CAR101-2017

Käesolevaid tingimusi kohaldatakse Gjensidiges sõlmitud kindlustuslepingutele, mille eesmärk on kindlustada ehitustööd ning ehitamisest tulenevat tsiviilvastutust. Tingimusi kohaldatakse koos Gjensidige üldtingimustega.

1. Mõisted

1.1.

Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast xxxxxx xx teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei xxx xxxxx.

1.2.

Ehitamine ehk ehitustöö on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, laiendamine, rekonstrueerimine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega. Ehitamine on ka tarindi, masina, seadme või nende osade kokkupanek (montaaž).

Ehitamine ei ole nt projekteerimine, ehitusuuringu, energiaauditi, omanikujärelevalve, ehitusprojektide ekspertiiside või ehitiste ekspertiiside tegemine, samuti energiamärgiste väljastamine.

1.3.

Kindlustuskoht on poliisil märgitud ehitusplats või maa-ala, kus tehakse ehitustöid. Kindlustuskaitse kehtib kindlustuskohas.

1.4.

Kindlustusvõtja on isik, kes on sõlminud kindlustusandjaga kindlustuslepingu ning kellel on kindlustusmaksete tasumise kohustus. Kindlustusvõtja on nt isik, kellel on kindlustushuvi kindlustatava eseme omanikuna, arendajana või ehitustöid tegeva isikuna.

1.5.

Kindlustatud isik ehk kindlustatu on poliisil märgitud isik, kellega seotud kindlustusriski on kindlustatud. Xxx

kindlustatud isik ei ole poliisil märgitud, siis on kindlustatud isik kindlustusvõtja. Kindlustatu on xx xxxx, keda poliisil märgitud kindlustatud isik või vastava märke puudumisel kindlustusvõtja kasutab ehitustööde tegemisel (alltöövõtja), kui poliisil märgitud kindlustatud isikul või vastava märke puudumisel kindlustusvõtjal on alltöövõtjaga sõlmitud kirjalik teenuse osutamise leping.

1.6.

Tellija on isik, kellel on varaline huvi ehitustööde plaanipärase lõpetamise vastu (nt kindlustatud eseme omanik, arendaja või investor).

1.7.

Kolmas isik on isik, kes ei ole kindlustusvõtja ega kindlustatud või soodustatud isik. Kolmas isik ei ole ka tellija, kindlustuskohas asuva olemasoleva ehitise omanik, kindlustuskohas ehitustöid tegev isik ega ehitusjärelevalvet teostav isik, samuti nimetatud isikute esindajad ega töötajad, kui poliisil ei ole märgitud teisiti.

1.8.

Kindlustusperiood on ajavahemik, mil kehtib kindlustuskaitse, ning mille alusel arvutatakse kindlustusmakseid.

Kindlustusperiood hõlmab ehitusperioodi, mis on poliisil kuupäevaliselt märgitud, ning hooldusperioodi, mille jooksul on kindlustuskaitse juhul, kui poliisil on xxxxxx xxxxx.

1.8.1. Ehitusperiood on ajavahemik, mille jooksul toimuvad ehitustööd. Ehitusperioodi algus võib olla seotud:

• ehitustööde alustamisega;

• ehitusplatsi ettevalmistustööde alustamisega;

• ehitusmaterjalide eelladustamisega;

• ehitussisseseade ja -masinate transportimisega ehitusplatsile (eeldusel, et need on kindlustatud ja on valitud xxxxxx lisakaitse);

• ehitusplatsi üleandmisega kindlustatud isikule sellel

ehitustööde alustamiseks.

1.8.2. Ehitusperiood lõpeb poliisil märgitud kuupäeval, või kindlustusvõtja vastaval taotlusel enne xxxx, xxx:

• ehitustööd on lõpetatud, tellijale üle antud ning tellija poolt vastu võetud, ja kasutusse antud;

• osad ehitustööd on lõpetatud, tellijale üle antud ning tellija poolt vastu võetud, ja kasutusse antud – vastavate osade suhtes;

• ehitustööd on lõppenud ning neile ei järgne hooldusperioodi.

1.8.3. Ehitustööde pikenemisel üle poliisil märgitud ehitusperioodi lõppkuupäeva märgitakse kindlustusvõtja vastaval taotlusel ja kindlustusandja nõusolekul poliisile uus ehitusperioodi lõppkuupäev. Hooldusperioodi algus lükkub vastavalt edasi.

1.9.

Hooldusperiood on periood pärast ehitusperioodi lõppu, mille jooksul on kindlustatud isikul kohustus parandada ehitusperioodi jooksul tehtud ehitustöödes ilmnenud puudused või teostada nende tööde osas hooldust. Kui poliisil ei ole märgitud teisiti,

on hooldusperioodi kestuseks 2 aastat. Hooldusperioodi jooksul kehtib kindlustuskaitse xxxx juhul, kui poliisile on märgitud xxxxxx lisakaitse (vt p 3).

1.10. Ehitustööde aastamahu kindlustus

1.10.1. Kui poliisil on xxxxx ehitustööde aastamahu kindlustuse kohta, kehtib kindlustuskaitse kindlustuslepingus märgitud ulatuses kõigi kindlustuskohtade suhtes, millest kindlustusvõtja on kindlustusandjat teavitanud, ning mille kindlustuskaitse alla lisamiseks on kindlustusandja andud oma nõusoleku, väljastades vastava poliisi xxxx.

1.10.2. Kindlustusandja lähtub oma nõusoleku andmisel eelkõige järgmiste tingimuste täidetusest:

• kindlustuskohas ei ole alustatud ehitustöid varem kui poliisil märgitud kindlustusperioodi alguskuupäeval;

• kindlustuskohas planeeritud ehitustööde maksumus ei ületa poliisil märgitud ühe kindlustuskoha kindlustussummat;

• kindlustuskoha ehitusperioodi kestus ei xxxxx xxx aastat.

1.10.3. Kui kindlustuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti, algab kindlustuskaitse alla lisatud kindlustuskoha kindlustuskaitse vastavas kindlustuskohas ehitustööde alustamisel, kuid mitte varem kui poliisil märgitud kindlustusperioodi alguskuupäeval.

CAR101-2017 Ehitustööde koguriskikindlustuse tingimused 3/13

2. Kindlustuskaitse - koguriskikindlustus

Varakindlustus

Kindlustatud ese

2.1.

Kindlustatud ese on:

2.1.1. kindlustuskohas planeeritud ehitustööd:

• ehitatav ehitis ning selle ehitamiseks planeeritud ehitustööd (sh tööjõukulu ning vajaminev ehitusmaterjal); või

• planeeritud ehitustööd olemasolevas ehitises (sh tööjõukulu ning vajaminev ehitusmaterjal). Olemasolev ehitis on kindlustatud xxxx juhul, xxx xxx on poliisil märgitud;

2.1.2. kindlustuskohas asuv ehitustöödel kasutatav vallasasi, nt:

• masin koos töömehhanismiga või haakeseade;

• tööriist või töövahend;

• ajutised ehitised (nt kontorihoone, teisaldatav ladu).

2.2.

Kui kindlustuslepingus ei ole märgitud teisiti, ei ole kindlustatud esemeks:

• olemasolev ehitis (s.t ehitis, selle osa või tehnosüsteem, mis oli kindlustuskohas enne ehitustööde algust, sh olemasolevat ehitist teenindav maa-alune kommunikatsioon) ega olemasolevas ehitises paiknevad vallasasjad (nt kontoritehnika, mööbel);

• maapind;

• elusorganism (sh taim);

• maa-alune kaabel, torujuhe või muu maa-alune kommunikatsioon;

• põllumajandus- või aiandussaadus;

• põllumajandusseade ja –masin;

• tootmisseade;

• väärismetallist või -materjalist ese;

• kai, muul, lauter, laevatee, kanal, süvend, lüüs, ujuvdokk;

• õhu- ja veesõiduk;

• raudtee, sild, tunnel, vesiehitis;

• raha, pangakaart, väärtpaber (nt võlakiri, tšekk);

• loteriipilet, dokument (nt käsikiri, plaan, projektimaterjal, joonis, arhiivimaterjal);

• infotöötlussüsteem ja andmekandjal sisalduv teave või tarkvara;

• droon;

• relv, laskemoon, lõhkeaine;

• näidis, mudel, näituse eksponaat;

• antiik- või kunstilise väärtusega ese;

• foto, diapositiiv.

2.3.

Kindlustamine vara nimekirja alusel tähendab, et kindlustatud esemeks on ainult sellesse nimekirja kantud xxxxx.

2.4.

Kui kindlustusvõtja ei ole kindlustuslepingu sõlmimise ajaks kindlustatava vara nimekirja kindlustusandjale esitanud, kindlustatakse vara nimekirjata. Kindlustamine vara nimekirjata tähendab, et kindlustatud esemeks on kindlustuskohas olevad xxxxx, mis vastavad punkti 2.1 tingimustele.

Kindlustusjuhtum

2.5.

Gjensidige hüvitab kindlustatud eseme kahjustumisest või hävimisest äkilise ja ettenägematu sündmuse tõttu tekkinud kahju, xxx xxxxxx sündmus või kahju ei ole kindlustuslepingus välistatud.

4/13 CAR101-2017 Ehitustööde koguriskikindlustuse tingimused

Välistused

2.6.

Gjensidige ei hüvita lisaks üldtingimustes nimetatud välistustele:

2.6.1. kahju, mis kuulub hüvitamisele kohustusliku vastutuskindlustuse alusel (nt liikluskindlustus) või mille eest vastutab lepingu (nt hooldusleping, garantii) alusel kolmas isik (nt kindlustatud eseme müüja, valmistaja, importija, rendile- või üürileandja, hooldaja või paigaldaja);

2.6.2. kahju, mis on tekkinud projekteerimisest (sh projekti

puudumisest, kui see on seaduse kohaselt kohustuslik);

2.6.3. kahju, mis tuleneb ehitustööde eelsete uuringute (sh

geoloogiliste uuringute) puudulikkusest;

2.6.4. kahju, mis tekkis ehitustöö käigus, mida tehti ebaseaduslikult, sh tegutsedes xxxx seadusega nõutava loata, kvalifikatsioonita, ettevalmistuseta või registreeringuta;

2.6.5. kahju, mis on tingitud puudulikust ehitustööst (sh sobimatust või puudulikust ehitusmaterjalist või ehitustehnoloogia nõuete rikkumisest). Kui puudulikust

ehitustööst tulenevalt saavad kahjustada ka nõuetekohaselt tehtud ehitustööd ning puuduliku ehitustööga mitteseotud kindlustatud vallasasjad, siis nendele tekkinud kahju osas käesolev välistus ei kehti;

2.6.6. kahju, mis seisneb xxxx kindlustatud eseme välimuse halvenemises vms pisikahjustuses, mis ei takista asja sihtotstarbelist kasutamist (nt määrdumine, plekid, lohud, mõlgid, täkked, kriimustused, kulumine, muutused värvkattes, värv-, krohvi- vms katte mahakoorumine, rebendid, praod);

2.6.7. kahju, mille algpõhjus on pikaajaline protsess (nt kulumine, materjali väsimine, kavitatsioon, korrosioon, katlakivi moodustumine, tavapärane pikaajaline ilmastikutingimuste mõju; samuti nt korrodeerunud toru purunemise tagajärjel tekkinud kahju), sh kindlustatud eseme tavapärasest kasutamisest või mittekasutamisest tingitud pikaajaliselt tekkinud kahju;

2.6.8. kahju, mis on tekkinud ainult kindlustatud eseme lühikese kasutusega regulaarselt vahetatavale osale: nt puur, nuga, lõikeketas, matriits, stants, šabloon, sõel, köis, pihustiotsik, saetera, xxxxx, purustuspind, patarei, kummirehv või -voolik, roomik, aku, ühendusjuhe, lamp, valgusti;

2.6.9. kahju, mis on tingitud kindlustatud eseme hävimisest või kahjustumisest selle sisemise purunemise või muu esemesisese rikke tõttu (nt esemesisene ülerõhk või tsentrifugaaljõud, sisepõlemismootoris, katlas või survemahutis gaasi või vedeliku paisumisest tingitud plahvatus, sisemisest asjaolust põhjustatud elektrihäire, eseme sisemise osa lahtitulek, materjali- või projekteerimisveast tekkinud kahju eseme töökorras detailile). Kui nimetatud põhjusel tekib kindlustatud esemele väline kahjustus, siis hüvitab Gjensidige nimetatud välisest kahjustusest tekkinud kahju;

2.6.10. kahju, mis on tekkinud testimise või katsetamise (sh

prooviekspluatatsiooni) käigus või tõttu;

2.6.11. kahju, mis on tingitud planeeritud ehitustööde maksumuse kallinemisest võrreldes kindlustuslepingu sõlmimise ajaga (nt tööjõu või materjali maksumuse kallinemine);

2.6.12. kindlustusandjaga kooskõlastamata täiendavaid kulusid ehitustööde kiirendatud jätkamiseks (nt ületunnitasud, kiirveose lisakulu);

2.6.13. saamata jäänud tulu;

2.6.14. kahju, mis on tekkinud kindlustatud eseme kaotamise või

kadumise tagajärjel;

2.6.15. kelmuse, omastamise või relva kasutamise tõttu

kindlustatud esemele tekitatud kahju;

2.6.16. vargusest tingitud kahju, kui kindlustatud isik ei ole täitnud kindlustuslepingus kokku lepitud ohutusnõudeid kindlustatud eseme turvalisuse tagamiseks;

2.6.17. kahju, mis on tekkinud lõhkeaine valest hoidmisest,

lõhkamis- või rammimistöödest;

2.6.18. kahju, mis on seotud torujuhtme, süvendi, kaevandi, šahti, kanali, teelõigu (sh perve ja -nõlva), elektriliini või kraavi ehitamisega, xxx xxxxxx objekt on ehitatud osade (etappide) xxxxx xx xxxxx ühe osa pikkus ületab 200 meetrit. Kindlustushüvitise suurus ühe kindlustusjuhtumi kohta on piiratud ühe osa (etapi) taastamiskuludega, milleks on maksimaalselt 200 meetri pikkuse osa taastamiskulu;

2.6.19. kahju, mis on põhjustatud üleujutusest või mudaga ummistumisest. Üleujutusest tekkinud kahju on välistatud xxxx juhul, kui see ei ole tekkinud erakorralisest (s.t üleujutust ei ole toimunud eelmise 5 aasta jooksul) looduslikust veetaseme

tõusust (näiteks tormist, sademetest vms ilmastikutingimusest),

millest tulenevat ebaharilikku veehulka ei suuda maapind ja/ või projektikohaselt rajatud ja hooldatud kuivendussüsteem (sh sadevete drenaažija kanalisatsioonisüsteem) vastu xxxxx või ära juhtida;

2.6.20. torustikust väljavoolanud vedeliku või gaasi maksumust;

2.6.21. vibratsioonist, toestuselementide eemaldamisest või

nõrgestumisest tulenevat kahju;

2.6.22. ehitise või selle osa vajumisest, pragunemisest, kokkutõmbumisest või paisumisest põhjustatud kahju sõltumata põhjusest;

2.6.23. asbestist või toksilisest hallitusest tulenevat kahju;

2.6.24. kahju, mille tekitab torm, millega kaasneva tuule

kiiruseks on alla 18 m/s;

2.6.25. merede xx xxxxxx normaaltegevusest ning nende normi piires kõikuvast tõusust ja mõõnast kas otseselt või kaudselt tekkinud kahju.

Xxxxxxxxxxxxxxxxxx

Kindlustatud ese

2.7.

Kindlustatud ese on kindlustatu varaline vastutus kolmandale isikule ehitustööde käigus õigusvastaselt tekitatud kahju eest kindlustuslepingus piiritletud ulatuses.

Kindlustusjuhtum

2.8.

Gjensidige hüvitab äkilise ja ettenägematu sündmuse tagajärjel tekkinud kahju, kui täidetud on kõik järgnevad tingimused:

2.8.1. kindlustatud isik on tekitanud kolmandale isikule ehitusperioodi jooksul ehitustööde tegemisel õigusvastaselt kahju;

2.8.2. kahju on tekkinud ehitusperioodil;

2.8.3. kindlustatud isik on kohustatud kahju hüvitama vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktidele.

2.9.

Kõik ühest ja samast sündmusest tulenevad nõuded loetakse üheks kindlustusjuhtumiks.

Välistused

2.10.

Gjensidige ei hüvita lisaks üldtingimustes nimetatud välistustele:

2.10.1. kahju, mis kuulub hüvitamisele kohustusliku vastutuskindlustuse alusel (nt liikluskindlustus) või mille eest vastutab lepingu (nt hooldusleping, garantii) alusel kolmas isik (nt kindlustatud eseme müüja, valmistaja, importija, rendile- või üürileandja, hooldaja või paigaldaja);

2.10.2. kahju, mis on tekkinud esemele, mis on kindlustatud või kindlustatav varakindlustuse kaitsega, s.t punktide 2.1. või 2.2. alusel;

2.10.3. kahju, mis on tekkinud projekteerimisest (sh projekti

puudumisest, kui see on seaduse kohaselt kohustuslik);

2.10.4. kahju, mis tuleneb ehitustööde eelsete uuringute (sh

geoloogiliste uuringute) puudulikkusest;

2.10.5. kahju, mis tekkis ehitustöö käigus, mida tehti ebaseaduslikult, sh tegutsedes xxxx seadusega nõutava loata, kvalifikatsioonita, ettevalmistuseta või registreeringuta;

2.10.6. kahju, mis seisneb xxxx kahjustatud asja välimuse halvenemises vms pisikahjustuses, mis ei takista asja sihtotstarbelist kasutamist (nt määrdumine, plekid, lohud, mõlgid, täkked, kriimustused, kulumine, muutused värvkattes, värv-, krohvi- vms katte mahakoorumine, rebendid, praod);

2.10.7. kahju, mis on tekkinud testimise või katsetamise (sh

prooviekspluatatsiooni) käigus või tõttu;

2.10.8. kahju, mis on seotud kolmanda isiku vara hävimisega, kahjustumisega või kadumisega ajal, mil see oli kindlustatud isiku valduses, kasutuses või järelevalve all;

2.10.9. saamata jäänud tulu;

2.10.10. kelmuse, omastamise või relva kasutamise tõttu

kindlustatud esemele tekitatud kahju;

2.10.11. kahju, mis on tekkinud lõhkeaine valest hoidmisest,

lõhkamis- või rammimistöödest;

2.10.12. kahju, mis on seotud torujuhtme, süvendi, kaevandi, šahti, kanali, teelõigu (sh perve ja -nõlva), elektriliini või kraavi ehitamisega, xxx xxxxxx objekt on ehitatud osade (etappide) xxxxx xx xxxxx ühe osa pikkus ületab 200 meetrit. Kindlustushüvitise suurus ühe kindlustusjuhtumi kohta on piiratud ühe osa (etapi) taastamiskuludega, milleks on maksimaalselt 200 meetri pikkuse osa taastamiskulu;

2.10.13. vibratsiooni, ehitise toestuselementide eemaldamise või

nõrgestamise tagajärjel tekkinud kahju;

2.10.14. ehitise või selle osa vajumisest, pragunemisest, kokkutõmbumisest või paisumisest põhjustatud kahju sõltumata põhjusest;

2.10.15. kahju, mis on seotud kaablite, juhtmete, torude või

elektriliinide kahjustamisega;

2.10.16. asbestist või toksilisest hallitusest tulenev kahju;

2.10.17. kahju, mis tuleneb mistahes tegevusest järgneval kõrgendatud riskiga objektil: lennuväli, lennuväljarajatis, lennuk või muu õhusõiduk ja nende osa, raudteeveerem, raudteerajatis, elektrijaam (sh hüdroelektrijaam, tuumaelektrijaam, tuulepark), soojus- ja elektri koostootmisjaam, kai, muul, tamm, veehoidla, pais, sild, xxx xxxxx puhul on tegmist vesiehitisega, tunnel, maaalune või veealune kaevandus, jäätmehoidla, ohtlike jäätmete kogumis- ja hoiustamiskoht, nafta või gaasi platvorm, keemiatehas.

3. Lisakaitsed

Lisakaitse kehtib juhul, kui poliisil on xxxxxx xxxxx.

3.1. Ristvastutus

Vastutuskindlustuses loetakse kolmandaks isikuks ka:

3.1.1. alltöövõtja, kellega on sõlmitud kirjalik teenuse osutamise

leping;

3.1.2. ehitusjärelevalvet teostav isik; ning

3.1.3. nimetatud isikute esindaja ja töötaja.

3.2. Hooldusperioodi varakindlustuse põhikaitse

3.2.1. Kindlustusjuhtumiks on varakindlustuse kindlustusjuhtum, mis toimub ehitusperioodi jooksul tehtud töödes ilmnenud puuduste parandamisel või nende tööde osas hoolduse teostamisel hooldusperioodil.

3.2.2. Gjensidige hüvitab kindlustusjuhtumi tagajärjel varakindlustuse kindlustatud esemele tekkinud kahju, v.a üldtingimustes ning punktis 2.6 (varakindlustuse välistused) nimetatud juhul. Lisaks, ei hüvita Gjensidige loodusjõudude põhjustatud kahju.

CAR101-2017 Ehitustööde koguriskikindlustuse tingimused 5/13

3.3. Hooldusperioodi varakindlustuse laiendatud kaitse

3.3.1. Hooldusperioodi varakindlustuse laiendatud kaitse hõlmab ka hooldusperioodi varakindlustuse põhikaitset (vt p 3.2). Lisaks on kindlustusjuhtumiks varakindlustuse kindlustusjuhtum, mille puhul kahju xxxxx toov äkiline ja ettenägematu sündmus toimub ehitusperioodi jooksul, kuid millest tulenev kahju tekib, ning mis avastatakse hooldusperioodi ajal.

3.3.2. Gjensidige hüvitab kindlustusjuhtumi tagajärjel varakindlustuse kindlustatud esemele tekkinud kahju, v.a üldtingimustes ning punktis 2.6 (varakindlustuse välistused) nimetatud juhul.

3.4. Hooldusperioodi vastutuskindlustuse põhikaitse

3.4.1. Kindlustusjuhtumiks on vastutuskindlustuse kindlustusjuhtum, mis toimub ehitusperioodi jooksul tehtud töödes ilmnenud puuduste parandamisel või nende tööde osas hoolduse teostamisel hooldusperioodil.

3.4.2. Gjensidige hüvitab kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju, v.a üldtingimustes ning punktis 2.10 (vastutuskindlustuse välistused) nimetatud juhul. Lisaks ei hüvita Gjensidige kahju, mis on tekkinud kindlustuskohta hooldusperioodil toodud asjale.

3.5. Hooldusperioodi vastutuskindlustuse laiendatud kaitse

3.5.1. Hooldusperioodi vastutuskindlustuse laiendatud kaitse hõlmab ka hooldusperioodi vastutuskindlustuse põhikaitset (vt p 3.4). Lisaks on kindlustusjuhtumiks vastutuskindlustuse kindlustusjuhtum, mille puhul kahju xxxxx toov äkiline ja ettenägematu sündmus toimub ehitusperioodi jooksul, kuid

millest tulenev kahju tekib, ning mis avastatakse hooldusperioodi ajal.

3.5.2. Gjensidige hüvitab kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju, v.a üldtingimustes ning punktis 2.10 (vastutuskindlustuse välistused) nimetatud juhul. Lisaks ei hüvita Gjensidige kahju, mis on tekkinud kindlustuskohta hooldusperioodil toodud asjale.

3.6. Ületunnitöö, töötamine öisel xxxx xx riiklikel pühadel, kiirveosed

3.6.1. Kahjuhüvitis hõlmab hüvitispiiri ulatuses ka kindlustustatud isikule ületunnitööst, töötamisest öisel xxxx xx riiklikel pühadel ning kiirveostest (v.a õhuveosed) tekkiva lisakulu, eeldusel, et need on vajalikud kindlustusjuhtumi tagajärjel varakindlustuse kindlustatud esemele tekkinud kahjustuste likvideerimiseks.

3.7. Seadmete ja installatsioonide prooviekspluatatsioon

3.7.1. Erinevalt punktides 2.6.10 ning 2.10.7 märgitust ei ole välistatud kahju, mis on tekkinud testimise või katsetamise (sh prooviekspluatatsiooni) käigus või tõttu poliisil märgitud ajavahemikus, mil toimub ehitustööde käigus paigaldatud seadmete ja installatsioonide (nt arvutivõrk, sidesüsteemid) prooviekspluatatsioon või testimine. Käesolev lisakaitse kehtib

sõltumata sellest, kas see kattub ehitus- või hooldusperioodiga.

3.7.2. Kui üks või mitu seadet või installatsiooni on prooviekspuatatsiooni või testimise läbinud ja antud kasutusse või tellija järelvalve alla, siis käesoleva lisakaitse kindlustuskaitse nimetatud seadmete ja installatsioonide suhtes lõpeb. Prooviekspluatatsiooni või testimist veel mitte läbinud seadmete ja installatsioonide suhtes kindlustuskaitse jätkub.

3.7.3. Kindlustuskaitse ei laiene varem kasutatud seadmete ja installatsioonide prooviekspluatatsioonile ja testimisele.

6/13 CAR101-2017 Ehitustööde koguriskikindlustuse tingimused

3.8. Maa-aluste kaablite, torujuhtmete ja muude maa-aluste kommunikatsioonide lisakaitse

3.8.1. Varakindlustuse kindlustatud esemeks loetakse ka kindlustuskohas asuv ehitustööde objektiks olev maa-alune kaabel, torujuhe ning muu maa-alune kommunikatsioon, kui kindlustatud isik on enne maa-aluste kaablite, torujuhtmete ja muude maa-aluste kommunikatsioonide ehitustööde alustamist esitanud järelepärimise pädevatele ametkondadele nimetatud kaablite, torujuhtmete ja/või muude maa-aluste objektide täpse asukoha kohta, vormistanud nõuetekohased kooskõlastused ja kaevetööde load kaevamiseks ning on

rakendanud oma võimaluste piires nõutavaid ohutusmeetmeid nimetatud objektide kahjustumise ennetamiseks.

3.8.2. Gjensidige hüvitab xxxx kulutused kaabli, torujuhtmete ja muude kahjustunud maa-aluste kommunikatsioonide kindlustusjuhtumi järgsele remondile või hävinemise puhul asendamisele.

3.9. Kaablite, juhtmete, torude või elektriliinide kahjustamine

3.9.1. Erinevalt punktis 2.10.15 märgitust, kuulub hüvitamisele kaablite, juhtmete, torude või elektriliinide kahjustamisest põhjustatud kahju.

3.10. Projekteerimisvead

3.10.1. Erinevalt punktides 2.6.2 ning 2.10.3 märgitust ei ole välistatud kahju, mis on tekkinud projekteerimisest (sh

projekti puudumisest), kui sellest tulenev kahju tekib puuduliku

projektiga mitteseotud korrektselt tehtud ehitustöödele ning kindlustatud vallasasjadele. Nt hüvitab Gjensidige valesti projekteeritud kandekonstruktsioonide purunemisest ehitustööde esemeks olevale põrandale tekkinud kahju, kuid

ei hüvita puudulikult projekteeritud kandekonstruktsioonidele endale tekkinud kahju.

3.11. Vee ja kanalisatsioonitorustike paigaldamine

3.11.1. Erinevalt punktis 2.6.19 märgitust ei ole välistatud kahju, mis on tekkinud ehitustööde käigus rajatavale või paigaldatavale torujuhtmele, süvendile, kaevandile, šahtile, kanalile või kraavile selle üleujutusest või mudaga ummistumisest.

3.11.2. Kindlustushüvitise suurus ühe kindlustusjuhtumi

kohta on piiratud torujuhtme, kraavi või šahti ühe osa (etapi) taastamiskuludega, milleks on maksimaalselt 200 meetri pikkuse osa taastamiskulu.

3.12. Olemasolev ehitis

3.12.1. Varakindlustuse kindlustatud esemeks loetakse ka olemasolev ehitis (s.t ehitis, selle osa või tehnosüsteem, mis oli kindlustuskohas enne ehitustööde algust, sh olemasolevat ehitist teenindav maa-alune kommunikatsioon), v.a olemasolevas ehitises paiknevad vallasasjad.

3.13. Vibratsioon, toestuselementide eemaldamine ja nõrgestamine

Erinevalt punktides 2.10.13. märgitust, kuulub hüvitamisele kolmanda isiku varale vibratsioonist või toestuselementide eemaldamisest või nõrgestamisest põhjustatud kahju.

3.14. Sisemaine transport

Gjensidige hüvitab kahju, mis on põhjustatud varakindlustuse kindlustatud esemele selle kindlustuskohta transportimisel, v.a. vee- või õhusõidukiga.

4. Kindlustusväärtus ja kindlustussumma

4.1.

Kindlustatud eseme, milleks on ehitustööd, kindlustusväärtus on ehitusväärtus. Ehitusväärtus on ehitustööde lõpetamiseks vajalike ehitustööde planeeritud kogumaksumus, sh ehitusmaterjali maksumus koos veokuludega, ehitamiseks vajalikud teenuse- ja töötasud, tagastamatud xxxxxx xx riigilõivud.

4.2.

Kindlustatud eseme, milleks on vallasasi, kindlustusväärtus on selle turuväärtus. Turuväärtus on samaväärse (samade tehniliste näitajate ja omadustega ning samaväärse kulumimääraga) eseme soetamise ja soetamisega seotud vajalike lisakulude (nt mõistlikud transpordi- ja paigalduskulud, tagastamatud xxxxxx xx riigilõivud) vähim võimalik maksumus. Kui samaväärset eset ei ole võimalik soetada, siis arvestatakse turuväärtuseks uue samade tehniliste näitajate ja omadustega eseme soetamise maksumus, millest on maha arvatud kindlustatud eseme kulumimäär.

4.3.

Kindlustussumma on poliisil märgitud rahasumma, mis on maksimaalne väljamaksusumma ühe kindlustusjuhtumi kohta.

4.4.

Kindlustussumma määratakse lähtuvalt kindlustusväärtusest kindlustusvõtja esitatud andmete alusel. Kindlustusvõtja on kohustatud teatama Gjensidigele õige kindlustussumma.

4.5.

Kindlustussumma ei vähene väljamakstud hüvitise, õigusabikulude ega muude hüvitamisele kuuluvate kulude võrra.

5. Kahju hüvitamine

5.1.

Gjensidige hüvitab kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju ning tsiviilkohtumenetluse seadustikus märgitud kohtu- ja kohtuvälised kulud kindlustuslepingus kokkulepitud ulatuses.

5.2.

Hüvitamise vormid on kindlustatud eseme taastamine, asendamine samaväärsega või rahaline hüvitis. Rahaline hüvitis makstakse kindlustuslepingus määratud soodustatud isiku(te)le, või tema puudumisel kindlustatud eseme omanikule.

5.3.

Ehitustööde korral võtab Gjensidige kindlustushüvitise suuruse määramisel aluseks kahjustatud või hävinud kindlustatud eseme kindlustusväärtuse kindlustuslepingu sõlmimisel (s.t kindlustuslepingu sõlmimisel planeeritud ehitusväärtuse). Kui planeeritud ehitusväärtus ei ole vastava kahju hüvitamiseks tuvastatav, võtab Gjensidige kindlustushüvitise suuruse

määramisel aluseks kahjustatud või hävinud kindlustatud eseme turuväärtuse vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist, sh ehitusmaterjali maksumuse koos veokuludega, ehitamiseks vajalikud teenuse- ja töötasud, tagastamatud xxxxxx xx riigilõivud. Ehitustööde korral maksab Gjensidige rahalise hüvitise kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks tehtud xx xxxxx tagajärjel kahjustada saanud tööde ulatuses, s.t kahjuks on juba tehtud ja kahjustada saanud tööde planeeritud maksumus või vajadusel turuväärtus.

5.4.

Kindlustushüvitise suuruse määramisel vallasasja kahjustumise korral, võtab Gjensidige aluseks kahjustatud või hävinud kindlustatud eseme kindlustusväärtuse vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist.

5.5.

Kui vallasasjast kindlustatud eseme taastamine on tehniliselt võimalik ja majanduslikult otstarbekas, siis kindlustatud

ese taastatakse. Sellisel juhul on Gjensidigel õigus määrata remonttööde tegija või teenuse osutaja.

5.6.

Kui vallasasjast kindlustatud eseme taastamine ei ole tehniliselt võimalik või majanduslikult otstarbekas, hüvitab Gjensidige selle turuväärtuse rahaliselt.

5.7.

Kindlustatud eseme kindlustusväärtuse hüvitamisel xxxxx xxxxx omandiõigus üle Gjensidigele. Kui kindlustatud eseme valdust (kui objektiivselt võimalik) ja omandiõigust Gjensidigele üle

ei anta, on Gjensidigel õigus vähendada hüvitist kindlustatud eseme kindlustusjuhtumi järgse jääkväärtuse võrra.

5.8.

Käibemaksu osa, mis tagastatakse käibemaksukohustuslasest kindlustusvõtjale või muule hüvitise saajale seaduse alusel, ei ole kahju osa, v.a kui kindlustuslepingus on kokku lepitud, et kindlustushüvitis makstakse koos käibemaksu osaga.

5.9.

Kui Gjensidigel on kohustus hüvitada tekkinud kahju, hüvitab Gjensidige muu hulgas kindlustusvõtja kantud vajalikud ja mõistlikud kahju kindlakstegemise kulud. Kahju tekkepõhjuse ja kahju suuruse kindlaksmääramisel võib Gjensidige või kindlustusvõtja kasutada eksperdi abi. Eksperdikulud kannab

eksperdihinnangut kasutav kindlustuslepingu pool või varasemal kokkuleppel mõlemad pooled võrdselt.

5.10.

Gjensidige hüvitab kuni poliisil märgitud hüvitispiiri ulatuses kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimisega seotud koristus-, lammutus- ja prahiveokulu.

5.11.

Gjensidige hüvitab kindlustusvõtjale ka tsiviilkohtumenetluse seadustikus märgitud kohtu- ja kohtuvälised kulud (nt riigilõivu, esindaja kulu, eksperdikulu) kuni vastutuskindlustuse kindlustussumma ulatuses, et tõrjuda kolmanda isiku põhjendamatut nõuet ehitustööde tagajärjel tekitatud kahju hüvitamiseks, v.a kui kolmanda isiku kahjunõue on väiksem kui kindlustuslepinguline omavastutus, või kui Gjensidige ei

hüvitaks kindlustuslepingu alusel kahju isegi juhul, kui kolmanda isiku nõue loetaks kohtus põhjendatuks (nt kohalduks mõni kindlustuslepingu välistus).

5.12.

Gjensidige hüvitab tsiviilkohtumenetluse seadustikus märgitud kohtu- ja kohtuvälised kulud üksnes juhul, kui need on eelnevalt Gjensidigega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastatud.

CAR101-2017 Ehitustööde koguriskikindlustuse tingimused 7/13

5.13.

Kui kindlustatud isikule esitatud kahjunõue ületab kindlustussumma, siis on Gjensidigel õigus tsiviilkohtumenetluse seadustikus märgitud kohtu- ja kohtuvälised kulud hüvitada proportsionaalselt kahjunõude suhtega kindlustussummasse.

5.14.

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus märgitud kohtu- ja kohtuväliste kulude hüvitamisel Gjensidige eraldiseisvat omavastutust ei kohalda.

6. Ohutusnõuded

6.1.

Lisaks seaduses ja Gjensidige üldtingimustes esitatud nõuetele ja kohustustele on kindlustusvõtja ja temaga võrdsustatud isik kohustatud järgima:

6.1.1. Gjensidige ehitustööde ohutusjuhendit (xxxx 1);

6.1.2. ehitusseadustikku xx xxxxx alusel kehtestatud määrusi;

6.1.3. tuleohutuse seadust xx xxxxx alusel kehtestatud määrusi;

6.1.4. muid ehitustöid reguleerivaid õigusakte, milles sätestatud nõuded on kindlustusvõtjale ja temaga võrdsustatud isikule täitmiseks kohustuslikud;

6.1.5. ehitustegevuse valdkonnas tavaliselt kehtivaid põhimõtteid isikute ja asjade ohutuse tagamiseks (nt tarastamine, valve, kavandatava ehituse piirkonna ja pinnase seisukorra hidamine enne tööde alustamist, puhtuse ja korrashoiu tagamine ehitusplatsil).

8/13 CAR101-2017 Ehitustööde koguriskikindlustuse tingimused

7. Kindlustusriski mõjutavad olulised asjaolud

7.1.

Kindlustusriski mõjutavaks oluliseks asjaoluks loetakse eelkõige:

7.1.1. teavet ja muudatusi teabes, mida kindlustusandja küsis või

sai kindlustusvõtjalt enne kindlustuslepingu sõlmimist;

7.1.2. asjaolusid, mida kindlustusandja xxxx xx küsinud, aga mille osas keskmisele mõistlikule kindlustusvõtjale on arusaadav, et xxxxxx teave võib kindlustusriski mõjutada;

7.1.3. kui kindlustatud eseme suhtes jäetakse täitmata

kindlustuslepingus nimetatud ohustusnõuded;

7.1.4. kindlustatud eseme võõrandamist;

7.1.5. muudatuste tegemist kindlustatud eseme koosseisus ja/

või otstarbes;

7.1.6. mitmekordse kindlustuse tekkimist kindlustatud eseme suhtes.

Xxxx 1. Ehitustööde ohutusjuhend

1. Sissejuhatus

1.1.

Käesolev Ehitustööde ohutusjuhend (edaspidi „Juhend“) on Ehitustööde koguriskikindlustuse tingimuste nr CAR 101-2017 lahutamatu osa.

1.2.

Ehitustööde koguriskikindlustuse lepingu sõlmimisega kinnitab kindlustusvõtja, et järgib juhendit xx xxxxx xxxxx järgimist temaga võrdsustatud isikute (sh alltöövõtjate) poolt.

2. Xxxxxx korrashoiukohustus

2.1.

Kindlustusvõtja ja temaga võrdsustatud isik on kohustatud tagama ehitustööde teostamise viisil, mis on ohutu xxxxx xxxxxx ja kolmandale isikule. Ehitustöid ei tohi alustada ega nendega jätkata, kui on alust arvata, et see võib olla ohtlik. Ehitustöid

on õigustatud tegema isikud, kellel on selleks vajalik väljaõpe, kutsetunnistus ja kogemus.

2.2.

Ehitustööde planeerimisel tuleb arvestada ilmastikuolusid, pinnase omadusi, teiste ehitiste lähedust, liikluskorraldust ehitusplatsi vahetus läheduses jm ehitustöid mõjutada võivaid asjaolusid ning xxxxx tarvitusele meetmed nendest asjaoludest tuleneva ohu maandamiseks.

2.3.

Ohutuse ja turvalisuse huvides peab ehitusplats olema xxxxxx xx valvatud, tarastatud ja valgustatud ning märgistatud ohutus- ja hoiatusmärkidega. Kui ehitusplatsi pole võimalik tarastada või see on ebamõistlik (nt teede või trasside ehitamisel), siis tuleb muul viisil tagada ohutus ja turvalisus. Ehitustöödega mitteseotud isikute viibimine ehitusplatsil peab olema keelatud ja takistatud.

2.4.

Kindlustusperioodiks peab kindlustusvõtjal või temaga võrdsustatud isikul olema välja töötatud ehitustööde organiseerimise plaan. Plaanis tuleb ära näidata õnnetusjuhtumi ennetamise meetmed ja õnnetusjuhtumi korral tegutsemise

viis. Samuti tuleb plaanis märkida juurdepääsu- ja platsisiseste teede, materjalide ladustamise kohtade, ajutiste ehitiste, ladude, tulekustustvahendite, tuletõrje veevõtukohtade ning suitsetamiseks määratud kohtade paiknemine.

2.5.

Plaani tuleb enne ehitustööde algust tutvustada ehitustöödega seotud isikutele ning tagada selle kättesaadavus neile ehitustööde tegemise ajal. Kui ehitustööde edenemisel muutub plaanis märgitud teave, tuleb koostada uus plaan muutunud teabega, tutvustada see ehitustöödega seotud isikutele ja tagada selle kättesaadavus neile ehitustööde tegemise ajal.

2.6.

Ehitustööd tuleb dokumenteerida.

2.7.

Politseile, kiirabile, päästemeeskonnale ja päästetehnikale peab olema tagatud juurdepääs ehitusplatsile xx xxxx takistusteta tegutsemise võimalus.

2.8.

Tule, suitsu ja tolmu levimise takistamiseks tuleb ruumid, xxx xx tehta ehitustöid, eraldada ruumidest, kus töid tehakse konstruktsiooniliste elementidega (nt vahesein).

3. Tuleohutuse nõuded

3.1. Üldised nõuded

3.1.1. Ehitustööde teostamisel tuleb järgida tuleohutusnõudeid.

3.1.2. Xxxx xx suitsu levimine ehitises, samuti xxxx xxxxx naaberehitistele peab olema takistatud.

3.1.3. Ehitusplats, olemasolev ja ehitatav ehitis tuleb alati hoida puhtad. Süttiv ehituspraht on xxxxxx regulaarselt ja hiljemalt iga tööpäeva xxxxx töötamiskohtadelt ja ehitusplatsilt eemaldada selleks määratud kohta.

3.1.4. Kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isik määrab tuleohutuse nõuete täitmiseks vastutava isiku. Tuleohutuse nõuete täitmise tagamise kohustus ja vastutus nende täitmise eest peab olema märgitud vastutava isiku töö(võtu)lepingus kirjalikult.

3.2. Esmased tulekustutusvahendid

3.2.1. Kindlustuskoht peab olema varustatud esmaste tulekustutusvahenditega vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

3.2.2. Esmased tulekustutusvahendid peavad olema xxxx xxxx töökorras. Esmaste tulekustutusvahendite asukohad peavad olema selgelt märgistatud ja hõlpsalt ligipääsetavad.

3.3. Põlevvedelikud ja kergesti süttivad ained

3.3.1. Põlevvedelikke (lakid, liimid, värvid, lahustid jms)

ja kergesti süttivaid aineid tuleb xxxxx töötamise kohas minimaalses koguses, mis on vajalik tööülesande täitmiseks ega ületa tööpäeva tarvidust.

3.3.2. Plahvatusohu vältimiseks tuleb põlevvedelikke ja kergesti süttivaid aineid xxxxx ventilatsiooniga varustatud ruumides ning tagada ruumide regulaarne tuulutamine.

3.3.3. Põlevvedelikke ja kergesti süttivaid aineid tuleb xxxxx hermeetiliselt suletavas taaras, mille alla on lekkekahju vältimiseks pandud metallvann. Taara purunemise korral peab olema välistatud põlevvedeliku väljavalgumine ruumist, xxx xxxx hoitakse.

3.3.4. Põlevvedelike tühja taara hoiukoht peab paiknema väljaspool ehitatavat ehitist.

3.3.5. Pärast tööpäeva lõppu tuleb põlevvedelikke ja kergesti süttivaid aineid xxxxx sektsioneeritud ruumis eemal põlevmaterjalist.

3.4. Ehitusmaterjalide ladustamine

3.4.1. Ehitusmaterjalide ladustamise kohti valides tuleb arvestada materjalide tuleohtlikkust ja tulekahju levimise võimalikkust.

3.4.2. Süttivad ehitusmaterjalid tuleb paigutada teistest materjalidest eraldi. Tuleohtlike ja süttivate ehitusmaterjalide ladustamine ehitise seinte lähedusse ja ehitistevahelistesse tuleohutuskujadesse on keelatud.

3.4.3. Ehitusmaterjal, mida ladustatakse väljas, tuleb katta ilmastikukindla materjaliga ja tagada selle tuulutus. Väljas ladustatavat ehitusmaterjali tuleb kaitsta ka maapinnast tuleneva niiskuse eest.

3.5. Tuletööd

3.5.1. Tuletööde tegemine on lubatud, kui on täidetud vastavad seaduse nõuded.

3.5.2. Tuletööde koha ümbrus peab olema puhastatud põlevmaterjalist ja prahist. Tuletööde koha ümbruses olevad konstruktsioonid või tarindid tuleb katta mittepõleva

materjaliga, xxxxxx xxx veega või xxxxx tarvitusele muu abinõu konstruktsiooni või tarindi kaitsmiseks.

3.5.3. Tuletöö kohas tuleb vältida sädemete või muude kuumade detailiosade sattumist lähedal olevasse ruumi, allpool asuvale korrusele või muusse kohta, kus võib tekkida tulekahju oht.

CAR101-2017 Ehitustööde koguriskikindlustuse tingimused 9/13

3.5.4. Tuletööde koht tuleb varustada esmaste kustutusvahenditega. Tulekustutusvahendeid tuleb xxxxx tuletöö kohas vähemalt kuni tuletöö koha pideva kontrolli lõpuni.

3.5.5. Tuletööde tegemisel peab olema tagatud teise isiku julgestus, kes oleks võimeline ohu tekkimisel selle minimeerima.

3.5.6. Pärast tuletööde lõpetamist peab veenduma, et tuletööde kohas xx xxxx ümbritseval alal on tagatud ohutus.

4. Ehitusplatsi ajutine elektrijuhtmestik, valgustid ja

-seadmed

4.1.

Maapinnale ja põrandale paigaldatud elektrijuhtmed peavad olema kaitstud mehhaaniliste vigastuste ja kokkupuute eest juhuslike vedelikega.

4.2.

Pealüliti asukoht peab olema märgistatud. Elektrikilbid peavad olema paigutatud kahjustumise eest kaitstud kohtadesse.

4.3.

Õhuliini olemasolul tuleb jälgida, et see oleks piisava kõrgusega ning ei kattuks kraana töötsooniga.

4.4.

Valgustusseadmete ja kaablite paigaldamisel tuleb arvestada kaitsetsoonide ja niiskusnõuetega ning teostada nende seadmete ja kaablite osas regulaarset kontrolli ja hooldust.

4.5.

Kaitsekatteta valgustusseadmeid, mille välispinna temperatuur on üle 80oC, ei tohi tuleohtlikes ruumides kasutada.

4.6.

Ehitusplatsi kõigi objektide elektrivõrkude pingestatud juhtmeid peab olema võimalik töövälisel ajal välja lülitada.

4.7.

Keelatud on järgnev elektriseadmetega seotud tegevus:

4.7.1. vigastatud isolatsiooniga elektrijuhtmestiku ja

isevalmistatud kaitsmete kasutamine;

4.7.2. ruumide kütmiseks ja kuivatamiseks omavalmistatud või

riketega elektrisoojendusseadmete kasutamine;

4.7.3. elektrivõrku lülitatud ajutiste kütteseadmete järelevalveta jätmine.

4.8.

Tulekahju või avarii korral peab olema võimalik vool elektrivõrgust kiiresti välja lülitada, selleks peavad lülitusseadmed asuma hõlpsasti ligipääsetavas kohas.

4.9.

Kindlustuskohas pikendusjuhtmete kasutamisel peab järgima tootja juhiseid, kus vastavat juhet kasutada võib (sise- või ka välikeskkonnas), samuti millise maksimaalse elektrivooluga võib juhet kasutada xxxxx xxxx.

5. Masinad ja seadmed

5.1.

Ehitustöödel kasutatavad masinad ja seadmed peavad olema heas tehnilises korras, mis võimaldaks nende ohutu ja eesmärgipärase kasutamise ehitusplatsil.

5.2.

Masinaid ja seadmeid tuleb kasutada ohutult, järgides nende kasutusjuhendit, tootja nõudeid ja nende suhtes kehtivaid seaduse regulatsioone. Igal juhul ei tohi masinaid ega seadmeid käitada üle 24h järjest xxxx vahetu järelevalveta. Puudusega xxxxxx xx/või seadme kasutamine on keelatud. Võimalusel ja olenevalt puuduse iseloomust tuleb kõrvaldada see viivitamatult (nt õlileke, liigne vibratsioon, sädelemine, juhtmete vigastatud isolatsioon).

5.3.

Masinad ja seadmed peavad olema varustatud esmaste tulekustutusvahenditega. Tulekustutusvahendite osas kehtivad Juhendi punktides 3.2. toodud nõuded.

5.4.

Masinat ja seadet tohib kasutada ainult isik, kellel on xxxxxx

xxxx, kutsetunnistus ja kvalifikatsioon.

5.5.

Xxxxxx xx/või seadme kasutamist ei tohi alustada ja tuleb viivitamatult lõpetada, kui on alust arvata, et (edasine) kasutamine ei ole ohutu.

6. Kaevamis- ja pinnase teisaldamistööd

6.1.

Kaevamis- ja pinnase teisaldamistööde tegemisel peab arvestama pinnase varisemis- ja liikumisohuga ning põhja- ja pinnasevee taseme muutusega.

6.2.

Põhja- ja pinnasevee kaitseabinõudega tuleb tagada, et ehituskaeviku varisemine või veega täitumine oleks välditud, samuti liigvesi ära juhitud. Reaalse ohu korral peavad vahendid olukorra normaliseerimiseks paiknema ehitusplatsil.

6.3.

Enne kaevamis- ja pinnase teisaldamistööde alustamist tuleb selgitada ehitusplatsi läbivate maa-aluste kaablite, torustike ja muude kommunikatsioonide paiknemine ja tagada nende kommunikatsioonide kaitse (mitte ladustada kommunikatsioonide piirkonda ehitusmaterjali või soojakuid, mitte kasutada masinaid ja sõidukeid kommunikatsioonide piirkonnas).

6.4.

Kaablite ja tehniliste kommunikatsioonide omanikelt tuleb hankida vajalikud asendiplaanid ja tööde alustamisel vastavad kooskõlastused ning kaeveload.

6.5.

Kaevamis- ja pinnase teisaldamistöid ei tohi alustada enne eespool nimetatud tegevuste läbiviimist ja tuleb viivitamatult lõpetada, kui on alust arvata, et nende töödega alustamine või jätkamine ei ole ohutu.

7. Tehnilised kommunikatsioonid (veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid ning soojavarustusvõrgud)

7.1.

Ehitusplatsil ja ehitises olevate tehniliste kommunikatsioonide asukohad tuleb välja selgitada, et vältida nende kahjustumine või ummistumine ning tagada nende kaitse külmumise vastu.

10/13 CAR101-2017 Ehitustööde koguriskikindlustuse tingimused

7.2.

Tehniliste kommunikatsioonide rajamine maapinda peab toimuma seadusega ette nähtud korras, sh peavad olema järgitud iga kommuniaktsiooni rajamiseks kehtestatud spetsiifilised ohutusnõuded.

7.3.

Kommunikatsioonide rajamiseks vajaliku kraavi kaevamisel tuleb kraavi seinad toestada. Kommunikatsioonide rajamise järgselt tuleb kaitsta need vee, muda, pinnase jms sellise sissetungi eest.

7.4.

Kommunikatsioonide täitmisel ja katsetamisel tuleb valmis olla võimalikeks purunemisteks ja leketeks. Niiskust ja märgumist kartvaid tarindeid, selle osi või siseviimistlust ja seadmeid

tuleb eelnevalt kaitsta. Katsetamise lõpetamisel tuleb kraav viivitamatult täita pinnasega xx xxxxxx tihendada.

8. Rammimis-, lõhkamis-, puurimis- ja lammutustööd

8.1.

Tugevat vibratsiooni või pinnase tõukeid tekitavate tööoperatsioonide tegemisel tuleb valida sellised töövõtted, et ei tekitataks kahju ehitusplatsil ega selle lähiümbruses paiknevatele ehitistele.

8.2.

Lammutustööde eel tuleb selgitada vee- ja gaasitorustike ning elektrijuhtmestike paigutus ning tagada nende tühjendamine, sulgemine ja väljalülimine.

9. Torutööd

9.1.

Torud tuleb vahetult xxxxx paigaldamist järk-järgulise täitmisega

fikseerida nii, et kraavi veega täitumisel torude asend ei muutuks.

9.2.

Torud tuleb viivitamatult xxxxx paigaldamist kaitsta vee, muda

jms sissetungi vastu (kaanetada lahtised otsad).

9.3.

Viivitamata pärast torude rõhukatsetuse lõpetamist tuleb vastavad kraavilõigud täita tagasitäitega.

10. Kuivatus- ja õhusoojendusseadmed

10.1.

Ehitatava ehitise ruume võib kuivatada üksnes tööstuslike kuivatus- või õhusoojendusseadmetega (nt gaasiinfrapunakiirgur, gaasi- ja vedelkütuse-, elektrilised jms seadmed). Seadmeid võivad monteerida ja kasutada ainult vastavat kutsetunnistust ja kvalifikatsiooni omavad isikud.

10.2.

Kuivatus- ja õhusoojendusseadmed peavad olema heas tehnilises korras, mis võimaldaks nende ohutu ja eesmärgipärase kasutamise.

10.3.

Kuivatus- ja õhusoojendusseadmeid tuleb kasutada ohutult, järgides nende kasutusjuhendit, tootja nõudeid ja nende suhtes kehtivaid seaduse regulatsioone. Puudusega seadmete kasutamine on keelatud.

10.4.

Kaitsekatteta kuivatus- ja õhusoojendusseadmeid, mille välispinnatemperatuur on üle 100oC, ei tohi kasutada ruumides, kus kasutatakse või hoitakse põlevmaterjali ning -vedelikke, leidub süttivaid ehitusjäätmeid ja tolmu.

10.5.

Ajutiste kuivatus- ja õhusoojendusseadmete ümbrus peab olema põlevmaterjalist ja prahist puhastatud selliselt, et nende seadmete kasutamine oleks ohutu.

10.6.

Varu- ja tühjad gaasiballoonid tuleb kuivatus- ja õhusoojendusseadmete töötamiskohast eemaldada. Balloonide hoiukoht peab paiknema väljaspool ehitist.

10.7.

Kuivatus- ja õhusoojendusseadmete kasutamisel tuleb jälgida seadmete nõutud ohutusvahemaid.

10.8.

Loomuliku tuulutuse puudumise korral on kiirgurite ülespanek ehitatavasse ehitisse keelatud.

10.9.

Õhusoojendusseadmeid on keelatud jätta järelevalveta.

11. Ehitustööd looduslikust üleujutusest ohustatud piirkonnas

11.1.

Looduslikust üleujutusest ohustatud piirkonnas ehitustööde tegemine on lubatud üksnes juhul, kui eelnevalt on kindlaks tehtud, et:

11.1.1. ehitise projekteerimisel on arvestatud loodusliku üleujutuse võimalikkusega ja piirkonna veekogu kriitilise veetasemega;

11.1.2. ehitatava ehitise tehnosüsteemid on projekteeritud selliselt, et suudavad vastu xxxxx loodusnähtustest (vihm, xxxx xx lumesulavesi, xxxx xx rahesulavesi, veekogu üleujutus, põhjavesi) põhjustatud loomulikku veehulka.

11.2.

Ehitamisel tuleb ehitustarind ja -konstruktsioon isoleerida ning muuta veekindlaks.

11.3.

Üleujutuse ohust teada saamisel tuleb xxxxx xx/või ehitusplatsi sisseseade viia ohustatud piirkonnast ära või paigutada kohta, mida ei ohusta looduslik üleujutus või mis asub ohustatud piirkonna veekogu kriitilisest veetasemest kõrgemal.

11.4.

Üleujutuse korral tuleb eemaldada vee äravoolu xxxx olevad takistused (nt puud, pinnas vms) ja kasutada vee ärajuhtimiseks lisaseadmeid või reservsüsteeme (pumbad vms).

12. Valve ehitusplatsil

12.1. Valve tüübid

12.1.1. Isikuvastaste ja varavastaste süütegude ärahoidmiseks peab ehitusplats olema valvatud.

12.1.2. Valve võib seisneda ehitusplatsi mehitatud valves või tehnilises valves, või mõlemas. Valve tüübi valib kindlustusvõtja, lähtudes ehitusplatsi ja ehitustööde iseloomust jm asjaoludest. Valve peab olema küllaldane selleks, et isikuvastaste ja varavastaste süütegude toimumise risk oleks viidud miinimumini.

CAR101-2017 Ehitustööde koguriskikindlustuse tingimused 11/13

12.1.3. Mehitatud valve puhul teostab ehitusplatsi valvet füüsiline isik (valvur), kellega kindlustusvõtjal peab olema sõlmitud kirjalik leping valveteenuse osutamiseks, milles on toodud valvuri töökohustuste kirjeldus ja vastutus nende täitmise eest.

12.1.4. Tehnilise valve puhul on ehitusplatsi, sellel töötavate isikute ja sellel asuvate asjade puutumatus tagatud tehniliste seadmetega, milleks võivad olla nt automaatne valvesignalisatsioon (AVS), videovalve, perimeeter- signalisatsioonisüsteem või läbipääsusüsteem.

12.2. Valve korraldus

12.2.1. Valve ehitusplatsil peab olema korraldatud selliselt, et süütegudest tingitud kahju tekkimine ehitustöödega seotud isikutele, ehitustöödel kasutatavatele asjadele, sh masinatele ja seadmetele, ehitatavale või olemasolevale ehitisele ja ehitusplatsile xxxxxx xxxxx viidud miinimumini.

12.2.2. Kõrvaliste isikute liikumise tõkestamiseks tuleb ehitusplatsi piirid tähistada ja võimaluse korral piirata taraga, turvavõrguga või muul viisil, mis tagab turvalisuse.

12.2.3. AVS ja videovalve peavad olema töökorras ja töövälisel ajal sisselülitatud ning ühendatud turvaettevõttega tagamaks turvaettevõtte viivitamatut teavitamist sanktsioneerimata juurdepääsust ehitusplatsile.

12.2.4. AVS peab olema paigaldatud ehitusplatsi soojakusse, samuti ehitusmaterjali, masina või ehitusplatsi sisseseade hoiukohta ning ehitusplatsi xxxx piiretele (nende olemasolul).

12.2.5. Läbipääsusüsteem peab võimaldama jälgida ja hallata infot läbipääsu kasutamise kohta, et oleks tuvastatav, kes, millal ja millisest uksest või pääslast sisenes või lahkus.

12.2.6. Valvurile kindlustatud eseme valvamiseks üleandmine peab toimuma akti alusel.

1.2.7. Valvurile peab olema tagatud võimalus turvaettevõtte, politsei, kiirabi ja päästemeeskonna viivitamatuks teavitamiseks ehitusplatsile sanktsioneerimata juurdepääsust, tulekahjust ja nende asjaoludega kaasnevast ohust, ning valvuril peab olema ka xxxxxx kohustus xxxx xxxx.

12.2.8. Valvuri reageerimine ohule peab olema proportsionaalne ja kooskõlas tema lepinguliste kohustustega.

12.2.9. Ehitusplatsil paiknevad ajutised xxxx- xx kontoriruumid, ehitusmaterjalide ja tööriistade hoiukohad peavad olema kaitstud sissemurdmise vastu.

12.2.10. Vargusalte ehitusmaterjale ja tööriistu tuleb tööpäevajärgselt xxxxx lukustatud ruumides. Ruumid, kus hoitakse põlevvedelikke, kergesti süttivaid aineid ja lõhkeaineid, tuleb kaitsta vastavalt Gjensidige erijuhistele.

13. Ehitusplatsi ülevaatus tööpäeva xxxxx

13.1.

Pärast iga tööpäeva lõppu tuleb ehitusplats üle vaadata veendumaks, et:

13.1.1. on tagatud tuleohutus, sh ehitusplats on prahist ja jäätmetest puhastatud, ning tuleohtlikud jäätmed,

põlevvedelikud ja kergesti süttivad ained on toimetatud selleks

ettenähtud kohta;

13.1.2. on välja lülitatud kõik masinad ja elektriseadmed, mida

ei kasutata ehitustööde välisel ajal;

13.1.3. on tagatud ehitusplatsi valve ka töövälisel ajal.

12/13 CAR101-2017 Ehitustööde koguriskikindlustuse tingimused

ADB Gjensidige Eesti filiaal

Registrikood 11193232

Sõpruse pst 145

13417 Tallinn

Kindlustustelefon 611 6112 xxxx@xxxxxxxxxx.xx

xxxxxxxxxx.xx

Document Metadata

Table of Contents

CAR101-2017

Document Metadata