LEPING nr 1.1-8/15-004
LEPING nr 1.1-8/15-004
Tallinnas, 15.12.15
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registreerimisnumbriga 70003158, mis on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse 23. juuli 2015. a korraldusega nr 295 kinnitatud „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ (edaspidi meetmete nimekiri) alusel määratud täitma
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna 5 „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ meetme 5.2 „Kapitali- ja krediidikindlustuse kättesaadavuse parandamine“ raames rakendusasutuse ülesandeid (edaspidi rakendusasutus), mida esindab ettevõtlusminister Xxxxx Xxxxx, kes tegutseb ministeeriumi põhimääruse alusel,
ja
Sihtasutus KredEx, registrikoodiga 90006012, mis on käesoleva lepingu alusel määratud täitma elluviija (edaspidi rahastamisvahendi rakendaja) ülesandeid ja vastab Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 (edaspidi delegeeritud määrus) artiklis 7 sätestatud kriteeriumitele, mida esindab juhatuse liige Lehar Kütt, kes tegutseb sihtasutuse põhikirja alusel,
mida edaspidi nimetatakse eraldi Pool või koos Pooled,
sõlmivad STS § 18 lõike 2 alusel käesoleva rahastamisvahendi rakendamise lepingu ehk rahastamislepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:
1. Lepingu eesmärk, objekt ja üldised tingimused
1.1. Leping reguleerib Poolte õigusi ja kohustusi haldusülesande üleandmisel ja täitmisel ning tagab rahastamisvahendi rakendamise Lepingu xxxx nr 1 alusel.
1.2. Lepingu objektiks on rahastamisvahendi rakendajale haldusülesande andmine STS § 18 lõike 2 alusel. Haldusülesandeks on Lepingu lisas 1 loetletud rahastamisvahendi rakendamine.
1.3. Leping lähtub ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020 ning rakenduskava eesmärkidest ning põhimõtetest, mis käsitlevad kapitali kättesaadavuse parandamise vajadust.
1.4. Lähtudes rakenduskava eesmärgist „VKEd on orienteeritud kasvule ja ekspordile“ xx xxxxx kirjeldusest eelistavad Pooled Lepingu rakendamisel projekte, mis on suunatud ekspordile, ettevõtete kasvule ja lisandväärtuse kasvatamisele.
1.5. Lepingu eesmärk on rakendada laenude ja tagatiste osa rakenduskava xxxxxxxxxxxx xxxxx 0
„Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tõstmine“ alameetmest 5.2.1. „Laenude, tagatiste ja eksporditehingute kindlustuse väljastamine“.
1.6. Laen käesoleva Lepingu tähenduses on laenuandja vara või bilansiväline kohustus, mis tuleneb lepingust, mille kohaselt laenuandja annab või kohustub andma raha või xxx xxxx laenusaajale või lepingust tulenevalt muule õigustatud isikule, laenusaaja aga kohustub laenuandjale raha või xxx xxxx tagastama kindlaksmääratud tingimustel. Tagatis käesoleva Lepingu tähenduses on riiklik tagatis (edaspidi tagatis) „Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadus“ § 6 punkti 4 tähenduses. Laenude ning tagatiste väljastamise täpsem määratlus koos tuvastatud turutõrgete ja rakendatavate rahastamisvahendi kirjeldusega lähtub uuringust
„Ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandavate rahastamisvahendite eelhindamine“ ning on selgitatud Lepingu lisas nr 1.
1.7. Lepingu eelarve on 75 500 000 (seitsekümmend viis miljonit viissada tuhat) eurot, mis tasutakse 100% Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Meetme tegevusele ettenähtud kohustuslik erasektori omafinantseeringu maht on 10 490 000 (kümme miljonit ja nelisada üheksakümmend tuhat) eurot, mis tagatakse laenude ja tagatiste väljaandmisel rahastamisvahendi rakendaja poolt.
1.8. Lähtudes rakenduskavas planeeritud tulemusnäitajatest ning arvestades Lepingus sätestatud rahastamisvahendi osakaalu prioriteetse suuna 5 eelarvest, on rahastamisvahendi tulemusnäitajad alljärgnevad:
Nr | Näitaja | Mõõt- ühik | Piirkonna- kategooria | Alg- väärtus | Xxxx- aasta | Siht- väärtus (2023) | Rahastamis- vahendite xxxxx |
1 | VKE-de poolt loodud lisandväärtus töötaja kohta (xxxxxxxxxxxxxxx) | EUR | 18516 | 2012 | 31500 | 3467 | |
2 | Eksportivate ettevõtete arv | Ette- võte | Vähem arenenud | 11281 | 2012 | 15700 | 1180 |
1.9. Xxxxxx juhinduvad Lepingu objektiks oleva haldusülesande üleandmisel ja täitmisel Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ühissätete määrus), delegeeritud määrusest, Komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 821/2014 (edaspidi rakendusmäärus), STSist, selle alusel antud õigusaktidest ja muudest asjakohastest õigusaktidest ning Lepingust.
1.10. Rahastamisvahendi rakendajale kohaldub rahastamisvahendi määratlus vastavalt ühissätete määruse artikli 38 lõike 1 punktile b), lõike 3 punktile b) ja lõike 4 punkti b) alapunktile (iii).
1.11. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 23. juuli 2015. a korraldusega nr 295 kinnitatud meetmete nimekirjast täidab STS §-s 8 sätestatud rakendusüksuse ülesandeid Rahandusministeerium.
1.12. Juhul kui rahastamisvahendi rakendaja administreerib paralleelselt nii käesoleva rahastamislepinguga eraldatavaid vahendeid perioodiks 2014-2020 kui ka eelneva EL ühtekuuluvusfondide eelarveperioodi (2007-2013) vahendeid ning kui rahastamisvahendi rakendaja eraldab rahastamisvahendit, mis vastab perioodi 2007-2013 rahastamisvahendi tingimustele, on rahastamisvahendi rakendajal kohustus kasutada eelneva 2007-2013 eelarveperioodi rahalisi vahendeid ning nende ammendumisel võtma seejärel kasutusele 2014- 2020 eelarveperioodi vahendid.
2. Rahastamisvahendi rakendaja õigused ja kohustused
2.1.Rahastamisvahendi rakendaja õigused:
2.1.1. teha rakendusasutusele ettepanekuid Lepingu või selle lisade muutmise kohta;
2.1.2. kaasata investeerimisstrateegia ja äriplaani elluviimisel vahendajaid, kes vastavad
„Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadus“ § 7 lõikes 2 märgitud tingimustele;
2.2.Rahastamisvahendi rakendaja kohustused:
2.2.1. viia korrektselt ellu investeerimisstrateegiat ja äriplaani ning kasutada saadud vahendeid sihtotstarbeliselt;
2.2.2. järgida Xxxxxxxx sätestatud kohustusi ja tegutseda kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega ning teha seeläbi kõik endast olenev investeerimisstrateegias ja äriplaanis seatud eesmärkide ja näitajate saavutamiseks ning rahastamisvahendi rakendamiseks eraldatud vahendite säilitamiseks võimalikult suures mahus;
2.2.3. teavitada rakendusasutust ja rakendusüksust kahjujuhtumitest (sh oodatavatest) poolaasta ning aastaaruannete esitamisel (Xxxxxxx xxxx 2 punkt 33 ja 34 juures) ning plaanitavatest meetmetest kahjujuhtumiga tegelemisel;
2.2.4. tagada aruandluse teostamine vastavalt Lepingu punktile nr 4;
2.2.5. esitada rakendusüksusele maksetaotlused ning maksetaotluste menetlemise ja kontrolli teostamise käigus nõutud informatsiooni tähtaegselt;
2.2.6. tagada Lepingu eesmärkide elluviimiseks vajaliku personali olemasolu ja nende tehniline varustatus;
2.2.7. tagada raamatupidamises käesoleva Lepingu alusel investeerimisstrateegia ja äriplaaniga seotud tootegruppide (laenud ja tagatised ning stardilaen- ja käendus) tulude ja kulude ning neid kajastavate kulu- ja maksedokumentide selge eristatavuse muudest kulu- ja maksedokumentidest;
2.2.8. näidata investeerimisstrateegia ja äriplaani elluviimisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks nõutud sümboolikat;
2.2.9. maksta rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse finantskorrektsiooni otsuses märgitud xxxxxx xx tähtpäevaks tagasi;
2.2.10. riigiabi andmisel tagada, et rahastamisvahendi rakendamine toimub vastavalt riigiabireeglitele;
2.2.11. lubada teostada STS § 41 alusel kontrolle ja järelevalvet lepingu täitmise üle;
2.2.12. tagada tagatisvara realiseerimine võimalikult maksimaalselt ja mõistlike kuludega, delegeerides realiseerimise ülesande vajadusel koostööpartneritele;
2.2.13. täita teisi Lepingus sätestatud kohustusi.
3. Rakendusasutuse õigused ja kohustused
3.1. Rakendusasutuse õigused:
3.1.1. teostada haldusjärelevalvet Lepingu täitmise üle vastavalt STS § 18 lõikele 3;
3.1.2. teha ettepanekuid Lepingu xx xxxxx lisade muutmise kohta;
3.1.3. saada rahastamisvahendi rakendajalt informatsiooni tema tegevuse kohta;
3.1.4. juhtida rahastamisvahendi rakendaja tähelepanu Xxxxxxx täitmisel esinevatele puudustele, ning nõuda nende puuduste kõrvaldamist, määrates puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja.
3.2.Rakendusasutuse kohustused:
3.2.1. esitada rakenduskava prioriteetse suuna „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tõstmine“ valdkondlikule komisjonile arvamuse avaldamiseks ettepanekuid vastavalt STS § 33 lg 4 punktis 5 sätestatule;
3.2.2. arvestada valdkondliku komisjoni ja seirekomisjoni arvamusi Lepingu uuendamise ettepanekute kohta;
3.2.3. lubada teostada STS § 41 alusel kontrolle ja järelevalvet lepingu täitmise üle.
4. Seire ja aruandlus
4.1. Rahastamisvahendi rakendaja koostab iga kalendriaasta kohta poolaasta ja aastaaruande, esitades need elektrooniliselt rakendusasutusele ja rakendusüksusele. Aruandlus koostatakse vastavalt rakendusmääruse lisale nr 1 (Lepingu xxxx 2);
4.2. Poolaasta aruande periood on 1. jaanuar kuni 30. juuni ning see esitatakse iga-aastaselt hiljemalt 15. augustil;
4.3. Aastaaruande periood on 1. jaanuar kuni 31. detsember ning see esitatakse aruandlusaastale järgneval 15. veebruaril;
4.4. Rahastamisvahendi rakendaja koostab kogu rakendamise perioodi kohta lõpparuande vastavalt käesoleva Lepingu lisale 2 ning esitab selle rakendusasutusele ja rakendusüksusele pooleteise kuu jooksul pärast rahastamisvahendi rakendamise lõppemist. Kui poolaasta või aastaaruande ning lõpparuande esitamise xxxx on vähem kui 4 kuud, esitab rahastamisvahendi rakendaja xxxx lõpparuande;
4.5.Rakendusasutusel ja rakendusüksusel on õigus küsida rahastamisvahendi rakendajalt täiendavaid selgitusi esitatud aruannete, sh Lepingu punktis 9.4. nimetatud aruande, kohta;
4.6. Kord kalendriaastas teostavad Xxxxxx rahastamisvahendi rakendamise jooksva hindamise vastavalt kehtivas eelhindamise lõpparuandes toodud jooksva hindamise ja seire juhistele (Lepingu xxxx 4).
4.7. Xxxxxxx hindamise teostamisel võtavad Xxxxxx täiendavalt arvesse:
4.7.1. rahastamisvahendi rakendaja poolt rakendusasutusele esitatud aruandeid (Lepingu xxxx 2 alusel);
4.7.2. muudatusi rahastamisvahendi investeerimisstrateegia täpsustavates tingimustes, mis on teostatud alates Lepingu algusest (esimesel lepinguaastal) või viimasest jooksvast hindamisest;
4.7.3. teadaolevat parimat praktikat.
4.8. Iga-aastane jooksev hindamine viiakse läbi aruandeaastale järgneva aasta 31. märtsiks.
4.9. Pooled kasutavad Lepingu lisas 3 kajastuvat informatsiooni vajadusel rahastamisvahendi tingimuste muudatustes ning eelhindamise uuendamise vajaduses kokkuleppimiseks, muutes vajadusel Lepingut või selle lisasid vastavalt Lepingu punktile 14.
4.10. Eelhindamise uuendamise vajadus saab tuleneda järgnevate eelhindamise kohustuslike osade muutmise vajadusest: turutõrgete või ebaoptimaalsete olukordade kirjeldus, investeeringuvajaduste hinnanguline xxxx xx ulatus ja rahastamisvahendi tüübid, vahendite hinnanguline suurus toetuse lõppsaaja tasandil, eeldatavad tulemused koos rakendamise viisi ja tulemuse saavutamise näitajatega.
4.11. Vastavalt STS § 18 lõikele 1 viib läbi või korraldab eelhindamise uuendamise rakendusasutus. Lähtudes eelhindamise lõpparuande peatükist 8 ning käesoleva Lepingu punktidest 4.4.-4.8. arvestab rakendusasutus seejuures rahastamisvahendi rakendaja arvamusega.
4.12. Rakendusasutus esitab iga-aastase rahastamisvahendi jooksva hindamise tulemused ühtekuuluvuspoliitika prioriteetse suuna 5 “Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” valdkondlikule komisjonile arvamuse avaldamiseks.
4.13. Rakendusasutusel on õigus küsida rahastamisvahendi rakendajalt taasesitamist võimaldaval xxxxx teavet ja aruandlust, mis ei kajastu poolaasta- ja aastaaruannetes, ent mis tulenevalt STSist või EL õigusaktidest seondub rakendusasutuse kohustustega struktuurivahendite rakendamisel.
4.14. Rakendusasutus esitab ühissätete määruse artikli 125 alusel rahastamisvahendi rakendamisega seonduva iga-aastase info rakendusüksusele vastavalt määruses ja rakendusaktides sätestatule.
5. Auditeerimine ja kontroll
5.1. Rahastamisvahendi rakendajal on kohustus võimaldada kontrolli ja järelevalve teostamist, sealhulgas anda audiitori ja kontrolli teostava isiku kasutusse kõik investeerimisstrateegia ja äriplaani elluviimisega seotud andmed ja dokumendid STSi xx xxxxx alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.
5.2.Vastavalt STS § 18 lõikele 3 teeb Lepingu täitmise üle haldusjärelevalvet rakendusasutus. 5.3.Vastavalt STS § 8 teostab rahastamisvahendi rakendamise kontrolli rakendusüksus.
5.4.Vastavalt STS § 13 teostab rahastamisvahendi rakendamise auditit auditeeriv asutus.
5.5. Vastavalt STS § 41 teostab rahastamisvahendi rakendamise kontrolli Rahandusministeerium.
6. Maksete tegemine rahastamisvahendisse
6.1. Maksete tegemine rahastamisvahendisse toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014.a. määruse nr 143 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused xx xxxx“ § 12 lg 1 nimetatud maksetaotluste menetlemise tähtajale ning ühissätete määruse artiklis 41 sätestatule:
6.1.1. rahastamisvahendi rakendaja esitab rakendusüksusele etapiviisiliselt rakendusüksuse poolt etteantud vormil vahemaksete taotlused;
6.1.2. rahastamisvahendisse tehtava makse suurus abikõlblikkuse perioodi jooksul esitatud igal vahemaksetaotlusel ei tohi ületada 25% Lepingu alusel konkreetse rahastamisvahendi (tootegrupi) jaoks eraldatud maksete kogusummast, mille maksmist eeldatakse abikõlblikkuse perioodi jooksul;
6.1.3. abikõlblikkuse perioodi jooksul võib esitada:
6.1.3.1. teise vahemaksetaotluse, kui vähemalt 60% esimeses vahemaksetaotluses sisalduvast summast on kulutatud abikõlbliku kuluna tootegrupis;
6.1.3.2. kolmanda ja järgnevad vahemaksetaotlused kui vähemalt 85% eelmistes vahemaksetaotlustes sisalduvatest summadest on kulutatud abikõlbliku kuluna tootegrupis;
6.1.4. igas vahemaksetaotluses tuuakse eraldi välja rahastamisvahendisse makstud kogusumma ja ühissätete määruse artikli 42 lõike 1 punktide a ja b tähenduses abikõlblike kuludena makstud summad;
6.1.5. rahastamisvahendi lõppemisel sisaldab maksetaotlus abikõlblike kulude kogusummat vastavalt ühissätete määruse artiklile 42.
6.1.6. vahemaksetaotlused ja lõppmaksetaotlus sisaldavad maksete kogusummat, mille rakendusüksus on maksnud lõppsaajatesse.
7. Abikõlblikud kulud
Abikõlblikud kulud on:
7.1. laenu väljamaksed lõppsaajatele;
7.2. tagatis- ehk käenduslepingutele eraldatud vahendid, mis on veel välja maksmata või juba välja makstud ning mis on ette nähtud garantiihüvitiste maksmiseks kahjude eest;
7.3. kinnistu ostmiseks kasutatav kulu, mis ei tohi summaarselt ületada 10% lõppsaajale makstud maksest vastavalt delegeeritud määruse artikli 4 lõikele 1.
8. Rahastamisvahendisse tagasilaekunud vahendite uuesti kasutamine
8.1. Vastavalt ühissätete määruse artikli 44 lõikele 1 on rahastamisvahendi rakendajal tagasilaekunud vahendite uuesti kasutamisel kuni 2023. aasta 31. detsembrini järgnevad õigused ja kohustused:
8.1.1. teostada rahastamisvahendi rakendaja edasisi investeeringuid sama või muu rahastamisvahendi kaudu, kui see on kooskõlas Lepingu punktides 1.3.-1.7. kirjeldatud eesmärkidega;
8.1.2. vajaduse korral hüvitada seoses edasiste investeeringutega tekkivaid haldustasude makseid vastavalt käesoleva Lepingu punktile 9.
8.2.Rahastamisvahendi rakendaja peab arvestust rahastamisvahendisse tagasilaekunud vahendite üle.
8.3. Rahastamisvahendi rakendaja lõpetab alates 01.01.2024 rahastamisvahendi väljastamise ning hakkab tagasilaekuvaid vahendeid või kohustuste alt vabanevaid vahendeid rakendusüksusele tagasi kandma kui Vabariigi Valitsus ei ole tulenevalt STS § 19 lõikest 2 otsustanud teisiti. Vabariigi Valitsuse otsuse tegemisel juhinduvad Pooled nimetatust ning vajadusel muudavad Lepingut.
9. Rahastamisvahendi rakendamise kulud
9.1 Rahastamisvahendi rakendaja kasutab perioodi 2014–2020 struktuurifondide vahendite elluviimisel tekkiva haldustasu hüvitamiseks ühissätete määruse artikli 44 lõikes 1 nimetatud vahendeid tulenevalt sama artikli punktist c, millele delegeeritud määruse artiklis 13 sätestatud piirmäärad ei rakendu.
9.2. Rahastamisvahendi rakendaja korraldab raamatupidamisarvestust selliselt, et oleks tagatud Lepinguga saadud vahendite eraldatus muudest vahenditest.
9.3. Rahastamisvahendi rakendaja kohustub pidama vahendite rakendamisega seotud tulude ja kulude üle eraldi arvestust tootegruppide lõikes.
9.4. Rahastamisvahendi rakendaja esitab rakendusasutusele struktuurivahenditega seotud haldustasude aruande iga aasta ning poolaasta vastavalt käesoleva Lepingu punktides 4.2. kuni
4.4 sätestatud tähtaegadel rakendusasutuse etteantud vormil.
9.5. Rahastamisvahendi rakendamise kogukulu on kuni 10% käesoleva Lepingu punktis 1.7. toodud kogumahust.
9.6. Rahastamisvahendi rakendaja kasutab rakenduskulude arvutamisel tegevuspõhist kuluarvestust, eristades projektikoodi abil Lepingu vahenditest tehtud kulusid ning tulusid. Tekkinud kulud arvestatakse maha ühissätete määruse artikkel 44 lõige 1 nimetatud vahenditest ning tekkinud tulud suunatakse tagasi rahastamisvahendisse käesoleva Lepingu punkt 8 alusel. Rakenduskulusid võib xxxxx xxxx tagasilaekuvatest vahenditest ja tagasilaekuvatest vahenditest ülejääv osa tuleb tagasi suunata rahastamisvahendisse.
9.7. Rahastamisvahendi rakendaja ei kasuta kulude hüvitamist ühtse määra ega muu sarnase põhimõtte alusel.
9.8. Juhul kui ühissätete määruse artikkel 44 lõikes 1 nimetatud vahenditest ei piisa rakenduskulude tasumiseks, tuleb rahastamisvahendi rakendajal rakendamisega seotud xxxxx xxxxx omavahenditest.
10. Riigiabi ning välistatud tegevused ja ettevõtjad
10.1. Juhul, kui Lepingu rakendamisel antakse riigiabi, lähtutakse Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes, või seda asendavast määrusest, ning konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatust. VKE puhul ei sisalda käendus abi elementi, kui käenduse andmisel on täidetud Tagatise teatise (Euroopa Liidu Teataja C155, 20.6.2008 ) punktis 3.4 sätestatud tingimused. Laen sisaldab abi elementi, xxx xxxxx intress on xxxxxxx xxx turu
intressimäärad toetuse andmise ajal. Turu intressimäära fikseerimisel kohaldatakse meetodi teatises (Euroopa Liidu Teataja C14, 19.1.2008 lk 6 ) sätestatut.
10.2. Enne riigiabi andmist koostab rahastamisvahendi rakendaja riigiabi xxxx xx kooskõlastab selle rakendusasutusega. Riigiabi kava võib esitada rakendusüksusele arvamuse avaldamiseks, kui rakendusasutus hindab seda vajalikuks. Riigiabi kava kehtestatakse rahastamisvahendi rakendaja juhatuse liikme käskkirjaga. Kehtestatud riigiabi kava esitatakse rakendusasutusele ja rakendusüksusele koheselt teadmiseks.
10.3. Rahastamisvahendist ei toetata Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Xxxxx xx majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006, vastavalt artiklile 3:
10.3.1. tuumajõujaamade tegevuse lõpetamist või nende rajamist;
10.3.2. investeeringuid vähendamaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mis tekivad direktiivi 2003/87/EÜ lisas I loetletud tegevusaladel;
10.3.3. xxxxxx xx tubakatoodete valmistamist, töötlemist ja turustamist;
10.3.4. raskustes olevaid ettevõtjaid vastavalt komisjoni teatise „Suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta“ punktis 20 sätestatule“;
10.3.5. investeeringuid lennujaamataristusse, välja arvatud juhul, kui need on seotud keskkonnakaitsega või kui nendega kaasnevad investeeringud, mis on vajalikud lennujaamataristu ebasoodsa keskkonnamõju leevendamiseks või vähendamiseks.
10.4. Rahastamisvahendit ei kohaldata hasartmänguvaldkonnas tegutsevale ettevõtjale.
11. Finantskorrektsioonid
11.1. Finantskorrektsioone tehakse vastavalt STS 2014-2020 §-dele 45-47 ning toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt STS 2014-2020 §-dele 48-49.
12. Dokumentide säilitamine
12.1. Kooskõlas ühissätete määruse artikli 40 lõikega 5 tagab rahastamisvahendi rakendaja, et abikõlblikke kulusid tõendavaid dokumente säilitatakse võimaldamaks tõendada rahaliste vahendite kasutamist ettenähtud otstarbel, kohaldatavate õigusaktide järgimist ning programmist rahastamise kriteeriumide ja tingimuste täitmist.
12.2. Rahastamisvahendi rakendaja tagab vähese tähtsusega abi andmise puhul dokumentide säilitamise 10 aasta jooksul alates viimase vähese tähtsusega abi andmisest. Juhul, kui vähese tähtsusega abi ei anta tagab rahastamisvahendi rakendaja dokumentide säilitamise 10 aasta jooksul alates laenu andmise või tagatise andmise otsuse finantseerimisotsuse tegemisest rahastamisvahendi rakendaja juures.
12.3. Rahastamisvahendi rakendaja tagab, et krediidiasutused säilitavad rahastamisvahendi rakendamisega seonduvaid dokumente 10 aasta jooksul vastavalt Lepingu punktis 12.2. sätestatule.
13. Lepingu jõustumine ja tähtaeg
Leping jõustub allkirjastamisest Poolte xxxxx xx kehtib vastavalt ühissätete määruse artiklile 65 lg 2 kuni Poolte kohustuste täitmiseni.
14. Lepingu muutmine ja lõpetamine
14.1. Kõik Lepingu muudatused vormistatakse kirjalike kokkulepetena, mis on Lepingu lahutamatu osa.
14.2. Kõik Lepingu muudatused jõustuvad nende allkirjastamisel xxxxxx Xxxxx poolt või Poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal.
14.3. Rakendusasutusel on õigus Leping ennetähtaegselt lõpetada või vastavalt haldusmenetluse seadusele ühepoolselt muuta:
14.3.1. kui see on tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist, arvestades haldusmenetluse seaduse § 102 lõikes 3 sätestatud nõudeid;
14.3.2. kui rahastamisvahendi rakendaja on Lepingut või haldusülesande täitmist reguleerivat muud õigusakti rikkunud, põhjustades olulise kahju kolmandale isikule või tema varale;
14.3.3. kui rahastamisvahendi rakendaja on Lepingust tulenevaid kohustusi jätnud täitmata või täitnud mitte nõuete kohaselt ning ei lõpeta Lepingu rikkumist ka rakendusasutuse poolt antud mõistliku tähtaja möödumisel;
14.3.4. kui rahastamisvahendi rakendaja on jätnud rakendusasutuse või rakendusüksuse korralduse puuduste kõrvaldamiseks või ettekirjutuse täitmata;
14.4. Rahastamisvahendi rakendajal on õigus nõuda Lepingu ennetähtaegset lõpetamist rakendusasutuse poolt lepinguliste kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral. Sellisel juhul ei vastuta rahastamisvahendi rakendaja Xxxxxxx eesmärgi saavutamata jäämise eest, samuti Xxxxxxxx sätestatud rahastamisvahendi rakendaja kohustuste täitmata jätmise eest, kui kohustuste täitmine rahastamisvahendi rakendaja poolt oli võimatu või oluliselt takistatud kohustuste rikkumise tõttu rakendusasutuse poolt.
14.5.Lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest etteteatamise tähtaeg on 60 kalendripäeva, v.a punkti
14.3.1. korral, mil etteteatamistähtaega ei kohaldata.
15. Vääramatu jõud
15.1. Lepingu täitmise lõpetamine või mittenõuetekohane täitmine loetakse põhjendatuks, kui see on tingitud vääramatu jõuna kvalifitseerivatest asjaoludest, s.o. asjaolu, mida Xxxxxx ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad Lepingu sõlmimise xxxx xxxxx asjaoluga arvestaksid või seda väldiksid või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaksid, kusjuures Xxxxxx on kohustatud rakendama kohaseid meetmeid, et xxx xxxxx teisele Poolele kahju tekitamine ja tagada võimaluste piires oma Lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine.
16. Vaidluste lahendamine
16.1. Xxxxxx kohustuvad lahendama kõik Lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused kokkuleppel.
16.2. Kui erimeelsusi ei ole võimalik kokkuleppeliselt lahendada, siis lahendatakse vaidlus kohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.
17. Lepingu lisad:
1. Äriplaan ja investeerimisstrateegia
2. Seirearuande vorm.
3. Jooksva hindamise vormi näidis.
4. Rahastamisvahendit rakendava asutuse valiku kriteeriumid vastavalt delegeeritud määruse artiklile 7 .
18. Poolte rekvisiidid ja allkirjad
RAKENDUSASUTUS: RAHASTAMISVAHENDI RAKENDAJA:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium SA KredEx
Xxxxx 11 Hobujaama 4
15072 Tallinn 10151 Tallinn
Telefon: 000 0000 Telefon: 000 0000
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxx
Ettevõtlusminister Xxxxxxxx
Xxxx nr 1. Äriplaan ja investeerimisstrateegia
Käesolev xxxx käsitleb üldised tingimusi rahastamisvahendi rakendamiseks ning hõlmab alljärgnevat:
1. Turutõrked
2. Äriplaan
3. Investeerimisstrateegia
4. Sihtrühm
1. Turutõrked
1.1. Kapitali kättesaadavuse parandamise tagamiseks on teostatud kaks olemasolevaid turutõrkeid analüüsivat uurimust, mis on ühtlasi rahastamisvahendi rakendamise lähtepunktiks:
1.1.1. 2014.a. Rahandusministeeriumi poolt tellitud ning PriceWaterHouseCoopers poolt teostatud uuringus „Perioodi 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate finantsinstrumentide eelhindamine“;
1.1.2. 2015.a. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tellitud ning Ernst&Young poolt 08.04.2015. a teostatud uuring „Ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandavate rahastamisvahendite eelhindamine“ (edasi: eelhindamise lõpparuanne).
1.2. Käesolev Leping käsitleb eelhindamise lõpparuandes esile toodud turutõrgetest alljärgnevaid, mis on otseselt seotud ka rakenduskava prioriteetse suuna 5 „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tõstmine“ eesmärkidega:
1.2.1. Pangalaenud ei ole väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) jaoks kättesaadavad, laenudele ja käendustele ning tagatistele kohaldatavad tingimused on VKEdele äriliselt ebamõistlikud. Rahuldamata laenunõudluseks on arvestatud ligikaudu 956 miljonit eurot.
1.2.2. Ettevõtetel on ebapiisavad tagatised ja omafinantseering soovitud mahus laenu saamiseks, laenude väljastamiskulud on kõrged ning turg ei paku väikesemahulist (vähem kui 50 000 EUR) laenusummat.
1.3. Seejuures arvestavad Xxxxxx, et Lepinguga ei lahendata eelnimetatud turutõrgetega lähedalt seotud ning kirjeldatud olulisi muutujaid:
1.3.1. krediidiasutuste suutlikkus ja tavad alustavate ettevõtetega seotud riskide hindamisel;
1.3.2. krediidiasutuste tavad VKEde olemasolevate tagatiste hindamisel.
1.4. Rahastamisvahendi rakendamisel tagavad pooled, et sekkumine piirdub turutõrgete lahendamisega ega häiri mingil moel tavapärast turukonkurentsi.
1.5.Rahastamislepingu eesmärkide, sh. rakenduskava eesmärkide, eelkirjeldatud turutõrgete, eelhindamise lõpparuande ning äriplaani või investeerimisstrateegia muutumise puhul muudetakse vajadusel käesolevat xxxx, võttes aluseks vastavad sätted lepingust.
2. Äriplaan
2.1. Äriplaan lähtub Lepingu eesmärkidest (Lepingu punktid 1.3. kuni 1.7.) ning eelhindamise lõpparuandest.
2.2. Lähtudes Lepingu punktist 1.6. selgitab käesolev xxxx laenude ning tagatiste väljastamise täpsustavad tingimused (investeerimisstrateegia) koos tuvastatud turutõrgete (käesoleva xxxx punkt 1) ja rakendatavate rahastamisvahendi kirjeldusega (käesoleva xxxx punkt 3).
2.3. Lepingu sõlmimise hetkel ning kuni edasiste Poolte vahel kirjalikult kooskõlastatud kokkulepeteni arvestatakse kehtivaks eelhindamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt 2015.a. tellitud ning Ernst&Young poolt 08.04.2015. a teostatud „Ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandavate rahastamisvahendite eelhindamine“ lõpparuannet.
2.4.Rahastamisvahendi rakendamine lahendab punktis 1 kirjeldatud turutõrkeid järgnevalt:
1. Pangalaenude, sh väikesemahuliste laenude, kättesaadavus VKEde jaoks on oluliselt paranenud.
2. VKEdele on võimaldatud laenu saamine jätkusuutlike äriprojektide realiseerimiseks vajalikus mahus, arvestades rahastamisvahendi rakendaja poolt kehtestatud tingimusi.
2.5. Rahastamisvahendi lepingu eesmärkide täitmist hinnatakse alljärgnevate näitajate alusel:
2.5.1. Rahastamisvahendi rakendamine panustab rakenduskava meetme 5.2. „Kapitali ja krediidikindlustuse kättesaadavuse parandamine“ alameetme tegevuse 5.2.1. „Laenude, tagatiste ja eksporditehingute kindlustuse väljastamine“ väljundnäitajasse järgnevalt:
2023..a. lõpuks laenu, tagatist ja ekspordi krediidikindlustust saanud ettevõtete arv: 2575
2018..a. lõpuks laenu, tagatist ja ekspordi krediidikindlustust saanud ettevõtete arv: 966
Loodud töökohtade arv: 0
2.6.2. Rahastamisvahendi rakendamine panustab rakenduskava prioriteetse suuna „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkonna konkurentsivõime tagamine“ tulemusnäitajatesse järgnevalt:
Nr | Näitaja | Mõõt- ühik | Piirkonna- kategooria | Alg- väärtus | Xxxx- aasta | Siht- väärtus (2023) | Rahastamis- vahendite xxxxx |
1 | VKE-de poolt loodud lisandväärtus töötaja kohta (xxxxxxxxxxxxxxx) | EUR | 18516 | 2012 | 31500 | 3467 | |
2 | Eksportivate ettevõtete arv | Ette- võte | Vähem arenenud | 11281 | 2012 | 15700 | 1180 |
2.6.3. Lahendatavaid turutõrkeid seiratakse rakendusasutuse poolt, arvestades muuhulgas:
2.6.3.1. OECD SME and Entrepreneurship Financing Scoreboard vastavaid näitajaid;
2.6.3.2. Eesti ettevõtluse kasvustrateegia rakenduskava näitajat „Ligipääs laenukapitalile“;
2.6.3.3. 2018.a. teostatavat rakenduskava vahehindamist;
2.6.3.4. rahastamisvahendi rakendaja poolt esitatud rahastamisvahendi täpsustavaid tingimusi;
2.6.3.7. rahastamisvahendi rakendaja poolt esitatud aruandeid;
2.6.3.8. iga-aastast rahastamisvahendi rakendamise mõjude hindamist vastavalt käesoleva xxxx punktile 3.4.
3. Investeerimisstrateegia
3.1. Lepingu eelarve on 75 500 000 (seitsekümmend viis miljonit viissada tuhat) eurot, mis tasutakse 100% Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Meetme tegevusele ettenähtud kohustuslik erasektori omafinantseeringu maht on 10 490 000 (kümme miljonit ja nelisada üheksakümmend tuhat) eurot, mis tagatakse rahastamisvahendi rakendaja poolt.
3.2 Rahastamisvahendi rakendaja teeb koostööd kõigi Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt väljastatud tegevusluba omavate krediidiasutustega, kes ise või xxxxx filiaal on kantud Eestis äriregistrisse (tulenevalt ETSi § 7 lg 2).
3.3. Lepingu eesmärkide täitmiseks rakendab rahastamisvahendi rakendaja eelhindamise uuringus loetletud rahastamisvahendeid ja nende investeerimisstrateegiat:
Jrk nr | Rahastamis- vahend | Sihtrühm | Probleem, tegevus ja tulemus | Eelarve (EUR) |
1. | Laenutooted | 29 500 000 Lisandub oodatav erasektori omafinantsee ringu maht 2%. | ||
1.1. | Kapitalilaen | Finantstoote eesmärgiga kooskõlas VKEd. | Probleem: Ärimudeli toimimist tõestanud ettevõtted ei saa investeerida arengusse ja tegevusmahtude kasvu, sest puuduvad kommertspankade poolt nõutavad tagatised, omafinantseeringu tase on liiga madal või projekti riskitase on kõrge. Tegevus: Rahastamisvahendi rakendaja pakub kapitalilaenu ärimudeli toimimist tõestanud VKE-dele, kel seni puudub investeerimisvõimalus kommertspankade poolt nõutavate tagatiste, kõrge riskitaseme või muu seonduva takistuse tõttu. Kapitalilaen on allutatud laen, mis aitab, kui ettevõtte kiiret kasvu soovitakse finantseerida laenuga, kuid pangalaenu saamiseks on omafinantseeringu tase liialt madal või puuduvad piisavad tagatised. Rahastamisvahendi rakendaja annab ettevõtja kasutusse kapitali, mis tulenevalt allutatusest suurendab teiste finantseerijate silmis omafinantseeringu taset. Rahastamisvahendi rakendaja lähtub laenutingimuste täpsemal kehtestamisel kehtivast eelhindamisest ning turuanalüüsist. Laenutootele kehtivad järgnevad tingimused: 1. rahastamisvahendist lõppsaajale laenatava summa vahemik: kuni 3 mln 2. rahastamisvahendi intress või intressivahemik; 5-15% 3. laenu periood: kuni 10 aastat Rakendamisskeem: Taotlemine KredExist otselaenuna. |
Võimalik projekti rahastamine kombineerida krediidiasutusega. Krediidiasutuse xxxxx arvestatakse erasektori võimenduse hulka. Tulemus: On tõestanud ärimudeli toimimist tõendanud ettevõtteid, kel puudus optimaalne võimalus investeerida arengusse ja tegevusmahtude kasvu. | ||||
1.2. | Tehnoloogialaen | Rahastamisvahen di eesmärgiga seotud valdkonnas tegutsevad ehk tehnoloogiat kasutavad VKEd. | Probleem: Töötleva tööstuse ettevõtjatel puudub tehnoloogiainvesteeringute tegemiseks kapital, mis on vajalik krediidiasutuse poolt nõutava omafinantseeringu tegemiseks. Tegevus: Tehnoloogialaen aitab, kui investeeringu tegemiseks kasutatakse pangalaenu või liisingut, kuid ettevõtjal puudub kapital nõutava omafinantseeringu tegemiseks. Sarnaselt ettevõtte omanikule annab rahastamisvahendi rakendaja allutatud laenuna ettevõtte kasutusse kapitali, mis suurendab krediidiasutuse silmis omafinantseeringut. See võimaldab xxxxx täiendavat liisingut või pangalaenu ja aitab seeläbi ettevõttel kiiremini kasvada. Laenutootele kehtivad järgnevad tingimused: 1. rahastamisvahendist lõppsaajale laenatava summa vahemik: kuni 3 000 000 EUR. 2. rahastamisvahendi intress või intressivahemik: panga intress + kuni 3% 3. laenu periood: 1-15 aastat Rakendamisskeem: Taotlemiseks pöördutakse esmalt krediidiasutusse. Krediidiasutuse positiivse otsuse korral pöördutakse KredExisse. Krediidiasutuse ja ettevõtja finantseering min 60% projekti kohta. Tulemus: Töötleva tööstuse ettevõtjatel on ligipääs tehnoloogiainvesteeringute tegemiseks krediidiasutuse poolt nõutavale |
omafinantseeringule, mis aitab ettevõtetel seeläbi kiiremini kasvada. | ||||
1.3. | Ekspordilaen | VKE-d | Probleem: Eksportivatel ettevõtetel puudub ligipääs kapitalile, millega saaks rahastada teenuse osutamise ja kapitalikauba müügiga seotud suuremahulisi eksporditehinguid. Tegevus: Rahastamisvahendi rakendaja väljastatud ekspordilaenu abil saab ettevõtja pakkuda välisostjale pikaajalist maksetähtaega, tasuda krediidikindlustuse preemiamakset või rahastada välisostjale müüdavate kaupade tootmist. Laenu väljastamise eeltingimuseks on välisostjaga seonduva krediidi- ja poliitilise riski kindlustamine. Laenutootele kehtivad järgnevad tingimused: 1. rahastamisvahendist lõppsaajale laenatava summa vahemik: kuni 15 000 000 EUR 2. rahastamisvahendi intress või intressivahemik: 1,5-10% 3. laenu periood: 2-10 aastat. Rakendamisskeem: Taotlemine KredExist otselaenuna. Võimalik projekti rahastamine kombineerida krediidiasutusega. Krediidiasutuse xxxxx arvestatakse erasektori võimenduse hulka. Tulemus: Eksportivatel ettevõtetel on ligipääs kapitalile, millega saaks rahastada teenuse osutamise ja kapitalikauba müügiga seotud suuremahulisi eksporditehinguid. | |
2. | Käendustooted | 38 000 000, lisandub oodatav erasektori omafinantsee ringu maht |
25%. | ||||
2.1. | Kasvukäendus | Kasvule orienteeritud VKEd | Probleem: VKEdel, kes vajavad oma tegevuse finantseerimiseks laenu, liisingut või pangagarantiid, puuduvad selle saamiseks piisavad tagatised. Tegevus: Rahastamisvahendi rakendaja annab ettevõtja eest pangale riikliku tagatise kuni 80% laenu, liisingu või pangagarantii summast. Laenutootele kehtivad järgnevad tingimused: 1. rahastamisvahendist lõppsaajale käendatava summa vahemik: kuni 3 000 000 EUR 2. rahastamisvahendi intress või intressivahemik: 0,4-5% 3. tagatise periood: sõltuvalt laenu perioodist, kuni 15 aastat Rakendamisskeem: Taotlus tagatise saamiseks esitatakse krediidiasutusele, kes edastab selle KredExile. Laenu, liisingu või pangagarantii tagamata osa arvestatakse erasektori võimenduse hulka. Tulemus: VKEdel, kes vajavad oma tegevuse finantseerimiseks laenu, liisingut või pangagarantiid, on piisavad tagatised nende saamiseks. | |
2.2. | Suurte riskide käendus | VKEd | Probleem: VKEdel, kes vajavad oma tegevuse finantseerimiseks laenu, liisingut või pangagarantiid, puuduvad selle saamiseks piisavad tagatised. Tegevus: Rahastamisvahendi rakendaja annab ettevõtja eest pangale riikliku tagatise kuni 80% laenu, liisingu või pangagarantii summast. Tagatistootele kehtivad järgnevad tingimused: 1. rahastamisvahendist lõppsaajale |
käendatav summa: kuni 5 000 000 EUR 2. rahastamisvahendi intress või intressivahemik: 0,4-5% 3. periood: sõltuvalt laenu perioodist, kuni 15 aastat Rakendamisskeem: Taotlus tagatise saamiseks esitatakse krediidiasutusele, kes edastab selle KredExile. Laenu, liisingu või pangagarantii tagamata osa arvestatakse erasektori võimenduse hulka. Tulemus: VKEdel, kes vajavad oma tegevuse finantseerimiseks laenu, liisingut või pangagarantiid, on piisavad tagatised nende saamiseks. | ||||
3. | Stardilaen/- käendus | VKE’d, kes on tegutsenud vähem kui 3 aastat. | Probleem: Ettevõtte käivitamisel on takistuseks algkapitali puudumine ning pangalaenu saamiseks puuduvad piisavad tagatised ja tegutsemisajalugu. Tegevus: Rahastamisvahendi rakendaja annab laenu väljastajale ettevõtja eest tagatise kuni 80% laenu summast investeeringute ja käibevahendite rahastamiseks. Erinevalt tavapärasest pangalaenust nõutakse stardilaenu puhul ettevõtjalt vähem tagatisi – üldjuhul piisab laenu tagatiseks laenusaaja füüsilisest isikust omanike isiklikust käendusest. Laenu sihtotstarbelisel kasutamisel on käendaja isiklikuks vastutuseks kuni 40% laenusummast. Laenutootele kehtivad järgnevad tingimused: 1. rahastamisvahendist lõppsaajale tasutava summa: kuni 200 000 EUR 2. rahastamisvahendi intress või intressivahemik: kuni 8 % + baasintress 3. laenu periood: kuni 7 aastat 1) Rakendamisskeem: Taotlus tagatise saamiseks esitatakse krediidiasutusele, kes edastab selle | 8 000 000, lisandub oodatav erasektori omafinantsee ringu maht 5%. |
KredExile. Laenu, liisingu või pangagarantii tagamata osa arvestatakse erasektori võimenduse hulka. 2) Rahastamisvahendi rakendaja eraldab enda ressursi krediidiasutusele VKEle edasilaenamiseks kindlustades xxxx xxxxx 80% ulatused lepinguga eraldatud vahendite vastu. Rahastamisvahendi rakendaja edasikindlustamata osa arvestatakse erasektori võimenduse hulka. Tulemus: Ettevõtte käivitamisel on ettevõtjatele tagatud ligipääs investeeringute ja käibevahendite rahastamiseks. |
3.3. Lähtudes STS § 18 lõige 5 lubab rakendusasutus rahastamisvahendi rakendajal kehtestada rahastamisvahendi rakendamisel täpsustavad tingimused, mis peavad olema suunatud rahastamislepingu eesmärkide täitmisele ning olema kooskõlas eelhindamises soovitatud turutõrgete või ebaoptimaalsete olukordade kirjelduse ning investeeringuvajaduste hinnangulise taseme ja ulatuse ja rahastamisvahendi tüüpidega.
3.4. Lähtudes ühissätete määruse artikli 37 lõike 2 punktist g) lepivad Pooled kokku järgnevates sätetes, mis võimaldavad eelhindamist vajaduse korral üle vaadata ja ajakohastada:
3.4.1. Kui rahastamisvahendi rakendaja kehtestab täpsustavad tingimused, mis on kooskõlas eelhindamise lõpparuande soovitustega ning suunatud rahastamislepingu ja rakenduskava eesmärkidele täitmisele, esitab rahastamisvahendi rakendaja täpsustavad tingimused rakendusasutusele ja rakendusüksusele teadmiseks vähemalt 5 tööpäeva enne tingimuste kehtestamist;
3.4.2. Kui rahastamisvahendi rakendaja soovib kehtestada rahastamisvahendi täpsustavaid tingimusi, mis ajakohastavad eelhindamise lõpparuannet või täpsustavad käesolevas lisas kirjeldatud investeerimisstrateegiat, esitab ta need tingimused rakendusasutusele kirjalikuks kooskõlastamiseks ning rakendusüksusele teadmiseks. Rakendusasutus otsustab tingimuste kooskõlastamise 1 (ühe) kalendrikuu jooksul, teavitades otsusest kirjalikult. Mitte teatamist loetakse nõustumiseks. Eelhindamise lõpparuandes toodud tingimustest erinev rahastamisvahendi tingimuste kirjeldus peab sisaldama analüüsi, millist Lepingus kirjeldatud turutõrget ja mis moel seeläbi lahendatakse koos prognoositava mõjuga Lepingu eesmärkide ja näitajate täitmisele.
3.4.3. Rakendusasutusel on õigus keelduda eelhindamise lõpparuandest erinevate täpsustavate tingimuste kooskõlastamisest, kui need on vastuolus Lepingu eesmärkidega või kui rakendusasutus näeb vajadust muuta Lepingut xx xxxxx lisasid;
3.4.4. Punkti 3.4.2. alusel saavad Pooled Lepingut muutmata ajakohastada alljärgnevaid eelhindamise ja investeerimisstrateegia tingimusi, mis on vastavuses Lepingu sõlmimise ajal kehtiva eelhindamisega ning lepingu punktiga 10.
3.4.4.1. rahastamisvahendist lõppsaajale tasutav minimaalne (vajadusel) ja maksimaalne summa;
3.4.4.2. rahastamisvahendi intress või intressivahemik;
3.4.4.3. lepingutasu (kui kohaldub);
3.4.4.4. laenu periood;
3.4.4.5. maksepuhkuse tingimused (kui kohaldub);
3.4.4.6. muud olulised tootespetsiifilised tingimused.
3.4.5. Järgnevaid tingimusi saab muuta xxxx Lepingu muutmise xxxx ning tingimusel, et muutus on kooskõlas Lepingu eesmärkidega:
3.4.5.1. rahastamisvahendi nimetus;
3.4.5.2. rahastamisvahendi sihtrühm;
3.4.5.3. rahastamisvahendi eesmärk;
3.4.6. Vastavalt STS § 33 lõike 4 punktidele 3 ja 4 esitab rakendusasutus sellised rahastamisvahendi täpsustavad tingimused, mis ajakohastavad eelhindamist vastavalt käesoleva xxxx punktile 3.4.2., ühtekuuluvuspoliitika prioriteetse suuna „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ valdkondlikule komisjonile arvamuse avaldamiseks.
3.4.7. Kehtivad rahastamisvahendi rakendamise täpsustavad tingimused avaldatakse rahastamisvahendi rakendaja veebilehel vähemalt hiljemalt 1 kuu jooksul alates täpsustavate tingimuste kehtestamisest.
3.5. Ringlusefekti kontekstis jaotuvad rahastamisvahendid järgnevalt:
3.5.1. laenud, millega ringlusefekti ei kaasne.
3.5.2. tagatised, millega kaasneb kuni 6 kordne kordaja VKEdele kättesaadavaks tehtud laenusummasse.
3.5.3. stardilaenu käendusega kaasneb kuni 2 kordne kordaja VKEdele kättesaadavaks tehtud laenusummasse.
4. Sihtrühm
Sihtrühmaks on Eesti Vabariigis registreeritud väikese ja keskmise suurusega ettevõtted.
Xxxx 2. Seirearuande vorm.
Rahastamisvahendi aruannete näidis
Nr. | Iga rahastamisvahendi kohta nõutav teave |
I. Andmed programmi xx xxxxx prioriteedi või meetme kohta, mille kaudu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest (ESI fondidest) toetust antakse (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 lõike 2 punkt a) | |
1 | Prioriteetsed suunad või meetmed, millest rahastamisvahendit, sh fondifonde, ESI fondi programmi raames toetatakse |
1.1 | Viide (number ja nimetus) iga prioriteetse suuna või meetme kohta, mille raames rahastamisvahendit ESI fondi programmist toetatakse |
2 | Prioriteetse suuna või meetme raames rahastamisvahendit toetava(te) ESI fondi(de) nimetus(ed) |
3 | Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 9 esimeses lõigus osutatud valdkondlik(ud) eesmärk/eesmärgid, mida rahastamisvahendist toetatakse |
4 | Muud ESI fondi programmid, millest rahastamisvahendisse makseid tehakse |
4.1 | Iga muu ESI fondi programmi, millest rahastamisvahendisse makseid tehakse, ühtne tunnuskood |
II. Rahastamisvahendi ja rakenduskorra kirjeldus (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 lõike 2 punkt b) | |
5 | Rahastamisvahendi nimetus |
6 | Rahastamisvahendi ametlik aadress/tegevuskoht (riik xx xxxx) |
7 | Rakenduskord |
7.1 | Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõike 1 punktis a osutatud liidu tasandil loodud rahastamisvahend, mida komisjon juhib otse või kaudselt, ning mida toetatakse ESI fondi programmi maksetega |
7.1.1 | Liidu tasandi rahastamisvahendi nimetus |
7.2 | Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõike 1 punktis b osutatud riiklikul, piirkondlikul, riikidevahelisel või piiriülesel tasandil loodud rahastamisvahend, mida juhib korraldusasutus või mida juhitakse tema vastutusel, ning mida toetatakse ESI fondi programmi maksetega määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõike 4 punktide a, b ja c kohaselt |
8 | Rahastamisvahendi tüüp |
8.1 | Kohandatud või standardtingimustele vastavad rahastamisvahendid |
8.2 | Rahastamisvahend, mis on korraldatud fondifondi kaudu või xxxx fondifondita |
8.2.1 | Rahastamisvahendi rakendamiseks loodud fondifondi nimetus |
9 | Rahastamisvahendina pakutavad tooted: laenud, mikrolaenud, garantiid, omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringud, muud finantstooted või muu toetus, mis on kombineeritud rahastamisvahendiga vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõikele 7 |
9.1 | Muu finantstoote kirjeldus |
9.2 | Rahastamisvahendiga kombineeritud muu toetus: toetus, intressitoetus ja garantiitasude toetus vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõikele 7 |
10 | Rahastamisvahendi õiguslik staatus vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõikele 6 (ainult artikli 38 lõike 1 punktis b osutatud rahastamisvahendi puhul): rakendava asutuse ja korraldusasutuse nimel avatud usalduskontod või eraldiseisev rahastamisblokk finantseerimisasutuses |
III. Andmed asutuste kohta, kes rakendavad rahastamisvahendeid määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõike 1 punkti a ja artikli 38 lõike 4 punktide a, b ja c kohaselt, ning määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõikes 5 osutatud finantsvahendajate kohta (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 lõike 2 punkt c) | |
11 | Rahastamisvahendit rakendav asutus |
11.1 | Rakendava asutuse liik vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõikele 4: olemasolev või äsja loodud õigussubjekt, kes on pühendunud rahastamisvahendi rakendamisele; Euroopa Investeerimispank; Euroopa Investeerimisfond; rahvusvaheline finantsinstitutsioon, milles liikmesriigil on osalus; liikmesriigis asutatud finantsinstitutsioon, mis on avaliku sektori asutuse seire all xx xxxxx eesmärk on saavutada avalike huvidega seotud sihid; avalik-õiguslik või eraõiguslik isik; korraldusasutus, kes täidab rakendusülesandeid otse (ainult laenude või garantiide puhul) |
11.1.1 | Rahastamisvahendit rakendava asutuse nimi |
11.1.2 | Rahastamisvahendit rakendava asutuse ametlik aadress/tegevuskoht (riik xx xxxx) |
12 | Rahastamisvahendit rakendava asutuse valimise menetlus: hankelepingu sõlmimine; muu menetlus |
12.1 | Rahastamisvahendit rakendava asutuse valimise muu menetluse kirjeldus |
13 | Rahastamisvahendit rakendava asutusega rahastamislepingu alla kirjutamise kuupäev |
IV. Programmist rahastamisvahendisse tehtud maksete kogusumma prioriteetide või meetmete xxxxx ning kantud halduskulud või makstud haldustasud (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 lõike 2 punktid d ja e) | |
14 | Rahastamislepingus sätestatud programmi maksete kogusumma (eurodes) |
14.1 | millest ESI fondide maksed (eurodes) |
15 | Rahastamisvahendisse tehtud programmi maksete kogusumma (eurodes) |
15.1 | millest ESI fondide maksete summa (eurodes) |
15.1.1 | millest ERFi maksed (eurodes) |
15.1.2 | millest ühtekuuluvusfondi maksed (eurodes) |
15.1.3 | millest ESFi maksed (eurodes) |
15.1.4 | millest EAFRD maksed (eurodes) |
15.1.5 | millest EMKFi maksed (eurodes) |
15.2 | millest riikliku kaasfinantseerimise kogusumma (eurodes) |
15.2.1 | millest riigi avaliku sektori finantseeringu kogusumma (eurodes) |
15.2.2 | millest riigi erasektori finantseeringu kogusumma (eurodes) |
16 | Noorte tööhõive algatuse raames (1) rahastamisvahendisse suunatud programmi maksete kogusumma (eurodes) |
17 | Programmi maksetest halduskuludeks või haldustasudeks välja makstud summa (eurodes) |
17.1 | millest baastasu (eurodes) |
17.2 | millest tulemustasu (eurodes) |
18 | Kapitaliseeritud halduskulud või -tasud vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 42 lõikele 2 (ainult lõpparuande puhul) (eurodes) |
19 | Kapitaliseeritud intressitoetused või garantiitasude toetused vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 42 lõike 1 punktile c (ainult lõpparuande puhul) (eurodes) |
20 | Programmist tehtud maksete summa jätkuinvesteeringuteks lõppsaajasse vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 42 lõikele 3 (ainult lõpparuande puhul) (eurodes) |
21 | Rahastamisvahendisse tehtavad sissemaksed maa ja/või kinnisvara näol vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõikele 10 (ainult lõpparuande puhul) (eurodes) |
V. Rahastamisvahendist lõppsaajatele või lõppsaajate kasuks makstud või garantiilepingutega lõppsaajate investeeringuteks määratud toetuse kogusumma ESI fondi programmi ja prioriteedi või meetme xxxxx (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 lõike 2 punkt e) | |
22 | Kõigi rahastamisvahendist pakutavate finantstoodete nimetused |
23 | Finantstoote rahastamislepingu alla kirjutamise kuupäev |
24 | Programmi maksete kogusumma, mis on antud laenude, omakapitali garantii, kvaasiomakapitali või muude lõppsaajaga sõlmitud finantstoodete lepingutega (eurodes) |
24.1 | millest ESI fondide maksete kogusumma (eurodes) |
25 | Programmi maksete kogusumma, mis on lõppsaajale antud laenude, mikrolaenude, omakapitali või muude toodete kaudu, või garantiide puhul lõppsaajate jaoks garanteeritud laenud, toodete xxxxx (eurodes) |
25.1 | millest ESI fondide maksete kogusumma (eurodes) |
25.1.1 | millest ERFi maksed (eurodes) |
25.1.2 | millest ühtekuuluvusfondi maksed (eurodes) |
25.1.3 | millest ESFi maksed (eurodes) |
25.1.4 | millest EAFRD maksed (eurodes) |
25.1.5 | millest EMKFi maksed (eurodes) |
25.2 | millest riigi avaliku sektori kaasrahastamise kogusumma (eurodes) |
25.3 | millest riigi erasektori kaasrahastamise kogusumma (eurodes) |
26 | Lõppsaajatele tegelikult makstud laenude koguväärtus seoses allkirjastatud garantiilepingutega (eurodes) |
27 | Lõppsaajatega sõlmitud laenu/garantii/omakapitali või kvaasiomakapitali/muu finantstoote lepingute arv, toodete xxxxx |
28 | Lõppsaajatesse tehtud laenu/garantii/omakapitali või kvaasiomakapitali/muu finantstoote investeeringute arv, toodete xxxxx |
29 | Finantstootega toetatud lõppsaajate arv |
29.1 | millest suurettevõtjaid |
29.2 | millest VKEsid |
29.2.1 | millest mikroettevõtjaid |
29.3 | millest üksikisikuid |
29.4 | millest muud tüüpi toetatud lõppsaajaid |
29.4.1 | muud tüüpi toetatud lõppsaajate kirjeldus |
VI. rahastamisvahendi toimimine, sealhulgas edusammud selle loomisel ning rahastamisvahendit rakendavate asutuste (sh fondifonde rakendava asutuse) valimisel ((määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 lõike 2 punkt f) | |
30 | Eelhindamise lõpuleviimise kuupäev |
31 | Rahastamisvahendit rakendavate asutuste valimine |
31.1 | juba käivitatud valikumenetluste arv |
31.2 | juba sõlmitud rahastamislepingute arv |
32 | xxxxx xxxxx kohta, kas rahastamisvahend oli aruandeaasta xxxxx veel toimiv |
32.1 | Kui rahastamisvahend ei olnud aruandeaasta xxxxx toimiv, siis likvideerimise kuupäev |
33 | Välja makstud, kuid tagasi laekumata jäävate laenude või antud, kuid tagasi laekumata jäävate laenude tõttu maha kantud garantiide koguarv |
34 | Välja makstud, kuid tagasi laekumata jäävate laenude kogusumma (eurodes) või garantiina võetud, kuid tagasilaekumata jäävate laenude tõttu mahakantud kohustuste kogusumma (eurodes) |
VII. Intressid ja muud tulud, mis on ESI fondide toetusega rahastamisvahendisse kogunenud, programmivahendid, mis on rahastamisvahendile investeeringutest tagasi makstud, nagu osutatud artiklites 43 ja 44, ning omakapitaliinvesteeringute väärtus võrreldes eelnevate aastatega (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 lõike 2 punktid g ja i) | |
35 | Intressid ja muud tulud, mis on ESI fondide toetusega rahastamisvahendisse kogunenud (eurodes) |
36 | Aruandeaasta lõpuks rahastamisvahendisse tagasimakstud summad, mis on seotud ESI fondidest antud toetusega (eurodes) |
36.1 | millest kapitali tagasimaksed (eurodes) |
36.2 | millest kasum, muud sissetulekud ja intressitulu (eurodes) |
37 | Uuesti kasutatud vahendite summa, mis maksti tagasi rahastamisvahendisse ja on seotud ESI fondidega |
37.1 | millest summad (eurodes), mis on makstud soodustasuks erainvestoritele või avaliku sektori investoritele, kes toimivad vastavalt turumajanduse põhimõttele ja pakuvad rahastamisvahendile Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest antavale toetusele ekvivalentseid vahendeid või kes kaasinvesteerivad lõppsaajate tasandil |
37.2 | millest summad (eurodes), mis on makstud tekkinud halduskulude hüvitamiseks ja rahastamisvahendi haldustasudeks |
VIII. Rahastamisvahendist tehtud investeeringute kavandatud võimendava mõju saavutamisel tehtud edusammud ning investeeringute ja osaluste väärtus (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 lõike 2 punkt h) | |
38 | Rahastamisvahendisse väljastpoolt ESI fonde kogutud muude maksete kogusumma (eurodes) |
38.1 | Rahastamisvahendisse muude, väljastpoolt ESI fonde tehtud maksete kogusumma, mis on seotud rahastamisvahendit rakendava asutusega sõlmitud lepinguga (eurodes) |
38.2 | Rahastamisvahendisse väljastpoolt ESI fonde tehtud muude maksete kogusumma (eurodes) |
38.2.1 | millest avaliku sektori maksed (eurodes) |
38.2.2 | millest erasektori maksed (eurodes) |
38.3 | Täiendavate maksete kogusumma (väljaspool ESI fonde) lõppsaaja tasandil (eurodes) |
38.3.1 | millest avaliku sektori maksed (eurodes) |
38.3.2 | millest erasektori maksed (eurodes) |
39 | Kavandatud ja saavutatud võimendav mõju, viitega rahastamislepingule |
39.1 | laenu/garantii/omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringu/muu finantstoote kavandatud võimendav mõju, viitega rahastamislepingule, toodete xxxxx |
39.2 | laenu/garantii/omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringu/muu finantstoote saavutatud võimendav mõju, toodete xxxxx |
40 | investeeringute ja osaluste väärtus võrreldes eelnevate aastatega (eurodes) |
IX. Rahastamisvahendi xxxxx asjaomase prioriteedi või meetme näitajate saavutamisse (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 lõike 2 punkt j) | |
41 | Väljundnäitaja (kood ja nimetus), mille saavutamisse rahastamisvahend panustab |
41.1 | Väljundnäitaja sihtmäär |
41.2 | Rahastamisvahendi saavutatud väärtus seoses väljundnäitaja sihtmääraga |
(1) See hõlmab ka noorte tööhõive algatuse sihtotstarbelisi eraldisi ja sellele vastavat ESFi toetust.
Xxxx 3 Jooksva hindamise vormi näidis
Iga-aastane rahastamisvahendi jooksev hindamine vastavalt kehtiva eelhindamise juhistele (aruandlus riigisiseseks kasutamiseks) | ||
1. | Ettevõtete ja finantsasutuste edastatud informatsioon rahastamisvahendi rakendajale (muutused sätestada punktis 2): | |
1.1. | muutused ettevõtete investeeringuvajadustes (investeeringuaktiivsus, investeeringusummad, kasutusvaldkonnad, tagasimakseperioodid, rahastusallikate eelistus) | |
1.2. | muutused ettevõtete jaoks mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad (takistused ja kitsaskohad investeeringute tegemiseks vajalike rahaliste vahendite kaasamisel) | |
1.3. | muutused finantsasutuste finantstoodete pakkumises (intressimäärad, tagasimakseperioodid, laenatavad summad, tagatisnõuded, ettevõtete riskitaseme hindamise metoodika) | |
2. | Rahastamisvahend: laenud ja tagatised | |
Kehtiva eelhindamise tulemused: | Jooksev hindamine (…. a.): | |
Laenud: | ||
Investeeringute tegemisel esinevad probleemid: • Väikelaenude piiratud kättesaadavus • Laenude lühike tagasimaksmisperiood • Tagatiste ebaõiglane hindamine / tagatiste puudus | ||
Ettevõtted vajavad investeeringute tegemiseks täiendavaid rahalisi vahendeid: Eelistatavad vahendid on: • Investeeringutoetused • Krediidiasutuste laenud • Omanike ja kolmandate osapoolte laenud | ||
Kõige enam kogevad takistusi mikroettevõtted, alustavad ettevõtted ja kasvupotentsiaaliga VKE-d, kes vajavad finantseerimist, mille suurus jääb alla 100 00 EUR | ||
Sihtrühm vajab investeeringute tegemiseks põhiliselt laenusid, mis jäävad alla 100 000 EUR | ||
Tagatised: | ||
Investeeringute tegemisel esinevad probleemid: • Tagatiste puudus • Tagatisinstrumentide kallutatus • Krediidiasutused ei ole motiveeritud ka laenutagatiste olemasolul alla 100 000 EUR | ||
laenusid väljastama | |||
Tagatist vajatakse kõige sagedamini alla 100 000 EUR laenude katteks ja ettevõtete alustamiseks. Eelistatavad instrumendid on: • Stardilaen/-tagatis soodsamatel tingimustel • Senisest soodsam tagatis (alla 2% intress) | |||
3. | Väljundnäitajad: | Sihttase 2016 | Saavutustase 2016 |
3.1 | Taotluste arv | ||
3.2 | Väljastatud laenude/tagatiste arv | ||
3.3 | Keskmine (tagatud) laenusumma | ||
3.4. | Keskmine intress | ||
3.5. | Keskmine tagasimakseperiood | ||
Xxxx 4. Rahastamisvahendit rakendava asutuse (KredEx) valiku kriteeriumid vastavalt EL
määruse nr 480/2014 art 7.
1. Üldsätted
1.1 Käesolevaga sätestatakse laenude, käenduste ning omakapitali investeeringute vastavus määruse (EL) nr 480/2014 artikli 7 lõigetes 1 ja 2 sätestatud miinimumnõuetele ning kriteeriumitele.
2. Õigus teha Euroopa Liidu ja liikmesriigi õiguses asjakohaseid rakendustoiminguid
2.1 Rahastamisvahendi rakendaja eesmärk on luua kapitalile ligipääsu parandamise ja riskide maandamise abil võimalusi ettevõtluse ning ekspordi arenguks, kui pole tagatud finantsteenuste piisav pakkumine erasektori poolt.
2.2 Rahastamisvahendi rakendaja asutajaõigusi teostab ettevõtlusminister ning rahastamisvahendi rakendaja õigused toetada ettevõtlust punktis 1.1. nimetatud teenuste abil tulenevad järgnevast:
2.2.1 „Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadus“ § 4 ja 7;
2.2.2 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seadus“.
3. Piisav majanduslik ja rahaline elujõulisus
3.1 Rahaliste vahendite piisavuse nõue
3.1.1 Rahastamisvahendi rakendajal peab olema igal hetkel piisavalt vahendeid, et katta kehtivate tagatislepingute alusel tehtavaid väljamakseid. Rahastamisvahendi rakendaja vahendite piisavuse näitajaks on omavahendid ja tehnilised eraldised. Tehnilised eraldised on kehtivatest tagatislepingutest tulenevate ja tulevikus rahastamisvahendi rakendaja poolt potentsiaalselt väljamaksmisele kuuluvate nõuete katteks arvestatud kohustuste summa, mille põhimõtted ja arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
3.1.2 Seisuga 31.12.2013.a. vastavad tehnilised eraldised seadusega kehtestatud miinimummääradele, moodustades kehtivast portfellist ja pakkumustest ettevõtlusvaldkonnas 1%. Maksimaalsest tagatiskohustusest moodustasid tehnilised eraldised kokku ettevõtlusvaldkonnas 4,58%.
3.1.3 Omavahendite minimaalne suurus ettevõtluslaenude tagamisel on 10 protsenti kehtivate tagatiste põhiväärtustest, kuid mitte vähem kui 2 miljonit eurot. Seisuga 31.12.2014.a. on nimetatud kriteerium täidetud.
3.1.4 Seisuga 31.12.2014.a. oli rahastamisvahendi rakendaja bilansimaht 176 529 tuh EUR, laenunõuded 69 907 tuh EUR, tehnilised eraldised 6 459 tuh EUR, sihtkapital 72 999 tuh EUR ja bilansivälised kohustused (tagatisportfell) 168 271 tuh EUR.
3.2 Laenude tagamise isetasuvuse nõue
3.2.1 Rahastamisvahendi rakendaja peab oma laenude tagamise alase tegevuse korraldamisel tagama laenude tagamisega seotud tulude ja kulude tasakaalu pikema perioodi vältel ning tagamislepingutest tulenevate kohustuste varadega kaetuse igal hetkel.
3.2.2 Alates asutamisest 2000. aastal on rahastamisvahendi rakendaja teeninud kasumit kokku 6,2 mln eurot. 2014. aasta lõpu seisuga oli rahastamisvahendi rakendaja sihtkapitali 73,0 mln eurot, bilansimaht 176,5 mln eurot ning tagatisportfell kokku 168,3 mln eurot. Seega on rahastamisvahendi rakendaja tegevus olnud pikaajaliselt kasumlik, kulud alates algusaastast on kaetud saadud tuludega ning lepingutest tulenevad kohustused on kaetud varadega.
3.3 Majandusliku tegevuse reguleeritus
3.3.1 Rahastamisvahendi rakendaja tegutseb nõukogu poolt kinnitatud aastaeelarve alusel.
3.3.2 Riigieelarves toetusteks ettenähtud rahasummat ning riiklikke arengukavasid ja – strateegiaid arvestades otsustab ettevõtlusminister, millist liiki toetusi eelarveaastal antakse.
3.3.3 Jõusolevate tagatislepingute kogusumma ei või ühelgi hetkel ületada ettevõtluslaenude puhul 160 miljonit eurot. Rahastamisvahendi rakendaja maksimaalne krediidirisk ühe ettevõtja või seotud ettevõtjate grupi kohta, samuti ühe majandusaru ettevõtjate suhtes, määratletakse rahastamisvahendi rakendaja krediidiriskide juhtimise korraga. Nimetatud kord kinnitab ka vastavad otsustuspädevused.
3.3.4 Kui omavahendeid on ühes sihtfondis omavahendite normatiiviga ettenähtust vähem, ei või rahastamisvahendi rakendaja vastavast sihtfondist uusi tagatisi anda. Omavahendite taastamise otsustab Vabariigi Valitsus.
3.3.5 Rahastamisvahendi rakendaja esitab igal aastal Rahandusministeeriumile viimase poolt määratud tähtajaks auditeeritud aruande antud tagatiste, tagatislepingute alusel väljamakstud summade ja tehniliste eraldiste kohta.
3.3.6 Investeerimistegevuses lähtub rahastamisvahendi rakendaja seaduses sätestatud riskide maandamise normatiividest.
4. Piisav võimekus rahastamisvahendi rakendamiseks, kaasaarvatud organisatsiooni struktuur ja juhtimisraamistik, mis annab korraldusasutusele vajaliku kindlustunde
4.1 Kuigi rahastamisvahendi rakendaja on asutatud riigi poolt ning riik teostab tema tegevuse üle kontrolli läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, on rahastamisvahendi rakendaja oma otsustes iseseisev. Rahastamisvahendi rakendaja ei ole kasumit taotlev organisatsioon ning lähtub oma tegevuses kahest peamisest põhialusest – riiklikust tagatisest ja isetasuvuse põhimõttest. Kui vaatamata konservatiivsele riskide juhtimisele ning piisava kapitali olemasolule ei suuda rahastamisvahendi rakendaja siiski käendustest ja tagatistest tulenevaid kohustusi täita, täidab seaduste kohaselt vastavad kohustused riik, tasudes nõuded otse käenduste või tagatiste saajatele või kandes täiendavaid vahendeid rahastamisvahendi rakendaja sihtkapitali. Seadustega on paika
pandud riskide maandamiseks sätestatud omakapitali normatiivid ning piirangud investeerimistegevusele.
4.2 Organisatsiooni struktuur ja juhtimisraamistik
4.2.1 Rahastamisvahendi rakendajal on nii nõukogu kui ka juhatus.
4.2.2 Rahastamisvahendi rakendaja juhatuse ülesandeks on juhtida rahastamisvahendi rakendaja igapäevast tegevust, tagades nõukogu otsuste elluviimise ja vastutades nende täitmise eest. Nõukogu peamiseks ülesandeks on rahastamisvahendi rakendaja tegevust puuduvate strateegiliste otsuste langetamine ning tegevuse seisukohalt olulisimate dokumentide (eelarve, strateegia, tegevuse eesmärgid, riskide haldamine, krediidiasutustega tehtava koostöö põhimõtted) kinnitamine ja muutmine. Samuti on nõukogu heakskiit vajalik kõikide projektide puhul, kus rahastamisvahendi rakendaja antud tagatise, käenduse või laenu kogusumma ületab 1 miljonit eurot ühe ettevõtte kohta.
4.2.3 Põhikirja järgi on rahastamisvahendi rakendaja nõukogu kuni 7-liikmeline. Nõukogu koosseisu kuulub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumi esindaja.
4.2.4 01.08.2015 seisuga on nõukogu liikmeteks:
Xxxxxx Xxxx – nõukogu esinaine, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi xxxxxxxx;
Xxxxx Xxxxxxxx – nõukogu aseesimeesliige, Riigikogu liige.
Xxxxx Xxxx – nõukogu liige, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimees; Xxxxxxxx Xxxxxx – nõukogu liige, Rahandusministeeriumi asekantsler;
Xxxxxx Xxxx – nõukogu liige, Eesti Xxxxx- xx Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni president;
Xxxx Xxxxxxx – nõukogu liige, Eesti Taastuvenergia Koja juhataja;
4.2.5 Käendustaotluste ja laenude menetlemises osalevad struktuuriüksused on büroo, ettevõtlusdivisjon, finantsosakond ja riskiosakond:
4.2.5.1 büroo vormistab nii finantskomitee kui ka nõukogu otsused ning korraldab dokumentide digitaalse allkirjastamise ning registreerimise dokumendihalduse süsteemis DocLogix;
4.2.5.2 ettevõtlusdivisjon konsulteerib ja menetleb laenutaotlusi, teostab täielikku kontrolli ja laenude järelvalvet, riigiabi ja VTA-ga seotud toiminguid ning koostab maksegraafikuid;
4.2.5.3 finantsosakond teostab laenude väljamakseid, koostab arveid ning edastab infot tähtajaks laekumata maksete kohta;
4.2.5.4 riskiosakond teostab juriidilist- ja riskianalüüsi.
4.2.6 Rahastamisvahendi rakendaja koosseisus töötab 35 inimest, neist kümme omavad üle kümneaastast tööstaaži. Üks personalipoliitika olulisemaid tegevusi on
koolitustegevus, mille kaudu tagatakse ameti-, juhtimis- ja meeskonnatööalaste teadmiste andmine. Samuti on olulisel kohal kogemuste vahetus, mille eesmärk on kontaktide loomine ning hoidmine teiste riikide organisatsioonidega rakendamaks saadud teadmisi rahastamisvahendi rakendaja eesmärkide saavutamiseks.
4.3 Laenude ja käenduste väljastamise kord
4.3.1 Rahastamisvahendi rakendaja rakendab laenude ja käenduste väljastamisel ettevõtjate hindamise süsteemi, mis võimaldab eristada laene ja nõudeid lähtudes ettevõtte riskikategooriast ja kohustuste täitmise tõenäosusest. Hindamisel võetakse arvesse laenusaaja majanduslikku korda, krediidivõimelisust, tagatise väärtust ja realiseeritavust ning teisi asjaolusid, mis võivad mõjutada laenusaaja kohustuste täitmist rahastamisvahendi rakendaja või krediidiasutuse ees.
4.3.2 Käenduse ja laenu väljastamise aluseks on laenuanalüüs, mis on suunatud eelkõige laenutaotleja krediidivõimelisuse konservatiivsele hindamisele ning tugineb kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel analüüsil võttes arvesse kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada laenu tagasimakse tõenäosust.
4.3.3 Laenu ja käenduse väljastamise otsuse võib xxxx xxxx selleks pädev sihtorgan vastavalt järgmistele otsustuspädevustele:
4.3.3.1 juhatuse pädevuses on rahastamisvahendi rakendaja poolt väljastatud laenu või käenduskohustuse otsused summades kuni 100 000 eurot. Kui rahastamisvahendi rakendaja käenduskohustus põhineb krediidiasutusega kokkulepitud kahjude proportsionaalsel jagamisel on juhatuse pädevuses otsused rahastamisvahendi rakendajale käenduskohustuse võtmiseks kuni 520 000 eurot;
4.3.3.2 finantskomitee pädevuses on otsused summades kuni 600 000 eurot tingimusel, et finantskomitee otsuste tegemisel osalevad vähemalt xxxx finantskomitee põhiliiget või kaks finantskomitee põhiliiget ja üks asendusliige;
4.3.3.3 laiendatud finantskomitee pädevuses on otsused, kus rahastamisvahendi rakendaja poolt väljastatav laen või käenduskohustus on kuni 1 000 000 eurot. Enam kui 1 000 000 euro suuruse laenu või käenduskohustuse väljastamine eeldab nõukogu heakskiitu.
5. Tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi olemasolu
5.1 Sisekontrollisüsteemi erapooletuse ja tõhususe tagamiseks valitakse siseauditi teenuse osutaja riigihankega.
5.2 Alates 2009. aastast on rahastamisvahendi rakendaja siseauditi läbiviijaks Xxxxx & Young Baltic AS. Seni on aruanded kinnitatud eranditult märkusteta. Alates 2015. aastast on sihtasutuse siseaudiitor KPMG.
5.3 Lisaks kontrollitakse ja auditeeritakse rahastamisvahendi rakendajat Rahandusministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt.
5.4 Rahastamisvahendi rakendaja enda riskijuhtimise põhimõtted, millest sisekontrollisüsteem lähtub, on järgmised: võetav risk ja saadav tasu on omavahel vastavuses, riskid on piisavalt hajutatud, üksiku riskiga kaasnev kahju ei ole kapitaliga
võrreldes liiga suur, kogu edasikindlustamata risk on kaetud piisava kapitaliga ja eraldistega.
6. Raamatupidamissüsteemi kasutamine
6.1 Tehingute kirjendamiseks kasutatakse raamatupidamistarkvara SAF. Varukoopiaid raamatupidamistarkvara andmetest tehakse vastavalt „Varukoopiate tegemise korrale“. Andmebaasi säilitatakse 10 aastat. Seega on tagatud „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seadus“ § 35 lõikes 2 toodud dokumentide säilitamise nõue. Finants- ja muude aruannete koostamiseks kasutatakse lisaks SAF’le analüüsitarkvara QlikView.
6.2 Rahastamisvahendi rakendaja korraldab oma raamatupidamist lähtuvalt Eesti Vabariigis kehtivast raamatupidamise seadusest, EV Raamatupidamise Toimkonna otsusest, heast raamatupidamistavast ning oma põhikirjast.
6.3 Tulenevalt rahastamisvahendi rakendaja juhataja käskkirjast nr 56-üld 20.06.2012
„Raamatupidamise sise-eeskirjad“ ja rahastamisvahendi rakendaja põhikirjast peetakse erinevate tegevusvaldkondade (ekspordi, elamumajanduse ja ettevõtluse) tulude, kulude, reservide ja tehniliste eraldiste moodustamise üle eraldi arvestust. Tegevuste analoogiast lähtudes tuleb võimaluste piires järgida krediidiasutuste ja kindlustusandjate raamatupidamise korraldamise nõudeid.
6.4 Struktuuritoetuste väljamaksetaotlused sisestatakse SFOS-i andmebaasi ning väljamaksed teostatakse Xxxxxxxxxx poolt xxxxx nende aktsepteerimist makseasutuse (Rahandusministeerium) poolt. Kannetele lisatakse vastava programmi või taotlusvooru xxxxx ning võimalusel kajastatakse summasid selleks eraldi loodud raamatupidamise kontol. Nõuded on bilansivälised.
6.5 Riigieelarveliste toetuste eraldamisel kantakse vahendid rahastamisvahendi rakendaja pangakontole ning väljamakse teostatakse rahastamisvahendi rakendaja poolt. Nõuded on bilansivälised.
7. Nõusolek kontrollide teostamiseks ja auditeerimiseks
7.1 Tulenevalt „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seadus“ §-st 11 peab rahastamisvahendi rakendaja võimaldama kontrollide ja auditite teostamist ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama volitatud isiku(te)l esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks juurdepääsu andmetele ja dokumentidele.
7.2 Eelnimetatud seaduse § 24 kohaselt peab toetuse saaja võimaldama xx xxxxxx, et audiitoril ja kontrollijal on võimalik viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil, andma audiitorile ja kontrollijale projekti elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid.
8. Finantsvahendajate või lõppsaajate (olukorra kohaselt) väljaselgitamise ja hindamise metoodika töökindlus ning usaldusväärsus
8.1 Riikliku tagatise saajaks võib olla ka Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt väljastatud tegevusluba omav krediidiasutus (või selle konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus), kes ise või xxxxx filiaal on kantud Eesti äriregistrisse.
8.2 Rahastamisvahendi rakendaja peab laenude ja käenduste jälgimiseks rakendama sihtgruppide hindamise süsteemi, mis võimaldab eristada laene ja nõudeid lähtudes ettevõtte riskikategooriast ja kohustuste täitmise tõenäosusest. Hindamisel võetakse arvesse laenusaaja majanduslikku olukorda, krediidivõimelisust, tagatiste väärtust ja realiseeritavust ning teisi asjaolusid, mis võivad mõjutada laenusaaja kohustuste täitmist rahastamisvahendi rakendaja või krediidiasutuse ees.
8.3 Vastavalt kliendihalduri poolt teostatavale riskianalüüsile (maatriksstruktuur, kus ettevõtte skoor kujuneb tema individuaalsete riskikriteeriumite näitajate väärtuste alusel) klassifitseeritakse laenusaaja sobivasse riskikategooriasse. Riskikategooriad on tähistatud tähtedega B (riskihinde skoor 100…86) kuni G (riskihinde skoor < 40).
8.4 Tasude määramisel lähtutakse ettevõtjate klassifitseerimisest xx xxxxx kategooriale määratud miinimummääradest.
8.5 Ettevõtjate klassifitseerimise sagedus käenduste ja nõuete haldamisel sõltub laenu suurusest, laenuinstrumendist, ettevõtjale omistatud riskikategooriast ja sellest, kui olulist mõju omab või riski kujutab käendus või nõue rahastamisvahendi rakendajale tervikuna.
8.6 Analüüsimisel lähtutakse nn nelja silma printsiibist, mille kohaselt käenduse taotluse esitluse vaatab xxxx xx allkirjastab koostajale lisaks teine sama ja sõltumatu divisjoni töötaja.
8.7 Laenu ja käenduse andmise otsuse võib xxxx xxxx selleks rahastamisvahendi rakendajaasutuse organ. Otsustuspädevused on paika pandud lähtuvalt väljastatava laenu või käenduskohustuse summast. Xxxxxxx annab nõukogule regulaarselt aru finantskomitee vastavate otsuste kohta.
8.8 Rahastamisvahendi rakendaja poolt antud laene jälgitakse pidevalt hindamaks laenusaaja majanduslikku olukorda, samuti tagatise neto realiseerimismaksumust jm olulisi xxxxx, mis võivad mõjutada laenusaaja krediidivõimelisust. Vastavad protseduurireeglid (sh nõuete ja käenduste hindamiseks ja kuludesse kandmiseks) kinnitatakse juhatuse poolt ning nende eesmärk on tagada struktuuriüksuste koostöö, jälgimise järjepidevus ning metoodika töökindlus ja usaldusväärsus.
9. Rahastamisvahendi rakendamise haldustasude suurus ning nende arvutamiseks kavandatav metoodika
9.1 Rahastamisvahendi rakendaja lähtub oma tegevuses põhimõttest, mille kohaselt teenitud tuluga käendustasudest ning intressi- ja investeerimistuludest kaetakse kahjud ja haldustasud, kuid mitte suuremas ulatuses kui on sätestatud Lepingu punktis 9.5. Rahastamisvahendi rakendaja kasutab tegevuspõhist kuluarvestust.
10. Lõppsaajatele antava toetusega seotud tingimused, xxxxx arvatud hinnakujundus
10.1 Lõppsaajatele antava toetusega seotud tingimused ning hinnakujundus (käendustasu, laenuintress, lepingutasu) on sätestatud rahastamisvahendi rakendaja juhataja käskkirjaga nr 215-üld 11.12.2014, „Ettevõtluslaenude krediidiriskide hindamise ja laenuintresside, käendustasude ning lepingutasude määramise juhend“ või seda uuendava käskkirjaga.
10.2 Riikliku tagamise sihtgrupid ning tagatiste ja tagatislepingute üldised põhimõtted on sätestatud „Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduses“ .
10.3 Laenukäenduste ja otselaenude menetlemise ja väljastamisega seotud protseduurid on reguleeritud rahastamisvahendi rakendaja juhataja käskkirjadega nr 71-üld 19.07.2013 ja nr 21-üld 13.03.2015 või neid käskkirju uuendavate käskkirjadega.
11. Võimekus xxxxx lisaks programmimaksetele teisi ressursse lõppsaajatesse investeerimiseks
Ettevõtluse riikliku toetamise rahalised allikad on vastavalt „Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadus“ § 2 eraldised riigieelarvest, ettevõtluse tugisüsteemi kuuluvate sihtasutuste omatulu ning muud vahendid. Eelkõige keskendutakse uutele ja senistele sihtgruppidele pakutavate olemasolevate teenuste arendamise ja uute teenuste pakkumisega programmimaksete ja –perioodi raames.
12. Võimekus tõendada xxxxx tegevusega võrreldes täiendavat tegevust
12.1 Täiendavalt käib aktiivne arendustöö ettevõtete ja elanike finantseerimisvõimaluste laiendamiseks. Seoses EL 2014-2020
programmeerimisperioodiga on kavas aastatel 2014–2020 suunata märkimisväärsed summad ettevõtluse toetamiseks mõeldud finantsinstrumentidesse, mille rakendajaks Eestis on KredEx.
12.2 XXx vahendite abil on kavas täita ühtekuuluvusfondide rakenduskavas kirjeldatud eesmärgid ning olla valmis enam toetama eelkõige alustavaid ja innovaatilisi ettevõtteid. Loomisel on uus täiendav riskikapitali fondifond just alustavate ning varase faasi ettevõtete finantseerimiseks.
12.3 Võimalusel on xxxxx xxxxx maksimaalse tagatise piiri ühe ettevõtte kohta, et eelkõige ekspordiga seotud projektide puhul oleks võimalik kasutada ka suuremaid tagatisi kui 2 mln eurot.
12.4 Kuna rahastamisvahendi rakendaja on loodud avalikust huvist lähtudes, siis on tema tegevuse märksõnaks innovatiivsus – muutuvatele vajadustele vastavad teenused. Teisest küljest tegeletakse pidevalt Euroopa Komisjoni initsiatiivide raames pakutavate sobivate finantseerimis- ja nõustamisvõimaluste leidmisega.
13. Kui rahastamisvahendit rakendav asutus eraldab rahastamisvahendile oma finantsressursse või jagab riski, kavandatavad meetmed huvide kooskõlastamiseks ning võimalike huvide konfliktide leevendamiseks
13.1 Rahastamisvahendi rakendajal ei ole plaanis omavahendeid täiendavalt kaasata, kuid tulenevalt meetme tegevusele ettenähtud kohustuslikust erasektori omafinantseeringu mahust tagab rahastamisvahendi rakendaja, et laenude ja tagatiste väljaandmisel on tagatud 10 490 000 (kümme miljonit ja nelisada üheksakümmend tuhat) eurone erasektori omafinantseeringu maht.