LÄHTESEISUKOHAD
Rapla, 10.12.2020
Rapla Kesklinna Kooli staadioni projekteerimise
LÄHTESEISUKOHAD
Rapla Vallavalitsus kutsub osalema Rapla Kesklinna Kooli staadioni projekteerimise riigihankel. Riigihanke eesmärk on pädeva koostööpartneri leidmine ja hankelepingu sõlmimine.
Hankija: Rapla Vallavalitsus (77000312)
Xxxxx nimetus: Rapla Kesklinna Kooli staadioni projekteerimine
Xxxxx klassifikatsioon (CPV):
71240000-2 Arhitektuuri-, insener-tehnilise projekteerimise ja planeerimisteenused
Riigihanke viitenumber: 230949
SISUKORD
2 PROJEKTEERITAVA ALA ISELOOMUSTUS 3
3 Üldised nõuded kavandatavale lahendusele 11
4.1 Kohaliku tasemega kergejõustikustaadion (EKJL mitteametlik 4. kategooria) 11
4.3 Palliplats, võimlemislinnak ja muud abitegevused staadioni juures 12
4.3.2 Uisuväljak/minijalgpalliväljak 12
4.4 Kooliga seotud funktsioonid õuealal 13
4.4.4 Xxxxxxx-/ turnimisvahendid õuevahetundide tarbeks 13
4.4.5 Lauatennise välislauad 13
4.8.1 Välisvalgustus ja tugevvool 14
4.8.4 Veevarustus ja kanalisatsioon 15
7 Projekteerimistööde ulatus 15
7.3 Ehitusprojekti vormistamise nõuded 17
8.2 Kvalifitseerimistingimused 18
8.2.2 Hankemenetlusest kõrvaldamise alused 18
8.2.3 Pakkuja majanduslik ja finantsseisund 18
8.2.4 Pakkuja tehniline ja kutsealane pädevus 18
1 TAUST
Rapla Kesklinna Kooli (endise Rapla Ühisgümnaasiumi) staadion rajati 1968. aastal. Eesti spordiregistri andmetel on staadionil 400-meetrine asfaltkummi kattega ringrada, 140 sprindisirge, 2 kaugushüppekasti, kõrgushüppepaik, odaviskepaik, kaitsevõrguga xxxxx- xx vasaraheitepaik ning 90 x 45 m murukattega jalgpalliväljak. Staadioni rajatised on amortiseerunud ja vajavad põhjalikku uuendamist. Staadion on munitsipaalomandis.
Olemasolevast staadionist xxxxx xxxxx kavandatakse kunstmurukattega jalgpallistaadioni rajamist. Koostatud on põhiprojekt (AB Artes Terrae töö nr 1762KP3). Arutlusel on Vigala xxx kaldapromenaadi pikendamise võimalused ning Hariduse tänavale staadioni piirkonnas uue kulgemistee rajamise võimalikkus ja otstarbekus. Praegune tänav on kitsas ning eraldab staadioni muudest spordirajatistest.
2017. aastal enne Tammemäe laululava projekteerimist koostati piirkonna linnaehituslik analüüs (AB Artes Terrae töö nr 1678KP3), mille tulemused kinnitasid Staadioni tänava xxxxx olulisust Rapla linna liiklusskeemis.
Kuna staadion paikneb maakonnakeskuses, võiks sellest tulevikus saada olulisem maamärk kui ainuüksi koolistaadion. Piirkonnale on xxxxxx Rapla kesklinnnast jalgsi juurde pääseda. Sulupere, Staadioni ja Kevade tänavate kaudu saavad staadioni juurde sõita autod ja bussid. Staadionist ca 400 m raadiusesse jäävad nii Rapla keskväljak kui Tammemäe laululava, mis kõik koos saavad olla ka suuremate rahvakogunemiste läbiviimise kohaks. Piirkonnas on lisaks Rapla Kesklinna Koolile ka Rapla Gümnaasium ning Rapla Muusikakool. Rapla valla üldplaneeringu kohaselt moodustab staadionite piirkond koos jõeäärsete parkidega olulise xxxx xxxxx avalikus ruumis.
2 PROJEKTEERITAVA ALA ISELOOMUSTUS
Projekteeritav ala hõlmab praegust staadioni ja sellega vahetult piirnevaid alasid vastavalt projekteeritava ala skeemil kujutatule. Staadioni piirkonna põhjaosa jääb Vigala xxxxx tulenevate kitsenduste piirkonda, millega tuleb projekteerimisel arvestada. Vigala xxx ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine on kavas koostatava üldplaneeringu raames, kuid ehituskeeluvööndi vähendamisega ei saa praegu arvestada, mistõttu projekteerimisel tuleb kehtivaid kitsendusi silmas pidada.
Eel- ja põhiprojekt koostatakse ca 5,3 ha suurusele alale, mis hõlmab staadioni xx xxxxx vahetut naabrust.
Arvestada tuleb projekteeritava ala suurenemise või vähenemise võimalusega xxx xxxxxx vajadus ilmneb projekteerimise käigus (näiteks tehnovõrkude või teedega seonduvalt).
Projekteeritava ala skeem (skeemi alus: Maa-ameti kaardikihid). Maastikuarhitektuurse eskiisi koostamisel tuleb skeemil kujutatud funktsioonidele xxxxx sobivaimaid asukohad lähtudes piirkonna terviklikust ruumilisest koostoimest.
Olulisemad ehitised piirkonnas: | hoone ehitisregistri kood | aadress | |
❶ | Rapla Kesklinna Kool | 109016080 | Keskkooli tn 2 |
❷ | spordihoone | ||
❸ | õpilaskodu | 109027179 | Keskkooli tn 1/1 |
❹ | õppetöökoda | 109016081 | Hariduse tn 14 |
abihoone | 120649475 | ||
❺ | Rapla Riigigümnaasium | 109016060 | Kooli tn 8 |
❻ | Rapla Muusikakool | 109017282 | Sauna tn 12 |
❼ | mobiilsidemast | Xxxxxx xx 00x | |
tehniline hoone | 109019928 | ||
❽ | päästekeskus | 109015658 | Kevade tn 10 |
Projekteeritavale alale tervikuna või osaliselt jäävad maaüksused:
aadress | katastritunnus | omandivorm |
Staadioni | 67001:003:0033 | munitsipaalomand |
Palliplatsi | 66901:001:0824 | |
Masti | 66801:001:0426 | |
Keskkooli tn 2 | 67001:003:0032 | |
0000000 Xxxxxxxx xxxxx X0 | 00000:000:0000 | |
6692018 Staadioni tänav | 66901:001:0437 | |
6692019 Kevade tänav | 66901:001:0495 | |
Kevade tn 11 | 67001:003:0450 | eraomand |
Kevade tn 11a | 67001:003:0025 | |
Hariduse tn 15 | 67001:003:0630 |
Ülal: Vigala xxx xxxx
All: kooliõuega halvasti kokkusobiv nurgatagune
Kaugküttetorustiku kulg xxx xxx
Treeningplatsid
Vaade staadionile, Hariduse tänavale ja õppetöökojale kooli poolt
Vaade Hariduse tänavale ja kooliaia pargile
Vaade kooli õuealale ja Põrkepalli tänavale
Ülal: Vaade staadioni kirdenurgast
All: Vaade Staadioni tänava äärselt haljasalalt
Kõige alumine pildirida on tehtud 18.07.2017, ülejäänud - 14.06.2019. Rohkem fotosid leidub dropboxis.
2.1 Seosed planeeringutega
Piirkonnas kehtib Rapla valla üldplaneering, mille raamesse peaksid kavandatavad tegevused jääma.
Rapla valla üldplaneeringu väljavõte
Piirkonda kehtestatud detailplaneeringute kohta on ülevaade leitav detailplaneeringute kaardirakenduse vahendusel ja Rapla valla kodulehelt.
EVALD
kaardiserveri väljavõte
2004. aastal kehtestati Rapla Ühisgümnaasiumi detailplaneering, millega reguleeriti
peaasjalikult maaküsimusi koolimaja ning õpilaskodu maaüksustel. Detailplaneeringust ei
tulene asjaolusid, mida eskiisi koostamisel tingimata järgida tuleb. Detailplaneering on üldjoontes ellu viidud. Piirkonna tänavate, kergteede ja parklate lahendusi on
ehitusprojektidega täpsustatud.
Rapla Ühisgümnaasiumi detailplaneeringu väljavõte
Rapla Kesklinna Kool koosneb koolihoonest ja võimlast. Ruumiprogrammist ülevaate saamiseks on materjalid dropboxis (koolimaja korruste plaanid .dwg ning võimla korruste plaanid, lõiked ja vaated .pdf formaadis).
Piirkonnast annavad ülevaate Maa-ameti fotolao ülesvõtted:
Maaüksustele on vaba juurdepääs vaatluseks.
Objekti tutvustust projekteerimishanke raames ei organiseerita.
3 ÜLDISED NÕUDED KAVANDATAVALE LAHENDUSELE
Kavandatav lahendus peab sobima avalikku linnaruumi, olema turvaline ja ohutu ning vastama kasutusfunktsioonile. Staadion kavandada maakonna esindusstaadionina.
Projekteerimisel arvestada piirkonna arenguperspektiividega ning koostatud ehitusprojektide ja planeeringutega.
Selgitada välja lähteseisukohtades püstitatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud parimad lahendused ja pakkuda need välja professionaalsel tasemel. Projekteerida kõiki vajalikke osi hõlmav terviklahendus, millega on võimalik läbi viia ehitushange kvaliteetse lahenduse teostamiseks.
Projekteeritav lahendus peab olema mõistlike ülalpidamiskuludega, ohutu, kergesti hooldatav ning vastupidav. Põhjendatud juhtudel näha ette taastuvenergiaallikate kasutamine.
Projekteeritav lahendus peab vastama kõiki kaasava elukeskkonna põhimõtetele.
Arvestada projekteerimisel teede, platside ning väljaku lumekoristusvajadusega. Projekteerida selliselt, et moodustub piisavalt alasid, kuhu väikekoristustehnikaga on lund võimalik teisaldada.
4 KAVANDATAVAD RAJATISED
4.1 Kohaliku tasemega kergejõustikustaadion (EKJL mitteametlik 4. kategooria)
Olemasoleva staadioni asukohale projekteerida kohaliku tasemega kergejõustikustaadion, mis vastab Eesti Kergejõustikuliidu (edaspidi EKJL) mitteametliku 4. kategooria nõuetele1. Näha ette järgmised rajatised:
• tartaankattega 400 m ringrada, 4 kuni 6 jooksurada ringil; 6 kuni 8 jooksurada sprindisirgel (pikkus 110 m, 140 m koos mahajooksuga; takistusjooksu veetakistusi pole xxxxxx projekteerida)2;
• kunstkattega viske- ja hüppesektorid (kaugus- ja kolmikhüppepaik - 2 tk; kaugushüppe maandumispaigale võiks olla hoovõturada mõlemalt poolt;
kõrgushüppepaik - 2 tk; kuul, oda, ketas - 2 tk; teivas - 1 tk; asukoht - väljapool murukatteala);
• murukattega ja sobiva aluse lahendusega 105 x 68 m muruväljak, mis vastab Eesti Jalgpalli Liidu (edaspidi EJL) 3. kategooria nõuetele; näha ette automaatne kastmissüsteem; kavandada varumängijate varjualused muruväljaku ja jooksuradade vahelisele alale mitte lähemale kui 5 m väljakust;
• odaviske hoovõturaja miinimumpikkus 35 m.
1 Eesti Kergejõustiku Liidu nõuded on leitavad mahukast inglisekeelsest
kergejõustikurajatiste käsiraamatust IAAF Facilities Manual, mis on allalaaditav EKJL kodulehelt. Käsiraamatuga tuleb töö raames tutvuda.
2 Eskiis koostatakse nii miinimum- kui maksimumvariandile, eskiisi alusel koostatud ehitusmaksumuse prognoosi põhjal otsustab hankija, mitme rajaga staadion projekteeritakse.
Nõuete valikul juhinduda üldjuhul rangemast nõudest. Arvestada tuleb vajadusega projekteerimise käigus lahendusvariante tellijaga läbi arutada ja vastuoluliste või
ebamõistlike nõuete puhul mõistlikke alternatiive otsida. Valida koostöös tellijaga sobivad kunstkatete tüübid ja projekteerida neile sobivad alused.
4.2 Tribüünihoone
Näha väljaku juurde ette lihtne vastupidav 200-kohaline tribüün, xxx xxxxxx all oleks vähemalt 150 istekohta. Kaaluda tribüüni asukohavalikut. Eelistada paiknemist
koolimaja-poolses servas. Jätta võimalus tribüüni laiendamiseks renditavate mobiilsete standardlahendustega vastavalt konkreetse ürituse iseloomule. Tribüünihoonesse näha ette järgmised ruumid:
ruumi nimetus | kasulik pind m² | |
treenerite ja hoolderuumid | 50...100 | |
inventariruumid | sh tabloo paigutamiseks | |
2 suuremat või 4 väiksemat riietusruumi | 50 | vähemalt 50(iste)kohta kokku; riietusruumi juures duśiruum ja wc |
kohtunike garderoob | 15 | kuni 10 inimese jaoks; garderoobi juures duśiruum saunaga ja wc |
avalikud wc-d | 30 | vajalik hulk kohti (vähemalt 6 tualetikohta naistele, ja 2 kohta + 4 pissuaari või vastava pikkusega xxxx meestele) |
kokku | 195 |
Näha ette minimaalselt vajalik heli- ja teadustussüsteem, videovalvesüsteem ning andmesidevarustus.
Projekteerida soojustatud xxxxx, xxxx oleks talveperioodil võimalik kütmata jätta. Näha ette võimalused veetorustike tühjendamiseks. Kaaluda küttevarustusliike - lokaalne elektriküte (näiteks õhksoojuspump või elektriotseküte), kaugküte (trassid läheduses olemas). Talviste ürituste hulk on minimaalne, mistõttu talvine hoone kütmine ei pruugi otstrbekaks osutuda.
4.3 Palliplats, võimlemislinnak ja muud abitegevused staadioni juures Näha ette kaks eraldi palliplatsi korv- ja võrkpalli mängimiseks. Selgitada välja sobivaim palliplatside kattematerjal, eelistades ilmastikukindlat ja vastupidavat ning kasutuses turvalist lahendust. Näha ette perspektiivsed võrkpalli liivaväljakute alad vähemalt
kolmele väljakule.
4.3.1 Suusarajad
Arvestada suusaradade rajamise vajadusega koolilähedasel alal ja parkides.
4.3.2 Uisuväljak/minijalgpalliväljak
Näha ette valgustatud ja veega varustatud plats mõõtmetega 20 x 30 m, millele oleks talvel võimalik mobiilseid seadmeid kasutades rajada uisuväljaku. Uisuväljak võib suvisel ajal olla kasutatav minijalgpalliväljakuna.
4.4 Kooliga seotud funktsioonid õuealal
4.4.1 Väliklass
Xxxxx sobiv asukoht väliklassile. Eelistatud on paiknemine roheluses. Väliklass kavandada ca 30-le õpilasele, näha ette varikatus ja kaitse tuule eest, tahvel, elektrivarustus.
4.4.2 Söökla xxxxxxx
Xxxxx sobiv lahendus söökla terrassile. Terrass peaks olema otse juurdepääsetav
söögisaalist ning hõlpsasti juurdepääsetav staadioni poolt, mis võimaldaks terrassi kasutada võistlusteaegseks toitlustamiseks.
4.4.3 Skulptuuride park
Kooli vahetus ümbruses, eelkõige koolimaja ees ja Kooliaia pargis näha ette võimalused skulptuuride pargi arendamiseks. Näide 30.05.2020 avatud skulptuurist „Riinimanda Helin“, mis paikneb Kooliaia pargis.
4.4.4 Xxxxxxx-/ turnimisvahendid õuevahetundide tarbeks
4.4.5 Lauatennise välislauad Sobib tuulevaiksem asukoht.
4.5 Piirdeaed
Kohtades, kus piirdeaed on funktsionaalselt möödapääsmatu, tuleb see ette näha, kuid eelistada võimalikult madalat aeda või multifunktsionaalset torupiiret, juhusliku külalise eemalejuhtimist maastikuelementide või haljastusega. Xxx xxxx piirdeaiata kuidagi lahendust teha pole võimalik, kujundada see viisil, mis vähendaks karistusasutuse miljöö teket.
4.6 Xxxx xx platsid
Mõelda läbi mõistlik liikluskorralduslahendus. Hariduse tänava lääneosa võiks tulevikus saada uue kulgemisjoone praegusest asukohast põhja pool. Praegune tänav võiks jääda kergliiklusteeks. Põrkepalli tänav võiks xxxxx xxxx kooli ja staadioni teenindavale
transpordile. Tänavatele tuleks markeerida ülekäigukohad xx xxxxx piirkonna funktsioonidele viitavad ja linnaruumi sobivad vaimukad võimalused liikluse rahustamiseks.
Projekteerida kergteed, mis võimaldavad staadionile juurdepääsu ja projekteeritaval alal liikumist peamistes liikumissuundades. Selgitada välja mõistlik parkimiskohtade vajadus xx xxxx ette vajalikud parkimiskohad sõiduautodele ja mõnele bussile. Parkimiskohti vajab nii staadion kui koolimaja. Kooli juures peaks xxxxx xxxx, xxx ekskursioonibuss
saaks turvaliselt lapsed xxxxx xxxxx (praegu on selline parkimiskoht isetekkeliselt
Hariduse tänaval koolimaja põhjaküljes. Näha ette vihma eest kaetud xxxxx jalgratastele ja muudele kergliiklusvahenditele (võib-olla tribüüni mahus?).
4.7 Muud rajatised
• lipumastid (5 tk); lipumasti kõrgus valida vastavalt lahendusele; kontrollida lipumastide hulka erinevate kategooriate nõuete valguses;
• näha ette võimalused reklaamide eksponeerimiseks (ca 30 jm) (võib-xxxx xxxx piirdega?);
• ratastel tabloo (led-ekraan), mida saaks vajadusel kasutada erinevates asukohtades;
• istepingid, prügikastid, jalgrattahoidjad.
4.8 Tehnovarustus
Tehnovarustuse projekteerimisel on vajalik välja selgitada piirkonnas paiknevate võrkude täpsed asukohad ja teha projekti koostamisel koostööd võrguvaldajatega.
4.8.1 Välisvalgustus ja tugevvool
Projekteerida sobiv ja säästlik valgustuslahendus, millega kaasneks võimalikult vähene valgusreostus. Staadionil on vajalik tagada valgustatus 800 (500 - 3.kat) luksi.
Kergteedele näha ette minimaalne ohutust tagav valgustatus.
Olemasolevate tänavavalgustite skeem.
Lisaks skeemil tähistatutele on paar masti ka Staadioni tänava ääres. Projekteeritud on kunstmurustaadioni kandi valgustuslahendus.
Staadioni alale näha ette kaks elektri väljavõtukohta (3x32 A - 2 tk).
Projekteerida tribüünihoonele vajalik elektrivarustus.
4.8.2 Nõrkvool
Näha ette staadioni ala kattev
videovalvesüsteem. Kaamerad peavad olema nutikalt peidetud, et ei tekiks karistusasutuse miljööd.
Näha ette minimaalselt vajalik heli- ja teadustussüsteem. Näha ette
elektriajavõtusüsteemi valmidus erinevate jooksudistantside tarbeks.
Tribüünihoonesse projekteerida andmeside.
Nõrkvoolusüsteemid projekteerida selliselt, et vajaduse korral oleks võimalik ette xxxxx nõrkvoolkaabelvõrgu laiendamist ja nõrkvoolukaablite juurdevedamist.
4.8.3 Drenaaź
Projekteerida staadionile drenaaź. Selgitada välja sademevete ärajuhtimise võimalused.
Projekteerida sademeveekanalisatsioon koolimaja soklikorruse ümbrusest vee ärajuhtimiseks.
4.8.4 Veevarustus ja kanalisatsioon
Näha staadionile ette kastmissüsteem. Kaaluda sademevee kogumis- ja taaskasutusvõimalusi.
Projekteerida tribüünihoonele vajalik veevarustus ja kanalisatsioon.
5 TÖÖ ALUSDOKUMENDID
Projekteerimisel järgida kehtivaid õigusakte, standardeid, tehnilisi norme, kvaliteedinõudeid ja asjakohaseid juhendmaterjale.
Lähteülesandes sätestamata tingimustes juhinduda kehtivatest normidest, parimast praktikast ja professionaalsest kogemusest ning selgitada tellija seisukoht välja. Olulise ebaselguse ilmnemisel või vastuolu korral lähteseisukohtades tuleb küsida, mida silmas peetud on, vastasel juhul jääb hankijale õigus lepingu täitmise käigus valida hankija
jaoks sobivam tõlgendus.
6 TÖÖ AJAKAVA
Ekspertiisi andmiseks põhiprojekti valmimise tähtpäev - 30.september 2021. Ekspertiisi märkuste alusel korrigeeritud põhiprojekti valmimise tähtpäev -
30. november 2021.
Väljaehitamine toimub vastavalt Rapla valla investeeringute kavale.
Kui projekteerija järelevalve läbiviimine jääb kaugemasse tulevikku xxx xxxx aastat lepingu sõlmimisest, on pakkujal õigus korrigeerida autorijärelevalve maksumust vastavalt Statistikaameti tarbijahinnaindeksile. Autorijärelevalve maksumust korrigeeritakse reservi arvelt.
7 PROJEKTEERIMISTÖÖDE ULATUS
7.1 Ehitusprojekt
Ehitusprojekt koostakse eel- ja põhiprojekti staadiumis.
7.1.1 Eskiis
Eskiis koostatakse kergejõustikustaadioni optimaalse radade hulga määramiseks. Kaalutakse vähemalt kahte varianti:
variant 1 - 4 jooksurada ringil ja 6 jooksurada sprindisirgel; variant 2 - 6 jooksurada ringil ja 8 jooksurada sprindisirgel.
Variantide võrdlemiseks koostatakse eskiiside alusel kummalegi ehitusmaksumuse prognoos. Tellija heakskiidetud eskiis on eelprojekti koostamise aluseks.
7.1.2 Eelprojekt
Eelprojekt koostatakse vastavuses majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“. Eelprojekt esitatakse koos ehitusloa taotlusega elektrooniliselt ehitisregistrile. Eelprojekti alusel toimub kooskõlastamine ja kaasamine ning antakse ehitusluba.
7.1.3 Põhiprojekt
Põhiprojekt koostatakse vastavuses majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusele nr
97 „Nõuded ehitusprojektile“. Põhiprojekti alusel arvutatakse töömahud vastavalt Eesti standardile EVS 885 ja koostatakse lõplik ehituskulude hinnang. Põhiprojekti alusel peab olema võimalik läbi viia ehituse hange. Ehituskulude hinnangus xxxx xxxxxx välja staadioni osa, teede ja platside osa ja kooliga seotud funktsioonide osa õuealal. On tõenäoline, et võib tekkida etapiviisilise tööjooniste koostamise ja ehitamise vajadus.
Ehitusprojekt koostatakse sellises xxxxx xx detailsuses, mis võimaldab selle kasutamist ettenähtud otstarbel xxxx vajaduseta hankida täiendavat informatsiooni, koostada täiendavaid lahendusi või viia läbi täiendavaid ehitusprojektis nimetamata uuringuid. Projektlahenduse ebapiisavuse ilmnemisel kohustub töövõtja projekteerima korrektse lahenduse oma kulul.
Projekteerimise käigus on vajalik koostada projektdokumentatsioon järgmiste osadega:
• asendiplaan;
• vertikaalplaneering;
• dendroloogiline hinnang ja projekteeritav haljastus;
• arhitektuur-ehituslik osa (rajatised, tribüün, väliruumi elemendid);
• tehnovõrkude koondplaan;
• tehnovõrgud:
o veevarustus, kanalisatsioon ja sademevete ärajuhtimine;
o tugev- ja nõrkvool;
• konstruktiivne osa.
7.2 Pakkuja töövõtu maht
Pakkuja töövõtu mahtu kuulub lisaks ehitusprojekti koostamisele projekteerimistööde projektijuhtimine ja digitaalne projektihaldus projektipanga või turvalise serveri baasil, kuhu hankija vähemalt kolmel esindajal on igal ajahetkel interneti vahendusel vaba juurdepääs.
Xxxxx mahtu kuulub ka:
- lähteandmete kogumine, sh vähemalt:
• olemasoleva olukorra väljaselgitamine;
- vajalike alusuuringute läbiviimine või tellimine:
• võrkudega geodeetiline alusplaan;
• ehitusgeoloogiline uuring;
• dendroloogiline uuring;
- tehniliste tingimuste taotlemine hankija volituse alusel;
- projekteerimisnõupidamiste korraldamine ja protokollimine;
- kooskõlastus- ja koostööprotsessi juhtimine ja läbiviimine;
- kooskõlastamiseks vajaliku dokumentatsiooni ettevalmistus;
- koostöö võrguvaldajatega;
- ehitusmaksumuse prognoosi koostamine eskiisi alusel;
- töömahtude arvutuse koostamine põhiprojekti alusel;
- ehitusmaksumuse hinnangu koostamine põhiprojekti alusel;
- ehitusloa taotluse esitamine ehitisregistrile;
- koostöö hankijaga ehitushanke perioodil esitatavatele küsimustele vastamisel;
- projekteerija järelevalve ehituse perioodil;
- kasutus- ja hooldusjuhendite koostamine projekteeritud lahendustele.
Projekteerija järelevalve sisaldab projekteerija vastutusest tulenevat tegevust ehitusplatsil, autorijärelevalvet, ehitustööde käigus esilekerkivate küsimuste lahendamist, osalemist ehitusnõupidamistel ehitamise perioodil. Autorijärelevalve käigus lahendatakse ka võimalikud projekti muudatused ja täiendused. Autorijärelevalveks ei loeta selliste dokumentide koostamist, mis pidanuks olema esitatud ehitusprojekti koosseisus.
7.3 Ehitusprojekti vormistamise nõuded
Ehitusprojekt koostada eesti keeles. Projekteerimisnõupidamised ja suhtlus tellijaga toimub eesti keeles.
Ehitusprojekt esitada eelprojekti staadiumis elektrooniliselt ehitisregistrile vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhendile. Põhiprojekti staadiumis esitada ehitusprojekt kolmes eksemplaris paberkandjal ja elektrooniliselt mõistlikul viisil struktureerituna. Põhiprojekti staadiumis esitada joonised elektrooniliselt nii .pdf kui .dwg formaadis.
8 NÕUDED PAKKUJALE
8.1 Üldised nõuded
Xxxxxx võivad pakkujana osaleda füüsilised või juriidilised isikud, samuti füüsilistest ning juriidilistest isikutest moodustatud ühispakkujad, xxxxx asukoht on Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorgamisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement - GPA) ühinenud riigis. Ühispakkujad nimetavad hankemenetlusega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks volitatud esindaja.
Pakkuja võib kaasata alltöövõtja, näidates pakkumuses ära alltöövõtu osakaalu. Pakkuja ei või esitada ühist pakkumust, kui ta esitab samale hankele pakkumuse üksi või kui ta esitab samale hankele ühise pakkumuse koos teiste ühispakkujatega. Pakkuja ei või esitada pakkumust, kui ta on andnud sama xxxxx raames teisele pakkujale nõusoleku osalemiseks alltöövõtjana hankelepingu täitmisel.
Pakkuja ning tema alltöövõtja peab omama asjakohaseid kehtivaid Eesti seadustega nõutud litsentse, tegevuslubasid ja registreeringuid. Pakkuja peab Majandustegevuse registris omama kehtivat registreeringut projekteerimise vastava osa tegevusalal.
Pakkuja peab hiljemalt töövõtulepingu allkirjastamise ajaks sõlmima projekteerija erialase vastutuskindlustuslepingu vähemalt hankelepingu perioodiks, vähemalt kõigi projekteeritavate osade ulatuses ja vähemalt kahekordse lepingu maksumuse ulatuses.
Hankija reserveerib õiguse lükata tagasi ebaproportsionaalselt suures ulatuses alltöövõtjate panusele tuginevad pakkumused. Ebaproportsionaalselt suureks ulatuseks
loetakse olukorda, kus alltöövõtjate xxxxx moodustab üle 70 % hankelepingu maksumusest.
Pakkuja kohustub teavitama hankijat viivitamatult kõigist xxxxx eesmärkide saavutamist takistavatest asjaoludest ning kasutama kõiki tema käsutuses olevaid meetmeid nimetatud ohu ärahoidmiseks.
8.2 Kvalifitseerimistingimused
8.2.1 Üldised nõuded
Pakkuja kvalifitseerimine toimub vastavalt riigihangete seadusele (edaspidi RHS) ja hankedokumendis nimetatud tingimustele. Majandustegevuse registris, äriregistris ning Maksu- ja Tolliameti andmebaasil tuginevates avalikes registrites nähtuvate maksulaekumiste, registreeringute, tegevuslubade ja pädevustunnistuste kohta andmeid esitada pole xxxxxx.
8.2.2 Hankemenetlusest kõrvaldamise alused
Hankija kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lg 1 nimetatud
hankemenetlusest kõrvaldamise aluseid ja võib kõrvaldada pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lg 4 nimetatud aluseid.
8.2.3 Pakkuja majanduslik ja finantsseisund
Pakkuja või ühispakkujate kolme eelneva majandusaasta projekteerimistööde keskmine aastane netokäive peab olema vähemalt 30 000 (kolmkümmend tuhat) eurot.
8.2.4 Pakkuja tehniline ja kutsealane pädevus
Pakkuja peab kolme eelneva aasta jooksul olema teostanud vähemalt ühe sarnase töö ning sarnase töö töövõtulepingu nõuetekohaselt lõpuni viinud. Sarnaseks tööks kvalifitseerimistingimuste mõistes loetakse majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ kohaselt koodigrupiga 12600 (meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- ja muud avalikud hooned) tähistatud hoone või koodigrupiga 24100 (spordi- ja puhkerajatised) tähistatud rajatise ehitusprojekti koostamist vähemalt põhiprojekti staadiumis.
Pakkuja peab viie eelneva aasta jooksul olema projekteerinud vähemalt ühe kergejõustikustaadioni, millel on 4 jooksurada ringil ja 6 rada sprindisirgel ning ka drenaaź.
Pakkuja peab ehitusprojekti koostamisele kaasama vähemalt järgmise pädevusega vastutavad spetsialistid:
- maastikuarhitekt või arhitekt;
- ehituskonstruktor;
- teedeinsener;
- vajalikud eriosade insenerid.
8.2.5 Hindamiskriteeriumid