SALVA KINDLUSTUSE AS-i KODUKINDLUSTUSE TINGIMUSED
SALVA KINDLUSTUSE AS-i KODUKINDLUSTUSE TINGIMUSED
1. KODUKINDLUSTUSLEPINGU SÕLMIMINE JA LEPINGU TÜÜPTINGIMUSED
1.1. Kindlustusandja väljastab Kindlustusvõtjalt saadud andmete alusel kindlustuspoliisi. Kui Kindlustusvõtja tasub kindlustusmakse tähtaegselt, loetakse kindlustusleping sõlmituks. Kindlustuskaitse kehtib kindlustuspoliisil märgitud tingimustel alates kindlustusperioodi algusest ka juhul, kui kindlustusmakse ei ole hilisema maksetähtaja tõttu veel tasutud.
1.2. Kui Kindlustusvõtja ei tasu kindlustusmakset, siis loetakse, et Kindlustusvõtja ei soovinud kindlustuslepingut poliisil toodud tingimustel sõlmida ning kindlustuslepingut ei sõlmitud. Nimetatud juhul kindlustuskaitset ei teki.
1.3. Kodukindlustuslepingu puhul kohaldatakse järgmisi kindlustamise tüüptingimusi:
Salva Kindlustuse AS-i Kindlustuse üldtingimused KÜ-03;
Salva Kindlustuse AS-i Kodukindlustuse tingimused KKT-09.
2. KINDLUSTUSKOHT
Kindlustuskoht on kindlustuslepingus märgitud aadress. Kindlustuskaitse kehtib ainult kindlustuslepingus märgitud kindlustuskohas.
3. KINDLUSTATUD ESE
Kindlustatud esemeks on kindlustuspoliisil nimetatud hoone, hoone osa, rajatis, kodune vara, lisakulu.
4. HOONE
4.1. Hoone on maapinnale rajatud ehitis, millel on vundament, seinad, xxxxx xx siseruum.
4.2. Hooneks võib olla elamu xx xxxxx kinnistul asuv elamust lahku ehitatud kõrvalhoone, näiteks garaaž, saun, kuur või muu abihoone. Kokku ehitatud hooned, näiteks elamuga kokku ehitatud garaaž, kindlustatakse ühe esemena. Kindlustatud on ainult see hoone, mis on poliisil nimetatud.
4.3. Hoone kindlustatakse koos kõikide olemasolevate oluliste osadega milleta oleks oluliselt häiritud tema terviklikkus või xxxxx xxxxx kasutuskõlbmatu. Hoone olulisteks osadeks on kõik hoonesisesed paigaldatud või paigaldamist ootavad konstruktsioonid, soojustus- ning viimistluselemendid, samuti nii hoones sees kui
väljaspool seda asuvad ning ka kinnistu piires maapinnas olevad ja hoonet teenindavad süsteemid, näiteks vee-, kanalisatsiooni-, kütte-, ventilatsiooni-, kliima-, side-, turvasüsteemid ning nende osad.
4.4. Hoonega xxxx xx ole kindlustatud kodune vara, näiteks mööbel, valgustid, kodutekstiil, köögi- ja kodutehnika, harrastusvahendid, tööriistad. Kodune vara kindlustatakse hoonest eraldi esemena. Xxx koduse vara kindlustamise kohta käesolevate tingimuste punktis nr 7 KODUNE VARA.
5. HOONE OSA
5.1. Hoone osaks võib olla paarismaja üks pool, ridaelamuboks või korter.
5.2. Paarismaja üks pool ja ridaelamuboks kindlustatakse tervikuna selliselt nagu oleks tegemist eraldi hoonega ja kindlustatud on kõik hoone olulised osad milleta oleks oluliselt häiritud tema terviklikkus või xxxxx xxxxx
kasutuskõlbmatu. Kindlustatud esemeks ei xxxxx xxxxx osa, mis ei ole Kindlustusvõtja ja/või kindlustatu kasutuses xx xxxxx olemasolu ning seisukord ei mõjuta otseselt kindlustatavat hoone osa.
Näide: Kui Kindlustusvõtja soovib kindlustada ridaelamus asuvat ühte boksi, siis on kindlustatud ridaelamuboksi piires asuvad hoone olulised osad sarnaselt käesolevate tingimuste hoonele antud selgitusele. Hoone osa, mis asub väljaspool nimetatud boksi, näiteks naaberboksi katus, kindlustatud ei ole xx xxxx osa kindlustavad või peaksid kindlustama teiste bokside omanikud.
5.2.1. Hoone oluline osa, mis ei asu Kindlustusvõtja omanduses ja/või kasutuses olevates ruumides, kuid mis asub xxxxx kinnistul xx xxxxx korrasolek on hädavajalik kindlustatud hoone osa teenindamiseks, on kindlustatud proportsionaalselt kindlustatud omandi suurusele.
Näide: Kui terve ridaelamu kütmiseks mõeldud keskkütte katel ei asu kindlustatud hoone osa juures ega ei piirne otseselt sellega, kuid mille töökorrasolekust sõltub kindlustatud hoone osa küte, siis on eelnimetatud xxxxx xxxx katlaruumiga kindlustatud ulatuses, mida omab Kindlustusvõtja kinnistust.
5.3. Korter on hoone reaalosa, mida on võimalik eraldi kasutada, muuta, kõrvaldada või lisada teist korterit kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Koos korteriga on kindlustatud näiteks siseviimistlus, uksed , aknad, sanitaartehnika, elektri-, kütte-, vee- ja kanalisatsioonisüsteem.
5.3.1. Korterina on kindlustatud xxxx xx lodža, välja arvatud omavoliline ümberehitus, millel puudub vajalik ametkondlik kooskõlastus.
5.3.2. Kaasomandis oleva eluruumi puhul on korterina kindlustatud hoone osa, mida haldab ja/või kasutab Kindlustusvõtja või kindlustatu teisest kaasomanikust sõltumatult ja kokkuleppe alusel. Hoone osa, millest sõltub hoone ohutus ja funktsioneerimine, näiteks vundament, kandevseinad, katus, kindlustatud ei ole. Samuti ei ole kindlustatud ühiskasutuses olevad ruumid xx xxxx osa hoonest peaksid kindlustama kaasomanikud ühiselt.
Näide: Kaasomandis oleva elamu puhul- kui Kindlustusvõtja kindlustab xxxx xxxxx teisel korrusel tema kasutuses olevad ruumid, siis xxxxx xxxxx, kandevseinad, vundament, üldkasutatav koridor ja muu selline hoone osa ei ole kindlustatud.
5.3.3. Erandina on korteri hulgas kindlustatud kogu hoonet teenindava tehnoseadme osa, mis asub korteris või xxxxx xxxx ning mis on hädavajalik kogu hoone toimimisele.
Näide: Korteri piires olev xx xxxx läbiv keskküttetorustik, mille abil jõuab küttevesi teiste korteriteni, on kindlustatud korteri hulgas.
5.3.4. Koos korteriga ei ole kindlustatud :
5.3.4.1. ehituslik element, mis on vajalik ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks, samuti hoone osa, mida kasutavad kõik korteri- või kaasomanikud ühiselt, näiteks hoone vundament, kandevkonstruktsioon, katus, üldkasutatavas ruumis asuv siseviimistlus, hoone välisviimistlus, üldkasutatav kütte-, elektri-, ventilatsioonisüsteem ja muu selline;
5.3.4.2. kodune vara.
6. RAJATIS
6.1. Rajatis on ehitis, mis ei xxx xxxxx ega xxxxx osa, näiteks piirdeaed, välisvalgusti, lipuvarras, grillkoda, varjualune, bassein.
6.2. Elamu või ridaelamuboksi kindlustamisel on kindlustatud xx xxxx xxxxx kinnistul asuvad xx xxxxx kinnistu juurde kuuluvad maapealsed ning maa sisse ehitatud rajatised hüvitispiiriga kuni 10% kindlustatud elamu või ridaelamuboksi kindlustussummast, kuid mitte enam kui 500 000 krooni. Xxxxxxxxx on kindlustatud elamu või ridaelamuboksiga samade riskide vastu xx xxxx omavastutuse määraga.
6.3. Rajatist võib kindlustada ka poliisil eraldi kindlustusesemeks märgituna ja selliselt kindlustatud rajatis ei ole enam kindlustatud koos elamu või ridalemuboksiga.
6.4. Xxxxxxx ei ole kindlustatud koos korteriga.
7. KODUNE VARA
7.1. Kodune vara on hoones ja korteris asuv vallasvara, näiteks mööbel, valgustid, kodutekstiil, riided, jalanõud, spordivahendid, köögi- ja kodutehnika, tööriistad, väärisesemed.
7.2. Kodune xxxx xx ole toiduained, joogid, tubakas, sularaha, väärtpaberid, pangakaardid, pass või muud
dokumendid, mootor-või veesõidukid, välja arvatud murutraktorid.
7.3. Kodust vara saab kindlustada gruppideks jaotatuna ja/või üldsummas.
7.3.1. Kui kodune vara on kindlustatud gruppidena, siis on poliisil määratud igale grupile kindlustussumma ja kahju hüvitatakse määratud kindlustussumma piires.
7.3.2. Üldsummas on kodune vara kindlustatud kuni poliisil märgitud kindlustussummani.
8. LISAKULU KINDLUSTUS
8.1. Kindlustada on võimalik hädavajalikud kulutused, mida tuleb teha samaväärse elupinna üürimiseks ja kolimiseks, kui tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel on elamispind sedavõrd kahjustunud, et ei ole enam elamiskõlblik.
8.2. Lisakulutused on kindlustatud, xxx xxxxx kohta on tehtud xxxxxx xxxxx poliisile.
8.3. Lisakulude hüvitamise piirmäär on märgitud poliisile.
8.4. Lisakulud hüvitatakse ajani kuni elamispind on taastamisjärgselt elamiskõlblik, kuid mitte kauem kui 12 kalendrikuud alates kahju tekkimise hetkest xx xxxxx xxxx xxx on hüvitamise piirmäär. Lisakulud hüvitatakse ka juhul, kui kindlustusperiood on xxxxx kahju tekkimist lõppenud.
8.5. Kindlustatud ei ole kulutused, mida Kindlustusvõtja oleks pidanud kandma olenemata tekkinud kahjust, näiteks kommunaalmaksed, elektrikulu, sideteenus ja muu kulu.
9. KINDLUSTUSKAITSE VALIK
Kindlustusvõtjal on võimalik valida kahe erineva kindlustuskaitse vahel:
9.1. valikriski kindlustus
Valikriski kindlustuse puhul saab Kindlustusvõtja valida riskid, mille vastu xxx xxxx kindlustab. Kindlustatud on see risk, mille kohta on kindlustuspoliisil kindlustushuvi märgitud vastusega „jah“.Valikriski kindlustuse puhul on risk kindlustatud sellises ulatuses, nagu on kirjas kindlustuslepingus. Xxx valikriski kindlustamise kohta käesolevate tingimuste punktis nr 10 VALIKRISKI KINDLUSTUSE KINDLUSTUSRISKID.
9.2. koguriskikindlustus
Koguriskikindlustus annab lepingust tulenevate piirangutega kindlustuskaitse paljude riskide vastu ja on laiema kindlustuskaitsega kui valikriski kindlustus.
Käesolevate tingimuste koguriskikindlustuse punktis on nimetatud need riskid, mis ei ole kindlustatud xx xxxx
ülejäänud riskid on kindlustatud. Xxx koguriski kohta käesolevate tingimuste punktis nr 11 KOGURISKIKINDLUSTUS.
Koguriskikindlustus on valitud, xxx xxxxx kohta on poliisil kindlustushuvi märgitud vastusega „jah“.
10. VALIKRISKI KINDLUSTUSE KINDLUSTUSRISKID
10.1. Tulekahju on väljaspool selleks ettenähtud küttekollet levinud tulest, suitsust, tahmast, tulekustutustööst tekkinud kahju. Kui kindlustatud ese on kahjustunud või hävinud katla, mahuti või muu surveanuma lõhkemise tagajärjel tekkinud lööklaine mõjul, otsese pikselöögi mõjul, lennumasina allakukkumise tulemusena, siis xx xxxxxxx kahju hüvitatakse tulekahju kindlustusriski alusel isegi siis, kui otsest põlemisprotsessi ei ole nende juhtumite tagajärjel tekkinud. Kindlustatud ei ole lühise, ülekoormuse või muu elektrilise põhjuse tulemusel tekkinud kahju, kui põlengut ei ole tekkinud.
10.2. Torustiku leke on hoonet teenindavast tehnosüsteemist või selle külge ühendatud seadmest vedeliku ootamatu väljavoolamine. Torustiku lekke kindlustuse alusel hüvitatakse vedeliku poolt tekitatud kahju, kuid ei hüvitata tehnosüsteemi remondiks tehtavaid kulutusi. Sellised kulutused saab kindlustada koguriskikindlustusega.
Näide: Kui puruneb vannitoas asuv veetoru, mis on paigaldatud seina sisse ja torust väljunud vesi rikub vannitoa põranda, siis torustiku lekke kindlustusega on kindlustatud põranda taastamise kulud, kuid ei ole kindlustatud tööd, mis on vajalikud purunenud toru remondiks.
Kindlustatud ei ole veekahju, mis tekib lumesulamisvee, vihmavee või muu loodusliku üleujutuse tõttu, kui hoonet teenindav kanalisatsioonisüsteem xx xxxx liigvett vastu. Selline risk on kindlustatud üleujutuse riski alusel või koguriskikindlustusega.
Kindlustatud ei ole kahju, mis on tekkinud pikaajalise protsessi tulemusel, näiteks korrodeerumine, kõdunemine, liigniiskus, seenorganism või mõni muu nendega võrreldav nähtus.
10.3. Üleujutus on vihmasaju, lumesulamisvee, paisuvee, sealhulgas ka tormi mõjul tekkinud paisuvee või põhjavee tõttu tekkinud kõrge veetase ja sellest tuleneva veekahju tekkimine. Üleujutuseks loetakse ka kahju, kui eelnimetatud põhjustel satub vesi hoonesse läbi kanalisatsioonisüsteemi.
Näide: Kui tugeva vihmasaju tõttu ei suuda tsentraalne kanalisatsioonisüsteem mahasadanud vett korraga vastu xxxxx xx seetõttu satub vesi kanalisatsioonisüsteemi kaudu hoonesse, siis tekkiv kahju on kindlustatud üleujutuse riski alusel.
10.4. Tormikahju on kahju tekkimine tugeva tuule, rahe, tuule poolt kantud eseme (jääd xx xxxx xx xxxxx esemeks), tuule mõjul murdunud puu või posti vahetul mõjul . Tugevaks tuuleks loetakse tuult kiirusega vähemalt 20 m/s mõõdetuna lähima ilmajaama poolt. Kindlustatud on see kahju, mis tekib tormi mõjul vahetult ja kindlustatud ei ole kaasnev kahju, näiteks tormi tõttu elektritoite kadumisest põhjustatud kahju.
Xxx xxxxx konstruktsioon on tormi tõttu viga saanud ja seetõttu sissesadanud vihma- või lumesulavesi tekitab lisakahju, siis ka see kahju on kindlustatud tormiriski alusel.
10.5. Kuritegu on kindlustatud xxxxx xxxxxx, kui sellise tegevuse käigus lõhutakse, muugitakse xxxxx või demonteeritakse tõke või kinnitus. Samuti loetakse kuriteoks vandalismi, mille tulemusel kindlustatud eset kolmandate isikute poolt tahtlikult rikutakse või
hävitatakse. Kuriteoks loetakse xx xxxx vägivallaga äravõtmist või vägivallaga vahetut ähvardamist.
11. KOGURISKIKINDLUSTUS
Riskid, kahjud või juhtumid, mis ei ole koguriskikindlustusega kindlustatud:
11.1 Kindlustusvõtja või Salva Kindlustuse AS kindlustuse üldtingimuste KÜ-03 punktis 6 nimetatud Kindlustusvõtja vastutusel oleva isiku poolt tahtlikult tekitatud kahju; samuti juhtumid, xxx xxxx on kahjustatud Kindlustusvõtja või tema vastutusel oleva isiku vaimutegevuse xxxxx esinemise tõttu;
11.2. kindlustatud eseme hariliku kulumise tagajärjel tekkinud väärtuse vähenemine;
11.3. kahju, mis on tekkinud pikaajalise protsessi, näiteks amortisatsiooni, korrodeerumise, kõdunemise, liigniiskuse, seenorganismi või mõne muu nendega võrreldava nähtuse tulemusel;
Näide: Kortermaja katusekate on amortiseerunud ja sel põhjusel satub vihmavesi korterisse ning tekitab veekahju.
Näide: Seina sees olev veetoru on xxxxx xx sellest immitseb pikaajaliselt vett. Selle tagajärjel on siseviimistlus kahjustunud ja on tekkinud hallitus.
11.4. ehitise vajumine. Kui vajumine on põhjustatud pinnase ärauhtumise tõttu lühikese aja jooksul või maalihkest, siis selline kahju on kindlustatud;
11.5. vibratsioon. Kui vibratsiooni tõttu tekib hoones varing ning hoone muutub kasutuskõlbmatuks, siis selline kahju on kindlustatud;
Näide: Kõrvalkinnistul teostatava xxxxx- xx vaiade rammimistöö ajal tekivad elamu välisseina praod. Selline kahju ei ole kindlustatud.
11.6. projekteerimise viga;
11.7. mittekvaliteetne ehitus- või remonditöö. Juhul kui nimetatud töö põhjustab kahju vigadeta ehitusosale, siis see osa kahjust hüvitatakse tingimusel, et kahju tekkepõhjuseks olev mittekvaliteetne töö eelnevalt parandatakse;
Näide: Majas tekib veekahju mittekvaliteetselt teostatud katusetööde tõttu, mille tagajärjel sademed satuvad hoonesse. Pärast xxxxxx remonti hüvitatakse sissesadanud sademete poolt tekitatud kahju.
Mittekvaliteetselt teostatud xxxxxx remondikulu hüvitamisele ei kuulu.
11.8. ebakvaliteetne või mittesobiv materjal. Juhul kui nimetatud materjal põhjustab kahju vigadeta ehitusosale, siis see osa kahjust hüvitatakse tingimusel, et kahju tekkepõhjuseks olev materjal eelnevalt asendatakse või parandatakse;
Näide: Hüvitamisele ei kuulu värvi mahakoorumise tõttu tekkinud kahju, mille põhjuseks oli ebasobiva välisvärvi kasutamine.
11.9. jää või lume liigraskus. Selline kahju hüvitatakse üksnes juhul, kui liigse raskuse tekkimine on tingitud lisaks sademetele ka sademete ärajuhtimiseks ettenähtud süsteemi rikkest;
Näide: Nimetatud punkti alusel hüvitatakse kahju juhul, kui katusele tekkinud liigne lumeraskus oli põhjustatud vihmavee süsteemi ootamatust purunemisest või ummistusest, mistõttu lumevee äravool oli takistatud.
11.10. korrashoiu- ja hoolduskulud;
11.11. kindlustuseseme omastamine kolmandate isikute poolt kelmuse või väljapressimise xxxx;
11.12. kaotsiminek;
11.13. sundvõõrandamine või õiguspärane lammutamine;
11.14. esteetilised vigastused, näiteks kriimustused, värvi muutused, plekid, rebendid ja muu selline, mis ei takista kasutamist.
12. KINDLUSTAMISE JA KAHJU HÜVITAMISE PÕHIMÕTTED NING REEGLID
12.1. Kindlustusjuhtum on ootamatu ja ettenägematu kindlustuslepingus määratletud sündmus, mille saabumisel on Kindlustusandjal kohustus tasuda kindlustushüvitist vastavalt kindlustingimustele.
12.2. Kindlustusandja ei hüvita kahju poliisil märgitud omavastutuse ulatuses. Omavastutus on kindlustuslepinguga määratud rahasumma või muu kindlustuslepinguga määratud väärtus, mille võrra vähendatakse Kindlustusandja täitmise kohustust.
12.3. Juhul kui kindlustusjuhtumi korral kahjustuvad erineva omavastutusega kindlustusesemed, arvestatakse ainult üht, kõrgemat omavastutust.
12.4. Kahju hüvitatakse eesmärgiga kompenseerida mõistlik xxxxxxx-, taastamis- või asendamiskulu, mida on vajalik teha, et ennistada ligilähedane olukord sellele, mis oli enne kindlustusjuhtumi toimumist. Lisaks hüvitatakse kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud lisakulu, kui kindlustusleping seda ette näeb.
12.5. Kindlustusandja xx xxxx kahju hüvitamisel arvesse võimaliku alakindlustuse sätteid ja kahju hüvitatakse kuni kindlustussummani. Alakindlustus on eseme kindlustamine väiksemas summas kui on tema väärtus.
12.6. Kindlustusandja hüvitab kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju hiljemalt kahe nädala jooksul alates hetkest, kui on teada kahju tekkepõhjus, kahju suurus, hüvitamisviis ja on selge, kellele hüvitist makstakse, samuti on edastatud soodustatud isiku nõusolek, xxx xxxxxxx isik on kindlustuslepinguga määratud.
13. KAHJU HÜVITAMINE
13.1. Selgitavad mõisted:
13.1.1. Kindlustussumma on kokkulepitud rahasumma, mis on Kindlustusandjapoolseks maksimaalseks väljamaksusummaks.
13.1.2. Ehitise kindlustusväärtuseks on samaväärse ehitise esialgsel xxxxx xx kvaliteedis taastamiseks tehtavate vajalike kulutuste summa, millest on maha arvatud kulum.
13.1.3. Kulum on ehitise seisundit, eelkõige selle vanust ja amortisatsiooni väljendav mõistlik summa, mis võib olla väljendatud ka protsendina ehitise taastamismaksumusest.
Kui tekib vajadus määrata ehitise kulumi suurus, kasutatakse selleks vastava eksperdi abi. Mõlemal lepingupoolel on õigus kasutada omapoolset eksperti tasudes ise tellitud teenuse eest.
13.1.4. Xxxxxxx hind on koduse varana kindlustatud eseme hind kohalikul turul arvestades eseme vanust, füüsilist kulumit ning moraalse väärtuse muutumist.
13.2. Ehitise kahjustumise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamine.
13.2.1. Kindlustusandja hüvitab ehitisega seotud kindlustusjuhtumi korral kahju ehitise kindlustusväärtuse ulatuses, kuid mitte enam kui on poliisile märgitud kindlustussumma.
13.2.2. Ehitise osalise kahjustumise korral ei ole kindlustusvõtjal õigus nõuda kogu hoone hüvitamist.
13.2.3. Kui ehitise kulum on väiksem kui 40% ja Kindlustusvõtja tõendab hävinud või kahjustunud ehitise taastamise huvi ning organiseerib hiljemalt kahe aasta jooksul alates kahju tekkimise hetkest ehitise taastamistööd xxxxx asukohal, hüvitab Kindlustusandja lisaks kindlustusväärtusele ka kulumi osa ning taastamiseks vajaliku lammutus- ja koristuskulu kuni poliisil märgitud kindlustussumani.
13.2.4. Kui ehitise kulum on suurem kui 40% ja Kindlustusvõtja tõendab kahjustunud või hävinud ehitise taastamise huvi
ning organiseerib hiljemalt kahe aasta jooksul alates kahju tekkimise hetkest ehitise taastamistööd xxxxx asukohal, hüvitab Kindlustusandja lisaks kindlustusväärtusele ka taastamiseks vajaliku lammutus- ja koristuskulu kuni poliisil märgitud kindlustussummani.
13.2.5. Ehitise taastamise korral- kui selleks kasutatakse ehitusfirma abi, korraldab Kindlustusvõtja vähempakkumise ehitaja leidmiseks. Parima pakkumise teinud ettevõtte pakkumine kooskõlastatakse Kindlustusandjaga.
13.3. Koduse varaga toimunud kahju hüvitamine
13.3.1. Kui kahjustada saanud vara on võimalik parandada ja see on majanduslikult põhjendatud, siis remondikulu hüvitatakse.
13.3.2. Kui koduse vara remontimine on võimatu või ei ole majanduslikult otstarbekas, siis makstakse rahalist hüvitist. Rahas hüvitamisel kehtib põhimõte, et esemed vanusega kuni 2 aastat hüvitatakse uue samaväärse eseme ostuhinnas ja vanemate esemete puhul arvestatakse harilikku xxxxx ehk samaväärse kasutatud xxxxx xxxxx. Kunstiteoste, vääris- või antiikesemete korral hüvitatakse eseme harilik hind.
13.4. Muud hüvitatavad kulud
13.4.1. Luku asendamiskulu hüvitamine
Luku asendamiskulu hüvitatakse kui kodune vara on kindlustatud koguriskikindlustusega või on kodusele varale valitud kuriteorisk. Kui ehitise välisukse lukuvõti on ära varastatud või kaduma läinud, hüvitatakse luku või lukusüdamiku vahetamine samaväärsega või ümberkodeerimisele tehtav kulu maksimaalselt 5000 krooni ulatuses. Kindlustusvõtja kanda jääv omavastutus eelnimetatud kulust on 500 krooni.
14. OHUTUSNÕUDED JA HEAPEREMEHELIK KÄITUMINE
Kui Kindlustusvõtja rikub kindlustustingimustes nimetatud ohutusnõuet, mille tõttu suureneb kindlustusjuhtumi saabumise risk või suureneb kahju, on Kindlustusandjal õigus lepingust tulenevat kindlustushüvitise maksmise kohustust vähendada vastavalt rikkumise raskusele kuni 50%.
Vaata lisaks ka üldisi ohutusnõudeid Salva Kindlustuse AS kindlustuse üldtingimuste KÜ-03 punktis 13.
14.1. Tuleohutus
14.1.1. Sisse lülitatud soojapuhurit, küdevat tulekollet, põlevat küünalt ega muud tuleallikat ei tohi jätta järelvalveta.
14.1.2. Lahtise tule kasutamine selleks mitte ettenähtud eesmärgil, näiteks külmunud veetoru sulatamine, ei ole lubatud.
14.1.3. Tuletööde või tuleohtlike tööde teostamisel tuleb kasutusele xxxxx abinõud, et vältida vara süttimist tööde teostamise ajal või pärast seda.
14.1.4. Prahti või jäätmeid võib põletada selleks ettenähtud kohas xx xxxx.
14.1.5. Voodis suitsetamine on keelatud.
14.1.6. Suitsukorstnaid tuleb puhastada vähemalt kord aastas.
14.2. Ehitus- või remonditööde ohutus
14.2.1. Elektriinstallatsiooni ja elektriseadet võib paigaldada ainult vastava kvalifikatsiooniga isik.
14.2.2. Ahjule, kaminale või saunakerisele suitsukorstna ehitamisel Kindlustusvõtja poolt või tema vastutusel tuleb kinni pidada minimaalsetetest vahemaadest, mis on nõutud põlevmaterjali ja suitsukorstna juures. Samuti tohib kasutada xxxx xxxx metallist suitsukorstnaid, mis on sertifitseeritud.
14.3. Tehnosüsteemid
14.3.1. Kui hoonet talveperioodil alaliselt ei kasutata ja ei köeta, tulevad kõik tehnosüsteemid, mis on täidetud külmuva vedelikuga, tühjendada. Kui mittealalises kasutuses olevates hoonetes on küte talveperioodil sisse lülitatud, peab kütteseadmete võimsus olema reguleeritud selliselt, et ootamatu keskmisest külmem õhutemperatuur külmumiskahju ei tekitaks.
14.4. Ruumid, uksed, aknad, lukud, võtmed, signalisatsioon
14.4.1. Kodust lahkudes tuleb sulgeda ja lukustada kõik aknad ning uksed selliselt, et võõrastel isikutel ei oleks võimalik xxxx lõhkumiseta ruumi siseneda. Signalisatsioonisüsteemi olemasolul tuleb süsteem valvestada.
14.4.2. Kui võti on kadunud, siis tuleb esimesel võimalusel vahetada välja välisukse lukk või lukusüdamik.
14.4.3. Kui hoonesse või korterisse on paigaldatud signalisatsioon, siis tuleb seda vähemalt kord aastas spetsialisti poolt hooldada, et kindlustada süsteemi töökindlus.
14.4.4. Kodust vara tuleb xxxxx ruumis, kus puudub kolmandate isikute vaba või lihtsustatud juurdepääs. Näiteks kortermaja üldkasutatav koridor või xxxxxx, samuti esimesel korrusel paiknev rõdu, ei ole selleks sobivad.