Arenguvestluste läbiviimise kord

Arenguvestluste läbiviimise kord

ÜLDSÄTTED

1. Arenguvestluste läbiviimise korra struktuur

1. Arenguvestluse läbiviimise kord koosneb kahest suuremast osast:

1) üldsätted;

2) protseduurireeglid.

2. Protseduurireeglid aitavad tagada sujuva arenguvestluste korralduse ja määratleda vastutuse ning vormid võimaldavad infot hallata ja säilitada ühtse standardi järgi.

2. Arenguvestluste läbiviimise põhjendus

1. Iga õpilase jaoks on tähtis enda saavutustest xx xxxx lapsevanemal oma lapse saavutustest klassijuhatajaga vestelda. Igapäevasest kontaktist, ehkki see on väga oluline, ei piisa.

2. Arenguvestlus annab võimaluse süsteemse ja personaalse kontakti loomiseks iga õpilase ja lapsevanemaga.

3. Arenguvestluse mõiste

1. Arenguvestlus on arvamuste vahetus, mis peab viima üksteise paremale mõistmisele, suurendama õpilase õpitahet ning entusiasmi.

2. Arenguvestlus on regulaarne, hästi ettevalmistatud vestlus, kus arutatakse õpilase tulevikuplaane, pädevuste omandamise võimalusi ning lepitakse kokku tulevase perioodi tegevuste suhtes.

3. Arenguvestluse käigus arutatakse, kuivõrd saab õpetaja õpilase püstitatud eesmärkide saavutamisele xxxxx aidata.

4. Arenguvestluse ajaks on nii õpilane kui õpetaja läbi mõelnud, mida soovitakse arutada seoses õpilase isikliku arenguga.

4. Arenguvestluste eesmärk

1. Arenguvestluse laiemaks eesmärgiks on saavutada õppekavas sätestatud kasvatuseesmärgid ja:

1) kasvatada intelligentset inimest, kes tahab ja oskab end kujundada isiksuseks;

2) oskab oma tegevusi kavandada, seada tegevuseesmärke xx xxxx ette oodatavaid tulemusi,

3) xxxxx vastutust suhtlemises xx xxxx innovatiivne;

4) tuleb toime eluga muutuvas ühiskonnas;

2. Arenguvestluse konkreetsemad eesmärgid on:

1) anda hinnang õppekavas sätestatud kasvatuseesmärkidest tulenevatele pädevustele õpilase eneseanalüüsi kaudu;

2) täiustada suhteid õpilaste ja lapsevanematega;

3) ennetada probleeme, mis võivad tekkida lapse arengus;

4) juhendada, nõustada õpilast ja lapsevanemat õppimise, õpetamise ja kasvatamise valdkonnas;

5) õpetada tegema valikuid edasisel haridusteel;

6) leppida kokku eeloleva perioodi eesmärgid ja arenguplaan;

7) aidata xxxxx sellele, et õpilane tõstaks enesehinnangut;

8) saada tagasisidet õpilase arengu toetamiseks ja jälgimiseks.

3. Iga õpetaja ootuseks on, et:

1) õpilased saavutaksid õppekavas sätestatud pädevused;

2) koolis valitseks õpilase arengut toetav õhkkond;

3) iga õpilasega toimuksid vähemalt üks kord aastas arenguvestlused, mille eesmärgiks oleks vastastikune tagasiside.

4. Iga õpilase lootuseks on:

Et parandada ja täiustada oma oskusi, peavad õpilased teadma, milliste eesmärkide saavutamist neilt oodatakse ja millised on arenguvestluse eesmärgid. Õpilased vajavad kedagi, kes aitaks xxxx vastata küsimusele: kuidas saaksin senisest paremini enda arengule xxxxx aidata.

5. Arenguvestlus kui vastastikune kokkulepe

1. Klassijuhataja ja õpilase vaheline vastastikune kokkulepe sõlmitakse arengueesmärkide püstitamise ja nende saavutamise teede sõnastamise kaudu.

2. Arengueesmärgid defineeritakse selgelt ja reaalsed võimalused nende saavutamiseks arutatakse läbi.

3. Õpilase arengueesmärgid sõnastatakse nii, et õpilane ise on nendega nõus.

4. Õpilase arengueesmärgid on seotud õpilase eneseanalüüsiga ning nende eesmärkide saavutamist on võimalik jälgida ja mõõta.

6. Arenguvestlus ja juhendamine

1. Klassijuhataja saab asjatundlikult juhendada õpilasi ja lapsevanemaid ainult nendes

küsimustes, mis puudutavad õppimist, õpetamist ja kasvatamist.

2. Probleemid, mis kerkivad arenguvestlusel ning ei puuduta õppimist, õpetamist ja kasvatamist, lahendab klassijuhataja nõustamise xxxx.

7. Konfidentsiaalsusnõuded arenguvestluse läbiviimisel

Õpilase eneseanalüüsi tulemused on konfidentsiaalsed.

8. Arenguvestlus ja hinne

Arenguvestlus tulemused ei mõjuta õpilaste hindeid.

PROTSEDUURIREEGLID

9. Arenguvestluste läbiviimise aeg

1. Arenguvestlust viiakse läbi regulaarselt üks kord aastas.

2. Arenguvestlus õpilasega toimub võimaluse korral perevestlusena.

3. Arenguvestluse kestvusaeg on umbes 50 minutit.

4. 1. kl täidab küsitluslehe lapsevanem.

5. 2. kl toimub vestlus välise hindamise põhjal.

6. 3. kl alates toimub arenguvestlus õpilase eneseanalüüsi põhjal.

7. Kui arenguvestlust ei ole põhjendatult võimalik mõne õpilase või lapsevanemaga läbi viia, siis toimub see vastavalt võimalustele kas ainult õpilase või lapsevanemaga.

8. Arenguperioodiks on üks aasta. Vajadusel võib arenguperiood olla lühem või pikem.

9. Arenguvestluse läbiviija on klassijuhataja.

10. Arenguvestluste läbiviimine õpilaste liikumisel ja õpetaja vahetumisel

1. Õpilase liikumine

1) Kui õpilane saabub õppeaasta keskel teisest koolist, siis toimub mittekorraline arenguvestlus õpilasega kuue kuu möödudes.

2) Õpilase lahkumisel koolist kehtivad edasi kõik arenguvestlust puudutavad konfidentsiaalsuse nõuded.

2. Klassijuhataja vahetumine

Klassijuhataja vahetumisega kehtivad kõik õpilasega tehtud kokkulepped kuni järgmise arenguvestluseni. Uus klassijuhataja on kohustatud aktsepteerima kõiki õpilase arenguga seotud kokkuleppeid.

11. Arenguvestluste ettevalmistamine

1. Nii klassijuhataja kui õpilane peavad mõlemad arenguvestluseks ette valmistuma.

2. Klassijuhataja peab koostama õpilasele täitmiseks eneseanalüüsi lehe.

3. Õpilasele tuleb anda eneseanalüüsi leht vähemalt kaks nädalat enne arenguvestlust.

4. Nädal enne arenguvestlust toob õpilane täidetud eneseanalüüsi lehe klassijuhatajale.

5. Arenguvestluse ajaks peab klassijuhataja olema õpilase eneseanalüüsiga tutvunud.

6. Klassijuhataja koostab enne arenguvestlust vestluse läbiviimise orienteeruva kava.

7. Klassijuhataja püüab kavandamise kaudu ennetada vestluse käigus tekkivaid probleeme xx xxxx alternatiivid nende käsitlemiseks.

8. Arenguvestlus viiakse läbi privaatses xxxxx xxxx segavate asjaoludeta.

9. Ruum tuleb muuta mugavaks ja kõrvaldada tuleb võimalikud segajad. ( Ruumis ei tohi heliseda telefonid, ei ole kolmandaid isikuid, pidevalt xx xxxxx ruumis, uksel on teade ruumis toimuvast arenguvestlusest.

10. Kui õpilase ja lapsevanema jaoks on tegemist esimese arenguvestlusega, siis klassijuhataja selgitab eelnevalt kasutatavaid vorme ning arenguvestluse läbiviimise protseduuri.

12. Arenguvestluste dokumenteerimine

1. Arenguvestlused dokumenteeritakse.

2. Dokumentatsioon sisaldab täidetud vormi.

3. Arenguvestluse aruanne täidetakse arenguvestluse käigus.

4. Aruanne kinnitatakse õpilase, lapsevanema ja klassijuhataja allkirjaga.(Lisa1)

13. Arenguvestluste läbiviimine

1. Edukas on selline arenguvestlus, mille käigus eelkõige õpilane aga ka lapsevanem saavad väljendada enda mõtteid, seisukohti ja arvamusi (õpilane või lapsevanem räägib 80 protsenti ja klassijuhataja 20 protsenti).

2. Vestluse käigus peab õpilasele ja lapsevanemale jääma aega kommentaarideks, küsimusteks, ettepanekuteks ja arvamusteks.

3. Arenguvestlust võiks näiteks alustada sellest, et paluda õpilasel öelda oma arvamus selle kohta, xxx xxxxx ta enda arvates on täitnud eelmise arenguvestluse ajal kokkulepitut.

4. Arenguvestluse võib klassijuhataja planeerida järgneva kava alusel: Vestlus õpilasega:

1) Õpetaja annab õpilasele teada, millele arenguvestlus keskendub, kaua kestab ja mis on arenguvestluse eesmärk.

2) õpetaja tunnustab õpilase püüdlusi. Tunnustab ka õpilasi, kes ei ole saavutanud xxxx eesmärke, aga on üritanud. Õpetaja palub tuua õpilasel mõned näited selle kohta, kus õpilasele tundub, et ta on täitnud oma eesmärgid. Vajadusel aitab õpetaja positiivsete näidete leidmisel.

3) õpetaja küsib põhjendusi ja selgitusi ja näiteid selliste olukordade, käitumiste (pädevuste) kohta, kus õpilane xxxx xxx arenguruumi.

4) Kui õpilane tunneb vajadust mingi probleemi lahendamiseks, siis püüab õpetaja xxxxx lahenduse, mis on neile mõlemale vastuvõetav ning elluviidav kolmandaid osapooli kaasamata.

Vestlus lapsevanemaga:

1) Õpetaja viib läbi vestluse lapsvanemaga, et välja selgitada, kuidas aidata lapsevanemat lapse arengu toetamisel ning õpilase arengueesmärkide saavutamisel.

2) Vajadusel juhendab õpetaja lapsevanemat.

3) Koostatakse ühiselt tegevusplaan.

4) Saavutatakse kokkuleppe ning õpetaja paneb selle arenguvestluse aruande lehele kirja.

5) Pärast vestlust analüüsib õpetaja vestluse tulemusi.

6) Õpetaja täidab lõpuni arenguvestluse aruande lehe.

5. Arenguvestluse käigus antav tagasiside õpilasele peab olema konstruktiivne ja arendav. Sagedasti tuleb kontrollida, kas räägitu on arusaadav.

6. Tagasiside on efektiivsem, kui

1) on seotud vastastikuselt aktsepteeritavate eesmärkidega;

2) on seotud ainult tegevustega, mille üle õpilane ise kontrolli omab.

7. Arenguvestluse käigus antav tagasiside lapsevanemale peab olema konstruktiivne. Juhendamine peab olema arusaadav ning pakutud lahendused olema aktsepteeritavad nii lapsevanema kui klassijuhataja poolt.

8. Arenguvestluse xxxxx kinnitab nii õpilane kui klassijuhataja allkirjaga arenguvestluse aruande, näidates, et nad mõlemad on kirjapanduga nõus ning on kokkulepetest selgesti aru saanud.

9. Õpilane koos lapsevanemaga ja klassijuhataja saavad arenguvestluste aruande koopia.

14. Järeltegevused

1. Arenguvestlusel saavutatud kokkulepete alusel võivad toimuda mitmed järeltegevused: täiendav arenguvestlus, juhendamine, saavutatu hindamine ning kokkulepete korrigeerimine,

täiendav juhendamine jne.

2. Kokkuleppel õpilase ja/või lapsevanemaga kaasatakse arenguvestluse järeltegevusse xx xxxxx õpetajaid ja koolitöötajaid ning vajadusel õpilase elukohajärgse valla- või linnavalitsuse korraldava struktuuriüksuse esindajaid või ametiisikuid.

15. Hinnangu andmine arenguvestlusele

1. Hinnangu andmisel tuleb keskenduda järgnevatele küsimustele:

1) Kas õpilased ja lapsevanemad teavad enne eelseisvat arenguvestlust, millest räägitakse?

2) Kas õpilastel ja lapsevanemal on koopia eelmise aasta arenguvestluse aruandest?

3) Kas klassijuhataja loob avatud, vestlust soodustava õhkkonna arenguvestluse alguses?

4) Kas arenguvestlus on keskendunud nende probleemide väljaselgitamisele, mis takistavad õpilasel koolis veelgi paremini õppimast?

5) Kas vestlused julgustavad keskenduma lahendustele?

6) Kas lahendusteed, milles kokkulepped saavutati, on vastuvõetavad nii klassijuhatajale kui õpilasele?

7) Kas järgnevaks arenguperioodiks on eesmärgid kindlaks määratud?

8) Kui kriitika on vajalik, kas siis vestlus on suunatud tegevuse, mitte isiku suunas?

9) Kas õpilasele ja lapsevanemale on antud küllaldaselt aega nende teemade käsitlemiseks, mis kerkivad esile vestluse käigus?

16. Arenguvestluse korraldamine ja vastutus

1. Arenguvestluse korraldamine

1) Arenguvestluste protsessi koordineerib ja vastutab nende toimumise eest õppealajuhataja

2) Vastutus kõikide protseduurireeglite täitmise eest lasub klassijuhatajal.

3) Arenguvestluse viib läbi klassijuhataja.

4) Arenguvestluse läbiviimise kuupäeva lepib personaalselt õpilasega ja lapsevanemaga kokku klassijuhataja.

5) Arenguvestlus toimub õppeaasta jooksul.

2. Kompetentsuse tagamine

1) Õppealajuhataja tagab klassijuhatajate kõrge asjatundlikkuse, rakendades vajadusel konsultatsioone ekspertidelt ning täiendkoolitust.

3. Protseduuride ja tingimuste muutmine

1) Arenguvestluse protseduuri ja tingimuste muutmise ettepanekuid on võimalik pidevalt teha kirjalikult õppealajuhatajal.

2) Muudatuste sisseviimisel hakkavad need kehtima uuest õppeaastast.

ARENGUVESTLUSE PROTOKOLL

XXXX 1

Osalejad:

Aeg:

Senised saavutused:

Anded:

Huvid:

Tegevuskava:

Õpilane:

Vanemad:

Õpetajad/kool:

Märkused/ettepanekud:

Õpilase allkiri: Vanemate allkirjad: Õpetaja allkiri: