamust.


ARTIKKEL I-60


Vabatahtlik väljaastumine liidust


1. Iga liikmesriik võib otsustada vastavalt oma põhiseadusest tulenevatele nõuetele liidust välja astuda.


2. Liikmesriik, kes otsustab välja astuda, teatab oma kavatsusest Euroopa Ülemkogule. Euroopa Ülemkogult saadud suuniste kohaselt räägib liit selle riigiga xxxx xx sõlmib lepingu, milles sätestatakse riigi väljaastumise kord, võttes arvesse tema ja liidu tulevaste suhete raamistikku. Kõnealuse lepingu üle peetakse läbirääkimisi kooskõlas artikli I-325 lõikega 3. Selle sõlmib nõukogu, tehes otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega pärast Euroopa Parlamendi nõusoleku saamist.

3. Põhiseaduse kohaldamine kõnealuse liikmesriigi suhtes lõpeb väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval või lepingu puudumisel kahe aasta möödumisel lõikes 2 osutatud teatest, kui Euroopa Ülemkogu kokkuleppel kõnealuse liikmesriigiga ei otsusta ühehäälselt seda ajavahemikku pikendada.


4. Lõigete 2 ja 3 kohaldamisel väljaastuvat liikmesriiki esindav Euroopa Ülemkogu ja nõukogu liige xx xxxxx xxxx liikmesriiki puudutavatel Euroopa Ülemkogu või nõukogu aruteludel ja Euroopa otsuste tegemisel.


Kvalifitseeritud häälteenamust määratletakse nõukogu liikmete vähemalt 72%-xxxx häälteenamusena tingimusel, et nad esindavad osalevaid liikmesriike, mis hõlmavad kokku vähemalt 65% nende riikide elanikkonnast.


5. Kui liidust välja astunud riik avaldab soovi uuesti liitu astuda, menetletakse tema taotlust artiklis I-58 osutatud korras.

II OSA


LIIDU PÕHIÕIGUSTE HARTA


PREAMBUL


Euroopa rahvad on üha tihedamat omavahelist liitu luues otsustanud jagada rahulikku, ühistele väärtustele rajatud tulevikku.


Liit teadvustab oma vaimset ja moraalset pärandit ning rajaneb inimväärikuse, vabaduse, võrdsuse ja solidaarsuse jagamatutel ja universaalsetel põhiväärtustel; liidu aluseks on demokraatia ning õigusriigi põhimõte. Liidu kodakondsuse kehtestamise ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisega seab liit üksikisiku oma tegevuse keskmesse.


Liit toetab nende ühiste väärtuste säilitamist ja arendamist, austades xxxxx xxxx Euroopa rahvaste kultuuride xx xxxxxx mitmekesisust, samuti liikmesriikide riiklikku identiteeti ning nende riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi asutuste korraldust; liit püüab edendada tasakaalustatud ja säästvat arengut ning tagada inimeste, teenuste, kaupade ja kapitali vaba liikumise ja asutamisvabaduse.


Selleks on ühiskonna muutust, sotsiaalset progressi ning teaduse ja tehnika arengut silmas pidades vaja tugevdada põhiõiguste kaitset, tuues need hartas selgemini esile.

Käesoleva hartaga kinnitatakse liidu pädevuse ja ülesannete ning subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt õigusi, mis tulenevad eelkõige liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest ja rahvusvahelistest kohustustest, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist, liidu ja Euroopa Nõukogu poolt vastuvõetud sotsiaalhartadest ning Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikast. Seoses sellega võtavad liidu ja liikmesriikide kohtud harta tõlgendamisel asjakohaselt arvesse selgitusi, mis valmistati ette harta eelnõu koostanud konvendi presiidiumi järelevalve all ning mida uuendati Euroopa Konvendi presiidiumi vastutusel.


Nende õigustega kaasnevad vastutus ning kohustused teiste inimeste, inimühiskonna ja tulevaste põlvkondade ees.


Seepärast tunnustab liit järgmisena esitatud õigusi, vabadusi ja põhimõtteid.


I JAOTIS VÄÄRIKUS


ARTIKKEL II-61


Inimväärikus Inimväärikus on puutumatu. Seda tuleb austada ja kaitsta.

ARTIKKEL II-62


Õigus elule


1. Igaühel on õigus elule.


2. Kedagi ei tohi xxxxx xxxxxx ega hukata.


ARTIKKEL II-63


Õigus isikupuutumatusele


1. Igaühel on õigus kehalisele ja vaimsele puutumatusele.


2. Meditsiini ja bioloogia valdkonnas tuleb eelkõige austada järgmisi nõudeid ja keelde:


a) asjaomase isiku xxxx xx teadliku nõusoleku, mis on antud seaduses ettenähtud korra kohaselt, nõue,


b) eugeeniliste, eelkõige isikute valikuga seotud toimingute keeld,


c) inimkehast või selle osast kui sellisest rahalise tulu saamise keeld,


d) inimeste reproduktiivse kloonimise keeld.

ARTIKKEL II-64


Piinamise ning ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise keeld Kedagi ei tohi piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada.


ARTIKKEL II-65


Orjapidamise ja sunniviisilise töö keeld


1. Kedagi ei tohi pidada orjuses ega sunduses.


2. Kelleltki ei tohi nõuda sunniviisilist või kohustuslikku töötamist.


3. Inimkaubandus on keelatud.


II JAOTIS VABADUSED


ARTIKKEL II-66


Õigus vabadusele ja turvalisusele Igaühel on õigus isikuvabadusele ja turvalisusele.

ARTIKKEL II-67


Era- ja perekonnaelu austamine


Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladust.


ARTIKKEL II-68


Isikuandmete kaitse


1. Igaühel on õigus tema isikuandmete kaitsele.


2. Selliseid andmeid tuleb töödelda asjakohaselt ning kindlaksmääratud eesmärkidel ja asjaomase isiku nõusolekul või muul seaduses ettenähtud õiguslikul alusel. Igaühel on õigus tutvuda tema kohta kogutud andmetega xx xxxxx nende parandamist.


3. Nende sätete täitmist kontrollib sõltumatu asutus.


ARTIKKEL II-69


Õigus abielluda ja õigus luua perekond


Õigus abielluda ja õigus luua perekond tagatakse nende õiguste kasutamist reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohaselt.

ARTIKKEL II-70


Mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus


1. Igaühel on õigus mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele. See õigus kätkeb vabadust muuta usku või veendumusi, samuti vabadust kuulutada usku või veendumusi nii üksi kui xx xxxx teistega, avalikult või eraviisiliselt kultuse, õpetamise, xxxx xx kombetalituse kaudu.


2. Õigust keelduda sõjaväeteenistusest oma veendumuste tõttu tunnustatakse selle õiguse kasutamist reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohaselt.


ARTIKKEL II-71


Xxxx- xx teabevabadus


1. Igaühel on õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb arvamusvabadust ning vabadust xxxxx xx levitada teavet ja ideid avaliku võimu sekkumiseta ning sõltumata riigipiiridest.


2. Massiteabevahendite vabadust ja mitmekesisust austatakse.

ARTIKKEL II-72


Kogunemis- ja ühinemisvabadus


1. Igaühel on õigus rahumeelselt koguneda ning moodustada ühinguid kõigil tasanditel, eelkõige poliitika, ametiühingute ja kodanikuühiskonna valdkonnas; see kätkeb igaühe õigust oma huvide kaitseks ametiühinguid luua xx xxxxxx astuda.


2. Liidu tasandi poliitilised erakonnad toetavad liidu kodanike poliitilise tahte väljendamist.


ARTIKKEL II-73


Kunsti ja teaduse vabadus


Kunsti ja teadusuuringuid ei piirata. Akadeemilist vabadust austatakse.


ARTIKKEL II-74


Õigus haridusele


1. Igaühel on õigus haridusele ning õigus saada kutse- ja täiendusõpet.


2. See õigus kätkeb võimalust saada tasuta kohustuslikku haridust.

3. Vabadust asutada demokraatia põhimõtetest lähtudes haridusasutusi ja vanemate õigust tagada lastele oma usuliste, filosoofiliste ja pedagoogiliste veendumuste kohane haridus ja õpetamine austatakse nimetatud vabaduse ja õiguse kasutamist reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohaselt.


ARTIKKEL II-75


Kutsevabadus ja õigus xxxx xxxx


1. Igaühel on õigus teha xxxx xx tegutseda vabalt valitud või vastuvõetaval kutsealal.


2. Igal liidu kodanikul on vabadus otsida tööd, töötada, teostada asutamisõigust ning pakkuda teenuseid kõikides liikmesriikides.


3. Kolmandate riikide kodanikel, kellel on luba töötada liikmesriikide territooriumil, on õigus liidu kodanikega võrdsetele töötingimustele.


ARTIKKEL II-76


Ettevõtlusvabadus


Ettevõtlusvabadust tunnustatakse liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide xx xxxxxx kohaselt.

ARTIKKEL II-77


Õigus omandile


1. Igaühel on õigus vallata, kasutada, käsutada ja pärandada oma seaduslikul xxxx saadud omandit. Xxxxxxxxx ei tohi tema omandit xxx xxxxx muidu kui üldistes huvides ja seaduses ettenähtud juhtudel ja tingimustel ning õigeaegse ja õiglase hüvituse eest. Omandi kasutamist võib reguleerida seadusega niivõrd, kui see on vajalik üldistes huvides.


2. Intellektuaalomandit kaitstakse.


ARTIKKEL II-78


Varjupaigaõigus


Varjupaigaõigus tagatakse 28. juuli 1951. xxxxx Xxxxx konventsiooni ja 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundi protokolli sätete ning põhiseaduse kohaselt.


ARTIKKEL II-79


Kaitse tagasisaatmise, väljasaatmise või väljaandmise korral


1. Kollektiivne väljasaatmine on keelatud.

2. Kedagi ei tohi tagasi saata, välja saata või välja anda riiki, kus teda tõsiselt ohustab surmanuhtlus, piinamine või muu ebainimlik või alandav kohtlemine või karistus.


III JAOTIS VÕRDSUS


ARTIKKEL II-80


Võrdsus seaduse ees


Kõik on seaduse ees võrdsed.


ARTIKKEL II-81


Diskrimineerimiskeeld


1. Keelatud on igasugune diskrimineerimine, sealhulgas diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu.

2. Igasugune kodakondsuse alusel diskrimineerimine on põhiseaduse reguleerimisalas keelatud, xxxx et eelöeldu piiraks selle erisätete kohaldamist.


ARTIKKEL II-82


Kultuuriline, usuline ja keeleline mitmekesisus Liit austab kultuurilist, usulist ja keelelist mitmekesisust.


ARTIKKEL II-83


Naiste ja meeste võrdõiguslikkus


Naiste ja meeste võrdõiguslikkus tuleb tagada kõikides valdkondades, xxxxx arvatud tööhõive, töö xx xxxx.


Võrdõiguslikkuse põhimõte ei takista säilitamast või võtmast meetmeid, mis annavad alaesindatud soole erilisi eeliseid.


ARTIKKEL II-84


Lapse õigused


1. Lastel on õigus heaoluks vajalikule kaitsele ja hoolitsusele. Lapsed võivad vabalt väljendada oma seisukohti. Neid seisukohti võetakse arvesse lapsega seotud küsimustes vastavalt tema vanusele ja küpsusele.

2. Kõikides lastega seotud toimingutes, mida teevad avalik-õiguslikud asutused või eraõiguslikud institutsioonid, tuleb esikohale seada lapse huvid.


3. Igal lapsel on õigus säilitada regulaarsed isiklikud suhted ja otsene kontakt xxx xxxxxx vanemaga, kui see ei ole lapse huvidega vastuolus.


ARTIKKEL II-85


Eakate õigused


Liit tunnustab ja austab eakate õigust elada inimväärset ja iseseisvat elu ning osaleda sotsiaal- ja kultuurielus.


ARTIKKEL II-86


Puuetega inimeste integreerimine ühiskonda


Liit tunnustab ja austab puuetega inimeste õigust saada kasu meetmetest, mille eesmärk on tagada nende iseseisvus, sotsiaalne ja tööalane integratsioon ning osalemine ühiskonnaelus.

IV JAOTIS SOLIDAARSUS


ARTIKKEL II-87


Töötajate õigus olla ettevõttes informeeritud ja ära kuulatud


Töötajatele või nende esindajatele tuleb asjakohasel tasandil tagada, et nad saaksid õigel ajal informatsiooni ja et nendega konsulteeritaks liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud juhtudel ja tingimustel.


ARTIKKEL II-88


Kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õigus


Töötajatel ja tööandjatel või nende organisatsioonidel on liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide xx xxxxxx kohaselt õigus pidada asjakohasel tasandil läbirääkimisi kollektiivlepingute üle xx xxxx sõlmida ning huvide konflikti korral kollektiivselt oma õigusi kaitsta, sealhulgas streikida.


ARTIKKEL II-89


Õigus kasutada tööhõiveteenuseid Igaühel on õigus kasutada tasuta tööhõiveteenuseid.

ARTIKKEL II-90


Kaitse põhjendamatu vallandamise korral


Igal töötajal on õigus kaitsele põhjendamatu vallandamise eest liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide xx xxxxxx kohaselt.


ARTIKKEL II-91


Head ja õiglased töötingimused


1. Igal töötajal on õigus töötingimustele, mis on tema tervise, ohutuse ja väärikuse kohased.


2. Igal töötajal on õigus maksimaalse tööaja piirangule ning igapäevastele ja -nädalastele puhkeaegadele ja iga-aastasele tasulisele puhkusele.


ARTIKKEL II-92


Keeld kasutada laste tööjõudu ja noorte töötajate kaitse


Laste töölevõtmine on keelatud. Töölevõtmisel ei või vanuse alammäär olla xxxxxxx xxx iga, mil lõpeb koolikohustus, xxxx et eelöeldu mõjutaks noortele soodsamate eeskirjade kohaldamist ja piiratud erandeid.

Töölevõetud noorte töötingimused peavad olema eakohased ning noori tuleb kaitsta majandusliku ekspluateerimise ja töö eest, mis võiks kahjustada nende ohutust, tervist või kehalist, vaimset, kõlbelist või sotsiaalset arengut või takistada hariduse omandamist.


ARTIKKEL II-93


Perekonna- ja tööelu


1. Perekond on õigusliku, majandusliku ja sotsiaalse kaitse all.


2. Selleks et oleks võimalik perekonna- ja tööelu kokku sobitada, on igaühel õigus kaitsele vallandamise eest raseduse ja sünnituse tõttu, õigus tasulisele rasedus- ja sünnituspuhkusele ning lapsehoolduspuhkusele lapse sünni või lapsendamise järel.


ARTIKKEL II-94


Sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi


1. Liit tunnustab ja austab õigust sotsiaalkindlustushüvitistele ja sotsiaalteenustele, mille kaudu pakutakse liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud eeskirjade kohast kaitset raseduse ja sünnituse, haiguse, tööõnnetuste, ülalpeetavaks muutumise, eakuse või töökoha kaotuse korral.

2. Igaühel, xxxxx elukoht on Euroopa Liidus xx xxx seal seaduslikult liigub, on õigus saada sotsiaalkindlustushüvitisi ja sotsiaalseid soodustusi liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide xx xxxxxx kohaselt.


3. Sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu võitlemiseks tunnustab ja austab liit õigust sotsiaalabile ja eluasemetoetusele, et tagada liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud eeskirjade kohaselt rahuldav elu kõigile neile, kellel puuduvad piisavad elatusvahendeid.


ARTIKKEL II-95


Tervishoid


Igaühel on õigus ennetavale tervishoiule ning ravile siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud tingimustel. Kõigi liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.


ARTIKKEL II-96


Võimalus kasutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid


Liidu sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks tunnustab ja austab liit võimalust kasutada põhiseaduse kohaselt siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid.

ARTIKKEL II-97


Keskkonnakaitse


Kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine tuleb integreerida liidu poliitikasse ning tagada säästva arengu põhimõtte kohaselt.


ARTIKKEL II-98


Tarbijakaitse Liidu poliitikaga tagatakse tarbijakaitse kõrge tase.


V JAOTIS KODANIKE ÕIGUSED


ARTIKKEL II-99


Õigus hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel


1. Igal liidu kodanikul on Euroopa Parlamendi valimistel õigus hääletada ja kandideerida selles liikmesriigis, kus on tema elukoht, samadel tingimustel xxx xxxxx riigi kodanikel.


2. Euroopa Parlamendi liikmed valitakse otsestel ja üldistel valimistel xxxx xx salajase hääletuse xxxx.

ARTIKKEL II-100


Õigus hääletada ja kandideerida kohalikel valimistel


Igal liidu kodanikul on õigus hääletada ja kandideerida kohalikel valimistel selles liikmesriigis, kus on tema elukoht, samadel tingimustel xxx xxxxx riigi kodanikel.


ARTIKKEL II-101


Õigus heale haldusele


1. Igaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul.


2. See õigus kätkeb:


a) igaühe õigust, et teda kuulatakse ära enne xxxx, xxx tema suhtes kohaldatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada;


b) igaühe õigust tutvuda teda puudutavate andmetega, võttes xxxxx xxxx arvesse konfidentsiaalsuse ning ameti- ja ärisaladusega seotud õigustatud huve;


c) asutuste kohustust põhjendada oma otsuseid.


3. Igaühel on õigus saada liikmesriikide õiguse ühiste üldprintsiipide kohaselt liidult hüvitist mis tahes kahju eest, xxxx xxxxx institutsioonid või teenistujad on oma ülesannete täitmisel tekitanud.

4. Igal kodanikul on õigus pöörduda liidu institutsioonide xxxxx ühes põhiseaduse keeltest ning talle tuleb vastata samas keeles.


ARTIKKEL II-102


Õigus tutvuda dokumentidega


Igal liidu kodanikul xx xxxx füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või xxxxx registrijärgne asukoht on liikmesriigis, on õigus tutvuda liidu institutsioonide, organite ja asutuste mis tahes kandjal säilitatavate dokumentidega.


ARTIKKEL II-103


Euroopa ombudsman


Igal liidu kodanikul xx xxxx füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või xxxxx registrijärgne asukoht on liikmesriigis, on õigus pöörduda Euroopa ombudsmani xxxxx seoses liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses ilmnenud haldusomavoliga, välja arvatud Euroopa Liidu Kohtu tegevus õigusemõistjana.

ARTIKKEL II-104


Õigus esitada petitsioone


Igal liidu kodanikul xx xxxx füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või xxxxx registrijärgne asukoht on liikmesriigis, on õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi xxxxx.


ARTIKKEL II-105


Liikumis- ja elukohavabadus


1. Igal liidu kodanikul on õigus liikmesriikide territooriumil vabalt liikuda ja elada.


2. Liikumis- ja elukohavabaduse võib põhiseaduse kohaselt anda ka kolmandate riikide kodanikele, kes elavad seaduslikult liikmesriigi territooriumil.


ARTIKKEL II-106


Diplomaatiline ja konsulaarkaitse


Igal liidu kodanikul on kolmanda riigi territooriumil, xxx xx ole esindatud see liikmesriik, mille kodanik ta on, õigus saada kaitset iga teise liikmesriigi diplomaatilistelt ja konsulaarasutustelt samadel tingimustel xxx xxxxx teise liikmesriigi oma kodanikel.

VI JAOTIS ÕIGUSEMÕISTMINE


ARTIKKEL II-107


Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele


Igaühel, xxxxx liidu õigusega tagatud õigusi või vabadusi rikutakse, on selles artiklis kehtestatud tingimuste kohaselt õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus.


Igaühel on õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus seaduse alusel moodustatud kohtus. Igaühel peab olema võimalus saada xxx xx kaitset ning olla esindatud.


Isikule, kellel puuduvad piisavad vahendid, antakse tasuta õigusabi sellises ulatuses, mis tagab talle võimaluse kohtusse pöörduda.


ARTIKKEL II-108


Süütuse presumptsioon ja kaitseõigus


1. Iga süüdistatavat peetakse süütuks seni, kuni tema süü ei ole seaduse kohaselt tõendatud.


2. Iga süüdistatava õigus kaitsele on tagatud.

ARTIKKEL II-109


Kuritegude ja karistuste seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõte


1. Kedagi ei tohi tunnistada süüdi kuriteos teo või tegevusetuse eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud siseriikliku või rahvusvahelise õiguse järgi ei olnud kuritegu. Samuti ei tohi kohaldada kuriteo toimepanemise ajal ettenähtud karistusest raskemat karistust. Xxx xxxxxx kuriteo toimepanemist nähakse seadusega ette kergem karistus, kohaldatakse seda karistust.


2. See artikkel ei takista anda kohtu alla ega karistada isikut ükskõik missuguse teo või tegevusetuse eest, mis selle toimepanemise ajal oli kuritegu maailma riikide xxxxx tunnustatud üldpõhimõtete järgi.


3. Karistuste raskus ei tohi olla kuriteo suhtes ebaproportsionaalne.


ARTIKKEL II-110


Mitmekordse kohtumõistmise ja karistamise keeld


Kedagi ei tohi uuesti kohtu xxxx xxxx ega karistada kuriteo eest, xxxxxx xx on liidu territooriumil seaduse järgi juba lõplikult õigeks või süüdi mõistetud.

VII JAOTIS


HARTA TÕLGENDAMIST JA KOHALDAMIST REGULEERIVAD ÜLDSÄTTED


ARTIKKEL II-111


Rakendusala


1. Käesoleva harta sätted on subsidiaarsuse põhimõtet arvesse võttes ette nähtud liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ning liikmesriikidele üksnes liidu õiguse kohaldamise korral. Seepärast austavad nad õigusi, järgivad põhimõtteid ning edendavad nende kohaldamist oma asjaomase pädevuse kohaselt, võttes arvesse liidule põhiseaduse muudes osades antud volituste piire.


2. Harta ei laienda liidu õiguse kohaldamisala kaugemale senisest pädevusest, ei xxxx liidule uusi pädevusvaldkondi ja ülesandeid ega muuda põhiseaduse teistes osades määratletud pädevust ja ülesandeid.


ARTIKKEL II-112


Õiguste ja põhimõtete ulatus ja tõlgendamine


1. Hartaga tunnustatud õiguste ja vabaduste teostamist tohib piirata ainult seadusega ning arvestades nimetatud õiguste ja vabaduste olemust. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt võib piiranguid seada üksnes juhul, kui need on vajalikud ning vastavad tegelikult liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi.

2. Hartaga tunnustatud õigusi, mis rajanevad põhiseaduse teiste osade sätetel, teostatakse xxxx määratletud tingimustel ja piires.


3. Hartas sisalduvate selliste õiguste tähendus ja ulatus, mis vastavad Euroopa inimõiguste ja põhivabaduse kaitse konventsiooniga tagatud õigustele, on xxxxx, mis xxxxx nimetatud konventsiooniga ette on nähtud. See säte ei takista liidu õiguses ulatuslikuma kaitse kehtestamist.


4. Hartaga tunnustatud põhiõigusi, nii nagu need tulenevad liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest, tõlgendatakse kooskõlas nimetatud tavadega.


5. Harta sätteid, mis sisaldavad põhimõtteid, võib rakendada liidu institutsioonide, organite ja asutuste õigustloovate- ja rakendusaktidega, samuti liikmesriikide õigusaktidega, mis on ette nähtud liidu õiguse kohaldamiseks nende volituste teostamisel. Neile sätetele võib õiguslikult tugineda ainult kõnealuste aktide tõlgendamisel ja otsuste tegemisel nende õiguspärasuse kohta.


6. Hartas nimetatud siseriiklikke õigusakte ja tavasid tuleb täielikult arvesse xxxxx.


7. Põhiõiguste harta tõlgendamise juhendina koostatud selgitusi võetakse asjakohaselt arvesse liidu ja liikmesriikide kohtutes.

ARTIKKEL II-113


Kaitse tase


Harta sätteid ei või tõlgendada neid inimõigusi või põhivabadusi kitsendavate või kahjustavatena, mida asjaomastes kohaldamisvaldkondades on tunnustatud rahvusvahelise õiguse ja rahvusvaheliste lepingutega, millega on ühinenud liit või kõik liikmesriigid, xxxxx arvatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, ning liikmesriikide põhiseadustega.


ARTIKKEL II-114


Õiguste kuritarvitamise keeld


Harta sätteid ei või tõlgendada nii, nagu õigustaksid need tegevust või toimingut, mille eesmärk on mõne käesoleva hartaga tunnustatud õiguse või vabaduse tühistamine või selle piiramine suuremal määral, kui käesoleva hartaga on ette nähtud.

III OSA


LIIDU POLIITIKA JA TOIMIMINE


I JAOTIS ÜLDKOHALDATAVAD SÄTTED


ARTIKKEL III-115


Liit tagab käesolevas osas osutatud erinevate poliitika ja meetmete kooskõla, võttes arvesse kõiki oma eesmärke ja järgides pädevuse omistamise põhimõtet.


ARTIKKEL III-116


Kõigi käesolevas osas osutatud meetmete puhul on liidu eesmärk naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine.

ARTIKKEL III-117


Käesolevas osas osutatud poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel võtab liit arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid.


ARTIKKEL III-118


Käesolevas osas osutatud poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel püüab liit tõkestada diskrimineerimist soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.


ARTIKKEL III-119


Käesolevas osas osutatud liidu poliitika ja meetmete määratlemisse ja rakendamisse tuleb integreerida keskkonnakaitse nõuded, eelkõige pidades silmas säästva arengu edendamist.


ARTIKKEL III-120


Liidu muu poliitika ja muude meetmete määratlemisel ning rakendamisel võetakse arvesse tarbijakaitse nõudeid.

ARTIKKEL III-121


Liidu põllumajandus-, kalandus-, transpordi-, siseturu-, teadusuuringute ja tehnoloogia arengu ning kosmosepoliitika kavandamisel ja rakendamisel pööravad liit ja liikmesriigid xxxx tähelepanu loomade kui aistmisvõimeliste olendite heaolu nõuetele, austades xxxxx xxxx liikmesriikide õigus- või haldusnorme, mis on seotud eelkõige usutalituste, kultuuritraditsioonide ja piirkondlikku pärandiga.


ARTIKKEL III-122


Xxxx et see piiraks artiklite I-5, III-166, III-167 ja III-238 kohaldamist ning arvestades kohta, mis liidu ühistes väärtustes kuulub üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele, nagu ka nende osa sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamisel, hoolitsevad liit ja liikmesriigid, igaüks oma pädevuse ja käesoleva põhiseaduse kohaldamisala piires, et niisugused teenused toimiksid eelkõige majandus- ja rahandusalaste põhimõtete ja tingimuste alusel, mis võimaldavad xxxx täita oma ülesandeid. Nimetatud põhimõtted ja tingimused määratletakse Euroopa seaduses, xxxx et see piiraks liikmesriikide pädevust kooskõlas põhiseadusega niisuguseid teenuseid osutada, tellida ja rahastada.

II JAOTIS MITTEDISKRIMINEERIMINE JA KODAKONDSUS


ARTIKKEL III-123


Euroopa seaduse või raamseadusega võidakse sätestada artikli I-4 lõikes 2 osutatud kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelamise eeskirjad.


ARTIKKEL III-124


1. Xxxx et see piiraks põhiseaduse teiste sätete kohaldamist ja põhiseadusega liidule antud volituste piires võib nõukogu Euroopa seaduse või raamseadusega kehtestada vajalikke meetmeid selleks, et tõkestada diskrimineerimist soo, rassi, etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu. Nõukogu teeb otsuse ühehäälselt pärast nõusoleku saamist Euroopa Parlamendilt.


2. Erandina lõikest 1 võidakse Euroopa seaduse või raamseadusega kehtestada liidu stimuleerivate meetmete aluspõhimõtted ja määratleda need stimuleerivad meetmed liikmesriikide võetud meetmete toetuseks lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamiseks, xxxx et see kohustaks liikmesriike oma õigus- ja haldusnorme ühtlustama.

Document Metadata

Filed: May 22nd, 2012