LISA



EUROOPA KOMISJON


Brüssel, 18.4.2018

COM(2018) 196 final


ANNEX 1


XXXX


järgmise dokumendi juurde:


Ettepanek: Nõukogu otsus


Euroopa Liidu xx Xxxxxxxxx Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu sõlmimise kohta


ET ET


EUROOPA LIIDU XX XXXXXXXXX VABARIIGI VAHELINE

VABAKAUBANDUSLEPING

Euroopa Liit (edaspidi „liit“) ning

Singapuri Vabariik (edaspidi „Singapur“)


TUNNUSTADES oma pikaajalist ja kindlat partnerlust, mis tugineb partnerlus- ja koostöölepingus esitatud ühistele põhimõtetele ja väärtustele, ning oma olulisi majandus-, kaubandus- ja investeerimissuhteid;


SOOVIDES veelgi tugevdada oma suhteid osana kõikidest nendevahelistest sidemetest ja viisil, mis on kooskõlas kõikide nendevaheliste sidemetega, ning olles veendunud, et käesoleva lepinguga luuakse uued tingimused kaubanduse ja investeeringute arendamiseks lepinguosaliste vahel;


TÕDEDES, et käesolev leping täiendab ja edendab piirkondliku majandusintegratsiooni alaseid jõupingutusi;


OLLES KINDLALT OTSUSTANUD tugevdada oma majandus-, kaubandus- ja investeerimissuhteid kooskõlas säästva arengu eesmärgiga majanduslikes, sotsiaalsetes ja keskkonnaalastes aspektides ning edendada kaubandust ja investeeringuid viisil, milles võetakse arvesse keskkonna- ja töökaitse kõrget taset ning asjakohaseid rahvusvaheliselt tunnustatud standardeid ja lepinguid, mille osalisriigid nad on;


SOOVIDES xxxxx elatustaset, edendada majanduskasvu ja stabiilsust, luua uusi töövõimalusi ning parandada üldist heaolu ning kinnitades selleks xxx xxxxx edendada kaubanduse ja investeerimise liberaliseerimist;

OLLES VEENDUNUD selles, et käesoleva lepinguga luuakse laiendatud ja turvaline kaupade ja teenuste turg, mis suurendab nende endi ettevõtete konkurentsivõimet ülemaailmsetel turgudel;


KINNITADES VEEL KORD mõlema lepinguosalise õigust xxxxx vastu ja jõustada meetmeid, mis on vajalikud, et täita õiguspäraseid poliitikaeesmärke sotsiaal-, keskkonna, julgeoleku, rahvatervise ja ohutuse ning kultuuriliste erinevuste edendamise ja kaitse valdkonnas;


KINNITADES veel kord xxx xxxxx järgida 26. juunil 1945 San Franciscos alla kirjutatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja ja ÜRO Peaassamblee poolt 10. detsembril 1948 vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsiooni sõnastatud põhimõtteid;


TUNNUSTADES läbipaistvuse olulisust rahvusvahelises kaubanduses kõigi osaliste jaoks;


PÜÜDES kehtestada selged ja vastastikku kasulikud kaubandus- ja investeerimiseeskirjad ning vähendada kaubandus- ja investeerimistõkkeid või need kaotada;


OLLES OTSUSTANUD aidata käesoleva lepinguga kaubandustõkkeid kaotades xxxxx rahvusvahelise kaubanduse harmoonilisele arengule ja laienemisele ning vältida omavaheliste uute kaubandus- ja investeerimistõkete loomist, mis võivad vähendada käesolevast lepingust tulenevat kasu;


TUGINEDES oma vastavatele õigustele ja kohustustele, mis tulenevad Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingust ning teistest mitmepoolsetest, piirkondlikest ja kahepoolsetest lepingutest ning kokkulepetest, mille osalised nad on,


ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

ESIMENE PEATÜKK EESMÄRGID JA ÜLDMÕISTED


ARTIKKEL 1.1


Vabakaubanduspiirkonna loomine


Käesolevaga loovad lepinguosalised vabakaubanduspiirkonna, mis on kooskõlas GATT 1994 XXIV artikliga xx XXXXx V artikliga.


ARTIKKEL 1.2


Eesmärgid


Käesoleva lepingu eesmärgid on liberaliseerida ja hõlbustada lepinguosalistevahelist kaubavahetust ja investeerimist kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.


ARTIKKEL 1.3


Üldkohaldatavad mõisted


Kui ei ole ette nähtud teisiti, kasutatakse käesolevas lepingus järgmisi mõisteid:

„põllumajandusleping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv põllumajandusleping;


„riigihangete leping“ – WTO asutamislepingu 4. xxxxx sisalduv riigihangete leping;


„eksportkauba eelinspekteerimise leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv eksportkauba eelinspekteerimise leping;


„dumpinguvastane leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise leping;


„tolliväärtuse määramise leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikli rakendamise leping;


„päev“ – kalendripäev;


„vaidluste lahendamise käsituslepe“ – WTO asutamislepingu 2. xxxxx sisalduv vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsituslepe;


„GATS“ – WTO asutamislepingu 1B lisas sisalduv teenustekaubanduse üldleping;


„GATT 1994“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv 1994. aasta xxxxxx xxxxx- ja kaubanduskokkulepe;

„harmoneeritud süsteem“ – kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteem, sealhulgas kõik selle õiguslikud märkused ja muudatused;


„IMF“ – Rahvusvaheline Valuutafond;


„impordi litsentsimise leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv impordi litsentsimise protseduuride leping;


„meede“ – mis tahes õigusakt, õigusnorm, menetlus, nõue või tava;


„lepinguosalise füüsiline isik“ – Singapuri või liidu mõne liikmesriigi kodanik nende vastavate õigusaktide kohaselt;


„partnerlus- ja koostööleping“ – partnerlus- ja koostööleping ühelt poolt Euroopa Liidu xx xxxxx liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahel, mis on sõlmitud […];


„isik“ – füüsiline või juriidiline isik;


„kaitsemeetmete leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv kaitsemeetmete leping;


„subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping;

„sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise leping;


„tehniliste kaubandustõkete leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv tehniliste kaubandustõkete leping;


„TRIPS-leping“ – WTO asutamislepingu 1C lisas sisalduv intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping;


„WIPO“ – Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon;


„WTO asutamisleping“ – 15. aprillil 1994 sõlmitud Marrakechi leping, millega asutati Maailma Kaubandusorganisatsioon;


„WTO“ – Maailma Kaubandusorganisatsioon.

TEINE PEATÜKK


VÕRDNE KOHTLEMINE JA KAUPADE TURULEPÄÄS


A JAGU ÜLDSÄTTED


ARTIKKEL 2.1


Eesmärk


Lepinguosalised liberaliseerivad järk-järgult ja vastastikku kaubavahetuse käesoleva lepingu jõustumisest algava üleminekuperioodi jooksul vastavalt käesolevale lepingule ja kooskõlas GATT 1994 XXIV artikliga.


ARTIKKEL 2.2


Kohaldamisala


Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosalistevahelise kaubavahetuse suhtes.

ARTIKKEL 2.3


Võrdne kohtlemine


Lepinguosaline tagab teise lepinguosalise kaupade võrdse kohtlemise vastavalt GATT 1994 III artiklile ning selle märkustele ja lisasätetele. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 III artiklis sisalduvad kohustused ning selle märkused ja lisasätted käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks.


ARTIKKEL 2.4


Tollimaks


Käesoleva peatüki tähenduses hõlmab tollimaks mis tahes maksu või lõivu, mis on kehtestatud kaupade impordi ja ekspordi suhtes või sellega seoses, sealhulgas mis tahes lisamaksu või -lõivu, mis on kehtestatud sellise impordi ja ekspordi suhtes või sellega seoses.


Tollimaks xx xxxxx:


a) maksu, mis on võrdväärne riigisisese maksuga, mis on kehtestatud kooskõlas artikliga 2.3

„Võrdne kohtlemine“;


b) maksu, mis on kehtestatud kooskõlas kolmanda peatükiga „Kaubanduse parandusmeetmed“;

c) makse, mida kohaldatakse vastavalt GATT 1994 VI, XXX xx XIX artiklile, dumpinguvastasele lepingule, subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingule, põllumajanduslepingu artiklile 5 ja vaidluste lahendamise käsitusleppele;


d) makse või muud tasu, mis on kehtestatud vastavalt artiklile 2.10 „Importimise ja eksportimisega seotud tasud ja formaalsused“.


ARTIKKEL 2.5


Kaupade klassifitseerimine


Lepinguosalistevahelises kaubanduses kasutatav kaupade klassifikatsioon esitatakse lepinguosaliste vastavates tariifinomenklatuurides kooskõlas harmoneeritud süsteemi xx xxxxx muudatustega.


B JAGU


TOLLIMAKSUDE VÄHENDAMINE JA/VÕI KAOTAMINE


ARTIKKEL 2.6


Imporditollimaksude vähendamine ja/või kaotamine


1. Lepinguosalised vähendavad tollimakse ja/või kaotavad need teiselt lepinguosaliselt pärit kaupade impordi korral kooskõlas 2-A lisas sätestatud tabelitega. Käesolevas peatükis tähendab

„pärit“ vastavust 1. protokollis sätestatud päritolueeskirjadele.

2. Impordi korral on tollimaksu baasmäär, mille suhtes tuleb vastavalt lõikele 1 kohaldada järjestikuseid vähendamisi, 2-A lisas esitatud tabelites sätestatud määr.


3. Kui lepinguosaline mis tahes ajal pärast käesoleva lepingu jõustumist vähendab impordi suhtes kohaldatavaid enamsoodustusrežiimi tollimaksumäärasid, kohaldatakse seda tollimaksumäära juhul kui xx xxxx, kuni see on xxxxxxx xxx impordi tollimaksumäär, mis on arvutatud 2-A lisas esitatud tabeli kohaselt.


4. Xxxx aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist konsulteerivad lepinguosalised ühe lepinguosalise taotluse korral omavahel, et kaaluda võimalust kiirendada nendevahelisele impordile kohaldatavate tollimaksude vähendamist või kaotamist ja laiendada vähendamise või kaotamise ulatust. Lepinguosaliste otsus, mis tehakse kaubavahetuskomitees kauba suhtes kohaldatud tollimaksu kaotamise kiirendamise või selle ulatuse laiendamise kohta, asendab sellele kaubale tabeli kohaselt arvutatud tollimaksumäära või üleminekukategooriat.


ARTIKKEL 2.7


Eksporditollimaksude ja muude ekspordiga seotud maksude kaotamine


Kumbki lepinguosaline ei säilita ega kehtesta tollimakse ega makse, mida kohaldatakse ekspordile või ekspordiks müügile või seoses kaupade ekspordiga või ekspordiks müügiga teisele lepinguosalisele, ega riigisiseseid makse kaupadele, mida eksporditakse teisele lepinguosalisele, lisaks nendele, mida kohaldatakse riigisiseseks müügiks ette nähtud samasugustele kaupadele.

ARTIKKEL 2.8


Status quo


Käesoleva lepingu jõustumisel ei suurenda kumbki lepinguosaline olemasolevaid tollimakse ega kehtesta uusi tollimakse teiselt lepinguosaliselt pärit kaupade impordile. See ei välista kummagi lepinguosalise võimalust xxxxx tollimaksu pärast ühepoolset vähendamist 2-A lisas esitatud tabelis kindlaks määratud tasemele.


C JAGU MITTETARIIFSED MEETMED


ARTIKKEL 2.9


Impordi- ja ekspordipiirangud


1. Kumbki lepinguosaline ei tohi kehtestada ega kohaldada ühtegi keeldu või piirangut teise lepinguosalise mis tahes kauba impordi suhtes või teise lepinguosalise territooriumile suunatud mis tahes kauba ekspordi või ekspordiks müümise suhtes vastavalt GATT 1994 XI artiklile xx xxxxx märkustele ja lisasätetele. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 XI artikkel xx xxxxx märkused ja lisasätted käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

2. Lepinguosalised mõistavad, et enne GATT 1994 XI artikli lõike 2 punktides a ja c sätestatud meetmete võtmist esitab meetmeid xxxxx kavatsev lepinguosaline teisele lepinguosalisele kogu asjakohase teabe, et xxxxx lepinguosalisi rahuldav lahendus. Lepinguosalised võivad kokku leppida mis tahes meetmetes, mida on vaja probleemide lahendamiseks. Kui 30 päeva jooksul pärast sellise teabe esitamist kokkuleppele ei jõuta, võib eksportiv lepinguosaline xxxxx asjaomase kauba ekspordi suhtes meetmeid käesoleva artikli alusel. Kui viivitamatut reageerimist nõudvate erandlike ja kriitiliste asjaolude tõttu on eelnev teavitamine või läbivaatamine võimatu, võib meetmeid xxxxx kavatsev lepinguosaline xxxxx viivitamata ettevaatusmeetmeid, mis on vajalikud olukorra lahendamiseks, ning ta teavitab sellest viivitamata teist lepinguosalist.


ARTIKKEL 2.10


Importimise ja eksportimisega seotud tasud ja formaalsused


1. Lepinguosalised tagavad kooskõlas GATT 1994 VIII artikli xx xxxxx märkuste ja lisasätetega, et kõik tasud ja lõivud, olenemata nende laadist (v.a tollimaksud ja muud artikli 2.4 „Tollimaks“ punktides a, b ja c loetletud meetmed), mis on kehtestatud kaupade impordile või ekspordile või mis on nendega seotud, ei oleks suuremad osutatud teenuste ligilähedasest maksumusest, mida ei arvutata ad valorem alusel, ega kujutaks endast omamaiste kaupade kaudset kaitset ega fiskaalotstarbelist impordi- või ekspordimaksu.


2. Lepinguosalised teevad määratud ametliku kanali kaudu, sealhulgas interneti kaudu kättesaadavaks impordi või ekspordiga seoses kehtestatavad tasud ja lõivud.

3. Kumbki lepinguosaline ei nõua seoses teise lepinguosalise mis tahes kauba importimisega konsulaartehinguid,1 sealhulgas seotud lõive ja tasusid.


ARTIKKEL 2.11


Impordi ja ekspordi litsentsimise kord


1. Lepinguosalised kinnitavad oma kehtivaid õigusi ja kohustusi, mis tulenevad impordi litsentsimise lepingust.


2. Lepinguosalised kehtestavad mis tahes impordi või ekspordi litsentsimise korra ja haldavad sellist korda2 kooskõlas:


a) WTO impordi litsentsimise lepingu artikli 1 lõigetega 1–9;


b) WTO impordi litsentsimise lepingu artikliga 2;


c) WTO impordi litsentsimise lepingu artikliga 3.


1 „Konsulaartehingud“ tähendab menetlust, mille kaudu hangitakse eksportiva lepinguosalise territooriumil või kolmanda isiku territooriumil asuva importiva lepinguosalise konsulilt konsulaararve või konsulaarviisa faktuurarvele, päritolusertifikaadile, manifestile, kaubasaatjate ekspordideklaratsioonile või muule kauba impordiga seotud tollidokumendile.

2 Käesolevas artiklis tähendab „mitteautomaatne litsentsimiskord“ litsentsimiskorda, kus heaks ei kiideta kõikide selliste juriidiliste ja füüsiliste isikute taotlusi, kes vastavad asjaomase lepinguosalise nõuetele seoses litsentsi vajava kauba impordi- ja eksporditoimingute tegemisega.

Selleks inkorporeeritakse käesoleva lõike punktides a, b ja c osutatud sätted käesolevasse lepingusse ning muudetakse selle osaks. Lepinguosalised kohaldavad neid sätteid mutatis mutandis mis tahes ekspordi litsentsimise korra suhtes.


3. Lepinguosalised tagavad, et mis tahes ekspordi litsentsimise korda kohaldatakse erapooletult ja et seda hallatakse ausal, õiglasel, mittediskrimineerival ja läbipaistval viisil.


4. Lepinguosalised kehtestavad litsentsimiskorra või kohaldavad xxxx xxx territooriumile importimise või oma territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile eksportimise tingimusena üksnes juhul, kui muud asjakohased menetlused halduseesmärgi saavutamiseks ei ole mõistuspärasel viisil kättesaadavad.


5. Lepinguosalised ei kehtesta ega kohalda mitteautomaatset impordi või ekspordi litsentsimise korda, välja arvatud juhul, kui see on vajalik käesoleva lepinguga kooskõlas oleva meetme võtmiseks. Lepinguosaline, kes kehtestab mitteautomaatse litsentsimiskorra, märgib selgelt ära meetme, mida sellise litsentsimiskorra kaudu rakendatakse.


6. Lepinguosaline, kes kehtestab ekspordi litsentsimise korra või muudab sellist korda, teavitab kaubavahetuskomiteed sellest 60 päeva enne sellise korra avaldamist. Selline teavitus sisaldab impordi litsentsimise lepingu artikli 5 kohaselt nõutud teavet.


7. Lepinguosalised vastavad 60 päeva jooksul teise lepinguosalise päringutele mis tahes litsentsimiskorra kohta, mille lepinguosaline, kellele päring on suunatud, kavatseb kehtestada või on kehtestanud või mida ta on säilitanud, esitades impordi või ekspordi litsentside andmise ja/või eraldamise kriteeriumid.

ARTIKKEL 2.12


Riiklikud kaubandusettevõtted


1. Lepinguosalised kinnitavad oma kehtivaid õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 XVII artiklist, selle märkustest ja lisasätetest ning WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduvast käsitusleppest GATT 1994 XVII artikli tõlgendamise kohta, mis käesolevaga inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.


2. Lepinguosalised võivad nõuda teiselt lepinguosaliselt kahepoolselt teavet, nagu on ette nähtud GATT 1994 XVII artikli lõike 4 punktidega c xx x.


ARTIKKEL 2.13


Valdkondlike mittetariifsete meetmete kaotamine


1. Lepinguosalised võtavad täiendavaid kohustusi seoses kaupade suhtes kohaldatavate valdkondlike mittetariifsete meetmetega, nagu on sätestatud 2-B ja 2-C lisades (edaspidi

„valdkondlikud lisad“). Selleks võivad lepinguosalised kaubavahetuskomitee otsusega valdkondlikke lisasid muuta.


2. Ühe lepinguosalise taotluse korral alustavad lepinguosalised läbirääkimisi, et laiendada kaupade suhtes kohaldatavate valdkondlike mittetariifsete meetmetega seotud kohustuste ulatust.

D JAGU KAUPADEGA SEOTUD ERANDID


ARTIKKEL 2.14


Üldised erandid


1. Ükski käesoleva peatüki säte ei takista meetmete võtmist kooskõlas GATT 1994 XX artikli, selle märkuste ja lisasätetega ning käesolevaga inkorporeeritakse nimetatud sätted käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks.


2. Lepinguosalised mõistavad, et enne GATT 1994 XX artikli punktides i ja j sätestatud meetmete võtmist esitab meetmeid xxxxx kavatsev eksportiv lepinguosaline teisele lepinguosalisele kogu asjakohase teabe, et xxxxx lepinguosalisi rahuldav lahendus. Lepinguosalised võivad kokku leppida mis tahes meetmetes, mida on vaja probleemide lahendamiseks. Kui 30 päeva jooksul kokkuleppele ei jõuta, võib eksportiv lepinguosaline xxxxx asjaomase kauba ekspordi suhtes meetmeid käesoleva artikli alusel. Kui viivitamatut reageerimist nõudvate erandlike ja kriitiliste asjaolude tõttu on eelnev teavitamine või läbivaatamine võimatu, võib meetmeid xxxxx kavatsev lepinguosaline xxxxx viivitamata ettevaatusmeetmeid, mis on vajalikud olukorra lahendamiseks, ning ta teavitab sellest viivitamata teist lepinguosalist.

E JAGU INSTITUTSIOONILISED SÄTTED


ARTIKKEL 2.15


Kaubavahetuskomitee


1. Artikli 16.2 „Erikomiteed“ alusel loodud kaubavahetuskomitee tuleb kokku lepinguosalise või kaubanduskomitee taotluse korral, et arutada käesoleva peatüki alusel tõstatatud küsimusi; kaubavahetuskomiteesse kuuluvad lepinguosaliste esindajad.


2. Komitee ülesanded on muu hulgas:


a) jälgida käesoleva peatüki ja 2-A, 2-B ja 2-C xxxx rakendamist;


b) edendada lepinguosalistevahelist kaubavahetust, konsulteerides sealhulgas tariifide kaotamise kiirendamise xx xxxxx ulatuse laiendamise ning käesoleva lepinguga hõlmatud mittetariifsete meetmetega seotud kohustuste ulatuse laiendamise küsimustes ja vajaduse korral muudel teemadel. Selliste konsultatsioonide tulemusena võib xxxxxxx xxx otsusega muuta või laiendada vajaduse korral 2-A, 2-B ja 2-C xxxx; ning


c) käsitleda lepinguosaliste vahelise kaubavahetuse suhtes kohaldatavaid tariifseid ja mittetariifseid meetmeid ning saata vajaduse korral sellised küsimused arutamiseks kaubanduskomiteele.

KOLMAS PEATÜKK KAUBANDUSE PARANDUSMEETMED


A JAGU


DUMPINGUVASTASED JA TASAKAALUSTAVAD MEETMED


ARTIKKEL 3.1


Üldsätted


1. Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 VI artiklist, dumpinguvastasest lepingust ning subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingust, ning kohaldavad dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid meetmeid kooskõlas käesoleva peatüki sätetega.


2. Tõdedes, et dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid meetmeid saab kuritarvitada kaubanduse tõkestamiseks, lepivad lepinguosalised kokku järgmises:


a) selliseid meetmeid tuleks xxxxx täielikult kooskõlas asjakohaste WTO nõuetega ning need peaksid põhinema õiglasel ja läbipaistval süsteemil; ning


b) hoolikalt tuleb kaaluda selle lepinguosalise huve, xxxxx vastu selliseid meetmeid on xxxxx xxxxx.

3. Käesoleva jao kohaldamisel määratakse päritolu kindlaks vastavalt lepinguosaliste mittesooduspäritolureeglitele.


ARTIKKEL 3.2


Läbipaistvus ja teabevahetus


1. Pärast xxxx, xxx lepinguosalise pädev asutus on saanud teiselt lepinguosaliselt impordiga seotud, nõuetekohaselt dokumenteeritud dumpinguvastase tollimaksu uurimise taotluse, kuid hiljemalt 15 päeva enne uurimise algatamist teatab lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult taotluse kättesaamisest.


2. Pärast xxxx, xxx lepinguosalise pädev asutus on saanud teiselt lepinguosaliselt impordiga seotud, nõuetekohaselt dokumenteeritud tasakaalustava tollimaksu uurimise taotluse, kuid hiljemalt 15 päeva enne uurimise algatamist teatab lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult taotluse kättesaamisest ning annab teisele lepinguosalisele võimaluse konsulteerida taotluse küsimuses oma pädevate asutustega, et selgitada välja tegelik olukord xx xxxxx vastastikku rahuldava lahenduseni. Lepinguosalised üritavad korraldada sellised konsultatsioonid pärast xxxx xxx kiiresti kui võimalik.

3. Lepinguosalised tagavad pärast ajutiste meetmete võtmist viivitamata xx xxxx juhul enne lõpliku otsuse tegemist kõigi meetmete võtmise otsuse aluseks olevate oluliste asjaolude ning kaalutluste täieliku ja otstarbeka avalikustamise. See xx xxxxx dumpinguvastase lepingu artikli 6.5 ning subsiidiumide lepingu artikli 12.4 kohaldamist. Asjaolud ja kaalutlused avalikustatakse kirjalikult ning huvitatud isikutele antakse piisavalt aega märkuste esitamiseks.


4. Kõigile huvitatud isikutele antakse võimalus ärakuulamiseks, et nad saaksid väljendada oma vaateid kaubanduse parandusmeetmete uurimise käigus.


ARTIKKEL 3.3


Väiksema tollimaksu reegel


Kui lepinguosaline otsustab kehtestada dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu, ei tohi sellise maksu summa ületada dumpingumarginaali või tasakaalustavaid subsiidiume ning see peaks olema marginaalist väiksem, kui sellisest väiksemast tollimaksust piisab omamaisele tootmisharule tekitatava kahju kõrvaldamiseks.

ARTIKKEL 3.4


Avaliku huvi arvessevõtmine


Kui uurimise käigus kättesaadavaks tehtud teabe põhjal on võimalik kindlalt järeldada, et dumpinguvastaste meetmete ja tasakaalustusmeetmete võtmine xx xxxxx avalikule huvile, ei tohi lepinguosaline selliseid meetmeid xxxxx. Avaliku huvi raames arvestatakse omamaise tööstuse, importijate xx xxxx esindavate ühingute olukorra ning kasutajate esindajate ja tarbijaid esindavate organisatsioonide olukorraga ulatuses, mil määral on nad esitanud uurimisasutustele asjakohast teavet.


ARTIKKEL 3.5


Vaidluste kahepoolse lahendamise ja vahendamise mehhanismi kehtivuse kitsendus


Käesoleva jao sätete suhtes ei kohaldata neljateistkümnendat peatükki „Vaidluste lahendamine“ ja viieteistkümnendat peatükki „Vahendusmehhanism“.

B JAGU ÜLEMAAILMSED KAITSEMEETMED


ARTIKKEL 3.6


Üldsätted


1. Lepinguosalised säilitavad oma õigused ja kohustused, mis tulenevad GATT 1994 XIX artiklist, kaitsemeetmete lepingust ja põllumajanduslepingu artiklist 5. Kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti, ei anta käesoleva lepinguga lepinguosalistele täiendavaid õigusi ega panda neile täiendavaid kohustusi seoses GATT 1994 XIX artikli ja kaitsemeetmete lepingu alusel võetud meetmetega.


2. Lepinguosalised ei tohi xxxxx sama kauba suhtes xxxxx xxxx:


a) kahepoolset kaitsemeedet ja ning


b) GATT 1994 XIX artikli ja kaitsemeetmete lepingu kohast meedet.


3. Käesoleva jao kohaldamisel määratakse päritolu kindlaks vastavalt lepinguosaliste mittesooduspäritolureeglitele.

ARTIKKEL 3.7


Läbipaistvus


1. Olenemata käesoleva lepingu artiklist 3.6 „Üldsätted“ esitab kaitsemeetmeid käsitlevat uurimist algatada või kaitsemeetmeid xxxxx kavatsev lepinguosaline teise lepinguosalise taotluse korral, kui viimasel on xxxxxx huvi, ning vähemalt seitse päeva enne uurimise algatamist või meetmete võtmise algust talle viivitamata sellekohases kirjalikus xxxxxx kogu asjakohase teabe, mille põhjal kaitsemeetmeid käsitlev uurimine algatatakse või kaitsemeetmed võetakse, sealhulgas asjakohasel juhul ka uurimise esialgsed ja lõplikud järeldused. See xx xxxxx kaitsemeetmete lepingu artikli 3 lõike 2 kohaldamist.


2. Kaitsemeetmete võtmise korral püüavad lepinguosalised xxxxx xxxx viisil, mis mõjutab nendevahelist kaubandust kõige vähem.


3. Kui üks lepinguosaline leiab lõike 2 kohaldamisel, et õiguslikud tingimused lõplike kaitsemeetmete võtmiseks on täidetud, teatab selliseid meetmeid xxxxx kavatsev lepinguosaline sellest teisele lepinguosalisele ning annab talle võimaluse pidada kahepoolseid konsultatsioone. Kui 30 päeva jooksul pärast teatamist rahuldavat lahendust xx xxxxx, võib importiv lepinguosaline lõplikud kaitsemeetmed vastu xxxxx. Teisele lepinguosalisele tuleks pakkuda ka konsulteerimisvõimalust, et vahetada arvamusi lõikes 1 osutatud teabe kohta.

ARTIKKEL 3.8


Vaidluste kahepoolse lahendamise ja vahendamise mehhanismi kehtivuse kitsendus


Käesoleva jao sätete suhtes ei kohaldata neljateistkümnendat peatükki „Vaidluste lahendamine“ ja viieteistkümnendat peatükki „Vahendusmehhanism“.


C JAGU KAHEPOOLNE KAITSEKLAUSEL


ARTIKKEL 3.9


Mõisted Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „tõsine kahju“ ja „tõsise kahju oht“ – käsitatakse vastavalt kaitsemeetmete lepingu artikli 4 lõike 1 punkidele a xx x. Selleks inkorporeeritakse kaitsemeetmete lepingu artikli 4 lõike 1 punktid a ja b käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks. ning


b) „üleminekuperiood“ – kümneaastane periood alates käesoleva lepingu jõustumisest.

ARTIKKEL 3.10


Kahepoolse kaitsemeetme võtmine


1. Kui käesoleva lepingu kohase tollimaksu vähendamise või kaotamise tulemusena imporditakse ühe lepinguosalise riigist pärit xxxxx teise lepinguosalise territooriumile sellises absoluutselt või omamaise toodanguga võrreldes suhteliselt suurenenud koguses ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada tõsist kahju samasuguseid või otseselt konkureerivaid xxxxx valmistavale omamaisele tootmisharule, võib importiv lepinguosaline üksnes üleminekuperioodi xxxx xxxxx lõikes 2 sätestatud meetmeid käesolevas jaos ette nähtud tingimustel xx xxxxxx.


2. Importiv lepinguosaline võib xxxxx kahepoolseid kaitsemeetmeid, millega:


a) peatatakse asjaomase kauba suhtes 2-A lisas kehtestatud tollimaksumäära edasine vähendamine või


b) suurendatakse asjaomase kauba suhtes kehtiv tollimaksumäär tasemeni, mis ei ületa väiksemat järgmistest:


i) meetme võtmise ajal kauba suhtes kohaldatav enamsoodustusrežiimi tollimaksumäär või


ii) 2-A lisas esitatud tabelites artikli 2.6 „Imporditollimaksude vähendamine ja/või kaotamine“ lõike 2 kohaselt märgitud tollimaksu baasmäär.

ARTIKKEL 3.11


Tingimused ja piirangud


1. Lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult lõikes 2 kirjeldatud uurimise algatamisest ja konsulteerib teise lepinguosalisega võimalikult varakult enne kahepoolse kaitsemeetme võtmist, et:


a) vaadata läbi uurimise tulemusena saadud teave ja kontrollida, kas käesolevas artiklis sätestatud tingimused on täidetud;


b) vahetada arvamusi seoses meetme xx xxxxx asjakohasusega, võttes arvesse käesolevas jaos määratud eesmärke kõrvaldada tõsine kahju või tõsise kahju oht, mida impordi suurenemine põhjustab omamaisele tootmisharule vastavalt artikli 3.10 „Kahepoolse kaitsemeetme kohaldamine“ lõikele 1, ning


c) vahetada esialgseid arvamusi seoses artiklis 3.13 „Kompensatsioon“ sätestatud kompensatsiooniga.


2. Lepinguosaline võtab kahepoolse kaitsemeetme üksnes pärast xxxx, xxx tema pädevad asutused on teostanud uurimise vastavalt kaitsemeetmete lepingu artiklile 3 ja artikli 4 lõike 2 punktidele a ja c, ning sel eesmärgil inkorporeeritakse kaitsemeetmete lepingu artikkel 3 ja artikli 4 lõike 2 punktid a ja c käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

3. Artiklis 3.10 „Kahepoolse kaitsemeetme võtmine“ osutatud otsust ei tehta muidu, kui uurimine näitab objektiivsete tõendite alusel, et on olemas põhjuslik seos teise lepinguosalise suurenenud impordi ning tõsise kahju või tõsise kahju ohu vahel. Sellega seoses võetakse nõuetekohaselt arvesse muid tegureid, sealhulgas sama toote import teistest riikidest.


4. Lepinguosalised tagavad, et nende pädevad asutused lõpetavad sellise uurimise aasta jooksul pärast uurimise algatamise kuupäeva.


5. Mõlemad lepinguosalised võivad xxxxx artikli 3.10 „Kahepoolse kaitsemeetme kohaldamine“ lõikes 1 sätestatud kahepoolse kaitsemeetme:


a) üksnes sellises ulatuses xx xxx kaua kui on vajalik selleks, et xxxxx xxx või heastada tõsine kahju ja aidata xxxxx kohanemisele;


b) mitte kauem kui kaks aastat, kuid seda ajavahemikku võib pikendada kahe aasta võrra, kui importiva lepinguosalise pädevad asutused otsustavad käesolevas artiklis sätestatud korras, et meedet on jätkuvalt vaja tõsise kahju ärahoidmiseks või heastamiseks ja kohanemisele xxxxx aitamiseks, ning on tõendeid, et tootmisharu püüab kohaneda, ning tingimusel, et kaitsemeetme kogu kohaldamisaeg, sealhulgas esialgne kohaldamisaeg xx xxxxx pikendamine, ei ületa nelja aastat, või


b) üksnes kuni üleminekuperioodi lõppemiseni, välja arvatud teise lepinguosalise nõusolekul.

6. Üleminekuperioodil ei võeta sama kauba impordi suhtes uuesti ühtegi meedet, välja arvatud juhul, kui möödunud on pool kaitsemeetme varasema võtmise ajast. Sellisel juhul ei kohaldata artikli 3.13 „Kompensatsioon“ lõiget 3.


7. Kui lepinguosaline tühistab kahepoolse kaitsemeetme, kohaldatakse tollimaksumäärana määra, mida oleks vastavalt 2-A lisas esitatud tabelile kohaldatud juhul, kui meedet ei oleks olnud.


ARTIKKEL 3.12


Ajutised meetmed


1. Kriitilistel asjaoludel, kui viivitamisega võib kaasneda raskesti korvatav kahju, võib lepinguosaline xxxxx ajutise kahepoolse kaitsemeetme, lähtudes esialgsest otsusest, mille kohaselt on olemas selge tõendusmaterjal, et teise lepinguosalise riigist pärit kauba import on käesoleva lepingu kohase tollimaksu vähendamise või kaotamise tagajärjel suurenenud ja et selline import on tekitanud või ähvardab tekitada tõsist kahju omamaisele tootmisharule. Ajutise meetme kohaldamisaeg ei tohi ületada 200 päeva, mille jooksul peab lepinguosaline täitma artikli 3.11

„Tingimused ja piirangud“ lõigete 2 ja 3 nõudeid. Lepinguosaline maksab suurendatud tollimaksu viivitamata tagasi, kui artikli 3.11 „Tingimused ja piirangud“ lõikes 2 kirjeldatud uurimisega ei

xxxxxxxxx, et artikli 3.10 „Kahepoolse kaitsemeetme võtmine“ nõuded on täidetud. Ajutise meetme võtmisaeg arvestatakse artikli 3.11 „Tingimused ja piirangud“ lõike 5 punktiga b ette nähtud ajavahemiku osaks.

2. Kui lepinguosaline võtab käesoleva artikli alusel ajutise meetme, teavitab lepinguosaline teist lepinguosalist kirjalikult enne sellise meetme võtmist ning alustab teise lepinguosalisega konsultatsiooni kohe pärast sellise meetme võtmist.


ARTIKKEL 3.13


Kompensatsioon


1. Kahepoolset kaitsemeedet võttev lepinguosaline konsulteerib teise lepinguosalisega, et vastastikku kokku leppida asjakohane kaubandust liberaliseeriv kompensatsioon kontsessioonide näol, millel on sisuliselt samasugune mõju kaubandusele või mis on võrdväärsed kaitsemeetme tagajärjel eeldatavasti rakendatavate täiendavate tollimaksudega. Lepinguosaline võimaldab korraldada sellise konsultatsiooni hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kahepoolse kaitsemeetme võtmise algust.


2. Kui lõike 1 kohase konsulteerimise käigus ei jõuta kaubandust liberaliseeriva kompensatsiooni suhtes kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast konsulteerimise algust, võib lepinguosaline, xxxxx kaupade suhtes kaitsemeedet võetakse, peatada sisuliselt samaväärsete kontsessioonide kohaldamise kaitsemeedet võtva lepinguosalise suhtes. Eksportiv lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist kirjalikult vähemalt 30 päeva enne käesoleva lõike kohast kontsessioonide peatamist.


3. Lõikes 2 osutatud peatamisõigust ei rakendata esimese 24 kuu jooksul, mil kahepoolne kaitsemeede kehtib, tingimusel, et kaitsemeede on kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.

NELJAS PEATÜKK TEHNILISED KAUBANDUSTÕKKED


ARTIKKEL 4.1


Eesmärgid


Käesoleva peatüki eesmärk on hõlbustada ja suurendada lepinguosalistevahelist kaubavahetust, pakkudes raamistikku tehniliste kaubandustõkete lepingu kohaldamisalasse kuuluvate ebavajalike kaubandustõkete vältimiseks, tuvastamiseks ja kaotamiseks.


ARTIKKEL 4.2


Kohaldamisala ja mõisted


1. Käesolevat peatükki kohaldatakse kõikide selliste tehniliste kaubandustõkete lepingu 1. lisas määratletud standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste väljatöötamise, vastuvõtmise ja kohaldamise suhtes, mis võivad mõjutada lepinguosalistevahelist kaubavahetust, olenemata kauba päritolust.


2. Xxxxxxxxx lõikest 1, ei kohaldata käesolevat peatükki:


a) ostuspetsifikatsioonide suhtes, mille valitsusorganid on koostanud valitsusorganite tootmis- või tarbimisnõuete kohta, või

b) sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu A lisas määratletud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes, mida käsitletakse käesoleva lepingu 5. peatükis.


3. Käesoleva peatüki kohaldamisel kehtivad tehniliste kaubandustõkete lepingu 1. lisas kasutatud mõisted.


ARTIKKEL 4.3


Tehniliste kaubandustõkete lepingu kinnitamine


Lepinguosalised kinnitavad oma tehniliste kaubandustõkete lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üksteise suhtes ning nimetatud leping inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.


ARTIKKEL 4.4


Koostöö


1. Lepinguosalised tugevdavad oma koostööd standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste valdkonnas, et mõista paremini üksteise vastavaid süsteeme ja hõlbustada juurdepääsu oma vastavatele turgudele.


2. Lepinguosalised püüavad kindlaks määrata ja arendada regulatiivseid koostööalgatusi, mis on asjakohased konkreetsete teemade või valdkondade jaoks ja mis võivad hõlmata järgmist (loetelu ei ole ammendav):

a) teabe ja kogemuste vahetamine seoses tehniliste normide väljatöötamise ja kohaldamise ning hea regulatiivse tava kasutamisega;


b) vajaduse korral tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluste lihtsustamine;


c) asjatute erinevuste vältimine tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste suhtes kasutatavate lähenemiste vahel ning töötamine selle nimel, et ühtlustada või kooskõlastada tehnilised normid rahvusvaheliste standarditega;


d) koostöö edendamine selliste era- ja avalik-õiguslike asutuste vahel, mis vastutavad metroloogia, standardimise, katsetamise, sertifitseerimise ja akrediteerimise eest;


e) reguleerivate asutuste tõhusa suhtlemise tagamine riiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil, näiteks edastades päringuid lepinguosaliselt asjakohastele reguleerivatele asutustele ning


f) teabe vahetamine uusimate arengute kohta asjakohastel piirkondlikel ja mitmepoolsetel foorumitel seoses standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetlustega.


3. Lepinguosaline võtab taotluse korral nõuetekohaselt arvesse ettepanekuid, mida teine lepinguosaline esitab koostöö tegemiseks käesoleva peatüki tingimustel.

ARTIKKEL 4.5


Standardid


1. Lepinguosalised kinnitavad oma tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 4.1 kohast kohustust tagada, et nende standardimisasutused tunnustaksid ja järgiksid tehniliste kaubandustõkete lepingu 3. xxxxx esitatud standardite koostamise, vastuvõtmise ja kohaldamise hea tava juhendeid.


2. Selleks et ühtlustada standardeid nii suures ulatuses kui võimalik, julgustavad lepinguosalised oma standardimisasutusi, samuti piirkondlikke standardimisasutusi, mille liikmed nemad või nende standardimisasutused on, tegema rahvusvahalise standardimistegevuse raames koostööd teise lepinguosalise asjakohaste standardimisasutustega.


3. Lepinguosalised vahetavad teavet järgmistes valdkondades:


a) standardite kasutamine tehniliste normide alusena;


b) üksteise standardimisprotsessid ja rahvusvaheliste või piirkondlike standardite kasutamine lepinguosaliste riiklike standardite alusena ning


c) lepinguosalise rakendatud standardimisalased koostöölepingud, eeldusel et teabe võib avalikustada.

ARTIKKEL 4.6


Tehnilised normid


Lepinguosalised lepivad kokku, et kasutavad xxxxxxx viisil tehniliste kaubandustõkete lepingus sätestatud xxxx reguleerimistavasid tehniliste normide väljatöötamisel, vastuvõtmisel ja kohaldamisel, sealhulgas:


a) võtavad tehnilise normi väljatöötamisel muu hulgas arvesse kavandatava tehnilise normi mõju ja kavandatud tehnilise normi võimalikke regulatiivseid ja mitteregulatiivseid alternatiive, mis võivad täita lepinguosalise õiguspäraseid eesmärke;


b) kasutavad tehniliste normide alusena kooskõlas kaubandustõkete lepingu artikliga 2.4 nii palju kui võimalik asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, välja arvatud juhul, kui sellised rahvusvahelised standardid oleksid seatud õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ebatõhusad või asjakohatud; juhul kui rahvusvahelisi standardeid ei ole kasutatud alusena, selgitavad teisele lepinguosalisele taotluse korral põhjusi, miks selliseid standardeid peetakse seatud eesmärgi saavutamiseks asjakohatuks või ebatõhusaks ning


c) täpsustavad kooskõlas tehniliste kaubandustõkete lepingu artikliga 2.8 xxxxx, xxx see on asjakohane, tehnilisi norme, mis põhinevad toimimise osas pigem tootenõuetel kui projekteerimis- või kirjeldavatel omadustel.

ARTIKKEL 4.7


Vastavushindamismenetlused


1. Lepinguosalised tunnistavad, et olemas on palju mehhanisme, mis hõlbustavad vastavushindamismenetluste tulemuste tunnustamist, sealhulgas:


a) tarnija vastavusdeklaratsiooni tunnustamine importiva lepinguosalise poolt;


b) kokkulepped teise lepinguosalise territooriumil paiknevate asutuste poolt seoses konkreetsete tehniliste normidega läbi viidud vastavushindamismenetluste tulemuste vastastikuse tunnustamise kohta;


c) akrediteerimismenetluste kasutamine vastavushindamisasutuste kvalifitseerimiseks;


d) vastavushindamisasutuste, xx xxxxx lepinguosalise territooriumil paiknevate vastavushindamisasutuste riiklik määramine;


e) teise lepinguosalise territooriumil läbi viidud vastavushindamismenetluste tulemuste ühepoolne tunnustamine teise lepinguosalise poolt;


f) lepinguosaliste territooriumil paiknevate vastavushindamisasutuste vahelised vabatahtlikud kokkulepped ja ning

g) selliste piirkondlike või rahvusvaheliste mitmepoolse tunnustamise lepingute ja korralduste kasutamine, milles lepinguosalised on osalised.


2. Võttes eelkõige arvesse kirjeldatud kaalutlusi, teevad lepinguosalised järgmist:


a) suurendavad teabevahetust kõnealuste ja samalaadsete mehhanismide kohta, et hõlbustada vastavushindamise tulemuste tunnustamist;


b) vahetavad teavet konkreetsete toodete jaoks sobivate vastavushindamismenetluste valimise kriteeriumide kohta ning kooskõlas tehniliste kaubandustõkete lepingu artikliga 5.1.2 nõuavad, et vastavushindamismenetlused ei oleks rangemad ning xxxx xx kohaldataks rangemini, kui on vajalik selleks, et importiv lepinguosaline saaks xxxx xxxxxx, et tooted vastavad kohaldatavatele tehnilistele normidele või standarditele, võttes arvesse xxxxx, xxxx mittevastavus tekitaks;


c) vahetavad teavet akrediteerimispoliitika xxxxx xx kaaluvad võimalusi, kuidas kasutada xxxxxxx viisil ära rahvusvahelisi akrediteerimisstandardeid ning lepinguosaliste akrediteerimisasutusi kaasavaid rahvusvahelisi lepinguid, näiteks Rahvusvahelise Laborite Akrediteerimise Koostööorgani ja Rahvusvahelise Akrediteerimisfoorumi kaudu ning


d) tagavad, et ulatuses, mil määral kaks või enam vastavushindamisasutust on saanud lepinguosaliselt õiguse teha vastavushindamisi, mida on vaja toote turule viimiseks, võivad ettevõtjad nende vahel valida.

3. Lepinguosalised kinnitavad veel xxxx xxx tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 5.2.5 kohast kohustust tagada, et imporditud toodete kohustusliku vastavushindamise jaoks kehtestatud tasud oleksid õiglased võrreldes omamaise päritoluga või mis tahes muust riigist pärit samasuguste toodete vastavushindamise eest võetavate mis tahes tasudega, võttes arvesse side-, transpordi- xx xxxx kulusid, mis tulenevad taotleja tööruumide ja vastavushindamisasutuse erinevast asukohast.


4. Ühe lepinguosalise taotlusel võivad lepinguosalised otsustada alustada konsultatsioone eesmärgiga määrata kindlaks valdkondlikud algatused seoses vastavushindamismenetluse kasutamisega või nende vastavushindamismenetluste tulemuste tunnustamise hõlbustamisega, mis on vastavates valdkondades asjakohased. Taotluse esitanud lepinguosaline peaks põhjendama seda asjakohase teabega, mis näitab, kuidas selline valdkondlik algatus hõlbustaks lepinguosalistevahelist kaubandust. Selliste konsultatsioonide käigus võib xxxxx arvesse kõiki

lõikes 1 kirjeldatud mehhanisme. Kui lepinguosaline teise lepinguosalise sellekohase taotluse tagasi lükkab, esitab ta taotluse korral selle põhjused.


ARTIKKEL 4.8


Läbipaistvus


Lepinguosalised kinnitavad veel xxxx xxx tehniliste kaubandustõkete lepingu kohaseid läbipaistvusega seotud kohustusi standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste väljatöötamise, vastuvõtmise ja kohaldamise suhtes ning lepivad kokku järgmises:


a) kui tehnilise normi väljatöötamise protsessi teatud osa üle toimub avalik arutelu, võetakse arvesse teise lepinguosalise seisukohti ning antakse diskrimineerimiseta teisele lepinguosalisele xx xxxxx huvitatud isikutele piisav võimalus märkusi esitada;

b) tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2.9 kohase teavitamise korral antakse teisele lepinguosalisele pärast teavitamist ettepaneku kohta kirjalike märkuste esitamiseks aega vähemalt 60 päeva ning juhul, kui see on võimalik, võetakse asjakohasel määral arvesse põhjendatud taotlusi märkuste esitamise perioodi pikendamiseks;


c) tehniliste nõuete avaldamise ja nende jõustumise vahele jäetakse piisavalt aega, et teise lepinguosalise ettevõtjad saaksid kohaneda, välja arvatud juhul, kui tekivad või võivad tekkida ohutuse, tervise, keskkonnakaitse või riikliku julgeolekuga seotud kiireloomulised probleemid, ning


d) teisele lepinguosalisele või tema ettevõtjatele tehakse kättesaadavaks asjakohane teave (näiteks avaliku veebisaidi kaudu, kui see on kättesaadav) kehtivate tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluse kohta ning vajaduse ja olemasolu korral tehakse taotluse korral ja asjatute viivitusteta kättesaadavaks kirjalikud suuniseid oma normide järgimise kohta.


ARTIKKEL 4.9


Turujärelevalve Lepinguosalised vahetavad teavet turujärelevalve ja täitemeetmete kohta.

ARTIKKEL 4.10


Märgistamine ja etikettimine


1. Lepinguosalised märgivad, et vastavalt tehniliste kaubandustõkete lepingu 1. xxxx punktile 1 võidakse tehnilises normis hõlmata või käsitleda üksnes märgistamis- või etikettimisnõudeid, ja lepivad kokku, et kui nende tehnilised normid sisaldavad kohustuslikku märgistamist või etikettimist, siis järgivad nad tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2.2 põhimõtteid, et tehnilisi norme ei tohiks koostada kavatsusega tekitada või tekitades tarbetuid takistusi rahvusvahelisele kaubandusele ja need ei tohiks piirata kaubandust rohkem kui õiguspärase eesmärgi saavutamiseks vajalik.


2. Lepinguosalised lepivad kokku, et kui lepinguosaline nõuab toodete kohustuslikku märgistamist või etikettimist, siis:


a) lepinguosaline piirdub nõuetes üksnes niisuguse märgistamise või etikettimisega, mis on oluline toote tarbijate või kasutajate jaoks või mis näitab toote vastavust kohustuslikele nõuetele;


b) lepinguosaline võib täpsustada etiketil esitatava teabe ja võib nõuda teatavate regulatiivsete nõuete täitmist seoses etiketi kinnitamisega, kuid ei nõua etikettide ega märgistuste eelnevat heakskiitmist ega sertifitseerimist eeltingimusena toodete müümiseks oma turul, välja arvatud juhul, xxx xxxx peetakse vajalikuks tootega kaasneva riski tõttu inimeste, loomade või taimede tervisele või elule;


c) kui lepinguosaline nõuab, et ettevõtjad kasutaksid kordumatut identifitseerimisnumbrit, xxxxx xx sellise numbri asjakohastele ettevõtjatele põhjendamatu viivituseta ja mittediskrimineerival alusel;

d) kui see ei ole eksitav, vastuoluline ega xxxxx importiva lepinguosalise nõutud teabega seoses segadust tekitav, lubab lepinguosaline järgmist:


i) teave muudes keeltes lisaks xxxxx importiva lepinguosalise riigis nõutavale keelele;


ii) rahvusvaheliselt aktsepteeritavad nomenklatuurid, piktogrammid, sümbolid või graafilised kujutised;


iii) täiendav teave lisaks xxxxx importiva lepinguosalise riigis nõutavale teabele;


e) lepinguosaline nõustub, et etikettimine, sealhulgas uuesti etikettimine ja etikettide parandamine toimub, kui see on asjakohane, vastava loaga kohas (näiteks tollilaos impordi ajal) importiva lepinguosalise riigis enne toote levitamist ja müüki alternatiivina päritolukohas etikettimisele, välja arvatud juhul, xxx xxxxxxx etikettimine peab toimuma päritolukohas inimeste tervise ja turvalisuse põhjustel, ning


f) lepinguosaline püüab heaks kiita ajutisi või eemaldatavaid etikette või saatedokumentides olevat ja tootele füüsiliselt kinnitamata märgistust või etiketti, kui ta leiab, et see ei kahjusta tehniliste kaubandustõkete lepingu kohaseid õiguspäraseid eesmärke.


3. Xxxx et see piiraks lepinguosaliste WTO asutamislepingu kohaseid õigusi ja kohustusi, kohaldatakse lõiget 2 põllumajandus-, tööstus- ning töödeldud põllumajanduslike toidutoodete suhtes, sealhulgas karastus- ja alkohoolsete jookide suhtes.

ARTIKKEL 4.11


Kontaktasutused


Artikli 13.4 „Päringud ja kontaktasutused“ kohaselt määratud kontaktasutuste ülesanded hõlmavad järgmist:


a) käesoleva peatüki rakendamise ja haldamise järelevalve;


b) iga sellise küsimuse kiire käsitlemine, mille teine lepinguosaline tõstatab seoses standardite, tehniliste normide või vastavushindamismenetluste väljatöötamise, vastuvõtmise, kohaldamise või täitmise tagamisega;


c) koostöö suurendamine standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste väljatöötamisel ning täiustamisel;


d) teabe vahetamine standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste asjus;


e) vajaduse korral koostöö hõlbustamine kooskõlas artikli 4.4 „Koostöö“ lõikega 2 ning


f) teise lepinguosalise taotluse korral ajutiste töörühmade loomine, et uurida viise lepinguosalistevahelise kaubanduse hõlbustamiseks.

ARTIKKEL 4.12


Lõppsätted


1. Lepinguosalised võivad arutada artikli 16.2 „Erikomiteed“ alusel loodud kaubavahetuskomitees kõiki käesolevast peatükist tulenevaid rakenduskorraldusi. Lepinguosalised võivad komitee otsusega xxxxx vastu mis tahes rakendusmeetmeid selle eesmärgi täitmiseks.


2. Lepinguosalised on võtnud täiendavad kohustused seoses kaupade suhtes võetavate valdkondlike mittetariifsete meetmetega, nagu on sätestatud 4-A lisas xx xxxxx liidetes.


VIIES PEATÜKK


SANITAAR- JA FÜTOSANITAARMEETMED


ARTIKKEL 5.1


Eesmärgid


Käesoleva peatüki eesmärgid on:


a) kaitsta inimeste, loomade ja taimede elu või tervist lepinguosaliste territooriumidel, soodustades xxxxx xxxx lepinguosalistevahelist kaubandust sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete valdkonnas;

b) teha koostööd sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu edasisel rakendamisel ning


c) näha ette vahendid teabevahetuse, koostöö ning lepinguosalistevahelist kaubandust mõjutavate sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamisega seotud küsimuste lahendamise parandamiseks.


ARTIKKEL 5.2


Kohaldamisala


1. Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosalise kõikide selliste sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes, mis võivad otseselt või kaudselt mõjutada lepinguosalistevahelist kaubandust.


2. Lisaks kohaldatakse käesolevat peatükki lepinguosalistevahelise koostöö suhtes vastastikust huvi pakkuvates loomade heaolu käsitlevates küsimustes.


3. Ükski käesoleva peatüki säte ei mõjuta lepinguosaliste tehniliste kaubandustõkete lepingust tulenevaid õigusi seoses meetmetega, mis ei kuulu käesoleva peatüki kohaldamisalasse.


ARTIKKEL 5.3


Mõisted Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu A lisas sätestatud mõisted.

2. Lepinguosalised võivad kokku leppida muudes käesoleva peatüki kohaldamisel kasutatavates mõistetes, võttes arvesse asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonide sõnastikke ja mõistemääratlusi, näiteks Codex Alimentarius’e komisjoni (edaspidi „Codex Alimentarius“),

Maailma Loomatervise Organisatsiooni (edaspidi „OIE“) ja rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni (edaspidi „IPPC“) omasid.


ARTIKKEL 5.4


Õigused ja kohustused


Lepinguosalised kinnitavad veel xxxx xxx sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.


ARTIKKEL 5.5


Pädevad asutused


Lepinguosaliste pädevad asutused, mis vastutavad käesoleva peatüki rakendamise eest, on sätestatud 5-A lisas. Lepinguosalised teavitavad üksteist kõikidest selliste pädevate asutustega seotud muudatustest.

ARTIKKEL 5.6


Üldpõhimõtted Käesoleva peatüki rakendamisel lepinguosalised:

a) tagavad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete vastavuse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu artiklis 3 kehtestatud põhimõtetele;


b) ei kasuta sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid kaubandusele põhjendamatute takistuste tekitamiseks;


c) tagavad, et käesoleva peatüki alusel kehtestatud menetlusi täidetakse põhjendamatute viivitusteta ning et selliseid menetlusi ei kohaldata viisil, mis põhjustaks samades või sarnastes tingimustes teise lepinguosalise meelevaldset ja põhjendamatut diskrimineerimist, ning


d) ei kasuta punktis c osutatud menetlusi ega mis tahes täiendava teabe päringuid oma asjakohastele turgudele pääsemise edasilükkamiseks, kui selleks ei ole teaduslikke ega tehnilisi põhjuseid.


ARTIKKEL 5.7


Impordinõuded


1. Lepinguosalise impordinõudeid kohaldatakse kogu teise lepinguosalise territooriumil.

2. Eksportiv lepinguosaline tagab, et importiva lepinguosalise territooriumile eksporditavad tooted vastavad importiva lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarnõuetele.


3. Importiv lepinguosaline tagab, et tema impordinõudeid kohaldatakse eksportiva lepinguosalise riigist imporditavate toodete suhtes proportsionaalsel ja mittediskrimineerival viisil.


4. Eksportiva lepinguosalise riigist imporditud toodetega seotud menetluste eest kehtestatud tasud peavad olema võrdsed tasudega, mida nõutakse sarnaste omamaiste toodete korral, ning ei tohi olla kõrgemad kui teenuse tegelik maksumus.


5. Importival lepinguosalisel on õigus kontrollida sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamiseks eksportivast lepinguosalisest imporditavate toodete importi.


6. Eksportivast lepinguosalisest imporditavate toodete impordikontrollid põhinevad selliste importidega seotud sanitaar- ja fütosanitaarriskidel. Kontrollid tehakse põhjendamatute viivitusteta ning mõjutades lepinguosalistevahelist kaubandust nii xxxx xxx võimalik.


7. Importiv lepinguosaline teeb eksportivale lepinguosalisele tema taotluse korral kättesaadavaks teabe eksportiva lepinguosalise toodete impordikontrollide sageduse kohta. Importiv lepinguosaline võib, kui see on asjakohane, muuta lepinguosalistevaheliste kontrollide, impordikontrollide või vastastikuse kokkuleppe, sealhulgas käesolevas peatükis sätestatud konsultatsioonide tulemusena saadetiste füüsilise kontrollimise sagedust.

8. Juhul kui impordikontrollid näitavad, et tooted xx xxxxx importiva lepinguosalise asjakohastele impordinõuetele, peaks importiva lepinguosalise võetavad meetmed olema proportsionaalsed nõuetele mittevastava toote impordiga seotud sanitaar- ja fütosanitaarriski suhtes.


ARTIKKEL 5.8


Kontrollimine


1. Selleks et xxxx xxxxxx käesoleva peatüki tõhusas rakendamises, on importival lepinguosalisel õigus teha xxxx xxxx kontrolle, sealhulgas järgmiselt:


a) tehes eksportiva lepinguosalise riiki kontrollkäike, et kontrollida osaliselt või terviklikult eksportiva lepinguosalise pädevate asutuste inspektsiooni- ja sertifitseerimissüsteemi kooskõlas Codex Alimentariuse, XXX xx IPPC asjakohaste rahvusvaheliste standardite, suuniste ja soovitustega; ning


b) nõudes eksportivalt lepinguosaliselt teavet tema inspektsiooni- ja sertifitseerimissüsteemi kohta ning saades selle alusel teostatud kontrollide tulemused.


2. Importiv lepinguosaline jagab eksportiva lepinguosalisega lõike 1 kohaselt tehtud kontrollide tulemusi ja kontrollidest tehtud järeldusi. Importiv lepinguosaline võib teha sellised tulemused avalikult kättesaadavaks.

3. Kui importiv lepinguosaline otsustab teha eksportiva lepinguosalise juurde kontrollkäigu, teatab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele sellisest kontrollkäigust hiljemalt 60 kalendripäeva enne kontrollkäiku, välja arvatud hädaolukorras või juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku teisiti. Kõik kontrollkäigu muudatused tuleb lepinguosaliste vahel kokku leppida.


4. Teise lepinguosalise pädevate asutuste inspektsiooni- ja sertifitseerimissüsteemide täieliku või osalise kontrollimise ja mis tahes üksikasutuse inspekteerimisega seotud kulud kannab importiv lepinguosaline.


5. Importiv lepinguosaline esitab eksportivale lepinguosalisele kirjaliku teabe kontrollimise kohta 60 kalendripäeva jooksul. Eksportival lepinguosalisel on sellise teabe kohta märkuste esitamiseks aega 45 kalendripäeva. Eksportiva lepinguosalise märkused lisatakse lõpparuandele ja vajaduse korral kantakse lõpparuandesse.


6. Olenemata lõikest 5 teavitab importiv lepinguosaline juhul, kui kontrolli käigus tehakse kindlaks oluline risk inimeste, loomade või taimede elule või tervisele, eksportivat lepinguosalist võimalikult kiiresti ning igal juhul kümne kalendripäeva jooksul pärast kontrollimise lõppu.


ARTIKKEL 5.9


Kaubanduse lihtsustamine


1. Kui importiv lepinguosaline nõuab eksportiva lepinguosalise riigist teatava kategooria või teatavate kategooriate loomset päritolu toodete impordi lubamiseks kohapealset kontrolli, kohaldatakse järgmist:

a) kontrollimisel hinnatakse kooskõlas artikliga 5.8 „Kontrollimine“ eksportiva lepinguosalise inspektsiooni- ja sertifitseerimissüsteemi ning võetakse arvesse mis tahes asjakohast kirjalikku teavet, mille eksportiv lepinguosaline taotluse korral esitab, ning


b) kui inspektsiooni- ja sertifitseerimissüsteemi kontrollimise tulemused on rahuldavad, teatab importiv lepinguosaline kirjalikult eksportivale lepinguosalisele, et kontrollimise tulemus oli positiivne. Sellisel juhul võib esitatud teave sisaldada seda, et importiv lepinguosaline on andnud või annab loa teatava kategooria või teatavate kategooriate toodete importimiseks, või


c) kui inspektsiooni- ja sertifitseerimissüsteemi kontrollimise tulemused ei ole rahuldavad, teatab importiv lepinguosaline kirjalikult eksportivale lepinguosalisele kontrollimise tulemuse. Sellisel juhul peab teave sisaldama vähemalt järgmist:


i) tingimused, sealhulgas need, mis on seotud eksportiva lepinguosalise inspektsiooni- ja sertifitseerimissüsteemiga, mille eksportiv lepinguosaline peab veel kehtestama, et importiv lepinguosaline saaks teatava kategooria või teatavate kategooriate loomset päritolu toodete impordi lubada;


ii) viide asjaolule, et teatavad loomset päritolu toodete tootmise asutused võivad eksportida importiva lepinguosalise riiki, kui nad täidavad artiklis 5.7 „Impordinõuded“ sätestatud asjakohased impordinõuded, või


iii) avaldus, et importiv lepinguosaline ei ole lubanud teatava kategooria või teatavate kategooriate toodete importi eksportiva lepinguosalise riigist.

2. Kui importiv lepinguosaline on lubanud teatava kategooria või teatavate kategooriate loomset päritolu toodete importi, nagu on osutatud lõike 1 punktis b, teavitab eksportiv lepinguosaline importivat lepinguosalist importiva lepinguosalise nõudeid täitvatest asutustest kooskõlas eelkõige artikliga 5.7 „Impordinõuded“ ja artikliga 5.8 „Kontrollimine“. Lisaks:


a) kiidab importiv lepinguosaline eksportiva lepinguosalise taotluse korral heaks 5-B xxxx punktis 3 osutatud üksikasutused, mis asuvad eksportiva lepinguosalise territooriumil, xxxx asutusi ükshaaval eelnevalt inspekteerimata. Importiva lepinguosalise heakskiidu taotlemisel esitab eksportiv lepinguosaline mis tahes teabe, mida importiv lepinguosaline nõuab, et tagada vastavus asjakohastele nõuetele, sealhulgas artikli 5.7 „Impordinõuded“ sätetele. Importiva lepinguosalise poolne heakskiitmine peab toimuma kooskõlas 5-B lisas sätestatud tingimustega ning piirduma üksnes nende tootekategooriatega, mille import on lubatud;


b) lõike 2 punktis a osutatud üksikasutuse heakskiitmise korral võtab importiv lepinguosaline vajalikud õiguslikud või halduslikud meetmed kooskõlas kohaldatavate õiguslike või haldusmenetlustega, et võimaldada importi 40 kalendripäeva jooksul alates eksportiva lepinguosalise taotluse saamisest koos teabega, mida importiv lepinguosaline nõudis, et tagada vastavus asjakohastele nõuetele, sealhulgas artiklis 5.7 „Impordinõuded“ osutatud nõuetele; ning


c) importiv lepinguosaline teavitab eksportivat lepinguosalist lõike 2 punktis a osutatud üksikasutuse heakskiitmisest või heakskiidu mitteandmisest ning vajaduse korral heakskiidu mitteandmise põhjustest.

ARTIKKEL 5.10


Looma- ja taimetervisega seotud meetmed


1. Lepinguosalised tunnustavad kahjuri- või haigusvabade xxxxx xx vähese kahjuri- või haiguslevikuga alade põhimõtet kooskõlas sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu ning XXX xx IPPC standardite, suuniste või soovitustega. Artiklis 5.15 „Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee“ nimetatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee võib, muuhulgas haiguspuhangu

korral, kindlaks määrata selliste alade tunnustamise menetluse täiendavaid üksikasju, võttes arvesse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingut, XXX xx IPPC asjakohaseid standardeid, suuniseid ja soovitusi.


2. Kahjuri- või haigusvabade või vähese kahjuri- ja haiguslevikuga alade kindlaksmääramisel võtavad lepinguosalised arvesse selliseid tegureid nagu geograafiline asukoht, ökosüsteemid, epidemioloogiline järelevalve ning sanitaar- ja fütosanitaarkontrolli tõhusus xxxxxx xxxxxx.


3. Lepinguosalised seavad sisse tiheda koostöö kahjuri- või haigusvabade xxxxx xx vähese kahjuri- või haiguslevikuga alade kindlaksmääramisel, et suurendada usaldust menetluste vastu, mida teine lepinguosaline selliste alade kindlaksmääramisel kasutab. Selliste eksportiva lepinguosalise määratud alade tunnustamisel tugineb importiv lepinguosaline eksportiva lepinguosalise või selle mõne osa loomade või taimede tervisliku seisundi kindlaksmääramisel põhimõtteliselt teabele, mille eksportiv lepinguosaline esitab vastavalt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingule ning XXX xx IPPC standarditele, suunistele ja soovitustele.

4. Kui importiv lepinguosaline ei ole eksportiva lepinguosalise määranguga nõus, peab xx xxxx põhjendama ja olema valmis alustama konsultatsioone.


5. Kui eksportiv lepinguosaline väidab, et tema territooriumil on kahjuri- või haigusvabu alasid või vähese kahjuri- või haiguslevikuga alasid, tuleb tal esitada asjakohased tõendid, mis objektiivselt näitavad importivale lepinguosalisele, et need alad on ja ilmselt ka jäävad vastavalt kahjuri- või haigusvabadeks aladeks või vähese kahjuri- või haiguslevikuga aladeks. Selleks antakse importivale lepinguosalisele taotluse korral piisav juurdepääs inspekteerimiseks, proovide võtmiseks ja muude asjakohaste menetluste tegemiseks.


6. Lepinguosalised tunnustavad OIE piirkondadeks jaotamise põhimõtet ja IPPC kahjurivabade tootmiskohtade põhimõtet. Artiklis 5.15 „Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee“ nimetatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee hindab XXX xx IPPC soovitusi, mida võidakse selle teema kohta tulevikus esitada, ja võib anda välja asjakohased soovitused.


ARTIKKEL 5.11


Läbipaistvus ja teabevahetus


1. Lepinguosalised:


a) püüavad tagada kaubanduses võetavate sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ning eelkõige teiselt lepinguosaliselt imporditavate toodete suhtes võetavate artiklis 5.7 „Impordinõuded“ sätestatud meetmete läbipaistvuse;

b) suurendavad vastastikust arusaamist üksteise sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetest ning nende võtmisest;


c) vahetavad teavet selliste sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete väljatöötamise ning võtmise, sealhulgas uute kättesaadavate teaduslike tõendite edu kohta, mis mõjutavad või võivad mõjutada lepinguosalistevahelist kaubandust, et vähendada nende kahjulikku mõju kaubandusele;


d) teavitavad lepinguosalise taotluse korral 15 kalendripäeva jooksul impordinõuetest, mida kohaldatakse konkreetsete toodete impordi suhtes, ning


e) teavitavad lepinguosalise taotluse korral 15 kalendripäeva jooksul sellest, kui kaugele on jõutud konkreetsete toodete kohta esitatud loataotluse menetlemisega.


2. Lõikes 1 kirjeldatud teabe eest vastutavad kontaktasutused on asutused, mille lepinguosalised on määranud kooskõlas artikli 13.4 „Päringud ja kontaktasutused“ lõikega 1. Teave saadetakse posti, faksi või e-posti xxxx. E-postiga saadetav teave võib olla elektrooniliselt allkirjastatud ning seda vahetavad ainult kontaktasutused omavahel.


3. Kui lõike 1 kohane teave on tehtud kättesaadavaks WTO-le kooskõlas vastavate eeskirjade ja menetluskordadega saadetud teatega või kui see on avaldatud lepinguosaliste ametlikul, üldsusele kättesaadaval ja tasuta veebisaidil, loetakse teabevahetus toimunuks.


4. Kõik käesoleva peatüki kohased teated esitatakse lõikes 2 nimetatud kontaktasutustele.

ARTIKKEL 5.12


Konsultatsioonid


1. Lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist kirjalikult kahe kalendripäeva jooksul igast tõsisest või olulisest rahva-, looma- või taimetervise riskist või riskist nende elule, sealhulgas igast toiduainetega seotud hädaolukorrast.


2. Kui lepinguosaline on tõsiselt mures sellise ohu pärast inimeste, loomade või taimede elule või tervisele, mis on seotud kaubeldavate toodetega, peetakse taotluse korral konsultatsioonid olukorra üle võimalikult kiiresti. Sellisel juhul püüavad lepinguosalised esitada kiiresti kogu teabe, mis on vajalik, et vältida häireid kaubanduses.


3. Käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud konsultatsioone võib pidada e-posti või video- või telefonikonverentsi xxxx. Konsultatsioonitaotluse esitanud lepinguosaline tagab konsultatsiooniprotokolli koostamise.


ARTIKKEL 5.13


Erakorralised meetmed


1. Kui on tekkinud tõsine oht inimeste, loomade või taimede elule või tervisele, võib importiv lepinguosaline xxxx xxxx teatamata xxxxx vajalikke meetmeid inimeste, loomade või taimede elu või tervise kaitsmiseks. Importiv lepinguosaline kaalub lepinguosaliste vahel veetavate saadetiste jaoks kõige sobivamaid ja proportsionaalsemaid lahendusi, et vältida mittevajalikke häireid kaubavahetuses.

2. Meetmeid võttev lepinguosaline teatab meetmest teisele lepinguosalisele nii kiiresti kui võimalik ning igal juhul hiljemalt ööpäeva jooksul pärast meetme vastuvõtmist. Lepinguosalised võivad nõuda teavet sanitaarse ja fütosanitaarse olukorra ning võimalike võetud meetmete kohta. Teine lepinguosaline vastab niipea, kui nõutud teave on kättesaadav.


3. Lepinguosalise taotluse korral ja kooskõlas artikliga 5.12 „Konsultatsioonid“ peavad lepinguosalised konsultatsioone olukorra arutamiseks 15 kalendripäeva jooksul alates teavitamisest. Konsultatsioonid korraldatakse selleks, et vältida tarbetuid häireid kaubanduses. Lepinguosalised võivad kaaluda võimalusi meetmete võtmise hõlbustamiseks või meetmete asendamiseks.


ARTIKKEL 5.14


Võrdväärsus


1. Lepinguosalised võivad tunnustada üksikmeetme ja/või meetmerühma ja/või sektori või sektori osa suhtes kohaldatavate süsteemide võrdväärsust kooskõlas lõigetega 4 kuni 7. Võrdväärsuse tunnustamist kasutatakse lepinguosalistevahelises kaubanduses, mis hõlmab loomi, loomseid tooteid, xxxxx xx taimseid tooteid või asjakohaseid seotud tooteid.


2. Kui võrdväärsust ei tunnustata, toimub kaubavahetus asjakohase kaitsetaseme tagamiseks importiva lepinguosalise nõutud tingimustel.


3. Võrdväärsuse tunnustamine eeldab järgnevate asjaolude hindamist ja heakskiitmist:

a) õigusaktide, standardite ja menetlustega kehtestatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed, sealhulgas kontrolli- ja sertifitseerimissüsteemidega seotud kontrollid, millega tagatakse, et eksportiva lepinguosalise ja importiva lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed oleksid täidetud;


b) pädevate asutuste dokumenteeritud struktuur, nende volitused, hierarhia, töömeetodid ja nende käsutuses olevad ressursid ning


c) pädeva asutuse tegevus seoses kontrolliprogrammide ja tagatistega.


4. Hinnangutes võtavad lepinguosalised arvesse juba saadud kogemusi.


5. Importiv lepinguosaline kiidab eksportiva lepinguosalise sanitaar- või fütosanitaarmeetmed võrdväärsetena heaks juhul, kui eksportiv lepinguosaline tõendab objektiivselt, et tema meetmed tagavad importiva lepinguosalise nõutud kaitsetaseme. Selleks võimaldatakse importivale lepinguosalisele taotluse korral piisav juurdepääs inspekteerimiseks, proovide võtmiseks ja muude asjakohaste menetluste tegemiseks.


6. Lepinguosalised võtavad võrdväärsuse tunnustamisel arvesse Codex Alimentarius’e, OIE, IPPC ja WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee suuniseid.


7. Kui võrdväärsust tunnustatakse, võivad lepinguosalised lisaks kokku leppida ametlike sanitaar- või fütosanitaarsertifikaatide lihtsustatud mudeli, mida on vaja iga loomade või loomsete toodete, taimede või taimsete toodete või muu impordiks mõeldud sarnase kauba saadetise kohta.

ARTIKKEL 5.15


Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee


1. Artikli 16.2 „Erikomiteed“ alusel loodud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komiteesse kuuluvad lepinguosaliste pädevate asutuste esindajad.


2. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee tuleb kokku ühe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist. Pärast seda kohtub komitee kord aastas või vastavalt lepinguosaliste kokkuleppele. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee kehtestab esimesel koosolekul oma kodukorra. Komitee kohtumised võivad toimuda isiklikult, telefoni- või videokonverentsi xxxx või mis tahes muul viisil, milles lepinguosalised on omavahel kokku leppinud.


3. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee võib leppida kokku luua tehnilised töörühmad, mis koosnevad lepinguosaliste ekspertidest ning mis teevad kindlaks ja käsitlevad käesolevast peatükist tulenevaid tehnilisi ja teaduslikke küsimusi ning uurivad täiendavaid võimalusi koostöö tegemiseks vastastikku huvi pakkuvates sanitaar- ja fütosanitaarküsimustes. Kui on vaja täiendavaid eriteadmisi, võivad sellistesse töörühmadesse kuuluda xxxxx lepinguosaliste esindajate ka muud isikud.


4. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee võib käsitleda kõiki käesoleva peatüki tõhusa toimimisega seotud küsimusi. Eelkõige on komiteel järgmised kohustused ja ülesanded:


a) töötada välja vajalikud menetlused või kord käesoleva peatüki, sealhulgas selle lisade rakendamiseks;

b) jälgida käesoleva peatüki rakendamist; ning


c) luua võimalusi teatavate sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kohaldamisest tulenevate probleemide arutamiseks, et xxxxx vastastikku vastuvõetavad lahendused. Sellega seoses kutsutakse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee lepinguosalise taotluse korral kokku hädaolukorras, et pidada konsultatsioone. Sellised konsultatsioonid xx xxxxx lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad käesoleva lepingu neljateistkümnendast peatükist

„Vaidluste lahendamine“ ja viieteistkümnendast peatükist „Vahendusmehhanism“.


5. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee vahetab teavet, eriteadmisi ja kogemusi loomade heaolu valdkonnas, et edendada lepinguosaliste vahel koostööd loomade heaolu küsimustes.


6. Lepinguosalised võivad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee otsusega xxxxx vastu soovitusi ja otsuseid seoses impordi lubamise, teabe vahetamise, läbipaistvuse, regionaliseerimise, võrdväärsuse ja alternatiivsete meetmete tunnustamise ja lõigetes 4 ja 5 osutatud mis tahes muu küsimusega.


ARTIKKEL 5.16


Tehnilised konsultatsioonid


1. Kui lepinguosaline leiab, et teise lepinguosalise meede on või võib olla vastuolus käesolevast peatükist tulenevate kohustustega või häirib või võib häirida tarbetult kaubavahetust, võib ta taotleda sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitees tehnilist konsultatsiooni vastastikku rahuldavate lahenduste leidmiseks. Selliseid konsultatsioone toetavad 5-A lisas sätestatud pädevad asutused.

2. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitees peetavad tehnilised konsultatsioonid loetakse lõppenuks 30 päeva pärast taotluse esitamise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui konsulteerivad lepinguosalised lepivad kokku konsultatsioonide jätkamises. Tehnilised konsultatsioonid võivad toimuda telefoni- või videokonverentsi xxxx või mis tahes muul viisil, milles lepinguosalised on kokku leppinud.


KUUES PEATÜKK


XXXXX XX KAUBANDUSE SOODUSTAMINE


ARTIKKEL 6.1


Eesmärgid


1. Lepinguosalised tunnistavad xxxxx xx kaubavahetuse soodustamise tähtsust arenevas ülemaailmses kaubanduskeskkonnas. Lepinguosalised lepivad kokku tugevdada koostööd nimetatud valdkonnas, et tagada asjaomaste õigusaktide ja menetluste ning asjaomaste ametiasutuste haldussuutlikkuse kooskõla xxxxx xx kaubanduse soodustamise eesmärkidega, tagades samas tõhusa tollikontrolli.


2. Selleks lepivad lepinguosalised kokku, et õigusaktid on mittediskrimineerivad ning et tolliprotseduurid põhinevad tänapäevaste meetodite ja tõhusate kontrollide kasutamisel pettuste vastu võitlemiseks ja seadusliku kaubanduse kaitsmiseks.

3. Lepinguosalised kinnitavad, et mitte kuidagi ei kahjustata õiguspäraseid avaliku korraga seotud eesmärke, sealhulgas neid, mis on seotud julgeolekuga, ohutusega ja pettuse vastu võitlemisega.


ARTIKKEL 6.2


Põhimõtted


1. Lepinguosalised lepivad kokku, et nende vastavad tollieeskirjad ning -protseduurid põhinevad järgmisel:


a) rahvusvahelised dokumendid ja standardid, mida kohaldatakse xxxxx xx kaubanduse valdkonnas xx xxxxx asjaomased lepinguosalised on heaks kiitnud, sealhulgas tolliprotseduuride lihtsustamist ja ühtlustamist käsitleva muudetud Kyoto konventsiooni sisulised elemendid, rahvusvaheline kaupade kirjelduse ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsioon ning Maailma Tolliorganisatsiooni maailmakaubanduse tagamise ja lihtsustamise standardite raamistik (SAFE);


b) seadusliku kaubanduse kaitsmine läbi tulemusliku jõustamise ja õiguslike nõuete järgimise;


c) õigusaktid, milles välditakse liigset või diskrimineerivat halduskoormust ettevõtjatele ning mis hõlbustavad veelgi kaubandust nõuetelevastavuse kõrge taseme tagavate ettevõtjate jaoks ning mis kaitsevad pettuste ja ebaseadusliku või kahjuliku tegevuse vastu, ning

d) eeskirjad, mis tagavad, et karistused tollieeskirjade või protseduurinõuete rikkumiste eest on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad ning et nende kohaldamine ei põhjusta liigseid viivitusi kaupade vabastamisel.


2. Töömeetodite täiustamiseks ning toimingute mittediskrimineerivuse, läbipaistvuse, tõhususe, terviklikkuse ja usaldusväärsuse tagamiseks lepinguosalised:


a) lihtsustavad võimaluse korral kaupade kiire vabastamise ja tollivormistusega seotud nõudeid ja formaalsusi ning


b) töötavad tolliasutuse ja muude asutuste nõutavate andmete ja dokumentide lihtsustamise ja standardimise nimel.


ARTIKKEL 6.3


Tollikoostöö


1. Lepinguosalised teevad tolliküsimustes koostööd vastavate ametite kaudu, et tagada artiklis 6.1 „Eesmärgid“ sätestatud eesmärkide saavutamine.


2. Tollikoostöö suurendamiseks teevad lepinguosalised muu hulgas järgmist:


a) vahetavad teavet vastavate tollialaste õigusaktide, nende rakendamise ja tolliprotseduuride kohta, eelkõige järgmistes valdkondades:

i) tolliprotseduuride lihtsustamine ja ajakohastamine,


ii) piiril intellektuaalomandiõiguste täitmise tagamine tolliasutuste poolt,


iii) transiit ja ümberlaadimine ning


iv) suhted äriringkondadega,


b) kaaluvad ühisalgatuste väljatöötamist, mis on seotud impordi-, ekspordi- ja muude tolliprotseduuridega ning äriringkondadele osutatava teenuse tulemuslikkuse tagamisega;


c) teevad koostööd tolliga seotud küsimustes, mis käsitlevad rahvusvahelise kaubatarneahela tagamist ja lihtsustamist kooskõlas maailmakaubanduse tagamise ja lihtsustamise standardite raamistikuga (SAFE);


d) tunnustavad vajaduse korral vastastikku üksteise asjakohaseid riskijuhtimismeetodeid, riskistandardeid, turvakontrolle ja kaubanduspartnerluse programme, sealhulgas selliseid aspekte nagu andmete edastamine ja vastastikku kokku lepitud soodustused, ning


e) suurendavad kooskõlastatust rahvusvahelistes organisatsioonides, näiteks WTOs ja Maailma Tolliorganisatsioonis.

ARTIKKEL 6.4


Transiit ja ümberlaadimine


1. Lepinguosalised tagavad kogu oma territooriumil ümberlaadimistööde ja transiidi lihtsustamise ning tõhusa kontrolli.


2. Lepinguosalised edendavad ja rakendavad piirkondlikke transiidikorraldusi eesmärgiga lihtsustada kaubavahetust.


3. Lepinguosalised tagavad oma territooriumil asuvate asjakohaste ametiasutuste ja agentuuride vahelise koostöö ja tegevuse koordineerimise, et soodustada transiitliiklust.


ARTIKKEL 6.5


Eelotsused


Enne kauba importimist oma territooriumile vastavalt oma õigusnormidele ja korrale väljastab lepinguosaline oma territooriumil asuvatele ettevõtjatele tolliaasutuse või muude pädevate asutuste kaudu kirjaliku eelotsuse tariifse klassifitseerimise, päritolu või mis tahes muu lepinguosalise määratud küsimuse kohta.

ARTIKKEL 6.6


Lihtsustatud tolliprotseduur


1. Lepinguosalised näevad ette lihtsustatud impordi- ja ekspordiprotseduurid, mis on läbipaistvad ja tõhusad, et vähendada ettevõtjate, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kulusid ja suurendada etteaimatavust. Volitatud kauplejatele nähakse ette lihtsustatud tolliprotseduurid objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel.


2. Kauba tolliprotseduuride läbimiseks kasutatakse ühtset tollideklaratsioonivormi või selle elektroonilist vastet.


3. Lepinguosalised kohaldavad tänapäevaseid tollimeetodeid, sealhulgas riskihindamist ning tollivormistusjärgse kontrolli meetodeid kaupade sisenemise ja vabastamise lihtsustamiseks ja hõlbustamiseks.


4. Lepinguosalised edendavad süsteemide, sealhulgas infotehnoloogial põhinevate süsteemide jätkuvat arendamist ja kasutamist, et hõlbustada elektroonilist andmevahetust asjakohaste kauplejate, tolliasutuste ja muude asjaomaste asutuste vahel.


ARTIKKEL 6.7


Kauba vabastamine


Lepinguosalised tagavad, et tema tolliasutused, piiriteenistused või muud pädevad asutused kohaldavad nõudeid ja menetlusi, millega:

a) nähakse ette, et xxxx vabastatakse kiiresti ajavahemiku jooksul, mis ei ole pikem, kui on vajalik tema tolli- ja muude kaubandusalaste õigusnormide ning formaalsuste täitmise tagamiseks;


b) nähakse ette andmete saabumiseelne töötlemine (st elektrooniline esitamine ja seejärel töötlemine enne kauba tegelikku saabumist), et kauba saaks saabumisel vabastada, ning


c) nähakse ette kauba vabastamine tollimaksu maksmata, eeldusel, et esitatakse tagatis, xxx xxxx nõutakse, vastavalt lepinguosaliste õigusaktidele, et tagada tollimaksude lõplik maksmine.


ARTIKKEL 6.8


Tasud ja lõivud


1. Tasud ja lõivud kehtestatakse üksnes kõnealuse impordi või ekspordiga seoses osutatavatele teenustele või sellise impordi või ekspordi teostamiseks nõutavale formaalsusele. Need ei ole suuremad kui osutatud teenuse ligikaudne maksumus ning xxxx xx arvutata ad valorem alusel.


2. Teave tasude ja lõivude kohta avaldatakse ametlikult määratud kanali, sealhulgas interneti kaudu. Teave sisaldab osutatava teenuse eest võetava tasu või lõivu kehtestamise põhjust, vastutavat asutust, kohaldatavat tasu või lõivu ning makse tegemise aega ja viisi.

3. Uusi või muudetud tasusid ja lõive ei kehtestata enne, kui teave on vastavalt lõikele 2 avaldatud ja muudetud hõlpsasti kättesaadavaks.


ARTIKKEL 6.9


Tollimaaklerid


Lepingosalised lepivad kokku, et nende tollieeskirjade ning -protseduuride jaoks ei ole kohustuslik kasutada tollimaaklerit. Lepinguosalised kohaldavad tollimaaklerite litsentsimisel läbipaistvaid, mittediskrimineerivaid ja proportsionaalseid eeskirju.


ARTIKKEL 6.10


Transpordieelsed kontrollid


Lepinguosalised lepivad kokku, et nende tollieeskirjades ja -protseduurides ei nõuta eraettevõtjate poolt enne tollivormistust tehtavat kauba kohustuslikku eelkontrolli, mis on määratletud transpordieelse kontrolli lepingus, või muud sihtkohas tehtavat inspekteerimistoimingut.

ARTIKKEL 6.11


Tolliväärtuse määramine


1. Lepinguosalised määravad kindlaks kauba tolliväärtuse kooskõlas tolliväärtuse lepinguga.


2. Lepinguosalised teevad koostööd, et saavutada tolliväärtuse määramise küsimustes ühine lähenemisviis.


ARTIKKEL 6.12


Riskijuhtimine


1. Lepinguosalised tuginevad uurimisel ja vabastamismenetlustes ning sisenemisjärgse kontrolli menetlustes riskihindamise põhimõtetele ja audititele, mitte iga saadetise põhjalikule kontrollimisele kõikidele impordinõuetele vastavuse tuvastamiseks.


2. Lepinguosalised lepivad kokku, et võtavad kauba impordi, ekspordi, transiidi ja ümberlaadimise kontrollimise nõuded ja menetlused vastu ning kohaldavad neid riskijuhtimise põhimõtete alusel, mida kohaldatakse selleks, et vastavusmeetmete korral keskendutaks tähelepanu väärivatele tehingutele.

ARTIKKEL 6.13


Ühe akna süsteem


Lepinguosalised püüavad välja töötada või säilitada ühe akna süsteeme, mis hõlbustaksid tolli- ja muude õigusaktidega eksportimise, importimise ning transiidi kohta nõutud teabe esitamist elektrooniliselt ühe korraga.


ARTIKKEL 6.14


Kaebuste esitamise kord


1. Lepinguosalised kehtestavad tulemuslikud, kiired, mittediskrimineerivad ja kergesti teostatavad menetlused, mis tagavad õiguse esitada kaebusi tolli- ja muude pädevate asutuste sellise haldustegevuse, ettekirjutuste ja otsuste kohta, mis mõjutavad kaupade importi, eksporti või transiiti.


2. Kaebuse esitamise menetlused võivad hõlmata halduslikku läbivaatamist järelevalveasutuse xxxxx xx haldustasandil võetud otsuste kohtulikku läbivaatamist vastavalt lepinguosaliste õigusaktidele.

ARTIKKEL 6.15


Läbipaistvus


1. Lepinguosalised avaldavad või teevad muul viisil, sealhulgas elektrooniliselt, kättesaadavaks xxxxx xx kaubavahetuse hõlbustamisega seotud õigusaktid, eeskirjad, haldusmenetlused ja muud nõuded.


2. Lepinguosalised määravad või säilitavad vähemalt ühe konsultatsiooni- või teabepunkti, mis tegeleb huvitatud isikute päringutega tolli- ja muudes kaubavahetuse hõlbustamist käsitlevates küsimustes.


ARTIKKEL 6.16


Suhted äriringkondadega Lepinguosalised lepivad kokku järgmises:

a) oluline on konsulteerida kaubandusala esindajatega õigusalaste ettepanekute koostamise ning tolli- ja kaubavahetuse hõlbustamise üldiste protseduuride valdkonnas õigel ajal. Selleks toimuvad vajaduse korral tolliasutuste ja äriringkondade vahelised konsultatsioonid;

b) nad avaldavad või teevad muul viisil kättesaadavaks (nii palju kui võimalik elektrooniliselt) uued xxxxx xx kaubavahetuse hõlbustamisega seotud õigusaktid ja üldised protseduurid ning kõnealuste õigusaktide ja protseduuride muudatused ning tõlgendused enne nende rakendamist. Samuti teevad nad avalikult kättesaadavaks asjakohase haldusteabe, sealhulgas asutuste nõuded ja sisenemisprotseduurid, tolliasutuste tööajad ja töökorra sadamates ja piiriületuspunktides, ning kontaktpunktid teabepäringute xxxxxx;


c) uute või muudetud õigusaktide, menetluste ning tasude või lõivude avaldamise ja nende jõustumise vahele peab jääma mõistuspärane ajavahemik, piiramata seejuures õiguspäraseid avaliku poliitika eesmärke (nt tollimaksumäära muutmine); ning


d) nad tagavad, et nende vastavad tolli- ja muud seonduvad nõuded ja protseduurid vastavad jätkuvalt kaubandusringkondade vajadustele, järgivad parimat tava ning piiravad ka edaspidi kaubandust võimalikult xxxx.


ARTIKKEL 6.17


Tollikomitee


1. Artikli 16.2 „Erikomiteed“ alusel loodud tollikomitee koosneb lepinguosaliste tolli- ja muude pädevate asutuste esindajatest. Tollikomitee tagab käesoleva peatüki, protokolli nr 1 ja lepinguosaliste kokkulepitud mis tahes täiendavate tollialaste sätete nõuetekohase toimimise. Lepinguosalised võivad tollikomitees uurida kõiki oma pädevusse kuuluvaid küsimusi ja teha nende kohta otsuseid.

2. Lepinguosalised võivad xxxxx tollikomitees vastu soovitusi ja otsuseid üksteise riskijuhtimismeetodite, riskistandardite, turvakontrollide ja kaubanduspartnerluse programmide vastastikuse tunnustamise kohta, sealhulgas sellistes aspektides nagu andmete edastamine ja vastastikku kokku lepitud soodustused, samuti muudes lõikes 1 käsitletud küsimustes.


3. Lepinguosalised võivad kokku leppida erakorraliste nõupidamiste korraldamises mis tahes tollialastes küsimustes, sealhulgas päritolueeskirjad ja täiendavad tolliga seotud eeskirjad, milles lepinguosalised on kokku leppinud. Vajaduse korral võivad nad luua konkreetsete teemade jaoks ka alatöörühmi.


SEITSMES PEATÜKK


MITTETARIIFSED KAUBANDUSTÕKKED JA INVESTEERIMINE TAASTUVENERGIA TOOTMISSE


ARTIKKEL 7.1


Eesmärgid


Kooskõlas ülemaailmsete jõupingutustega vähendada kasvuhoonegaaside heidet on lepinguosaliste ühine eesmärk edendada, arendada ja suurendada energia tootmist taastuvatest ja jätkusuutlikest mittefossiilsetest allikatest, eriti kaubanduse ja investeerimise hõlbustamise kaudu. Selleks teevad lepinguosalised koostööd selle nimel, et kaotada või vähendada tariifseid ja mittetariifseid tõkkeid ning suurendada regulatiivset ühtsust piirkondlike ja rahvusvaheliste standarditega.

ARTIKKEL 7.2


Mõisted Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „kohaliku sisendi kasutamise nõue“ –


i) kauba korral nõue, et ettevõte ostaks või kasutaks omamaise päritoluga või mis tahes omamaisest allikast pärinevat xxxxx, piiritletuna kas teatavate toodetena, toodete koguse või väärtusena või selle ettevõtte kohaliku toodangu mahu või väärtuse osakaaluna;


ii) teenuste korral nõue, millega piiratakse teenuseosutaja või osutatava teenuse valikut teise lepinguosalise teenuste või teenuseosutajate kahjuks,


b) „meede“ – käesoleva peatüki kohaldamisalasse kuuluv mis tahes meede, mille lepinguosaline võtab kas seaduse, määruse, eeskirja, menetluse, otsuse, haldusmeetme või mõnel xxxx xxxxx;


c) „korvamismeede“ – mis tahes tingimus, mis soodustab kohalikku arengut, nagu tehnoloogia põhjendamatu litsentsimine, investeering, kohustus sõlmida leping teatava finantsasutusega, vastuost ja sarnased nõuded;


d) „partnerlus“ – mis tahes juriidiline isik, nagu äriühing, usaldusühing, täisühing, ühisettevõte, ühistu;

e) „teenuseosutaja“ – määratletud artikli 8.2 „Mõisted“ punktis l.


ARTIKKEL 7.3


Kohaldamisala


1. Käesolevat peatükki kohaldatakse meetmete suhtes, mis võivad mõjutada lepinguosalistevahelist kaubandust ja investeerimist seoses energia tootmisega taastuvatest ja jätkusuutlikest mittefossiilsetest allikatest, nimelt tuulest, päikesest, õhusoojusest, maasoojusest, veesoojusest ja ookeani energiast, veejõust, biomassist, prügilagaasist, reovee töötlemisest saadud gaasist ja biogaasidest, kuid mitte toodetega, millest energiat toodetakse.


2. Käesolevat peatükki ei kohaldata teadus- ja arendusprojektide ega mitteärilises ulatuses teostatavate näidisprojektide suhtes.


3. Käesolev peatükk xx xxxxx ühegi muu käesoleva lepingu asjakohase sätte, sealhulgas erandite, reservatsioonide ja piirangute kohaldamist lõikes 1 märgitud meetmete suhtes mutatis mutandis. Suurema õiguskindluse huvides kohaldatakse käesoleva peatüki ja käesoleva lepingu mõne muu sätte vastuolu korral vastuolu ulatuses käesoleva lepingu muid sätteid.

ARTIKKEL 7.4


Põhimõtted


Lepinguosaline:


a) hoidub selliste meetmete vastuvõtmisest, millega nähakse ette kohaliku sisendi kasutamise nõue, või mis tahes muust korvamismeetmest, mis mõjutab teise lepinguosalise tooteid, teenuseosutajaid, ettevõtjaid või asutusi;


b) hoidub selliste meetmete vastuvõtmisest, millega nõutakse partnerluse loomist kohalike ettevõtetega, välja arvatud siis, kui selliseid partnerlusi peetakse vajalikuks tehnilistel põhjustel ning lepinguosaline suudab esitada teise lepinguosalise nõudmise korral asjakohased tehnilised põhjendused;


c) tagab, et mis tahes eeskirjad seoses lubade andmise, sertifitseerimise ja litsentsimise menetlustega, mida kohaldatakse eelkõige seadmete, tootmisjaamade ja nendega seotud jaotusvõrgu infrastruktuuride suhtes, on objektiivsed, läbipaistvad, ei ole meelevaldsed ega diskrimineeri teise lepinguosalise taotlejaid;


d) tagab, et haldustasusid, mis kehtestatakse:


i) teiselt lepinguosaliselt pärit kauba impordi või kasutamise suhtes või sellega seoses või mis mõjutavad kauba tarnet teise lepinguosalise tarnijate poolt, reguleeritakse

artikliga 2.10 „Importimise ja eksportimisega seotud tasud ja formaalsused“;

ii) teenuste osutamise suhtes teise lepinguosalise tarnijate poolt või sellega seoses reguleeritakse artikliga 8.18 „Kohaldamisala ja mõisted“, artikliga 8.19 „Litsentsimise ja kvalifitseerimise tingimused“ ning artikliga 8.20 „Litsentsimis- ja

kvalifikatsioonimenetlused“ ning


e) tagab, et elektrijaotusvõrkudele juurdepääsu ja sellega ühinemise tingimused ning menetlused on läbipaistvad ja ei diskrimineeri teise lepinguosalise tarnijaid.


ARTIKKEL 7.5


Standardid, tehnilised eeskirjad ja vastavushindamine


1. Kui olemas on rahvusvahelised või piirkondlikud standardid toodete kohta, mida kasutatakse energia tootmiseks taastuvatest ja jätkusuutlikest mittefossiilsetest allikatest, kasutavad lepinguosalised oma tehniliste eeskirjade alusena neid standardeid või nende vastavasisulisi osi, välja arvatud siis, kui sellised rahvusvahelised standardid või nende vastavasisulised osad oleksid ebatõhusad või asjakohatud vahendid õiguspäraste eesmärkide täitmiseks. Käesoleva lõike kohaldamisel peetakse eriti asjakohaseks rahvusvaheliste standardite kehtestamise asutusteks Rahvusvahelist Standardiorganisatsiooni (ISO) ja Rahvusvahelist Elektrotehnikakomisjoni (IEC).


2. Kui see on asjakohane, täpsustavad lepinguosalised tehnilisi eeskirju, mis põhinevad toote toimivusnõuetel, sealhulgas keskkonnatoime osas, mitte projekteerimis- või kirjeldavatel omadustel.

3. Harmoneeritud süsteemi grupis 84 (välja arvatud kood 8401) ja harmoneeritud süsteemi koodide 8502 31 ja 8541 40 all loetletud toodete puhul:


a) aktsepteerib liit Singapuri tarnijate vastavusdeklaratsioone samadel tingimustel kui liidu tarnijate omi, ilma selliste toodete turuleviimiseks lisanõudeid kehtestamata, ning


b) aktsepteerib Singapur liidu vastavusdeklaratsioone või katsearuandeid xxxx selliste toodete turuleviimiseks lisanõudeid kehtestamata. Singapur võib nõuda kolmanda isiku kohustuslikku kontrollimist või sertifitseerimist 4-A xxxx artiklis 5 „Kaitsemeetmed“ sätestatud tingimustel.


Suurema õiguskindluse huvides xx xxxxx käesolev lõige kumbagi lepinguosalist kohaldamast nõudeid, mis ei ole seotud käesolevas lõikes osutatud toodetega, näiteks detailplaneeringuseadusi või ehitusnorme.


ARTIKKEL 7.6


Erandid


1. Käesoleva peatüki suhtes kohaldatakse artiklis 2.14 „Üldised erandid“, artiklis 8.62 „Üldised erandid“ ja artiklis 9.3 „Julgeoleku- ja üldised erandid“ sätestatud julgeoleku- ja/või üldisi erandeid, ning suurema õiguskindluse huvides 16. peatüki „Institutsioonilised, üld- ja lõppsätted“ asjakohaseid sätteid.

2. Suurema õiguskindluse huvides ning arvestades nõuet, et selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mis kujutaks endast meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist lepinguosaliste toodete, teenuseosutajate või investorite vahel, kui valitsevad xxxxx tingimused, või lepinguosalistevahelise kaubavahetuse ja investeeringute varjatud piirangut, ei tõlgendata käesoleva lepingu ühtegi sätet viisil, mis takistab lepinguosalist vastu võtmast või täitmisele pööramast meetmeid, mis on vajalikud asjakohaste energiavõrkude ohutuks toimimiseks või energiavarustuse kindluseks.


ARTIKKEL 7.7


Rakendamine ja koostöö


1. Artikli 16.1 „Kaubanduskomitee“ alusel loodud kaubanduskomitees teevad lepinguosalised koostööd ja vahetavad teavet mis tahes küsimustes, mis on käesoleva peatüki rakendamise seisukohast olulised. Lepinguosalised võivad selle eesmärgi täitmiseks xxxxx kaubanduskomitee otsusega vastu asjakohaseid rakendusmeetmeid ja ajakohastada vastavalt vajadusele käesolevat peatükki.


2. Koostöö võib hõlmata:


a) teabe vahetamist, regulatiivseid kogemusi xx xxxxxxx xxxx järgmistes valdkondades:


i) taastuvatest allikatest saadavale energiale üleminekut edendavate meetmete väljatöötamine ja mittediskrimineeriv rakendamine;


ii) süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine;


iii) arukad võrgud;

iv) energiatõhusus; või


v) tehnilised normid, standardid ja vastavushindamismenetlused, näiteks need, mis on seotud võrgukoodeksi nõuetega;


b) omamaiste või piirkondlike tehniliste normide, regulatiivsete mõistete, standardite, nõuete ja vastavushindamismenetluste suuremat vastavusseviimist rahvusvaheliste standarditega, ka asjakohaste piirkondlike foorumite kaudu.


KAHEKSAS PEATÜKK


TEENUSED, ETTEVÕTLUS NING ELEKTROONILINE KAUBANDUS


A JAGU ÜLDSÄTTED


ARTIKKEL 8.1


Eesmärk ning kohaldamisala


1. Kinnitades veel xxxx xxx kohustusi, mis tulenevad WTO asutamislepingust, näevad lepinguosalised käesolevaga ette korra, mis on vajalik, et järk-järgult vastastikku liberaliseerida teenustekaubandus, ettevõtlus ja elektrooniline kaubandus.

2. Kui ei ole sätestatud teisiti, siis:


a) ei kohaldata käesolevat peatükki lepinguosaliste antavate subsiidiumide või toetuste, sealhulgas riigi toetatud laenude, tagatiste ja kindlustuse suhtes;


b) ei kohaldata käesolevat peatükki selliste teenuste suhtes, mida osutatakse valitsuse funktsioonide täitmisel lepinguosaliste vastavatel territooriumidel. Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendavad „teenused, mida osutatakse valitsuse funktsioonide täitmisel,“ kõiki teenuseid, mida xx xxxxxx kaubanduslikel alustel ühe või mitme teenuseosutajaga konkureerides;


c) ei nõuta käesoleva peatükiga riigiettevõtete erastamist ja/või


d) ei kohaldata käesolevat peatükki seaduste, määruste või nõuete suhtes, mis reguleerivad valitsusasutuse poolt riiklikeks vajadusteks tehtud hankeid xx xxxxx siht ei ole kaubanduslik edasimüük või kasutamine teenuste osutamisel kaubanduslikuks müügiks.


3. Kumbki lepinguosaline säilitab õiguse reguleerida ja kehtestada uusi norme, et tagada õiguspäraste poliitiliste eesmärkide saavutamine kooskõlas käesoleva peatükiga.

4. Käesolevat peatükki ei kohaldata selliste meetmete suhtes, mis mõjutavad füüsilisi isikuid, kes püüavad pääseda lepinguosalise tööturule, ega kodakondsuse ning alalise elu- ja töökohaga seotud meetmete suhtes. Ühtki käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata viisil, mis takistab lepinguosalist kohaldamast meetmeid, millega reguleeritakse teise lepinguosalise füüsiliste isikute pääsu tema territooriumile või nende ajutist viibimist tema territooriumil, sealhulgas meetmeid, mis on vajalikud tema piiride puutumatuse kaitseks ja füüsiliste isikute korrakohase liikumise tagamiseks üle tema piiride, tingimusel, et neid meetmeid ei kohaldata viisil, mis muudaks olematuks või vähendaks kasu,1 mida teine lepinguosaline saab käesolevas peatükis sätestatud tingimuste kohaselt.


ARTIKKEL 8.2


Mõisted Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „otsesed maksud“ – hõlmavad kõiki makse kogusissetulekult, kogukapitalilt või sissetuleku või kapitali osadelt, xxxxx arvatud xxxxxx xxxx võõrandamise tuludelt, makse kinnisvaralt, pärandustelt ja kingitustelt, samuti makse ettevõtete makstud töötasude ja palkade kogusumma pealt, aga xx xxxxx kapitali kallinemise pealt;


b) „juriidiline isik“ – kohaldatava õiguse alusel nõuetekohaselt kas kasumi saamiseks või muuks otstarbeks asutatud või muul viisil korraldatud ning kas era- või riigi omandis olev õigussubjekt, sealhulgas äriühing, usaldusühing, täisühing, ühisettevõte, ainuomandis ettevõte ja ühistu;


1 Ainuüksi asjaolu, et mõne riigi füüsilistelt isikutelt nõutakse viisat ja teiste riikide füüsilistelt isikutelt xxxx xx nõuta, ei tohi pidada erikohustuse kohase kasu olematuks muutmiseks või vähendamiseks.

c) „liidu juriidiline isik“ või „Singapuri juriidiline isik“ –


i) juriidiline isik, kes on asutatud vastavalt Euroopa Liidu ja/või selle liikmesriigi, või Singapuri õigusaktidele xx xxxxx registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht1 või peamine tegevuskoht on vastavalt kas liidu või Singapuri territooriumil, või


ii) artikli 8.8 „Mõisted“ punkti d kohase ettevõtluse korral juriidiline isik, kes on vastavalt kas liidu liikmesriigi või Singapuri füüsiliste isikute või liidu või Singapuri juriidiliste isikute omanduses või kontrolli all.


Kui juriidilisel isikul on vastavalt kas liidu või Singapuri territooriumil üksnes registrijärgne asukoht või juhatuse asukoht, ei loeta teda vastavalt liidu või Singapuri juriidiliseks isikuks, kui tal puudub vastavalt liidu või Singapuri territooriumil oluline äritegevus2.


1 „Juhatuse asukoht“ tähendab peakontorit, kus tehakse lõplikud otsused.

2 Liit on seisukohal, et „tegelik ja püsiv side“ liidu liikmesriigi majandusega, nagu see sisaldub Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 54, on samaväärne mõistega „oluline äritegevus“. Sellele vastavalt laiendab liit käesolevast lepingust tulenevad soodustused juriidilisele isikule, mis on asutatud Singapuri õigusaktide kohaselt ja millel on Singapuri territooriumil üksnes registrijärgne asukoht või juhatuse asukoht, üksnes siis, kui kõnealusel juriidilisel isikul on Singapuri majandusega tegelik ja püsiv majanduslik side.

Juriidiline isik on:


i) vastavalt liidu ja/või selle liikmesriigi või Singapuri füüsiliste või juriidiliste isikute omanduses, kui liidu ja/või selle liikmesriigi või Singapuri isikud omavad üle 50 % selle isiku omakapitalist;


ii) liidu ja/või selle liikmesriigi või Singapuri füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli all, kui sellistel isikutel on õigus nimetada suurem osa tema juhtkonnast või juhtida muul õiguspärasel viisil tema tegevust;


iii) „seotud“ teise isikuga, kui ta omab kontrolli teise isiku üle või teine isik omab kontrolli tema üle või kui tema xx xxxxx teise isiku üle omab kontrolli üks ja seesama isik;


d) olenemata punktist c kuuluvad käesoleva lepingu alla laevandusettevõtjad, kes on asutatud väljaspool liitu xx xxx on vastavalt kas liidu liikmesriigi kodanike kontrolli all, kui nende laevad on registreeritud vastavalt asjaomase liidu liikmesriigi asjakohastele õigusaktidele ja sõidavad liidu liikmesriigi lipu all;


e) „meede“ – lepinguosalise võetav meede seaduse, määruse, eeskirja, menetluse, otsuse, haldusmeetme või mõnel xxxx xxxxx;


f) „lepinguosalise vastu võetud või säilitatud meetmed“ – meetmed, mida võtavad:


i) keskvalitsus, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused ja ametiasutused või

ii) valitsusvälised asutused keskvalitsuse, piirkondliku või kohaliku omavalitsuse või ametiasutuste delegeeritud ülesannete täitmisel;


g) „lepinguosalise vastu võetud või säilitatud meetmed, mis mõjutavad teenustekaubandust“ – meetmed, mida võetakse seoses:


i) teenuse ostmise, teenuse eest maksmise või teenuse kasutamisega;


ii) ligipääsuga lepinguosalise nõudel üldiselt pakutavatele teenustele ja nende kasutamisega seoses teenuste osutamisega ning


iii) lepinguosalise isikute kohalolekuga, sealhulgas kaubandusliku kohalolekuga, teenuse osutamiseks teise lepinguosalise territooriumil;


h) „erikohustuste tabel“ – liidu puhul 8-A xxxx xx xxxxx liited ning Singapuri puhul 8-B xxxx xx xxxxx liited;


i) „teenuse tarbija“ – mis tahes isik, kes võtab vastu või kasutab teenust;


j) „teenuse osutamine“ – hõlmab teenuse tootmist, jaotamist, turustamist, müümist ja kättetoimetamist;

k) „teise lepinguosalise teenus“ – teenus, mida osutatakse:


i) teise lepinguosalise territooriumilt või territooriumil, või meretranspordi puhul, kui teenust osutab alus, mis on registreeritud teise lepinguosalise seaduste järgi, või kui teenust osutab teise lepinguosalise isik prahitud alusega ja/või seda täies ulatuses või osaliselt kasutades või


ii) nii, et teise lepinguosalise teenuseosutaja osutab teenust kaubandusliku kohaloleku või füüsiliste isikute kohaloleku kaudu;


l) „teenuseosutaja“ – isik, kes osutab või soovib osutada teenust, sealhulgas ettevõtluse kaudu;


m) „teenustekaubandus“ – teenuse osutamine:


i) ühe lepinguosalise territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile („piiriülene“);


ii) lepinguosalise territooriumil teise lepinguosalise teenusetarbijale („välismaine tarbimine“);


iii) ühe lepinguosalise teenuseosutaja poolt kaubandusliku kohaloleku kaudu teise lepinguosalise territooriumil („kaubanduslik kohalolek“);


iv) ühe lepinguosalise teenuseosutaja poolt füüsiliste isikute kohaloleku kaudu teise lepinguosalise territooriumil („füüsiliste isikute kohalolek“).

B JAGU


PIIRIÜLENE TEENUSTE OSUTAMINE


ARTIKKEL 8.3


Kohaldamisala


Käesoleva jao sätteid kohaldatakse lepinguosaliste nende meetmete suhtes, mis mõjutavad kõigi valdkondade teenuste piiriülest osutamist, välja arvatud:


a) audiovisuaalteenused;


b) riigisisene merekabotaaž1 ning


c) riigisisesed ja rahvusvahelised regulaarsed või mitteregulaarsed lennutranspordi teenused ning liiklemisõiguste teostamisega otseselt seotud teenused, välja arvatud:


i) õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused, mille ajaks õhusõiduk liiklusest kõrvaldatakse;


1 Xxxx et see piiraks sellise tegevuse ulatust, mida võib asjakohaste riigi õigusaktide kohaselt käsitada kabotaažina, hõlmab riigisisene merekabotaaž käesolevas peatükis reisijate või kauba vedu ühest liidu liikmesriigis asuvast sadamast või kohast teise samas liidu liikmesriigis asuvasse sadamasse või kohta, k.a tema mandrilaval, nagu on sätestatud ÜRO mereõiguse konventsioonis, ning ühest ja samast liidu liikmesriigis asuvast sadamast või kohast algavat xx xxxx lõppevat liiklust.

ii) lennutranspordi teenuste müük ja turustamine ning


iii) arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenused.


ARTIKKEL 8.4


Mõisted


Käesolevas jaos tähendab „piiriülene teenuste osutamine“ teenuse osutamist:


a) ühe lepinguosalise territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile ja


b) ühe lepinguosalise territooriumil teise lepinguosalise teenusetarbijale.


ARTIKKEL 8.5


Turulepääs


1. Seoses turulepääsuga piiriülese teenuste osutamise kaudu kohtleb lepinguosaline teise lepinguosalise teenuseid ja teenuseosutajaid vähemalt sama soodsalt, kui on ette nähtud erikohustuste tabelis kokku lepitud ja kindlaks määratud tingimuste ning piirangute kohaselt.

2. Sektorites, kus on võetud turulepääsuga seotud kohustused, ei tohi lepinguosaline piirkondlikus ulatuses ega kogu oma territooriumil vastu xxxxx ega säilitada järgmisi meetmeid, kui erikohustuste tabelis ei ole sätestatud teisiti:


a) piirangud teenuseosutajate arvule kas arvuliste kvootide, monopolide, teenuse osutamise ainuõiguste või majandusvajaduste testi nõude näol1;


b) piirangud teenustealaste tehingute või vara koguväärtusele arvuliste kvootide või majandusvajaduste testi nõude näol ja


c) teenuste osutamise üldhulga või teenuste üldmahu piirangud, väljendatuna kinnitatud arvuliste ühikutena kvootides või majandusvajaduste testi nõudena2.



1 Lõike 2 punkt a hõlmab meetmeid, mis eeldavad piiriülese teenuste osutamise tingimusena seda, et teise lepinguosalise teenuseosutaja on asutatud lepinguosalise territooriumil artikli 8.8

„Mõisted“ punkti d tähenduses või et ta elab lepinguosalise territooriumil.

2 Käesolev punkt xx xxxxx lepinguosalise meetmeid, millega piiratakse teenuste osutamise sisendeid.

ARTIKKEL 8.6


Võrdne kohtlemine


1. Erikohustuste tabeliga ette nähtud sektorites ning vastavalt kõnealuses tabelis sätestatud tingimustele ja normidele kohtleb lepinguosaline kõigi piiriülest teenuste osutamist mõjutavate meetmete korral teise lepinguosalise teenuseid ja teenuseosutajaid vähemalt sama soodsalt, kui ta kohtleb omaenda samasuguseid teenuseid ja teenuseosutajaid.


2. Lepinguosaline võib täita lõike 1 nõude, võimaldades teise lepinguosalise teenustele ja teenuseosutajatele kas vormiliselt samasugust või vormiliselt teistsugust kohtlemist kui see, mida ta võimaldab omaenda samasugustele teenustele ja teenuseosutajatele.


3. Vormiliselt samasugust või vormiliselt teistsugust kohtlemist peetakse ebasoodsamaks, kui see muudab konkurentsitingimused lepinguosalise teenustele või teenuseosutajatele võrreldes teise lepinguosalise samasuguste teenuste või teenuseosutajatega soodsamaks.


4. Käesoleva artikli alusel võetud erikohustusi ei tõlgendata nii, et lepinguosaline oleks kohustatud hüvitama loomulikke ebasoodsaid konkurentsitingimusi, mis tulenevad vastavate teenuste või teenuseosutajate välismaisusest.

ARTIKKEL 8.7


Erikohustuste tabel


1. Sektorid, mille lepinguosaline vastavalt käesolevale jaole liberaliseerib, ning xxxx sektorites teise lepinguosalise teenuste ja teenuseosutajate suhtes erandina kohaldatavad turulepääsu ja võrdse kohtlemise piirangud on sätestatud erikohustuste tabelis.


2. Lepinguosaline ei tohi kehtestada uusi või diskrimineerivamaid meetmeid teise lepinguosalise teenustele või teenuseosutajatele võrreldes kohtlemisega, mida võimaldatakse lõike 1 kohaselt võetud erikohustustega.


C JAGU ETTEVÕTLUS


ARTIKKEL 8.8


Mõisted Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „juriidilise isiku filiaal“ – tegevuskoht või juriidiline isik, kellel ei ole omaette õiguslikku staatust ja on emaorganisatsiooni laiendus;

b) „majandustegevus“ – mis tahes majanduslikku laadi tegevus, välja arvatud valitsuse funktsioonide täitmisega seotud tegevus, st tegevus, mis ei toimu kaubanduslikel alustel ega ühe või mitme ettevõtjaga konkureerides;


c) „ettevõtja“ – lepinguosalise mis tahes isik, kes soovib tegeleda või tegeleb majandustegevusega ettevõtluse kaudu1;


d) „ettevõtlus“ –


i) juriidilise isiku asutamine, omandamine või ülalpidamine või


ii) filiaali või esinduse loomine või pidamine


püsivate majandussidemete loomine või säilitamine lepinguosalise territooriumil majandustegevuse eesmärgil, sealhulgas, kuid mitte ainult, teenuse osutamiseks;


1 Kui majandustegevusega ei tegele vahetult juriidiline isik, xxxx sellega tegeletakse muude ettevõtlusvormide, nagu filiaali või esinduse kaudu, võimaldatakse ettevõtjale, sealhulgas juriidilisele isikule, sellise ettevõtluse kaudu siiski kohtlemine, mis on käesoleva lepingu alusel ettevõtjatele ette nähtud. Sellist kohtlemist võimaldatakse ka ettevõtlusele, mille kaudu tegeletakse majandustegevusega, kuid ei laiendata seda muudele ettevõtja osadele, mis asuvad väljaspool seda territooriumi, kus majandustegevusega tegeletakse.

e) lepinguosalise juriidilise isiku „tütarettevõtja“ – juriidiline isik, kes on sama lepinguosalise teise juriidilise isiku kontrolli all kooskõlas riigisisese õigusega1.


ARTIKKEL 8.9


Kohaldamisala


Käesolevat jagu kohaldatakse selliste lepinguosalise vastuvõetud või säilitatud meetmete suhtes, mis mõjutavad ettevõtlust mis tahes majandustegevusalal, välja arvatud:


a) tuumamaterjalide kaevandamine, tootmine ja töötlemine2;


b) relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmine või nendega kauplemine;


c) audiovisuaalteenused;


1 Lepinguosalise juriidilise isiku tütarettevõtja võib tähendada ka juriidilist isikut, kes on sama lepinguosalise teise juriidilise isiku teise tütarettevõtja tütarettevõtja.

2 Suurema õiguskindluse huvides hõlmab tuumamaterjalide töötlemine kõiki tegevusi, mida on nimetatud rahvusvahelises majanduse tegevusalade klassifikaatoris, mis on esitatud ÜRO Statistikaametis (Statistical Papers, M seeria, nr 4, ISIC REV 3.1, 2002, kood 2330).

d) riigisisene merekabotaaž1 ning


e) riigisisesed ja rahvusvahelised regulaarsed või mitteregulaarsed lennutransporditeenused ning liiklusõiguste teostamisega otseselt seotud teenused, välja arvatud:


i) õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused, mille ajaks õhusõiduk liiklusest kõrvaldatakse;


ii) lennutranspordi teenuste müük ja turustamine ning


iii) arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenused.


ARTIKKEL 8.10


Turulepääs


1. Seoses turulepääsuga ettevõtluse kaudu kohtleb lepinguosaline teise lepinguosalise ettevõtlust ja ettevõtjaid vähemalt sama soodsalt, kui on ette nähtud erikohustuste tabelis kokku lepitud ja kindlaks määratud tingimuste ning piirangute kohaselt.


1 Xxxx et see piiraks sellise tegevuse ulatust, mida võib asjakohaste riigi õigusaktide kohaselt käsitada kabotaažina, hõlmab riigisisene merekabotaaž käesolevas peatükis reisijate või kauba vedu ühest liidu liikmesriigis asuvast sadamast või kohast teise samas liidu liikmesriigis asuvasse sadamasse või kohta, k.a tema mandrilaval, nagu on sätestatud ÜRO mereõiguse konventsioonis, ning ühest ja samast liidu liikmesriigis asuvast sadamast või kohast algavat xx xxxx lõppevat liiklust.

2. Sektorites, kus on võetud turulepääsuga seotud kohustused, ei tohi lepinguosaline piirkondlikus ulatuses ega kogu oma territooriumil vastu xxxxx ega säilitada järgmisi meetmeid, kui erikohustuste tabelis ei ole sätestatud teisiti:


a) piirangud ettevõtete arvule kas arvuliste kvootide, monopolide, ettevõtlusega seotud ainuõiguste või muude ettevõtlusega seotud nõuete, nagu majandusvajaduste testide nõude näol;


b) piirangud tehingute või vara koguväärtusele arvuliste kvootide või majandusvajaduste testi nõude vormis;


c) piirangud tehingute koguhulgale või toodangu kogumahule, väljendatuna kinnitatud arvuliste ühikutena kvootides või majandusvajaduse testi nõudena1;


d) piirangud väliskapitali osalusele, väljendatuna kas välisaktsiaosaluse maksimaalse protsendimäärana või üksiku välisinvesteeringu või kõikide välisinvesteeringute kogusummana;


e) meetmed, millega piiratakse või nõutakse konkreetseid juriidilise üksuse või ühisettevõtte vorme, mille kaudu teise lepinguosalise ettevõtja võib tegeleda majandustegevusega, ning


1 Lõike 2 punktid a, b ja c xx xxxxx meetmeid, mis võetakse põllumajandustoote tootmise piiramiseks.

f) piirangud füüsiliste isikute koguarvule, välja arvatud artiklis 8.13 „Kohaldamisala ja

mõisted“1 määratletud juhtivtöötajate ja kõrgharidusega praktikantide puhul, kes võivad töötada konkreetses sektoris või keda ettevõtja võib tööle xxxxx xx kes on majandustegevuse rakendamiseks vajalikud ja sellega otseselt seotud, väljendatuna arvuliste ühikutena kvootides või majandusvajaduse testi nõudena.


ARTIKKEL 8.11


Võrdne kohtlemine


1. Erikohustuste tabeliga ette nähtud sektorites ning vastavalt sealsamas sätestatud tingimustele ja normidele kohtleb lepinguosaline kõigi ettevõtlust mõjutavate meetmete korral2 teise lepinguosalise ettevõtlust ja ettevõtjaid vähemalt sama soodsalt, kui ta kohtleb omaenda samasugust ettevõtlust ja samasuguseid ettevõtjaid.


2. Lepinguosaline võib täita lõike 1 nõude, võimaldades teise lepinguosalise asutustele ja ettevõtjatele kas vormiliselt samasugust või vormiliselt teistsugust kohtlemist kui see, mida ta võimaldab omaenda samasugusele ettevõtlusele ja samasugustele ettevõtjatele.


1 Suurema õiguskindluse huvides kohaldatakse juhtivtöötajate ja kõrgharidusega praktikantidega seotud meetmete ja piirangute suhtes artiklit 8.14 „Juhtivtöötajad ja kõrgharidusega praktikandid“.

2 Käesolevas artiklis sätestatud kohustusi kohaldatakse ka nende meetmete suhtes, millega reguleeritakse ettevõtte juhatuse moodustamist, nagu kodakondsus- ja elukohanõuded.

3. Vormiliselt samasugust või vormiliselt teistsugust kohtlemist peetakse ebasoodsamaks, kui see muudab konkurentsitingimused lepinguosalise enda asutustele ja ettevõtjatele soodsamaks xxx xxxxx lepinguosalise samasugusele ettevõtlusele või samasugustele ettevõtjatele.


4. Käesoleva artikli põhjal võetud erikohustusi ei tõlgendata nii, et lepinguosaline on kohustatud hüvitama loomulikke ebasoodsaid konkurentsitingimusi, mis tulenevad vastava ettevõtluse või vastavate ettevõtjate välismaisusest.


ARTIKKEL 8.12


Erikohustuste tabel


1. Sektorid, mille lepinguosaline vastavalt käesolevale jaole liberaliseerib, ning xxxx sektorites teise lepinguosalise ettevõtluse ja ettevõtjate suhtes erandina kohaldatavad turulepääsu ja võrdse kohtlemise piirangud on sätestatud esimese lepinguosalise erikohustuste tabelis.


2. Lepinguosalised ei tohi kehtestada uusi või diskrimineerivamaid meetmeid teise lepinguosalise ettevõtlusele või ettevõtjatele võrreldes kohtlemisega, mida võimaldatakse vastavalt lõike 1 kohaselt võetud erikohustustele.

D JAGU


FÜÜSILISTE ISIKUTE AJUTINE KOHALOLEK ÄRILISEL EESMÄRGIL


ARTIKKEL 8.13


Kohaldamisala ja mõisted


1. Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosaliste nende meetmete suhtes, mis seonduvad juhtivtöötajate, kõrgharidusega praktikantide ja äriteenuse müügiesindajate nende territooriumile sisenemise xx xxxx ajutise viibimisega kooskõlas artikli 8.1 „Eesmärk ja kohaldamisala“ lõikega 4.


2. Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:


a) „juhtivtöötajad“ – lepinguosalise juriidilise isiku heaks töötavad füüsilised isikud – välja arvatud mittetulundusühenduse töötajad –, kes vastutavad ettevõtte asutamise või selle nõuetekohase juhtimise, haldamise ja toimimise eest.


Juhtivtöötajad on muu hulgas ettevõtluse nimel ettevõtet külastavaid isikuid, kes vastutavad ettevõtte asutamise ja äriühingusiseselt üleviidavate isikute eest;

i) „ettevõtluse nimel ettevõtet külastavad isikud“ – xxxxxx ametikohal töötavad füüsilised isikud, kes vastutavad ettevõtte asutamise eest. Nad ei tee tehinguid otse üldsusega ega saa töötasu vastuvõtva lepinguosalise riigis asuvast allikast ning


ii) „äriühingusiseselt üleviidavad isikud“ – füüsilised isikud, kes on olnud ühe lepinguosalise juriidilise isiku töötajad, või äriteenuseid pakkuva spetsialisti korral partnerid vähemalt ühe aasta xx xxx viiakse ajutiselt üle teise lepinguosalise territooriumil asuvasse ettevõttesse (mis võib olla ettevõtte tütarettevõtja, filiaal või emaettevõte). Asjaomane füüsiline isik peab kuuluma ühte allpool nimetatud kategooriasse:


1. tegevjuhid:


juriidilise isiku alluvuses töötavad füüsilised isikud, kes juhivad asutust, kellel on suur otsustusõigus xx xxxxx tegevust jälgib või juhib ettevõtte juhatus või aktsionäride nõukogu või samalaadne organ. Tegevjuhid ei täida otse juriidilise isiku teenuste osutamise või teenustega seotud ülesandeid;


2. juhid:


juriidilise isiku alluvuses juhtival kohal töötavad füüsilised isikud, kes peaasjalikult juhivad asutust xx xxxxx tegevust jälgivad või juhivad kõrgema taseme tegevjuhid, ettevõtte juhatus või aktsionäride nõukogu või samalaadne organ, xxxxx arvatud:

Document Metadata

Filed: April 20th, 2018