AUDRU VALLA, PAIKUSE VALLA JA PÄRNU LINNA ÜHINEMISLEPING
XXXXX XXXXX, PAIKUSE XXXXX XX PÄRNU LINNA ÜHINEMISLEPING
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 10, Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 91, kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse, Pärnu Linnavolikogu ettepaneku Audru Vallavolikogule ja Paikuse Vallavolikogule algatada haldusterritoriaalse korralduse muutmine ja ühinemisläbirääkimised (18.02.2016, otsus nr 11) ja Audru Vallavolikogu 10.03.2016 otsuse nr 16 ning Paikuse Vallavolikogu 21.03.2016 otsuse nr 7 ühinemisläbirääkimistega nõustumise kohta ning sellele järgnenud ühinemisläbirääkimiste tulemused, sõlmivad Audru vald, Paikuse xxxx xx Pärnu linn (edaspidi nimetatud lepinguosalised) käesoleva ühinemislepingu (edaspidi leping), mille eesmärgiks on moodustada ühinemise kaudu uus omavalitsusüksus (edaspidi Omavalitsus).
1 ÜLDSÄTTED
1.1 Leping sätestab lepinguosaliste vabatahtliku ühinemise eesmärgid xx xxx, moodustatava omavalitsusüksuse liigi, nime, sümboolika, piirid, lepinguosaliste õigusaktide kehtivuse, ühinemisega kaasnevad organisatsioonilised ümberkorraldused ja juhtimisstruktuuriga seotud muutused, avalike teenuste osutamise põhimõtted teenusvaldkonniti, ametiasutuste teenistujate ja hallatavate asutuste töötajatega seotud küsimuste lahendamise, investeeringud ja riikliku ühinemistoetuse kasutamise.
1.2 Omavalitsuse tegevussuundade kavandamisel, eesmärkide elluviimisel, omavalitsusüksusele pandud kohustuste täitmisel ja avalike teenuste korraldamisel ning rahaliste vahendite suunamisel lähtub lepinguosaline lepingu kehtivuse ajal käesolevas lepingus sätestatust.
1.3 Ühinemine ei tohi olla ühegi hallatava asutuse, st kooli, raamatukogu, kultuurimaja jne (edaspidi asutus) sulgemise põhjuseks. Asutuste juhtimisstruktuuride muutmisel lähtutakse Omavalitsuse kui terviku arengust ja tagatakse teenuste kättesaadavus ühinemiseelsetes asukohtades.
1.4 Toetuste ühtlustamise, majanduslike arvestuste ja palgamäärade ühtlustamise referentsaastaks võetakse 31.12.2016 ning need ühtlustatakse hiljemalt lepingu kehtivuse lõpuks.
1.5 Ühinemislepingut saab muuta Omavalitsuse volikogu koosseisu ¾ häälteenamusega.
1.6 Lepingus kasutatavad mõisted
Osavald – Omavalitsuse haldusterritooriumi koosseisus xxxx xxx või mitme ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil moodustatud üksus, mille eesmärk on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, kohaliku omavalitsuse üksuse elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla või linna ülesannete täitmisel. Osavalda ei moodustata Pärnu xxxxx xxx asustusüksuse territooriumil.
Piirkond – ühe ühineva kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritoorium.
Osavallakogu – osavalla elanike esinduskogu.
Osavallakeskus – avalike teenuste osutamiseks ja haldamiseks moodustatud linnavalitsuse kui ametiasutuse struktuuriüksus (talituse staatuses) osavallas.
Osavallakeskuse piirkond – osavallakeskuse teenuste osutamise ja haldamise maa-ala. Ettevalmistusperiood – periood ühinemislepingu kinnitamisest ühinevate kohaliku omavalitsuse üksuste volikogudes kuni 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistulemuste väljakuulutamiseni ehk Omavalitsuse moodustumiseni.
Üleminekuperiood – periood pärast Omavalitsuse moodustamist, mille tulemusena kujundatakse ümber valitsemise ja haldamise struktuurid terviklikuks toimivaks süsteemiks vastava õigusliku raamistikuga, ja mis peab lõppema 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimisteks.
2 ÜHINEMISE EESMÄRGID
2.1 Strateegiline juhtimisvõimekus. Tänaste kohalike omavalitsuste kui kogukondade jätkusuutliku arengu ja strateegilise juhtimisvõimekuse suurendamine nende tugevuste ja arengupotentsiaali maksimaalse kasutamisega, mis annaks olulise tõuke uue moodustuva kohaliku
omavalitsusüksuse tasakaalustatud arengusse. Ühinemine võimaldab vähendada negatiivseid tendentse senistes arengutes, parandada Omavalitsuse elanike elukvaliteeti, arendada igapäevaeluruumi kommunikatsioone ja taristut ning elavdada ettevõtlust.
2.2 Territoriaalne terviklikkus. Omavalitsuse sotsiaalse, majandusliku, kultuurilise, administratiivse ja territoriaalse terviklikkuse saavutamine, haldussuutlikkuse suurendamine, Omavalitsuse piirkondade omapära säilitamine ning väljakujunenud koostöö arendamine.
2.3 Investeerimissuutlikkuse võimekus. Suutlikkuse loomine ja tagamine Euroopa Liidu ja teiste organisatsioonide vahendite kaasabil täiendavateks investeeringuteks, mis tõstaksid elanike elukvaliteeti ja võimaldaksid edendada kohalikke arengueeldusi.
2.4 Kohalik demokraatia. Kodanikualgatusele ja vastutusele suunatud tegevuste toetamine Omavalitsuse kõigi piirkondade kogukonnapõhise aktiivse toimimisega alt üles initsiatiividel.
2.5 Avalike teenuste kättesaadavus. Uue omavalitsusüksuse elanikele avalike teenuste hea kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamine osavaldades ja linnas, nende olemasoleva taseme, e-teenuste ja infohalduse täiustamine.
2.6 Ühistranspordi terviklikkus. Omavalitsusesisese ühistranspordisüsteemi korraldamine tõhusaks ja toimivaks, integreerides erinevaid transpordiliike inimeste liikumis- ja tööhõivele ning haridusvajadustele vastavaks.
2.7 Pärnu kui regionaalne arengumootor. Pärnu arengupotentsiaali rakendamine eesmärgiga muutuda Läänemere-äärseks regionaalseks keskuseks ja lülituda üleeuroopalistesse toimevõrgustikesse. Kujundada Pärnust erinevate transpordi- ja kommunikatsiooniteede – maanteed, raudtee, mereteed (sadam), õhuteed (lennuväli) – ristumise sõlmpunkt, mis võimaldaks muutuda regiooni põhja-lõuna ja xxx-lääne suunaliseks arengu- ja integratsioonikeskuseks.
2.8 Riigi funktsioonide ülevõtmise suutlikkuse kujundamine. Omavalitsuse suutlikkuse loomine riigi funktsioonide ülevõtmiseks koostöös riigi keskvõimuga riigiasutuste haldamisel.
2.9 Ettevõtluskeskkonna elavdamise võimekus. Ettevõtluskeskkonna elavdamise ja ettevõtete konkurentsivõime kasvu toetamise võimekuse suurendamine.
2.10 Kõikide sihtrühmade vajaduste parem arvestamine ja nendele suunatud teenuste kvaliteedi parendamine.
2.10.1 Xxxxxxx ja noortele. Kõigile Omavalitsuse territooriumil elavatele lastele ja noortele parima võimaliku hariduse ning piiranguteta ja mitmekesise huvihariduse kättesaadavuse tagamine.
2.10.2 Kiire interneti kättesaadavus. Kiire interneti kättesaadavuse suurendamine Omavalitsuse kõikides piirkondades.
2.10.3 Sotsiaalhoolekande korraldamine. Kujundatakse tõhus korraldus eakate ja erivajadustega inimeste sotsiaalhoolekande ning perede toimetuleku tagamiseks, lastekaitse kindlustamiseks ja elanikkonna töövõime hoidmiseks.
3 ÜHINEMISE AEG
Lepinguosaliste ühinemine toimub 2017. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistulemuste väljakuulutamise päeval.
4 OMAVALITSUSE LIIK, NIMI, PIIRID, SÜMBOOLIKA
4.1 Lepinguosaliste ühinemisel nendest uue omavalitsusüksuse moodustamisel ühinevad omavalitsusüksused kui avalik-õiguslikud juriidilised isikud lõpevad. Ühinenud omavalitsusüksused hakkavad xxxxx ühinemist kandma nimetust osavald, ühinenud Pärnu linn nimetust linn (asustusüksusena).
4.2 Uue moodustuva omavalitsusüksuse liik on linn.
4.3 Uue avalik-õigusliku juriidilise isiku nimi on Pärnu xxxx xxx omavalitsusüksus (edaspidi Pärnu Omavalitsus).
4.4 Omavalitsus on ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste õigusjärglane.
4.5 Omavalitsuse territoorium moodustub Xxxxx xxxxx, Paikuse xxxxx xx Pärnu linna territooriumide summana xx xxxxx piir kulgeb mööda ühinenud omavalitsuste välispiiri, välja arvatud ühinevate omavalitsusüksuste vahelise piiri osas.
4.6 Omavalitsuse volikogu asukoht ja valitsuse asukoht on Pärnu linn, Suur-Sepa 16.
4.7 Võetakse kasutusele Eestis ja välismaal laialdaselt tuntud Pärnu linna sümboolika. Säilitatakse ka tänaste lepinguosaliste sümboolika, mida kasutatakse osavaldade esindamiseks ja oma identiteedi rõhutamiseks.
5 ÕIGUSAKTIDE JA DOKUMENTIDE KEHTIVUS
5.1 Lepinguosaliste õigusaktid kehtivad Omavalitsuse õigusaktide kehtestamiseni omavalitsusüksuse territooriumil ja ulatuses, kus nad olid enne ühinemist kehtestatud, kui nad ei ole vastuolus käesoleva lepinguga. Omavalitsuse volikogu lähtub õigusaktide kehtestamisel lepinguosaliste ettevalmistusperioodil moodustatud vastava(te) komisjoni(de) poolt väljatöötatust. Ettevalmistusperioodi tegevus- ja ajakava on esitatud lisas 8.
5.2 Uue põhimääruse kehtestamiseni tegutseb Omavalitsus Pärnu linna põhimääruse alusel. Omavalitsuse põhimääruse projekt töötatakse välja ettevalmistusperioodil ja see võetakse vastu Omavalitsuse volikogus.
5.3 Lepinguosaliste kõik õigused, kohustused, asjaajamise dokumendid, omandis olevad xxxxx xx hallatavad asutused lähevad üle Omavalitsusele käesoleva lepingu punktis 3 sätestatud ajal.
6 OMAVALITSUSE JUHTIMISSTRUKTUUR JA HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISEGA KAASNEVAD ORGANISATSIOONILISED ÜMBERKORRALDUSED
6.1 Omavalitsuses tagatakse elanike huvide väljaselgitamine ja esindamine.
6.1.1 Omavalitsuse volikogu liikmete arv on 39. Volikogu valimised toimuvad kahes valimisringkonnas. Üks valimisringkond moodustatakse Pärnu linna haldusterritooriumil ja teine Audru xxxxx xx Paikuse valla haldusterritooriumil. Võimalikus Vabariigi Valitsuse poolt algatatud ühinemiste etapis liidetud omavalitused arvatakse teise valimisringkonna koosseisu.
6.1.2 Volikogu komisjonide liikmete nimetamisel tagatakse piirkondlikult tasakaalustatud esindatus. Volikogu moodustab piirkondliku arengu komisjoni, mille liikmete nimetamise ettepanekud tehakse osavallakogudes.
6.1.3 Osavalla esinduskoguna moodustatakse osavallakogu, mille peamine ülesanne on tagada elanike kaasarääkimise võimalus kohalikes ja üleomavalitsuse otsustusprotsessides, aidata kujundada arvamusi ja tagada sisendeid ning tagasisidet Omavalitsuse otsustusorganitele osavalla tervikliku arengu küsimustes ja piirkondliku halduse kvaliteedi kohta. Osavallakogu moodustamise põhimõtted ja funktsioonid on nimetatud lisas 5 ning need võetakse aluseks põhimääruse koostamisel.
6.1.4 KOV võimuorganitel on kohustus enne osavalla elanike elulisi huvisid puudutava eelnõu vastuvõtmist saata see ettepanekute esitamiseks osavallakogule, kes saadab oma arvamuse eelnõule osavallakogu arutelu protokollina, milles on märgitud osavallakogus otsustatu.
6.2 Omavalitsuse organisatsioonis on poliitika kujundamine ja strateegiline juhtimine selgelt eristatud igapäevase halduse ja avalike teenuste osutamise funktsioonidest.
6.2.1 Pärnu linnavalitsuse kui ametiasutuse struktuuris eristatakse poliitilise ja administratiivse juhtimise tasandid.
6.2.2 Pärnu linnavalitsuse osakondadesse keskendatakse strateegilise juhtimise ja halduse kompetents, samuti tugiteenused ja kitsalt spetsialiseeritud asjatundjad ja teenuste osutajad.
6.3 Igapäevaste vajalike avalike teenuste osutamist ja üksikuid haldusfunktsioone püütakse nii palju kui võimalik delegeerida osavaldades paiknevatele asutustele, osavallakeskustele ja kodanikeühendustele, aga ka eraettevõtjatele.
6.3.1 Vabatahtlikult ühinenud omavalitsuste baasil moodustunud osavaldadesse luuakse osavallakeskused, mis tagavad vähemalt järgmiste avalike teenuste osutamise ja funktsioonide täitmise: piirkonna(de) arendustegevus, xxxxxx sotsiaaltöö, registritoimingud ja elanike jooksev, sh õigusalane nõustamine, omavalitsuse vara haldus ja majandamine, avalike teenuste järelevalve.
6.3.2 Osavallakeskuste territoriaalne paiknemine peab olema kooskõlas elanike igapäevase liikumisega ja nende teenindatav territoorium ei pruugi langeda kokku ühinevate omavalitsuste piiridega.
6.3.3 Luuakse piirkondliku arengu abilinnapea ametikoht, kes üleminekuperioodil koordineerib ka osavallakeskuste tööd.
6.3.4 Osavallakeskuse poolt osutatavate teenuste maht sõltub osavallakeskuse piirkonna suurusest ja võib olla piirkonniti erinev.
6.3.5 Arendatakse kodanikuühenduste, külakeskuste, MTÜde kestlikku võimekust osutada teatud avalikke teenuseid ning töötatakse välja vastav tegevustoetuste ja projektide rahastamise süsteem, milles arvestatakse ühinemise eel toimivate praktikatega.
6.4 Võetakse suund kõikide toimivate asutuste säilitamisele, sealjuures nende juhtimise ja korraldamise tõhustamisele ning nende rahastamise viimisele ühtsele läbipaistvale ja võrreldavale alusele. Asutuste tõhususe suurenemine tagatakse ennekõike nende omavahelise koostöö soodustamisega ning parema strateegilise juhtimise ja koordineerimisega.
7 AVALIKE TEENUSTE ARENDAMINE
7.1 HARIDUS
7.1.1 Lepinguosaliste eesmärk on tagada kõigile lastele koht koolieelses lasteasutuses ja pakkuda kvaliteetset elukohalähedast alus- ja põhiharidust ning gümnaasiumiharidust Omavalitsuses väljakujunenud koolivõrgu baasil.
7.1.2 Kõiki haridusastmete asutusi vaadatakse ja koordineeritakse kui ühtset hariduspiirkonda, tagades kooli- ja lasteaiaelu autonoomse korraldamise ning piirkondlike eripärade arvestamise.
7.1.3 Alus- ja põhiharidust saab omandada kodule võimalikult lähedal. Alus- ja põhiharidust andvate asutuste võrk säilitatakse.
7.1.4 Ühtlustatakse Omavalitsuselt xxxxx saavate õpetajate töötasud, sõltuvalt nende õpetajate reaalsest õppetöö koormusest (e normaalkoormusest).
7.1.5 Kõikides haridusasutustes tagatakse lastele võrdse xxxx xx kvaliteediga tugiteenused.
7.1.6 Lasteaia osalustasu seotakse Vabariigi Valitsuses kehtestatud jooksva aasta töötasu alammääraga perspektiiviga viia nende tasude kujundamine ühtsele alusele ühinemislepingu kehtivuse lõpuks 2021. aastal. Osalustasu määramisel lähtutakse nii osavalla elanike sotsiaalmajanduslikust seisundist kui ka lasteaiateenuse kohalikust eripärast.
7.2 HUVIHARIDUS, HUVITEGEVUS JA NOORSOOTÖÖ
7.2.1 Lepinguosaliste eesmärk on mitmekesistada huvikoolides õppimise võimalusi ja kättesaadavust. Säilitatakse olemasolev huvikoolide xxxx xx võimalusel soodustatakse kogu Omavalitsust hõlmava huvikoolifiliaalide võrgustiku teket, mis laiendab xxxxx xx noorte juurdepääsu eripalgelisele huvitegevusele.
7.2.2 Kogu moodustatava omavalitsuse territooriumil säilivad huvihariduse ja -tegevuse korraldamise ja rahastamise väljakujunenud põhimõtted. Otsitakse võimalusi täiendavate tegevuste pakkumiseks, kasutatakse mitmekesiseid rahastusallikaid (KOV, tarbija, fondid).
7.2.3 Kuni 19-aastastele lastele võimaldatakse ainult kehtestatud õppetasu eest osalemist enam xxx xxxx huviharidus- ja huvitegevuses alates 1.jaanuarist 2017.
7.2.4 Noortekogud moodustatakse volikogu ja osavallakogude juurde ja nende esindajad kaasatakse otsustusprotsessi.
7.2.5 Tagatakse ja arendatakse autonoomset huvitegevust Omavalitsuse piirkondades. Noorsootöös säilitatakse praegu toimivad tegevused ja soodustatakse noortekeskuste koostööd.
7.3 SOTSIAALHOOLEKANNE
7.3.1 Lepinguosaliste eesmärk sotsiaaltöös on teadlik, vastutustundlik ja iseseisvalt toime tulev elanik ning teda toetav füüsiline ja vaimne keskkond.
7.3.2 Omavalitsuse suurem mastaap võimaldab välja arendada sihtrühmadele (näiteks puuetega inimesed, eakad, lapsed ja pered jne) spetsiifilisi sotsiaalteenuseid ja suurendada juurdepääsu erinevatele avalikele teenustele.
7.3.3 Sotsiaalteenuste kvaliteedi kasvu tõstmiseks ja ressursi optimaalseks kasutamiseks soodustatakse sotsiaalvaldkonna spetsialistide spetsialiseerumist (eestkoste, lastekaitse jms). Ametikohtade loomisel lähtutakse ühtsetest põhimõtetest.
7.3.3.1 Igasse osavallakeskusesse jääb vähemalt üks sotsiaaltöötaja.
7.3.3.2 Tagatakse lastekaitsetöötajad arvestusega vähemalt üks ametikoht 1000 lapse kohta.
7.3.3.3 Ühinevate omavalitsuste sotsiaalvaldkonna teenistujate ja töötajate koguarv ei vähene.
7.3.3.4 Arvestatakse piirkonna eripära (asustustihedus, kaugus keskusest, sihtgrupi suurus jne).
7.3.4 Abivajajatele teenuse osutamisel lähtutakse abivajaja reaalsetest vajadustest ja läheduse printsiibist, mistõttu esmane sotsiaalnõustamine ja esmased sotsiaalteenused korraldatakse osavallakeskustes, arvestades piirkondade eripära.
7.3.5 Osavallakeskustesse jäävad toimima sotsiaaltoetusi ja –teenuseid eelarve piires määravad kollegiaalsed otsustusorganid (komisjonid).
7.3.6 Sotsiaalteenused ja toetused kehtestatakse kogu Omavalitsuse territooriumil ühesugustel alustel ja ühesugustes määrades. Sotsiaaltoetuste, mida makstakse kõigis ühinevates omavalitsustes, suuruse kehtestamisel lähtutakse Pärnu linna toetuste määradest. Toetusi, xxxx xxxx kõigis ühinevates omavalitsustes ei maksta, hakatakse Omavalitsuses maksma vajaduspõhiselt.
7.3.7 Lapsesünnitoetus, mida hakatakse maksma alates 1. jaanuarist 2018 vähemalt 500 eurot, lapse vanemale tingimusel, et laps ja üks vanem koos on rahvastikuregistri andmetel omavalitsuse elanikud enne lapse xxxxx.
7.3.8 Kuni Omavalitsuse ühtse sotsiaaltoetuse ja –teenuste korra kehtestamiseni jätkatakse sotsiaaltoetuste maksmist ja teenuste osutamist seni kehtinud kordade alusel ja määrades lepinguosalise haldusterritooriumil, kus abivajaja elab.
7.3.9 Toimetulekutoetuse arvestuse aluste kehtestamisel arvestatakse piirkondlike eripäradega.
7.3.10 Arendatakse uusi sotsiaalteenuseid kogu Omavalitsuse vajadusi silmas pidades, nagu dementsete päevahoid, tugiteenused ja päevahoid erivajadustega täisealistele/noortele, sotsiaaltransport, laste ööhoid jms.
7.3.11 Omavalitsuse pakutava üldhooldekoduteenuse kavandamisel arvestatakse piirkondlikke vajadusi ja koostöövõimalusi teiste omavalitsustega.
7.3.12 Säilitatakse senine sotsiaalvaldkonna teenuste võrk seniste rahastuse põhimõtetega.
7.4 RAHVA TERVIS JA TERVISHOID
7.4.1 Jätkatakse tervise edendamist ja tervislike eluviiside propageerimist ning tingimuste loomist vastava strateegia (nt terviseprofiil) kohaselt.
7.4.2 Piirkondlike tervisemeeskondade (nt tervisenõukogude) aktiivse tegutsemisega suurendatakse elanike terviseteadlikkust ja vähendatakse elanike riskikäitumist.
7.4.3 Soodustatakse esmatasandi tervishoiuteenuste (sh perearstiteenuse) kättesaadavust piirkonnas.
7.5 KÜLALIIKUMINE JA KOOSTÖÖ KODANIKEÜHENDUSTEGA
7.5.1 Kodanikuühiskonna arendamisel tuginetakse lepinguosaliste praktikas kujunenud kodanike ühistegevuste vormidele (MTÜ, seltsing, külaseltsid, külavanemad, külakeskused jne) ja tavadele, kuid ühtlustatakse nende arengut ja tegevust reguleerivad õigusaktid.
7.5.2 Vabaühendusi ja nende korraldatud üritusi toetatakse vähemalt senises mahus.
7.5.3 Kehtestatakse külavanemate statuut ning soodustatakse külade koostegevust. Kujundatakse ühine kodanikuühenduste ja algatuste, kaasamise, toetamise ja rahastamise kord nii teenuste delegeerimise kui tegevustoetuste ja projektitoetuste jaoks.
7.5.4 Lähtuvalt vajadusest säilitatakse olemasolevad (vähemusrahvuste, ettevõtjate, MTÜde jne) ümarlauad.
7.5.5 Jätkatakse kohalikku elu edendavate konkursside läbiviimist.
7.5.6 Osavallakeskustes tagatakse kodanikeühenduste nõustamine.
7.6 KULTUUR
7.6.1 Säilitatakse ja arendatakse senist rahvamajade ja muuseumide võrku seniste rahastuse põhimõtetega ning säilitades nende tegutsemise autonoomia.
7.6.2 Säilitatakse raamatukogude teenus. Soodustatakse tänaste raamatukogude kui hallatavate asutuste reorganiseerimist Pärnu Keskraamatukogu filiaalideks, säilitades nende tegutsemise autonoomia ja Omavalitsuse poolse teavikute soetamise rahastuse endises mahus.
7.6.3 Jätkatakse olemasolevate kultuuri- ja spordipreemiate ning stipendiumite väljaandmist, kutsutakse ellu elanike aktiivsust suurendavaid uusi ettevõtmisi. Seni välja antud preemiate ja tunnustuste info antakse üle Omavalitsusele ning eri liikide preemiad ja tunnustused säilitavad senise tähtsuse. Need võrdsustatakse eri liikide ja tasemete lõikes kehtivate preemiate ja tunnustustega.
7.6.4 Piirkondlike mittetulundusühingute toetuse maht tagatakse vähemalt 3 ühinemiseelse aasta keskmisel tasemel.
7.6.5 Kultuurivaldkonna töötajaid tasustatakse valdkonniti ühtsetel alustel.
7.6.6 Osavallakogu soovi korral säilivad ühinevate valdade lehed senise rahastusega.
7.7 SPORT XX XXXX AEG
7.7.1 Säilitatakse ja arendatakse vaba aja sisustamise ning xxxx- xx sporditegevuse võrgustikku ning jätkatakse tavaks saanud ürituste korraldamist.
7.7.2 Omavalitsus arendab sporti xx xxxx aja tegevusi olemasolevate asutuste ja juhtimisstruktuuride kaudu.
7.7.3 Toetatakse ja arendatakse piirkondlike spordiklubide tegevust vähemalt senises mahus.
7.7.4 Seatakse eesmärgiks spordirajatiste koordineeritud majandamine ja arendamine.
7.8 MAJANDUS, RAHANDUS JA EELARVE
7.8.1 Omavalitsuse eelarve koostamisel lähtutakse lepingus sätestatud eesmärkidest, kehtivatest arengukavadest xx xxxxx lepinguosaliste huvidest.
7.8.2 Omavalitsuse eelarve koostamisel võetakse arvesse lepinguosaliste varasemad prioriteedid. Omavalitsuse eelarve peab kajastama lepingus kokkulepitud tegevuste, avalike teenuste ja asutuste finantseerimist ning lepinguosaliste kehtivaid lepinguid.
7.8.3 Lepingu kinnitamise päevast ühinevate kohaliku omavalitsuse üksuste volikogudes kuni Omavalitsuse volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevani võivad asjaomased volikogud netovõlakoormust mõjutavaid varalisi kohustusi xxxxx hiljemalt 31.10.2016 seisuga kinnitatud ühinevate omavalitsuste eelarvestrateegiates, mis on sisendiks Omavalitsuse eelarvestrateegiasse, planeeritud investeeringutes xx xxxxx (vt Xxxx 6). Netovõlakoormust mõjutavaid varalisi kohustusi eelarvestrateegia väliste investeeringute tegemiseks võib xxxxx ainult ühinevate kohalike omavalitsuste volikogude vastastikkuse konsensuse korras vastavalt haldusreformi seaduse §-le 25.
7.8.4 Maamaksumäära ühinevates omavalitsustes ei tõsteta. Maamaksumäära on diferentseeritud maa hinnatsoonide ja katastriüksuste sihtotstarvete liikide xxxxx.
7.9 ELAMU-, KOMMUNAAL- JA JÄÄTMEMAJANDUS
7.9.1 Ühendatakse Omavalitsusele kuuluvad kommunaalmajandusettevõtted, et saavutada parem teenusekvaliteet ning efektiivsem ettevõtete toimimine ja arendamine mastaabiefekti saavutamisega.
7.9.2 Jätkatakse riikliku hajaasustuse programmi elluviimist vähemalt senises mahus (2016. aasta tasemel).
7.9.3 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenust hakkab osutama AS Pärnu Vesi ühtse tariifi alusel.
7.9.4 Võetakse eesmärgiks viia kaugküttekatlamajad ning nende väiksemate katlamajade (koolid, lasteaiad) juhtimine säästlikumatele lahendustele, kasutades kohalikke taastuvaid energiaallikaid ja nüüdisaegseid tehnoloogilisi lahendusi.
7.9.5 Jätkatakse ja arendatakse koostööd korraldatud jäätmeveos. Endiselt korraldatakse ohtlike jäätmete kogumisringe hajaasustuses ning arendatakse jäätmejaamade tööd.
7.9.6 Ühtlustatakse kalmistute haldamine.
7.9.7 Munitsipaalomandis olevate sotsiaaleluruumide haldamist ja arendamist koordineeritakse ühtses süsteemis.
7.10 ÜHIS- JA KOOLITRANSPORT NING KIIRED ÜHENDUSED
7.10.1 Õpilasvedu ja maakondlik ühistransport kombineeritakse maksimaalsel võimalikul moel, võttes eesmärgiks ühistranspordi paremaks muutmise.
7.10.2 Praegustel maakonnaliinidel jätkatakse Omavalitsuse kooliõpilastele tasuta kooli ja kodu ning kodu ja huvikooli vahelise sõidu võimaldamist. Põhikooli õpilastele tagatakse tasuta ühistransport õppeaasta jooksul kogu omavalitsuse territooriumil alates 2018/2019 õppeaastast.
7.10.3 Omavalitsuse elanike sõidusoodustuste ühtlustamiseks kogu Omavalitsuse territooriumil töötatakse, kaasates Pärnumaa Ühistranspordikeskust, välja ühtne ühistranspordi süsteem, mis muuhulgas sisaldab ka linnaliinide pikendamist Audru ja Paikuse suunal.
7.10.4 Omavalitsuse pensionäridele, alates vanusest 65 aastat, tagatakse Omavalitsuse piires tasuta bussisõit.
7.10.5 Pärnu lennuvälja arendamine rahvusvaheliseks lennujaamaks on üks Omavalitsuse prioriteetidest.
7.11 KOHALIKUD XXXX XX TÄNAVAD
7.11.1 Teede hooldamise (sh teede talihoolduse) ning haljastuse korraldamisel säilivad vähemalt praegused põhimõtted ja kvaliteedinõuded, sealjuures arvestatakse piirkondlikke eripärasid.
7.11.2 Osavaldades tagatakse teede remondiks, hoolduseks, haljastuseks ja heakorratöödeks vajalikud vahendid vähemalt senises mahus. Vahendite määramise aluseks võetakse eelarvestrateegia ja arengukava.
7.11.3 Teede hooldamisel ja renoveerimisel arvestatakse eelkõige elanike ja ettevõtjate vajadustega ning tuginetakse regionaalsetele erisustele. Säilitatakse olemasolevad teehooldepiirkonnad, vajadusel koordineeritakse teehoolduse korraldust eri piirkondade vahel.
7.12 PIIRKONDLIK SISETURVALISUS
7.12.1 Omavalitsus jätkab erinevate vabatahtlike (päästjad, politsei) toetamist varustuse soetamisel ja projektide omafinantseeringute tagamisel.
7.12.2 Turvalisuse tõstmise ja ettevõtluse toetamise eesmärgil tagatakse kogu omavalitsuse territooriumil asuvate tuletõrje veevõtukohtade korrashoid ja arendamine, sh uute rajamine, tagamaks päästjate piisava veega varustatuse hädaolukorras.
8 ORGANISATSIOONIDESSE KUULUMINE
8.1 Omavalitsuse kuulumise kohalike omavalitsuste liitudesse, kohalikesse ja rahvusvahelistesse koostööorganisatsioonidesse otsustab Omavalitsuse volikogu.
9 OMAVALITSUSE TEENISTUJAD JA TÖÖTAJAD
9.1 Omavalitsuse ametiasutuste teenistujate ja hallatavate asutuste töötajatega seotud küsimuste lahendamisel lähtutakse üldjuhul haldusreformi seaduse §-s 18 sätestatust.
9.2 Teenistuse ja töölepingu tingimused, mis üleminevatel teenistujatel ja töötajatel on kehtinud eelmise tööandja või tegevuse lõpetanud tööandja juures, on Omavalitsusele kui uuele tööandjale siduvad.
9.3 Kõigile ühinevate kohaliku omavalitsuse üksuste ametiasutustega teenistus- või töösuhtes olevatele ametnikele, töötajatele ja ühinemiseelselt volikogude poolt ametisse nimetatud isikutele, pakutakse reeglina tema haridusele, töökogemusele, teadmistele või oskustele vastavat ameti- või töökohta.
9.4 Kui ametnik või töötaja, kellele pakutakse samaväärset ameti- või töökohta, ei soovi Omavalitsuses oma teenistus- või töösuhet jätkata, vabastatakse ta ametist. Koondamishüvitiste maksmisel lähtutakse seaduses sätestatust. Samaväärsust hinnatakse poolte kokkuleppel, lähtudes töö tegemisest, tööülesannetest ja töötasust.
9.5 Juhul, kui ametnik või töötaja, kellele pakutud ametikoht ei ole samaväärne xx xxx ei soovi Omavalitsuses oma teenistus- või töösuhet jätkata või kellele tulenevalt ametiasutuse struktuurist ei ole võimalik pakkuda ameti- või töökohta, mis vastab uuel teenistuskohal töötamisel tema haridusele, töökogemusele, teadmistele või oskustele, koondatakse xxxxxx xxxxx- või töökoht, nähes ette lisaks seaduses sätestatule preemiat pikaaegse teenistuse eest 1) kahe kuu põhipalga või töötasu ulatuses juhul, kui teenistuja on kohalikus omavalitsuses töötanud xxxx xxxxx aastat; 2) nelja kuu põhipalga või töötasu ulatuses juhul, kui teenistuja on kohalikus omavalitsuses töötanud üle kümne aasta.
9.6 Lepinguosaliste volikogude valitud ja ametisse nimetatud omavalitsuse juhtidele, kes xxxxx xxxx ei ole ametnikud, kohalduvad sotsiaalsed garantiid vastavalt haldusreformi seaduse §19 lg-le 1.
9.7 Ametnik või töötaja viiakse üle uuele ameti- või töökohale Omavalitsuse ametiasutuse struktuuris, kui tema teenistus- või tööülesanded oluliselt ei muutu.
9.8 Pärnu linna tasemest madalamat xxxxx saavate teenistujate palgatasemed ühtlustatakse Pärnu linna omadega. Vastavatest Pärnu linna palgatasemetest kõrgemad töötasud jäävad samale tasemele kuni nende ühtlustumiseni üleminekuperioodi lõpuks.
9.9 Juhtide (linnasekretär, osakonnajuhatajad, osakonnajuhataja asetäitjad, teenistuste juhid, osavallakeskuse juht) ameti- või töökohtade täitmisel ja uute ameti- või töökohtade loomisel ja nende täitmisel leitakse personal eelkõige sisekonkursi xxxx, et tagada info, teadmiste ja oskuste kvaliteet ning nende säilimine ja haldusprotsesside tõrgeteta jätkumine.
9.10 Enne sisekonkursi korraldamist peetakse teenistujatega arenguvestlus, milles selgitatakse välja teenistuja karjäärihuvid, samuti valmisolek ümber- või lisaspetsialiseerumiseks. Koostatakse kõigile arusaadavad ja ühtsed sisekonkursi korraldamise põhimõtted.
10 EELARVESTRATEEGIA
Ühinemislepingule lisatud eelarvestrateegia (Xxxx 7) on aluseks Omavalitsuse finantsmajanduse kavandamisele.
10.1 EELARVE
10.1.1 Omavalitsuse eelarves lähtutakse ühinemislepingule lisatud eelarvestrateegiast.
10.1.2 Omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast kuni uue eelarve vastuvõtmiseni jätkatakse eraldiseisvalt vastuvõetud eelarvete täitmist 2017. aasta lõpuni. 2018. aastal kuni eelarve vastu võtmiseni jätkatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (KOFSi) regulatsioonide kohaselt.
10.1.3 Omavalitsuse eelarve koostatakse tekkepõhiselt.
10.1.4 Omavalitsuse eelarve koostamisel tuleb lähtuda lepingu punktis 2 sätestatud ühinemise eesmärkidest, kehtivatest arengukavadest, mis väljendub kõigi ühinenud omavalitsusüksuste eelarvestrateegiates.
10.1.5 Omavalitsuse eelarve kajastab lepingus kokkulepitud põhitegevuse kulude (sh tegevuste, avalike teenuste, toetuste, asutuste), investeerimis- ja finantseerimistegevuste rahastamist.
10.1.6 Põhitegevuse tulude ja kulude ühtlustamine toimub aastail 2018–2021.
10.1.7 Eelarvemahu kasv peab kajastuma ka kohaliku elu rahastamise kasvus.
10.2 INVESTEERINGUD
10.2.1 Investeeringuid tehes järgitakse piirkonna tasakaalustatud arengu põhimõtet, arvestatakse lepinguosaliste arengukavasid, eelarvestrateegiaid, seni tehtud investeeringuid ja võetud kohustusi ning majanduslikke võimalusi, samuti objekti olulisust ning kasusaajate ja kasutajate hulka piirkonnas.
10.2.2 Lepinguosaliste poolt kokkulepitud prioriteetsete investeeringute loetelu aastatel 2018–2021 koos eeldatava maksumuse ja finantseerimisallikatega on esitatud käesoleva lepingu lisas 2. Omavalitsusel on õigus prioriteetsete investeeringute osas teha muudatusi, kui need on objektiivselt vältimatud ja tulenevad finantseerimisallikate või investeeringute maksumuse muutusest.
10.2.3 Kaasfinantseeringuga seotud investeeringud tehakse xxxx toetusraha eraldamisel. Kasutamata kaasfinantseering suunatakse eelistatult piirkonna arendamisse.
10.2.4 2017. aasta investeeringute finantseerimisel välisvahendite kasutamise vajadusel xxxxx xxxxx tagasimakse perioodiga kuni 7 aastat, võrdse iga-aastase ajatamatu tagasimaksega, jälgides, et Omavalitsuse võlakoormus ei ületa 50%.
10.3 ÜHINEMISTOETUSE KASUTAMINE
10.3.1 Vabariigi Valitsuse eraldatavat ühinemistoetust kasutatakse lisaks lepingu lisas 2 toodule ka järgmisteks seaduses ette nähtud tegevusteks:
10.3.1.1 Registrite ühildamine ja sellega seotud info- ning kommunikatsioonitehnoloogiliste vahendite ja tarkvara soetamisega seotud investeeringud;
10.3.1.2 Omavalitsuse juhtimisstruktuuri ümberkorraldamisega seotud kulud, sh koondamis- ja lahkumishüvitised, kompensatsioonid;
10.3.1.3 Omavalitsuse õigusaktide ühtlustamine ning arengu- ja strateegiadokumentide koostamine;
10.3.1.4 Ametnike ja töötajate ümber- ja täiendõpe;
10.3.1.5 Omavalitsuse ametiasutus(t)e ja asutuste töökorralduste mõistlik ühtlustamine.
10.3.1.6 Muud seadusega võimalikud ühinemiskulud.
10.3.2 Punktides 10.3.1.1 kuni 10.3.1.6 tehtud kulutuste mahaarvamise järel eraldatakse 100% ülejäänud ühinemistoetustest lepinguosaliste eelarvestrateegias ette nähtud investeeringuteks ja 500 000 eurot kasutatakse ühisteks investeeringuteks.
11 LEPINGU KEHTIVUS
11.1 Leping loetakse sõlmituks, xxx xxxxx on oma otsusega kinnitanud ühinevate omavalitsuste volikogud. Asjaomaste volikogude otsused on lepingu lahutamatud osad.
11.2 Leping loetakse pärast kõigi läbirääkivate omavalitsuste volikogude otsuste tegemist vastu võetuks omavalitsuste vahel, kes on lepingu oma otsusega kinnitanud. Vajadusel viiakse lepingusse sisse ühinevate osapoolte kohta tehnilised muudatused.
11.3 Leping kehtib kohaliku omavalitsuse volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevast järgmiste kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste valimiste tulemuste väljakuulutamiseni.
11.4 Lepingu täitmist hindab Omavalitsuse volikogu kogu lepingu kehtivuse vältel ja see lisatakse Pärnu linna konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande juurde.
12 VAIDLUSTE LAHENDAMINE
Käesoleva lepingu täitmisega seonduvad vaidlused lahendatakse Eesti Vabariigi seadustega ettenähtud korras.
13 MUUD TINGIMUSED
13.1 Leping kehtestab ühinevatele omavalitsustele täielikult siduvad kohustused, mis tagavad lepingu tingimusteta täitmise. Kui ühinevate omavalitsuste õigusaktid on vastuolus lepingus sätestatud põhimõtetega, loetakse leping ülimuslikuks ning tegevustes lähtutakse lepingus sätestatust.
13.2 Lepingus sätestatud põhimõtted on aluseks Omavalitsuse põhimääruse ja teiste Omavalitsuse tegevust reguleerivate õigusaktide koostamisel.
13.3 Lepingu lisas 8 on esitatud vajalikud tegevused ettevalmistusperioodil tähtaegade ja vastutajatega.
13.4 Lepingu täitmiseks vajalikke toiminguid valmistab ette ühinevate omavalitsuste esindajatest koosnev juhtkomisjon.
13.5 Pärast kohaliku omavalitsuste üksuste ühinemist toimuvad edasised territooriumi osade halduskorralduslikud muudatused (sh võimalik edasine ühinemine ja piiride muutmine) vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale seadusandlusele.
13.6 Pärast ühinemislepingu kinnitamist on läbirääkistes osalenud, kuid ühinemislepingu kinnitamata jätnud omavalitsustel õigus liituda käesoleva lepinguga tingimusel, et ühinemislepingu muudatused kiidavad heaks kõik volikogudes ühinemislepingu kinnitanud omavalitsused.
13.7 Ühinemise tulemusena moodustunud Omavalitsuse poolse Ühinemislepingu rikkumise korral on Osavallakogul õigus pöörduda Pärnu linnavolikogu revisjonikomisjoni xxxxx nõudega lepingu
täitmise järelevalve teostamiseks.