AKT

AKT

BULGAARIA VABARIIGI JA RUMEENIA ÜHINEMISTINGIMUSTE

JA EUROOPA LIIDU ALUSLEPINGUTESSE TEHTAVATE MUUDATUSTE KOHTA

Vastavalt ühinemislepingu artiklile 2 kohaldatakse käesolevat akti juhul, kui Euroopa põhiseaduse leping ei ole 1. jaanuariks 2007 jõustunud ning kuni Euroopa põhiseaduse lepingu jõustumise kuupäevani.

ESIMENE OSA PÕHIMÕTTED

ARTIKKEL 1

Käesolevas aktis:

– “aluslepingud” on

a) Euroopa Ühenduse asutamisleping (“EÜ asutamisleping”) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping (“Euratomi asutamisleping”) sellisel xxxxx, xxxx xxxx on täiendatud või muudetud enne ühinemist jõustunud lepingute või muude aktidega,

b) Euroopa Liidu leping (“EL leping”) sellisel xxxxx, xxxx xxxx on täiendatud või muudetud enne ühinemist jõustunud lepingute või muude aktidega;

– “praegused liikmesriigid” on Belgia Kuningriik, Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Iirimaa, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Ungari Vabariik, Malta Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik ja Suurbritannia xx Xxxxx-Iiri Ühendkuningriik;

– “liit” on Euroopa Liit, nagu see on asutatud EL lepinguga;

– “ühendus” on vastavalt asjaoludele üks ühendus või mõlemad ühendused, millele on osutatud esimeses taandes;

– “uued liikmesriigid” on Bulgaaria Vabariik ja Rumeenia;

– “institutsioonid” on asutamislepingutega asutatud institutsioonid.

ARTIKKEL 2

Alates ühinemiskuupäevast on asutamislepingute sätted ning institutsioonide ja Euroopa Keskpanga poolt enne ühinemist vastuvõetud aktid Bulgaariale ja Rumeeniale siduvad xx xxxx kohaldatakse nendes riikides vastavalt kõnealustes lepingutes ja käesolevas aktis sätestatud tingimustele.

ARTIKKEL 3

1. Bulgaaria ja Rumeenia ühinevad otsuste ja lepingutega, mille on vastu võtnud nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad.

2. Euroopa Ülemkogu või nõukogu deklaratsioonide, resolutsioonide või muude seisukohtade suhtes ning liikmesriikide ühisel kokkuleppel vastuvõetud deklaratsioonide, resolutsioonide ja muude seisukohtade suhtes, mis käsitlevad ühendust või liitu, on Bulgaaria ja Rumeenia samasuguses olukorras kui praegused liikmesriigid; vastavalt sellele järgivad uued liikmesriigid kõnealustest deklaratsioonidest, resolutsioonidest või muudest seisukohtadest tulenevaid põhimõtteid ja suuniseid ning võtavad nende rakendamise tagamiseks vajalikke meetmeid.

3. Bulgaaria ja Rumeenia ühinevad I lisas loetletud konventsioonide ja protokollidega. Kõnealused konventsioonid ja protokollid jõustuvad Bulgaaria ja Rumeenia suhtes kuupäeval, mille nõukogu määrab kindlaks lõikes 4 osutatud otsustes.

4. Nõukogu teeb komisjoni soovitusel xx xxxxxx konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ühehäälselt lõikes 3 osutatud konventsioonides ja protokollides kõik ühinemise tõttu nõutavad kohandused ja avaldab kohandatud teksti Euroopa Liidu Teatajas.

5. Lõikes 3 osutatud konventsioonide ja protokollide suhtes kohustuvad Bulgaaria ja Rumeenia võtma kasutusele haldus- ja muud meetmed nagu need, mille praegused liikmesriigid või nõukogu on ühinemiskuupäevaks vastu võtnud, ning hõlbustama praktilist koostööd liikmesriikide asutuste ja organisatsioonide vahel.

6. Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt täiendada I xxxx selliste konventsioonide, lepingute ja protokollidega, millele on allakirjutatud enne ühinemiskuupäeva.

ARTIKKEL 4

1. Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud protokolliga (edaspidi “Schengeni protokoll”) Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ sätted ning Schengeni acquis’l põhinevad või sellega muul viisil seotud aktid, mis on loetletud II lisas, samuti muud samalaadsed aktid, mis on võetud vastu enne ühinemiskuupäeva, on Bulgaariale ja Rumeeniale siduvad xx xxxx kohaldatakse nimetatud riikides alates ühinemiskuupäevast.

2. Need Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ sätted ning Schengeni acquis’l põhinevad või sellega muul viisil seotud aktid, millele ei ole lõikes 1 osutatud, on Bulgaariale ja Rumeeniale siduvad alates ühinemiskuupäevast, kuid neid kohaldatakse kummaski nimetatud riigis üksnes nõukogu sellekohase otsuse alusel, mis tehakse pärast Schengeni kehtiva hindamiskorra kohaselt toimunud kontrollimist, kas asjaomases riigis on kõnealuse acquis’ kõigi osade rakendamise tingimused täidetud.

Nõukogu teeb oma otsuse ühehäälselt pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga, kusjuures hääletamisel osalevad nõukogu liikmed, kes esindavad nende liikmesriikide valitsusi, mille suhtes on käesolevas lõikes osutatud sätted juba jõustunud, ning selle liikmesriigi valitsuse esindaja, mille suhtes nimetatud sätted jõustatakse. Iirimaa ning Suurbritannia xx Xxxxx-Iiri Ühendkuningriigi valitsusi esindavad nõukogu liikmed võtavad otsustamisest osa niivõrd, kuivõrd otsus käsitleb selliseid Schengeni acquis’ sätteid ja Schengeni acquis’l põhinevaid või sellega muul viisil seotud akte, milles nimetatud liikmesriigid osalevad.

ARTIKKEL 5

Alates ühinemiskuupäevast osalevad Bulgaaria ja Rumeenia majandus- ja rahaliidus kui liikmesriigid, mille suhtes on kehtestatud erand EÜ asutamislepingu artikli 122 tähenduses.

ARTIKKEL 6

1. Lepingud või konventsioonid, mille ühendus on sõlminud või mis on sõlmitud EL lepingu artikli 24 või 38 kohaselt ühe või mitme kolmanda riigiga, rahvusvahelise organisatsiooniga või kolmanda riigi kodanikuga või mida ta ajutiselt kohaldab, on Bulgaariale ja Rumeeniale siduvad aluslepingutes ja käesolevas aktis sätestatud tingimustel.

2. Bulgaaria ja Rumeenia kohustuvad käesolevas aktis sätestatud tingimustel ühinema lepingute ja konventsioonidega, mille praegused liikmesriigid ja ühendus on ühiselt sõlminud või alla kirjutanud.

Bulgaaria ja Rumeenia ühinemine lepingute ja konventsioonidega, mille ühendus ja praegused liikmesriigid on ühiselt sõlminud teatavate kolmandate riikidega või rahvusvaheliste organisatsioonidega või mille nad on alla kirjutanud, toimub sellistele lepingutele või konventsioonidele protokolli lisamise xxxx, mille sõlmivad liikmesriikide nimel ühehäälselt tegutsev nõukogu ning asjaomane kolmas riik või kolmandad riigid või rahvusvaheline organisatsioon.

Liikmesriikide nimel peab nende protokollide üle läbirääkimisi komisjon vastavalt läbirääkimisdirektiividele, mille on ühehäälselt heaks kiitnud nõukogu, ning konsulteerides liikmesriikide esindajatest koosneva komiteega. Komisjon esitab protokollide eelnõud nõukogule sõlmimiseks.

See menetlus ei mõjuta ühenduse pädevust ega volituste jagamist ühenduse ja liikmesriikide vahel, mis on seotud selliste lepingute sõlmimisega tulevikus või muude muudatustega, mis ei seostu ühinemisega.

3. Lõikes 2 osutatud lepingute ja konventsioonidega ühinemisel tekivad Bulgaarial ja Rumeenial nende lepingute ja konventsioonide alusel samasugused õigused ja kohustused nagu praegustel liikmesriikidel.

4. Ühinemiskuupäevast kuni lõikes 2 osutatud vajalike protokollide jõustumiseni kohaldavad Bulgaaria ja Rumeenia lepinguid ja konventsioone, mille on praegused liikmesriigid ja ühendus ühiselt sõlminud enne ühinemist, välja arvatud Šveitsiga isikute vaba liikumise kohta sõlmitud leping. Seda kohustust kohaldatakse ka nende lepingute ja konventsioonide suhtes, mille ajutises kohaldamises liit ja praegused liikmesriigid on kokku leppinud.

Kuni lõikes 2 osutatud protokollide jõustumiseni võtavad ühendus ja liikmesriigid vastavalt vajadusele ühiselt xxx xxxxxxx pädevuse piires kõik asjakohased meetmed.

5. Bulgaaria ja Rumeenia ühinevad partnerluslepinguga ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide rühma liikmete ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse xx xxxxx liikmesriikide vahel,1 mis on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000. aastal.

6. Bulgaaria ja Rumeenia kohustuvad käesolevas aktis sätestatud tingimustel ühinema Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga2 vastavalt selle lepingu artiklile 128.

7. Alates ühinemiskuupäevast kohaldavad Bulgaaria ja Rumeenia ühenduse poolt kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolseid tekstiililepinguid ja -kokkuleppeid.

Ühenduse poolt tekstiilimaterjalide ja rõivatoodete impordi suhtes kohaldatavaid koguselisi piiranguid muudetakse selliselt, et xxxxx arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist ühendusega. Sellega seoses võib ühendus pidada asjaomaste kolmandate riikidega enne ühinemiskuupäeva läbirääkimisi eespool mainitud kahepoolsete lepingute ja kokkulepete muutmise üle.

Kui kahepoolsete tekstiililepingute ja -kokkulepete muudatused ei ole ühinemiskuupäevaks jõustunud, teeb ühendus vajalikud muudatused oma eeskirjades tekstiilimaterjalide ja rõivatoodete kolmandatest riikidest importimise kohta, et xxxxx arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist ühendusega.

1 EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

2 EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.

8. Ühenduse poolt xxxxxx xx terasetoodete impordi suhtes kohaldatavaid koguselisi piiranguid muudetakse asjaomastest tarnijariikidest Bulgaariasse ja Rumeeniasse viimastel aastatel toimunud terasetoodete impordi põhjal.

Sellega seoses peetakse enne ühinemiskuupäeva läbirääkimisi ühenduse poolt kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolsete teraselepingute ja -kokkulepete vajaliku muutmise üle.

Kui kahepoolsete lepingute ja kokkulepete muudatused ei ole ühinemiskuupäevaks jõustunud, kohaldatakse esimese lõigu sätteid.

9. Enne ühinemist Bulgaaria ja Rumeenia poolt kolmandate riikidega sõlmitud kalanduslepinguid haldab ühendus.

Nendest lepingutest tulenevad Bulgaaria ja Rumeenia õigused ja kohustused ei muutu ajal, mil nende lepingute sätted on ajutiselt jõus.

Niipea kui võimalik xx xxxx juhul enne esimeses lõigus osutatud lepingute kehtivuse lõppemist võtab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepaneku põhjal vastu asjakohased otsused nendest lepingutest tuleneva kalapüügi jätkumise kohta, sealhulgas võimaluse kohta pikendada teatavaid lepinguid ajavahemikuks, mis ei xxxxx xxxx aastat.

10. Alates ühinemiskuupäevast taganevad Bulgaaria ja Rumeenia kõikidest kolmandate riikidega sõlmitud vabakaubanduslepingutest, xxxxx arvatud Kesk-Euroopa vabakaubandusleping.

Kui lepingud, mille on sõlminud ühelt poolt Bulgaaria ja Rumeenia või mõlemad nimetatud riigid ja teiselt poolt kolmas riik või mitu kolmandat riiki, ei ole kooskõlas käesoleva akti järgsete kohustustega, astuvad Bulgaaria ja Rumeenia vajalikke samme, et kõrvaldada kindlaks tehtud vastuolud. Kui Bulgaarial ja Rumeenial on raskusi enne ühinemiskuupäeva ühe või mitme kolmanda riigiga sõlmitud lepingu muutmisel, taganeb ta lepingust vastavalt selle tingimustele.

11. Käesolevas aktis sätestatud tingimustel ühinevad Bulgaaria ja Rumeenia sisekokkulepetega, mille praegused liikmesriigid on sõlminud lõigetes 2, 5 ja 6 osutatud lepingute ja konventsioonide rakendamiseks.

12. Vajaduse korral võtavad Bulgaaria ja Rumeenia asjakohased meetmed, et kohandada oma seisukoht rahvusvaheliste organisatsioonide ja nende rahvusvaheliste lepingute suhtes, milles osaleb ka ühendus või milles osalevad ka teised liikmesriigid, õiguste ja kohustustega, mis tulenevad nende ühinemisest liiduga.

Ühinemiskuupäeval või võimalikult kiiresti pärast seda taganevad nad eelkõige sellistest rahvusvahelistest kalanduslepingutest ja astuvad välja sellistest rahvusvahelistest kalandusorganisatsioonidest, milles osaleb ka ühendus, välja arvatud juhul, kui nende liikmesus seondub muude küsimustega kui kalandus.

ARTIKKEL 7

1. Kui käesolevas aktis ei ole sätestatud teisiti, ei või käesoleva akti sätete kehtivust peatada, neid muuta ega kehtetuks tunnistada muul viisil kui vastavalt aluslepingutes sätestatud korrale, mis võimaldab neid lepinguid uuesti läbi vaadata.

2. Institutsioonide poolt vastuvõetud aktid, millega on seotud käesoleva akti üleminekusätted, säilitavad oma õigusjõu; eelkõige jääb kehtima nende aktide muutmise kord.

3. Käesoleva akti sätetel, mille eesmärgiks või tagajärjeks on institutsioonide poolt vastu võetud aktide kehtetuks tunnistamine või muutmine muul viisil kui üleminekumeetmena, on samasugune õigusjõud xxxx xxxxxx sätetel, mida nendega kehtetuks tunnistatakse või muudetakse, ning nende suhtes kehtivad samasugused eeskirjad.

ARTIKKEL 8

Aluslepingute ja institutsioonide poolt vastuvõetud aktide kohaldamise suhtes kehtivad üleminekumeetmetena käesoleva aktiga ette nähtud erandid.

TEINE OSA LEPINGUTE MUUTMINE

I JAOTIS INSTITUTSIOONE KÄSITLEVAD SÄTTED

ARTIKKEL 9

1. EÜ asutamislepingu artikli 189 ja Euratomi asutamislepingu artikli 107 teine lõik asendatakse järgmisega:

“Euroopa Parlamendi liikmete arv ei või olla suurem kui 736.”

2. EÜ asutamislepingu artikli 190 lõikes 2 ning Xxxxxxxx asutamislepingu artikli 108 lõikes 2 asendatakse esimene lõik 2009–2014 kestva ametiaja algusest jõustuva järgmise tekstiga:

“2. Igast liikmesriigist valitavate esindajate arv on järgmine:

Belgia	22
Bulgaaria	17
Tšehhi Vabariik	22
Taani	13
Saksamaa	99
Eesti	6
Xxxxxx	00
Hispaania	50
Prantsusmaa	72
Iirimaa	12
Itaalia	72
Küpros	6
Läti	8

Leedu	12
Luksemburg	6
Ungari	22
Malta	5
Madalmaad	25
Austria	17
Poola	50
Portugal	22
Rumeenia	33
Sloveenia	7
Slovakkia	13
Soome	13
Rootsi	18
Ühendkuningriik	72.”

ARTIKKEL 10

1. EÜ asutamislepingu artikli 205 lõige 2 ja Euratomi asutamislepingu artikli 118 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2. Kui nõukogu otsuseks on nõutav kvalifitseeritud häälteenamus, arvestatakse tema liikmete

hääli järgmiselt:
	Belgia	12
	Bulgaaria	10
	Tšehhi Vabariik	12
	Taani	7
	Saksamaa	29
	Eesti	4
	Kreeka	12
	Hispaania	27
	Prantsusmaa	29

Iirimaa	7
Itaalia	29
Küpros	4
Läti	4
Leedu	7
Luksemburg	4
Ungari	12
Malta	3
Madalmaad	13
Austria	10
Poola	27
Portugal	12
Rumeenia	14
Sloveenia	4
Slovakkia	7
Soome	7
Rootsi	10
Ühendkuningriik	29.

Kui käesoleva lepingu alusel teeb nõukogu otsuse komisjoni ettepaneku põhjal, on selle vastuvõtmiseks nõutav vähemalt 255 poolthäält, mis on antud liikmete enamuse poolt.

Muudel juhtudel on nõukogu otsuste vastuvõtmiseks nõutav vähemalt 255 poolthäält, mis on antud vähemalt kahe kolmandiku liikmete poolt.”

2. EL lepingu artikli 23 lõike 2 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

“Nõukogu liikmete hääli arvestatakse vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 205 lõikele 2. Xxxxxxx vastuvõtmiseks on nõutav vähemalt 255 poolthäält, mis on antud vähemalt kahe kolmandiku liikmete poolt. Kui nõukogu otsus tuleb vastu xxxxx kvalifitseeritud häälteenamusega, võib nõukogu liige taotleda, et tehtaks kindlaks, kas kvalifitseeritud häälteenamuse moodustavad liikmesriigid esindavad vähemalt 62% kogu liidu rahvastikust. Kui selgub, et see tingimus ei ole täidetud, ei võeta kõnealust otsust vastu.”

3. EL lepingu artikli 34 lõige 3 asendatakse järgmisega:

“3. Kui nõukogu peab tegema otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega, arvestatakse tema liikmete hääli vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 205 lõikele 2 ja nõukogu aktide vastuvõtmiseks on nõutav vähemalt 255 poolthäält, mis on antud vähemalt kahe kolmandiku liikmete poolt. Kui nõukogu otsus tuleb vastu xxxxx kvalifitseeritud häälteenamusega, võib nõukogu liige taotleda, et tehtaks kindlaks, kas kvalifitseeritud häälteenamuse moodustavad liikmesriigid esindavad vähemalt 62% kogu liidu rahvastikust. Kui selgub, et see tingimus ei ole täidetud, ei võeta kõnealust otsust vastu.”

ARTIKKEL 11

1. EL lepingule, EÜ asutamislepingule ja Euratomi asutamislepingule lisatud Euroopa Kohtu põhikirja käsitleva protokolli artikli 9 esimene lõige asendatakse järgmisega:

“Kui kohtunikke iga kolme aasta järel osaliselt välja vahetatakse, asendatakse vaheldumisi neliteist ja kolmteist kohtunikku.”

2. EL lepingule, EÜ asutamislepingule ja Euratomi asutamislepingule lisatud Euroopa Kohtu põhikirja käsitleva protokolli artikkel 48 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 48

Esimese astme xxxxx koosneb kahekümne seitsmest kohtunikust.”

ARTIKKEL 12

EÜ asutamislepingu artikli 258 teine xxxx xx Euratomi asutamislepingu artikli 166 teine lõik Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee koosseisu kohta asendatakse järgmisega:

“Komitee liikmete arv on järgmine:

Belgia	12
Bulgaaria	12
Tšehhi Vabariik	12
Taani	9
Saksamaa	24
Eesti	7
Kreeka	12
Hispaania	21
Prantsusmaa	24
Iirimaa	9
Itaalia	24
Küpros	6
Läti	7
Leedu	9

Luksemburg	6
Ungari	12
Malta	5
Madalmaad	12
Austria	12
Poola	21
Portugal	12
Rumeenia	15
Sloveenia	7
Slovakkia	9
Soome	9
Rootsi	12
Ühendkuningriik	24.”

ARTIKKEL 13

EÜ asutamislepingu artikli 263 kolmas lõik regioonide komitee koosseisu kohta asendatakse järgmisega:

“Komitee liikmete arv on järgmine:

Belgia	12
Bulgaaria	12
Tšehhi Vabariik	12
Taani	9
Saksamaa	24
Eesti	7
Kreeka	12
Hispaania	21
Prantsusmaa	24
Iirimaa	9
Itaalia	24
Küpros	6
Läti	7
Leedu	9
Luksemburg	6

Ungari	12
Malta	5
Madalmaad	12
Austria	12
Poola	21
Portugal	12
Rumeenia	15
Sloveenia	7
Slovakkia	9
Soome	9
Rootsi	12
Ühendkuningriik	24.”

ARTIKKEL 14

EÜ asutamislepingule lisatud protokolli Euroopa Investeerimispanga põhikirja kohta muudetakse järgmiselt.

1. Artiklis 3 lisatakse Belgiat ja Tšehhi Vabariiki käsitlevate kannete vahele järgmine xxxxx: “– Bulgaaria Vabariik,”

ning Xxxxxxxxx xx Sloveeniat käsitlevate kannete vahele lisatakse: “– Rumeenia,”.

2. Artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus :

a) sissejuhatav xxxxx asendatakse järgmisega:

“1. Panga kapital on 164 795 737 000 EUR, mida liikmesriigid märgivad järgmiselt:*

* Bulgaaria ja Rumeenia kohta esitatud arvud on esialgsed ja põhinevad Eurostati avaldatud 2003. aasta andmetel.”;

b) Iirimaad ja Slovakkiat käsitlevate kannete vahele lisatakse järgmine xxxxx: “Rumeenia 846 000 000”; ja

c) Sloveeniat ja Leedut käsitlevate kannete vahele lisatakse järgmine xxxxx: “Bulgaaria 296 000 000”.

3. Artikli 11 lõike 2 esimene, teine xx xxxxxx lõik asendatakse järgmisega: “2. Direktorite nõukogu koosneb 28 liikmest ja 18 asendusliikmest.

Juhatajate nõukogu nimetab direktorid ametisse viieks aastaks; iga liikmesriik nimetab ühe direktori ja komisjon ühe direktori.

Juhatajate nõukogu nimetab asendusliikmed viieks aastaks ametisse järgmiselt:

– kaks Saksamaa Liitvabariigi nimetatavat asendusliiget,

– kaks Prantsuse Vabariigi nimetatavat asendusliiget,

– kaks Itaalia Vabariigi nimetatavat asendusliiget,

– kaks Suurbritannia xx Xxxxx-Iiri Ühendkuningriigi nimetatavat asendusliiget,

– üks asendusliige, xxxxx nimetavad Hispaania Kuningriik xx Xxxxxxxxx Vabariik ühisel kokkuleppel,

– üks asendusliige, xxxxx nimetavad Belgia Kuningriik, Luksemburgi Suurhertsogiriik ja Madalmaade Kuningriik ühisel kokkuleppel,

– kaks asendusliiget, xxxxx nimetavad Taani Kuningriik, Kreeka Vabariik, Iirimaa ja Rumeenia ühisel kokkuleppel,

– kaks asendusliiget, xxxxx nimetavad Eesti Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Austria Vabariik, Soome Vabariik xx Xxxxxx Kuningriik ühisel kokkuleppel,

– xxxx asendusliiget, xxxxx nimetavad Bulgaaria Vabariik, Tšehhi Vabariik, Küprose Vabariik, Ungari Vabariik, Malta Vabariik, Poola Vabariik, Sloveenia Vabariik ja Slovaki Vabariik ühisel kokkuleppel,

– üks komisjoni nimetatud asendusliige.”

ARTIKKEL 15

Xxxxxxxx asutamislepingu artikli 134 lõike 2 esimene lõik teadus- ja tehnikakomitee koosseisu kohta asendatakse järgmisega:

“2. Komitee koosneb neljakümne ühest liikmest, xxxxx nimetab nõukogu pärast komisjoniga konsulteerimist.”

II JAOTIS MUUD MUUDATUSED

ARTIKKEL 16

EÜ asutamislepingu artikli 57 lõike 1 viimane xxxxx asendatakse järgmisega:

“Bulgaaria, Eesti xx Xxxxxx siseriikliku õiguse järgi kehtivate piirangute puhul on xxxxxx kuupäev

31. detsember 1999.”

ARTIKKEL 17

EÜ asutamislepingu artikli 299 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1. Käesolevat lepingut kohaldatakse Austria Vabariigi, Belgia Kuningriigi, Bulgaaria Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Kreeka Vabariigi, Küprose Vabariigi, Leedu Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Läti Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Rumeenia, Saksamaa Liitvabariigi, Slovaki Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Soome Vabariigi, Suurbritannia xx Xxxxx-Iiri Ühendkuningriigi, Taani Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi ning Ungari Vabariigi suhtes.”

ARTIKKEL 18

1. EÜ asutamislepingu artikli 314 teine lõik asendatakse järgmisega:

“Ühinemislepingute kohaselt on ka käesoleva lepingu bulgaaria-, eesti-, hispaania-, inglise-, iiri-, kreeka-, leedu- läti-, malta-, poola-, portugali-, rootsi-, rumeenia-, slovaki-, sloveeni-, soome-, taani-, tšehhi- ja ungarikeelsed tekstid autentsed.”

2. Euratomi asutamislepingu artikli 225 teine lõik asendatakse järgmisega:

“Ühinemislepingute kohaselt on ka käesoleva lepingu bulgaaria-, eesti-, hispaania-, inglise-, iiri-, kreeka-, leedu-, läti-, malta-, poola-, portugali-, rootsi-, rumeenia-, slovaki-, sloveeni-, soome-, taani-, tšehhi- ja ungarikeelsed tekstid autentsed.”

3. EL lepingu artikli 53 teine lõik asendatakse järgmisega:

“Ühinemislepingute kohaselt on ka käesoleva lepingu bulgaaria-, eesti-, leedu-, läti-, malta-, poola-, rootsi-, rumeenia-, slovaki-, sloveeni-, soome-, tšehhi- ja ungarikeelsed tekstid autentsed.”

KOLMAS OSA ALALISED SÄTTED

I JAOTIS

INSTITUTSIOONIDE POOLT VASTUVÕETUD AKTIDE KOHANDAMINE

ARTIKKEL 19

Käesoleva akti III lisas loetletud akte kohandatakse vastavalt kõnealuse xxxx sätetele.

ARTIKKEL 20

Käesoleva akti IV lisas loetletud aktide kohandused, mille tingib ühinemine, tehakse kooskõlas selles lisas sätestatud suunistega.

II JAOTIS MUUD SÄTTED

ARTIKKEL 21

Käesoleva akti V lisas loetletud meetmeid kohaldatakse vastavalt selles lisas sätestatud tingimustele.

ARTIKKEL 22

Nõukogu võib ühehäälselt ja komisjoni ettepaneku põhjal xxxxx pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist vastu käesoleva akti ühist põllumajanduspoliitikat käsitlevate sätete kohandusi, mis võivad ühenduse eeskirjade muutmise tõttu vajalikuks osutuda.

NELJAS OSA AJUTISED SÄTTED

I JAOTIS ÜLEMINEKUMEETMED

ARTIKKEL 23

Käesoleva akti VI ja VII lisas loetletud meetmeid kohaldatakse Bulgaaria ja Rumeenia suhtes vastavalt xxxx lisades sätestatud tingimustele.

II JAOTIS INSTITUTSIOONE KÄSITLEVAD SÄTTED

ARTIKKEL 24

1. Erandina EÜ asutamislepingu artikli 189 teises lõigus ja Euratomi asutamislepingu artikli 107 teises lõigus sätestatud Euroopa Parlamendi liikmete maksimaalsest arvust, suurendatakse Euroopa Parlamendi liikmete arvu, võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist nii, et ajavahemikul alates ühinemiskuupäevast kuni Euroopa Parlamendi volituste kehtimisaja 2009–2014 alguseni on nendest riikidest pärit liikmete arv järgmine:

Bulgaaria 18

Rumeenia 35.

2. Enne 31. detsembrit 2007 korraldavad mõlemad Bulgaaria ja Rumeenia otsesed ja üldised valimised, kus vastavalt aktile Euroopa Parlamendi liikmete otsese ja üldise valimise kohta1 valitakse lõikes 1 ettenähtud arv selle riigi liikmeid Euroopa Parlamenti.

3. Kui valimised toimuvad pärast ühinemiskuupäeva, määravad Bulgaaria ja Rumeenia parlamendid erandina EÜ asutamislepingu artikli 190 lõikest 1 ja Euratomi asutamislepingu

artikli 108 lõikest 1 enda liikmete hulgast vastavalt kummaski riigis kehtestatud korrale Bulgaaria ja Rumeenia kodanikke esindavad Euroopa Parlamendi liikmed ajavahemikuks, mis algab ühinemisest ja kestab seni, kuni mõlemad lõikes 2 osutatud valimised on aset leidnud.

1 EÜT L 278, 8.10.1976, lk 5. Akti on viimati muudetud nõukogu otsusega 2002/772/EÜ, Euratom (EÜT L 283, 21.10.2002, lk 1).

III JAOTIS RAHANDUSSÄTTED

ARTIKKEL 25

1. Alates ühinemiskuupäevast maksavad Bulgaaria ja Rumeenia järgmised summad, mis vastavad nende poolt sissemakstavale osale Euroopa Investeerimispanga põhikirja artiklis 4 määratletud märgitud kapitalis.1

Bulgaaria	EUR	14 800 000
Rumeenia	EUR	42 300 000.

Need sissemaksed tehakse kaheksas võrdses osas, mille maksetähtpäevad on 31. mai 2007, 31. mai 2008, 31. mai 2009, 30. november 2009, 31. mai 2010, 30. november 2010, 31. mai 2011 ja

30. november 2011.

1 Esitatud arvud on esialgsed ja põhinevad Eurostati avaldatud 2003. aasta andmetel.

2. Bulgaaria ja Rumeenia teevad reservidesse ja reservidega samaväärsetesse eraldistesse ning reservide ja eraldiste jaoks ettenähtud summasse (tulenevalt panga bilanssi kantud ühinemisele eelneva kuu lõpu kasumiaruande saldost) sissemaksed kaheksas võrdses osas, mille maksetähtpäevad on näidatud lõikes 1 ning mis moodustavad reservidest ja eraldistest järgmised protsendimäärad:1

Bulgaaria 0,181%

Rumeenia 0,517%.

3. Lõigetes 1 ja 2 ettenähtud kapitali ja maksed maksavad Bulgaaria ja Rumeenia eurodes, välja arvatud juhul, kui juhatajate nõukogu on ühehäälselt teinud otsuse xxxxxx xxxxx.

1 Esitatud arvud on esialgsed ja põhinevad Eurostati avaldatud 2003. aasta andmetel.

ARTIKKEL 26

1. Bulgaaria ja Rumeenia maksavad söe xx xxxxxx teadusfondi, millele on osutatud nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 27. veebruari 2002. aasta otsuses 2002/234/ESTÜ (ESTÜ asutamislepingu lõppemisega kaasnevate finantstagajärgede ning söe xx xxxxxx teadusfondi kohta)1 järgmised summad:

(miljonit eurot, jooksvates hindades)

Bulgaaria 11,95

Rumeenia 29,88.

2. Sissemaksed söe xx xxxxxx teadusfondi tehakse neljas osas alates 2009. aastast ja makstakse iga aasta esimese kuu esimesel tööpäeval järgmiselt:

2009:	15%
2010:	20%
2011:	30%
2012:	35%.

1 EÜT L 79, 22.3.2002, lk 42.

ARTIKKEL 27

1. Pakkumisi, lepingute sõlmimisi, rakendamist ja väljamakseid ühinemiseelse abi raames Phare programmi,1 Phare piiriülese koostöö programmi2 alusel ning abi raames artiklis 31 osutatud üleminekutoetuse alusel korraldavad alates ühinemiskuupäevast Bulgaaria ja Rumeenia rakendusasutused.

Komisjon loobub eelkontrollist pakkumise ja lepingute sõlmimise üle komisjoni sellekohase otsusega, kui komisjon on läbi viinud akrediteerimismenetluse ja laiendatud detsentraliseeritud rakendamissüsteem (EDIS) on saanud positiivse hinnangu vastavalt kriteeriumidele ja tingimustele, mis on ette nähtud nõukogu 21. juuni 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1266/1999 (kandidaatriikidele ühinemiseelse strateegia raames antava abi kooskõlastamise ja määruse (EMÜ) nr 3906/89 muutmise kohta)3 lisas ja Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse4

artiklis 164.

Kui komisjon ei ole eelkontrollist loobumise otsust teinud enne ühinemiskuupäeva, ei ole ühinemiskuupäeva ja komisjoni otsuse tegemise kuupäeva vahelisel ajal sõlmitud lepingud kõlblikud saama ühinemiseelset abi.

1 Nõukogu 18. detsembri 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 3906/89 teatavatele Kesk- ja Xxx- Euroopa riikidele antava majandusabi kohta (EÜT L 375, 23.12.1989, lk 11). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 769/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 1).

2 Komisjoni 18. detsembri 1998. aasta määrus (EÜ) nr 2760/98 piiriülese koostöö programmi rakendamise kohta Phare programmi raames (EÜT L 345, 19.12.1998, lk 49). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1822/2003 (ELT L 267, 17.10.2003, lk 9)

3 EÜT L 161, 26.6.1999, lk 68.

4 Nõukogu 25. juuni 2002.aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Kui aga komisjoni otsus eelkontrollist loobuda tehakse pärast ühinemiskuupäeva Bulgaaria või Rumeenia ametiasutustest sõltumatutel põhjustel, võib komisjon erandkorras ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel aktsepteerida ühinemiskuupäeva ja komisjoni otsuse tegemise kuupäeva vahelisel ajal sõlmitud lepinguid kui kõlblikke saama ühinemiseelset abi ning nõustuda ühinemiseelse abi jätkamisega piiratud aja jooksul pakkumise ja lepingute sõlmimise üle toimuva komisjoni eelkontrolli all.

2. Enne ühinemist lõikes 1 osutatud ühinemiseelsete rahastamisvahendite alusel võetud xx xxxxxx ühinemist artiklis 31 osutatud üleminekutoetuse alusel võetud finantskohustusi, xxxxx arvatud hilisemate individuaalsete juriidiliste kohustuste võtmist ja registreerimist ning pärast ühinemist tehtud makseid reguleerivad jätkuvalt ühinemiseelse rahastamisvahendi eeskirjad ja õigusaktid ning need kaetakse vastavast eelarvepeatükist kuni asjaomaste programmide ja projektide sulgemiseni. Sellest olenemata toimuvad pärast ühinemist algatatud riigihankemenetlused vastavalt asjaomastele ühenduse direktiividele.

3. Viimane programmide koostamine lõikes 1 osutatud ühinemiseelseks abiks toimub viimasel ühinemiseelsel aastal. Lepingud nende programmide alusel võetavate meetmete kohta tuleb sõlmida kahe järgneva aasta jooksul. Lepingute sõlmimise tähtaega ei pikendata. Erandkorras ning nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib lepingute täitmiseks anda piiratud tähtajapikendusi.

Olenemata sellest võib lõikes 4 määratletud halduskulude katmiseks ettenähtud ühinemiseelseid fonde siduda kahel esimesel ühinemisjärgsel aastal. Auditeerimis- ja hindamiskuludeks võib ühinemiseelseid fonde siduda kuni viiel ühinemisjärgsel aastal.

4. Et tagada lõikes 1 osutatud ühinemiseelsete rahastamisvahendite ning ISPA programmi1 vajalik järkjärguline kaotamine, võib komisjon xxxxx kõik vajalikud meetmed, et tagada nõuetekohase personaliarvu säilitamine Bulgaarias ja Rumeenias kuni üheksateistkümne ühinemisjärgse kuu jooksul. Xxxxx xxx jooksul kohaldatakse Bulgaarias ja Rumeenias enne ühinemist ametisse nimetatud ametnike, ajutiste töötajate ja lepinguliste töötajate suhtes, kellelt nõutakse nimetatud riikides pärast ühinemiskuupäeva teenistusse jäämist, erandkorras samasuguseid rahalisi ja materiaalseid tingimusi, nagu kohaldas enne ühinemist komisjon vastavalt Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjadele ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustele, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68.2 Halduskulud, xxxxx arvatud muu vajaliku personali xxxx, kaetakse Euroopa ühenduste üldeelarve realt “Uutele liikmesriikidele ühinemiseelse abi andmise järkjärguline lõpetamine” või laienemist käsitlevatelt samaväärsetelt eelarveridadelt, mis kuuluvad asjakohasesse poliitikavaldkonda.

1 Nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1267/1999, millega luuakse ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 73). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 769/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 1).

2 EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 723/2004 (ELT L 124, 27.4.2004, lk 1).

ARTIKKEL 28

1. Meetmed, mille kohta on ühinemiskuupäevaks määruse (EÜ) nr 1267/99 (millega luuakse ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend) alusel tehtud abi käsitlev otsus xx xxxxx rakendamine ei ole ühinemiskuupäevaks lõppenud, loetakse nõukogu 16. mai 1994. aasta määruse (EÜ) nr 1164/94 (millega asutatakse ühtekuuluvusfond)1 alusel komisjoni poolt heakskiidetuks. Summad, mida ei ole selliste meetmete rakendamiseks veel ette nähtud, tuleb siduda ühinemiskuupäeval kehtiva ühtekuuluvusfondi käsitleva määruse alusel ja suunata Euroopa ühenduste üldeelarve peatükki, mis vastab nimetatud määrusele. Kui lõigetest 2–5 ei tulene teisiti, kohaldatakse nende meetmete suhtes nimetatud määruse alusel heakskiidetud meetmete rakendamist käsitlevaid sätteid.

1 EÜT L 130, 25.5.1994. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33).

2. Lõikes 1 osutatud meetmega seotud hankemenetlus, mille kohta on ühinemiskuupäevaks juba ilmunud pakkumiskutse Euroopa Liidu Teatajas, korraldatakse selles pakkumiskutses määratud eeskirjade kohaselt. Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse artikli 165 sätteid siiski ei kohaldata. Lõikes 1 osutatud meetmega seotud hankemenetlus, mille kohta ei ole veel ilmunud pakkumiskutse Euroopa Liidu Teatajas, peab olema vastavuses asutamislepingute sätetega, nende alusel vastuvõetud õigusaktidega ja ühenduse poliitikaga, sealhulgas keskkonnakaitset, transporti, üleeuroopalisi võrke, konkurentsi ja riigihankelepingute sõlmimist käsitleva poliitikaga.

3. Lõikes 1 osutatud meetme alusel tehtud komisjoni väljamaksed määratakse varaseimale täitmata kohustusele, mis on võetud kõigepealt määruse (EÜ) nr 1267/1999 kohaselt ja seejärel sel ajal kehtiva ühtekuuluvusfondi käsitleva määruse kohaselt.

4. Lõikes 1 osutatud meetmete puhul kohaldatakse jätkuvalt määruse (EÜ) nr 1267/1999 kohaseid kulutuste abikõlblikkuse eeskirju, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mille kohta teeb otsuse komisjon asjaomase liikmesriigi taotlusel.

5. Erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib komisjon otsustada lubada lõikes 1 osutatud meetmete puhul teatud erandeid ühinemiskuupäeval kehtiva ühtekuuluvusfondi käsitleva määruse alusel kohaldatavatest eeskirjadest.

ARTIKKEL 29

Kui SAPARDi1 programmi alusel võetud põllumajandusmaa metsastamise, tootjarühmade asutamise või põllumajanduse keskkonnakaitse xxxxxx toetamisega seotud mitmeaastaste kulukohustuste periood ületab SAPARDi programmi alusel lubatud maksete lõpptähtaega, kaetakse täitmata jäänud kulukohustused 2007.–2013. aasta maaelu arengu programmist. Kui selleks on vaja spetsiaalseid üleminekumeetmeid, võetakse need vastu nõukogu 21 juuni 1999. aasta määruse

(EÜ) nr 1260/1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta,2 artikli 50 lõikes 2 sätestatud korras.

1 Nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1268/1999 ühenduse toetuse kohta ühinemiseelsetele meetmetele põllumajanduse ja maaelu arendamiseks Kesk- ja Xxx-Euroopa kandidaatriikides ühinemiseelsel perioodil (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 87). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2008/2004 (ELT L 349, 25.11.2004, lk 12).

2 EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33).

ARTIKKEL 30

1. Olles enne 2003. aastat vastavalt endale võetud kohustustele lõplikult sulgenud Kozloduy tuumaelektrijaama esimese xx xxxxx reaktori nende tegevuse lõpetamiseks, kohustub Bulgaaria

2006. aastal lõplikult sulgema nimetatud elektrijaama kolmanda ja neljanda reaktori nende tegevuse lõpetamiseks.

2. Ajavahemikul 2007–2009 annab ühendus Bulgaariale rahalist abi, et toetada tema püüdlusi Kozloduy tuumaelektrijaama esimese kuni neljanda reaktori tegevuse lõpetamisel ning nimetatud reaktorite sulgemise ja tegevuse lõpetamise tagajärgedega tegelemisel.

Abi hõlmab muu hulgas järgmist: Kozloduy tuumaelektrijaama esimese kuni neljanda reaktori tegevuse lõpetamist toetavad meetmed, ühenduse acquis’le vastavad keskkonnakaitsealased ajakohastamise meetmed; meetmed traditsioonilise energiatootmise, -edastamise ja -jaotamise sektorite moderniseerimiseks Bulgaarias; meetmed energiatõhususe parandamiseks, taastuvate energiaallikate kasutamise edendamiseks ja energiavarustuse kindluse parandamiseks.

Aastatel 2007–2009 ulatuvad abi kulukohustuste assigneeringud 210 miljoni euroni (2004. aasta hindades), mille kohta võetakse kohustus võrdsete 70 miljoni euro (2004. aasta hindades) suuruste aastasummade xxxxx.

Abi või selle osa andmise võib korraldada ühenduse rahasiirdena rahvusvahelisele Kozloduy tuumaelektrijaama tegevuse lõpetamise toetusfondile, mida haldab Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank.

3. Komisjon võib xxxxx vastu eeskirjad lõikes 2 osutatud abi rakendamise kohta. Eeskirjad võetakse vastu vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.1 Sel eesmärgil abistab komisjoni komitee. Kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud ajavahemikuks kehtestatakse kuus nädalat. Komitee võtab vastu oma töökorra.

ARTIKKEL 31

1. Esimesel ühinemisaastal annab liit Bulgaariale ja Rumeeniale ajutist rahalist abi (edaspidi “üleminekutoetus”), et nad saaksid arendada ja tugevdada oma haldus- ja kohtuorganite suutlikkust ühenduse õigusaktide rakendamiseks ja täitmiseks ning suurendada parimate kogemuste vahetamist spetsialistide vahel. Kõnealusest abist rahastatakse institutsioonide väljaarendamise projekte ja nendega seotud piiratud väikesemahulisi investeeringuid.

1 EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

2. Abi põhineb püsival vajadusel tugevdada institutsioonilist suutlikkust teatavates valdkondades toimingutega, mida ei saa struktuurifondidest ega maaelu arengu fondidest rahastada.

3. Institutsioonide väljaarendamise eesmärgil korraldatavate riiklike haldusorganite vaheliste mestimisprojektide puhul korraldatakse projektikonkursid jätkuvalt liikmesriikide kontaktasutuste võrgu kaudu, nagu see on ette nähtud liikmesriikidega sõlmitud raamlepingutes ühinemiseelse abi kohta.

Kulukohustuste assigneeringud üleminekutoetuseks Bulgaariale ja Rumeeniale 2004. aasta hindades on 82 miljonit eurot esimesel ühinemisjärgsel aastal siseriiklike ja horisontaalsete prioriteetidega tegelemiseks. Eelarvepädev asutus kinnitab assigneeringud finantsperspektiivi piires.

4. Üleminekutoetusele xxxxxx abi otsustatakse ja rakendatakse vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 3906/89 teatavatele Kesk- ja Xxx-Euroopa riikidele antava majandusabi kohta.

ARTIKKEL 32

1. Käesolevaga luuakse rahavoogude ja Schengeni toetus kui ajutine vahend, et aidata Bulgaarial ja Rumeenial ühinemiskuupäevast kuni 2009. aasta lõpuni rahastada toiminguid uuel liidu välispiiril, et rakendada Schengeni acquis’ ja välispiirikontroll ning aidata parandada riigieelarvetes rahavooge.

2. Ajutise rahavoogude ja Schengeni toetuse alusel tehakse Bulgaariale ja Rumeeniale ajavahemikus 2007–2009 ühekordsete maksetena kättesaadavaks järgmised summad (2004. aasta hindades):

(miljonit eurot, 2004. aasta hindades)

	2007	2008	2009
Bulgaaria	121	5	5
Rumeenia	297	131	130

3. Vähemalt 50% kummalegi riigile ajutise rahavoogude ja Schengeni toetuse alusel eraldatavatest summadest kasutatakse Bulgaaria ja Rumeenia kohustuse toetuseks rahastada toiminguid uuel liidu välispiiril, et rakendada Schengeni acquis’ ja välispiirikontroll.

4. Bulgaariale ja Rumeeniale makstakse üks kaheteistkümnendik igast aastasummast vastava aasta iga kuu esimesel tööpäeval. Ühekordseid makseid kasutatakse kolme aasta jooksul alates esimesest väljamaksest. Hiljemalt kuue kuu jooksul pärast nimetatud kolmeaastase perioodi lõppu esitavad Bulgaaria ja Rumeenia põhjaliku aruande ajutise rahavoogude ja Schengeni toetuse Schengeniga seonduva osa alusel tehtud ühekordsete maksete lõpliku täitmise kohta koos tõendiga kulude põhjendatuse kohta. Kõik kasutamata või põhjendamatult kulutatud vahendid tuleb komisjonile tagasi maksta.

5. Komisjon võib vastu xxxxx ajutise rahavoogude ja Schengeni toetuse toimimiseks vajalikud tehnilised sätted.

ARTIKKEL 33

1. Xxxx et see piiraks tulevasi poliitikat käsitlevaid otsuseid, on Bulgaariale ja Rumeeniale kolmeaastasel ajavahemikul 2007–2009 struktuuriliseks tegevuseks eraldatavad kulukohustuste assigneeringud järgmised:

(miljonit eurot, 2004. aasta hindades)

	2007	2008	2009
Bulgaaria	539	759	1 002
Rumeenia	1 399	1 972	2 603

2. Kolmeaastasel ajavahemikul 2007–2009 määratakse struktuurilise tegevuse kulutustele sel ajal kohaldatavate sätete alusel riigile ettenähtud assigneeringute piires kindlaks sekkumise ulatus ja iseloom.

ARTIKKEL 34

1. Lisaks ühinemiskuupäeval jõus olevatele maaelu arengut käsitlevatele määrustele kohaldatakse ajavahemikul 2007–2009 Bulgaaria ja Rumeenia suhtes VIII xxxx X xxxx III jaotise sätteid ning kogu ajavahemikul 2007–2013 teostatavate programmide vältel kohaldatakse Bulgaaria ja Rumeenia suhtes VIII xxxx XX jaotises sätestatud rahandusalaseid erisätteid.

2. Xxxx et see piiraks tulevasi poliitikat käsitlevaid otsuseid, on Bulgaariale ja Rumeeniale kolmeaastasel ajavahemikul 2007–2009 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastust maaelu arenguks eraldatavad kulukohustuste assigneeringud 3041 miljonit eurot (2004. aasta hindades).

3. Vajaduse korral võetakse VIII xxxx sätete kohaldamiseks vajalikud rakenduseeskirjad vastu määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikli 50 lõikes 2 sätestatud korras.

4. Vajaduse korral teeb nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal xx xxxxxx konsulteerimist Euroopa Parlamendiga kvalifitseeritud häälteenamusega kohandused VIII xxxx sätetes, et tagada ühtsus maaelu arengut käsitlevate määrustega.

ARTIKKEL 35

Igal aastal kohandab komisjon finantsperspektiivis igal aastal tehtavate tehniliste kohanduste tegemisel artiklites 30, 31, 32, 33 ja 34 nimetatud summasid vastavalt hindade muutumisele.

IV JAOTIS MUUD SÄTTED

ARTIKKEL 36

1. Xxx xxxx kolmanda ühinemisjärgse aasta lõppu tekib tõsiseid raskusi, mis võivad mõnes majandussektoris kujuneda püsivaks, või raskusi, mis võivad tingida mõne piirkonna majandusolukorra olulise halvenemise, võivad Bulgaaria ja Rumeenia taotleda luba kaitsemeetmete võtmiseks, et olukorda parandada ja kohandada vaadeldav sektor siseturu majandusega.

Samadel asjaoludel võib iga praegune liikmesriik taotleda luba kaitsemeetmete võtmiseks Bulgaaria, Rumeenia või mõlema nimetatud riigi suhtes.

2. Asjaomase riigi taotlusel määrab komisjon kiirmenetluse korras kindlaks kaitsemeetmed, mida ta peab vajalikuks, täpsustades nende tingimused ja rakendamise korra.

Tõsiste majandusraskuste korral ja asjaomase liikmesriigi selgesõnalisel taotlusel teeb komisjon otsuse viie tööpäeva jooksul alates koos asjakohase taustteabega esitatud taotluse saamisest.

Selliselt otsustatud meetmeid hakatakse viivitamata kohaldama, xxxx võetakse arvesse kõikide asjaosaliste huve ning need ei või xxxxx xxxx piirikontrolli.

3. Lõike 2 alusel lubatavad meetmed võivad hõlmata erandeid EÜ asutamislepingu eeskirjadest ja käesolevast aktist sellises ulatuses ja sellise aja jooksul, nagu on möödapääsmatult vaja lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamiseks. Eelistatakse selliseid meetmeid, mis kõige vähem häirivad siseturu toimimist.

ARTIKKEL 37

Kui Bulgaaria või Rumeenia tõsiselt häirib või vahetult ohustab siseturu toimimist sellega, et ta ei täida ühinemisläbirääkimistel võetud kohustusi, sealhulgas piiriülese mõjuga majandustegevust hõlmavaid valdkondlikke kohustusi, võib komisjon liikmesriigi põhjendatud taotlusel või omal algatusel xxxxx vajalikke meetmeid kuni kolmanda aasta lõpuni pärast ühinemist.

Meetmed peavad olema proportsionaalsed ja eelistada tuleb meetmeid, mis kõige vähem häirivad siseturu toimimist, või, kui see on asjakohane, olemasolevate valdkondlike kaitsemehhanismide kohaldamist. Selliseid kaitsemeetmeid ei kasutata meelevaldse diskrimineerimise vahendina ega liikmesriikide vahelise kaubanduse varjatud piiramiseks. Jälgimistulemuste põhjal võib kaitseklauslit kasutada juba enne ühinemist ning vastu võetud meetmed jõustuvad ühinemiskuupäeval, kui nende jõustumist ei ole ettenähtud hilisemale kuupäevale. Meetmeid ei jäeta kehtima kauemaks kui vältimatult vajalik ning igal juhul tühistatakse need vastava kohustuse täitmise korral. Kuid neid võib kohaldada xx xxxxxx esimeses lõigus nimetatud tähtaja möödumist, seni kuni vastavaid kohustusi ei ole täidetud. Vastavalt asjaomase uue liikmesriigi edusammudele oma kohustuste täitmisel võib komisjon meetmeid vajalikul määral korrigeerida. Enne kaitsemeetmete tühistamist informeerib komisjon aegsasti nõukogu ning võtab asjakohaselt arvesse nõukogu märkusi selle kohta.

ARTIKKEL 38

Kui Bulgaarias või Rumeenias on tõsiseid puudusi või nende tekkimise vahetu oht selliste raamotsuste või muude asjakohaste kohustuste, koostöövahendite ja otsuste ülevõtmisel, rakendamisel või kohaldamisel, mis on seotud vastastikuse tunnustamisega kriminaalõiguse valdkonnas EL lepingu VI jaotise alusel, või selliste direktiivide ja määruste ülevõtmisel, rakendamisel või kohaldamisel, mis on seotud vastastikuse tunnustamisega tsiviilasjades

EÜ asutamislepingu IV jaotise alusel, võib komisjon kuni kolmanda aasta lõpuni pärast ühinemist liikmesriigi põhjendatud taotlusel või omal algatusel xx xxxxxx liikmesriikidega konsulteerimist xxxxx vastu vajalikke meetmeid, täpsustades nende meetmete jõustamise tingimused ja rakendamise korra.

Need meetmed võivad endast kujutada asjakohaste sätete ja otsuste kehtivuse ajutist peatamist Bulgaaria või Rumeenia xx xxxx teise liikmesriigi või teiste liikmesriikide vahelistes suhetes, xxxx et see takistaks tiheda õigusalase koostöö jätkumist. Jälgimistulemuste põhjal võib kaitseklauslit kasutada juba enne ühinemist ning võetud meetmed jõustuvad ühinemiskuupäeval, kui nende jõustumist ei ole ettenähtud hilisemale kuupäevale. Meetmeid ei jäeta kehtima kauemaks kui vältimatult vajalik ning igal juhul tühistatakse need vastava puuduse kõrvaldamise korral. Kuid neid võib kohaldada xx xxxxxx esimeses lõigus nimetatud tähtaja möödumist, seni kuni nimetatud puudused püsivad. Vastavalt asjaomase uue liikmesriigi edusammudele avastatud puuduste kõrvaldamisel võib komisjon meetmeid pärast liikmesriikidega konsulteerimist vajalikul määral kohandada. Enne kaitsemeetmete tühistamist informeerib komisjon aegsasti nõukogu ning võtab asjakohaselt arvesse nõukogu märkusi selle kohta.

ARTIKKEL 39

1. Kui Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisläbirääkimistel võetud kohustuste täitmise pideva järelevalve alusel komisjon leiab ning eelkõige kui komisjoni järelevalvearuanne esitab kindlad tõendid, et lähtuvalt acquis’ vastuvõtmiseks ja rakendamiseks Bulgaarias või Rumeenias tehtavate ettevalmistuste seisust eksisteerib tõsine oht, et ükskõik kumb neist riikidest xx xxxx ilmselgelt

1. jaanuariks 2007 toime liikmelisusega seotud nõuete täitmisega paljudes olulistes valdkondades, võib nõukogu komisjoni soovituse põhjal ühehäälselt otsustada, et selle riigi ühinemiskuupäev lükatakse edasi ühe aasta võrra 1. jaanuarile 2008.

2. Xxxxxxxxx lõikest 1, võib nõukogu komisjoni soovituse põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega xxxxx vastu lõikes 1 mainitud otsuse Rumeenia suhtes, kui on täheldatud, et Rumeenial on tõsiseid puudujääke ühe või mitme IX xxxx , I punktis loetletud kohustuse või nõude täitmisel.

3. Olenemata lõikest 1 ja xxxx et see piiraks artikli 37 kohaldamist, võib nõukogu komisjoni soovituse põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega ning pärast 2005. aasta sügisel üksikasjaliku hinnangu andmist Rumeenia edusammudele konkurentsipoliitika alal xxxxx Rumeenia suhtes vastu lõikes 1 mainitud otsuse, kui IX lisas II punktis loetletud ühe või mitme kohustuse või nõude või Euroopa lepinguga1 võetud kohustuste täitmisel Rumeenia poolt on täheldatud tõsiseid puudujääke.

4. Lõike 1, 2 või 3 alusel tehtud otsuse puhul teeb nõukogu viivitamata kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse käesoleva akti, sealhulgas selle lisade ja liidete, muudatuste kohta, mis on osutunud vajalikuks edasilükkamise otsuse tõttu.

ARTIKKEL 40

Selleks et mitte takistada siseturu häireteta toimimist, ei või Bulgaaria ja Rumeenia siseriiklike eeskirjade rakendamine VI ja VII lisas osutatud üleminekuperioodi jooksul xxxxx xxxx liikmesriikide vahelist piirikontrolli.

1 Euroopa leping assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Rumeenia vahel (EÜT L 357, 31.12.1994, lk 2).

ARTIKKEL 41

Kui on vaja üleminekumeetmeid, et hõlbustada Bulgaaria ja Rumeenia üleminekut praeguselt korralt ühise põllumajanduspoliitika rakendamisest tulenevale korrale vastavalt käesolevas aktis sätestatud tingimustele, võtab need meetmed vastu komisjon, järgides menetlust, millele on osutatud nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta1 artikli 25 lõikes 2 või vajadusel kooskõlas vastavate artiklitega muudes põllumajanduse ühist turukorraldust käsitlevates määrustes või järgides kohaldavates õigusaktides kindlaksmääratud menetlust. Käesolevas artiklis osutatud üleminekumeetmeid võidakse xxxxx xx kohaldada kolme ühinemisjärgse aasta jooksul. Nõukogu võib ühehäälselt komisjoni ettepaneku põhjal xx xxxxxx Euroopa Parlamendiga konsulteerimist seda tähtaega pikendada.

Ühinemise tõttu vajalikud üleminekumeetmed, mis käsitlevad muude aktide kui käesolevas aktis määratletud ühise põllumajanduspoliitika alaste aktide rakendamist, võtab enne ühinemiskuupäeva komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega vastu nõukogu või, kui need mõjutavad algselt komisjoni vastuvõetud akte, võtab need vastu komisjon, järgides kõnealuste aktide vastuvõtmiseks nõutavat menetlust.

1 ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

ARTIKKEL 42

Kui on vaja üleminekumeetmeid, et hõlbustada Bulgaaria ja Rumeenia üleminekut praeguselt korralt korrale, mis tuleneb ühenduse veterinaar-, fütosanitaar- ja toidu ohutuse eeskirjade kohaldamisest, võtab need meetmed vastu komisjon, järgides kohaldavates õigusaktides kindlaksmääratud menetlust. Neid meetmeid võidakse xxxxx xx kohaldada kolme ühinemisjärgse aasta jooksul.

VIIES OSA

KÄESOLEVA AKTI RAKENDUSSÄTTED

I JAOTIS INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE KORRALDUS

ARTIKKEL 43

Euroopa Parlament teeb oma kodukorras ühinemise tõttu vajalikuks muutunud kohandused.

ARTIKKEL 44

Nõukogu teeb oma kodukorras ühinemise tõttu vajalikuks muutunud kohandused.

ARTIKKEL 45

Mõlemast uuest liikmesriigist nimetatakse alates tema ühinemiskuupäevast üks tema kodanik komisjoni liikmeks. Uued komisjoni liikmed nimetab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega ühisel kokkuleppel komisjoni presidendiga pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

Nende liikmete ametiaeg lõpeb xxxxx xxxx kui nende liikmete oma, kes on ametis ühinemise ajal.

ARTIKKEL 46

1. Euroopa Kohtusse nimetatakse kaks kohtunikku ning esimese astme kohtusse kaks kohtunikku.

2. Ühe vastavalt lõikele 1 nimetatud Euroopa Kohtu kohtuniku ametiaeg lõpeb 6. oktoobril 2009. See kohtunik valitakse xxxxx xxxx. Teise kohtuniku ametiaeg lõpeb 6. oktoobril 2012.

Ühe vastavalt lõikele 1 nimetatud esimese astme kohtu kohtuniku ametiaeg lõpeb 31. augustil 2007. See kohtunik valitakse xxxxx xxxx. Teise kohtuniku ametiaeg lõpeb 31. augustil 2010.

3. Euroopa Xxxxx teeb oma kodukorras ühinemise tõttu vajalikuks muutunud kohandused.

Esimese astme xxxxx teeb kokkuleppel Euroopa Kohtuga oma kodukorras ühinemise tõttu vajalikuks muutunud kohandused.

Selliselt kohandatud kodukorrale on vaja nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega heakskiitu.

4. Ühinemiskuupäeval pooleliolevate kohtuasjade lahendamise puhul, mille suuline menetlus on alanud enne seda kuupäeva, tulevad kohtu täiskogu või kojad kokku ühinemiseelses koosseisus ja kohaldavad kodukorda enne ühinemiskuupäeva kehtinud redaktsioonis.

ARTIKKEL 47

Kontrollikoda laiendatakse kahe lisaliikme nimetamisega kuueaastaseks ametiajaks.

ARTIKKEL 48

Majandus- ja sotsiaalkomiteed laiendatakse 27 liikme nimetamisega, kes esindavad Bulgaarias ja Rumeenias organiseeritud kodanikuühiskonda kuuluvaid majandus- ja ühiskonnaelu eri alasid.

Nende liikmete ametiaeg lõpeb xxxxx xxxx kui nende liikmete oma, kes on ametis ühinemise ajal.

ARTIKKEL 49

Regioonide komiteed laiendatakse 27 liikme nimetamisega, kes esindavad Bulgaaria ja Rumeenia regionaal- ja kohalikke organeid ning kellel on regionaal- või kohalike organite mandaat või kes kannavad poliitilist vastutust valitud kogu ees. Nende liikmete ametiaeg lõpeb xxxxx xxxx kui nende liikmete oma, kes on ametis ühinemise ajal.

ARTIKKEL 50

Asutamislepingutega asutatud komiteede eeskirjadesse ja kodukorda tehakse pärast ühinemist niipea kui võimalik ühinemise tõttu vajalikuks muutunud kohandused.

ARTIKKEL 51

1. Asutamislepingute või institutsioonide aktiga loodud komiteede, rühmade ja muude organite uued liikmed nimetatakse ametisse vastavalt kõnealuste komiteede, rühmade ja muude organite liikmete ametissenimetamiseks ettenähtud tingimustele ja korrale. Nende uute liikmete ametiaeg lõpeb xxxxx xxxx kui nende liikmete oma, kes on ametis ühinemise ajal.

2. Ühinemise järel uuendatakse asutamislepingute või institutsioonide aktiga loodud ning olenemata liikmesriikide arvust kindlaksmääratud liikmete arvuga komiteede ja rühmade liikmeskond täielikult, kui praeguste liikmete ametiaeg ei lõpe ühinemisele järgneva aasta jooksul.

II JAOTIS INSTITUTSIOONIDE AKTIDE KOHALDATAVUS

ARTIKKEL 52

Ühinemisel käsitletakse Bulgaariat ja Rumeeniat EÜ asutamislepingu artikli 249 ja Euratomi asutamislepingu artikli 161 tähenduses direktiivide ja otsuste adressaatidena, kui kõnealused direktiivid ja otsused on adresseeritud kõikidele praegustele liikmesriikidele. Asja käsitatakse nii, nagu oleks sellistest direktiividest ja otsustest, välja arvatud need direktiivid ja otsused, mis on jõustunud vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 254 lõigetele 1 ja 2, teatatud Bulgaariale ja Rumeeniale ühinemisel.

ARTIKKEL 53

1. Bulgaaria ja Rumeenia jõustavad meetmed, mida on vaja, et nad võiksid alates ühinemiskuupäevast järgida EÜ asutamislepingu artikli 249 ja Euratomi asutamislepingu artikli 161 tähenduses direktiive ja otsuseid, kui käesolevas aktis ei ole ette nähtud muud tähtaega. Nad teatavad kõnealustest meetmetest komisjonile hiljemalt ühinemiskuupäevaks või, kui see on asjakohane, käesolevas aktis ette nähtud tähtajaks.

2. Ulatuses, mil EÜ asutamislepingu artiklis 249 ja Euratomi asutamislepingu artiklis 161 osutatud direktiividesse käesoleva aktiga tehtud muudatused nõuavad praeguste liikmesriikide õigus- või haldusnormide muutmist, jõustavad praegused liikmesriigid meetmed, mida on vaja, et järgida muudetud direktiive alates ühinemiskuupäevast, kui käesolevas aktis ei ole ette nähtud muud tähtaega. Nad teatavad kõnealustest meetmetest komisjonile ühinemiskuupäevaks või hilisemate meetmete puhul, käesolevas aktis ette nähtud tähtajaks.

ARTIKKEL 54

Kolme kuu jooksul alates ühinemisest teatavad Bulgaaria ja Rumeenia kooskõlas Euratomi asutamislepingu artikliga 33 komisjonile õigus- või haldusnormide sätted, mille eesmärk on tagada töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitse ioniseeriva kiirguse ohtude eest nende liikmesriikide territooriumil.

ARTIKKEL 55

Bulgaaria või Rumeenia nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel, mis on esitatud komisjonile hiljemalt ühinemiskuupäeval, võib nõukogu komisjoni ettepanekul või komisjon, kui esialgse akti võttis vastu komisjon, xxxxx meetmeid, mis kujutavad endast ajutisi erandeid institutsioonide aktidest, mis on vastu võetud alates 1. oktoobrist 2004 kuni ühinemiskuupäevani. Need meetmed võetakse vastu vastavalt hääletamiskorrale, mis reguleerib selle akti vastuvõtmist, millest ajutist erandit taotletakse. Kui need erandid võetakse vastu pärast ühinemist, võib neid kohaldada alates ühinemiskuupäevast.

ARTIKKEL 56

Kui institutsioonide ühinemiseelseid akte on ühinemise tõttu vaja kohandada xx xxxx vajalikke kohandusi ei ole käesoleva aktiga ega selle lisadega ette nähtud, võtab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepanekul või komisjon, kui esialgse akti võttis vastu komisjon, vastu selleks vajalikud aktid. Kui need kohandused võetakse vastu pärast ühinemist, võib neid kohaldada alates ühinemiskuupäevast.

ARTIKKEL 57

Kui xx xxxxx ette teisiti, võtab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepanekul käesoleva akti sätete rakendamiseks vastu vajalikud meetmed.

ARTIKKEL 58

Enne ühinemist nõukogu, komisjoni ja Euroopa Keskpanga vastuvõetud bulgaaria ja rumeenia keeles koostatud institutsioonide ja Euroopa Keskpanga aktide tekstid on alates ühinemiskuupäevast autentsed samadel tingimustel kui praegustes ametlikes keeltes koostatud tekstid. Need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, kui praegustes keeltes koostatud tekstid on seal avaldatud.

III JAOTIS LÕPPSÄTTED

ARTIKKEL 59

Käesoleva akti I kuni IX xxxx ja nende liited moodustavad akti lahutamatu osa.

ARTIKKEL 60

Itaalia Vabariigi valitsus annab Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia valitsustele üle Euroopa Liidu lepingu, Euroopa Ühenduse asutamislepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu koos neid muutvate või täiendavate lepingutega, sealhulgas Taani Kuningriigi, Iirimaa ning Suurbritannia xx Xxxxx-Iiri Ühendkuningriigi ühinemislepingu, Kreeka Vabariigi ühinemislepingu, Hispaania Kuningriigi xx Xxxxxxxxx Vabariigi ühinemislepingu, Austria Vabariigi, Soome Vabariigi xx Xxxxxx Kuningriigi ühinemislepingu ning Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemislepingu tõestatud koopiad eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi xx xxxxxx keeles.

Nende lepingute bulgaaria- ja rumeeniakeelne tekst lisatakse käesolevale aktile. Need tekstid on autentsed samadel tingimustel kui praegustes keeltes koostatud tekstid, millele on osutatud esimeses lõigus.

ARTIKKEL 61

Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär annab Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia valitsustele üle Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi arhiivis hoiul olevate rahvusvaheliste lepingute tõestatud koopiad.

I XXXX

Konventsioonide ja protokollide loetelu, millega Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisel ühinevad

(osutatud ühinemisakti artikli 3 lõikes 3)

1. 19. juunil 1980. aastal Roomas allakirjutamiseks avatud 19. juuni 1980. aasta lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsioon (EÜT L 266, 9.10.1980, lk 1)

– 10. aprilli 1984. aasta konventsioon Kreeka Vabariigi ühinemise kohta 19. juunil 1980. aastal Roomas allakirjutamiseks avatud lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsiooniga (EÜT L 146, 31.5.1984, lk 1)

– 19. detsembri 1988. aasta esimene protokoll 19. juunil 1980. aastal Roomas allakirjutamiseks avatud lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsiooni Euroopa Ühenduste Kohtus tõlgendamise kohta (EÜT L 48, 20.2.1989, lk 1)

– 19. detsembri 1988. aasta teine protokoll, millega antakse Euroopa Ühenduste Kohtule teatav pädevus tõlgendada 19. juunil 1980. aastal Roomas allakirjutamiseks avatud lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsiooni (EÜT L 48, 20.2.1989, lk 17)

– 18. mai 1992. aasta konventsioon Hispaania Kuningriigi xx Xxxxxxxxx Vabariigi ühinemise kohta 19. juunil 1980. aastal Roomas allakirjutamiseks avatud lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsiooniga (EÜT L 333, 18.11.1992, lk 1)

– 29. novembri 1996. aasta konventsioon Austria Vabariigi, Soome Vabariigi xx Xxxxxx Kuningriigi ühinemise kohta 19. juunil 1980. aastal Roomas allakirjutamiseks avatud lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsiooniga ning esimese xx xxxxx protokolliga selle Euroopa Ühenduste Kohtus tõlgendamise kohta (EÜT C 15, 15.1.1997, lk 10)

2. Seotud ettevõtjate kasumi korrigeerimisel tekkiva topeltmaksustamise kõrvaldamise 23. juuli 1990. aasta konventsioon (EÜT L 225, 20.8.1990, lk 10)

– Austria Vabariigi, Soome Vabariigi xx Xxxxxx Kuningriigi seotud ettevõtjate kasumi korrigeerimisel tekkiva topeltmaksustamise kõrvaldamise konventsiooniga ühinemise

21. detsembri 1995. aasta konventsioon (EÜT C 26, 31.1.1996, lk 1)

– Seotud ettevõtjate kasumi korrigeerimisel tekkiva topeltmaksustamise kõrvaldamise

23. juuli 1990. aasta konventsiooni muutmise 25. mai 1999. aasta protokoll (EÜT C 202, 16.7.1999, lk 1)

3. Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse 26. juuli 1995. aasta konventsioon, mis on koostatud Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel (EÜT C 316, 27.11.1995, lk 49)

– Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni 27. septembri 1996. aasta protokoll, mis on koostatud Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel (EÜT C 313, 23.10.1996, lk 2)

– 29. novembri 1996. aasta protokoll, mis on koostatud Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel ja mis käsitleb Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni tõlgendamist Euroopa Ühenduste Kohtu eelotsuste abil (EÜT C 151, 20.5.1997, lk 2)

– Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni 19. juuni 1997. aasta teine protokoll, mis on koostatud Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel (EÜT C 221, 19.7.1997, lk 12)

4. Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhinev 26. juuli 1995. aasta Euroopa Politseiameti konventsioon (Europoli konventsioon) (EÜT C 316, 27.11.1995, lk 2)

– Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhinev Euroopa Politseiameti konventsiooni Euroopa Ühenduste Kohtu eelotsuste abil tõlgendamise 24. juuli 1996. aasta protokoll (EÜT C 299, 9.10.1996, lk 2)

– Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 ja Europoli konventsiooni artikli 41 lõikel 3 põhinev Europoli, selle organite liikmete ning Europoli asedirektorite ja töötajate eesõiguste ja puutumatuse 19. juuni 1997. aasta protokoll (EÜT C 221, 19.7.1997, lk 2)

– Euroopa Politseiameti konventsiooni (Europoli konventsiooni) artikli 43 lõikel 1 põhinev selle konventsiooni artikli 2 ja xxxx 30. novembri 2000. aasta muutmisprotokoll (EÜT C 358, 13.12.2000, lk 2)

– Euroopa Politseiameti konventsiooni (Europoli konventsioon) ja Europoli, selle organite liikmete ning Europoli asedirektorite ja töötajate eesõiguste ja puutumatuse protokolli

28. novembri 2002. aasta muutmisprotokoll (EÜT C 312, 16.12.2002, lk 2)

– Euroopa Politseiameti konventsiooni (Europoli konventsiooni) artikli 43 lõikel 1 põhinev selle konventsiooni 27. novembri 2003. aasta muutmisprotokoll (ELT C 2, 6.1.2004, lk 3)

5. Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel koostatud infotehnoloogia tollialase kasutamise

26. juuli 1995. aasta konventsioon (EÜT C 316, 27.11.1995, lk 34)

– 29. novembri 1996. aasta protokoll, mis on koostatud Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel ja mis käsitleb infotehnoloogia tollialase kasutamise konventsiooni tõlgendamist Euroopa Ühenduste Kohtu eelotsuste abil (EÜT C 151, 20.5.1997, lk 16)

– 12. märtsi 1999. aasta protokoll, mis on koostatud Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel rahapesu reguleerimisala kohta infotehnoloogia tollialase kasutamise konventsioonis ja transpordivahendite registreerimisnumbrite konventsiooni lisamise kohta (EÜT C 91, 31.3.1999, lk 2)

– 8. mai 2003. aasta protokoll, mis on koostatud Euroopa Liidu lepingu artikli 34 kohaselt ja millega muudetakse infotehnoloogia tollialase kasutamise konventsiooni tolli uurimisandmebaasi loomist silmas pidades (ELT C 139, 13.6.2003, lk 2)

6. Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 lõike 2 punktil c põhinev Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastast võitlust käsitlev 26. mai 1997. aasta konventsioon (EÜT C 195, 25.6.1997, lk 2)

7. Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel koostatud tolliasutuste vastastikuse abi ja koostöö

18. detsembri 1997. aasta konventsioon (EÜT C 24, 23.1.1998, lk 2)

8. Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel koostatud juhtimisõiguse äravõtmise 17. juuni 1998. aasta konventsioon (EÜT C 216, 10.7.1998, lk 2)

9. Euroopa Liidu lepingu artikli 34 alusel nõukogu koostatud Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline kriminaalasjades vastastikuse õigusabi 29. mai 2000. aasta konventsioon (EÜT C 197, 12.7.2000, lk 3)

– Euroopa Liidu lepingu artikli 34 alusel nõukogu koostatud Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kriminaalasjades vastastikuse õigusabi konventsiooni 16. oktoobri 2001. aasta protokoll (EÜT C 326, 21.11.2001, lk 2)

II XXXX

Nimekiri Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis′ sätete

ning sellel põhinevate või sellega muul viisil seotud aktide kohta, mis on alates ühinemisest uutele liikmesriikidele siduvad

xx xxxx kohaldatavad

(osutatud ühinemisakti artikli 4 lõikes 1)

1. 14. juuni 1985. aasta leping Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta.1

2. 19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooni, millega rakendatakse

14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta, selle lõppakti ja ühisdeklaratsioonide2 (xxxx xxxx on muudetud teatavate punktis 8 loetletud aktidega) järgmised sätted:

1 EÜT L 239, 22.9.2000, lk 13.

2 EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19. Konventsiooni on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 871/2004 (ELT L 162, 30.4.2004, lk 29).

artikkel 1 niivõrd, kuivõrd see on seotud käesoleva punkti sätetega; artiklid 3–7, välja arvatud artikli 5 lõike 1 punkt d; artiklid 13, 26, 27, 39, 44–59, 61–63, 65–69, 71–73, 75, 76, 82, 91,

126-130 (niivõrd, kuivõrd need on seotud käesoleva punkti sätetega) ja artikkel 136; lõppakti 1. ja

3. ühisdeklaratsioon.

3. 19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga (millega rakendatakse

14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta) ühinemise lepingute, nende lõppaktide ja deklaratsioonide (xxxx xxxx on muudetud teatavate punktis 8 loetletud aktidega) järgmised sätted:

a) 27. novembril 1990 allakirjutatud leping Itaalia Vabariigi ühinemise kohta:

– artikkel 4;

– 1. ühisdeklaratsioon lõppakti II osas;

b) 25. juunil 1991 allakirjutatud leping Hispaania Kuningriigi ühinemise kohta:

– artikkel 4;

– 1. ühisdeklaratsioon lõppakti II osas;

– 2. deklaratsioon lõppakti III osas;

c) 25. juunil 1991 allakirjutatud xxxxxx Xxxxxxxxx Vabariigi ühinemise kohta:

– artiklid 4, 5 ja 6;

– 1. ühisdeklaratsioon lõppakti II osas;

d) 6. novembril 1992 allakirjutatud leping Kreeka Vabariigi ühinemise kohta:

– artiklid 3, 4 ja 5;

– 1. ühisdeklaratsioon lõppakti II osas;

– 2. deklaratsioon lõppakti III osas;

e) 28. aprillil 1995 s allakirjutatud leping Austria Vabariigi ühinemise kohta:

– artikkel 4;

– 1. ühisdeklaratsioon lõppakti II osas;

f) 19. detsembril 1996 allakirjutatud leping Taani Kuningriigi ühinemise kohta:

– artikkel 4, artikli 5 lõige 2 ja artikkel 6;

– 1. ja 3. ühisdeklaratsioon lõppakti II osas;

g) 19. detsembril 1996 allakirjutatud leping Soome Vabariigi ühinemise kohta:

– artiklid 4 ja 5;

– 1. ja 3. ühisdeklaratsioon lõppakti II osas;

– Soome Vabariigi valitsuse deklaratsioon Ahvenamaa kohta lõppakti III osas;

h) 19. detsembril 1996 allakirjutatud xxxxxx Xxxxxx Kuningriigi ühinemise kohta:

– artiklid 4 ja 5;

– 1. ja 3. ühisdeklaratsioon lõppakti II osas.

4. Järgmised lepingud, mille nõukogu on sõlminud Schengeni protokolli artikli 6 alusel:

– Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi xx Xxxxx Kuningriigi vahel 18. mail 1999. aastal sõlmitud leping nimetatud kahe riigi Schengeni acquis′ rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises osalemise kohta, samuti sellele lepingule lisatud lisad, lõppakt, deklaratsioonid ja kirjavahetus,1 mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 1999/439/EÜ2

– Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi xx Xxxxx Kuningriigi vahel 30. juunil 1999. aastal sõlmitud leping ühelt poolt Iirimaa ning Suurbritannia xx Xxxxx-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi ning teiselt poolt Islandi Vabariigi xx Xxxxx Kuningriigi vaheliste

õiguste ja kohustuste kehtestamise kohta Schengeni acquis′ valdkondades, mida kohaldatakse nende riikide suhtes,3 mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 2000/29/EÜ4

– 25. oktoobril 2004 Euroopa Liidu Nõukogu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis′ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega.5

1 EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

2 EÜT L 176, 10.7.1999, lk 35.

3 EÜT L 15, 20.1.2000, lk 2.

4 EÜT L 15, 20.1.2000, lk 1.

5 Nii kaua kui nimetatud lepingut ei ole veel sõlmitud, selle ajutise kohaldamise ulatuses.

5. 19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga (millega rakendatakse

14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta) asutatud täitevkomitee järgmised otsused (xxxx xxxx on muudetud teatavate punktis 8 loetletud aktidega):

SCH/Com-ex (93) 10 täitevkomitee otsus, 14. detsember 1993, ministrite ja riigisekretäride deklaratsioonide kohta

SCH/Com-ex (93) 14 täitevkomitee otsus, 14. detsember 1993, uimastiäri vastase võitluse alal toimuva praktilise õigusalase koostöö parandamise kohta

SCH/Com-ex (94) 16 rev täitevkomitee otsus, 21. november 1994, ühiste sisse- ja väljasõidutemplite omandamise kohta

SCH/Com-ex (94) 28 rev täitevkomitee otsus, 22. detsember 1994, artiklis 75 ettenähtud narkootiliste või psühhotroopsete ainete kaasasolekut lubava tunnistuse kohta

SCH/Com-ex (94) 29 rev 2 täitevkomitee otsus, 22. detsember 1994, 19. juuni 1990. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni jõustamise kohta

SCH/Com-ex (95) 21 täitevkomitee otsus, 20. detsember 1995, välispiiridel võimalikke probleeme käsitlevate statistiliste ja eriandmete kiire vahetamise kohta Schengeni riikide vahel

SCH/Com-ex (98) 1 rev 2 täitevkomitee otsus, 21. aprill 1998, rakkerühma tegevuse kohta, niivõrd kui see on seotud eespool punktis 2 loetletud sätetega

SCH/Com-ex (98) 26 def täitevkomitee otsus, 16. september 1998, millega luuakse alaline Schengeni hindamis- ja rakendamiskomitee

SCH/Com-ex (98) 35 rev 2 täitevkomitee otsus, 16. september 1998, EL taotlejariikidele üldkäsiraamatu edastamise kohta

SCH/Com-ex (98) 37 def 2 täitevkomitee otsus, 27. oktoober 1998, meetmete võtmise kohta ebaseadusliku sisserände tõkestamiseks, niivõrd kuivõrd see on seotud eespool punktis 2 loetletud sätetega

SCH/Com-ex (98) 51 rev 3 täitevkomitee otsus, 16. detsember 1998, piiriülese politseikoostöö kohta kuritegude ennetamise ja avastamise valdkonnas

SCH/Com-ex (98) 52 täitevkomitee otsus, 16. detsember 1998, piiriülese politseikoostöö käsiraamatu kohta, niivõrd kuivõrd see on seotud eespool punktis 2 loetletud sätetega

SCH/Com-ex (98) 57 täitevkomitee otsus, 16. detsember 1998, küllakutse, ülalpidamise ja majutuse tõendamise ühtlustatud vormi kehtestamise kohta

SCH/Com-ex (98) 59 rev täitevkomitee otsus, 16. detsember 1998, dokumendinõustajate koordineeritud kasutamise kohta

SCH/Com-ex (99) 1 rev 2 täitevkomitee otsus, 28. aprill 1999, narkootiliste ainetega seotud olukorra kohta

SCH/Com-ex (99) 6 täitevkomitee otsus, 28. aprill 1999, telekommunikatsiooni käsitleva Schengeni

acqius’ kohta

SCH/Com-ex (99) 7 rev 2 täitevkomitee otsus, 28. aprill 1999, kontaktametnike kohta

SCH/Com-ex (99) 8 rev 2 täitevkomitee otsus, 28. aprill 1999, informaatorite tasustamist käsitlevate üldpõhimõtete kohta

SCH/Com-ex (99) 10 täitevkomitee otsus, 28. aprill 1999, ebaseadusliku tulirelvakaubanduse kohta

SCH/Com-ex (99) 13 täitevkomitee otsus, 28. aprill 1999, üldkäsiraamatu ja ühiste konsulaarjuhiste lõpliku teksti kohta:

– ühiste konsulaarjuhiste lisad 1–3, 7, 8 ja 15

– üldkäsiraamat, niivõrd kuivõrd see on seotud eespool punktis 2 loetletud sätetega, xxxxx arvatud lisad 1, 5, 5A, 6, 10, 13

SCH/Com-ex (99) 18 täitevkomitee otsus, 28. aprill 1999, politseikoostöö parandamise kohta kuritegude ennetamisel ja avastamisel.

6. 19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga (millega rakendatakse

14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta) asutatud täitevkomitee järgmised deklaratsioonid, niivõrd kuivõrd need on seotud eespool punktis 2 loetletud sätetega:

SCH/Com-ex (96) decl 6 rev 2 täitevkomitee deklaratsioon, 26. juuni 1996, väljaandmise kohta

SCH/Com-ex (97) decl 13 rev 2 täitevkomitee deklaratsioon, 9. veebruar 1998, alaealiste röövimise kohta.

7. 19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga (millega rakendatakse

14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta) asutatud keskrühma järgmised otsused, niivõrd kuivõrd need on seotud eespool punktis 2 loetletud sätetega:

SCH/C (98) 117 keskrühma otsus, 27. oktoober 1998, meetmete võtmise kohta ebaseadusliku sisserände tõkestamiseks

SCH/C (99) 25 keskrühma otsus, 22. märts 1999, informaatorite tasustamist käsitlevate üldpõhimõtete kohta.

8. Järgmised Schengeni acquis′l põhinevad või sellega muul viisil seotud aktid:

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1683/95, 29. mai 1995, ühtse viisavormi kohta (EÜT L 164, 14.7.1995, lk 1)

Nõukogu otsus 1999/307/EÜ, 1. mai 1999, millega kehtestatakse üksikasjalik kord Schengeni sekretariaadi liitmiseks nõukogu peasekretariaadiga (EÜT L 119, 7.5.1999, lk 49)

Nõukogu otsus 1999/435/EÜ, 20. mai 1999, mis käsitleb Schengeni acquis' määratlust, et kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu lepingu asjakohaste sätetega kindlaks määrata iga acquis'd moodustava sätte või otsuse õiguslik alus (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 1)

Nõukogu otsus 1999/436/EÜ, 20. mai 1999, millega määratakse kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu lepingu asjakohaste sätetega kindlaks iga Schengeni acquis'd moodustava sätte või otsuse õiguslik alus (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 17)

Nõukogu otsus 1999/437/EÜ, 17. mai 1999, Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi xx Xxxxx Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31)

Nõukogu otsus 1999/848/EÜ, 13. detsember 1999, Schengeni acquis′ täieliku kohalamise kohta Kreekas (EÜT L 327, 21.12.1999, lk 58)

Nõukogu otsus 2000/365/EÜ, 29. mai 2000, Suurbritannia xx Xxxxx-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis′ sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43)

Nõukogu otsus 2000/586/JSK, 28. september 2000, millega kehtestatakse menetlus ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta sõlmitud 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakenduskonventsiooni artikli 40 lõigete 4 ja 5, artikli 41 lõike 7 ja artikli 65 lõike 2 muutmiseks

(EÜT L 248, 3.10.2000, lk 1)

Nõukogu otsus 2000/751/EÜ, 30. november 2000, 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooniga moodustatud täitevkomitee poolt vastuvõetud üldkäsiraamatu teatavate osade salastatuse kustutamise kohta (EÜT L 303, 2.12.2000, lk 29)

Nõukogu otsus 2000/777/EÜ, 1. detsember 2000, Schengeni acquis′ kohaldamise kohta Taanis, Soomes ja Rootsis ning Islandil xx Xxxxxx (EÜT L 309, 9.10.2000, lk 24)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 539/2001, 15. märts 2001, milles loetletakse kolmandad riigid, xxxxx kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, xxxxx kodanikud on sellest nõudest vabastatud (EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 789/2001, 24. aprill 2001, millega viisataotluste läbivaatamise teatavate üksikasjalike eeskirjade ja praktiliste menetluste rakendamisvolitused jäetakse nõukogule

(EÜT L 116, 26.4.2001, lk 2)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 790/2001, 24. aprill 2001, millega antakse nõukogule rakendusvolitused piirikontrolli ja piirivalve rakendamise teatavate üksikasjalike sätete ja praktilise korra osas

(EÜT L 116, 26.4.2001, lk 5)

Nõukogu otsus 2001/329/EÜ, 24. aprill 2001, millega ajakohastatakse ühiste konsulaarjuhiste VI osa ja lisasid 3, 6 ja 13 ning üldkäsiraamatu lisasid 5a, 6a ja 8 (EÜT L 116, 26.4.2001, lk 32), niivõrd kuivõrd see on seotud ühiste konsulaarjuhiste lisaga 3 ja üldkäsiraamatu lisaga 5a

Nõukogu direktiiv 2001/51/EÜ, 28. juuni 2001, millega täiendatakse 14. juuni 1985. aasta

Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 26 sätteid (EÜT L 187, 10.7.2001, lk 45)

Nõukogu otsus 2001/886/JSK, 6. detsember 2001, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta (EÜT L 328, 13.12.2001, lk 1)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2414/2001, 7. detsember 2001, millega muudetakse määrust

(EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse need kolmandad riigid, xxxxx kodanikel peab liikmesriikide välispiiride ületamisel olema viisa, ja need, xxxxx kodanikud on sellest kohustusest vabastatud (EÜT L 327, 12.12.2001, lk 1)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2424/2001, 6. detsember 2001, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta (EÜT L 328, 13.12.2001, lk 4)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 333/2002, 18. veebruar 2002, ühtse vorminguga vormide kohta liikmesriigi väljastatud viisa kinnitamiseks isikutele, xxxxx reisidokumenti vormi koostav liikmesriik ei tunnusta (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 4)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 334/2002, 18. veebruar 2002, millega muudetakse ühtse viisavormi kehtestamist käsitlevat määrust (EÜ) nr 1683/95 (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 7)

Nõukogu otsus 2002/192/EÜ, 28. veebruar 2002, Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis′ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20)

Nõukogu otsus 2002/352/EÜ, 25. aprill 2002, üldkäsiraamatu muutmise kohta (EÜT L 123, 9.5.2002, lk 47)

Nõukogu otsus 2002/353/EÜ, 25. aprill 2002, 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooniga asutatud täitevkomitee poolt vastuvõetud üldkäsiraamatu II osa salastatuse kustutamise kohta (EÜT L 123, 9.5.2002, lk 49)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1030/2002, 13. juuni 2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks (EÜT L 157, 15.6.2002, lk 1)

Nõukogu otsus 2002/587/EÜ, 12. juuli 2002, üldkäsiraamatu muutmise kohta (EÜT L 187, 16.7.2002, lk 50)

Nõukogu raamotsus 2002/946/JSK, 28. november 2002, millega tugevdatakse karistusõiguslikku raamistiku, et tõkestada ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele kaasaaitamist (EÜT L 328, 5.12.2002, lk 1)

Nõukogu direktiiv 2002/90/EÜ, 28. november 2002, millega määratletakse kaasaaitamine ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele (EÜT L 328, 5.12.2002, lk 17)

Nõukogu otsus 2003/170/JSK, 27. veebruar 2003, liikmesriikide õiguskaitseorganite välismaale lähetatud kontaktametnike ühise kasutamise kohta (ELT L 67, 12.3.2003, lk 27)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 453/2003, 6. märts 2003, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, xxxxx kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, xxxxx kodanikud on sellest nõudest vabastatud (ELT L 69, 13.3.2003, lk 10)

Nõukogu otsus 2003/725/JSK, 2. oktoober 2003, millega muudetakse kontrolli järkjärgulist kaotamist ühispiiridel käsitleva 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakenduskonventsiooni artikli 40 lõikeid 1 ja 7 (ELT L 260, 11.10.2003, lk 37)

Nõukogu direktiiv 2003/110/EÜ, 25. november 2003, abi kohta läbisõidu puhul seoses väljasaatmisega õhuteed pidi (ELT L 321, 6.12.2003, lk 26)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 377/2004, 19. veebruar 2004, sisserände kontaktametnike võrgustiku loomise kohta (ELT L 64, 2.3.2004, lk 1)

Nõukogu otsus 2004/466/EÜ, 29. aprill 2004, millega muudetakse üldkäsiraamatut sellesse sätte lisamiseks täiskasvanud saatjaga reisivate alaealiste sihtkontrolli kohta piiril (ELT L 157, 30.4.2004, lk 136)

Nõukogu direktiiv 2004/82/EÜ, 29. aprill 2004, veoettevõtjate kohustuse kohta edastada reisijaid käsitlevaid andmeid (ELT L 261, 6.8.2004, lk 24)

Nõukogu otsus 2004/573/EÜ, 29. aprill 2004, mis käsitleb ühiste lendude korraldamist, et saata kahe või enama liikmesriigi territooriumilt tagasi kolmandate riikide kodanikke, xxxxx suhtes kehtib tagasisaatmiskorraldus (ELT L 261, 6.8.2004, lk 28)

Nõukogu otsus 2004/574/EÜ, 29. aprill 2004, millega muudetakse üldkäsiraamatut (ELT L 261, 6.8.2004, lk 36)

Nõukogu otsus 2004/512/EÜ, 8. juuni 2004, viisainfosüsteemi (VIS) kehtestamise kohta (ELT L 213, 15.6.2004, lk 5)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004, 26. oktoober 2004, Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta (ELT L 349, 25.11.2004, lk 1)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2133/2004, 13. detsember 2004, liikmesriikide pädevate asutuste kohustuse kohta tembeldada süstemaatiliselt kolmandate riikide kodanike reisidokumente liikmesriikide välispiiride ületamisel ning Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja üldkäsiraamatu sätete sel eesmärgil muutmise kohta (ELT L 369, 16.12.2004, lk 5)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2252/2004, 13. detsember 2004, liikmesriikide poolt väljastatud passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria standardite kohta (ELT 385, 29.12.2004, lk 1).

III XXXX

Ühinemisakti artiklis 19 osutatud nimekiri: institutsioonide poolt vastuvõetud aktide kohandused

1. ÄRIÜHINGUÕIGUS TÖÖSTUSOMANDI ÕIGUSED

I. ÜHENDUSE KAUBAMÄRK

31994 R 0040: nõukogu määrus (EÜ) nr 40/94, 20. detsember 1993, ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 11, 14.1.1994, lk 1); muudetud järgmiste aktidega:

– 31994 R 3288: nõukogu määrus (EÜ) nr 3288/94, 22.12.1994 (EÜT L 349, 31.12.1994,

lk 83),

– 32003 R 0807: nõukogu määrus (EÜ) nr 807/2003, 14.4.2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36),

– 12003 T: ühinemistingimusi ja aluslepingute muudatusi käsitlev akt – Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemine (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33),

– 32003 R 1653: nõukogu määrus (EÜ) nr 1653/2003, 18.6.2003 (ELT L 245, 29.9.2003,

lk 36),

– 32003 R 1992: nõukogu määrus (EÜ) nr 1992/2003, 27.10.2003 (ELT L 296, 14.11.2003,

lk 1),

– 32004 R 0422: nõukogu määrus (EÜ) nr 422/2004, 19.2.2004 (ELT L 70, 9.3.2004, lk 1).

Artikli 159a lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1. Alates Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia (edaspidi “uued liikmesriigid/uus liikmesriik”) ühinemise kuupäevast laiendatakse enne ühinemiskuupäeva käesoleva määruse alusel registreeritud või taotletud ühenduse kaubamärki nimetatud riikide territooriumile, nii et sellel on kogu ühenduses ühesugune toime.”

II. TÄIENDAVA KAITSE TUNNISTUSED

1. 31992 R 1768: nõukogu määrus (EMÜ) nr 1768/92, 18. juuni 1992, ravimite täiendava kaitse tunnistuse kasutuselevõtu kohta (EÜT L 182 2.7.1992, lk 1), muudetud järgmiste aktidega:

– 11994 N: ühinemistingimusi ja aluslepingute muudatusi käsitlev akt – Austria Vabariigi, Soome Vabariigi xx Xxxxxx Kuningriigi ühinemine (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21),

– 12003 T: ühinemistingimusi ja aluslepingute muudatusi käsitlev akt – Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemine (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33).

a) Artiklit 19a täiendatakse järgmiselt:

“k) ravimitele, mida kaitseb kehtiv aluspatent ja millele xxxxx xxxxxx ravimi müügiluba pärast 1. jaanuari 2000, võib anda Bulgaarias täiendava kaitse tunnistuse tingimusel, et täiendava kaitse taotlus esitati kuue ühinemisjärgse kuu jooksul;

l) ravimitele, mida kaitseb kehtiv aluspatent ja millele xxxxx xxxxxx ravimi müügiluba pärast 1. jaanuari 2000, võib anda Rumeenias täiendava kaitse tunnistuse. Juhul kui artikli 7 lõikes 1 ettenähtud tähtaeg on möödunud, antakse võimalus taotleda täiendava kaitse tunnistust kuuekuulise tähtaja jooksul, mis hakkab kulgema hiljemalt ühinemiskuupäeval.”

b) Artikli 20 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2. Käesolevat määrust kohaldatakse täiendava kaitse tunnistuste suhtes, mis on välja antud kooskõlas Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia siseriiklike õigusaktidega enne nende vastavat ühinemiskuupäeva.”