Töövaidluse lahendamise seadus

EELNÕU

Töövaidluse lahendamise seadus

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

Käesolev seadus reguleerib töövaidluskomisjonide moodustamist ja töökorda ning töövaidluse lahendamise korda.

§ 2. Seaduse kohaldamisala

(1) Käesolevat seadust kohaldatakse töövaidluskomisjonis järgmise töövaidluse lahendamisele:

1) töötaja ja Eestis registreeritud tööandja vahelisest töösuhtest ning töösuhte ettevalmistamisest tulenevale töövaidlusele ehk individuaalsele töövaidlusele;

2) kollektiivlepingu täitmisest tulenevale kollektiivsele töötülile ehk kollektiivsele töötülile.

(2) Käesolevat seadust ei kohaldata tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse, kehavigastuse või xxxxx põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise vaidluse lahendamisele.

§ 3. Töövaidluse kokkuleppeline lahendamine

Töövaidlusasi lahendatakse võimalusel vaidlevate poolte (edaspidi pool või pooled) kokkuleppel:

1) enne töövaidluskomisjoni pöördumist, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning vajadusel töötajate esindaja vahendusel;

2) töövaidluskomisjonis leppimise xxxx või kompromissiga lähtuvalt käesolevas seaduses sätestatust.

2. peatükk

TÖÖVAIDLUSKOMISJON

§ 4. Töövaidluskomisjoni mõiste

(1) Töövaidluskomisjon on Tööinspektsiooni juures asuv kohtuväline töövaidlusi lahendav organ riigivastutuse seaduse § 15 lõike 2 punkti 1 tähenduses.

(2) Töövaidluskomisjon on sõltumatu ja lähtub otsuste tegemisel seadustest ja muudest õigusaktidest, Eestile siduvatest välislepingutest ja muudest töösuhteid reguleerivatest eeskirjadest, sh kollektiiv- ja töölepingutest.

§ 5 Töövaidluskomisjoni tööpiirkond

Töövaidluskomisjonide tööpiirkonnad sätestatakse Tööinspektsiooni põhimääruses.

§ 6. Töövaidluskomisjoni liikmed

Töövaidluskomisjoni liikmed on töövaidluskomisjoni juhataja ning töövaidluskomisjoni koosseisuliseks liikmeks nimetatud töötajate ameti- ja kutseliitude ühenduste ja tööandjate keskliitude esitatud töötajate esindaja ja tööandjate esindaja.

§ 7. Töövaidluskomisjoni juhataja

(1) Töövaidluskomisjoni juhataja nimetab ametisse viieks aastaks ja vabastab ametist valdkonna eest vastutav minister Tööinspektsiooni peadirektori ettepanekul.

(2) Töövaidluskomisjoni juhatajaks võib nimetada isiku, kes vastab kohtute seaduse §-s 47 sätestatud tingimustele. Töövaidluskomisjoni juhataja vabastatakse ametist ennetähtaegselt juhul, kui ilmneb asjaolu, mis seaduse kohaselt välistab isiku nimetamise töövaidluskomisjoni juhatajaks.

(3) Töövaidluskomisjoni juhataja ametipalk on võrdne riikliku lepitaja ametipalgaga.

§ 8. Nõuded töövaidluskomisjoni töötajate esindajast ja tööandjate esindajast liikmele

Töötajate või tööandjate esindajaks töövaidluskomisjonis saab xxxx xxxx:

1) kes on 25-70-aastane teovõimeline Eesti kodanik;

2) xxxxx elukoht on Eestis;

3) kes oskab eesti keelt B2 tasemel;

4) kes on töövaidluskomisjoni liikme tegevuseks sobivate kõlbeliste omadustega;

5) kes ei ole süüdi mõistetud kuriteo eest;

6) kes ei ole pankrotivõlgnik ja

7) xxxxx tervislik seisund on ametikohale asumiseks sobilik.

§ 9. Töötajate esindajast või tööandjate esindajast töövaidluskomisjoni koosseisu liikmeks esitamine ja valimine

(1) Töötajate ameti- ja kutseliitude ühenduste ning tööandjate keskliitude juhtorganid esitavad Tööinspektsiooni määratud arvule vastava nimekirja võimalikest töövaidluskomisjoni koosseisu kuuluvatest töötajate esindajatest ja tööandjate esindajatest. Tööinspektsioon võib xxxx xxxx nõuda nimekirja täiendamist või muutmist.

(2) Töövaidluskomisjoni juhataja valib käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud nimekirjast töötajate esindajast ja tööandjate esindajast töövaidluskomisjoni koosseisulised liikmed, kes vastavad käesoleva seaduse §-s 8 toodud tingimustele ning kellele teatatakse istungi toimumisest mõistliku aja jooksul enne istungit ja võimaldatakse töövaidlusasjaga tutvumiseks juurdepääs menetlusdokumentidele.

§ 10. Töötajate esindaja ja tööandjate esindaja osavõtt töövaidluskomisjoni tööst

(1) Kui töötajate esindajast või tööandjate esindajast töövaidluskomisjoni koosseisu nimetatud liikmel ei ole mõjuval põhjusel võimalik istungil osaleda, peab ta sellest töövaidluskomisjoni juhatajale viivitamata teatama. Sellisel juhul valib töövaidluskomisjoni juhataja esitatud nimekirjast uue koosseisulise liikme.

(2) Tööandja vabastab töötajate esindajast või tööandjate esindajast töövaidluskomisjoni koosseisu nimetatud liikme istungil osalemise ajaks tööülesannete täitmisest. Koosseisu nimetatud liikme nõudmisel väljastab töövaidluskomisjoni juhataja kinnituse koosseisu nimetatud liikme istungil osalemise kohta.

(3) Töövaidluskomisjoni koosseisu määratud töötajate esindajale või tööandjate esindajale makstakse töövaidluskomisjoni istungil osalemise aja eest tasu Tööinspektsiooni eelarvest. Tasu istungil osalemise aja eest on kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud kõrgeima palgamäära, lõikes 2 nimetatud kõrgeima palgamäära indeksi ja 0,078 korrutis. Tasu makstakse vastavalt istungi kestusele arvestusega 1 tund vastab 1/8 käesolevas lõikes toodud tasu alusel arvutatud päevatasust.

(4) Töövaidluskomisjoni kooseisu nimetatud töötajate esindajast ja tööandjate esindajast liikmetele hüvitatakse lähetuskulud Tööinspektsiooni eelarvest tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punktides 1 ja 2 töötaja kohta sätestatud korras.

§ 11. Töövaidluse andmete töötlemine

Töövaidluse andmeid töödeldakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud töökeskkonna andmekogus.

§ 12. Töövaidluskomisjoni töötingimused ja kulud

(1) Töövaidluskomisjoni töötingimused tagab Tööinspektsioon.

(2) Töövaidluskomisjoni halduskulud ja töövaidluse lahendamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest Tööinspektsioonile selleks eraldatud vahendite arvelt.

3. peatükk

MENETLUS TÖÖVAIDLUSKOMISJONIS

1. jagu Üldsätted

§ 13. Riigilõiv töövaidluskomisjoni pöördumisel

Töövaidluskomisjoni pöördumine on riigilõivuvaba.

§ 14. Menetluskulude kandmine

Töövaidluskomisjoni xxxxx pöördumisega seotud menetluskulud on poolte xxxx xxxxx, kui käesolevas seaduses ei sätestata teisiti.

§ 15. Esindamine

(1) Töövaidluskomisjoni võib pöörduda isiklikult või esindaja kaudu.

(2) Kollektiivlepingust tuleneva vaidluse korral võib esindajaks olla ametiühing, töötajate esindaja või muu volitatud isik.

(3) Diskrimineerimisvaidluse lahendamisel võib esindajaks olla soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik või tema poolt volitatud töötaja või muu isik, kellel on õigustatud huvi jälgida võrdse kohtlemise nõuete täitmist.

(4) Esindusele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut.

§ 16. Töökeel

(1) Menetlus ja asjaajamine, sealhulgas protokollimine, toimub eesti keeles. Töövaidluskomisjoni istung võib poolte ja töövaidluskomisjoni liikmete nõusolekul toimuda xx xxxx keeles.

(2) Kui esitatud dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab töövaidluskomisjon määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud juhul, kui tõendi tõlkimine on selle sisu või mahtu arvestades ebamõistlik ja teine pool ei vaidle muu keelse tõendi vastuvõtmisele vastu. Kui tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib töövaidluskomisjon jätta selle tõendi tähelepanuta.

(3) Kui pool ei valda eesti keelt või tal ei ole menetluses eesti keelt valdavat esindajat, samuti kui ta on xxxx või xxxx, tuleb poolel xxxxx xxxxxx töövaidluskomisjoni istungile xxxx. Kui pool ei leia istungile tõlki, võib töövaidluskomisjon lükata vaidluse lahendamise edasi.

(4) Töövaidluskomisjon ei hüvita tõlkimisega seotud kulusid.

§ 17. Menetlustoimingu avalikkus

(1) Töövaidlusasja arutamine töövaidluskomisjonis on avalik, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

(2) Töövaidluskomisjoni istungi edastamisele ja salvestamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 42 lõikeid 1 ja 2.

§ 18. Menetluse kinniseks kuulutamine

(1) Töövaidluskomisjon kuulutab menetluse või osa menetlusest omal algatusel või xxxxx taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel.

(2) Töövaidluskomisjoni menetluse kinniseks kuulutamisele ja kinnisele istungile isiku lubamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetluse kinniseks kuulutamise sätteid.

§ 19. Taandumise kohustus

(1) Töövaidluskomisjoni juhataja ja töötajate esindajast ja tööandjate esindajast töövaidluskomisjon koosseisu nimetatud liige peab ennast koheselt töövaidlusasja menetlemisest taandama, kui ta põhjendatult ei saa jääda töövaidlusasja lahendamisel erapooletuks või esineb mõni tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 23 nimetatud asjaolu.

(2) Pool võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud juhul nõuda töövaidluskomisjoni liikme taandamist.

§ 20. Taandamisavalduse esitamine ja läbivaatamine

(1) Töövaidluskomisjoni liikme vastu tuleb taandamisavaldus esitada töövaidlusasja lahendavale töövaidluskomisjonile, xxxxx koosseisu taandatav kuulub, hiljemalt istungil enne töövaidlusasja sisulise läbivaatamise algust. Taandamisavalduse võib hiljem esitada üksnes juhul, kui pool sai taandamise alusest teada pärast töövaidlusasja sisulise läbivaatamise algust.

(2) Taandamisavalduse rahuldamine või mitterahuldamine otsustatakse kolme tööpäeva jooksul avalduse esitamisest.

(3) Töövaidluskomisjoni töötajate esindajast ja tööandjate esindajast liikme suhtes esitatud taandamisavalduse vaatab läbi töövaidluskomisjoni juhataja. Taandamisavalduse rahuldamisel asendatakse taandatud töövaidluskomisjoni koosseisu nimetatud liige vastavalt töövaidluskomisjoni moodustamise korrale.

(4) Töövaidluskomisjoni juhataja taandamisavalduse vaatavad läbi töötajate esindajast ja tööandjate esindajast töövaidluskomisjoni koosseisu nimetatud liikmed. Taandamisavaldus tuleb rahuldada, xxx xxxxx poolt on vähemalt üks töötajate esindajast või tööandjate esindajast töövaidluskomisjoni koosseisuline liige. Kui töövaidluskomisjoni liikmed ei rahulda töövaidluskomisjoni juhataja vastu esitatud taandamisavaldust, võib töövaidluskomisjoni juhataja taandamiseks pöörduda taandamisavalduse rahuldamata jätmise otsusest teada saamisest kolme tööpäeva jooksul kirjalikult töövaidluskomisjoni kaudu Tööinspektsiooni peadirektori xxxxx.

(5) Ainuisikulises koosseisus töövaidluskomisjoni juhataja või kolmeliikmelise töövaidluskomisjoni koosseisu taandamise otsustab Tööinspektsiooni peadirektor.

(6) Kui töövaidluskomisjoni töötajate esindajast ja tööandjate esindajast liikmed või Tööinspektsiooni peadirektor otsustavad taandada töövaidluskomisjoni juhataja või kolmeliikmelise koosseisu, antakse avaldus lahendamiseks teisele töövaidluskomisjoni juhatajale.

(7) Töövaidluskomisjoni liikmel on kohustus teavitada oma ametisse või koosseisu nimetamise õigusega ametiisikut, kui ilmneb käesoleva seaduse §-s 19 nimetatud asjaolu või kui käesoleva seaduse § 19 alustel on esitatud taandamisavaldus.

§ 21. Protokollimine

(1) Töövaidluskomisjoni istung ja muu menetlustoiming protokollitakse. Protokolli märgitakse:

1) menetlustoimingu tegemise aeg xx xxxx ning töövaidlusasja lühikirjeldus ja number;

2) töövaidlusasja läbivaatav töövaidluskomisjoni nimi, koosseis ja protokollija nimi;

3) töövaidlusasja liik;

4) andmed poolte, nende esindajate, tunnistajate ja ekspertide ilmumise kohta;

5) töövaidlusasja pooltele selgitatud õigused ja kohustused;

6) andmed menetlustoimingu avalikkuse kohta;

7) andmed avalduse tagasivõtmise, avalduste liitmise, nõuete eraldamise, avalduse muutmise ning vastunõude esitamise kohta;

8) poolte muud avaldused ja taotlused;

9) nõude tunnustamine, avaldusest loobumine ja kompromiss;

10) poolte seletuste, nõuete, vastuväidete, tunnistajate ütluste ning eksperdi suuliste vastuste põhi sisu;

11) istungil tehtud korraldused;

12) andmed dokumentaalsete tõendite tutvustamise kohta;

13) andmed asitõendite ja vaatluse kohta;

14) andmed töövaidluskomisjoni liikmete taandamise kohta;

15) otsuse teatavakstegemise aeg ning andmed otsuse vaidlustamise korra selgitamise kohta;

16) protokolli allkirjastamise kuupäev.

(2) Protokolli allkirjastavad töövaidluskomisjoni juhataja ja sekretär kolme tööpäeva jooksul alates istungi toimumisest. Töövaidluskomisjon edastab protokolli menetluses osalevatele isikutele viivitamata elektrooniliselt, kui nad on töövaidluskomisjonile teatavaks teinud oma kontaktandmed.

(3) Menetluses osalevatel isikutel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kahe tööpäeva jooksul alates protokolli kättetoimetamisest.

(4) Kui menetluses osalev isik esitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul protokolli sisulise parandamise taotluse, küsib töövaidluskomisjon selle kohta teiste menetluses osalevatelt isikutelt seisukoha.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb töövaidluskomisjon protokollis parandused. Vastuväited, millega töövaidluskomisjon ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile.

(6) Protokolli märgitakse andmed protokolli või salvestatu tutvustamise või sellest õigusest loobumise kohta ning protokolli sisu kinnitamise või vastuväidete esitamise kohta.

(7) Istungi või muu protokollitud toimingu menetlusreeglite rikkumist saab tõendada protokollile tuginedes. Protokolli kohta saab esitada võltsimise vastuväite.

§ 22. Menetlusdokumendi kättetoimetamine

Menetlusdokumendi kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

2. jagu

Töövaidluskomisjoni pöördumine

§ 23. Töövaidlusasja alluvus

(1) Avaldus töövaidlusasja lahendamiseks esitatakse töötaja töökohajärgsele või tööandja asukoha- või elukohajärgsele töövaidluskomisjonile. Kui töötaja töökoht on töölepingu kohaselt mitut maakonda hõlmav piirkond või välisriik, esitatakse avaldus tööandja asukoha- või elukohajärgsele töövaidluskomisjonile.

(2) Avaldus kollektiivse töötüli lahendamiseks esitatakse tööandja asu- või elukohajärgsele töövaidluskomisjonile, tööandjate liidu või tööandjate keskliidu asukohajärgsele töövaidluskomisjonile.

(3) Poolte eelneval vähemalt taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkuleppel võib töövaidlusasja lahendada kokkulepitud töövaidluskomisjonis.

§ 24. Avalduse esitamine

(1) Töövaidluskomisjon võtab töövaidluse menetlusse töötaja või tööandja kirjaliku avalduse alusel.

(2) Avalduses märgitakse:

1) töövaidluskomisjoni nimi, kus soovitakse avalduse läbivaatamist;

2) avalduse esitaja nimi, isiku- või registrikood, elu-või asukoht ja sidevahendite andmed;

3) isiku nimi, xxxxx vastu nõue esitatakse, tema isiku- või registrikood, elu- või asukoht ja sidevahendite numbrid;

4) avaldaja selgelt väljendatud nõue, rahalise nõude korral näidatakse nõudesumma;

5) nõude aluseks olevad faktilised asjaolud, millega nõuet põhjendatakse, ja nõude õiguslik alus;

6) tõendid, mis kinnitavad nõude aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse;

7) xxxxx avalduse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses või kinnitus kokkuleppe kohta töövaidlusasja lahendamiseks lepitusmenetluses;

8) kinnitus poolte kokkuleppe kohta, kui töövaidlusasja alluvusele kohaldatakse käesoleva seaduse § 23 lõiget 3.

(3) Avaldusele lisatakse dokumentaalsed tõendid, mille loetelu märgitakse avalduses.

§ 25. Avalduse menetlusse võtmise otsustamine

(1) Töövaidluskomisjoni juhataja otsustab töövaidlusasja menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul pärast avalduse saamist.

(2) Töövaidluskomisjoni juhataja keeldub avalduse menetlusse võtmisest, kui:

1) nõude lahendamine ei kuulu käesoleva seaduse kohaldamisalasse;

2) nõue on juba lahendatud töövaidluskomisjonis või kohtus;

3) nõue on enne avalduse esitamist töövaidluskomisjonile esitatud lahendamiseks kohtule;

4) vaidlevad pooled on sõlminud õiguskantsleri kinnitatud kokkuleppe sama vaidluse lahendamiseks;

5) avaldaja on esitanud varasemalt töövaidluskomisjoni sama nõude, kuid loobus enne töövaidluskomisjoni istungit oma nõudest.

(3) Kui avaldus xx xxxxx käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud nõuetele, määrab töövaidluskomisjoni juhataja kuni 15 kalendripäeva pikkuse tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui avaldaja jätab määratud tähtaja jooksul puuduse kõrvaldamata, keeldub töövaidluskomisjoni juhataja avalduse menetlusse võtmisest.

(4) Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine või puuduse kõrvaldamise tähtaja määramine tehakse avaldajale viivitamata kirjalikult teatavaks. Xxxxxx märgitakse puudus xx xxxxx kõrvaldamise tähtaeg või avalduse menetlusse võtmisest keeldumise põhjus.

§ 26. Avalduse tagasivõtmine

(1) Avaldaja võib avalduse vastaspoole nõusolekuta tagasi xxxxx xxxx töövaidlusasja lahendamise lõpuni.

(2) Vastaspoole nõusolekul võib avalduse tagasi xxxxx xxxx töövaidluskomisjoni lahendi jõustumiseni.

(3) Avalduse tagasivõtmine tuleb esitada töövaidluskomisjonile kirjalikult või istungil suuliselt protokollituna. Kirjalikult esitatud tagasivõtmise avaldus toimetatakse kätte vastaspoolele, kui tagasivõtmiseks on vajalik tema nõusolek.

(4) Avalduse tagasivõtmise korral jätab töövaidluskomisjon avalduse määrusega läbi vaatamata.

(5) Avalduse läbi vaatamata jätmise korral ei saa avaldaja pöörduda sama nõudega uuesti töövaidluskomisjoni.

§ 27. Avalduse täpsustamine

Avaldaja võib pärast avalduse menetlusse võtmist kirjalikult või istungil suuliselt taotleda avalduses esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, xxxx et muudetaks avalduse aluseks olevaid põhilisi asjaolusid, ning suurendada, vähendada, laiendada või kitsendada nõudeid.

§ 28. Avalduste liitmine

(1) Töövaidluskomisjoni juhataja võib liita avaldused määrusega ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes menetluses ning nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist.

(2) Avalduse liitmine on põhjendatud eelkõige juhul, kui töövaidluskomisjoni menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist avaldust:

1) milles on xxxxx pooled;

2) mille on esitanud üks avaldaja erinevate vastaspoolte vastu;

3) mille on esitanud mitu avaldajat sama vastaspoole vastu.

§ 29. Nõuete eraldamine

(1) Kui töövaidluskomisjoni juhataja leiab, et ühes avalduses esitatud nõuete või avalduse ja vastunõude eraldi arutamine võimaldab töövaidlusasja kiiremat läbivaatamist või lihtsustab menetlust oluliselt või kui avaldused on liidetud põhjendamatult, võib ta määrusega eraldada nõuded iseseisvateks menetlusteks.

(2) Töövaidluskomisjoni juhataja võib nõuete eraldamise määrusega tagasi xxxxx, xxx selgub, et eraldamine ei olnud põhjendatud.

§ 30. Vastunõude esitamine

(1) Xxxxxxxxxxxx on õigus esitada 14 kalendripäeva jooksul alates avalduse kättesaamisest või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni avaldaja vastu nõue ühiseks läbivaatamiseks põhinõudega (vastunõue), kui:

1) vastunõue on suunatud põhinõude tasaarvestamisele;

2) vastunõude rahuldamine välistab täielikult või osaliselt põhinõude rahuldamise;

3) vastunõude ja põhinõude vahel on muu vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldab töövaidlusasja õiget ja kiiremat läbivaatamist.

(2) Vastunõude käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitust hilisema esitamise korral võtab töövaidluskomisjoni juhataja vastunõude ühisesse menetlusse põhinõudega üksnes juhul, kui vastunõude õigeaegselt esitamata jätmiseks oli mõjuv põhjus ja vastunõude ühisesse menetlusse võtmine on töövaidluskomisjoni arvates töövaidlusasja lahendamise huvides ja mõistlik.

(3) Vastunõude avaldusele kohaldatakse avalduse kohta sätestatut. Kui töövaidluskomisjoni juhataja xx xxxx vastunõudena esitatud avaldust vastunõudena menetlusse, võetakse see menetlusse eraldi avaldusena, välja arvatud juhul kui vastunõude esitaja on taotlenud, et avaldust menetletaks üksnes vastunõudena.

3. jagu Lepitusmenetlus

§ 31. Lepitusmenetlus töövaidluskomisjonis

(1) Lepitusmenetlusele töövaidluskomisjonis kohaldatakse lepitusseaduses lepitusorgani tegevuse kohta sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

(2) Töövaidluskomisjoni kaudu lepitusmenetluse läbiviimisel on lepitajaks lepitusseaduse mõistes töövaidluskomisjoni juhataja.

§ 32. Töövaidluskomisjoni kui lepitusorgani xxxxx pöördumine

(1) Töövaidluskomisjoni kui lepitusorgani xxxxx pöördumise avaldusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 24 sätestatut.

(2) Avaldaja võib avalduses välja pakkuda omapoolse lepitusettepaneku.

(3) Avaldusele peab olema lisatud lepitusosaliste kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldav allkirjastatud kokkulepe lepitusmenetluse läbiviimiseks avalduses kirjeldatud vaidluses.

§ 33. Lepituskokkuleppe sõlmimine

Kirjalik lepituskokkulepe sõlmitakse poolte vahel 10 tööpäeva jooksul käesolevas seaduse §-s 24 sätestatud avalduse registreerimisest töövaidluskomisjonis.

§ 34. Töövaidluskomisjoni ja kohtusse pöördumine

Kui lepitusmenetlus on katkestatud või luhtunud, on poolel õigus pöörduda oma õiguste kaitseks töövaidluskomisjoni või kohtusse töövaidlusasja lahendamiseks. Töövaidluskomisjoni pöördumisel vaatab töövaidlusasja läbi töövaidluskomisjoni juhataja, kes ei olnud samas asjas lepitajaks.

4. jagu Töövaidluse läbivaatamine

§ 35. Avalduse läbivaatamise ettevalmistamine

(1) Töövaidluskomisjon vaatab töövaidluse läbi kolmeliikmelises koosseisus, välja arvatud käesolevas seaduse §-s 37 ja § 38 lõikes 1 sätestatud juhul.

(2) Töövaidluskomisjoni juhataja selgitab välja töövaidluse asjaolud, teeb töövaidluse lahendamiseks vajalikud toimingud ja nõuab välja vajalikud tõendid.

(3) Töövaidluskomisjoni juhataja või sekretär määrab istungi toimumise aja ning koha ja korraldab kutsete saatmise istungist osavõtvatele isikutele ning määrab vastaspoolele tähtaja nõude tunnistamiseks või tõendatud vastuväidete, tõendite ja taotluste esitamiseks.

(4) Koos kutsega saadetakse vastaspoolele avalduse xx xxxxx lisade ärakirjad.

§ 36. Avalduse läbivaatamise tähtaeg

(1) Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus vaadatakse töövaidluskomisjonis läbi 45 kalendripäeva jooksul arvates avalduse saabumisest.

(2) Istungi edasilükkamise korral määrab töövaidluskomisjoni juhataja töövaidlusasja arutamiseks uue istungi toimumise aja, mis peab toimuma hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul arvates eelmise istungi toimumise päevast.

(3) Puuduste kõrvaldamise nõudmisel või xxxxx põhjendatud taotlusel võib töövaidluskomisjoni juhataja käesolevas paragrahvis sätestatud tähtaegu pikendada.

§ 37. Kirjalik menetlus nõude tunnistamisel

Kui xxxx, xxxxx vastu nõue on esitatud seda täies ulatuses tunnustab, rahuldab töövaidluskomisjoni juhataja avalduse ainuisikuliselt kirjalikus menetluses.

§ 38. Rahaliste nõuete kirjalik menetlus

(1) Töövaidluskomisjoni juhataja võib ainuisikuliselt omal algatusel menetleda rahalise nõudega avaldust kirjalikus menetluses, kui nõue ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 200 eurole xx xxxx kõrvalnõuetega 6 400 eurole.

(2) Töövaidlusasja läbivaatamisel kirjalikus menetluses määrab töövaidluskomisjoni juhtaja täiendavate avalduste ja dokumentide esitamise tähtpäeva, samuti otsuse teatavakstegemise aja ning teatab neist pooltele. Töövaidluskomisjoni juhataja võib määratud tähtpäeva muuta, xxx xxxx tingib menetlusliku olukorra muutumine.

(3) Töövaidluskomisjoni juhataja kutsub pooled istungile, kui juhataja hinnangul on xxxxx isiklik ilmumine avalduse aluseks olevate asjaolude selgitamiseks möödapääsmatu. Xxxxx taotlusel tuleb ta ära kuulata, sõltumata kirjaliku menetluse määramisest.

(4) Kui pool teatab töövaidluskomisjonile, et ta ei ole nõus kirjaliku menetlusega, toimub töövaidlusasja läbivaatamine istungil.

§ 39. Töövaidluskomisjoni istungile kutsumine

(1) Töövaidluskomisjon kutsub pooled ja tunnistajad istungile kutsetega.

(2) Kutses märgitakse:

1) istungile kutsutava isiku nimi;

2) töövaidluskomisjoni nimi ja aadress;

3) töövaidluskomisjoni koosseis;

4) istungi toimumise aeg xx xxxx;

5) töövaidlusasja põhisisu;

6) xxxxxxx xxxx välja kutsutakse;

7) adressaadi äraolekul kutse vastu võtnud isiku kohustus anda kutse esimesel võimalusel üle adressaadile;

8) kohustus teatada töövaidluskomisjoni istungile ilmumata jätmise põhjusest;

9) istungile ilmumata jätmise tagajärjed.

§ 40. Poolte osalemine istungil

(1) Töövaidlusasi vaadatakse läbi poolte juuresolekul.

(2) Kui välismaalane töötas Eestis selleks seaduslikku alust omamata ja on töövaidluse läbivaatamise ajaks Eestist lahkunud, lahkub Eestist või saadetakse Eestist välja töövaidluse läbivaatamise xxxxxx, vaadatakse töövaidlusasi läbi tema kohalolekuta.

(3) Kui pool ei ilmu töövaidluskomisjoni istungile mõjuval põhjusel, lükatakse töövaidlusasja arutamine edasi.

(4) Töövaidluskomisjoni istungile kutsutud pool, kes ei saa istungile ilmuda, peab sellest töövaidluskomisjonile teatama enne istungi algust või viivitamatult pärast istungil osalemist takistava asjaolu lõppemist ja istungile ilmumise takistatust põhistama.

(5) Kui xxxx, xxxxx vastu nõue oli esitatud, ei ilmu istungile mõjuva põhjuseta või on esitanud kirjaliku nõusoleku avalduse läbivaatamiseks tema kohalolekuta, võib töövaidluskomisjon vaadata avalduse läbi tema kohalolekuta.

§ 41. Istungi läbiviimise kord

(1) Töövaidluskomisjoni istungit juhatab töövaidluskomisjoni juhataja, kes teatab istungi avamisel, millist töövaidlusasja arutatakse, vaidluse olemuse ja vastavad õigusnormid.

(2) Istungi alguses teeb töövaidluskomisjoni juhataja kindlaks:

1) kes väljakutsutud isikutest on istungile ilmunud ja nende isikusamasuse;

2) kas istungilt puuduvad isikud on seaduse kohaselt istungile kutsutud;

3) kas menetlusosaliste esindajatel on olemas esindusõigus;

4) kas puuduvad alused töövaidluskomisjoni liikme taandamiseks.

(3) Enne töövaidlusasja sisulist arutamist lahendab töövaidluskomisjon poolte taotlused.

(4) Pooled võivad esitada istungil täiendavaid dokumentaalseid tõendeid. Täiendavate tõendite esitamisel antakse vastaspoolele võimalus oma seisukoha võtmiseks. Tõendite esitamisel otsustab töövaidluskomisjon nende vastuvõtmise.

(5) Avaldaja võib kirjalikus avalduses esitatud nõudeid istungil täiendada, neist osaliselt või täielikult loobuda. Täiendavad nõuded esitatakse töövaidluskomisjonile kirjalikult.

(6) Xxxx, xxxxx vastu nõuded on esitatud, kas tunnistab neid või vaidleb nendele vastu.

(7) Diskrimineerimisvaidluste puhul rakendatakse võrdse kohtlemise seaduses või soolise võrdõiguslikkuse seaduses ettenähtud jagatud tõendamiskohustust.

(8) Istungil toimub asjaosaliste selgituste ja tunnistajate ärakuulamine, dokumentide ja muude tõenditega tutvumine ning nende hindamine.

(9) Istung lõpeb poolte lõppseisukohtade ärakuulamisega.

(10) Pärast töövaidlusasja sisulist läbivaatamist teatab töövaidluskomisjoni juhataja pooltele otsuse teatavakstegemise kuupäeva, kellaaja ja viisi.

5. jagu Tõendid

1. jaotis

Tõendi esitamine, tõendamine ja hindamine

§ 42. Tõendi mõiste ja liigid

(1) Tõendiks on igasugune teave, mille alusel teeb töövaidluskomisjon kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud töövaidlusasja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud.

(2) Töövaidluskomisjonis võib tõendiks xxxx xxxxx seletus, tunnistaja ütlus, eksperdi arvamus, dokumentaalne tõend, asitõend ja vaatlus.

(3) Dokumentaalsele tõendile, asitõendile ja vaatlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 272 – 277 ja 285 – 291 sätestatut arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

§ 43. Tõendi esitamine ja kogumine

(1) Kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

(2) Pooled on kohustatud töövaidluskomisjonile esitama ja teatavaks tegema xxxxx xxxxx olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid.

(3) Tõend tuleb esitada töövaidluskomisjonile käesolevas seaduses sätestatud vormis.

(4) Töövaidluskomisjon võtab vastu tõendi, millel on töövaidlusasjas tähtsust. Tõendi vastuvõtmisest keeldumist peab töövaidluskomisjon põhjendama.

(5) Töövaidluskomisjonil on õigus nõuda pooltelt täiendavaid tõendeid ning muudelt isikutelt, sealhulgas avalikest registritest, nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel saab töövaidluskomisjon teha kindlaks töövaidlusasja lahendamiseks olulised asjaolud. Tõendid ja andmed tuleb esitada töövaidluskomisjoni määratud tähtajaks.

(6) Pooltel on õigus esitada töövaidluskomisjonile taotlus, et töövaidluskomisjon nõuaks teiselt isikult dokumentaalsete tõendite esitamist. Kui pool taotleb, et töövaidluskomisjon nõuaks dokumendi välja teiselt isikult, peab ta taotluses dokumenti xx xxxxx sisu kirjeldama ning märkima, xxxx xx arvab dokumendi olevat selle isiku xxxx.

§ 44. Tõendi hindamine

(1) Töövaidluskomisjon hindab kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas poolte esitatud väide on tõendatud või mitte.

(2) Ühelgi tõendil ei ole töövaidluskomisjoni jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.

2. jaotis Tunnistaja ja ekspert

§ 45. Tunnistaja ja eksperdi kaasamine

(1) Töövaidluskomisjon võib xxxxx taotlusel üle kuulata tunnistaja. Xxxxx esitatud taotluses tuleb välja tuua tunnistaja nimi ja kontaktandmed ning asjaolud, mille kohta tunnistaja ütlusi annab.

(2) Tunnistajaks võib olla inimene, kellele võivad xxxx xxxxx töövaidlusasjas tähtsust omavad asjaolud, kui ta ei xxx xxxxxx töövaidlusasjas vaidlev pool või xxxxx esindaja.

(3) Töövaidluskomisjon võib xxxxx taotlusel või omal algatusel küsida eksperdi arvamust töövaidlusasjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Õigusküsimuses võib töövaidluskomisjon küsida eksperdi arvamust xxx xxxxx taotlusel kui omal algatusel väljaspool Eesti Vabariiki kehtiva õiguse, rahvusvahelise õiguse või tavaõiguse väljaselgitamiseks.

(4) Eksperdiks võib xxxx xxxx, kellel on arvamuse andmiseks vajalikud teadmised ja kogemused.

(5) Töövaidluskomisjoni otsusega võib jätta xxxxx taotluse tunnistaja või eksperdi kaasamiseks rahuldamata, kui tunnistaja või eksperdi kaasamine on vaidluse asjaolusid arvestades ebamõistlik.

§ 46. Õigus keelduda ütluste ja ekspertarvamuse andmisest

Õigusele keelduda tunnistajana ütluste või eksperdina ekspertarvamuse andmisest kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus §-des 257 ja 296 sätestatut.

§ 47. Tunnistaja ütluste andmine

(1) Tunnistaja võib vastata kirjalikult töövaidluskomisjoni esitatud küsimusele töövaidluskomisjoni määratud tähtaja jooksul, kui tunnistaja töövaidluskomisjoni ilmumine on tunnistajale ebamõistlikult koormav ja kirjaliku ütluse andmine on töövaidluskomisjoni hinnangul küsimuse sisu ning tunnistaja isikut arvestades tõendamiseks piisav.

(2) Poolel on õigus tunnistajale töövaidluskomisjon kaudu kirjalikult küsimusi esitada. Küsimused, mille kohta tunnistaja vastust soovitakse, määrab töövaidluskomisjon. Kui tunnistaja vastab talle esitatud küsimustele kirjalikult, saadab töövaidluskomisjon tunnistaja vastused viivitamata pooltele.

(3) Vajaduse korral võib töövaidluskomisjon kutsuda tunnistaja istungile ütlusi suuliselt andma vaatamata kirjalikult antud ütlustele. Tunnistaja töövaidluskomisjoni istungile xxxxxx ilmumise tagab pool, xxxxx taotlusel tunnistaja istungile kutsutakse.

(4) Istungil osalevad tunnistajad kuulatakse üle üksteisest eraldi. Üle kuulamata tunnistajad ei või töövaidlusasja arutamise ajal viibida istungisaalis. Ülekuulatud tunnistaja jääb istungisaali kuni töövaidlusasja arutamise lõpetamiseni, kui töövaidluskomisjon xx xxxx tal varem lahkuda.

§ 48. Ekspertarvamuse andmine

(1) Ekspert annab ekspertarvamuse kirjalikult, kui töövaidluskomisjon ei määra, et arvamus tuleb anda suuliselt.

(2) Ekspertarvamus peab sisaldama põhjendatud vastuseid töövaidluskomisjoni küsimustele.

(3) Pooltel on õigus eksperdile töövaidluskomisjoni kaudu küsimusi esitada. Küsimused tuleb esitada töövaidluskomisjoni määratud tähtaja jooksul.

(4) Eksperdil ei ole õigus anda ekspertarvamuse andmist üle teisele isikule. Kui ekspert kasutab teise isiku abi, peab ta avaldama töövaidluskomisjonile selle isiku xxxx xx abi ulatuse.

(5) Ekspertarvamuse andmiseks võib ekspert vajalikus ulatuses tutvuda töövaidlusasja materjaliga, asitõendiga ning küsida töövaidluskomisjonilt täiendavaid andmeid.

(6) Ekspert keeldub ekspertarvamuse andmisest, xxx xxxxx esitatud andmed on puudulikud või esitatud küsimused on väljaspool tema eriteadmisi või küsimustele vastamine ei eelda ekspertarvamust ja eriteadmistele tuginevate järelduste tegemist. Ekspert kontrollib viivitamata, kas esitatud küsimused puudutavad tema eriala või eriteadmisi ja kas küsimustele vastamine on võimalik täiendava kuluta või eksperdi kaasamiseta ning peab keeldumisest või kahtlustest töövaidluskomisjonile viivitamata teatama.

(7) Ekspert on kohustatud hoidma saladuses talle ekspertarvamuse andmisega teatavaks saanud asjaolud. Neid võib avaldada üksnes töövaidluskomisjoni loal.

§ 49. Eksperdile makstav tasu

(1) Eksperdil on õigus oma ülesannete täitmise eest saada tasu.

(2) Eksperdile makstakse tasu, mille tunnitasu ei või olla väiksem töötasu alammäära alusel arvutatud tunnitasust ega ületada seda rohkem kui 50-kordselt. Välisriigis elavale eksperdile võib maksta käesolevas seaduses sätestatust kõrgemat tasu, xxx xxxxxxx tasu on tavaline tema elukohamaal ja isiku osalemine menetluses on hädavajalik.

(3) Tasu ei maksta eksperdina kasutatavale riigiasutuse töötajale, kes täidab ekspertarvamuse andmisega töökohustust.

§ 50. Muud ekspertarvamuse andmisega seotud eksperdi kulud

(1) Eksperdile hüvitatakse ka ekspertarvamuse ettevalmistamise ja koostamisega seotud kulud, xxxxx arvatud vajalikud kulutused abitööjõule ning arvamuse koostamiseks kasutatud materjalidele ja vahenditele, mida ei hüvitata suuremas ulatuses kui 20% eksperditasust.

(2) Eksperdile, sealhulgas välisriigist Eestisse kutsutud eksperdile, hüvitatakse istungil osalemisega seotud vajalikud sõidukulud mõistlikus ulatuses.

(3) Töövaidluskomisjoni kutsutud eksperdile makstakse kulud tema taotluse alusel ette, kui tal ei ole piisavalt raha istungile sõitmiseks või kui temalt ei saa selle raha maksmist mõistlikult oodata.

§ 51. Tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord

(1) Eksperdile makstakse tasu üksnes taotlemisel.

(2) Eksperdi tasu maksab ja eksperdi kulud hüvitab pool, xxxxx taotlusel ekspert menetlusse kaasati.

(3) Eksperdi tasu makstakse ja eksperdi kulud hüvitatakse Tööinspektsiooni eelarvest, kui töövaidluskomisjon kaasas eksperdi menetlusse omaalgatuslikult, eeldusel, et eksperdi kaasamine on mõistlik ja töövaidlusasja lahendamiseks vajalik.

(4) Töövaidluskomisjon võib eksperdile määrata vähemalt 30 kalendripäeva pikkuse tähtaja nõude kogusumma esitamiseks. Tähtaja määramisel teavitatakse eksperti tähtaja möödumise õiguslikest tagajärgedest. Eksperdi nõue lõppeb sõltumata eeltoodud tähtajast ühe aasta jooksul alates tekkimisest.

4. peatükk MENETLUSE LÕPETAMINE

§ 52. Menetluse lõpetamise alused

(1) Töövaidluskomisjon lõpetab töövaidlusasja menetluse määrusega, kui:

1) nõue on juba lahendatud töövaidluskomisjonis või kohtus;

2) nõue on enne avalduse esitamist töövaidluskomisjonile esitatud lahendamiseks kohtule;

3) pooled on sõlminud õiguskantsleri kinnitatud kokkuleppe sama vaidluse lahendamiseks;

4) pooled on sõlminud lepituskokkuleppe sama vaidluse lahendamiseks;

5) avaldaja on esitanud varasemalt töövaidluskomisjoni sama nõude, kuid loobus enne töövaidluskomisjoni istungit oma nõudest;

6) nõude lahendamine ei kuulu käesoleva seaduse kohaldamisalasse;

7) avaldaja võtab avalduse tagasi;

8) avaldaja ei ilmu töövaidluskomisjoni istungile ega ole esitanud põhjendatud taotlust töövaidlusasja arutamise edasilükkamiseks;

9) pooled on sõlminud kompromissi ja töövaidluskomisjon kinnitab selle;

10) asjas pooleks olev füüsiline isik on surnud ja vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust või juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta.

(2) Menetluse lõpetamise määruse teeb töövaidluskomisjoni juhataja ainuisikuliselt.

§ 53. Kompromiss

(1) Töövaidluskomisjon peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et töövaidlus või osa sellest lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Töövaidluskomisjoni juhataja võib selleks muu hulgas esitada pooltele kompromisslepingu projekti või teha ettepaneku vaidluse lahendamiseks töövaidluskomisjoni väliselt.

(2) Pooled võivad menetluse kuni otsuse jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Töövaidluskomisjon kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab töövaidlusasja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

(3) Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna töövaidluskomisjonile või avaldavad kompromissi töövaidluskomisjonile protokolli kandmiseks.

(4) Kompromiss võib olla tingimuslik.

(5) Töövaidluskomisjon ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommete või seadusega või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

(6) Kui töövaidluskomisjon ei kinnita kompromissi, teeb xx xxxxx kohta põhjendatud määruse ja jätkab töövaidlusasja menetlemist.

(7) Kompromissi saab tühistada xx xxxxx tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel.

(8) Kompromissi saab kohtus pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

§ 54. Menetluse lõpetamise kord

Menetluse lõpetamine tehakse pooltele viivitamatult kirjalikult teatavaks. Xxxxxx nimetatakse menetluse lõpetamise alus.

§ 55. Menetluse lõpetamise tagajärjed

(1) Kui menetlus on lõpetatud, ei saa pool sama nõudega uuesti pöörduda töövaidluskomisjoni sama xxxxx vastu.

(2) Kui töövaidlusasja menetlus lõpetatakse põhjusel, et avaldaja ei ilmunud töövaidluskomisjoni istungile ega esitanud põhjendatud taotlust töövaidlusasja arutamise edasilükkamiseks, uuendab töövaidluskomisjon töövaidlusasja menetluse, kui avaldaja esitab 14 kalendripäeva jooksul põhjendatud taotluse töövaidlusasja uuesti menetlusse võtmiseks. Menetlus loetakse taastatuks pooltele menetluse taastamise määruse kättetoimetamisega ning taastatud menetlust jätkatakse varem lõpetatud menetlusstaadiumist.

5. peatükk

TÖÖVAIDLUSKOMISJONI OTSUS XX XXXXX TÄITMINE

§ 56. Otsuse tegemine

(1) Töövaidluskomisjon teeb otsuse, kui töövaidlusasja on töövaidluskomisjoni arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Töövaidluskomisjon ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.

(2) Töövaidluskomisjon teeb otsuse töövaidlusasja arutamise päeval.

(3) Töövaidluskomisjoni otsus tehakse häälteenamusega. Viimasena hääletab töövaidluskomisjoni juhataja. Töövaidluskomisjoni liikmel ei ole õigus keelduda hääletamisest ega jääda erapooletuks.

(4) Hääletamisel vähemusse jäänud töövaidluskomisjoni kolmeliikmelisse koosseisu kuuluval liikmel on õigus eriarvamusele, mille sisu avatakse otsuses.

(5) Käesolevas seaduses sätestatud juhtudel teeb otsuse töövaidluskomisjoni juhataja ainuisikuliselt.

§ 57. Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus

(1) Töövaidluskomisjoni otsus peab põhinema seadusel ja olema põhjendatud. Töövaidluskomisjonil on õigus täpsustada nõude õiguslikku kvalifikatsiooni, kui see on vajalik poolte seaduslike õiguste ja huvide kaitseks.

(2) Töövaidluskomisjon võib tugineda otsust tehes üksnes asjas kogutud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Kui töövaidluskomisjon hindab esile toodud asjaolu otsuses menetluses osalejatest erinevalt, peab ta eelnevalt olema juhtinud sellisele võimalusele nende tähelepanu ja andnud võimaluse avaldada oma seisukoht.

§ 58. Otsuse sisu

(1) Otsus koosneb sissejuhatusest, resolutsioonist, kirjeldavast ja põhjendavast osast.

(2) Otsuse sissejuhatuses märgitakse:

1) otsuse teinud töövaidluskomisjoni nimi;

2) otsuse teinud töövaidluskomisjoni koosseis;

3) otsuse avalikult teatavakstegemise aeg xx xxxx;

4) töövaidlusasja number;

5) nõude ese;

6) menetluses osalevate isikute ning nende esindajate nimed ning isiku- ja registrikoodid või sünniajad;

7) menetluses osalevate isikute aadressid;

8) istungi aeg või viide töövaidlusasja lahendamisele kirjalikus menetluses.

(3) Kui pool ei ilmunud istungile, tuleb sissejuhatuses xxxx xxxxxxx.

(4) Otsuse resolutsiooniga lahendab töövaidluskomisjon selgelt ja ühemõtteliselt nõuded ja veel lahendamata taotlused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka otsuse muude osadeta. Resolutsioon peab olema eristatav otsuse muudest osadest.

(5) Resolutsiooni juures märgitakse ka otsusega mittenõustumise korral sama töövaidlusasja uuesti maakohtus läbivaatamise xxxx xx tähtaeg, xxx xxxxxx xxxxx, xxxx xxxx tuleb esitada.

(6) Otsuse kirjeldavas osas märgitakse loogilises järjekorras lühidalt, ja olulist sisu esile tuues, esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid.

(7) Otsuse põhjendavas osas märgitakse töövaidluskomisjoni tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud töövaidluskomisjoni järeldused, samuti seadused, mida töövaidluskomisjon kohaldas. Töövaidluskomisjon peab otsuses põhjendama, xxxx xx ei nõustu ühe või teise xxxxx faktiliste väidetega.

(8) Töövaidluskomisjon peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui töövaidluskomisjon xxxxx tõendit ei arvesta, peab xx xxxx otsuses põhjendama.

§ 59. Otsuse teatavakstegemine

(1) Töövaidluskomisjoni otsus tehakse pooltele teatavaks kümne tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist. Istungi toimumise päeval teatatakse pooltele otsuse teatavakstegemise kuupäev ning kellaaeg.

(2) Otsuse teatavakstegemise päeval antakse pooltele otsuse ärakiri või toimetatakse otsus pooltele kätte käesolevas seaduses sätestatud korras.

§ 60. Xxxxxx vaidlustamine

(1) Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks maakohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest.

(2) Kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse xxxxx.

(3) Kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes xxxxx nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile.

(4) Kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et xxxxx vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni xxxxx pöördunud xxxx xx kostja kohtule taotluse esitanud pool. Avalduselt tuleb tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral.

(5) Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Xxxxx annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Töövaidluskomisjonis esitatud dokumente ei pea xxxxx pooltele kätte toimetama.

(6) Kui kohtule esitatakse hagi või avaldus töövaidlusasjas, mida töövaidluskomisjon on juba lahendanud, tuleb xxxx xxxxx või avalduses xxxxxxx xx lisada otsuse ärakiri. Hagi või avalduse saamisel nõuab xxxxx töövaidluskomisjonist välja töövaidlusasja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse. Otsuse jõustumisel tagastab xxxxx töövaidluskomisjonile saadud materjalid. Esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks.

(7) Kui töövaidluskomisjoni xxxxx pöördunud isik ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab xxxxx avalduse läbi vaatamata. Sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Xxxxx juhib sellele hageja tähelepanu, kui xx xxxxx tähtaja avalduse esitamiseks hagiavalduse vormis.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avalduse kohtule esitanud isik võib avaldusest loobuda. Avaldusest loobumisel jõustub töövaidluskomisjoni otsus.

§ 61. Otsuse jõustumine

(1) Töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse, xxx xxxxx jätab avalduse menetlusse võtmata või lõpetab menetluse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mida maakohtus ei vaidlustatud. Xxxxx on töövaidlusasja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas.

(2) Jõustunud töövaidluskomisjoni otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik.

(3) Töövaidluskomisjoni juhataja või sekretär xxxxx xxxxx või puudutatud haldusorgani taotlusel otsusele jõustumismärke.

(4) Jõustumismärke võib väljastada elektrooniliselt töövaidluskomisjoni juhataja või sekretär, kes varustab jõustumismärke oma digitaalallkirjaga.

§ 62. Vigade parandamine otsuses

(1) Pärast otsuse teatavakstegemist ei saa otsuse teinud töövaidluskomisjon seda tühistada ega muuta.

(2) Töövaidluskomisjoni juhataja parandab määrusega xxxx xxxx otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Enne määruse tegemist võib töövaidluskomisjon menetlusosalised ära kuulata.

(3) Otsuse parandamise määruse kohta tehakse xxxxx otsusele xx xxxxxx määruse tegemist väljastatavale ärakirjale. Töövaidluskomisjon toimetab vea parandamise määruse kätte pooltele.

§ 63. Jõustunud otsuse avalikustamine

Jõustunud otsus avalikustatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus § 462 lõigetes 2 – 5. sätestatud alustel selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. Otsuse avalikustamine ei mõjuta otsuse jõustumist.

§ 64. Otsuse kandmine töötamise registrisse

Jõustunud otsuse alusel teeb Tööinspektsioon kande maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registrisse järgmiste andmete lisamiseks või muutmiseks:

1) töötaja tööle asumise aeg;

2) töötamise aluseks olnud õigussuhte liik;

3) töölepingu lõppemise kuupäev;

4) töölepingu lõppemise õiguslik alus.

§ 65. Otsuse täitmine

(1) Töövaidluskomisjoni otsus täidetakse pärast selle jõustumist, välja arvatud juhul, kui see kuulub viivitamatule täitmisele.

(2) Töövaidluskomisjoni otsuse täitmine toimub täitemenetluse seadustikuga sätestatud korras.

§ 66. Otsuse viivitamatu täitmine

(1) Töövaidluskomisjon võib tunnistada töötasu väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks töötajale hädavajalikus ulatuses, kuid mitte rohkem kui kahe kuu töötasu ulatuses.

(2) Viivitamata täidetava otsuse vaidlustamiseks kohtusse pöördumisel on õigus hagi tagamise korras taotleda viivitamatu täitmise peatamist.

6. peatükk

RAKENDUSSÄTTED

1. jagu Üleminekusätted

§ 67. Töövaidluse läbivaatamisele kohaldatav seadus

Enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud töövaidluse lahendamisele kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse alusel.

§ 68. Ametis oleva töövaidluskomisjoni juhataja teenistussuhe

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist ametisse nimetatud töövaidluskomisjoni juhataja teenistussuhe lõppeb 30.06.2018.

(2) Lõikes 1 nimetatud töövaidluskomisjoni juhataja ennetähtaegsele teenistussuhte lõppemisele kohaldatakse tähtajatu teenistussuhte lõppemise kohta sätestatut.

(3) Lõikes 1 nimetatud töövaidluskomisjoni juhatajale ei kohaldata käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatut.

2. jagu

Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 69. Seaduse kehtetuks tunnistamine

Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (RT I 1996, 3, 57) tunnistatakse kehtetuks.

§ 70. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduse § 251 lõike 2 xxxxx xxxxx muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Töövaidluskomisjonil on õigus teha käesoleva seaduse § 255 punktis 4 nimetatud otsuse alusel töövaidluse lahendamise seaduse §-s 64 nimetatud kandeid.“.

§ 71. Täitemenetluse seadustiku muutmine

Täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) töövaidluskomisjoni ja üürikomisjoni jõustunud otsus ja kompromissi kinnitamise määrus;“.

§ 72. Töölepingu seaduse muutmine

1) Seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:

„§ 31 Töösuhtest tuleneva nõude aegumistähtaeg

Töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud arvates ajast, xxx xxxx sai või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest.“.

2) Seaduse §-i 29 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Töötasu nõude esitamise tähtaeg on xxxx aastat arvates ajast, xxx xxxx sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.“.

3. jagu Seaduse jõustumine

§ 73. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2017. aasta 1. juulil.

Xxxx Xxxxxx Riigikogu esimees

Tallinn

Algatab Vabariigi Valitsus allkirjastatud digitaalselt