Kindlustustegevuse seadus1
Kindlustustegevuse seadus1
Vastu võetud 08.12.2004
RT I 2004, 90, 616
jõustumine 01.01.2005
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse reguleerimisala
Käesoleva seadusega reguleeritakse kindlustustegevust ja kindlustusvahendust ning nende järelevalvet.
§ 2. Kindlustustegevus ja kindlustusvahendus
(1) Kindlustustegevus käesoleva seaduse tähenduses on kindlustusandja poolt kindlustuslepingu alusel kindlustusvõtja või kindlustatu riskide ülevõtmine eesmärgiga maksta kindlustusjuhtumi saabumisel välja hüvitis.
(2) Kindlustusvahendus (edaspidi vahendus) hõlmab:
1) kindlustus- või edasikindlustuslepingu sõlmimise ettevalmistamist, sealhulgas riskianalüüsi koostamist;
2) kindlustus- või edasikindlustuslepingu sõlmimist;
3) kindlustus- või edasikindlustuslepingu täitmise korraldamist või täitmist.
(3) Käesoleva seaduse tähenduses ei loeta vahenduseks:
1) kindlustusandja tegelemist vahendusega, välja arvatud teise kindlustusandja kindlustuslepingute vahendamine;
[RT I 2007, 68, 421 - jõust. 01.01.2008]
2) kindlustusandja töötaja tegelemist vahendusega töölepingu alusel, välja arvatud teise
kindlustusandja kindlustuslepingute vahendamine; [RT I 2007, 68, 421 - jõust. 01.01.2008]
3) kindlustusalase teabe andmist seoses muu kutsetegevusega tingimusel, et selle kutsetegevuse eesmärk ei ole aidata kliendil sõlmida või täita kindlustus- või edasikindlustuslepingut, tegeleda kahjukäsitlusega ega hallata või hinnata kindlustusandjale esitatud nõudeid ning nimetatud teabe andmine ei kaasne tavapäraselt selle kutsetegevusega.
[RT I 2007, 68, 421 - jõust. 01.01.2008]
(4) Vahendus jaguneb kindlustusmaaklerluseks ja kindlustusagendi tegevuseks.
§ 3. Kindlustusandja
[RT I 2007, 68, 421 - jõust. 01.01.2008]
(1) Kindlustusandja käesoleva seaduse tähenduses on äriühing, xxxxx peamiseks ja püsivaks tegevuseks on kindlustusjuhtumi toimumisel kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju hüvitamine või kokkulepitud rahasumma maksmine.
(2) Kindlustusandja võib asutada ainult aktsiaseltsina või Euroopa äriühinguna, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.
(3) Kindlustusandja suhtes rakendatakse äriseadustikus sätestatut käesolevast seadusest tulenevate erisustega.
(4) Kindlustusandja võib tegeleda üksnes kindlustustegevuse ja edasikindlustustegevusega, teha muid otseselt nendest tulenevaid tehinguid ja toiminguid, kui need abistavad või täiendavad vahetult põhitegevust, ning tegeleda käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud kõrvaltegevusega.
[RT I, 23.12.2013, 4 - jõust. 02.01.2014]
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatu ei mõjuta kindlustusandja tehingute ja toimingute kehtivust.
(6) [Kehtetu - RT I, 23.12.2013, 4 - jõust. 01.01.2014]
(7) [Kehtetu - RT I 2007, 68, 421 - jõust. 01.01.2008]
(8) [Kehtetu - RT I 2007, 68, 421 - jõust. 01.01.2008]
§ 31. Edasikindlustustegevus ja edasikindlustusandja
(1) Edasikindlustustegevus on edasikindlustuslepingu alusel kindlustusandja kindlustusriskide ülevõtmine, eesmärgiga maksta kindlustusandjale kokkulepitud suuruses hüvitist seoses kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud kindlustuslepingu järgse kindlustusjuhtumiga.
(2) Edasikindlustusandja on kindlustusandja, kes võib tegeleda üksnes edasikindlustustegevusega, teha muid otseselt sellest tulenevaid tehinguid ja toiminguid, kui need abistavad või täiendavad vahetult põhitegevust, ning tegeleda käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud kõrvaltegevusega.
[RT I, 23.12.2013, 4 - jõust. 02.01.2014]
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu ei mõjuta edasikindlustusandja tehingute ja toimingute kehtivust.
(4) Retrotsessioon on edasikindlustustegevus, mille puhul retrotsessiooniandja võtab edasikindlustuslepingu alusel üle edasikindlustusandja kindlustusriske.
(5) Retrotsessiooniandja on edasikindlustusandja, xxxxx peamiseks ja püsivaks tegevuseks on kindlustusjuhtumi toimumisel edasikindlustusandjale kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju hüvitamine või kokkulepitud rahasumma maksmine.
(6) Eriotstarbeline varakogum, kes ei ole kindlustusandja, kuid tegeleb edasikindlustustegevusega, finantseerides edasikindlustuslepingu alusel ülevõetud kindlustusriske võlaväärtpaberite väljaandmise või mõne muu seesuguse finantsinstrumendi kaudu ning kel ei teki tagasimaksmiskohustust enne edasikindlustuslepingujärgse kohustuse täitmist, võib Eestis tegeleda üksnes piiriülese edasikindlustustegevusega.
[RT I 2007, 68, 421 - jõust. 01.01.2008]
§ 32. Kindlustusandja kõrvaltegevus
(1) Kindlustusandja võib kõrvaltegevusena tegutseda kindlustusandja, krediidiasutuse, fondivalitseja või investeerimisühingu agendina, kui see ei ohusta tema finantsseisundit, usaldusväärsust ega kindlustusvõtjate, kindlustatute, soodustatud isikute ja kindlustusandja teiste klientide huve.
(2) Kindlustusandja peab teavitama klienti sellest, keda ta oma kõrvaltegevuses esindab ning täitma agendina vastavalt käesolevast seadusest, krediidiasutuste seadusest, investeerimisfondide seadusest, kogumispensionide seadusest, väärtpaberituru seadusest, võlaõigusseadusest ja nende alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevaid kliendile teenuse osutamisega seotud kohustusi, sealhulgas kliendi teavitamise kohustusi.
(3) Kolmandate isikute ees vastutab kindlustusandja kõrvaltegevuse eest käsundiandja, xxxxx nimel xx xxxxx ta tegutseb. Käesolevas lõikes sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe on lubatud üksnes juhul, kui kindlustusandja tegutseb kindlustusagendina ning ta on oma kutsealase
hooletusega tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks sõlminud käesoleva seaduse § 134 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustele vastava vastutuskindlustuslepingu või garantiilepingu.
(4) Kindlustusagendina tegutsemisele kohaldub käesoleva seaduse 10. peatükis sätestatu ja investeerimisagendina tegutsemisele väärtpaberituru seaduse 3. osa 131. peatükis sätestatu.
(5) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega kindlustusandja kõrvaltegevuse keelata, kui:
1) selline tegevus xx xxxxx käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele;
2) kindlustusandja organisatsiooniline ülesehitus, töökorraldus või töötajate kompetentsus xx xxxxx sellise teenuse pakkumisele ette nähtud nõuetele.
[RT I, 23.12.2013, 4 - jõust. 02.01.2014]
§ 4. Oluline osalus, kontrollitav äriühing, hääleõiguse kuuluvus ja märkimisväärne seos
Olulise osaluse määramisel, samuti kontrollitava äriühingu, hääleõiguse kuuluvuse ning märkimisväärse seose määramisel lähtutakse väärtpaberituru seaduse §-des 82, 9, 10 ja 721 sätestatust.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]
§ 5. Emaettevõtja, tütarettevõtja, konsolideerimisgrupp ja valdusettevõtjad
(1) Emaettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes väärtpaberituru seaduse § 10 lõigete 1 ja 2 kohaselt kontrollib vähemalt ühte äriühingut või muud juriidilist isikut (tütarettevõtja). Emaettevõtja tütarettevõtjate tütarettevõtjaid käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses sama emaettevõtja tütarettevõtjatena.
[RT I 2007, 68, 421 - jõust. 01.01.2008]
(2) Konsolideerimisgrupi moodustavad käesoleva seaduse tähenduses:
1) emaettevõtja koos tütarettevõtjatega;
2) emaettevõtja ja tema tütarettevõtjad koos emaettevõtja või tema tütarettevõtjate seotud ettevõtjatega käesoleva seaduse § 70 lõike 2 tähenduses;
3) äriühingud või muud juriidilised isikud, kes on ühtse juhtimise all vastavalt sõlmitud lepingule, asutamislepingu või põhikirja sätetele või xxxxx juhtimis- või järelevalveorganite koosseisu enamuse moodustavad konsolideeritud majandusaasta aruande kinnitamiseni xxxxx isikud.
[RT I 2007, 68, 421 - jõust. 01.01.2008]
(3) Kindlustusvaldusettevõtja on emaettevõtja, kes ei ole segafinantsvaldusettevõtja, kuid xxxxx tütarettevõtjad või enamik neist on kindlustusandjad.
[RT I 2007, 68, 421 - jõust. 01.01.2008]
(4) Segakindlustusvaldusettevõtja on emaettevõtja, kes ei ole kindlustusandja, kindlustusvaldusettevõtja ega segafinantsvaldusettevõtja, kuid xxxxx tütarettevõtjatest vähemalt üks on kindlustusandja.
[RT I 2007, 68, 421 - jõust. 01.01.2008]
(5) Segafinantsvaldusettevõtja on emaettevõtja, kes ei ole kindlustusandja, eriotstarbeline varakogum, krediidiasutus, investeerimisühing ega fondivalitseja, kuid xxxxx tütarettevõtjatest vähemalt üks on mõne Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kindlustusandja, eriotstarbeline varakogum, krediidiasutus, investeerimisühing või fondivalitseja, ning kes moodustab xxxx xxx tütarettevõtjate ja teiste ettevõtjatega finantskonglomeraadi.
[RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013]
§ 6. Nimetuse «kindlustus» kasutamine
(1) Kindlustusandja või äriühingust kindlustusagendi ärinimes peab sisalduma sõna
«kindlustus».
(2) Muude kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juriidiliste isikute ärinimes või kaubamärgis ei või sisalduda sõna «kindlustus» liht- ega liitsõnana, ei eesti ega võõrkeeles.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu ei laiene mittetulundusühingule, mille liikmed on üksnes kindlustusandjad või vahendajad või mille tegevuse eesmärgiks on üksnes kindlustusvõtjate, kindlustatute või soodustatud isikute huvide kaitse, samuti kindlustusmaaklerile.
(4) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata äriühingust kindlustusagendile, xxxxx jaoks kindlustuslepingute vahendamine on kõrvaltegevuseks.
§ 7. Kindlustuse vormid
Kindlustus on vabatahtlik, kohustuslik või sundkindlustus.
§ 8. Vabatahtlik kindlustus
Kindlustus, mille puhul kindlustuslepingu sõlmimise kohustus ei tulene seadusest, on vabatahtlik.
§ 9. Kohustuslik kindlustus
(1) Kindlustus, mille puhul isik on seadusega sätestatud korras kohustatud sõlmima kindlustuslepingu, on kohustuslik.
(2) Kohustusliku kindlustuse kehtestamisel sätestatakse seadusega kindlustuslepingu sõlmimiseks kohustatud isik, kindlustatud isik, kindlustussumma ja kindlustusjuhtum.
(3) Kohustuslikus vastutuskindlustuse lepingus kindlustusvõtja omavastutuse kohaldamise korral hüvitab kindlustusandja kahju täies mahus ning kindlustusvõtja tasub kindlustusandjale omavastutuse summa.
(4) Kohustusliku kindlustuse sätestamisel tagatakse kindlustatud isikute huvide võrdne kaitse.
(5) Kohustusliku kindlustuse kindlustuslepingu tingimuste suhtes kohaldatakse seadust, millega kohustuslik kindlustus on kehtestatud, xx xxxxx seadusi niivõrd, kuivõrd esimesena nimetatud seadusest ei tulene teisiti.
§ 10. Sundkindlustus
(1) Kindlustus, mille puhul isikul on seadusega sätestatud kohustus tasuda kindlustusmakset või
-maksu ja hüvitamise kohustus on pandud riigile või muule isikule, on sundkindlustus.
(2) Käesolevat seadust sundkindlustusele ei kohaldata.
§ 11. Kindlustustegevuse põhiliigid, liigid ja alaliigid
(1) Kindlustustegevuse põhiliigid on:
1) kahjukindlustus;
2) elukindlustus;
3) edasikindlustus.
(2) Kindlustustegevuse põhiliigid jaotuvad liikideks ja liigid alaliikideks.
(3) Kindlustustegevuse liikide alaliigid kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.
§ 12. Kahjukindlustuse liigid Kahjukindlustuse liigid on:
1) õnnetusjuhtumite kindlustus;
2) haiguskindlustus;
3) maismaasõidukite kindlustus;
4) raudtee veerevkoosseisu kindlustus;
5) õhusõidukite kindlustus;
6) laevade kindlustus;
7) transporditavate kaupade kindlustus;
8) tulekindlustus ja loodusjõudude kindlustus;
9) muu varakindlustus;
10) mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus, sealhulgas liikluskindlustus;
11) õhusõiduki valdaja vastutuskindlustus;
12) veesõiduki valdaja vastutuskindlustus;
13) tsiviilvastutuskindlustus;
14) krediidikindlustus;
15) garantiikindlustus;
16) finantskahjude kindlustus;
17) õigusabikulude kindlustus;
18) abistamisteenuste kindlustus.
§ 13. Elukindlustuse liigid
(1) Elukindlustuse liigid on:
1) kindlustus surmajuhtumiks;
2) kapitalikogumiskindlustus;
3) sünnikindlustus ja abiellumiskindlustus;
4) annuiteet;
5) investeerimisriskiga elukindlustus;
6) tontiin;
7) pensioniskeemi haldamine, välja arvatud kogumispensionide seaduse §-s 3 sätestatud pensionifondi valitsemine.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 all mõistetakse elukindlustuslepinguid, mille sõlmimisel on kokku lepitud hüvitise perioodiline väljamaksmine, sealhulgas kogumispensionide seaduse 2. peatüki 8. jaos kehtestatud kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepinguid (edaspidi käesolevas seaduses pensionileping). Kindlustustegevust, mis hõlmab pensionilepingute sõlmimist, käsitletakse Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivi 2002/83/EÜ elukindlustuse kohta (EÜT L 345, 19.12.2002, lk 1–51) artikli 3 punktis 4 nimetatud kindlustustegevusena.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]
§ 14. Edasikindlustuse liigid Edasikindlustuse liigid on:
1) kahjukindlustuse edasikindlustus;
2) elukindlustuse edasikindlustus.
§ 141. Sootegur kindlustusriski hindamisel
(1) Erinevused naiste ja meeste kindlustusmaksetes ja -hüvitistes ei või olla põhjustatud sooteguri kasutamisest kindlustusriskide hindamisel.
(2) Kindlustusandjal on lubatud haiguskindlustuse kindlustusriskide hindamisel xxxxx arvesse xxxxx, mis on iseloomulikud xxxx ühest xxxxx isikutele, ning eristada vajaduse korral nimetatud riskide ulatuses naiste ja meeste kindlustusmakseid ja -hüvitisi.
(3) Rasedus ega emadus ei või mõjutada kindlustusmaksete ja -hüvitiste suurust. [RT I, 26.04.2013, 2 - jõust. 06.05.2013]
§ 142. Klient ja tema andmete töötlemine [RT I 2007, 68, 421 - jõust. 01.01.2008]
(1) Kindlustusandja klient käesoleva seaduse tähenduses on isik, kellele kindlustusandja osutab kindlustustegevusega seotud teenust (kindlustusvõtja, kindlustatud isik, soodustatud isik, kahjustatud isik) või kes on kindlustusandja xxxxx pöördunud teenuse kasutamise eesmärgil.
[RT I 2007, 68, 421 - jõust. 01.01.2008]
(2) Isikuandmete töötlemine kindlustustegevuses on lubatud üksnes kliendi nõusolekul, kui käesolevas seaduses ei sätestata teisiti. Isikuandmete kaitse seaduse § 12 kohaselt isikuandmete töötlemiseks vajalik kliendi nõusolek võib sisalduda ka kindlustuslepingu tüüptingimustes. Tüüptingimusele, millega kindlustusandja xxxxx xxxxxx õiguse eelnimetatud tüüptingimusi muuta, kohaldatakse võlaõigusseaduse § 43 lõikes 2 sätestatut. Tüüptingimuse muutmine loetakse kliendi suhtes ebamõistlikuks eelkõige juhul, kui muudatusega antakse kindlustusandjale õigus töödelda isikuandmeid ulatuses, mida klient ei võinud lepingu eesmärki arvestades mõistlikult oodata.
[RT I 2007, 68, 421 - jõust. 01.01.2008]
(3) Isikuandmete töötlemine kliendi nõusolekuta on lubatud isikuandmete kaitse seaduses sätestatud juhtudel ning kliendi kasuks sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks, välja arvatud delikaatsete isikuandmete töötlemine, kui käesolevas seaduses ei sätestata teisiti.
[RT I 2007, 68, 421 - jõust. 01.01.2008]
(4) Kindlustusandjal on õigus töödelda isikuandmeid, välja arvatud delikaatsed isikuandmed, kliendi nõusolekuta kindlustusriski hindamiseks või muude lepingu sõlmimisele ja poliisi väljastamisele eelnevate toimingute tegemiseks, kui klient on esitanud kindlustuslepingu sõlmimise avalduse ja lepingu sõlmimine eeldab nimetatud toimingu või toimingute teostamist.
[RT I 2007, 68, 421 - jõust. 01.01.2008]
(5) Kindlustusandjal on lepingu täitmiseks või täitmise tagamiseks õigus kliendi nõusolekuta töödelda täitmise kohustuse xx xxxxx ulatuse kindlaksmääramise eesmärgil isikuandmete kaitse seaduse § 4 lõike 2 punktis 3 nimetatud andmeid, kui kindlustusjuhtumiks on kliendi surm või kui kindlustusjuhtumi toimumise tõttu tekkinud kahju seisneb kliendi tervise kahjustamises või talle kehavigastuse tekitamises.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]
(6) Kindlustusandjal on lepingu täitmiseks või täitmise tagamiseks õigus kliendi nõusolekuta töödelda täitmise kohustuse xx xxxxx ulatuse kindlaksmääramise eesmärgil isikuandmete kaitse seaduse § 4 lõike 2 punktis 8 nimetatud andmeid.
[RT I 2007, 68, 421 - jõust. 01.01.2008]
(7) Kindlustusandjal on õigus lepingu täitmise tagamiseks säilitada isikuandmeid kuni lepingust tuleneva nõude aegumistähtaja möödumiseni, kui seaduses ei sätestata teisiti.
[RT I 2007, 68, 421 - jõust. 01.01.2008]
(8) Kindlustusandja on kohustatud identifitseerima lepingu sõlmimisel kindlustusvõtja ja tema esindaja või esindajad vastavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatule.
[RT I 2007, 68, 421 - jõust. 01.01.2008]
(9) Kindlustusandjal on kindlustusjuhtumi korral õigus kliendi nõusolekuta nõuda kolmandalt isikult isikuandmeid või juurdepääsu võimaldamist isikuandmetele, mis on kindlustusandjale vajalikud kindlustuslepingu täitmise kohustuse või selle täitmise ulatuse kindlakstegemiseks. Kolmas isik on kohustatud kindlustusandja nõudel viivitamata edastama isikuandmed või võimaldama nendele juurdepääsu. Nimetatud eesmärgil ei ole kindlustusandjale andmete edastamine või juurdepääsu võimaldamine lubatud, kui tegemist on delikaatsete isikuandmetega, välja arvatud juhul, kui kindlustusandja vajab delikaatseid isikuandmeid käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud juhtudel.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]
(10) Kindlustusandja juhid, töötajad ning nende volitusel või korraldusel tegutsevad isikud, sealhulgas isikud, kellele on kindlustustegevusega seotud tegevus käesoleva seaduse kohaselt edasi antud, on kohustatud nii töötamise ja tegutsemise ajal kui xx xxxxxx xxxx tähtajatult hoidma saladuses kõiki andmeid, mis on neile teatavaks saanud ja mis puudutavad kliendi majanduslikku ja tervislikku seisundit, isikuandmeid ning äri- või ametisaladusi, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.
[RT I, 23.12.2013, 4 - jõust. 01.01.2014]
§ 143. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingu sobivuse hindamine
(1) Kindlustusandja peab enne investeerimisriskiga elukindlustuslepingu sõlmimist hindama lepingu xx xxxxx alusvara sobivust kindlustusvõtjale.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]
(2) Investeerimisriskiga elukindlustusleping on leping, mille alusvaraga seotud investeerimisriski kannab vastavalt kindlustuslepingule kindlustusvõtja ning mille alusvara soetamiseks tasutud kindlustusmaksete nominaalväärtuse säilimine ei ole garanteeritud.
(3) Kindlustusandja peab investeerimisriskiga elukindlustuslepingu xx xxxxx alusvara sobivuse
hindamisel tegema kindlaks:
1) kindlustusvõtja kindlustushuvi, investeerimiseesmärgid ja tema eelistused riskitaluvuse ning investeeringu soovitava kestuse kohta;
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]
2) kindlustusvõtja investeerimisalaste teadmiste ja kogemuste olemasolu, et selgitada välja, kas kindlustusvõtja mõistab investeerimisriskiga elukindlustuslepingu sõlmimisega kaasnevat investeerimisriski.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]
(4) Kindlustusandja hoiatab kindlustusvõtjat investeerimisriskiga elukindlustuslepingu või selle alusvara sobimatuse eest, kui saadud andmete alusel on põhjust arvata, et investeerimisriskiga elukindlustusleping või selle alusvara ei ole kindlustusvõtja jaoks sobiv.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]
(5) Kindlustusandja ei või soodustada investeerimisriskiga elukindlustuslepingu xx xxxxx alusvara sobivuse hindamiseks vajaliku teabe esitamata jätmist.
(6) Kindlustusvõtja poolt ebapiisava teabe esitamise või teabe esitamata jätmise korral hoiatab kindlustusandja kindlustusvõtjat, et investeerimisriskiga elukindlustuslepingu või selle alusvara sobivust ei ole võimalik hinnata ning tema huvid võivad olla seetõttu vähem kaitstud.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]
(7) Kindlustusandjal on õigus investeerimisriskiga elukindlustuslepingu xx xxxxx alusvara sobivuse hindamisel tugineda oma kindlustusvõtja esitatavale teabele, välja arvatud juhul, kui kindlustusandja teadis või pidi teadma, et xxxxxx teave on aegunud, ebatäpne või mittetäielik.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]
(8) Kindlustusandja ei pea hindama investeerimisriskiga elukindlustuslepingu xx xxxxx alusvara sobivust kindlustusvõtjale, kui kindlustusvõtja on ise pöördunud kindlustusandja xxxxx sooviga sõlmida selline leping ja kindlustusandja on kindlustusvõtjat hoiatanud, et sellisel juhul ei nõuta investeerimisriskiga elukindlustuslepingu ega selle alusvara sobivuse hindamist ning kindlustusvõtja huvid võivad olla seetõttu vähem kaitstud. Kindlustusandja on kohustatud hindama investeerimisriskiga elukindlustuslepingu xx xxxxx alusvara sobivust kindlustusvõtjale, kui kindlustusvõtja on selleks soovi avaldanud.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]
(9) Kindlustusandja ei pea hindama investeerimisriskiga elukindlustuslepingu xx xxxxx alusvara sobivust kindlustusvõtjale, kui tegemist on kogumispensionide seaduses nimetatud täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguga, mille on kindlustusvõtjale valinud ning mille alusel tasub kindlustusvõtja eest kindlustusmakseid tema tööandja.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]
§ 15. Haldusmenetlus
Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest ja Finantsinspektsiooni seadusest tulenevaid erisusi.
2. peatükk
KINDLUSTUSANDJANA TEGUTSEMISE ÕIGUS
1. jagu Tegevusluba
§ 16. Tegevusluba
(1) Kindlustustegevusega tegelemiseks peab äriühingul olema xxxxxx tegevusluba (edaspidi tegevusluba).
(2) Eestis asutatud äriühingule annab tegevusloa Finantsinspektsioon. Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud kindlustusandja asukoht ja peamine tegevuskoht peab olema Eestis.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]
(3) Tegevusluba on tähtajatu.
(4) Tegevusluba ei ole üleantav xx xxxxx kasutamine teise isiku poolt on keelatud.
§ 17. Tegevusloa ulatus
(1) Tegevusluba antakse kas ühe või mitme kindlustustegevuse liigi või tegevusloa taotleja soovil kindlustustegevuse alaliigiga tegelemiseks.
(2) Kindlustusandja võib tegeleda üksnes nende kindlustustegevuse liikide või alaliikidega, mille kohta talle on antud tegevusluba.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule võib kahjukindlustusega tegelev kindlustusandja tegeleda kindlustustegevuse liikide või alaliikidega täiendava tegevusloata, kui tema poolt täiendavalt kindlustatav risk on seotud tegevusloal märgitud kindlustustegevuse liigi
või alaliigi alusel kindlustatud objekti või isikuga ning nimetatud risk ja objekt või isik on kindlustatud sama kindlustuslepingu alusel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata krediidikindlustuse, garantiikindlustuse ja õigusabikulude kindlustuse suhtes, välja arvatud juhul, kui õigusabikulude kindlustus on abistamisteenuste kindlustuse, laevade kindlustuse või veesõiduki valdaja vastutuskindlustuse täiendavaks kindlustusliigiks.
(5) Kindlustusandja ei või üheaegselt tegeleda elu- ja kahjukindlustusega, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul.
(6) Elukindlustusega tegelev kindlustusandja võib tegeleda üheaegselt elukindlustuse ja käesoleva seaduse § 12 punktides 1 ja 2 nimetatud kahjukindlustuse liikidega.
[RT I 2007, 68, 421 - jõust. 01.01.2008]
(7) Kindlustusandja võib üheaegselt tegeleda kas elukindlustuse ja elukindlustuse edasikindlustusega või kahjukindlustuse ja kahjukindlustuse edasikindlustusega.
(8) Edasikindlustusandja võib tegeleda kahjukindlustuse edasikindlustuse ja elukindlustuse edasikindlustusega.
[RT I 2007, 68, 421 - jõust. 01.01.2008]
§ 18. Tegevusloa taotlemine
(1) Tegevusloa taotlemisel tuleb esitada äriühingu asutamislepingusse või tegutseva äriühingu puhul äriregistri registrikaardile kantud juhatuse liikmete kirjalik avaldus ning järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas jaos taotlus):
1) põhikirja ärakiri, tegutseva äriühingu puhul ka üldkoosoleku otsus põhikirja muutmise kohta ning põhikirja muudetud tekst;
2) äriühingu asutamise puhul asutamislepingu või -otsuse notariaalselt kinnitatud ärakiri ja krediidiasutuse teatis aktsiakapitali sissemaksmise kohta;
3) tegutseva äriühingu puhul omavahendite suurust tõendavad dokumendid koos vandeaudiitori aruandega;
[RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010]
4) taotleja algbilanss ning ülevaade tuludest ja kuludest või olemasolu korral taotleja hiliseim bilanss ja kasumiaruanne ning viimase kolme majandusaasta aruanded;
5) käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud nõuetele xxxxxx tegevuskava;
6) kindlustuslepingute tüüptingimused juhul, kui kavandatav kindlustustegevus näeb ette pensionilepingute sõlmimist või tegevusluba taotletakse tegelemiseks kohustusliku kindlustusega;
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]
7) andmed taotleja juhatuse ja nõukogu liikmete kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, elukohta, hariduse kirjeldust, töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhatuse liikmete puhul nende vastutusvaldkonna kirjeldust, ja nende isikute usaldusväärsust ning käesoleva seaduse nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid, mida taotleja peab oluliseks esitada;
8) andmed taotleja audiitori, vastutava aktuaari ja sisekontrolli teostava isiku kohta, mis sisaldavad neist igaühe nime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega või registrikoodi;
9) taotleja aktsionäride nimekiri, milles on toodud neist igaühe nimi, registrikood või isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning andmed iga aktsionäri sissemakse suuruse, omandatavate või talle kuuluvate aktsiate ja häälte arvu kohta;
10) taotlejas olulist osalust omavate isikute kohta käesoleva seaduse § 61 lõikes 3 nimetatud andmed;
11) andmed äriühingute kohta, milles taotleja või tema juhatuse või nõukogu liikme osalus on suurem kui 20 protsenti, kusjuures nimetatud andmed peavad sisaldama äriühingu aktsia- või osakapitali suurust, tegevusalade loetelu ning taotleja ja tema juhatuse või nõukogu liikme osaluse suurust;
12) taotleja plaanitav organisatsiooniline struktuur;
13) kindlustusandja sise-eeskirjad vastavalt käesoleva seaduse §-le 477 või nende projekt; [RT I, 23.12.2013, 4 - jõust. 01.01.2014]
14) kui taotlus esitatakse tegelemiseks kohustusliku liikluskindlustusega, siis liikluskindlustuse seaduse §-s 10 nimetatud liikluskindlustuse fondi kinnitus taotleja fondi liikmeks saamise kohta ning taotleja liikluskindlustuse seaduse § 51 lõike 1 alusel igasse lepinguriiki määratava piiriüleste nõuete lahendaja nimi ja aadress;
[RT I, 11.04.2014, 1 - jõust. 01.10.2014]
15) dokument, millega taotleja võtab kohustuse tasuda Tagatisfondi seaduses ettenähtud pensionilepingute osafondi ühekordse osamakse, kui taotleja kavandatav kindlustustegevus näeb ette pensionilepingute sõlmimist.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 7 ja 8 nimetatud füüsiliste isikute kohta esitatud andmete ja dokumentide õigsust kinnitavad isikud oma allkirjaga.
(3) Kui tegevusloa taotluse menetlemise ajal tehakse muudatusi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetes ja dokumentides, esitab taotleja viivitamata Finantsinspektsioonile vastavad andmed ja dokumendid uuendatud xxxxx.
§ 19. Täiendava tegevusloa taotlus
(1) Kindlustustegevuse liigi või alaliigiga tegelemiseks, milleks kindlustusandjal puudub tegevusluba, peab kindlustusandja taotlema täiendava tegevusloa.
(2) Täiendava tegevusloa taotlus koosneb kindlustusandja kirjalikust avaldusest ja käesoleva seaduse §-s 20, välja arvatud lõike 1 punktis 6, sätestatud nõuetele vastavast tegevuskavast kindlustustegevuse liikide ja alaliikide kohta, millega tegelemiseks täiendava tegevusloa taotlus esitatakse.
(3) Kui täiendava tegevusloa taotlus esitatakse tegelemiseks kohustusliku kindlustusega, tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule esitada ka kindlustuslepingute tüüptingimused.
(31) Kui kavandatav kindlustustegevus näeb ette pensionilepingute sõlmimist, tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule esitada ka pensionilepingute tüüptingimused ja käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punktis 15 nimetatud dokument.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]
(4) Täiendava tegevusloa taotluse menetlemise ajal toimunud muudatustest käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetes ja dokumentides tuleb taotlejal viivitamata teavitada Finantsinspektsiooni.
(5) Täiendava tegevusloa taotluse menetlemisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 21–23 sätestatut.
§ 20. Tegevuskava
(1) Tegevuskavas peavad sisalduma:
1) kavandatavate kindlustustegevuse liikide ja alaliikide loetelu;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud iga kindlustusliigi ja alaliigi kohta planeeritav edasikindlustuse maht ja edasikindlustuse põhimõtted;
3) omavahendite loetelu ja suurus;
4) käesoleva seaduse §-s 75 sätestatud kindlustustehniliste eraldiste ja käesoleva seaduse §-s 751 sätestatud finantskohustuste arvutuspõhimõtted ja -metoodika;
[RT I 2007, 4, 20 - jõust. 20.01.2007]
5) iga kindlustusliigi ja alaliigi kindlustustehniline äriplaan;
6) kindlustusandja esimese kolme tegevusaasta prognoositav bilanss ja kasumiaruanne;
7) kindlustusandja esimese kolme tegevusaasta prognoositav kindlustusmaksete, nõuete ja tegevuskulude maht ja edasikindlustuse osa nendes ning kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste suurus kavandatavate kindlustustegevuse liikide ja alaliikide lõikes.
[RT I 2007, 4, 20 - jõust. 20.01.2007]
(2) Kui taotlus esitatakse abistamisteenuste kindlustusega tegelemiseks, peab tegevuskava sisaldama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka abistamisteenuste osutamiseks vajalike ressursside kirjeldust.
(21) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele vastava tegevuskava esitab edasikindlustusandja, peab ta planeeritava edasikindlustuse xxxx xx edasikindlustuse põhimõtete asemel esitama iga edasikindlustuse liigi kohta planeeritava retrotsessiooni xxxx xx retrotsessiooni põhimõtted.
[RT I 2007, 68, 421 - jõust. 01.01.2008]
(3) Kõikidest muudatustest tegevuskavas tegevusloa taotlemise xxxx xx kolme aasta jooksul pärast tegevusloa andmist tuleb viivitamata kirjalikult teavitada Finantsinspektsiooni.
(4) Tegevusloa andmisele järgneval kolmel aastal esitab kindlustusandja Finantsinspektsioonile koos majandusaasta aruandega ka tegevuskava täitmise aruande.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]
(5) Kui kindlustusandja kavandatava kindlustustegevusega nähakse pärast annuiteedi tegevusloa saamist ette pensionilepingute sõlmimist, on kindlustusandja kohustatud Finantsinspektsioonile esitama vastava kindlustustehnilise äriplaani.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]
§ 21. Tegevusloa taotluse läbivaatamine
(1) Kui taotleja ei ole tegevusloa taotlemisel esitanud kõiki käesoleva seaduse §-s 18 nimetatud andmeid ja dokumente või need ei ole täielikud või nõuetekohaselt vormistatud, nõuab Finantsinspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist.
(2) Kui käesoleva seaduse §-s 18 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas tegevusloa taotlejal on kindlustustegevuseks piisavad võimalused ja kas ta vastab seaduse või selle alusel antud õigusaktidega kindlustusandjale sätestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid taotlejaga seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.
(3) Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon teostada päringuid riigi andmekogudest, teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiisi ja erakorralist audiitorkontrolli, saada taotleja juhatuse ja nõukogu liikmetelt, audiitorilt, siseaudiitorilt, nende esindajatelt ja vajaduse korral kolmandatelt isikutelt suulisi selgitusi esitatud dokumentide sisu ja tegevusloa andmise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.
(5) Kui taotleja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudusi ettenähtud tähtaja jooksul või ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid või dokumente, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata. Taotluse läbi vaatamata jätmise korral tagastab Finantsinspektsioon esitatud dokumendid.
(6) Finantsinspektsioon teeb tegevusloa taotluse menetlemisel koostööd vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui:
1) taotleja on lepinguriigis asutatud kindlustusandja, investeerimisühingu, investeerimisfondi, krediidiasutuse, fondivalitseja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku ema- või tütarettevõtja;
2) taotleja emaettevõtja tütarettevõtjaks on lepinguriigis asutatud kindlustusandja, investeerimisühing, investeerimisfond, krediidiasutus, fondivalitseja või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik;
3) taotleja ja lepinguriigis asutatud kindlustusandja, krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik on xxx xx sama isiku kontrollitavad äriühingud.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud koostöö raames konsulteerivad osapooled üksteisega, hinnates aktsionäride sobivust ning konsolideerimisgrupi teise üksuse xxxx mainet ja kogemust ning edastades üksteisele kõik vastavad andmed, mis on olulised tegevusloa andmisel.
§ 22. Tegevusloa andmise ja sellest keeldumise otsus
(1) Tegevusluba antakse, kui esitatud andmed ja dokumendid on nõuetekohased ning esitatu põhjal saab veenduda, et tegevusloa taotlejal on kindlustustegevuseks piisavad vahendid ja organisatsiooniline suutlikkus ning kindlustusvõtjate, kindlustatute ja soodustatud isikute huvid on piisavalt kaitstud.
(2) Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kolme kuu jooksul, arvates kõigi vajalike nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest ning nõuete täitmisest, kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel tegevusloa taotluse esitamisest.
(3) Finantsinspektsioon võib tegevusloa andmisel kehtestada taotlejale kohustuslikke kõrvaltingimusi, lähtudes käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud asjaoludest.
(4) Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta toimetab Finantsinspektsioon viivitamata taotlejale kätte.
(5) Äriseadustiku § 250 lõikes 4 ja § 271 lõikes 2 sätestatud tähtaegu arvestatakse alates tegevusloa andmise otsuse taotlejale kättetoimetamisest.
§ 23. Tegevusloa andmisest keeldumise alused
(1) Finantsinspektsioon võib keelduda tegevusloa andmisest, kui:
1) taotleja xx xxxxx käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides kindlustusandjale kehtestatud nõuetele;
2) taotlejal ei ole piisavalt vahendeid ja kogemusi, mis on vajalikud järjepidevaks tegutsemiseks kindlustusandjana;
3) taotleja juhatuse või nõukogu liige, audiitor, vastutav aktuaar või aktsionär xx xxxxx käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele;
4) taotleja xx xxxxx isiku vaheline märkimisväärne seos takistab taotleja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist või selle riigi, kus on asutatud isik, kellega taotlejal on märkimisväärne seos, õigusaktidest tulenevad nõuded või õigusaktide rakendamine takistaksid kindlustusandja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist;
5) käesoleva seaduse §-s 477 nimetatud kindlustusandja sise-eeskirjad ei ole kindlustusandja tegevuse reguleerimiseks piisavalt täpsed või üheselt mõistetavad;
[RT I, 23.12.2013, 4 - jõust. 01.01.2014]
6) taotlejat on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatu hindamisel arvestatakse muu hulgas:
1) taotleja tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse taset;
2) taotleja juhtimisega seotud isikute haridust, töökogemust, ärisidemeid, usaldusväärsust ja mainet