SISUKORD

Eesti 2012.a meistrivõistluste Meistri- ja Esiliiga juhend

Kinnitatud EJL juhatuse poolt 14.01.2012

SISUKORD

SISUKORD 2

SISSEJUHATUS 5

I ÜLDSÄTTED 5

Artikkel 1 – Reguleerimisala 5

Artikkel 2 – Organiseerimine 5

II OSAPOOLTE KOHUSTUSED 5

Artikkel 3 – EJL-i kohustused 5

Artikkel 4 – Jalgpalliklubide kohustused 5

Artikkel 5 – Mängijate kohustused 7

III AUTASUSTAMINE 7

Artikkel 6 – Karikad 7

Artikkel 7 – Medalid ja diplomid 8

IV OSAVÕTJAD, VÕISTLUSTE SÜSTEEM JA ÜLEMINEKUMÄNGUD 8

Artikkel 8 – Võistlustest osavõtjad 8

Artikkel 9 – Ringide arv 9

Artikkel 10 – Võistluste süsteem 9

Artikkel 11 – Üleminekumängud 9

V REGISTREERIMINE JA LIIGA LIIKMEMAKS 10

Artikkel 12 – Võistkonna registreerimine 10

Artikkel 13 – Liiga liikmemaks 10

Artikkel 14 – Mängijate ülesandmine ja õigus osaleda xxxxxx 10

VI MÄNGUPÄEVAD JA KELLAAJAD 13

Artikkel 15 – Mängupäevad 13

Artikkel 16 – Mängu alguse kellaajad 13

Artikkel 17 – Võistkondade saabumine 14

VII STAADIONID 14

Artikkel 18 – Nõuded staadionitele 14

Artikkel 19 – Ohutus 14

Artikkel 20 – Staadionite hindamine 15

Artikkel 21 – Nõuded kunstmuruväljakutele 15

Artikkel 22 – Valgustus 15

Artikkel 23 – Xxxx xx tabloo 15

Artikkel 24 – Tehniline ala ja vahetusmängijate pink 16

Artikkel 25 – Kodustaadioni vahetamine 16

Artikkel 26 – Sobimatud mänguväljakud xx xxxx ilm 16

VIII MÄNGUREEGLID JA PROTOKOLLI TÄITMINE 16

Artikkel 27 – Mängureeglid 16

Artikkel 28 – Mängupallid 16

Artikkel 29 – Mänguprotokoll 17

Artikkel 30 – Protokollis esitatud mängijate asendamine 17

Artikkel 31 – Mängijate vahetamine 18

Artikkel 32 – Vaheaeg poolaegade vahel 18

Artikkel 33 – Penaltilöögid 18

IX KOHTUNIKUD JA MÄNGUINSPEKTORID 18

Artikkel 34 – Määramine 18

Artikkel 35 – Kohtunike ning inspektori saabumine mängupaika 19

Artikkel 36 – Kohtunike hilinemine 19

Artikkel 37 – Kohtuniku terviserike 19

Artikkel 38 – Mänguprotokolli edastamine EJL-ile 19

Artikkel 39 – Mänguinspektorid 19

Artikkel 40 – Kohtunike turvalisus 20

X MÄNGUVORMID 20

Artikkel 41 – Mänguvormid 20

XI MÄNGUDE KORRALDUSLIKUD PÕHIMÕTTED 21

Artikkel 42 – Mängueelse informatsiooni xxxxxx 21

Artikkel 43 – Eesti xxxx mängudel 21

Artikkel 44 – Mängueelne koosolek 21

Artikkel 45 – Maskotid 22

Artikkel 46 – Ausa mängu tunnustamine 22

Artikkel 47 – Turvalisus 22

Artikkel 48 – Nõuded tehnilises alas viibivatele ametiisikutele ja mängijatele 22

Artikkel 49 – Meditsiiniline abi 23

Artikkel 50 – Neljanda kohtuniku varustus 23

Artikkel 51 – Pallipoisid 23

Artikkel 52 – Piletimüük 23

Artikkel 53 – Teadustus 23

Artikkel 54 – Mängukava 24

Artikkel 55 – Toitlustus 24

Artikkel 56 – Pealtvaatajate aruanne 24

Artikkel 57 – Kodumängude salvestamine 24

XII MÄNGU ÄRAJÄÄMINE JA KATKESTAMINE 24

Artikkel 58 – Mängimisest keeldumine ja muud sarnased olukorrad 24

Artikkel 59 – Mängu katkestamine 24

Artikkel 60 – Olukorra väljumine kontrolli alt 25

XIII DISTSIPLINAARKÜSIMUSED JA NENDE MENETLEMINE 25

Artikkel 61 – EJL distsiplinaareeskirjad 25

Artikkel 62 – Hoiatused ja eemaldamised 25

Artikkel 63 – Protesti esitamine 27

Artikkel 64 – Apellatsiooni esitamine 27

XIV DOPING. MÄNGUKÄIGU JA TULEMUSE EELNEV FIKSEERIMINE 27

Artikkel 65 – Doping 27

Artikkel 66 – Mängukäigu ja tulemuse eelnev fikseerimine 28

XV MEEDIA 28

Artikkel 67 – Suhtlemine meediaga 28

Artikkel 68 – TV ülekanded 29

XVI TURUNDUSALASED SÄTTED 29

Artikkel 69 – Kommertsõigused 29

Artikkel 70 – Reklaam mängupaikades 30

Artikkel 71 – Muud võistlustega seotud reklaammaterjalid 30

Artikkel 72 – Intellektuaalomandi õigused 30

XVII LÕPPSÄTTED 31

Artikkel 73 – Spordi Arbitraažikohus (CAS) 31

Artikkel 74 – Ettearvamatud asjaolud 31

Artikkel 75 – Lisad 31

Artikkel 76 – Jõustumine 31

XXXX X: Aus xxxx 32

XXXX XX: EJL-i reklaambännerite paigutus 36

XXXX XXX Xxxxxxxxxxxxxxxx ruum 37

SISSEJUHATUS

Eesti meistrivõistlused on Eesti Jalgpalli Liidu (edaspidi EJL) põhikirjaga sätestatud klubidevahelised võistlused, kus selgitatakse Eesti xxxxxxx, xxxxxx paremusjärjestus ning UEFA karikasarjades osalevad klubid.

I ÜLDSÄTTED

Artikkel 1 – Reguleerimisala

Käesoleva juhendi reguleerimisalasse kuuluvad Eesti meistrivõistlustel Meistri- ja Esiliigas osalevate osapoolte õigused, kohustused ja vastutus.

Artikkel 2 – Organiseerimine

1. Eesti jalgpalli meistrivõistlusi organiseerib ja juhib Eesti Jalgpalli Liit.

2. EJL korraldab Eesti meistrivõistlusi Meistri- ja Esiliigas (edaspidi võistlused) igal aastal.

3. EJL-i peasekretär (edaspidi: peasekretär) on kõrgeim tegevjuhtimisorgan. Ta vastutab kõigi otsuste eest, mis puudutavad käesolevat juhendit, välja arvatud kontrolli ja distsiplinaarküsimustega seotud otsuste eest. Peasekretär delegeerib osa talle juhatuse poolt määratud kohustustest Meistri- ja Esiliiga tegevjuhile.

4. Võistlustega seotud küsimuste käsitlemisel on pädevad järgmised organid:

a) tippjalgpalli komisjon toetab peasekretäri kõigis võistlustega seotud küsimustes nõustajana;

b) kohtunike komisjon korraldab kohtunike ja mänguinspektorite tegevust (peatükk IX).

5. Võistlusi viib läbi EJL-i võistluste osakond vastavalt käesolevale juhendile.

6. Distsiplinaar- ja apellatsioonikomisjon käsitlevad kontrolli ja distsipliiniga seotud küsimusi vastavalt Distsiplinaarkomisjoni põhimäärusele.

II OSAPOOLTE KOHUSTUSED

Artikkel 3 – EJL-i kohustused

1. EJL loob parimad tingimused võistluste korraldamiseks. Need tingimused puudutavad muuhulgas võistluste edendamist, kooskõlastamist ja administreerimist, võistlejate registreerimist, loa andmist võistlustel osalemiseks, võistlussüsteemi, Mängureegleid, kohtunike tegevust, kontrolli ja distsiplinaarküsimusi ning kommertsõiguste kasutamist.

2. EJL kannab võistluste administreerimise kulud, k.a mängukohtunike ja mänguinspektorite tasustamise kulud.

Artikkel 4 – Jalgpalliklubide kohustused

1. Võistlustel osaledes kohustuvad klubid:

a) järgima EJL-i põhikirja, juhendeid, otsuseid xx xxxx EJL-i poolt kehtestatud jalgpallialast tegevust reguleerivaid dokumente;

b) järgima FIFA ja UEFA põhikirju, juhendeid, direktiive ning nende alusel ja nendega kooskõlas vastu võetud otsuseid;

c) järgima kõikides Eesti-sisestes jalgpallialastes vaidlustes EJL-i põhikirjas ning muudes EJL-i dokumentides ette nähtud vaidluste lahendamise korda ning täitma vaidluse lahendanud organi otsust;

d) pöörduma vaidlusalases küsimuses lõpliku (viimase astme) lahendi saamiseks, samuti nende Eesti-siseste jalgpallialaste vaidluste korral, mille lahendamiseks puudub EJL-il pädevus, mitte tavakohtusse, xxxx sõltumatusse, erapooletusse, Eesti seaduse alusel asutatud ja Eestis tegutsevasse jalgpallialasesse vahekohtusse, tunnustama selle otsust lõplikuna ning seda täitma;

e) tunnustama rahvusvahelistes jalgpallialastes vaidlustes Šveitsis Lausanne’s asuva Rahvusvahelise Spordi Arbitraažkohtu (CAS) jurisdiktsiooni ning nõustuma selle menetluskorraga (Code of Sports- related Arbitration of the CAS).

2. Klubid vastutavad oma mängijate, ametnike, liikmete, toetajate ja mängude juures ametikohustusi täitvate isikute käitumise eest.

3. Kodumängu korraldav klubi vastutab korra ja turvalisuse eest enne mängu, mängu ajal xx xxxxxx mängu. Kodumängu korraldavat klubi võidakse rikkumiste eest xxxxx vastutusele ja distsiplinaarkorras karistada.

4. Kodumängu korraldav klubi vabastab EJL-i igasuguste kahjutasunõuete maksmisest või kohustustest kolmandate isikute suhtes, mis mängude korraldamisel tekivad, olenemata sellest, kas xxxxxx xxxx tegelikult toimus või ei toimunud, välja arvatud juhul, xxx xxxx ei toimunud kohtunike mitteilmumise tõttu.

5. Mänge võidakse korraldada vastuvõtva klubi väljakul või mõnel teisel väljakul, mis asub vastuvõtva klubi linnas või mõnes teises linnas, või juhul kui EJL-i juhatus ja/või EJL-i distsiplinaarkomisjon langetavad vastava otsuse, xx xxxxx teises kohas. Xxx xxxx korraldatakse mõnel teisel väljakul, mis asub samas linnas või mõnes teises linnas, on vaja mängupaigale saada peasekretäri heakskiit.

6. Kodumängu korraldav klubi peab mängud korraldama EJL-i juhendite kohaselt. Klubi loetakse ainuisikuliselt vastutatavaks kõikide mängu korraldamisega seotud kohustuste täitmise eest, kui EJL-i juhatus ei ole otsustanud teisiti.

7. Kodumängu korraldav klubi kannab kõik mängu korraldamisega seotud kulud,

v.a. mängukohtunike ja mänguinspektorite kulud.

8. Külalisvõistkonna klubi kannab kõik võistkonna lähetuskulud.

9. Klubid on kohustatud tasuma tähtaegselt kõik käesolevast juhendist ning distsiplinaarkomisjoni otsustest tulenevad maksud, trahvid ja tasud.

10. Kõik klubid annavad tasuta EJL-le õiguse mitteärilisel eesmärgil edendustegevuseks kasutada ning volitada teisi kasutama võistlustel osalevate klubide kõigi mängijate ja ametnike fotosid ning nende kohta koostatud audiovisuaalseid ja visuaalseid materjale (xxxxx arvatud nende nimed, asjassepuutuv statistika, andmed ja kujutised) koos klubi nime, logo, embleemi ja mängijate särgiga (xxxxx arvatud särgisponsorite ja varustuse tootjate reklaam).

11. Klubidel ei ole volitusi tegutseda EJL-i või Eesti meistrivõistluste nimel EJL-i eelneva kirjaliku loata.

Artikkel 5 – Mängijate kohustused

1. Osaledes võistlustel mängijad kohustuvad:

a) kinni pidama lojaalsuse, ausameelsuse ja sportlikkuse printsiipidest vastavalt Ausa mängu (inglise keeles Fair Play) põhimõtetele;

b) tunnustama kehtivaid jalgpallireegleid, mis on vastu võetud FIFA ja IFAB poolt;

c) täitma EJL-i, FIFA ja UEFA põhikirju, juhendeid, direktiive ning nende alusel ja nendega kooskõlas vastu võetud otsuseid;

d) järgima kõikides Eesti-sisestes jalgpallialastes vaidlustes, mis on seotud või tekivad seoses EJL-i põhikirja või muude EJL-i dokumentide täitmisega, käesolevas juhendis ning muudes EJL-i dokumentides ette nähtud vaidluste lahendamise korda; vaidlusalases küsimuses lõpliku (viimase astme) lahendi saamiseks, samuti nende Eesti-siseste jalgpallialaste vaidluste korral, mille lahendamiseks puudub EJL-il pädevus, mitte pöörduma tavakohtusse, xxxx edastama küsimuse lahendamiseks sõltumatule, erapooletule, Eesti seaduse alusel asutatud ja Eestis tegutsevale jalgpallialasele vahekohtule, tunnustades vahekohtu otsust lõplikuna ja kohustudes seda tingimusteta täitma;

e) tunnustama rahvusvahelistes jalgpallialastes vaidlustes Šveitsis Lausanne’s asuva Rahvusvahelise Spordi Arbitraažkohtu (CAS) jurisdiktsiooni ning nõustuma selle menetluskorraga (Code of Sports- related Arbitration of the CAS);

f) mitte osalema ei otseselt ega kaudselt, ei ise ega oma sugulaste või tuttavate kaudu Eesti jalgpalliga seotud mistahes ennustusmängudes või kihlvedudes ja teavitama igast temale teadaolevast vastavast katsest otsekohe EJL-i pesekretäri või presidenti.

2. Kõik mängijad annavad tasuta EJL-le õiguse mitteärilisel eesmärgil edendustegevuseks kasutada ning volitada teisi kasutama võistlustel osalevate klubide kõigi mängijate ja ametnike fotosid ning nende kohta koostatud audiovisuaalseid ja visuaalseid materjale (xxxxx arvatud nende nimed, asjassepuutuv statistika, andmed ja kujutised) koos klubi nime, logo, embleemi ja mängijate särgiga (xxxxx arvatud särgisponsorite ja varustuse tootjate reklaam).

III AUTASUSTAMINE

Artikkel 6 – Karikad

1. EJL autasustab Meistriliiga võitjaks tulnud klubi Eesti Meistri rändkarikaga.

2. Võitja on vastutav karika korrashoidmise eest. Juhul xxx xxxxxxx kaotatakse või kahjustatakse, hüvitab klubi EJL-le kõik taastamisega seotud kulud. Klubi peab tagastama täiuslikus seisukorras karika EJL-le üks kuu enne meistrivõistluste viimase vooru mängu. EJL vastutab võitjaks tulnud klubi nime karikale graveerimise eest.

3. Rändkarikas saab jäädavalt selle klubi omaks, kes on trofee võitnud järjest xxxx xxxxx või kokku viis korda. Xxx xxxxxxx on võidetud jäädavalt, paneb EJL välja uue karika ning algab uus arvestus.

4. Kui võistluste korraldamine ei ole mingil põhjusel võimalik, peab viimane võitja rändkarika tagastama EJL-le.

5. Teisele ja kolmandale xxxxxx tulnud klubile antakse 2. ja 3. koha karikad.

6. Meistriliiga võitja võib lasta teha trofeest koopia juhul, kui sellele on selgelt märgitud, et tegu on koopiaga, ja xxx xxxxx suurus ei ületa 4/5 originaalkarika suurusest.

7. EJL autasustab Xxxxxxxx võitjat ning 2. ja 3. xxxxxx tulnud võistkondi karikatega.

Artikkel 7 – Medalid ja diplomid

1. Meistriliiga võitjaks tulnud klubile antakse 30 meistri medalit ja 1. koha diplomit, teisele xxxxxx tulnud klubile 30 2. koha medalit ja diplomit ning kolmandale xxxxxx tulnud klubile 30 3. koha medalit ja diplomit.

2. Esiliiga võitjaks tulnud klubile antakse 30 Esiliiga 1. koha medalit ja diplomit, teisele xxxxxx tulnud klubile 30 Esiliiga 2. koha medalit ja diplomit, ning kolmandale xxxxxx tulnud klubile 30 Esiliiga 3. koha medalit ja diplomit.

IV OSAVÕTJAD, VÕISTLUSTE SÜSTEEM JA ÜLEMINEKUMÄNGUD

Artikkel 8 – Võistlustest osavõtjad

1. Võistlustest võivad osa xxxxx kõik võistkonnad, kes aktsepteerivad EJL põhikirja, käesolevat juhendit ning teisi EJL poolt välja antud normdokumente ja on tasunud tähtajaks liiga liikmemaksu.

2. Meeste Meistriliigasse lubatakse kümme võistkonda. Need on eelmise hooaja Meistriliiga 1.-8. võistkond, Meistriliiga üleminekumängude võitja ning Esiliiga 1. koht. Meistriliigas osalemiseks peab klubi olema litsentseeritud.

3. Esiliiga kümne meeskonna hulka lubatakse eelmise hooaja meistrivõistluste Meistriliiga 10. koht, Meistriliiga üleminekumängude kaotaja, Esiliiga 3.–7. kohtadele tulnud meeskonnad, Teise liiga piirkondade võitjad ning Esiliiga üleminekumängude võitja. Esiliigas osalemiseks peab klubi olema litsentseeritud.

4. Litsentsi puudumisel saab võistkond mängida Teises liigas ning vastavat litsentsi omav Teise liiga võistkond tõuseb Esiliigasse ning vajadusel esimene Meistriliigast välja jäänud Esiliiga võistkond Meistriliigasse.

5. Kui Meistriliiga võistkonna duubelvõistkond osaleb Esiliigas sama klubi nime all (s.o niinimetatud II võistkonnana), ei saa see võistkond tõusta Meistriliigasse. Meistriliigasse tõusmise aluseks saab sellisel juhul Esiliiga lõpptabel, kus Meistriliiga klubi II võistkonna kohta ei arvestata. Kui Meistriliiga võistkond langeb Esiliigasse ning mängib järgmisel hooajal Esiliigas xx XX võistkond jääb Esiliigasse püsima, siis langeb II võistkond Esiliigast välja Teise liigasse sõltumata saavutatud kohast.

6. Võistlustel osalejate nimekirja kantakse ainult EJL poolt litsentseeritud klubid. Litsentseerimine toimub vastavalt EJLi klubide litsenseerimise korrale.

7. Võistlustel osalejate nimekirja arvatakse klubid, kes on esitanud EJL-le taotluse viimase poolt etteantud vormil ja määratud tähtajaks.

8. Iga klubi võib ühes liigas välja xxxxx xxxx ühe võistkonna.

9. Kui klubi loobub võistlustel osalemast enne meistrivõistluste algust, saab osalemise õiguse klubi, kes saavutas eelmise hooaja meistrivõistlustel kõrgema koha.

10. Meistri- ja Esiliiga koosseisud kinnitab EJL-i juhatus.

Artikkel 9 – Ringide arv

Võistlused koosnevad neljaringilisest turniirist, millest kaks ringi mängitakse kevadel ja kaks sügisel. Igas ringis on 9 vooru. Võistlused viiakse läbi turniirisüsteemis kodus- väljas printsiibil.

Artikkel 10 – Võistluste süsteem

1. Võistlustel selgub võistkondlik paremusjärjestus saavutatud punktide üldsumma järgi, kusjuures xxxx annab 3 punkti, viik 1 punkti ja kaotus 0 punkti. Võistkonnale, kes annab loobumiskaotuse või xxxxx xxxx tühistatakse, arvestatakse kaotus ja tabelisse märgitakse - : + (tühistatud mängu korral vastase löödud väravate arv).

2. Meistriliiga kahe esimese meeskonna punktide võrdsuse korral viib EJL läbi esikoha selgitamiseks nende vahel läbi lisamängu (koos lisaajaga) xx xxxxx viigilise tulemuse korral selgitatakse võitja viie penaltilöögi tulemuse põhjal. Kui ka siis on seis viigiline, jätkatakse penaltilöökide löömist kuni võitja selgumiseni. Kui võrdselt punkte on esimesel kolmel või enamal meeskonnal, viib EJL läbi esikoha selgitamiseks lisaturniiri nende võistkondade vahel.

3. Meistriliiga ülejäänud kohtade, samuti Xxxxxxxx kõikide kohtade paremusjärjestuse määramisel võrdsete punktide korral arvestatakse:

a) väiksemat antud loobumiskaotuste ja tühistatud tulemuste arvu turniiritabelis;

b) suuremat võitude arvu;

c) omavaheliste mängude punkte;

d) omavaheliste mängude väravate vahet;

e) üldist väravate vahet;

f) suuremat löödud väravate arvu;

g) suuremat võõrsil löödud väravate arvu;

h) Fair Play tabelis kõrgema koha.

4. Meistriliiga 10. koht langeb Esiliigasse, 9. koht mängib üleminekumänge karikasüsteemis kodus-väljas printsiibil Esiliiga 2. kohaga. Üleminekumängud toimuvad sügisel pärast meistrivõistluste lõppu.

5. Esiliiga 1. koht tõuseb Meistriliigasse, 2. koht mängib üleminekumänge kodus- väljas printsiibil Meistriliiga 9. kohaga.

6. Esiliiga 9. ja 10. koht langevad Teise liigasse, 8. koht mängib üleminekumänge kodus-väljas printsiibil Teise liiga piirkondades 2. xxxxxx tulnud võistkondade omavaheliste mängude võitjaga.

7. Võistlused katkestanud või diskvalifitseeritud võistkond saab järgmistel meistrivõistlustel osaleda aste madalamas liigas kui see, kuhu ta oleks turniiril viimaseks jäädes langenud. Meistrivõistlused vahele jätnud võistkond saab uuesti alustada kõige madalamast liigast.

Artikkel 11 – Üleminekumängud

1. Üleminekumängudel kehtivad kõrgemas liigas osaleva võistkonna liiga mängude läbiviimise nõuded.

2. Üleminekumängudel mängitakse esmalt turniiritabelis madalamal oleva võistkonna koduväljakul.

3. Üleminekumängudel mängitakse karikasüsteemis kodus-väljas printsiibil. Üleminekumängude võitja on võistkond, kes lööb kahe mängu kokkuvõttes rohkem väravaid. Kahe mängu kokkuvõttes viigilise tulemuse korral on võitja see võistkond, kes suudab kahe mängu kokkuvõttes lüüa rohkem väravaid vastase koduväljakul. Kui ka siis on võistkonnad võrdses seisus, mängitakse pärast teist mängu lisaaeg 2x15 minutit. Üleminekumängude lisaaja järel loetakse võitjaks võistkond, kes lööb lisaaja jooksul rohkem väravaid. Kui lisaajal võitja ei selgu, selgitatakse võitja viie penaltilöögi tulemuse põhjal. Kui ka siis on seis viigiline, jätkatakse penaltilöökide löömist kuni võitja selgumiseni.

4. Esimesel üleminekumängul diskvalifitseeritud või loobumiskaotuse andnud võistkond loetakse üleminekumängude kaotajaks. Juhul kui teisel üleminekumängul võistkond diskvalifitseeritakse või annab loobumiskaotuse, loetakse see võistkond kaotajaks sõltumata esimese mängu tulemusest.

V REGISTREERIMINE JA LIIGA LIIKMEMAKS

Artikkel 12 – Võistkonna registreerimine

1. Võistkondade registreerimiseks on vaja EJL-i võistluste osakonda esitada järgmised dokumendid:

a) EJL-i vormil võistkonna avaldus-xxxxxx ning klubi xxxxxx xxxx eksemplaris;

b) kodustaadioni hindamise xxxxxx;

c) klubi kohustuste ja heakskiidu kinnitus;

2. Võistkonna registreerimisdokumentide esitamise viimane kuupäev on 15. detsember või sellele eelnev tööpäev. Hilinejaid registreeritakse võistlustele ainult EJL-i juhatuse otsuse alusel ja nende liiga liikmemaks on kahekordne.

3. Võistluste jooksul ei ole lubatud muuta võistkonna nime.

Artikkel 13 – Liiga liikmemaks

1. Liiga liikmemaksu tasumine on Meistri- või Esiliigasse registreerimise aluseks vastavalt EJL-i poolt esitatud arvele.

2. Võistlustel on kehtestatud liiga liikmemaks, mis on võistkonna kohta:

a) Meistriliigas 10 miinimumpalka (edaspidi MP);

b) Esiliigas 8 MP.

3. Liiga liikmemaksude suuruse arvutamise aluseks on Eesti Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalk meistrivõistluste jooksva aasta 1. jaanuari seisuga. Liiga liikmemaks (esitada maksekorralduse koopia või maksta koha peal) peab olema tasutud 10. jaanuariks või sellele eelnenud tööpäevaks.

4. Kõik eelmiste hooaegade võlgnevused tuleb tasuda hiljemalt 14. detsembriks.

Artikkel 14 – Mängijate ülesandmine ja õigus osaleda xxxxxx

1. Võistkonda saab üles anda mängijaid, kes on registreeritud klubisse.

2. Mängijate registreerimine klubisse toimub vastavalt EJL-i Mängijate staatust ja üleminekuid reguleerivale korrale.

3. Mängijate võistkonda ülesandmine uueks hooajaks algab 9. jaanuaril ja toimub EJL-i registreerimise ja informatsiooni süsteemi (edaspidi ERIS) kaudu.

4. ERIS-e kaudu saab võistkonda üles anda xxxx xxx klubi mängijaid. Teiste klubide mängijaid saab võistkonda üles xxxx xxxx EJL-i sekretariaadi kaudu.

5. Mängijate ülesandmiseks EJL-i sekretariaadi kaudu tuleb eelnevalt kokku leppida aeg EJL-i võistluste osakonnaga.

6. Mängijaid saab võistlustele üles anda kuni esimese Meistriliiga mängu eelneva tööpäeva kella 14.00-ni.

7. Võistlustel on lisaks lubatud mängijate täiendav ülesandmine alates 1. juulist kuni 31. juulini või sellele eelneva tööpäeva kella 14.00-ni.

8. Xxxxx ülesandmistähtajad kehtivad ka teistest jalgpalliliitudest tulevate mängijate ülesandmise korral.

9. Pärast mängija juulikuist võistkonnavahetust ei tohi mängija seitsme järgneva kalendripäeva jooksul võistlustel osaleda, kui ta vahetas võistkonda alljärgnevalt:

- Meistriliigast teise Meistriliiga, Esiliiga või Teise liiga võistkonda;

- Esiliigast teise Esiliiga või Teise liiga võistkonda,

v.a. võistkonnavahetus põhi- ja duubelvõistkonna vahel.

10. Pärast mängija juulikuist võistkonnavahetust Teisest liigast Esi- või Meistriliigasse või Esiliigast Meistriliigasse ei tohi mängija seitsme päeva jooksul mängida duubelvõistkonna eest liigas, kuhu ta oli eelnevalt üles antud ega duubelvõistkonna eest Teises liigas juhul, kui ta oli varem üles antud Esiliigasse.

11. Võistluste käigus on lubatud duubel- ja järelkasvuvõistkonna mängijate ülesandmine põhivõistkonda ainult juhul, kui mängija oli madalamasse liigasse või järelkasvuvõistkonda üles antud enne kõrgema liiga ülesandmistähtaja lõppu.

12. Võistlustele saab üles anda klubisse registreeritud mängijaid, kes on täitnud järgmised nõuded:

a) omab kehtivat jalgpalluri litsentsi;

b) Eesti kodakondsuseta mängija ning Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodakondsuseta mängija omab elamisluba;

c) on esitanud EJL-le koopia mängija õnnetusjuhtumikindlustuse poliisist, mis kehtib vähemalt hooaja lõpuni;

d) on esitanud EJL-le arstliku kontrolli läbiviinud arsti otsuse mängija tervisliku seisundi kohta.

13. Mängijaid, xxxxx mängijaõigused kuuluvad teisele klubile (laen vastavalt EJL mängijate staatuse ja ülemineku korrale), saab võistkonda üles xxxx xxxx EJL-i võistluste osakonnas.

14. EJL-le esitatud dokumentide õigsuse ja mängija vastavuse eest ülesandmistingimustele vastutab klubi.

15. Võistlusteks lubatakse ühte võistkonda üles anda kuni 30 mängijat, kuid mitte vähem kui 11 mängijat.

16. Eesti meeste meistrivõistlustele lubatakse üles anda mängijaid, kes on sündinud 1996. aastal või varem.

17. Mängijad, kes on sündinud 1994. aastal või hiljem tohivad ühe kalendrinädala jooksul mängida 2 xxxxxx. Mängude xxxxx xx xxxxx mängimist rahvuskoondise xxxxxx. Ühel kalendripäeval võib mängida ainult ühes xxxxxx.

18. Mängija tohib terve kalendriaasta jooksul olla registreeritud kuni kolme jalgpalli klubisse. Selle perioodi jooksul tohib ta ametlikes kohtumistes mängida kuni kahe klubi võistkonna eest. Ametlikeks kohtumisteks loetakse rahvuslikke meistri- ja karikavõistlusi ning rahvusvahelisi võistlusi, kuid mitte sõprus- ja kontrollmänge. Samuti ei lähe arvesse põhivõistkonna mängija osalemine

duubelvõistkonna mängudes ning duubelvõistkonna mängija osalemine põhivõistkonna mängudes.

19. Juhul kui noormängija on üles antud täiskasvanute võistkonda, ei saa teda enam kasutada järelkasvuvõistkonna mängijana xxxxx xxxx täiskasvanute võistkonnas.

20. Juhul kui 1993. aastal sündinud mängija on üles antud noorte meistrivõistlustel U-19 vanuseklassi, siis ei tohi ta osaleda täiskasvanute meistrivõistlustel.

21. Eesti kodakondsust mitteomavad mängijad võivad Meistriliigas osaleda ainult elukutselise jalgpalluri lepingu alusel. Erandina lubatakse harrastusjalgpallurina Meistriliigas osaleda mängijatel, kes omavad Eestis välja antud välismaalase xxxxx xx Eesti kodakondsust mitteomavatel mängijatel, kes on mänginud Eesti jalgpalli meistrivõistlustel vähemalt 7 hooaega.

22. Meistriliiga mängijatel ja Esiliiga mängijatel, kes on sündinud 1990. aastal või hiljem, on keelatud Eesti meistrivõistlustega paralleelselt osaleda võistlustel, mida ei korraldata EJL-i egiidi all. Antud juhendi punkt ei laiene Eesti kodakondsust mitteomavatele mängijatele.

23. Saalijalgpalli 2011/12.a. meistrivõistlustel osalenud mängijaid saab Meistri- ja Esiliigasse üles anda alates 1. juulist 2012. a, v.a Xxxxx xx madalamate liigade mängijad või 2011. a jalgpalli meistrivõistlustel mitteosalenud mängijad, kes on varem mänginud Meistri- või Esiliigas ja osalenud saalijalgpalli 2011/12 meistrivõistlustel ning on saalijalgpalli meistrivõistlustelt maha võetud enne 1. jaanuari 2012. a.

24. Võistlustel osalevad klubid, kellel on olemas U-19 või B1 vanuseklassi noorte võistkonnad, võivad enne hooaja algust nendest ühe määrata võistkonna ankeedil EJL-is järelkasvuvõistkonnaks.

25. Viit (5) klubisse registreeritud järelkasvuvõistkonna mängijat võib täiskasvanute võistkonnas ülesandmata kasutada igaüht 5 korda kuni esimese sügisringi täisvooruni ja 5 korda sügisringides. Mängija tuleb kanda mänguprotokolli. Noortevõistkond võib olla järelkasvuvõistkonnaks ainult ühele võistkonnale.

26. Võistlustel on lubatud ühte võistkonda üles anda 4 välismängijat, kellel pole Eesti või Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodakondsust ega Eestis välja antud välismaalase xxxxx. Välismängijate arvestusse ei loeta mängijaid, kes on sündinud Eestis või kes on mänginud Eesti jalgpalli meistrivõistlustel vähemalt 7 hooaega. Mänguprotokolli tohib kanda 4 välismängijat, kellel on kehtiv elamisluba. Väljakul tohib olla üheaegselt 3 välismängijat.

27. Igal Meistri- ja Esiliiga võistkonnal on lubatud ülesandmisvälisel perioodil kuni septembrikuise esimese täisvoorule eelneva tööpäevani erandkorras üles anda ühe (1) teisest jalgpalliliidust tuleva elukutselise jalgpalluri, xxxxx xxxxxx klubiga on lõppenud enne viimase registreerimistähtaja lõppu. Selline ülesandmine ei tohi rikkuda võistluste Ausa Mängu põhimõtteid.

Harrastusjalgpallurina võib samadel tingimustel registreerida Eesti kodakondsusega mängija

28. Klubi võib enne hooaja algust koos põhivõistkonna registreerimisega määrata võistkonna ankeedil EJL-is ühe madalama liiga võistkonna duubelvõistkonnaks (nõutav mõlema võistkonna esindaja kirjalik nõusolek).

29. Juhul kui Meistriliiga klubil on Esiliigas või Teises liigas mängiv omanimeline duubelvõistkond, võib vabalt kasutada igas xxxxxx kõiki duubelvõistkonna mängijaid ning igas duubelvõistkonna xxxxxx võib vabalt kasutada kõiki Meistriliiga mängijaid. Juhul kui Esiliiga klubil on Teises liigas mängiv omanimeline duubelvõistkond, võib vabalt kasutada igas xxxxxx kõiki

duubelvõistkonna mängijaid ning igas duubelvõistkonna xxxxxx võib vabalt kasutada kõiki Esiliiga mängijaid.

30. Juhul kui Meistri- või Esiliiga klubi duubelvõistkonnaks on mitteomanimeline Esiliiga või Teise liiga võistkond, siis võib kõrgema liiga xxxxxx mängida xxxxx 5 duubelvõistkonna mängijat ning Teise liiga xxxxxx 3 vastava kõrgema liiga võistkonna mängijat.

31. Juhul kui Meistri- või Esiliiga klubi duubelvõistkonnaks on Kolmanda, Neljanda või Viienda liiga võistkond, võib selle võistkonna 7 mängijat igaüht 5 korda kuni esimese sügisringi täisvooruni ja 5 korda sügisringides kasutada xxxx üles andmata, kusjuures ühes xxxxxx tohib korraga mängida 5 duubelvõistkonna mängijat.

32. Duubel- või järelkasvuvõistkonna mängija osalemine kõrgema liiga xxxxxx võistkonda üles andmata on lubatud ainult juhul, kui mängija oli duubel- või järelkasvuvõistkonda üles antud enne kõrgema liiga ülesandmistähtaja lõppu ja mängija täidab kõiki teisi juhendi tingimusi.

33. Duubelvõistkonna mängija puhul arvestatakse kõrgemas liigas saadud karistuse eest vahele jäetud mäng 5 korra xxxxx, xxxx tal on lubatud kõrgemas liigas mängida.

34. Ühel võistkonnal võib xxxx xxxx üks duubelvõistkond ja võistkond tohib xxxx xxxx ühe võistkonna duubelvõistkonnaks.

35. Juhul, kui võistkond kasutab lubatud arvust rohkem duubelvõistkonna ja/või järelkasvuvõistkonna mängijaid, käsitletakse xxxx xxx üles andmata mängijaid.

36. Üleminekumängudel on lubatud mängida ainult mängijatel, kes on üles antud sellesse võistkonda enne 30. septembrit.

VI MÄNGUPÄEVAD JA KELLAAJAD

Artikkel 15 – Mängupäevad

1. Mängud toimuvad vastavalt Eesti jalgpalli tüüpkalendrile, mille võtab vastu EJL-i juhatus.

2. Meistri- ja Esiliigas algavad mängud märtsis ning lõppevad novembris.

3. Meistriliigas on nädala sees mängupäevaks teisipäev või esmaspäev ja nädalavahetusel laupäev.

4. Esiliigas on nädala sees mängupäevaks kolmapäev või teisipäev ja nädalavahetusel pühapäev.

5. Kinnitatud kalendris muudatuste tegemise õigus on EJL-i juhatusel järgmistel juhtudel:

a) kui üks või enam võistkonna mängijat on seotud Eesti koondise mänguga;

b) kui klubi osaleb UEFA klubivõistlustel või teistes rahvusvahelistes mängudes, mis omavad olulist tähtsust;

c) lähtuvalt staadioni seisukorrast.

Artikkel 16 – Mängu alguse kellaajad

1. Meistri- ja Esiliiga mänguajad nädalavahetuse päevadel on kevad- sügisesel perioodil xxxx 14.00 (pärast talveajale minekut 13.00) ja 17.00 ning suvisel perioodil 17.00 ja 19.30. Tööpäevadel on mängu algusaeg 18.45, valgustuseta väljakutel 16.45, 17.00, 17.30, 17.45 ja 18.00. Erandina on lubatud kasutada Tallinnas kolme mängu üheaegse toimumise vältimiseks nädalavahetusel

Meistriliigas suvisel perioodil mänguaega 14.00 ja kevad-sügisesel perioodil

11.00 või 19.30. Esiliigas on lubatud kasutada xx xxxxx mänguaegu.

2. Meistriliigas on suvine periood 1. maist kuni 31. augustini, Esiliigas 1. juunist kuni 31. augustini.

3. Ausa mängu põhimõtete nimel tuleb viimases mänguvoorus alustada kõiki mänge xxxxx kellaajal, välja arvatud juhul, kui meistrivõistluste viimase vooru tulemused ei mõjuta võistkondade paremusjärjestust.

4. Mängu alguse kellaaegades erandite ja muudatuste tegemise õigus on EJL-i juhatusel.

5. Mängu kohtunikul on õigus objektiivsete asjaolude ilmnemisel alustada mängu 15 minutit pärast EJL-i poolt määratud mängu alguseaega.

Artikkel 17 – Võistkondade saabumine

Võistkonnad peavad saabuma mängu toimumise kohta hiljemalt 1 tund enne mängu algust.

VII STAADIONID

Artikkel 18 – Nõuded staadionitele

1. Mänge tohib korraldada staadionitel, millele EJL on väljastanud kategooria vastavalt artiklile 20.2. Staadioni mänguväljak ja rajatised peavad olema heas seisukorras ning vastama Mängureeglites esitatud nõuetele. Samuti peavad nad vastama pädevate ametiasutuste määratletud ohutus- ja turvanõuetele.

2. Üks naturaalmuruga staadion tohib olla kodustaadioniks ainult ühele Meistriliiga võistkonnale xx xxxxxx madalama liiga, naiste- või noortevõistkonnale. Kui staadion on erandkorras kodustaadioniks xxxxxx Meistriliiga võistkonnale, ei või seal mängida ükski madalama liiga, naiste- või noortevõistkond. Esiliiga võistkonna kodustaadion tohib olla kodustaadioniks lisaks neljale madalama liiga, naiste- või noortevõistkonnale. Kui staadion on erandkorras kodustaaadioniks xxxxxx Esiliiga võistkonnale, võib seal lisaks mängida kaks madalama liiga, naiste- või noortevõistkonda.

3. Mängijate ja kohtunike riietus- ja tualettruumid peavad vastama järgmistele kehtivatele nõutele:

a) duširuumid peavad xxxxx xxxxxx, puhtad ja korrakohaselt hooldatud (vähemalt viis töökorras dušši ühe klubi xxxxx xx vähemalt üks töökorras dušš kohtunikele);

b) mängijatel ja kohtunikel peavad olema WC-d, mis on eraldi vaatajatele mõeldud WC-dest;

c) võistkondade riietusruumid peavad olema piisavalt suured (vähemalt 25 istekohta ühe võistkonna kohta) xx xxxx peab xxxxx xxxx;

d) kohtunike riietusruum peab olema piisavalt suur (vähemalt viis istekohta ja üks laud).

Artikkel 19 – Ohutus

1. Võistlustel osalevad klubid peavad tagama kasutatavate staadionite ohutuse korrapärase kontrollimise, mis hõlmab ka mahutavuse kindlaksmääramist pädevate ametiasutuste või nende poolt tunnustatud organi poolt.

2. Mängijate ja kohtunike ohutuse huvides peab kodumängu korraldav klubi hoolitsema, et nimetatud isikud saaksid mänguväljakule siseneda ja sealt lahkuda ohutult.

Artikkel 20 – Staadionite hindamine

1. Kõik klubid peavad oma kodustaadioni kohta esitama täidetud ja allkirjastatud hindamise xxxxxx, mis ei tohi olla koostatud varem kui 3 kuud enne selle esitamistähtaega. Hindamise xxxxxx tuleb EJL-i võistluste osakonnale esitada enne hooaja algust koos võistkonna registreerimisdokumentidega artiklis 12 (2) toodud tähtajaks.

2. Meistriliiga võistkonna kodustaadion peab vastama minimaalselt 2. kategooria nõuetele (alates hooajast 2014 1. kategooria). Esiliiga võistkonna kodumängude staadion peab vastama minimaalselt 3. kategooria nõuetele.

Artikkel 21 – Nõuded kunstmuruväljakutele

1. Klubid, kes soovivad mängida kunstmurul, peavad koos võistkonna registreerimisdokumentidega EJL-ile esitama "FIFA soovitusliku kahe tärni" või "FIFA soovitusliku xxx xxxxx" litsentsi koopia ja sertifikaadi, millega kinnitatakse kunstmuru jätkuvat vastavust FIFA kvaliteedistandarditele. Sertifikaadi peab olema väljastanud FIFA poolt akrediteeritud labor mängule eelneva 12 kuu jooksul.

2. Kunstmuru xxxxxx xx kodumängu korraldav klubi on täielikult vastutavad ülaltoodud nõuete täitmise eest ning seda eelkõige järgmistes küsimustes:

a) hooldustööd ja pidevaks parandamiseks rakendatavad meetmed;

b) käsiraamatus "FIFA kvaliteedikontseptsioon – Jalgpalliväljakute kunstmuru katsemeetodite ja nõuete käsiraamat" määratletud ohutus- ja keskkonnakaitsenõuded.

3. Erandina on lubatud Meistriliigas mängida kummi-liivatäitega (“III põlvkonna”) kunstmuruväljakul perioodil märts – xxxxxx xx oktoober – november lähtudes ilmastikuoludest.

4. Esiliigas on lubatud mängida kogu hooaja vältel kummi-liivatäitega (“III põlvkonna”) kunstmuruväljakul.

Artikkel 22 – Valgustus

Mänge võib korraldada nii päevavalguse xxxx xxx ka prožektorite valgustusel. Kui prožektorite kasutamine on vajalik, peab keskmine valgustihedus vastama vähemalt 500 luksile.

Artikkel 23 – Xxxx xx tabloo

1. Mängu jooksul võib staadionikellal näidata mänguaega tingimusel, et xxxx peatatakse mõlema poolaja normaalaja lõppedes, st pärast 45 minutit ja 90 minutit. Sama tingimus kehtib ka mängimisel lisaajaga (st xxxx tuleb peatada pärast 15 ja 30 minutit).

2. Igal staadionil peab olema mänguseisu kajastav tabloo. Elektroonilisel tablool on mänguolukordadest korduste näitamine keelatud.

Artikkel 24 – Tehniline ala ja vahetusmängijate pink

1. Staadionil peavad olema mõlemale võistkonnale varikatusega vahetusmängijate pingid, kus on kummalegi võistkonnale 13 istekohta.

2. Varumängijate pingid peavad asetsema märgistatud tehnilises alas. Tehnilised alad peavad asetsema vähemalt 1 m kaugusel küljejoonest ning keskjoonest võrdselt minimaalselt 5 m kaugusel.

Artikkel 25 – Kodustaadioni vahetamine

1. Kodustaadionit on lubatud vahetada ainult xxxxx xx kolmanda ringi vahel.

2. Kodustaadionit on lubatud vahetada ajutiselt ainult sama kategooriaga staadioni vastu, kui see on tingitud väljaku mängukõlbmatusest või staadioni hõivatusest, mille eest ei vastuta klubi.

3. Loa kodustaadioni vahetamiseks annab EJL-i juhatus.

4. Kodustaadioni vahetuse taotlus tuleb esitada peasekretärile vähemalt 7 päeva enne kodustaadionil toimuvat mängu, v.a. artiklis 26 toodud juhtudel.

5. EJL-i juhatus võib distsiplinaarkomisjoni ettepanekul määrata ise klubile ajutise kodustaadioni.

Artikkel 26 – Sobimatud mänguväljakud xx xxxx ilm

1. Kodumängu korraldav klubi peab tegema maksimaalseid jõupingutusi, et mänguväljak oleks mänguks sobiv.

2. Kui kodumängu korraldav klubi leiab, et väljak on mängimiseks sobimatu, peab kodumängu korraldav klubi sellest hiljemalt 24 tundi enne mängu algust teavitama EJL-i peakohtunikku ning Meistri- ja Esiliiga tegevjuhti. Seejärel otsustab EJL-i juhatus, milline klubi poolt pakutud uus koht sobib mängu korraldamiseks.

3. Kui kohtunik leiab, et mängu ei saa alustada mänguväljaku sobimatuse või halbade ilmastikutingimuste tõttu, peab mäng toimuma järgmisel päeval EJL-i juhatuse poolt heaks kiidetud staadionil ja kellaajal. Edasilükatud mängule sõitva võistkonna transpordikulud katab EJL.

VIII MÄNGUREEGLID JA PROTOKOLLI TÄITMINE

Artikkel 27 – Mängureeglid

Mängimisel järgitakse Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu (IFAB) välja töötatud ja FIFA poolt avaldatud Mängureegleid.

Artikkel 28 – Mängupallid

1. Pallid peavad vastama Mängureeglitega kehtestatud nõuetele ja kandma xxxxxx “FIFA APPROVED” või „FIFA INSPECTED“.

2. Kodumängu korraldav klubi tagab mänguks 5 nõuetele vastavat palli, kusjuures juhul xxx xxxx toimub lumesajus on kodumängu korraldav klubi kohustatud tagama 5 nõuetele vastavat palli, mis on punast, oranži või muud hästi nähtavat värvi.

Artikkel 29 – Mänguprotokoll

1. Mänguprotokoll on dokument, kuhu kantakse xxxxxx osalevate võistkondade koosseisud, ametiisikud ning kus fikseeritakse xxxxx xxxx. Mängu alustamise eelduseks on täidetud mänguprotokolli esitamine kohtunikule.

2. Mänguprotokolli vorm on EJL-i kodulehel xxx.xxxxxxxx.xx (alajaotuses

„Dokumendid“). Võistkonna esindaja kannab protokolli kõigi xxxxxx osalevate mängijate numbrid, täisnimed (perekonna- ja eesnimi), samuti tehnilises alas viibivate ametnike täisnimed. Kõik protokolli kantud tehnilises alas viibivad isikud peavad olema EJL-s registreeritud vastavalt Jalgpalli ametiisikute registreerimise korrale. Protokoll tuleb täita trükitähtedega ja sellele peab alla kirjutama klubi esindaja, kes on registreeritud vastavalt Jalgpalli ametiisikute registreerimise korrale. Mängija, keda pole enne mängu algust protokolli kantud, ei tohi xxxxxx osaleda. Protokolli kantud mängijate nimede õigsuse ja nende õiguse eest osaleda antud xxxxxx vastutab klubi.

3. Mõlemad võistkonnad peavad esitama oma võistkonna andmetega täidetud protokolli kohtunikule Meistriliigas vähemalt 60 minutit ja Esiliigas vähemalt 45 minutit enne mängu algust toimuval mängueelsel koosolekul.

4. Kui protokolle ei täideta ega tagastata selleks ettenähtud ajaks, pöördutakse distsiplinaarkomisjoni xxxxx.

5. Mängu peavad alustama need 11 mängijat, xxxxx nimed on protokollis esitatud esimesena. Ülejäänud seitse mängijat on vahetusmängijad. Numbrid mänguvormidel peavad vastama protokollis toodud numbritele. Kapteni ja väravavahi nimed tuleb protokollis ära märkida.

6. Xxxxxx võivad osaleda ainult need vahetusmängijad, xxxxx nimed on protokollis. Mängija, kes on välja vahetatud, enam uuesti xxxxxx osaleda ei saa.

7. Kohtunikul on õigus enne mängu algust, poolajal või pärast mängu identifitseerida protokolli kantud mängijaid jalgpalluri kaardi või isikut tõendava dokumendi alusel.

8. Xxx xxxxx jooksul jääb võistkonna koosseisus väljakule vähem kui 7 mängijat, siis mäng lõpetatakse ja vähemusse jäänud võistkonnale arvestatakse kaotus ning mängutulemuseks märgitakse - : ... (vastaste poolt löödud väravate arv).

Artikkel 30 – Protokollis esitatud mängijate asendamine

Kui protokolli lehed on mõlema klubi poolt täidetud, allkirjastatud ja kohtunikule tagastatud ning xxx xxxx ei ole veel alanud, tuleb kinni pidada järgmistest põhimõtetest:

a) kui keegi protokollis esimesena esitatud 11 mängijast ei saa mingil põhjusel mängu alustada, v.a. kohtuniku poolt eemaldatud mängija, võib teda asendada ükskõik kellega seitsmest vahetusmängijast. Sellisel juhul tehakse mänguprotokolli xxxxxx xxxxx, kusjuures vastavasisuline taotlus tuleb kohtunikule esitada hiljemalt 5 minutit enne mängu algust. Kohtuniku poolt enne mängu algust eemaldatud mängija asenduse tulemusel väheneb vahetusmängijate arv, kuid mängu vältel võib välja vahetada ikkagi xxxx mängijat;

b) kui keegi protokollis esitatud seitsmest vahetusmängijast ei saa ükskõik millisel põhjusel mängida, v.a. kohtuniku poolt eemaldatud vahetusmängija, võib teda asendada uue vahetusmängijaga. Sellisel juhul tehakse mänguprotokolli xxxxxx xxxxx, kusjuures vastavasisuline taotlus

tuleb kohtunikule esitada hiljemalt 5 minutit enne mängu algust. Kohtuniku poolt enne mängu algust eemaldatud vahetusmängijat asendada ei ole võimalik xx xxxxx tulemusel väheneb vahetusmängijate arv.

Artikkel 31 – Mängijate vahetamine

1. Mängu vältel tohivad mõlemad klubid välja vahetada Meistriliigas 3 ja Esiliigas 5 mängijat.

2. Mängu vältel tohivad vahetusmängijad lahkuda tehnilisest alast soojenduse tegemiseks. Mängueelsel koosolekul määrab kohtunik täpselt kindlaks, kus soojendust tehakse. Korraga tohib soojendust teha mõlemast klubist xxxx vahetusmängijat, kes on väljakumängijatest erinevat värvi riietusega.

Artikkel 32 – Vaheaeg poolaegade vahel

Vaheaeg poolaegade vahel kestab 15 minutit. Kui minnakse lisaajale, tehakse pärast normaalaja lõppu xx xxxx lisaaja algust viieminutiline paus. Reeglina jäävad mängijad selle viieminutilise pausi ajal mänguväljakule, kuigi kohtunik võib otsustada teisiti.

Artikkel 33 – Penaltilöögid

1. Mängu puhul, kus võitja selgitatakse penaltilöökidega (üleminekumängud, Meistriliiga kahe esimese võistkonna punktide võrdsuse korral läbiviidav lisamäng), järgitakse IFAB-i välja töötatud Mängureeglitega sätestatud menetlust.

2. Kohtunik otsustab, millist väravat penaltilöökide tegemiseks kasutatakse:

a) arvestades eelkõige ohutusega/turvalisuse, mänguväljaku olukorra, valgustusega jne, võib kohtunik värava määrata, mündiga liisku heitmata. Sellisel juhul ei pea kohtunik oma otsust põhjendama, sest see on lõplik;

b) kui kohtunik leiab, et penaltilöökideks sobivad mõlemad väravad, määrab ta kahe kapteni juuresolekul kindlaks, kumb värav vastab kullile ja kumb kirjale. Seejärel heidab ta kasutatava värava kindlaks tegemiseks mündiga liisku.

3. Menetluse täpse järgimise tagamiseks tulevad kohtunikule appi nii abikohtunikud kui ka neljas ametnik, kes panevad kirja, milliste numbritega mängijad kummastki klubist hakkavad penaltilööke lööma. Abikohtunikud lähevad kohtadesse, mis on märgitud Mängureeglite vastaval joonisel.

4. Kui penaltilöökide löömist ei ole võimalik lõpule viia halbade ilmastikutingimuste või olukorra kontrolli alt väljumise tõttu, otsustab kohtunik tulemuse liisuheitmise xxxx, mille juures viibivad EJL-i xxxxxxxxx xx kaks kaptenit.

5. Xxx xxx klubi süül ei ole penaltilöökide löömist lõpule viia võimalik, kohaldatakse käesoleva juhendi artiklis 60 sätestatut.

IX KOHTUNIKUD JA MÄNGUINSPEKTORID

Artikkel 34 – Määramine

1. Koostöös EJL-i juhatusega määrab kohtunike komisjon määratletud kriteeriumitele vastavalt kohtuniku, kaks abikohtunikku ja vajadusel neljanda kohtuniku ning mänguinspektori.

2. Kohtunikud, abikohtunikud, neljandad kohtunikud ja mänguinspektorid on EJL-i ametlikeks isikuteks mängul.

Artikkel 35 – Kohtunike ning inspektori saabumine mängupaika

1. Kohtunikud peavad mängupaika saabuma vähemalt 75 minutit enne mängu algust. Inspektor peab saabuma mängueelseks koosolekuks.

2. Kodumängu korraldav klubi on kohustatud tagama parkimiskohad riietusruumist või peaväravast võimalikult lähedal kohtunikele, inspektorile ning etteteatamisel Meistri- ja Esiliiga tegevjuhile.

Artikkel 36 – Kohtunike hilinemine

Kui kohtunik ja/või abikohtunikud ei ole saabunud mängupaika 60 minutit enne mängu algust, tuleb sellest otsekohe teatada EJL-i kohtunike osakonnale ja kõikidele asjassepuutuvatele klubidele. Kohtunike komisjon otsustab, kuidas olukorda lahendada. Kui kohtunike komisjon otsustab kohtuniku, abikohtunikud ja/või neljanda ametniku välja vahetada, on selline otsus lõplik.

Artikkel 37 – Kohtuniku terviserike

Kui kohtunik või abikohtunik ei saa haiguse, vigastuse jm terviserikke tõttu mängu alustada või xxx xxxx jätkata, asendab neid neljas kohtunik. Kui neljas kohtunik puudub, peatatakse mäng ning toimitakse vastavalt artiklile 59.

Artikkel 38 – Mänguprotokolli edastamine EJL-ile

1. Kohe pärast mängu täidab kohtunik protokolli, kirjutab sellele alla ja faksib või saadab e-postiga selle 24 tunni jooksul EJL-i sekretariaati (6 279 969) ning täidab protokolli EJL-i kodulehel. Lisaks tuleb protokolli originaal postiga ära saata või isiklikult tuua 24 tunni jooksul pärast mängu lõppu.

2. Kohtunik annab protokollis võimalikult üksikasjalikult teada kõikidest vahejuhtumitest, mis leidsid aset enne mängu, mängu jooksul või pärast mängu, näiteks:

a) mängijate eksimustest, mille tagajärjel xxxx mängijale näidata kollast või punast kaarti või ta mängust kõrvaldada;

b) ametnike, varumängijate, pealtvaatajate või klubi nimel mänguga seotud ametikohustusi täitvate isikute ebasportlikust käitumisest;

c) kõikidest muudest vahejuhtumitest.

3. Pärast protokolli täitmist kohtuniku poolt kinnitavad xxxxx xxx allkirjadega mõlema võistkonna esindajad. Protesti esitamise korral toimitakse vastavalt artiklile 63.

Artikkel 39 – Mänguinspektorid

1. Inspektoreid mängudele määrab kohtunike komisjon koostöös Meistri- ja Esiliiga tegevjuhiga.

2. Mänguinspektor hindab mängul kohtunike tegevust, mängu korraldust ning paneb võistkondadele Ausa mängu võistluste hinded.

3. Mänguinspektorid teevad koostööd kohtunike xx xxxxx korraldajatega mängu parima korralduse tagamiseks. Mänguinspektori korraldused mängijate,

kohtunike ja pealtvaatajate turvalisuse tagamiseks on korraldajatele täitmiseks kohustuslikud.

4. Mänguinspektor ei vastuta kohtunike tegevuse xx xxxxx korralduse eest.

5. Mänguinspektor on kohustatud saatma mänguraporti EJL-i kolme tööpäeva jooksul pärast mängu. Vajadusel võib EJL-i juhatus küsida raportit ka varem.

Artikkel 40 – Kohtunike turvalisus

Kodumängu korraldav klubi vastutab kohtunike ja mänguinspektori turvalisuse eest mängu toimumise kohas.

X MÄNGUVORMID

Artikkel 41 – Mänguvormid

1. Mänguvorm peab vastama Mängureeglitele (Reegel 4). Kui mänguvorm xx xxxxx reeglitele, mängijat väljakule ei lubata.

2. Meistri- ja Esiliiga klubid peavad esitama võistkonna väljakumängijate ning väravavahtide vormide komplektide näidised EJL-i Meistri- ja Esiliiga tegevjuhile kinnitamiseks hiljemalt üks nädal enne Meistriliiga esimest mängu. Mänguvormi näidised tagastatakse klubile.

3. Meeskondadel peab olema hooajaks vähemalt kaks erinevates värvitoonides mänguvormi komplekti (esimene ja teine/kolmas valik). Meistri- ja Esiliiga mängudes kasutavad võistkonnad vormi, mille nad on märkinud võistkonna ankeedis esimesena. Sama värvi mängusärkide ja/või sääriste korral vahetab särgid ja/või säärised külalisvõistkond.

4. Väravavahi särk ning säärised peavad erinema nii xxx xxx ka vastasvõistkonna väljakumängijate vormist (väravavahi sokid võivad olla sama xxxxx xxx võistkonna väljakumängijate sokkidega).

5. Mänguvormi alt välja paistev alusriietus peab olema sama värvi, mis särgid või püksid.

6. Värvid kinnitab EJL-i võistluste osakond hiljemalt üks päev enne mängu toimumist. Lõplikult vaadatakse vormid üle ning kinnitatakse mängueelsel koosolekul, kus kohtuniku otsus on lõplik.

7. Numbrid mängusärkidel peavad olema vahemikus 1-99. Numbri kõrgus peab olema 25-35 cm ning joonte paksus 3-5 cm. Erinevates värvitoonides mängusärkidel peab numbri alus ning nime alus xxxxx xxxx xxxxx.

8. Personaalne number kõrgusega 10-15 cm võib paikneda ka mängusärgi esikülje keskosas.

9. Numbrid mängupükstel peavad olema vahemikus 1-99 ja paiknema pükste xxxxxxx küljel. Numbri suurus peab olema 10-15 cm.

10. Ühe mänguvormi särgil ja pükstel peavad xxxxx xxxxx numbrid.

11. Meistriliigas peab vähemalt 16 mängijal olema terve hooaja vältel sama number. On soovituslik, et mängusärkidel oleks numbri kohal selgelt loetav mängija nimi. Tähtede kõrgus sel juhul peab olema 7,5 cm.

12. Klubi logo suurusega mitte rohkem, kui 100 cm² võib paigutada mängusärgi esiküljele kas vasakule poolele või keskele. Klubi logo tohib paigutada ka mängupükstele ning sokkidele – sel juhul logo suurus ei tohi ületada 50 cm².

13. Mängusärgi xxxxxxx varrukal õla ja küünarnuki vahel (keskel) peab asetsema Meistriliiga logo.

14. Sponsorite logode arv ja suurus võistkonna mänguvormil ei ole piiratud.

15. Pärast igat viiendat meistritiitlit on meeskonnal õigus paigaldada üks täht mängusärkide rinnal oleva klubi logo xxxxxx. Tähe kõrgus ei tohi ületada 2 cm.

16. Kõik ülejäänud küsimused, mis ei ole antud artiklis käsitletud, tuleb vaadata UEFA poolt välja antud brošüürist „UEFA Kit Regulation“. Kui seal ei ole võimalik vastust xxxxx, teeb otsuse EJL-i peasekretär ning tema otsus on lõplik.

XI MÄNGUDE KORRALDUSLIKUD PÕHIMÕTTED

Artikkel 42 – Mängueelse informatsiooni xxxxxx

1. Meistri- ja Esiliiga klubid on kohustatud saatma e-posti või faksi xxxx võistluste osakonda mängueelse informatsiooni ankeedi, mis on üleval EJL-i kodulehel xxx.xxxxxxxx.xx (alajaotuses „Dokumendid“).

2. Xxxxxx osaleva võistkonna esindaja täidab ankeedi kõik lahtrid ning tagastab selle EJL-i võistluste osakonda järgmistel aegadel:

a) xxx xxxx on laupäeval/pühapäeval/esmaspäeval, siis eelnevaks neljapäevaks kella 12.00-ks;

b) xxx xxxx on teisipäeval/kolmapäeval, siis esmaspäevaks kella 12.00-ks.

3. Kui klubi on esitanud taotluse mänguvormi värvide muutmiseks, siis peab EJL-i võistluste osakond selle kinnitama. EJL-i võistluste osakonna poolt kinnitatud ankeedid pannakse ülesse EJL-i kodulehele xxx.xxxxxxxx.xx hiljemalt mängule eelneva tööpäeva kella 14.00-ks.

4. EJL-i võistluste osakond saadab klubi poolt täidetud ankeedid viivitamatult e- posti aadressile xxxxx@xxxxxxxx.xx ning nende alusel koostatakse pressiteade eesmärgiga tekitada ajakirjanduse huvi toimuva mängu vastu.

Artikkel 43 – Eesti xxxx mängudel

Igal Meistri- ja Esiliiga mängul peab olema heisatud Eesti xxxx vastavalt Eesti lipu seadusele.

Artikkel 44 – Mängueelne koosolek

1. Meistriliigas 60 minutit ja Esiliigas 45 minutit enne mängu algust toimub staadionil koosolek, millest võtavad osa EJL-i poolt mängule määratud kohtunikud, mänguinspektor, kummagi võistkonna esindaja, kes on kantud mänguprotokolli ja viibib mängu ajal tehnilises alas, ning mängu korraldaja.

2. Mängueelset kohtumist juhib mängukohtunik.

3. Mängueelsel kohtumisel tagastavad võistkonna esindajad kohtunikule täidetud mänguprotokollid ja TV mängudel mängijate eeldatava asetuse väljakul.

4. Mängueelsel kohtumisel kontrollitakse:

a) mänguvorme;

b) mängupalle;

c) staadioni valmisolekut mänguks.

d) turvaplaani olemasolu

5. Mängueelsel kohtumisel määratakse kindlaks soojendusala ning kohtunik informeerib esindajaid mängu korraldust puudutavatest erisustest, mis tulenevad staadioni omapärast.

6. Mängu kohtunik xx xxxxx inspektor esitavad mängu korraldajale märkused staadioni ja mänguväljaku valmisoleku kohta, mis peavad olema kõrvaldatud hiljemalt 30 minutit enne mängu. Kohtunik fikseerib puudused mänguprotokolli. Tõsiste puuduste korral otsustab kohtunik mängu toimumise.

7. Meistri- ja Esiliiga mängudel peab koduvõistkond tegema mängu protokollist koopia inspektorile.

Artikkel 45 – Maskotid

Maskottideks peavad olema üksteist poissi/tüdrukut ühe meeskonna poolt ning üksteist poissi/tüdrukut teise meeskonna poolt. Juhul, kui külalismeeskonnal ei ole kaasas oma klubi maskotte, siis võib kahe klubi omavahelisel kokkuleppel kasutada maskottideks koduvõiskonna lapsi. Kodumeeskonna maskottid peavad olema oma klubi vormis ja külalismeeskonna maskotid oma klubi vormis, kuid on ka lubatud maskottidel kanda koduvõistkonna vorme. Meistriliiga mängudel on maskottide kasutamine kohustuslik. Esiliiga mängudel on maskottide kasutamine soovituslik.

Artikkel 46 – Ausa mängu tunnustamine

Ausa mängu tunnustamiseks soovitatakse mängijatel ülesrivistuse järel, enne mängu algust ning pärast mängu lõpuvilet xxxxxx xxx vastasmängijate ja kohtunikega kätt.

Artikkel 47 – Turvalisus

1. Ohutuse tagamiseks on Meistriliiga mängul nõutav minimaalselt 5 turvatöötaja rakendamine ning lisaks üks turvatöötaja või stjuuard 50 eeldatava pealtvaataja kohta ning Esiliiga mängul ühe turvajuhi ning kahe selgelt eristatava korrapidaja või turvatöötaja rakendamine.

2. Vältimaks konflikti võistkondade fännide vahel ning ohutuse tagamiseks on koduklubi kohustatud panema vastasvõistkonna xxxxxx xxxxxx sektoritesse või erinevatesse tribüüni otstesse ning hoolitsema, et nende juures oleks piisav arv turvamehi või stjuuardeid.

3. Turvatöötajad peavad tagama staadionil sisekorraeeskirjade täitmise ning mängijate, kohtunike, ametiisikute ja pealtvaatajate turvalisuse.

4. Turvalisuse tagamiseks peavad turvatöötajad teostama staadioni väravas turvakontrolli, mitte lubama staadionile alkoholi- või narkojoobes isikuid, mitte lubama staadionile tuua esemeid/aineid, mida võidakse tarvitada vägivallaaktides või mis võivad olla ohtlikud teistele isikutele.

5. Staadionile ei tohi tuua ega kasutada mistahes pürotehnikat ega teisi sama efekti tekitavaid vahendeid, välja arvatud juhul, kui klubil on see mängu alguseks EJL-i, politsei ja kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud.

6. Turvatöötajad peavad olema staadionil vähemalt 15 minutit enne staadioni avamist pealtvaatajatele ning viibima staadionil kuni võistkondade lahkumiseni. Staadioni väravad avatakse mitte hiljem kui 45 minutit enne mängu algust.

7. Pealtvaatajatel ei ole lubatud viibida alal, mis jääb tribüünide ning väljaku külje- või otsajoone vahele.

Artikkel 48 – Nõuded tehnilises alas viibivatele ametiisikutele ja mängijatele

1. Kõik ametiisikud, kes viibivad tehnilises alas, peavad olema registreeritud vastavalt EJL-i ametiisikute registreerimise korrale.

2. Tehnilises alas tohivad xxxx xxxx kuus klubiametnikku ja seitse vahetusmängijat, st kokku 13 inimest. Protokollis peavad olema välja toodud nende isikute nimed ja funktsioonid ning nad peavad viibima mängu xxxx xxxxxx alas.

3. Meistri- ja Esiliiga mängudel on arsti või füsioterapeudi viibimine tehnilises alas kohustuslik.

4. Tehnilises alas ei ole lubatud mängu ajal suitsetada. Selle nõude rikkumisest teatatakse distsiplinaarkomisjonile.

5. Mängust eemaldatud mängija ei tohi viibida tehnilises alas, xxxx peab lahkuma tribüünile või riietusruumi. Samuti peab lahkuma tehnilisest alast pealtvaatajatele mõeldud alale kohtuniku poolt eemaldatud ametiisik.

Artikkel 49 – Meditsiiniline abi

Mängude ajal peab kodumängu korraldav klubi hoolitsema asjakohase meditsiiniteenuse pakkumise eest - mängul peavad olema kanderaamid ja piisaval arvul instrueeritud ja füüsiliselt tugevad kanderaamikandjad. Klubi on vastutav vajaduse korral kiirabi kutsumise eest.

Artikkel 50 – Neljanda kohtuniku varustus

Kodumängu korraldav klubi on kohustatud mängudel, kuhu on määratud neljas kohtunik, tagama neljandale kohtunikule kahe tehnilise ala vahel väljaku keskjoone läheduses istme koos lauaga ning vahetusmängijate tabloo.

Artikkel 51 – Pallipoisid

Võistkondade soojenduse xx xxxxx ajal peab staadionil olema vähemalt kaheksa pallipoissi, kes on mängijatest erinevas ühtses riietuses ning on vähemalt 12- aastased. Pallipoisid peavad olema instrueeritud.

Artikkel 52 – Piletimüük

1. Kodumängu korraldav klubi on kohustatud korraldama mängule piletimüügi vähemalt 45 minutit enne kohtumise algust.

2. Piletimüügist saadav raha kuulub kodumängu korraldavale klubile.

3. Külalisklubidele tuleb reserveerida 25 tasuta piletit. Külalisklubi lepib kokku koduklubiga, kuidas need piletid üle antakse.

4. EJL-i mänguinspektorile ning vähemalt neljale külastava klubi esindajale tuleb eraldada kõige kõrgema kategooria istekohad VIP-sektoris.

5. Klubid on kohustatud väljastama Meistriliiga ja EJL-i toetajatele hooaja VIP piletid vastavalt Meistriliiga tegevjuhi taotlusele.

6. EJL-i ametiisikutel on EJL-i töötõendi ettenäitamisel õigus külastada mänge tasuta. Sama õigus kehtib kohtunikele kohtunikulitsentsi ettenäitamisel.

Artikkel 53 – Teadustus

1. Kodumängu korraldav klubi on kohustatud tagama staadionil piisava võimsusega pealtvaatajate teadustamise süsteemi ning edastama teateid eesti keeles ning enamusele pealtvaatajatele arusaadavas keeles.

2. Mängu ajal edastatav informatsioon peab olema neutraalne ja informatiivne. Keelatud on poliitiliste sõnumite edastamine, vägivallale õhutamine ja vastase halvustamine.

Artikkel 54 – Mängukava

Kodumängu korraldav klubi on kohustatud varustama pealtvaatajaid piisavas koguses ajakohase mängukavaga, mis sisaldab mängu nimetust, kohta xx xxxx, mängivate võistkondade koosseise koos mängijate numbritega, turniiritabelit, kodumängu korraldava klubi kontaktandmeid ja muud informatsiooni.

Artikkel 55 – Toitlustus

1. Kodumängu korraldav klubi on kohustatud staadionil korraldama pealtvaatajatele karastusjookide ja suupistete müügi.

2. Lubatud on müüa vähese alkoholisisaldusega jooke (alkoholi sisaldus < 6%).

3. Kõik joogid peavad olema välja valatud plastikust või papist topsidesse. Klaas- või plekktaaras ning plastikpudelites müük on rangelt keelatud.

4. Kodumängu korraldaval klubil on õigus korraldada mängu eel ja poolajal VIP toitlustust selleks eraldatud alal, kus on lubatud tarbida alkoholi. Eraldatud VIP alalt tribüünile alkohoolse joogiga minna ei tohi.

Artikkel 56 – Pealtvaatajate aruanne

Klubi on kohustatud pärast igat kodumängu kolme tööpäeva jooksul saatma Meistri- ja Esiliiga tegevjuhile enne hooaja algust klubidele saadetud vormil pealtvaatajate aruande.

Artikkel 57 – Kodumängude salvestamine

Koduklubi on kohustatud salvestama kodumängu algusest lõpuni kaameraga võimalikult heas kvaliteedis ja toimetama mängu salvestuse EJL-i hiljemalt mängule järgneva tööpäeva jooksul. Salvestist ei xxx xxxx teha mängudest, mis kantakse algusest lõpuni üle televisiooni vahendusel.

XII MÄNGU ÄRAJÄÄMINE JA KATKESTAMINE

Artikkel 58 – Mängimisest keeldumine ja muud sarnased olukorrad

1. Kui klubi keeldub mängimisest või kui klubi süü tõttu ei ole võimalik mängu läbi viia või lõpuni mängida, arutab vastavat juhtumit distsiplinaarkomisjon. Distsiplinaarkomisjon määrab kindlaks rakendatavad distsiplinaarmeetmeid, mille hulka kuuluvad ka kaotus ja/või võistlustelt diskvalifitseerimine.

2. Erandjuhtudel võib peasekretär kinnitada mängu poolelijätmise hetkel kehtinud mängutulemuse, kui mängutulemus oli selle klubi kasuks, kes ei olnud mängu poolelijätmise eest vastutav.

Artikkel 59 – Mängu katkestamine

1. Mängimiseks sobimatu väljaku, halbade ilmastikutingimuste, kohtunike terviserikke või muu ettearvamatu põhjuse tõttu peatab kohtunik mängu. Xxx xxxxx ei ole mõistliku aja jooksul võimalik jätkata, katkestab xx xxxxx.

2. Katkestatud mängu korral, kui mängitud on alla 50% mänguajast, tuleb kogu 90- minutiline mäng mängida uuesti järgmisel päeval. Kõik hoiatused ja eemaldamised tühistatakse, v.a. distsiplinaarsed erijuhtumid, mis suunatakse Distsiplinaarkomisjoni eriotsuse tegemiseks.

3. Katkestatud mängu korral, kui mängitud on vähemalt 50% mänguajast, jätkatakse mängu sama protokolli alusel järgmisel päeval sellest minutist, mil mäng katkestati.

4. Arvestades asjassepuutuvate klubide arvamusi, on mängu siiski võimalik korrata ka mõnel teisel kuupäeval, mille EJL-i juhatus määrab kindlaks kahe tunni jooksul pärast kohtuniku otsust mäng katkestada. Vaidluste tekkimisel määrab mängu kuupäeva ja kellaaja kindlaks EJL-i juhatus, xxxxx otsus on lõplik.

5. Edasilükatud mängule sõitva võistkonna transpordikulud katab EJL.

Artikkel 60 – Olukorra väljumine kontrolli alt

Xxx xxxxx ei ole võimalik alustada või kui see katkestatakse enne normaalaja lõppu olukorra väljumise tõttu kontrolli alt, tuleb kogu 90-minutiline mäng uuesti mängida kuupäeval, mille määrab kindlaks EJL-i juhatus, xxxxx otsus on lõplik.

XIII DISTSIPLINAARKÜSIMUSED JA NENDE MENETLEMINE.

Artikkel 61 – EJL distsiplinaareeskirjad

1. Klubide, ametnike, liikmete või klubi nimel mänguga seotud ametikohustusi täitvate isikute sooritatud distsiplinaarrikkumiste korral kohaldatakse Distsiplinaarkomisjoni põhimäärust ning EJL-i poolt rakendatavaid tasusid ja trahve.

2. Osavõtvad võistkonnad on kohustatud ilmuma võistluskohta ettenähtud ajal. Mängule mitteilmunud võistkonnale kantakse turniiritabelisse loobumiskaotus (–

: +). Mängu alustamisega ei tohi viivitada üle 15 minuti. Mängu alustamise üle otsustab kohtunik.

3. Loobumiskaotuse puhul jäävad kehtima loobumise andnud võistkonna eelnevad karistused ja hoiatused. Vastasvõistkonnale xxxxx xxxx arvesse, xxx xxxx löödi mängu. Loobumise andnud võistkond tasub 1,5 MP suuruse summa vastavalt EJL-i määrusele maksudest ja trahvidest (kehtib ka loobumisest etteteatamise korral) pluss vastasvõistkonnale dokumentaalselt tõestatud transpordikulud.

4. Kui võistkond diskvalifitseeritakse või kui ta on andnud kaks loobumiskaotust ühe hooaja jooksul pärast xxxx, xxx ta on mänginud 50% või rohkem mänge, siis toimumata mängude eest loetakse talle kaotus ning tabelisse märgitakse – :

+. Kui võistkond on mänginud vähem kui 50% mänge, siis toimunud mängude tulemused tühistatakse. Kõik nendes mängudes saadud karistused jäävad jõusse.

5. Kui 1994. aastal või hiljem sündinud noormängija mängib kalendrinädala jooksul rohkem kui kahes xxxxxx või üle ühe mängu päevas, karistatakse määrusi rikkunud võistkonda 1 MP suuruse rahatrahviga.

Artikkel 62 – Hoiatused ja eemaldamised

1. Mänguväljakult eemaldatud mängija on diskvalifitseeritud üheks järgmiseks antud võistlustel peetavaks mänguks. Distsiplinaarkomisjonil on õigus seda karistust karmimaks muuta. Tõsiste rikkumiste korral võidakse karistust laiendada ka teiste sarjade mängudele.

2. Iga xxxxxx saadud punase kaardi korral on klubi kohustatud tasuma EJL-le 0,5 MP suuruse rahatrahvi.

3. Mängija on automaatselt diskvalifitseeritud pärast igat kolmandat hoiatust, mille eest ta ei ole karistust kandnud.

4. Diskvalifitseeritud mängijal on keelatud osaleda järgmises reaalselt peetavas meistrivõistluste xxxxxx xx/või järgmistes reaalselt peetavates mängudes vastavalt Distsiplinaarkomisjoni otsusele.

5. Kui treener või mängiv treener on diskvalifitseeritud, ei tohi xx xxxx protokolli kantud (ja vastavalt viibida tehnilises alas) ei treeneri, mängijana ega muu ametiisikuna. Diskvalifitseeritud treener, mängiv treener ja ametiisik ei tohi 2 tundi enne mängu algust kuni mängu lõpuni mitte mingil viisil juhendada ega kontakteeruda meeskonnaga.

6. Mängija, kes on diskvalifitseeritud, ei tohi olla protokolli kantud, samuti treeneri ega mistahes muu ametiisikuna.

7. Xxxxxxxxx ei kandu ühest liigast, sarjast ega hooajast teise. Samuti ei kandu hoiatused lõppenud hooajast üleminekumängudele ega üleminekumängudelt järgnevatesse hooaegadesse. Mängija, kes mängib mitmes liigas, ei tohi enne mängida teistes liigades, kui ta on jätnud nõutud arvu mänge vahele liigas, xxx xx sai karistuse, mis tingis mängu või mängude vahelejätmise. Pärast mängu vahelejätmist võib mängija teistes liigades mängida mitte varem kui 48 tundi pärast vahelejäetud mängu. Duubelvõistkonna mängija puhul arvestatakse kõrgemas liigas saadud karistuse eest vahele jäetud mäng 5 korra xxxxx, xxxx tal on lubatud kõrgemas liigas mängida.

8. EJL-i distsiplinaarkomisjonil on õigus karistusi raskendada ja laiendada teiste sarjade mängudele.

9. Kui lõppenud hooajast jääb mängijale mängukeeld, siis kandub see automaatselt järgnevatesse hooaegadesse või üleminekumängudele. Kui üleminekumängudest jääb mängijale mängukeeld, siis kandub see järgnevatesse hooaegadesse.

10. Juhul kui diskvalifitseeritud või ülesandmata mängija on kantud protokolli, kuid xx xxxxx xxxxx, karistatakse klubi 0,5 MP suuruse rahatrahviga. Diskvalifitseeritud mängija karistust ei loeta kantuks ning karistus tuleb xxx xxxxx järgmises reaalselt peetavas meistrivõistluste xxxxxx.

11. Juhul kui võistkonnas mängib xxxxx diskvalifitseeritud või ülesandmata mängija, tühistatakse mängu tulemus ja määrusi rikkunud võistkonnale arvestatakse kaotus. Vastasvõistkonnale arvestatakse xxxx xx tabelisse kantakse 3 punkti. Määrusi rikkunud võistkonna väravad annuleeritakse ja mängutulemuseks märgitakse – : … (vastaste poolt löödud väravate arv). Vastasvõistkonna poolt löödud väravad jäävad kehtima, samuti jäävad jõusse kõik xxxxxx saadud hoiatused ja eemaldamised. Määrusi rikkunud võistkonna mänguprotokolli kantud mängija(te) eelnevad karistused jäävad jõusse. Diskvalifitseeritud mängija kandmata jäänud karistus tuleb xxx xxxxx järgmises reaalselt peetavas meistrivõistluste xxxxxx.

12. EJL ei ole kohustatud teavitama võistkondi mängudes saadud kollastest ja punastest kaartidest. Mängijate saadud kollaste ja punaste kaartide arvestuse eest vastutab klubi.

13. Distsiplinaarkomisjoni otsused edastatakse võistkondadele kirjalikult hiljemalt 3 tööpäeva jooksul pärast karistuse määramist.

14. Kui võistkond saab ühes meistrivõistluste xxxxxx viis või rohkem hoiatust, tuleb klubil EJL-le tasuda 0,5 MP suurune summa. Samuti tuleb klubil tasuda

0,5 MP suurune xxxxx, xxx võistkonna mängija saab otse punase kaardi. Kui võistkond saab viis või rohkem hoiatust teist või xxxx xxxxx ühe hooaja jooksul, esitatakse asi distsiplinaarkomisjonile karistuse määramiseks.

Artikkel 63 – Protesti esitamine

1. Protesti esitamise korral tuleb see fikseerida mängu protokollis ja hiljemalt 24 tunni jooksul saata kirjalikult pikem selgitus ning tõendusmaterjal EJL-i aadressil.

2. Protest, mis ei ole fikseeritud mängu protokollis või ei ole esitatud õigeaegselt, arutamisele ei kuulu. Mängu kohtunik peab võimaldama 30 minuti jooksul pärast lõpuvilet võistkondade esindajatel protest protokolli kanda, kui sellest on teada antud mängu lõppedes.

3. Protestide arutlusele võtmiseks tuleb maksta kautsjon 0,5 miinimumpalka 72 tunni jooksul. Protesti rahuldamisel summa tagastatakse.

4. Protest on suunatud mängutulemuse kehtivuse vastu. Protest põhineb mõne mängija osalemise õigustatusel, reeglite olulisel rikkumisel kohtuniku poolt või mõnel muul vahejuhtumil, mis mängutulemust mõjutas.

5. Mänguväljaku xx xxxxx seisukorda puudutavad protestid tuleb asjassepuutuvate ametnike poolt kohtunikule kirjalikult esitada enne mängu algust. Kui mänguväljaku xx xxxxx seisukord muutub kaheldavaks mängu vältel, peab ühe xxxxx kapten sellest vastaspoole kapteni juuresolekul kohtunikule viivitamatult suuliselt teatama.

6. Proteste ei saa esitada kohtuniku poolt langetatud faktiliste otsuste vastu.

7. Protesti esitamine kollase või punase kaardi näitamise vastu või pärast kahe kaardi näitamist mänguväljakult eemaldamise vastu on lubatud ainult juhul, kui kohtunik eksis vastava mängija isiku suhtes.

Artikkel 64 – Apellatsiooni esitamine

Apellatsioonikomisjon käsitleb apellatsioone, mis esitatakse distsiplinaarkomisjoni langetatud otsuste vastu. Apellatsioonikomisjon juhindub EJL-i apellatsioonikomisjoni reglemendist.

XIV DOPING. MÄNGUKÄIGU JA TULEMUSE EELNEV FIKSEERIMINE

Artikkel 65 – Doping

1. Dopingu kasutamiseks loetakse dokumendis Eesti Dopinguvastased Reeglid sätestatud dopinguvastaste reeglite ühekordset või mitmekordset rikkumist.

2. Dopingu kasutamine on keelatud ja karistatav. Dopinguvastaste reeglite rikkumise korral algatab EJL rikkujate suhtes distsiplinaarmenetluse.

3. Mängijat võidakse dopingu suhtes testida mistahes ajal. Klubid ja mängijad on kohustatud tegema Eesti Antidopingu Sihtasutuse esindajatega (sh ametnike ja dopingutestijatega) igakülgset koostööd, sh andma infot treeningute kohta.

4. Võistlustel viiakse dopingukontroll läbi pisteliselt. Eesti Antidopingu Sihtasutuse poolt mängule määratud dopinguarst teatab koos inspektoriga mängu vaheajal mõlema võistkonna esindajale nende mänguprotokolli kantud mängijate nimed, kes peavad pärast mängu lõppu andma dopinguproovi.

5. Klubi peab tagama, et valitud mängija vahetult xxxxx väljakult lahkumist või mängu lõppedes siirdub dopinguruumi. Xxxxxxxxxxxxxxx mitte ilmumine loetakse võrdseks positiivse dopinguprooviga.

6. Kodumängu korraldav klubi on kohustatud igaks mänguks ette valmistama ruumi dopinguproovi võtmiseks vastavalt Xxxxxx XXX.

Artikkel 66 – Mängukäigu ja tulemuse eelnev fikseerimine

Klubi ametniku või klubisse registreeritud mängija otsesel või kaudsel seotusel ükskõik millise tegevusega, mis viib või võib viia mängule eelneva mängukäigu ja tulemuse fikseerimiseni, karistatakse klubi ja/või mängijat. EJL teeb mängukäigu ja tulemuse eelneva võimaliku fikseerimise avastamiseks ja peatamiseks koostööd UEFA ja teiste rahvusvaheliste ja riiklike struktuuridega.

XV MEEDIA

Artikkel 67 – Suhtlemine meediaga

1. Võistluste kajastamist meedias korraldab EJL ja omab kõiki sellega seonduvaid õigusi.

2. Kodumängu korraldav klubi on kohustatud vastava töötõendi esitanud ajakirjanikke ja/või teisi meedia esindajaid lubama staadionile mängu kajastama tasuta ja xxxx täiendavate tingimusteta.

3. Kodumängu korraldav klubi on kohustatud organiseerima enne mängu, mängu ajal xx xxxxxx mängu meediale vajalikud töötingimused ning varustama neid vajaliku informatsiooniga.

4. Kodumängu korraldava klubi pressiesindaja (või tema asendaja) peab olema kogu kohtumise vältel kättesaadav EJL-i pressiteenistusele ja meediale, et vastata tekkivatele küsimustele operatiivselt ning vajadusel lahendada tekkivaid probleeme.

5. Hea xxxx xxxx ette, et klubi mängijad, treenerid ja teised ametiisikud on meediaga suhtlemiseks avatud. Klubi mängijad, treenerid ja teised ametiisikud hoiduvad ajakirjandusele antavates kommentaarides ja intervjuudes jalgpalli, Meistri- ja Esiliiga ning EJL-i mainet halvustavatest avaldustest.

6. Meediale antavates intervjuudes on klubi mängijatel, treeneritel ja teistel esindajatel keelatud üritada mõjutada kohtunikke.

7. Enne mängu, mängu ajal xx xxxxxx mängu ei ole teleintervjuude andmine mänguväljakul lubatud.

8. Kodumängu korraldav klubi määrab kindlaks konkreetse ala, kus on võimalik vaheajal xx xxxxxx mängu lõppu televisioonile anda välkintervjuusid. Mängu vaheajal xx xxxxxx mängu võivad sellisel alal eelneva kokkuleppe alusel välkintervjuusid anda ainult kahe võistkonna treenerid või nende abid. Mängijad võivad anda välkintervjuusid ainult pärast mängu.

9. Mängujärgse pressikonverentsi korraldamine on kohustuslik Meistriliigas eelneva kokkuleppe alusel EJL-i esindajaga. Mängujärgne pressikonverents peab algama hiljemalt 15 minutit pärast lõpuvilet. Kodumängu korraldav klubi vastutab vajalike seadmete olemasolu eest. Mõlemad klubid on kohustatud saatma sellele pressikonverentsile oma treeneri xx xxx (või kaks) mängija(t).

10. Kodumängu korraldaval klubil tuleb ette valmistada ala pressikonverentsi või välkintervjuude jaoks. Sellesse alasse on vaja paigutada klubi sponsorite ning Eesti meistrivõistluste sponsorite logodega stendid, mida kasutatakse taustana pressikonverentside või välkintervjuude läbiviimisel ning mängijate intervjueerimisel televisiooni poolt. Külalisvõistkond võib kasutada oma klubi mängijate intervjueerimisel enda klubi taustseina, mis vastab eelpool kirjeldatud nõuetele.

11. Pärast mängu võidakse luua ajakirjanikele avatud tsoon, mis asub riietusruumide ja klubide transpordivahendite parkimise ala vahel. Selles tsoonis, kuhu on juurdepääs ainult treeneritel, mängijatel ja meedia esindajatel, saavad reporterid läbi viia lisaintervjuusid.

12. Meedia esindajatel ei ole lubatud viibida mängijate riietusruumides ei enne mängu, mängu vältel ega pärast mängu.

13. Meedia esindajatele tuleb eraldada vähemalt 10 istekohta (võimaluse korral varikatuse all) ja võimaluse korral peaksid need istekohad olema varustatud laudadega.

14. Kirjutava ajakirjanduse ja raadioajakirjanduse esindajaid ei lubata mänguväljakule ega mänguväljaku piiride ja pealtvaatajate vahelisele alale.

15. Ainult fotograafidel ja teleoperaatoritel on lubatud viibida mänguväljaku piiride ja pealtvaatajate vahelisel alal, kusjuures kõik need isikud peavad oma tööülesandeid täitma neile määratud kindlates kohtades ja kandma selgelt eristatavat riietust (vesti).

16. Kodumängu korraldava klubi pressiesindaja on kohustatud enne mängu edastama EJL pressiteenistusele võistkondade koosseisud ning mängu ajal mängu informatsiooni jooksvalt.

17. Pärast mängu peab kodumängu korraldava klubi pressiesindaja hiljemalt kahe tunni jooksul esitama EJL-i pressiteenistusele mängu lühikokkuvõtte mõlema võistkonna peatreeneri või tema kohusetäitja ja mängija kommentaaridega.

Artikkel 68 – TV ülekanded

1. Koduklubi tagab TV bussile ning satelliitbussile vajaliku elektritoite.

2. Koduklubi vastutab aluste ülespaneku eest kaamerate jaoks.

3. Koduklubi on kohustatud staadionile lubama telemänguga seotud isikuid kaelakaardi (TV meeskond) ettenäitamisel.

4. Klubide esindajad annavad inspektorile koos protokolliga ka meeskonna eeldatava asetuse väljakul.

5. Kõikidel telemängudel mängivad võistkonnad lühikestes pükstes.

6. EJL-i reklaambännerite väljapanek väljaku äärde toimub vastavalt artiklile 70 (2- 3).

XVI TURUNDUSALASED SÄTTED

Artikkel 69 – Kommertsõigused

1. Käesolevas juhendis tähendavad "kommertsõigused" kõiki võistlustega seotud kommerts- ja meediaõigusi ning võimalusi, k.a. muuhulgas järgmisi õigusi:

c) kõiki kehtivaid ja/või tulevasi ülemaailmseid visuaalsete, audiovisuaalsete ja heliliste ringhäälingusaadete (staatiliste ja/või liikuvate kujutiste)

edastamise õigusi raadio, televisiooni või muude olemasolevate ja/või tulevaste elektrooniliste levitamisvahendite abil (xxxxx arvatud internet ja traadita tehnoloogia); ning

d) turundus-, sponsorlus-, reklaami-, litsentsi- ja frantsiisiõigusi koos võistlustega seotud andmete ja statistika alaste õigustega.

2. Kõik võistlustega seotud kommertsõigused kuuluvad võistluste korraldajale – EJL-le.

3. Võistluste logoga seonduvad õigused kuuluvad EJL-le, kuid klubidel on õigus logo kasutada.

Artikkel 70 – Reklaam mängupaikades

1. Võistluste mängupaikades kasutatavate väljakuäärsete reklaampindade standardmõõtudeks on 1 x 6 m. Reklaamid peavad olema valmistatud pehmest või kõvast PVC-materjalist ning paigutatud alustele nii, et need ei kujutaks mingisugust ohtu mängupaigas viibivatele inimestele.

2. EJL-il on õigus võistlust toetavate sponsorite huvides tasuta kasutada iga võistlustel osaleva klubi koduväljakul toimuva kohtumise korral kuni 48 meetri ulatuses TV-kaamerate vaateulatuses olevat väljakuäärset reklaampinda.

3. Igas mängupaigas tuleb kodumängu korraldaval klubil paigutada väljaku laiemale küljele TV-kaamerate vaatevälja Meistriliiga logoga reklaambänner vastavalt juhendi Xxxxx XX esitatud reklaamiplaanile.

4. Mängupaigas olevate väljakuäärsete reklaampindade (v.a artikli 70 punktides 2 ja 3 märgitu) turustamise õigused kuuluvad mängu korraldavale klubile. Ühelgi kolmandal osapoolel pole õigust paigutada reklaami väljaku piirkonda, v.a. eelneval kokkuleppel EJL-i xx xxxxx korraldava klubiga.

5. Mängu korraldav klubi peab tagama kõigi EJL-i, Meistriliiga logo ning klubi toetajate reklaambännerite väljapaneku ning korrashoiu kogu hooaja vältel igas xxxxxx. Juhul, kui bänner on rikutud klubi süül, valmistab klubi uue bänneri omal kulul.

Artikkel 71 – Muud võistlustega seotud reklaammaterjalid

1. Iga klubi on kohustatud paigutama Meistriliiga kodumängu korral väljaantavasse mängukava esilehele Meistriliiga logo.

2. Iga klubi on kohustatud kõikidele võistluste raames peetavate Meistriliiga mängude välireklaamidele (postrid, plakatid, pillar reklaamid) paigutama Meistriliiga logo selgelt nähtavale ning teistest klubide/toetajate logodest eristuvale xxxxxx.

3. Iga klubi on kohustatud Meistriliiga kohtumise pääsmetele paigutama Meistriliiga logo.

Artikkel 72 – Intellektuaalomandi õigused

1. Kõik võistlustega seotud õigused intellektuaalomandile kuuluvad ainuüksi EJL- le. Õigused intellektuaalomandile hõlmavad muuhulgas olemasolevaid või tulevasi õigusi liigade, võistluste ja sarjade nimede, logode, brändide, medalite ning trofeede suhtes. Nimetatud õiguste kasutamiseks on EJL-xx xxxx saada eelnev kirjalik nõusolek ning nende kasutamine peab alati vastama EJL-i juhenditele ja juhistele.

2. Mängupaiku ja -aegu kajastava mängukalendri ning võistlustel peetavate mängudega seotud andmete ja statistika alased õigused kuuluvad ainuüksi EJL- le.

3. Meistri- ja Esiliiga mängudel muusika esitlusõiguseks on EJL sõlminud lepingu Eesti Autorite Ühinguga ja on klubidele tasuta.

XVII LÕPPSÄTTED

Artikkel 73 – Spordi Arbitraažikohus (CAS)

Käesolevate eeskirjadega seotud vaidluste lahendamiseks kohaldatakse EJL-i põhikirja sätteid arbitraažikohtu kohta.

Artikkel 74 – Ettearvamatud asjaolud

Kõikides küsimustes, mida käesolevas juhendis ei ole käsitletud või mis on seotud vääramatu jõuga, langetab otsused peasekretär ning need otsused on lõplikud.

Artikkel 75 – Lisad

Kõik lisad moodustavad käesoleva juhendi lahutamatu osa.

Artikkel 76 – Jõustumine

Käesolev juhend jõustub selle heakskiitmisel EJL-i juhatuse xxxxx xx kehtib hooajal 2012.

Xxxx X: Aus xxxx

XXXX X: Aus xxxx

A - Ausa mängu määratlus

Iga spordiala kaunistavad Ausa mängu mängimine ja vastase kohtlemine lähtuvalt sportlikest põhimõtetest. Tegelikult tekkis mõiste “Aus mäng” just spordi xxxxxx, levides sealt muudele elualadele. Ausat mängu peetakse tänapäeval spordis sama oluliseks kui vanasti ning enamus pealtvaatajatest on tõenäoliselt nõus, et ainult ausalt mängitud matš on tõeliselt huvitav.

Ausa mängu mõiste saab xxxxx seletada järgmiste põhimõtete abil, mis kehtivad nii mängijate kui ka teiste mänguga seotud inimeste suhtes:

a) tuleb kinni pidada Mängureeglitest ja võistluste juhenditest;

b) vastaseid, kohtunikke xx xxxxx mänguga seotud isikuid, nt pealtvaatajaid,klubide ja jalgpalliliitude ametnikke ning meedia esindajaid, tuleb kohelda lähtudes sportlikest põhimõtetest;

c) kõik teised mängudega seotud inimesed peaksid samuti püüdma käituda ülaltoodud viisil, xxxx xxx enne mängu, mängu jooksul kui xx xxxxxx mängu, olenemata mängu tulemusest ja kohtunike langetatud otsustest.

B - Ausa mängu hindamine

Sissejuhatus

Ausa mängu edendamiseks korraldabEJL igal hooajal Meistriliiga klubidele Ausa mängu konkursi. Ausa mängu konkursi kokkuvõtte tegemisel summeeritakse võistkonna poolt kogutud hindepunktid ning jagatakse hinnatud mängude arvuga. Suurima hinde saanud võistkond on võitja. Võitnud võistkonda autasustab EJL Ausa mängu diplomi ja 25 jalgpalliga, teist kohta diplomi ja 15 jalgpalliga ning kolmandat kohta diplomi ja 10 jalgpalliga. Juhul, kui EJL saavutab UEFA Ausa mängu konkursil auhinnalise koha, millega kaasneb täiendav koht UEFA Europa League’is, saab selle koha Eesti Ausa mängu konkursi võitja.

Pärast mängu täidab EJL-i inspektor oma ettekandes Ausa mängu hindamise vormi. Hindamismeetodid

Hindamise vormil on esitatud kuus kriteeriumit, mille alusel klubide Ausa mängu väärilist käitumist hinnatakse. Hindamine peaks põhinema pigem positiivsetel kui negatiivsetel aspektidel. Reeglina ei tohiks kõige kõrgemaid punkte anda, kui klubi ei ole välja näidanud positiivset suhtumist.

Hindamise kriteeriumid

1. Punased ja kollased kaardid. Maksimaalsest 10 punktist arvatakse maha:

- xxxxxxx xxxxxx eest: 1 punkt;

- punase kaardi eest: 3 punkti.

Xxxx X: Aus xxxx

Xxx mängija, keda mängu vältel on juba kollase kaardiga karistatud, sooritab uue rikkumise, mille eest tavaliselt näidatakse kollast kaarti, aga tema peab sellise teise rikkumise pärast mängust lahkuma (kombineeritud kollane ja punane kaart), siis võetakse arvesse ainult punane kaart, st maksimaalsest 10 punktist arvatakse maha 3 punkti.

Kui aga mängija, keda on mängu jooksul juba kollase kaardiga karistatud, sooritab uue rikkumise, mille eest talle näidatakse punast kaarti, siis võetakse maksimaalsest 10 punktist maha kokku 4 punkti (1+3 punkti).

Ainult punaste ja kollaste kaartide eest saab punkte maha arvata.

2. Positiivne mäng

- Maksimaalselt 10 punkti,

- minimaalselt 1 punkt.

Selle kriteeriumi alusel antakse punkte, kui klubi mängib pealtvaatajaid köitvat positiivset mängu. Positiivse mängu hindamisel tuleks arvestada alljärgnevate aspektidega:

Positiivsed aspektid:

- pigem ründav xxxx xxx kaitsetaktika rakendamine,

- kiire mängtempo,

- püüd kokku xxxxx aega, nt pall kiirelt mängu panna isegi eduseisus;

- püüd lüüa üha uusi väravaid, isegi kui soovitav tulemus (nt järgmisse vooru kvalifitseerumine või viigile mängimine võõrsil) on juba saavutatud.

Negatiivsed aspektid:

- mängutempo aeglustamine,

- xxx xxxxxxxxxx,

- vigade tegemisele rajatud taktika rakendamine,

- näitlemine jne.

Üldiselt peaksid punktid positiivse mängu eest vastama löödud väravate ja loodud väravavõimaluste arvule.

3. Vastase austamine

- Maksimaalselt 5 punkti,

- minimaalselt 1 punkt.

Mängijatelt oodatakse, et nad austavad Mängureegleid, võistlusjuhendit ja vastaseid. Samuti oodatakse kõigilt klubiga seotud inimestelt, et xx xxxxx käituksid vastavalt Ausa mängu põhimõtetele.

Hinnates mängijate käitumist vastasmängijate suhtes, ei tohiks "Punaste ja kollaste kaartide" kriteeriumiga kajastatud rikkumisi arvesse xxxxx kahekordselt. Samas aga

Xxxx X: Aus xxxx

võib inspektor arvestada nende rikkumiste tõsidust, mille eest kaart mängijale määrati, ning selliseid rikkumisi, mis jäid kohtunikul tähele panemata.

Hindamine peaks põhinema positiivse hoiaku (nt vigastatud vastasmängija aitamise) kajastamisel, mitte rikkumiste rõhutamisel. Veatu käitumine xxxx vastaspoole suhtes erilist positiivset hoiakut välja näitamata või sõbralike žestideta on väärt pigem 4, mitte 5 punkti.

4. Kohtuniku austamine

- Maksimaalselt 5 punkti,

- minimaalselt 1 punkt.

Mängijatelt oodatakse, et nad austavad kohtunikke nii inimestena kui ka otsuste langetajatena. Vältida tuleks "Punaste ja kollaste kaartide" kriteeriumiga kajastatud rikkumiste arvesse võtmist kahekordselt. Samas võib inspektor arvestada nende rikkumiste tõsidust, mille eest kaart mängijale määrati.

Kohtuniku suhtes positiivse hoiaku väljanäitamine, k.a kaheldavate otsustega nõustumine protesteerimata, on väärt kõrgeid punkte. Tavaline käitumine kohtunike suhtes erilist positiivset hoiakut välja näitamata või sõbralike žestideta on väärt pigem 4, mitte 5 punkti.

5. Klubiametnike käitumine

- Maksimaalselt 5 punkti,

- minimaalselt 1 punkt.

Klubiametnikelt, xxxxx arvatud treeneritelt, oodatakse kõikvõimalike pingutuste tegemist selle nimel, et xxxxx xxx klubi sportlikku, tehnilist, taktikalist ja moraalset taset. Samuti oodatakse neilt oma mängijatele selliste käitumisalaste juhiste andmist, mis vastaksid Ausa mängu põhimõtetele.

Klubiametnike käitumise hindamisel tuleks arvestada nii positiivsete kui ka negatiivsete aspektidega, nt kas nad rahustavad vihaseid mängijaid või fänne või kütavad nende viha üles, kuidas nad võtavad kohtuniku otsuseid vastu jne. Hindamisel tuleks arvestada ka koostööd meediaga. Veatu käitumine erilist positiivset hoiakut välja näitamata või sõbralike žestideta on väärt pigem 4, mitte 5 punkti.

6. Pealtvaatajate käitumine

- Maksimaalselt 5 punkti,

- minimaalselt 1 punkt.

Pealtvaatajad kuuluvad jalgpallimängu juurde. Tänu fännide toetusele võivad mängijad paremini mängida. Pealtvaatajatelt ei oodata mängu jälgimist täielikus vaikuses. Mängijate julgustamine näiteks karjudes, lauldes jne võib üldisele

Xxxx X: Aus xxxx

atmosfäärile positiivset mõju avaldada, xxx xxxx tehakse Ausa mängu põhimõtetest lähtuvalt.

Samas oodatakse pealtvaatajatelt, et nad austavad nii vastasvõistkonda kui ka kohtunikku. Nad peaksid vastase saavutustest lugu pidama, isegi kui vastane võidab. Pealtvaatajad ei tohi vastasmängijaid, kohtunikke või vastase toetajaid mingil viisil hirmutada või ähvardada.

Maksimaalset 5 punkti ei tohiks anda, xxx xxxx eeltoodud tingimused ei ole täidetud, eelkõige positiivse atmosfääri loomise xxxxxx.

Käesolevat komponenti hinnatakse ainult siis, xxx xxxxx viibib märkimisväärsel arvul ühe konkreetse klubi fänne. Kui fännide arv on väga väike, tuleks vormile märkida "N/A" (Ei kohaldata).

Üldhinne

Üldhinde väljaarvutamiseks liidetakse ühele klubile kõikide komponentide eest antud punktid ning seejärel jagatakse saadud punktisumma maksimaalse võimaliku punktisummaga ja korrutatakse 10-ga.

Ühes xxxxxx on võimalik saada maksimaalselt 40 punkti. Kui aga klubi toetavaid fänne on kohal xxxx xxxx, siis kriteeriumit "Pealtvaatajate käitumine" ei arvestata ("N/A", vt ülaltoodud punkti 10) ning maksimaalne punktisumma on 35.

Näide:

Esimene klubi sai erinevate kriteeriumite eest 8+7+3+4+5+4 punkti, st kokku 31 punkti. Üldhinne arvutatakse välja järgmiselt:

(31/40) x 10 = 7,75

Xxx xxxxx klubi xxxxx oli xxxxxx tulnud xxxx xx xxx teisele klubile määrati erinevate kriteeriumite eest 7+8+2+5+2 punkti, st kokku 24 punkti, arvutatakse üldhinne välja järgmiselt:

(24/35) x 10 = 6,857

Üldhinde arvutamisel tuleks kajastada kolme kohta pärast koma.

Lisaks hindamise vormil toodud punktidele peaks inspektor koostama lühikese kirjaliku ülevaate sellest, kuidas klubid järgisid Ausa mängu põhimõtteid, selgitamaks hindamise vormil kajastatud negatiivseid ja positiivseid aspekte.

Xxxx XX: EJL-i reklaambännerite paigustus

XXXX XX: EJL-i reklaambännerite paigutus

M – Meistriliiga logoga bänner;

ML – Meistriliiga sponsorite bännerid (juhul kui on olemas) K - Klubi bänner (juhul, kui on olemas)

ML M

KODUMEESKONNA JA MEISTRILIIGA REKLAAM

ML K ML K K ML ML K M K ML ML K K K K ML

XXXX XXX Dopingukontrolli ruum

Xxxx XXX: Dopingukontrolli ruum

1. Dopingukontrolli ala peab asuma riietusruumide vahetus läheduses ning olema pealtvaatajatele ja meediale suletud.

2. Dopingukontrolli ala peab olema vähemalt 20m2 ja koosnema üksteisega seotud: ooteruumist, testiruumist ja tualettruumist.

3. Ooteruumis peab olema piisavalt xxxxx xx riidenagisid dopinguproovi andvate mängijate tarbeks ning külmkapp.

4. Testiruumis peab olema xxxx, xxxx tooli ja valamu. Testiruumist peab olema pääs tualettruumi. Testiruum peab olema lukustatav.

5. Tualettruum peab asuma testiruumis või selle kõrval, omades sissepääsu testiruumi. Tualettruumis peab olema WC- xxxx xx valamu.