EESTI TANTSUSPORDI LIIT

EESTI TANTSUSPORDI LIIT

TANTSUSPORDI MÄÄRUSTIK

(edaspidi TSM)

SISUKORD

I. ÜLDSÄTTED 5

1. Reguleerimisala 5

2 Tantsusport 5

3 Tantsuliigid ja tantsud 5

4 Tantsumuusika esitamine võistlustel 5

5 Tantsufiguuride esitamise piirangud 5

6 Tantsusportlased ja tantsupaarid 6

7 Tantsusportlaste kinnine register 6

8 Vanuserühmad ja stardiklassid ning nende ühendamine 6

9 Tunnustatud treenerid ja kohtunikud 7

10 Treenerite ja kohtunike register 7

11 Tantsuspordi organisatsioonid 8

12 Võistlushooaeg 8

II TANTSUSPORTLASED 8

13 Võistlemise alustamine ja registrikanded 8

14 Tantsuklubi/kooli ja riigi esindamine 9

15 Välisriikide kodanikest ja Eestis elavate kodakondsuseta isikutest tantsusportlaste õigused 9

16 Partneri vahetamine 9

17 Liikumine stardiklassides 10

18 Üleminekupunktide arvestamise üldnõuded 10

19 Üleminekupunktide lisaarvestus 10

20 Üleminekupunktide lõplik arvestus 11

21 Üleminekupunktide määramine WDSF litsentsiga võistluste eest 11

23 Üleminekupunktide arvestuse pidamine 11

24 Tantsijate ühest klubist/koolist teise ülemineku kord 11

III TREENERID JA TANTSUÕPETAJAD 13

25 ETSLi treenerid ja tantsuõpetajad 13

IV KOHTUNIKUD 13

26 ETSLi kohtunikud 13

27 Üldnõuded peakohtunikule 15

28 Üldnõuded hindekohtunikule 16

29 Kohtunike koosseisud võistlustel ning kohtunike võistlustele kutsumise ja määramise kord 16

30 Kohtunikud maavõistlustel 16

31 Kohtunikud Eesti meistrivõistlustel ja klasside meistrivõistlused 16

32 Kohtunikud Eesti karikavõistlustel 17

33 Kohtunikud klubivõistlustel 18

V VÕISTLUSED 18

34 Võistluste vormid 18

Võistluste ülesehitus 18

35 Võistluste voorud 18

36 Kordustantsimise süsteem 19

37 Ümbertantsimine 19

38 Osavõtjate jagamine vahetusteks 19

39 Kaks finaalgruppi 19

Võistluste tüübid 19

40 Rahvusvahelised võistlused 19

41 Lahtised võistlused 19

42 Maavõistlused 20

43 Rahvuslikud võistlused 20

43.1 Eesti meistrivõistlused 20

43.2 Eesti klasside meistrivõistlused 20

43.3 Eesti karikavõistlused 21

43.4 Piirkondlikud võistlused 21

43.5 Klubivõistlused 22

Võistluste korraldamine 22

44 Võistluste korraldamisõigus ja võistluste kalender 22

45 Võistluste toimkond ja nõuded korraldajale 22

46 Võistluste kutsed 23

47 Tantsupaaride võistlustest osavõtt 23

48 Tantsupaaride eelregistreerimine ja registreerimine võistlustele 23

49 Võistluste liikmemaks 24

50 Võistluste programm 24

51 Võistluste ajakava 25

52 Nõuded võistluspõrandale 25

53 Hindamine võistlustel 25

54 Lahtine ja kinnine hindamine 25

55 Hindamine võistkonnavõistlustel 26

56 Sekretariaadi töö võistluste korraldamisel 26

57 Nõuded võistluste reklaamile, kavalehele ja esinemistele 26

58 Meditsiiniline abi 26

VI RIIETUSE REEGLID 26

59 Võistlusriietus 26

VII DOPINGU KASUTAMINE TANTSUSPORDIS 27

VIII KONTROLL, VASTUTUS JA MÄÄRUSTIKU RAKENDAMINE 27

60 Vastutus 27

61 Kontroll 27

62 Erijuhtumid 27

63 Protestide lahendamine 27

64 Karistused määrustiku rikkumise korral 27

65 Määrustiku rakendamine 28

Xxxx 1. Eesti karikavõistluste punktiarvestamise süsteem 29

Xxxx 2. Eesti Tantsuspordi Liidu finantskorraldus 31

Xxxx 3. Eesti Tantsuspordi Liidu figuuride piirangud 33

Xxxx 4. ETSLi rahvuskoondise moodustamise reeglid 34

Xxxx 5. ETSLi paaride WDSFi tiitli- ja karikavõistlustele suunamise kord 36

I. ÜLDSÄTTED

1. Reguleerimisala

Käesolev tantsuspordi määrustik (edaspidi ka TSM) sätestab tantsusportlaste, alaealiste tantsusportlaste esindajate, treenerite, kohtunikega ja tantsu kui spordialaga seotud organisatsioonilised ja õiguslikud alused ning on ühtlasi aluseks kõikide tantsuvõistluste läbiviimisel, mida korraldavad Eesti Tantsuspordi Liit (edaspidi ka ETSL), selle liikmed, liikme kandidaadid ja ETSLi poolt tunnustatud lepingupartnerid.

2 Tantsusport

Tantsuspordi all mõeldakse käesolevas TSMis standardtantsude (edaspidi ka ST-tantsud) xx xxxxxx- ameerika tantsude (edaspidi ka LA-tantsud) sportlikku harrastamist.

Tantsuvõistluste all mõeldakse käesolevas TSMis ainult ST- ja LA-tantsudes või nendest kom- bineeritult toimuvaid võistlusi.

3 Tantsuliigid ja tantsud

Standardtantsud (edaspidi ka ST-tantsud) on käesolevas TSMi mõistes järgmised tantsud: inglise keeles – waltz (W)

– tango (T)

– viennese waltz (V)

– foxtrot (SF)

– quickstep (Q)

Ladina-ameerika tantsud (edaspidi ka LA-tantsud) on käesoleva TSMi mõistes järgmised tantsud: inglise keeles – samba (S)

– cha cha cha (CCC)

– rumba (R)

– paso doble (PD)

– jive (J)

4 Tantsumuusika esitamine võistlustel

4.1 Tantsuvõistlustel mängitavad muusikapalad peavad olema järgmiste kiirustega:

4.1.1 waltz (W) 28 – 30 takti minutis

4.1.2 tango (T) 31 – 33 takti minutis

4.1.3 viennese waltz (V) 58 – 60 takti minutis

4.1.4 fokstrot (F) 28 – 30 takti minutis

4.1.5 quickstep (Q) 50 – 52 takti minutis

4.1.6 samba (S) 50 – 52 takti minutis

4.1.7 cha cha cha (CCC) 30 – 32 takti minutis

4.1.8 rumba (R) 25 – 27 takti minutis

4.1.9 paso doble (PD) 60 – 62 takti minutis

4.1.10 xxxx (J) 42 – 44 takti minutis

4.2 Võistlustel mängitavad muusikapalad peavad olema kooskõlas antud tantsu iseloomuga.

4.3 Tantsuvõistlustel esitatavad muusikapalad on kestvustega 1,5 kuni 2,0 minutit

4.4 Tantsu PD muusikat mängitakse reeglina teise osa lõpuni kõikides võistluse voorudes. Peakohtuniku otsusel, juhul, kui see on vajalik tantsupaaride õiglaseks hindamiseks, võib tantsu PD muusikat mängida kolmanda osa lõpuni. Sellisel juhul peab peakohtunik tantsupaaridele enne vooru algust teatama, et PD tantsitakse kolmanda osa lõpuni. Eesti Meistrivõistlustel tantsitakse Paso Doblet kolmanda osa lõpuni Xxxxxxx XX, Noored, Noored II, Xxxxxxxxxxxx, Senior I, Senior II vanuserühma finaalides.

4.5 Ümbertantsimise korral võivad muusikapalade kestvused olla ka lühemad, kuid mitte vähem kui 45 sekundit.

5 Tantsufiguuride esitamise piirangud

5.1 Vaba-klassi võistlustel ja Eesti meistrivõistlustel ei ole tantsufiguuride esitamisel piiranguid v.a. Laste vanuserühmas.

5.2 Tantsufiguurid on piiratud A2, A4, A6, E ja D klassile (v.a. täiskasvanud ja seenior vanuserühmad) ning Lapsed C klassile vastavalt Xxxx 3.

5.3 Kontrolli figuuride piirangutest kinnipidamise üle teostab võistluste peakohtunik.

6 Tantsusportlased ja tantsupaarid

6.1 Tantsusportlane (edaspidi ka tantsija) käesoleva TSMi mõistes on tantsusporti (edaspidi ka tantsimist) harrastav sportlane, kes on võetud ETSLi liikmeskonda kuuluva klubi/kooli liikmeks või õpperühma õpilaseks ja on kantud ETSLi tantsusportlaste registrisse.

6.2 Teisest klubist ületuleku korras tantsusportlase oma õppegrupi liikmeks või mõnel teisel moel õpilaseks vastuvõtmisel on klubi/kool kohustatud kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil teavitama sellest ETSLi spordidirektorit või selleks volitatud isikut, kes teeb tantsusportlaste registrisse vastava täienduse või paranduse.

6.3 Juhul, kui tantsija lahkub ETSLi liikmeskonda kuuluvast klubist/koolist või ei täida klubis/koolis kehtivat korda on klubil/koolil õigus peatada tantsusportlase registrikanne.

6.4 Tantsupaari võivad moodustada kõik sportlased, kes harrastavad ST- või LA-tantse.

6.5 Tantsupaar peab koosnema mees- ja naissoost sportlasest.

7 Tantsusportlaste kinnine register

7.1 Kõik tantsusporti harrastavad sportlased kantakse ETSLi elektrooniliselt peetavasse tantsusportlaste kinnisesse registrisse, millele on juurdepääs ainult klubide/koolide seaduslikel esindajatel oma klubi/kooli tantsijate osas ja ETSLi juhatusel ning ETSLi sekretariaadil.

7.2 ETSLi tantsusportlaste registrisse kandmine toimub ETSLi liikmesklubi/kooli avalduse alusel.

7.3 Ülemineku korras üle tulnud tantsija nime on liikmesklubid/koolid kohustatud esitama ETSLi sekretariaati, kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil, 7 (seitse) päeva enne klubi esindamist võistlustel, kes teeb tantsusportlaste registrisse vastava täienduse või paranduse.

7.4 Tantsusportlaste registrisse kantakse järgmised andmed:

7.4.1 Tantsusportlase nimi;

7.4.2 Tantsusportlase sünniaeg (sünniaasta täpsusega);

7.4.3 Tantsuklubi või –kool, mida tantsija esindab;

7.4.4 Stardiklass;

7.4.5 Märkused saadud karistuste või võistluskeelu kohta;

7.5 Karistuse puudumine ja jooksva aasta registrikande olemasolu ja võistluskeelu märkuse puudumine on aluseks tantsusportlaste võistlemisele ja üleminekupunktide saamisele.

8 Vanuserühmad ja stardiklassid ning nende ühendamine

8.1 Vanuserühmi on kaksteist ja need kujunevad tantsupaari moodustanud tantsijate sünniaastate alusel järgmiselt:

8.1.1 Mudilased (xxxxxxxx xx MD) vanuserühma kuuluvad tantsupaarid, kus vanem partner saab jooksval kalendriaastal kuni 7-aastaseks, noorema partneri xxxxx xx ole piiratud;

8.1.2 Lapsed 1 (edaspidi ka L1) vanuserühma kuuluvad tantsupaarid, kus vanem partner saab jooksval kalendriaastal kuni 8- või 9-aastaseks, noorema partneri xxxxx xx ole piiratud;

8.1.3 Lapsed 2 (edaspidi ka L2) vanuserühma kuuluvad tantsupaarid, kus vanem partner saab jooksval kalendriaastal 10- või 11-aastaseks, noorema partneri xxxxx xx ole piiratud;

8.1.4 Juunior 1 (edaspidi ka J1) vanuserühma kuuluvad tantsupaarid, kus vanem partner saab jooksval kalendriaastal 12- või 13-aastaseks, noorema partneri xxxxx xx ole piiratud

8.1.5 Juunior 2 (edaspidi ka J2) vanuserühma kuuluvad tantsupaarid, kus vanem partner saab jooksval kalendriaastal 14- või 15-aastaseks, noorema partneri xxxxx xx ole piiratud;

8.1.6 Noored 1 (edaspidi ka N1) vanuserühma kuuluvad tantsupaarid, kus vanem partner saab jooksval kalendriaastal 16- kuni 18-aastaseks, noorema partneri xxxxx xx ole piiratud;

8.1.7 Noored 2 (edaspidi ka N2) vanuserühma kuuluvad tantsupaarid, kus vanem partner saab jooksval kalendriaastal 19- kuni 20-aastaseks, noorema partneri xxxxx xx ole piiratud;

8.1.8 Täiskasvanute (edaspidi ka TK) vanuserühma kuuluvad tantsupaarid, kus vanem partner saab jooksval kalendriaastal vähemalt 19-aastaseks, noorema partneri xxxxx xx ole piiratud;

8.1.9 Seeniorid 1 (edaspidi ka S1) vanuserühma kuuluvad tantsupaarid, kus vanem partner saab xxxxxxxx aastal 35 või rohkem aasta vanuseks ja noorem partner saab 30 või rohkem aasta vanuseks;

8.1.10 Seeniorid 2 (edaspidi ka S2) vanuserühma kuuluvad tantsupaarid, kus vanem partner saab jooksval aastal 45 või rohkem aasta vanuseks ja noorem partner saab 40 või rohkem aasta vanuseks;

8.1.11 Seeniorid 3 (edaspidi ka S3) vanuserühma kuuluvad tantsupaarid, kus vanem partner saab xxxxxxxx aastal 55 või rohkem aasta vanuseks ja noorem partner saab 50 või rohkem aasta vanuseks;

8.1.12 Seeniorid 4 (edaspidi ka S4) vanuserühma kuuluvad tantsupaarid, kus vanem partner saab xxxxxxxx aastal 65 või rohkem aasta vanuseks ja noorem partner saab 60 või rohkem aasta vanuseks.

8.2 Kõikide vanuserühma paaridel on võistluste korraldaja nõusolekul lubatud võistelda üks aste vanemas vanuserühmas, kui antud võistlustel xxxxx päeval nende endi vanuserühmas võistlusi ei korraldata või korraldaja annab sellekohase nõusoleku. Seenior 1 vanuserühma kuuluvad tantsupaarid võivad osaleda võistluste korraldaja nõusolekul täiskasvanute vanuserühma võistlusel. Seenior 2, Seenior 3 ja Seenior 4 vanuserühma kuuluvad tantsupaarid võivad osaleda võistluste korraldaja nõusolekul Seenior 1 või täiskasvanute vanuserühma võistlusel.

8.3 Kõikide vanuserühmade puhul on lubatud ühendada 2 kõrvuti asetsevat vanuserühma, moodustades ühendatud vanuserühma, välja arvatud Seenioride vanuserühmad. Seenioride vanuserühmad on võimalik liita kõik üheks vanuserühmaks.

8.4 Ühendatud vanuserühma moodustamise puhul ei tohi olla samaaegselt ühendatud ka stardiklassid.

8.5 Juhul, kui eelregistreerimise xxxxx xx ole välja kuulutatud vanuserühma stardiklassi võistlusele registreerunud vähemalt 5 tantsupaari, on võistluste korraldajal õigus ühendada selle vanuserühma stardiklassi üks aste vanema vanuserühma stardiklassiga v.a. täiskasvanute vanuserühm. Seenior vanuserühma stardiklassides on võistluste korraldajal õigus ühendada selle vanuserühma stardiklassid kuni täiskasvanute vanuserühmani xxxx piiranguteta.

8.6 Stardiklasse on 12 ja vastavalt vanuserühmadele on need järgmised:

8.6.1 MD A2, A4, A6

8.6.2 L1 A2, A4, A6, E, D

8.6.3 L2 A2, A4, A6, E, D, C

8.6.4 J1 A2, A4, A6, E, D, C, B

8.6.5 J2 A2, A4, A6, E, D, C, B, A

8.6.6 N1 A2, A4, E, D, C, B, A, S

8.6.7 N2 A2, A4, E, D, C, B, A, S

8.6.8 TK A2, A4, E, D, C, B, A, S

8.6.9 S1 A2, A4, E, D, C, B, A, S

8.6.10 S2 A2, A4, E, D, C, B, A, S

8.6.11 S3 A2, A4, E, D, C, B, A, S

8.6.12 S4 A2, A4, E, D, C, B, A, S

8.7 Kõikide stardiklasside paaridel on võistluste korraldaja nõusolekul lubatud võistelda enda stardiklassist kõrgemas stardiklassis, kui antud võistlustel xxxxx päeval nende endi stardiklassis võistlusi ei korraldata või oma stardiklassi võistlus on selleks ajaks lõppenud.

8.8 Kõikide stardiklasside, va stardiklassid A2 – A6, puhul on lubatud ühendada kaks kõrvutiasetsevat stardiklassi, mis moodustavad konkreetsel juhul ühendatud stardiklassi, mille nimetus saadakse stardiklasside nimetuste liitmisel.

8.9 Xxx xxx vanuserühma piires on ühendatud kõik stardiklassid, va stardiklassid A2 – A6, nimetatakse seda stardiklassi vabaks klassiks.

9 Tunnustatud treenerid ja kohtunikud

9.1 ETSLi tunnustatud treeneriks on käesoleva tantsuspordimäärustikus äratoodud tingimustele vastavad isikud.

9.2 ETSLi tunnustatud kohtunikeks on käesoleva tantsuspordimäärustikus äratoodud tingimustele vastavad isikud.

10 Treenerite ja kohtunike register

10.1 ETSLi treenerite ja kohtunike register on elektrooniline andmebaas kõigist ETSLi tunnustatud treeneritest või kohtunikest, astmetest ja kategooriatest ning nende klubilisest kuuluvusest.

10.2 Registrikande olemasolu on aluseks tegutsemisel ETSLi tunnustatud treenerina või ETSLi tunnustatud kohtunikuna.

10.3 ETSLi treenerite ja kohtunike registrisse kantakse isik tema kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil esitatud avalduse alusel spordidirektori poolt.

10.4 Juhul, xxx xxxx ei ole kolme aasta jooksul omandanud treeneri või kohtuniku registrikannet, kustutatakse ta registrist.

11 Tantsuspordi organisatsioonid

11.1 Tantsuklubi/kool (edaspidi ka klubi/kool) käesoleva määrustiku mõistes on eraõiguslik juriidiline isik, edaspidi ka liikmesklubi/kool, mille põhitegevuseks on tantsuspordi treeningute läbiviimine ja mis on Eesti Tantsuspordi Liidu liige või liikme kandidaat ning kes on tasunud ETSLi sisseastumismaksu või liikme kandidaadi administreerimistasu, mille suurus on määratud ETSLi finantskorraldusega, mis on käesoleva määrustiku Xxxx 2.

11.2 ETSLi igaaastane liikmemaks tasutakse ETSLi poolt esitatud arve alusel hiljemalt jooksva aasta 31. jaanuariks või uue liikme puhul xxxxx märgitud tähtajaks ning selle suurus on määratud ETSLi finantskorraldusega, mis on käesoleva määrustiku Xxxx 2.

11.3 Liikmemaksu või liikme kandidaadi administreerimistasu tähtajaks mittetasumise korral peatatakse ETSLi juhatuse otsuse alusel liikmele või liikme kandidaadile informatsiooni edastamine ja liige või liikme kandidaat kaotab õiguse võistluste korraldamiseks ja liikmesklubi/kooli või liikme kandidaadi paaridel ei ole õigust osaleda võistlustel ei kodu- ega välismaal.

11.4 Eesti Tantsuspordi Liit, edaspidi ka ETSL, on tantsuspordiklubisid/xxxxx ühendav üleriigiline ühendus, millel on ainuõigus korraldada üleriigilisi meistrivõistlusi xx xxxx välja vastavaid tiitleid ning mis on Maailma Tantsuspordi Liidu (WDSF) ja Eesti Olümpiakomitee liige.

11.5 ETSLi tunnustatud lepingupartneriks võib olla ükskõik milline juriidiline või füüsiline isik, kes tegutseb ETSLi reeglite alusel ja on sõlminud oma tantsuspordialaseks tegevuseks lepingu ETSLiga. Sellisel juhul on ETSLi juhatus kohustatud määrama isiku, kes on vastutav kogu lepingulise tegevuse eest ETSLi tunnustatud lepingupartneriga.

12 Võistlushooaeg

ETSLi võistlushooaeg kestab 1.jaanuarist kuni 31.detsembrini.

II TANTSUSPORTLASED

13 Võistlemise alustamine ja registrikanded

13.1 Tantsupaar võib alustada esmakordselt võistlemist ainult alates kõige madalamast tema vanuserühmas kehtestatud stardiklassist. Stardiklassides A2 – A6 võib treener määrata paari koheselt E-klassi.

13.2 Tantsupaar peab võistlemise alustamiseks omama ETSLi tantsija registrikannet. Registrikande liikmemaks on sätestatud ETSLi finantskorraldusega, mis on käesoleva määrustiku Xxxx 2.

13.3 Tantsupaar, kes tantsib profidivisionis, xxxxxxxx ETSLi tantsijate registrisse xxxx registritasuta. Profitantsija tasub tantsija litsentsi ETSLEA-sse.

13.4 Juhul, kui tantsija on võistluste alguseks registrisse kandmata lisandub registrikande liikmemaksule täiendav administreerimise tasu 5€ tantsija kohta, välja arvatud A2-A6 stardiklassides.

13.5 Tantsija registrikanne annab tantsijale õiguse jooksva kalendriaasta jooksul osaleda võistlustel, mida korraldavad ETSL, selle liikmed, liikme kandidaadid ja ETSLi poolt tunnustatud lepingupartnerid. Samuti tohib ETSLi tantsusportlaste registris või ETSLi kuuluva klubi/kooli liikmeskonda kuuluv tantsija võistelda välismaal toimuvatel võistlustel ainult kehtiva tantsija registrikande olemasolul.

13.6 Juhul, kui tantsija on osalenud WDSFi xxxxx xxx liikmetele keelatud võistlustel, siis pole tantsijal õigust 18 kuu jooksul, alates viimasest WDSFi xxxxx xxx liikmetele keelatud võistlustel osalemist, omandada ETSLi tantsija registrikannet.

13.7 Juhul, kui tantsija on osalenud ükskõik millise teise rahvusvahelise alaliidu poolt korraldatud võistlustel,

v.a. Blackpool, International ja UK Open, ei saa tantsija võistelda WDSFi ega ETSLi või tema koostööpartnerite poolt korraldatud võistlustel 18 kuu jooksul viimasest võistlusest.

13.8 Punktis 13.7 nimetatud võistlustel osalemise korral ei kehti punktis 13.7 mainitud keeld võistlemiseks juhul, kui tantsija ei ole varem kunagi võistelnud ETSLi või WDSFi mistahes alaliidu liikmena või liikme liikmena või tantsija tuleb tagasi ETSLi liikme liikmeks oma endisesse klubisse/kooli või sellest liikmelisusest on möödunud enam kui 5 (viis) aastat.

14 Tantsuklubi/kooli ja riigi esindamine

14.1 Tantsija võetakse tantsuklubi/kooli õppegrupi liikmeks või tantsukooli/klubi liikmeks ja lahkub klubi/kooli õppegrupist või liikmeskonnast vastavalt konkreetse klubi/kooli poolt sätestatud tingimustele.

14.2 Tantsija võib tantsuvõistlustel esindada ainult seda klubi/kooli, mis on kantud ETSLi tantsusportlaste registrisse.

14.3 Tantsupaar, kus partnerid kuuluvad erinevatesse klubidesse/koolidesse, esindab tantsuvõistlustel kas mõlemat klubi/kooli või ühte nendest vastavalt klubide/koolide vahelisele kokkuleppele.

14.4 WDSFi maailma- ja Euroopa (ka Euroopa regioonide) meistri- ja karikavõistlustel ning edetabelivõistlustel (ranking-võistlustel) esindavad ETSLi liikmesklubide/koolide tantsupaarid Eesti Vabariiki.

14.5 Muudel rahvusvahelistel võistlustel võivad ETSLi liikmesklubide/koolide tantsupaarid esindada nii Eesti Vabariiki, oma tantsuklubi/kooli asukohta, kui ka oma tantsuklubi/kooli.

15 Välisriikide kodanikest ja Eestis elavate kodakondsuseta isikutest tantsusportlaste õigused

15.1 Välisriikide kodanikud (ka Eestis elavad kodakondsuseta isikud) võivad olla ETSLi liikmesklubide/koolide liikmed/õpilased.

15.2 Välisriikide kodanikest tantsijad (ka Eestis elavad kodakondsuseta isikud), xxxxx xxxxx ETSLi liikmesklubi liige, omavad kõiki käesoleva TSMiga kehtestatud tantsija õigusi ja kohustusi.

15.3 Kui tantsupaar, kus üks partneritest on välisriigi kodanik või Eestis elav kodakondsuseta isik, soovib esindada Eesti Vabariiki WDSFi tiitlivõistlustel ja WDSFi edetabeli võistlustel (ranking-võistlustel), peab välisriigi kodanikust (ka Eestis elav kodakondsuseta isikust) partner esitama vastavasisulise avalduse ETSLi juhatusele. Selline tantsupaar omandab õiguse esindada Eesti Vabariiki WDSFi tiitlivõistlustel juhul kui välisriigi kodanikust (ka Eestis elav kodakondsuseta isikust) partner ei ole viimase 12 kuu jooksul esindanud xxxxx teist riiki WDSFi meistri- ja karikavõistlustel xx xxxxxxx tantsupaar omandab õiguse esindada Eesti Vabariiki WDSFi edetabeli võistlustel (ranking-võistlustel) kui välisriigi kodanikust (ka Eestis elava kodakondsuseta isikust) partner ei ole viimase 6 kuu jooksul esindanud xxxxx teist riiki WDSFi edetabeli võistlustel (ranking-võistlustel). Kui saavutatakse rahvuslike tantsuorganisatsioonide vaheline kokkulepe, võib see tantsupaar alustada Eesti esindamist WDSFi edetabeli võistlustel (ranking-võistlustel) ka kohe pärast kokkuleppe sõlmimist.

15.4 Tantsupaar, kus mõlemad tantsijad on välisriikide kodanikud, võib esindada Eestit rahvusvahelistel võistlustel juhul, kui mõlemal tantsijal on Eesti ID-kaart või elamisloa kaart.

15.5 Tantsupaarid, kus mõlemad partnerid on välisriigi kodanikud või Eestis elavad kodakondsuseta isikud, ei oma õigust osa xxxxx ETSLi kinnistest meistrivõistlustest.

15.6 Tantsupaari, kus mõlemad partnerid on välisriigi kodanikud või Eestis elavad kodakondsuseta isikud, WDSFi tiitli- ja/või karikavõistlustele (Cup-dele) ei suunata.

16 Partneri vahetamine

16.1 Partneri vahetamisel alustab uus tantsupaar võistlemist kõrgemat stardiklassi omava partneri stardiklassis.

16.2 Tantsupaar võib jätkata võistlemist ühe klassi võrra madalamas stardiklassis, kui üks partnereist omab teisest kaks või enam madalamat stardiklassi.

16.3 Tantsija, kes ei ole võitlustel osalenud rohkem kui 5 aastat, võib jätkata võistlemist üks aste madalamas stardiklassis.

16.4 Tantsija, kes ei ole võistlustel osalenud rohkem kui 10 aastat, võib jätkata võistlemist kaks astet madalamas stardiklassis.

16.5 Madalamat stardiklassi omav tantsija, kes hakkab võistlema kõrgemat stardiklassi omava partneriga, omandab uue partneri stardiklassi alles siis, kui nad koos uue partneriga on saanud vähemalt 1 üleminekupunkti.

16.6 Kui mudilaste stardiklassis partneri vahetamisel partner ei ole varem võistelnud või on madalama tasemega siis võib mudilane alustada võistlemist uue partneriga madalama klassi partneri stardiklassis.

16.7 Kui algaja stardiklassi tantsija alustab uue tantsupartneriga, kes ei oma varasemalt stardiklassi võib ta alustada A2 stardiklassist.

16.8 Kui E klassi tantsija alustab uue tantsupartneriga, kes ei oma varasemalt stardiklassi võib ta alustada A4 stardiklassist.

17 Liikumine stardiklassides

17.1 Tantsupaaride liikumise aluseks ühest stardiklassist teise on üleminekupunktid, mida tantsupaarid koguvad ETSLi, ETSLi liikmesklubide/koolide või ETSLi poolt tunnustatud lepingupartnerite poolt korraldatavatel võistlustel ja välisriigis juhul, kui võistlused toimuvad viies ST- ja viies LA-tantsus. Laste klassis neljas ST ja neljas LA tantsus.

17.2 Algajate stardiklassides A2, A4, A6 peab üleminekuks ühest stardiklassist järgmisesse stardiklassi tantsupaar koguma 24 (kakskümmend neli) üleminekupunkti, kusjuures üleminekupunktid peavad olema kogutud sama partneriga ja üleminekupunkte saavad paarid järgmise süsteemi alusel:

17.2.1 Osalemise eest antakse tantsupaarile ühe stardi kohta 1 üleminekupunkt.

17.2.2 Finaalis tantsinud paarid saavad üleminekupunkte lisaks osalemisele järgmise süsteemi alusel: Finaali 1.koht – finaalis tantsinud paaride arv, 2.koht – finaalis tantsinud paaride arv -1, 3.koht – finaalis tantsinud paaride arv -2 jne.

17.3 Alates E-klassist peab üleminekuks ühest stardiklassist järgmisesse stardiklassi tantsupaar koguma 100 (xxxx) üleminekupunkti, kusjuures üleminekupunktid peavad olema kogutud sama partneriga.

17.4 Algaja tantsupaar A2, A4, A6, kes osaleb enda tasemerühmast kõrgemas tasemerühmas, ei arvata automaatselt kõrgema taseme tantsupaariks.

17.5 Kui algaja tantsupaar soovib alustada võistlemist E klassi või kõrgema klassi võistlustel, tuleb tantsijatele tellida E klassi tantsija registrikanne. Kord E klassis või kõrgema klassi võistlustel osalenud tantsupaar ei oma õigust enam võistelda algajate klasside tantsuvõistlustel.

***Kuni 05.02.2020 saadud üleminekupunktid korrutatakse 4-ga***

18 Üleminekupunktide arvestamise üldnõuded

18.1 Üleminekupunkte arvestatakse nii osalemise eest kui ka finaalis saavutatud kohtade eest.

18.2 Osalemise eest antakse tantsupaarile ühe stardi kohta 1 üleminekupunkt.

18.3 Finaalis tantsinud paarid saavad üleminekupunkte lisaks osalemisele järgmise süsteemi alusel: Finaali 1.koht – finaalis tantsinud paaride arv, 2.koht – finaalis tantsinud paaride arv -1, 3.koht – finaalis tantsinud paaride arv -2 jne.

18.4 Eesti karikavõistluse etapi võitja saab lisaks ühe üleminekupunkti (võitja punkti).

18.5 Võistluste lõpparvestuses kohtade jagamise puhul arvestatakse kõikidele viigis olevatele paaridele üleminekupunkte kõrgema koha järgi.

18.6 Üleminekul ühest vanuserühmast teise eelmises vanuserühmas kogutud üleminekupunktid säilivad.

18.7 Kui tantsupaar saab ühel võistlusel ühe tantsuliigi arvestuses täis üleminekupunktid järgmisesse stardiklassi üleminekuks, võistleb ta sama võistluse raames teises tantsuliigis lõpuni xxx xxxxxxx stardiklassis.

18.8 Juhul, kui tantsupaar võistleb kõrgemas stardiklassis ja saab ühes tantsuliigis täis üleminekupunktid, peab ta sama võistluse raames teises tantsuliigis võistlema kõrgema stardiklassi tantsupaarina.

18.9 Kui tantsupaar saab täis üleminekupunktid vanuserühma stardiklassis, mida käesolevas määrustikus sätestatud ei ole, jätkab ta võistlemist senises stardiklassis kuni vanuserühma muutumiseni.

19 Üleminekupunktide lisaarvestus

19.1 Kui võistlevad koos kahe või enama kõrvuti asetseva stardiklassi tantsupaarid arvestatakse madalama klassi tantsupaaridele preemiapunkte lähtudes nende poolt antud võistlustel võidetud kõrgema klassi paaride arvust.

19.2 Preemiapunktide arvestamiseks peab võistlustel osalema vähemalt 9 kõrgema stardiklassi tantsupaari.

19.3 Üleminekupunktide lisaarvestuses omistatakse tantsupaarile üleminekupunkte järgmiselt:

19.3.1 Kui madalama klassi tantsupaar edestab 1/3 kõrgemat stardiklassi omavat tantsupaari saab ta 12 preemiapunkti

19.3.2 Kui madalama klassi tantsupaar edestab 2/3 kõrgemat stardiklassi omavat tantsupaari saab ta 24 preemiapunkti.

Esimese kolmandiku leidmisel ümardatakse jagamisel tekkinud murdosa tavapärase matemaatilise ümardamise xxxx. Kahe kolmandiku tantsupaaride leidmiseks korrutatakse esimese kolmandiku ümardatud täisosa kahega.

20 Üleminekupunktide lõplik arvestus

20.1 Tantsupaarile arvestatakse üleminekupunktide põhiarvestuse ja lisaarvestuse punktide liitmisel saadud üleminekupunktide summa.

21 Üleminekupunktide määramine WDSF litsentsiga võistluste eest

21.1 WDSF võistlustel saadud üleminekupunktidest tuleb teavitada spordidirektorit kolme kuu jooksul xxxxx võistluse toimumist. Hilisem üleminekupunktide lisamine ei ole lubatud.

21.2 WDSF litsentsiga võistlustel üleminekupunktide määramine:

21.2.1 Liikmesklubi peatreeneril õigus määrata poolfinaali koha eest 4 üleminekupunkti ja finaali koha eest 8 üleminekupunkti, kui võistlus algab ¼ finaalist. Kui võistlus algab ½ finaalist, siis ainult finaali koha eest 4 üleminekupunkt.

21.2.2 Välisriigis toimunud võistluse eest osalemise eest ja kõrgema klassi edestamise eest preemiapunkte ei anta.

22 Ülemineku punktide arvestus Eesti meistrivõistlustel ja Eesti esivõistlustel osalemise eest

22.1 Eesti meistrivõistlustel või Eesti esivõistlustel osalenud tantsupaaridele arvestatakse üleminekupunkte järgmiselt:

22.1.1 Kõikidele osalejatele 4 (neli) üleminekupunkti võistlustel osalemise eest;

22.1.2 Poolfinaali koha eest 4 (neli) üleminekupunkti ja finaali koha eest 8 (kaheksa) üleminekupunkti juhul, kui võistlus algab veerandfinaalist;

22.1.3 Finaali koha eest 4 (neli) üleminekpunkti juhul, kui võistlus algab poolfinaalist;

22.1.4 Esikoha eest 4 (neli) üleminekupunkti.

23 Üleminekupunktide arvestuse pidamine

23.1 Üleminekupunktide arvestust võistlustel teostab võistluste peasekretär või tema poolt volitatud sekretariaadi liige.

23.2 Üleminekupunktide arvestust peab ETSL-s spordidirektor või ETSL-i juhatuse poolt volitatud isik.

24 Tantsijate ühest klubist/koolist teise ülemineku kord

24.1 Juhtudel, kui: 1) tantsija on läinud või teda on kutsutud treeningule või uut partnerit proovima, 2) tantsija seaduslik esindaja on läinud või teda on kutsutud tantsijale partnerit proovima uude klubisse/kooli sellest xxx xxxx klubi/kooli teavitamata, peab uus klubi/kool informeerima sellest vana klubi/kooli ühe ööpäeva jooksul alates treeningu või kutse realiseerumisest ETSLis registreeritud ametlikel kontaktidel.

24.2 ETSL arvestab laste seaduslike esindajate ja täiskasvanud tantsijate vaba tahtega valida tantsuklubi või tantsukool, kuid osalemiseks Eesti meistrivõistlustel ja teistel ETSLi, ETSLi liikmesklubide/koolide korraldatud võistlustel, ETSLi poolt tunnustatud lepingupartnerite poolt korraldatud võistlustel või WDSF-i litsentsiga võistlustel tuleb aktsepteerida käesolevat määrustikku.

24.3 Klubi/kool on kohustatud tutvustama tantsijale ja/või tema seaduslikule esindajale käesolevat määrustikku enne tantsija klubi/kooli liikmeks vastuvõtmist.

24.4 Eelduseks tantsija üleminekul ühest klubist/koolist teise on kõikide vastastikuste võlgnevuste puudumine klubi/kooli ja tantsija või tema seadusliku esindaja vahel. Antud eelduse mittetäitmisel ei saa toimuda tantsija üleminekut ühest klubist/koolist xxxxx xx vastavat registrikannet ETSLi tantsusportlaste registris.

24.5 Tantsijate ühest klubist/koolist teise ülemineku korra alusel klubi/kooli esindamiseks mistahes vormis peab uus klubi esitama ETSLi peasekretärile või selleks volitatud isikule klubide/koolide vahelise kahepoolse kirjaliku tantsija ülemineku kokkuleppe, milles tuleb ära näidata järgmised andmed:

1) Poolte rekvisiidid.

2) Uue xx xxxx klubi/kooli vaheline kokkulepe tantsija ülemineku tingimuste xxxxx xx tingimuste täitmise tähtaeg;

3) Tantsija ülemineku kuupäev.

Xxxxxx kokkulepe tuleb sõlmida ja esitada ühe kuu jooksul alates kuupäevast, mil tantsija teatab oma soovist esindada uut klubi/kooli.

24.6 Tantsijate “ülemeelitamine“ on keelatud ja on karistatav vastavalt TSM-le.

24.7 Kokkuleppeks antud määrustiku mõistes loetakse eelkõige järgmiseid võimalusi:

1) sõbralik käepigistus või

2) ülemineku asemel moodustatakse kahe klubi/kooli ühispaar või

3) tähtajaline ühe või teise või kolmanda klubi/kooli esindamine või

4) võistluskeeld kuni 18 kuud või

5) kasvatajaraha vähendamise kokkulepe või

6) kombinatsiooni eelpool loetletud võimalustest või Esitatud loetelu ei ole lõplik.

24.8 Juhul kui uus xx xxxx klubi/kool ei ole saavutanud teistsugust kokkulepet tantsija ühest klubist/koolist teise ülemineku kohta, on klubi/kool, kuhu tantsija üle läheb, kohustatud hüvitama eelmisele klubile/koolile tantsija kasvatamiseks tehtud kulutused.

24.9 Kulutuste hüvitamise aluseks on tantsija ülemineku ajal Eesti Vabariigis kehtiv kuutasu alammäär ja arvestus on alljärgnev:

24.9.1 A2- ja A4 klassi tantsija eest 1 (üks) kuutasu alammäär;

24.9.2 A6- ja E-klassi tantsija eest 2 (kaks) kuutasu alammäära;

24.9.3 D-klassi tantsija eest 3 (xxxx) kuutasu alammäära;

24.9.4 C-klassi tantsija eest 5 (viis) kuutasu alammäära;

24.9.5 B-klassi tantsija eest 10 (kümme) kuutasu alammäära;

24.9.6 A-klassi tantsija eest 20 (kakskümmend) kuutasu alammäära;

24.9.7 S-klassi tantsija eest 40 (nelikümmend) kuutasu alammäära

24.10 Kui tantsija esindab xxxxx teist klubi/kooli võistlustel esimese kuue kuu jooksul pärast tantsusportlase karjääri lõpetamist ja/või eelmisest klubist/koolist lahkumist, on klubil/koolil õigus saada kasvatajaraha uue klubi/kooli käest kuni 100% ulatuses, sõltumata eelmises klubis/koolis oldud ajast. Kui tantsija esindab xxxxx teist klubi/kooli võistlustel seitsmendast kuni kaheteistkümnenda kuuni pärast tantsusportlase karjääri lõpetamist ja/või eelmisest klubist/koolist lahkumist, on eelmisel klubil õigus saada kasvatajaraha uue klubi käest kuni 50% ulatuses, sõltumata eelmises klubis/koolis oldud ajast. Kui tantsija esindab xxxxx teist klubi/kooli võistlustel kolmeteistkümnendast kuni kaheksateistkümnenda kuuni pärast tantsusportlase karjääri lõpetamist ja/või eelmisest klubist/koolist lahkumist, on eelmisel klubil/koolil õigus saada kasvatajaraha uue klubi käest kuni 25% ulatuses, sõltumata eelmises klubis/koolis oldud ajast.

24.11 Klubil/koolil ei ole õigust saada kasvatajaraha juhul, kui tantsija lõpetab tantsusportlase karjääri ja/või lahkub klubist/koolist ning esindab xxxxx teist klubi/kooli võistlustel alates üheksateistkümnendast kuust.

24.12 Juhul, kui Xxxxxxxx soovib esindada xxxxx teist klubi/kooli võistlustel põhjusel, et senine klubi/kool ei ole suutnud pakkuda tantsijale tema stardiklassiga võrdse, üks aste kõrgema või madalama stardiklassiga partnerit, kes on samas vanuserühmas või üks aste nooremas vanuserühmas ja parameetritelt sobiv partner nelja kuu jooksul alates tantsija või tema seadusliku esindaja poolt kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil esitatud teatest partnerist ilmajäämisest. Partneri pakkumine peab olema esitatud kirjalikult taasesitamist võimaldaval viisil.

24.13 Klubist/koolist lahkumise ajaks loetakse kuud ja aastat, millal tantsija viimati võistles klubi/kooli eest või tema eest tasuti klubile/koolile treeningutasu või klubi/kooli liikmemaksu (arvestatakse seda, mis toimus hiljem) või lahkumise avalduse esitamise kuupäeva või lepingust tulenevat kuupäeva xx xxxx on võimalik dokumentaalselt tõestada. Juhul kui tantsija on pärast klubist/koolist lahkumist xxxx ülemineku kokkulepet sõlmimata asunud esindama xxxxx teist riiki või osalenud mõne teise Rahvusvahelise Tantsuorganisatsiooni võistlustel, loetakse klubist/koolist lahkumise kuupäevaks teise riigi esindamise või võistlustel osalemisele järgnevat päeva.

24.14 Juhul, kui tantsija või tema seaduslik esindaja või vana klubi/kooli esindaja keeldub sõlmimast tantsija ülemineku kokkulepet pärast kõikide vastastikuste kohustuste täitmist, vormistab tantsija ülemineku ETSLi juhatuse otsuse ja osapoole vastava avalduse alusel ETSLi peasekretär või selleks volitatud isik, kes teeb vastava paranduse ETSLi tantsusportlaste registris ja tantsija stardiraamatus.

24.15 ETSLi juhatusel on õigus erijuhtudel klubi/kooli või tantsija või tema seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil esitatud taotluse alusel kehtestada tantsija ülemineku tingimused.

24.16 Juhul, kui klubide/koolide treenerid või muud esindajad või tantsusportlased ei järgi käesolevat korda, on ETSLi juhatusel õigus rakendada korda rikkunud klubi/kooli suhtes käesoleva TSM-s sätestatud karistust.

24.17 Juhul, kui tantsija hakkab esindama mistahes teist riiki ajal, kui tantsija suhtes on kehtiv nõue üleminekutingimuste osas või tantsija on ETSLi liikmesklubile võlgu, ei saa antud tantsija osaleda mistahes Eestis korraldatavatel tantsuvõistlustel v.a. WDSF võistlustel, mille korraldajaks on ETSL või

ETSL-i liikmesklubi.

III TREENERID JA TANTSUÕPETAJAD

25 ETSLi treenerid ja tantsuõpetajad

25.1 ETSLi poolt tunnustatud treeneriteks võivad olla EOK võistlustantsu treenerite kutsekvalifikastiooni tõendamine xx xxxxx omistamise korra alusel võistlustantsu treeneri kutset omavad isikud.

25.2 ETSL poolt tunnustatud tantsuõpetajaks võivad olla isikud, kes on sooritanud vähemalt EKR 4 taseme treenerile vastava tantsualase eksami ST ja LA-tantsudes või WDSF-i treeneri eksami sooritanud treenerid.

25.3 ETSL-i treener peab olema kantud vähemalt ühe ETSLi liikmeks oleva tantsuklubi/-kooli nimekirja.

25.4 Treenerid kantakse ETSLi registrisse EOK kutsetunnistuse ja isikliku, kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil, esitatud avalduse alusel.

25.5 Tantsuõpetaja kantakse ETSLi registrisse tantsuõpetaja eksamit EKR 4 tasemel tõendava dokumendi ja isikliku, kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil, esitatud avalduse alusel.

25.6 ETSLi treenerite registrisse kandmiseks tuleb esitada taotlus ETSLi sekretariaati 15.jaanuariks, xxxxxxxx xxx klubi, mida treener esindab.

25.7 ETSLi tunnustatud treenerina tegutsemiseks:

25.7.1 Peab treener olema kantud Eesti spordiregistri treenerite registrisse;

25.7.2 xxxxxx ETSLi treenerite registrisse;

25.7.3 tasunud jooksva aasta eest treenerite registri liikmemaksu antud klubi/kooli alt, mida ta esindab, mille suurus on määratud ETSLi finantskorraldusega, mis on käesoleva TSM Xxxx 2.

25.8 ETSLi treenerite registrisse xx xxxxx isikut, kes on süüdi mõistetud või tunnistanud oma süüd või kokkuleppemenetluses saanud karistada või kandnud mõnel teisel viisil vastutust tegude eest, mis on sätestatud karistusseadustikus ja mis on toime pandud xxxxx xx noorte suhtes.

25.9 ETSLi treenerite registrisse kandmise eelduseks on võlgnevuste puudumine ETSLi või ükskõik millise ETSLi liikmesklubi/-kooli ees nii treenerina, tantsijana kui kohtunikuna.

25.10 ETSLi treenerite registrisse kantud treenerile võib ETSLi sekretariaat väljastada nimelise treeneri liikmekaardi taotleja, kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil, ETSLi sekretariaati esitatud avalduse alusel.

25.11 ETSLi treenerite registri liikmemaks tuleb tasuda xxxxx märgitud kuupäevaks. Esmakordselt võib taodelda treenerite registrisse kandmist kogu aasta jooksul ja registri liikmemaks tuleb tasuda xxxxx märgitud kuupäevaks.

25.12 ETSLi juhatus võib vabastada treeneri treenerite registri liikmemaksu tasumisest seoses pensioniikka jõudmisega.

25.13 ETSLi treenerite registri jooksva aasta liikmemaksu tasumisel on ETSLi, ETSLi liikmesklubide/koolide või ETSLi poolt tunnustatud lepingupartnerite poolt korraldatud võistlustele sissepääs tasuta.

IV KOHTUNIKUD

26 ETSLi kohtunikud

26.1 ETSLi kohtuniku kategooria omandamiseks peab taotleja olema kantud treenerina ETSLi treenerite registrisse või olema ETSL-i tunnustatud tantsuõpetaja ning peab olema tasutud treeneri/tantsuõpetaja jooksva aasta liikmemaks.

26.2 Samaaegselt ei saa omada kohtuniku ja tantsija registrikannet v.a. ETSL-i E kategooria kohtunik või ETSLEA tantsija.

26.3 ETSL-i tantsija võib olla maksimaalselt E-kategooria kohtunik, ETSLEA-s registreeritud tantsijad võivad olla samaaegselt mistahes ETSL-i kategooriat omavad kohtunikud.

26.4 ETSLi poolt tunnustatud kohtunikeks on:

26.4.1 WDSFi rahvusvahelist kohtuniku litsentsi omavad isikud;

26.4.2 ETSLi A-kategooriat omavad kohtunikud;

26.4.3 ETSLi B-kategooriat omavad kohtunikud;

26.4.4 ETSLi C-kategooriat omavad kohtunikud;

26.4.5 ETSLi D-kategooriat omavad kohtunikud;

26.4.6 ETSLi E-kategooriat omavad kohtunikud;

26.5 ETSLi kohtunike registrisse kandmiseks tuleb esitada taotlus ETSLi sekretariaati 15.jaanuariks, xxxxxxxx xxx klubi/-kooli (juhul, kui see on olemas) mida kohtunik esindab.

26.6 ETSLi kohtunike registrisse xx xxxxx isikut, kes on süüdi mõistetud või tunnistanud oma süüd või kokkuleppemenetluses saanud karistada või kandnud mõnel teisel viisil vastutust tegude eest, mis on sätestatud karistusseadustikus ja mis on toime pandud xxxxx xx noorte suhtes.

26.7 ETSLi kohtunike registrisse kandmise eelduseks on võlgnevuste puudumine ETSLi või ükskõik millise ETSLi liikmesklubi/-kooli ees nii treenerina, tantsijana kui kohtunikuna.

26.8 Kõik Eestis tegutsevad kohtunikud peavad omama nimelist kohtunikuraamatut ja olema tasunud jooksva aasta eest kohtuniku registri liikmemaksu. Nimelised ETSLi kohtunikuraamatud väljastab ETSLi sekretariaat. WDSFi rahvusvahelise kategooria kohtuniku litsentsi väljastab WDSFi sekretariaat. Kohtunike registri liikmemaksu suurus on määratud ETSLi finantskorraldusega, mis on käesoleva TSM- i Xxxx 2.

26.9 ETSLi kohtunike registri liikmemaks tuleb kohtunikel tasuda xxxxx märgitud tähtajaks. Esmakordselt võib taodelda kohtunike registrisse kandmist kogu aasta jooksul ja registri liikmemaks tuleb tasuda xxxxx märgitud kuupäevaks.

26.10 Juhatuse eriotsusega võib esmakordselt omistada taotlejale mistahes ETSLi kohtuniku kategooria.

26.11 ETSLi juhatus võib vabastada kohtuniku ETSLi kohtunike registri liikmemaksu tasumisest seoses pensioniikka jõudmisega.

26.12 ETSLi kohtuniku kategooria ja/või rahvusvahelise kohtuniku litsentsi olemasolu määrab ära võistluste taseme, mida kohtunik võib kategooria või litsentsi omamisel hinnata:

26.12.1 ETSLi E-kategooriat omav kohtunik võib hinnata kõiki Eestis korraldatavaid rahvuslikke ja rahvusvahelisi võistlusi, kusjuures kõrgeim tema poolt hinnatav stardiklass on A4 stardiklass. E- kategooriat omav kohtunik ei või hinnata ETSLi karikavõistlusi ega tegutseda peakohtunikuna mitte ühegi taseme võistlusel.

26.12.2 ETSLi D-kategooriat omav kohtunik võib hinnata kõiki Eestis ja välisriikides korraldatavaid rahvuslikke ja rahvusvahelisi võistlusi, kusjuures kõrgeim tema poolt hinnatav stardiklass on X-xxxxx.

26.12.3 ETSLi C-kategooriat omav kohtunik võib hinnata kõiki Eestis ja välisriikides korraldatavaid rahvuslikke ja rahvusvahelisi võistlusi, kusjuures kõrgeim tema poolt hinnatav stardiklass on C-klass.

26.12.4 ETSLi B-kategooriat omav kohtunik võib hinnata kõiki Eestis ja välisriikides korraldatavaid rahvuslikke ja rahvusvahelisi võistlusi, kusjuures kõrgeim tema poolt hinnatav stardiklass on B-klass. B-kategooriat omav kohtunik võib tegutseda peakohtunikuna kuni D-klassi võistlusel.

26.12.5 ETSLi A-kategooriat omav kohtunik võib hinnata xxxxx xx tegutseda peakohtunikuna kõikidel Eestis ja välisriikides korraldatavatel rahvuslikel ja rahvusvahelistel võistlustel, mis ei ole WDSFi meistri-, karika- või edetabelivõistlused (ranking-võistlused).

26.12.6 WDSFi rahvusvahelist kohtuniku litsentsi omav kohtunik võib hinnata xxxxx xx tegutseda peakohtunikuna kõikidel Eestis ja välisriikides korraldatavatel rahvuslikel ja rahvusvahelistel võistlustel.

26.13 Esmakordselt omistatakse taotlejale alati ETSLi kohtuniku E- või D-kategooria ja omistamise alused on järgmised:

26.13.1 E-kategooria omistatakse taotlejale juhul, kui ta vastab ETSLi tantsuspordi treenerite kutsekvalifikatsiooni tõendamise xx xxxxx omistamise korras määratud treeneri EKR 3 tasemele kehtestatud nõuetele ja ta on omandanud EOK EKR3 Abitreeneri taseme;

26.13.2 D-kategooria omistatakse taotlejale juhul, kui ta vastab ETSLi tantsuspordi treenerite kutsekvalifikatsiooni tõendamise xx xxxxx omistamise korras määratud treeneri EKR 4 tasemele kehtestatud nõuetele ja ta on omandanud EOK EKR4 Nooremtreeneri taseme eksami või olema ETSLi tunnustatud tantsuõpetaja.

26.14 ETSLi kohtuniku kategooriat tõstetakse taotleja kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil esitatud avalduse alusel järgmiste eelduste olemasolul ja süsteemi alusel:

26.14.1 E-kategooria tõstmine D-kategooriaks toimub juhul, xxx xxxx on omandanud EOK EKR4 Nooremtreeneri taseme;

26.14.2 D-kategooria tõstmine C-kategooriaks toimub juhul, xxx xxxx on D-kategooria kohtunikuna hinnanud vähemalt 100 võistlust (võistluseks loetakse vanusegruppi, tasemegruppi, tantsuliiki jne, kus selgub võitja), millest vähemalt 10 (kümme) D klassi võistlust, ja on läbinud ETSLi treeneritele ja kohtunikele korraldatud täiendõppe seminaridel 10 tundi koolitust viimase kolme aasta jooksul;

26.14.3 C-kategooria tõstmine B-kategooriaks toimub juhul, xxx xxxx on C-kategooria kohtunikuna hinnanud vähemalt 100 võistlust (võistluseks loetakse vanusegruppi, tasemegruppi, tantsuliiki jne, kus selgub võitja), millest vähemalt 10 (kümme) C klassi võistlust ja on läbinud ETSLi treeneritele ja kohtunikele korraldatud väljaõppe seminaridel 10 tundi koolitust viimase kolme aasta jooksul;

26.14.4 B-kategooria tõstmine A-kategooriaks toimub juhul, xxx xxxx on B-kategooria kohtunikuna hinnanud vähemalt 100 võistlust (võistluseks loetakse vanusegruppi, tasemegruppi, tantsuliiki jne, kus selgub võitja), millest vähemalt 10 (kümme) B klassi võistlust ja on läbinud ETSLi treeneritele ja kohtunikele korraldatud täiendõppe seminaridel 10 tundi koolitust viimase kolme aasta jooksul.

26.14.5 A-kategooria tõstmine WDSF kategooriaks toimub juhul, xxx xxxx on olnud A-kategooria kohtunik minimaalselt 2 aastat. WDSF-i kohtuniku kategooria taotlemiseks peab isik esitama kirjaliku taasesitamist võimaldaval viisil avalduse xx xxxx täiendavad WDSF-i poolt nõutavad dokumendid ETSL-i juhatusele.

26.15 Mistahes kohtuniku kategooria tõstmiseks peab isikul olema kehtiv kohtuniku registrikanne ja tasutud jooksva aasta kohtuniku kehtiva taseme registri liikmemaks ja taotletava taseme kohtuniku registri liikmemaks.

26.16 Tegutsemine võistluste peakohtunikuna ja hindekohtunikuna on võrdse kaaluga vastava tasemega võistlustel.

26.17 ETSLi kohtuniku kategooria omistatakse kolmeks aastaks xx xxxxx säilitamiseks peab kohtunik olema kolme aasta vältel hinde- või peakohtunik vähemalt xxxxx võistlusel xx xxxxxxx 10 (kümme) on vastava taseme võistlusel ja osalema ETSLi treeneritele ja kohtunikele korraldatud täiendõppe seminaridel 10 tunni ulatuses.

26.18 WDSFi poolt korraldatavad täiendõppe seminarid on võrdsed ETSLi treeneritele ja kohtunikele korraldatavate täiendõppe seminaridega.

26.19 Iga 3 aasta järel peab kohtunik esitama väljavõtte oma kohtuniku tegevusest ja koolituse raamatust ETSLi spordidirektorile. Käesolevat nõuet ei rakendata kohtuniku suhtes, kellel on WDSF- i kohtuniku tase.

26.20 Käesoleva punkti tingimusi mittetäitnud kohtuniku kategooria vaadatakse xxxx xx võidakse langetada ühe astme võrra. D kategooria kohtuniku kategooriat ei saa langetada E kategooriaks.

26.21 Kõik tegutsemised hinde- või peakohtunikuna ja osalemised Eestis või välismaal korraldatavatel treenerite ja kohtunike täiendõppe seminaridel kantakse ETSLi kohtuniku või koolituse raamatusse. Sissekanded võistlustel kohtunikuna tegutsemise kohta tõestab oma allkirjaga võistluste peasekretär või tema poolt selleks volitatud sekretariaadi liige, sissekanded seminaridel osalemise kohta tõestab seminari korraldaja oma allkirjaga.

26.22 Kõik Eestis tegutsevad Eesti ja välisriigi kohtunikud on kohustatud tingimusteta järgima WDSFi poolt kehtestatud juhendit kohtunike käitumisnormide ja eetika standardite kohta („Adjudicators’ Code of Conduct and Standards of Ethics“).

26.23 Kõik kaebused kohtuniku tegevuse kohta tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ETSLi spordidirektorile viivitamatult, kuid hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast võistluste toimumist.

26.24 Kaebuse laekumisel kohtuniku tegevuse kohta peab ETSLi sekretariaat võtma kohtunikult selgituse toimunu kohta.

26.25 Rikkumise tuvastamise korral on ETSLi juhatusel õigus rakendada kohtuniku suhtes karistusi, mis on loetletud punktis 34.(2)

27 Üldnõuded peakohtunikule

27.1 Peakohtunik on kõrgete kõlbeliste omadustega ja tantsuvõistluse tasemele vastava kvalifikatsiooni ja tantsualaste teadmistega isik, kes on kantud ETSLi treenerite ja kohtunike registrisse ja on tasunud jooksva aasta liikmemaksu või omab rahvusvahelist kohtuniku litsentsi xx xxx peab kindlustama, et võistlused toimuksid vastavuses käesoleva TSMiga.

27.2 Peakohtunikuna tegutsemise eelduseks on peakohtuniku eksami sooritamine (rakendub alates vastava süsteemi väljatöötamisest).

27.3 Peakohtunik on oma ülesannetelt hindekohtunike juht ja lepingupartner võistluste korraldajale ning võistlejate kontrollija, xxxxx ülesandeks on sõltumatu, erapooletu ja kõrgetasemelise võistluse läbiviimise kindlustamine.

27.4 Võistluste korraldamisel ja läbiviimisel on peakohtunik kohustatud:

27.4.1 Kontrollima võistluste hindekohtunike kvalifikatsiooni vastavust võistluste tasemele

27.4.2 Kontrollima, et võistluspõrand vastab võistluste läbiviimiseks kehtestatud nõuetele;

27.4.3 Kontrollima xx xxxxxx koostöös võistluste tantsumuusika juhiga esitatavate muusikapalade vastavust kehtestatud nõuetele;

27.4.4 Kontrollima xx xxxxxx koostöös turniirijuhiga, et võistlejad tantsiksid igas tantsus neile ettenähtud vahetuses.

27.4.5 Kontrollima xx xxxxxx koostöös võistluste sekretariaadiga hindekohtunike hindesedelite olemasolu ja

vormistamise õigsuse;

27.4.6 Kontrollima võistlejate riietuse vastavust kehtivatele reeglitele;

27.4.7 Kontrollima ajaliste võimaluste piires tantsupaaride lubatud figuuridest kinnipidamist;

27.4.8 Vajadusel asendama hindekohtunikku;

27.4.9 Peatama võistluse juhul, kui mõni võistlejaist või hindekohtunik annab põhjendatult enne järgmist tantsu käega xxxxx mittevalmisolekust võistlust jätkata;

27.4.10 Otsustama vastavalt käesolevale TSMile tema pädevuses olevaid muid küsimusi;

27.4.11 Koostama kirjaliku kokkuvõtte võistluste läbiviimise kohta, andes ülevaate võistlusel toimunud tähtsamatest sündmustest, muuhulgas andes hinnangu ka võistluste korraldamise kvaliteedi kohta, loetledes üles võistlejate-, kohtunike- ja korraldajapoolsed eksimused ja rikkumised ning esitab kokkuvõtte hiljemalt 2 päeva jooksul xxxxx võistluste toimumist ETSLi peasekretärile kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil. Kohustusliku vormi saab peakohtunik ETSLi sekretariaadist.

27.5 Peakohtunik on õigustatud saama tehtud töö eest xxxx xx ETSLis on töötasu suurus määratud ETSLi finantskorraldusega, mis on käesoleva määrustiku Xxxx 2.

27.6 Tööaega võistlustel arvestatakse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale töölepinguseadusele.

27.7 Kõik muud kulutused tasub võistluste korraldaja peakohtunikule vastavalt temaga sõlmitud kokkuleppele.

28 Üldnõuded hindekohtunikule

28.1 Hindekohtunik on kõrgete kõlbeliste omadustega ja tantsuvõistluse stardiklassidele vastavat kvalifikatsiooni omav isik, kes omab jooksva aasta Eesti ja/või rahvusvahelist kohtuniku litsentsi xx xxxxx ülesandeks võistlustel on hinnata võistlustantsijate tantsuoskust.

28.2 Hindekohtunik peab hindama võistlejate tantsuoskust erapooletult, lähtudes võistlejate hetkel võistlustel esitatavatest oskustest.

28.3 Hindekohtunik ei tohi võistlustel hinnata vanuserühmi, milles võistleb tema lähisugulane (ka abielu kaudu) s.o. ema, isa, õde, vend, tütar, poeg.

28.4 Hindekohtunik on õigustatud saama tehtud töö eest xxxx xx ETSLis on töötasu suurus määratud ETSLi finantskorraldusega, mis on käesoleva määrustiku Xxxx 2.

28.5 Tööaega võistlustel arvestatakse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale töölepinguseadusele.

28.6 Kõik muud kulutused tasub võistluste korraldaja hindekohtunikule vastavalt temaga sõlmitud kokkuleppele.

29 Kohtunike koosseisud võistlustel ning kohtunike võistlustele kutsumise ja määramise kord.

29.1 Minimaalne hindekohtunike arv mistahes Eestis toimuval võistlusel sõltub võistluste tüübist.

29.2 Võistluste käigus on keelatud ühe stardiklassi ja tantsuliigi piires hindekohtunikke vahetada. Erandkorras võib xxxx xxxx peakohtuniku motiveeritud otsusel.

29.3 ETSLi hindekohtuniku kategooriat omavate hindekohtunike osas kehtib reegel, et ühte tantsuklubi/-kooli tohib esindada ühe stardiklassi piires ainult üks kohtunik.

30 Kohtunikud maavõistlustel

30.1 Eestis toimuvate maavõistluste peakohtuniku ja hindekohtunikud kinnitab ETSLi juhatus võistluste korraldaja ettepanekul.

30.2 Maavõistlustel peab kõiki osavõtvaid riike esindama võrdne arv hindekohtunikke. Lisaks nendele võivad võistlust hinnata ka neutraalse riigi kohtunikud. Maavõistlust võivad hinnata ka ainult neutraalse riigi kohtunikud

30.3 Paarisarvu kohtunike korral peab lisaks hindama veel vähemalt üks kohtunik neutraalsest riigist selliselt, et hindkohtunikke oleks kokkuvõttes paaritu arv.

30.4 Maavõistlustel Eestit esindava hindekohtuniku määrab ETSLi juhatus.

31 Kohtunikud Eesti meistrivõistlustel ja klasside meistrivõistlused

31.1 Eesti meistrivõistluste ja klasside meistrivõistluste peakohtuniku kinnitab võistluste korraldaja ettepanekul ETSLi juhatus vähemalt 2 kuud enne meistrivõistluste ja/või klasside meistrivõistluste toimumist.

31.2 Eesti meistrivõistluste ja klasside meistrivõistluste hindekohtunike lõpliku nimekirja kinnitab ETSLi juhatus vähemalt 2 kuud enne meistrivõistluste toimumist ja 1 kuu enne klasside meistrivõistlustetoimumist.

31.3 ETSLi meistrivõistlustel peab hindekohtunikke olema vähemalt 9 (üheksa), vähemalt 7 (seitsmest) erinevast riigist. ETSLi klasside meistrivõistlustel peab hindekohtunikke olema vähemalt 7 (seitse), soovitavalt kõik erinevatest riikidest.

31.4 Juhul, kui hindekohtunikke on rohkem kui 9 (üheksa) tuleb lähtuda reeglist, et igat välisriiki esindab kuni 2 (kaks) väliskohtunikku v.a. Eesti klasside meistrivõistlustel.

31.5 Ükski kohtunik ei või hinnata Eesti meistrivõistlusi ja klasside meistrivõistlustel kahel järjestikkusel aastal xx xxxxx aastal mitmel Eesti Meistrivõistlusel.

31.6 Kõigil ETSLi meistrivõistlusi hindavatel väliskohtunikel peab olema kehtiv WDSFi hindekohtuniku litsents Standard- või Ladina-ameerika tantsudes vastavalt meistrivõistlustel tantsitavale tantsuliigile. Kümne tantsu meistrivõistluste kohtunikud peavad omama WDSF-i kehtivat hindekohtuniku litsentsi mõlemas tantsuliigis. Esivõistustel võib hinnata kohtunik, kes omab oma riigis kõrgemat kohtuniku kategooriat.

31.7 Kõik väliskohtunikud, kes on andnud nõusoleku hinnata ETSLi meistrivõistlusi, ei tohi treenida Eestis kolme kuu jooksul enne meistrivõistluste toimumist. Kohtuniku jaoks kehtib nõue alates kutse välja saatmisest ETSL-i poolt.

31.8 Esivõitluste hindekohtunikud valitakse kohtunike komisjoni poolt.

31.9 Eesti meistrivõistluste hindekohtunikud valitakse välja järgmise süsteemi alusel:

31.9.1 ETSLi sekretariaat koostab igaks Eesti meistrivõistluseks kohtunike kandidaatide nimekirja, mis koosneb ETSL-i liikmete poolt esitatud kohtunike kandidaatidest. Iga ETSL-i liige võib esitada xxxx kohtuniku kandidaati meistrivõistuse kohta. Liikme kandidaadid kohtunike kandidaate esitada ei saa.

31.9.2 Nimekirja ei võeta Eesti kohtunikke ja jooksval aastal Eesti meistrivõistluseid hinnanud kohtunikke.

31.9.3 ETSLi xxxxxxx xxxxxx kandidaatide nimekirja põhjal kohtunike kutsumise järjekorra igaks meistrivõistluseks.

31.9.4 Loositud nimekirjade alusel alustab ETSLi sekretariaat läbirääkimisi kohtunike kandidaatidega.

31.9.5 Pärast loosimisnimekirja kinnitamist ja esialgsest valikust teadasaamisest, on ETSLi sekretariaadil aega 14 (neliteist) päeva, et saada hindekohtuniku lõplik nõusolek tema osalemiseks Eesti meistrivõistlustel. Juhul, xxx xxxxx tähtaja lõpuks ei ole hindekohtuniku kandidaadilt nõusolekut saadud, alustab ETSLi sekretariaat läbirääkimisi loositud nimekirjas järgmisel xxxxx xxxxx kohtunikuga.

31.9.6 Juhul, kui kohtunik on andnud esialgse nõusoleku 14 päeva jooksul, kuid seejärel xx xxxxx 1 kuu jooksul reisi detailide ja muudele täpsustavatele küsimustele, siis võib ETSL sekretariaat alustada läbirääkimisi loositud nimekirjas järgmise kandidaadiga.

31.9.7 Loositud nimekirja töötlemisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest järgmises järjekorras:

31.9.7.1 iga riiki esindab 1 (üks) hindekohtunik kuni nimekirja lõpuni;

31.9.7.2 kui nimekiri osutub ebapiisavaks võib iga riiki esindada 2 (kaks) hindekohtunikku, alustades nimekirja algusest.

31.9.8 loositud nimekirja töötlemisel jõutakse olukorrani, kus hindekohtunike lõplikku nimekirja ei ole võimalik ETSLi juhatusel kinnitada seoses sellega, et kohtuniku kandidaatide nimekiri osutus ebapiisavaks st hindekohtunike kandidaadid keelduvad osavõtust Eesti meistrivõistlustest või hindekohtunike kandidaadid ei xxxx tähtajaks lõplikku vastust oma osalemise kohta Eesti meistrivõistlustel või hindekohtunike kandidaatide nimekiri osutub liiga lühikeseks (nt kohtunike kandidaatide nimed korduvad liiga tihti), korraldab ETSLi juhatus teise vooru täiendava loosinimekirja koostamiseks.

31.9.9 Xxxxx, kui jõutakse olukorrani, kus hindekohtunike lõplikku nimekirja ei ole võimalik ETSLi juhatusel kinnitada, nimetab ETSLi juhatus Eesti meistrivõistlustele puuduolevad kohtunikud vastavalt oma äranägemisele.

31.9.10 ETSLi peasekretär sõlmib lõpliku kokkuleppe kõikide tingimuste osas hindekohtuniku kandidaadiga, kes on andnud oma nõusoleku osalemiseks Eesti meistrivõistlustel.

32 Kohtunikud Eesti karikavõistlustel.

32.1 Eesti karikavõistluste igale etapile kutsub/kinnitab peakohtuniku võistluste korraldaja.

32.2 Eesti karikavõistlustel E-, D-, C-, B xx Xxxx-klassile peab hindekohtunikke olema vähemalt 9 (üheksa).

32.3 Eesti karikavõistlustel ei või mitte ühtegi välisriiki esindada rohkem kui 3 (xxxx) hindekohtunikku.

32.4 Alati võib asendada madalama kategooria kohtunikke kõrgema kategooria Eesti- või väliskohtunikega.

32.5 Hindekohtunike kogu minimaalne koosseis sõltumata vanuserühmast peab olema järgmine:

32.5.1 E-klasi karikavõistlustel peab hindekohtunikke olema vähemalt 9 ning valik peab olema langetatud D-A kategooria kohtunike hulgast.

32.5.2 D-klassi karikavõistlusel peab hindekohtunikke olema vähemalt 9 ning valik peab olema langetatud D-A kategooria kohtunike hulgast

32.5.3 C-klassi karikavõistlusel peab hindekohtunikke olema vähemalt 9, kellest vähemalt 2 on väliskohtunikud, xxxxx kategooria esindatavas riigis vastab minimaalselt Eesti C kategooria kohtuniku tasemele. Eesti kohtunikud peavad olema valitud C-A kategooria kohtunike hulgast.

32.5.4 B-klassi karikavõistlusel peab hindekohtunikke olema vähemalt 9, kellest vähemalt 2 on väliskohtunikud, xxxxx kategooria esindatavas riigis vastab minimaalselt Eesti B kategooria kohtuniku tasemele. Eesti kohtunikud peavad olema valitud B-A kategooria kohtunike hulgast.

32.5.5 Vaba-klassi karikavõistlustel peab hindekohtunikke olema vähemalt 9, kellest vähemalt 2 on väliskohtunikud, kellel on esindatavas riigis kehtiv WDSF hindekohtuniku litsents standard- või Ladina- Ameerika tantsudes. Eesti kohtunikud peavad olema valitud ainult A kategooria kohtunike hulgast.

32.6 Kõiki Eesti kohtunikke võib asendada väliskohtunikega, xxxxx kohtuniku kategooria vastab või on kõrgem võistlustel nõutavast kategooriast.

33 Kohtunikud klubivõistlustel

33.1 Eesti toimuvatel klubivõistlustel peab hindekohtunikke olema vähemalt 7 (seitse).

33.2 Hindekohtunikud ja peakohtuniku kutsub klubivõistlustele võistluste korraldaja.

33.3 Hindekohtunike kategooria peab vastama või olema kõrgem võistlustel tema poolt hinnatavate stardiklasside tasemest.

V VÕISTLUSED

Kõik Eestis korraldatavad võistlused peavad toimuma käesoleva TSMi alusel.

34 Võistluste vormid

34.1 Võistluste vormideks on individuaalvõistlus ja võistkonnavõistlus.

34.2 Individuaalvõistlused on võistlused üksikute tantsupaaride vahel.

34.3 Võistkonnavõistlused on võistlused kahe või enama võistkonna vahel.

34.3.1 Võistkonnavõistlused viiakse läbi “laud-laua” süsteemis st igast võistkonnast on antud tantsuliigis võistluspõrandal korraga ainult 1 tantsupaar.

34.3.2 Igat tantsu alustatakse kõige nõrgema lauaga ja lõpetatakse kõige tugevama lauaga.

34.3.3 Tantsupaaride järjekorda laudades ei ole võistluste käigus lubatud muuta.

34.3.4 Võistkonna koosseis ja muud tingimused määratakse läbirääkimiste xxxx.

Võistluste ülesehitus

35 Võistluste voorud

35.1 Võistlused tuleb läbi viia selliselt, et toimuks miinimum arv xxxxx.

35.2 Läbiviidavate voorude arvu ja edasipääsejate arvu igas voorus määrab võistluste peakohtunik koostöös võistluste korraldajaga.

35.3 Voorude arv tuleb võistlevatele paaridele teatavaks teha enne võistluste algust ning neist tuleb võistluste käigus rangelt kinni pidada, kuid voorude arvu võib peakohtuniku otsusel muuta juhul, kui osa järgmisesse vooru pääsenud paaridest loobuvad edasi võistlemast. Sellest tuleb kohe informeerida kõiki võistlejaid.

35.4 Igast voorust järgmisesse vooru peab edasi pääsema vähemalt 50% antud voorust osavõtvate tantsupaaride arvust, murdosa tekkimisel jäetakse see arvestamata. Käesolevast üldreeglist võib peakohtuniku otsusel kõrvale kalduda (va tantsupaaride valimisel poolfinaalist finaali), juhul, kui vooru lõppedes tekkis tantsupaaride vahel jagamine sellises ulatuses, et tavapärase 50% reegli järgimisel, on uus voor paaride arvu järgi sama, mis eelmine voor – sel juhul pääseb edasi järgmisesse vooru vähem kui 50% tantsupaare selliselt, et kõik uue vooru viimast kohta jagavad tantsupaarid ei pääse edasi järgmisesse vooru.

35.5 Voorude arvu määramisel tuleb peakohtunikul üldjuhul lähtuda seisukohast, et finaalis tantsib kuni 6 (kuus) tantsupaari, ½-finaalis kuni 12 (kaksteist) tantsupaari, ¼-finaalis kuni 24 (kakskümmend neli) tantsupaari jne.

35.6 Peakohtuniku motiveeritud eriotsusel, koostöös võistluste korraldajaga, võib planeerida finaalis tantsima kuni 8 (kaheksa) tantsupaari, ½-finaalis kuni 15 (viissteist) tantsupaari, ¼-finaalis kuni 29 (kakskümmend üheksa) tantsupaari jne.

36 Kordustantsimise süsteem

36.1 Kordustantsimise süsteemi:

36.1.1 on lubatud kasutada kõikidel võistlustel alates 1/8-finaalist;

36.1.2 peab kasutama Eesti meistrivõistlustel standard- xx xxxxxx-ameerika tantsudes, xxxxx xxx 29 (kahekümne üheksa) tantsupaari võistlemisel;

36.1.3 ei ole lubatud kasutada 10-tantsu võistlustel.

36.2 Kordustantsimise süsteemi puhul pääseb esimeses voorus esimesel tantsimisel kohe edasi järgmisse vooru mitte vähem kui 2/3 järgmises voorus tantsivatest paaridest. Ülejäänud paarid peavad läbi tegema teise tantsimise xx xxxx valitakse välja järgmisse vooru pääsema määratud arvu täissaamiseks puuduolev arv paare.

36.3 Nii esimesel kui ka teisel tantsimisel edasipääsevate paaride arvu määrab peakohtunik, murdosa tekkimisel jäetakse see arvestamata.

37 Ümbertantsimine

37.1 Ümbertantsimist kasutatakse peakohtuniku otsusel juhul, kui ei ole võimalik määrata tantsupaaride järgmise vooru arvu vastavalt käesoleva TSMi § 25, lõige 1 punktile 4 seetõttu, et selle punkti kasutamisel jääks uue vooru paaride arv nii väikeseks, et järgmine võistluste voor oleks paaride arvu järgi, ülejärgmine võistluste voor.

37.2 Kui ümbertantsimise käigus pärast mingit tantsu selgub otsitav tulemus ja ülejäänud tantsud seda enam ei mõjuta, võib ümbertantsimise lõpetada.

38 Osavõtjate jagamine vahetusteks

38.1 Võistlustest osavõtvad tantsupaarid tuleb jagada vahetusteks.

38.2 Kõikides voorudes kõikides vanuserühmades võib tantsida ühes vahetuses nii mitu tantsupaari, et oleks täidetud minimaalse põrandapinna nõue ühe tantsupaari kohta vastavalt käesoleva TSMi punktile 27.9.

38.3 Eesti meistrivõistlustel peab poolfinaali tantsima kahes vahetuses juunior 2, noored 1, noored 2 ja täiskasvanute vanuserühmas. Peakohtuniku otsusel võib poolfinaalid tantsida ühes vahetuses.

38.4 Vahetuste arvu määrab võistluste peakohtunik koostöös võistluste korraldajaga lähtudes eesmärgist, et võistluste pikkus oleks võimalikult lühike ja võistluste voorude arv võimalikult väike.

38.5 Vahetuste koosseis peab olema igas tantsus erinev D-, C-, B-, A- xx Xxxx-klassi võistlustel.

38.6 Hindekohtunikud peavad olema teadlikud vahetuste arvust.

39 Kaks finaalgruppi

Võistluste lõpptulemuste täpsemaks selgitamiseks on võistluste finaal lubatud läbi viia kahes grupis: A-finaal, kus võistlevad finaali pääsenud tantsupaarid;

B-finaal, kus võistlevad ülejäänud poolfinaali pääsenud tantsupaarid

Võistluste tüübid

40 Rahvusvahelised võistlused

40.1 Eestis toimuvate rahvusvaheliste võistluste läbiviimist koordineerib ETSLi juhatus.

40.2 Kontrolli rahvusvaheliste võistluste läbiviimise üle teostab WDSF.

40.3 Kõik rahvusvahelised võistlused tuleb läbi viia kooskõlas WDSFi tantsuvõistluste reeglitega.

41 Lahtised võistlused

41.1 Lahtised võistlused (Open) on rahvuslikud võistlused, millest võivad osa xxxxx xx välisriikide tantsupaarid.

41.2 Lahtistel võistlustel võivad vabalt osaleda kõigi WDSFi liikmesmaade tantsupaarid.

41.3 Kõikidel Eestis toimuvatel A2 kuni D-klassi võistlustel võivad välispaarid osaleda korraldaja nõusolekul.

42 Maavõistlused

42.1 Maavõistlused on riikidevahelised võistkondlikud võistlused, mis tuleb läbi viia eraldi ST-tantsudes ja LA-tantsudes.

42.2 Eestis toimuvate maavõistluse korraldamise otsustab xx xxxxx läbiviimist koordineerib ETSLi juhatus.

42.3 Maavõistluste käigus paare vahetada ei ole lubatud.

42.4 Samade riikide osavõtul võivad võistlused toimuda ainult 1 kord aastas.

42.5 Eesti maavõistluste võistkonna koosseisu kinnitab ETSLi juhatus.

43 Rahvuslikud võistlused

43.1 Eesti meistrivõistlused

43.1.1 Eesti meistrivõistlused on kesksed üleriigilise tähtsusega tiitlivõistlused ja need viiakse läbi individuaalvõistlustena ST-tantsudes, LA-tantsudes ja 10-tantsus.

43.1.2 Eesti meistrivõistlused viiakse läbi kinniste võistlustena.

43.1.3 Eesti meistrivõistlused korraldab ETSLi juhatus. ETSLi juhatus võib korraldusõiguse delegeerida ETSLi liikmesklubidele/-koolidele või teistele juriidilistele isikutele.

43.1.4 Meistrivõistluste graafiku koostamisel arvestatakse võimalusel rahvusvahelist tiitli- ja edetabelivõistluste (ranking-võistluste) graafikut.

43.1.5 Eesti meistrivõistlused viiakse läbi vaba-klassi võistlusprogrammi alusel, see tähendab viies LA tantsus ja viies ST tantsus järgmistele vanuserühmadele:

43.1.5.1Lapsed 1 (erandina kolmes LA xx xxxxxx ST tantsus) 43.1.5.2Lapsed 2

43.1.5.3Juunior 1

43.1.5.4Juunior 2

43.1.5.5Noored 1

43.1.5.6Noored 2 43.1.5.7Xxxxxxxxxxxx 43.1.5.8Seeniorid 1

43.1.5.9Seeniorid 2

43.1.5.10 Seeniorid 3 juhul, kui võistluspäeval on lõplikult registreerunud vähemalt viis tantsupaari

43.1.5.11 Seeniorid 4 (ainult ST-tantsudes ja LA-tantsudes) juhul, kui võistluspäeval on lõplikult registreerunud vähemalt viis tantsupaari.

43.1.6 Eesti Meistrivõistlustel peavad tantsupaarid võistlema oma konkreetses vanuserühmas. Noored 2 vanuserühma tantsupaarid võivad tantsida ka lisaks oma vanuserühmale täiskasvanute vanuserühmas.

43.1.7 Võistluste kutsed tuleb saata kõikidele ETSLi liikmesklubidele/koolidele.

43.1.8 Eesti meistrivõistlustele korraldajale, juhul, kui see ei ole ETSLi juhatus, võib ETSLi juhatus kehtestada korraldusõiguse tasu, mille suurus on määratud ETSLi finantskorraldusega, mis on käesoleva määrustiku Xxxx 2.

43.1.9 Juhul, xxx xxxxx päeval Eesti meistrivõistlustega toimuvad ka Eesti karikavõistlused või algajate klassi võistlus, ei pea korraldaja tasuma täiendavat korraldusõiguse tasu.

43.1.10 Kui Eesti meistrivõistlused jäävad korraldaja poolsel põhjusel ära, siis võistluste korraldusõiguse tasu korraldajale ei tagastata.

43.1.11 Eesti meistrivõistlustel on lubatud ühendada kõrvuti asetsevad vanuserühmad S1, S2, S3, S4 vanuserühmades, juhul kui osavõtvaid tantsupaare xxxxxx vanuserühmas eelregistreerimise lõpuks on vähem kui 5 ja ühendamise tulemusena ei teki poolfinaali. Tulemused arvestatakse vanuserühmades eraldi.

43.2 Eesti klasside meistrivõistlused

43.2.1 Eesti klasside meistrivõistlused on kesksed üleriigilise tähtsusega tiitlivõistlused ja need viiakse läbi individuaalvõistlustena E, D, C xx X xxxxxxx ST-tantsudes ja LA-tantsudes.

43.2.2 Eesti klasside meistrivõistlused viiakse läbi kinniste võistlustena.

43.2.3 Eesti klasside meistrivõistlused korraldab ETSLi juhatus. ETSLi juhatus võib korraldusõiguse delegeerida ETSLi liikmesklubidele/-koolidele või teistele juriidilistele isikutele.

43.2.4 Eesti klasside meitrivõsitlused viiakse läbi järgmistele vanuserühmadele ja klassidele:

43.2.4.1 Lapsed 1 – E, D

43.2.4.2 Lapsed 2 – E, D, C

43.2.4.3 Juunior 1 – E, D, C

43.2.4.4 Juunior 2 – E, D, C, B

43.2.4.5 Noored – C, B

43.2.5 Tantsupaarid võivad osa xxxxx ainult oma vanuserühma ja stardiklassi võistlusest.

43.2.6 Võistluste kutsed tuleb saata kõikidele ETSLi liikmesklubidele/koolidele.

43.2.7 Eesti klasside meistrivõistluste korraldajale, juhul, kui see ei ole ETSLi juhatus, võib ETSLi juhatus kehtestada korraldusõiguse tasu.

43.3 Eesti karikavõistlused

43.3.1 Eesti karikavõistlused on keskseks, läbi aasta igakuiselt (jaanuar – xxx xx august – detsember) toimuvaks võistluseks.

43.3.2 Eesti karikavõistlused viiakse läbi individuaalvõistlustena ST-tantsudes ja LA-tantsudes.

43.3.3 Eesti karikavõistlused võib läbi viia lahtiste (Open) võistlustena. Lahtise (Open) võistlusena võib läbi viia ühe osavõistluste raames ka ainult ühe vanuserühma võistlust. Sellisel juhul võib nimetada lahtiseks ainult konkreetse vanuserühma võistlust.

43.3.4 Eesti karikavõistlused korraldab ETSLi juhatus. ETSLi juhatus võib korraldusõiguse delegeerida ETSLi liikmesklubidele/-koolidele või teistele juriidilistele isikutele.

43.3.5 Eesti karikavõistluste korraldamise tingimused otsustab ETSLi juhatus.

43.3.6 Karikavõistluste graafik koostatakse võimalusel ja lähtudes eelkõige rahvusvahelisest tiitli- ja edetabelivõistluste (ranking-võistluste) graafikust, Eesti meistrivõistluste graafikust ning lähiriikides toimuvatest suurematest ja traditsioonilisematest võistlustest.

43.3.7 Eesti karikavõistluste korraldamiseks viib ETSLi juhatus läbi eelläbirääkimistega avatud pakkumise ETSLi liikmesklubidele/koolidele ja teistele juriidilistele isikutele, lähtudes eelkõige võistluste toimumise asukohtade võimalikult suurest laiahaardelisusest ja komplekssetest lahendustest.

43.3.8 Eesti karikavõistlused võib läbi viia järgmistele vanuserühmadele ja stardiklassidele:

43.3.8.1 Lapsed 1 E-, X-xxxxx

43.3.8.2 Lapsed 2 E-, D- ja C-klass

43.3.8.3 Juunior 1 E-, D-, C- xx Xxxx-xxxxx

43.3.8.4 Juunior 2 E-, D-, C-, B- xx Xxxx-xxxxx

43.3.8.5 Noored C-, B- xx Xxxx-xxxxx

43.3.8.6 Xxxxxxxxxxxx E, D, C, B xx Xxxx-xxxxx

43.3.8.7 Seeniorid 1 E, D, C, B xx Xxxx-xxxxx

43.3.8.8 Seeniorid 2 E, D, C, B xx Xxxx-xxxxx

43.3.8.9 Seeniorid 3 E, D, C, B xx Xxxx-xxxxx

43.3.8.10 Seeniorid 4 E, D, C, B xx Xxxx-xxxxx

43.3.9 Konkreetsed vanuserühmad ja stardiklassid, kellele karikavõistlused korraldatakse, kinnitab ETSLi juhatus eelneva aasta lõpuks.

43.3.10 Karikavõistluste punktiarvestus, edetabeli pidamine ja karikavõitjate väljaselgitamine toimub vastavalt karikavõistluste punktiarvestamise süsteemile, mis on käesoleva määrustiku Xxxx 1.

43.3.11 Võistluste kutsed tuleb saata kõikidele ETSLi liikmesklubidele/koolidele.

43.3.12 Eesti karikavõistluste korraldajatele võib juhatus kehtestada korraldusõiguse tasu, mille suurus on määratud ETSLi finantskorraldusega, mis on käesoleva määrustiku Xxxx 2.

43.3.13 Juhul, xxx xxxxx päeval Eesti karikavõistlustega toimub ka algajate klassi võistlus, ei pea korraldaja tasuma täiendavat korraldusõiguse tasu.

43.3.14 Kui Eesti karikavõistlused jäävad korraldaja poolsel põhjusel ära, siis võistluste korraldusõiguse tasu korraldajale ei tagastata.

43.4 Piirkondlikud võistlused

43.4.1 Piirkondlikud võistlused viiakse läbi individuaalvõistlustena ST-tantsudes või LA- tantsudes või 10-s tantsus.

43.4.2 Piirkondlikud võistlused võib läbi viia lahtiste (Open) võistlustena. Lahtise (Open) võistlusena võib läbi viia ühe võistluse raames ka ainult ühe vanuserühma võistlust. Sellisel juhul võib nimetada lahtiseks ainult konkreetse vanuserühma võistlust.

43.4.3 Piirkondlikud võistlused organiseerib ETSL või mõni ETSLi liikmesklubi/kool või muu isik, kes on huvitatud piirkondliku võistluse korraldamisest ja on sõlminud vastava kokkuleppe ETSLi juhatusega.

43.4.4 Piirkondlike võistluste korraldamise tingimused peab kinnitama ETSLi juhatus korraldaja ettepanekul, lähtudes eelkõige käesoleva TSMist.

43.4.5 Piirkondlikud võistlused kantakse ETSLi võistlusgraafikusse ühtsetel alustel muude klubivõistlustega, lähtudes eelkõige rahvusvahelisest tiitli- ja edetabelivõistluste (ranking-võistluste), Eesti meistrivõistluste ja karikavõistluste graafikust.

43.4.6 Võistluste kutsed tuleb saata kõigile piirkonda kuuluvatele ETSLi liikmesklubidele/koolidele.

43.4.7 Piirkondlike võistlusi võib korraldada ka piirkonna meistrivõistlustena. Võistluste meistrivõistlusteks nimetamine peab olema kinnitatud ETSLi juhatuse poolt.

43.4.8 Piirkondlike võistluste korraldajale võib ETSLi juhatus kehtestada litsentsimaksu, mille suurus on määratud ETSLi finantskorraldusega, mis on käesoleva määrustiku Xxxx 2.

43.4.9 Kui piirkondlikud võistlused jäävad korraldaja poolsetel põhjusel ära, siis võistluste litsentsimaksu korraldajale ei tagastata.

43.5 Klubivõistlused

43.5.1 Klubivõistluste all mõistetakse ETSLi liikmesklubi/kooli või mõne teise ETSLi tunnustatud lepingupartneri poolt korraldatud võistlust, mis korraldatakse lähtuvalt käesolevast TSMist.

43.5.2 Klubivõistlused viiakse läbi individuaalvõistlustena ST-tantsudes, LA-tantsudes või 10-s tantsus.

43.5.3 Klubivõistlused võib läbi viia lahtiste (Open) võistlustena. Lahtise võistlusena võib läbi viia ühe võistluste raames ka ainult ühe vanuserühma võistlust. Sellisel juhul võib nimetada lahtiseks ainult konkreetse vanuserühma võistlust.

43.5.4 Kutsed tuleb saata kõigile ETSLi liikmesklubidele/koolidele.

43.5.5 Klubivõistlused võistlused kantakse ETSLi võistlusgraafikusse ühtsetel alustel, lähtudes eelkõige Eesti meistrivõistluste ja karikavõistluste graafikust.

43.5.6 Klubivõistluste korraldajatele võib ETSLi juhatus kehtestada litsentsimaksu, mille suurus on määratud ETSLi finantskorraldusega, mis on käesoleva määrustiku Xxxx 2.

43.5.7 Kui klubivõistlused jäävad korraldaja poolsetel põhjusel ära, siis võistluste litsentsimaksu korraldajale ei tagastata.

Võistluste korraldamine

44 Võistluste korraldamisõigus ja võistluste kalender

44.1 Kõikide võistluste korraldamisõiguse saamiseks ja võistluste kandmiseks ETSLi võistluste kalendrisse peavad ETSLi liikmesklubid/koolid või ETSLi lepingulised partnerid esitama juhatusele kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil avalduse, ETSLi juhatuse poolt määratud tähtajaks, milles tuleb ära märkida järgmised andmed:

Võistluste nimetus;

Võistluste toimumise aeg xx xxxx; Võistlustel osalevad stardiklassid.

44.2 ETSLi võistluste kalendri koostab ETSLi peasekretär ja kinnitab ETSLi xxxxxxx xxxxxxxxx 15.novembriks eelneval aastal.

44.3 Kalendrisse kanatakse võistlused järgmises järjestuses: Eesti meistrivõistlused, Eesti klasside meistrivõistlused, Eesti karikavõistlused, klubivõistlused.

44.4 Eesti meistrivõistluste, Eesti klasside meistrivõistluste ja karikavõistluste kalendri muudatused peab kinnitama ETSLi juhatus, klubivõistluste kalendri muudatusi viib jooksvalt sisse ETSLi spordidirektor.

45 Võistluste toimkond ja nõuded korraldajale

45.1 Võistluste läbiviimiseks peab võistluste korraldaja moodustama võistluste toimkonna, kuhu kuuluvad:

peakohtunik; hindekohtunikud;

peasekretär ja/või sekretärid (edaspidi ka sekretariaat); turniirijuht;

tantsumuusika juht;

45.2 Iga võistluste toimkonna liige tohib reeglina täita ainult ühte toimkonna tööfunktsiooni.

45.3 Kõigil rahvusvahelistel võistlustel, lahtistel võistlustel, kus osalevad välisriikide paarid ja rahvuslikel võistlustel, kus osalevad välisriikide kohtunikud peab välismaalastele vajalik informatsioon olema tõlgitud vähemalt inglise keelde.

45.4 Finaali pääsenud paare tohib tutvustada ainult nimede järgi, rahvusvahelistel võistlusel võib nimetada ka riigi. Autasustamisel peab tutvustama tantsupaare nimeliselt ja klubilise kuuluvuse järgi, rahvusvahelistel võistlustel riigi järgi.

45.5 Võistluste korraldaja on kohustatud autasustama iga vanuserühma ja stardiklassi esimest kolme tantsupaari võistluste medalitega või karikatega.

45.6 Võistluste korraldaja peab kindlustama võistluste sekretariaadi töö WDSF-i litsentseeritud arvutiprogrammiga.

45.7 Võistluste korraldaja peab tagama, et arvuti rivist välja langemise korral tehakse sekretariaadi töö käsitsi.

45.8 Võistluste korraldaja peab tagama, et sekretariaadi tööd ei sega kolmandad isikud.

45.9 Võistluste paberkandjal olevaid protokolle ja kohtunike hindesedeleid säilitatakse ETSLi sekretariaadis 1 (ühe) kuu jooksul, kus nendega võivad tutvuda kõik asjast huvitatud isikud.

46 Võistluste kutsed

46.1 Võistluste kutsetes on kohustuslik ära näidata:

võistluste nimetus; toimumise aeg;

läbiviimise xxxx xx aadress;

stardiklassid ja vanuserühmad ning nende võimalik ühendamine; esialgne ajakava;

eelregistreerimise tingimused ja lõpliku registreerimise kellaajad; stardimaksu suurus tantsupaarilt xx xxxxx tasumise tingimused; piletite maksumus;

ülejäänud teave, mis on oluline osavõtvatele tantsupaaridele (näit kingade kontroll, toi- tlustamise tingimused jne.) ja infotelefon täiendava informatsiooni saamiseks.

46.2 Kõikide võistluste kutsed peavad olema välja saadetud vähemalt neli nädalat enne võistluste toimumist.

46.3 Võistluskutsete 1 eksemplar tuleb saata ETSLi sekretariaati.

47 Tantsupaaride võistlustest osavõtt

47.1 ETSLi, tema liikmesklubide/koolide ja ETSLi poolt tunnustatud lepingupartnerite poolt korraldatavatest võistlustest võivad osa xxxxx ainult ETSLi tantsusportlaste registrisse kantud tantsupaarid. Välisriikidest võivad osa xxxxx ainult WDSFi liikmeskonda kuuluvate riikide tantsupaarid.

47.2 ETSLi koosseisu mittekuuluvate tantsuklubide/koolide, muude asutuste, organisatsioonide, ka füüsiliste isikute poolt Eestis korraldatavatest võistlustest võivad ETSLi liikmesklubide/koolide tantsupaarid osa xxxxx ainult juhul, kui ETSLi juhatus annab selleks xxx xx määrab ETSLi reeglite eest vastutava isiku, kes on ETSLi liige.

47.3 ETSLi liikmesklubide/koolide tantsupaarid võivad osaleda ETSLi, tema liikmesklubide/koolide ja ETSLi poolt tunnustatud lepingupartnerite poolt korraldatud ning ka välisriikides toimuvatel tantsuvõistlustel ainult ETSLi tantsija jooksva aasta kehtiva registrikande olemasolul ning tantsijal ei tohi olla kehtivat võistluskeedu.

48 Tantsupaaride eelregistreerimine ja registreerimine võistlustele

48.1 Võistluste korraldajal on õigus nõuda tantsupaaride eelregistreerimist.

48.2 Tantsupaaride eelregistreerimise nõude korral peavad tantsuklubid/koolid oma paarid registreerima võistlustest osavõtuks vastavalt võistluste korraldaja poolt ettenähtud tingimustele. Eelregistreerimine toimub kirjalikult ja korraldaja peab võimaldama sooritada selle nii posti kui ka e-posti xxxx.

48.3 Tähtajaks mitteregistreerunud paare võib võistluste korraldaja lubada võistlustele tema poolt määratud kõrgendatud stardimaksu eest või mitte lubada paaridel võistlustest osa xxxxx. Kõrgendatud stardimaksu piirmääraks on vastava võistlusklassi stardimaksu kahekordne summa.

48.4 Tantsupaaride eelregistreerimise peab sooritama tantsuklubi/kooli ametlik esindaja. Iga tantsuklubi/kool esitab hiljemalt jooksva aasta 31. jaanuariks oma klubi/kooli ametliku esindaja/ametlike esindajate nimekirja ETSLi peasekretärile, kes muudab nimekirja kättesaadavaks ETSLi kodulehel. Kõik võistluste

korraldajad on kohustatud arvestama ainult ametlike esindajate poolt saadetud registreeringuid. Tantsijate, tantsijate esindajate ja kolmandate isikute poolt saadetud registreerimisdokumendid on kehtetud.

48.5 Xxxxxxxxxxxxxx ja tantsijatel on lubatud teostada võistlustele registreerimise toimingut juhul, kui klubi/kooli ametlik esindaja on andnud sellekohase kirjaliku nõusoleku.

48.6 Tantsupaar, kes on rikkunud eelregistreerimise või registreerimise xxxxx xx oma õigust võistlustel osaleda.

48.7 Tantsupaari tulemus, kes osaleb eelregistreerimise või registreerimise korda rikkudes võistlustel tühistatakse.

49 Võistluste liikmemaks

49.1 Iga võistlusklassi liikmemaksu suuruse kehtestab võistluste korraldaja.

49.2 Võistlusklasside liikmemaksu suuruse ülempiir on määratud ETSLi finantskorraldusega, mis on käesoleva määrustiku Xxxx 2.

49.3 Võistluste liikmemaksu tasumise korra kehtestab võistluste korraldaja.

49.4 Võistluste korraldaja võib erandkorras osavõtva klubi/kooli kirjaliku avalduse põhjal vabastada võistluste liikmemaksu tasumisest osavõtva tantsija.

50 Võistluste programm

50.1 Võistluste programm on võistluste käigus tantsitavad tantsud.

50.2 ETSLis kehtivad järgmised stardiklassidele kohustuslikud tantsud ja nende võistlustel esitamise järjekord:

1) Vaba-, C-, B-, A-ja S-klass ST-tantsud: AV, T, V, AF, Q

LA-tantsud: S, CCC, R, PD, J

2) X-xxxxx ST-tantsud: AV, T, V, Q LA-tantsud: S, CCC, R, J

3) E-xxxxx xx Algajad 6 ST-tantsud: AV, V, Q LA-tantsud: S, CCC, J

4) Algajad 4 ST-tantsud: AV, Q LA-tantsud: S, CCC

5) Algajad 2 ST-tantsud: AV LA-tantsud: CCC

50.3 Kõikide vanuserühmade võistlustel on lubatud korraldada kombineeritud programmiga tantsuvõistlusi st kõikides voorudes tantsivad tantsupaarid kõiki stardiklassile kohustuslikke tantse. Tantsuliikide esitamise järjekorda võib vahetada.

50.4 Stardiklassides A2, A4 ja A6 võib korraldada ainult kombineeritud programmiga võistlusi.

50.5 Tavalise võistlusprogrammiga võistlustel tantsitakse eelvoorudes minimaalse kohustusliku programmina tantse järgmiselt:

1) ST-tantsud

C-, B-, A- ja S-klass 1/8 finaal AV, T, Q

1/4 finaal AV, T, AF, Q

X-xxxxx 1/8 finaal AV, Q 1/4 finaal AV, T, Q

E-xxxxx xx Algajad 6 1/8 finaal AV, Q 1/4 finaal AV, V

Algajad 4 1/8 finaal AV, Q 1/4 finaal AV, Q

Algajad 2 1/8 finaal AV 1/4 finaal AV

2) LA-tantsud

C-, B-, A- ja S-klass	1/8 finaal	S, CCC, R
	1/4 finaal	S, CCC, R, XX
X-xxxxx	1/8 finaal	S, CCC
	1/4 finaal	S, CCC, R
E-xxxxx xx Algajad 6	1/8 finaal	S, CCC
	1/4 finaal	S, J

Algajad 4	1/8 finaal	S, CCC
	1/4 finaal	S, CCC
Algajad 2	1/8 finaal	CCC
	1/4 finaal	CCC

50.6 Täiendavate eelvoorude korral tantsitakse kõikides täiendavates voorudes 1/8 finaali kohustuslikke tantse.

50.7 Võistluste korraldaja otsusel võib kõikides eelvoorudes tantsida xx xxxxx kohustuslikke tantse.

50.8 Poolfinaalis (1/2 finaalis) ja finaalis peavad kõik tantsupaarid tantsima kõiki kohustuslikke tantse.

50.9 Eesti meistrivõistlustel peavad kõik paarid kõikides voorudes tantsima kõiki vastavale klassile kohustuslikke tantse.

50.10 Rahvusvahelistel võistlustel peavad kõik tantsupaarid kõikides voorudes tantsima kõiki kohustuslikke tantse.

51 Võistluste ajakava

51.1 Võistluste ajakava koostab võistluste korraldaja ja kooskõlastab selle võistluste peakohtunikuga.

51.2 Esialgse võistluste ajakava peab võistluste korraldaja saatma välja ETSLi liikmetele ja peasekretärile koos võistluste kutsega.

51.3 Võistluste korraldaja on kohustatud saatma võistluste täpsustatud ajakava kõikidele ETSLi liikmetele ja peasekretärile vähemalt 2 päeva enne võistluste toimumist.

52 Nõuded võistluspõrandale

52.1 Kõikidel Eestis toimuvatel ETSLi meistri- ja karikavõistlustel peab võistluspõranda pindala olema vähemalt 350 m2.

52.2 Teistel Eestis toimuvatel E- kuni S-klassi võistlustel peab võistluspõranda pindala olema vähemalt 175 m2 arvestusega 25 m2 paari kohta. Eestis toimuvatel A2- kuni A6-klassi võistlustel peab võistluspõranda pindala olema vähemalt 150 m2 arvestusega 15 m2 paari kohta.

52.3 Võistluspõrand peab olema ristkülikukujuline ja külgede suhtega ligikaudu 3:2-le.

52.4 Võistluspõrand peab olema naturaalsest parketist või laudpõrandast või spetsiaalne paigaldatav, tantsuspordiks sobiv tantsupõrand.

53 Hindamine võistlustel

53.1 Kõikidel Eestis toimuvatel võistlustel tuleb kõikides voorudes tulemuste välja selgitamiseks kasutada skating-süsteemi. Hindamine peab toimuma WDSF-i poolt aktsepteeritud tarkvaraga.

53.2 Hindekohtunikud peavad kõikides eelvoorudes ja poolfinaalis märgistama edasipääsemiseks järgmisesse vooru täpselt peakohtuniku poolt määratud arvu paare.

53.3 Finaalis peavad hindekohtunikud määrama võistlevatele paaridele erinevad järjestikulised xxxxx.

53.4 Kontrolli hindekohtunike tegutsemise üle vastavalt skating-süsteemi reeglitele teostab võistluste peakohtunik koostöös võistluste peasekretäriga.

53.5 Kui hindekohtunik eksib võistluste hindamise käigus, peab peakohtunik koheselt lahendama küsimuse antud kohtunikuga, vajadusel peatama võistluste läbiviimise.

53.6 Kõik hindekohtunike hindesedelid peavad enne üleandmist võistluste sekretariaati olema kohtunike poolt allkirjastatud. Hindesedelitel paranduste tegemisel peavad hindekohtunikud tehtud parandused kinnitama oma allkirjaga.

53.7 Kui finaalis mingil paaril mingil põhjusel jääb mingi tants tantsimata, arvestab sekretariaat sellele paarile selles tantsus madalaima koha.

53.8 Kui finaalis peakohtuniku otsusel xxxxx xxxx diskvalifitseeritakse peab sekretariaat tegema ümberarvestuse finaali ülejäänud paaride saavutatud kohtade osas.

54 Lahtine ja kinnine hindamine

54.1 Finaalis võib kasutada lahtist või kinnist hindamist.

54.2 Lahtise või kinnise hindamise süsteemi kasutamise otsustab võistluste korraldaja.

54.3 Lahtisel hindamisel näitavad hindekohtunikud iga tantsu puhul hindetahvlitega paaridele nende poolt saavutatud kohti.

54.4 Lahtisel hindamisel on lubatud järgmised variandid:

hindeid näidatakse xxxxx igat tantsu, välja arvatud Eesti meistrivõistlustel;

hindeid näidatakse esimest korda xxxxx teist tantsu xx xxxxx xxxxx igat tantsu, välja arva- tud Eesti meistrivõistlustel;

hindeid näidatakse xxxxx kõikide finaali tantsude tantsimist.

54.5 Kinnisel hindamisel hindekohtunikud hindetahvlitega paaridele nende poolt saavutatud kohti ei näita.

55 Hindamine võistkonnavõistlustel

55.1 Võistkonnavõistlustel tuleb hinnata hinnetega 1, 1½, 2, 2½, 3. Hinne “1” on kõrgeim.

55.2 Sama hinnet on lubatud korrata.

55.3 Tulemused tuleb kokku xxxxx xxxxx igat tantsu.

56 Sekretariaadi töö võistluste korraldamisel

56.1 Võistluste sekretariaat koosneb peasekretärist ja/või sekretärist (sekretäridest).

56.2 Võistluste sekretariaat peab alustama xxxx xxxx võistluste registreerimise algusega ning tagama koostöös võistluste korraldajaga registreerimise sujuva ja korrektse toimimise.

56.3 Sekretariaat peab võistluse ajal garanteerima kohtunike poolt antud punktide ja kohtade kokkuvõtmise skating-süsteemi alusel.

56.4 Sekretariaat teostab üleminekupunktide arvestust ning edastab sellekohase teabe koos võistluste tulemustega ETSLi spordidirektorile.

56.5 Sekretariaat on kohustatud tagama sekretariaadi töö ka juhul, kui arvutiprogramm xxxx xx võimalda.

56.6 Võistluste sekretariaat ei tohi avalikustada kolmandatele isikutele võistluste vaheprotokolle enne iga vastava vanuserühma stardiklassi autasustamise lõppu.

56.7 Xxxxx autasustamise lõppu peab võistluste sekretariaat avalikustama finaali skating-arvestuse tabeli.

56.8 Võistluste peasekretär või sekretariaadi töö eest vastutav isik on kohustatud saatma võistluste tulemused 3 (kolme) päeva jooksul xxxxx võistluste lõppu e-postiga ETSLi peasekretärile.

57 Nõuded võistluste reklaamile, kavalehele ja esinemistele

57.1 Võistlustel eksponeeritav, suuliselt esitatav ja muu trükireklaam peab olema esteetiliselt kauni kujundusega.

57.2 Võistluste kavalehe esikaanel peab kesksel xxxxx xxxxx ära trükitud ETSLi logo.

57.3 Kavalehes peavad olema ära trükitud ETSLi sponsorite, lepingupartnerite ja annetajate logod ja/või nimed.

57.4 Kavalehel ei tohi olla ära trükitud võistlevate Eesti amatöörtantsupaaride pilte ükskõik millisel xxxxx.

57.5 Korraldaja peab võimaldama võistluste saalis ja kavalehes reklaami pinda kõigile ETSLi liikmetele võrdsetel alustel.

57.6 Võistlustest osavõtvad paarid võivad mistahes võistlustel esineda mistahes demonstratsioonesinemistega ainult xxxxx xxx võistluste lõppu.

58 Meditsiiniline abi

Kõigil ETSLi, tema liikmesklubide/koolide ja ETSLi poolt tunnustatud lepingupartnerite poolt korraldatud võistlustel peab korraldaja garanteerima vajadusel esmase meditsiinilise abi nii võistlejatele kui ka pealtvaatajatele.

VI RIIETUSE REEGLID

59 Võistlusriietus

59.1 ETSLi tantsijate võistlusriietuse reeglid on määratud WDSFi reeglitega „WDSF Dress Regulations“ xx xxxxx eestikeelse tõlkega ja tõlkes tehtud täiendustega.

59.2 Kui võistlustel on ühendatud mitu vanuserühmi või stardiklassi, on antud võistlusel lubatud paaridel võistelda kõrgeima vanuserühma või stardiklassi riietuse reegleid järgides.

59.3 ETSLi algajate võistlustel on kõikides vanuserühmades lubatud ainult WDSFi reeglitega „WDSF Dress Regulations“ xx xxxxx eestikeelse tõlkega ja tõlkes tehtud täiendustega laste vanuserühmas ära toodud riietus. Lisaks kingadele on lubatud tantsida ka võimlemissussides.

59.4 Tantsupaar võib paigutada oma tantsuriietele reklaami, kuid mitte rohkem kui 2 sponsori kohta, kumbki pindalalt mitte suurem kui 40 cm2.

59.5 Reklaami võib paigutada ainult rinnale, pihale või varrukatele.

59.6 Reklaami pindala võistlejate stardinumbritel võib olla mitte suurem kui 20% stardinumbri üldpindalast.

VII DOPINGU KASUTAMINE TANTSUSPORDIS

ETSLi tantsijatele esitatavad anti-doping nõuded on määratud ETSLi „Anti-dopingu koodeksiga“.

VIII KONTROLL, VASTUTUS JA MÄÄRUSTIKU RAKENDAMINE

60 Vastutus

Xxx ETSLi liikmesklubi/kool ja liikme kandidaat on kohustatud tutvustama antud määrustikku oma tantsijatele, tantsija esindajatele, treeneritele, kohtunikele ja muudele isikutele, kes on otseselt seotud tantsuspordiga ning kontrollima selle täitmist. Kõiki liikmesklubi/kooli või liikme kandidaadi tantsija, treeneri, abitreeneri, assistendi või lapsevanema või mõne teise esindaja poolt sooritatud TSMi rikkumisi käsitletakse kui liikmesklubi/kooli või liikme kandidaadi rikkumisi ja vastutus käesoleva TSMi rikkumise eest langeb ETSLi liikmele või liikme kandidaadile.

61 Kontroll

61.1 Üldkontrolli käesoleva määrustiku täitmise üle teostab ETSLi juhatus.

61.2 ETSLi juhatus võib oma otsusega määrustiku üksikutest reeglitest kinnipidamise üldkontrolli delegeerida juhatuse poolt valitud isikutele.

62 Erijuhtumid

ETSLi juhatusel on õigus käesolevas määrustikus kajastamata erijuhtumil kehtestada puuduva reegli väljatöötamiseni erilahendus, mis kehtib järgmise üldkoosolekuni.

63 Protestide lahendamine

63.1 Protestid käesoleva määrustiku rikkumise kohta tuleb esitada kirjalikult ETSLi juhatusele 7 (seitsme) päeva jooksul xxxxx rikkumise toimumist.

63.2 ETSLi juhatus on kohustatud käesoleva TSMi rikkumise kohta esitatud protestid reeglina läbi vaatama oma järgmisel korralisel koosolekul.

64 Karistused määrustiku rikkumise korral

64.1 ETSLi juhatusel on õigus käesoleva määrustiku vastu ja ETSL-i Xxx Xxxx juhendi vastu eksinud liikmesklubi/kooli/liikme kandidaadi suhtes rakendada järgmisi karistusi järgmises järjekorras:

64.1.1 Teha hoiatus koos kohustusega mitte panna toime uusi rikkumisi;

64.1.2 Avaldada noomitus ja teha see teatavaks avalikkusele ja/või avaldada see ETSLi koduleheküljel;

64.1.3 Peatada võistluste korraldamise õigus;

64.1.4 Määrata liikmesklubile/koolile rahaline trahv kuni 10 kuutasu alammäära.

64.1.5 Rakendada võistluskeeld liikmesklubile/koolile kuni üheks aastaks;

64.1.6 Teha ettepanek ETSLi üldkogule tantsuklubi/kooli liikmelisuse peatamiseks.

64.2 ETSLi juhatusel on õigus käesoleva määrustiku või ETSL-i Xxx Xxxx juhendi vastu vastu eksinud tantsija, tantsija esindaja või treeneri või kohtuniku suhtes rakendada järgmisi karistusi järgmises järjekorras:

64.2.1 Teha hoiatus koos kohustusega mitte panna toime uusi rikkumisi;

64.2.2 Avaldada noomitus ja teha see teatavaks avalikkusele ja/või avaldada see ETSLi koduleheküljel;

64.2.3 Mitte arvestada tantsijale üleminekupunkte;

64.2.4 Peatada tantsija või treeneri liikmelisus vastavas registris kuni üheks aastaks või tühistada registrikanne;

64.2.5 Määrata tantsijale või treenerile või kohtunikule rahaline trahv kuni 10 vastava liikmemaksu suuruses summas;

64.2.6 Langetada kohtuniku kategooriat.

64.3 Karistuste määramisel on ETSLi juhatus kohustatud võtma reeglit rikkunud klubilt/koolilt temapoolse seletuse.

64.4 Kõik karistused aeguvad ühe aasta möödumisel alates rikkumise toimepanemisest.

65 Määrustiku rakendamine

65.1 Käesolev tantsuspordimäärustik jõustub alates 01.01.2008.a. ja on alates sellest hetkest koos selles mainitud juhenditega ainsaks Eesti tantsuporti reguleerivaks dokumendiks.

65.2 Käesoleva TSMi paragrahvis 20 sätestatud nõuete täitmiseks on kõik isikud, kellele on omistatud alates 2008. aasta 01. jaanuarist omistatud kohtuniku D-kategooria või on tõstetud D-kategooriat C-kategooriaks xx xxxxxx ei ole sooritatud ETSLi tantsusporditreeneri II taseme kutseeksamit, kohustatud sooritama ETSLi tantsuspordi treeneri II taseme kutseeksami hiljemalt 31.detsembriks 2012.x. Xxxx XX taseme kutseeksami sooritamiseni kehtivad ülalmainitud kohtunikele järgmised tingimused ja nõuded:

65.2.1 Kõik saavad tegutseda kohtunikena vastavalt neile omistatud kategooriale ja tingimustele, millised on sätestatud käesolevas TSMis;

65.2.2 Kohtunikel ei ole võimalik taotleda kohtuniku kategooria tõstmist;

65.2.3 31. detsembriks 2012.a. II taseme kutseeksami mittesooritamise korral langeb kohtuniku kategooria E-kategooriaks.

Kinnitatud ETSLi üldkoosoleku otsusega 26. juunil 2007.a.

Täiendatud ja parandatud ETSLi üldkoosoleku otsusega 20. jaanuaril 2008.a. Täiendatud ja parandatud ETSLi üldkoosoleku otsusega 26. juunil 2008.a. Täiendatud ja parandatud ETSLi üldkoosoleku otsusega 01. märtsil 2009.a. Täiendatud ja parandatud ETSLi üldkoosoleku otsusega 28. veebruaril 2010.a. Täiendatud ja parandatud ETSLi üldkoosoleku otsusega 21. detsembril 2010.a. Täiendatud ja parandatud ETSLi üldkoosoleku otsusega 21. juunil 2011.a.

Täiendatud ja parandatud ETSLi üldkoosoleku otsusega 29. jaanuaril 2011.a. Täiendatud ja parandatud ETSLi üldkoosoleku otsusega 17. märtsil 2013.a. Täiendatud ja parandatud ETSLi üldkoosoleku otsusega 29. novembril 2013.a. Täiendatud ja parandatud ETSLi üldkoosoleku otsusega 19. jaanuaril 2014.a. Täiendatud ja parandatud ETSLi üldkoosoleku otsusega 7. detsembril 2014.a. Täiendatud ja parandatud ETSLi üldkoosoleku otsusega 10. mail 2016.a.

Täiendatud ja parandatud ETSLi üldkoosoleku otsusega 2.novembril 2016.a. Täiendatud ja parandatud ETSLi üldkoosoleku otsusega 6.juunil 2017.a. Täiendatud ja parandatud ETSLi üldkoosoleku otsusega 11.oktoobril 2017.a. Täiendatud ja parandatud ETSLi üldkoosoleku otsusega 17.jaanuaril 2018.a. Täiendatud ja parandatud ETSLi üldkoosoleku otsusega 5.detsembril 2018.a. Täiendatud ja parandatud ETSLi üldkoosoleku otsusega 23.aprillil 2019.a.

Täiendatud ja parandatud ETSLi üldkoosoleku otsusega 01.oktoobril 2019.a. Täiendatud ja parandatud ETSLi üldkoosoleku otsusega 05.veebruaril 2020.a.

IX LISAD

Xxxx 1. Eesti karikavõistluste punktiarvestamise süsteem.

1. Karikapunktid.

1.1. Karikavõistluste arvestuse aluseks on tantsupaaride xxxxx xxxx etapil saadud karikapunktid.

1.2. Karikapunkte arvestatakse ainult ETSLi tantsupaaridele. Välisriikide paarid tuleb arvestusest välja jätta.

1.3. Karikavõistluste igal etapil saavad ETSLi tantsupaarid karikapunkte järgmistel alustel:

1.4. paaridele arvestatavad põhipunktid;

1.5. paaridele arvestatud lisapunktid.

1.6. Karikavõistluste põhipunktid arvestatakse paaridele ETSLi tantsupaaride omavahelises arvestuses. Paaridele omistatakse põhipunkte järgmiselt:

Saavutatud koht	Karikapunkte	Saavutatud koht	Karikapunkte	Saavutatud koht	Karikapunkte
I	55	13.	21	31.- 33.	9
II	50	14.	20	34.- 36.	8
III	46	15.	19	37.- 39.	7
4.	42	16.	18	40.- 42.	6
5.	39	17.	17	43.- 45.	5
6.	36	18.	16	46.- 48.	4
7.	33	19.- 20.	15	49.- 52.	3
8.	31	21.- 22.	14	53.- 56.	2
9.	29	23.- 24.	13	57.- 60.	1
10.	27	25.- 26.	12
11.	25	27.- 28.	11
12.	23	29.- 30.	10

1.7. Võistlustest osavõtnud ETSLi tantsupaaride üldarvu alusel arvestatakse kõikidele paaridele lisapunkte järgmiselt:

Paaride üldarv	Lisapunkte	Paaride üldarv	Lisapunkte
7-12	1	43-48	7
13-18	2	49-54	8
19-24	3	55-60	9
25-30	4	61-66	10
31-36	5		jne
37-42	6

1.8. ETSLi vaba-klassi ST- ja LA-tantsude meistrivõistluste puhul arvestatakse kõikidele paaridele lisapunkte järgnevalt:

- I koha saavutanud paar 4 lisapunkti

- II ja III koha saavutanud paarid 3 lisapunkti

- finaali pääsenud ülejäänud paarid 2 lisapunkti

- poolfinaalis tantsinud paarid, kes ei pääsenud finaali 1 lisapunkt

1.9. Väliskohtunike kohustusliku arvu ületamisel arvestatakse kõikidele paaridele lisapunkte järgnevalt:

- iga täiendav väliskohtunik 1 lisapunkt

1.10. Kui hindekohtunikke on enam kui 9 arvestatakse kõikidele paaridele 1 lisapunkt iga täiendava hindekohtuniku eest.

1.11. Tantsupaarile arvestatakse lisapunkte karikaetappide osalemise eest xxxxx xxxxx kui tantsupaar on osalenud rohkem kui pooltel karikaetappidel – iga täiendava (rohkem kui pool kokku toimunud karikaetapist) karikaetapi eest 10 lisapunkti. WDSF-i edetabeli esimesed xxxx Eesti paari Noorte ja

Täiskasvanute vanuserühmas saavad 80 lisapunkti vastavas tantsuliigis jooksva aasta arvestuses xxx xxxx on WDSF-i edetabeli top 50-s jooksva aasta viimase Eesti karikavõistluse päeval.

1.12. Tantsupaari karikavõistluste etapil saavutatud karikapunktid saadakse liites põhipunktid xx xxxx lisapunktid.

2. Karikavõistluste edetabel

2.1. Karikavõistluste punktiarvestust kontrollib ja teostab ETSLi juhatuse poolt määratud karikavõistluste peasekretär.

2.2. Karikavõistluste edetabel on koondtabel, kuhu kantakse kõigi ETSLi karikavõistlustest osavõtvate ETSLi tantsupaaride kõikide etappide karikapunktid.

2.3. Tantsupaaride koha edetabelis pärast karikavõistluste igat etappi määrab tantsupaaride poolt kogutud karikapunktide summa (edaspidi ka edetabeli punktide summa). Aasta kokkuvõttes lõpliku järjestuse saamiseks liidetakse kokku tantsupaari jaoks edukaimate võistluste karikapunktide summad. Kõikides stardiklassides lähevad arvesse kogu aasta jooksul vastavale stardiklassile toimunud osavõistlustest pooled võistlused, kusjuures jagamisel tekkinud komakoht jäetakse arvestamata.

2.4. Edetabeli punktide summa võrdsuse korral omavad kõik viigis olevad paarid kõrgemat kohta.

2.5. Karikavõistluste edetabelit peetakse eraldi ST-tantsudes ja LA-tantsudes.

2.6. ETSLi juhatuse otsusel võidakse karikavõistluste edetabelit pidada ka 10-tantsu arvestuses.

3. Karikavõistluste võitjad

3.1. ETSLi karikavõistluste võitjaks igas stardigrupis tuleb tantsupaar, kes xxxxx karikavõistluste viimast etappi on karikavõistluste edetabelis esimesel kohal ning kes on aasta jooksul osalenud vähemalt neljal karikavõistluste etapil.

3.2. Esimese kolme koha puhul viigiseisu tekkimisel võetakse arvestusse ka edukuselt viienda, xxx xxxx ka kuuenda jne. karikavõistluste etapi karikapunktid.

Xxxx 2. Eesti Tantsuspordi Liidu finantskorraldus.

1. Sisseastumis- ja liikmemaksud

1.1. ETSLi sisseastumismaksu suurus on 250€, mis suureneb alates 2019 aastast THI võrra.

1.2. ETSLi jooksva aasta liikmemaksu suurus on 250€, mis suureneb alates 2019 aastast THI võrra.

1.3. ETSLi liikmekandidaadi administreerimistasu suurus on 200€, mis suureneb alates 2019 aastast THI võrra.

1.4. ETSLi assotsieerunud liikme administreerimistasu suurus on 200€, mis suureneb alates 2019 aastast igaastaselt THI võrra.

2. Võistluste korraldusõiguse liikmemaksud

2.1. Eesti meistrivõistluste korraldusõiguse liikememaksu suurus on kuni 640 (kuussada nelikümmend) eurot.

2.2. Eesti karikavõistluste korraldusõiguse liikmemaksu suurus on järgmine:

2.2.1.E klassi etapp 50 eur;

2.2.2.D klassi etapp 50 eur;

2.2.3.C klassi etapp 50 eur;

2.2.4.B klassi etapp 25 eur; 2.2.5.Vaba klassi etapp 50 eur;

2.2.6.Noored E-, D- klassi, Täiskasvanute E-, D-klassi ning Seenioride (sisaldab ka N+TK algajad ja Seeniorid algajad) etapp 25 eur.

2.3. Klubivõistluste korraldusõiguse tasu suurus on 100 (ükssada) eurot, xxx xxxxx päeval toimub EKV etapp mistahes klassile, siis on klubivõistluse korraldusõiguse tasu suurus 50 (viiskümmend) eurot.

2.4. Kui korraldatakse klubivõistlus ainult Noored algajad, E, D, Täiskasvanud algajad, E, D, Seenioride klassidele, siis on korraldusõiguse tasu suurus 25 eur.

2.5. Ainult algajate klassidega võistluse korraldamisel kuni 50 (viiskümmend) eurot.

3. Võistluste liikmemaksud

3.1. Võistluste liikmemaksude ülempiirid on järgmised:

3.1.1.Meistrivõistlused: sõltumata tantsupaari võistlusklassist – 30 eurot tantsupaar; 3.1.2.Klasside meistrivõistlused: sõltumata tantsupaari võistlusklassist – 20 eurot tantsupaar; 3.1.3.Kõik teised võistlused:

3.1.3.1. A2, A4 ja A6 klassid 20 eurot tantsupaar tantsuliigilt;

3.1.3.2. Kõik teised klassid 20 eurot tantsupaar tantsuliigilt;

3.2. Kui konkreetse vanuserühma võistlus korraldadakse WDSF karikaetapina, siis võistluse liikmemaksu sätestab võistluste korraldaja.

4. Tantsijate registrisse kandmise liikmemaksud

4.1. Tantsijate registrisse kandmise liikmemaksude eest esitab ETSL sekretariaat arve ETSLi liikmele, mille alusel toimub tasumine.

4.2. Tantsijate registrisse kandmise liikmemaksu suurused on vastavalt Tantsija võistlusklassile järgmised: 4.2.1.A2, A4, A6 klass 10 eurot;

4.2.2.E kuni S-klass 30 eurot;

4.2.3.E kuni S-klass (alustades võistlemist jooksva aasta 1.juulist) 15 eurot; 4.2.4.E-klass (jätkates võistlemist pärast A2, A4, A6-klassi I poolaastal) 20 eurot; 4.2.5.E-klass (jätkates võistlemist pärast A2, A4, A6-klassi alates 1.juulist) 10 eurot; 4.2.6.Tantsupaar (mõlemad tantsijad on välisriikide kodanikud) 300 eurot.

5. Treenerite xxxxxxx aasta liikmemaksud

5.1. Tantsuõpetaja liikmemaks 50 eurot

5.2. EKR 3 abitreeneri (endine tase 1) liikmemaks 30 eurot

5.3. EKR 4 Nooremtreeneri liikmemaks (endine tase 2) 35 eurot

5.4. EKR 5 Treeneri liikmemaks (endine 3 tase) 45 eurot

5.5. EKR 6 Vanemtreeneri liikmemaks (endine 4 tase) 50 eurot

5.6. EKR 7 Meistertreeneri liikmemaks (endine 5 tase) 60 eurot

5.7. Auliige tasuta

6. Kohtunike jooksva aasta liikmemaksud

6.1. Kohtunike registri aastased liikmemaksud on järgmised (1.jaan – 31.dets):

6.1.1.WDSFi rahvusvahelise kategooria kohtuniku liikmemaks WDSFis kehtestatud hinna alusel 6.1.2.A-kategooria kohtuniku liikmemaks 60 eurot

6.1.3.B-kategooria kohtuniku liikmemaks 50 eurot 6.1.4.C-kategooria kohtuniku liikmemaks 45 eurot 6.1.5.D-kategooria kohtuniku liikmemaks 40 eurot 6.1.6.E-kategooria kohtuniku liikmemaks 35 eurot

7. Kohtunike töötasu minimaalmäärad

7.1. Kohtunik on õigustatud saama tehtud töö eest tasu.

7.2. Tööaega võistlustel arvestatakse vastavalt kohtunikuga eelnevalt kokkulepitud võistluse alguse ajale, kuni kohtuniku tööpäeva lõpuni (xxxx vahepause välja arvestamata).

7.3. Peakohtuniku neto töötasu minimaalmäärad (tasu ei tohi xxxx xxxxxxx sama kategooria hindekohtuniku sama võistluse päeva tasust):

7.3.1.Meistri- ja maavõistlustel 105 eurot/päev

7.3.2.Karikavõistlustel 65 eurot/päev 7.3.3.D- kuni S-klassi stardigruppidega klubivõistlustel 65 eurot/päev 7.3.4.Kuni E-klassi stardigruppidega klubivõistlustel 65 eurot/päev

7.4. Hindekohtuniku neto töötasu minimaalmäärad:

7.4.1.E-kategooria kohtunik 6 eurot/tund

7.4.2.D-kategooria kohtunik 7 eurot/tund

7.4.3.C-kategooria kohtunik 8 eurot/tund

7.4.4.B-kategooria kohtunik 9 eurot/tund 7.4.5.A-ja rahvusvahelise kategooria kohtunik 10 eurot/tund

7.5. Kuni E-klassi stardigruppidega võistlustel on kõikide kohtunike kategooriate bruto töötasuks 5 eurot/tund

Xxxx 3. Eesti Tantsuspordi Liidu figuuride piirangud

1. Lubatud figuurid A2 stardiklassis Waltz: Cha-cha:

RF Closed Change Close Basic

LF Closed Change Spot Turn to L

Reverse Turn Spot Turn to R

Natural Turn Underarm Turn to L Natural Turn with quarter turns Underarm Turn to R Reverse Turn with quarter turns Check from Open CPP Natural Turn without turn Check from Open PP

Reverse Turn without turn Hand to Hand

2. Lapsed – Juunior 1 vanuserühma A4 stardiklassis on lubatud tantsida WDSF-i tehnika raamatute Bronze taseme figuure.

3. Lapsed – Juunior 1 vanuserühma A6 stardiklassis on lubatud tantsida WDSF-i tehnika raamatute Bronze ja Silver taseme figuure.

4. Lapsed – Juunior 2 vanuserühma E- xx X-xxxxxxx on lubatud tantsida kõiki WDSF-i tehnika raamatutes kirjeldatud figuure.

5. Lapsed C klassis on lubatud tantsida kõiki WDSF-i tehnika raamatutes kirjeldatud figuure ning lisaks on lubatud kombineerida erinevate tantsude figuure tantsustiili lõikes WDSF-i tehnika raamatute baasil.

Xxxx 4. ETSLi rahvuskoondise moodustamise reeglid

1. Üldsätted

1.1. Käesolevas lisas sätestatud reeglite alusel moodustatakse Eesti rahvuskoondis võistlustantsus (edaspidi ka Koondis).

1.2. Tantsupaaride kuulumise Koondise koosseisu kinnitab ETSLi juhatus.

2. Rahvuskoondise moodustamise alused

2.1. Koondis moodustatakse ST- ja LA-tantsudes.

2.2. Kõikide tantsuliikide Koondised moodustatakse Juunior 2, Noored 1, Noored 2, Täiskasvanute vanuserühma tantsupaaridest.

2.3. Koondisesse võib kuuluda igas vanuserühmas 1-6 (üks kuni kuus) tantsupaari. ETSLi juhatus kinnitab igal aastal Koondise liikmete arvu igas vanuserühmas ja igas tantsuliigis.

2.4. Tantsuspaarid ei kuulu koondisesse pingerea alusel.

2.5. Koondisesse kuulumise põhiliseks alusteks on tantsupaaride võistlustulemus ja saavutatud koht jooksva aasta Eesti meistrivõistlustel (Xxxxxxxx esimene moodustamine) või võistlustulemus ja saavutatud koht Eesti karikavõistluste koondarvestuses pärast II poolaasta kahte esimest karikaetappi (Koondise teine moodustamine) ja Koondise liikme kohustuste täitmine eelmisel aastal.

2.6. Vahetult pärast jooksva aasta igat meistrivõistlust selguvad Koondise kandidaadid Eesti meistrivõistluste tulemuste põhjal.

2.7. Eesti meistrivõistluste tulemuste põhjal omavad õigust kuuluda Koondisesse iga vanuserühma 6 (kuus) esimest, konkreetsesse vanuserühma kuuluvat tantsupaari.

2.8. Vahetult pärast II poolaasta 2. (teist) karikaetappi toimub Koondise teine moodustamine Koondise vabade kohtade täitmiseks.

2.9. II poolaasta esimese 2 (kahe) karikaetapi xx xxxx saavutatud karikapunktide koondtulemuste põhjal omavad õigust kuuluda Koondisesse enim karikapunkte kogunud tantsupaarid:

2.9.1.Koondtulemuse saamiseks liidetakse mõlemal karikavõistlusel saavutatud karikapunktid ning tantsupaarid järjestatakse kahe võistluse kokkuvõttes järjestikulistele kohtadele;

2.9.2.Koondtulemuse paremusjärjestuse alusel täidetakse kõikide vanuserühmade Koondistes nn tühjad xxxxx juhul, xxx xxxx on.

2.10. Pärast koondise kandidaatide selgumist, pärast esimest ja teist moodustamist, edastab ETSLi peasekretär vastava xxxxx tantsupaaride tantsuklubidele/-koolidele. Tantuklubide/-koolide ametlikud esindajad peavad 1 (ühe) nädala jooksul pärast vastava xxxxx saatmist ETSLi peasekretäri poolt, kinnitama tantsupaaride nimel nende soovi kuuluda Koondisesse. Xxxxxx kinnitus on aluseks tantsupaari lisamiseks Koondisesse ning sätestab tantsupaaride õigused ja kohustused.

3. Muudatused rahvuskoondise koosseisus

3.1. Juhul, kui tantsupaar lõpetab koos tantsimise arvatakse tantsupaar ETSLi koondisest välja. Väljaarvamise aluseks on tantsuklubi/-kooli ametliku esindaja taasesitamist võimaldaval viisil esitatud teade, ETSLi peasekretärile, tantsupaari koostantsimise lõpetamise kohta. Xxxxxx xxxxx tuleb esitada esimesel võimalusel.

3.2. Tantsupaari Xxxxxxxxxx välja arvamisel vabaks jäävat koondise kohta esimesel poolaastal ei täideta.

3.3. Teisel poolaastal täidetakse Koondise vabad xxxxx vastavalt Koondise teise moodustamise reeglitele.

3.4. Pärast koondise teist moodustamist, juhul, kui tantsupaar lõpetab koos tantsimise, Xxxxxxxx vabaks jäävat kohta ei täideta.

3.5. ETSLi juhatus võib tantsupaari Koondisest välja arvata juhul, kui tantsupaar on eksinud ETSLis kehtestatud reeglite vastu või ei täida Koondise liikmetele pandud kohustusi.

4. ETSLi kohustused koondise liikmete ees

4.1. ETSL on kohustatud organiseerima või korraldama koondise liikmetele vähemalt üks kord aastas ühise seminari või treeninglaagri.

4.2. Võimalusel tasub ETSL tiitlivõistlustel osalevate koondise paaride sõidukulud.

4.3. ETSLi sekretariaat on kohustatud avaldama ETSLi koduleheküljel ja edastama pressile võistluste tulemused, millistel koondise paarid on osalenud, hiljemalt 24 tundi pärast tulemuste jõudmist ETSLi sekretariaati.

5. ETSLi koondise liikmete kohustused

5.1. ETSLi Noored 1, Noored 2, Täiskasvanute Koondiste liikmed on kohustatud:

⮚ osa võtma jooksval aastal vähemalt neljast WDSFi ranking-punkte andvast võistlusest;

⮚ osa võtma jooksval aastal vähemalt neljast ETSLi karikavõistluste etapist.

5.2. ETSLi Juunior 2 vanuserühma koondise liikmed on kohustatud:

⮚ osa võtma jooksval aastal vähemalt neljast WDSFi ranking-võistluse raames toimuvast võistlusest;

⮚ osa võtma jooksval aastal vähemalt neljast ETSLi karikavõistluste etapist.

5.3. ETSLi koondise liikmed on kohustatud osalema seminaridel, millest osavõtumaksu tasub nende eest osaliselt või täielikult ETSL.ETSLi koondise liikmed on kohustatud teatama oma välisriikides toimunud võistlustel saavutatud tulemused hiljemalt 12 tundi pärast võistluste lõppu ETSLi peasekretärile kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil.

5.4. ETSLi koondise liikmed on kohustatud osalema pidulikel sponsor-lepingute sõlmimise üritustel, kui need lepingud on seotud ETSLi koondisele ja ETSLile tervikuna hüvede loomisega.

5.5. ETSLi koondise liikmed on kohustatud esinema ETSLi juhatuse poolt heakskiidetud üritustel ja võistlustel juhul, kui esinemine on seotud ETSLi koondisele või ETSLile hüvede loomisega.

5.6. ETSLi koondise liikmed kohustuvad jälgima kõiki WDSFi Antidopingu Koodeksiga sätestatud antidopingu reegleid.

Xxxx 5. ETSLi paaride WDSFi tiitli- ja karikavõistlustele suunamise kord

1. Üldsätted

1.1. Käesolev kord on aluseks ETSLi tantsupaaride suunamisel Maailma Tantsuspordi Föderatsiooni (World Dance Sport Federation, edaspidi WDSF) poolt korraldatavatele kinnistele tiitli- ja karikavõistlustele.

1.2. ETSLi juhatusel on õigus paaride suunamisel WDSFi tiitli- ja karikavõistlustele vastu xxxxx eriotsuseid. Eriotsuste vastuvõtmine peab olema tingitud objektiivsetest, väga olulistest, põhjustest.

2. WDSFi tiitlivõistlustele suunamine

2.1. ETSLi paaride suunamise aluseks maailma- ja Euroopa- meistrivõistlustele on jooksva aasta ETSLi meistrivõistluste tulemused.

2.2. Paarid suunatakse WDSFi meistrivõistlustele alljärgnevalt:

a. Maailmameistrivõistlustele

⮚ ST- ja LA-tantsudes I xx XX koht

⮚ 10-tantsus I koht

b. Euroopa meistrivõistlustele

⮚ ST- ja LA-tantsudes I xx XX koht

⮚ 10-tantsus I koht

2.3. Xxxxx, kui tantsupaar, kes on saanud õiguse osaleda WDSFi tiitlivõistlustel, loobub oma õigusest või tantsupaari võistlustele registreerimise hetkeks enam ei eksisteeri, otsustab asenduspaari ETSLi juhatus lähtudes järgmisest:

2.3.1.Noorte ja Täiskasvanute vanuserühmades ST-, LA- ja 10-tantsus võttes arvesse vastava vanuserühma WDSFi ametliku edetabeli jooksvat seisu vähemalt 1 kuu enne tiitlivõistluste toimumist;

2.3.2. Juunior 2 vanuserühmas otsustab asenduspaari ETSL-i juhatus.

2.4. Xxxxx, kui jooksva aasta ETSL meistrivõistlused ei ole veel toimunud ning juhtudel, mis käesoleva korra alusel ei ole reguleeritud, otsustab paaride suunamise tiitlivõistlustele ETSL juhatus.

3. WDSFi karikavõistlustele (World Cup või European Cup) suunamine

3.1. ETSLi paaride suunamise aluseks maailma- ja Euroopa- WDSFi maailma- ja Euroopa karikavõistlustele (World Cup või European Cup) on jooksva aasta ETSLi meistrivõistluste tulemused.

3.2. Paarid suunatakse WDSFi meistrivõistlustele alljärgnevalt:

a. World Cup

⮚ ST- ja LA-tantsudes I koht

⮚ 10-tantsus I koht

b. European Cup

⮚ ST- ja LA-tantsudes I koht

⮚ 10-tantsus I koht

c. Xxxxx, kui tantsupaar, kes on saanud õiguse osaleda WDSFi karikavõistlustel, loobub oma õigusest või tantsupaari võistlustele registreerimise hetkeks enam ei eksisteeri, otsustab asenduspaari ETSLi juhatus lähtudes WDSFi ametliku edetabeli jooksvast seisust vähemalt 1 kuu enne WDSFi karikavõistluste toimumist.

4. Paaride registreerimine

4.1. Enne paaride registreerimist peab ETSLi sekretariaat kontakteeruma tiitlivõistlusele suunatava tantsupaari tantsuklubi/-kooliga. Tantsuklubi/-kool peab saatma ETSLi peasekretärile kirjaliku kinnituse paari osavõtust WDSFi tiitlivõistlustest ETSLi sekretariaadi poolt määratud kuupäevaks.

4.2. Tantsuklubid/-koolid peavad koos osavõtust nõusoleku andmisega esitama ETSLi peasekretärile järgmised andmed:

4.2.1.Tantsijate xx xxxxx sõitva treeneri ees- ja perekonnanimed; 4.2.2.tantsijate sünniajad (päev, kuu, aasta);

4.2.3.tantsuklubi/-kooli aadressi (koos postiindeksiga); 4.2.4.tantsuklubi/-kooli telefoni numbri ning E-posti aadressi.

4.3. Osavõtuks WDSFi tiitli- või karikavõistlustest registreerib tantsupaarid ETSLi sekretariaat. Registreerimine peab olema tehtud tiitli- ja karikavõistluste korraldaja poolt määratud kuupäevaks ning korraldaja poolt määratud vormis.

4.4. Kui WDSFi tiitli- või karikavõistluste korraldaja lisaks üldandmetele soovib registreerimise käigus saada täiendavat informatsiooni osavõtvate ETSL tantsupaaride kohta või paaride fotosid, peab ETSL sekretariaat tagama tantsupaaridelt selle informatsiooni või fotode saamise ning õigeaegse väljastamise võistluste korraldajale.

4.5. Pärast paaride registreerimist peab ETSLi sekretariaat koheselt saatma koopia WDSF tiitli- või karikavõistluste kutsest ja ETSLi paaride registreerimisdokumendist võistlusega seotud tantsuklubile/- koolile.

5. Registreeritud paaride kohustused

5.1. ETSLi sekretariaadi poolt WDSFi tiitli- või karikavõistlustest osavõtuks registreeritud tantsupaar on kohustatud xxxx võistlustel osalema.

5.2. Mistahes põhjustel tiitli- või karikavõistlustel mitteosalemisel peab tantsupaari klubi/kool esitama ETSLi juhatusele kirjaliku põhjenduse koos tantsijate seletuskirjadega ning ETSLi poolt makstud sõidukulud tuleb täies mahus tagastada.

5.3. Mitteosalemise korral peab tantsuklubi/-kool või paar saatma võistluste korraldajale vabanduskirja.

5.4. Xxxx mõjuvate põhjusteta tiitli- või karikavõistlustel mitteosalemisel võib ETSLi juhatus klubi/kooli või paari suhtes rakendada käesoleva määrustikus märgitud karistusi.

6. Paaridele nende kulude hüvitamine

6.1. Rahalised vahendid paaride lähetamiseks WDSFi tiitlivõistlustele eraldab ETSLi peasekretär tantsuklubile/-koolile vastavalt ETSLi eelarvele ja täpsustatud reisi maksumusele.

6.2. WDSFi tiitlivõistlustele ja karikavõistlustele (Cup’idele) suunatud tantsupaaridele hüvitatakse kõik põhjendatud ja dokumenteeritud sõidukulud ETSLi eelarvest. Tantsupaariga xxxxx sõitvale treenerile hüvitatakse minimaalselt pool sõidukuludest.

6.3. Pärast tiitlivõistlustele registreerimist peab tantsuklubi/-kool leidma sportlastele ja treenerile soodsaima, kuid hädapäraseid mugavusi tagava, transpordivõimaluse ning kooskõlastama kogu reisi maksumuse ETSLi peasekretäriga.

6.4. Tiitlivõistlustel osalenud tantsupaaride tantsuklubidel/-koolidel on kohustus esitada ETSLi peasekretärile 2 nädala jooksul pärast võistluse toimumist kuluaruanne koos kuludokumentide koopiatega.

6.5. Tiitlivõistlustele lähetatavatel paaridel on kohustus vormistada reisikindlustus koos reisitõrkekindlustusega xx xxxxx kulud kompenseerib ETSL.