Swedbank Pensionifond K1 (Konservatiivne strateegia)

Swedbank Pensionifond K1 (Konservatiivne strateegia)

Faktileht | Seisuga 31. mai 2018

Investeerimispõhimõtted Riskiaste

Swedbank Pensionifond K1 (Konservatiivne strateegia) on kohustusliku kogumispensioni võimaldamiseks loodud lepinguline investeerimisfond. Fondi eesmärgiks on saavutada vara väärtuse pikaajaline kasv, investeerides 100% varadest võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, investeerimisfondidesse, mille vara võib investeerida eelpoolnimetatud väärtpaberitesse ja hoiustesse ning muusse samalaadsesse varasse. Fond ei investeeri aktsiatesse ja kinnisasjadesse ega vastavatesse investeerimisfondidesse.

Xxxxxxx risk Kõrgem risk

Väiksem võimalik tulu Kõrgem võimalik tulu

1 2 3 4 5 6 7

Skaalal toodud kategooriad põhinevad Fondi vara väärtuse kõikumisele viimase viie aasta jooksul.

Üldandmed

Fondivalitseja Swedbank Investeerimisfondid AS

Asutamisaasta 2002

ISIN EE3600019733

Xxxxxx jaotus (%)

98.7 Võlakirjad

Xxxxx xxxxxx puhasväärtus Fondiosaku puhasväärtus (NAV)

65 081 848 EUR

0.83491 EUR

1.3 Raha ja deposiidid

Valitsemistasu aastas 0.29%

Sisenemistasu 0%

Väljumistasu 0%

Fondi tootlus*

0.90

Fondiosaku puhasväärtus (NAV)

Võlakirjaportfell regioonide järgi (%)

Euroopa 85.1

Kesk- ja Xxx-Euroopa 9.1

Baltikum 5.8

###

Euroopa

85.1

Kesk- ja Xxx-

Euroopa

9.1

Baltikum

5.8

0.80

0.70

07.2005

07.2006

07.2007

07.2008

07.2009

07.2010

07.2011

07.2012

07.2013

07.2014

07.2015

07.2016

07.2017

Portfell reitingute järgi (%)

07.2002

07.2003

07.2004

0.60

Ajalooline tootlus*

A

24.1

14.6

5.7

Baa Aa NR

55.5

aasta algusest 1 kuu 3 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat 5 aastat loomisest

Kogutootlus -0.6% -0.2% -0.3% -0.2% 0.4% 0.1% 2.9% 30.6%

Aasta baasil tootlus -0.2% 0.2% 0.0% 0.6% 1.7%

Aasta 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Tootlus 2.2% 1.9% 6.9% 0.0% 3.2% -0.9% 0.9% 0.7%

Tootluse standardhälve (viimase 3 a põhjal) 1.2%

Portfell valuutade järgi (%)

1.6

EUR USD

98.4

Suurimad investeeringud (%)

Võlakirjaportfell Osakaal

iShares Core Euro Corp Bond UCITS ETF (Dist) 8.6

AMUNDI 6 M-I 8.5

Allianz Euro Oblig Court Term ISR 8.4

iShares Euro Corporate Bond Interest Rate Hedged 7.3

AMUNDI FLOATING RATE USD CORPORATE UCITS ETF 5.7

Portfell kestuse järgi (%)

20.0

16.8

11.6

5.8

kuni 1 aastat

3-5 aastat

1-3 aastat

45.8

Government of France OAT 3.5% 25.04.2026	5.6	7-10 aastat
iShares Euro Ultrashort Bond UCITS ETF	5.6	5-7 aastat
France Government 8.500% 25.10.2019	3.6
City of Tallinn FRN 29.11.2027	2.1
Rabobank 4.125% 12.01.2021	2.1

* Fondiosaku väärtus võib ajas nii kasvada kui kahaneda. Fondi eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet fondi järgmiste perioodide tootluse kohta. Xxxxx xxx Olulist teavet leheküljel 2.

1 | 2

Swedbank Pensionifond K1 (Konservatiivne strateegia)
Faktileht | Seisuga 31. mai 2018
Fondijuhi kommentaar
Swedbank Pensionifond K1 tootlus oli mais -0.2% ning tootlus aasta algusest on -0.6%. Turuülevaade Maikuised ilmastikuolud finantsturgudel olid üsnagi mitmekesised ja heitlikud. Xxxxx xxxx kui USA aktsiad tõusid eurodes mõõdetuna väärtuses üle 6%, langesid Ladina-Ameerika aktsiaturud pea 11%. Võlakirjadest olid soodsamas seisus xxxxxx riskiga Saksamaa ja USA võlakirjad, samas riskantsemad võlakirjad kaotasid hindades ajendatuna arengutest Itaalia poliitilisel maastikul – Itaalia on suuruselt kolmas võlakirjaemitent maailmas. Meie pensionifond lõpetas maikuu tänu globaalselt hajutatuna paigutatud varadele nullilähedase tulemusega. Investorite tähelepanu all olid nii pinged arenevatel turgudel kui ka uuesti lahvatanud kaubandussõja oht. Maikuu teises pooles andis turgudele tooni närvilisus Itaalia uue koalitsioonivalitsuse ümber. USA majandusnäitajad näitasid ka maikuus tugevuse märke ning üldiselt pigem ületasid analüütikute ootuseid. Tööstussektori ostujuhtide kindlustunde indeks ISM tugevnes mais 58.7 punkti tasemele, mis viitab jätkuvalt kiirele kasvule tööstussektoris. USA tööturg püsis tugevana ning maikuu jooksul lisandus 223 000 uut töökohta. Tööpuudus langes 3.8%-le ning palgakasv kiirenes xxxxx xxxx kui oodati. Kuu xxxxx teatas president Xxxxx, et kehtestab tollid Euroopa, Xxxxxx xx Mehhiko alumiiniumi ning terase impordile. Tõenäoliselt on oodata nende riikide poolseid vastumeetmeid, mis omakorda võib viia kaubanduspiirangute vastastikuse eskaleerimiseni. Euroala tööstussektori ostujuhtide kindlustunde indeks vastas maikuus ootustele (55.5 punkti) ning on viimastel kuudel mõnevõrra nõrgenenud. Inflatsioon euroalal kiirenes aga oodatust oluliselt rohkem – tarbijahinnad tõusid eelmise aastaga võrreldes 1.9% võrra. Majandusstatistikast enam mõjutasid finantsturge aga taasteravnenud poliitilised pinged Euroopas. Märtsi alguses Itaalias toimunud parlamendivalimistele järgnenud pikalt kestnud valitsuskoalitsiooniotsingud jõudsid seisu, kus omavahel alustasid koalitsiooniläbirääkimisi populistlikud parteid Põhjaliiga ja Viie Tähe Liikumine. Nende esialgne ühisprogramm nägi muuhulgas ette osalist riigivõla restruktureerimist, s.t. võimalust, et Itaalia riigivõlakirjade omanikud ei saa tähtaja saabumisel investeeritud raha terviksummas tagasi. Ehkki lõplikus programmis nimetatud punkti enam ei olnud, reageerisid turud väga negatiivselt. Samuti on problemaatilised Itaalia valitsuskoalitsiooni moodustavate parteide muud programmilised seisukohad, sest need süvendavad eelarvedefitsiiti Itaalias ning suurendavad juba niigi väga kõrget riigivõlga. Näiteks sisaldab programm pensioniea vähendamist ning nö. kodanikupalka ehk garanteeritud sissetulekut vaesematele inimestele. Paanika turgudel süvenes veelgi, kui Itaalia president ei kiitnud heaks koalitsiooni euroskeptikust rahandusministri kandidaati. Hakkas näima, et riik liigub vastu uutele valimistele ning avaliku arvamuse uuringute kohaselt oli tõenäoline, et populistlikele parteidele antud häälte arv oleks veelgi kasvanud. Itaalia 2-aastase riigivõlakirja intressimäär tõusis paari päevaga 2.5 protsendipunkti võrra, jõudes tasemele, xxxx xxxxxx 2012. aastal Euroala võlakriisi ajal. Xxx xxxxx jõuti siiski kokkuleppele ning Xxxxxxxx Xxxxx juhitud valitsus nimetati ametisse 1. juunil. Poliitiliste pingete eskaleerumine mõjus nõrgestavalt ühisraha kursile – euro nõrgenes maikuus USA dollari suhtes 3.2% ja jeeni suhtes 3.7%. Jaapani SKT kasv oli esimeses kvartalis negatiivne ning märksa nõrgem kui oodati (-0.6%). Aprillis tõusid ka tarbijahinnad vähem kui analüütikute keskmine prognoos. USA kehtestas xxxx imporditariifid oma liitlaste suhtes, samas aga toimus kaubandussuhetes Hiinaga hoopis teatav rahunemine – Hiina soostus suurendama USA kaupade importi. Siiski pole täpselt teada, kuidas seda tehakse. Xxx xxxxxx avaldas MSCI nimekirja Hiina A-seeria aktsiatest, mis lisatakse MSCI indeksitesse. See on oluline samm, mis viib mandri-Hiina aktsiaturu suurema integratsioonini globaalse finantssüsteemiga. Sündmused Itaalias varjutasid maikuus Euroopa võlakirjaturgudel kõik muu. Tugeva müügisurve all olid nii Itaalia kui ka teiste Lõuna-Euroopa riikide võlakirjad. Itaalia 2-aastase riigivõlakirja intressimäär lõpetas kuu rohkem xxx xxx protsendipunkti võrra kõrgemal. Intressierinevus Saksamaa valitsuse võlakirjaga jõudis kõrgeimale tasemele alates 2012. aastast. Samuti nõrgenesid Euroopa ettevõtete võlakirjade hinnad, eriti Hispaania ja Itaalia emitentide omad. Saksamaa ja teiste Põhja-Euroopa valitsuste võlakirjade intressid seevastu valdavalt langesid, sest investorid tõid raha xxxxxx xxx turvalisematesse varadesse. Mai alguses jätkus USA intressimäärade tõus ning 10-aastase riigivõlakirja intress ületas kuu jooksul xxxx xx 3.1% piiri. Kasvanud poliitilised riskid Euroopas viisid kuu teisel poolel aga USA riigivõlakirjade intressimäärad allapoole mai alguse tasemetest. Siiski väärib märkimist, et alles eelmise aasta septembris oli sealse 10- aastase võlakirja intress 2% lähedal. Kuu jooksul jätkus USA dollari kiire tugevnemine ning nafta hinna tõus. Nimetatud xxxx faktorit tekitasid investorites närvilisust arenevate turgude osas. Suurema löögi alla sattusid Xxxxx xx Argentiina, eeskätt suure jooksevkonto defitsiidi ja inflatsiooni tõttu. Türgi puhul mõjutas sentimenti negatiivselt veel võimalik keskpanga iseseisvuse vähendamine pärast juunis toimuvaid valimisi ning sellest tulenev riskantsem majanduspoliitika. Väljavaade Ootame lähikvartalitel Euroopa majanduskasvu stabiliseerumist ning teatavat kiirenemist. Jätkuvalt tugeva majanduskasvu ja tsükliliselt pigem kiireneva inflatsiooni tingimustes peame tõenäoliseks valitsusvõlakirjade intresside tõusu praegustelt tasemetelt. Usume, et pigem on tõenäoline poliitilise olukorra mõningane stabiliseerumine Itaalias, mis viiks samuti Põhja-Euroopa riikide valitsuste võlakirjade intressid tõusule. Seetõttu oleme intressitõusude suhtes kaitsvalt positsioneeritud ning hoiame portfelli võlakirjade keskmist pikkust lõpptähtajani lühikesena. Euroala investeerimisjärgu reitinguga ettevõtete võlakirjade riskimarginaalid on jaanuari madalaimate tasemetega võrreldes tõusnud ca 0.4 protsendipunkti võrra. Seega näeme, et varaklass pakub mõnevõrra paremat xxxxx-xxxx xxxxx xxx aasta alguses. Samas on riskiks poliitilised arengud Itaalias. Näeme jätkuvalt väärtust ka arenevate turgude võlakirjades, ehkki dollari tugevnemine on arenevad turud xxxxx xxxx pannud. *Kommentaaris indeksitele viitamine ei tähenda, et fondi investeerimispoliitika oleks seotud nimetatud või mõne teise indeksi tootluse järgimisega.
Oluline teave	2 | 2
Fondiosaku väärtus võib ajas nii kasvada kui kahaneda. Fondi eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet fondi järgmiste perioodide tootluse kohta. Käesolev dokument xx xxxxxx esitatud teave ei ole käsiteldav investeerimissoovitusena ega investeerimisnõustamisena. Tutvuge fondi tingimuste ja prospektiga veebilehel xxx.xxxxxxxx.xx/xxxxxx. Täiendava info saamiseks pöörduge Swedbanki investeerimistoe xxxxx telefonil x000 000 0000, E-R kl 8.30-18.00 või külastage lähimat Swedbanki kontorit.