NÕUKOGU OTSUS,
EUROOPA KOMISJON
Brüssel, 8.10.2018
COM(2018) 677 final 2018/0348 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS,
millega allkirjastatakse Euroopa Liidu xx Xxxxxx Kuningriigi vaheline säästva kalapüügi partnerlusleping, mis hõlmab selle rakendamise protokolli ja lepingu juurde kuuluvat kirjavahetust
{SWD(2018) 433 final}
SELETUSKIRI
1. ETTEPANEKU TAUST
• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Euroopa Ühenduse xx Xxxxxx Kuningriigi vaheline kalandusalane partnerlusleping jõustus
28. veebruaril 20071. Kõnealuse lepingu viimane, 15. juulil 2014 jõustunud protokoll2 kaotas kehtivuse 14. juulil 2018. Üldiselt jääb praegune partnerlusleping liidu xx Xxxxxx selliste suhete raamesse, mis tulenevad Euroopa–Vahemere piirkonna lepingust, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel3 ning mis jõustus 2000. aastal. Lepingu eesmärk on tagada kalavarude õige majandamine ning nende kestlikkus ökoloogilisest, majanduslikust ja sotsiaalsest seisukohast vaadatuna.
Vastavalt nõukogu poolt vastu võetud asjakohastele läbirääkimisjuhistele4 pidas Euroopa Komisjon Maroko valitsusega läbirääkimisi, et muuta Euroopa ühenduste xx Xxxxxx Kuningriigi vahelist kalandusalast partnerluslepingut ning leppida kokku lepingu rakendamise uues protokollis.
Läbirääkimistel ja nende tulemusel koostatud tekstides võeti täielikult arvesse Euroopa Liidu Kohtu 27. veebruari 2018. aasta otsust juhtumis C-266/16,5 xxxxxx xxxxx leiab, et kalanduslepingut xx xxxxx protokolli ei kohaldata Lääne-Sahara territooriumi ümbruse vete puhul. Võttes arvesse Euroopa Kohtu otsuse järeldusi ning kooskõlas mõlema lepinguosalise soovidega, otsustati läbirääkimistel siiski liita kõnealune territoorium xx xxxxx ümbruse veed mitmel põhjusel partnerluslepingusse. Esiteks on majanduslikust vaatepunktist oluline, et XXx laevastiku püügitegevus, sealhulgas kõnealustes vetes, toimub õiguslikult turvalises raamistikus, mille geograafiline ulatus on selgelt määratletud. Samuti on ette nähtud, et lepingust tulenev majanduslik ja sotsiaalne mõju toob kõnealusele territooriumile xx xxxxx elanikkonnale kasu, eelkõige toimub seal ELi laevastiku püütud saagi lossimine, võetakse tööle meremehi, tehakse sektorit toetavaid investeeringuid ja võetakse muid meetmeid, mida võimaldab kalanduslepingu protokolliga ette nähtud rahaline toetus. Lisaks tuleb märkida, et Maroko Kuningriik, kes seda territooriumi haldab (vähemalt suuremat osa sellest), on ainus isik, kellega sellist lepingut on võimalik sõlmida, arvestades et ükski muu isik ei suuda tagada nende ressursside säästvat kasutamist ega Lääne-Sahara territooriumi xx xxxxx elanike kasu huvides ette nähtud valdkondliku toetuse haldamist ja järelevalvet.
Lisaks on uue lepingu ja protokolli ettepanek täielikus kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja liidu õigusega. Liit on järjepidevalt kinnitanud oma soovi xxxxx lahendus erimeelsusele Lääne- Sahara küsimuses ning toetab ÜRO peasekretäri ja tema isikliku saadiku püüdlusi aidata xxxxx lepinguosalistel olukorrale lahendus, mis on poliitiliselt õiglane, püsiv ja vastastikku vastuvõetav. Sellega seoses tuletatakse käesoleva ettepaneku juurde kuuluvas kirjavahetuses meelde liidu seisukohta Lääne-Sahara kohta.
Tekstid, mille suhtes jõudsid läbirääkijad pärast mitut läbirääkimisvooru kokkuleppele, hõlmavad Euroopa Liidu xx Xxxxxx Kuningriigi vahelist säästva kalapüügi partnerluslepingut
1 ELT L 141, 29.5.2006, lk 1. ELT L 78, 17.3.2007, lk 31.
2 ELT L 328, 7.12.2013, lk 2. ELT L 228, 31.7.2014, lk 1.
3 ELT L 70, 18.3.2000, lk 2.
4 Vastu võetud põllumajanduse ja kalanduse nõukogu 3612. istungil 16. aprillil 2018.
5 27. veebruari 2018. aasta otsus kohtuasjas C-266/16: Western Sahara Campaign UK (EU: C: 2018:118).
ennast („kalandusleping“), millega asendatakse 2007. aasta leping, lepingu rakendamise uut protokolli, xxxx ja liiteid ning kirjavahetust. Need tekstid parafeeriti 24. juulil 2018.
Protokoll kehtib neli aastat alates selle kohaldamise kuupäevast, mis on kindlaks määratud protokolli artiklis 16. Uue kalanduslepinguga tühistatakse Euroopa Ühenduse xx Xxxxxx Kuningriigi vaheline kalandusalane partnerlusleping, mis jõustus 28. veebruaril 2007. Lepinguga nähakse ette võimalus kohaldada seda ajutiselt enne selle sõlmimist; samas ei peeta vajalikuks teha ettepanekut selle ajutise kohaldamiseks. Uue lepingu eesmärk on kajastada 2009. aasta reformi põhimõtteid, milleks on: kalavarude hea majandamine ja jätkusuutlikkus, inimõiguste austamine, läbipaistvus ja mittediskrimineerimine. Lepingu muutmine on vajalik ka selleks, et olla vastavuses Euroopa Kohtu 27. veebruari 2018. aasta otsusega ja luua õiguslik alus lepingu kohaldamiseks Lääne-Sahara territooriumi ümbruse vete puhul.
Kooskõlas läbirääkimisjuhistega tagatakse lepinguga, et lepingu kohaselt makstava rahalise toetuse (st nii rahaline toetus juurdepääsu eest, valdkondlik toetus kui ka laevaomanike makstavad tasud) kasutamisest tulenev ja püügitegevuse proportsionaalsusest lähtuv sotsiaalmajanduslik kasu jaotatakse geograafiliselt õiglaselt. Kõnealune tagamine toimub eelkõige rahaliste vahendite eraldamise ja nende kasutamise järelevalve kaudu, mida teostab lepinguga asutatud ühiskomitee, kus mõlemad lepinguosalised on esindatud. Lisaks on olemas sätted, mille kohaselt peab Maroko andma korrapäraselt aru käesoleva lepingu raames võetud meetmetest.
Ettepanekuga on kaasas komisjoni talituste töödokument pealkirjaga „Aruanne, milles hinnatakse kasu, mida Euroopa Liidu xx Xxxxxx Kuningriigi vaheline säästva kalapüügi partnerlusleping xx xxxxx rakendamise protokoll toovad Lääne-Sahara elanikele, ning mis hõlmab konsultatsioone kohaliku elanikkonnaga“. See aruanne sisaldab hinnangut, kuidas partnerlusleping xx xxxxx rakendamise protokoll võivad mõjutada säästvat arengut, eelkõige peetakse silmas mõju asjaomasele elanikkonnale ja asjaomaste piirkondade loodusvarade kasutamisele, samuti sisaldab aruanne kokkuvõtet elanikkonnaga peetud konsultatsioonidest, mis toimusid vastavalt läbirääkimisjuhistele, mille kohaselt xxxxxx kalanduslepingu uuendamise protsessis olulist osa kohalike elanike ühendus.
• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Kalanduslepingu xx xxxxx uue protokolli peamine eesmärk on kehtestada partnerluse alusel toimiv säästev kalapüük ja pakkuda liidu laevadele kalapüügivõimalusi kalanduslepinguga kindlaks määratud püügipiirkonnas. Pakutavate kalapüügivõimaluste puhul on lähtutud parimatest saadaolevatest teaduslikest nõuannetest ja pika rändega liikide püügi puhul on järgitud Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) soovitusi. Uue protokolli puhul on arvesse võetud eelmise protokolli (2014–2018) hindamise tulemusi ning uue protokolli sõlmimist käsitlevat ettevaatavat hinnangut. Mõlema hinnangu koostajaks olid väliseksperdid. Lisaks võimaldab protokoll Euroopa Liidul xx Xxxxxx Kuningriigil tugevdada oma partnerlust, et edendada kalavarude vastutustundlikku kasutamist püügipiirkonnas ning toetada Maroko Kuningriigi jõupingutusi xxxxxx majanduse arendamisel. Need elemendid on kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkide ja kohustustega6.
Protokolliga on ette nähtud kalapüügivõimalused 128-le laevale kuue püügikategooria puhul:
– kaks väikesemahulise kalapüügi liiki põhjaosas: pelaagiline püük nooda ja põhjaõngejadaga;
– väikesemahuline püük lõunaosas ridva ja õngenööriga;
– põhjapüük lõunaosas põhjatraaliga ja põhjaõngejadaga;
– väikesemahuline tuunipüük ridvaga;
– tööstuslik pelaagiline püük pelaagilise või poolpelaagilise traaliga ja seinnoodaga
• Kooskõla liidu muude tegevuspõhimõtetega
Maroko Kuningriigiga läbirääkimiste pidamine partnerluslepingu üle säästva kalapüügi sektoris on osa liidu välistegevusest ning vastab eelkõige liidu eesmärkidele austada demokraatlikke põhimõtteid ja inimõigusi. Läbirääkimised on kooskõlas liidu seisukohaga toetada ÜRO peasekretäri ja tema isikliku saadiku püüdlusi aidata lepinguosalistel xxxxx olukorrale lahendus, mis on poliitiliselt õiglane, püsiv ja vastastikku vastuvõetav ning millega antakse Lääne-Sahara rahvastele enesemääramisõigus vastavalt korrale, mis on kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtetega, mis on sätestatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonides 2152 (2014), 2218 (2015), 2385 (2016), 2351 (2017) ja 2414 (2018). Kalanduslepingu sõlmimine ei mõjuta poliitilist protsessi Lääne-Sahara lõpliku staatuse üle.
2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
• Õiguslik alus
Valitud õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise leping, mille artikli 43 lõikega 2 on kehtestatud ühine kalanduspoliitika ja artikli 218 lõikega 5 on kehtestatud asjaomast etappi hõlmav läbirääkimiste pidamise ja lepingute sõlmimise xxxx XXx ja kolmandate riikide vahel.
• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Ettepanek kuulub ainupädevuse valdkonda.
• Proportsionaalsus
Ettepanek on proportsionaalne eesmärgiga luua õiguslik, keskkonnaalane, majanduslik ja sotsiaalne juhtimisraamistik liidu kalalaevade püügitegevuseks kolmanda riigi vetes ning mis
6 ELT L 354, 28.12.2013, lk 22.
on kehtestatud ühise kalanduspoliitika määruse artiklis 31. Ettepanek vastab nimetatud sätetele xx xxxx määruse artikli 32 sätetele kolmandatele riikidele antava finantsabi kohta.
3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Komisjon teostas 2017. aastal Euroopa ühenduste xx Xxxxxx Kuningriigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu protokolli (2014–2018) järelhindamise ja protokolli võimaliku uuendamise eelhindamise. Hindamise järeldused on esitatud töödokumendis7.
Hindamise tulemusena jõuti järeldusele, et liidu kalapüügisektor on väga huvitatud püügitegevusest protokolliga hõlmatud püügipiirkonnas ning protokolli uuendamine aitaks tugevdada kalapüügi kontrolli ja järelevalvet ning tõhustaks selle piirkonna kalavarude majandamist.
• Konsulteerimine sidusrühmadega
Hindamise raames konsulteeriti liikmesriikide, tööstusharu esindajate ja rahvusvaheliste kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning Maroko Kuningriigi kalandussektori haldusasutuste ja kodanikuühiskonnaga. Konsultatsioonid toimusid ka kaugpüügi nõuandekomisjoni raames, samuti korraldasid komisjon ja Euroopa välisteenistus (EEAS) konsultatsioone Lääne-Sahara elanikega, tagamaks, et viimased saaksid väljendada oma arvamust partnerluse laiendamine üle Lääne-Sahara territooriumi ümbruse vetesse ja et nad saaksid kalanduslepingust tulenevat ja püügitegevuse proportsionaalsusest lähtuvat sotsiaalmajanduslikku kasu. Kõnealuste alade elanikele tuleneva kasu hindamise ja elanikega toimunud konsultatsioonide aruanne on lisatud käesolevale ettepanekule komisjoni talituste töödokumendis. Aruandest selgub, et kalanduslepingu sotsiaalmajanduslikud tagajärjed peaksid olema üldiselt asjaomasele elanikkonnale soodsad ja et nende mõju loodusvarade säästvale arengule on positiivne. Ka konsultatsioonidel osalenud sotsiaalmajanduslikud ja poliitilised osalejad pooldasid selgelt kalanduslepingu sõlmimist, isegi kui Front Polisario ja teised osalejad keeldusid põhimõtteliselt konsultatsiooniprotsessis osalemast. Seega võib järeldada, et komisjon koostöös Euroopa välisteenistusega on võtnud praeguses olukorras kõik mõistlikud ja võimalikud meetmed, et sobival viisil asjaomast elanikkonda kaasata.
• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Ühise kalanduspoliitika määruse artikli 31 lõike 10 kohaselt kutsus komisjon eel- ja järelhindamist tegema sõltumatu konsultandi.
4. MÕJU EELARVELE
Aastane rahaline toetus on 37 000 000 eurot, ja selleks, et jõuda viimasel aastal 42 400 000 euroni, suurendatakse xxxx xxxx aastal järgmiselt:
a) rahaline hüvitis liidu laevade juurdepääsu eest on protokolli kohaldamise esimesel aastal 19 100 000 eurot, teisel aastal 20 000 000 eurot ning kolmandal ja neljandal aastal 21 900 000 eurot;
b) 17 900 000 euro suurune aastane toetus Maroko Kuningriigi kalandussektori arenguks protokolli rakendamise esimesel aastal, 18 800 000 euro suurune aastane toetus teisel aastal ja
7 xxxxx://xx.xxxxxx.xx/xxxxxxxxx/xxxxx/xxxxxxxxx/xxxxx/xxxx/xxxxxxxxxxxx/xxxxxxxxxx-xxxxxx-xxxxxxx_xx.xxx SWD(2018) 1 final: xxxxx://xxx-xxx.xxxxxx.xx/xxxxx- content/FR/TXT/?qid=1535624240760&uri=CELEX:52018SC0001
20 500 000 euro suurune aastane toetus kolmandal ja neljandal aastal. Toetus vastab riikliku poliitika eesmärkidele edendada Maroko Kuningriigi sisevete ja merekalavarude säästvat majandamist.
5. MUU XXXXX
• Xxxxxxxxxxxxx ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Järelevalve kord on ette nähtud uue partnerluslepingu juurde kuuluva protokolliga.
2018/0348 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS,
millega allkirjastatakse Euroopa Liidu xx Xxxxxx Kuningriigi vaheline säästva kalapüügi partnerlusleping, mis hõlmab selle rakendamise protokolli ja lepingu juurde kuuluvat kirjavahetust
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 5,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut ning arvestades järgmist:
(1) Nõukogu võttis 22. mail 2006 vastu määruse (EÜ) nr 764/2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse xx Xxxxxx Kuningriigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimist; seejärel on lepingut vaikimisi pikendatud.
(2) Kõnealuse lepingu rakendamise viimane protokoll, millega määrati kindlaks lepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus, kaotas kehtivuse 14. juulil 2018.
(3) Oma otsuses kohtuasjas C-266/168 otsustas Euroopa Xxxxx vastusena eelotsuse küsimusele Euroopa Liidu xx Xxxxxx Kuningriigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu xx xxxxx rakendamise protokolli kehtivuse ja tõlgendamise kohta, et ei lepingut ega selle protokolli ei kohaldata Lääne-Sahara territooriumi ümbruse vete puhul.
(4) Liit ei kavatse mõjutada poliitilist protsessi Lääne-Sahara lõpliku staatuse teemal, mis toimub ÜRO egiidi all, samuti kinnitas liit veel xxxx xxx soovi xxxxx lahendus erimeelsusele Lääne-Sahara küsimuses: praegu on ÜRO kandnud Lääne-Sahara mitteautonoomsete territooriumide loetelusse ja käesolevalt haldab seda suures osas Maroko Kuningriik. Liit toetab täielikult ÜRO peasekretäri ja tema isikliku saadiku püüdlusi aidata lepinguosalistel xxxxx olukorrale lahendus, mis on poliitiliselt õiglane, püsiv ja vastastikku vastuvõetav ning millega antakse Lääne-Sahara elanikele enesemääramisõigus vastavalt korrale, mis on kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtetega, mis on sätestatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonides 2152 (2014), 2218 (2015), 2385 (2016), 2351 (2017) ja 2414 (2018).
(5) Vaja oleks, et liidu laevastik saaks oma püügitegevust jätkata alates lepingu jõustumisest ja et kõnealuse lepingu kohaldamisala oleks kindlaks määratud nii, et sinna hulka kuuluksid ka Lääne-Sahara territooriumi ümbruse veed. Kalandusalase partnerluse jätkamine on muu hulgas oluline xx xxxxx pärast, et kõnealune territoorium võiks jätkuvalt saada lepingus sätestatud valdkondlikku toetust vastavalt ühenduse ja rahvusvahelisele õigusele ja et see võiks kohalikule elanikkonnale kasu tuua.
(6) Selleks andis nõukogu komisjonile 16. aprillil 2018 volituse alustada Maroko Kuningriigiga läbirääkimisi, et muuta partnerluslepingut ning leppida kokku lepingu
8 27. veebruari 2018. aasta otsus kohtuasjas C-266/16: Western Sahara Campaign UK (EU: C: 2018:118).
rakendamise uues protokollis. Nende läbirääkimiste tulemusena parafeeriti 24. juulil 2018 uus Euroopa Liidu xx Xxxxxx Kuningriigi vaheline säästva kalapüügi partnerlusleping (edaspidi „kalandusleping“), mis hõlmab lepingu rakendamise uut protokolli, xxxxx xxxx ja liiteid ning lepingu juurde kuuluvat kirjavahetust.
(7) Kalanduslepingu eesmärk on võimaldada Euroopa Liidul xx Xxxxxx Kuningriigil teha tihedamat koostööd, et arendada säästvat kalanduspoliitikat, kalavarude vastutustundlikku kasutust protokolliga kindlaks määratud püügipiirkonnas ning toetada Maroko Kuningriigi jõupingutusi kalandussektori xx xxxxxx majanduse arendamisel. Leping aitab saavutada liidu poolt Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 seatud eesmärke.
(8) Komisjon hindas kalanduslepingu võimalikku mõju säästvale arengule, eelkõige kasu asjaomasele elanikkonnale ja asjaomaste piirkondade loodusvarade kasutamisele.
(9) Käesoleva hinnangu põhjal on selge, et kalandusleping peaks olema Lääne-Sahara elanikkonna jaoks väga soodne, kuna see toob elanikkonna jaoks sotsiaal- majanduslikku kasu, eelkõige tööhõive ja investeeringute seisukohalt, samuti avaldab see mõju kalandussektori arengule ja kalatoodete töötlemisele.
(10) Kalandusleping on ka parim tagatis Lääne-Sahara territooriumi ümbruse vete loodusvarade säästvaks kasutamiseks, kuna püügitegevuse põhineb vastava valdkonna parimatel teaduslikel nõuannetel ja soovitustel ning see toimub asjakohaste järelevalve- ja kontrollimeetmete raames.
(11) Võttes arvesse Euroopa Kohtu otsuse järeldusi, võttis komisjon koostöös Euroopa välisteenistusega kõik praeguses kontekstis mõistlikud ja võimalikud meetmed kohaliku elanikkonna sobivaks kaasamiseks, et inimesed saaksid väljendada oma seisukohta kalanduslepingu kohta xx xxxx seisukohta võetaks ka arvesse. Laiaulatuslikud konsultatsioonid toimusid nii Lääne-Saharas kui ka Marokos ja konsultatsioonidel osalenud sotsiaalmajanduslikud ja poliitilised osalejad pooldasid selgelt kalanduslepingu sõlmimist, olgugi et Front Polisario ja teised osalejad keeldusid põhimõtteliselt konsultatsiooniprotsessis osalemast.
(12) Need, kes keeldusid osalemast, lükkasid tagasi kõnealuse lepingu xx xxxxx rakendamise protokolli kohaldamise Lääne-Sahara rannikuvetes, kuna nad leidsid, et sellise lepinguga kinnitatakse Maroko positsiooni Lääne-Sahara territooriumil. Samas ei võimalda miski kõnealuse lepingu puhul järeldada, et sellega tunnustataks Maroko suveräänsust või suveräänseid õigusi Lääne-Sahara xx xxxxx ümbruse vete suhtes. Liit jätkab tugevdatud jõupingutusi toetamaks erimeelsuste rahumeelset lahendamist, mis sai alguse ja toimub ÜRO egiidi all.
(13) Seetõttu on asjakohane lubada allkirjastada leping, selle rakendamise protokoll ja lepingule lisatud kirjavahetus,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Liidu nimel lubatakse allkirjastada Euroopa Liidu xx Xxxxxx Kuningriigi vaheline säästva kalapüügi partnerlusleping (edaspidi „kalandusleping“), mis hõlmab selle rakendamise protokolli ja lepingu juurde kuuluvat kirjavahetust, eeldusel et kõnealune leping sõlmitakse.
Kalanduslepingu, selle rakendamise protokolli ning lepingu juurde kuuluva kirjavahetuse tekst on esitatud käesoleva otsuse lisas.
Artikkel 2
Nõukogu peasekretariaat annab kalanduslepingu läbirääkija poolt nimetatud isiku(te)le täisvolituse lepingu allkirjastamiseks, tingimusel et leping sõlmitakse.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Brüssel,
Nõukogu nimel eesistuja
FINANTSSELGITUS
1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus
1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus
1.6. Meetme kestus ja finantsmõju
1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid
2. HALDUSMEETMED
2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad
2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem
2.3. Xxxxxxx ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed
3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub
3.2. Hinnanguline mõju kuludele
3.2.1. Xxxxxx hinnanguline mõju kuludele
3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele
3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele
3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus
3.3. Hinnanguline mõju tuludele
FINANTSSELGITUS
1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus
Ettepanek: nõukogu otsus, millega allkirjastatakse Euroopa Liidu xx Xxxxxx Kuningriigi vaheline säästva kalapüügi partnerlusleping, mis hõlmab lepingu rakendamise protokolli ja lepingu juurde kuuluvat kirjavahetust.
1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile9
11 – Merendus ja kalandus
11 03 – Kohustuslikud osamaksed piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide liikmetena ja säästva kalanduse kokkulepetes osalejana
11 03 01 – Liidu kalalaevade kolmandate riikide vetes toimuva kalapüügiga seonduva tegevuse juhiste väljatöötamine (jätkusuutliku kalanduse kokkulepped)
1.3. Ettepaneku/algatuse liik
☒ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet
🞎 Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest10
🞎 Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist
🞎 Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet
1.4. Eesmärgid
1.4.1. Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse
Läbirääkimiste pidamine ja säästva kalapüügi partnerluslepingute sõlmimine kolmandate riikidega vastab üldisele eesmärgile võimaldada Euroopa Liidu kalalaevadele juurdepääs kolmandate riikide püügipiirkondadele ning arendada nende riikidega partnerlussuhteid, selleks et soodustada kalavarude säästvat kasutamist liidu vetest väljaspool.
Säästva kalapüügi partnerluslepingutega tagatakse ka ühise kalanduspoliitika põhimõtete vastavus muudes XXx poliitikavaldkondades võetud kohustustele (kolmandate riikide kalavarude säästev kasutamine, võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, partnerriikide integreerimine globaalmajandusse, samuti kalapüügi parem haldamine nii poliitilisel kui ka finantstasandil).
Erieesmärk nr
9 ABM: (Activity-Based Management): tegevuspõhine juhtimine; ABB (Activity-Based Budgeting): tegevuspõhine eelarvestamine.
10 Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.
Xxxxxx xxxxx säästvale kalapüügile väljaspool liitu asuvates vetes, tagada Euroopa esindatus kaugpüügis ning kaitsta Euroopa kalandussektori ja tarbijate huve, pidades rannikuriikidega läbirääkimisi ning sõlmides nendega säästva kalapüügi partnerluslepinguid kooskõlas muude Euroopa poliitikavaldkondadega.
Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile:
Merendus ja kalandus, luua raamistik Euroopa Liidu laevade püügitegevuse haldamiseks kolmandate riikide vetes (säästva kalapüügi partnerluslepingud) (eelarverida 11 03 01).
1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju
Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.
Uus kalandusleping xx xxxxx rakendamise protokoll võimaldavad luua strateegilise partnerluse raamistiku Euroopa Liidu xx Xxxxxx Kuningriigi vahelise säästva kalapüügi valdkonnas. Protokolli kohaldamisel antakse liidu laevadele kalapüügivõimalused kindlaksmääratud püügipiirkonnas.
Protokolli kohaldamine aitab rahalise toetuse (valdkondlik toetus) kaudu xxxxx partnerriigi tasemel vastuvõetud programmide elluviimise abil kalavarusid tõhusamalt majandada ja kaitsta, eelkõige teostada kontrolli ebaseadusliku kalapüügi üle xx xxxxx vastu võidelda, ning toetada väikesemahulist kalapüüki, seistes hea, et toetusest tulenevad sotsiaalsed hüved oleksid geograafiliselt õiglaselt jaotatud.
Protokolliga aidatakse ühtlasi xxxxx Maroko Kuningriigi sinisele majandusele, edendades meremajanduse kasvu, ja sealsete merevarude säästvale kasutamisele.
1.4.4. Tulemus- ja mõjunäitajad
Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.
Kalapüügivõimaluste aastase kasutamise tase (püügilubade osakaal protokolliga pakutud võimalustest).
Püügiandmete kogumine ja analüüs ning lepingu kaubanduslik väärtus
Xxxxx aitamine liidu tööhõivele ja lisandväärtuse loomisele ning liidu turu stabiliseerumisele (muude säästva kalanduse partnerluslepingutega saavutatud tasemel).
Xxxxx aitamine partnerriigi püügitegevuse seire, kontrolli ja järelevalve parandamisele ning kalandussektori, eelkõige väikesemahulise kalapüügi arengule.
1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus
1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused
Uue protokolliga tagatakse raamistik liidu kalalaevastiku püügitegevuse korraldamiseks protokolliga ette nähtud püügipiirkonnas. Selle jõustumisel saavad liidu laevaomanikud taotleda püügilube kõnealuses piirkonnas.
Koostöö tugevdamine liidu xx Xxxxxx Kuningriigi vahel võimaldab edendada säästva kalapüügi poliitika arengut. Protokolliga on ette nähtud laevade jälgimine laevaseire satelliitsüsteemi (VMS) abil ja tulevikus püügiandmete edastamine elektrooniliselt. Protokolliga antava valdkondliku toetusega aidatakse Maroko Kuningriiki riikliku kalanduspoliitika raames, sealhulgas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses.
Uue lepingu xx xxxxx rakendamise protokolli allkirjastamine ja sõlmimine on vajalik selleks, et võimaldada liidu kalalaevade juurdepääsu ja nende kalapüügitegevust. Varasem leping jääb kehtima, kuid xxxx lepingu rakendamise protokollita, sest ajavahemikuks 2014–2018 sõlmitud protokolli kehtivusaeg lõppes 14. juulil 2018. See takistab liidu kalalaevade püügitegevust kõnealuses püügipiirkonnas, sest nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 31, tohib liidu laevade kalapüügitegevus toimuda xxxx säästva kalapüügi partnerluslepingu partnerriigiga sõlmitud protokolli raames. Liidu kaugpüügilaevastiku jaoks on protokollil seega selge lisandväärtus. Lisaks luuakse protokolliga raamistik tihedamaks koostööks liiduga.
1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
Kõnealuses piirkonnas toimunud püükide ajaloo ning kättesaadavate hinnangute ja teaduslike nõuannete alusel on lepinguosalised kehtestanud püügivõimalused 128-le liidu kalalaevale ning lubatud kogupüüki tööstusliku pelaagilise püügiliigi puhul, mis oli 85 000 xxxxx aastas, on suurendatud 90 000 ja seejärel 100 000 tonnini, mis suurendab ka kalavarude kättesaadavust liidu laevastiku jaoks (eelmise protokolli puhul 80 000 xxxxx).
Valdkondliku toetuse puhul võetakse arvesse kalandussektori majandusliku arengu toetamise ning kalavarude haldamise järelevalve ja kontrolli vajadusi.
1.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega
Kalandusalase partnerluslepingu raames toetuseks eraldatavad summad moodustavad Maroko riikliku eelarve jaoks jooksva sissetuleku. Säästva kalapüügi partnerluslepingute sõlmimise ja järelevalve üks tingimus on, et osa eraldistest peab olema suunatud (enamasti lisatuna riigieelarve seadusesse) kalandusministeeriumi valdkondliku poliitika raames toimuva tegevuse elluviimisele. Kõnealused finantsvahendid on vastavuses muude rahastamisallikatega, mida rahvusvahelised rahastajad pakuvad riigi tasandi kalandusvaldkonna projektide ja/või programmide rakendamiseks. Vahendite õiglase jaotamise järelevalve puhul kohaldatakse erisätteid.
1.6. Meetme kestus ja finantsmõju
☒ Piiratud kestusega ettepanek/algatus
– ☒ Ettepanek/algatus hakkab kehtima alates jõustumise kuupäevast (või, vajaduse korral, selle ajutisest kohaldamisest) ja kehtib 4 aastat.
– ☐ Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA
🞎 Piiramatu kestusega ettepanek/algatus
– Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,
– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.
1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid11
☒ Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt
– ☒ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali
– 🞎 rakendusametite kaudu
🞎 Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega
🞎 Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:
– 🞎 kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;
– 🞎 rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustada);
– 🞎 Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;
– 🞎 finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele;
– 🞎 avalik-õiguslikele asutustele;
– 🞎 avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;
– 🞎 liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine xx xxx esitavad piisavad finantstagatised;
– 🞎 isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine xx xxx on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.
– Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.
Märkused
11 Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil:
xxxx://xxx.xx.xxx/xxxx/xxx/xxxxxxxxx/xxxxxxxxx_xx.xxxx
2. HALDUSMEETMED
2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad
Täpsustage tingimused ja sagedus.
Komisjon (merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat koostöös piirkonnas Rabatis, Marokos asuva liidu delegatsiooni kalandusatašeega) tagab protokolli rakendamise korrapärase järelevalve seoses ettevõtjatepoolse püügivõimaluste kasutamise ja püügiandmetega ning valdkondliku toetuse tingimuste järgimisega.
Lisaks sellele on säästva kalapüügi partnerluslepinguga ette nähtud vähemalt üks ühiskomitee iga-aastane koosolek, kus komisjon xx Xxxxxx Kuningriik teevad kokkuvõtte lepingu ja protokolli rakendamisest ning kohandavad vajaduse korral kavandamist ja sellest tulenevalt ka rahalist toetust.
2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem
Kindlakstehtud oht on XXx laevaomanike puhul kalapüügivõimaluste alakasutamine xx Xxxxxx Kuningriigi puhul valdkondliku kalanduspoliitika rahastamiseks ettenähtud summade mittetäielik kasutamine või kasutamisel tekkivad viivitused.
2.2.2. Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta
Ette on nähtud ulatuslik dialoog lepingus ja protokollis sätestatud valdkondliku poliitika kavandamise ja rakendamise teemal. Kontrollimeetodid hõlmavad ka protokolli artiklis 7 osutatud tulemuste ühist analüüsimist.
Lisaks sellele on lepingu ja protokolliga ette nähtud eriklausel protokolli peatamiseks teatavatel tingimustel või kindlaksmääratud olukorras.
2.2.3. Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos
2.3. Xxxxxxx ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed
Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.
Komisjon kohustub pidama Maroko Kuningriigiga poliitilist dialoogi ning tegema korrapärast koostööd, et hinnata ja parandada lepinguga reguleeritavaid valdkondi ja tugevdada liidu osalust varude säästvas majandamises. Kõikide komisjoni poolt kalandusalase partnerluslepingu raames makstavate summade osas kasutatakse komisjoni tavalisi eelarvelisi ja finantsmenetlusi. Eelkõige selgitatakse täpselt välja kolmandate riikide arvelduskonto, kuhu rahaline toetus makstakse. Protokolli artikli 4 lõikes 4 on sätestatud, et liit peab kandma oma rahalise toetuse Maroko Kuningriigi riigikassas spetsiaalselt selleks loodud arveldusarvele.
3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub
• Olemasolevad eelarveread
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade xxxxx.
Mitmeaasta se | Eelarverida | Assigneerin gute liik | Rahaline osalus | |||
finantsraam istiku rubriik | Number Nimetus | Liigendatu d/liigendam ata (12) | EFTA riigid13 | Kandidaatri igid14 | Kolmand ad riigid | Finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses |
2 | Number 11 03 01 Luua raamistik Euroopa Liidu kalalaevade püügitegevuse haldamiseks kolmandate riikide vetes (säästva kalapüügi partnerluslepingud) | LIIGEN DATUD | EI | EI | EI | EI |
• Uued eelarveread, mille loomist taotletakse
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade xxxxx.
Mitmeaasta se | Eelarverida | Assigneerin gute liik | Rahaline osalus | |||
finantsraam istiku rubriik | Number [Nimetus…………………………………… …] | Liigendatu d/liigendam ata | EFTA riigid | Kandidaatri igid | Kolmand ad riigid | Finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses |
[XX.YY.YY.YY] | JAH/EI | JAH/EI | JAH/EI | JAH/EI | ||
12 Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.
13 EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.
14 Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.
3.2. Hinnanguline mõju kuludele
[Selle punkti täitmisel tuleb kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit (käesoleva finantsselgituse lisas esitatud teine dokument) ja laadida see üles CISNETi võrku talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.]
3.2.1. Xxxxxx hinnanguline mõju kuludele
miljonites eurodes (xxxx kohta pärast koma)
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: | Nr 2 | Säästev majanduskasv: loodusvarad |
Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat | Aasta 201915 | Aasta 2020 | Aasta 2021 | Aasta 2022 | KOKKU | ||
• Tegevusassigneeringud | |||||||
Xxxxxxxxxxx 00 0000 | Xxxxxxxxxxxxxx | 0. | 37,000 | 38,800 | 42,400 | 42,400 | 160,600 |
Maksed | 2. | 37,000 | 38,800 | 42,400 | 42,400 | 160,600 | |
Eelarverida nr | Kulukohustused | 1a | |||||
Maksed | 2 a | ||||||
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud16 | |||||||
Eelarverida nr | 3. | ||||||
Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi assigneeringud KOKKU | Kulukohustused | =1+1a +3 | 37,000 | 38,800 | 42,400 | 42,400 | 160,600 |
Maksed | =2+2a +3 | 37,000 | 38,800 | 42,400 | 42,400 | 160,600 | |
15 Aasta N, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.
16 Tehniline ja/või haldusabi ning XXx programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.
•Tegevusassigneeringud KOKKU | Kulukohustused | 4. | 37,000 | 38,800 | 42,400 | 42,400 | 160,600 |
Maksed | 5. | 37,000 | 38,800 | 42,400 | 42,400 | 160,600 | |
•Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU | 6. | ||||||
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 2 assigneeringud KOKKU | Kulukohustused | =4+6 | 37,000 | 38,800 | 42,400 | 42,400 | 160,600 |
Maksed | =5+6 | 37,000 | 38,800 | 42,400 | 42,400 | 160,600 | |
Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:
•Tegevusassigneeringud KOKKU | Kulukohustused | 4. | |||||
Maksed | 5. | ||||||
•Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU | 6. | ||||||
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma) | Kulukohustused | =4+6 | |||||
Maksed | =5+6 | ||||||
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: | 5 | „Halduskulud“ |
miljonites eurodes (xxxx kohta pärast koma)
Aasta N | Aasta N+1 | Aasta N+2 | Aasta N+3 | KOKKU | ||
Peadirektoraat: <…….> | ||||||
• Personalikulud | ||||||
• Muud halduskulud | ||||||
<….> peadirektoraat KOKKU | Assigneeringud | |||||
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU | (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) |
miljonites eurodes (xxxx kohta pärast koma)
Aasta 201917 | Aasta 2020 | Aasta 2021 | Aasta 2022 | KOKKU | ||
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU | Kulukohustused | 37,000 | 38,800 | 42,400 | 42,400 | 160,600 |
Maksed | 37,000 | 38,800 | 42,400 | 42,400 | 160,600 | |
17 Aasta N, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.
3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele
– 🞎 Ettepanek/algatus xx xxxxx tegevusassigneeringute kasutamist
– ☒ Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (xxxx kohta pärast koma)
Täpsustage eesmärgid ja väljundid ⇩ | Aasta 2019 | Aasta 2020 | Aasta 2021 | Aasta 2022 | KOKKU | |||||||
Liik18 | Kesk mine kulu | Arv | Kulu | Arv | Kulu | Arv | Kulu | Arv | Kulu | Väljun dite arv kokku | Kulud kokku | |
ERIEESMÄRK nr 119 ... | ||||||||||||
– Kättesaadavus | aastas | 19,100 | 20,000 | 21,900 | 21,900 | 82,900 | ||||||
– | aastas | 17,900 | 18,800 | 20,500 | 20,500 | 77,700 | ||||||
– Väljund | ||||||||||||
Erieesmärk nr 1 kokku | 37,000 | 38,800 | 42,400 | 42,400 | 160,600 | |||||||
ERIEESMÄRK nr 2 ... | ||||||||||||
– Väljund | ||||||||||||
Erieesmärk nr 2 kokku | ||||||||||||
KULUD KOKKU | 37,000 | 38,800 | 42,400 | 42,400 | 160,600 | |||||||
18 Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).
19 Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.
3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele
– ☒ Ettepanek/algatus xx xxxxx haldusassigneeringute kasutamist
– 🞎 Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
miljonites eurodes (xxxx kohta pärast koma)
Aasta N20 | Aasta N+1 | Aasta N+2 | Aasta N+3 | Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6) | KOKKU |
RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU | ||||||||
Personalikulud | ||||||||
Muud halduskulud | ||||||||
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 kulude vahesumma |
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 521 välja jäävad kulud | ||||||||
Personalikulud | ||||||||
Muud halduskulud | ||||||||
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävate kulude vahesumma |
KOKKU |
Personaliga seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.
20 Aasta N, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.
21 Tehniline ja/või haldusabi ning XXx programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.
3.2.3.2. Hinnanguline personalivajadus
– ☒ Ettepanek/algatus xx xxxxx personali kasutamist.
– 🞎 Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:
Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina
Aasta N | Aasta N+1 | Aasta N+2 | Aas ta N+ 3 | Lisage vajalik arv aastaid, et kajasta da kogu finants mõju kestust (vrd punkt 1.6) | ||||
• Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) | ||||||||
XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) | ||||||||
XX 01 01 02 (delegatsioonides) | ||||||||
XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) | ||||||||
10 01 05 01 (otsene teadustegevus) | ||||||||
• Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)22 | ||||||||
XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad LT, RLE ja RTJ) | ||||||||
XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) | ||||||||
XX 01 04 yy 23 | – peakorteris | |||||||
– delegatsioonis | ||||||||
XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) | ||||||||
10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) | ||||||||
Muud eelarveread (täpsustage) | ||||||||
KOKKU | ||||||||
XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.
Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise xxxx peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.
Ülesannete kirjeldus:
Ametnikud ja ajutised töötajad | |
Koosseisuvälised töötajad |
22 AC = lepingulised töötajad, AL = kohalikud töötajad, END = riikide lähetatud eksperdid, INT = renditud tööjõud, XXX = noored eksperdid delegatsioonides.
23 Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).
3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
– ☒ Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.
– 🞎 Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.
Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.
– 🞎 Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.
Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.
3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus
– Ettepanek/algatus xx xxxxx kolmandate isikute poolset kaasrahastamist
– Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:
assigneeringud miljonites eurodes (xxxx kohta pärast koma)
Xxxxx N | Aasta N+1 | Aasta N+2 | Aasta N+3 | Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6) | Kokku | |||
Täpsustage kaasrahastav asutus | ||||||||
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU | ||||||||
3.3. Hinnanguline mõju tuludele
– ☒ Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele
– 🞎 Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:
– 🞎 omavahenditele
– 🞎 mitmesugustele tuludele
miljonites eurodes (xxxx kohta pärast koma)
Tulude eelarverida | Xxxxxxx aasta eelarves kättesaadavad assigneeringu d | Ettepaneku/algatuse mõju24 | ||||||
Aasta N | Aasta N+1 | Aasta N+2 | Aasta N+3 | Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6) | ||||
Artikkel …. | ||||||||
Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.
Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutusmeetod.
24 Traditsiooniliste omavahendite (põllumajandussaaduste tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.