SINIMÄE PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2021–2025

SINIMÄE PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2021–2025

SISUKORD
1.	ÜLDANDMED KOOLI KOHTA ………………………………………………....		3
2.	KOOL KUI KOGUKONNAKESKUS ………………………………………….....		5
3.	EELMISE ARENGUKAVA TÄITMINE …………………………………………		6
4.	SISEHINDAMISE VÕTMEALAD ………………………………………………..		9
	4.1.	Eestvedamine ja juhtimine …………………………………………………..	9
	4.2.	Personalijuhtimine …………………………………………………………...	10
	4.3.	Ressursside juhtimine ………………………………………………………..	13
	4.4.	Õppe- ja kasvatusprotsess …………………………………………………...	14
	4.5.	Koostöö huvigruppidega …………………………………………………….	16
5.	ARENDUSTEGEVUSE PÕHISUUNAD JA -EESMÄRGID ………………….....		18
6.	ARENGUKAVA ÜLEVAATAMISE JA MUUTMISE KORD …………………..		19
7.	TEGEVUSKAVA ……………………………………………………………….....		20

1. ÜLDANDMED

1.1. Juht: Xxxxx Xxxxxx

1.2. Õppeasutuse kontaktandmed:

aadress: Xxxx 0, Xxxxxxx, Xxxxx-Xxxxxx, Xxx-Xxxxxxx, 00000 telefon: +372 397 4233; 5757 0040

e-post: xxxx@xxxxxxx.xxx.xx

veebileht xxx.xxxxxxx.xxx.xx

1.3. Pidaja, tema aadress: Narva-Jõesuu linnavalitsus, Narva-Jõesuu linn, Xxxx Xxxxx xx 00

1.4. Õpilaste arv 90

1.5. Personali arv 25

1.6. Pedagoogilise personali arv 21

Kooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.

Sinimäe Põhikool (edaspidi SPK) on põhihariduse omandamist võimaldav üldhariduskool, mis aitab xxxxx õpilase kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus ning valida oma huvide ja võimete kohast õpiteed.

2020/2021. õppeaastal õpib koolis 90 õpilast eesti ja keelekümbluse osakonna klassides. Kooli töötajaid on 25, nendest 21 õpetajat, direktor, juhiabi, huvijuht, infojuht-haridustehnoloog, sotsiaalpedagoog, logopeed, ringijuht ja kaks administraator-koristajat.

Tabel 1

Õpilaste arvud 2020/2021.õppeaastal kooliastmete ja õppekavade lõikes:

Klass	Eesti osakond	Keelekümbluse osakond	Lihtsustatud õppekava	Individuaalne õppekava
1.	3	6
2.	1	11		1
3.	2	3		2
I kooliaste kokku	6	20		3
4.	1	16
5.	-	3		1
6.	-	13
II kooliaste	1	32		1
7.	1	10		1
8.	1	6	1
9.	2	5
III kooliaste	4	21	1	1
KOKKU	11	73	1	5

SPK arengukava on dokument, mis määratleb kooli arengu eesmärgid, põhisuunad, tegevusvaldkonnad ja tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra.

SPK arengukava koostamise aluseks on Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 67, Sinimäe Põhikooli põhimäärus, Narva-Jõesuu linna arengukava aastateks 2020–2025.

SPK arengukava aastateks 2021–2025 on eelarve planeerimise vahendiks ning konkreetsetele investeerimisprojektidele raha taotlemiseks, et suunata kooli arengut pikaajalise üldise eesmärgi (visiooni) suunas.

SPK arengukava ettevalmistav töö toimus koostöös õpetajate, õpilasesinduse, kooli hoolekoguga ja ekspertidega väljastpoolt kooli. Arengukava koostamisel arvestati lapsevanemate, õpilaste ja õpetajate seas läbi viidud rahuloluküsitlusi, sisehindamise tulemusi ning hoolekogu ettepanekuid.

SPK arengukava aastateks 2020–2025 arutati xxxx xx kiideti heaks õppenõukogu koosolekul 8. jaanuaril 2021, õpilasesinduse poolt 7. jaanuaril 2021 ning hoolekogu koosolekul 11. jaanuaril 2021. Arengukava on koostatud kolmeks aastaks.

Kinnitatud kooli arengukava avalikustatakse kooli veebilehel.

2. KOOL KUI KOGUKONNAKESKUS

Sinimäe Põhikool on head põhiharidust ja eesti keele õpet pakkuv õppeasutus, kus eesti ja keelekümbluse osakonnas õpivad lapsed mitmekeelsetest peredest. Kool on tõestanud oma jätkusuutlikkust ja tugevaid traditsioone kogu tegutsemisaja vältel. Kooli õpetajaskonda kuuluvad motiveeritud, oma xxxx xxxxx tegevad õpetajad.

2020/2021. õppeaastal õpib koolis 90 õpilast. Õppetöö koolis toimub eesti xx xxxx keeles.

Sinimäe Põhikool on õpilaskeskne, erinevate valikuvõimalustega üldharidust võimaldav õppeasutus. Õpilastele viiakse läbi lisaks tavatundidele erinevaid õuesõppe tunde ja ekskursioone. Sageli on õpilaste ette kutsutud külalised, erinevate elualade esindajad.

Koolis toetatakse iga õpilase individuaalsust lähtuvalt tema võimetest. Andekamatel õpilastel on võimalus osaleda olümpiaadidel ja võistlustel. Õppe- ja kasvatustegevust toetavad mitmed huviringid ja pikapäevarühm. Kool võimaldab õpilastel aktiivselt osaleda õppe-, puhke- ja huvitegevuses, pakkudes väljundit nii õpihimulistele noortele kui ka leevendavaid lahendusi sotsiaalsetele probleemidele.

Kooli tegevust jälgib, toetab ja nõustab kooli hoolekogu. Kool teeb organisatsiooni arendamiseks koostööd lastevanemate ja kohaliku omavalitsusega ning teiste huvigruppidega.

3. EELMISE ARENGUKAVA TÄITMINE

3.1. Sinimäe Põhikooli arengukavas aastatel 2018–2020 planeeritud arengu eesmärgid kooli missiooni, visiooni ja põhisuundade elluviimiseks olid järgmised:

1) Koolis on rakendatud õpikäsitlus, mis tagab õppijate õpimotivatsiooni. Taotluseks on saavutada koolis keelekümbluse ja LAK-õppe laiaulatuslikumal rakendamisel õpikäsitluse muutus, mis põhineb väljundipõhise õppe põhimõtetel, et tagada kõigi õppijate õpitahe sõltumata nende võimekusest, ealistest iseärasustest, kodustest tingimustest, füsioloogilistest eeldustest ja tervislikust seisundist.

2) Koolis töötavad uuendusmeelsed ja pädevad õpetajad, xxxxx on suurepärased digioskused. Taotluseks on tagada koolis „Digialguse“ ja „Tuleviku õpetaja“ programmide läbimise toel digipädevad spetsialistid ja õpikeskkond, kus igapäevaselt kasutatakse tõhusalt innovaatilisi õppemeetodeid, sh info ja kommunikatsioonitehnoloogia potentsiaali ning avatud õpikeskkondi.

3) Koolis toimub läbimõeldud ja tulemuslik üldpädevuste ja tööalast konkurentsivõimet suurendavate valdkonnaoskuste kujundamine. Taotluseks on tagada koolis õpikeskkond, kus pööratakse süstemaatilist tähelepanu üldpädevuste kujundamisele ja tagasisidestamisele. Erilise tähelepanu all on järgmised võtmeoskused: ettevõtlikkus, digipädevused ja õpilaste sotsiaalsed võtmepädevused. Viimaseid tagatakse läbi teadus- ja tõenduspõhise kiusamisvastase programmi KiVa ning läbi tõenduspõhise ennetusliku õppeprogrammi „Samm-sammult“.

4) Koolis on välja töötatud tugisüsteem ja juhendmaterjal HEV e hariduslike erivajadustega õpilaste arengu toetamiseks ning koolis töötab HEV koordinaatorina eripedagoog-nõustaja.

5) Koolis on loodud tervisenõukogu, mille eesmärgiks on kogukonda kaasates edendada xxxxx xx noorukite tervislikku elulaadi ning kujundada turvalist sotsiaalset ja füüsilist heaolukeskkonda nii xxxxxx xxx ka kohalikus kogukonnas. Kool on liitunud Euroopa Tervist Edendavate Koolide Liikumise TEK võrgustikuga.

6) Kool on avatud kogukonnale, mis põhineb ühistele väärtustele ja üksteist toetavale koostööle. Eesmärgiks on tagada koolikultuur, mis tagab kõigi osapoolte rahulolu ja kaasatuse.

7) Kool on ettevõtlik ja avatud Eesti ja rahvusvahelistele koostööpartneritele. Eesmärgiks on luua nii Eesti-sisene kui rahvusvaheline koostöövõrgustik, mis loob nii õppijatele kui ka õpetajatele täiendavaid arenguvõimalusi. Tagame omalt poolt ettevõtlikkuse arendamise õppijates xx xxxxx ise eeskujuks, et Sinimäe Põhikoolil on oma koostööpartneritele jagada lisaväärtust. Rahvusvahelise koostöö arendamiseks pöörame erilist tähelepanu võõrkeelteoskusele.

3.2. Kooli arengukava täitmise kohta tagasiside saamiseks viidi 2020. aasta novembris läbi rahuloluküsitlus. Vastas 68 õpilast, 47 lapsevanemat ja 19 õpetajat.

Õpilaste poolt said positiivse hinnangu õpetajad, kes õpetavad xxxxx xx kellega on ka head suhted. Õpilastele meeldib koolis õppida. Ollakse rahul koolitoidu ja huvitegevuse valikutega. Xxxxx teeb vastus kiusamise kohta koolis, kuigi enamus vastab, et suhted koolikaaslastega on head või pigem head.

Xxxxx xxxxx on õpilaste poolt välja toodud, et koolis antakse liiga palju koduseid ülesandeid.

Tabel 2

Õpilaste hulgas läbi viidud rahuloluküsitlus

Küsimus	1-Ei		2-Pigem ei		3-Pigem jah		4-Jah
Mulle meeldib koolis õppida	2	3%	3	4%	32	47%	31	46%
Õpetajad õpetavad hästi	0	0%	2	3%	21	31%	45	66%
Suhted õpetajatega on head	0	0%	1	1%	22	33%	45	66%
Suhted teiste õpilastega on head	3	4%	6	9%	29	43%	30	44%
Kas sind koolis kiusatakse?	37	54%	14	21%	6	9%	11	16%
Kas huvitegevusi on piisavalt?	4	6%	7	10%	26	38%	31	46%
Kas oled rahul koolitoiduga?	5	8%	6	9%	20	29%	37	54%

Vanemate poolt on kõik küsitletud valdkonnad saanud valdavalt positiivse hinnangu. Ettepanekud on huviringide valikute suurendamiseks, sportimisvõimaluste mitmekesistamiseks ja keeleõppe laagrite korraldamiseks.

Tabel 3

Vanemate hulgas läbi viidud rahuloluküsitlus

Küsimus	1-Ei		2-Pigem ei		3-Pigem jah		4-Jah
Kas Teie lapsele meeldib xxxxxx xxxx?	1	2%	4	9%	9	19%	33	70%
Kas Teie lapsel on koolis turvaline õppida?	0	0%	2	4%	11	24%	34	72%
Kas koolil on hea koostöö lapsevanematega?	1	2%	2	4%	16	34%	28	60%
Kas olete rahul õpetamise tasemega?	0	0%	6	12%	11	24%	30	64%
Kas olete rahul huvitegevuse valikutega koolis?	3	6%	5	11%	15	32%	24	51%
Kas olete rahul toitlustamisega koolis?	1	2%	4	9%	13	27%	29	62%

Õpetajate poolt antud hinnangud koolikeskkonnale on valdavalt positiivsed. Ettepanekuteks on huviringide valikute suurendamine, muusikaõpetuses õppevahendite mitmekesistamine, info liikumise parandamine.

Tabel 4

Õpetajate hulgas läbi viidud rahuloluküsitlus

Küsimus	1-Ei		2-Pigem ei		3-Pigem jah		4-Jah
Õpikeskkond on õpilase arengut toetav	0	0%	1	5%	10	53%	8	42%
Koolis arvestatakse õpilaste isikupära, võimeid ja huvisid	0	0%	1	5%	12	63%	6	32%
Õpilaste omavahelised suhted on head	0	0%	0	0%	17	89%	2	11%
Suhted kolleegidega on meeldivad ja toetavad	0	0%	0	0%	5	26%	14	74%
Xxxx xxxxx info liikumise korraldusega xxx xxxxxx	0	0%	2	11%	13	68%	4	21%
Koostöö lastevanematega on heal tasemel	0	0%	1	5%	14	74%	3	16%
Õpilastel on piisavalt võimalusi huvitegevuseks	0	0%	2	11%	6	31%	10	56%
Õpilastele pakutav koolitoit on hea	2	11%	3	16%	9	41%	5	26%

3.3. Kooli eelmise arengukava täitmist on analüüsitud kooli sisehindamise aruandes sisehindamise võtmealade lõikes, esile on toodud kooli tugevused ja parendamist vajavad valdkonnad. Sisehindamise aruanne on olnud aluseks käesoleva arengukava koostamisel.

4. SISEHINDAMISE VÕTMEALAD

4.1. Eestvedamine ja juhtimine

Kooli juhib direktor koostöös õppenõukogu ja hoolekoguga. 2019. aasta suvel alustas xxxxxx xxxx uus direktor, algatades erinevate probleemide lahendamise. Kollektiiv oli lõhestunud, sisetülides, puudus koostöö. Varasem juhtimine oli olnud vertikaalne, õpetajaid ei kaasatud. Puudus ühine eesmärk, õpetajatöö oli mõtestatud nõrgalt, info liikumine oli kaootiline või valitud gruppides. Dokumentatsioon oli aegunud või puudulik, mitmed registrid korrastamata. Täitmata olid mitmed ametikohad, tugispetsialiste ei olnud või nad olid lahkunud.

Kollektiivi informeerimiseks ja probleemide lahendamiseks ning otsuste vastuvõtmiseks hakati regulaarselt korraldama töötajate koosolekuid, iganädalast õpetajate kolleegiumi ja vastavalt vajadusele vestlusi töötajatega ja lapsevanematega. Suhtlemiseks on kasutusel ametialane e- post ja eKool.

Tähelepanu osaks sai positiivse õhustiku loomine, intriigide peatamine, ühiste eesmärkide ja väärtuste loomine, õpetajate töö eesmärgistamine, väärtuste teadlik kujundamine, õpetajaskonna kaasamine juhtimisse, õpetajatele vastutusvaldkondade andmine, arenguvisioonide koos kujundamine.

Kahetasandiline juhtimisstruktuur (kõik alluvad direktorile) asendati struktureeritud ja valdkonnapõhise juhtimisstruktuuriga, määrati valdkondade eest vastutajad, ülesannete xxxxxx jaotus juhtkonnas ja õpetajate vahel ning käsuliinid.

Koolisisese infovahetuse parandamiseks loodi ühine infoväli (konkreetsed infokanalid, juhtkonna pädevuste jaotus, teavitusprotseduurid, nädalainfoleht, infominutid, juhtkonna teated jms) ja pilveteenuste kasutuselevõtt info jagamisel ning kogumisel.

Kolleegide töö tasustamise osas tehti kokkulepped kogu kollektiiviga, eelkõige lisatasude maksmise põhimõtete ja korra osas. Kasutatakse mitterahalist tunnustamist, igaühe panuse igakülgset väärtustamist ja algatuste toetamist. Oluliseks peetakse koostööle suunamist, koostöö soodustamist, juhtkonna osalemist protsessides ja ühistes tegevustes.

Kooli dokumentatsiooni kaasajastamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele on planeeritud vajalikud tegevused. Loomisel või parandamisel on kogu kooli dokumentatsioon, korrastatakse andmed registrites, maandatakse turvariske andmete elementaarseks kaitseks, on kehtestatud kontroll videosalvestiste haldamiseks.

Regulaarselt käib koos kooli hoolekogu, kus arutatakse erinevaid kooliga seotud küsimusi eelarvest, õppetööst, õppekavast, kooli dokumentidest, tugivõrgustiku tööst ning jagatakse infot.

Tugevused:

• Koolis on kaasaegne ja hubane õpikeskkond.

• Läbi on viidud rahuloluküsitlused õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele.

• Koolis viiakse regulaarselt läbi sisehindamist.

• Kooli tegevusvaldkonnad on üldtööplaanis välja toodud ja kirjeldatud ning need vastavad arengukava põhisuundadele.

• Pedagoogilised ametikohad on täidetud, kollektiiv on kujunemas meeskonnaks.

• Koolis on selged xxxxx xx ülesannete jaotused, käsuliinid, infokanalid ja -protseduurid.

• Töötajate ja juhtkonna vahel toimub tihe suhtlemine.

• Kollektiiv on motiveeritud õppimiseks ja arenemiseks, meie- tunde kujunemiseks.

• Vananenud või puuduv dokumentatsioon on kaasajastamisel või loodud.

• Kaasatakse koostööpartnereid, kooli maine on paranemas.

Parendusvaldkonnad:

• Luua oma kooli nägu lähtudes loodushariduse valdkonnast ja keeleõppest.

• Tugevdada oma kooli tunnet, suurendada koostööd õpetajate vahel.

• Viia kaasaegne õpi- ja koolikäsitlus kõigi õpetajate teadvusesse ja praktikasse.

• Toetada mitte-eesti emakeelega õpetajate eesti keele oskuse arendamist vastavalt kvalifikatsiooni nõuetes sätestatule tasemele B2 või C1.

• Tagada õpetaja kvalifikatsiooninõuetelele vastavus.

• Täiustada kooli sisehindamissüsteemi, viia regulaarselt läbi sisehindamist.

• Järjepidevalt kaasajastada kõiki kooli dokumente vastavalt kehtivatele õigusaktidele, parandada nende kvaliteeti.

• Valmistada xxxx xx xxxxx xxx paberivabale dokumendihaldusele ja asjaajamisele.

• Vastavalt vajadusele ja võimalustele kaasajastada õpikeskkonda.

• Planeerida kooli kõigi valdkondade arengut süsteemselt.

4.2. Personalijuhtimine

Kooli personali koosneb 25 töötajast, kellest osa töötab osakoormusega. Koolis töötab 21 õpetajat, neist 15 naisõpetajat (71,4%) ja 6 meesõpetajat (28,6%). Osa õpetajatest töötab osalise koormusega. Õpiraskustega õpilaste toetamiseks töötavad koolis osalise koormusega sotsiaalpedagoog ja logopeed.

Täiskoormusega töötavad direktor, juhiabi, infojuht-haridustehnoloog, tegevusjuhendaja, ringijuht ja kaks administraator-koristajat.

Xxx-Virumaal nagu ka terves riigis on väga keeruline xxxxx kooli töötajaid. Arengukava koostamise ajal on täitmata õppe- ja arendusjuhi 1,0 kohta, sotsiaalpedagoogi 0,3 kohta, logopeedi 0,3 kohta, tegevusjuhendaja 0,5 kohta, ringijuhi 0,45 kohta. Sellest hoolimata on kooli töö toimunud oluliste tõrgeteta tänu pühendunud personalile, kellel on tulnud osaliselt täita ka puuduvate töötajate ülesandeid.

2020/2021. õppeaastal on koolis vastavalt tarifikatsioonile 15,5 õpetajate ametikohta, õpetajaid 21, kellest osa töötab osalise koormusega.

Vajadus 2021/2022. õppeaastaks on 17 õpetaja ametikohta.

Probleemiks on mõne õpetaja kvalifikatsioonile mittevastavus ja eesti keele C1 taseme puudumine.

Õpetajate vanuseline jaotus on suhteliselt ühtlane, pigem noorepoolne. Suurim õpetajate arv on vanuses 30–39, mis on kooli arenguperspektiive silmas pidades positiivne.

Tabel 5

Õpetajate jaotus vanuseastmete lõikes 2020/2021. õppeaastal:

Vanus	M	%	N	%
20-29	1	4,8	1	4,8
30-39	1	4,8	5	23,8
40-49	2	9,5	2	9,5
50-59	1	4,8	3	14,3
60-…	1	4,8	4	19,0

2019. aasta suvel, kui alustas tööd uus direktor, oli kollektiiv sisetülides, osa ametikohti kollektiivis oli täitmata. Paljud töötasid mitmekordse koormusega. Tulemused olid puudulikud ja süsteemitud. Töötajate valimisel puudus xxxxxx strateegia.

Alates 2019. aasta suvest on olnud prioriteediks vabade töökohtade täitmine ja koormuste normaliseerimine, mõned töötajad on paigutatud ümber nende kompetentsile, oskustele ja võimetele vastavale töökohtale. Uusi töötajaid on valitud lähtuvalt kooli eesmärkidest ja organisatsiooni kultuurist, selle kujundamist toetavalt, arvestades kandidaatide varasemat töökogemust xx xxxxxx, samuti põhimõtet, et meeskond hakkab kujundama kooli mainet nii võimalike tulevaste õppijate ja lapsevanemate kui ka töötajate seas. Tööle on võetud juhiabi ja huvijuht, sotsiaalpedagoogiks on suunatud õppima sobilik kandidaat oma koolist.

Töötajate koolitamisel ja arendamisel lähtutakse kooli eesmärkidest ja muutuva õppekava nõuetest. Õpetajad osalevad ainealastel ja pedagoogilistel koolitustel, vajadusel täiendavad eesti keele oskust. Olulisel kohal on hariduslike erivajaduste ning käitumisprobleemidega õpilaste õpetamise ja toetamisega seotud teemad.

Täiendkoolituseks väljaspool kooli kindlustatakse õpetajatele asendused ja vastavalt võimalustele makstakse kinni kulud.

Koolivaheaegadel toimuvad koolisisesed koolitused. Ühised väljasõidud toimuvad õpetajate päeval, jõulude ajal ning kevadel pärast õppetööd. Sellised üritused liidavad kollektiivi, aitavad kujundada ühiseid väärtusi xx xxxx- tunnet.

Koolitusstrateegiat rakendatakse lähtuvalt kooli arenguvajadustest ja põhimõttest, et koolitusega tuleb saavutada praktikas väljenduv mõju. Selleks korraldatakse eelkõige ühiskoolitusi või töötajate gruppide koolitusi, lisaks vajadusel individuaalsest arenguvajadusest või ainespetsiifikast lähtuvaid üksikõpetajate koolitusi. Käesolevaks ajaks on läbitud meeskondlikud suuremahulised koolitused: „DigiKiirendi“ 2020. a kevadel, „Keelekümbluse ABC“ 2020. a sügisel, lisaks mitmed kolleegilt kolleegile kogemusvahetused. Vene emakeelega töötajate jaoks on korraldamisel eesti keele treeningprogrammid.

Õpetajate töökeskkond on kaasaegne, õpetajate kasutuses on 18 arvutit, enamikus klassides on projektorid, 10 klassis interaktiivne tahvel. On läbi viidud IT-vahendite ja interaktiivse tahvli kasutamise koolitusi. Töötajatele arenguvõimaluste kindlustamine on oluline motivatsioonitegur.

Tulemuslikkust hinnatakse sisekontrolli käigus õpitulemuste ja õpetajate enesehindamise põhjal. Silmapaistvate töötulemuste eest ja töötasufondi vaba jäägi olemasolu korral on töötajatele makstud lisatasusid, keelekümblusõpetajad saavad täiendavat keelekümblusklassides õpetamise lisatasu HTM-ilt. Õpetajaid tunnustatakse vastavalt kokkulepetele nii rahaliselt kui mitterahaliselt. Mitterahaliselt tunnustatakse õpetajaid nii kooli- siseselt kui ka maakondlikult õpetajate päeval, vabariigi aastapäeval tunnustatakse parimaid õppijaid nii õpilaste kui ka õpetajate seas.

Tugevused:

• Pikaajalise töökogemusega õpetajad, tugispetsialistide olemasolu.

• Õpetajate vanuseline jaotus on kooli arengut silmas pidades positiivne.

• Koolis moodustavad erineva tausta, kogemuse, vanuse, soo, rahvuse ja päritoluga töötajad kokkuhoidva kollektiivi.

• Väike kool, väikesed klassid, keelekümblus ja pikapäevarühm tagavad õpetajate individuaalse lähenemise õpilastele.

• Head töötingimused, võimalik kasutada töö tegemiseks kaasaegseid vahendeid.

• Üksteise tegevusest huvitatud innovaatiliste õpetajate grupid, kes on eeskujuks teistele.

• Hea ja tervisliku lõunasöögi võimalus koolisööklas.

• Toimuvad sisekoolitused ja ühisüritused.

• Koolipidaja poolt on kindlustatud õpetajatele soodne elamispind.

Parendustegevused:

• Kuulutada välja konkurss õppejuhi ja eripedagoogi ametikohtadele kandidaatide leidmiseks.

• Taotleda kooli juurde üks õpetaja (täiendav õpetaja 2. klassis HTM-i keeleõppe tugiprojekti raames) ja 0,5 HEV õpetaja ametikohta.

• Suunata ja tõhustada tugispetsialistide, aineõpetajate ja klassijuhatajate koostööd hariduslike erivajaduste ja käitumishäiretega õpilaste probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks.

• Toetada keelebarjääriga töötajate eesti keele omandamist, et saavutada hea kontakt kõigi töötajate vahel.

• Tagada töötajate kvalifikatsiooni tõstmine, vajadusel mentorite rakendamine, sisse viia õpetajate professionaalne hindamine ja toetamine.

• Korraldada õpetajatele koolitusi ja praktilist tuge kaasaegse, õppijakeskse õpikäsitluse ja aktiivõppe ning keelekümbluse paremaks rakendamiseks.

• Suurendada ühtekuuluvust, korraldades rohkem ühistegevusi, eriti väljaspool kooli, kujundada ühised väärtusi, toetada üldise koostöö kujunemist.

• Parandada info liikumist koolis.

• Varustada ja vajadusel uuendada õpetajate töökohad ja õppeklassid vajaliku kaasaegse tehnikaga vastavalt kooli eelarve võimalustele.

4.3. Ressursside juhtimine

Ressursside juhtimine lähtub kooli eelarve võimalustest. Oluline on kõigi kooli töötajate ja õpilaste säästlik suhtumine kooli varasse. Kooli mööblit ja õppevahendeid uuendatakse lähtuvalt vajadustest ja võimalustest.

Koolis on 14 klassiruumi, nende hulgas tehnoloogiaõpetuse ja kodunduse õppeklassid, tugiõppeklass, füüsika-keemia ja muusika ainekabinetid, mis on varustatud vajaliku sisustusega. Sellele vaatamata vaevab kooli ruumipuudus. Süsteemselt on puudus kahest- kolmest piisava suurusega klassiruumist (sh algklasside puhul), vajalikud oleksid eraldi pikapäevarühma ja õpilasesinduse ning ringide tegevusruumid.

Õpetajad kasutuses on 18 xxxx- xx/või sülearvutit, enamikes klassides on projektorid, 10 klassis interaktiivne tahvel. Õpilaste kasutuses on 16 arvutit. Ostetud on vahetunnitegevuste vahendeid, mis vajavad jätkuvat täiendamist. Kaardistatud on käibest välja jäänud õppe- jm vahendid, millest osa on taaskasutusse võetud ja osa vajab kasutuskõlblikkuse taastamiseks pisiparandusi.

Kool on varustatud esmavajaliku õppekirjanduse ja töövihikutega, soetatud on keelekümbluskoolile sobivat õppekirjandust, õpilaste lugemisoskuste ja õpihuvi tagamiseks ostetakse kooli regulaarselt õppekirjandust. Ostetud on vahetunnitegevuste vahendeid.

Alates 2019. aastast on kooli eelarvet olulisel määral vähendatud. Väheste eelarvevahendite toel on hoitud kool tavapärases töös. Investeeringute vajadus on suurenemas IKT vahendite (eeskätt xxxx- xx tahvelarvutite) uuendamiseks, projektorite ja helitehnika soetamiseks. Olemasolevate ja seisma jäänud vahendite kasutamiseks on läbi viidud koolitusi, tegeletakse õppevara arvele võtmise ja korrastamisega.

Koostöös kooli infojuht-haridustehnoloogiga on läbi viidud koolitusi õpetajatele ja personalile ning leitud kaasaegseid lahendusi arvutiga töötamise lihtsustamiseks. Koolis võeti kasutusele kõikidele töötajatele ja õpilastele kättesaadavad Microsoft’i pilveteenused. Eesmärgiks on õpilaste ja õpetajate digipädevuste arendamine ning digikultuuri õppeprotsessi integreerimine.

Eelarve planeerimisse on alates 2020. aasta eelarve koostamisest kaasatud kooli töötajad. Motivatsioonitasude maksmise võimalused on piiratud ja oluline on suurendada õpetajate töötasu, et tagada avatud tööturu tingimustes jätkusuutlik ja õpilaste huve arvestav personalipoliitika, sest kvalifikatsiooninõuetele vastavaid töötajaid tuleb motiveerida xxxxxx Xxx-Virumaale asuma. 2020.–2021. säästuaastate järel vajab kool suuremaid ressursse, et tagada kooli kõrgharidusega hästi kvalifitseeritud õpetajaid.

Vajalik on õpetajate mitmekülgne täienduskoolitus, milleks eelarves napib ressurssi. Õpetajad vajavad kutseoskuste parandamiseks töövarjutamisi ja -vahetust teiste koolidega, kogemusvahetusi. Õpilased vajavad enam informaalseid üritusi, sh õpilasvahetust, keelelaagreid, keeleõppeks väljasõite Xxx-Virumaalt. Omanäolise kooli väljaarendamiseks ja kooli konkurentsivõime tõstmiseks on oluline luua kooli juurde keskkonna- ja teadushariduse keskus, mis omakorda vajab laborivahendeid.

Inforessurssidest põhilised väliskommunikatsiooni kanalid on kooli veebileht, FB ning linnaleht. Sisekommunikatsioon on koondatud eKooli, klassijuhatajatele ja töötajatele

ametlikku e-postilisti, iganädalastesse infotundidesse ja infolehte, sagedasse suhtlemisse kõigi töötajatega. Rakendatud on selged info- ja käsuliinid. Kaks korda aastas toimub tagasiside ja eneseanalüüs.

Tugevused:

• Kooli kasutuses on kaasaegne õppehoone, spordisaal ja staadion, olemas on esmavajalik mööbel.

• Õppevahenditega varustatus on hea.

• Klassides on vajalikul hulgal arvuteid ja projektoreid.

• Kool kasutab e-päevikut (hetkel eKool) ja internetipõhiseid õpikeskkondasid.

• Vajalikke vahendeid taotletakse erinevatest allikatest.

• Kooli töötajatel on võimalus kasutada soodsaid ametikortereid.

Parendustegevused:

• Strateegilise plaani koostamine täiendavate ressursside taotlemiseks.

• Omanäolise kooli väljaarendamiseks ja kooli konkurentsivõime tagamiseks piirkonnas kooli juurde keskkonna- ja teadushariduskeskuse loomine xx xxxx- ning laborivahenditega varustamine, selleks rahastusallikate leidmine ja projektide abil täiendavate vahendite taotlemine.

• Koostöös koolipidajaga xxxxx võimalusi kooli ruumipuuduse leevendamiseks.

• Loodusainete ja robootika õppe- ja laborivahendite soetamine ja muusikaõpet toetavate instrumentide soetamine.

• Metoodikaklassi loomine õppevahendite ristkasutuse võimaldamiseks.

• Taaskasutuse sisseviimine, prügi sorteerimine.

• IKT vahendite jätkuv uuendamine ja kaasajastamine, eKooli asendamine Stuudiumiga.

• Vahetunnitegevusteks täiendavate vahendite soetamine.

• Laste- ja noortekirjanduse ning metoodilise kirjanduse täiendamine.

• Kooli pidajalt palgafondi ja täienduskoolitusvõimaluste suurendamise taotlemine.

• Mitmekülgsete õpilasürituste ja -laagrite läbiviimiseks projektide abil raha taotlemine.

4.4. Õppe- ja kasvatusprotsess

Õppe- ja kasvatustöö on kooli põhitegevus, mille ülesandeks on õpikeskkonna loomine, kus õpilased ja õpetajad loomingulises koostöös saavutavad ühiselt püstitatud eesmärke. Kooli õppe-kasvatusprotsessi üheks põhieesmärgiks on õpilastele konkurentsivõimelise hariduse võimaldamine.

Koolis on oluline õpilaste eesti keele oskuse taseme tõstmine ja kompetentsi arendamine reaalainetes ning IT valdkonnas. Tähelepanu all on õpilaste individuaalsusega arvestamine, õpilaste õpioskuste arendamine ja isiksuse kujundamine vastutustundlikuks kodanikuks.

Lisaks tavalistele klassitundidele käiakse õppekäikudel ja -ekskursioonidel, loodusmatkadel, muuseumitundides, kohtutakse erinevate elukutsete esindajatega.

Hariduslike erivajadustega õpilaste toetamiseks töötavad koolis logopeed, sotsiaalpedagoog ja tegevusjuhendaja. Õpiraskustega õpilaste toetamiseks on õpilastele koostatud individuaalsed või lihtsustatud õppekavad.

Haridusliku erivajadusega õpilaste väljaselgitamiseks xx xxxxx sobiva õppe võimaldamiseks teeb kool koostööd Rajaleidja koolivälise nõustamismeeskonnaga. Kord õppeaastas toimub iga õpilasega arenguvestlus, milles osalevad lapsevanemad. Vajadusel nõustab õpilasi ja nende vanemaid sotsiaalpedagoog. Kool vajab väikeklassi, mida pole avatud ressursipuuduse tõttu ja täiendavat eripedagoogi ning täiskohaga õppejuhti ja suurema ametikohaga sotsiaalpedagoogi.

Juurutamisel on õppe- ja kasvatusprotsessi tõhustavad programmid KiVa ja Liikuma Kutsuv Kool. Õpetajate digipädevust suurendas oluliselt 2020. aasta kevadine „DigiKiirendi“ koolitus. Kõigile õpetajatele toimus 2020. aasta sügistalvel keelekümblusmetoodika teadmisi värskendav koolitus ja sellele järgnev õppetöö eesmärgistamine lähtuvalt LAK-õppe põhimõtetest. HTM-i pilootprojekti „Professionaalne eesti keele õpetaja 1. klassis“ raames on alates 2020. aasta oktoobrist esimesel klassil kaks õpetajat, et arendada õpilaste eesti keele oskust senisest kiiremini.

Koolikultuuri aluseks on pidev kasvatustöö juhtkonna, sotsiaalpedagoogi ja õpetajate poolt ning kooli traditsioonide tugevdamine. Raskete käitumishäirete ja koolikiusamise juhtude lahendamisel ning ennetamisel kaasatakse spetsialiste ja omavalitsuste lastekaitsetöötajaid ning politseid. Toitlustamisel on olnud senisest rohkem nõudeid tervislikule menüüle.

Tugevused:

• Koolis töötavad asjatundlikud ja pädevad õpetajad, kes on läbinud vajalikud täienduskoolitused.

• 1. klassil on kaks õpetajat eesmärgiga toetada maksimaalselt varast eesti keele arengut.

• Algklasside, reaal- ja loodusainete õpetajad on alustanud robootika integreerimist õppeprotsessi ja läbinud selleks vajalikud koolitused.

• Õpilased osalevad õpilasvõistlustel ja olümpiaadidel.

• Lisaks tavalistele klassitundidele käiakse õppekäikudel ja -ekskursioonidel.

• Õpiraskustega õpilased õpivad individuaalse või lihtsustatud õppekava järgi.

• Xxxxxxxxxx xxxxx on pöördunud rohkem lastevanemaid, õpilased on saanud senisest paremat abi.

• Käitumishäiretega õpilastega tegeletakse tulemuslikult ja senisest enam.

Parendustegevused:

• Kooli õppekava kaasajastamine.

• Õpilaste õpimotivatsiooni parandamiseks innovaatiliste õppemeetodite laialdasem kasutamine, sealhulgas uurimuslik-, e-õpe, õuesõpe jmt.

• Arendada ja rakendada senisest tõhusamalt varast eesti keele õpet (I kooliaste) toetavaid meetmeid.

• Õpimotivatsiooni ja tugevate üldpädevuste, ainealaste teadmiste ning eesti keele arengu otseseks toetamiseks vajaliku tegevuspõhise õppekeskkonna loomiseks luua kooli juurde keskkonna- ja teadushariduse keskus.

• Andekate õpilaste süsteemsem toetamine.

• Õpiraskustega (sh vähesest eesti keele oskusest tingitud õpiraskusega) õpilaste süsteemsem toetamine.

• Kõigi õpilaste koolikohustuse täitmise tagamine koostöös vanematega.

• Kiusamisennetamisega süsteemsem tegelemine, et kõik õpilased tunneksid end koolis turvaliselt.

• Õpetajate erialaste ja keelekümblusmetoodiliste oskuste arendamine, töö ja tegevuse mõtestamine.

• Eesti osakonna arvuline suurendamine ja arendamine.

• Väikeklassi loomine, täiendavalt eripedagoogi leidmine.

• Täiskohaga õppejuhi ja suurema ametikohaga sotsiaalpedagoogi ametisse võtmine.

• Kooli kodukorra uuendamine, selle täitmise kontrollimine ning järgimise tagamine.

4.5. Koostöö huvigruppidega

Kehtiva arengukava perioodil (iseäranis selle teises pooles) on koostöö huvigruppidega olnud xxxx xx on puudunud süsteemne kommunikatsioon erinevate osapoolte vahel. Käesolevaks ajaks on olukord muutumas, kooli puudutavate teemade arutelusse on kaasatud lapsevanemad, hoolekogu, õpilasesindus ja kooli pidaja.

Koostöö lapsevanematega toimub igapäevaselt. Nende pidev informeerimine lapse õpitulemustest ja kooli kodukorra täitmisest toimub põhiliselt eKooli ja vajadusel klassijuhatajate kaudu. Lapsevanemate koosolekuid korraldatakse mõttekohvikutena. Koosolekutel küsitakse lapsevanemate arvamust kooli arengusuundade kohta, tagasiside on olnud positiivne ja koosolekul tehtud ettepanekuid võtab kooli juhtkond tõsiselt. Kool korraldab õhtuti ühisüritusi lapsevanematega, nt isadepäev. Vajadusel nõustavad lapsevanemaid klassijuhatajad ja sotsiaalpedagoog. Igal aastal toimuvad arenguvestlused õpilase ja tema vanemaga. Viimase aastaga on tõusnud usaldus kooli vastu.

Taas on loodud õpilasesindus, mille liikmetega arutatakse läbi olulisemad otsused, mis puudutavad õpikeskkonda, õppetöö korraldust ja kavandatavaid üritusi. Õpilasesinduse liige esindab õpilasi hoolekogus.

Hoolekogu koosolekud toimuvad vastavalt hoolekogu tööplaanile. Hoolekogusse on kaasatud inimesed, kes soovivad kooli toetada. Xxxxxxxxxxxxx, õpetajate ja õpilaste esindajad on kaasatud otsustamisse. Probleemiks hoolekogu tegevuses on ajuti olnud kohaliku opositsiooni- koalitsiooni vahelised pinged.

Kooli jaoks on oluline eelkooli tegevuste korraldamine kord nädalas koolipäeva sees, kuhu on oodatud ka teiste omavalitsuste lapsed. Toimuvad eelkooliealiste laste vanemate kokkusaamised, kus tutvustatakse kooli ja õpetajaid. Koos lasteaiaga on kutsutud kooli esinema erinevaid teatrikollektiive. Suuremat rõhku vajab koostöö arendamine kohaliku lasteaiaga ja ka teiste omavalitsuste lasteaedadega.

Kool on seadnud selged suhtlus- ja infokanalid, tagades nende xxxx xx distantsõppe sujuva toimimise. Kommunikatsioon on valdavalt ennetav, toimuvast eelinformeeriv. Uuendamisel on kooli veebileht, taaselustatud Facebooki kanalis pidev uudisvoog. Kooli veebilehel ja FB leheküljel on värske info kõigile kättesaadav. Ajakirjandusega on suhted head, kuid kooli tegemistest võiks ilmuda rohkem teavet. Kohalikus linnalehes ilmuvad kooli tegemisi kajastavad ajaleheartiklid.

Koolile oleks toeks kohaliku omavalitsuse poolt koos hariduskogukondadega kujundatud haridusstrateegia. Kohaliku omavalitsuse esindajad toetavad kooli püüdlusi keskkonna- teadushariduse valdkonnas keskkonnahariduskeskuse loomisel. Kooli koostööpartneriteks on ka teised kohalikud omavalitsused, sest lisaks Narva-Jõesuule on 30% õpilasi ka Sillamäelt ja 30% õpilasi Narvast.

Palju on panustatud suhetesse võrgustikega (õpetajate võrgustikud, Xxxxxx Xxxxx, keelekümblus jms) ja ametlike partneritega (Eesti Xxxx Xxxxxx, HARNO, HITSA, Noored Kooli SA, lastekaitse, noorsoopolitsei jt). Kooli koostööpartneriteks on veel kohalik Vaivara muuseum, politsei- ja päästeteenistus, Rajaleidja, TLÜ, kooli praktikapartner TÜ Narva kolledž, HTM, Kohila Gümnaasium, Illuka Kool, Sillamäe Gümnaasium, Jõhvi Gümnaasium, Keeni Põhikool, Tallinna Vanalinna Rotary klubi, Keelekümbluskeskus, Töötukassa, MTÜ Igale Lapsele Kodu, Ettevõtlik Kool, MTÜ Liikumislabor, SA Kiusamisvaba Kool.

Tugevused:

• Koostöö lastevanematega on tihe, toimuvad ühisüritused.

• Koostöö hoolekoguga on tulemuslik.

• Kool on saanud meediakajastust.

• Kool on koostöömeelne, kaasatud on palju koostööpartnereid.

• Kooli maine on oluliselt paranenud lapsevanemate ja koostööpartnerite seas.

Parendusvaldkonnad:

• Hoolekogu ja lapsevanemate aktiivsem kaasamine kooli arendustegevusse.

• Põhjalikum ennetustöö probleemsete õpilaste ja nende vanematega.

• Tihedam koostöö muukeelsete lapsevanematega, koolituste, töötubade, loengute, matkade, ühiste reiside korraldamine.

• Lapsevanematele „tagasi kooli“ võimaluste pakkumine, õpilastele erinevate elukutsete tutvustamine.

• Tihedam koostöö vilistlastega, läbi edulugude kooli positiivse maine kujundamine.

• Koostöös Kaitseliidu ja teiste partneritega sisukama õppe- ja kasvatustöö korraldamine.

• Tihedam koostöö teiste koolidega, ühistegevuste korraldamine eesti keele õppeks.

• Järjepidev kommunikatsioon erinevates kanalites, eelkõige ajakirjanduses.

• Tihedam suhtlus koolist väljaspoole, ühisüritused ja ühisosa leidmine kohaliku kogukonnaga.

5. ARENDUSTEGEVUSE PÕHISUUNAD JA -EESMÄRGID

5.1. Sinimäe Põhikooli visioon

Sinimäe Põhikool on kool, kus väärtustatakse inimsuhteid, erinevaid kultuure, eesti xxxxx xx emakeele oskust, loodus- ja humanitaarharidust.

5.2. Sinimäe Põhikooli missioon

Sinimäe Põhikooli missioon on õpihimulise, loova, ennastjuhtiva, ettevõtliku ja hooliva noore inimese kujundamine igaühe arengut toetavas ning turvalises õpikeskkonnas.

5.3 Näitajad, mida kool väärtustab õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamisel

• õpilaste, lapsevanemate ja õpetajate rahulolu kooliga;

• 9. klassi lõpetamise järel haridusteed jätkavate õpilaste arv;

• tasemetööde, lõpueksamite, olümpiaadide ning võistluste tulemused;

• kaasaegsete õppevahendite, IT võimaluste, õppekirjanduse ja õpitarkvara olemasolu;

• põhikoolist väljalangevuse puudumine, tugivõrgustiku tulemuslik toimimine;

• koostööpartnerite kaasamine;

• huvitegevuse mitmekesisus ja tulemuslikkus.

5.4. Strateegilised eesmärgid

5.4.1. Turvalise ja kaasaegse õpikeskkonna tagamine.

5.4.2. Õpilaste ja õpetajate eesti keele taseme tõstmine.

5.4.3. Õppetöö kvaliteedi parandamine.

5.4.4. Õpilaste sotsiaalsete pädevuste ja oskuste arendamine.

5.4.5. Infotehnoloogilise baasi täiustamine, IT ja küberturvalisuse koolituste läbiviimine õpilastele ja õpetajatele.

5.4.6. Õpilaste tugisüsteemi arendamine.

5.4.7. Õppe- ja huvitegevuses õpilaste loovuse arendamine.

5.4.8. Õpilaste ettevalmistamine elukestvaks õppeks ja isikliku karjääriplaani koostamiseks.

5.4.9. Õpetajate koostöö kooli õppekavade ja ainekavade uuendamisel.

5.4.10. Kooli personali motivatsiooni ja rahulolu suurendamine.

6. ARENGUKAVA ÜLEVAATAMISE JA MUUTMISE KORD

6.1. Sinimäe Põhikooli arengukava ja tegevuskava on koostatud kolmeks aastaks, selle täitmist analüüsitakse sisehindamise käigus ja vajadusel tehakse vastavad muudatusettepanekud.

6.2. Direktor hindab kehtiva arengukava muutmisvajadust pärast kalendriaasta lõppu uue kalendriaasta jaanuari-veebruarikuus, arvestab erinevate osapoolte ettepanekutega ning edastab linnavalitsusele teabe arengukava muutmisvajaduse kohta.

6.3. Arengukava parandus- ja muudatusettepanekuid võivad esitada kirjalikult kõik õppenõukogu ja hoolekogu liikmed, õpilasesindus, kooli töötajad ja lapsevanemad.

6.4. Parandus- ja muudatusettepanekud arutatakse läbi õppenõukogu, õpilasesinduse ja hoolekoguga.

6.5. Arengukava uuendamise korra täitmise eest vastutab kooli direktor.

7. TEGEVUSKAVA

7.1. Eestvedamine ja juhtimine

Eesmärk	Tegevused	Saavutatav tulemus	Tähtaeg	Rahastamise allikas
7.1.1. Kooli töö planeerimine ja juhtimine	1) Kooli arengukava täitmine	Arengukavas püstitatud eesmärgid on ellu viidud	2025	Kooli eelarve
	2) Üldtööplaani koostamine, selle jälgimine, ajakava täpsustamine ja täitmine	Kooli tegevus kulgeb tõrgeteta, on edukas	Pidev	Kooli eelarve
	3) Õppenõukogu töö planeerimine ja läbiviimine	Kooli õppetööd ja õpilasi puudutavad otsused on tehtud kollegiaalselt ja vastavuses seadusandlusega	Pidev	Kooli eelarve
	4) Valdkonnapõhiste töörühmade moodustamine ja töökoosolekute läbiviimine vastavalt vajadusele	Õppimise ja õpetamise planeerimist ja tegelikku toimimist puudutavad otsused on vastu võetud kollegiaalselt	Pidev	Kooli eelarve
	5) Üleminek paberivabale asjaajamisele	Asjaajamine koolis toimub valdavalt paberivabalt	2023	Kooli eelarve
7.1.2. Kooli sisehindamine	1) Kooli võtmetulemuste kohta andmete kogumine, süstematiseerimine, xxx- lüüsimine ja nendest tule- nevate parendustegevuste rakendamine ning kontroll	Kooli töö tulemuslikkus on jälgitav, toimib kõiki valdkondi hõlmav sisehindamise süsteem, enesehindamine ja sisekontroll	Pidev	Kooli eelarve
	2) Rahuloluküsitluste läbiviimine ja tulemuste analüüs, järelduste tegemine, tulemuste võrdlus õppeaastate lõikes	Arengukavas planeeritud arendustegevused on täidetud	Kord aastas	Kooli eelarve
	3) Tegevusele hinnangu andmine, mille kinnitab õppenõukogu koosolek	Tagasiside õppetöö tulemus- likkusest ja muudest tege- vustest on fikseeritud igal aastal sisehindamise läbiviimise aktis	Kord aastas	Kooli eelarve
7.1.3. Info liikumise süsteemi täiustamine	1) eKooli abil õpilaste ja nende vanemate teavitamine õpitulemustest, kooli- kohustuse täitmisest	Õpilased ja nende vanemad on teavitatud õppetööst	Pidev	Kooli eelarve
	2) kooli veebilehe uuendamine ja täiendamine	Kooli veebilehel on kooli- korralduslik info, kehtivad koolidokumendid, päevakava, ürituste kalender ja jooksev info ning vajalikud lingid	Pidev	Kooli eelarve

7.2. Personalijuhtimine

Eesmärk	Tegevused	Saavutatav tulemus	Tähtaeg	Rahastamise allikas
7.2.1. Töötajate täienduskoolitus	1) Koolituste planeerimine ja tellimine vastavalt vajadusele, sisekoolituste korraldamine	Kõik õpetajad on osalenud erialastel, metoodilistel, pedagoogilistel, psühholoogia-	Pidev	Kooli eelarve, projektid

		või õppekavaalastel täienduskoolitustel; paranenud on kooli töötajate eesti keele oskus
	2) töötajate suunamine täienduskoolitustele	Kõik personali liikmed on osalenud täienduskoolitustel	Pidev	Kooli eelarve, projektid
	3) õpetajakutse taotlemine pedagoogide poolt, kellel see puudub	Õpetajad, kellel puudub õpetajakutse, on selle taotlenud	2023	Kooli eelarve, projektid
7.2.2. Õpetajate IT- xxxxx koolitus	1) IT- xxxxx xx sellega seotud metoodikate koolituse korraldamine, mis tutvustab uusi õpetamiseks vajalikke võimalusi	Vähemalt kord õppeaastas on läbi viidud IT- xxxxx koolitus, omandatud oskused on rakendatud õppetöös	Pidev	Kooli eelarve, projektid
	2) Õppetöö mitmekesistamiseks vajalike arvutiprogrammide kasutamise ja õppematerjalide koostamise oskuse omandamine	Õpetajad on haridustehnoloogi abil omandanud harjumuse IT- alaseks enesetäiendamiseks ja õppetöö mitmekesistamiseks	Pidev	Kooli eelarve, projektid
7.2.3. Õpetajate LAK-õppe kompetentside arendamine	1) LAK-õppe (keelekümbluse) arendamise koordineerimine	Koolil on keelekümbluskoordinaator	2023	Kooli eelarve
	2) Õpetajate LAK-õppe kompetentside kujundamine	Aineõpetajad oskavad ette valmistada ja viia läbi õppetööd ning luua õppevara selliselt, et see toetab mitte-eesti emakeelega laste eesti keele arengut	Pidev	Kooli eelarve, projektid
	3) Uute õpetajate toetamine LAK-õppe kompetentside omandamisel	Uued õpetajad saavad LAK- õppe metoodika rakendamisel süstemaatilist tuge	Pidev	Kooli eelarve
	4) LAK- õpetajate kutsemeisterlikkuse kujunemise toetamine	LAK- õppe metoodikas kogenud õpetajad täiendavad pidevalt oma oskuseid ja jagavad oma kogemusi kolleegidega	Pidev	Kooli eelarve, projektid
7.2.4. Sisekoolituste läbiviimine	1) Käitumine ohuolukorras, evakuatsioon, esmaabi	Kõik õpilased ja kooli töötajad on kompetentsed ohuolukorras tegutsema	Kord aastas	Kooli eelarve, projektid
	2) Õpetajalt õpetajale – erinevatel koolitustel omandatud uute teadmiste ja kogemuste jagamine kolleegidega	Õpetajate metoodiline pagas on täienenud kaasaegsete teadmistega	Pidev	Kooli eelarve
7.2.5. Hästi toimiva meeskonna loomine	1) Õpetajate ja kooli töötajate hea töö märkamine ja nende tunnustamine	Kõik õpetajad ja kooli töötajad on vääriliselt tunnustatud	Pidev	Kooli eelarve
	2) Tunnustamissüsteemi täiustamine ja arendamine	Kõik õpetajad ja kooli töötajad on motiveeritud panustama kooli arengusse	Pidev	Kooli eelarve
	3) Meeskonna koostöö ja ühtekuuluvustunde suurendamine	Meeskonnakoolitused ja informaalsed meeskonnaüritused	Pidev	Kooli eelarve, projektid

7.3. Ressursside juhtimine

Eesmärk	Tegevused	Saavutatav tulemus	Tähtaeg	Rahastamise allikas
7.3.1. Õpilaste ja kooli töötajate ohutus	1) Kooli hädaolukorraplaani XXXX täitmise jälgimine	Õpilased ja kooli töötajad on teadlikud ohuolukorras tegutsemisest	Pidev	Kooli eelarve
	2) Evakuatsiooni- ja esmaabi õppuste läbiviimine	Õpilased ja kooli töötajad on teadlikud evakuatsiooni ajal tegutsemisest	Kord aastas	Kooli eelarve, projektid
7.3.2. Tehniliste vahendite täiendamine	1) IT ja teiste tehniliste vahendite täiendamine	Õpilaste kasutuses on kaasaegse tehnoloogiaga õppeklassid	2021- 2023	KOV eraldised, kooli eelarve, projektid
7.3.3. Kaasaegse õpikeskkonna tagamine	1) Labori- ja robootikavahendite soetamine ja uuendamine	Kool on varustatud keskkonna- ja teadushariduseks vajalike labori- ja robootika baasvahenditega	Pidev	KOV eraldised, kooli eelarve, projektid
	2) Keskonnahariduse keskuse loomise ettevamistamine ja käivitamine	Kooli juures tegutseb täiendava õppebaasina keskkonnahariduse keskus või labor	2021- 2023	KOV eraldised, projektid
	3) Lugemis- ja õppevara täiendamine	Metoodikakabinetis on olemas piisavalt õpilaste arengu toetamiseks vajalikke õppevahendeid ja -kirjandust.	Pidev	Kooli eelarve

7.4. Õppe- ja kasvatusprotsess

Eesmärk	Tegevused	Saavutatav tulemus	Tähtaeg	Rahastamise allikas
7.4.1. Õppetöö edukus 100%, õppetöö kvaliteedi tõus	1) Heatasemelise hariduse tagamine, õpilaste individuaalsuse ja võimete arvestamine, õpilaste toetamine, kujundav hindamine	Kõik õpilased õpivad nende võimetele vastavalt, osaletakse olümpiaadidel ja õpilasvõistlustel, kõik õpilased on haaratud uurimuslikku õppesse	Pidev	Kooli eelarve
7.4.2. Õppetöö kaasajastamine	1) Innovaatiliste õppemeetodite kasutamine, õpilaste individuaalsusega arvestamine	Õpetajad rakendavad koolitustel saadud teadmisi, kasutavad kaasaegseid ja innovaatilisi õppemeetodeid	Pidev	Kooli eelarve, projektid
	2) Vajalike uute õpikute ja õppevahendite hankimine ning kasutamine	Õpikud ja muud õppe- vahendid on kooskõlas uue õppekava nõuetega	Pidev	Kooli eelarve
	3) Ainetevahelise koostöö edendamine, lõimitud ainekavade koostamine ja rakendamine	Õpilastele on võimalik pakkuda teadmiste omandamisel innovaaatilisi lahendusi	Pidev	Kooli eelarve, projektid
7.4.3. Eesti keele õpetamine	1) Varast eesti keele toetavate meetmete ja tegevuste arendamine	1. ja 2. klassis on eesti keele varast arengut toetav lisaõpetaja ja tehakse õpilastega keelelist arengut toetavaid tegevusi	2023	Kooli eelarve, projektid
	2) Eesti keele õpet toetava õpi- ja koolikeskkonna jätkuv kujundamine	On tõstetud tegevuspõhise ja õppijakeskse õppetegevuse osakaalu loodus- ja sotsiaalainetes	2023	Kooli eelarve, projektid

7.4.4. Koolikiusamise ennetamine	1) Tõhustada tegevusi, mis aitavad koolikiusamist avastada ja ennetada	Õpetajad osalevad koolikiusamise ennatamise koolitustel ja tugivõrgustikes; klassides, kus esineb kiusamist xx xxxxxx tervikuna viiakse läbi tegevusi, mis ennetavad kiusamiskäitumist; kiusamise osapooltega viiakse läbi rehabilitatsioonitegevusi.	Pidev	Kooli eelarve, projektid
	2) Toetada läbi erinevate tegevuste heade suhete kujunemist õpilaste vahel klassigruppides	Õpetajad toetavad pidevalt heade suhete kujunemist ja püsimist klassigruppides xx xxxxxx tervikuna.	Pidev	Kooli eelarve, projektid
7.4.4. Õpilaste individuaalsuse toetamine	1) Õpilaste arengu jälgimine, suunamine ja analüüs üleminekul ühelt kooliastmelt teisele, ettevalmistus toimetulekuks iseseisvas xxxx xx elukestvas õppes, individuaalsete õppekavade koostamine	Õpilaste arengut jälgivad ja suunavad aineõpetajad, klassijuhatajad, HEV õpilase õppe koordineerija, sotsiaalpedagoog ja logopeed; iga õpilasega toimuvad arenguvestlused vähemalt kord õppeaastas	Pidev	Kooli eelarve
7.4.5. Karjääri- õpe	1) Kooli õppekavas on 9. klassis karjääriõpetus; õpilastele ja nende vanematele tutvustatakse gümnaasiumides ja kutseõppes edasiõppimise võimalusi	Viiakse läbi vastavaid loenguid, õpilaste testimist, karjäärialaseid töötubasid jm üritusi; õpilased on põhikooli lõpuks valmis jätkama õpinguid valitud koolis	Pidev	Kooli eelarve, projektid
7.4.6. Õpiabi osutamine õpilastele	1) Õpilastel on vajadusel võimalus osaleda õpiabi tundides, konsultatsioonides ja pikapäevarühmas	Kõik õpilased on motiveeritud õppima ja jõuavad võimetekohaselt edasi	Pidev	Kooli eelarve
	2) Toimib tihe koostöö Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja koolivälise nõustamismeeskonnaga xxxxx://xxx.xxxxx.xx/xx/xxxxxxx	Koostöös lapsevanematega selgitatakse välja õpilaste erivajadustest lähtuvad vajadused ning rakendatakse vajalikud meetmed	Pidev	Kooli eelarve

7.5. Koostöö huvigruppidega

Eesmärk	Tegevused	Saavutatav tulemus	Tähtaeg	Rahastamise allikas
7.5.1. Koostöö	1) Lapsevanemate	Vanemad suhtuvad positiivselt	Pidev	Kooli eelarve
lapsevanematega	koosolekute korraldamine	koostöösse kooliga, on
	Info vahetus eKooli kaudu,	informeeritud koolipere
	arenguvestluste	rõõmudest ja muredest ning on
	läbiviimine	abiks probleemide lahendamisel
	2) Lapsevanematele kasvatusalaste loengute ja koolituste korraldamine	Lastevanematele on korraldatud loenguid ja kohtumisi vajalikel teemadel	Pidev	Kooli eelarve, projektid
	3) Hoolekogu koosolekute läbiviimine	Kooli tegevus on jälgitav huvigruppide poolt	Pidev	Kooli eelarve
7.5.2. Õpilaste ja	1) Õpilaste toetamise	Õpilased ja nende vanemad	Pidev	Kooli eelarve
nende vanemate	vajaduste väljaselgitamine	saavad vajadusel abi
nõustamine	ja tegevuste	nõustamise ja eripedagoogilise
	koordineerimine ning	juhendamise näol
	rakendamine, koostöö
	Rajaleidja keskusega

	2 )Õpilastele ja nende vanematele eripedagoogilise abi võimaluste tutvustamine	Toetamist vajavate õpilaste probleemid on teadvustatud ja abi osutatud	Pidev	Kooli eelarve
	3) Õpilaste ja nende vanemate teavitamine edasiõppimise võimalustest, õpilaste karjääriplaani koostamine	Kõik õpilased on teadlikud põhikooli lõpetamise järel võimalusest jätkata õpinguid nende poolt valitud sobivas õppeasutuses	Pidev	Kooli eelarve, projektid
7.5.3. Õpilastele täiendavate huvitegevuste vahendamine	1)Koostöö Narva-Jõesuu Laste Muusikakooliga, Sinimäe Noortekeskusega, Narva-Jõesuu Huvikeskus.	Õpilased on teadlikud võima- lusest osaleda erinevates huviringides ja erinevatel üritustel	Pidev	Kooli eelarve
7.5.4. Kooli jätkusuutlikkuse tagamine	1) Koostöö Vaivara lasteaiaga ja teiste omavalitsuste lasteaedadega, koolieelikute ja nende vanematega tutvumine, eelkooli ja ühiste ürituste korraldamine	Koolipiirkonna lapsed ja nende vanemad on tutvunud kooliga ja teadlikud SPK-s pakutavate õppimisvõimalustega	Pidev	Kooli eelarve
7.5.5. Muuseumi- ja õuesõppe korraldamine	1) Koostöö Vaivara Sinimägede Muuseumi, Sinimäe ja Sillamäe raamatukogudega ja teiste ümbruskonna ettevõtete ja seltsidega (muuseumi- ja raamatukogutunnid, kirjandus- ja loodusainete tunnid)….	Kõik õpilased on saanud võimaluse õppida väljaspool kooliruume ja looduses, on lugemishuvilised	Pidev	Kooli eelarve, projektid
7.5.6. Projektides osalemine	1) Projektides osalemine (XXX xx)	Täiendavate võimaluste loomine õpilasi arendavateks tegevusteks	Pidev	Kooli eelarve, projektid
	2) Kogukonda kaasavate ürituste ja õpilasnäituste korraldamine	Suhete tihendamine kohaliku kogukonnaga	Pidev	Kooli eelarve, projektid