Süüteomenetlusalase rahvusvahelise koostöö seadus

Süüteomenetlusalase rahvusvahelise koostöö seadus

1. osa Üldosa

1. peatükk Üldsätted

1. jagu Üldpõhimõtted

§ 1. Seaduse reguleerimisala

EELNÕU 09.09.2022

(1) Käesolev seadus reguleerib süüteomenetlusalast koostööd (edaspidi koostöö) välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, nende allasutuste või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonidega, sealhulgas Euroopa Liidu õiguse alusel toimuvat koostööd.

(2) Koostöö hõlmab:

1) üldist koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide ja institutsioonidega käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatu kohaselt;

2) isiku väljaandmist kriminaalmenetluse läbiviimiseks või kohtuotsuse täitmiseks käesoleva seaduse 3. peatükis sätestatu kohaselt;

3) igakülgset riikidevahelist abi süüteomenetluses xx xxxxx tulemusena tehtud lahendiga käesoleva seaduse 4. peatükis sätestatu kohaselt;

4) süüteomenetluse üleandmist teise riiki käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatu kohaselt;

5) teise riigi kriminaalmenetluses tehtud kohtulahendi tunnustamist käesoleva seaduse 6. peatükis sätestatu kohaselt;

6) vangistuse täitmise üleandmist teise riiki käesoleva seaduse 7. peatükis sätestatu kohaselt;

7) kriminaalhooldusmeetme täitmise üleandmist teise riiki käesoleva seaduse 8. peatükis sätestatu kohaselt.

(3) Euroopa Liidu koostöömeetmega ühinenud Euroopa Liidu liikmesriikide vahelisele koostööle kohaldatakse käesoleva seaduse 3. osa ning see hõlmab:

1) isiku loovutamist kriminaalmenetluse läbiviimiseks või kohtuotsuse täitmiseks, mille aluseks on nõukogu raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikide vahelise

üleandmiskorra kohta (ELT L 190, 18.07. 2002, lk 1–20), käesoleva seaduse 9. peatükis sätestatu kohaselt;

2) abi uurimistoimingu tegemiseks tõendite kogumise eesmärgil kasutamiseks süüteomenetluses, mille aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/41/EL, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades (ELT L 130, 01.05.2014, lk 1–36), käesoleva seaduse 10. peatükis sätestatu kohaselt;

3) teabe edastamist, mille aluseks on nõukogu raamotsus 2006/960/JSK Euroopa Liidu liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabe ja jälitusteabe vahetamise lihtsustamise kohta (ELT L 386, 29.12.2006, lk 89–100), käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatu kohaselt;

4) paralleelmenetluste vältimist, mille aluseks on nõukogu raamotsus 2009/948/JSK kohtualluvuskonfliktide vältimise ja lahendamise kohta kriminaalmenetluses (ELT L 328, 15.12.2009, lk 42–47), käesoleva seaduse 12. peatükis sätestatu kohaselt;

5) järelevalvemeetme tunnustamist, mille aluseks on nõukogu raamotsus 2009/829/JSK vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta järelevalvemeetmete rakendamise otsuste kui kohtueelse kinnipidamisega seotud alternatiivse võimaluse suhtes (ELT L 294, 11.11.2009, lk 20–40), käesoleva seaduse 13. peatükis sätestatu kohaselt;

6) lähenemiskeelu tunnustamist, mille aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/99/EL Euroopa lähenemiskeelu kohta (ELT L 338, 21.12.2011, lk 2–18), käesoleva seaduse

14. peatükis sätestatu kohaselt;

7) vangistuse tunnustamist, mille aluseks on nõukogu raamotsus 2008/909/JSK vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes, millega määratakse vabadusekaotuslikud karistused või vabadust piiravad meetmed, nende Euroopa Liidus täideviimise eesmärgil (ELT L 327, 05.12.2008, lk 27–46), käesoleva seaduse 15. peatükis sätestatu kohaselt;

8) rahalise karistuse tunnustamist, mille aluseks on nõukogu raamotsus 2005/214/JSK rahalise karistuse vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta (ELT L 159M, 13.06.2006, lk 256–270), käesoleva seaduse 16. peatükis sätestatu kohaselt;

9) kriminaalhooldusmeetme tunnustamist, mille aluseks on nõukogu raamotsus 2008/947/JSK vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kohtuotsuste ja vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevate otsuste suhtes, et teostada tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalvet (ELT L 337, 16.12.2008, lk 102–122), käesoleva seaduse 17. peatükis sätestatu kohaselt;

10) arestimis- ja konfiskeerimisotsuste tunnustamist, mille aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1805, mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist (ELT L 303, 28.11.2018, lk 1–38), käesoleva seaduse 18. peatükis sätestatu kohaselt;

11) arestimisotsuste tunnustamist, mille aluseks on nõukogu raamotsus 2003/577/JSK vara või tõendite arestimise otsuste täitmise kohta (ELT L 196, 02.08.2003, lk 45–55), käesoleva seaduse

19. peatükis sätestatu kohaselt;

12) konfiskeerimisotsuste tunnustamist, mille aluseks on nõukogu raamotsus 2006/783/JSK konfiskeerimisotsuste suhtes vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta (ELT L 328, 24.11.2006, lk 59–78), käesoleva seaduse 20. peatükis sätestatu kohaselt.

§ 2. Õiguse kohaldamine

(1) Koostöö toimub Eesti õiguse kohaselt, kui Riigikogu poolt ratifitseeritud Eestile siduvast kahe- või mitmepoolsest välislepingust (edaspidi välisleping) või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ei tulene teisiti.

(2) Eesti õiguse või välislepingu vastuolu korral Euroopa Liidu õigusega lahendatakse vastuolu Euroopa Liidu õiguse kohaselt.

(3) Välislepingute omavahelise vastuolu korral lahendatakse vastuolu rahvusvahelise õiguse kohaselt.

(4) Käesoleva seaduse vastuolu korral kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku või muu süüteomenetlust reguleeriva seadusega kohaldatakse käesolevat seadust.

(5) Isiku või eseme liikumise piiranguid või tingimusi sätestavaid seadusi ei kohaldata, kui isiku või eseme üleandmine, saatmine või vastuvõtmine toimub süüteomenetlusalases koostöös.

(6) Välisriigi kohtu kohta sätestatut kohaldatakse rahvusvahelise õiguse alusel moodustatud kohtule ja samaväärsele õigusasutusele, kellel on pädevus kriminaalasjades.

§ 3. Rakendusaktid

(1) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega järgmiste dokumentide vormid:

1) loovutamistaotlus;

2) uurimistaotlus ja uurimistaotluse kättesaamise teade;

3) teabe edastamise taotlus ja käesoleva seaduse § 173 lõikes 3 nimetatud taotluse täitmise edasilükkamise teade;

4) järelevalvemeetme tunnustamise tunnistus xx xxxxx järelevalvemeetme rikkumisest või muust asjaolust;

5) lähenemiskeelu tunnustamise tunnistus xx xxxxx kohustuse rikkumisest;

6) vangistuse tunnustamise tunnistus ja käesoleva seaduse § 208 lõikes 3 nimetatud teade karistatud isikule;

7) rahalise karistuse tunnustamise tunnistus;

8) kriminaalhooldusmeetme tunnustamise tunnistus.

(2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega:

1) korraldada Eurojusti Eesti liikme, tema asetäitja ja assistendi nimetamisega seotud küsimused;

2) kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata dokumendi näidisvormid, kui see on vajalik seaduse ühetaoliseks kohaldamiseks;

3) korraldada käesoleva seaduse alusel toimuvat riigisisest teabevahetust ja teabe talletamist.

§ 4. Terminid

Käesoleva seaduse tähenduses on:

1) taotlus – välislepingu alusel või selle puudumisel esitatud taotlus koostööks, samuti Euroopa Liidu liikmesriigi pöördumine teise liikmesriigi xxxxx tunnustamise või abi saamise eesmärgil Euroopa Liidu õiguse alusel;

2) taotlev riik – riik, kes pöördub teise riigi xxxxx taotlusega, samuti seaduses, välislepingus või Euroopa Liidu õiguses ettenähtud juhul rahvusvaheline organisatsioon, selle allasutus või rahvusvaheline kokkuleppega loodud institutsioon, kes pöördub täitva riigi xxxxx taotlusega;

3) täitev riik – riik, xxxxx xxxxx on taotlev riik pöördunud taotlusega, samuti seaduses, välislepingus või Euroopa Liidu õiguses ettenähtud juhul rahvusvaheline organisatsioon, selle allasutus või rahvusvaheline kokkuleppega loodud institutsioon, kes pöördub täitva riigi xxxxx taotlusega;

4) keskasutus – Eesti puhul Justiitsministeerium, kui seaduses või Eesti Vabariigile siduvas rahvusvahelises õigusaktis ei ole sätestatud teisiti;

5) pädev asutus – xxxxx, prokuratuur, uurimisasutus või muu asutus, xxxxx koostööalane pädevus on Eesti puhul määratletud käesolevas seaduses;

6) väljaantav isik – xxxx, xxxxx suhtes on esitatud väljaandmistaotlus;

7) loovutatav isik – xxxx, xxxxx suhtes on esitatud loovutamistaotlus;

8) karistatud isik – xxxx, xxxxx suhtes on esitatud kohtulahendi tunnustamist või karistuse või kriminaalhooldusmeetme tunnustamist puudutav taotlus;

9) poliitiline süütegu – poliitiline süütegu või poliitilise süüteoga seotud süütegu väljaandmise Euroopa konventsiooni või selle lisaprotokolli tähenduses;

10) sõjaväeline süütegu – sõjaväeline süütegu, mis ei ole üldkorras kohalduva karistusseaduse järgi karistatav;

11) rahandusalane süütegu – rahandusalane süütegu sõltumata sellest, kas koostöös osalevates riikides kehtib sama liiki maks, lõiv või samasugune maksu-, tolli- või rahavahetuskorraldus;

12) Interpol – Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsioon;

13) Eurojust – Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet;

14) Europol – Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Euroopa Politseiamet);

15) Euroopa Liidu õigusabi konventsioon – 2000. aasta 29. mai konventsioon, mille nõukogu on koostanud Euroopa Liidu lepingu artikli 34 alusel Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades;

16) Schengeni konventsioon – 1990. aasta 19. juuni konventsioon, mille alusel kohaldatakse konventsiooniosalistest liikmesriikide ühispiiril kontrolli järkjärgulise kaotamise 1985. aasta 14. juuni Schengeni lepingut;

17) loovutamistaotlus – Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva õigusasutuse koostatud ja teisele Euroopa Liidu liikmesriigile suunatud Euroopa vahistamismäärus isiku kinnipidamiseks, vahi alla võtmiseks ja loovutamiseks;

18) uurimistaotlus – Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva õigusasutuse koostatud või kinnitatud ja teisele Euroopa Liidu liikmesriigile suunatud Euroopa uurimismäärus teises liikmesriigis tõendite kogumiseks, seal asuva tõendi üleandmiseks või tõendina kasutatava eseme säilimise tagamiseks.

2. jagu Põhimõtted

§ 5. Kohustuslik ja vastastikune koostöö

(1) Käesolevast seadusest või välislepingust tulenevate koostööst keeldumise aluste puudumise korral on välislepingu alusel esitatud nõuetele vastava taotluse täitmine Eestile kohustuslik.

(2) Taotlus võidakse jätta rahuldamata, kui puudub välisleping.

(3) Välislepingus sätestatud juhul või välislepingu puudumisel võib Eesti täitva riigina keelduda abi osutamisest välisriigile, kes ei taga võrreldaval juhtumil abi osutamist Eestile.

(4) Eesti esitab taotluse välislepingu puudumisel tingimusel, et Eesti täidab võrreldaval juhtumil täitva riigi taotluse vastastikkuse põhimõtte alusel.

§ 6. Koostööst keeldumise tagajärg

(1) Kui Eesti keeldub kohustuslikust koostööst, esitab keskasutus või keeldumise otsustanud pädev asutus taotleva riigi ettepanekul materjalid süüteomenetluse alustamise otsustamiseks pädevale asutusele. Nimetatud asutus kaalub ka muud liiki koostöö võimalikkust. Taotlevat riiki teavitatakse menetluse tulemusest.

(2) Kui täitev riik keeldub Eesti taotluse täitmisest, võib taotluse esitanud Eesti asutus teha ettepaneku taotluse materjalide edastamiseks täitvas riigis süüteomenetluse alustamise otsustamiseks. Kui see on lubatav ja vajalik, annab Eesti pädev asutus menetlemiseks vajaliku teabe ja esemed üle täitva riigi pädevale asutusele.

§ 7. Spontaanne koostöö

(1) Keskasutused ja pädevad asutused võivad omavahel edastada omaalgatuslikult menetlustoiminguga saadud teavet, mis võib aidata xxxxx välisriigis süüteo avastamisele, tõkestamisele või uurimisele või taotluse esitamisele. Kui see on asjakohane, võib samasugust teavet edastada ka rahvusvahelisele organisatsioonile, selle allasutusele või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile.

(2) Pädeval asutusel on kohustus edastada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavet, xxx xxxxxxx kohustus tuleneb seadusest, välislepingust või Euroopa Liidu õigusest.

(3) Seadusest tulenevalt võib teabe edastamisel seada tingimuseks, et seda võib kasutada kindlal viisil.

(4) Kui teavet on edastatud abistamistaotlusi reguleeriva välislepingu alusel või vastastikuse edastamise korral on see tavaks, teatab süüteomenetluse alustamise eesmärgil teavet saanud xxxx xxxx edastanud riigile teabe alusel võetud meetmetest, samuti edastab selle teabe alusel alustatud süüteomenetluses tehtud otsuse koopiad.

(5) Teavet edastanud ja saanud asutus talletab andmed omaalgatuslikult edastatud teabe kohta, et võimaldada kindlaks teha isikuandmete töötlemise vastavust isikuandmete kaitse seaduses sätestatule ning tõhustada süüteomenetlusalast koostööd.

(6) Teise koostöö xxxxx edastatud teavet võib kasutada süüteomenetluses tõendina, kui teabe edastaja ei ole sellist eesmärki välistanud ja see ei ole vastuolus süüteomenetlust reguleerivas seaduses sätestatuga.

§ 8. Karistusandmete vahetamine

(1) Kui ei ole teisiti kokku lepitud, teavitab keskasutus vähemalt kord aastas kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsiooni osalisriigi ning vastastikkuse põhimõtte alusel muu riigi justiitsministeeriumi igast Eesti kohtu jõustunud süüdimõistvast otsusest xx xxxxx täitmisel võetud meetmetest, kui süüdimõistetu on nimetatud riigi kodanik. Teavitamiskohustust ei ole, kui süüdimõistetu on Eesti kodanik.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigi soovil edastab Eesti sellele riigile käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse ja meetme kohaldamist puudutava dokumendi koopia.

§ 9. Konfidentsiaalsus

Kui teine koostöö pool ei ole teatanud selle ebavajalikkusest, järgitakse teise koostöö xxxxx taotluse, edastatud teabe, menetluse toimumise ja nende aluseks olevate asjaolude ning taotluse täitmise tulemusena saadud teabe konfidentsiaalsust niivõrd, kui see ei ole vastuolus koostöö eesmärgiga. Kui konfidentsiaalsuse järgimine ei ole võimalik, tuleb sellest teisele koostöö poolele viivitamata teatada.

§ 10. Andmekaitse

(1) Isikuandmete edastamisel Euroopa Liidu välisele riigile ja rahvusvahelisele organisatsioonile tuleb järgida isikuandmete kaitse seaduse 4. peatüki 7. jaos sätestatut.

(2) Koostöö tulemusena saadud isikuandmeid võib Eesti kasutada ainult:

1) seoses sama süüteomenetlusega, mille alusel taotlus esitati;

2) seoses süüteo- ja haldusmenetlusega, mis on käesoleva lõike punktis 1 nimetatud süüteomenetlusega otseselt seotud;

3) spontaanse koostöö korras edastatud isikuandmete korral süüteo avastamiseks, tõkestamiseks või uurimiseks või taotluse esitamiseks;

4) karistusandmete vahetamise korras edastatud isikuandmete korral nende kasutamiseks seaduses sätestatud eesmärkidel;

5) selleks, et xxx xxxxx vahetut ja kõrgendatud ohtu;

6) käesoleva lõike punktides 1–5 nimetamata eesmärgil, kui selleks on andmed andnud koostöö xxxxx õiguse kohaselt antud luba või andmesubjekti luba ning teabe kasutamine toimub Eesti õiguse kohaselt.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikuandmed edastanud koostöö xxxxx soovil antakse talle teavet selle kohta, kuidas edastatud andmeid on kasutatud.

§ 11. Kulud ja kahjud

(1) Eesti kannab taotleva ja täitva riigina kõik oma territooriumil tekkinud koostöökulud, kui käesolevast seadusest või koostöö poolte kokkuleppest ei tulene teisiti.

(2) Koostöö pooled üksteiselt kahjude hüvitamist ei nõua, kui käesolevast seadusest või koostöö poolte kokkuleppest ei tulene teisiti.

3. jagu

Taotlust käsitlevad üldsätted

§ 12. Taotluse esitamine

(1) Kui käesolevas seaduses või riikidevahelises kokkuleppes ei ole ette nähtud teisiti, esitatakse taotlus:

1) kirjalikult taasesitatavas vormis viisil, mis võimaldab veenduda selle ehtsuses;

2) eesti või inglise keeles;

3) taotleva riigi keskasutuselt täitva riigi keskasutusele.

(2) Välislepingu või Euroopa Liidu õiguse alusel esitatud taotluse koosseisu kuuluva või sellise taotluse menetluses esitatud dokumendi tõestamist võib nõuda juhul, kui välisleping või Euroopa Liidu õigus seda lubab.

(3) Vajaduse korral võib taotluse ja sellega seotud teabe esitamiseks kasutada diplomaatilisi kanaleid või rahvusvahelise organisatsiooni, selle allasutuse või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni, sealhulgas Interpoli, kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö Euroopa võrgustiku (EJN), Eurojusti ja Europoli, samuti Schengeni infosüsteemi Eesti osa eest vastutava asutuse või muu asutuse vahendust.

(4) Kui Euroopa Liidu liikmesriikide vahelises koostöös soovitakse taotlus esitada pädevale asutusele, kuid see ei xxx xxxxx, võib asutuse kindlakstegemiseks kasutada kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö Euroopa võrgustiku abi.

(5) Kui täitev riik võimaldab kõrvaldada taotluse puudused või esitada dokumendi või lisateabe, teeb taotluse koostamiseks ja esitamiseks pädev asutus selle toimingu täitva riigi antud tähtaegu järgides viivitamata.

§ 13. Taotluse vastuvõtmine Eestis

(1) Kui taotlus esitatakse otse Eesti pädevale asutusele, kes ei ole keskasutus, teavitab pädev asutus sellest viivitamata keskasutust.

(2) Kui taotluse on saanud menetluspädevuseta Eesti asutus, edastatakse see viivitamata taotluse menetlemiseks pädevale asutusele ning teavitatakse sellest asjaolust kirjalikult taasesitatavas vormis taotluse esitanud välisriigi asutust. Uurimistaotluse korral kasutatakse välisriigi asutuse teavitamiseks sellekohast vormi.

§ 14. Eestis vastu võetud taotluse menetluse üldsätted

(1) Taotluse menetlus viiakse läbi viivitamata ja järgides käesolevas seaduses või xxxx õigusaktis sätestatud tähtaegu.

(2) Taotlust menetlev asutus võib anda taotlevale riigile vahetult või keskasutuse vahendusel tähtaja taotluse puuduste kõrvaldamiseks või originaaldokumendi, selle tõestatud koopia või esitamiseks vajaliku lisateabe.

(3) Kui taotluse vastu võtnud keskasutus tuvastab taotluse vormi- ja sisunõuetele vastavust ja vajaliku lisateabe olemasolu kontrollides ilmse taotluse rahuldamisest keeldumise aluse, jätab ta taotluse edasise käiguta ning teavitab sellest taotlevat riiki.

(4) Kui käesolevas seaduses, riikidevahelises kokkuleppes või taotluses ei ole ette nähtud teisiti, kasutatakse taotluse menetluses ja täitmisel samu sidekanaleid, kui on kasutatud taotluse esitamisel.

(5) Käesolevas paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatu ei välista pädevate asutuste vahelist teabevahetust, sealhulgas seoses taotluse menetluses tekkinud probleemidega, millest teavitatakse keskasutust. Vajaduse korral võib teabevahetus toimuda keskasutuste vahel.

(6) Taotluse menetlus lõpeb, kui taotlev riik on taotluse tagasi võtnud. Kui taotlust menetletakse kohtus, lõpetab xxxxx menetluse määrusega.

§ 15. Eestis vastu võetud taotluse menetlus maakohtus ja ringkonnakohtus

(1) Kui taotluse rahuldamine või selle täitmise õigusliku lubatavuse kontrollimine on maakohtu pädevuses, teeb xxxxx määruse ainuisikuliselt 30 päeva jooksul taotluse kohtusse saabumisest arvates, kui käesolev seadus ei näe ette muud tähtaega.

(2) Kui käesolev seadus ei näe ette muud tähtaega, võib kümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates esitada maakohtu määruse xxxxx ringkonnakohtule määruskaebuse määruse teinud maakohtu kaudu kriminaalmenetluse seadustiku §-s 386 sätestatud korras:

1) xxxx, xxxxx suhtes taotlus on esitatud;

2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isiku kaitsja;

3) prokuratuur, kui prokuratuur osales maakohtus toimunud menetluses.

(3) Määruskaebus vaadatakse kirjalikus menetluses läbi kümne päeva jooksul asja ringkonnakohtusse saabumisest arvates.

(4) Ringkonnakohtu määrus on lõplik xx xxxx ei saa edasi kaevata.

§ 16. Õigus kaitsele

(1) Xxxxxx, xxxxx suhtes taotlus on esitatud, on õigus kaitsjale.

(2) Advokaadist kaitsja osavõtt on kohustuslik:

1) väljaandmismenetluses ja loovutamismenetluses alates isiku kinnipidamisest;

2) taotleva riigi lahendi tunnustamise menetluses, kui otsustatakse vangistuse või konfiskeerimise tunnustamist;

3) vangistuse üleandmise menetluses, xxx xxxx on Eesti kodanik;

4) isiku vahistamist puudutavate küsimuste otsustamisel.

4. jagu

Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise koostöö üldsätted

§ 17. Taotluse aluseks oleva süüteo karistatavuse mittearvestamine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud juhul ja tingimustel ei keelduta koostööst juhul, kui taotluse aluseks olev kuritegu on taotleva riigi poolt kvalifitseeritud kui:

1) kuritegelikus ühenduses osalemine;

2) terrorism;

3) inimkaubandus;

4) lapse seksuaalne ärakasutamine ja lapsporno;

5) narkootilise ja psühhotroopse ainega ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu;

6) relva, laskemoona ja lõhkeainega ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu;

7) korruptsioon;

8) xxxxxx, sealhulgas xxxxxx Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni tähenduses;

9) rahapesu;

10) raha võltsimine;

11) arvutikuritegu;

12) keskkonnavastane kuritegu, sealhulgas ohustatud looma- ja taimeliikide ning taimesortidega ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu;

13) ebaseaduslikule piiriületamisele ja ebaseaduslikule riigis viibimisele kaasaaitamine;

14) tapmine, xxxxx tervisekahjustuse tekitamine;

15) inimorganite ja -kudedega ebaseaduslik kauplemine;

16) inimrööv, ebaseaduslik vabaduse võtmine ja pantvangi võtmine;

17) rassism ja ksenofoobia;

18) organiseeritud või relvastatud xxxxxx või röövimine;

19) kultuuriväärtustega ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu;

20) kelmus;

21) väljapressimine;

22) piraatkoopia ja võltsitud kauba valmistamine ning nendega kauplemine;

23) haldusdokumendi võltsimine ja sellega kauplemine;

24) xxxxxxxxxxxx võltsimine;

25) hormoonpreparaatide ja kasvukiirendajatega ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu;

26) tuumamaterjali ja radioaktiivse ainega ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu;

27) varastatud sõidukitega kauplemine;

28) vägistamine;

29) süütamine;

30) Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule alluv kuritegu;

31) õhusõiduki või laeva kaaperdamine;

32) sabotaaž.

(2) Käesolevas seaduses sätestatud juhul ja tingimustel ei keelduta koostööst ka juhul, kui taotluse aluseks olev tegu on taotleva riigi poolt kvalifitseeritud kui:

1) käitumine, millega rikutakse liikluseeskirja nõudeid, sealhulgas juhtimis- ja puhkeaegu ning ohtlikke veoseid käsitlevate eeskirjade nõuete rikkumine;

2) salakaubavedu;

3) intellektuaalomandi õiguste rikkumine;

4) isikuvastase vägivallaga ähvardamine ja isikuvastased vägivallateod, sealhulgas vägivald spordiüritustel;

5) kuritegelik kahju tekitamine;

6) xxxxxx;

7) Euroopa Ühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu lepingu VI jaotise alusel vastuvõetud õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise eesmärgil otsuse teinud riigi poolt süüteoks tunnistatud tegu.

2. peatükk

Koostöö organisatsioonide ja institutsioonidega

1. jagu Rahvusvaheline Kriminaalkohus

§ 18. Koostöö Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga

(1) Kriminaalmenetlust ja lahendi täitmist puudutav koostöö Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga toimub keskasutuse kaudu. Eesti ametiasutuste õigus vahetada Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga teavet vahetult ei ole piiratud.

(2) Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi artiklis 72 nimetatud riigikaitseliste huvide kaitset puudutavates küsimustes on Eesti esindamise pädevus keskasutusel kooskõlastatult Kaitseministeeriumi ja Välisministeeriumiga.

(3) Keskasutus võib sõlmida Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga kokkuleppeid koostöö korraldamiseks.

§ 19. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu menetluspädevus

(1) Rahvusvaheline Kriminaalkohus on kooskõlas Rooma statuudi artikli 4 lõikega 2 pädev tegutsema Eesti kui osalisriigi territooriumil. Eesti osutab Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule vajaduse korral abi kooskõlas käesoleva seaduse, välislepingute ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga sõlmitud kokkulepetega.

(2) Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuröril on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu menetluses olevas asjas Eestis menetlustoimingute tegemisel kõik prokuröri õigused ja kohustused.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õiguse kohaldamisel prokuratuur:

1) osutab Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokurörile vajaduse korral abi menetlustoimingute tegemisel, sealhulgas teabe kogumisel ja Eesti asutuse või isikutega suhtlemisel;

2) võib Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuröri ettepanekul teha menetlustoiminguid Eesti õiguse kohaselt.

(4) Kui Rahvusvaheline Kriminaalkohus on seda soovinud, viiakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud menetlustoiming läbi Rooma statuudi alusel toimuva menetluse nõuete kohaselt isegi juhul, kui Eesti õigus samasuguseid nõudeid ette ei näe, niivõrd kui see ei ole vastuolus Eesti õiguse põhimõtetega.

§ 20. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu taotlused

(1) Rahvusvaheliselt Kriminaalkohtult vahistamistaotluse, sealhulgas ajutise vahistamise taotluse saamisel korraldab prokuratuur isiku kinnipidamise xx xxxx xxxx võtmise kooskõlas kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korraga. Isikule tagatakse kaitse ja võimalus vahistamine vaidlustada Harju Maakohtus kolme tööpäeva jooksul isiku kinnipidamisest arvates. Isiku üleandmisele ja läbisõidule kohaldatakse käesolevas seaduses väljaantava isiku üleandmise ja läbisõidu kohta sätestatut.

(2) Rooma statuudi artikli 87 lõikes 1 nimetatud taotluste täitmisel, sealhulgas statuudi artikli 93 lõikes 1 loetletud abi osutamisel kohaldatakse käesolevas seaduses abistamistaotluse kohta sätestatut Rooma statuudist tulenevate erisustega.

(3) Kui Rahvusvahelise Kriminaalkohtu taotlus on vastuolus välisriigi taotlusega, lähtutakse Rooma statuudi artiklis 90 sätestatust.

§ 21. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu lahendid

(1) Rahvusvahelise Kriminaalkohtu lahendite tunnustamiseks ei xxx xxxx läbi viia käesolevas seaduses sätestatud kohtulahendi tunnustamise menetlust ning seda lahendit täidetakse vahetult nagu Eesti kohtu lahendit.

(2) Rahvusvahelise Kriminaalkohtu määratud vangistuse täideviimise valmisolekut puudutavad otsused teeb keskasutus.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka lahenditele, mille on teinud muud rahvusvahelise õiguse alusel moodustatud kohtud või samaväärsed õigusasutused, kellel on pädevus kriminaalasjades.

2. jagu Eurojust

§ 22. Koostöö Eurojustiga

(1) Koostöös Eurojustiga lähtutakse käesolevast seadusest, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti.

(2) Pädev asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1727 Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK (ELT L 295, lk 138–183), artikli 2 lõikes 3, artikli 3 lõigetes 3–6, artikli 4 lõikes 6 ja artiklis 22 nimetatud suhtluses Eurojustiga on prokuratuur. Kriminaalasja menetlev xxxxx võib teha prokuratuurile ülesandeks esitada Eurojustile teavet või taotlus. Prokuratuur edastab Eurojustist saadud teabe viivitamata kohtule.

(3) Eurojusti koordinatsioonisüsteemi kontaktisikud määrab riigi peaprokurör.

§ 23. Eurojusti Eesti liige

(1) Eurojusti Eesti liikmeks määratud prokuröril on käesoleva seaduse kehtivusalal kõik riigiprokuröri õigused ja kohustused.

(2) Edasilükkamatutel juhtudel võib Eurojusti Eesti liige:

1) Eestis menetlemisele kuuluvas kriminaalasjas alustada kriminaalmenetlust ning pärast esmaste menetlustoimingute tegemist saata kriminaalasja materjalid Riigiprokuratuurile, kes edastab need uurimisalluvuse kohaselt;

2) esitada koostöötaotluse ja sõlmida kokkuleppeid võrdselt käesoleva seaduse kohaselt pädeva asutusega.

(3) Xxxxx, prokuratuur ja uurimisasutused on kohustatud teavitama Eurojusti Eesti liiget kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1727 artikli 21 lõigetes 4–7 sätestatuga.

§ 24. Erisätted

Kui Euroopa Liidu õigusabi konventsiooni protokolli alusel Eesti esitatud abistamistaotluse täitmisest keeldutakse, võib keskasutus või prokuratuur teavitada lahenduse saamise eesmärgil sellest Eurojusti.

3. jagu Europol

§ 25. Koostöö Europoliga

(1) Koostöös Europoliga lähtutakse käesolevast seadusest, kui Euroopa Liidu õigusaktidest või seadusest ei tulene teisiti.

(2) Riiklik üksus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, lk 53–114), artikli 7 tähenduses määratakse Politsei- ja Piirivalveameti koosseisus valdkonna eest vastutava ministri korraldusega.

(3) Kohtu, prokuratuuri ja uurimisasutuste teabevahetus Europoliga, Europolile taotluste esitamine ja Europoli taotluste vastuvõtmine toimub käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud riikliku üksuse kaudu. Edasilükkamatul juhul võib nimetatud suhtlus toimuda vahetult, millest teavitatakse riiklikku üksust.

§ 26. Erisätted

Europolilt saadud analüüse ja muud teavet võib kasutada süüteomenetluses tõendina, kui teabe andja ei ole sellist eesmärki välistanud ja see ei ole vastuolus süüteomenetlust reguleerivas seaduses sätestatuga.

2. osa

Koostöö kolmandate riikidega

3. peatükk Väljaandmine

1. jagu

Eesti täitva riigina

§ 27. Väljaandmine Eestist

(1) Eesti võib isiku väljaandmistaotluse alusel välja anda, kui isiku suhtes on taotlevas riigis:

1) alustatud kriminaalmenetlust ning koostatud vahistamismäärus või

2) jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul on tingimuseks, et väljaantavat isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mis on nii taotleva riigi karistusseaduse kui ka Eesti karistusseadustiku järgi karistatav vähemalt üheaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul on tingimuseks, et:

1) väljaantav isik on süüdi mõistetud kuriteos, mis on nii taotleva riigi karistusseaduse kui ka Eesti karistusseadustiku järgi karistatav vähemalt üheaastase vangistusega ja

2) väljaantaval isikul on kandmata vähemalt neli kuud vangistust.

(4) Kui väljaandmist taotletakse mitme süüteo alusel, võib Eesti väljaantava isiku nende süütegude suhtes välja anda tingimusel, et:

1) need süüteod on nii taotleva riigi karistusseaduse kui ka Eesti karistusseadustiku järgi karistatavad ja

2) vähemalt üks süütegudest vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud tingimustele.

(5) Väljaandmisest keeldumise aluseid kohaldatakse iga käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud süüteo suhtes eraldi.

(6) Kui taotlev riik on piiranud väljaandmist võimaldavate süütegude loetelu, võib Eesti täitva riigina keelduda väljaandmisest samade süütegude suhtes.

§ 28. Väljaandmisest keeldumise alused

(1) Eesti keeldub väljaandmisest, kui:

1) on alust arvata, et väljaandmist taotletakse isiku süüdistamiseks või karistamiseks tema rassi, rahvuse, usuliste või poliitiliste tõekspidamiste pärast või kui isiku seisund võib halveneda mõnel nimetatud põhjusel;

2) väljaandmist taotletakse Eesti hinnangul poliitilise või sõjaväelise süüteo alusel;

3) taotluse aluseks olev süütegu on aegunud või karistuse kohaldamine on välistatud amnestiaakti tõttu või muul põhjusel;

4) väljaantav isik on Eestis või xxxx riigis seoses taotluse aluseks oleva teoga lõplikult õigeks mõistetud;

5) väljaantav isik on Eestis või kolmandas riigis seoses taotluse aluseks oleva teoga lõplikult süüdi mõistetud;

6) puudub Eesti kodaniku väljaandmist võimaldav välisleping;

7) väljaantavat isikut võib taotlevas riigis karistada surmanuhtlusega ning puudub taotleva riigi veenev kinnitus, et surmanuhtlust ei mõisteta või juba mõistetud surmanuhtlust ei viida xxxxx;

8) väljaantav isik on süüdi mõistetud tagaselja, mille tõttu Eestil on kahtlused isiku kaitseõiguse tagamises, ning puudub taotleva riigi veenev kinnitus, et isikule on tagatud võimalus uueks menetluseks, milles kaitseõigus on tagatud;

9) käesoleva seaduse § 27 lõigetes 1–4 sätestatud tingimused ei ole täidetud.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 ei kohaldata poliitilisele süüteole Euroopa Liidu õigusabi konventsiooni liikmesriigi taotluse korral.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 kohaselt aegumistähtaja arvutamisel:

1) võetakse arvesse taotlevas riigis toimunud tegusid ja sündmusi, nagu need oleks aset leidnud Eestis;

2) lähtutakse taotleva riigi aegumistähtaja möödumise hindamisel taotleva riigi antud hinnangust.

§ 29. Väljaandmisest keeldumise täiendavad alused

(1) Eesti võib keelduda väljaandmisest, kui:

1) väljaantav isik on hiljemalt üleandmise ajaks saanud Eesti kodanikuks ning ta ei ole väljaandmisega nõus;

2) süütegu, mille alusel taotlus on esitatud, on toime pandud Eesti territooriumil;

3) Eestis viiakse läbi süüteomenetlust teo suhtes, mille alusel väljaandmistaotlus on esitatud;

4) väljaantava isiku suhtes on Eestis sama teoga seoses jäetud süüteomenetlus alustamata või see on lõpetatud ning puuduvad asjaolud, mis õigustaks menetluse jätkamist;

5) Eesti on sama süüteoga seoses esitatud taotluse rahuldanud, kuid taotlev riik ei ole väljaantavat isikut nõuetekohaselt vastu võtnud.

(2) Kui välislepinguga ei ole ette nähtud teisiti, võib väljaandmisest keelduda ka juhul, kui:

1) see võib ohustada Eesti iseseisvust, julgeolekut, avalikku korda või muid olulisi huve, välja arvatud juhul, kui riiklike majandushuvide, välispoliitiliste huvide või muude kaalutluste alusel keeldumine oleks vastuolus Eestile siduva välislepinguga;

2) see on vastuolus Eesti õiguse üldpõhimõtetega, sealhulgas inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist tulenevate nõuetega;

3) taotluse aluseks oleva süüteo või otsuse täitmise aegumistähtaja möödumiseni on jäänud nii lühike ajavahemik, et aegumistähtaeg möödub ilmselt enne süüteomenetluse lõpuleviimist või otsuse täitmisele asumist;

4) taotlev riik ei taga võrreldaval juhtumil väljaandmist Eestile, samuti kui esinevad muud asjaolud, mille tõttu väljaandmine ei xxx xxxxxx.

§ 30. Väljaandmistaotluste paljusus

Kui väljaandmist taotleb Eestilt mitu riiki, otsustatakse riik, kellele isik välja antakse, eeskätt lähtuvalt isiku toimepandud süütegude raskusest ja süütegude toimepanemise kohast, taotluste esitamise järjekorrast, väljanõutava isiku kodakondsusest ja tema edasise kolmandale riigile väljaandmise võimalikkusest.

§ 31. Väljaandmistaotluse esitamine ja menetlus

(1) Väljaandmistaotluses peavad sisalduma:

1) andmed taotleva riigi pädeva asutuse kohta;

2) väljaantava isikusamasust, kodakondsust ja asukohta tuvastada võimaldavad andmed ning tema võimalikult täpne kirjeldus;

3) andmed taotluse aluseks oleva süüteo kohta, sealhulgas selle toimepanemise aeg, koht, isiku xxxxx xxx toimepanemisel, tagajärg ja muud tehiolud;

4) taotleva riigi karistusseaduse kohane süüteo kvalifikatsioon ja kõrgeim võimalik karistus või kui karistus on määratud, selle määr ja teave karistuse kandmise kohta;

5) teave aegumise arvutamise, aegumise katkemise ja peatumise kohta, kui see on asjakohane;

6) väljavõte taotleva riigi karistusseaduse ja vajaduse korral muu asjaomase õigusakti sätetest;

7) taotleva riigi menetlusseaduses ettenähtud korras tehtud vahistamismääruse, muu samaväärse määruse või süüdimõistva otsuse originaal või koopia;

8) xxxxx xxxxx kohta, kui karistus on mõistetud tagaselja;

9) eseme identifitseerimist võimaldavad andmed xx xxxxx õiguslik seisund, kui väljaandmistaotlusega taotletakse tõendi või süüteoga saadud vara üleandmist;

10) viide välislepingule, kui taotlus esitatakse välislepingu alusel.

(2) Väljaandmistaotluse menetlus jaguneb eelmenetluseks keskasutuses ja prokuratuuris, väljaandmise õigusliku lubatavuse kohtulikuks kontrollimiseks, täitevvõimu pädevusse kuuluvaks väljaandmise otsustamiseks ning väljaandmisotsuse täitmiseks.

(3) Lihtsustatud korras väljaandmise korral asendab väljaantava isiku nõusolek väljaandmise õigusliku lubatavuse kohtulikku kontrolli.

§ 32. Väljaandmistaotluse eelmenetlus

(1) Keskasutus kontrollib väljaandmistaotluse vormi- ja sisunõuetele vastavust ja vajaliku lisateabe olemasolu. Nõuetele xxxxxx väljaandmistaotlus edastatakse viivitamata prokuratuuri.

(2) Prokuratuur lisab väljaandmistaotlusele karistusregistri väljavõtte ja selgitab, kas väljaantava isiku suhtes on Eestis alustatud süüteomenetlust.

(3) Kui on vajalik väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrollimine või väljaandmisvahistuse kohaldamine, saadab prokuratuur väljaandmistaotluse koos käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabega viivitamata väljaantava isiku elukohajärgsele maakohtule, Eestis elukohta mitte omava isiku puhul Harju Maakohtule. Lihtsustatud korras väljaandmise korral edastab prokuratuur väljaandmistaotlusega seotud materjalid keskasutusele.

§ 33. Väljaantava isiku kinnipidamine ja menetluse tagamine

(1) Väljaantava isiku võib kriminaalmenetluse seadustiku § 217 lõikes 1 sätestatud korras kinni pidada xx xxxx väljaandmistaotluse saabumist, kui taotlev riik on esitanud taotluse Interpoli kaudu või vahetult Eesti keskasutusele, prokuratuurile või Politsei- ja Piirivalveametile kirjalikult taasesitatavas vormis käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktides 1–5 ja 8 nimetatud andmed, kinnituse, et isiku suhtes on taotlevas riigis tehtud vahistamismäärus, muu samaväärne määrus või jõustunud süüdimõistev otsus ning kui isiku väljaandmine on vajalik selle täitmiseks, samuti kui taotlev riik on esitanud Schengeni infosüsteemis oleva tagaotsimisteate.

(2) Väljaantavat isikut teavitatakse vahetult pärast tema kinnipidamist teda puudutavast väljaandmistaotlusest ja väljaandmise korrast.

(3) Lähtudes kriminaalmenetluse seadustikus sätestatust võib prokuratuur väljaantava isiku suhtes kohaldada väljaandmistaotluse menetlemise tagamiseks vajalikke kriminaalmenetluse tagamise vahendeid. Nimetatud vahendeid võib kohaldada xx xxxx väljaandmistaotluse esitamist, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud.

§ 34. Lihtsustatud korras väljaandmine

(1) Prokuratuur tutvustab väljaantavale isikule pärast tema kinnipidamist võimalust nõustuda lihtsustatud korras väljaandmisega, selgitades selle õiguslikke tagajärgi.

(2) Nõusolek lihtsustatud korras väljaandmiseks on tühine, kui väljaantav isik ei xxxx nõusolekut vabatahtlikult, olles teadlik selle tagajärgedest, xxx xxxxx ei ole tagatud kaitsjat või xxx xxxxx ei ole tagatud tõlki, kui see on vajalik. Lihtsustatud korras väljaandmisega nõustumisest ei ole võimalik loobuda.

(3) Prokuratuur vormistab väljaantava isiku nõusoleku lihtsustatud korras väljaandmisega, isik kinnitab selle kaitsja juuresolekul allkirjaga ja see edastatakse viivitamata keskasutusele käesoleva seaduse §-s 39 sätestatu kohaselt väljaandmise otsustamiseks.

(4) Kui väljaantav isik esitab kohtus kaitsja juuresolekul kirjaliku nõusoleku enda väljaandmiseks selle õiguslikku lubatavust kontrollimata, lõpetab xxxxx lubatavuse kontrollimise menetluse. Nõusolek edastatakse viivitamata keskasutusele käesoleva seaduse §-s 39 sätestatu kohaselt väljaandmise otsustamiseks.

(5) Keskasutus teavitab taotlevat riiki viivitamata väljaantava isiku nõustumisest lihtsustatud korras väljaandmisega või nõustumise puudumisest. Kui taotlev riik ei ole esitanud väljaandmistaotlust, peab talle jääma võimalus esitada see enne 40 päeva möödumist isikule väljaandmisvahistuse kohaldamisest.

§ 35. Kohtuistung väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrollimiseks

(1) Väljaandmise õigusliku lubatavuse kohtulikuks kontrollimiseks korraldatakse kümne päeva jooksul taotluse kohtusse saabumisest arvates kohtuistung, millest on kohustatud osa võtma:

1) prokuratuur;

2) väljaantav isik, kui ta ei ole nõustunud lihtsustatud korras väljaandmisega;

3) väljaantava isiku kaitsja.

(2) Kohtuistungil xxxxx:

1) selgitab väljaandmistaotlust ja väljaandmise korda, muu hulgas seda, et väljaandmise õiguslikku lubatavust puudutavad asjaolud tuleb esitada maakohtule või ringkonnakohtule ning hiljem neid esitada ei ole võimalik;

2) kuulab ära väljaantava isiku, tema kaitsja ning prokuratuuri arvamuse väljaandmise õigusliku lubatavuse kohta.

§ 36. Kohtulahend väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrollimisel

(1) Xxxxx tunnistab väljaandmise õiguslikult lubatavaks või lubamatuks määrusega, mis tehakse kolme tööpäeva jooksul istungi toimumisest arvates.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruses märgitakse:

1) väljaantava isiku tuvastamist võimaldavad ja kontaktandmed;

2) läbivaadatud taotluse sisu kokkuvõte;

3) kohtuistungil osalenud xxxxxxx xxxxxxxxxx;

4) kohtu otsustus ja põhjendused väljaandmise õigusliku lubatavuse kohta;

5) kohtu otsustus ja põhjendused väljaandmisvahistuse kohta.

(3) Xxxxx toimetab määruse viivitamata väljaantavale isikule, tema kaitsjale ja prokuratuurile kätte.

(4) Xxxxx lõpetab määrusega menetluse, kui taotlev riik lõpetab rahvusvahelise tagaotsimise, samuti käesoleva seaduse § 34 lõikes 4 nimetatud juhul.

(5) Xxxxx toimetab jõustunud lahendi keskasutusele kätte koos väljaandmistaotluse ja väljaandmismenetluse materjalidega. Xxx xxxxx tunnistab isiku väljaandmise õiguslikult lubamatuks, teavitab keskasutus sellest taotlevat riiki.

§ 37. Väljaandmisvahistuse kohaldamine

(1) Väljaantava isiku elukoha järgne maakohus, Eestis elukohta puudumise korral Harju Maakohus, võib prokuratuuri taotlusel ning tingimusel, et väljaandmine on võimalik ja vahistuse

kohaldamine on isiku väljaandmise tagamiseks vajalik, kohaldada sellele isikule väljaandmisvahistust:

1) väljaandmise õiguslikult lubatavaks tunnistamise määrusega;

2) edasilükkamatul juhul xx xxxx väljaandmistaotluse saabumist, kui taotlev riik on täitnud käesoleva seaduse § 33 lõikes 1 sätestatud tingimused ja kohustunud viivitamata välja saatma väljaandmistaotluse.

(2) Xxx xxxxx leiab, et vahistamise alus puudub, kuid vahistamistaotlusest nähtuvalt on väljaantava isiku suhtes väljaandmise tagamiseks põhjendatud muu isiku põhiõigusi vähem riivava kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt kohtu pädevuses oleva tõkendi või kriminaalmenetluse tagamise vahendi kohaldamine, võib xxxxx xxxx kohtumääruse sellise tõkendi või kriminaalmenetluse tagamise vahendi kohaldamiseks vahistamistaotluse alusel.

(3) Kriminaalmenetluse seadustiku §-des 131 ja 132–1371 sätestatut kohaldatakse väljaandmisvahistusele, arvestades käesolevast seadusest ja väljaandmisvahistuse eesmärgist ja iseloomust tulenevaid erisusi.

(4) Väljaantav isik ei või olla vahistatud üle kuue kuu. Erandlikel asjaoludel võib xxxxx riigi peaprokuröri taotlusel pikendada vahi all pidamise tähtaega xxxx xxx aastani.

(5) Isiku vahistamisel annab xxxxx xxxx all pidamiseks loa kuni kaheks kuuks. Nimetatud tähtaega võib xxxxx pikendada prokuratuuri põhistatud taotluse alusel korraga kuni kahe kuu võrra, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud piiranguid.

(6) Väljaandmisvahistuse määruse võib vaidlustada kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükis sätestatud korras. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruse võib vaidlustada prokuratuur vahistamisest keeldumise määruse sätete kohaselt, tõkendile või kriminaalmenetluse tagamise vahendile allutatud isik või tema kaitsja kohaldatud tõkendi või kriminaalmenetluse tagamise vahendi kohaldamise määruse vaidlustamise sätete kohaselt.

(7) Keskasutus teavitab taotlevat riiki väljaandmisvahistuse, samuti käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tõkendi või kriminaalmenetluse tagamise vahendi kohaldamisest või kohaldamata jätmisest.

§ 38. Väljaandmisvahistuse lõpetamine

(1) Väljaandmisvahistuses oleva isiku võib prokuratuuri otsusel vabastada, kui:

1) taotleva riigi väljaandmistaotlus ei ole saabunud käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul 18 päeva jooksul väljaandmisvahistuse kohaldamisest arvates;

2) taotlev riik ei ole väljaantavat isikut 15 päeva jooksul pärast käesoleva seaduse § 41 lõikes 2 või 3 nimetatud üleandmisaega üle võtnud.

(2) Väljaandmisvahistuses xxxx xxxx vabastatakse, kui:

1) puudub vahistamise alus või vahistamise tähtaeg on lõppenud xx xxxx ei ole pikendatud;

2) taotleva riigi väljaandmistaotlus ei ole saabunud käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul 40 päeva jooksul väljaandmisvahistuse kohaldamisest arvates;

3) väljaandmisest on keeldutud käesoleva seaduse §-s 39 sätestatu kohaselt;

4) taotlev riik ei ole väljaantavat isikut 30 päeva jooksul pärast käesoleva seaduse § 41 lõikes 2 või 3 nimetatud üleandmise aega üle võtnud.

(3) Väljaandmisvahistuse lõpetamine ei välista väljaandmistaotluse hilisema saabumise korral isikule uuesti väljaandmisvahistuse kohaldamist ega tema väljaandmist.

(4) Keskasutus teavitab taotlevat riiki väljaandmisvahistuse lõppemisest.

(5) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 nimetatud tõkendi või kriminaalmenetluse tagamise vahendi kohaldamise lõpetamisele, arvestades sellise tõkendi või vahendi loomusest tulenevaid erisusi.

§ 39. Väljaandmise otsustamine

(1) Väljaandmise otsustab:

1) Eesti kodanikust väljaantava isiku korral Vabariigi Valitsus keskasutuse ettepanekul;

2) välismaalasest väljaantava isiku korral valdkonna eest vastutav minister.

(2) Väljaandmise või sellest keeldumise põhjendatud otsus tehakse viivitamata. Keskasutus toimetab otsuse väljaantavale isikule ja tema kaitsjale kätte.

(3) Väljaandmisotsus jõustub, xxx xxxx ei xxx xxxxx kaevatud käesoleva seaduse § 40 kohaselt või kui kohtumenetluse tulemusena on jäetud otsus muutmata ning kohtulahend on jõustunud. Isiku väljaandmisest keeldumise otsus jõustub selle tegemisest arvates.

§ 40. Väljaandmisotsuse vaidlustamine

(1) Väljaandmisotsuse xxxxx võib esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Kaebus vaadatakse läbi kümne päeva jooksul selle vastuvõtmisest arvates. Halduskohus jätab kaebuse lahendamisel läbi vaatamata asjaolud, mis puudutavad väljaandmise õiguslikku lubatavust, välja arvatud juhul, xxx xxxx asjaolusid ei olnud võimalik esitada maakohtule ega ringkonnakohtule.

(2) Halduskohtu otsuse xxxxx võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebus vaadatakse läbi kümne päeva jooksul selle vastuvõtmisest arvates.

(3) Ringkonnakohtu otsuse xxxxx võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Kassatsioonkaebus vaadatakse läbi kümne päeva jooksul selle vastuvõtmisest arvates.

§ 41. Väljaandmisotsuse täitmine

(1) Keskasutus teavitab viivitamata taotlevat riiki jõustunud väljaandmisotsusest, samuti väljaandmisest keeldumisest ja keeldumise põhjustest ning väljaantava isiku

väljaandmisvahistuses oldud ajast. Lihtsustatud korras väljaandmise otsusest, vaatamata selle jõustumisele, teavitatakse taotlevat riiki 20 päeva jooksul isiku antud nõusolekust arvates.

(2) Jõustunud väljaandmisotsuse edastab keskasutus viivitamata Politsei- ja Piirivalveametile ja teadmiseks prokuratuurile. Politsei- ja Piirivalveamet teatab taotlevale riigile väljaantava isiku üleandmise xxx xx koha ning korraldab isiku üleandmise. Lihtsustatud korras väljaandmise korral antakse isik taotlevale riigile üle võimaluse korral kümne päeva jooksul taotleva riigi väljaandmisotsusest teavitamisest arvates.

(3) Kui koostöö poolest sõltumatutel asjaoludel ei ole poolel võimalik isikut üle anda või vastu xxxxx, teatab ta sellest teisele poolele. Koostöö pooled lepivad kokku uue üleandmise xxx xx koha.

§ 42. Väljaandmise edasilükkamine ja ajutine väljaandmine

(1) Keskasutus võib prokuratuuri ettepanekul lükata jõustunud väljaandmisotsuse täitmise edasi, xxx xxxx tingib väljaantava isiku suhtes Eestis toimuv menetlus või tema suhtes tehtud kohtuotsuse täitmine.

(2) Xxxx, xxxxx väljaandmine on edasi lükatud, võidakse anda taotlevale riigile välja ajutiselt. Sellekohase kirjaliku kokkuleppe taotleva riigiga sõlmib keskasutus.

§ 43. Väljaandmise laiendamisega ja kolmandale riigile väljaandmisega nõustumine

(1) Eesti võib pärast väljaandmise otsustamist väljaandmistaotluse esitanud riigi taotlusel nõustuda:

1) väljaandmise laiendamisega süüteole, mis pandi toime enne isiku üleandmist, kuid ei olnud väljaandmistaotluse aluseks;

2) Eestist väljaantud isiku taotlevast riigist väljaandmisega kolmandale riigile seoses süüteoga, mis pandi toime enne isiku üleandmist, kuid ei olnud väljaandmistaotluse aluseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõustumise taotlusele xx xxxxx menetlusele kohaldatakse väljaandmistaotluse kohta sätestatut iga süüteo suhtes eraldi, arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1:

1) punktis 1 nimetatud juhul peavad taotluses sisalduma väljaantud isiku ütlused süüteo kohta, mille menetlemiseks nõusolekut taotletakse, xxx xxxx on ütlusi andnud;

2) punktis 2 nimetatud juhul ei pea taotlus sisaldama kolmanda riigi vahistamismääruse, sellega samaväärse määruse või süüdimõistva otsuse originaali või koopiat, kuid Eesti võib nõuda nende esitamist.

(4) Nõusoleku andmine otsustatakse viivitamata, üldjuhul 90 päeva jooksul taotluse, käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud juhul aga nõutud määruse või otsuse saamisest arvates. Xxx xxxx tähtaega ei ole võimalik järgida, teatab keskasutus taotlevale riigile viivituse põhjused ja tähtaja, mille jooksul nõusoleku andmine otsustatakse.

§ 44. Eseme üleandmine väljaandmistaotluse alusel

(1) Eesti võib väljaandmistaotluse esitanud riigi taotlusel kriminaalmenetluse seadustiku sätete kohaselt arestida või xxx xxxxx ning taotlevale riigile üle anda:

1) tõendi väljaandmistaotluse aluseks oleva süüteo menetluses;

2) väljaandmistaotluse aluseks oleva süüteoga saadud vara, mis on väljaantava isiku kinnipidamise ajal tema valduses või on kätte saadud hiljem.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eseme üleandmist ei takista asjaolu, et väljaandmisotsuse kohaselt väljaantava isiku üleandmine ei teostu isiku xxxxx või põgenemise tõttu.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ese on:

1) tõendina või arestitava või konfiskeeritava esemena vajalik Eestis toimuvas süüteomenetluses, võib keskasutus prokuratuuri ettepanekul lükata eseme taotlevale riigile üleandmise edasi või kokkuleppel taotleva riigiga xxxx xxxxx üle ajutiselt;

2) Eesti või kolmanda isiku omandis, võib selle anda taotlevale riigile üle ajutiselt.

§ 45. Väljaantud isiku läbisõit

(1) Keskasutus võib läbisõidutaotluse alusel lubada kolmanda riigi poolt väljaantud isiku läbisõitu Eestist.

(2) Läbisõidu lubamisest võib keelduda, kui on alus keelduda isiku väljaandmisest läbisõidutaotluse aluseks oleva süüteo alusel.

(3) Läbisõidutaotlus peab sisaldama käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud andmeid, kinnitust, et isiku suhtes on taotlevas riigis tehtud vahistamismäärus, muu samaväärne määrus või jõustunud süüdimõistev otsus, ning kinnitust, et isik antakse välja.

(4) Kui läbisõidul olevat isikut transporditakse lennukiga ja ta satub Eestisse ettekavatsematult, piisab läbisõidu lubamiseks, et taotlev riik on keskasutusele või prokuratuurile kirjalikult taasesitatavas vormis kinnitanud, et isiku suhtes on tehtud vahistamismäärus või sellega samaväärne määrus või jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ning ta on kohustunud viivitamata välja saatma läbisõidutaotluse.

(5) Taotlev riik hüvitab Eestist läbisõiduga tekitatud kulud, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

2. jagu

Eesti taotleva riigina

§ 46. Väljaandmise taotlemine

(1) Eesti võib taotleda välisriigilt selles riigis viibiva isiku väljaandmist, kui see isik on:

1) kahtlustatav või süüdistatav, xxxxx suhtes on kohaldatud vahistamist, või

2) süüdimõistetu, xxxxx suhtes on jõustunud kohtuotsus.

(2) Väljaandmist võib taotleda, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) kuritegu, milles isikut kahtlustatakse või süüdistatakse või mille eest ta on süüdi mõistetud, on karistatav Eesti karistusseadustiku alusel vähemalt üheaastase vangistusega;

2) xxx xxxx on taotluse aluseks olevas kuriteos süüdi mõistetud xx xxxxx määratud vangistusest on vähemalt neli kuud kandmata;

3) kui taotlus esitatakse mitme süüteo alusel, on need kõik Eesti karistusseadustiku järgi karistatavad ning vähemalt üks neist vastab käesoleva lõike punktides 1 ja 2 sätestatule.

(3) Eesti võib taotleda:

1) väljaandmistaotluse aluseks oleva süüteo menetluses vajaliku tõendi üleandmist;

2) väljaandmistaotluse aluseks oleva süüteoga saadud vara üleandmist, xxx xxxx on väljaantava isiku kinnipidamise ajal tema valduses või on kätte saadud hiljem.

(4) Väljaandmistaotluses peavad sisalduma käesoleva seadus § 31 lõikes 1 loetletud andmed.

§ 47. Asutuste pädevus

(1) Taotluse koostamiseks pädevad asutused on:

1) prokuratuur kohtueelses kriminaalmenetluses;

2) xxxxx või prokuratuur kohtulikus kriminaalmenetluses;

3) xxxxx kohtuotsuse täitmise staadiumis;

4) väärteo kohtuväline menetleja või väärtegu menetlev xxxxx, xxx käesoleva seaduse § 46 lõike 2 punktis 3 nimetatud juhul on taotluse aluseks väärtegu.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutus edastab keskasutusele väljaandmistaotluse koos tõlkega täitva riigi määratud keelde. Keskasutus esitab nõuetele vastava taotluse täitva riigi keskasutusele.

(3) Kokkuleppel keskasutusega ning tingimusel, et riikidevahelised kokkulepped seda võimaldavad, võib väljaandmistaotluse esitada vahetult selle koostanud asutus täitva riigi pädevale asutusele.

(4) Taotluse väljaantava isiku kinnipidamiseks ja väljaandmisvahistuse kohaldamiseks võib välisriigi pädevale asutusele esitada prokuratuur, millest teavitatakse keskasutust.

§ 48. Väljaandmise vastuvõtmise tingimused

(1) Kui väljaandmise järel muutub väljaandmise aluseks olnud süüteo kvalifikatsioon, viib Eesti süüteomenetluse xxxx xx teeb otsuse tingimusel, et ka muutunud kvalifikatsiooni alusel oleks väljaandmine olnud õiguspärane.

(2) Eesti võib väljaantud isiku kolmandale riigile välja anda, samuti tema vabadust piirata või teda kahtlustada, süüdistada või karistada ainult väljaandmise aluseks olnud süüteoga seoses. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud piirangut ei kohaldata, kui:

1) süütegu on toime pandud pärast isiku väljaandmist;

2) süütegu on selline, mis võimaldab väljaandmist ja täitev riik on andnud selleks nõusoleku, või

3) väljaantud isik ei ole 30 päeva jooksul oma lõplikust vabanemisest arvates vaatamata võimalusele Eestist lahkunud, samuti kui ta on pärast lahkumist Eestisse tagasi pöördunud.

(3) Eesti esitab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud nõusoleku saamiseks täitvale riigile taotluse, millele kohaldatakse väljaandmistaotluse kohta sätestatut. Taotluses peavad täiendavalt sisalduma väljaantud isiku ütlused süüteo kohta, mille menetlemiseks nõusolekut taotletakse, xxx xxxx on ütlusi andnud.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu ei takista Eestil läbi viia menetlustoiminguid, mis xx xxxxx väljaantud isiku vabadust, ega xxxxx väljaantud isiku väljasaatmiseks või väljasaatmise aegumise vältimiseks vajalikke meetmeid.

(5) Kui Eesti väljaandmistaotluse alusel on isik või ese üle antud ajutiselt, tagastab Eesti isiku või eseme esimesel võimalusel täitvale riigile.

§ 49. Väljaantud isiku läbisõidu taotlemine

(1) Keskasutus võib esitada kolmanda riigi keskasutusele käesoleva seaduse § 45 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastava taotluse Eestile väljaantava isiku läbisõidu lubamiseks. Läbisõitu ei või taotleda riigist, kus väljaantava isiku õigusi võidakse piirata tema rassi, rahvuse, usuliste või poliitiliste tõekspidamiste pärast, või kui isiku seisund võib halveneda mõnel nimetatud põhjusel.

(2) Eesti hüvitab läbisõiduriigile läbisõiduga tekitatud kulud, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

4. peatükk Abistamine

1. jagu

Eesti täitva riigina

§ 50. Välisriigi abistamine

(1) Eesti võib osutada abistamistaotluse alusel taotlevale riigile igakülgset abi süüteomenetluses, samuti seoses süüteomenetluses tehtud lahendiga.

(2) Abi osutamise tingimuseks on, et taotluse aluseks olev tegu on taotlevas riigis karistatav xx xxxxx xxxxx jurisdiktsioonile või on seal kriminaalasjadega tegeleva kohtu pädevuses vähemalt edasikaebe staadiumis. Kui taotlev riik on Euroopa Liidu õigusabi konventsiooni liikmesriik, on abi osutamise tingimuseks, et taotluse aluseks olev tegu on taotlevas riigis, täitvas riigis või mõlemas karistatav ja kriminaalasjadega tegeleva kohtu pädevuses vähemalt edasikaebe staadiumis.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud abi hõlmab muu hulgas:

1) süüteomenetluse alustamiseks teabe edastamist;

2) dokumendi Eestis asuvale adressaadile kättesaadavaks tegemist või kättetoimetamist;

3) tõendi, teabe või eseme üleandmist taotlevale riigile;

4) uurimistoimingu läbiviimist;

5) abistamist seoses tsiviilhagi, armuandmise, teistmise või süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamisega, samuti karistuse täitmist, mõistetud rahalist karistust või menetluskulusid puudutava dokumendi kättetoimetamisega või meetmetega, mis on seotud otsuse või selle täitmise edasilükkamise või peatamisega või tingimisi vabastamisega.

(4) Kui taotlev riik on seda soovinud, täidetakse abistamistaotlus taotleva riigi menetlusnõuete kohaselt isegi juhul, kui Eesti õigus samasuguseid nõudeid ette ei näe, niivõrd kui see ei ole vastuolus Eesti õiguse põhimõtetega.

(5) Taotlev riik hüvitab täitvale riigile ettenägematud ja ulatuslikud kulud poolte kokkuleppel.

§ 51. Abistamisest keeldumise alused

(1) Eesti keeldub abistamisest, kui:

1) selle sisuks on vahistamismääruse või kohtulahendi täitmine, välja arvatud käesoleva seaduse § 50 lõike 3 punktis 5 nimetatud juhud;

2) taotluse aluseks on Eesti hinnangul poliitiline või sõjaväeline süütegu;

3) käesoleva seaduse § 50 lõikes 2 sätestatud tingimused ei ole täidetud või § 50 lõikes 4 nimetatud juhul oleks taotluse täitmine vastuolus Eesti õiguse põhimõtetega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 ei kohaldata poliitilisele süüteole Euroopa Liidu õigusabi konventsiooni liikmesriigi taotluse korral.

§ 52. Abistamisest keeldumise täiendavad alused

(1) Eesti võib keelduda abistamisest, kui:

1) taotluse aluseks olev tegu ei ole Eesti karistusseadustiku järgi kuritegu;

2) see võib ohustada Eesti iseseisvust, julgeolekut, avalikku korda või muid olulisi huve, välja arvatud juhul, kui riiklike majandushuvide, välispoliitiliste huvide või muude kaalutluste alusel keeldumine oleks vastuolus Eestile siduva välislepinguga.

(2) Kui välislepinguga ei ole ette nähtud teisiti, võib abistamisest keelduda ka juhul, kui:

1) see on vastuolus Eesti õiguse üldpõhimõtetega, sealhulgas inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist tulenevate nõuetega;

2) taotlev riik ei taga võrreldaval juhtumil abi osutamist Eestile, samuti kui esinevad muud asjaolud, mille tõttu abistamine ei xxx xxxxxx.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 ei kohaldata Euroopa Liidu õigusabi konventsiooni liikmesriigi taotluse korral.

(4) Kui Euroopa Liidu õigusabi konventsiooni või selle lisaprotokolli alusel esitatud taotluse rahuldamisest keeldutakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel ja taotleva riigiga kokkulepet ei saavutata, edastab keskasutus prokuratuuri koostatud selgituse rahuldamisest keeldumise asjaolude kohta teadmiseks Euroopa Liidu Nõukogule.

§ 53. Abistamistaotluse esitamine

(1) Abistamistaotluses peavad sisalduma:

1) andmed taotluse esitanud asutuse kohta;

2) taotluse eesmärk ja põhjendus;

3) võimaluse korral puudutatud isiku samasust ja kodakondsust tuvastada võimaldavad andmed;

4) käesoleva peatüki 3. jao sätete kohaselt nõutavad andmed;

5) viide välislepingule, kui taotlus esitatakse välislepingu alusel.

(2) Kui käesoleva peatüki 3. jaost ei tulene teisiti, võib abistamistaotluse esitada taotleva riigi pädev asutus, sealhulgas taotluse aluseks olevat karistatavat tegu menetlev haldusasutus vahetult Eesti asutusele, kes on Eesti õiguse kohaselt pädev tegema abistamistaotluse sisuks oleva toimingu või algatama taotletud toimingu tegemise menetluse. Euroopa Liidu õigusabi konventsiooni alusel esitatava taotluse võib esitada ka keskasutus vahetult Eesti pädevale asutusele.

§ 54. Abistamistaotluse täitmise üldsätted

(1) Pädev asutus kontrollib taotluse täitmise õiguslikku võimalikkust ja täidab selle.

(2) Kui puuduvad abistamisest keeldumise alused, tuleb abi osutada viivitamata. Abi osutamisest keeldumist tuleb taotlevale riigile põhjendada. Enne lõplikku keeldumist tuleb taotleva riigiga konsulteerida, et hinnata, kas taotlust saab rahuldada osaliselt või tingimustega.

(3) Kui ilmnevad abistamist takistavad või viivitusi põhjustavad asjaolud või on selgunud vajadus taotleva riigi lisatoimingu järele, tuleb sellest taotlevale riigile teatada.

(4) Taotluse täitmise võib edasi lükata, kui see takistaks Eestis toimuvat süüteomenetlust. Abistamise edasilükkamist tuleb taotlevale riigile põhjendada. Enne lõplikku edasilükkamise otsustamist tuleb taotleva riigiga konsulteerida, et hinnata, kas taotlust saab viivitamata rahuldada osaliselt või tingimustega.

(5) Eurojusti kaudu esitatud abistamistaotluse täitmise tulemusena saadud materjalid saadetakse taotlevale riigile Eurojusti kaudu, kui Eurojustiga ei ole kokku lepitud teisiti.

2. jagu

Eesti taotleva riigina

§ 55. Abistamise taotlemine

(1) Eesti võib taotleda välisriigilt abi seoses süüteomenetlusega, samuti süüteomenetluses tehtud lahendiga käesoleva seaduse § 50 lõikes 2 sätestatud tingimustel.

(2) Süüteomenetluses tehtud lahendiga seoses võib abistamist taotleda käesoleva seaduse § 50 lõike 3 punktis 5 nimetatud juhul.

(3) Abistamistaotluses peavad sisalduma käesoleva seaduse § 53 lõikes 1 loetletud andmed.

(4) Abistamistaotluses võib väljendada soovi, et taotlus täidetaks Eesti süüteomenetluse nõuete kohaselt. Sel juhul tuleb täpsustada nende nõuete sisu.

(5) Kui Eesti on andnud taotluse täitmiseks tähtajad, selgitab ta vajaduse korral täitvale riigile tähtaegade põhjendusi ning täitmise viivituse korral kaalub abistamistaotluse asemel või kõrval muude koostöövormide kasutamist.

§ 56. Asutuste pädevus

(1) Kui käesoleva peatüki 3. jaost ei tulene teisiti, võib abistamistaotluse esitada täitva riigi määratud keeles täitva riigi pädevale asutusele, teavitades sellest keskasutust:

1) prokuratuur või prokuratuuriga kooskõlastatult uurimisasutus enne kriminaalmenetluse alustamist või kohtueelses menetluses;

2) xxxxx või prokuratuur kohtulikus kriminaalmenetluses;

3) xxxxx kohtulahendi täitmise staadiumis;

4) väärteo kohtuväline menetleja või xxxxx, xxx abistamist taotletakse väärteomenetluses.

(2) Kui taotlust ei esitata vahetult täitvale riigile, koostab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutus abistamistaotluse ja esitab selle keskasutusele koos tõlkega täitva riigi määratud keelde. Kui käesoleva peatüki 3. jaost ei tulene teisiti, esitab keskasutus abistamistaotluse täitva riigi keskasutusele. Euroopa Liidu õigusabi konventsiooni alusel esitatava taotluse võib esitada ka keskasutus vahetult täitva riigi pädevale asutusele.

(3) Schengeni infosüsteemi riigisisese osa eest vastutaval asutusel on õigus enne abistamistaotluse koostamist lisada Schengeni infosüsteemi teade, et tagada abistamistaotluse täitmiseks vajaliku meetme rakendamine.

3. jagu Erisätted

§ 57. Dokumendi kättesaadavaks tegemine ja kättetoimetamine

(1) Kui abistamistaotluse sisuks on dokumendi adressaadile kättesaadavaks tegemine või kättetoimetamine:

1) peavad taotluses sisalduma adressaadi elu- või asukoha andmed ning võimaluse korral muud kontaktandmed;

2) edastab taotlev riik adressaadile kättesaadavaks tegemiseks või kättetoimetatava dokumendi abistamistaotluse lisana algkeeles, vajaduse korral koos selle olulise osa tõlkega adressaadile arusaadavasse keelde;

3) abistamistaotluses esitatakse käesoleva lõike punktis 2 nimetatud juhul dokumendi lühike kirjeldus täitva riigi määratud keeles.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud abistamistaotlus esitatakse Eesti keskasutusele, kes edastab selle vajaduse korral pädevale asutusele.

(3) Eesti teeb täitva riigina dokumendi adressaadile kättesaadavaks kriminaalmenetluse seadustiku teabe kättesaadavaks tegemise sätete kohaselt, kui sama iseloomuga dokumendi puhul ei ole kriminaalmenetluse seadustikus nõutud kättetoimetamist. Nimetatud juhul, samuti kui taotlev riik on sõnaselgelt soovinud kättetoimetamist, toimetatakse dokument adressaadile kätte kriminaalmenetluse seadustiku kättetoimetamise sätete kohaselt.

(4) Dokumendi kättetoimetamise korral edastab Eesti pädev asutus taotlevale riigile teatise, et dokument toimetati kätte Eesti õiguse kohaselt, samuti adressaadi allkirja ja kuupäevaga kinnituse dokumendi kättesaamise kohta või pädeva asutuse kinnituse, mis sisaldab andmeid dokumendi kättetoimetamise xxx xx viisi kohta. Kui dokumendi kättetoimetamist ei toimu, teatab pädev asutus taotlevale riigile viivitamata kättetoimetamise asjaolud xx xxxxx täitmata jätmise põhjuse.

§ 58. Dokumendi kättetoimetamine posti xxxx

(1) Võimalus dokumendi adressaadile kättesaadavaks tegemiseks või kättetoimetamiseks abistamistaotlusega ei välista õigust toimetada dokument teises riigis asuvale adressaadile kätte posti xxxx, esitamata abistamistaotlust.

(2) Posti xxxx kättetoimetamise korral:

1) lisatakse kättetoimetatavale dokumendile kaaskiri, milles märgitakse, milliselt asutuselt adressaat saab teavet oma õiguste ja kohustuste kohta seoses kättetoimetamisega ning mille olulised osad peavad olema adressaadile arusaadavas keeles;

2) kohaldatakse käesoleva seaduse § 57 lõike 1 punktis 2 sätestatut.

(3) Euroopa Liidu õigusabi konventsiooni liikmesriikide vahel toimub dokumentide kättesaadavaks tegemine ja kättetoimetamine üldjuhul posti xxxx. Täitva riigi abi kasutamine on põhjendatud juhul, kui adressaadi elu- või asukoht on teadmata või taotlev riik ei xxx xxxxxx xxxxxx, taotleva riigi õiguse järgi ei ole posti xxxx kättetoimetamise kinnitus piisav või kui on alust arvata, et posti xxxx teabe edastamine ei ole võimalik, tõhus ega sobiv.

§ 59. Tunnistajat ja eksperti puudutavad erisused

(1) Kui tunnistaja või ekspert ei ilmu teises riigis toimuvale menetlustoimingule, kuhu teda on kutsutud abistamistaotlusega või posti xxxx xxxxx toimetatud kutsega, ei ole lubatud talle ühtegi sanktsiooni kohaldada isegi juhul, kui kutses sisaldub sellekohane hoiatus.

(2) Kui tunnistaja või eksperdi osavõtt teises riigis toimuvast menetlustoimingust on eriti oluline:

1) märgib taotlev xxxx xxxxx asjaolu sõnaselgelt abistamistaotlusse;

2) teatab taotlev riik abistamistaotluses või kohtukutses ligikaudse summa, mida ta maksab tunnistajale või eksperdile päevaraha ja kuluhüvitisena.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul teatab täitev riik taotlevale riigile, kas kutse kätte saanud tunnistaja või ekspert nõustub menetlustoimingule ilmuma. Taotleva riigi palvel võib täitev riik maksta tunnistajale või eksperdile avanssi, mille hüvitab taotlev riik.

(4) Kui tunnistaja või ekspert ilmub teises riigis toimuvale menetlustoimingule, kuhu teda on kutsutud abistamistaotlusega või posti xxxx xxxxx toimetatud kutsega, tasub taotlev xxxx xxxxx päevaraha ning hüvitab transpordikulud elukohast arvestatuna ja elamiskulud vastavalt taotleva riigi standardile.

(5) Kui tunnistaja või ekspert, olenemata tema kodakondsusest, ilmub taotlevas riigis toimuvale menetlustoimingule, kuhu teda on kutsutud abistamistaotlusega või posti xxxx xxxxx toimetatud kutsega, ei ole lubatud selles riigis tema vabadust piirata või teda kahtlustada, süüdistada või karistada seoses süüteoga või süüdimõistmisega, mis on aset leidnud enne tema täitvast riigist lahkumist. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud piirangut ei kohaldata, kui kõnealune isik ei ole 15 päeva jooksul arvates ajast, kui tema kohalolek menetlustoimingus ei olnud enam vajalik, vaatamata võimalusele lahkunud taotlevast riigist, samuti kui ta on pärast sellest riigist lahkumist sinna tagasi pöördunud.

§ 60. Kinnipeetavat tunnistajat puudutavad erisused

(1) Kui taotleva riigi justiitsministeerium on taotlenud täitva riigi justiitsministeeriumilt täitvas riigis vahi all oleva isiku osalemist taotlevas riigis toimuvas menetlustoimingus tõendamise huvides, kuid mitte süüdistatavana kohtumenetluses, antakse see isik üle täitva riigi määratud tähtpäevaks. Eestis kui täitvas riigis on üleantava isiku kirjalik nõusolek üleandmiseks nõutav.

(2) Vahi all oleva tunnistaja üleandmisest keeldutakse, kui:

1) see isik ei xxxx täitvas riigis nõutavat kirjalikku nõusolekut enda üleandmiseks;

2) selle isiku kohalolek on vajalik täitvas riigis toimuvas süüteomenetluses;

3) üleandmine põhjustaks vahi all oleku aja pikenemist või

4) on muud kaalukad põhjused üleandmisest keeldumiseks.

(3) Eesti märgib taotleva riigina käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluses menetlustoimingu nimetuse, millega seoses isiku üleandmist taotletakse, ning selle menetlusõigusliku aluse.

(4) Vahi all olev tunnistaja jääb vahi alla ka taotlevas riigis ja läbisõiduriigis, kui täitev riik ei korralda teisiti. Üleandmise ajal vahi all oldud aeg arvatakse täitvas riigis vahi all oleku xxx xxxxx.

(5) Vahi all oleva tunnistaja läbisõitu taotleb taotleva riigi justiitsministeerium läbisõiduriigi justiitsministeeriumilt, esitades nõutud andmed. Läbisõiduloa andmisest võib keelduda, kui:

1) läbisõiduriik peab süütegu, mida taotlus puudutab, poliitiliseks süüteoks;

2) läbisõit võib ohustada läbisõiduriigi iseseisvust, julgeolekut, avalikku korda või muid olulisi huve;

3) vahi all xxxx xxxx on läbisõiduriigi kodanik.

(6) Käesoleva seaduse § 59 lõikes 5 sätestatut kohaldatakse xx xxxx all olevale tunnistajale, arvestades tema seisundist tulenevaid erisusi.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–6 kohaldatakse niivõrd, kui see on isiku seisundit arvestades võimalik, ka täitvas riigis vangistuses oleva isiku suhtes, kui vangistust täidetakse taotleva riigi kohtuotsuse alusel ja isiku kohalolek taotlevas riigis on vajalik teistmismenetluses.

(8) Taotlev riik hüvitab täitvale riigile vahi all või vangistuses oleva isiku üleandmisega seotud kulud, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

§ 61. Kinnipeetava tunnistaja ülevõtmine

(1) Kui täitev riik viib süüteomenetlust läbi käesoleva seaduse §-s 7 sätestatu kohaselt taotleva riigi süüteomenetluse alustamise võimaldamiseks edastatud teabe alusel ja taotleva riigi justiitsministeerium on taotlenud täitva riigi justiitsministeeriumilt taotlevas riigis vahi all oleva isiku ülevõtmist täitvas riigis toimuvas menetlustoimingus osalemiseks, antakse see isik üle poolte kokkulepitud tähtpäevaks.

(2) Kui täitev riik nõuab ülevõtmisega nõustumiseks vahi all oleva isiku nõusolekut, esitab taotlev riik isiku antud nõusoleku viivitamata täitvale riigile.

(3) Käesoleva seaduse § 60 lõikeid 4 ja 5 kohaldatakse taotlevas riigis vahi all oleva isiku ülevõtmisele.

§ 62. Kahtlustatavat ja süüdistatavat puudutavad erisused

(1) Kui kättetoimetatavaks dokumendiks on Eesti elanikust süüdistatavale adresseeritud kutse taotlevas riigis toimuvale kohtuistungile, peab kutse olema adressaadile esitatud vähemalt 40 päeva enne kohtuistungi toimumist.

(2) Xxx xxxx, olenemata tema kodakondsusest, ilmub teises riigis toimuvale menetlustoimingule, kuhu teda on kahtlustatavana või süüdistatavana kutsutud abistamistaotlusega või posti xxxx kättetoimetatud kutsega, ei ole lubatud selles riigis tema vabadust piirata ega teda kahtlustada, süüdistada või karistada seoses kutses nimetamata süüteoga või süüdimõistmisega, mis on aset leidnud enne tema täitvast riigist lahkumist. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud piirangut ei kohaldata, kui kõnealune isik ei ole 15 päeva jooksul arvates ajast, mil tema kohalolek menetlustoimingus ei olnud enam vajalik, vaatamata võimalusele lahkunud taotlevast riigist, samuti kui ta on pärast sellest riigist lahkumist sinna tagasi pöördunud.

§ 63. Tõendi, teabe xx xxxxx üleandmine

(1) Kui abistamistaotluse sisuks on tõendi, teabe või eseme üleandmine taotlevale riigile, sealhulgas eseme asukoha kindlakstegemine või arestimine, peavad taotluses sisalduma andmed selle aluseks oleva süüteo kohta, sealhulgas selle toimepanemise aeg, xxxx xx muud tehiolud.

(2) Täitev riik kohaldab tõendi või teabe taotlevale riigile üleandmisel oma õigust.

(3) Tõendiks oleva dokumendi või teabe, samuti menetlusdokumendi või -teabe üleandmise taotluse korral antakse taotlevale riigile üle kõnealuse dokumendi kinnitatud koopia või tehakse

kõnealune teave taotlevale riigile kättesaadavaks. Kui taotlev riik on sõnaselgelt taotlenud originaaldokumendi üleandmist, täidab täitev xxxx xxxxx juhul, kui kaalukad asjaolud ei välista dokumendi üleandmist.

(4) Täitev riik võib originaaldokumendi või muu eseme üleandmise edasi lükata, kui see on vajalik täitvas riigis toimuvas süüteomenetluses.

(5) Taotlev riik tagastab originaaldokumendi või muu eseme täitvale riigile esimesel võimalusel, kui täitev riik ei ole teatanud tagastamise ebavajalikkusest. Täitev riik võib lugeda eseme tagastamise ebavajalikuks ka juhul, kui see tagastatakse omanikule, kahjustamata kolmanda isiku õigusi.

(6) Taotleva riigi poolt süüteomenetluse läbiviimise eesmärgil taotletud süüteomenetlusalane kohtu valduses olev teave tehakse taotleva riigi pädevale asutusele kättesaadavaks samas ulatuses, xxx xxxx tehtaks Eesti pädevale asutusele. Muul eesmärgil, sealhulgas tsiviilkohtumenetluse läbiviimiseks, tehakse nimetatud teave taotleva riigi pädevale asutusele kättesaadavaks ulatuses ja viisil, mida Eesti seadus võimaldab. Käesoleva lõike teises lauses nimetatud juhul esitab taotluse süüteomenetlusalase teabe saamiseks taotleva riigi justiitsministeerium Eesti justiitsministeeriumile.

§ 64. Eseme asukoha kindlakstegemise ja arestimise erisused

(1) Kui abistamistaotluse sisuks on eseme asukoha kindlakstegemine või arestimine:

1) kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 63 sätestatut, arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi;

2) peab taotluses sisalduma taotlevas riigis tehtud eseme üleandmise taotluse aluseks olev menetlusotsustuse originaal või koopia või selle puudumisel kinnitus, et selline menetlusotsustus oleks tehtud vara asumise korral taotlevas riigis.

(2) Eesti täitva riigina kohaldab eseme asukoha kindlakstegemisel ja arestimisel oma õigust. Eesti võib täitva riigina kohaldada eseme asukoha kindlakstegemisel ja arestimisel vastastikkuse põhimõtet taotleva riigi suhtes, kes on seadnud tingimuseks taotluse aluseks xxxxx xxx karistatavuse mõlema riigi õiguse kohaselt või nõude, et nimetatud teo puhul peab olema võimalik isiku väljaandmine.

(3) Eesti võib täitva riigina kriminaalmenetluse seadustiku sätete kohaselt arestida või xxx xxxxx ning taotlevale riigile üle anda:

1) asitõendi taotluse aluseks oleva süüteo menetluses;

2) taotluse aluseks oleva süüteoga saadud vara, kahjustamata kolmanda isiku õigusi.

(4) Eestis täitva riigina on eseme üleandmise otsustamiseks pädev eseme asukoha järgne maakohus, kes lahendab eseme üleandmise küsimuse kirjalikus menetluses.

(5) Kohtu määruses eseme üleandmise kohta märgitakse:

1) üleantava vara nimetus ja asukoht ning võimaluse korral vara omaniku või valdaja nimi;

2) läbivaadatud taotluse sisu;

3) otsustus eseme üleandmise kohta xx xxxxx põhjendus.

(6) Jõustunud määrus eseme üleandmiseks edastatakse taotluse saanud pädevale asutusele, kes teavitab taotlevat riiki. Eseme üleandmise taotlevale riigile korraldab Politsei- ja Piirivalveamet.

§ 65. Uurimistoimingu läbiviimine

(1) Kui abistamistaotluse sisuks on uurimistoiminguga tõendite kogumine, peavad taotluses sisalduma andmed selle aluseks oleva süüteo kohta, sealhulgas selle toimepanemise aeg, xxxx xx muud tehiolud.

(2) Täitev riik kohaldab uurimistoimingu läbiviimisel oma õigust.

(3) Kui taotlev riik on seda sõnaselgelt taotlenud, kuulatakse tunnistaja või ekspert üle vande all, kui täitva riigi õigus seda võimaldab.

(4) Kui taotlev riik on seda sõnaselgelt taotlenud, teatab täitev xxxx xxxxx uurimistoimingu läbiviimise xxx xx koha ning võib lubada taotleva riigi ametiisiku ja asjast huvitatud isiku kohalolekut uurimistoimingu läbiviimisel.

(5) Taotlev riik hüvitab täitvale riigile täitva riigi territooriumil eksperdi kaasamisega tekkinud kulud, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

§ 66. Audiovisuaalse kaugülekuulamise erisused

(1) Kui täitva riigi territooriumil viibival tunnistajal või eksperdil ei ole soovitatav või võimalik ilmuda taotlevas riigis toimuvale menetlustoimingule, võib taotlev riik taotleda tema audiovisuaalset kaugülekuulamist.

(2) Kaugülekuulamise taotluses peavad sisalduma:

1) põhjendus, miks tunnistaja või eksperdi osalemine taotlevas riigis toimuvas menetlustoimingus ei ole soovitatav või võimalik;

2) ülekuulamist taotleva riigi pädeva asutuse ja ametiisiku andmed.

(3) Täitev riik võib kaugülekuulamise taotluse täitmisest keelduda, kui see ei ole täitva riigi õiguse kohaselt lubatav või kui selleks puuduvad tehnilised vahendid. Taotlev riik võib poolte kokkuleppel varustada täitvat riiki kaugülekuulamiseks vajalike tehniliste vahenditega.

(4) Poolte kokkuleppega määratakse kaugülekuulamise toimumise aeg xx xxxx, samuti meetmed, mida on vaja kohaldada tunnistaja või eksperdi kaitseks. Pooled võivad kokku leppida, kuidas toimub ülekuulamise audio-videosalvestamine.

(5) Täitva riigi pädev asutus:

1) kutsub ülekuulatava täitva riigi õiguse kohaselt audiovisuaalse kaugülekuulamise kohta;

2) osaleb oma ametiisiku kaudu kaugülekuulamisel, vajaduse korral koos tõlgiga, ning tagab ülekuulatava isikusamasuse tuvastamise ja ülekuulamise kooskõla täitva riigi õiguspõhimõtetega;

3) korraldab taotleva riigi või ülekuulatava põhjendatud taotluse korral ülekuulatavale tõlke;

4) koostab pärast kaugülekuulamise lõppemist selle kokkuvõtte, milles märgitakse ülekuulamise aeg xx xxxx, ülekuulatava ja muude ülekuulamisel osalenud isikute nimed ja ametikohad, ülekuulatava antud kinnitus või xxxxx xx ülekuulamise tehnilised tingimused, ning edastab selle kokkuvõtte taotlevale riigile;

5) kohaldab täitva riigi õiguses ettenähtud meetmeid, kui ülekuulatav ei täida ütluste andmise kohustust, välja arvatud juhul, kui tal on taotleva või täitva riigi õiguse kohaselt õigus ütluse andmisest keelduda, samuti kui ta ei xxxx teadvalt tõeseid ütlusi.

(6) Taotleva riigi pädev asutus korraldab kaugülekuulamise taotleva riigi õiguse kohaselt kas vahetult või kasutades täitva riigi abi.

(7) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse poolte kokkuleppel ka kahtlustatava või süüdistatava kaugülekuulamisel, kui selleks on olemas kahtlustatava või süüdistatava nõusolek.

(8) Taotlev riik hüvitab täitvale riigile kaugülekuulamiseks vajalikud sidekulud, tõlgi kaasamisega seotud kulud ning tunnistaja või eksperdi päevaraha ja transpordikulud elukohast ülekuulamise kohta, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

§ 67. Telefonitsi kaugülekuulamise erisused

(1) Taotlev riik võib taotleda täitva riigi territooriumil viibiva tunnistaja või eksperdi kaugülekuulamist telefonitsi. Kahtlustatava ja süüdistatava telefonitsi kaugülekuulamine ei ole lubatud.

(2) Telefonitsi kaugülekuulamise taotluses peavad sisalduma:

1) ülekuulatava tunnistaja või eksperdi antud nõusolek telefonitsi kaugülekuulamiseks;

2) ülekuulamist läbi viiva taotleva riigi pädeva asutuse ja ametiisiku andmed.

(3) Täitev riik võib telefonitsi kaugülekuulamise taotluse täitmisest keelduda, kui see ei ole täitva riigi õiguse kohaselt lubatav, samuti kui ülekuulatav ei ole sellega nõustunud.

(4) Poolte kokkuleppega määratakse kaugülekuulamise toimumise aeg xx xxxx ning tehnilised tingimused. Täitev riik võib seada tingimuseks, et telefonitsi kaugülekuulamisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 66 lõike 5 punktides 2, 3 ja 5 sätestatut. Pooled võivad kokku leppida, kuidas toimub ülekuulamise salvestamine.

(5) Täitva riigi pädev asutus teatab ülekuulatavale täitva riigi õiguse kohaselt kaugülekuulamise aja, koha ja tingimused ning tuvastab ülekuulatava isikusamasuse.

(6) Taotlev riik hüvitab täitvale riigile telefonitsi kaugülekuulamiseks vajalikud sidekulud, tõlgi kaasamisega seotud kulud ning tunnistaja või eksperdi päevaraha ja transpordikulud elukohast ülekuulamise toimumise kohta, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

§ 68. Piiriülese jälgimise erisused

(1) Schengeni konventsiooni liikmesriigi taotlusel võib teine liikmesriik võimaldada oma territooriumil jätkata isiku jälgimist seoses kuriteokahtlusega või vajadusega aidata xxxxx kahtlustatava isiku tuvastamisele või asukoha kindlakstegemisele. Piiriülese jälgimise tingimuseks on, et abistamistaotluse alus on kuritegu, mille puhul on võimalik isiku väljaandmine. Taotluse rahuldamisel võib täitev riik seada lisatingimusi.

(2) Piiriüleseks jälgimiseks on pädevad taotleva riigi pädevaks tunnistatud ametiisikud, samuti taotleva riigi sellekohase taotluse korral täitva riigi ametiisikud, ning see peab toimuma kooskõlas Schengeni konventsiooni artikli 40 lõikes 3 sätestatud põhimõtetega. Eestis on pädevad ametiisikud Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti ning Maksu- ja Tolliameti ametiisikud.

(3) Eestis on piiriülese jälgimise taotluse esitamiseks ja täitmiseks pädev asutus prokuratuur.

(4) Eesti taotleva riigina võib piiriülese jälgimise taotluse esitada kriminaalmenetluse seadustiku

§ 1262 lõikes 2 loetletud kuritegude kohtueelses menetluses.

(5) Edasilükkamatul juhul võib Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädev ametiisik jätkata jälgimist teise liikmesriigi territooriumil tingimusel, et:

1) kuritegu, milles jälgitavat isikut kahtlustatakse, on Schengeni konventsiooni artikli 40 lõike 7 loetelus;

2) piiri ületamisest teatatakse viivitamata selle riigi taotluse täitmiseks pädevale asutusele, kus jälgimine jätkub;

3) piiriülese jälgimise taotlus koos selgitusega edasilükkamatu jälgimise põhjendatuse kohta esitatakse esimesel võimalusel riigile, kus jälgimine jätkub;

4) järgitakse Schengeni konventsiooni artikli 40 lõikes 3 sätestatud põhimõtteid;

5) jälgimine lõpetatakse, xxx xxxx, xxx jälgimine jätkub, pärast käesoleva lõike punktis 2 nimetatud teavituse või punktis 3 nimetatud taotluse saamist selle lõpetamist nõuab või kui see riik ei ole pärast viie tunni möödumist piiri ületamisest jälgimise jätkamiseks luba andnud.

(6) Eesti territooriumil piiriülese jälgimise jätkamiseks viie tunni vältel ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul ja tingimuste täitmise korral vaja kriminaalmenetluse seadustiku § 1265 lõikes 1 nimetatud varjatud jälgimise luba.

§ 69. Postisaadetise varjatud läbivaatuse erisused

(1) Kui abistamistaotluse alus on süütegu, mille puhul on võimalik isiku väljaandmine, ning selle sisuks on postisaadetise varjatud läbivaatus, otsustatakse taotluse rahuldamine ning täidetakse see täitva riigi õiguse kohaselt.

(2) Eestis on postisaadetise varjatud läbivaatuse taotluse esitamiseks ja täitmiseks pädevad kriminaalmenetluse seadustiku § 1262 lõikes 1 nimetatud jälitusasutused.

§ 70. Ühine uurimisrühm

(1) Kaks või enam riiki võivad omavahelise kokkuleppega moodustada ühise uurimisrühma abistamistaotluse alusel, milles sisaldub uurimisrühma koosseisu ettepanek. Selline uurimisrühm moodustatakse eelkõige juhul, kui süüteomenetlusel on seoseid mitme riigiga või xxx xxxx riiki uurivad omavahel seotud süütegusid ning on vaja menetlusi koordineerida.

(2) Uurimisrühma moodustamise kokkuleppes määratletakse uurimisrühma:

1) konkreetne eesmärk, mille sisuks on süüteo uurimise läbiviimine ühe või mitme osalisriigi (edaspidi tegutsemisriik) territooriumil;

2) tegutsemise tähtaeg, mida võib osalisriikide kokkuleppel pikendada;

3) tegutsemise tingimused;

4) koosseis.

(3) Eestis on taotleva või täitva riigina pädevad asutused uurimisrühma käsitleva taotluse esitamisel, selle täitmise otsustamisel ja uurimisrühma moodustamise kokkuleppe sõlmimisel prokuratuur ja Eurojusti Eesti liige.

(4) Ühist uurimisrühma juhib selle osalisriigi pädeva asutuse ametiisik, kus uurimisrühm tegutseb, tegutsemisriigi õigusest tuleneva pädevuse alusel. Uurimisrühm tegutseb uurimisrühma xxxx juhtimisel tegutsemisriigi õiguse alusel. Uurimisrühma liikmed, kes on tegutsemisriigiks mitte oleva osalisriigi pädeva asutuse ametiisikud, arvestavad tingimusi, mis on nende osalisriigi seatud ja väljendatud uurimisrühma moodustamise kokkuleppes.

(5) Kui osalisriik ei ole tegutsemisriik, võib selle pädeva asutuse ametiisik uurimisrühma liikmena:

1) osaleda tegutsemisriigis läbiviidavas uurimistoimingus, kui uurimisrühma juht ei ole tegutsemisriigi õiguse kohaselt otsustanud teisiti;

2) uurimisrühma xxxx ülesandel läbi viia uurimistoimingut tegutsemisriigis, kui tegutsemisriigi õigus seda võimaldab ning selle on heaks kiitnud muu uurimisrühma osalisriigi ja kõnealuse osalisriigi pädevad asutused;

3) taotleda oma riigi pädevalt asutuselt uurimistoimingu tegemist vastavalt selle riigi õigusele;

4) edastada oma riigi õiguse kohaselt ja oma pädevuse piires uurimisrühmale selle eesmärgi saavutamiseks vajalikku teavet, mis on kogutud tema riigis.

(6) Tegutsemisriik:

1) korraldab uurimisrühma tegevust toetavat struktuuri ja organisatsioonilisi tingimusi;

2) taotleb abistamistaotlusega või muul õiguslikul alusel osalisriigiks mitte oleva riigi abi, kui see on vajalik ühise uurimisrühma eesmärgi saavutamiseks.

(7) Teavet, mida uurimisrühma liige õiguspäraselt valdab uurimisrühma liikmena, kuid mida tema riik ei xxxxx xxxx alusel, võib kasutada:

1) uurimisrühma eesmärgi saavutamiseks;

2) teabe päritoluriigi eelneval nõusolekul muu süüteo avastamiseks ja menetlemiseks;

3) selleks, et xxx xxxxx vahetut ja tõsist ohtu avalikule korrale, kui sellega ei kahjustata käesoleva lõike punktis 2 nimetatud nõusoleku tingimust;

4) muul eesmärgil, kui osalisriigid on selles kokku leppinud.

(8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 2 nimetatud juhul võib teabe päritoluriik keelduda nõusoleku andmisest üksnes juhul, kui see kahjustaks selles riigis läbiviidavat süüteomenetlust või kui oleks alus keelduda abistamistaotluse täitmisest.

(9) Poolte kokkuleppel ning tingimusel, et osalisriikide õigus seda võimaldab, võib uurimisrühma töösse kaasata isikuid, kes ei ole uurimisrühma osalisriigi pädeva asutuse ametiisikud. Kaasatud isikutel ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud õigusi.

§ 71. Välisriigi ametiisiku seisund

(1) Käesoleva seaduse §-dega 68–70 hõlmatud menetlustoimingutes osalev välisriigi ametiisik on karistusõiguslikult võrdne täitva riigi või tegutsemisriigi ametiisikuga.

(2) Käesoleva seaduse §-dega 68–70 hõlmatud menetlustoimingutes osaleva välisriigi ametiisiku tekitatud kahju hüvitab riik, mida ta esindab, täitva või tegutsemisriigi õiguse kohaselt. Täitev või tegutsemisriik heastab välisriigi ametiisiku tekitatud kahju samadel tingimustel, nagu heastaks ta täitva või tegutsemisriigi ametiisiku tekitatud kahju. Kui täitev või tegutsemisriik hüvitab välisriigi ametiisiku tekitatud kahju kannatanule või tema õigusjärglasele, võib selle asjassepuutuvalt välisriigilt täielikult sisse nõuda. Kahjustamata riigi nõudeid kolmandate isikute vastu, hoidub riik muu kahju hüvitamise nõudmisest välisriigilt. Riigid võivad kokku leppida teisiti.

§ 72. Teabe salajane pealtkuulamine ja -vaatamine

(1) Euroopa Liidu õigusabi konventsiooni liikmesriigi taotlusel ning konventsioonis sätestatu kohaselt võib teine liikmesriik elektroonilise side võrgu kaudu:

1) edastatavat teavet salaja pealt kuulata või vaadata ning selle vahetult edastada taotlevale riigile;

2) edastatava teabe salvestada ja salvestise edastada taotlevale riigile.

(2) Eestis on teabe salaja pealtkuulamise ja -vaatamise taotluse esitamiseks ja täitmiseks pädevad asutused Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ning Maksu- ja Tolliamet.

§ 73. Pangaandmete edastamine

(1) Euroopa Liidu õigusabi konventsiooni liikmesriigi taotlusel ning konventsiooni lisaprotokollis sätestatud tingimuste ja korra kohaselt võib täitev riik:

1) välja selgitada ja taotlevale riigile edastada teabe taotlevas riigis kuriteos kahtlustava või süüdistatava nimel ja kasutada olevate pangakontode ning nende kontodega seotud üksikasjade, sealhulgas tehingupartnerite kontode kohta;

2) jälgida käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kontol toimuvat reaalajas ning sel viisil saadud teabe edastamist taotlevale riigile.

(2) Eestis on pangaandmete edastamise taotluse esitamiseks ja täitmiseks pädevad kriminaalmenetluse seadustiku § 1262 lõikes 1 nimetatud jälitusasutused.

§ 74. Tunnistajakaitse

Kui abistamistaotluse sisuks on tunnistajakaitse, korraldavad pooled selle täitmise kokkuleppel oma riigi õigust kohaldades.

§ 75. Ennetavad menetluse tagamise vahendid

(1) Taotleva riigi palvel võib täitev riik kohaldada oma õiguses võimalikke meetmeid abistamistaotluse esemeks oleva tõendi hävimise või kadumise vältimiseks, olukorra muutumise vältimiseks või ohustatud huvide kaitseks, sealhulgas enne abistamistaotluse esitamist. Täitev riik võib seada meetme kohaldamisele tingimusi, sealhulgas tähtaja. Toiming protokollitakse täitva riigi õiguse kohaselt.

(2) Interpoli kaudu esitatud taotluse või Schengeni infosüsteemis xxxxx xxxxx alusel võib Eestis arestida eseme, mille asukoha kindlakstegemist on taotletud. Kui taotlev riik ei xxxxx xxxxx esitamisest kahe kuu jooksul eseme üleandmise taotlust, vabastatakse ese aresti alt.

5. peatükk Süüteomenetluse üleandmine

1. jagu Üldsätted

§ 76. Menetluste paljusus

(1) Kui süüteomenetluse alustamisel või selle läbiviimise käigus on süüteo menetlemiseks pädevale asutusele teada, et teises riigis viiakse läbi süüteomenetlust sama isiku (edaspidi menetlusalune isik) poolt sama teo toimepanemise suhtes, mis ei ole poliitiline ega sõjaväeline süütegu, kaalub nimetatud asutus menetlusest loobumist, selle peatamist või selle üleandmist.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludel süüteomenetlusest ei loobuta xx xxxx ei peatata, teavitab süüteo menetlemiseks pädev asutus sellest riiki, kus sama isiku poolt sama teo toimepanemise suhtes menetlust läbi viiakse. Teavitatakse aegsasti, hiljemalt enne süüteoasja lõpetava lahendi tegemist teavitavas riigis.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teavituse saatmise ajal ei xxx xxxx saatnud ega saanud riigis xxxxx xxxxx süüdistatava suhtes kohtumenetlus alanud, räägivad nimetatud riikide pädevad asutused käesoleva seaduse §-s 77 sätestatut arvesse võttes läbi, millises riigis tuleks süüteomenetlus läbi viia. Süüteoasja lõpetava lahendi tegemine lükatakse läbirääkimiste korral kuni 30 päeva võrra edasi teavituse saatmisest arvates.

(4) Kui see on süüteomenetluses tõe väljaselgitamise või menetlusalusele isikule kohase karistusõigusliku meetme kohaldamise huvides, räägivad puudutatud riikide süütegu menetlevad asutused süüteomenetluse ühte riiki koondamise otstarbekuse hindamiseks läbi ka juhul, kui eri riikides viiakse läbi menetlust:

1) sama isiku või isikute grupi poolt eri süütegude toimepanemise suhtes;

2) sama grupi liikmete poolt sama teo toimepanemise suhtes.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 nimetatud läbirääkimiste tulemusel otsustatakse koondada süüteomenetlus ühte riiki, on sellel xxxxx tagajärjed kui süüteomenetluse üleandmisel taotluse alusel.

(6) Eesti võib jätta käesolevas paragrahvis sätestatu kohaldamata, kui:

1) tegemist on poliitilise või sõjaväelise süüteoga;

2) sama teo eest võib vähemalt ühes puudutatud riigis karistust kohaldada ainult haldusasutus;

3) puudutatud riikide vahel puudub välisleping ja teine riik ei taga võrreldaval juhtumil Eesti teavitamist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaselt või ei asu läbirääkimistesse lõikes 3 sätestatu kohaselt.

§ 77. Menetluse üleandmise üldised tingimused

(1) Taotlev riik võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluse olemasolul üle anda menetluse teo suhtes, mis on seal kriminaalasjadega tegeleva kohtu pädevuses vähemalt edasikaebe staadiumis, samuti lõikes 3 sätestatud tingimustel sellise teo suhtes jõustunud süüdimõistva otsuse täitmise, kui täitvas riigis:

1) on süütegu võimalik menetleda xx xxxxx eest karistust kohaldada täitva riigi õiguse kohaselt või

2) oleks süütegu võimalik menetleda xx xxxxx eest samadel asjaoludel karistust kohaldada, kui see oleks toime pandud täitva riigi territooriumil (edaspidi subsidiaarjurisdiktsioon).

(2) Süüteomenetluse võib üle anda, kui:

1) menetlusalune isik on täitva riigi alaline elanik;

2) menetlusalune isik on täitva riigi kodanik või pärit täitvast riigist;

3) täitvas riigis viiakse või hakatakse viima xxxxx vabaduskaotuslikku karistust menetlusaluse isiku suhtes;

4) täitvas riigis viiakse läbi sama või muu teoga seoses süüteomenetlust menetlusaluse isiku suhtes;

5) tõe väljaselgitamine täitvas riigis on tõenäolisem, eeskätt seal paiknevate tõendite tõttu;

6) menetlusaluse isiku kohalolekut kohtumenetluses on tõenäolisem tagada täitvas kui taotlevas riigis;

7) menetlusaluse isiku süüdimõistmise korral on tema rehabiliteerimise väljavaated suuremad täitvas riigis kui taotlevas riigis;

8) menetlusaluse isiku süüdimõistmise korral on karistuse täitmine täitvas riigis tõenäolisem kui taotlevas riigis, arvestades ka väljaandmise võimalikkust.

(3) Jõustunud süüdimõistva otsuse täitmist võib käesoleva peatüki sätete kohaselt taotleda, kui:

1) esineb vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud süüteomenetluse üleandmise alus, kusjuures süüdimõistetule kohaldatakse menetlusaluse isiku kohta sätestatut;

2) taotlevas riigis ei ole võimalik süüdimõistvat otsust täita;

3) süüdimõistvat otsust ei ole võimalik täita väljaandmistaotluse alusel ja

4) süüdimõistvat otsust ei ole võimalik täita kohtulahendi tunnustamise taotluse alusel.

§ 78. Menetluse üleandmisel kohaldatavad põhimõtted

(1) Taotleva riigi ametiisik loetakse karistusõiguslikult võrdseks täitva riigi ametiisikuga. Taotleva riigi avaliku institutsiooni või avaliku hüve vastu suunatud süütegu loetakse võrdseks täitva riigi avaliku institutsiooni või avaliku hüve vastu suunatud süüteoga.

(2) Kui taotlus on esitatud välislepingu alusel ja taotluse aluseks olevat tegu saaks menetleda ainult subsidiaarjurisdiktsiooni alusel, pikendab taotluse esitamine täitva riigi õiguses kehtivaid aegumis- ja menetlustähtaegu kuue kuu võrra.

(3) Aegumistähtaja ja muude menetlustähtaegade arvutamisel võetakse arvesse taotlevas riigis toimunud tegusid ja sündmusi, nagu need oleks aset leidnud täitvas riigis.

(4) Taotleva riigi õiguse kohaselt süüteomenetluses tehtud menetlustoimingul on samasugune mõju, nagu see oleks tehtud täitvas riigis toimuvas süüteomenetluses. Täitev riik ei omista taotlevas riigis tehtud toimingule suuremat tõendamisjõudu, kui sellel oleks olnud taotlevas riigis.

2. jagu

Eesti täitva riigina

§ 79. Menetluse ülevõtmisest keeldumise alused

(1) Eesti keeldub süüteomenetluse ülevõtmisest, kui:

1) käesoleva seaduse § 77 lõikes 1 sätestatud tingimused ei ole täidetud;

2) menetlusalune isik on Eestis või xxxx riigis taotluse aluseks oleva teoga seoses lõplikult õigeks või süüdi mõistetud;

3) taotluse esitamise ajal on menetletav süütegu taotleva riigi õiguse kohaselt aegunud;

4) on alust arvata, et taotluse aluseks on isiku süüdistamine või karistamine tema rassi, rahvuse, usuliste või poliitiliste tõekspidamiste pärast;

5) taotluse aluseks on Eesti hinnangul poliitiline või sõjaväeline süütegu;

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud keeldumise alust ei kohaldata poliitilisele süüteole Euroopa Liidu õigusabi konventsiooni liikmesriigi taotluse korral.

§ 80. Menetluse ülevõtmisest keeldumise täiendavad alused

(1) Eesti võib keelduda süüteomenetluse ülevõtmisest, kui:

1) see on vastuolus Eesti õiguse üldpõhimõtetega, sealhulgas inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist tulenevate nõuetega, või Eesti rahvusvaheliste kohustustega;

2) süütegu, mille alusel taotlus on esitatud, on toime pandud väljaspool taotleva riigi territooriumi;

3) menetlusalune isik ei ole Eesti alaline elanik;

4) menetlusalune isik ei ole Eesti kodanik ega olnud teo toimepanemise ajal Eesti alaline elanik;

5) taotluse aluseks olev tegu allub Eesti jurisdiktsioonile, kuid selle aegumistähtaeg on taotluse saamise ajaks möödunud;

6) taotluse aluseks olevat tegu saaks menetleda ainult subsidiaarjurisdiktsiooni alusel, kuid selle aegumistähtaeg koos käesoleva seaduse § 78 lõikes 2 nimetatud kuuekuulise pikendusega on taotluse saabumise ajaks möödunud;

7) taotluse alused on faktiliselt või õiguslikult põhjendamatud;

8) taotlev riik on rikkunud välislepingus sätestatud menetluskorda xx xxxx ei ole võimalik parandada;

9) menetlusaluse isiku suhtes on Eestis sama teoga seoses jäetud süüteomenetlus alustamata või see on lõpetatud ning puuduvad asjaolud, mis õigustaks menetluse jätkamist;

(2) Kui välislepinguga ei ole ette nähtud teisiti, võib Eesti keelduda süüteomenetluse ülevõtmisest ka juhul, kui:

1) see võib ohustada Eesti iseseisvust, julgeolekut, avalikku korda või muid olulisi huve, välja arvatud juhul, kui riiklike majandushuvide, välispoliitiliste huvide või muude kaalutluste alusel keeldumine oleks vastuolus Eestile siduva välislepinguga;

2) taotlev riik ei taga võrreldaval juhtumil menetluse ülevõtmist Eestilt, samuti kui esinevad muud asjaolud, mille tõttu menetluse ülevõtmine ei xxx xxxxxx.

§ 81. Üleandmistaotluse esitamine ja menetlus

(1) Taotluses peavad sisalduma:

1) andmed taotluse koostanud pädeva asutuse kohta;

2) menetluse üleandmise alus või alused;

3) võimaluse korral menetlusaluse isikusamasust ja kodakondsust tuvastada võimaldavad andmed;

4) süüteomenetluses kogutud teave ja tehtud menetlustoimingute andmed toimikus või nende kinnitatud koopia;

5) teave aegumise arvutamise ja aegumise katkemise kohta, kui see on asjakohane;

6) viide välislepingule, kui taotlus esitatakse välislepingu alusel.

(2) Kui menetlusalune isik on Eestis vahi all või vangistuses, võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud teabe edastada viieteistkümne päeva jooksul taotluse saabumisest arvates.

(3) Keskasutus edastab taotluse prokuratuurile, kes:

1) otsustab menetluse ülevõtmise või sellest keeldumise ning menetluse ülevõtmise korral menetluse staadiumi Eestis;

2) esitab menetlusaluse isiku elu- või asukohajärgsele maakohtule, Eestis elu- või asukohta mitte omava isiku puhul Harju Maakohtule, taotluse menetluse ülevõtmise või sellest keeldumise ning menetluse ülevõtmise korral menetluse staadiumi Eestis otsustamiseks kirjalikus menetluses, kui süütegu on kohtumenetluse või süüdimõistva otsuse täitmise staadiumis.

(4) Kui taotluse aluseks olevat tegu saaks menetleda ainult subsidiaarjurisdiktsiooni alusel, teatab pädev asutus taotluse saamisest menetlusalusele isikule ning annab talle tähtaja kirjaliku seisukoha esitamiseks. Pädev asutus ei tee taotluse suhtes otsust enne nimetatud tähtaja lõppemist.

(5) Kui taotlevas riigis on süüteomenetluse alustamiseks nõutav süüteokaebus ja see on esitatud, loetakse see võrdseks Eestis esitatud nõutava süüteokaebusega. Kui taotlevas riigis ei ole süüteokaebus nõutav ja Eestis on see nõutav, annab Eesti pädev asutus isikule, kellel oleks õigus süüteokaebus esitada, ühekuulise tähtaja kirjaliku vastuväite esitamiseks ning võib vastuväite puudumisel süüteomenetluse üle xxxxx xxxx kaebuseta.

(6) Kui pädev asutus on otsustanud süüteomenetluse üle xxxxx või ülevõtmisest keelduda, teavitab ta sellest viivitamata taotlevat riiki.

§ 82. Väärtegu puudutava taotluse menetluse erisused

(1) Kui Eestis liigitub taotluse aluseks olev tegu väärteoks, edastab prokuratuur taotluse pärast selle saamist väärteo kohtuvälisele menetlejale.

(2) Väärteo kohtuväline menetleja teatab taotlevale riigile taotluse aluseks xxxxx xxx liigitumisest väärteoks ja selgitab Eestis kehtivaid väärteomenetluse tingimusi.

(3) Väärteo kohtuväline menetleja ei otsusta taotluse rahuldamist või sellest keeldumist enne, kui taotleval riigil on olnud mõistliku aja jooksul võimalus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatele reageerida.

§ 83. Menetluse ülevõtmise tagajärjed

(1) Eestis ülevõetud menetlust läbi viiv asutus võib taotluse alusel üle võetud süüteomenetlusest pärast menetluse ülevõtmise otsustamist loobuda, kui:

1) ilmneb käesoleva seaduse § 79 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud keeldumise alus;

2) Eestis ei ole võimalik tagada menetlusaluse isiku kohalolekut kohtumenetluses;

3) Eestis ei ole võimalik tagada süüteomenetluse tulemusena mõistetava karistuse täitmist;

4) enne kohtuvälise menetleja karistusotsuse tegemist väärteomenetluses või kohtumenetluse algust kriminaalmenetluses ilmneb käesoleva lõike punktis 1 nimetamata keeldumise alus;

5) taotleva riigiga on nii kokku lepitud.

(2) Kui taotluse aluseks olevat tegu saab menetleda ainult subsidiaarjurisdiktsiooni alusel, lõpetab Eesti ülevõetud süüteomenetluse sellise asjaolu ilmnemisel, mis välistab süüteo eest karistamise taotlevas riigis. Selliseks asjaoluks on muu hulgas amnestia ja seadusemuudatus, mis välistab teo karistatavuse.

(3) Eestis ülevõetud menetlust läbi viiv asutus teavitab taotlevat riiki:

1) ülevõetud süüteomenetlusest loobumisest või selle lõpetamisest käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud alusel;

2) toimunud menetluse tulemustest, edastades koopiad menetluses tehtud otsustest xxxx xxxx tõlkimata.

§ 84. Menetluse tagamise vahendid

(1) Kui taotlev riik on teatanud kavatsusest esitada taotlus teo alusel, mida saaks menetleda ainult subsidiaarjurisdiktsiooni alusel, võib kahtlustava või süüdistatava vahistada kriminaalmenetluse seadustiku vahistamise sätete kohaselt, kui kahtlustatav või süüdistatav võib menetlusest kõrvale hoiduda või kõrvaldada tõendeid. Pädev asutus teavitab taotlevat riiki vahistuse kohaldamisest või kohaldamata jätmisest.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamise eelduseks on, et taotlev riik esitab:

1) kinnituse, et isiku suhtes on taotlevas riigis tehtud vahistamismäärus või muu samaväärne määrus;

2) andmed taotluse aluseks oleva süüteo kohta, sealhulgas selle toimepanemise aeg, xxxx xx muud tehiolud;

3) menetlusaluse isikusamasust tuvastada võimaldavad andmed ning tema võimalikult täpse kirjelduse.

(3) Kui taotlust ei ole otsustatud rahuldada, võib käesoleva paragrahvi lõike 1 kohane vahistamine xxxxx xxxx 40 päeva.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt vahistatud isik vabastatakse ka juhul, kui:

1) taotleva riigi üleandmistaotlus ei ole saabunud 18 päeva jooksul vahistuse kohaldamisest arvates;

2) taotlev riik ei ole esitanud käesoleva seaduse § 81 lõike 1 punktis 4 nimetatud teavet § 81 lõikes 2 sätestatud tähtajal.

(5) Kui taotlev riik on esitanud taotluse, võib süüteomenetluse tagamiseks kohaldada Eesti õiguses ettenähtud tõkendeid ja menetluse tagamise vahendeid, mis oleksid kohaldatavad juhul, kui taotluse aluseks olev tegu oleks toime pandud Eesti territooriumil.

(6) Menetluse tagamise vahendi kohaldamine lõpetatakse, kui:

1) Eesti õigus nii ette näeb;

2) Eesti keeldub süüteomenetlust üle võtmast, loobub ülevõetud süüteomenetlusest või otsustab süüteomenetlust mitte alustada või seda mitte jätkata;

3) taotlev riik võtab taotluse tagasi enne Eesti otsust menetluse ülevõtmise kohta.

3. jagu

Eesti taotleva riigina

§ 85. Menetluse ülevõtmise taotlemine

(1) Eesti võib taotleda välisriigilt Eesti jurisdiktsioonis oleva süüteo menetluse, samuti käesoleva seaduse § 77 lõikes 3 sätestatud tingimustel jõustunud süüdimõistva otsuse täitmise ülevõtmist, kui see on otstarbekas ning esinevad § 77 lõikes 2 nimetatud süüteomenetluse üleandmise alused.

(2) Taotluses peavad sisalduma käesoleva seaduse § 81 lõikes 1 nimetatud andmed.

§ 86. Asutuste pädevus

(1) Taotluse võib esitada:

1) prokuratuur või prokuratuuriga kooskõlastatult uurimisasutus enne kriminaalmenetluse alustamist või kohtueelses menetluses;

2) xxxxx kohtulikus kriminaalmenetluses;

3) väärteo kohtuväline menetleja või xxxxx, xxx üleandmist taotletakse väärteomenetluses;

4) keskasutus süüdimõistva otsuse täitmise staadiumis.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutus esitab taotluse täitva riigi pädevale asutusele koos tõlkega täitva riigi määratud keelde. Lõike 1 punktides 1–3 nimetatud asutus teavitab taotluse esitamisest keskasutust. Kui taotlus esitatakse keskasutuse kaudu, edastab lõike 1 punktides 1–3 nimetatud asutus taotluse koos tõlkega täitva riigi määratud keelde keskasutusele, kes edastab need täitva riigi keskasutusele.

(3) Schengeni infosüsteemi riigisisese osa eest vastutaval asutusel on õigus enne üleandmistaotluse koostamist lisada Schengeni infosüsteemi teade, et tagada taotluse täitmiseks vajaliku meetme rakendamine.

§ 87. Menetluse üleandmise taotlemise tagajärjed

(1) Kui Eesti on esitanud taotluse välislepingu alusel, pikendab taotluse esitamine Eesti õiguses kehtivaid aegumis- ja menetlustähtaegu kuue kuu võrra.

(2) Kui Eesti on esitanud taotluse:

1) võib Eestis kuni täitva riigi poolt menetluse ülevõtmise otsuse saamiseni sama isiku suhtes sama teoga seoses läbi viia menetlustoiminguid, välja arvatud käesoleva lõike punktis 3 nimetatud toimingud;

2) võib loobuda menetlusaluse isiku suhtes sama teoga seoses süüteomenetluse alustamisest või jätkamisest;

3) ei või Eestis menetlusaluse isiku suhtes sama teoga seoses süüdistust esitada ega jõustunud otsust täita, samuti väärteomenetluses hakata tegema ega täitma kohtuvälise menetleja otsust;

4) ei või Eestis pärast täitva riigi poolt menetluse ülevõtmise otsuse saamist menetlusaluse isiku suhtes sama teoga seoses läbi viia menetlustoiminguid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2–4 sätestatut ei kohaldata, kui:

1) täitev riik on teatanud oma keeldumisest süüteomenetlus üle xxxxx, ülevõetud süüteomenetlusest loobumisest või oma otsusest süüteomenetlust mitte alustada või seda mitte jätkata;

2) Eesti on võtnud süüteomenetluse üleandmise taotluse tagasi enne täitva riigi otsust menetluse ülevõtmise kohta.

(4) Eesti pädev asutus teavitab täitvat riiki käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud juhul läbiviidud menetlustoimingutest ja edastab asjakohased dokumendid.

6. peatükk Lahendi tunnustamine

1. jagu

Eesti täitva riigina

§ 88. Välisriigi lahendi tunnustamine

(1) Eesti võib tunnustada tunnustamistaotluse alusel taotleva riigi jõustunud kohtulahendit, millega on kohaldatud vangistust või rahalist karistust, piiratud karistatud isiku õigusi või otsustatud konfiskeerimine.

(2) Tunnustamise tingimuseks on, et:

1) taotluse aluseks oleva süüteo eest, kui see oleks toime pandud Eesti territooriumil, oleks võimalik karistatud isikut karistada või konfiskeerimist kohaldada;

2) taotluse esemeks olev lahend on tehtud karistatud isiku või konfiskeerimisest puudutatud isiku osavõtul toimunud süüteomenetluses.

(3) Aegumistähtaja ja muude menetlustähtaegade arvutamisel võetakse arvesse taotlevas riigis toimunud tegusid ja sündmusi, nagu need oleks aset leidnud Eestis.

(4) Kui lahendi tunnustamisest keeldutakse, arvatakse Eestis toimuvas süüteomenetluses karistuse määramisel karistatud isiku poolt teises riigis sama teo eest kantud vangistus maha määratavast karistusest.

§ 89. Lahendi tunnustamisest keeldumise alused

(1) Eesti keeldub lahendi tunnustamisest, kui:

1) käesoleva seaduse § 88 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimused ei ole täidetud, sealhulgas juhul, kui karistatud isikule ei oleks tema vanuse tõttu teo toimepanemise ajal olnud Eesti õiguse järgi võimalik süüdistust esitada;

2) on alust arvata, et sanktsioon määrati või seda raskendati isiku rassi, rahvuse, usuliste või poliitiliste tõekspidamiste pärast;

3) see on vastuolus Eesti õiguse üldpõhimõtetega, sealhulgas inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist tulenevate nõuetega, või Eesti rahvusvaheliste kohustustega;

4) taotluse aluseks on Eesti hinnangul poliitiline või sõjaväeline kuritegu;

5) Eesti õiguse järgi on lahendi täitmine aegunud;

6) karistatud isik on Eestis või xxxx riigis taotluse aluseks oleva teoga seoses lõplikult õigeks või süüdi mõistetud.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 ei kohaldata poliitilisele süüteole Euroopa Liidu õigusabi konventsiooni liikmesriigi taotluse korral.

§ 90. Lahendi tunnustamisest keeldumise täiendavad alused

(1) Eesti võib keelduda lahendi tunnustamisest:

1) kui taotluse aluseks olev kuritegu on toime pandud väljaspool taotleva riigi territooriumi;

2) kui Eestis viiakse läbi kriminaalmenetlust sama kuriteo suhtes või otsustatakse alustada kriminaalmenetlust sama kuriteo suhtes;

3) kui Eestis on sama teoga seoses jäetud süüteomenetlus alustamata või see on lõpetatud ning puuduvad asjaolud, mis õigustaks menetluse jätkamist;

4) kui Eestis ei ole võimalik taotluse esemeks olevat lahendit täita;

5) kui taotlus on põhjendatud üksnes asjaoluga, et taotlevas riigis ei ole võimalik lahendit täita, arvestades ka väljaandmise võimalikkust;

6) kui Eesti hinnangul on lahendi täitmine taotlevas riigis võimalik;

7) selles osas, mis puudutab karistatud isiku õiguste piiramist.

(2) Kui välislepinguga ei ole ette nähtud teisiti, võib Eesti keelduda lahendi tunnustamisest ka juhul, kui:

1) see võib ohustada Eesti iseseisvust, julgeolekut, avalikku korda või muid olulisi huve, välja arvatud juhul, kui riiklike majandushuvide, välispoliitiliste huvide või muude kaalutluste alusel keeldumine oleks vastuolus Eestile siduva välislepinguga;

2) taotlev riik ei taga võrreldaval juhtumil Eesti lahendi tunnustamist, samuti kui esinevad muud asjaolud, mille tõttu lahendi tunnustamine ei xxx xxxxxx.

§ 91. Tunnustamistaotluse esitamine ja menetluse üldsätted

(1) Lahendi tunnustamise taotluses peavad sisalduma:

1) andmed taotluse koostanud pädeva asutuse kohta;

2) taotleva riigi lahendi originaal või koopia, Eesti nõudel aga kogu süüteomenetluses kogutud teave ja andmed tehtud menetlustoimingute kohta originaaltoimikuna või selle kinnitatud koopiana;

3) taotleva riigi pädeva asutuse kinnitus, et lahend on jõustunud ja täidetav;

4) teave aegumise arvutamise ja aegumise katkemise kohta, kui see on asjakohane;

5) viide välislepingule, kui taotlus esitatakse välislepingu alusel.

(2) Kui taotleva riigi lahendiga on kohaldatud karistust või konfiskeerimist mitme süüteoga seoses, mille puhul käesoleva seaduse § 88 lõikes 2 sätestatud tingimused ei ole täidetud, täpsustab taotlev riik, millise kuriteoga milline osa karistusest või konfiskeerimisest on seotud.

(3) Kui keskasutus ei tuvasta lahendi tunnustamisest keeldumise aluseid, edastab ta taotluse lahendi tunnustamise otsustamiseks karistatud või konfiskeerimisest puudutatud isiku elu- või asukohajärgsele maakohtule, Eestis elu- või asukohta mitte omava isiku puhul Harju Maakohtule, samuti prokuratuurile. Prokuratuur võib esitada taotluse kohta seisukoha kohtule.

§ 92. Kohtuistung lahendi tunnustamise otsustamiseks

(1) Taotleva riigi lahendi tunnustamise otsustamiseks korraldatakse kohtuistung, millest on kohustatud osa võtma karistatud xxxx xx tema kaitsja, kui isikul on kaitsja, samuti konfiskeerimisest puudutatud isik või tema kaitsja. Prokuratuur võib istungist osa xxxxx, xxx ta on esitanud taotluse kohta käesoleva seaduse § 91 lõike 3 kohaselt seisukoha.

(2) Xxxxx teavitab enne tunnustamise otsustamist karistatud või konfiskeerimisest puudutatud isikut ning annab soovi korral talle võimaluse väljendada oma seisukoht kirjalikult või suuliselt.

(3) Lahendi tunnustamise otsustamine võib toimuda karistatud või konfiskeerimisest puudutatud isiku osavõtuta, kui ta on taotlevas riigis vahi all. Sel juhul otsustatakse karistuse või muu mõjutusvahendi kohaldamine eraldi määrusega, mis tehakse selle isiku osavõtul.

(4) Taotleva riigi lahendi tunnustamise otsustamisel on xxxxx seotud juhtumi asjaoludega, mis sisalduvad taotleva riigi lahendis või millele selles lahendis on toetutud. Vajaduse korral taotleb xxxxx välisriigilt keskasutuse kaudu lisateavet, määrates vastamise tähtaja.

§ 93. Kohtulahend lahendi tunnustamise otsustamiseks

(1) Xxxxx tunnustab määrusega taotleva riigi lahendit või keeldub selle tunnustamisest. Xxx xxxxx on otsustanud tunnustada taotleva riigi lahendit, toimub selle täitmine Eesti õiguse kohaselt käesoleva peatüki 3. jaos sätestatut arvestades.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruses märgitakse:

1) karistatud või konfiskeerimisest puudutatud isiku tuvastamist võimaldavad ja kontaktandmed;

2) läbivaadatud taotluse sisu;

3) kohtuistungil osalenud xxxxxxx xxxxxxxxxx;

4) kohtu otsustus ja põhjendused tunnustamise kohta;

5) karistuse või muu mõjutusvahendi kohaldamise otsustus ja põhjendused.

(3) Xxxxx toimetab määruse viivitamata kätte karistatud või konfiskeerimisest puudutatud isikule, tema kaitsjale ja prokuratuurile. Jõustunud määrus edastatakse keskasutusele, karistusregistrile ning juhul, kui süüdimõistetut karistatakse vangistusega, vanglale.

(4) Xxx xxxxx on otsustanud lahendi tunnustamisest keelduda, teavitab keskasutus sellest viivitamata taotlevat riiki.

§ 94. Lahendi tunnustamise tagajärg

(1) Keskasutus teavitab taotlevat riiki viivitamata taotluse alusel tehtud toimingutest. Keskasutus või lahendit täitev asutus väljastab vajaduse korral taotlevale riigile tõendi, et lahend on pööratud täitmisele.

(2) Eesti õigust kohaldatakse karistuse või muu mõjutusvahendi täitmisele, selle asendamisele ja karistusest tingimisi või ennetähtaegselt vabastamisele. Eesti täitva riigina võib karistatud isikule armu anda, samuti kohaldada amnestiat.

(3) Eesti täitva riigina ei või menetleda tunnustatud lahendi teistmise avaldust.

(4) Eesti ei pööra tunnustatud lahendit täitmisele või lõpetab selle täitmise, kui on teatavaks saanud, et:

1) taotlevas riigis on lahend teistitud või antud karistatud isikule armu, kohaldatud amnestiat või esineb muu asjaolu, mis välistab lahendi täitmise;

2) tunnustatud lahendiga määratud rahaline karistus on kantud.

§ 95. Lahendi tunnustamise laiendamine

(1) Eesti võib tunnustatud lahendi alusel üleantud isiku vabadust piirata või teda kahtlustada, süüdistada või karistada ainult tunnustatud lahendi esemeks olnud kuriteoga seoses. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud piirang ei kohaldu, kui:

1) kuritegu on toime pandud pärast isiku üleandmist;

2) taotlev riik on andnud selleks nõusoleku;

3) üleantud isik ei ole 45 päeva jooksul oma lõplikust vabanemisest arvates vaatamata võimalusele Eestist lahkunud, samuti kui ta on pärast Eestist lahkumist sinna tagasi pöördunud.

(2) Eesti esitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud nõusoleku saamiseks taotluse, millele kohaldatakse väljaandmistaotluse kohta sätestatut. Taotluses peavad täiendavalt sisalduma üleantud isiku ütlused süüteo kohta, mille menetlemiseks nõusolekut taotletakse, xxx xxxx on ütlusi andnud.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei takista Eestil xxxxx üleantud isiku väljasaatmiseks või aegumise vältimiseks vajalikke meetmeid.

§ 96. Menetluse tagamise vahendid

(1) Kui taotlev riik on esitanud taotluse või teatanud kavatsusest see esitada, võib taotleva riigi lahendi alusel vangistusega karistatud isiku elukoha järgne maakohus, Eestis elukoha puudumise korral puhul Harju Maakohus, prokuratuuri taotlusel selle isiku vahistada kriminaalmenetluse seadustiku vahistamissätete kohaselt, kui taotluse rahuldamine on tõenäoline xx xxxx võib karistuse kandmisest kõrvale hoiduda. Keskasutus teavitab taotlevat riiki vahistuse kohaldamisest või kohaldamata jätmisest.

(2) Kui taotlust ei ole esitatud, on käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamise eelduseks, et taotlev riik esitab:

1) kinnituse, et isiku suhtes on taotlevas riigis tehtud süüdimõistev lahend, mille alusel on isikut karistatud vangistusega;

2) andmed taotluse aluseks oleva kuriteo kohta, sealhulgas selle toimepanemise aeg, xxxx xx muud tehiolud;

3) isikusamasust tuvastada võimaldavad andmed ning isiku võimalikult täpne kirjeldus.

(3) Vahistatud isik vabastatakse lisaks kriminaalmenetluse seadustikust tulenevale ka juhul, kui:

1) taotleva riigi lahendiga määratud vangistustähtaeg on möödunud;

2) käesoleva seaduse § 91 lõikes 1 sätestatud xxxxxx tunnustamistaotlus ei ole saabunud 18 päeva jooksul vahistuse kohaldamisest arvates.

(4) Kui taotlev riik on esitanud taotluse:

1) lahendi suhtes, mille sisuks on konfiskeerimine, võib kriminaalmenetluse seadustiku sätete kohaselt arestida konfiskeerimisele kuuluva vara täitmise tagamiseks;

2) võib karistuse täitmise tagamiseks kohaldada kõiki Eesti õiguses ettenähtud tõkendeid ja menetluse tagamise vahendeid, mis oleksid kohaldatavad juhul, kui taotluse aluseks olev tegu oleks toime pandud Eesti territooriumil.

(5) Menetluse tagamise vahendi kohaldamine lõpetatakse, kui:

1) Eesti õigus nii ette näeb;

2) Eesti jätab tunnustamistaotluse käiguta või keeldub taotleva riigi lahendit tunnustamast.

§ 97. Üleantava isiku läbisõit

(1) Keskasutus võib lubada tunnustatud lahendi täitmiseks üleantava kolmanda riigi poolt vahi alla võetud karistatud isiku läbisõitu Eestist läbisõidutaotluse alusel, mille esitab isiku vahi alla võtnud xxxx xxxx nõutud andmetega. Läbisõidul xxxx xxxx jääb vahi alla ka Eestis, kui isiku vahi alla võtnud riik ei ole korraldanud teisiti.

(2) Läbisõidu lubamisest võib keelduda, kui:

1) Eesti peab taotluse aluseks olevat kuritegu poliitiliseks või sõjaväeliseks kuriteoks;

2) Eestil on alust arvata, et karistus või muu mõjutusvahend on määratud või seda raskendatud isiku rassi, rahvuse, usuliste või poliitiliste tõekspidamiste pärast;

3) vahi all xxxx xxxx on Eesti kodanik.

(3) Kui läbisõidul olevat isikut transporditakse lennukiga ja ta satub Eestisse ettekavatsematult, piisab kuni läbisõidutaotluse esitamiseni isiku vahi all pidamisest, kui isiku vahi alla võtnud riik on Eesti keskasutust eelnevalt teavitanud kavandatud ülelennust.

2. jagu

Eesti taotleva riigina

§ 98. Lahendi tunnustamise taotlemine

(1) Eesti võib taotleda välisriigilt sellise kohtulahendi tunnustamist, millega on kohaldatud vangistust või rahalist karistust, piiratud lisakaristusega karistatud isiku õigusi või otsustatud konfiskeerimine.

(2) Taotluse esitamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

1) lahend on jõustunud ja Eestis täidetav;

2) lahend on tehtud karistatud isiku või konfiskeerimisest puudutatud isiku osavõtul toimunud süüteomenetluses;

3) kui taotlust ei esitata välislepingu alusel, täidaks Eesti võrreldaval juhtumil täitva riigi taotlust vastastikkuse põhimõtte alusel.

(3) Taotluse esitamiseks peab olema täiendavalt täidetud vähemalt üks järgmine tingimus:

1) karistatud või konfiskeerimisest puudutatud isik on täitva riigi alaline elanik või juriidiline xxxx, xxxxx registrijärgne asukoht on täitvas riigis;

2) isiku karistamisel on tema rehabiliteerimise väljavaated suuremad täitvas riigis kui Eestis;

3) karistatud või konfiskeerimisest puudutatud isik kannab või hakkab kandma vangistust täitvas riigis seoses muu teoga;

4) karistatud või konfiskeerimisest puudutatud isik on pärit täitvast riigist ja täitev riik on väljendanud valmisolekut lahendit täita;

5) Eestis ei ole võimalik lahendit täita, arvestades ka väljaandmise võimalikkust, kuid täitvas riigis on see tõenäolisem.

(4) Taotluses peavad sisalduma käesoleva seaduse § 91 lõikes 1 sätestatud andmed.

(5) Kui taotlust ei ole esitatud, võib taotleda täitvalt riigilt taotluse esemeks oleva otsusega karistatud isiku vahi alla võtmist täitvas riigis. Taotluses peavad sel juhul sisalduma käesoleva seaduse § 96 lõikes 2 sisalduvad andmed.

§ 99. Asutuste pädevus

(1) Taotluse koostamiseks pädev asutus on lahendi teinud xxxxx. Samuti on kohtu pädevuses koostada taotlus karistatud isiku täitvas riigis enne taotluse esitamist vahi alla võtmiseks.

(2) Xxxxx asutus edastab taotluse keskasutusele koos tõlkega täitva riigi määratud keelde. Keskasutus esitab nõuetele vastava taotluse täitva riigi keskasutusele.

(3) Kokkuleppel keskasutusega ning tingimusel, et riikidevahelised kokkulepped seda võimaldavad, võib taotluse esitada vahetult pädev asutus täitva riigi pädevale asutusele. Taotluse esitamisest teavitatakse keskasutust.

§ 100. Lahendi tunnustamise taotlemise tagajärjed

(1) Taotluse esitamise järel ei või Eesti asuda taotluse esemeks olevat lahendit täitma. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud keeldu ei kohaldata:

1) karistatud isikule määratud vangistusele juhul, xxx xxxx oli taotluse esitamise ajal Eestis kinni peetud;

2) õiguse piiramisele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keelule vaatamata võib Eesti asuda taotluse esemeks olevat lahendit täitma juhul, kui:

1) taotlus võetakse enne täitvalt riigilt taotluse rahuldamise kohta xxxxx saamist tagasi;

2) täitev riik keeldub Eesti kohtu lahendit tunnustamast;

3) täitev riik, kes on rahuldanud Eesti taotluse, loovutab täitmise pädevuse riikidevahelise kokkuleppe alusel tagasi Eestile;

4) täitev riik, kes on rahuldanud Eesti taotluse, loovutab täitmise pädevuse tagasi Eestile, kuna lahendi täitmine täitvas riigis on osutunud võimatuks.

(3) Kui täitev riik on rahuldanud Eesti taotluse, mille esemeks olevas otsuses nähakse ette vangistus, võib kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt vahistada Eesti territooriumil viibiva isiku, kes on tunnustatud otsusega süüdi mõistetud, et tagada tema üleandmine karistuse kandmiseks täitvale riigile.

(4) Eesti taotleva riigina võib menetleda tunnustatud lahendi teistmise avaldust karistatud isikule armu anda, samuti kohaldada amnestiat.

(5) Eesti teavitab täitvat riiki viivitamata, kui:

1) lahendi täitmine on välistatud lahendi teistmise, amnestiaakti, armuandmise või muu asjaolu tõttu;

2) tunnustatud lahendiga määratud rahaline karistus on kantud.

(6) Eesti võib taotleva riigina pärast tunnustatud Eesti lahendiga karistatud isiku üleandmist täitva riigi taotlusel nõustuda lahendi tunnustamisega kuriteo korral, mis pandi toime enne isiku

üleandmist. Lahendi tunnustamise laiendamisel kohaldatakse väljaandmistaotluse kohta sätestatut. Keeldumise alusena ei arvestata väljaandmistaotluse esemeks oleva karistuse määra.

§ 101. Üleantava isiku läbisõidu taotlemine

(1) Keskasutus võib taotleda kolmanda riigi justiitsministeeriumilt täitvale riigile üleantava vahi all oleva karistatud isiku läbisõidu lubamist, esitades nõutud andmed. Läbisõitu ei või taotleda riigist, kus üleantava isiku õigusi võidakse piirata tema rassi, rahvuse, usuliste või poliitiliste tõekspidamiste pärast või kui isiku seisund võib halveneda mõnel nimetatud põhjusel.

(2) Kui läbisõidul olevat isikut transporditakse lennukiga, teavitab Eesti keskasutus eelnevalt nende riikide justiitsministeeriume, xxxxx õhuruumi lend xxxxx. Kui maandutakse kolmandas riigis, esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohane läbisõidutaotlus.

3. jagu Erisätted

§ 102. Vangistuse tunnustamise erisused

Kui täitev riik on otsustanud tunnustada taotleva riigi lahendiga karistatud isikule määratud vangistust:

1) annab taotlev riik vahi all oleva karistatud isiku täitvale riigile üle viivitamata pärast täitva riigi otsusest teadasaamist, järgides väljaandmistaotluse alusel üleandmise kohta sätestatut;

2) asendab täitva riigi xxxxx karistatud isiku seisundit raskendamata taotleva riigi lahendiga määratud vangistuse täitvas riigis sama kuriteo eest ettenähtud vangistusega, muutes vajaduse korral vangistuse liiki ja tähtaega, kui käesoleva paragrahvi punktist 3 ei tulene teisiti;

3) kohaldab täitva riigi xxxxx taotleva riigi lahendiga määratud vangistuse määra, kui see on alla täitva riigi seadusega ettenähtud vangistuse alammäära;

4) arvatakse tunnustatud lahendi alusel taotlevas riigis kantud vangistus, samuti lahendile eelnevas kriminaalmenetluses xx xxxxxx lahendi tegemist taotlevas või täitvas riigis vahi all olemise aeg maha täitvas riigis kohaldatud vangistuse tähtajast;

5) võib täitva riigi xxxxx põhjendatud juhul asendada taotleva riigi poolt määratud vangistuse rahalise karistusega, samuti kohaldada karistusest tingimisi vabastamist vastavalt täitva riigi õigusele.

§ 103. Rahalise karistuse tunnustamise erisused

(1) Kui täitev riik on otsustanud tunnustada taotleva riigi lahendiga karistatud isikule määratud rahalist karistust:

1) konverteeritakse xxxx vääringus määratud rahalise karistuse summa täitvas riigis kasutusel olevasse vääringusse tunnustamisotsuse päeva vahetuskursi kohaselt;

2) ei tohi täitva riigi kohaldatav rahaline karistus ületada rahalise karistuse määra, mis on ette nähtud täitva riigi õiguses või praktikas sama kuriteo eest, kui käesoleva lõike punktidest 3 ja 4 ei tulene teisiti;

3) kohaldab täitva riigi xxxxx maksimaalselt taotleva riigi lahendiga määratud rahalise karistuse määra, kui täitva riigi õigus ei võimalda sama kuriteo eest rahalise karistusega karistada, kuid näeb ette raskema sanktsiooni;

4) kohaldab täitva riigi xxxxx maksimaalselt taotleva riigi lahendiga määratud rahalise karistuse määra, kuigi see ületab täitva riigi õiguses sama kuriteo eest ette nähtud rahalise karistuse määra, tingimusel et täitvas riigis on sama kuriteo eest ette nähtud karistamine raskema sanktsiooniga;

5) võtab täitva riigi xxxxx arvesse taotleva riigi lahendiga otsustatud või taotleva riigi seadusest tuleneva rahalise karistuse tasumise tingimusi, sealhulgas tasumise tähtaegu ja osamakseid.

(2) Täitvale riigile tasutud rahaline karistus arvatakse täitva riigi tuludesse, kahjustamata kolmanda isiku huve.

(3) Kui karistatud isik ei täida rahalist karistust, võib täitva riigi xxxxx kohaldada rahalise karistuse asendamist vangistusega või muu sanktsiooniga tingimusel, et taotleva riigi õigus sellist asendamist ei välista ning taotlev riik ei ole sõnaselgelt taotlenud üksnes rahalise karistuse tunnustamist.

(4) Kui rahalise karistuse asendamise vangistusega näeb ette taotleva riigi lahend või taotleva riigi seadus, otsustab täitva riigi xxxxx kohaldatava vangistuse iseloomu ja tähtaja täitva riigi õiguse kohaselt. Kui taotleva riigi poolt rahalise karistuse asenduskaristusena ette nähtud vangistuse määr on alla täitva riigi seadusega ettenähtud alammäära, kohaldab täitva riigi xxxxx taotleva riigi ettenähtud määra. Karistatud isiku seisundi raskendamine taotleva riigi õiguses ettenähtuga võrreldes ei ole lubatud.

(5) Muul kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul asendab täitva riigi xxxxx rahalise karistuse vangistusega täitva riigi õiguse kohaselt, võttes arvesse taotleva riigi õigusest tulenevat ülemmäära.

§ 104. Õiguse piiramise tunnustamise erisused

(1) Taotleva riigi lahendiga kohaldatud õiguse piiramise tunnustamise tingimuseks on, et täitva riigi õigus näeb ette samalaadse õiguse piiramise sama kuriteo toimepanemise eest. Täitva riigi xxxxx hindab taotleva riigi lahendi tunnustamise käigus täiendavalt seda, kas õiguse piiramine täitvas riigis on karistusena eesmärgipärane.

(2) Kui täitev riik on otsustanud tunnustada taotleva riigi lahendiga karistatud isiku õiguse piiramist:

1) kohaldab täitva riigi xxxxx täitva riigi õiguses ette nähtud õiguse piiramise tähtaega, ületamata taotleva riigi lahendis määratud tähtaega;

2) võib täitva riigi xxxxx kohaldada karistatud isiku õiguse piiramist ainult mõne õiguse suhtes;

3) võib täitev riik karistatud isiku piiratud õiguse täitvas riigis taastada.

§ 105. Konfiskeerimise tunnustamise erisused

(1) Kui täitev riik on otsustanud tunnustada taotleva riigi lahendiga kohaldatud rahasumma konfiskeerimist, kohaldatakse käesoleva seaduse § 103 sätteid konfiskeerimise erisusi arvestades.

(2) Taotleva riigi lahendiga kohaldatud individualiseeritud eseme konfiskeerimise tunnustamise tingimuseks on, et täitva riigi õigus näeb ette eseme konfiskeerimise sama kuriteo toimepanemise korral. Eseme konfiskeerimist võib tunnustada ka juhul, kui täitva riigi õigus näeb sama kuriteo korral ette raskema sanktsiooni kohaldamise.

(3) Täitva riigi poolt konfiskeeritud vara antakse üle taotlevale riigile, kui taotlev riik on seda taotlenud.

7. peatükk Xxxxxxxxxx täitmise üleandmine

1. jagu Üldsätted

§ 106. Kohaldamisala

(1) Käesolevat peatükki kohaldatakse ühes riigis (edaspidi otsuseriik) kuriteo eest teise riigi (edaspidi kodakondsusriik) kodanikule jõustunud kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmise või selle jätkamise üleandmisele.

(2) Üleandmistaotluse võib esitada nii otsuseriik kui ka kodakondsusriik.

(3) Vangistuse võib otsuseriik üle anda ka juhul, kui:

1) karistatud isik, olles teadlik tema suhtes otsuseriigis toimuvast menetlusest või selle tulemusena talle määratud karistusest, on asunud kodakondsusriiki karistuse kandmisest kõrvale hoiduma või muudel asjaoludel;

2) karistatud isiku suhtes on otsuseriigis jõustunud kohtulahend või haldusotsus, mille kohaselt ta ei või jääda otsuseriigi territooriumile pärast karistuse ärakandmist.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 107 ja § 108 lõike 4 punktis 3 sätestatut. Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud juhul võimaldab otsuseriik karistatud isikul anda arvamuse üleandmise kohta.

§ 107. Taotluse esitamise eeldus

(1) Taotluse esitamise eelduseks on karistatud isiku sellekohane sooviavaldus otsuse- või kodakondsusriigile.

(2) Kui Eestis on mõistetud vangistus selle riigi kodanikule, mis on vangistuse täitmise üleandmist reguleeriva välislepingu osalisriik või millele vangistuse täitmise üleandmine on võimalik vastastikkuse põhimõtte alusel:

1) tagab Justiitsministeerium karistatud isiku teavitamise üleandmise võimalikkusest ja tingimustest;

2) vangla, milles karistatud isikut kinni peetakse, tagab sooviavalduse esitamise korral, et see toimub teadlikult ja vabatahtlikult;

3) võimaldab vangla, milles karistatud isikut kinni peetakse, kodakondsusriigi konsulil või teda asendaval ametnikul veenduda selles, et karistatud isiku sooviavaldus on esitatud teadlikult ja vabatahtlikult.

(3) Kui otsuse- või kodakondsusriik peab seda karistatud isiku vanuse või terviseseisundi tõttu põhjendatuks, võib karistatud isiku asemel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sooviavalduse esitada tema seaduslik esindaja.

§ 108. Otsuseriigi ja kodakondsusriigi kohustused

(1) Kui karistatud isik on teinud käesoleva seaduse § 107 lõikes 1 nimetatud sooviavalduse otsuseriigile, teavitab see pärast süüdimõistva otsuse jõustumist viivitamata kodakondsusriiki. Kodakondsusriigi ametlikus keeles, inglise või prantsuse keeles teavitus peab sisaldama karistatud isiku nime, sünniaega ja -kohta, tema elukoha aadressi kodakondsusriigis, kui see on teada, ning andmeid süüdimõistmise aluseks olnud asjaolude, vangistuse laadi ja tähtaja kohta ning vangistuse alguskuupäeva.

(2) Kui karistatud isik on teinud käesoleva seaduse § 107 lõikes 1 nimetatud sooviavalduse kodakondsusriigile, esitab otsuseriik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe kodakondsusriigile selle soovil.

(3) Kodakondsusriik esitab otsuseriigile selle soovil enne või pärast taotluse esitamist:

1) tõendi selle kohta, et karistatud isik on kodakondsusriigi kodanik;

2) kodakondsusriigi seaduse või selle väljavõtte, millest nähtuvalt isiku süüdimõistmise aluseks olev kuritegu oleks kodakondsusriigi territooriumil toime panduna karistatav;

3) teabe selle kohta, kas ta täidab otsuseriigi määratud karistust, seda vajaduse korral kohandades, või asendab otsuseriigi määratud karistuse kodakondsusriigi määratud karistusega.

(4) Kui kumbki riik ei ole teatanud üleandmisest keeldumisest, esitab otsuseriik kodakondsusriigile kas enne taotluse esitamist kodakondsusriigi soovil või pärast taotluse esitamist:

1) karistatud isikut süüdimõistva otsuse ning süüdimõistmise aluseks olnud seaduse või selle väljavõtte kinnitatud koopia;

2) teabe selle kohta, milline osa karistatud isikule määratud vangistusest on kantud, samuti enne süüdimõistmist vahi all oldud xxx xx muud asjaolud, mis mõjutavad vangistuse täitmist;

3) dokumendi, millest nähtub karistatud isiku või käesoleva seaduse § 107 lõikes 3 nimetatud juhul tema seadusliku esindaja nõusolek üleandmiseks;

4) kui see on asjakohane, teabe karistatud isiku terviseseisundi ja ravi ning sotsiaalsete näitajate kohta, samuti soovituse tema kohtlemise kohta kodakondsusriigis.

(5) Käesoleva seaduse § 106 lõike 3 punktis 2 nimetatud juhul esitab otsuseriik kodakondsusriigile täiendavalt:

1) karistatud isiku arvamuse enda üleandmise kohta või kui see on asjakohane, tõendi arvamuse andmisest keeldumise kohta;

2) koopia väljasaatmisotsusest või muust kohtulahendist või haldusotsusest, millest nähtuvalt karistatud isik ei või jääda otsuseriigi territooriumile pärast karistuse ärakandmist.

(6) Karistatud isikut teavitatakse kirjalikult tema sooviavaldusega seotud menetlusest ja tehtud otsustest.

(7) Kodakondsusriik kannab üleandmisega seotud kulud, välja arvatud eranditult otsuseriigi territooriumil tekkinud kulud.

(8) Kui Eesti on kodakondsusriik, nõuab keskasutus üleandmisega seotud kulud karistatud isikult sisse. Keskasutus võib loobuda kulude sissenõudmisest, kui selleks on kaalukad põhjused, sealhulgas juhul, kui karistatud isik on varatu või kui sissenõudmine asetaks tema või tema lähedased raskesse majanduslikku olukorda.

§ 109. Üleandmise tagamine

(1) Kui karistatud isik on karistuse asendamise menetluse ajaks Eestile üle antud, võetakse xx xxxx xxxx kriminaalmenetluse seadustiku sätete kohaselt või tagatakse muul viisil tema osavõtt menetlusest.

(2) Käesoleva seaduse § 106 lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul võib Eesti kodakondsusriigina karistatud isiku otsuseriigi taotlusel vahi xxxx xxxxx kriminaalmenetluse seadustiku sätete kohaselt või tagada muul viisil tema osavõtu menetlusest. Otsuseriigi sellekohane taotlus peab sisaldama käesoleva seaduse § 108 lõike 1 teises lauses nimetatud teavet.

§ 110. Üleandmise tagajärg

(1) Kui karistatud isik on kodakondsusriigi esindajale üle antud, peatub karistuse täitmine otsuseriigis.

(2) Kodakondsusriigi õigust kohaldatakse karistuse täitmisele, selle asendamisele ja karistusest tingimisi või ennetähtaegselt vabastamisele.

(3) Süüdimõistva otsuse teistmise avaldust võib menetleda ainult otsuseriik. Karistatud isikule armu anda, samuti kohaldada amnestiat või karistust kergendada võib nii otsuse- kui ka kodakondsusriik. Kodakondsusriik lõpetab karistuse täitmise kohe, kui karistatud isikule on antud armu, kohaldatud amnestiat või esineb muu asjaolu, mis välistab karistuse täitmise.

(4) Kodakondsusriik teavitab otsuseriiki, kui xx xxxx karistuse kantuks või kui karistatud isik on põgenenud, samuti annab otsuseriigi soovil ülevaate karistuse täitmisest.

(5) Kui kodakondsusriik loeb karistuse kantuks, ei või otsuseriik enam karistust täita.

2. jagu

Eesti täitva riigina

§ 111. Vangistuse täitmise ülevõtmine ja üleandmine

(1) Eesti võib:

1) kodakondsusriigina xxxxx otsuseriigi taotlusel üle Eesti kodaniku talle jõustunud kohtuotsusega määratud vangistuse täitmiseks;

2) otsuseriigina anda kodakondsusriigi taotlusel üle kodakondsusriigi kodaniku talle Eesti jõustunud kohtuotsusega määratud vangistuse täitmiseks.

(2) Üleandmise tingimuseks on, et:

1) taotluse saamise ajal on karistatud isikul kandmata vähemalt kuus kuud vangistust, kui ei ole kokku lepitud lühemas tähtajas;

2) karistatud isik või käesoleva seaduse § 107 lõikes 3 nimetatud juhul tema seaduslik esindaja on üleandmisega nõus, välja arvatud, kui üleandmine toimub § 106 lõikes 3 sätestatud juhtudel;

3) tegu, mille eest isikut on vangistusega karistatud, oleks kodakondsusriigi territooriumil toime panduna karistatav ka kodakondsusriigis ning

4) otsuseriik ja kodakondsusriik nõustuvad üleandmisega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud nõusolekust ei saa loobuda pärast üleandmise otsuse jõustumist.

§ 112. Taotluse esitamine ja menetluse üldsätted

(1) Vangistuse täitmise ülevõtmise või üleandmise taotluses peavad sisalduma:

1) andmed taotluse koostanud pädeva asutuse kohta;

2) taotluse eesmärk;

3) viide välislepingule, kui taotlus esitatakse välislepingu alusel.

(2) Kui Eesti on otsuseriik:

1) otsustab valdkonna eest vastutav minister taotlusega nõustumise või sellest keeldumise käesoleva seaduse § 108 lõigetes 1–5 nimetatud teabele toetudes ning § 111 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimusi arvesse võttes;

2) teatab keskasutus taotlusega nõustumisest või sellest keeldumisest viivitamata taotleva riigi keskasutusele või muule taotleva riigi teatatud asutusele;

3) edastab keskasutus üleandmistaotlusega nõustumise otsuse asutusele, kus karistatud isikut kinni peetakse isiku üleandmiseks väljaantava isiku üleandmise kohta sätestatu kohaselt.

(3) Kui Eesti on kodakondsusriik, edastab keskasutus taotluse vangistuse täitmise ülevõtmise otsustamiseks karistatud isiku elukoha järgsele maakohtule, Eestis elukoha puudumise korral Harju Maakohtule, samuti prokuratuurile. Prokuratuur võib esitada üleandmistaotluse kohta seisukoha kohtule.

§ 113. Taotluse menetlus Eestis kui kodakondsusriigis

(1) Xxxxx otsustab taotluse rahuldamise või sellest keeldumise ning selle, kas Eesti kodakondsusriigina:

1) täidab otsuseriigi määratud karistuse käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatu kohaselt või

2) asendab otsuseriigi määratud karistuse Eesti kohtu määratud karistusega käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatu kohaselt.

(2) Taotluse rahuldamise korral ei muudeta üldjuhul karistuse liiki ja kestust.

(3) Kui otsuseriigi määratud karistus, mida Eesti otsustab täita, ei ole kooskõlas Eesti õigusega, kohandab xxxxx karistust vastavalt karistusseadustikus sama kuriteo eest ettenähtud karistusele, seejuures:

1) säilitades maksimaalselt otsuseriigi määratud karistuse liigi;

2) ei raskendata karistust liigi ega määra poolest;

3) ei või kohandatud karistus ületada karistusseadustikus ettenähtud vangistuse ülemmäära.

(4 Otsuseriigi karistuse asendamise otsustab xxxxx, toetudes otsuseriigi kohtuotsuses sõnaselgelt tuvastatud või vaikimisi selle aluseks olevatele asjaoludele.

(5) Karistuse asendamisel:

1) ei ole lubatud vangistust asendada rahalise karistusega;

2) arvatakse otsuseriigis kantud vangistus, samuti kohtueelses kriminaalmenetluses xx xxxxxx lahendi tegemist kummaski riigis vahi all olemise aeg maha Eestis täidetava vangistuse tähtajast;

3) ei raskendata karistatud isikule otsuseriigis määratud karistust isegi juhul, kui see on alla karistusseadustikus ettenähtud vangistuse alammäära.

§ 114. Kohtuistung ja -lahend üleandmistaotluse rahuldamise otsustamisel Eestis kui kodakondsusriigis

(1) Vangistuse ülevõtmise otsustamiseks korraldatakse kohtuistung, millest on kohustatud osa võtma karistatud isiku kaitsja. Prokuratuur võib istungist osa xxxxx, xxx ta on esitanud taotluse kohta käesoleva seaduse § 112 lõike 3 kohaselt seisukoha.

(2) Otsuseriigi karistust asutakse täitma Eesti kohtu määruse alusel, milles märgitakse:

1) karistatud isiku tuvastamist võimaldavad ja kontaktandmed;

2) läbivaadatud taotluse sisu;

3) kohtuistungil osalenud xxxxxxx xxxxxxxxxx;

4) taotlusega nõustumise või sellest keeldumise otsustus ja põhjendused;

5) taotlusega nõustumise korral karistuse täitmise või asendamise otsustus ja põhjendused.

(3) Xxxxx toimetab määruse viivitamata kätte karistatud isiku kaitsjale ja prokuratuurile ning teeb kättesaadavaks karistatud isikule. Määrus edastatakse keskasutusele, karistusregistrile ja vanglale.

(4) Keskasutus teatab taotlusega nõustumisest või sellest keeldumisest viivitta taotleva riigi keskasutusele või muule taotleva riigi teatatud asutusele.

§ 115. Üleandmise laiendamine

(1) Eesti võib kodakondsusriigina käesoleva seaduse § 106 lõike 3 punktis 2 nimetatud juhul karistatud isiku vabadust piirata või teda kahtlustada, süüdistada või karistada ainult selle kuriteoga seoses, mis on taotluse aluseks. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud piirangut ei kohaldata, kui:

1) kuritegu on toime pandud pärast isiku üleandmist;

2) otsuseriik on andnud selleks nõusoleku;

3) karistatud isik ei ole 30 päeva jooksul oma lõplikust vabanemisest arvates vaatamata võimalusele Eestist lahkunud, samuti kui ta on pärast lahkumist Eestisse tagasi pöördunud.

(2) Eesti esitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud nõusoleku saamiseks taotluse, millele kohaldatakse väljaandmistaotluse kohta sätestatut. Taotluses peavad täiendavalt sisalduma karistatud isiku ütlused süüteo kohta, mille menetlemiseks nõusolekut taotletakse, xxx xxxx on ütlusi andnud.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei takista Eestil xxxxx aegumise vältimiseks vajalikke meetmeid.

§ 116. Karistatud isiku läbisõit

(1) Keskasutus võib lubada otsuseriigi poolt üleantava karistatud isiku läbisõitu Eestist, kui otsuseriik on isiku kodakondsusriigiga sellekohase kokkuleppe sõlminud. Selleks esitab otsuse- või kodakondsusriik läbisõidutaotluse koos nõutud andmetega. Läbisõidul xxxx xxxx jääb vahi alla ka Eestis, kuni see on läbisõiduks vajalik.

(2) Läbisõidu lubamisest võib keelduda, kui:

1) Eestis ei ole tegu, mille eest läbisõidul xxxx xxxx on karistatud, kuriteona karistatav;

2) karistatud isik on Eesti kodanik;

3) otsuseriik või kodakondsusriik ei ole osaline välislepingus, mille kohaselt Eesti peab läbisõitu võimaldama.

3. jagu

Eesti taotleva riigina

§ 117. Vangistuse üleandmise taotlemine

(1) Eesti võib:

1) otsuseriigina taotleda välisriigi kodanikule Eesti jõustunud kohtuotsusega määratud vangistuse täitmise üleandmist isiku kodakondsusriigile;

2) kodakondsusriigina taotleda välisriigi jõustunud kohtuotsusega Eesti kodanikule määratud vangistuse täitmise üleandmist Eestile.

(2) Taotluse võib esitada, kui käesoleva seaduse § 111 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud tingimused on täidetud. Kui taotlust ei esitata välislepingu alusel, võib taotluse esitada, kui Eesti täidaks võrreldaval juhtumil täitva riigi taotlust vastastikkuse põhimõtte alusel.

(3) Käesoleva seaduse § 111 lõike 2 punktis 2 nimetatud nõusolekust ei saa loobuda pärast üleandmise otsuse jõustumist.

(4) Taotluses peavad sisalduma käesoleva seaduse § 112 lõikes 1 nimetatud andmed.

(5) Käesoleva seaduse § 108 lõigetes 1–5 nimetatud teave lisatakse taotlusele, xxx xxxx ei esitata enne taotluse esitamist.

(6) Kui Eesti otsuseriigina taotleb käesoleva seaduse § 106 lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul karistatud isiku menetlusest osavõtu tagamist kodakondsusriigis, sisaldab sellekohane taotlus käesoleva seaduse § 108 lõike 1 teises lauses nimetatud teavet.

§ 118. Asutuste pädevus

(1) Taotluse, samuti üleantava isiku läbisõidutaotluse menetlemisel on pädev asutus Justiitsministeerium.

(2) Nõuetele xxxxxx taotlus, sealhulgas tõlge täitva riigi määratud keelde ja käesoleva seaduse § 108 lõigetes 1–5 nimetatud teave esitatakse täitva riigi keskasutusele, kui täitev riik ei ole teatanud muud selleks pädevat asutust.

(3) Kui Eesti on kodakondsusriik, otsustab taotluse rahuldamise korral otsuseriigi otsuse täitmise xxxxx käesoleva seaduse §-s 113 sätestatu kohaselt. Kui täitev riik on taotlusega nõustunud, teavitab keskasutus sellest kinnipidamisasutust, et korraldada isiku vastuvõtmine.

(4) Kui Eesti on otsuseriik, teatab keskasutus täitva riigi poolt taotlusega nõustumisest asutusele, kus karistatud isikut kinni peetakse, et isik üle anda. Isiku üleandmisele kohaldatakse väljaantava isiku üleandmise kohta sätestatut.

§ 119. Üleandmise laiendamisega nõustumine

Kui karistatud isik ei või jääda Eesti territooriumile pärast § 106 lõike 3 punkti 2 kohaselt karistatud isiku üleandmist, võib Eesti nõustuda üleandmise laiendamisega kuriteole, mis pandi toime enne isiku üleandmist. Sel juhul otsustab Eesti nõusoleku andmise viivitamata, üldjuhul taotluse saamisest arvates 90 päeva jooksul. Xxx xxxx tähtaega ei ole võimalik järgida, teatab Eesti keskasutus kodakondsusriigile viivituse põhjused ja tähtaja, mille jooksul ta nõusoleku andmise otsustab.

§ 120. Karistatud isiku läbisõidu taotlemine

(1) Eesti kui otsuse- või kodakondsusriigi keskasutus võib taotleda kolmanda riigi justiitsministeeriumilt üleantava karistatud isiku läbisõidu lubamist, esitades nõutud andmed. Läbisõitu ei või taotleda riigist, kus üleantava isiku õigusi võidakse piirata tema rassi, rahvuse, usuliste või poliitiliste tõekspidamiste pärast või kui isiku seisund võib halveneda mõnel nimetatud põhjusel.

(2) Läbisõiduriigilt võidakse taotleda kinnitust, et läbisõidul oleva isiku vabadust ei piirata seoses teoga, mis on toime pandud enne karistatud isiku lahkumist otsuseriigist.

(3) Kui läbisõidul olevat isikut transporditakse lennukiga, ei ole läbisõiduluba vaja taotleda, välja arvatud juhul, kui läbisõiduriik on seadnud selle tingimuseks välislepingu alusel, mis on Eestile siduv.

8. peatükk

Kriminaalhooldusmeetme täitmise üleandmine

1. jagu

Eesti täitva riigina

§ 121. Kriminaalhooldusmeetme täitmise ülevõtmine

(1) Eesti võib taotleva riigi taotlusel xxxxx üle xxxxxx riigis kohtu jõustunud lahendiga karistatud isikule taasühiskonnastamise eesmärgil määratud kriminaalhooldusmeetme täitmise. Karistatud isikuks loetakse isik, kellele määratud ja täitmisele pööramata või osaliselt kantud vabaduskaotusliku karistuse xxxxx on täielikult või osaliselt asendanud kriminaalhooldusmeetmega.

(2) Kriminaalhooldusmeetme täitmise ülevõtmise tingimuseks on, et:

1) kuritegu, mille toimepanemise eest isik on süüdi tunnistatud, on karistatav nii taotleva riigi karistusseaduse kui ka Eesti karistusseadustiku järgi ja

2) karistatud isik on Eesti alaline elanik.

§ 122. Kriminaalhooldusmeetme täitmise ülevõtmisest keeldumise alused

(1) Eesti keeldub kriminaalhooldusmeetme täitmist üle võtmast:

1) kui käesoleva seaduse § 121 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimused ei ole täidetud;

2) selles osas, mis puudutab vabaduskaotusliku karistuse täitmisele pööramist või vangistuse üleandmist;

3) kui see võib ohustada Eesti iseseisvust, julgeolekut, avalikku korda või muid olulisi huve, välja arvatud juhul, kui riiklike majandushuvide, välispoliitiliste huvide või muude kaalutluste alusel keeldumine oleks vastuolus Eestile siduva välislepinguga;

4) kui Eestis on taotluse aluseks xxxxx xxx suhtes tehtud jõustunud kohtulahend;

5) kui taotluse aluseks on Eesti hinnangul poliitiline või sõjaväeline kuritegu;

6) kui lahendi täitmine on taotleva riigi või Eesti õiguse kohaselt aegunud või välistatud amnestiaakti tõttu või muul põhjusel.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 5 ei kohaldata poliitilisele süüteole Euroopa Liidu õigusabi konventsiooni liikmesriigi taotluse korral.

§ 123. Kriminaalhooldusmeetme täitmise ülevõtmisest keeldumise täiendavad alused

(1) Eesti võib keelduda kriminaalhooldusmeetme täitmist üle võtmast:

1) kui Eestis viiakse läbi kriminaalmenetlust sama kuriteo suhtes või otsustatakse alustada kriminaalmenetlust sama kuriteo suhtes;

2) kui Eestis on sama teoga seoses jäetud süüteomenetlus alustamata või see on lõpetatud ning puuduvad asjaolud, mis õigustaks menetluse jätkamist;

3) kui taotluse aluseks olev otsus on tehtud tagaselja;

4) selles osas, milles Eesti loeb taotluse aluseks oleva otsuse vastuolus olevaks Eesti karistusõiguse kohaldamise põhimõtetega, sealhulgas juhul, kui karistatud isikule ei oleks tema vanuse tõttu teo toimepanemise ajal olnud Eesti õiguse järgi võimalik süüdistust esitada.

(2) Kui välislepinguga ei ole ette nähtud teisiti, võib Eesti keelduda kriminaalhooldusmeetme täitmise ülevõtmisest ka juhul, kui:

1) see on vastuolus Eesti õiguse üldpõhimõtetega, sealhulgas inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist tulenevate nõuetega, või Eesti rahvusvaheliste kohustustega;

2) taotlev riik ei taga võrreldaval juhtumil Eesti lahendi tunnustamist, samuti kui esinevad muud asjaolud, mille tõttu lahendi tunnustamine ei xxx xxxxxx.

§ 124. Kriminaalhooldusmeetme täitmise üleandmise taotluse esitamine ja menetlus

(1) Kriminaalhooldusmeetme täitmise üleandmise taotluses peavad sisalduma:

1) andmed taotluse koostanud pädeva asutuse kohta;

2) taotluse eesmärk;

3) karistatud isikut tuvastada võimaldavad ja tema elukoha andmed;

4) taotleva riigi lahendi originaal või koopia;

5) andmed kriminaalhooldusmeetme liigi, tähtaja ja tingimuste kohta ning meetme kohaldamise põhjendus, samuti kriminaalhooldusmeetme kohaldamise ja tingimuste õiguslik alus;

6) taotleva riigi pädeva asutuse kinnitus, et lahend on jõustunud ja täidetav;

7) andmed taotluse aluseks oleva kuriteo kohta, sealhulgas selle toimepanemise aeg, xxxx xx muud tehiolud, samuti kuriteo kvalifikatsioon ning määratud karistuse kestus, kui see on asjakohane;

8) vajalik teave karistatud isiku isiksuse ja käitumise kohta taotlevas riigis enne xx xxxxxx kriminaalhooldusmeetme kohaldamist;

9) viide välislepingule, kui taotlus esitatakse välislepingu alusel.

(2) Kui keskasutus ei tuvasta taotlusega nõustumisest keeldumise aluseid, edastab ta taotluse ja sellega seotud teabe karistatud isiku elukoha järgsele maakohtule, Eestis elukoha puudumise korral Harju Maakohtule, samuti prokuratuurile. Prokuratuur võib esitada kriminaalhooldusmeetme täitmise üleandmise taotluse kohta seisukoha kohtule.

§ 125. Kriminaalhooldusmeetme täitmise ülevõtmise otsustamine

(1) Taotleva riigi poolt taotluses märgitud kriminaalhooldusmeetme liiki, tähtaegu ja tingimusi üldjuhul ei muudeta. Xxxxx võib kohandada kriminaalhooldusmeedet Eesti õigusele vastavalt, meetme laadi xx xxxxx tähtaega raskendamata.

(2) Kriminaalhooldusmeetme täitmise ülevõtmise otsustamiseks korraldatakse kohtuistung, millest on kohustatud osa võtma karistatud xxxx xx olemasolu korral tema kaitsja. Prokuratuur võib istungist osa xxxxx, xxx ta on esitanud taotluse kohta käesoleva seaduse § 124 lõike 2 kohaselt seisukoha.

(3) Kohtumääruses märgitakse:

1) karistatud isiku tuvastamist võimaldavad ja kontaktandmed;

2) läbivaadatud taotluse sisu;

3) kohtuistungil osalenud xxxxxxx xxxxxxxxxx;

4) kohtu otsustus kriminaalhooldusmeetme kohaldamise ja vajaduse korral kohandamise kohta ning selle põhjendused;

5) taotlevas riigis toimunud menetluse kulude sissenõudmine karistatud isikult, kui taotlev riik on seda taotlenud.

(4) Xxxxx toimetab määruse viivitamata kätte karistatud isikule, tema kaitsjale kaitsja olemasolul ja prokuratuurile. Jõustunud määrus edastatakse keskasutusele, karistusregistrile ja kriminaalhooldusasutusele.

§ 126. Kriminaalhooldusmeetme täitmine

(1) Keskasutus teatab viivitamata taotleva riigi keskasutusele või muule taotleva riigi poolt teatatud asutusele:

1) taotluse rahuldamisest;

2) taotluse rahuldamisest keeldumisest;

3) kriminaalhooldusmeetme täitmise algusest.

(2) Taotlevale riigile teatatakse kohe, kui karistatud isik on:

1) kriminaalhooldusmeetme tingimusi rikkunud;

2) saanud kriminaalmenetluses süüdistuse uue kuriteo toimepanemises või on süüdi mõistetud.

(3) Kui kriminaalhooldusmeetme täitmine on lõppenud, teavitatakse sellest taotlevat riiki tema soovil.

§ 127. Kulud

(1) Eesti kannab täitva riigina kriminaalhooldusmeetme täitmisega seotud kulud.

(2) Taotleva riigi soovil võib Eesti täitva riigina karistatud isikult sisse nõuda taotlevas riigis toimunud menetluse kulud, mis taotlev riik on karistatud isikult välja mõistnud. Nende kulude kättesaamise korral on Eestil kohustus edastada taotlevale riigile eksperditasud, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

2. jagu

Eesti taotleva riigina

§ 128. Kriminaalhooldusmeetme täitmise üleandmise taotlemine

(1) Eesti võib taotleda täitvalt riigilt Eesti kohtu jõustunud lahendiga määratud kriminaalhooldusmeetme täitmise üleandmist, kui:

1) kuritegu, mille toimepanemise eest isik on süüdi tunnistatud, on karistatav nii Eestis kui ka täitva riigi karistusseaduse järgi;

2) karistatud isik on täitva riigi alaline xxxxxx xx

3) kui taotlust ei esitata välislepingu alusel, täidaks Eesti võrreldaval juhtumil täitva riigi taotlust vastastikkuse põhimõtte alusel.

(2) Taotluses peavad sisalduma käesoleva seaduse § 124 lõikes 1 nimetatud andmed.

§ 129. Asutuste pädevus kriminaalhooldusmeetme täitmise üleandmise taotluse menetluses

(1) Üleandmistaotluse koostamiseks pädev asutus on vangla, kes vastutab karistatud isiku kriminaalhoolduse korraldamise eest.

(2) Pädev asutus edastab üleandmistaotluse keskasutusele. Keskasutus esitab nõuetele vastava taotluse, sealhulgas tõlke täitva riigi määratud keelde ja muu vajaliku teabe täitva riigi keskasutusele, kui täitev riik ei ole teatanud muud selleks pädevat asutust.

(3) Pädev asutus teavitab täitva riigi asutust asjaoludest, mis on taotluse menetluses või kriminaalhooldusmeetme täitmiseks olulised.

3. osa

Koostöö Euroopa Liidu õiguse alusel

9. peatükk Isiku loovutamine

1. jagu

Eesti täitva riigina

§ 130. Loovutamise üldtingimused

(1) Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse loovutamistaotluse alusel peab Eesti xxxxx xx loovutab taotlevale riigile isiku, xxxxx suhtes on taotlevas riigis:

1) alustatud kriminaalmenetlust ning koostatud vahistamismäärus või

2) jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul on tingimuseks, et loovutatavat isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mis on taotleva riigi karistusseaduse järgi karistatav vähemalt üheaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul on tingimuseks, et loovutatav isik on taotlevas riigis süüdi mõistetud ning tal on kandmata vähemalt neli kuud vangistust.

(4) Kui loovutataval isikul on Eesti õiguse järgi puutumatus või välislepingus ettenähtud eesõigused, peatub loovutusmenetlus, kuni on teada, et isikult on puutumatus või välislepingus ettenähtud eesõigused ära võetud. Kui puutumatuse või eesõiguse äravõtmine kuulub kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni pädevusse, taotleb nende äravõtmist taotlev riik.

(5) Käesolevas peatükis loetakse vangistusega samaväärseks muu karistus, mille sisuks on isiku vabaduse piiramine.

§ 131. Loovutamisest keeldumise alused

(1) Eesti keeldub isiku loovutamisest, kui:

1) taotluse aluseks olev kuritegu allub Eesti jurisdiktsioonile ja Eesti õiguse kohaselt on kuriteo eest karistuse kohaldamine välistatud amnestiaakti tõttu;

2) loovutatav isik on teises Euroopa Liidu liikmesriigis taotluse aluseks oleva teoga seoses lõplikult õigeks mõistetud või süüdi mõistetud karistust määramata või talle määratud karistus on kantud või kandmisel, või kui karistuse kohaldamine on otsuse teinud riigi seaduse alusel välistatud;

3) loovutatav isik oli taotluse aluseks xxxxx xxx toimepanemise ajal noorem kui 14-aastane;

4) taotlevas riigis võib taotluse aluseks oleva kuriteo eest mõista karistuseks eluaegse vangistuse ning puudub taotleva riigi veenev kinnitus, et taotlevas riigis on võimalik kaaluda ennetähtaegset vabastamist kas isiku enda algatusel või hiljemalt 20-aastase vangistuse kandmise järel;

5) kriminaalmenetluse läbiviimiseks loovutatav isik on Eesti kodanik, kellel on Eestis alaline elukoht, või Euroopa Liidu kodanik, kellel on Eestis alaline elamisõigus, ja puudub taotleva riigi veenev kinnitus, et ta antakse süüdimõistmise korral Eestile üle karistuse täitmiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud juhul võib taotlev riik esitada Eestile vangistuse tunnustamise taotluse.

§ 132. Loovutamisest keeldumise täiendavad alused

(1) Eesti võib keelduda isiku loovutamisest, kui:

1) taotluse aluseks olev tegu ei ole Eesti karistusseadustiku kohaselt kuritegu ega käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud kuritegu, mille eest taotlevas riigis ettenähtava vangistuse ülemmäär on vähemalt xxxx aastat;

2) loovutatav isik on Eestis kohtu alla antud seoses sama teoga, mille alusel taotlus on esitatud;

3) loovutatava isiku suhtes on Eestis sama teoga seoses otsustatud süüdistust mitte esitada või menetlust mitte jätkata;

4) Euroopa Liidu liikmesriigis tehtud jõustunud kohtulahend välistab loovutatava isiku suhtes sama teoga seoses menetluse jätkamise;

5) taotluse aluseks olev kuritegu allub Eesti jurisdiktsioonile ning Eesti õiguse kohaselt on kuritegu aegunud;

6) loovutatav isik on kolmandas riigis taotluse aluseks oleva teoga seoses lõplikult õigeks või süüdi mõistetud karistust määramata või talle määratud karistus on kantud või kandmisel, või kui karistuse kohaldamine on otsuse teinud riigi seaduse alusel välistatud;

7) karistuse täitmiseks loovutatav isik on Eesti kodanik, kellel on Eestis alaline elukoht, või Euroopa Liidu kodanik, kellel on Eestis alaline elamisõigus, ning Eesti xxxxx otsustab karistuse täita vastavalt Eesti õigusele;

8) taotluse aluseks olev kuritegu on toime pandud Eesti territooriumil;

9) taotluse aluseks olev kuritegu on toime pandud väljaspool taotleva riigi territooriumi ja Eestil puudub jurisdiktsioon väljaspool Eesti territooriumi toime pandud samaväärse teo suhtes;

10) isiku loovutamise eesmärk on karistuse täitmine ja loovutatav isik on taotlevas riigis süüdi mõistetud tagaselja.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 sätestatud juhul võib taotlev riik esitada Eestile vangistuse tunnustamise taotluse.

§ 133. Tagaselja süüdimõistmise arvestamata jätmise tingimused

(1) Käesoleva seaduse § 132 lõike 1 punkti 10 ei kohaldata, kui taotlusest nähtuvalt loovutatav isik:

1) oli taotleva riigi seaduse kohaselt aegsasti kutsutud kohtuistungile menetluses, mille tulemusena ta süüdi mõisteti, või oli istungi toimumise ajast ja kohast teadlik muu ametliku xxxxx kaudu ning teda oli aegsasti hoiatatud, et süüdimõistmine võib toimuda ka juhul, kui ta istungile ei ilmu;

2) olles teadlik istungi ajast ja kohast, oli esindatud lepingulise või riigi määratud kaitsja xxxxx, xxxxx kaitsefunktsiooni täitmine on tõendatav;

3) sai teda süüdimõistva otsuse taotleva riigi seaduse kohaselt kätte, teda teavitati üheselt mõistetavalt õigusest süüdimõistev otsus apelleerida või taotleda uut menetlust, milles oleks võimalik esitada uusi tõendeid ja toimuks tõendite sisuline hindamine ning mille tagajärjeks võiks olla uus otsus, kuid väljaantav isik on väljendanud soovi loobuda selle õiguse kasutamisest, või

4) saab süüdimõistva otsuse taotleva riigi seaduse kohaselt kätte viivitamata pärast tema üleandmist ning teda teavitatakse üheselt mõistetavalt õigusest süüdimõistev otsus apelleerida või taotleda uut menetlust, milles oleks võimalik esitada uusi tõendeid ja toimuks tõendite sisuline hindamine ning mille tagajärjeks võiks olla uus otsus, samuti apellatsioonkaebuse esitamise või uue menetluse taotlemise tähtaeg.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud juhul, kui loovutatav isik ei olnud varem kätte saanud ühtegi ametlikku teadet tema vastu toimuvast kriminaalmenetlusest, võib see isik taotlusest teada saades nõuda süüdimõistva kohtuotsuse koopiat. Taotlev riik edastab nõutud koopia kohe täitva riigi vahendusel loovutatavale isikule teadmiseks.

(3) Kohtuotsuse koopia nõudmine ja edastamine käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt:

1) ei mõjuta taotluse täitmise menetlust;

2) ei ole süüdimõistva kohtuotsuse kättetoimetamine loovutatavale isikule ning sellega ei ole lubatud siduda menetlustähtaegu.

§ 134. Taotluste paljusus

(1) Kui taotluse on esitanud sama isiku suhtes mitu riiki, lähtub loovutamist otsustav xxxxx xxxxx riigi kindlaksmääramisel, kellele isik loovutatakse, eeskätt isiku toimepandud süütegude raskusest ja süütegude toimepanemise kohast, taotluste esitamise järjekorrast ja nende eesmärgist. Vajaduse korral võib xxxxx küsida nõu Eurojustilt.

(2) Kui sama isiku suhtes on esitatud loovutamis- ja väljaandmistaotlus, otsustab valdkonna eest vastutav minister, kumb nendest täidetakse, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja väljaandmistaotluse aluseks olevas välislepingus nimetatud asjaolusid.

§ 135. Taotluse esitamine

(1) Loovutamistaotluses peavad sisalduma:

1) taotluse koostanud asutuse nimi, aadress ja kontaktandmed;

2) loovutatava isiku, tema kodakondsus ja võimaluse korral asukoha tuvastamist võimaldavad andmed ning tema võimalikult täpne kirjeldus;

3) andmed taotluse aluseks oleva kuriteo kohta, sealhulgas selle toimepanemise aeg, koht, isiku osalus teo toimepanemisel, tagajärg ja muud tehiolud;

4) taotleva riigi karistusseaduse kohane kuriteo kvalifikatsioon ja maksimaalne võimalik karistus või kui karistus on määratud, selle määr ja teave karistuse kandmise kohta;

5) andmed taotleva riigi tehtud vahistamismääruse, muu samaväärse määruse või süüdimõistva otsuse kohta;

6) võimaluse korral muud andmed kuriteo õiguslike tagajärgede kohta;

7) eseme identifitseerimist võimaldavad andmed xx xxxxx õiguslik seisund, kui loovutamistaotlusega taotletakse tõendi või süüteoga saadud vara üleandmist.

(2) Schengeni konventsiooni artikli 95 kohane tagaotsimisteade või Interpoli kaudu saabunud vahistamistaotlus loetakse oma mõjult võrdseks taotlusega, kui see sisaldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sisalduvaid andmeid ning vastab käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktis 2 sätestatud keelenõuetele. Politsei- ja Piirivalveamet edastab sel juhul taotluse viivitamata keskasutusele.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tagaotsimisteade või vahistamistaotlus ei sisalda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmeid või xx xxxxx keelenõuetele, tuleb nõuetekohane taotlus esitada Eesti keskasutusele kolme tööpäeva jooksul loovutatava isiku kinnipidamisest arvates.

§ 136. Taotluse eelmenetlus

(1) Keskasutus teeb nõuetekohase taotluse viivitamata kättesaadavaks loovutatava isiku elukoha järgsele maakohtule, Eestis elukoha puudumise korral Harju Maakohtule, samuti prokuratuurile.

(2) Prokuratuur lisab taotlusele karistusregistri väljavõtte ja muud vajalikud andmed ning selgitab, kas loovutatava isiku suhtes on Eestis alustatud kriminaalmenetlust.

(3) Lähtudes kriminaalmenetluse seadustikus sätestatust, võib prokuratuur loovutatava isiku suhtes kohaldada taotluse menetlemise tagamiseks vajalikke kriminaalmenetluse tagamise vahendeid.

§ 137. Loovutatava isiku kinnipidamine ja loovutusvahistus

(1) Loovutatava isiku võib kriminaalmenetluse seadustiku § 217 lõikes 1 sätestatud korras kinni pidada:

1) esitatud taotluse alusel;

2) Interpoli kaudu esitatud vahistamistaotluse või Schengeni infosüsteemis oleva tagaotsimisteate alusel enne nõuetekohase taotluse saabumist, kui esitatud on kinnitus taotluse esitamise kavatsuse kohta.

(2) Loovutatavat isikut teavitatakse tema kinnipidamisel teda puudutavast taotlusest ja loovutamise korrast.

(3) Loovutatavale isikule, kes on kinni peetud, tagatakse vastavalt kriminaalmenetluse seadustikus sätestatule kaitsja ning vajaduse korral xxxx. Loovutatavat isikut teavitatakse, et tal on õigus kaitsjale ka taotlevas riigis. Alaealisele isikule kohaldatakse õigusi, mis on alaealisel kahtlustataval või süüdistataval, välja arvatud kriminaalmenetluse seadustiku § 34 lõike 11 punktis 3 sätestatu.

(4) Loovutatava isiku võib vahistada käesoleva seaduse § 37 sätete kohaselt.

(5) Isik vabastatakse vahi alt, kui:

1) ilmnevad asjaolud, mis välistavad isiku loovutamise;

2) nõuetekohast loovutamistaotlust ei ole käesoleva seaduse § 135 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul saabunud;

3) loovutatavat isikut ei ole käesoleva seaduse § 141 lõigetes 2–4 sätestatud tähtaja jooksul üle antud.

(6) Xxx xxxxx otsustab taotluse rahuldada, kohaldab ta isiku suhtes vahistamist kuni isiku üleandmiseni. Xxx xxxxx otsustab loovutamisest keelduda, kohaldatakse isiku suhtes vahistamist kuni kohtumääruse jõustumiseni.

(7) Kui taotluse eesmärk on kriminaalmenetluse läbiviimine, võib xxxxx lubada loovutatava isiku ajutist üleandmist taotlevale riigile riikide vahel kokku lepitud tingimustel. Ajutine üleandmine ei tohi kahjustada loovutatava isiku õigust osaleda loovutamise otsustamise menetluses.

(8) Kui loovutatav isik on soovinud kaitsjat taotlevas riigis, kuid ei ole veel kaitsjat nimetanud, teavitab prokuratuur sellest soovist kohe taotleva riigi pädevat asutust. Taotleva riigi poolt edastatud xxxxx xxxxxx riigis kaitsja nimetamise tingimuste kohta edastatakse kohe loovutatavale isikule.

§ 138. Lihtsustatud korras loovutamine

(1) Prokuratuur teatab loovutatavale isikule pärast tema kinnipidamist võimalusest nõustuda lihtsustatud korras loovutamisega, selgitades selle õiguslikke tagajärgi.

(2) Lihtsustatud korras loovutamisega nõustumine on tühine, kui loovutatav isik ei tee seda vabatahtlikult, olles teadlik selle tagajärgedest, xxxx xx vormistata kirjalikult, xxxxx xx ole tagatud kaitsja või vajaduse korral xxxx. Lihtsustatud korras loovutamisega nõustumisest ei ole võimalik loobuda.

(3) Loovutatava isiku nõustumine lihtsustatud korras loovutamisega vormistatakse kirjalikult kaitsja ja vajaduse korral tõlgi juuresolekul ning tehakse kättesaadavaks kohtule, prokuratuurile ja keskasutusele.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka isiku nõustumisele loovutamise laiendamisega käesoleva seaduse § 143 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

§ 139. Kohtuistung loovutamise otsustamiseks

(1) Loovutamise otsustamiseks korraldatakse kohtuistung kümne päeva jooksul taotluse kohtusse saabumisest arvates. Xxx xxxx on teatanud loovutamisega nõustumisest, korraldatakse kohtuistung kolme tööpäeva jooksul taotluse kohtusse saabumisest arvates.

(2) Kohtuistungist on kohustatud osa võtma:

1) prokuratuur;

2) loovutatav isik, kes ei ole nõustunud lihtsustatud korras loovutamisega;

3) loovutatava isiku kaitsja.

(3) Kohtuistungil võib osaleda lihtsustatud korras loovutamisega nõustunud isik.

(4) Kohtuistungil xxxxx:

1) kontrollib isiku nõusolekut loovutamisega;

2) tutvustab isikule loovutamismenetlust ja loovutamise laiendamise kohta sätestatut;

3) kuulab ära loovutatava isiku, kui ta viibib istungil, tema kaitsja ja prokuratuuri arvamuse.

§ 140. Kohtulahend loovutamise otsustamisel

(1) Xxxxx otsustab isiku loovutada või loovutamisest keelduda määrusega, mis tehakse viivitamata pärast kohtuistungit xx xxxxxx märgitakse:

1) loovutatava isiku tuvastamist võimaldavad ja kontaktandmed;

2) läbivaadatud taotluse sisu;

3) kohtuistungil osalenud isikute seisukohad ning xxx xxxx on enda loovutamisega nõus, tema nõusolek, samuti isiku nõustumine loovutamise laiendamisega, kui see on asjakohane;

4) kohtu otsustus ja põhjendused loovutamise kohta;

5) tingimus, et loovutatav Eesti kodanik, kellel on Eestis alaline elamisõigus, või Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kellel on Eestis alaline elamisõigus, antakse süüdimõistmise korral üle Eestile karistuse täitmiseks;

6) kohtu otsustus ja põhjendused loovutusvahistuse xxxxx xx isiku vahi all viibitud aeg;

7) loovutamise edasilükkamine või ajutine loovutamine, kui see on asjakohane.

(2) Xxxxx toimetab määruse viivitamata kätte loovutatavale isikule, tema kaitsjale ja prokuratuurile. Jõustunud määrus toimetatakse viivitamata kätte keskasutusele.

(3) Loovutamise või sellest keeldumise määruse xxxxx võivad loovutatav isik, tema kaitsja ja prokurör esitada määruskaebuse kolme päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

(4) Xxxx, xxxxx xxxxx otsustas välisriigile loovutada, võib kaebeõigusest loobuda, tehes selle kohta kirjaliku avalduse. Sellisel juhul jõustub kohtumäärus kaebeõigusest loobumise päeval.

(5) Lõpliku lahendini tuleb jõuda 60 päeva jooksul loovutatava isiku kinnipidamisest arvates, xxx xxxx ei ole enda loovutamisega nõus, ning kümne päeva jooksul isiku poolt nõusoleku andmisest arvates.

(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul ei ole võimalik otsust teha, pikeneb loovutamisotsuse tegemiseks ettenähtud tähtaeg 30 päeva võrra, millest xx xxxxx põhjustest teavitatakse viivitamata taotlevat riiki. Kui pikendatud tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, teavitatakse sellest xx xxxxx põhjustest Eurojusti.

§ 141. Kohtulahendi täitmine

(1) Keskasutus teavitab viivitamata taotlevat riiki jõustunud lahendist isiku loovutamise kohta, samuti loovutamisest keeldumisest ja keeldumise põhjustest.

(2) Jõustunud lahendi isiku loovutamise kohta edastab keskasutus viivitamata Politsei- ja Piirivalveametile. Politsei- ja Piirivalveamet teatab taotlevale riigile loovutatava isiku üleandmise xxx xx koha ning korraldab isiku üleandmise. Isik antakse taotlevale riigile üle kümne päeva jooksul loovutamisotsuse jõustumisest arvates.

(3) Kui poolest sõltumatutel asjaoludel ei ole Politsei- ja Piirivalveametil käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt võimalik isikut üle anda või vastu xxxxx, teatab Politsei- ja Piirivalveamet sellest teisele poolele. Xxxxxx lepivad kokku uue üleandmise xxx xx koha. Isik antakse taotlevale riigile üle kümne päeva jooksul kokkuleppest arvates.

(4) Üleandmise võib ajutiselt edasi lükata humanitaarsetel põhjustel, sealhulgas loodusõnnetuse korral, või kui on piisav alus arvata, et üleandmine võib ohustada loovutatava isiku elu või tervist. Lahend täidetakse kohe pärast eelnimetatud põhjuse äralangemist xx xxxx antakse üle kümne päeva jooksul alates uuest kokkulepitud tähtpäevast.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud tähtaja jooksul ei ole isik üle antud, vabastatakse xx xxxx alt.

§ 142. Loovutamise edasilükkamine ja ajutine loovutamine

(1) Xxxxx võib loovutamist otsustades lükata loovutamise edasi, xxx xxxx tingib loovutatava isiku suhtes Eestis toimuv menetlus või tema suhtes tehtud kohtuotsuse täitmine.

(2) Xxxxx võib loovutamist otsustades korraldada anda xxxx, xxxxx loovutamine on edasi lükatud, taotlevale riigile välja ajutiselt. Sellekohase kirjaliku kokkuleppe taotleva riigiga sõlmib keskasutus.

§ 143. Loovutamise laiendamisega ja edasiloovutamisega nõustumine

(1) Eesti võib täitva riigina pärast loovutamise otsustamist taotleva riigi taotlusel nõustuda:

1) loovutamise laiendamisega kuriteole, mis pandi toime enne isiku loovutamist, kuid mis ei olnud loovutamistaotluse aluseks;

2) Eestist loovutatud isiku taotlevast riigist loovutamisega teisele Euroopa Liidu liikmesriigile seoses kuriteoga, mis pandi toime enne isiku loovutamist, kui Eesti ei ole varem nõustunud käesoleva lõike punktis 1 sätestatud juhul loovutamise laiendamisega sama kuriteo suhtes.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõustumisele kohaldatakse loovutamistaotluse kohta sätestatut iga süüteo suhtes eraldi, arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi.

(3) Loovutamise laiendamise või edasiloovutamise taotluse läbivaatamiseks korraldatakse kohtuistung viie päeva jooksul loovutamistaotluse nõuetele vastava taotluse kohtusse saabumisest arvates. Otsus laiendamise või edasiloovutamise kohta peab olema jõustunud 30 päeva jooksul taotluse Eestisse saabumisest arvates.

(4) Eestist loovutatud isiku väljaandmisele kolmandale riigile kohaldatakse käesolevas seaduses väljaandmise laiendamise kohta sätestatut, arvestades sellest paragrahvist tulenevaid erisusi.

(5) Euroopa Liidu liikmesriigile loovutatud Eesti kodanikku ei või taotlev xxxx xxxx Eestis valdkonna eest vastutava ministri loata välja anda Euroopa Liitu mittekuuluvale riigile.

§ 144. Eseme üleandmine loovutamistaotluse alusel

(1) Eesti võib täitva riigina taotleva riigi taotlusel kriminaalmenetluse seadustiku sätete kohaselt arestida või xxx xxxxx ning taotlevale riigile üle anda:

1) tõendi taotluse aluseks oleva kuriteo menetluses;

2) taotluse aluseks oleva kuriteoga saadud vara, mis on loovutatava isiku kinnipidamise ajal tema valduses või on kätte saadud hiljem.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eseme üleandmist ei takista asjaolu, et loovutamisotsuse kohaselt loovutatava isiku üleandmine ei teostu isiku xxxxx või põgenemise tõttu.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ese on:

1) tõendina või arestitava või konfiskeeritava esemena vajalik Eestis toimuvas süüteomenetluses, võib keskasutus prokuratuuri ettepanekul lükata eseme taotlevale riigile üleandmise edasi või kokkuleppel taotleva riigiga xxxx xxxxx üle ajutiselt;

2) Eesti või kolmanda isiku omandis, võib selle anda taotlevale riigile üle ajutiselt.

§ 145. Loovutatava isiku läbisõit

(1) Keskasutus lubab läbisõidutaotluse alusel Euroopa Liidu liikmesriigi poolt loovutatud isiku läbisõitu Eestist.

(2) Läbisõidutaotlus peab sisaldama käesoleva seaduse § 135 lõike 1 punktides 2–5 nimetatud andmeid.

(3) Kui läbisõidul olevat isikut transporditakse lennukiga ja ta satub Eestisse ettekavatsematult, piisab läbisõidu lubamiseks, et taotlev riik on Eesti keskasutusele kirjalikult taasesitatavas vormis esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud andmed.

2. jagu

Eesti taotleva riigina

§ 146. Loovutamise taotlemine

(1) Eesti võib taotleva riigina taotleda Euroopa Liidu liikmesriigilt selles riigis viibiva isiku loovutamist, kui see isik on:

1) kahtlustatav või süüdistatav, xxxxx suhtes on kohaldatud vahistamist, või

2) süüdimõistetu, xxxxx suhtes on jõustunud kohtuotsus.

(2) Loovutamist võib taotleda, kui kuritegu, milles isikut kahtlustatakse või süüdistatakse, on karistatav Eesti karistusseadustiku alusel vähemalt üheaastase vangistusega ning xxx xxxx on taotluse aluseks olevas kuriteos süüdi mõistetud, siis talle määratud vangistusest on vähemalt neli kuud kandmata.

(3) Eesti võib loovutamistaotluses taotleda eseme üleandmist, kui see on:

1) tõend taotluse aluseks oleva kuriteo menetluses;

2) taotluse aluseks oleva kuriteoga saadud vara, mis on loovutatava isiku kinnipidamise ajal tema valduses või on kätte saadud hiljem.

(4) Taotluses peavad sisalduma käesoleva seaduse § 135 lõikes 1 nimetatud andmed.

§ 147. Loovutamise taotlemise täiendavad tingimused

(1) Kui Eestis on võimalik taotluse aluseks oleva kuriteo eest mõista karistuseks eluaegne vangistus, kinnitatakse täitvale riigile ennetähtaegse vabastamise kaalumise võimalust.

(2) Kui kriminaalmenetluse läbiviimiseks loovutatav isik on täitva riigi kodanik või alaline elanik, kinnitatakse täitva riigi taotlusel seda, et ta antakse süüdimõistmise korral tagasi üle täitvale riigile karistuse täitmiseks.

(3) Kui karistuse täitmiseks loovutatav isik on Eestis süüdi mõistetud tagaselja, esitatakse täitvale riigile andmed loovutatavale isikule istungikutse kättetoimetamise kohta, tema esindamise kohta kaitsja poolt, samuti edasikaebe ja teistmise võimaluse kohta. Loovutatava isiku nõudel tehakse talle kättesaadavaks süüdimõistev kohtuotsus.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul, kui loovutatavale isikule ei olnud süüdimõistvat kohtuotsust varem kätte toimetatud ning isik on üle antud ja ta on esitanud apellatsioonkaebuse või teistmisavalduse, vaadatakse tema vabaduse piiramise põhjendatus ja tingimused üle kriminaalmenetluse seadustiku sätete kohaselt või isiku taotlusel. Apellatsiooni- või teistmismenetluse algusega ei ole lubatud viivitada.

(5) Kui täitev riik on teatanud pädevale asutusele, et loovutatav isik soovib kaitsjat Eestis ja ei xxx xxxxxx veel kaitsjat nimetanud, antakse täitva riigi pädevale asutusele kohe teavet Eestis kaitsja nimetamise tingimuste, sealhulgas riigi õigusabi taotlemise tingimuste kohta.

§ 148. Asutuste pädevus loovutamistaotluse menetluses

(1) Loovutamistaotluse koostamiseks pädevad asutused on:

1) prokuratuur kohtueelses menetluses;

2) xxxxx kohtumenetluses;

3) kohtulahendit täitmisele xxxxxx maakohus jõustunud kohtuotsuse täitmiseks.

(2) Prokuratuuri nõusolekul võib edasilükkamatul juhul taotleda Interpolilt või Schengeni infosüsteemi riigisisese osa eest vastutava keskasutuse kaudu Euroopa Liidu liikmesriigilt loovutatava isiku kinnipidamist enne loovutamistaotluse esitamist. Loovutamistaotlus esitatakse täitvale riigile täitva riigi määratud tähtpäevaks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutus edastab eestikeelse loovutamistaotluse keskasutusele, kes tõlgib selle täitva riigi määratud keelde. Keskasutus esitab nõuetele vastava taotluse täitva riigi pädevale asutusele.

(4) Kui loovutatava isiku asukoht on teada, võib taotluse koostanud asutus selle tõlkida ja esitada täitva riigi pädevale asutusele. Taotluse esitamisest teavitatakse keskasutust.

(5) Loovutamistaotluse võib tühistada selle koostanud asutus.

§ 149. Loovutamise vastuvõtmise tingimused

(1) Loovutatud isiku kinnipidamiskohas xx xxxx all oldud aeg arvatakse maha tema kantava karistuse tähtajast.

(2) Eesti võib taotleva riigina loovutatud isiku teisele Euroopa Liidu liikmesriigile loovutada, samuti tema vabadust piirata või teda kahtlustada, süüdistada või karistada ainult loovutamistaotluse aluseks olnud kuriteoga seoses.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata, kui:

1) kuritegu on toime pandud pärast isiku loovutamist;

2) Eestis menetletav muu kuritegu ei ole karistatav vangistuse ega sellega samaväärse vabaduspiiranguga, välja arvatud vabadust piirav asenduskaristus;

3) Eesti kriminaalmenetluses muu kuriteo suhtes ei ole alust isiku vabaduse piiramiseks;

4) isik on vabatahtlikult nõustunud loovutamise laiendamisega enne loovutamise otsustamist või nõustub loovutamise laiendamisega sõnaselgelt pärast üleandmist samadel tingimustel, kui toimub lihtsustatud korras loovutamisega nõustumine;

5) kuritegu on selline, mis võimaldab loovutamist, ja täitev riik on andnud selleks nõusoleku;

6) loovutatud isik ei ole 45 päeva jooksul oma lõplikust vabanemisest arvates vaatamata võimalusele Eestist lahkunud, samuti kui ta on pärast lahkumist Eestisse tagasi pöördunud, või

7) isik nõustub vabatahtlikult enda loovutamisega teisele Euroopa Liidu liikmesriigile sõnaselgelt pärast üleandmist samadel tingimustel, kui toimub lihtsustatud korras loovutamisega nõustumine.

(4) Eesti esitab käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 nimetatud nõusoleku saamiseks täitvale riigile taotluse, millele kohaldatakse loovutamistaotluse kohta sätestatut.

(5) Kui Eesti esitatud loovutamistaotluse alusel on isik või ese üle antud ajutiselt või tingimusega, et süüdimõistetud isik kannab karistust täitvas riigis, tagastab Eesti isiku või eseme esimesel võimalusel täitvale riigile.

§ 150. Loovutatud isiku läbisõidu taotlemine

(1) Keskasutus võib taotleda Eestile loovutatava isiku kolmandast riigist läbisõidu lubamist.

(2) Läbisõidutaotlus sisaldab käesoleva seaduse § 135 lõike 1 punktides 2–5 nimetatud andmeid.

(3) Kui läbisõidul olevat isikut transporditakse lennukiga ja ta satub läbisõiduriiki ettekavatsematult, esitab keskasutus kirjalikult taasesitatavas vormis läbisõiduriigile käesoleva seaduse § 135 lõike 1 punktides 2–-5 viidatud andmed.

10. peatükk Uurimistaotlus

1. jagu Üldsätted

§ 151. Uurimistaotluse eesmärk ja ulatus

(1) Uurimistaotluse tunnustamine hõlmab sellise taotluse tunnustamist ja täitmist, mille on koostanud või kinnitanud Euroopa Liidu liikmesriigi pädev õigusasutus xx xxxxx sisuks on:

1) teise liikmesriigi pädeva asutuse menetlustoiminguga tõendite kogumine;

2) teise liikmesriigi pädeva asutuse valduses oleva tõendi üleandmine või

3) teises liikmesriigis asuva tõendina kasutatava eseme hävimise, muutmise, eemaldamise, üleandmise või võõrandamise takistamine hoiumeetmega või sellise eseme üleandmine.

(2) Taotluse aluseks võib olla kuritegu või muu tegu, mis on taotlevas riigis kriminaalasjadega tegeleva kohtu pädevuses vähemalt edasikaebe staadiumis, samuti eelnimetatud teoga seotud juriidilise isiku õigusrikkumine, mille eest kohaldatakse taotlevas riigis ette nähtud vastutust.

(3) Uurimistaotluse võib esitada pädeva asutuse algatusel või kahtlustatava või süüdistatava või tema kaitsja taotlusel, mis on esitatud taotleva riigi õiguse kohaselt.

(4) Uurimistaotluse võib esitada, kui taotleva riigi pädev asutus on hinnanud selle vajalikuks ja proportsionaalseks seoses käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusega ning arvestades kahtlustatava või süüdistatava õigusi ja et sama menetlustoimingut saaks samadel tingimustel kohaldada ka taotleva riigi riigisiseses menetluses.

(5) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata:

1) käesoleva seaduse § 70 alusel loodud ühise uurimisrühma tegevusele xx xxxxx raames tõendite kogumisele;

2) Iiri Vabariigi ja Taani Kuningriigiga tehtavale koostööle.

§ 152. Uurimistaotluse esitamise, tunnustamise ja täitmise üldtingimused

(1) Uurimistaotluse esitamisel, tunnustamisel ja täitmisel ning uurimistaotluse alusel saadud tõendi kasutamisel võetakse arvesse isikute põhiõigusi. Taotlev ja täitev riik tagavad uurimistaotluse alusel tehtavast toimingust puudutatud isikule õigused, sealhulgas edasikaebeõiguse ja edasikaebe tähtajad, mis on võrreldavad riigisiseses menetluses tagatud õigustega. Arvestades uurimistaotlusega seotud menetlusteabe konfidentsiaalsusest tulenevaid piiranguid, teavitavad taotlev ja täitev riik puudutatud isikut viivitamata tema õigusest toimingu xxxxx edasi kaevata.

(2) Uurimistaotluse esitamise alust saab vaidlustada taotlevas riigis selle riigi õiguse kohaselt, mõjutamata isiku põhiõiguste kaitset täitvas riigis.

(3) Taotlev ja täitev riik:

1) korraldavad uurimistaotluse sujuva täitmise eesmärgil vajaduse korral konsultatsioone;

2) teavitavad teineteist, kui uurimistaotluse andmise, tunnustamise või täitmisega seoses on alustatud edasikaebemenetlust, ja võtavad arvesse teises riigis uurimistaotlusega seotud edasikaebemenetluse tulemust.

(4) Taotlev riik ei avalda uurimistaotluse alusel saadud teavet suuremas ulatuses, kui taotluse eesmärgi saavutamiseks vajalik, lähtudes oma õiguse sätetest ja arvesse võttes täitva riigi seatud piiranguid.

(5) Kui uurimistaotluse täitmisega kaasnevad erakordselt suured kulud, hüvitab taotlev riik erandina käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 sätestatust täitvale riigile osa kuludest, kui täitev riik on esitanud andmed kulude xxxxx xx alustanud konsultatsioone kulude jagamiseks. Taotlev riik võib ka otsustada uurimistaotlust muuta või selle tagasi xxxxx.

2. jagu

Eesti täitva riigina

§ 153. Uurimistaotluse tunnustamisest keeldumise alused

(1) Eesti võib keelduda uurimistaotluse tunnustamisest, kui:

1) taotluse aluseks ei ole kuritegu ja taotletud menetlustoiming ei xxx xxxxx aluseks oleva süüteo puhul Eesti õiguse kohaselt lubatud;

2) taotluse aluseks olev tegu ei ole Eestis karistatav, välja arvatud juhul, kui tegemist on käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud süüteoga, mille eest taotlevas riigis ettenähtava vangistuse ülemmäär on vähemalt xxxx aastat;

3) Eestis on taotletud menetlustoimingu tegemine lubatud xxxx teatud kuritegude puhul ja taotluse aluseks olev tegu ei kuulu nende hulka.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud keeldumise aluseid ei kohaldata, kui uurimistaotluses on taotletud:

1) sellise teabe või tõendite edastamist, mis on juba Eesti pädeva asutuse valduses, sealhulgas pädeva asutuse peetavas andmekogus vahetult kättesaadav, või mille saamine oleks võimalik süüteomenetluse või uurimistaotluse xxxxxx kriminaalmenetluse seadustiku § 32 lõike 2 alusel;

2) tunnistaja, eksperdi, asjatundja, kannatanu, kahtlustatava, süüdistatava või kolmanda isiku ülekuulamist Eesti territooriumil;

3) päringut üldkasutatava elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalike andmete kohta;

4) menetlustoimingut, mille läbiviimine ei riiva isiku põhiõigusi.

§ 154. Uurimistaotluse tunnustamisest keeldumise täiendavad alused

(1) Eesti võib pärast taotleva riigiga konsulteerimist ja vajaduse korral lisateabe küsimist osaliselt või täielikult keelduda uurimistaotluse tunnustamisest, kui:

1) Eesti õiguse järgi on menetlustoimingu tegemine välistatud kahtlustatava, süüdistatava või muu isiku puutumatuse või eesõiguse tõttu või riivaks põhjendamatult väljendusvabadust;

2) see ohustaks oluliselt Eesti julgeolekuhuve, teabeallikat või tooks xxxxx luuretegevusega seotud riigisaladuse kasutamise;

3) kui uurimistaotluse täitmine oleks vastuolus sama teo eest korduvalt karistamise keeluga;

4) taotluse aluseks olev süütegu on väidetavalt toime pandud väljaspool taotleva riigi territooriumi ja osaliselt või tervikuna Eesti territooriumil ning see tegu ei ole Eestis karistatav;

5) taotluse rahuldamine oleks vastuolus Euroopa Liidu õiguses tunnustatud põhiõiguste või aluspõhimõtetega.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud puutumatuse või eesõiguse äravõtmine kuulub Eesti pädevusse, taotleb Eesti pädev asutus selle äravõtmist. Kui puutumatuse või eesõiguse äravõtmine kuulub kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni pädevusse, taotleb nende äravõtmist taotlev riik.

§ 155. Uurimistaotluse esitamine ja eelmenetlus

(1) Uurimistaotlus esitatakse sellekohasel vormil xx xxxxxx peavad sisalduma:

1) taotluse koostanud xxxxxx asutuse andmed ning taotluse kinnitanud pädeva asutuse andmed, xxx xxxxx on kinnitanud teine asutus;

2) taotluse eesmärk ja põhjendus;

3) vajalik teave kahtlustatava, süüdistatava, tunnistaja või muu taotlusest puudutatud isiku kohta;

4) taotluse aluseks xxxxx xxx kirjeldus ja taotleva riigi õiguse säte, mille kohaselt see tegu on karistatav;

5) taotluses soovitud menetlustoimingu või tõendi kirjeldus;

6) täitmise tähtaeg ja kiireloomulisuse põhjendus, kui uurimistaotlus on kiireloomuline;

7) sellekohane xxxxx, kui uurimistaotlus põhineb varasemal uurimistaotlusel;

8) sellekohane xxxxx, kui taotlev riik soovib oma ametiisiku osalemist täitvas riigis taotluse alusel läbiviidavas menetlustoimingus;

9) sellekohane xxxxx, kui uurimistaotluses taotletud teave tuleb üle anda kohe;

10) sellekohane xxxxx, kas soovitakse täitvas riigis asuva tõendina kasutatava eseme hävimise, muutmise, eemaldamise, üleandmise või võõrandamise takistamist või selle üleandmist, samuti hoiumeetme kohaldamise esialgne tähtaeg xx xxxxx üleandmise taotlemise ettenähtav aeg, kui see on asjakohane;

11) taotluse kinnitanud kohtuniku või prokuröri allkiri.

(2) Uurimistaotluse esitab taotleva riigi pädev asutus prokuratuurile.

(3) Prokuratuur:

1) teavitab sellekohasel vormil taotleva liikmesriigi pädevat asutust uurimistaotluse kättesaamisest seitsme päeva jooksul;

2) kontrollib taotluse vastavust taotluse vormi nõuetele ja teatab taotlevale riigile kohe sobival viisil, taotleva riigi soovil kirjalikult taasesitatavas vormis, kui taotluse tunnustamise otsustamine on vormi puuduste tõttu võimatu;

3) kontrollib, kas uurimistaotluse on esitanud ja kinnitanud selleks pädev asutus, ning tagastab selle taotlevale riigile, kui sellekohaseid nõudeid ei ole täidetud;

4) esitab kohtule uurimistaotluses taotletud menetlustoimingu loa taotluse, kui menetlustoimingu tegemiseks on seaduse kohaselt vajalik kohtu luba;

5) lähtudes süüteomenetlust reguleerivas seaduses sätestatud pädevustest, võib täita uurimistaotluse ise või kohustada selleks uurimisasutust või edastada selle täitmiseks muule pädevale asutusele.

(4) Kui prokuratuuril või pädeval asutusel, kellele uurimistaotlus on edastatud, on alust arvata, et käesoleva seaduse § 151 lõikes 4 sätestatud tingimusi ei ole täidetud, konsulteerib ta taotleva riigi pädeva asutusega uurimistaotluse täitmise tähtsuse küsimuses ning võimaldab taotleva riigi pädeval asutusel taotluse tagasi xxxxx.

§ 156. Uurimistaotluse tunnustamine ja täitmine

(1) Kui puuduvad käesoleva seaduse §-des 153 ja 154 sätestatud uurimistaotluse tunnustamisest keeldumise ja § 158 lõikes 1 sätestatud edasilükkamise alused, tunnustatakse uurimistaotlust formaalsusteta ja täidetakse samadel alustel xx xxxxx viisil kui samasugustel alustel tehtavat menetlustoimingut riigisiseses menetluses.

(2) Uurimistaotluse tunnustamisel ja täitmisel juhindutakse uurimistaotluses sisalduvatest taotleva riigi juhistest niivõrd, kui see ei ole vastuolus käesoleva peatüki sätete või Eesti õiguse üldpõhimõtetega. Kui juhiste järgimine ei ole võimalik, teatab prokuratuur sellest kohe taotlevale riigile sobival viisil, taotleva riigi soovil kirjalikult taasesitatavas vormis.

(3) Kui taotluse tunnustamisest on otsustatud käesoleva seaduse §-des 153 ja 154 sätestatud alustel keelduda, teavitab prokuratuur sellest taotlevat riiki kirjalikult taasesitatavas vormis.

(4) Taotluse esemeks olev Eesti pädeva asutuse valduses olev teave, samuti uurimistaotluse täitmisel saadud teave antakse viivitamata taotlevale riigile või kui see on õiguslikult lubatav, käesoleva seaduse § 159 lõikes 1 nimetatud taotleva riigi ametiisikule üle. Üleandmisel märgitakse, kas üleantavat teavet soovitakse saada tagasi, kui taotlev riik xxxx xxx menetluses enam xx xxxx.

(5) Kui taotluse alusel üleantavat eset, dokumenti või teavet on vaja kasutada Eestis toimuvas menetluses, võib pärast taotleva riigiga konsulteerimist selle üle anda tingimusel, et see tagastatakse kohe, kui taotlev xxxx xxxx enam oma menetluses xx xxxx, või muudel tingimustel vastavalt kokkuleppele.

(6) Kui uurimistaotluse sisuks on tõendina kasutatava eseme hävimise, muutmise, eemaldamise, üleandmise või võõrandamise takistamine, kohaldatakse vajalikku hoiumeedet esimesel võimalusel, soovitatavalt 24 tunni jooksul, ja teavitatakse sellest taotlevat riiki. Kui uurimistaotluse sisuks on nimetatud eseme üleandmine, antakse ese taotlevale riigile viivitamata üle. Kui taotlev riik on teatanud hoiumeetme kohaldamise vajaduse lõppemisest, selle kohaldamine lõpetatakse.

(7) Pärast taotleva riigiga konsulteerimist võib kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt määrata käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud hoiumeetme kohaldamise tähtaja. Mõistliku aja jooksul enne tähtaja lõppemist teatab prokuratuur tähtaja lõppemisest taotlevale riigile, andes talle võimaluse avaldada oma seisukoht.

§ 157. Uurimistaotluse tunnustamise ja täitmise tähtajad

(1) Uurimistaotlust tunnustatakse ja täidetakse sama kiiresti kui samasugustel alustel tehtavat menetlustoimingut riigisiseses menetluses, arvestades järgmist:

1) kui uurimistaotluses on märgitud täitmise tähtaeg xx xxxxx kiireloomulisust on põhjendatud taotleva riigi õigusest tuleneva menetlustähtaja, taotluse aluseks xxxxx xxx raskuse või muude oluliste asjaoludega, püütakse taotluse tunnustamisel ja täitmisel märgitud tähtaega järgida;

2) uurimistaotluse tunnustamine toimub esimesel võimalusel, hiljemalt 30 päeva pärast taotluse saabumist pädevasse asutusse;

3) uurimistaotluse täitmine toimub viivitamata, hiljemalt 90 päeva pärast taotluse tunnustamist.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 sätestatud tähtaega ei ole võimalik järgida, teavitab prokuratuur sellest xx xxxxx põhjusest viivitamata taotlevat riiki. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tähtaega võib pikendada 30 päeva võrra. Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud tähtaega ei ole võimalik järgida, teavitab prokuratuur sellest xx xxxxx põhjusest viivitamata taotlevat riiki ning korraldab konsultatsioone, et määrata taotluse täitmise tähtaeg.

(3) Edasikaebemenetlus ei peata uurimistaotluse täitmist, kui süüteomenetlust reguleerivast seadusest ei tulene teisiti. Uurimistaotluse esemeks oleva Eesti pädeva asutuse vallatava teabe, samuti uurimistaotluse täitmisel saadud teabe üleandmise võib peatada edasikaebemenetluse ajaks, kui taotlev riik ei ole taotluses märkinud, et teave tuleb üle anda kohe. Kohest üleandmist ei võimaldata juhul, kui sellega kaasneb oht tekitada isiku huvidele tõsist ja pöördumatut kahju.

§ 158. Uurimistaotluse tunnustamise ja täitmise edasilükkamine

(1) Uurimistaotluse tunnustamise või täitmise võib pädev asutus edasi lükata, kuni see kahjustaks toimuvat kriminaalmenetlust või kuni taotluse täitmiseks vajalik ese, dokument või teave on kasutusel xxxx menetluses. Taotleva riigi pädevat asutust teavitatakse kirjalikult taasesitatavas vormis edasilükkamise põhjusest xx xxxxx eelduspärasest ajast.

(2) Edasilükkamise aluse äralangemisel jätkatakse uurimistaotluse tunnustamist või täitmist viivitamata ja teavitatakse sellest kirjalikult taasesitatavas vormis taotleva riigi pädevat asutust.

§ 159. Taotleva riigi ametiisiku osalemine menetlustoimingus

(1) Kui taotluses on nii märgitud ja see ei ole vastuolus Eesti õiguse üldpõhimõtetega ega ohusta oluliselt Eesti julgeolekuhuve, võimaldab pädev asutus taotleva riigi ametiisikul osaleda taotluse alusel toimuva menetlustoimingu läbiviimisel samadel tingimustel, nagu ta võiks osaleda taotlevas riigis läbiviidavas sama liiki menetlustoimingus.

(2) Eestis toimuvas menetlustoimingus osalev taotleva riigi ametiisik:

1) allub toimingus osaledes Eesti õigusele;

2) ei või kohaldada xxxxx, xxx xxxxx ei ole antud sellekohast pädevust Eesti õiguse alusel ja taotleva riigiga ei ole kokku lepitud selle pädevuse ulatuses;

3) võib esitada Eestis viibides prokuratuurile varasemal uurimistaotlusel põhineva taotluse, kui tal on taotleva riigi õiguse kohaselt selleks pädevus ja viimati nimetatud uurimistaotluse kinnitab taotleva riigi xxxxx või prokuratuur, kui see on nõutav.

(3) Taotleva riigi ametiisiku suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 71 sätestatut.

§ 160. Menetlustoimingu asendamine ja uurimistaotluse täitmise võimatus

(1) Pädev asutus võib uurimistaotluses taotletud menetlustoimingu, välja arvatud käesoleva seaduse § 153 lõikes 2 nimetatud toimingud, asendada teist liiki sobiva menetlustoiminguga, kui taotletud menetlustoimingut:

1) ei ole süüteomenetlust reguleerivas seaduses ette nähtud või

2) ei ole taotluse aluseks xxxxx xxx puhul Eesti õiguse kohaselt lubatud läbi viia.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib pädev asutus uurimistaotluses taotletud menetlustoimingu asendada teist liiki menetlustoiminguga, mille puhul saavutatakse taotletud eesmärk isiku õigusi vähem riivates.

(3) Enne menetlustoimingu asendamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatu kohaselt teatab prokuratuur taotleva riigi pädevale asutusele menetlustoimingu asendamise kavatsusest ning võimaldab uurimistaotlust täiendada või see tagasi xxxxx.

(4) Kui menetlustoiming on otsustatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alustel asendada, teavitab prokuratuur sellest taotlevat riiki kirjalikult taasesitatavas vormis.

(5) Kui täitmise käigus ilmneb vajadus muuta menetlustoimingut asjaolu tõttu, mida taotlust esitades ei olnud võimalik ette näha või täpsustada, teatab prokuratuur sellest kohe taotlevale riigile sobival viisil, taotleva riigi soovil kirjalikult taasesitatavas vormis, et võimaldada taotleval riigil xxxxx vajalikud meetmed.

(6) Kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud menetlustoimingu asendamise alused, kuid Eesti õiguses puudub sobiv teist liiki menetlustoiming, loetakse uurimistaotluse täitmine võimatuks. Sellest teatatakse viivitamata taotlevale riigile kirjalikult taasesitatavas vormis.

3. jagu

Eesti taotleva riigina

§ 161. Uurimistaotluse esitamine

(1) Eesti võib taotleda käesoleva seaduse § 151 kohaselt uurimistaotluse tunnustamist ja täitmist. Uurimistaotluses taotletava menetlustoimingu määramisel lähtutakse samadest alustest xxx xxxxx menetlustoimingu tegemisel riigisiseses menetluses.

(2) Uurimistaotlus esitatakse sellekohasel vormil xx xxxxxx peavad sisalduma käesoleva seaduse § 155 lõikes 1 nimetatud andmed.

§ 162. Asutuste pädevus uurimistaotluse menetluses

(1) Uurimistaotluse koostamiseks, täitva riigiga konsultatsioonide pidamiseks, taotluse muutmiseks ja tagasivõtmiseks pädev asutus on:

1) prokuratuur enne kriminaalmenetluse alustamist ja kohtueelses kriminaalmenetluses;

2) xxxxx või prokuratuur kohtulikus kriminaalmenetluses;

3) xxxxx kohtulikus väärteomenetluses;

4) uurimisasutus enne kriminaalmenetluse alustamist ja kohtueelses kriminaalmenetluses.

5) väärteo kohtuväline menetleja enne väärteomenetluse alustamist või kohtuvälises väärteomenetluses.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud juhul esitab pädev asutus taotluse täitva riigi pädevale asutusele selle riigi määratud keeles. Lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud juhul edastab pädev asutus taotluse täitva riigi määratud keeles kinnitamiseks prokuratuurile, kes esitab selle kinnitatuna täitva riigi pädevale asutusele.

(3) Kui taotlus pärast selle täitva riigi poolt kättesaamist tagasi võetakse, tuleb sellest viivitamata teavitada täitva riigi pädevat asutust.

4. jagu Erisätted

§ 163. Vabaduspiiranguga isiku ajutine üleandmine

(1) Kui uurimistaotlus on koostatud selleks, et anda taotlevale riigile menetlustoimingu tegemiseks ajutiselt üle isik, kes viibib täitvas riigis vahistuses, vangistuses või xxxxx vabadust on muul seaduslikul viisil piiratud (edaspidi vabaduspiiranguga isik), võib täitva riigi pädev asutus otsustada isiku ajutiselt üle anda tingimusel, et isik antakse täitva riigi määratud tähtaja jooksul tagasi. Kahtlustatava või süüdistatavana ülekuulamiseks antakse isik üle käesoleva seaduse 9. peatükis sätestatud korras.

(2) Eesti võib lisaks käesoleva seaduse §-des 153 ja 154 sätestatud keeldumise alustele jätta isiku taotlevale riigile käesoleva paragrahvi kohaselt üle andmata, kui:

1) isik ei xxxx üleandmiseks nõusolekut;

2) üleandmise tõttu võib pikeneda seadusjärgne vabaduspiirangu tähtaeg.

(3) Isiku üleandmise täpne xxxx xx tingimused lepitakse kokku taotleva ja täitva riigi pädevate asutuste vahel. Ajutiselt üleantud isiku vabaduspiirang jääb taotlevas liikmesriigis kehtima, välja arvatud juhul, kui täitva riigi pädev asutus taotleb ajutiselt üleantud isiku vabastamist. Taotlevas riigis vahi all viibitud aeg arvatakse ajutiselt üleantud isikule täitvas riigis mõistetud karistuse kandmise tähtaja hulka.

(4) Vabaduspiiranguga isiku läbisõitu kolmandast Euroopa Liidu liikmesriigist taotleb taotleva riigi pädev asutus, esitades nõutud andmed.

(5) Ajutiselt üleantud vabaduspiiranguga isikut ei või anda kohtu alla, süüdistada, vahistada ega kahtlustatavana kinni pidada ega piirata tema põhiõigusi muul viisil seoses süütegudega, mis on toime pandud enne tema lahkumist täitva riigi territooriumilt ning mida ei ole uurimistaotluses märgitud. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud piirangut ei kohaldata, kui ajutiselt üleantud isik on olnud taotlevas riigis 15 järjestikuse päeva jooksul alates kuupäevast, kui tema kohalolek menetlustoimingu tegemiseks ei olnud enam vajalik ning tal on olnud võimalus lahkuda või ta on pärast lahkumist sinna tagasi pöördunud. ,

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 nimetatud riik, kus isikut kinni peetakse, sellise menetlustoimingu tegemiseks, mille puhul on nõutav kõnealuse isiku viibimine täitva riigi territooriumil.

§ 164. Kaugülekuulamine

(1) Kui uurimistaotlus on koostatud teises liikmesriigis viibiva tunnistaja, eksperdi, kahtlustatava või süüdistatava audiovisuaalseks kaugülekuulamiseks või teises liikmesriigis viibiva tunnistaja või eksperdi telefonitsi kaugülekuulamiseks, lähtutakse käesoleva seaduse § 66 lõigetes 1, 4 ja 5 ning § 67 lõigetes 1 ja 5 sätestatust, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.

(2) Kahtlustatava ja süüdistatava audiovisuaalne kaugülekuulamine on lubatud ainult nende nõusolekul.

(3) Kaugülekuulamise täpne kord ning vajaduse korral ülekuulatava isiku kaitseks vajalikud meetmed lepitakse taotleva ja täitva riigi pädevate asutuste vahel kokku.

(4) Täitva riigi pädev asutus:

1) teavitab tunnistajat või eksperti kaugülekuulamise ajast ja kohast oma riigi õiguse kohaselt;

2) kutsub kahtlustatava ja süüdistatava kaugülekuulamisele oma riigi õiguse kohaselt;

3) tagab ülekuulatava isikusamasuse tuvastamise;

4) tagab vajaduse korral tõlgi osavõtu ülekuulamisest;

5) tagab, et kaugülekuulamise käigus ei rikuta täitva riigi õiguse aluspõhimõtteid, ning rikkumise tuvastamise korral võtab viivitamata meetmeid rikkumise kõrvaldamiseks.

(5) Kaugülekuulamine viiakse läbi taotleva riigi pädeva asutuse poolt või juhtimisel, lähtudes taotleva riigi menetlusnormidest. Kaugülekuulamise juures viibib ka täitva riigi pädeva asutuse esindaja.

(6) Ülekuulatavat teavitatakse enne kaugülekuulamist õigustest, mis tal on kas täitva või taotleva riigi õiguse kohaselt.

(7) Täitva riigi pädeva asutuse esindaja kannab kaugülekuulamise protokolli järgmised andmed:

1) kaugülekuulamise aeg xx xxxx;

2) kaugülekuulatud isiku menetlusseisund, nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg ja elukoht või asukoht ja aadress ning sidevahendi number või elektronposti aadress;

3) kaugülekuulamise juures viibinud täitva riigi pädeva asutuse esindaja nimi, andmed ja ametikoht;

4) kaugülekuulamise xxxx xx kasutatud tehnikavahendite nimetused;

5) ülekuulatava isiku kinnitus selle kohta, et teda on hoiatatud ütluste andmisest keeldumise või teadvalt valeütluste andmisega kaasneva vastutuse eest, või et ta on andnud ütlusi puudutava xxxxx, xxx see on nõutav.

§ 165. Piiriülene jälgimine

Kui Euroopa uurimismäärus on koostatud piiriüleseks jälgimiseks, lähtutakse käesoleva seaduse

§-s 68 sätestatust, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.

§ 166. Teabe salajane pealtkuulamine ja -vaatamine

(1) Kui uurimistaotlus on koostatud üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite või muul viisil edastatava teabe salajaseks pealtkuulamiseks või -vaatamiseks, lähtutakse kriminaalmenetluse seadustiku §-s 1267 sätestatust.

(2) Kui uurimistaotlus on koostatud üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite salajaseks pealtkuulamiseks või -vaatamiseks teise liikmesriigi tehnilise abiga ning xxx xxxx Euroopa Liidu liikmesriiki on võimelised osutama kogu pealtkuulamiseks või -vaatamiseks vajalikku tehnilist abi, esitab Eesti uurimistaotluse xxxx ühele liikmesriigile, eelistades seda liikmesriiki, xxxxx territooriumil asub parasjagu või tulevikus isik, keda pealt kuulatakse või vaadatakse.

(3) Uurimistaotluses märgitakse, miks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave kriminaalmenetluseks oluline. Kui uurimistaotlus on koostatud üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite salajaseks pealtkuulamiseks või -vaatamiseks teise liikmesriigi tehnilise abiga, märgitakse uurimistaotluses lisaks:

1) pealtkuulatava või -vaadatava isiku tuvastamiseks vajalik teave;

2) pealtkuulamise või -vaatamise soovitud kestus;

3) muu uurimistaotluse täitmise tagamiseks vajalik tehniline teave.

(4) Teabe salajase pealtkuulamise või -vaatamise täpne kord lepitakse taotleva ja täitva riigi pädevate asutuste vahel kokku.

(5) Üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite salajaseks pealtkuulamiseks või -vaatamiseks koostatud uurimistaotluse võib vastavalt kokkuleppele täita järgmisel viisil:

1) edastades elektroonilise side võrgu kaudu edastatavad sõnumid viivitamata taotlevale riigile või

2) salvestades pealtkuulatud või -vaadatud elektroonilise side võrgu kaudu edastatavad sõnumid ning edastades salvestatud teabe taotlevale riigile.

(6) Taotleva riigi pädev asutus võib uurimistaotluse koostamise või täitmise ajal taotleda üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite salvestise transkriptsiooni, dekodeerimist või dekrüpteerimist, kui tal on selleks mõjuv põhjus xx xxx täitva riigi pädev asutus sellega nõustub.

§ 167. Teabe salajasest pealtkuulamisest ja -vaatamisest teavitamine

(1) Kui uurimistaotluse täitmise käigus annab xxxxx kriminaalmenetluse seadustiku § 1267 alusel loa üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite pealtkuulamiseks või - vaatamiseks isiku või seadme suhtes, kes või mis asub teise liikmesriigi (edaspidi teavitatud liikmesriik) territooriumil, ning kui teavitatud liikmesriigi tehnilist abi ei ole pealtkuulamise või - vaatamise korraldamiseks vaja, teavitab prokuratuur teavitatud liikmesriigi pädevat asutust sellekohast vormi kasutades pealtkuulamisest või -vaatamisest:

1) enne pealtkuulamist või -vaatamist, kui prokuratuur teab pealtkuulamise või -vaatamise loa taotlemise ajal, et pealtkuulatav või -vaadatav isik või seade asub sel hetkel või pealtkuulamise või

-vaatamise ajal teavitatud liikmesriigi territooriumil;

2) pealtkuulamise või -vaatamise ajal või viivitamata pärast xxxx, xxx prokuratuur on saanud teavet selle kohta, et pealtkuulatav või -vaadatav isik või seade asub või asus sel ajal teavitatud liikmesriigi territooriumil.

(2) Kui teavitatud liikmesriigi pädev asutus teavitab prokuratuuri, et pealtkuulamine või - vaatamine ei ole teavitatud liikmesriigis samasuguses riigisiseses asjas lubatud, siis prokuratuur:

1) lõpetab pealtkuulamise või -vaatamise teavitatud liikmesriigi territooriumil ja

2) ei kasuta tõendina teavet, mis on saadud pealtkuulamise või -vaatamise tulemusel ajal, kui pealtkuulatav või -vaadatav isik või seade asus teavitatud liikmesriigi territooriumil, välja arvatud teavitatud liikmesriigi pädeva asutuse seatud tingimustel, mida teavitatud liikmesriik on põhjendanud.

(3) Kui teine liikmesriik on teavitanud prokuratuuri üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite pealtkuulamisest või -vaatamisest isiku või seadme suhtes, kes või mis asub Eesti territooriumil, ning kui pealtkuulamine või -vaatamine ei ole Eestis samasuguses riigisiseses asjas lubatud, annab prokuratuur viivitamata, hiljemalt 96 tundi pärast teavituse saamist selle esitanud liikmesriigile teada, et:

1) pealtkuulamine või -vaatamine ei ole lubatud või see tuleb lõpetada, ja

2) andmeid, mis on pealtkuulamise või -vaatamise tulemusel saadud ajal, kui pealtkuulatav või - vaadatav isik või seade asus Eesti territooriumil, ei tohi kasutada või tohib kasutada prokuratuuri seatud tingimustel, märkides tingimuste põhjendused.

§ 168. Politseiagendi kasutamine

(1) Kui uurimistaotlus on koostatud selleks, et taotleda täitvalt riigilt muudetud identiteediga isiku kasutamist kriminaalmenetluses kuriteo kohta teabe kogumiseks, lähtutakse kriminaalmenetluse seadustiku §-s 1269 sätestatust.

(2) Uurimistaotluses märgitakse, miks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave on kriminaalmenetluses oluline.

(3) Eesti võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud uurimistaotluse täitmisest keelduda, kui politseiagendi kasutamise täpses korras ei olnud võimalik kokkuleppele jõuda.

(4) Politseiagendi kasutamise täpne kord lepitakse taotleva ja täitva riigi pädevate asutuste vahel kokku.

11. peatükk Teabe edastamine

1. jagu Üldsätted

§ 169. Teabe edastamise eesmärk ja ulatus

(1) Teabe edastamine hõlmab Euroopa Liidu liikmesriigi õiguskaitseasutuse poolt konkreetse süüteo menetluse käigus kogutud teabe, samuti väljaspool konkreetse süüteo menetlust süüteo avastamise või ennetamise eesmärgil kogutud ja töödeldud teabe edastamist teise liikmesriigi õiguskaitseasutusele, et aidata xxxxx süüteo menetlemisele, avastamisele või ennetamisele teises liikmesriigis.

(2) Teabe käesoleva peatüki tähenduses moodustab pädeva asutuse valduses olev teave ja pädevale asutusele sunnimeedet kohaldamata kättesaadav muu isiku valduses olev teave, sealhulgas kriminaalmenetluse seadustiku tähenduses jälitustoiminguga kogutud teave.

(3) Teabe edastamise eesmärgil ei ole liikmesriigil kohustust teavet koguda ega talletada, samuti kohaldada isiku põhiõigusi riivavat meedet. Edastatava teabe võib moodustada ka varem kogutud või töödeldud teave.

(4) Teavet ei edastata kasutamiseks tõendina süüteomenetluses.

(5) Edastatud teavet võib kasutada tõendina süüteomenetluses, kui teabe edastanud riik:

1) on seda lubanud, rahuldades sellekohase koostöötaotluse, xxx xxxxxxx xxxx on teabe edastanud riigi õiguse kohaselt nõutav;

2) on lubanud teavet tõendina kasutada teabe edastamisel.

(6) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldades võetakse arvesse asjassepuutuvate isikute põhiõigusi. See ei mõjuta Euroopa Liidu liikmesriikidega või muude riikidega sõlmitud kahe- ja

mitmepoolsete lepingute ega Euroopa Liidu süüteomenetlusalast koostööd reguleerivate õigusaktide toimet.

(7) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka teabe vahetamisel Eurojusti ja Europoliga selliste süütegude puhul, mis on nende institutsioonide pädevuses.

§ 170. Teabe kaitseks kohaldatavad põhimõtted

(1) Teabe edastamisel tagatakse andmekaitse põhimõtete järgimine.

(2) Teabe saanud riigis kohaldatakse saadud teabele selle riigi andmekaitse režiimi, nagu teave oleks kogutud selles riigis.

(3) Edastatud teavet võib kasutada:

1) sellel eesmärgil, milleks see on edastatud;

2) vahetu kõrgendatud ohu ennetamiseks;

3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetamata eesmärgil, kui selleks on teabe päritoluriigi õiguse kohaselt antud luba ning teabe kasutamine toimub teabe saanud riigi õiguse kohaselt.

(4) Teabe päritoluriik võib oma õiguse kohaselt seada tingimuseks, et edastatavat teavet võib kasutada kindlal eesmärgil xx xxxxx kasutamisest tuleb teabe päritoluriigile teatada. Teabe saanud riik peab seatud tingimustest kinni pidama, xxx xxxx tingimusi ei ole teabe saanud riigi õiguse kohaselt kehtetuks tunnistatud. Tingimuste kehtetuks tunnistamise korral konsulteerivad teabe päritoluriik ja teabe saanud riik, et seatud tingimusi võimalikult suures ulatuses järgida.

(5) Teabe päritoluriik võib erandjuhul esitada teabe saanud riigile päringu teabe kasutamise kohta ka juhul, kui sellest teatamist ei olnud seatud teabe edastamise tingimuseks.

2. jagu

Eesti täitva riigina

§ 171. Teabe edastamisest keeldumise alused

Eesti võib keelduda teabe edastamisest, kui:

1) on alust arvata, et teabe edastamisega kahjustataks oluliselt Eesti Vabariigi julgeolekut;

2) on alust arvata, et teabe edastamine kahjustaks Eestis läbiviidavat süüteomenetlust, süüteo avastamist või ennetamist või isiku turvalisust;

3) teabe edastamine on taotleva riigi väljendatud eesmärgi suhtes ilmselt asjakohatu või ebaproportsionaalne;

4) Eesti karistusseadustikus ei ole süüteo eest, mille menetlemiseks taotlev riik on teabe edastamist taotlenud, ette nähtud vangistuse ülemmäär üle ühe aasta;

5) juurdepääsuks teabele, mille edastamist taotlev riik on taotlenud, on Eesti õiguse kohaselt vajalik prokuratuuri või kohtu luba ning sellist luba ei ole antud.

§ 172. Teabe edastamise tingimused

(1) Edastatakse ainult sellist teavet, mis on teises Euroopa Liidu liikmesriigis süüteo ennetamiseks, avastamiseks või menetlemiseks asjakohane ning selle eesmärgiga proportsionaalne.

(2) Teabe edastamisel märgitakse, kui see on asjakohane:

1) käesoleva seaduse § 169 lõike 5 punktis 2 nimetatud luba;

2) käesoleva seaduse § 170 lõikes 4 nimetatud tingimused teabe kasutamiseks;

3) xxxxx edastatud teabe konfidentsiaalsuse kohta.

(3) Kui teabele juurdepääsuks on Eesti õiguse kohaselt vaja prokuratuuri või kohtu luba, esitab teabe taotluse saanud Eesti asutus taotluse loa saamiseks. Loa andmisele kohaldatakse samu tingimusi, mis sama sisuga teabele riigisisese juurdepääsu võimaldamisel, arvestades käesoleva seaduse § 171 punktides 1–3 sätestatut.

(4) Kui teabele juurdepääsuks Eesti õiguse kohaselt prokuratuuri või kohtu xxxx xxxx ei ole, kohaldatakse teabe edastamisel samu tingimusi, mis sama sisuga teabele riigisisese juurdepääsu võimaldamisel, arvestades käesoleva seaduse § 171 punktides 1–3 sätestatut.

(5) Kui teave pärineb kolmandast riigist ning selle kasutamise tingimuseks on kasutamine kindlal eesmärgil, võib seda teabe taotluse alusel edastada ainult selle kolmanda riigi loal, xxxx xxxxx pärineb.

§ 173. Teabe edastamine taotluse alusel

(1) Teabe edastamise taotlus sisaldab vähemalt sellekohasel vormil ettenähtud andmeid, sealhulgas:

1) andmed taotluse koostanud õiguskaitseasutuse kohta, kellel on pädevus süüteomenetlust läbi viia, süüteo toimepanemist avastada või ennetada ning kellest taotlev riik on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile teatanud;

2) asjaolud, millest järelduvalt taotluse esitanud asutus peab tõenäoliseks, et täitva riigi õiguskaitseasutus teavet valdab või tal on sellele juurdepääs;

3) selgitus teabe küsimise eesmärgi kohta;

4) isiku, keda taotlus puudutab, seos taotluse esitamise eesmärgiga.

(2) Taotlus esitatakse Politsei- ja Piirivalveametile või muule uurimisasutusele vastavalt tema uurimispädevusele selliseid kanaleid kasutades, mis on ette nähtud Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise taotluse esitamiseks käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktis 2 nimetatud keeles. Kiireloomuline taotlus esitatakse Politsei- ja Piirivalveametile.

(3) Taotlus täidetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul. Selle võimatuse korral teatatakse taotlevale riigile viivitamata sellekohasel vormil taotluse täitmise edasilükkamise põhjus ja aeg, millal taotlus täidetakse.

(4) Taotluse täitmise tähtaeg on selle Eesti pädevasse asutusse saabumisest arvates:

1) kaheksa tundi, kui taotlus on kiireloomuline, selle aluseks on käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud kuritegu ja taotlus puudutab teavet, mis on Eesti pädevale asutusele vahetult kättesaadav;

2) xxxx päeva, kui taotlus vastab käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tingimustele, kuid selle täitmine oleks Eesti pädevale asutusele üleliia koormav ning taotlevat riiki on sellest asjaolust teavitatud;

3) seitse päeva, kui taotluse aluseks on käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud kuritegu ja taotlus puudutab teavet, mis on Eesti pädevale asutusele vahetult kättesaadav;

4) 14 päeva käesoleva lõike punktides 1–3 nimetamata juhul.

(5) Taotluse rahuldamata jätmisest teatatakse taotlevale riigile viivitamata, märkides taotluse rahuldamata jätmise põhjused.

§ 174. Teabe edastamine taotluseta

Eesti pädev asutus edastab oma algatusel vahetult või Politsei- ja Piirivalveameti vahendusel teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädevale asutusele teavet, kui on alust arvata, et see aitab xxxxx käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud kuriteo ennetamisele, avastamisele või menetlemisele.

3. jagu

Eesti taotleva riigina

§ 175. Teabe edastamise taotlemine

(1) Eesti võib taotleda Euroopa Liidu liikmesriigilt konkreetse süüteo menetluse käigus kogutud teabe, samuti väljaspool konkreetse süüteo menetlust süüteo avastamiseks või ennetamiseks kogutud ja töödeldud teabe edastamist, et kasutada seda süüteo menetluses, selle avastamiseks või ennetamiseks.

(2) Teabe edastamise taotluses peavad sisalduma käesoleva seaduse § 173 lõikes 1 nimetatud andmed.

(3) Taotleda ei või rohkem teavet, kui taotluse eesmärgi saavutamiseks vajalik, ja taotluses ei või seada tähtaegu, mis ei tulene käesolevas peatükis sätestatust.

(4) Teabe edastamise taotluse koostamiseks ja esitamiseks pädev asutus on Politsei- ja Xxxxxxxxxxxxxx ja muu uurimisasutus oma pädevuse ulatuses. Muu uurimisasutus võib kasutada Politsei- ja Piirivalveameti kui keskasutuse abi taotluse esitamisel.

12. peatükk Paralleelmenetluste vältimine

§ 176. Paralleelmenetluste vältimise eesmärk ja ulatus

(1) Euroopa Liidu liikmesriikides paralleelmenetluste läbiviimist välditakse, eriti kui see võib xxxxx xxxx sama teo eest korduvalt karistamise keelu rikkumise. Teabevahetuse ja konsultatsioonide xxxx püütakse xxxxx paralleelmenetluste vältimiseks ja nende kahjuliku mõju vähendamiseks tõhus konsensuslik lahendus.

(2) Paralleelmenetlused hõlmavad süüteomenetlust sama isiku suhtes samade faktiliste asjaolude alusel nii kohtueelses kui ka kohtulikus staadiumis.

(3) Käesolevas peatükis nimetatud teabevahetus, konsultatsioonid ja Eurojusti poolt lahenduse leidmise menetlus ei takista süüteomenetluse jätkamist.

§ 177. Pöördumine teise liikmesriigi xxxxx

(1) Kui on alust arvata, et teises Euroopa Liidu liikmesriigis viiakse või on viidud läbi paralleelmenetlus, pöördub pädev asutus selle riigi pädeva asutuse xxxxx arvamuse kinnitamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pöördumist ei pea esitama, kui muu allika andmete põhjal on tekkinud veendumus selle kohta, et teises Euroopa Liidu liikmesriigis viiakse või on läbi viidud paralleelmenetlus.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud liikmesriigi pöördumises sisaldub:

1) pöördumise koostanud asutuse nimetus, aadress ja kontaktandmed;

2) andmed pöördumise aluseks oleva süüteo kohta, sealhulgas selle toimepanemise aeg, koht, tagajärg ja muud tehiolud;

3) kahtlustatava, süüdistatava xx xxx see on asjakohane, kannatanu isikusamasust ning vajaduse korral kodakondsust xx xxx- või asukohta tuvastada võimaldavad andmed;

4) menetluse staadium;

5) andmed selle kohta, kas seoses menetlusega on isik vahi alla võetud;

6) vastamise tähtaeg, xxx xxxx soovitakse anda;

7) muu teave, xxx xxxx soovitakse anda, sealhulgas menetluses tekkinud raskuste kohta.

(4) Pädevad asutused Eestis käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pöördumise esitamiseks, teise riigi pöördumisele vastamiseks ja konsultatsioonide pidamiseks on:

1) prokuratuur kohtueelses kriminaalmenetluses;

2) väärteo kohtuväline menetleja kohtuvälises väärteomenetluses;

3) xxxxx kohtumenetluses.

(5) Teabevahetuseks kohaldatakse vormi, xxxxx xx teabevahetuse viisi puhul käesoleva seaduse 1. peatüki 3. jaos taotluse kohta sätestatut. Kui liikmesriik on nii deklareerinud, kasutatakse teabevahetuseks keskasutuse vahendust.

§ 178. Vastus teise liikmesriigi pöördumisele

(1) Käesoleva seaduse § 177 lõikes 1 nimetatud liikmesriigi pöördumisele vastab pöördumise saanud liikmesriigi pädev asutus pöördumise teinud riigi määratud keeles pöördumises määratud tähtajal või selle puudumisel mõistliku aja jooksul. Kui pöördumises on märgitud, et menetlusega seoses viibib isik vahi all, vastatakse sellele viivitamata. Kui pöördumisele ei ole võimalik vastata tähtajal, teatab pöördumise saanud liikmesriigi pädev asutus viivitamata vastuse viibimise põhjuse xx xxx, millal pöördumisele vastatakse.

(2) Vastuses pöördumisele sisaldub xxxxx xxxxx kohta, kas pöördumise saanud liikmesriigis viiakse või on viidud läbi süüteomenetlus sama isiku suhtes samade või osaliselt samade faktiliste asjaolude alusel.

(3) Kui paralleelmenetlus viiakse või on viidud läbi, sisaldub vastuses:

1) pädeva asutuse nimi, aadress ja kontaktandmed;

2) menetluse staadium;

3) menetluses tehtud otsuse iseloom, kui see on asjakohane;

4) muu teave, xxx xxxx soovitakse anda, sealhulgas menetluse faktiliste asjaolude kohta, mida pöördumises ei olnud nimetatud.

§ 179. Konsultatsioonid

(1) Kui süüteo menetleja on teabevahetuse või muu allika andmete põhjal veendunud, et teises Euroopa Liidu liikmesriigis viiakse või on viidud läbi paralleelmenetlus, alustatakse selle teise riigi pädeva asutusega otseseid konsultatsioone konsensusliku lahenduse leidmiseks, et koondada vajaduse korral menetlused ühte riiki.

(2) Konsultatsioonide käigus:

1) teavitavad pädevad asutused teineteist olulistest menetluslikest asjaoludest;

2) vastavad pädevad asutused küsimustele süüteomenetlusega seotud asjaolude kohta, välja arvatud juhul, kui see ohustaks riigi julgeolekut või isiku turvalisust;

3) tehakse pingutusi konsensuse saavutamiseks, arvesse võttes juhtumi asjaolusid xx xxxx asjakohaseid tegureid, sealhulgas süüteo toimepanemise ja kahju tekkimise kohta, kahtlustatava või süüdistatava vahi all viibimise kohta, vajadust kahtlustatava või süüdistatava väljaandmiseks või loovutamiseks seonduvalt muude võimalike menetlustega, kahtlustatava või süüdistatava kodakondsust ja elukohta, kannatanute või tunnistajate asukohta xx xxxx olulisi huve ning tõendite lubatavust xx xxxx võimalikke viivitusi kriminaalmenetluse jätkamisel.

(3) Kui konsensuslikku lahendust ei saavutata, võib konsultatsioonides osalenud liikmesriik pöörduda Eurojusti xxxxx lahenduse leidmiseks.

§ 180. Menetluste koondamise tagajärg

(1) Kui konsensusliku lahenduse leidmise korral või Eurojusti otsuse alusel koondatakse menetlused ühte riiki:

1) toimub isikute loovutamine ja tõendite üleandmine teise riiki vastavalt käesolevas seaduses, välislepingus või Euroopa Liidu õiguses sätestatule;

2) teavitab see riik menetluse tulemustest riiki või riike, kellelt menetlus on üle võetud.

(2) Menetluse koondamise korral teise Euroopa Liidu liikmesriiki võib Eestis toimuva süüteomenetluse lõpetada, sellekohase otsuse puudumisel loetakse menetlus peatatuks.

13. peatükk

Järelevalvemeetme tunnustamine

1. jagu Üldsätted

§ 181. Järelevalvemeetme tunnustamise eesmärk ja ulatus

(1) Järelevalvemeetme tunnustamine hõlmab Euroopa Liidu liikmesriigi poolt teise liikmesriigi pädeva asutuse jõustunud lahendiga füüsilisest isikust kahtlustatavale või süüdistatavale (edaspidi käesolevas peatükis koos kahtlustatav) kohaldatud muu järelevalvemeetme kui vahistamise tunnustamist ja täitmist viimati nimetatud riigi taotlusel. Järelevalvemeetme sisuks olev kohustus peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 sätestatud tingimustele.

(2) Järelevalvemeetme tunnustamise taotluse esitamisel ja rahuldamisel võetakse arvesse isikute põhiõigusi, õigusemõistmise, ohvri ja üldsuse kaitse huve, vajadust tagada kahtlustatava kohalolek kriminaalmenetluses ning eesmärki vältida taotlevas riigis elukohta mitte omava kahtlustatava vabaduse piiramist selles riigis läbiviidavas kriminaalmenetluses. Järelevalvemeetme kohaldamise otsustab taotlev riik oma õiguse kohaselt.

(3) Taotlusega võib hõlmata järgmisi kahtlustatavale pandud kohustusi:

1) kohustus teatada elukoha muutusest, eeskätt kutse kättetoimetamise kindlustamiseks;

2) keeld olla määratud kohas taotlevas või täitvas riigis;

3) pädeva õigusasutuse pandud kohustus jääda teatud ajaks kindlaksmääratud kohta;

4) keeld täitvast riigist lahkuda;

5) kohustus perioodiliselt endast määratud ametiisikule teada anda;

6) keeld suhelda menetletavas kriminaalasjas kannatanu või muu isikuga.

(4) Taotlusega võib hõlmata xx xxxx kahtlustatavale või süüdistatavale pandud kohustusi, kui täitev riik on valmisolekust nende täitmise kontrollimiseks Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile teatanud, sealhulgas:

1) kohustus mitte tegutseda teatud valdkonnas või kutsealal, mis on seotud menetletava kriminaalasjaga;

2) sõiduki juhtimise keeld;

3) kohustus deponeerida korraga või perioodiliste maksetena kindlaksmääratud rahasumma või anda muu tagatis;

4) kohustus läbida asjakohane teraapia või sõltuvusravi;

5) keeld kokku puutuda teatud esemega, mis on seotud menetletava kriminaalasjaga.

§ 182. Järelevalvemeetme tunnustamise taotlemise üldtingimused

(1) Täitev riik võib olla:

1) riik, milles kahtlustatav õigusliku alusega ja tavapäraselt elab ning kuhu ta järelevalvemeetmetest teadlik olles soovib tagasi pöörduda;

2) käesoleva lõike punktis 1 nimetamata riik, kui kahtlustatav on esitanud sellekohase sooviavalduse ning see riik on nõustunud talle järelevalvemeetme tunnustamise taotluse esitamisega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul võtab taotlev riik arvesse tingimusi, mille teine riik on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile teatanud.

(3) Kui see ei ole juhtumi asjaolude tõttu võimatu, korraldavad taotlev ja täitev riik enne taotluse esitamist konsultatsioone järelevalvemeetme täitmise kontrolli tõhususe xx xxxxx üleandmise sujuvuse eesmärgil ning juhul, kui kahtlustatav on järelevalvemeedet tõsiselt rikkunud.

(4) Konsultatsioonide käigus võivad riigid vahetada teavet, mis puudutab:

1) kahtlustatava isikusamasust ja tema elukohta;

2) kahtlustatava karistatust, et hinnata meetmete kohasust.

§ 183. Järelevalvemeetme tunnustamise tingimused Eestis

Eesti nõustub käesoleva seaduse § 182 lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul taotluse esitamisega, kui:

1) puuduvad kahtlustatava Eestisse elama asumist takistavad asjaolud xx xxxxx on võimalik väljastada Eesti elamisluba;

2) tal on perekondlikke või muid kaalukaid sidemeid Eestiga;

3) Eestis on võimalik tagada tõhus järelevalve meetme täitmise üle ebaproportsionaalselt suurte kuludeta.

2. jagu

Eesti täitva riigina

§ 184. Järelevalvemeetme tunnustamisest keeldumise alused

(1) Eesti võib keelduda järelevalvemeetme tunnustamisest, kui:

1) taotluse aluseks olev tegu ei ole Eesti karistusseadustiku kohaselt kuritegu ega käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud kuritegu, mille eest taotlevas riigis ettenähtava vangistuse ülemmäär on vähemalt xxxx aastat;

2) taotluse aluseks olev kuritegu allub Eesti jurisdiktsioonile ja Eesti õiguse järgi on järelevalvemeetme kohaldamine välistatud aegumise tõttu;

3) Eesti õiguse järgi on järelevalvemeetme kohaldamine välistatud kahtlustatava puutumatuse tõttu;

4) kahtlustatav oli taotluse aluseks xxxxx xxx toimepanemise ajal noorem kui 14-aastane;

5) kahtlustatavat ei saaks järelevalvemeetme rikkumise korral taotlevale riigile loovutada, sest esinevad loovutamisest keeldumise alused.

(2) Kui esineb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud keeldumise alus, kuid Eesti pädev asutus peab järelevalvemeetme täitmise üle kontrolli teostamist võimalikuks, teatab ta sellest asjaolust taotlevale riigile, lisades põhjendused. Kui taotleva riigi pädev asutus xx xxxx taotlust kümne päeva jooksul xxxxx saamisest arvates tagasi, tunnustab Eesti järelevalvemeetmeid tingimusel, et kahtlustatavat ei ole võimalik loovutada.

§ 185. Järelevalvemeetme tunnustamisest keeldumise täiendavad alused

(1) Eesti võib pärast taotleva riigiga konsulteerimist ja vajaduse korral lisateabe küsimist keelduda kriminaalhooldusmeetme tunnustamisest, kui:

1) järelevalvemeetme tunnustamise tunnistus xx xxxxx ilmselt taotluse aluseks olevale lahendile või on ebatäielik ning neid puudusi ei ole antud tähtaja jooksul kõrvaldatud;

2) taotlus on vastuolus käesoleva seaduse § 181 lõikega 3 või 4 või Eesti ei ole § 182 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud riik;

3) järelevalvemeetme tunnustamine oleks vastuolus sama teo eest korduvalt karistamise keeluga.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul võib järelevalvemeetme tunnustamise menetluse peatada kuni tunnistuse puuduste kõrvaldamise tähtaja lõpuni.

§ 186. Taotluse esitamine ja menetlus

(1) Järelevalvemeetme tunnustamise taotluses peavad sisalduma:

1) andmed taotluse koostanud pädeva asutuse kohta;

2) taotleva riigi järelevalvemeedet kohaldava lahendi originaal või koopia;

3) nõuetekohane järelevalvemeetme tunnustamise tunnistus, milles võib viidata ainult käesoleva seaduse § 181 lõigetes 3 ja 4 nimetatud kohustustele xx xxxxx on kinnitanud taotleva riigi pädev asutus;

4) teave järelevalvemeetme kohaldamise tähtaja xx xxxxx pikendamise võimalikkuse kohta, kui see on asjakohane;

5) teave järelevalvemeetme täitmise kontrollimise vajaduse ettenähtava tähtaja kohta, arvesse võttes kriminaalmenetluse teada olevaid asjaolusid.

(2) Taotleva riigi lahendit ei tõlgita.

(3) Kui keskasutus ei tuvasta taotluse edasist menetlust välistavaid asjaolusid, teeb xx xxxxx kättesaadavaks kahtlustatava elukoha järgsele maakohtule või Eestis elukoha puudumise korral Harju Maakohtule, samuti prokuratuurile.

(4) Järelevalvemeetme tunnustamise menetlus viiakse lõpule 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Kui kohtu otsus kaevatakse edasi, pikeneb tähtaeg 20 tööpäeva võrra. Tähtajast arvatakse maha ajavahemik, mille jooksul menetlus on käesoleva seaduse § 185 lõike 2 kohaselt peatatud. Kui menetluse läbiviimine nimetatud tähtajal ei ole erandlikult võimalik, teatab Eesti taotlevale riigile menetluse viibimise põhjuse ja tähtpäeva, mis ajaks menetlus lõpule viiakse.

§ 187. Järelevalvemeetme tunnustamise otsustamine

(1) Xxxxx tutvub taotlusega ja konsulteerib vajaduse korral keskasutuse vahendusel taotleva riigiga.

(2) Taotleva riigi järelevalvemeedet asutakse täitma kohtumääruse alusel, üldjuhul meedet muutmata. Kui taotleva riigi määratud järelevalvemeede ei ole kooskõlas Eesti õigusega, kohandab xxxxx meedet vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt sama liiki kuriteo menetluses kohaldatavale meetmele, säilitades maksimaalselt taotleva riigi määratud meetme liigi ja raskendamata meedet.

§ 188. Kohtuistung järelevalvemeetme tunnustamise otsustamiseks

(1) Järelevalvemeetme tunnustamise otsustamiseks korraldatakse kohtuistung. Kohtuistungi toimumisest teavitatakse kahtlustatavat ja tema kaitsjat, kui ta on kohtule teada, ning prokuratuuri. Istungist on kohustatud osa võtma kahtlustatav, kui ta viibib Eestis. Kahtlustatava kaitsja ja prokurör võivad osaleda istungil.

(2) Kohtuistungil xxxxx:

1) tutvustab järelevalvemeetme tunnustamise menetlust;

2) kuulab ära kahtlustatava ja tema kaitsja ning prokuröri arvamuse, kui nad viibivad istungil.

§ 189. Kohtulahend järelevalvemeetme tunnustamise otsustamisel

(1) Xxxxx tunnustab määrusega taotleva riigi järelevalvemeedet või keeldub selle tunnustamisest käesoleva seaduse § 184 lõikes 1 ja § 185 lõikes 1 sätestatu alusel.

(2) Määruses märgitakse:

1) kahtlustatava tuvastamist võimaldavad ja kontaktandmed;

2) läbivaadatud taotluse sisu;

3) kohtuistungil osalenud xxxxxxx xxxxxxxxxx;

4) kohtu otsustus ja põhjendused tunnustamise kohta;

5) meetme kohaldamise ning vajaduse korral kohandamise otsustus ja põhjendused;

6) käesoleva seaduse § 184 lõikes 2 sätestatud tingimuse kohaldamine, kui see on asjakohane;

7) järelevalvemeetme Eestis kohaldamise tähtaeg, kui see on seadusest tulenevalt asjakohane.

(3) Xxxxx toimetab määruse viivitamata kätte kahtlustatavale, tema kaitsjale, prokuratuurile ja keskasutusele ning edastab selle Politsei- ja Piirivalveametile.

(4) Järelevalvemeedet hakatakse täitma tunnustamisest alates. Xxx xxxxx on järelevalvemeedet kohandanud, ei hakata seda täitma enne kümne päeva möödumist käesoleva seaduse § 190 lõike 1 punktis 1 nimetatud xxxxx saatmisest taotlevale riigile, kui taotleva riigiga ei ole kokku lepitud teisiti.

(5) Määruse xxxxx võib kahtlustatav, tema kaitsja või prokuratuur esitada määruskaebuse kolme päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Kaebuse esitamine ei peata vaidlustatava määruse täitmist.

§ 190. Järelevalvemeetme tunnustamise tagajärg

(1) Keskasutus teavitab viivitamata taotlevat riiki kirjalikult taasesitatavas vormis kohtu määrusest, sealhulgas:

1) järelevalvemeetme kohandamisest koos põhjendusega;

2) taotluse rahuldamisest keeldumisest koos põhjendusega;

3) järelevalvemeetme Eestis kohaldamise tähtajast;

4) kohtu määruse xxxxx esitatud määruskaebusest xx xxxxx lahendamisel tehtud ringkonnakohtu määrusest;

5) järelevalvemeetme täitmise üle kontrolli rakendamisest.

(2) Eesti õigust kohaldatakse järelevalvemeetme täitmise kontrollimisele. Eesti õigus menetleda kuritegu, milles järelevalvemeetmele allutatud isik on kahtlustatav, kuid mis ei olnud järelevalvemeetme kohaldamise alus, ei ole piiratud.

(3) Eesti täitva riigina teavitab taotlevat riiki:

1) kirjalikult taasesitatavas vormis kahtlustatava elukoha muutumisest;

2) kirjalikult taasesitatavas vormis täitmise võimatusest põhjusel, et kahtlustatavat ei ole pärast taotluse saamist Eestis kätte saadud;

3) sellekohast vormi kasutades kohe järelevalvemeetme rikkumisest või muust asjaolust, mis annab alust järelevalvemeedet muuta või asendada vahistamise või muu samaväärse meetmega.

§ 191. Järelevalvemeetme muutmine ja jätkamine

(1) Kui taotlev riik on teatanud järelevalvemeetme muutmisest, asutakse muudetud meedet täitma kohtumääruse alusel, mis tehakse käesoleva seaduse §-s 189 sätestatu kohaselt järelevalvemeetme tunnustamisest keeldumise aluseid kontrollimata.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib xxxxx:

1) meedet vajaduse korral kohandada;

2) keelduda meetme tunnustamisest, kui see on vastuolus käesoleva seaduse § 181 lõikega 3 või 4.

(3) Kui järelevalvemeetme kohaldamiseks on Eestis tähtaeg ja taotlev riik on enne selle lõppemist taotlenud järelevalvemeetme kohaldamise jätkamist määratud tähtaja jooksul, otsustatakse jätkamine kohtumäärusega, mis tehakse käesoleva seaduse §-s 189 sätestatu kohaselt järelevalvemeetme tunnustamisest keeldumise aluseid kontrollimata.

(4) Kui taotlev riik on otsustanud kahtlustatava vahistada või kohaldada muud samaväärset meedet, kohaldatakse isiku loovutamise sätteid. Loovutamisest ei või keelduda seetõttu, et tegu, mille alusel taotlus esitatakse, ei ole Eesti karistusseadustiku kohaselt kuritegu.

(5) Kui taotlev riik soovib kahtlustatava järelevalvemeetme muutmise või vahistamise või muu samaväärse meetmega asendamise otsustamiseks ära kuulata, võimaldab Eesti seda kaugülekuulamise sätete kohaselt.

§ 192. Järelevalvemeetme täitmise lõpetamine

(1) Eesti ei kohalda tunnustatud järelevalvemeedet või lõpetab selle kohaldamise, kui:

1) kahtlustatav ei ole Eestis kättesaadav või ei ela enam Eestis;

2) taotlus on tagasi võetud või on teatavaks saanud asjaolu, mis välistab meetme kohaldamise;

3) Eesti keeldub järelevalvemeetme kohaldamise jätkamisest käesoleva seaduse § 191 lõikes 1 või 3 nimetatud asjaoludel.

(2) Kui Eesti täitva riigina on teavitanud taotlevat riiki vähemalt kahel korral käesoleva seaduse § 190 lõike 3 punktis 3 nimetatud asjaolust ja taotlev riik ei ole otsustanud järelevalvemeedet muuta või seda vahistamise või muu samaväärse meetmega asendada, võib Eesti sellise otsuse tegemist taotlevalt riigilt taotleda, andes selleks tähtaja. Kui taotlev riik ei ole enne nimetatud tähtaja lõppu teatanud oma otsusest või põhjendanud selle puudumist, lõpetab Eesti järelevalvemeetme täitmise, millest teatatakse taotlevale riigile.

(3) Eesti võib järelevalvemeetme täitmise ajal küsida taotlevalt riigilt, kas see on kriminaalasja asjaolusid arvestades jätkuvalt vajalik või kas taotluses nimetatud tähtaega on vaja pikendada. Kui järelevalvemeetme kohaldamiseks Eestis on tähtaeg, mida on võimalik pikendada, võib Eesti küsida taotlevalt riigilt teavet tähtaja pikendamise vajaduse kohta, andes vastamiseks tähtaja. Kui taotlev riik ei ole tähtajal vastanud, annab Eesti täiendava tähtaja teabe andmiseks, teatades, et vastuse puudumise korral lõpetatakse järelevalvemeetme täitmise kontrollimine. Kui taotlev riik ei ole täiendava tähtaja lõppedes küsitud teavet andnud, lõpetab Eesti järelevalvemeetme täitmise, millest teatatakse taotlevale riigile.

3. jagu

Eesti taotleva riigina

§ 193. Järelevalvemeetme tunnustamise taotlemine

(1) Eesti võib taotleda jõustunud lahendiga kohaldatud muu järelevalvemeetme kui vahistamise tunnustamist ja täitmist. Taotlus esitatakse korraga ühele riigile.

(2) Eesti võtab taotluse esitamisel ja taotluse rahuldamise korral edaspidi arvesse teavet, mille kohaselt kahtlustatav, kellele järelevalvemeede kohaldub, on ohvrile või täitva riigi üldsusele tõsiselt ohtlik.

(3) Järelevalvemeetme tunnustamise taotluses peavad sisalduma käesoleva seaduse § 187 lõikes 1 nimetatud andmed.

§ 194. Asutuste pädevus järelevalvemeetme tunnustamise menetluses

(1) Järelevalvemeetme tunnustamise taotluse koostamiseks, täitva riigiga konsultatsioonide pidamiseks ja taotluse tagasivõtmiseks pädev asutus on:

1) xxxxx kohtumenetluses, samuti kohtueelses menetluses nende kriminaalmenetluse tagamise vahendite puhul, mida kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt kohaldab xxxxx määrusega;

2) prokuratuur käesoleva lõike punktis 1 nimetamata juhtudel.

(2) Xxxxx asutus edastab taotluse keskasutusele. Keskasutus edastab taotluse koos tõlkega taotleva riigi määratud keelde pädevale asutusele.

(3) Pädev asutus võib taotleda täitvalt riigilt teavet selle riigi õiguse kohasest järelevalvemeetme kohaldamise tähtaja ülemmäärast.

(4) Pädev asutus võib taotluse tagasi xxxxx, xxx käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel saadud teave või täitva riigi otsus järelevalvemeedet kohandada ei ole vastuvõetav, samuti juhul, kui täitev riik on teatanud võimatusest kahtlustatavat Euroopa vahistamismääruse alusel Eestile loovutada, sellekohase teabe saamisest ei ole möödunud üle kümne päeva ning järelevalvemeedet ei ole täitvas riigis veel kohaldama asutud.

§ 195. Järelevalvemeetme tunnustamise tagajärg

(1) Eesti ei sekku järelevalvemeetme täitmise kontrollimisse, kui täitev riik on teatanud meetme tunnustamisest xx xxxx täitma asunud.

(2) Vaatamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib Eesti:

1) taotluse aluseks olevat järelevalvemeedet sisu, tähtaja või muude tingimuste suhtes Eesti õiguse kohase lahendiga muuta ja tühistada;

2) anda Eesti õiguse kohaselt kahtlustatava suhtes vahistamismääruse või sellega samaväärse määruse;

3) asuda järelevalvemeedet täitma, kui kahtlustataval puudub õigusliku alusega ja tavapärane elukoht täitvas riigis;

4) asuda järelevalvemeedet täitma, kui Eesti on taotluse tagasi võtnud või kui Eesti on järelevalvemeedet muutnud ja täitev riik on keeldunud muudetud järelevalvemeedet tunnustamast;

5) asuda järelevalvemeedet täitma, kui täitva riigi õiguse kohaselt on järelevalvemeetme kohaldamise tähtaeg lõppenud või kui täitev riik on järelevalvemeetme täitmise lõpetanud käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 7 nimetatud tähtaja järgimata jätmise tõttu;

6) taotleda täitvalt riigilt, xxxxx seadusest tulenevalt on järelevalvemeetme täitmiseks tähtaeg, enne selle tähtaja lõppemist järelevalvemeetme kohaldamise jätkamist määratud tähtajal.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud lahendi tegemine otsustatakse Eesti algatusel või juhul, kui täitev riik on küsinud, kas järelevalvemeetme kohaldamine on kriminaalasja asjaolusid arvestades jätkuvalt vajalik, või teatanud järelevalvemeetme rikkumisest või muust asjaolust, mis annab alust järelevalvemeedet muuta või asendada vahistamise või muu samaväärse meetmega. Kui täitev riik on teatanud järelevalvemeetme rikkumisest või muust asjaolust korduvalt ja andnud tähtaja lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud lahendi tegemise otsustamiseks, otsustab Eesti lahendi tegemise nimetatud tähtajal või põhjendab otsustamisest keeldumist, kui järelevalvemeetme täitmine täitvas riigis on vajalik.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud lahendi tegemiseks on vaja kahtlustatav ära kuulata, toimub see kaugülekuulamise sätete kohaselt.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 nimetatud taotluse esitamisel arvestatakse järelevalvemeetme vajalikkust kriminaalasja menetlemisel ning järelevalvemeetme Eestile üleandmise mõju kahtlustatavale.

(6) Pädev asutus teavitab täitvat riiki:

1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud lahendi tegemisest, samuti selle xxxxx esitatud kaebusest ja kaebuse lahendamise tulemusest;

2) omal algatusel või täitva riigi küsimusele vastates, kas järelevalvemeetme kohaldamine on kriminaalasja asjaolusid arvestades jätkuvalt vajalik;

3) enne käesoleva seaduse § 186l lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud tähtaja lõppemist omal algatusel või täitva riigi küsimusele vastates, kas nimetatud tähtaega on vaja pikendada xx xxx pikaks ajaks.

(7) Kui täitev riik on Eestilt korduvalt küsinud, kas järelevalvemeetme kohaldamine on kriminaalasja asjaolusid arvestades jätkuvalt vajalik ja andnud tähtaja, teatab Eesti nimetatud tähtajal, kas järelevalvemeetme täitmine täitvas riigis on vajalik.

14. peatükk Lähenemiskeelu tunnustamine

1. jagu Üldsätted

§ 196. Lähenemiskeelu tunnustamise eesmärk ja ulatus

(1) Lähenemiskeelu tunnustamine hõlmab Euroopa Liidu liikmesriigi kohaldatud meetmeid füüsilise isiku (edaspidi kaitstav isik) kaitseks teise liikmesriigi lähenemiskeelu alusel viimasena nimetatud riigi taotlusel.

(2) Taotleva riigi lähenemiskeeld on taotleva riigi õiguse kohaselt kriminaalmenetluses tehtud jõustunud lahend, millega seatakse kaitstava isiku elu, füüsilist, seksuaalset või vaimset terviklikkust, väärikust või isikuvabadust süüteoga ohustavale füüsilisele isikule (edaspidi kohustatud isik) järgmised kohustused:

1) keeld minna kaitstud isiku elu- või viibimiskohta;

2) kaitstava isikuga mis tahes viisil suhtlemise keeld või piirang;

3) kaitstavale isikule kindlaksmääratud kaugusele lähenemise keeld või piirang.

(3) Lähenemiskeelu tunnustamise taotluse võib esitada, kui täidetud on järgmised tingimused:

1) taotlevas riigis on seatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule xxxxxx lähenemiskeeld;

2) kaitstav isik kavatseb asuda või on asunud elama või viibima täitvasse riiki;

3) kaitstav isik või tema esindaja on esitanud taotleva või täitva riigi pädevale asutusele sooviavalduse taotluse esitamiseks;

4) kohustatud isikule on antud võimalus esitada oma arvamus ja taotleva riigi lähenemiskeeld vaidlustada, kui tema arvamust ei ole küsitud ja vaidlustamise võimalust tagatud juba lähenemiskeelu seadmisel;

5) arvesse on võetud kaitstava isiku täitvas riigis viibimise aja kestust ja kaitsevajaduse tõsidust.

(4) Kui kaitstava isiku sooviavaldus on esitatud täitva riigi pädevale asutusele, edastatakse see viivitamata taotleva riigi pädevale asutusele.

(5) Taotlev ja täitev riik korraldavad vajaduse korral konsultatsioone, sealhulgas lähenemiskeelu jätkuva täitmise vajaduse selgitamiseks.

2. jagu

Eesti täitva riigina

§ 197. Lähenemiskeelu tunnustamisest keeldumise alused

Eesti võib keelduda lähenemiskeelu tunnustamisest, kui:

1) lähenemiskeelu tunnustamise tunnistus on ebatäielik ja puudusi ei ole selleks antud tähtaja jooksul kõrvaldatud;

2) taotleva riigi lähenemiskeeld puudub või xx xxxxx käesoleva seaduse § 196 lõikes 2 sätestatule;

3) taotleva riigi lähenemiskeelu aluseks olev tegu ei ole Eesti õiguse järgi karistatav;

4) kuritegu, mille toimepanemisega seoses kohustatud isikule on taotleva riigi lähenemiskeeld seatud, allub Eesti jurisdiktsioonile xx xxxxx kohta on Eestis antud amnestia;

5) Eesti õiguse järgi on meetme kohaldamine välistatud kohustatud isiku puutumatuse tõttu;

6) kuritegu, mille toimepanemisega seoses on kohustatud isikule taotleva riigi lähenemiskeeld seatud, allub Eesti jurisdiktsioonile xx xxxxx teo menetlemine on Eestis välistatud aegumise tõttu;

7) lähenemiskeelu tunnustamine oleks vastuolus sama teo eest korduvalt karistamise keeluga;

8) kohustatud isik oli selle teo toimepanemise ajal, millega seoses talle on taotleva riigi lähenemiskeeld seatud, noorem kui 14-aastane;

9) kuritegu, mille toimepanemisega seoses kohustatud isikule on taotleva riigi lähenemiskeeld seatud, on Eesti õiguse kohaselt toime pandud suuremas või olulisemas osas Eesti territooriumil.

§ 198. Lähenemiskeelu tunnustamise taotluse esitamine ja menetlus

(1) Lähenemiskeelu tunnustamise taotlus esitatakse sellekohasel tunnistuse vormil keskasutusele xx xxxxxx peavad sisalduma:

1) kaitstava isiku tuvastamist võimaldavad ja kodakondsuse andmed, samuti kaitstava isiku esindaja tuvastamist võimaldavad ja kodakondsuse andmed, kui kaitstav isik on alaealine või piiratud teovõimega;

2) kaitstava isiku kavatsuse kohane Eestisse elama või viibima asumise kuupäev ja tema Eestis viibimise ajavahemik, kui see on teada;

3) taotluse koostanud xxxxxx asutuse nimetus, aadress ja kontaktandmed;

4) taotleva riigi lähenemiskeelu tuvastamist võimaldavad andmed;

5) kokkuvõte faktidest ja asjaoludest, mille alusel taotlevas riigis on lähenemiskeeld seatud;

6) taotleva riigi lähenemiskeeluga seatud kohustatud isiku kohustuste sisu ja tähtaeg, samuti kohustuse rikkumise korral ettenähtud sanktsioonid, kui need on asjakohased;

7) andmed tehnilise vahendi kohta, mida kaitstav isik või kohustatud isik lähenemiskeelu täitmise tagamiseks kasutab, kui see on asjakohane;

8) kohustatud isiku tuvastamist võimaldavad, kodakondsuse ja kontaktandmed;

9) andmed kaitstavale isikule ja kohustatud isikule riigi õigusabi võimaldamise kohta taotlevas riigis, kui need andmed on taotluse koostajale pingutusteta kättesaadavad;

10) kirjeldus muudest asjaoludest, mis võivad olla olulised kaitstava isiku ohustatuse hindamisel, kui see on asjakohane;

11) kui see on asjakohane, andmed kohustatud isiku suhtes järelevalvemeetme tunnustamise taotluse või kriminaalhooldusmeetme tunnustamise taotluse esitamise kohta, xxx xxxx ei ole esitatud Eestile, samuti sellise taotluse vastu võtnud pädeva asutuse andmed.

(2) Kui keskasutus ei tuvasta taotluse edasist menetlust välistavaid asjaolusid, teeb xx xxxxx kättesaadavaks kohustatud isiku elukoha järgsele maakohtule, elukoha puudumise korral Harju Maakohtule, samuti prokuratuurile.

(3) Lähenemiskeelu tunnustamine otsustatakse sama kiiresti nagu võrreldava riigisisese juhtumi korral, võttes arvesse juhtumi asjaolusid, kiireloomulisust, kaitstava isiku Eestisse saabumise aega xx xxx tõsidust.

§ 199. Kohtuistung lähenemiskeelu tunnustamise otsustamiseks

(1) Lähenemiskeelu tunnustamise otsustamiseks korraldatakse kolme tööpäeva jooksul taotluse kohtusse saabumisest arvates kohtuistung. Kohtuistungi toimumisest teavitatakse kohustatud isikut ja tema kaitsjat, kui ta on kohtule teada, ning prokuratuuri. Kohustatud isik on kohustatud istungist osa võtma, kui ta viibib Eestis ja teda ei olnud kaasatud taotleva riigi lähenemiskeelu seadmise menetlusse. Kohustatud isiku kaitsja ja prokurör võivad osaleda istungil.

(2) Kohtuistungil xxxxx:

1) tutvustab lähenemiskeelu tunnustamise menetlust;

2) kuulab ära kohustatud isiku ja tema kaitsja ning prokuröri arvamuse, kui nad viibivad istungil.

§ 200. Kohtulahend lähenemiskeelu tunnustamise otsustamisel

(1) Lähenemiskeeldu asutakse täitma kohtumääruse alusel, millega kohaldatakse Eesti õiguses samasuguses olukorras kohalduvaid kriminaalmenetluslikke või muid meetmeid kaitstava isiku kaitseks, säilitades maksimaalselt taotleva riigi lähenemiskeeluga seatud kohustuste sisu.

(2) Xxxxx tunnustab määrusega taotleva riigi lähenemiskeeldu või keeldub selle tunnustamisest käesoleva seaduse §-s 197 sätestatu alusel.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruses märgitakse:

1) kohustatud isiku tuvastamist võimaldavad ja kontaktandmed;

2) läbivaadatud taotluse sisu;

3) kohtuistungil osalenud xxxxxxx xxxxxxxxxx;

4) kohtu otsustus ja põhjendused tunnustamise kohta;

5) lähenemiskeeluga hõlmatud kohustuste kohaldamise otsustus ja põhjendused;

6) kohustuse Eestis kohaldamise tähtaeg, kui see on seadusest tulenevalt asjakohane;

7) selgitus kohustuse rikkumise korral ettenähtud sanktsioonide kohta, kui need on asjakohased.

(4) Xxxxx toimetab määruse viivitamata kätte kohustatud isikule, tema kaitsjale, kui kaitsja on nimetatud, ja prokuratuurile. Jõustunud määrus edastatakse keskasutusele ning Politsei- ja Piirivalveametile, et teostada kontrolli lähenemiskeeluga hõlmatud kohustuse täitmise üle.

§ 201. Lähenemiskeelu tunnustamise tagajärg

(1) Xxxxx toimetab jõustunud määruse meetme kohaldamise kohta kohustatud isikule kätte ning teeb teatavaks kaitstavale isikule. Kohustatud isikule ei avaldata kaitstava isiku aadressi ega kontaktandmeid, kui need ei ole vajalikud lähenemiskeeluga hõlmatud kohustuse täitmiseks.

(2) Jõustunud määrus taotluse rahuldamata jätmise kohta toimetatakse kätte kaitstavale isikule. Kaitstavat isikut teavitatakse võimalustest taotleda lähenemiskeeldu riigisiseses kriminaalmenetluses või tsiviilkohtumenetluse korras.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet teatab vahetult või keskasutuse vahendusel viivitamata taotlevat riiki kirjalikult taasesitatavas vormis kohtu määrusest, sealhulgas:

1) kohaldatud kohustustest;

2) taotluse rahuldamisest keeldumisest koos põhjendusega;

3) kohustuse Eestis kohaldamise tähtajast;

4) kohustuse rikkumise korral ettenähtud sanktsioonidest, kui need on asjakohased.

(4) Eesti õigust kohaldatakse Eestis tunnustatud lähenemiskeeluga hõlmatud kohustustele, nende täitmise kontrollimisele, kohustuse rikkumise korral kohalduvatele sanktsioonidele ja õiguskaitsevahenditele.

(5) Kui kohustatud isik rikub tunnustatud lähenemiskeelu alusel Eestis kohustust, võib Eesti kohaldada Eesti õiguses ettenähtud kriminaalvastutust xx xxxx kui karistusõiguslikke meetmeid. Kui Eesti õigus ei näe ette sanktsiooni kohustuse rikkumise korral, võib kohaldada hädavajalikke ajutisi meetmeid rikkumise lõpetamiseks. Samuti teatab Politsei- ja Piirivalveamet vahetult või keskasutuse vahendusel lähenemiskeeluga hõlmatud kohustuste kõigist teadaolevatest rikkumistest taotleva riigi pädevale asutusele selle riigi määratud keeles, kasutades sellekohast vormi.

(6) Politsei- ja Piirivalveamet teatab vahetult või keskasutuse vahendusel sellekohast vormi kasutades seatud kohustuste kõigist rikkumistest xx xxxxx riigi pädevale asutusele, kellele on esitatud järelevalvemeetme või kriminaalhooldusmeetme tunnustamise taotlus.

§ 202. Lähenemiskeelu muutmine ja kohaldamise lõpetamine

(1) Kui taotlev riik on teatanud taotluse aluseks olnud taotleva riigi lähenemiskeelu muutmisest, asutakse muudetud kohustusi täitma kohtumääruse alusel, mis tehakse käesoleva seaduse §-s 201 sätestatu kohaselt. Xxxxx võib seejuures:

1) kohaldada Eesti õiguses samasuguses olukorras kohalduvaid kriminaalmenetluslikke või muid meetmeid kaitstava isiku kaitseks;

2) keelduda muudetud lähenemiskeelu tunnustamisest, kui see on vastuolus käesoleva seaduse § 196 lõikega 2 või kui lähenemiskeelu tunnustamise tunnistus on ebatäielik ja puudusi ei ole selleks antud tähtaja jooksul kõrvaldatud.

(2) Eesti ei kohalda tunnustatud lähenemiskeeldu või lõpetab selle kohaldamise, kui:

1) taotlev riik on teavitanud taotluse tagasivõtmisest seetõttu, et taotluse aluseks olnud taotleva riigi lähenemiskeeld on tühistatud või kehtetuks tunnistatud;

2) on ilmne, et kaitstav isik ei ela ega viibi Eestis või on Eestist lõplikult lahkunud;

3) Eesti õiguse kohane kohustuse kohaldamise tähtaeg on lõppenud;

4) Eesti keeldub muudetud lähenemiskeelu tunnustamisest käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 kohaselt;

5) kui taotlev riik on pärast lähenemiskeelu tunnustamist esitanud Eestile kriminaalhooldusmeetme või järelevalvemeetme tunnustamise taotluse.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet teatab viivitamata vahetult või keskasutuse vahendusel viivituseta taotlevale riigile ja võimaluse korral kaitstavale isikule lähenemiskeelu kohaldamise lõpetamisest käesoleva paragrahvi lõike 2 punktide 2–5 alusel.

3. jagu

Eesti taotleva riigina

§ 203. Lähenemiskeelu tunnustamise taotlemine

(1) Eesti võib taotleda Eesti lähenemiskeelu tunnustamist ja täitmist. Lähenemiskeelu tunnustamise taotluses peavad sisalduma käesoleva seaduse § 198 lõikes 1 nimetatud andmed.

(2) Eestis lähenemiskeelu kohaldanud xxxxx teavitab kaitstavat isikut õigusest esitada sooviavaldus lähenemiskeelu tunnustamise taotluse esitamiseks, kui ta kavatseb asuda või on asunud elama või viibima riiki, kellele võib esitada käesoleva peatüki kohaselt lähenemiskeelu tunnustamise taotluse, ning selle esitamise tingimused. Kaitstaval isikul soovitatakse esitada sooviavaldus enne Eestist lahkumist.

(3) Kui sooviavaldust Eesti lähenemiskeelu tunnustamise taotluse esitamiseks ei rahuldata, teavitatakse kaitstavat isikut selle otsuse vaidlustamise tingimustest.

(4) Lähenemiskeelu tunnustamise taotluses peavad sisalduma käesoleva seaduse § 199 lõikes 1 nimetatud andmed.

§ 204. Asutuste pädevus lähenemiskeelu tunnustamise menetluses

(1) Lähenemiskeelu tunnustamise taotluse koostamiseks, täitva riigiga konsultatsioonide pidamiseks ja taotluse tagasivõtmiseks pädev asutus on maakohus, kes on kohaldanud Eesti lähenemiskeelu.

(2) Xxxxx asutus edastab taotluse keskasutusele. Keskasutus edastab taotluse täitva riigi määratud keeles selle riigi pädevale asutusele.

§ 205. Lähenemiskeelu tunnustamise tagajärg

(1) Eesti ei sekku lähenemiskeelu täitmise kontrollimisse, kui täitev riik on teatanud lähenemiskeelu tunnustamisest xx xxxx kohaldanud.

(2) Vaatamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib Eesti:

1) taotluse aluseks olevat lähenemiskeelu sisu, tähtaega või muid tingimusi Eesti õiguse kohase lahendiga muuta;

2) taotluse aluseks olevat lähenemiskeeldu Eesti õiguse kohase lahendiga tühistada või kehtetuks tunnistada, millega loetakse ka lähenemiskeelu tunnustamise taotlus tagasi võetuks;

3) asuda lähenemiskeeldu kohaldama, kui täitev riik on teatanud selle kohaldamise lõpetamisest;

4) kohaldada kehtivuse kaotanud lähenemiskeelu asemel vahistamist, kui lähenemiskeeldu kohaldati kriminaalhooldusmeetme või järelevalvemeetmena.

(3) Taotluse aluseks oleva lähenemiskeelu muutmisest, tühistamisest ja kehtetuks tunnistamisest teatatakse keskasutuse vahendusel täitvat riiki.

(4) Kui kriminaalhooldusmeetme või järelevalvemeetme tunnustamise taotlus on riigile, mis ei ole lähenemiskeelu tunnustamise taotlust täitev riik, esitatud enne või pärast lähenemiskeelu tunnustamise taotluse esitamist, kohalduvad edasistele otsustele vastavalt kriminaalhooldusmeetmete või järelevalvemeetmete tunnustamist käsitlevad sätted.

(5) Kui lähenemiskeelu sisuks olev kohustus sisaldub kriminaalhooldusmeetme tunnustamise taotluses, mille Eesti on esitanud riigile, mis ei ole lähenemiskeelu tunnustamise taotlust täitev riik, enne või pärast lähenemiskeelu tunnustamise taotluse esitamist ning selle taotluse saanud riik on kriminaalhooldusmeedet tunnustades seda kohandanud lähenemiskeelu sisuks olevaid kohustusi muutes, otsustab Eesti pädev asutus viivitamata muuta lähenemiskeelu sisu, tähtaega või muid tingimusi, tühistab selle või tunnistab selle kehtetuks.

15. peatükk Vangistuse tunnustamine

1. jagu Üldsätted

§ 206. Vangistuse tunnustamise eesmärk ja ulatus

(1) Vangistamise tunnustamine hõlmab Euroopa Liidu liikmesriigi poolt teise liikmesriigi jõustunud kohtuotsusega karistatud isikule kohaldatud vangistuse või muu võrreldava isikuvabaduse piirangu tunnustamist ja täitmist otsuse teinud riigi taotlusel.

(2) Taotluse esitamise ja rahuldamise eesmärk on tõhusam kui karistatud isiku taasühiskonnastamine. Taotlus esitatakse juhul, kui taotleva riigi hinnangul aitab see xxxxx nimetatud eesmärgi saavutamisele. Kui see on hinnangu kujunemiseks vajalik, konsulteerib taotlev riik enne taotluse esitamist riigiga, kellele taotlus võidakse esitada. Xxx xxxxx riigi nõusolek taotluse esitamiseks on vajalik, antakse see viivitamata.

(3) Xxxx, kellega käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konsultatsioone peetakse või kellele on taotlus esitatud, võib esitada taotlevale riigile põhistatud seisukoha, xxxx xx ei pea karistatud isiku tõhusa taasühiskonnastamise eesmärki vangistuse tunnustamise xxxx saavutatavaks. Seisukoha kujundamisel võetakse arvesse karistatud isiku arvamust vangistuse tunnustamise taotluse esitamise kohta, kui taotlev riik on selle edastanud.