ELURUUMI ÜÜRILEPINGU ÜLDTINGIMUSED

Xxxx 1

Viljandi Linnavalitsuse 03.12.2018

korraldusele nr 704

Xxxx 1 eluruumi pp.kk.aaaa üürilepingu nr 00 juurde

ELURUUMI ÜÜRILEPINGU ÜLDTINGIMUSED

1. Käesolevad eluruumi üürilepingu üldtingimused määratlevad üürilepingu tingimused Viljandi linna omandis oleva eluruumi üürileandmisel.

2. Kasutatavad mõisted

Alljärgnevaid mõisteid kasutatakse eluruumi üürilepingu tingimustes järgnevalt toodud tähendustes:

2.1. Leping - eluruumi üürnikule kasutamiseks andmise tehing üürileandja ja üürniku vahel;

2.2. Üürileping - Viljandi Linnavalitsuse kinnitatud tüüpvormile xxxxxx dokument, mis allkirjastatakse üürileandja ja üürniku poolt;

2.3. Üldtingimused - käesolevad eluruumi üürilepingu tingimused;

2.4. Üürileandja - Viljandi linn, Viljandi Linnavalitsuse kaudu kui linnavara valitseja või eluruumi haldusteenust osutav isik;

2.5. Üürnik - üürilepingu punktis 5 nimetatud isik;

2.6. Eluruum - üürilepingu punktis 6 nimetatud eluruum;

2.7. Elamu - hoone, milles paikneb eluruum;

2.8. Üür - tasu eluruumi kasutamise eest;

2.9. Kõrvalteenused - tasud üldotstarbeks kasutatava elektrienergia, prügiveo, kütteks mineva soojusenergia, vee soojendamiseks kuluva soojusenergia, veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste ning muude tarbimisteenuste eest ning teenuste eest, mida vahendab Üürnikule Üürileandja – (kulutused hoonekindlustusele);

2.10. Pool - üürileandja või üürnik;

2.11. Pooled - üürileandja ja üürnik koos.

3. Lepingu sisu

Lepinguga kohustub üürileandja andma üürnikule elamiseks/kasutamiseks eluruumi ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. Leping reguleerib eluruumi kasutamiseks andmisega seonduvaid suhteid poolte vahel. Lepingule kohaldatakse võlaõigusseadust osas, mis ei ole lepinguga seadusest erinevalt reguleeritud.

4. Lepingu dokumendid

4.1. Lepingu dokumentideks on üürileping, üldtingimused, eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt, eluruumi plaan ja fotod ning sotsiaaleluruumide sisekorraeeskirjad.

4.2. Üürilepingus märgitakse sõlmitavasse lepingusse puutuv konkreetne informatsioon ning võimalikud lisatingimused. Kui üürilepingus on sätestatud üldtingimustega võrreldes erisusi, siis lähtutakse poolte õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel esmajärjekorras üürilepingus sätestatust.

4.3. Üldtingimused määratlevad lepingu sisu, poolte õigused ja kohustused, üüri ja kõrvalteenuste maksumuse ja vastutuse lepingu rikkumise eest.

4.4. Eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt vormistatakse eluruumi tegelikult üürniku kasutusse andmise hetkel ning selles märgitakse vajadusel tarbimisteenuste mõõturite näidud, loetletakse üürniku kasutusse antavad esemed ja seadmed ning kirjeldatakse nende seisukorda, samuti eluruumi seisukorda ja esinevaid puudusi eluruumi üleandmise hetkel. Eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt vormistatakse vastavalt tüüpvormile. Akt allkirjastatakse kahepoolselt.

4.5. Eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt on põhiliseks aluseks võimalike vaidluste lahendamisel, mis puudutavad üürniku kasutusse antavate esemete ja seadmete olemasolu ning nende seisukorda ja eluruumi seisukorda.

4.6. Eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt vormistatakse hetkel, kui üürnik loobub eluruumi tegelikust kasutamisest xx xxxxx eluruumi täielikult tagasi üürileandja valdusse. Eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akti sisu suhtes kehtivad eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akti suhtes kehtivad nõuded, v.a asjaolu, et eluruumi üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitakse andmed eluruumi tagastamise hetkel. Eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt vormistatakse vastavalt tüüpvormile.

5. Lepingu jõustumine

Leping jõustub üürilepingu allkirjastamise hetkest.

6. Eluruumi üleandmine

6.1. Eluruumi üürnikule üleandmine seisneb üürnikule eluruumi tegeliku valdamise ja kasutamise võimaldamises ning eluruumi võtmete üürnikule üleandmises. Üürileandja tagab eluruumi üleandmise võimaluse hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul lepingu jõustumisest. Kui üürnik ei ole 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul lepingu sõlmimisest eluruumi vastu võtnud, kaotab üürnik õiguse nõuda eluruumi üleandmist ja leping lõpeb.

6.2. Eluruumi üleandmisel vormistavad ja allkirjastavad üürileandja esindaja ja üürnik eluruumis kohapeal eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akti.

7. Üür ja kõrvalteenustega seotud kulud

7.1. Üürnik maksab üürileandjale üüri üürilepingu punktis 11 märgitud xxxxxx xx kõrvalteenuste eest punktis 12 märgitud summas iga kalendrikuu kohta.

7.2. Üürnik on kohustatud igakuiselt kandma eluruumi ja ühiskasutatava pinnaga seotud kõrvalteenuste kulu üürilepingu punkti 14.2. alusel.

7.3. Eluruumi kasutamise esimesel ja viimasel kuul tasub üürnik üüri ja üürilepingu punkti 14.2. alusel 1/30 (ühe kolmekümnendiku) kuu summast iga päeva eest, mil eluruum on olnud üürniku kasutuses, kusjuures päevade arvu kindlaksmääramisel lähtutakse esimese kuu osas eluruumi üürilepingu allkirjastamise kuupäevast ning viimase kuu osas eluruumi üleandmise vastuvõtmise akti allkirjastamise kuupäevast.

8. Lepingust tulenevate maksete tasumise kord

8.1. Üürileandja esitab üürnikule igakuiselt kuu hiljemalt 15. (viieteistkümnendaks) kuupäevaks üüriarve punktides 11 ja 12 tulenevate maksete kohta. Üüriarve loetakse kätte antuks, kui see on toimetatud eluruumi või üürniku elamus asuvasse postkasti või e-posti aadressile. Üüriarve mittesaamine ei õigusta üüri ja teiste maksete õigeaegset mittetasumist. Kui üürnik ei ole üüriarvet õigeaegselt kätte saanud, on tal võimalik saada üüriarve üürileandja poolt üürnikule teatavaks tehtud kohas, aegadel ja viisil.

8.2. Üürnik on kohustatud iga kuu viimaseks kuupäevaks tasuma üürileandja pangaarvele üürilepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed vastavalt üürilepingu punktidele 11 ja 12.

8.3. Maksetega viivitamisel on üürileandjal õigus xxxxx xx üürnikul kohustus nõudmise korral maksta viivist 0,1% tasumata summalt päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest.

8.4. Kui üürnikult laekunud summadest ei jätku kõigi tasumisele kuuluvate maksete tasumiseks, siis loetakse maksed tasutuks järgmiselt: esmajärjekorras viivised, teisena kõrvalteenuste maksumus ning viimases järjekorras üür. Kui laekunud summadest ei jätku kõigi ühte järku kuuluvate erinevate maksete tasumiseks, siis loetakse vastavasse järku kuuluvad eri maksed tasutuks arvete esitamise järjekorra alusel.

8.5. Kui üürnikul on võlgnevusi varasemate kuude eest, siis loetakse esmajärjekorras tasutuks kogunenud viivised ning seejärel punktis 8.4 toodud korras kõrvalteenuste maksumus ja üür, alustades kõige varasemast kuust.

8.6. Üürnikul ei ole õigust ühepoolselt määrata tema poolt tasutava summa jaotust lepingu järgi tasumisele kuuluvate maksete vahel erinevalt punktides 8.4 ja 8.5 sätestatust.

8.7. Üürnik annab lepingu allkirjastamisega nõusoleku, et tema andmed (isikukood, maksehäire tekkimise ja lõppemise kuupäev ning võlgnetav summa) edastatakse Krediidiinfo maksehäireregistrile töötlemiseks juhul, kui ta peaks jätma lepingukohased maksed tasumata

enam xxx xxxxx järjestikusel kuul. Samuti on üürnik teadlik ja nõustub, et võlgnevuste väljanõudmisel on üürileandjal õigus pöörduda inkassoteenuseid pakkuvate ettevõtete xxxxx.

9. Üüri ja kõrvalteenuste suurenemine

Üürilepingu punktides 11 ja 12 toodud summasid on Üürileandjal õigus muuta Viljandi Linnavalitsuse korralduse alusel. Muudatustest teatab Üürileandja Üürnikule vähemalt 1 (üks) kuu ette.

10. Üürnik on kohustatud hoidma talle kasutada antud eluruumi samaväärses seisukorras nagu üleandmise hetkel (vajadusel tegema jooksvat remonti, mida peab eelnevalt kirjalikult kooskõlastama Viljandi Linnavalitsuse kinnisvara haldusametiga).

11. Üürnik peab taluma eluruumi suhtes tehtavaid töid xx xxxx mõjutusi, mis on vajalikud eluruumi säilitamiseks, puuduste kõrvaldamiseks, kahju ärahoidmiseks või kahju tagajärgede kõrvaldamiseks. Üürileandja peab üürnikule tehtavatest töödest eelnevalt mõistliku xxx xxxxx ette teatama, arvestama tööde tegemisel üürniku huve ja nõudma üürniku huvide arvestamist tööde tegemisega seotud kolmandatelt isikutelt.

12. Eluruumi kasutamise takistus

Kui eluruumil tekib puudus, mille eest üürnik ei vastuta xx xxxx ta ei pea omal kulul kõrvaldama või kui eluruumi kasutamine on samadel asjaoludel takistatud, on üürnik kohustatud puudusest või takistusest viivitamatult teatama üürileandjale, kes on kohustatud puuduse või takistuse mõistliku aja jooksul kõrvaldama.

13. Üürileandja muud kohustused

Lisaks lepingus sätestatud muudele kohustustele on üürileandja kohustatud:

13.1. teavitama üürnikku elamu haldaja poolt vastuvõetud eeskirjadest ja otsustest ning muust elamu haldamist puudutavast informatsioonist, mis võib puudutada üürniku huvisid;

13.2. tagama üürnikule võimaluse pöörduda eluruumi xx xxxxx üürimist puudutavate küsimuste, kaebuste, ettepanekute ja taotlustega Viljandi Linnavalitsuse xxxxx.

14. Üürniku muud kohustused

Lisaks lepingus sätestatud muudele kohustustele on üürnik kohustatud:

14.1. kasutama elu- ja abiruume hoolikalt ja vastavalt nende otstarbele ning hoidma korras nimetatud ruumid xx xxxx asuvad üürniku kasutusse antud seadmed;

14.2. arvestama majaelanike ja naabrite huvidega;

14.3. pidama eluruumis ning elamu üldkasutatavates ruumides ja kohtades kinni sanitaar-, tuleohutuse ja elamute ekspluateerimise eeskirjadest;

14.4. teatama viivitamatult üürileandjale/elamu haldajale eluruumis ja elamu üldkasutatavates ruumides või kohtades esinevatest avariidest ja riketest ning rakendama abinõusid nende kõrvaldamiseks;

14.5. järgima elamu haldaja poolt kehtestatud elamu sise- või kodukorda;

14.6. lubama eluruumi üürileandja või elamu haldaja esindajaid avariide likvideerimiseks ja elamu süsteemide kontrollimiseks, samuti muudel, seaduses sätestatud juhtudel.

15. Eluruumile parenduste ja muudatuste tegemine

Üürnik võib eluruumile parendusi ja muudatusi teha üksnes üürileandja eelneval kirjalikul nõusolekul. Üürileandja võib nõuda parenduste või muudatuste tegemisele eelnenud olukorra osalist või täielikku taastamist.

16. Üürnikuga seotud isikute majutamise kord

Üürnikul on õigus üürileandja eelneval kirjalikul loal eluruumi majutada kolmandaid isikuid (abikaasat, alaealisi lapsi, töövõimetuid vanemaid või teisi üürnikuga lahutamatult seotud isikuid).

17. Eluruumi allkasutusse andmise keeld

Üürnikul ei ole õigust anda eluruumi kasutamist osaliselt või täielikult üle kolmandatele isikutele,

v.a punktis 16 tulenevalt.

18. Üürniku ümbermajutamine seoses remondiga

18.1. Eluruumis või elamus xxxxxxx tegemise vajadusel (kui see ei ole võimalik xxxx üürniku ja temaga koos elavate isikute väljakolimiseta) on üürnik ja temaga koos elavad isikud kohustatud eluruumi vabastama tingimusel, et üürileandja annab üürnikule xxxxxxx ajaks teise eluruumi. Kui üürnik ja temaga koos elavad isikud keelduvad xxxxxxx ajaks teise eluruumi ümber kolimast, on üürileandjal õigus nõuda nende ümbermajutamist kohtu korras.

18.2. Üürnik on kohustatud tasuma üüri ja kõrvalteenuste kulu ainult xxxxx xxxxxxx ajaks antud eluruumi eest, kuid mitte rohkem, kui xxx xxxx tasuda remondis oleva eluruumi eest. Kõrvalteenuste kulu arvestamise aluseks on remondis oleva eluruumi 6 (kuue) kuu tarbimisteenuste maksumuse keskmine.

18.3. Pärast xxxxxxx lõpetamist on üürnik ja temaga koos elavad isikud kohustatud vabastama xxxxx xxxxxxx ajaks antud eluruumi xx xxxx on õigus tagasi asuda remonditud eluruumi.

18.4. Eluruumi remondiga seotud üürniku ja temaga koos elavate isikute linna territooriumil ümbermajutamise kulud kannab mõistlikus ulatuses üürileandja.

19. Kahju hüvitamine

Üürnik on kohustatud hüvitama kahju, mida ta ise, temaga koos elav isik või üürniku või temaga koos elava isiku loal või kutsel eluruumis või elamus viibiv isik tekitab eluruumile või elamu muudele osadele, sh tehnoseadmetele, heakorraobjektidele või haljastusele elamu ümbruses.

20. Lepingu pikendamine

2 (kaks) kuud enne lepingu tähtaja möödumist teatab üürnik üürileandjale kirjalikult soovist lepingut pikendada. Lepingut pikendatakse vastavalt, kas Viljandi Linnavalituse korraldusega või Viljandi Linnavalitsuse sotsiaalkomisjoni otsusega, näidates korralduses või otsuses ära ka tähtaeg, mille võrra leping pikeneb.

21. Lepingu lõppemine Leping lõpeb:

21.1. Lepingu tähtaja möödumisel.

21.2. Üürniku surmaga, v.a juhul, kui üürileandja loal eluruumis elanud isik teatab 1 (ühe) kuu jooksul üürniku surmast üürileandjale soovist üürniku asemel lepingusse astuda;

21.3. punktides 22 ja 23 sätestatud või seadusest tuleneval alusel lepingu ülesütlemise korral;

21.4. muul, seadusest tuleneval juhul.

22. Lepingu ülesütlemine üürniku algatusel

Üürnik võib lepingu xxxx xxxx üles öelda, teatades sellest üürileandjale 1 (ühe) kuu ette.

23. Lepingu ülesütlemine üürileandja algatusel

Üürileandjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda kui üürnik:

23.1. oluliselt rikub üürilepingu või üldtingimustega sätestatud kohustusi;

23.2. ei lõpeta eluruumi lubamatut allkasutust või eluruumi kasutamist vastuolus kasutusotstarbega 10 (kümne) päeva jooksul üürileandja poolt vastava nõudmise esitamisest;

23.3. annab korduvalt eluruumi lubamatult allkasutusse või kasutab eluruumi vastuolus kasutusotstarbega;

23.4. on teinud või teeb eluruumile parendusi või muudatusi xxxx üürileandja nõusolekuta;

23.5. võlgneb üüri või kõrvalteenuste eest summa, mis ületab 3 (kolme) kuu eest maksmisele kuuluva üüri ja kõrvalteenuste maksumuse summa.

24. Eluruumi üleandmine lepingu lõppemisel

24.1. Üürnik on hiljemalt lepingu lõppemise päeval kohustatud eluruumi oma varast vabastama ning andma eluruumi täielikult üle üürileandja valdusse. Üürnik peab eluruumi tagastama samas seisundis, milles eluruum oli üürnikule üleandmise hetkel, arvestades normaalset kulumist.

24.2. Eluruumi üleandmisel annab üürnik üürileandjale üle kõik eluruumi võtmed ning vormistatakse eluruumi üleandmise vastuvõtmise akt.

24.3. Üürnik võib lepingu lõppemisel xxx xxxxx muudatused ja parendused, mis ta on eluruumile teinud, kui see on võimalik eluruumi kahjustamata.

24.4. Üürileandja peab eluruumi tagastamisel viivitamata teatama üürnikule eluruumi puudustest, mille eest üürnik vastutab. Üürnik ei vastuta eluruumi hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad eluruumi tavapärase kasutamisega.

24.5. Kui üürnik lepingu lõppemisel viivitab punktides 24.1-24.2 tulenevate kohustuste täitmisega, on ta kohustatud kandma punktis 7.2 tuleneva kõrvalteenuste maksumuse ajavahemiku osas, mil eluruum on lepingu lõppemise järgselt üürniku valduses, ning tasuma üürileandjale leppetrahvi 10% (kümme protsenti) kuu üürisumma ulatuses iga eluruumi üleandmisega viivitatud päeva eest.

25. Üürilepingu üleminek eluruumi võõrandamise korral

Kui üürileandja võõrandab eluruumi pärast eluruumi üürnikule üleandmist, lähevad lepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle eluruumi omandajale.

26. Lepingu muutmine

Lepingu muutmine toimub poolte kirjalikul kokkuleppel.

27. Välistav tingimus

Üürilepingus ja üldtingimustes on kokku lepitud lepingu kõik tingimused. Varasemaid poolte vahel sama lepingu objekti suhtes sõlmitud suulisi ja kirjalikke kokkuleppeid ning tehtud suulisi ja kirjalikke avaldusi ei loeta lepingu osaks.

28. Vaidluste lahendamine

28.1. Kõiki lepingust tulenevaid erimeelsusi ja vaidlusi üritavad pooled lahendada läbirääkimiste xxxx.

28.2. Kokkuleppe mittesaavutamisel on poolel õigus pöörduda kohtusse. Kokkuleppe mittesaavutamiseks loetakse xx xxx xxxxx mittereageerimist läbirääkimiste alustamise ettepanekule või vaidluse kohtuvälise lahendamise ettepanekule. Poolte kokkuleppel on vaidluste lahendamise kohtuks määratud Tartu Maakohus.

Poolte allkirjad:

Üürileandja esindaja: Üürnik:

/allkiri/ /allkiri/