SISUKORD

Eesti Jalgpalli Liidu Klubide litsentseerimise kord osalemiseks Eesti meistrivõistluste Premium, Esi- ja naiste Meistriliigas on kehtestatud Eesti Jalgpalli Liidu (edaspidi EJL) põhikirja alusel.

EJL Põhikirja artikli 11 punkt 2 alusel korraldab EJL klubide litsentseerimist EJL-i liikmetele, xxxxx võistkond soovib osaleda UEFA meeste ja/või naiste klubide võistlustel või Eesti meistrivõistluste Meistri- ja Esiliigas või xxxxx naiskond soovib osaleda Eesti meistrivõistlustel naiste Meistriliigas (edaspidi Võistlustel).

Klubi peab EJL-ilt taotlema ja saama litsentsi (edaspidi Litsents) osalemiseks Eesti meistrivõistluste Premium liigas, Esiliigas, sh Esiliigas B ja/või naiste Meistriliigas, mida reguleerib käesolev Klubide litsentseerimise kord osalemiseks Eesti meistrivõistluste Premium, Esi- ja naiste Meistriliigas (edaspidi Kord). Eraldi litsents tuleb taotleda xx xxxxx osalemiseks UEFA meeste ja naiste klubivõistlusel, mida reguleerib Klubide litsentseerimise kord UEFA klubivõistlusteks.

I ÜLDSÄTTED

Artikkel 1 – Reguleerimisala

1.1. Korraga reguleeritakse klubide litsentseerimist osalemiseks Võistlustel (edaspidi litsentseerimine).

1.2. EJL väljastab klubidele, kes on esitanud taotluse klubi litsentseerimiseks vastavalt liiga(de)le, kuhu litsentsitaotleja võistkond/võistkonnad sportliku tulemuse alusel on kvalifitseerunud või saab/saavad kvalifitseeruda, käesoleva Korra alusel kokku nelja (4) litsentsi:

a) litsents osalemiseks Premium Liigas;

b) litsents osalemiseks Esiliigas;

c) litsents osalemiseks Esiliigas B; ja

d) litsents osalemiseks naiste Meistriliigas.

1.3. Korraga reguleeritakse litsentsi taotlevate süsteemi osaliste õigusi, kohustusi ja ülesandeid ning selles määratletakse eeskätt:

a) miinimumnõuded, mida EJL peab täitma, et tegutseda klubide litsentsiandjana ja miinimumprotseduurid, mida EJL peab järgmina tingimuste täitmise hindamisel;

b) litsentsitaotleja ja litsents Eesti meistrivõistluse Premium, Esiliiga(de)s ja/või Meistriliigas osalemiseks;

c) minimaalsed juriidilised, sportlikud-, jalgpalli sotsiaalse vastutuse-, infrastruktuuri-, personali- ja administratiiv ning finantskriteeriumid, mida klubi peab täitma, et saada litsents.

Artikkel 2 – Eesmärgid

2.1. Korra eesmärgid on:

a) kõigi jalgpalliga seotud valdkondade pidev arendamine Eestis ning klubi noormängijate treenimise ja nende heaolu tagamise jätkuv tähtsustamine;

b) jalgpallis osalemise edendamine ja naiste jalgpalli arengu toetamine;

c) klubide pädeva juhtimise ja piisava organiseerituse tagamine;

d) klubide infrastruktuuri kohandamine tagamaks sobivad, hästi varustatud ja turvalised rajatised mängijate, pealtvaatajate ja meedia- esindajatele jaoks oleksid olemas sobivad, hästivarustatud ja turvalised rajatised;

e) Eesti meistrivõistluste ausa ja ladusa toimimise tagamine;

f) Iga klubi identiteedi, ajaloo ning pärandi kaitsmine;

g) klubide juriidiliste-, sportlike-, jalgpalli sotsiaalse vastutuse-, infrastruktuuri-, personali ja administratiiv- ning finantskriteeriumitel põhinevate andmete võrdlemise arendamine Eestis;

h) sotsiaalse vastutuse omaks võtmine jalgpalli valdkonnas;

i) heade suhete edendamine toetajate ja klubide vahel ning ligipääsetavuse suurendamine jalgpalli valdkonnas.

2.2. Lisaks eeltoodule, on Korra eesmärgiks edendada distsipliini ja ratsionaalsust klubide majandamises, iseäranis:

a) klubide majandusliku ja finantsilise jätkusuutlikkuse parandamine nende läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamise kaudu;

b) võlausaldajate kaitse tähtsustamine;

c) klubide kontrolli edendamine;

d) klubide suunamine tegutsema oma sissetulekute piires;

e) klubide julgustamine vastutustundlikuks kulutamiseks pikaajaliste jalgpalliliste eesmärkide saavutamiseks;

f) kohaliku klubijalgpalli elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse tagamine.

Artikkel 3 – Mõisted

3.1 Korras on antud mõistetele järgmised definitsioonid:

Administreerimine	ehk saneerimine. Vabatahtlik või kohustuslik protsess, millega rakendatakse abinõude kompleks ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. Saneerimisel oleva ettevõtte juhtimise võtab üle saneerimisnõustaja. Vabatahtliku saneerimise korral võib Poolte kokkuleppel olla saneerimisnõustajaks EJL.
Aruandekohustuslane	EJL liikmeks olev klubi ja/või selle jalgpallikool või isikute xxxxx, kes on välja toodud aruandekohustuslase ulatuses ning kes peab/peavad nii klubide litsentseerimise kui monitooringu raames esitama EJL-le informatsiooni.
Aruande periood	Finantsaruande periood, mis lõppeb seaduses sätestatud ajal. Aruande periood ei pea olema üks (1) aasta.
Duubelvõistkond	Duubelvõistkond- Põhivõistkonnaga seotud madalamal liigatasandil mängiv võistkond. Duubelvõistkond saab xxxx xxxx sama Klubi võistkond. Ühel võistkonnal saab xxxx xxxx üks duubelvõistkond ja üks võistkond tohib olla duubelvõistkonnaks xxxx ühele võistkonnale.
Eesti finantsaruandluse standard	Rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täpsustavad raamatupidamise toimkonna juhendid (RTJ).
Eestis treenitud mängija ehk ETM	Mängija, kes on kas Eesti kodanik või mängija, kellel on määramata kodakondsus ja tal on Eestis välja antud välismaalase pass. Lisaks loetakse „Eestis treenitud mängijaks“ mängija, kes on sündinud Eestis või kes on mänginud Eesti jalgpalli meistrivõistlustel vähemalt seitse (7) hooaega, sõltumata tema rahvusest ja kodakondsusest. Mängija puhul, kes on Eesti jalgpalli meistrivõistlustele olnud üles antud pool hooaega (hooaja algusest kuni suvise

	ülesandmisperioodini või suvisest ülesandmisperioodist kuni hooaja lõpuni) läheb kõnealune pool hooaega arvesse juhul, kui mängija on selle perioodi jooksul osalenud vähemalt ühes Eesti jalgpalli meistrivõistluste xxxxxx.
EJL-i klubide litsentseerimise kvaliteedistandard	Dokument, kus on määratletud minimaalsed nõuded, mida litsentsiandja peab täitma klubide litsentseerimise süsteemi toimimiseks.
Elukutseline jalgpallur	Xxxxxxx, kellel on litsentseeritud jalgpalliklubiga elukutselise jalgpalluri leping, mis vastab Mängijate staatust ja üleminekuid reguleeriva korra artiklis 9 toodud miinimumnõuetele ning xxxx xxxxx lepingu alusel tasustatakse jalgpallialaseks tegevuseks valmistumise või jalgpallialase tegevuse eest, ja kellele tasutakse tema jalgpallialase tegevuse eest enam kui ta sellele tegevusele kulutab. Elukutselise jalgpalluri staatus on ka mängijal, kes saab EJL-i noormängija arengustipendiumi.
ERIS	EJL-i registreerimise ja informatsiooni süsteem ehk ERIS on internetipõhine EJL-i andmebaas klubidele, mängijatele ja teistele jalgpallis tegutsevatele isikutele jalgpallialaste andmete ja õiguste (sh litsents) haldamiseks ning info andmiseks, vahetamiseks ja saamiseks.
ERIS-e peakasutaja	Klubisse registreeritud jalgpalli ametiisik, kellel on täielik teovõime ning õigus klubi nimel teha toiminguid, sõlmida klubi nimel siduvaid kokkuleppeid ning allkirjastada dokumente vastavalt Jalgpalli ametiisiku registreerimise ja litsentseerimise korrale. Käesoleva korra mõistes on ainult ERIS-e peakasutajal õigus esitada Litsentsirakenduse kaudu EJL-ile litsentseerimise dokumente ja informatsiooni.
FIFA	Fédération Internationale de Football Association ehk Rahvusvaheline jalgpalliföderatsioon.
Hindamispäev	Vt litsentseerimisdokumentide esitamise tähtaeg.
Jooksev finantsinfo	Info klubi finantstegevuse xx xxxxx kohta perioodil, mis lõppeb meistrivõistlustel osalemise aastal.
Juhtkond	Juriidilise isiku poolt volitatud isikud, sh tegevjuht jt, kellel on otsene või kaudne kohustus planeerida, juhtida ja kontrollida juriidilise isiku tegevust.
Kaasatud osapooled	Mistahes füüsiline või juriidiline klubide litsentseerimise süsteemiga seotud isik, sh EJL, litsentsitaotleja/ litsentseeritu ja üksikisikud, kes on klubide litsentseerimisega seotud nende organisatsioonide kaudu.
Kaitse kreeditoride eest	Protseduurid vastavalt seadusele või juhenditele, mille eesmärgiks on juriidilist isikut kaitsta kreeditoride eest, tagada maksejõuetu isiku jätkusuutlikkus. Protseduur hõlmab (vabatahtlikku) likvideerimist, administreerimisprotsesse ning teisi maksejõuetuse menetlusi (mis võivad mõjutada kompromissi leidmist kreeditoridega, pankrotti või likvideerimist).
Klubi (jalgpalliklubi)	Eesti Vabariigis registreeritud mittetulundusühing, xxxxx põhitegevus on seotud jalgpalli arendamise, harrastajate koondamise, jalgpallivõistluste korraldamise jms jalgpallilise tegevusega; kes asub EJL-i territooriumil, mängib oma kodumängud Eestis; omab õigust klubi xxxx xx atribuutika kasutamiseks.

Kontroll	Õigus juhtida ettevõtte finants- ja tegevusstrateegiaid ettevõtte tegevusest kasu saamise eesmärgil. Kontroll võib olla omandatud jagatud osaluse, põhikirja või kokkuleppe alusel.
Kriteeriumid	Nõudmised, mida litsentsitaotlejal tuleb täita Litsentsi saamiseks ja mis on jaotatud kuude kategooriasse (juriidilised, sportlikud, jalgpalli sotsiaalse vastutuse, infrastruktuuri, personali- ja administratiiv- ning finantskriteeriumid).
Klubis treenitud mängija ehk KTM	Mängija, kes olenemata vanusest, rahvusest ja kodakondsusest, alates hooaja algusest, mil ta sai 12-aastaseks kuni hooaja lõpuni, mil ta sai 23-aastaseks, on mänginud klubi eest või on olnud klubisse registreeritud vähemalt xxxx (3) hooaega. Kui mängija on laenul või kui ta antakse hooajaks xxxx xxxxx klubi võistkonda, siis laenul olemise või teise klubi võistkonna eest mängimise aeg läheb „klubis treenitud mängija“ aja arvestusse mõlemale klubile. Samuti loetakse „klubis treenitud mängijaks“ mängijat, kes on mistahes vanuses olnud klubisse registreeritud ja klubi võistkonda üles antud vähemalt seitse (7) hooaega, mis ei pea olema järjestikkused. Igal Premium, Esi- ja Esiliiga B klubil on juhendis toodud tingimustele õigus nimetada kuni kaks (2) nn kunstlikku KTM-i.
Kontsern	Emaettevõtja koos kõigi tütarettevõtjatega. Emaettevõtja on juriidiline isik, millel on üks või mitu tütarettevõtjat. Tütarettevõtja on juriidiline isik, sh selline juriidilise isiku õigusteta üksus nagu seltsing, mis on teise juriidilise isiku (emaettevõtja) kontrolli all.
Lisateave	Finantsteave, mis esitatakse litsentseerijale lisaks raamatupidamisaruannetele, kui andmete kajastamise ja raamatupidamise miinimumnõuded on täitmata. Lisateave tuleb koostada raamatupidamise sise-eeskirjade põhjal kooskõlas raamatupidamisaruannetega. Finantsteavet tuleb hankida allikatest, mis on raamatupidamise aastaaruannete koostamisel kasutatavate allikatega samalaadsed. Lisateabe hulgas avaldatavad andmed peavad kattuma raamatupidamisaruannetes kajastatavate andmetega või olema nendega kooskõlas.
Litsents	EJL poolt väljastatav sertifikaat, mis kinnitab kõikide kohustuslike miinimumkriteeriumite täitmist litsentseeritava xxxxx xx mis annab klubile õiguse osaleda Premium, Esiliiga ja/või naiste Meistriliiga võistlustel.
Litsentsiandja	Ehk EJL, kes haldab litsentseerimissüsteemi, väljastab litsentse ning korraldab klubide monitooringut.
Litsentseerimisdokumentide esitamise tähtaeg ehk hindamispäev	Kuupäev, milleks litsentsitaotlejad peavad litsentsiandja nõudel esitama litsentsi saamiseks vajalikud dokumendid, allkirjastades litsentsirakenduses kriteeriumi paketi. Litsentseerimisdokumentide esitamise tähtajad on toodud põhiprotsessi ajakavas, mis on EJL-i kodulehel.
Litsentseeritav	Litsentsitaotleja, kellele on litsentsiandja poolt väljastatud litsents.
Litsentsikaitsmise komisjon	Klubide litsentsikomisjoni ja tippjalgpallikomisjoni liikmetest koosnev komisjon, kes võtab vastu litsentsitaotleja esindaja ettekande klubi tegevusest ning teeb klubide litsentsikomisjonile ettepaneku litsentsiotsuse tegemiseks.
Litsentsihooaeg	Litsentsihooaeg algab litsentsiotsuste väljastamisele järgnevast päevast ning lõpeb meistrivõistluste hooaja xxxxx, milliseks litsentsitaotleja on litsentsi taotlenud ja saanud.

Litsentsirakendus	ERIS-es asuv programm litsentseerimise põhiprotsessi läbiviimiseks.
Litsentsitaotleja	Juriidiline isik, kellel on täielik vastutus jalgpallimeeskonna komplekteerimisel rahvuslikeks ja rahvusvahelisteks võistlusteks ning kes taotleb litsentsi.
Lõplikku kontrolli omav isik	Füüsiline või juriidiline isik, kes otseselt või kaudselt omab lõplikku kontrolli (majandus)üksuse üle.
Makse kuvandi õiguste eest	Litsentsitaotleja või litsentseerituga sõlmitud lepingulistest kokkulepetest tulenevad töötajate otsesed või kaudsed nõuded nende jalgpalliliste või mittejalgpalliliste tegevustega seotud kuvandi või maine kasutamise õiguse eest.
Miinimumkriteeriumid	Kriteeriumid, mida litsentsitaotlejad peavad täitma, et saada litsentsi.
Kuvandiga seotud õiguste kasutamise eest makstavad summad	Litsentsitaotleja või litsentseerituga sõlmitud lepingulistest kokkulepetest tulenevad töötajate otsesed või kaudsed nõuded vastavate töötajate jalgpalliliste või mittejalgpalliliste tegevustega seotud kuvandi või maine kasutamise õiguse eest.
Monitooring	Litsentseerimise protsessi osa klubidele, kellele on hooajaks väljastatud litsents, jälgimaks monitooringu kriteeriumite täitmist litsentsi hooaja xxxxxx.
Mängija soetamise otsesed kulud	Makstud või makstavad summad, mis on otseselt seotud mängija registreerimisega klubisse, koosnedes: - kokkulepitud üleminekutasust - realiseerinud tingimusliku üleminekutasust osas, mis on perioodi jooksul muutunud makstavaks; - muudest mängija registreerimisega otseselt omistatavatest makstud ja/või makstavatest summadest mõnele teistele osapoolele, näiteks teisele jalgpalliklubile ja/või agendile/vahendajale või alaliidule/liigale.
Netovõlgnevus	Netovõlgnevuse moodustab järgmiste saldode koondsumma: - võlakohustused (n: pangaarvelduskrediit, panga- ja muud laenud, liikme ja/või seotud isiku laenud, v.a. sularahas või selle ekvivalendis tehtud tehingud); - mängijate üleminekutest tekkinud võlgnevused (n: mängija üleminekust saadav või makstav tasu); ja - lühiajalised võlgnevused Maksu- ja Tolliameti ees. Netovõlgnevuse xxxxx xx xxxxxxx nende tehingutega kaasnevaid muid kulusid.
Oluline või olulisus	Teabe või andmete puudulikult või vääralt esitamine on oluline, kui see teave või andmed võivad eraldi või ühiselt mõjutada kasutajate otsuseid, mis tehakse litsentsitaotleja esitatud teabe põhjal. Olulisus sõltub puudulikkuse või vääresituse ulatusest ja laadist ning selle hindamisel arvestatakse asjaolusid või konteksti. Määravaks teguriks võib olla teabe ulatus või laad või mõlemad koos.
Oluline muudatus	Sündmus, mida peetakse litsentsiandja poolt eelnevalt esitatud dokumentatsiooni seisukohalt oluliseks ja mis nõuaks teistsugust kajastamist, kui see oleks toimunud enne litsentseerimis- dokumentatsiooni esitamist.
Oluline mõju	Võime osaleda investeerimisobjekti (sidusettevõtte) finants-, äri- ning

	sportlikku tegevust puudutavate otsuste langetamisel, omamata valitsevat mõju või ühtset kontrolli nende otsuste üle. Olulist mõju või ühtset kontrolli võib omandada jagatud omandisuhte, alusdokumentide (põhikirja), kokkuleppe kaudu või muul viisil. Olulist mõju omab näiteks osapool, kes: a) omab otseselt või kaudselt 20% kuni 50% omanike või liikmete häältest; b) saab mõjutada enamuse (majandus)üksust juhtivate isikute (näiteks haldus-, juhtimis- või järelevalve organite) määramist või tagasi kutsumist; c) kes on (majandus)üksuse väikeosanik või liige ning tulenevalt osanike või liikmetega sõlmitud lepingust, või muul moel, omab ainuisikuliselt võimalust teostada olulist mõju (s.h punktis a) ja b) toodud isikud); d) kes üksi või koos sama lõplikku kontrolli omavad isiku alla kuuluva(te) osapool(te)ga või valitsusega koos (v.a UEFA ja EJL), teenivad summa, mis on võrdne vähemalt 30% (majandus)üksuse kogutulust aruande perioodil.
Osapool	Füüsiline või juriidiline isik, ettevõte või valitsus.
Otseselt omistav	Otseselt omistav tähendab teatud tegevusega seoses, et: a) kulu oleks olnud võimalik vältida, xxx xxxx teatud tegevust ei oleks tehtud; ja b) kulu on xxxx osadeks jaotamata eraldi tuvastatav.
Seotud osapool	Isik, üksus või valitsus, kes on seotud aruandekohustuslasega. Iga võimaliku seotud osapoole suhte selgitamisel, tuleb tähelepanu suunata suhte sisule, mitte selle õiguslikule vormile. a) Isik või tema lähedane pereliige on seotud aruandekohustuslasega, kui see isik: i) omab kontrolli või ühendatud kontrolli aruandekohustuslase üle; ii) omab olulist mõju aruandekohustuslase üle; või iii) on aruandekohustuslase või tema emaettevõtte juhtiv töötaja. b) Ettevõte on seotud aruandekohustuslasega kui esineb mõni järgmistest tingimustest: i) (Majandus)üksus ja aruandekohustuslane on sama grupi liikmed (s.t. iga ema-, tütar- ja kaastütarettevõte on teistega seotud); ii) (Majandus)üksust ja aruandekohustuslast kontrollivad, omavad ühtset kontrolli või mille üle on oluline mõju xxxxx osapoolel; iii) üks (majandus)üksus on teise (majandus)üksuse sidus- või ühisettevõtte (või selle grupi liikme sidusettevõte või ühisettevõte, mille liige on teine (majandus)üksus); iv) osapoolel on oluline mõju teise (majandus)üksuse üle; v) mõlemad (majandus)üksused on sama kolmanda

	osapoole ühisettevõtted; vi) üks (majandus)üksus on kolmanda (majandus)üksuse ühisettevõte ja teine (majandus)üksus on kolmanda (majandus)üksuse sidusettevõte; vii) (Majandus)üksus on töösuhtejärgsete hüvitiste fond (näiteks pensionifond), mis on mõeldud kas aruandekohustuslase või aruandekohustuslasega seotud (majandus)üksuse töötajatele. Kui aruandekohustuslane ise on selline plaan, loetakse sponsoreerivad tööandjad samuti seotud osapoolteks; viii) aruandekohustuslast kontrollib või omab ühtset kontrolli punktis a) nimetatud isik; ix) punktis a) i) nimetatud isikul on aruandekohustuslase üle märkimisväärne mõju või ta on aruandekohustuslase (või aruandekohustuslase emaettevõtte) juhtivtöötaja; x) Aruandekohustuslane või mis tahes grupi liige, mille osa ta on, osutab aruandekohustuslasele või tema emaettevõttele juhtivtöötaja teenuseid.
Staadion	Võistlusmängu toimumise koht, s.h., kuid mitte ainult, kõik staadioni xx xxxxx juurde kuuluv (n: kontoriruumid, VIP- ja pressi ala jms).
Sidusettevõte	Ettevõte, mille üle investoril on oluline mõju ja mis ei ole investori tütarettevõte.
Suure majandusliku mõjuga sündmus või asjaolud	Sündmusel või asjaoludel on suur majanduslik mõju, xxx xxxx loetakse aruandekohustuslase raamatupidamisaruannete seisukohast oluliseks xx xxx see nõuaks aruandekohustuslase tegevuse tulemuste, finantsseisundi ja netovara kajastamist teistmoodi (negatiivselt) kui siis, kui sündmus või tingimus oleks esinenud eelmisel aruande perioodil.
Treeningrajatis	Koht (xxxxx), xxx toimub (toimuvad) litsentsitaotleja üles antud mängijate ja noortegruppide treeningud.
Töötajale tehtavad väljamaksed	Ükskõik millises vormis tasu, mida aruandekohustuslane maksab osutatud teenuste eest või lepingu lõpetamisel, s.h. juhtidele, juhtkonnale ning teistele, xxxxx ülesandeks on valitsemine.
Tütarettevõte	Ettevõte, mille üle teisel ettevõttel (emaettevõte) on valitsev mõju.
Vahendaja	Füüsiline või juriidiline isik, kes tasu eest või tasuta esindab: • mängijat ja/või klubi elukutselise jalgpalluri lepingu sõlmimise läbirääkimistel; • klubi üleminekulepingu sõlmimisel läbirääkimistel. Vahendajate tegevust reguleerib EJL-i Vahendajaga töötamise juhend.
Valitsus	Mistahes valitsus, k.a. valitsusorganid, valitsusasutused või sarnased asutused, nii kohalikud kui riiklikud.
Valitsev mõju ehk kontroll	Võime juhtida teise (majandus)üksuse tegevust ja suunata tema finants- või põhitegevust või sportlikke põhimõtteid, mis mõjutab tulusid jagatud osaluse, hääleõiguse, alusdokumentide(põhikiri) kokkulepete v.m.s. kaudu. Valitsev mõju võib muuhulgas tuleneda asjaoludest (Raamatupidamise seadus §27): 1) suurem kui 50%-line osalus konsolideeritava üksuse

	hääleõigusest; 2) seadusest või lepingust tulenev otsene või kaudne õigus asutajaõigusi teostades või üldkoosoleku otsusega nimetada või tagasi kutsuda enamikku tegevjuhtkonnast või kõrgema juhtorgani liikmetest. Näiteks omab kontrolli osapool, kes: i) omab enamust liikmete või osanike/omanike hääleõigusest; ii) omab õigust määrata või tagasi kutsuda aruandekohustuslase juhtivatest isikutest (näiteks haldus-, juhtimis- või järelevalve organeid); iii) on aruandekohustuslase väikeosanik või liige ning tulenevalt osanike, liikmetega sõlmitud lepingust või muul moel, omab üks võimalust teostada kontrolli (s.h. punktides a) ja b) nimetatut).
UEFA	Union des Associations Européennes de Football ehk Euroopa jalgpalliliitusid ühendav organisatsioon.
Ühtne kontroll	Lepinguga kokkulepitud kontrolli jagamine majandustegevuse üle, mis eksisteerib ainult juhul, kui tegevusega seotud strateegilised finants- ja tegevusotsused nõuavad ühtset kontrolli jagavate osapoolte ühehäälset nõusolekut.
Ühendettevõte	Lepinguline kokkulepe, mille alusel kaks või enam osapoolt teostavad majandustegevust ühtse kontrolli mõttes.

4.1 Litsentsiandja on EJL.‌

II LITSENTSIANDJA

Artikkel 4 – Litsentsiandja kohustused

4.2 Litsentsiandja haldab klubide litsentseerimissüsteemi ning eelkõige peab:

a) moodustama sobiliku litsentseerimise administratsiooni;

b) moodustama vähemalt kaks (2) litsentsi otsuseid tegevat organit;

c) koostama klubide litsentseerimisega seotud sanktsioonide nimekirja;

d) kehtestama klubide litsentseerimise põhiprotsessi ja monitooringuga seotud protseduurid;

e) hindama litsentsitaotlejate poolt esitatud dokumentatsiooni ja teavet ning hindama, kas esitatud dokumentatsioon ja info on asjakohane ning määratlema kriteeriumite hindamise protseduurid;

f) tagama kõigi litsentsitaotlejate võrdse kohtlemise ja nende litsentseerimisprotsessi ja monitooringu käigus esitatud informatsiooni täieliku konfidentsiaalsuse.

g) Määratleb oma „piisava tõendamiseni“, kas kõik kriteeriumid on täidetud ning kas xx xxx, siis millist lisateavet on vaja esitada litsentsi saamiseks.

Artikkel 5 – Klubide litsentseerimise administratsioon

5.1 EJL määrab ametisse litsentsimänedžeri, kes vastutab litsentseerimise administratsiooni eest.

5.2 Litsentseerimise administratsiooni ülesanneteks on muuhulgas:

a) EJL-i litsentseerimise süsteemi ettevalmistamine, juurutamine ning arendamine;

b) klubide litsentsikomisjonile ja klubide litsentsiasjade apellatsioonikomisjonile administratiivse toe tagamine;

c) litsentseeritute abistamine ja nõustamine ning nende üle järelevalve teostamine kogu

hooaja vältel.

5.3 Vähemalt üks litsentsiandja administratsiooni liige või välisekspert peab omama finantstausta ja Eesti ülikooli poolt välja antud diplomit raamatupidamises/auditeerimises või peab omama mitmeaastast kogemust sellel alal („Pädevuse tunnistus“).

Artikkel 6 – Klubide litsentseerimise otsuseid tegevad organid

6.1 EJL põhikirja artiklite 36 (Klubide litsentsikomisjon) ja 37 (Litsentsiasjade apellatsioonikomisjon) alusel on moodustatud kaks (2) klubide litsentseerimise otsuseid tegevat organit, kes peavad olema teineteisest sõltumatud.

6.2 Klubide litsentsikomisjon on esimese astme otsuseid tegev organ, kes tegutseb EJL Klubide litsentsikomisjoni ja klubide litsentsiasjade apellatsioonikomisjoni reglemendi alusel ning otsustab talle litsentseerimise korras ettenähtud ja tähtaegselt esitatud dokumentide alusel litsentsi väljastamise ja litsentsi tühistamise ning teeb EJL-i distsiplinaarorganile ettepaneku litsentsitaotleja või litsentseeritu sanktsioneerimiseks vastavalt Artiklile 7. Lisaks võib Komisjon teha litsentseeritule täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi või anda käitumisjuhiseid.

6.3 Klubide litsentsiasjade apellatsioonikomisjon on apellatsioone arutav organ, kes tegutseb EJL Klubide litsentsikomisjoni ja klubide litsentsiasjade apellatsioonikomisjoni reglemendi alusel ning otsustab ette nähtud tähtajaks kirjalikult esitatud apellatsiooni üle, tehes lõpliku otsuse, kas litsents tuleb väljastada või tühistada.

6.4 Apellatsiooni võib esitada xxxx:

a) Xxxxxxxxxxxxxxxxx, kellele klubide litsentsikomisjon keeldus litsentsi väljastamisest;

b) Litsentseeritu, xxxxx litsentsi on klubide litsentsikomisjon tühistanud; või

c) Litsentsimänedžer litsentsiandja esindajana.

6.5 Klubide litsentsiasjade apellatsioonikomisjon langetab oma otsuse Klubide litsentsikomisjoni otsuse ning apellandi poolt ette nähtud tähtajaks esitatud kirjaliku taotluse ning kõigi esitatud tõendite põhjal Reglemendis sätestatud tähtaegadel xx xxxxxx.

6.6 Klubide litsentsiasjade apellatsioonikomisjoni otsus on lõplik ja siduv. Klubide litsentsiasjade apellatsioonikomisjoni otsust ei saa edasi kaevata EJL-i põhikirja artiklis 43.1 nimetatud jalgpalli vahekohtusse.

6.7 Klubide litsentsikomisjoni ja Klubide litsentsiasjade apellatsioonikomisjoni kuulub esimees xx xxxx (3) liiget (kellest üks on aseesimees), kes on määratud EJL juhatuse poolt neljaks (4) aastaks.

6.8 Klubide litsentsikomisjoni ja Klubide litsentsiasjade apellatsioonikomisjoni liige:

a) peab oma ülesannete täitmisel tegutsema erapooletult;

b) peab end taandama, kui tema sõltumatus litsentsitaotleja suhtes satub kahtluse alla või kui tekib huvide konflikt. Liikme sõltumatus ei ole tagatud, kui tema või tema pereliige (abikaasa, laps, vanem, vend või õde) on litsentsitaotleja liige, äripartner, toetaja, nõustaja vmt. Xxxxxxxxx loetelu on näitlik, mitte ammendav;

c) ei tohi xxxxx xxxx töötada litsentsimänedžeri või litsentseerimise administratsiooni liikmena;

d) ei tohi xxxxx xxxx olla EJL mistahes põhikirjajärgse juriidilise komisjoni liige;

e) ei tohi xxxxx xxxx olla EJL juhatuse liige;

f) ei tohi xxxxx xxxx kuuluda EJL liikmeks oleva klubi tegevjuhtkonda;

g) vähemalt üks kummaski komisjonis peab olema kvalifitseeritud xxxxxx xx vähemalt üks kvalifitseeritud finantsekspert, kellel on raamatupidamise/auditeerimise xxxxx kõrgharidus.

6.9 Klubide litsentsikomisjon ja litsentsiasjade apellatsioonikomisjon on otsustusvõimelised kui koosolekust võtab osa vähemalt xxxx (3) liiget, häälte võrdse jagunemise korral on otsustav hääl komisjoni esimehel.

Artikkel 7 – Sanktsioonid

7.1 EJL distsiplinaarorganitel on õigus rakendada litsentsitaotleja või litsentseeritu suhtes sanktsioone vastavalt EJL distsiplinaarmäärusele:

a) juhul, kui litsentsitaotleja või litsentseeritu ei täida B-kriteeriumi nõudeid, mida on kirjeldatud Korra artiklis 15.1 või Artiklis 23 toodud monitooringu nõudeid; või

b) juhul, kui litsentsitaotleja või litsentseeritu ei täida teisi litsentseerimisega seotud kohustusi (näiteks: ei pea kinni litsentseerimise tähtaegadest; esitab valedokumente jms).

7.2 Distsiplinaarorganile võib ettepaneku litsentsitaotlejale või litsentseeritule sanktsiooni(de) määramiseks teha litsentsimänedžer, klubide litsentsikomisjon ja/või klubide litsentsiasjade apellatsioonikomisjon.

Artikkel 8 – Litsentseerimise põhiprotsess ja monitooring

8.1 Litsentseerimise põhiprotsessi litsentseerimise kriteeriumite täitmise kontrollimiseks, klubide monitooringu kriteeriumite täitmise kontrollimiseks ning nendest tuleneva litsentsi väljastamise haldamist on kirjeldatud Xxxxx 1: Litsentseerimise põhiprotsess ja monitooring.

8.2 Litsentseerimise põhiprotsess algab litsentseerimisdokumentatsiooni koostamise ja klubidele saatmisega ning lõpeb litsentseerimisotsuste üles laadimisega ERIS-e rakendusse.

8.3 Litsentseerimise monitooring algab litsentseerimisotsuste edastamisega litsentseeritutele ning lõpeb litsentseerimise hooaja lõpuga.

8.4 Litsentseerimisdokumentatsiooniga koos edastab litsentseerija klubidele ajakava, kus on toodud litsentseerimise põhiprotsessi ja monitooringu toimingute tähtajad.

Artikkel 9 – Kriteeriumite täitmise hindamine

9.1 Kriteeriumite täitmise hindamise protseduurid on toodud Lisas 1: Litsentseerimise põhiprotsess ja monitooring.

Artikkel 10 – Võrdne kohtlemine ja konfidentsiaalsus

10.1 Litsentsiandja tagab kõigi litsentsitaotlejate/ litsentseeritute võrdse kohtlemise nii põhiprotsessi kui monitooringu ajal.

10.2 Litsentseerija garanteerib litsentsitaotlejatele ja litsentseeritutele täieliku konfidentsiaalsuse litsentseerimise protsessi xxxx xx monitooringu raames esitatud informatsiooni suhtes. Kõik litsentseerimise protsessiga seotud või Litsentsiandja poolt määratud isikud peavad enne oma ametikohustuste täitma asumist allkirjastama konfidentsiaalsuse kokkuleppe.

III LITSENTSITAOTLEJA JA LITSENTS

Artikkel 11 – Litsentsitaotleja mõiste ja kolme aasta reegel

11.1 Litsentsitaotleja on EJL-i territooriumil asuv ning ametlikult registreeritud juriidilisest isikust jalgpalliklubi, kes on EJL-i liige ning vastutab täielikult ja ainuisikuliselt Eesti-sisestel ja rahvusvahelistel võistlustel osaleva jalgpalli esindusvõistkonna eest.

11.2 Litsentsitaotleja peab olema olnud litsentsi taotlemise hooaja alguse seisuga EJL-i liige vähemalt xxxx (3) järjestikkust hooaega või olema astunud EJL-i liikmeks aastal, millal ta esmakordselt taotles litsentsi osalemiseks litsentseeritavas liigas ja peab olema osalenud

Eesti Meistrivõistlustel vähemalt viimasel kolmel (3) järjestikkusel hooajal. Litsentsitaotleja, kes taotleb esmakordselt litsentsi osalemiseks litsentseeritavas liigas, peab olema osalenud Eesti Meistrivõistlustel viimasel kolmel (3) järjestikusel aastal (nn. „kolme aasta reegel“).

11.3 Igasugusest muudatusest litsentsitaotleja/litsentseeritu juriidilises isikus (sh. tema liikmetes ja/või juhatuses), juriidilises struktuuris (mhs. ühinemisest teise isikuga või jalgpalliliste tegevuste viimist teise isikusse) või identiteedis (s.h asukoha, nime või värvide muutus), tuleb teavitada EJL-i enne litsentseerimise põhiprotsessi algust EJL-i poolt ette antud vormil. Litsentsitaotleja peab saama klubide litsentsikomisjonilt eelneva nõusoleku Litsentsitaotleja liikmete ja/või juhatuse liikmete muutmiseks, kui planeeritav muudatus Litsentsitaotleja juhatuses või üldkoosolekul moodustab esitamise hetkest viimase 36 kuu jooksul 30% või rohkem vastavalt juhatuse või üldkoosoleku hääleõigusest.

11.4 Igasugust muudatust litsentsitaotleja/litsentseeritud juriidilises isikus (sh. tema liikmetes ja/või juhatuse liikmetes), juriidilise isiku struktuuris (mhs. ühinemist teise isikuga või jalgpallilise tegevuse viimist teise isikusse) või identiteedis (sh. asukohas, nimes või värvides), mis leidis aset litsentseerimise hooaja algusele eelneva kolme (3) hooaja jooksul, ning mis on vastuolus sportliku eetika ning aususe põhimõtetega, kahjustab ausat konkurentsi või aitab xxxxx litsentsitaotleja võistlustele kvalifitseerumisele sportliku printsiibi alusel või hõlbustab litsentsi saamist, käsitletakse EJL-i liikmelisuse järjepidevuse katkemisena „kolme aasta reegli“ mõttes. Liikmelisuse järjepidevuse katkemist hindab litsentsikomisjon.

Artikkel 12 – Litsentsitaotleja jalgpallikool

12.1 Litsentsitaotleja, kellel on oma jalgpallikooli üle valitsev mõju (jalgpallikool on litsentsitaotlejaga samade isikute kontrolli all ja jalgpallikooli põhikirjas on ühe eesmärgina seatud klubile noormängijate kasvatamine) peab osalema litsentseerimisel koos Xxxxxxxxxxxxxxxxxxx artiklites 17 kuni 23 loetletud kriteeriumi täitmiseks.

12.2 Litsentsitaotleja ja tema jalgpallikooli vahel peab olema sõlmitud leping, kus on välja toodud lepingu tähtaeg, eesmärk, poolte õigused ja kohustused ning vastutus, sh klubide litsentseerimisega seotud õigused, kohustused ja vastutus ning mängijaõiguste ülemineku tingimused klubi ja jalgpallikooli vahel.

12.3 Juhul, kui Litsentsitaotleja jalgpallikool osaleb litsentseerimises, peab ta olema välja toodud litsentsitaotleja juriidilise isiku struktuuris vastavalt juriidiliste kriteeriumite nõudele J.05 ning kuuluma litsentsitaotleja aruandekohustuslase hulka vastavalt kriteeriumile F.01.

Artikkel 13 – Litsentsitaotleja kohustused

13.1 Litsentsitaotleja peab litsentsiandjale esitama:

a) kogu vajaliku teabe ja asjakohased dokumendid, mis tõendavad, et kõik litsentsi saamiseks nõutavad kohustused on täidetud; ja

b) muud dokumendid, mis on litsentseerijale otsuse langetamiseks vajalikud.

13.2 Eeltoodu hõlmab litsentsitaotleja kohta esitatavat juriidilist-, spordi-, jalgpalli sotsiaalse vastutuse-, infrastruktuuri-, personali- ja administratiiv ning finantsalast teavet.

13.3 Litsentsitaotleja esindaja peab lisaks esitatud dokumentidele tegema ettekande Tippjalgpallikomisjoni kohtumisel kokkulepitud teemadel ja vajadusel vastama klubide litsentsikomisjoni küsimustele punkti 13.1 alusel esitatud dokumentide ja teabe kohta.

13.4 Sündmusest, mis toimub pärast litsentseerimisdokumentatsiooni esitamist litsentsiandjale, ning mis oluliselt muudab eelnevalt esitatud informatsiooni, tuleb litsentsiandjat viivitamata kirjalikult teavitada (k.a. muutustest litsentsitaotleja juriidilises vormis, struktuuris, sh. omandisuhtest või identiteedis).

Artikkel 14 – Litsents

14.1 Klubid, kes sportliku tulemuse alusel kvalifitseeruvad Eesti jalgpalli meistrivõistluse Premium, Esiliigasse ning Esiliigasse B ja Eesti naiste jalgpalli meistrivõistluste Meistriliigasse, peavad seal osalemiseks taotlema ja saama litsentsi.

14.2 Litsentsi taotlus esitatakse EJL-ile ERIS-e litsentsirakenduse kaudu.

14.3 Litsents väljastatakse eelolevaks hooajaks. Litsents aegub etteteatamiseta litsentsihooaja lõppemisel.

14.4 Litsentsi ei ole võimalik üle anda.

14.5 Klubide litsentsikomisjon või litsentsiasjade apellatsioonikomisjon võib litsentsi tühistada hooaja käigus, kui:

a) mõni litsentsi väljastamiseks vajalikest tingimustest ei ole enam täidetud; või

b) litsentseeritu rikub xxxxx klubide litsentseerimise korraga sätestatud kohustust.

IV LITSENTSEERIMISE KRITEERIUMID

Artikkel 15 – Üldsätted

15.1 Võistlustel osalemiseks peab klubi täitma litsentsikriteeriumid, mis on jaotatud kolmeks:

a) A-kriteeriumid on täitmiseks kohustuslikud. A-kriteeriumid peavad olema täidetud nii, nagu on käesolevas korras sätestatud. Kui litsentsitaotleja kriteeriume ei täida, pole tal võimalik litsentsi xxxxx xx xxxxx xx Võistlustel osaleda.

b) B-kriteeriumid on täitmiseks kohustuslikud. B-kriteeriumid peavad olema täidetud nii, nagu käesolevas korras sätestatud. Kui litsentsitaotleja kriteeriume ei täida, rakendatakse tema suhtes sanktsioone, kuid talle väljastatakse siiski Premium liiga, Esiliiga või Meistriliiga litsents, et ta saaks osaleda vastavatel Eesti meistrivõistlustel.

c) C-kriteeriumid näevad ette parima praktika. C-kriteeriumid on soovitused, mille kohene täitmine ei ole litsentsitaotlejale kohustuslik, kuid mille täitmine võib muutuda kohustuslikuks järgnevatel hooaegadel.

15.2 Korra artiklites 17 kuni 22 välja toodud kriteeriumite astmete lühendid tähendavad järgmist: Premium liiga – PL; Esiliiga – EL; Esiliiga B – ELB ning Meistriliiga – N ML. Juhul kui astmel on märgitud xxxx kriteeriumi tase, on see kohustuslik kõigile ühtemoodi.

Artikkel 16 – Mitme erineva litsentsi taotlemine

16.1 Litsentsitaotleja, kes taotleb mitut erinevat litsentsi, peab täitma kõik minimaalsed kriteeriumid, mis on kehtestatud liigale, kus osaleb tema meeste ja/või naiste esindusvõistkond.

16.2 Kui litsentsitaotleja taotleb lisaks litsentsi oma duubelvõistkonna osalemiseks litsentseeritavas liigas, peab ta täitma kõik nn. võistkonnaga seotud kriteeriumid, mis on kehtestatud liigale, mille litsentsi ta lisaks taotleb:

a) P.08 füsioterapeudi

b) P.09 peatreener

c) P.10 abitreener

d) P.11 väravavahtide treener

e) P.12 fitnesstreener

Artikkel 17 – Juriidilised kriteeriumid

Aste

Kirjeldus

J.01 Klubi kinnitus seoses osalemisega Eesti Meistrivõistlustel

J.01

Litsentsitaotleja esitab EJL poolt ette antud tähtajaks ERIS-e kaudu enne uue hooaja algust võistkonna Eesti Meistrivõistlustele (MV) registreerimisel juriidilise kinnituse, mille sisu on toodud meistrivõistluste juhendi lisas 2.

Kinnitus peab olema allkirjastatud allkirjaõigusliku isiku poolt.

J.02 Minimaalne juriidiline teave

J.02

Litsentsitaotleja peab esitama enda kohta minimaalse teabe:

a) täielik juriidiline nimi;

b) juriidiline vorm;

c) koopia kehtivast põhikirjast;

d) väljavõte e-äriregistrist;

e) allkirjaõigust omavate isikute nimekiri (s.h. esindusõiguse erisused: üksi või mitmekesi). Litsentsitaotleja peab esitama kontaktinformatsiooni:

a) juriidiline aadress;

b) telefoninumber ja e-posti aadress;

c) kodulehe aadress;

d) klubide litsentseerimise eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed. Litsentsitaotleja peab:

• esitama registrikaardi väljavõtte e-äriregistrist, mis ei ole vanem kui 1 kuu esitamise tähtajast;

• esitama koopia kehtivast põhikirjast;

• sisestama ja uuendama klubi infot ERIS-es;

• määrama klubi ERIS-e kasutaja, kes on litsentseerimise eest vastutav isik ning isiku muutumisel viivitamatult tegema ERIS-es vastava muudatuse.

J.03 Leping litsentsitaotleja jalgpallikooliga

J.03

Litsentsitaotleja, xxxxx jalgpallikool osaleb litsentseerimisel, peab esitama lepingu oma jalgpallikooliga, kus on välja toodud lepingu tähtaeg, eesmärk, poolte õigused ja kohustused ning vastutus, sh klubide litsentseerimisega seotud õigused, kohustused ja vastutus ning mängijaõiguste ülemineku tingimused klubi ja jalgpallikooli vahel.

J.04 Litsentsitaotleja juriidiline struktuur, tegelik(ud) kasusaaja(d) ja lõplikku kontrolli omav isik

J.04

Litsentsitaotleja peab esitama EJL-ile informatsiooni oma juriidilise struktuuri kohta 31. detsembri seisuga.

Dokumendil peab olema selgelt välja toodud:

a) Litsentsitaotleja juriidiline nimi;

b) Litsentsitaotleja jalgpallikool (kui on);

c) Litsentsitaotleja tütarettevõte (kui on);

d) Litsentsitaotleja sidusettevõte (kui on);

e) Litsentsitaotleja üle otsest või kaudset kontrolli omav isik, k.a. lõplikku kontrolli omav isik;

f) Litsentsitaotleja lõplik kasusaaja, s.o. füüsiline isik, kellel on lõplik valitsev mõju

füüsilise või juriidilise isiku üle või xxxxx huvides, kasuks või nimel tehing või toiming tehakse. Lõplik valitsev mõju tuleneb omandisuhtest või muul viisil teise isiku kontrollimise kaudu. Mittetulundusühingu tegelike kasusaajatena käsitletakse isikuid, kes kontrollivad ühingu tegevust, reeglina on need juhatuse liikmed;

g) mistahes osapool, kes omab 10%-st või suuremat otsest või kaudset litsentsitaotleja omandiõigust (osalust) või 10%-st või suuremat hääleõigust;

h) mistahes osapool, kes omab olulist mõju litsentsitaotleja üle;

i) mistahes teine jalgpalliklubi, xxxxx suhtes punktides a) kuni g) tuvastatud isikud või nende tegevjuhtkond omab omanikuhuvi, hääleõigust ja/või ükskõik millist osalust või mõju seoses tema finants- ja tegevusstrateegia juhtimisega.

j) mistahes teine jalgpalliklubi, kus isikul, kes on toodud punktides a) kuni f) või tema tegevjuhtkonda kuuluval isikul on:

- omandiõigus;

- hääleõigus; ja/või

- ükskõik milline seotus või mõju seoses selle klubi finants- ja tegevusstrateegia juhtimisega.

k) nii füüsilisest kui juriidilisest isikust seotud osapooled, xxxxx tehingud on kajastatud majandusaasta aruande lisas „Seotud osapooled“.

Iga juriidilises skeemis punktides a) kuni i) välja toodud isiku kohta tuleb esitada:

a) Ettevõtte nimi;

b) Ettevõtte tüüp

c) Ettevõtte peamine tegevusala

d) Omandiõiguse % (xx xxx on erinev, siis hääleõiguse %) Litsentsitaotleja tütarettevõtte kohta tuleb esitada:

f) Aktsia- või osakapitali suurus;

g) Koguvara;

h) Xxxxxxxx;

i) Netovara / omakapital.

Kriteeriumis F.01 nõutud aruandekohustuslase ulatus peab juriidilisel struktuuril olema selgelt välja toodud.

J.05 Kohustus teavitada olulistest sündmustest

J.05

Pärast litsentseerimisotsust peab litsentseeritav viivitamata kirjalikult teavitama EJL-i edasistest sündmustest, mis võivad seada kahtluse alla litsentseeritava võime jätkata tegutsemist kuni vähemalt selle hooaja lõpuni, milleks litsents on väljastatud.

Juhtkonna ettevalmistatud teave peab sisaldama sündmuse või olude laadi kirjeldust xx xxxxx rahalise mõju hinnangut või põhjendatud avaldust, et taolist hinnangut ei ole võimalik anda.

EJL korraldab hindamise ja võib xxxx xxxx taotleda teavet litsentseeritava finantsseisundi kohta.

Artikkel 18 – Sportlikud kriteeriumid

Aste

Kirjeldus

S.01 Noortetöö arengukava

S.01

Litsentsitaotleja kirjalik noortetöö arengukava peab olema EJL tehnilise osakonna poolt heakskiidetud. EJL kontrollib noortetöö arengukava rakendamist ja hindab selle kvaliteeti regulaarselt.

Noortetöö arengukava peab minimaalselt sisaldama järgmist:

a) noortetöö eesmärgid ja filosoofia, xx xxxxxx tüdrukute jalgpalliga seotud eesmärgid;

b) noortejalgpalli struktuur (organisatsiooni skeem, asjaomased organid, seos litsentsitaotlejaga, noorte- ja tütarlaste võistkonnad jne);

c) töötajad (tehnilised, meditsiini-, administratiiv- jm töötajad) xx xxxxx nõutav miinimumkvalifikatsioon;

d) noortevõistkondade kasutuses olev infrastruktuur (treening-, mänguväljakud, saadavus jne);

e) finantsvahendid ja nende jaotumine (eelarve, liikmemaksud, omavalitsuste ja muu toetus);

f) noortetöö metoodika erinevatele vanuseklassidele (mänguoskused, tehnika, taktika, psüühika);

g) noormängijate harimine – Mängureeglid; antidoping; aus mäng; rassismi ja diskrimineerimise vältimine;

h) meditsiiniline abi noormängijatele (k.a meditsiiniline kontroll xx xxxxx info säilitamine);

i) noortetöö arengukava ülevaatuse ja tagasiside saamise protsess arengukavaga püstitatud eesmärkide hindamiseks;

j) programmi kestus (minimaalselt 3, maksimaalselt 7 aastat). Lisaks peab litsentsitaotleja tagama, et:

a) igal tema noortetöö arengukavas osaleval noormängijal on võimalus omandada nõutav kohustuslik kooliharidus ja

b) ühelgi tema noortetöö arengukavas osaleval noormängijal ei takistata jalgpallivälise haridustee jätkamist.

Litsentsitaotleja peab EJL-ile esitama noortetöö arengukava.

Noortetöö arengukava vastavust nõuetele hindab EJL tehniline osakond ning võrdleb seda EJL-i noortetöö juhtide projektis raames saadud informatsiooniga.

S.02 Noortevõistkonnad

S.02

Litsentseeritaval hooajal peab litsentsitaotlejal või tema jalgpallikoolil olema EJL-i poolt organiseeritud võistlustele registreeritud nõutud arv noortevõistkondi, kuhu ülesantud mängijatest vähemalt 50% on klubi KTM-d:

• Premium liiga litsentsitaotlejal neli (5) meeste noortevõistkonda, sh kriteeriumis S.021 nimetatud U17 või U19 Eliitliiga võistkond. Vastavalt kriteeriumile S.09 Naiste jalgpall, peab Premium liiga klubil olema lisaks vähemalt üks (1) tütarlaste võistkond.

• Esiliiga litsentsitaotlejal xxxx (3) meeste noortevõistkonda, sh kriteeriumis S.021 nimetatud U17 või U19 Eliitliiga võistkond. Vastavalt kriteeriumile S.09 Naiste jalgpall, peab Esiliiga klubil olema lisaks vähemalt üks (1) tütarlaste võistkond, v.a. juhul kui litsentsitaotlejal on

S.09 nõuetele xxxxxx naiskond. Hooajaks 2024 Esiliiga litsentsi taotleval klubil või tema jalgpallikoolil peab olema minimaalselt neli (4) meeste noortevõistkonda, sh kriteeriumis

S.021 nimetatud U17 või U19 Eliitliiga võistkond.

• Esiliiga B litsentsitaotlejal kaks (2) meeste noortevõistkonda, sh kriteeriumis S.021 nimetatud U17 või U19 Eliitliiga võistkond. Vastavalt kriteeriumile S.09 Naiste jalgpall, peab

Esiliiga B klubil olema lisaks vähemalt üks tütarlaste võistkond, v.a. juhul kui litsentsitaotlejal on S.09 nõuetele xxxxxx naiskond. Hooajaks 2024 Esiliiga B litsentsi taotleval klubil või tema jalgpallikoolil peab xxxxx xxxx (3) noortevõistkonda, sh

kriteeriumis S.021 nimetatud U17 või U19 Eliitliiga võistkond.

• Naiste Meistriliiga litsentsitaotlejal kaks (2) naiste noortevõistkonda, sh kriteeriumis S.021 nimetatud U17 Eliitliiga võistkond.

Noortevõistkonna kriteeriumi täidab ka:

• litsentsitaotleja duubelvõistkond, xxx xxxxx on registreeritud vähemalt 15 mängijat vanuses 15- 21 aastat, kes xx xxxxx samaaegselt noorte MV-l;

• U11 või noorema vanuseklassi võistkond/treeninggrupp, kes ei osale EJL-i organiseeritud võistlustel xx xxxxx nimekirja koos treeneri(te) nime(de)ga on Klubi EJL- ile esitanud;

• Esiliiga B litsentsi taotleja poolt välja pandud noortevõistkond, kes osaleb noorte rahvaliigas xx xxxxx nimekirja koos treeneri(te) nime(de)ga on Klubi EJL-ile esitanud ning xxxxx mängijad on ERIS-es registreeritud.

Kõik võistlustel osalevad võistkonnad peavad olema EJL-is registreeritud vastava võistlusjuhendiga kehtestatud tähtaegadeks

S.021 U17 ja/või U19 Eliitliiga võistkond

S.021

Võistlusjuhendis toodud võistkonna registreerimise lõpptähtaja seisuga peab litsentsitaotlejal olema klubi või tema jalgpallikooli nime kandev ja nendesse registreeritud mängijatega noortevõistkond U17 ja/või U19 Eliitliigas.

U19 Eliitliiga Meistriliiga võistkond ei täida nõuet.

S.022 Noormängijad

S.021

PL B

Premium liiga litsentsitaotlejal peab 01. detsembri seisuga olema vähemalt 30 klubi(de)sse registreeritud MV-l osalevat meessoost ETM-i vanuses 15- 21 aastat.

S.03 Mängija meditsiiniline kontroll

S.03

Litsentsitaotleja (doktor) peab pidama iga oma mängija (sh noormängija) kohta tervisekaarti, kus on salvestatud järgnev info:

a) mängija jalgpallialane terviselugu;

b) mängija haiguslugu ja pärilikud andmed;

c) iga-aastase üldise tervisekontrolli tulemused.

Mängija kohta, kes ei ole üles antud litsentseeritava liiga võistkonda peab litsentsitaotleja pidama tervisekaarti punktide a) ja c) osas, viimase puhul mängija ja/või tema vanema / hooldaja nõusolekul.

Nõuded tervisekaardi sisule on toodud Lisas 2: Mängija tervisekaart ja meditsiinilise kontrolli sisu.

Litsentsitaotleja peab kindlustama, et kõik litsentsi taotlevas liigas mängimisõigust omavad mängijad läbiksid iga-aastase spordimeditsiinilise kontrolli, mille minimaalne sisu on välja toodud käesoleva litsentseerimiskorra Lisas 2: Mängija tervisekaart ja meditsiinilise kontrolli sisu.

Xxxxxx 2 vastava meditsiinilise kontrolli edukat läbimist viimase 12 kuu jooksul tõendab mängija oma allkirjaga litsentsitaotlusel.

Litsentsitaotleja peab esitama edukalt läbitud meditsiinilise kontrolli tulemuse kõigi või EJL-i poolt suvaliselt valitud esindusvõistkonna mängijate kohta viivitamatult pärast EJL-i päringut.

Litsentsitaotleja peab kindlustama, et kõik üle 12-aastased klubisse registreeritud mängijad läbivad iga-aastase meditsiinilise kontrolli vastavalt vanusegrupi võistlusjuhendiga nõutule.

Klubi noormängijate tervise eest hoolitsemine Eesti meistrivõistluste mängudel ja välisreisidel peab olema kirjeldatud klubi noortetöö arengukavas.

S.04 Mängijate registreerimine

S.04

Kõik litsentsitaotleja mängijad, k.a noormängijad, kes xx xxxxx EJL-i korraldatavatel võistlustel, peavad olema EJL-is registreeritud vastavalt Mängijate staatust ja üleminekuid reguleerivale korrale ja/ või Eesti meistrivõistlusi reguleerivatele juhenditele.

S.05 Elukutseliste jalgpallurite lepingud

S.05

Kõik litsentsitaotleja elukutselised jalgpallurid peavad omama kirjalikku lepingut litsentsitaotlejaga vastavalt Mängijate staatust ja üleminekuid reguleerivale korrale.

Kõik elukutseliste jalgpallurite lepingud peavad olema EJL-is registreeritud 14 päeva jooksul sõlmimisest.

S.051 Elukutseliste jalgpallurite õnnetusjuhtumi kindlustus

S.051

Kõik litsentsitaotleja litsentseeritavas liigas osalevad elukutselised jalgpallurid ning EJL-i arengustipendiumi saavad jalgpallurid peavad olema litsentseeritavaks hooajaks litsentsitaotleja poolt õnnetusjuhtumite vastu kindlustatud.

Elukutseliste jalgpallurite kindlustust tõendav kindlustuspoliis tuleb esitada EJL-i mängijate võistkonda ülesandmisel.

S.06 Kohtuniku töö ja mängureeglite tundmine

S.06

EJL korraldab igal aastal mängijatele ja treeneritele koolituse, kus selgitatakse olulisemaid rõhuasetusi ja muudatusi kohtunike töös ja mängureeglites eelseisval hooajal.

Koolitusel peab osalema kogu Premium ja Esiliiga võistkond, sh mängijad, treenerid jm tehniline personal.

Koolitusel peab osalema Esiliiga B ja/või naiste Meistriliiga litsentsitaotleja võistkonna peatreener või tema abi ja meeskonna kapten või tema asendaja.

Litsentsitaotleja peab koostama ja EJL-ile esitama koolitusel osalejate nimekirja, millel on koolitaja allkirja ning koolituse toimumise xxxx xx kuupäev .

S.07 Naistejalgpall

S.07

PL B

EL B

ELB B

NML

Premium liiga litsentsitaotlejal peab olema naiste võistkond ja vähemalt üks (1) tütarlaste võistkond, kes osalevad Eesti MV-l.

Esiliiga litsentsitaotlejal peab olema vähemalt üks (1) naiste või tütarlaste võistkond, kes osaleb Eesti MV-l.

Esiliiga B litsentsitaotlejal peab olema vähemalt üks (1) naiste või tütarlaste võistkond, kes osaleb EJL-i organiseeritud võistlustel. Kriteeriumi täidab ka rahvaliigas osalev võistkond.

Juhul kui Premium liiga, Esiliiga või Esiliiga B litsentsitaotleja taotleb ka naiste Meistriliigas litsentsi, juhindub litsentsitaotleja kriteeriumist S.02, sealjuures tuleb täita nii vastavate meeste liigade kui naiste Meistriliiga S.02 kriteerium.

Naiste ja tütarlaste võistkonnad peavad olema EJL-is registreeritud juhendites sätestatud tähtaegadeks.

Artikkel 19 – Jalgpalli sotsiaalse vastutuse kriteeriumid

Aste

Kirjeldus

FSR.01 Sallivuse deklaratsioon ja tegevuskava

FSR. 01

PL B C

Litsentsitaotleja peab kehtestama ja viima ellu põhimõtted, kuidas tagada jalgpallis sallivus ning igasuguse (sh, kuid mitte ainult, rassistliku, religioosse, rahvusliku, etnilise, soolise) diskrimineerimise vähendamine kooskõlas UEFA 10-punktilise rassismivastase kavaga, mis on sätestatud UEFA ohutus- ja turvaeeskirjades (UEFA Safety and Security Regulations).

Sallivuse deklaratsioon peab lisaks sisaldama kihlveopettuste ennetamise tegevuskava ehk tegevused, mida klubi võtab ette kihlveopettuste ennetamiseks (mängijate taustakontroll; infovahetus; koolitused; vastava isiku määramine, xxxxx ülesanne on kihlveopettuste ennetamisega tegeleda jms).

FSR.02 Xxxxx xx noorte õiguste kaitse ja heaolu

FSR. 02

Litsentsitaotleja peab kehtestama ja rakendama põhimõtted tagamaks noormängijate õigust kaitse ja heaolu kooskõlas Eesti Vabariigi seadusandluse ja UEFA vastavate juhtnööridega ning kindlustama turvalise keskkonna kõigile noormängijatele, kes osalevad litsentsitaotleja organiseeritud tegevuses.

Litsentsitaotleja peab muuhulgas tagama, et klubis lastega töötavatel isikutel ei ole kehtivat Lastekaitseseaduse kohast lastega töötamise piirangut.

Litsentsitaotleja peab määrama laste- ja noorte õiguste kaitse kontaktisiku, kes tegeleb xxxxx xx noorte õiguste kaitse ja heaoluküsimustega ning on esimene kontakt klubis õiguste või heaolu rikkumiste juhtumite korral. Xxxxx xx noorte õiguste kaitse kontaktisik teeb tihedat koostööd EJL-i lastekaitse ametnikuga.

Litsentsitaotleja peab:

• esitama klubi poolt kehtestatud ja rakendatud lastekaitse ja heaolu põhimõtted;

• lastekaitse seaduse §-i 20 kohaselt Karistusregistris kõigi klubi treenerite ja teiste lastega töötavate isikute kohta teostatud päringu tulemuse, mis ei ole vanem xxx xxxx (6) kuud;

• korraldama Litsentsitaotleja noortetöö xxxx ja (olemasolul) klubi poolt määratud xxxxx xx noorte õiguste kaitse kontaktisiku osalemise EJL-i poolt korraldatud lastekaitse alasel koolitusel, kõigi teiste litsentsitaotlejate treenerite osalemine koolitusel on soovituslik;

• korraldama xxxxx xx noorte õiguste kaitse kontaktisiku EJL-i poolt korraldatava vastava koolituse läbimise.

Litsentsitaotleja noortetöö juht ja (olemasolul) klubi poolt määratud valdkonna eest vastutav isik peab/peavad osalema EJL-i poolt korraldatud lastekaitse alasel koolitusel.

FSR.03 Keskkonnakaitse

FSR. 03

Litsentsitaotleja peab kehtestama ja rakendama põhimõtted parandamaks oma ökoloogilist jalajälge ning jätkusuutlikkust seoses ürituste korraldamise, infrastruktuuri ehitamise ja haldamisega.

Litsentsitaotleja peab esitama keskkonnakaitse põhimõtted.

Artikkel 20 – Infrastruktuuri kriteeriumid

Aste

Kirjeldus

I.01 Staadion kodumängudeks

I.01

PL A

Premium liiga litsentsitaotlejal peab olema vähemalt EJL 2. kategooria staadion(id) (kunstmuru ja/või muruväljak) Eesti meistrivõistluste Premium liigas ja Karikavõistlustel mängimiseks.

Litsentsitaotleja koduväljak(ud) peavad vastama EJL-i Staadionite Standardile, Eesti meistrivõistluste Premium ja Esiliiga ja Karikavõistluste juhendites toodud nõuetele.

Litsentsitaotleja märgib võistkonna registreerimisel oma koduväljaku(d). Klubi kinnitab, et tal on staadioni omaniku luba staadioni(te) kasutamiseks, sh vajadusel muruväljaku kasutamiseks alates MV teisest ringist.

EL A ELB A NML A

STAADION KODUMÄNGUDEKS

Esiliiga, Esiliiga B ja naiste Meistriliiga litsentsitaotlejal peab olema vähemalt EJL 3. kategooria staadion(id) mängimiseks Eesti meistrivõistluste Esiliigas, Esiliigas B või naiste Meistriliigas ja Karikavõistlustel.

Litsentsitaotleja koduväljak ja kunstmurukattega staadioni peavad vastama Eesti meistrivõistluste Premium ja Esiliiga juhendis või Eesti naiste meistrivõistluste juhendis toodud nõuetele.

Litsentsitaotleja märgib võistkonna registreerimisel oma koduväljaku (d).Klubi kinnitab, et tal on staadioni omaniku luba staadioni(te) kasutamiseks, sh vajadusel muruväljaku kasutamiseks alates MV teisest ringist.

I.02 Treeningrajatised – olemasolu ja minimaalne infrastruktuur

I.02

PL A B

Litsentsitaotlejal peab olema piisav arv treeningrajatisi kõigi oma võistkondade treeningute läbiviimiseks kogu aasta vältel ja igasuguste ilmastikuolude korral.

Litsentsitaotlejal peab xxxxx xxxxx- ja sisetreeningrajatised, riietusruumid ja EJL-i Staadionite Standardile xxxxxx meditsiiniruum.

Litsentsitaotleja peab esitama nimekirja klubi kõigi võistkondade kasutuses olevatest treeningrajatistest.

Artikkel 21 – Personali- ja administratiivkriteeriumid

Aste

Kirjeldus

P.01 Tegevjuht

P.01

Premium liiga Litsentsitaotlejal peab olema täistööajaga töö- või juhatuse liikme lepingu alusel tasustatud asjatundlik tegevjuht, kes vastutab klubi tegevuse igapäevase juhtimise eest.

Esiliigade ja naiste Meistriliiga litsentsitaotleja tegevjuht võib tegutseda ka osalise tööajaga ning vabatahtlikkuse alusel.

Tegevjuht ei tohi samaaegselt tegutseda litsentsitaotleja ega ühegi teise litsentsi taotleva klubi tegevjuhi, esindusvõistkonna peatreeneri ega noortetöö xxxxxx. Tegevjuht ei tohi esindusvõistkonna mängu ajal olla seotud kohustustega esindusvõistkonnas.

Litsentsitaotleja peab esitama koopia tegevjuhi lepingust.

P.02 Raamatupidaja

P.02

Litsentsitaotlejal peab olema finantsasjade eest vastutav kvalifitseeritud isik (raamatupidamine, finantskriteeriumide dokumentide ettevalmistamine litsentseerimiseks jne). Finantsasjade eest vastutav isik võib olla ka juriidiline isik.

Raamatupidaja peab omama kas:

a) raamatupidaja diplomit; või

b) audiitori diplomit; või

c) raamatupidaja kutsetunnistust; või

d) EJL-i poolt tunnustatud organisatsiooni väljastatud raamatupidaja tunnistust. Raamatupidaja peab osalema EJL poolt korraldataval raamatupidajate koolitusel. Litsentsitaotleja peab esitama:

a) koopia raamatupidajaga või raamatupidamisfirmaga sõlmitud lepingust; ja

b) raamatupidaja kvalifikatsiooni tõendava dokumendi koopia.

P.03 Ohutuse ja turvalisuse eest vastutav isik

P.03

Litsentsitaotleja peab olema asjatundlik ja kvalifitseeritud ohutus- ja turvaküsimuste eest vastutav xxxx, xxxxx vastutusalasse kuuluvad:

a) ohutus- ja turvalisuse põhimõtete ja protseduuride, sh riskijuhtimise ja planeerimise välja töötamine, rakendamine xx xxxx vaatamine;

b) olla peamine kontaktisik avaliku võimu ja litsentsitaotleja vahel kõigis ohutuse ja turvalisuse küsimustes;

c) ohutuse ja turvalisuse valdkonna eest vastutamine mängul.

Ohutuse ja turvalisuse eest vastutav isik peab viibima staadionil kõigi klubi kodumängude ajal. Ohutuse ja turvalisuse eest vastutav isik peab omama:

a) politseiniku töötõendit või turvatöötaja kutsetunnistust; või

b) EJL poolt tunnustatud ohutus- ja turvatöö alase erikursuse lõpetamise tunnistust; või

c) EJL poolt väljastatud “kompetentsuse tunnistust”, mille aluseks on osalemine EJL-i poolt korraldataval turvalisuse koolitusel ning vähemalt üheaastane töökogemus antud valdkonnas.

Ohutuse- ja turvalisuse eest vastutav isik peab osalema EJL-i poolt korraldataval turvalisuse koolitusel.

Premium ja Esiliiga litsentsitaotleja peab esitama:

• turvalisuse eest vastutava isiku lepingu; ja

• turvalisuse eest vastutava isiku kvalifikatsiooni tõendava dokumendi; või

• taotluse “kompetentsuse tunnistuse” saamiseks, esitades dokumendi, mis tõendab turvalisuse eest vastutava isiku kvalifikatsiooni antud valdkonnas (CV).

Esiliiga B ja naiste Meistriliiga litsentsitaotleja teavitab EJL-ile turvalisuse eest vastutava isiku nime.

P.031 Turvalisuse ja avaliku korra tagamine Eesti Meistri-ja karikavõistluste mängudel

P.031

PL A EL A ELB B NML B

Litsentsitaotleja peab kindlustama turvatöötajate ja/ või korrapidajate olemasolu meistri- ja karikavõistluste mängudel kooskõlas vastava võistluse juhendiga.

Premium liiga litsentsitaotleja peab vastavalt Spordiseaduse 3. peatükile taotlema vähemalt üks (1) kuu enne hooaja algust kõigile oma esindusvõistkonna kodumängudele spordiürituse korraldamise loa.

Litsentsitaotleja peab:

• teatama turvafirma nime, kellega on sõlmitud leping turvalisuse ja avaliku korra tagamiseks kodumängudel.

P.04 Kodumängu korraldaja

P.04

PL A B

Litsentsitaotleja peab määrama isiku, kes vastutab litsentseeritavas liigas osaleva võistkonna kodumängu tehnilise korralduse eest. Kodumängu korraldaja peab viibima igal kodumängu päeval staadionil ning olema enne mängu, mängu ajal xxx xxxxxx mängu lihtsalt kättesaadav kohtunikele, EJL-i mänguga seotud ametiisikutele ning vajadusel politseile, kiirabile ja/või mängu ülekande tootjale ja sellega seotud isikutele.

Kodumängu korraldaja peab osalema igal aastal EJL-i poolt korraldataval turvalisuse koolitusel.

Litsentsitaotleja esitab:

• kodumängu korraldaja lepingu.

P.05 Kogukonna projekti juht (kogukonnajuht)

P.05

PL A C

Premium liiga litsentsitaotlejal peab olema täistööajaga töölepinguga kogukonna projekti juht. Kogukonna projekti xxxx tegevuse eesmärk on kogukonna kaasamine klubi tegevusse ja vastupidi ning selle kaudu klubi kuvandi loomine ja arendamine ning klubi maine tõstmine.

Kogukonna projekti juht peab tagama pealtvaatajatele kvaliteetse mängupäeva kogemuse ja elamuse ning seda tõstma.

Kogukonna projekti juht teeb tihedat koostööd klubi juhtkonna, turunduse ning meedia valdkonna eest vastutava(te) isiku(te)ga. Kogukonna projekti juht ei ole mängukorralduse eest vastutav isik.

Kogukonna projekti juht kohustub andma oma tegevusest regulaarselt aru EJL-i poolt määratud isikutele, vormis ja tähtaegadel.

Litsentsitaotleja esitab:

• kogukonnajuhi lepingu.

P.051 Fännikoordinaator

P.051

PL B C

Litsentsitaotlejal peab olema fännikoordinaator, kes tegutseb kontaktisikuna klubi ja fännide vahel. Fännikoordinaatori ülesandeks on aidata xxxxx fännikultuuri arendamisele, klubi fännide tegevuse organiseerimisele kodu- ja välismängudel ning positiivsele, sujuvale ja turvalisele fännide tegevusele.

Fännikoordinaator võib olla litsentsitaotleja klubi töötaja või litsentsitaotlejaga lepingu sõlminud isik, xx xxxx, kes tegutseb vabatahtlikel alustel.

Fännikoordinaator peab osalema EJL poolt korraldataval turvalisuse seminaril. Litsentsitaotleja esitab:

• fännikoordinaatori lepingu Premium liiga litsentsitaotleja.

• fännikoordinaatori nime Esiliigade ja naiste Meistriliiga litsentsitaotleja.

P.052 Ligipääsetavuse eest vastutav isik

P.052

Litsentsitaotleja peab määrama isiku, kes tegeleb võimalikult parima ligipääsetavuse tagamisega staadionile ja teenustele mängu päeval.

Ligipääsetavuse eest vastutav isik suhtleb regulaarselt klubi juhtkonnaga ja teeb tihedat koostööd klubi vastavat valdkonda koordineerivate isikutega.

Ligipääsetavuse eest vastutav isik peab tegutsema klubiga sõlmitud kirjalik kokkuleppe alusel, milles on sätestatud poolte õigused ja kohustused.

Litsentsitaotleja esitab:

• ligipääsetavuse eest vastutava xxxxx xxxxxxx.

P.06 Meediaesindaja

P.06

A NML B

Litsentsitaotlejal peab olema asjatundlik meediaesindaja, kes vastutab klubi sportliku tegevuse kajastamise eest meedias, koordineerib EJL-i, vastasvõistkonna ja meediavahelist koostööd ning vastutab võistlusjuhendi- vm mängukorralduse juhendiga meediale esitatud nõuete täitmise eest.

Meediaesindaja peab olema EJL-i, klubide ja ajakirjanike jaoks kättesaadav mängude ja mängijatega seotud infoks tööpäeviti ning litsentseeritavas liigas osaleva võistkonna kõigi mängude ajal xx xxxxxx mängu.

Meediaesindaja võib olla litsentsitaotleja töötaja või litsentsitaotlejaga lepingu sõlminud isik, xx xxxx, kes tegutseb vabatahtlikkuse alusel.

Meediaesindaja peab osalema EJL poolt korraldataval meediaseminaril. Litsentsitaotleja esitab:

• meediaesindaja lepingu.

P.07 Arst

P.07

PL A C

Xxxxxxxxxxxxxxxxxx peab olema kvalifitseeritud arst, kes vastutab mängijate ravi ja meditsiinilise toetuse ning dopingu mittekasutamise eest. Arst peab tagama meditsiinilise abi kõikide mängude ajal.

Arst peab olema registreeritud Eesti Terviseameti registris.

Arst võib olla litsentsitaotleja palgaline töötaja ja/või litsentsitaotlejaga lepingu sõlminud isik, xx xxxx, kes tegutseb vabatahtlikkuse alusel.

Litsentsitaotleja peab esitama:

• xxxxx xxxxxxx; ja

• kvalifikatsiooni tõendava dokumendi või väljavõtte Terviseameti registreeringust.

P.08 Füsioterapeut

P.08

PL A EL A ELB A NML A

Premium liiga litsentsitaotlejal peab olema asjatundlik füsioterapeut, kes vastutab mängijatele esmaabi andmise, füsioteraapia ja massaaži eest treeningute ja mängude ajal. Füsioterapeut peab klubi esindusvõistkonna ametlikel mängudel viibima tehnilises alas vastavalt võistlusjuhendiga sätestatule.

Füsioterapeut võib olla litsentsitaotleja palgaline töötaja ja/või litsentsitaotlejaga lepingu sõlminud isik, xx xxxx, kes tegutseb vabatahtlikkuse alusel.

Esiliigade ning naiste Meistriliiga litsentsi taotlemisel täidab kriteeriumi ka meditsiinitöötaja, kes on läbinud/xxxxx jalgpallile kohase valdkonna meditsiiniõpingud.

Litsentsitaotleja peab esitama:

• füsioterapeudi lepingu; ja

• füsioterapeudi kutsetunnistuse või haridust tõendava dokumendi.

P.081 Noortevõistkondade meditsiinitöötaja

P.081

Litsentsitaotleja peab nimetama arsti või füsioterapeudi, kes on vastutav noortevõistkondade meditsiinilise teenindamise eest.

Noortevõistkonna meditsiinitöötaja peab:

a) olema arstina registreeritud Terviseameti registris; või

b) omama või omandama füsioteraapia erialast kõrgharidust. Litsentsitaotleja peab esitama:

• lepingu meditsiinitöötajaga; (ja)

• diplomi koopia.

P.09 Esindusvõistkonna peatreener

P.09

Litsentsitaotlejal peab olema kvalifitseeritud peatreener, kes on EJL-i poolt peatreenerina kinnitatud xx xxx on vastutav esindusmeeskonna:

a) mängijate valiku eest;

b) taktika ja treeningute läbiviimise eest;

c) mängijate ja tehnilise personali juhendamise eest riietusruumis ja tehnilises alas enne mängu, mängu ajal xx xxxxx mängu;

d) meediaga seotud kohustuste eest (pressikonverentsid, intervjuud jne.).

Premium liiga litsentsitaotleja peatreener peab omama kehtivat UEFA liikmesriigi poolt väljastatud UEFA Pro kvalifikatsiooni või kehtivat UEFA poolt tunnustatud UEFA Pro-ga samaväärset kvalifikatsiooni.

Esiliiga, Esiliiga B ja naiste Meistriliiga peatreener peab omama vähemalt kehtivat UEFA liikmesriigi poolt väljastatud UEFA A kvalifikatsiooni või kehtivat UEFA poolt tunnustatud UEFA A-ga samaväärset kvalifikatsiooni.

Kriteeriumi nõue on täidetud kui peatreener on alustanud UEFA liikmesriigis vastavale liigale nõutavat kvalifikatsiooni kursusi, siiski, ainuüksi kursustele registreerimist ei loeta kriteeriumi täitmiseks.

Litsentsitaotleja esindusvõistkonna peatreener ei tohi samaaegselt töötada litsentsitaotleja ega ühegi teise litsentsi taotleva klubi peatreeneri, tegevjuhi ega noortetöö xxxxxx.

Litsentsitaotleja peab esitama:

• peatreeneri töölepingu; ja

• koopia kvalifikatsiooni tõendava dokumendi, kui see ei ole väljastatud EJL poolt.

P.10 Esindusvõistkonna abitreener

P.10

PL A EL B ELB B NML B

Litsentsitaotlejal peab olema kvalifitseeritud abitreener, xxxxx ülesanne on abistada peatreenerit põhimeeskonna jalgpallialases tegevuses.

Premium liiga litsentsitaotleja esindusvõistkonna abitreener peab omama vähemalt kehtivat UEFA liikmesriigi poolt väljastatud UEFA A kvalifikatsiooni või UEFA poolt tunnustatud UEFA A-ga samaväärset kvalifikatsiooni.

Esiliiga, Esiliiga B ja naiste Meistriliiga litsentsitaotleja esindusvõistkonna abitreener peab omama vähemalt kehtivat UEFA liikmesriigi poolt väljastatud UEFA B kvalifikatsiooni või UEFA poolt tunnustatud UEFA B-ga samaväärset kvalifikatsiooni.

Kriteeriumi nõue on täidetud kui abitreener on alustanud UEFA liikmesriigis vastavaks liigaks nõutava kvalifikatsiooni kursusi, siiski, ainuüksi kursustele registreerimist ei loeta kriteeriumi täitmiseks.

Litsentsitaotleja peab esitama:

• abitreeneri lepingu; ja

• abitreeneri kvalifikatsiooni tõendava dokumendi, kui see ei ole väljastatud EJL poolt.

P.11 Esindusvõistkonna väravavahtide treener

P.11

PL B C

Litsentsitaotlejal peab olema väravavahtide treener, xxxxx ülesanne on abistada peatreenerit esindusvõistkonna jalgpallialases tegevuses, vastutades väravavahtide ettevalmistuse ja treenimise eest mängudeks.

Premium liiga, Esiliigade ja naiste Meistriliiga väravavahtide treener peab omama vähemalt kehtivat EJL-i poolt väljastatud EJL VV kvalifikatsiooni või EJL poolt tunnustatud muud samaväärset kvalifikatsiooni..

Kriteerium loetakse täidetuks kui väravavahtide treener on alustanud EJL VV kvalifikatsiooni kursusi, siiski, ainuüksi kursustele registreerimist ei loeta kriteeriumi täitmiseks.

Litsentsitaotleja peab esitama:

• väravavahtide treeneri lepingu; ja

• koopia väravavahtide treeneri kvalifikatsiooni tõendavast dokumendist, kui see ei ole väljastatud EJL-i poolt.

Alates 2024. hooajast peab Premium liiga litsentsitaotleja väravavahtide treener omama vähemalt UEFA B GK kvalifikatsiooni ning alates 2026.a UEFA A GK kvalifikatsiooni.

Alates 2024. hooajast on kriteeriumi tase Premium liiga litsentsitaotlejale astmega A ning kõigile teistele astmega B.

P.12 Kehalise ettevalmistuse treener (fitnesstreener)

P.12

Xxxxxxxxxxxxxxxxxx peab olema kehalise ettevalmistuse treener (fitnesstreener), xxxxx ülesanne on abistada peatreenerit esindusvõistkonna jalgpallialases tegevuses, vastutades mängijate kehalise ettevalmistuse eest aastaringselt.

Kehalise ettevalmistuse treener peab omama vähemalt fitnesstreeneri kvalifikatsiooni või EJL poolt tunnustatud muud samaväärset litsentsi.

Kriteerium loetakse ka täidetuks kui kehalise ettevalmistuse treener on alustanud fitnesstreeneri kvalifikatsiooni kursusi, siiski, ainuüksi kursustele registreerimist ei loeta kriteeriumi täitmiseks.

Litsentsitaotleja peab esitama:

• kehalise ettevalmistuse treeneri lepingu; ja

• kehalise ettevalmistuse treeneri kvalifikatsiooni tõendava dokumendi, kui see ei ole väljastatud EJL-i poolt.

P.13 Noortetöö juht

P.13

PL A EL A ELB B NML B

Litsentsitaotlejal peab olema kvalifitseeritud noortetöö juht, kes vastutab noortesektori igapäevase tegevuse ja tehniliste aspektide eest.

Premium liiga litsentsitaotleja noortetöö juht peab omama vähemalt UEFA liikmesriigi poolt väljastatud kehtivat UEFA A kvalifikatsiooni või UEFA poolt tunnustatud muud vastavat samaväärset kvalifikatsiooni.

Esiliiga, Esiliiga B ja naiste Meistriliiga litsentsitaotleja nooretöö juht peab omama vähemalt UEFA liikmesriigi poolt väljastatud kehtivat UEFA B kvalifikatsiooni või UEFA poolt tunnustatud kehtivat UEFA B-ga samaväärset kvalifikatsiooni.

Kriteerium loetakse täidetuks kui noortetöö juht on alustanud vastava kvalifikatsiooni saamiseks kursusi, siiski, ainuüksi kursustele registreerimist ei loeta kriteeriumi täitmiseks.

Kriteeriumi täidab ka noortetöö juht, kes ei oma kriteeriumis nõutud kvalifikatsiooni, kuid osaleb EJL-i noortetöö juhtide programmis.

Noortetöö juht ei tohi samaaegselt töötada litsentsitaotleja ega ühegi teise litsentsi taotleva klubi tegevjuhi või esindusvõistkonna peatreenerina.

Litsentsitaotleja peab esitama:

• noortetöö xxxx lepingu; ja

• noortetöö xxxx treeneri kvalifikatsiooni tõendava dokumendi, kui see ei ole väljastatud EJL-i poolt.

P.14 Noortevõistkondade treenerid

P.14

Litsentsitaotlejal peab olema piisav arv noortevõistkondade treenereid, kes vastutavad kõikide EJL poolt organiseeritud võistlustele registreeritud võistkondasid puudutavate jalgpallialaste küsimuste eest.

Noortevõistkondade treenerid peavad omama vastava võistlusjuhendiga nõutud treeneri kvalifikatsiooni.

Litsentsitaotleja peab omama noortevõistkonna treeneriga kirjalikku lepingut, sh võib isik tegutseda vabatahtlikkuse alusel.

Litsentsitaotleja peab:

• ERIS-es noortevõistkonna võistlustele registreerimisel märkima selle võistkonna treeneri ning olemasolul abitreeneri ning hooaja jooksul vajadusel seda infot uuendama;

• esitama noortevõistkonna treenerite lepingud; ja

• esitama treenerite kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, kui need ei ole väljastatud EJL-i poolt.

P.15 Kirjalikud lepingud

P.15

Kõik kriteeriumites P.01 kuni P.14 kirjeldatud litsentsitaotleja töötajad või teenust osutavad isikud peavad omama litsentsitaotlejaga kirjalikku lepingut.

Litsentsitaotleja esitab:

• kõigi kriteeriumites P.01 kuni P.14 kirjeldatud töötajate lepingud.

P.16 Teenusepakkujad

P.16

Kui mõni käesolevas artiklis kirjeldatud funktsioon on kooskõlas Eesti Vabariigi seadusandlusega teenusepakkujale, peab litsentsitaotleja sõlmima temaga kirjaliku lepingu, mis minimaalselt sisaldab:

a) määratletud ülesandeid ja kohustusi;

b) informatsiooni isiku(te) kohta, kes funktsiooni täidab/täidavad, sealhulgas isiku xxxxxx kvalifikatsioon.

Litsentsitaotleja peab:

• esitama teenusepakkujate lepingu; ja

• vajadusel teenust täitvate isikute kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid.

P.17 Ametikohtade täitmine

P.17

Kohustuslikud ametid (astmega „A“) kirjeldavad litsentsitaotleja minimaalset nõutud struktuuri.

Üks isik võib täita rohkem xxx xxxx funktsiooni eeldusel, et tal on piisavalt aega ja pädevust iga funktsiooni täitmiseks ning ei esine huvide konflikti.

Arvestades ülaltoodud, on väljastatud, et üks isik saaks tegutseda xxxxx xxxx peatreeneri ja/või tegevjuhi ja/või noortetöö xxxxxx korraga.

P.18 Jalgpalli ametiisikute registreerimine ja litsentseerimine

P.18

Kriteeriumis P.01 ning kõik kriteeriumites P.07 kuni P.14 kirjeldatud ametikohti täitvad isikud ning kõik isikud, kes viibivad EJL-i poolt korraldatavatel võistlustel tehnilises alas, peavad olema EJL-is (ERIS) litsentsitaotleja ametiisikuna registreeritud ja omama kehtivat ametiisiku litsentsi.

Kriteeriumites P.02 kuni P.06 toodud ametiisikud peavad olema EJL-is litsentsitaotleja ametiisikuna registreeritud, litsentsi omamine on soovituslik.

Jalgpalli ametiisikute registreerimine ja litsentseerimine toimub Jalgpalli ametiisikute registreerimise ja litsentseerimise korra alusel.

P.19 Organisatsiooni struktuur

P.19

Litsentsitaotleja peab esitama organisatsiooni skeemi, kus on selgelt määratletud nõutud ametikohad, nende hierarhilised ja funktsionaalsed kohustused organisatsiooni struktuuris.

Minimaalselt peab organisatsiooni skeem sisaldama infot nõuetes P.01 kuni P.14 toodud ametiisikute kohta.

Litsentsitaotleja esitab:

• kehtiva organisatsiooni skeemi.

P.20 Hooajasisene personalivahetus

P.20

Kui mõni punktides P.01 kuni P.14 toodud ametikohtadest jääb litsentseeritaval hooajal vakantseks litsentseeritavast sõltumatutel asjaoludel, peab litsentseeritav tagama ametikoha täitmise:

a) inimese poolt, kellel on xxxxxx kvalifikatsioon xx xxx täidab täielikult kriteeriumi tingimusi (sel juhul võib lepingu sõlmida määramata ajaks);

b) inimese poolt, kellel ei ole vastavat kvalifikatsiooni ja ei täida täielikult kriteeriumi tingimusi (sel juhul on asendamine ajutine ja võib xxxxx xxxx hooaja lõpuni, kuid mitte enam kui 6 kuud).

Kui mõned punktides P.01 kuni P.14 toodud ametikohtadel töötavad inimesed vabastatakse jalgpallihooaja jooksul töölt litsentseeritavast sõltuvatel asjaoludel (nt. peatreeneri vabastamine), peab litsentseeritav tagama, et see ametikoht täidetakse inimese poolt, kellel on xxxxxx kvalifikatsioon xx xxx täidab täielikult kriteeriumi tingimusi (sel juhul võib lepingu sõlmida määramata ajaks) hiljemalt 60 päeva jooksul lepingu lõpetamisest.

Personalivahetusest peab litsentseerijat teavitama EJL-i 7 tööpäeva jooksul.

Artikkel 22 – Finantskriteeriumid

Aste

Kirjeldus

F.01 Aruandkohustuslane ja tema ulatus

F.01

Litsentsitaotleja määratleb ja esitab EJL-ile aruandekohustuslase ulatuse, s.t. isiku või isikute kombinatsiooni, xxxxx xxxxx käesolevas artiklis sätestatud finantsinfo (üksikisiku või konsolideeritud finantsaruanne) tuleb vastavalt Xxxx 4 punktile 4.2 esitada.

Aruandekohustuslase ulatus peab sisaldama:

a) litsentsitaotlejat;

b) litsentsitaotleja jalgpallikooli (kui on);

c) mistahes muud juriidilist isikut, kes teenib tulusid ja/või osutab teenuseid ja/või

kannab kulutusi seoses alltoodud loetelus toodud jalgpalliliste tegevustega (kui on);

d) mistahes juriidilist isikut, olenemata kas see on kajastatud juriidilises struktuuris, mis teenib tulusid ja/või osutab teenuseid ja/või kannab kulutusi seoses alltoodud loetelus toodud jalgpalliliste tegevustega.

Jalgpallialased tegevused on muuhulgas:

a) personali ja töötajate palkamine/värbamine, sealhulgas neile lepingust või seadusest tuleneva tasu maksmine;

b) mängijate soetamise, xxxxx xx laenu otsesed kulud- tulud;

c) piletimüük;

d) sponsorlus ja reklaam;

e) teleülekande õigused;

f) kaubandus- ja vastuvõtukulud ja –tulud;

g) klubi tegevuskulud (kontorikulud, mängupäeva ürituste kulud, lähetuskulud, kulud skautimisele jms);

h) xxxxx- xx treeningrajatistega seotud kulud;

i) naistejalgpalli tegevusega seotud tulud-kulud;

j) noortejalgpalli tegevusega seotud kulud-tulud;

k) rahastamine, sealhulgas osalemine omakapitalis mis toob litsentsitaotlejale xxxxx kohustusi, või võlakohustuste otsene või kaudne tagamine litsentsitaotlejate xxxxxx või tulude pantimise kaudu.

Aruandekohustuslase xxxxx xx pea arvama isikuid xxxx juhul,

a) kui tema jalgpallilised tegevused on juba täielikult ühe aruandekohustuslase ulatusse kuuluva ettevõtte finantsaruannetes kajastatud ja:

b) xxxxx tegevus ei ole mitte kuidagi seotud ülal punktide a) kuni k) toodud jalgpallialaste tegevustega ja/või xxxxx tegevus ei ole seotud jalgpalliklubi asukoha, xxxxxx või brändiga;

c) xxxxx mõju on ebaoluline võrreldes kõikide isikutega, kes kuuluvad aruandekohustuslase hulka ning nad ei täida ülal punktides a) ja b) toodud jalgpallialaseid tegevusi.

Litsentsitaotleja peab esitama:

• aruandekohustuslase ulatuse info nõude J.04 dokumendil;

• kinnituse, et kõik kriteeriumis F.01 loetletud jalgpallialase tegevusega seotud xxxxx xx kulud on kajastatud aruandekohustuslase aruandes, ning esitama detailse põhjenduse, juhul kui need ei kajastu; ja/või

• põhjenduse isiku aruandekohustuslase ulatusest välja jätmise kohta, kui mõni litsentsitaotleja juriidilises struktuuris kajastatud isik ei ole ühel kahest eelpool toodud põhjusest aruandekohustuslase ulatusse arvatud, põhjendades isiku aruandekohustuslase ulatuses välja jätmist.

F.02 Majandusaasta aruanne

F.02

Litsentseeritav peab hiljemalt 31. märtsiks esitama Raamatupidamise seaduse, Eesti finantsaruandluse xxxxxxxxx xx Korra lisadele 3 (Andmete kajastamise miinimumnõuded) ja 4 (Finantsaruande koostamise raamatupidamispõhimõtted) vastava majandusaasta aruande kriteeriumis F.01 deklareeritud aruandekohustuslase kohta.

Litsentseeritav peab hiljemalt 31. märtsiks esitama finantskriteeriumi nõudes F.01

deklareeritud aruandekohustuslase majandusaasta aruande 31.märtsile eelneva 31.detsembri seisuga.

Majandusaasta aruanne, mis sisaldab eelmise perioodi võrreldavaid andmeid tuleb koostada vastavalt Raamatupidamise seadusele, Eesti finantsaruandluse standardile ja Korra lisadele 3 (Finantsaruande andmete kajastamise miinimumnõuded) ja 4 (Finantsaruande koostamise raamatupidamisnõuded) ja peab sisaldama vähemalt;

a) bilanssi aruande perioodi lõpu seisuga;

b) tulemiaruannet aruande perioodi lõpu seisuga;

c) rahavoogude aruannet aruande perioodi lõpu seisuga;

d) lisasid, kus on ära toodud arvestuspõhimõtted ning muud selgitavad märkused;

e) tegevusaruannet.

Kui majandusaasta aruanne ei kajasta kõiki Xxxxx 3 toodud minimaalseid nõudeid, peab litsentseeritu esitama EJL-ile lisateabe, kus on kõik Lisaga 3 nõutud minimaalsed andmed kajastatud.

Kui majandusaasta aruanne xx xxxxx Xxxxx 4 toodud finantsaruande koostamise raamatupidamisnõuetele, peab litsentsitaotleja esitama korrigeeritud finantsaruande, mis hõlmab aruandeperioodi ja sisaldav eelmise võrreldava aruandeperioodi andmeid.

Litsentseeritu, kellele on väljastatud litsents osalemiseks naiste Meistriliigas, peab esitama lisateabe, tuues eraldi välja naiste jalgpalli tegevustega seotud xxxxx xx kulud kooskõlas Xxxx 3 punktiga 3.3 (Tulemiaruanne).

Litsentseeritu esitab:

• majandusaasta aruande, mis on juhatuse liikme(te) poolt allkirjastatud ja Äriregistrile esitatud; ja vajadusel

• lisateabe, kui majandusaasta aruanne xx xxxxx Lisale 3; ja/või

• korrigeeritud majandusaasta aruande, kui majandusaasta aruanne xx xxxxx Xxxxxx 4.

F.021 Finantsinfo avalikustamine

F.021

EJL avaldab oma kodulehel (xxx.xxxxxxxx.xx) hiljemalt 31. maiks:

- Premium liiga klubide litsentsitaotlejate eelmise majandusaasta aruanded – klubide litsentseerimise sektsioonis; ning

- info kogusummast, mis litsentsitaotlejate poolt tasuti agentidele/vahendajatele või nende kasuks – Vahendajate sektsioonis.

F.03 Üleminekutega seotud võlgnevuste puudumine jalgpalliklubidele

F.03

Litsentsitaotleja peab hindamispäevaks tõendama, et tal ei ole litsentseeritavale hooajale eelneva aasta 31. detsembri ja/või muu EJL poolt teavitatud tähtaja seisuga tähtaja ületanud võlgnevusi (vastavalt Lisale 5) teistele jalgpalliklubidele mängijate üleminekutega seotud kohustustest.

Võlgnevustena käsitletakse jalgpalliklubidele tasumisele kuuluvaid tähtaja ületanud summasid, mis tulenevad:

a) mängijate üleminekutest (kooskõlas EJL-i mängijate staatust ja üleminekuid reguleeriva korra ja dokumendiga FIFA Regulations on the Status and Transfer of Players ehk FIFA Kord), sh täitunud tingimustega üleminekutasud;

b) mängijate esmakordsest elukutselisena registreerimisest, k.a. teatud tingimuste täitumisel makstavad summad

c) FIFA korraga sätestatud treeninghüvitisest ja solidaarsusosamaksetest;

d) pädeva organi otsusega määratud solidaarsest maksekohustusest mängija- poolse lepingu lõpetamise korral.

Litsentsitaotleja esitab EJL poolt koostatud vormil Mängijate üleminekute tabeli. Tabel koostatakse ka siis, kui üleminekuid või laene ei ole kõnealusel perioodil toimunud.

Litsentsitaotleja peab üleminekute tabelis kajastama:

a) kõik selliste uute mängijate registreerimised (sh laenud), millega kaasnevad mängija soetamise otsesed kulud vastavalt Korrale, ja mis on toimunud 12 kuu jooksul enne 31. detsembrit või muul EJL poolt nimetatud tähtajal (näiteks kvartalil), olenemata sellest, kas 31. detsembri või muu EJL poolt määratud tähtaja seisuga oli võlgnevusi või mitte;

b) kõik üleminekud, mille eest on 31. detsembri või muu EJL poolt määratud tähtaja seisuga tasumata summasid, olenemata sellest, kas üleminek või laen toimus 12 kuu või muu perioodi jooksul enne 31. detsembrit või EJL poolt määratud tähtaja seisu või varem;

c) kõik üleminekud, mille osas on 31. detsembri või muu EJL poolt määratud tähtaja seisuga vaidlus (vastavalt Xxxxx 5 sätestatule).

Mängijate üleminekute tabel peab iga mängija ülemineku, sh. laenu, kohta sisaldama vähemalt teavet:

a) mängija nimi ja sünniaeg;

b) ülemineku- või laenulepingu kuupäev;

c) võlausaldajaks oleva(te) jalgpalliklubi(de) nimi/nimed;

d) makstud või makstavad ülemineku- või laenusummad, sh. treeninghüvitise ja solidaarsusosamakse summa (kajastatakse ka juhul kui võlausaldajaks olev klubi ei ole nõuet esitanud);

e) teised makstud või makstavad mängija registreerimisega seotud otsesed kulud;

f) kõik üleminekulepinguga seotud makstud või makstavad muud kompensatsioonid;

g) enne 31.detsembrit või muud EJL-i poolt määratud kuupäeva tasutud summad (vastavalt Lisas 5 sätestatule) ja maksete kuupäevad;

h) üleminekuga seotud võlgnevused 31. detsembri või muu EJL-i poolt määratud hindamise päevaga, sh, iga tasutama osamakse maksetähtaeg;

i) 31. detsembri seisuga tähtaja ületanud summad, sh. iga tasumata osamakse esialgne maksetähtaeg; ning olemasolul xxxxx xxxxxx(t)e tähtaja ületanud võlgnevus(t)e summa(de) kohta, mis tasuti 31. detsembri ja kriteeriumeid tõendavate dokumentide EJL-ile esitamise tähtaja vahelisel perioodil, koos makse(t)e kuupäeva(de)ga;

j) summad, mille maksetähtaeg on 31.detsembri seisuga edasi lükatud (vastavalt Lisale 5) koos esialgse ja uue maksetähtaja iga edasi lükatud osamakse kohta ning poolte vahel sõlmitud edasi lükkamise kokkuleppe kuupäev;

k) summad, mis on 28. veebruari seisuga vaidlustatud (vastavalt Lisale 5) xxxx xxxx viitenumbri ning osapoolte seisukohtade lühikese kirjeldusega;

l) tingimuslikud summad (tingimuslikest kohustustest), mis ei olnud 31. detsembri seisuga bilansis märgitud.

Litsentsitaotleja poolt tabelis kajastatud mängijate üleminekutega seotud kohustised 31.detsembri seisuga peavad ühtima majandusaasta aruandes kajastatud mängijate üleminekutega seotud kohustustistega xx xxxxx aluseks olevate raamatupidamisdokumentidega.

Litsentsitaotleja peab esitama:

• mängijate üleminekute tabeli;

• üleminekusummade tasumist tõendavad maksekorralduse koopiad;

• kokkulepped võlgnevuste maksetähtaja edasi lükkamise kohta (kui on);

• pädeva organi kinnituse käimasoleva vaidluse kohta (kui on).

F.04 Võlgnevuste puudumine töötajate ees

F.04

Litsentsitaotleja peab hindamispäevaks tõendama, et tal puuduvad töö- või muudest võlaõiguslikest lepingulistest, elukutselise jalgpalluri sportlasetoetuse või sportlasestipendiumi lepingust või seaduslikest kohustustest tulenevad võlgnevused (vastavalt Lisale 5) oma töötajate vm lepingu osapoolte (edaspidi Töötajad) ees litsentseeritavale hooajale eelneva aasta 31. detsembri või muu EJL-i poolt määratud seisuga.

Võlgnevused on kõik Töötajatele tasumisele kuuluvad maksetähtaja ületanud tasud ja summad, mis tulenevad lepingulisest suhtest Töötajatega või nendega seotud seaduslikest kohustustest, sh palgad, maksed kuvandiga seotud õiguste kasutamise eest, preemiad ja muud hüved.

Termin Töötaja hõlmab muuhulgas:

a) kõiki elukutselisi jalgpallureid vastavalt FIFA ja EJL mängijate staatust ja üleminekuid reguleerivatele kordadele (FIFA Regulations on the Status and Transfer of Players ja/või EJL mängijate staatust ja üleminekuid reguleeriv kord); ja

b) artikli 21 kriteeriumites P.01 - P.14 loetletud administratiivseid, sportlikke, meditsiini ja turvalisusega seotud ametikohti täitvaid isikuid.

Sportlasestipendiumide maksmine töötajatele, sh kriteeriumides P.01 kuni P.14 loetletud ametikohti täitvatele isikutele on keelatud, v.a. kui see on kooskõlas Spordiseadusega.

Summad, mis tasutakse isikutele, kes erinevatel põhjustel ei tööta või tegutse enam litsentsitaotleja või litsentsitaotleja juriidilises struktuuris oleva üksuse heaks, kuuluvad samuti selle nõude kohaldamisalasse ja tuleb tasuda lepingus ja/või seaduses sätestatud perioodil, olenemata viisist, kuidas vastavaid võlgnevusi raamatupidamisaruannetes kajastatakse.

Litsentsitaotleja täidab ja esitab EJL-ile litsentsiandja poolt koostatud vormil Töötajate tabeli näidates ära:

a) kõik töötajad, kes tegutsesid klubis 12 kuu või muu EJL poolt määratud perioodi jooksul enne 31. detsembrit või muud EJL poolt määratud tähtaega. St tabelis tuleb kajasta kõik EJL poolt määratud perioodil klubis töötanud isikud, mitte xxxx 31.detsembril või EJL-i poolt määratud muu tähtaja seisuga kehtivat lepingut omavad isikud;

b) kõik töötajad, xxxxx ees on 31. detsembri või muu EJL poolt määratud tähtaja seisuga võlgnevus olenemata sellest, millal nad klubiga lepingut omasid; ja

c) kõik töötajad, kellega seoses on üleval nõue, mis on vaidlustatud seadusjärgses organis või menetlust teostavas rahvuslikus või rahvusvahelises jalgpalliorganis või asjakohases vahekohtus.

Tabelis tuleb kajastada iga töötaja kohta vähemalt allolev informatsioon:

a) Töötaja nimi;

b) Töötaja ametikoht/ funktsioon;

c) Lepingu alguskuupäev;

d) Lepingu lõpukuupäev (kui leping on lõppenud);

e) Lepingust tulenev võlgnevus 31. detsembri seisuga, sh tuleb kajastada koguvõlgnevuse iga tasumata osa maksetähtaeg;

f) Kõik kohustused hindamispäeval võlgnevustest seisuga 31. detsember, kajastades koguvõlgnevuse iga tasumata osa maksetähtajast koos selgitusega; ja

g) kõik vaidlustatud nõuete ja hindamispäeva seisuga pooleliolevate menetluste summad.

Litsentsitaotleja poolt tabelis kajastatud koguvõlgnevus töötajatele 31. detsembri seisuga peab ühtima majandusaasta aruande lisas „Võlad töövõtjatele“ kajastatuga ning selle aluseks olevate raamatupidamise dokumentidega.

Litsentsitaotleja peab esitama:

• Töötajate tabeli;

• Kõigi litsentsitaotleja elukutseliste jalgpallurite kinnituskirjad võlgnevuste puudumise kohta 31. detsembri või EJL-i poolt määratud tähtaja seisuga;

• Kõigi EJL-i poolt määratud töötajate kinnituskirjad võlgnevuste puudumise kohta

31. detsembri või muu EJL-i poolt määratud tähtaja seisuga;

• Kokkulepped Töötajatega võlgnevuse tähtaja edasi lükkamise kohta (kui on);

• EJL-i nõudel pangakonto väljavõtted, mis tõendavad tasude maksmist töötajatele.

F.05 Maksuvõlgnevuse puudumine

F.05

Litsentsitaotleja peab hindamispäevaks tõendama, et tal puuduvad Maksu- ja Tolliameti (edaspidi EMTA) ees töötajatega sõlmitud lepingulistest ja muudest seaduslikest kohustustest tulenevad maksuvõlgnevused litsentseeritavale hooajale eelneva aasta 31. detsembri või muu EJL poolt määratud tähtaja seisuga.

Võlgnevused on EMTA-le tasumisele kuuluvad summad, mis tulenevad lepingulisest (sh stipendiumileping ja sportlasestipendium) suhtest töötajate/töövõtjatega või nendega seotud seaduslikest kohustustest.

Maksuvõlgnevuse korral EMTA-le peab litsentsitaotleja esitama EJL-ile informatsiooni:

a) kõik võlgnevused 31. detsembri või muu EJL poolt määratud seisuga, tuues välja iga makse maksetähtaja ning täiendava selgitusega vaidlustatud või ajatatud maksusummade korral;

b) kõik vaidlustatud nõuete ja pooleliolevate menetluste summad.

Maksude nõuete ja kohustuste xxxxx XXXX-le 31. detsembri seisuga peab ühilduma vastava näitajaga litsentsitaotleja majandusaasta aruande bilansis.

Litsentsitaotleja peab esitama:

• nõuete ja kohustuste saldo 31. detsembri või muu EJL poolt määratud seisuga väljatrükina e-Maksuametist;

• kinnituste võlgnevuste puudumise kohta MTA-le 31.detsembri seisuga;

• võlgnevuste ajatamise kokkuleppe MTA-ga (kui on);

• litsentsitaotleja taotluse MTA-le võlgnevuste ajatamiseks (kui on);

• Xxxxx 5 toodud pädeva organi tõendi nõude vaidlustamise kohta.

F.06 Võlgnevuste puudumine Eesti Jalgpalli Liidule

F.06

Litsentsitaotlejal ei tohi olla hindamispäeva seisuga võlgnevusi Eesti Jalgpalli Liidule 31. detsembri või muu EJL poolt määratud seisuga.

Võlgnevuse korral peab litsentsitaotleja hindamispäevaks saavutama EJL-iga kirjaliku kokkuleppe võlgnevuse tähtaja edasi lükkamise või ajatamise kohta.

Litsentsitaotleja peab:

• kinnitama EJL-i poolt saadetud saldokinnituse (kui on);

• esitama klubi kirjaplangil kinnituse võlgnevuste kohta 31.12.seisuga, tuues välja tähtaja ületanud võlgnevused, võlgnevused mille tähtaeg on edasi lükatud ning võlgnevused, mis on vaidlustatud.

F.07 Eelarve

F.07

Litsentsitaotleja koostab ja esitab kriteeriumis F.01 määratletud aruandekohustuslase eelarve litsentseeritava hooaja või muu EJL-i poolt määratud perioodi kohta kinnitamaks oma jätkusuutlikkust vähemalt kuni litsentseeritava hooaja lõpuni.

Eelarve tuleb koostada kalendriaasta või muu EJL poolt määratud perioodi kohta. Eelarve aluseks on mõistlikud eeldused.

Eelarve sisaldab:

a) eelarvelist tulemiaruannet, mis sisaldab võrdlusnäitajaid eelmise majandusaasta kohta;

b) selgitavaid lisasid, sh lühikirjeldust oluliste eelduste kohta (viitega ajaloolise finants- ja muu teabe olulisematele aspektidele), mida on kasutatud eelarvelise tulemiaruande koostamiseks, ning kirjeldama lühidalt ka peamisi xxxxx, mis võivad tulevasi finantstulemusi mõjutada;

c) eelarvelist rahavoogude aruannet, mis sisaldab võrdlusnäitajaid eelmise majandusaasta kohta;

d) eelarvelist noortetöö (sh nii meeste kui naiste noortevõistkonnad ja tegevused) tulemiaruannet, mis sisaldab võrdusnäitajaid eelmise majandusaasta kohta;

e) eelarvelist naiste jalgpalli (s.h. nii naiste kui tütarlaste võistkonnad ja tegevused) tulemiaruannet, mis sisaldab võrdlusnäitajaid eelmise majandusaasta kohta; ja

f) vajadusel bilanssi EJL-i poolt määratud seisuga.

Eelarve tuleb koostada samadel alustel kui majandusaasta aruanne ja see peab olema kooskõlas samade raamatupidamise sise-eeskirjadega kui need, mida rakendatakse majandusaasta aruande koostamisel, välja arvatud pärast viimase majandusaasta aruande koostamise kuupäeva tehtud raamatupidamise sise-eeskirjade muudatused, mis kajastuvad järgmises majandusaasta aruandes – viimasel juhul avaldatakse muudatuste üksikasjad.

Eelarve peab vastama Xxxxx 3 sätestatud finantsaruande andmete kajastamise miinimumnõutele ning finantsaruande koostamise raamatupidamispõhimõtetele vastavalt Lisale 4. Lisada tuleb täiendavad kirjed ja lisateave, kui need selgitavad olukorda või kui nende väljajätmine muudaks eelarve mittetäielikuks/ ebatäpseks.

Litsentsitaotleja peab esitama:

• EJL-i poolt ette valmistatud vormil eelarve, mis sisaldab lisaks tulemiaruandele ka noortetöö ja naiste jalgpalli tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ning lisasid.

Artikkel 23 – Monitooringu kriteeriumid

Aste

KIRJELDUS

M.01 Maksukäitumine

M.01

Litsentseeritu kohustub arvestama ja tasuma MTA-le seadusega ettenähtud tööjõumaksud oma töötajate ja muu võlaõigusliku lepingu alusel litsentsitaotleja juures ametikohustusi täitvate isikute eest.

Litsentsitaotleja peab EJL-i poolt teavitatud tähtajaks esitama MTA vormi TSD („Tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni xxxxx xx töötuskindlustusmakse deklaratsioon”) Xxxx(d) aruandekohustuslase kohta.

Juhul, kui aruandekohustuslane on kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute nimekirja, esitab litsentsitaotleja EJL poolt teavitatud tähtajaks ka Maksu- ja Tolliameti vormi INF 9 pdf-formaadis aruandekohustuslas(t)e kohta.

M.02 Eelarve täitmise hindamine

M.02

Litsentseeritu kohustub EJL-i poolt teavitatud tähtaegadeks esitama informatsiooni jooksva aasta eelarve kvartaalse täitmise kohta.

Eelarve kvartaalse täitmise hindamiseks, peab litsentseeritu esitama Korra Lisade 3 ja 4 alusel koostatud tulemiaruande informatsiooni kvartali lõpu seisuga.

V LÕPPSÄTTED

Artikkel 24 – Lisad

21.1 Kõik Korra lisad moodustavad selle lahutamatu osa.

Artikkel 25 –Distsiplinaarmenetlus

22.1 Klubide litsentsikomisjon ja Klubide litsentsiasjade apellatsioonikomisjonid tegutsevad Korra üldeesmärke silmas pidades, et vältida nendest kõrvalehoidmiste katseid.

22.2 Korra rikkumisi menetleb EJL-i distsiplinaarorgan vastavalt EJL-i distsiplinaarmäärusele.

Artikkel 26 – Rakendussätted

23.1 Litsentseerimise administratsioonil on Korra konkreetsete sätete või meetmete rakendamiseks õigus xxxxx vastu otsuseid direktiivide, ringkirjade või mõnel xxxx xxxxx.

Artikkel 27 – Jõustumine

24.1 EJL klubide litsentseerimise kord on kinnitatud EJL juhatuse poolt 10.10.2022. EJL juhatus täiendas Korra punkti 11.3 viimase lausega 01.11.2023.

24.2 Kord asendab EJL juhatuse poolt 23.09.2021 kinnitatud dokumenti Klubide litsentseerimise kord Eesti 2022 a. meistrivõistluste Premium liiga, Esiliiga ja naiste Meistriliiga võistlusteks.

24.3 Kord jõustub Eesti meistrivõistluste Premium liigas, Esiliigades ning naiste Meistriliigas osalemiseks alates 2023.a hooajast.

Juhtkonna poolt allkirjastanud

Xxxxx Xxxxxx Xxxx Xxx

President Peasekretär

Xxxx 1: Litsentseerimise põhiprotsess ja monitooring

1. Litsentsimänedžer valmistab ette klubide litsentseerimise dokumendid, milles sisalduvad kriteeriumid, ajakava, blanketid, vormid jms.

2. Litsentsimänedžer saadab ettevalmistatud dokumentide kohta litsentsitaotlejatele informatsiooni e-kirja xxxx, dokumendid ja ankeedid on saadaval EJL kodulehel xxx.xxxxxxxx.xx „Litsentseerimise“ sektsioonis.

3. Litsentsitaotleja ERIS-e peakasutaja määrab litsentsirakenduses litsentseerimise eest vastutava isiku, kes on ERIS-e pea- või tavakasutaja. Litsentsitaotlust, kriteeriumeid tõendavaid dokumente jms saab litsentsirakenduses kinnitada xxxx XXXX-e peakasutaja.

4. Litsentsitaotlejad esitavad ajakavas määratud tähtajaks ERIS-e litsentsirakenduse kaudu EJL-ile litsentsitaotluse, milles nad märgivad ära, millist litsentsi nad taotlevad ning deklareerivad, et nad täidavad litsentseerimise kriteeriume.

5. Litsentseerija esitab litsentsitaotlejate nimekirja tippjalgpallikomisjonile, kes määrab litsentsitaotlejatega individuaalsete kohtumise ajakava ning kohtumisel arutlusele tulevad teemad.

6. Litsentsitaotlejad kohtuvad kokkulepitud graafiku alusel tippjalgpallikomisjoniga individuaalsetel konsultatsioonidel või xxxxx xxxx vormis ning valmistavad ette litsentsikaitsmise teemad.

7. Litsentsitaotlejad esitavad litsentsirakenduse kaudu litsentsi saamiseks kriteeriumite täitmist tõendavad dokumendid, kontrollivad ja vajadusel korrigeerivad litsentsirakenduse poolt kuvatavat ERIS-es olevat informatsiooni kriteeriumite täitmise kohta ning esitavad dokumendid ja kinnitatud informatsiooni ajakavas määratud tähtajaks kriteeriumite paketti ERIS-e peakasutaja poolt allkirjastades EJL-ile. ERIS-e peakasutaja poolt allkirjastatud kriteeriumite paketi digikonteiner sisaldab kõiki litsentsitaotleja poolt litsentsirakendusse ja allkirjastamise hetkel ERIS-esse laetud litsentseerimisega seotud dokumente ning litsentsirakenduse (süsteemi) poolt genereeritud dokumente.

8. Litsentsimänedžer kontrollib, kas litsentsitaotleja poolt esitatud dokumendid on korrektsed ning saabunud tähtaegselt. Kui litsentsitaotleja poolt esitatud dokumendid ei ole täielikud või need ei ole saabunud tähtaegselt, võtab litsentsimänedžer ühendust litsentsitaotlejaga, et kokku leppida edasistes sammudes (näiteks nõuda lisainformatsiooni, toetavaid dokumente, küsimustikke või puuduvaid vorme).

9. Kui dokumendid on korrektsed ning saabunud tähtaegselt, edastab litsentsimänedžer selle kohta info litsentseerimise ekspertidele.

10. Litsentseerimise eksperdid vaatavad litsentsirakenduses litsentsitaotlejate dokumendid üle, kontrollivad kriteeriumide täitmist ja esitavad kokkulepitud tähtajaks litsentsitaotlejate kohta raportid. Eksperdid võivad litsentsitaotlejatelt nõuda lisainformatsiooni või –dokumente.

11. Litsentsimänedžer hindab, kas ekspertide poolt esitatud raportid on täielikud ning esitatud tähtaegselt. Litsentsimänedžer hindab litsentsitaotlejaid. Ekspertide ettekannete alusel võib xx xxxxx valdkondi, mis vajavad edasist uurimist.

12. Kui litsentsimänedžer ei leia valdkondi, mis vajaksid edasist uurimist, koostab ta kokkulepitud tähtajaks raporti klubide litsentsikomisjonile. Kui litsentsimänedžer vajab lisainformatsiooni, võtab ta litsentsitaotlejaga ühendust ja nõuab täiendavaid

Kinnitatud EJL juhatuse poolt 10.10.2022

selgitusi või saavutab litsentsitaotlejaga kokkuleppe edasise tegevuse osas.

13. Klubide litsentsikomisjon vaatab ettekande üle, küsib litsentsimänedžerilt vajaduse korral täiendavaid selgitusi ja dokumente.

14. Kui litsentsitaotleja täidab kõiki kohustuslikke kriteeriume litsentsi saamiseks, kutsub litsentsimänedžer kokku litsentsikaitsmise komisjoni, kuhu lisaks klubide litsentsikomisjonile kuuluvad tippjalgpallikomisjoni liikmed ning EJL juhatuse liikmed. Pärast litsentsikaitsmist hindab tippjalgpallikomisjon litsentsitaotlejat positiivse või negatiivse hinnanguga ja edastab selle klubide litsentsikomisjonile.

15. Pärast litsentsikaitsmist võib litsentsikomisjon nõuda litsentsitaotlejalt lisainfot.

16. Litsentsikomisjon vaatab üle tippjalgpallikomisjoni otsuse litsentsitaotleja kohta, hindab vajadusel litsentsitaotleja poolt esitatud lisainfot ning võtab vastu otsuse litsents väljastada või selle väljastamisest keelduda. Xxxxx on kirjalik ja allkirjastatud klubide litsentsikomisjoni esimehe poolt. Kirjalik otsus peab sisaldama järgmist:

- klubide litsentsikomisjoni liikmete xxxxxxx;

- otsusest teatamise aega;

- osapooli ja nende poolt tõstatatud küsimustega seotud asjaolusid;

- klubide litsentsikomisjoni otsust ja põhjendust, millele otsus tugineb;

- apellatsiooni esitamise tingimusi.

17. Kui litsentsitaotleja ei täida kõiki kohustuslikke kriteeriume litsentsi saamiseks, keeldub klubide litsentsikomisjon litsentsi väljastamisest. Keeldumises näidatakse ära põhjused ja litsentsitaotlejal on võimalik otsus kaevata edasi klubide litsentsiasjade apellatsioonikomisjoni xxxxx.

18. Kooskõlas Klubide litsentsikomisjoni ja litsentsiasjade apellatsioonikomisjoni reglemendiga on Litsentsitaotlejal õigus esitada kirjalik apellatsioon, millest Litsentsimänedžer teavitab klubide litsentsiasjade apellatsioonikomisjoni. Litsentsiasjade apellatsioonikomisjoni koosoleku toimumise aeg lepitakse kokku.

19. Litsentsimänedžer koostab klubide litsentsiasjade apellatsioonikomisjonile raporti, kus on näidatud ära keeldumise põhjused ning esitab selle klubide litsentsiasjade apellatsioonikomisjonile.

20. Klubide litsentsiasjade apellatsioonikomisjon koguneb kaebuse läbivaatamiseks esimesel võimalusel. Klubide litsentsiasjade apellatsioonikomisjon võib nõuda täiendavat informatsiooni ja toetavaid dokumente litsentsimänedžerilt ja/või litsentsitaotlejalt.

21. Pärast litsentsitaotleja dokumentide ja litsentsimänedžeri raporti läbivaatamist, otsustab klubide litsentsiasjade apellatsioonikomisjon, kas jätta klubide litsentsikomisjoni keelduv otsus jõusse või väljastada litsents. Kirjalik otsus peab sisaldama järgmist:

a) litsentsiasjade apellatsioonikomisjoni liikmete xxxxxxx;

b) otsusest teatamise aega;

c) osapooli, nende nõudmisi ja nende poolt tõstatatud küsimustega seotud asjaolusid;

d) litsentsiasjade apellatsioonikomisjoni otsust ja põhjendust, millele otsus tugineb.

22. Klubide litsentsiasjade apellatsioonikomisjoni otsus on lõplik.

Monitooring

23. Litsentseeritu esitab ajakavas määratud tähtajaks monitooringu kriteeriumite täitmist tõendavad dokumendid litsentsirakendusse.

24. Litsentsimänedžer ja finantskriteeriumite ekspert vaatavad dokumendid üle ning litsentsimänedžer esitab kokkuvõtte klubide litsentsikomisjonile.

25. Klubide litsentsikomisjon vaatab kokkuvõtte üle ning võib teha litsentseeritule ettekirjutuse, anda käitumisjuhiseid või kriteeriumi rikkumise või tähtajaga hilinemise korral teha distsiplinaarorganile ettepaneku litsentseeritu sanktsioneerimiseks.

Xxxx 2: Mängija tervisekaart ja meditsiinilise kontrolli sisu

Järgmistes tabelites A kuni G antakse ülevaade nõutavatest kohustuslikest ja vabatahtlikest uuringutest ja testidest ning nende tegemise sagedusest (nt kord aastas):

A) Mängija jalgpallialane terviselugu

Mängija terviselugu on tema jalgpalliga seotud tervisekontrolli aluseks. Terviselugu peab olema dokumenteeritud xx xxxx peab mängija karjääri jooksul pidevalt uuendama.

Selline dokument on meeskonna arstidele tervisekontrolli tegemisel suureks abiks.

1. Eelmisel hooajal mängitud mängude arv (sh sõpruskohtumised)

Soovitatavalt kord aastas

2. Peamine löögijalg

3. Positsioon väljakul

B) Haiguslugu ja pärilikud haigused

Mängija tervisekontrolli kaart algab üldosaga „Haiguslugu ja pärilikud haigused”. Neid andmeid tuleb mängija karjääri jooksul kindlasti pidevalt uuendada.

1. Lähisugulaste haiguslood (esimese järjekorra sugulased, st isa-ema, vennad-õed):

a) kõrgvererõhutõbi, insult,

b) südamehaigused, xx xxxxxx seiskumisest tingitud äkksurm,

c) veresoonkonna haigused, veenilaiendid, süvaveenide tromboos,

d) suhkurtõbi,

e) allergiad, astma,

f) vähk, verehaigus,

g) kroonilised liigeste või lihaste vaevused,

h) hormonaalsed häired.

Soovitatav uuendada kord aastas

2. Mängija haiguslugu:

a) südameprobleemid, rütmihäired, minestus,

b) peapõrutus,

c) allergiad, astma,

d) korduvad nakkushaigused,

e) raskemad haigused,

f) raskemad vigastused, mis eeldasid kirurgilist sekkumist, haiglaravi või mängimise katkestamist kauemaks kui üheks kuuks.

Soovitatav uuendada kord aastas

3. Kaebused hetkeseisuga:

a) sümptomid, nt xxxxxx valu (liiges- või lihasvalu),

b) valu rinnus, hingeldus, südamepekslemine, rütmihäired,

c) peapööritus, minestus,

d) gripilaadsed sümptomid, köha, rögaeritus,

e) söögiisu xxxxxx, kaalulangus,

f) unepuudus,

g) seedetrakti häired.

Soovitatav uuendada kord aastas

4. Ravimid/toidulisandid: a) spetsiifilised ravimid, mida mängija hetkel tarvitab, b) kinnitus, et mängijale on vajadusel väljastatud asjakohase ameti poolt TUE (Therapeutic Use Excemption) xx xxxxx kehtivus, c) toidulisandid, mida mängija tarvitab, d) mängija on kursis dopinguvastaste eeskirjadega.	Soovitatav uuendada kord aastas
5. Vaktsineerimiste register, kus on kuupäevaliselt välja toodud mängijale antud vaktsiinid.	Uuendada kord aastas
C) Xxxxxx tervisekontroll
Rutiinse läbivaatuse teine osa.
1. Kasv	Kohustuslik kord aastas
2. Kehakaal
3. Vererõhk (pideva kontrollimise valiidsuse tagamiseks soovitatakse mõõta vererõhku alati samalt käelt, mis tuleks märkida ka mängija terviseloosse)
4. Pea xx xxxx (nägemiskontroll, nina, kõrvad, xxxxxx, xxxx, kilpnääre)
5. Lümfisõlmed
6. Rindkere ja kopsud (ülevaatus, auskultatsioon, perkussioon, rindkere laienemine sisse- ja väljahingamisel)
7. Süda (südametoonid, kahinad, pulss, rütmihäired)
8. Kõht (sh songad, armid)
9. Veresooned (sh perifeerne pulss, kahin veresoontes, veenilaiendid)
10. Naha kontroll
11. Närvisüsteem (sh refleksid, aistingute kõrvalekalded)
12. Motoorne süsteem (sh lihasnõrkus, atroofia)
D) Kardioloogiline eriuuring
Üldjuhul tuleb ehhokardiogramm teha mängija karjääri alguses nii xxxxx xxx võimalik, eriti siis, kui see on kliinilise läbivaatuse tulemuste alusel näidustatud. Anamnestilise ja kliinilise näidustuse puhul on soovitatav teha korduv kontroll, st ehhokardiogramm. Klubide litsentseerimise korra kohaselt on kohustuslik teha üks tavapärane ehhokardiogramm: I) kõigile klubi esindusvõistkonna mängijatele enne 21. sünnipäeva; II) klubi esindusvõistkonna mängijatele, kes on vanemad kui 21. aastat, kui nende tervisekontrolli kaardil ei ole ehhokardiograafia andmeid. Klubi litsentseerimise korra kohaselt on kohustuslik vähemalt üks kord aastas xxxx xxxxx mängijale tavapärane 12-lülituseline elektrokardiogramm (EKG) ja koormus- EKG. Kontrolli tulemus tuleb kanda mängija terviseloosse.
1. Elektrokardiogramm (12-lülituseline EKG) ja koormus- EKG	Kohustuslik regulaarselt näidustuste korral.

2. Ehhokardiogramm	Kohustuslik vastavalt ülaltoodud punktidele I xx XX
E) Laboratoorsed uuringud
UEFA võistlustel osalevate klubide võistkondadesse kuulub tavaliselt eri rahvusest mängijaid. Seepärast on allpool nimetatud kohustuslikud ja tungivalt soovitavad testid, mille abil saab teha põhjalikke laboratoorseid uuringuid. Tegu ei ole ammendava loeteluga. Kõik laboratoorsed testid tuleb viia läbi mängija teavitatud nõusolekul ja need peavad olema kooskõlas Eesti õigusaktidega (nt konfidentsiaalsuse, diskrimineerimise jms küsimustes).
1. Üldveri (hemoglobiin, hematokrit, erütrotsüüdid, leukotsüüdid, trombotsüüdid)	Kohustuslik kord aastas
2. Uriinianalüüs (valgu- ja suhkrusisalduse määramine)	Kohustuslik kord aastas
3. Veresete	Soovitatav
4. C-reaktiivne valk
5. Xxxxx ringlevad rasvad (kolesterool, HDL- ja LDL kolesterool, triglütseriidid)
6. Glükoosisisaldus
7. Kusihappesisaldus
8. Kreatiniinisisaldus
9. Aspartaadi aminotransferaas
10. Alaniini aminotransferaas
11. Gamma-glutamüüli transferaas
12. Kreatiini kinaas
13. Kaalium
14. Naatrium
15. Magneesium
16. Raud
17. Ferritiin
18. Veregrupp
19. HIV-test
20. Hepatiidi sõeluuring
F) Ortopeediline läbivaatus ja funktsioonitestid
Kohustuslikud punktid on sportlaste tervisekontrolli puhul tavapärased. Punktid 7–9 soovitatakse läbida seepärast, et need on klubi arstidele abiks vigastatud mängijate taastusravis ennetavate strateegiate ja testide määramisel. Lisaks soovitatakse klubi arstil kaaluda lülilahustuse ja lülilibisemise esinemise tingimuste välistamist. Lisateavet järgmiste funktsioonitestide kohta leiate allnimetatud väljaannetest. - Simple but reliable functional tests: Xxxxxxxx J, Xxxxxxxx J, Xxxxxx A. Football Medicine. London: Xxxxxx Xxxxxx (Xxxxxx & Xxxxxxx Group), 2003: 562; Range of motion and tests for muscle tightness: Xxxxxxxx X, Xxxxxxxxxx M, Xxxxx B et al. Lower extremity goniometric

measurements: a study to determine their reliability. Arch Phys Med Rehabil 1982; 63: 171– 175; - One-leg hop test: Xxxxxxx E, Xxxxxxxxxxx R, Xxxxxx U. Stabilometry and one-leg hop test have high test-retest reliability. Scand J Med Sci Sports 1998; 8-4: 198–202. - SOLEC test: Xxxxxxx E, Xxxxxxxxxxx R, Xxxxxx X. Stabilometry and one-leg hop test have high test-retest reliability. Scand J Med Sci Sports 1998; 8-4: 198–202.
1. Lülisammas: ülevaatus ja funktsioonitest (haprus, valu, paindlikkus)	Soovituslik kord aastas
2. Õlad: valu, liikuvus ja stabiilsus
3. Puusad, kubemepiirkond xx xxxxx: valu ja liikuvus
4. Põlved: valu, liikuvus, stabiilsus ja efusioon
5. Sääred: valu (säärelihaste ülepinge, hüppeliiges)
6. Pahkluud ja labajalad: valu, liikuvus, stabiilsus ja efusioon
7. Liikuvus- ja lihaspingetest: a) lähendajalihas, b) reie tagumised kõõlused, c) niude-nimmelihas, d) nelipealihas, e) kaksik-sääremarjalihas, f) lest-sääremarjalihas.	Soovitav
8. Lihasjõud (xxxx xxxxx hüppamise test)
9. Lihastasakaalu test (SOLECi test: xxxx xxxxx seismine, silmad kinni)
G) Röntgen- ja ultraheliuuring
Ultraheli-, röntgen- ja magnetresonantsuuringut hõlmav radioloogiline läbivaatus võib osutuda vajalikuks, kui see on näidustatud tervisekontrollil ilmnenud kliiniliste ja funktsionaalsete leidude põhjal. Röntgenülesvõtted (eelkõige need, mis on tehtud pärast vigastust) kuuluvad mängija tervisekontrolli kaardi juurde.

Xxxx 3: Finantsaruande andmete kajastamise miinimumnõuded

3.1 – Üldised põhimõtted

1. Sõltumata Eesti finantsaruandluse standardi ning Rahvusvahelise finantsaruandluse standardi väikestele ja keskmise suurusega majandusüksustele nõuetest, peab käesoleva Korra täitmiseks litsentsitaotleja/litsentseeritu esitama konkreetse minimaalse finantsteabe, kooskõlas finantskriteeriumi nõuetega F.02 ja F.07.

2. Kõik finantsaruande osad peavad olema selgelt määratletud. Et tagada teabe mõistetavus, peavad allnimetatud andmed olema esitatud arusaadavalt xx xxxx tuleb vajaduse korral majandusaasta aruandes korrata:

a) aruandekohustuslase(-ste) nimi (ja õiguslik vorm), alaline asukoht ja juriidiline aadress ning muudatused vastavas teabes enne bilansipäeva;

b) andmed selle kohta, kas finantsteave hõlmab üht litsentsitaotlejat või juriidiliste isikute rühma või muud juriidiliste isikute kooslust; ning niisuguse rühma või koosluse struktuuri ja osade kirjeldus;

c) bilansipäev ja finantsteabega hõlmatud periood (nii praegune kui ka võrreldav teave); ja

d) vääring, milles raamatupidamisaruanded on koostatud.

3. Juhul kui finantsaruanne ei ole vastavuses käesolevas Xxxxx nõutud tingimustega, peab litsentsitaotleja esitama EJL-ile juhatuse liikme või muu allkirjaõigusliku isiku poolt allkirjastatud lisateabe Xxxxxx sätestatud avalikustamisnõuete täitmiseks.

3.2 – Majandusaasta aruanne

1. Majandusaasta aruanne peab sisaldama:

a) tegevusaruannet

b) raamatupidamise aastaaruannet

2. Raamatupidamise aastaruanne koosneb järgmistest põhiaruannetest ja lisadest:

a) bilanss;

b) tulemiaruanne;

c) rahavoogude aruanne;

d) netovara muutuste aruanne; ja

e) raamatupidamise aastaaruande lisad.

3. Juhul kui majandusaastal vastavaid tehinguid ei toimunud, siis peab litsentsitaotleja raamatupidamise aastaaruande lisas "Arvelduspõhimõtted" kinnitama järgmist:

„Majandusaasta aruanne on koostatud kooskõlas EJL klubide litsentseerimise korra lisadega 3 – Finantsaruande andmete kajastamise miinimumnõuded ja Lisaga 4 Finantsaruande koostamise raamatupidamispõhimõtted. Xxxxxxxxx, et andmete kajastamise miinimumnõuetes välja toodud tehinguid ja kirjeid, mida käesolev majandusaasta aruanne ei sisalda, majandusaastal ei toimunud või vastavate kirjete väärtus on null.“

3.3 – Bilanss

Bilanss tuleb koostada lähtuvalt raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemist, mida on kohandatud tulenevalt mittetulundusühingute raamatupidamise ja jalgpalliklubi tegevuse spetsiifikast.

Bilansikirjete kajastamise miinimumnõuded:

Aktiva (xxxxx) (lühi- ja pikaajalised) Raha ja raha ekvivalendid Finantsinvesteeringud

Nõuded ja ettemaksed

sh mängijate üleminekutega seotud nõuded

sh nõuded tütarettevõtete ja seotud osapoolte vastu sh maksude ettemaksed ja tagasinõuded

Varud Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara

- Immateriaalne põhivara – mängijad

- Immateriaalne põhivara - muu

Passiva (kohustised ja omakapital) Kohustised (lühi- ja pikaajalised) Panga arvelduskrediit Laenukohustised

Kapitalirendi kohustised Võlad ja saadud ettemaksed

sh mängijate üleminekutega seotud kohustised

sh nõuded tütarettevõtete ja seotud osapoolte vastu sh võlad töövõtjatele

sh maksuvõlad

sh viitlaekumised ja saadud ettemaksed Muud maksukohustised (lühi- ja pikaajalised) Eraldised

Muud kohustised

Netovara Ümberhinnatud reservid Muud reservid

Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem Aruandeperioodi tulem

Klubi juhtkond võib otsustada, kas kajastada ülaltoodud kirjeid bilansis või majandusaastaaruande bilansi lisades.

3.4 – Xxxxxxxxxxxxx

Tulemiaruanne tuleb koostada lähtuvalt Raamatupidamise toimkonna juhendis 14 toodud skeemist, mida on kohandatud tulenevalt jalgpalliklubi tegevuse spetsiifikast.

Tulemiaruande kajastamise miinimumnõuded on:

Tulud

Liikmetelt saadud tasud Annetused ja toetused

- UEFA solidaarsustoetus osalemise eest UEFA klubivõistlustel

- UEFA solidaarsustoetus noorte- ja kogukonnatööle

- Riigi xx XXX toetused

- EJL toetused

- Mitteseotud osapoolte toetused/annetused

- Seotud osapoolte toetused/annetused Tulu ettevõtlusest

- Piletitulu

- Tulu ülekandeõiguste müügist (TV. Raadio, internet)

- Tulu mängijaõiguste müügist

- Muu tulu ettevõtlusest

- Sponsorlus- ja reklaamitulu Erakorraline tulu

Muud tulud

Tulud kokku (tulukirjete summa)

Kulud

Mitmesugused tegevuskulud

- Mängijate soetuskulud

- Kodumängu korralduskulud

- Eesti meistrivõistluste osavõtutasu

- Võistkondade välissõitude kulud

- Turundus-, sponsorlus- ja reklaamikulud

- Klubisümboolikaga toodete omahind

- Muu äritegevuse kulu

- Klubile kuuluvate ja tema kasutuses olevate hoonete ja rajatistega seotud kulud

- Klubi administreerimiskulud

- Meditsiinitarvikud ja -teenused

- Mänguvormid jm varustus

- Jalgpalliga mitteseotud tegevuste kulu

- Erakorralised kulud Tööjõukulud

- Mängijate tööjõukulud

- Muu personali tööjõukulud Põhivarade kulum ja väärtuse xxxxxx

- Materiaalse põhivara kulum ja väärtuse xxxxxx

- Immateriaalse põhivara kulum ja väärtuse xxxxxx Muud kulud

Põhitegevuse tulem Intressitulud- ja kulud Finantstulud- ja kulud

Aruandeaasta tulem

Klubi juhtkond võib otsustada, kas kajastada ülaltoodud kirjeid majandusaasta aruande tulemiaruandes või selle lisades.

3.5 – Rahavoogude aruanne

Rahavoogude aruande kajastamise miinimumnõuded on:

Rahavood põhitegevusest

Rahavoogude aruandes tuleb põhitegevuse rahavoogu kajastada kaudsel meetodil. Põhitegevus on litsentsitaotleja sportlik tegevus (treeningute ja võistlustega seotud tegevus, jalgpalli arendustegevused), mis ei ole investeerimis- või finantstegevus.

Põhitegevuse tulem Korrigeerimised:

Põhivarade kulum ja väärtuse xxxxxx Xxxxx/kahjum põhivara müügist

Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus Varude muutus

Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus

Rahavood investeerimistegevusest

Investeerimis- ja finantstegevuse rahavoo kajastamise alused on toodud RTJ-s 2 „Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes“.

Tasumine materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel Laekumine materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist Tasumine kinnisvarainvesteeringute soetamisel

Laekumine kinnisvarainvesteeringute müügist Xxxxxxxx tütarettevõtjate soetamisel Xxxxxxxxx tütarettevõtjate müügist Tasumine sidusettevõtjate soetamisel Laekumine sidusettevõtjate müügist

Tasumine muude finantsinvesteeringute soetamisel Laekumine muude finantsinvesteeringute müügist Antud laenud

Antud laenude tagasimaksed Laekunud intressid Xxxxxxxx dividendid

Muud väljamaksed investeerimistegevusest Muud laekumised investeerimistegevusest

Rahavood finantseerimistegevusest

Võetud pangalaenud

Võetud laenud seotud osapooltelt Võetud pangalaenude tagasimaksed

Seotud osapooltelt võetud laenude tagasimaksed Arvelduskrediidi saldo muutus

Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed Makstud pangalaenu intressid

Seotud osapooltelt võetud laenude makstud intressid Muud laekumised finantseerimistegevusest

Muud väljamaksed finantseerimistegevusest Valuutakursside muutuste mõju

Raha ja raha ekvivalente tuleb kajastada ning vastavad näitajad peavad rahavoogude aruandes langema kokku bilansis kajastatuga.

3.6 – Raamatupidamise aastaaruande lisad

Raamatupidamise aastaaruande lisad esitatakse süstemaatiliselt. Kõikide bilansi-, tulemiaruande ja rahavoogude aruande kirjete ning lisades esitatud teabe vahel peab olema ristviide.

Lisades avaldatavate andmete kohta kehtivad alljärgnevad miinimumnõuded:

Arvestuspõhimõtted	Majandusaasta aruande koostamise alus ja kokkuvõte olulisematest arvestuspõhimõtetest. Arvestuspõhimõtetes tuleb sõnaselgelt kirjutada, et mängijaõigusi ei kapitaliseerita.
Materiaalne põhivara	Iga materiaalne põhivara tuleb kajastada eraldi (nt ehitised, staadion, masinad ja seadmed, xxxxxx kasutusõigus). Alljärgnev teave tuleb avaldada iga materiaalse põhivara liigi kohta: i) bilansiline brutojääkmaksumus ja kulum (kohandatud kahjumiga vara väärtuse vähenemisest) perioodi alguses ning xxxxx; ii) bilansilise jääkmaksumuse võrdlus perioodi alguse xx xxxxxx, xxx näidatakse ära ümberhindlusest tulenevad lisandumised, realiseerimised, suurenemised ja vähenemised, perioodi kasumiaruandes kajastatud väärtuse vähenemisest tulenev kahjum (olemasolu korral) ja kulum. Materiaalse põhivara amortiseerimise meetodid ja kasulik eluiga peab olema välja toodud majandusaasta aruande lisas „Arvestuspõhimõtted“.
Immateriaalne põhivara	Iga immateriaalse põhivara liiki tuleb kajastada eraldi, näiteks mängijate registreerimised, xxxxxxxx xx muu immateriaalne põhivara. Iga immateriaalse põhivara liigi puhul tuleb avaldada alljärgnev teave: i) bilansiline brutojääkmaksumus ja kulum (kohandatud vara väärtuse vähenemisega) perioodi alguses ning xxxxx; ii) bilansilise jääkmaksumuse võrdlus perioodi alguse xx xxxxxx, näidates ära väärtuse vähenemisest tulenevad lisandumised, realiseerimised, suurenemised, mis kajastuvad perioodi kasumiaruandes (olemasolu korral) ja kulum.
Panditud vara xx xxxx, mille omandit on piiratud	Kohustuste või garantiide tagamiseks panditud omandiõiguste ning materiaalse põhivara piirangute olemasolu ja summad tuleb kajastada. Piiratud omandiõigusega immateriaalse põhivara olemasolu ja bilansiline jääkmaksumus ning tagatisena panditud immateriaalse vara bilansiline jääkmaksumus tuleb avaldada.
Investeeringud	Investeeringud hõlmavad investeeringuid tütarettevõtjatesse, ühise kontrolli all olevatesse juriidilistesse isikutesse ja sidusettevõtjatesse. Xxxxxx investeeringutega tütarettevõtjatesse, ühise kontrolli all olevatesse juriidilistesse isikutesse ja sidusettevõtjatesse tuleb iga investeeringu kohta avaldada vähemalt alljärgnev: - nimi; - asutamise või asukohariik või residentsus; - juriidilise isiku õiguslik vorm; - osaluse suurus;

	- kui see on osalusest erinev, siis hääleõiguse osakaal; - investeeringute arvestamise meetodi kirjeldus.
Laenukohustised	Iga finantskohustise liigi puhul tuleb avaldada alljärgnev: - teave finantsinstrumentide suuruse ja laadi kohta, sh summad ja tähtaeg ning mis tahes olulised tingimused, mis võivad mõjutada summat, ajastust ja tulevaste rahavoogude kindlust; - kehtestatud raamatupidamispõhimõtted ja -meetodid, sh kajastamis-kriteeriumid ning hindamisalused.
Eraldised	Eraldisi tuleb kajastada eraldi liikidena. Määramisel, mis eraldisi ühte liiki paigutada, on vaja kaaluda, kas kirjete laad on piisavalt sarnane, et kajastada neid aruandes ühel real. Iga eraldiste liigi puhul tuleb avaldada jääkmaksumus perioodi alguse xx xxxx seisuga ning perioodi jooksul kasutatud xxxxx xx vabastatud summa või krediteeritud summa.
Emiteeritud kapital ja reservid	Eraldi tuleb avalikustada aktsiakapital, ümberhindlusreservid, muud reservid ja jaotamata kasum. - Aktsia-/fondikapital Aruandeperioodil emiteeritud aktsiakapitali kohta tuleb avalikustada: - Emiteeritud aktsiate arv xx xxxx; - Emiteeritud aktsiatest tulenev ülekurss (vajadusel); - Aktsiate emiteerimise tulemusena kogutud summa; - Uute aktsiate emiteerimise põhjus. - Ümberhindlusaktsiad Xxx xxxx, staadion ja seadmed ja/või immateriaalne põhivara on kajastatud ümberhinnatud väärtuses, tuleb avalikustada ümberhindluse jääk, mis näitab aruandeperioodi muutust ja piiranguid jäägi jaotamisel aktsionäridele. - Muud reservid Kõik muud reservid, mis ei sisaldu ümberhindlusreservides, sealhulgas aruandeperioodi muudatused ja piirangud aktsionäridele jäägi jaotamisele, tuleb avalikustada. - Jaotamata kasum Jaotamata kasumi jääk, s.o. akumuleeritud kasum või kahjum aruandeperioodi alguses ja bilansipäeval ning muutused aruandeperioodil tuleb avalikustada.
Kontrolliv xxxx xx lõplik kasusaaja	Kui aruandekohustuslane on teise juriidilise isiku kontrolli all, siis tuleb kajastada nendevahelist suhet, nimetada see xxxx xx tegelikku kontrolli omav isik (kui nad on erinevad). Kui aruandekohustuslase üle kontrolli omav juriidiline isik või tegelikku kontrolli omav isik ei xxx xxxxx, siis tuleb seda kajastada. Nimetatud teave tuleb avaldada olenemata sellest, kas kontrolli omavate isikute ja aruandekohustuslase vahel on toimunud tehinguid.
Tehingud seotud pooltega	Seotud osapooltega tehing tähendab ressurssi, teenuste või kohustuste üleandmist seotud osapoolte vahel, olenemata sellest, kas tasu on

võetud. Seotud osapooltega tehing võib, kuid ei pruugi olla toimunud õiglases väärtuses.

Kui majandusaasta aruande perioodil on tehtud tehinguid seotud pooltega, siis avaldab aruandekohustuslane enda ja seotud xxxxx vahelise suhte laadi ning esitab teabe perioodi jooksul sooritatud tehingute xxxxx xx perioodi lõpu jääkide kohta, mis on vajalikud selleks, et xxxxxx xxxxx suhte võimalikku mõju finantsaruannetele.

Sarnased kirjed tuleb avaldada koondandmetena, v.a juhul, kui vajalik on eraldi avaldamine, et mõista seotud pooltega tehtud tehingute mõju aruandekohustuslase raamatupidamisaruannetele.

Iga seotud xxxxx puhul tuleb avaldada vähemalt alljärgnev:

- tehingute summa xx xxxx;

- tasumata summad, sh kohustised, ja:

• nende tingimused, sh see, kas need on tagatud, ning arvelduse laad;

• antud või saadud tagatisi puudutavad üksikasjad;

- jääkide summaga seotud ebatõenäoliselt laekuvate summade eraldis;

- perioodi jooksul maha kantud lootusetud või ebatõenäoliselt laekuvad summad seotud pooltelt.

Avaldatav teave tuleb esitada eraldi iga alltoodud kategooria kohta:

- asutajad ja liikmed;

- ühise kontrolli all olevad juriidilised isikud või oluline mõju aruandekohustuslase üle;

- tütarettevõtjad;

- sidusettevõtjad;

- tegev- ja kõrgem juhtkond;

- tegev- ja kõrgema juhtkonna lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad;

- ühisettevõtted, milles aruandekohustuslane osaleb;

- juriidilise isiku või tema emaettevõtja võtmeisikud;

- muud seotud pooled.

Kinnitus, et tehingud seotud pooltega tehti tingimustel, mis võrduvad turutingimustega, kui selliseid tingimusi on võimalik põhjendada.

Tingimuslikud kohustised

Kui maksekohustuste tõenäosus on väike, avaldab aruandekohustuslane iga tingimuslike kohustiste liigi kohta bilansipäeva seisuga tingimusliku kohustise laadi lühikirjelduse ja vajaduse korral ka alljärgneva:

- finantsmõju hinnang;

- summa või selle tasumise ajaga seotud ebakindlus;

- tasumise võimalikkus.

Bilansipäevajärgsed sündmused

Olulised bilansipäevale järgnevad mittekohandamised tuleb avaldada (sündmuse laad xx xxxxx finantsmõju hinnang või avaldused, et hinnangut on võimalik anda).

Sellised sündmused on näiteks:

- fikseeritud tähtajaga laen, mille tähtaeg hakkab saabuma ja puuduvad reaalsed laenu pikendamise või tagasimaksmise võimalused;

- oluline kahjum;

- olulise pettuse või oluliste vigade avastamine raamatupidamisaruannetes;

- juhtkonna otsus, mille kohaselt kavatsetakse juriidiline isik likvideerida või lõpetada või et juhatusel puudub muu reaalne alternatiiv;

- tehingud mängijatega, mille puhul makstavad või laekuvad summad on märkimisväärsed;

- tehingud seoses kinnisvaraga, näiteks klubi staadioniga.

Muud andmed

- Vahendajatele/agentidele aruandeperioodil makstud tasude kogusumma tuleb avaldada.

- Maksukulude komponente tuleb kajastada eraldi. S.t koondsumma, mis sisaldub puhaskasumi või kahjumi arvutustes aruandeperioodil seoses maksukohustuste ja/või maksude tagasinõuetega.

- Muu täiendav teave, mida bilansis, tulemiaruandes või rahavoogude aruandes ei kajastata, ent mis on oluline finantsaruannete mõistmiseks ja/või mida on vaja finantsteabe avaldamise miinimumnõuete täitmiseks.

3.7 – Tegevusaruanne

Majandusaasta tegevusaruandes kirjeldatakse ja selgitatakse aruandekohustuslase finantstulemuste ja -seisundi peamisi aspekte ning põhiriske ja ebakindlust, millega ta silmitsi seisab ning informatsioon põhitegevuse peamise näitajate kohta (näiteks klubis treenivate noorte ja täiskasvanute arv, treenerite arv, kasutuses olev infrastruktuur jne).

Majandusaasta tegevusaruanne peab sisaldama ka isikute xxxxxxx, kes kuulusid aasta jooksul aruandekohustuslase juhtorganisse või juhatusse ja järelevalve organisse.

Xxxx 4: Finantsaruande koostamise raamatupidamispõhimõtted

4.1 – Üldised põhimõtted

1. Olenemata litsentsitaotleja juriidilisest struktuurist tuleb finantskriteeriumi nõude F.02 määratletud majandusaasta aruanne koostada kooskõlas Eesti Vabariigi Raamatupidamise seaduse ja Eesti finantsaruandluse standardiga.

2. Finantsaruanne koostatakse eeldusel, et litsentsitaotleja on jätkusuutlik, s.o tema töö jätkub lähitulevikus. Eeldatakse, et litsentsitaotlejal ei ole kavatsust ega vajadust alustada likvideerimist, lõpetada tegevus või otsida kaitset võlausaldajate eest vastavalt õigusaktidele.

3. Finantsaruande koostamisel ja esitamisel vastavalt Eesti Vabariigi Raamatupidamise seadusele ja Eesti finantsaruandluse standardile, tuleb muu hulgas järgida järgmisi aluspõhimõtteid:

a) õiglane kajastamine;

b) järjepidev kajastamine;

c) tekkepõhine raamatupidamine;

d) oluliste kirjeliikide eraldi esitamine;

e) xxxxxx xx kohustiste ning tulude ja kulude vahelise tasaarvelduse puudumine.

4. Olenemata litsentsitaotleja kohustusest koostada finantsaruanne vastavalt Eesti Vabariigi Raamatupidamise seadusele ja Eesti finantsaruandluse standardile, peab litsentsitaotleja majandusaasta aruande koostamisel võtma arvesse käesoleva korra Xxxxx 4 kajastatud spetsiifilisi nõudeid.

5. Kui majandusaasta aruande arvestusmeetodid xx xxxxx käesolevas Xxxxx kirjeldatud aruande koostamise nõutele, peab litsentsitaotleja EJL-ile esitama korrigeeritud finantsaruande, mis vastab Xxxxx 4 toodud arvestusmeetodile, kattes sama perioodi ning sisaldades võrdlevaid andmeid eelmisest perioodist.

6. Korrigeeritud finantsaruanne peab sisaldama:

a) korrigeeritud bilanssi perioodi lõpu seisuga;

b) korrigeeritud tulemiaruannet perioodi lõpu seisuga; ja

c) lisasid, mis sisaldavad oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet, muid selgitavaid märkusi ning bilansi ja tulemiaruande vastavusse viimist korrigeeritud finantsaruande ja asjakohaste aastaaruannete vahel.

4.2 – Majandusaasta aruande konsolideerimise kohustus ja nõuded

1. Kui aruandluskohustuslastena (vastavalt finantskriteeriumile F.01) on välja toodud enam kui üks juriidiline isik, tuleb aruandekohustuslase finantsaruanne esitada kõigi aruandekohustuslase ulatuses kajastatud isikute kohta konsolideeritult nagu oleks tegemist ühe isikuga.

2. Kui aruandekohustuslane (vastavalt finantskriteeriumile F.01) kuulub kontserni, kus emaettevõtjal on kontrolliv huvi tütarettevõtja(te) üle, esitatakse majandusaasta aruanne konsolideerituna. Konsolideeriv üksus on emaettevõtja või muu raamatupidamiskohustuslane, kellel on valitsev mõju teise raamatupidamiskohustuslase üle. Konsolideeritud finantsaruanne on konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne, kus emaettevõtja ja tema tütarettevõtjate xxxxx, kohustused, netovara, tulud, kulud ja rahavood on kajastatud xxx xxx üksuse omad.

4.3 – Mängija registreerimisega seotud arvestuspõhimõtted.

1. Mängija registreerimine tuleb kajastada xxx xxxx ülemineku toimumiseks olulised tingimused on täidetud, s.t. tingimuslikkus puudub, mis tähendab, et kahe klubi vahel; ning uue klubi ja mängija vahel on sõlmitud õiguslikult siduvad lepingud.

2. Litsentsitaotleja peab mängija registreerimisega seotud tehingud (sh laenu) kandma tuluks või kuluks, kulusid ei kapitaliseerita. Litsentsitaotleja peab majandusaasta aruandes eraldi välja xxxxx, et mängijate soetamise kulusid ei kapitaliseerita.

3. Mängijate alalise registreerimisega seotud tehingute kajastamise arvestuspõhimõtted on:

a) Igasuguseid tasusid mängijatele ja/või nende kasuks (näiteks nagu lepingu allakirjutamise tasu) tuleb kajastada töötaja hüvitisena, mitte mängija registreerimisega seotud kuluna. Mängija registreerimisega seotud laenu finantskulu tuleb kajastada finantskuluna, mitte mängija registreerimisega seotud kuluna;

4. Mängija registreerimise müügiga seotud kasum/kahjum tuleb kajastada xxxx makstud ja/või makstava(te) summa(de)ta, mis on otseselt seostatavad mängija müügiga, s.h. näiteks:

a) Üleminekusummad täitunud tingimustest, mis kuuluvad tasumisele pärast mängija registreerimise müüki, näiteks teisele klubile makstav edasimüügi tasu;

b) Makstud ja/või maksmisele kuuluvad muud otseselt omistatavad summad teistele pooltele, näiteks teisele klubile, agendile/vahendajale, või rahvuslikule alaliidule/liigale.

5. Kui mängija registreerimise üleminek toimub klubide vahel, kes on seotud osapooled, peab litsentsitaotleja rakendama järgmisi korrigeerimisi:

a) klubi, kes on mängija registreerinud klubisse peab arvutama mängija registreerimise tasu- amortisatsiooni tasu arvestamiseks aruande perioodil (klubide puhul, kes kasutavad kapitaliseerimise ja amortiseerimise meetodit mängijate registreerimise kajastamisel) või mängija registreerimise kulu arvestamiseks (klubide puhul, kes kasutavad tulu-kulu meetodit mängijate registreerimise kajastamisel)- kasutades suuremat summadest:

i) mängijaõiguste registreerimise omandamise tehingu tegeliku kulu;

ii) mängijaõiguste registreerimise omandamise ajalooline tasu klubi finantsaruandes, kes mängija registreerimise võõrandas.

Kui arvutatud amortisatsiooni tasu on suurem kui mängija registreerimise arvestuslik maksumus ning suurem kui mängija registreerimise kulu, tuleb teha xxxxxx korrigeerimine selliselt, et xxxx xxxxx kajastatud korrigeeritud finantsandmetes.

b) klubi, kes registreeris mängijaõigused klubist maha, peab arvestama mängija maha registreerimise eest saadud tulu – kasutades madalamat:

i) tehingu tegelik tulu;

ii) mängijaõiguste bilansiline netoväärtus mängija registreerimise eest finantsaruandes.

Kui mängija registreerimise müügist arvestatud kasum on xxxxxxx xxx kajastatud kasum või kui arvestatud tulu on xxxxxxx xxx kajastatud tulu, tuleb teha xxxxxx korrigeerimine selliselt, et xxxx xxxxx kajastatud korrigeeritud finantsaruannetes.

6. Ülaltoodud arvestuspõhimõtteid rakendatakse analoogiat kasutades ka muu personali puhul, näiteks peatreeneri ning vabastamise tulu/kulu või muu sarnane teisele klubile makstud summa.

4.4 – Mängija ajutise registreerimisega (laenuga) seotud arvestuspõhimõtted

1. Mängijate ajutise registreerimisega (laenudega) seotud tehingute kajastamise arvestuspõhimõtted on toodud allpool.

2. Saadud või makstud laenutasu tuleb kajastada mängijaõiguste tuluna/kuluna.

3. Mängijaõiguste ajutisel üleminekul laenu andvast klubist uude klubisse xxxx mängijaõiguste ostu kohustuse/võimaluseta:

a) Laenu andnud klubilt saadud / saada olev laenutasu (kui on), tuleb kajastada tuluna laenuperioodi jooksul.

b) Laenule võtva klubi poolt tasutud/tasutavad laenutasud (kui on), tuleb kajastada kuluna laenuperioodi jooksul. Kui uus klubi võtab üle mängija palga maksmise kohustuse, tuleb seda kajastada töötajate hüvitise kuluna mängija laenu perioodil.

4. Mängijaõiguste ajutisel üleminekul laenu andvast klubist uude klubisse tingimusteta mängijaõiguste väljaostmise kohustusega:

a) Laenule andnud klubi peab sellist laenu kajastama kui mängija alalist üleminekut. Laenust ning tulevikus mängija üleminekust saadud laekumised tuleb kajastada laenu alguskuupäevast.

b) Uus klubi peab kajastama laenuga otseselt omistatavad kulud ning tulevikus makstava tasu mängijaõiguste omandamise eest vastavalt mängija alalise registreerimisega seotud arvestuspõhimõtetele.

5. Mängijaõiguste ajutisel üleminekul laenu andvast klubist uude klubisse võimalusega mängijaõiguste hilisemaks omandamiseks.

a) Xxxxxxx andev klubi peab tehingut kajastama laenuna kuni uus klubi on avaldanud soovi kasutada mängijaõiguste omandamise võimalust. Kui uus klubi kasutab võimalust mängijaõigused omandada, tuleb kajastada kõik järele jäänud laenutulud ning mängijaõiguste alalise omandamise eest saadud tulu vastavalt mängija alalise registreerimisega seotud arvestuspõhimõtetele.

b) Kui uus klubi kasutab võimalust mängijaõigused alaliselt omandada, tuleb kõik järele jäänud laenukulud ning mängijaõiguste omandamise kulud kajastada vastavalt mängija alalise registreerimisega seotud arvestuspõhimõtetele.

6. Mängijaõiguste ajutisel üleminekul laenu andvast klubist uude klubisse tingimusliku võimalusega mängijaõiguste hilisemaks omandamiseks:

a) Kui tingimuste täitumine on xxxxxx, peavad mõlemad klubid kajastama mängija registreerimist kui mängijaõiguste alalist üleminekut alates laenulepingu sõlmimise päevast;

b) Kui tingimuste täitumist ei ole võimalik hinnata kindlasti saabuvaks ning seetõttu pole ilmne, et laenust saab mängijaõiguste alaline üleminek, tuleb mängijaõiguste üleminekut algul kajastada laenuna ning juhul, kui tingimused üleminekuks on täitunud, kui mängijaõiguste alalist üleminekut.

7. Litsentsitaotleja peab rakendama korrigeerimis seoses mängija ajutise ülemineku registreerimisega klubide vahel, kes on seotud osapooled:

a) klubi, kes on ajutiselt mängija ülemineku registreerinud peab arvestama aruande perioodil kulu, kasutades suuremat järgmistest summadest:

i. tehingu tegelik kulu aruande perioodil;

ii. mängija registreerimisega seotud amortisatsioonitasu ja mängijaga seotud hüvitiste kulude kogusumma laenuperioodi jooksul, mis on kajastatud mängija ajutiselt maha registreerinud klubi raamatupidamisaruannetes.

Kui arvestuslik kulu on suurem kui kajastatud kulu, tuleb teha xxxxxx korrigeerimine, et erinevus kajastuks korrigeeritud finantsaruannetes.

b) klubi, kes on mängija ajutiselt maha registreerinud, peab arvestama aruande perioodil tulu, kasutades väiksemat järgmistest summadest:

i. tehingu tegelik tulu aruandeperioodil;

ii. mängija maha registreerimisega seotud amortisatsioonitasu ja mängijaga seotud hüvitiste kulu laenuperioodi jooksul, mis on kajastatud mängija maha registreerinud klubi raamatupidamisaruannetes.

Kui arvestuslik tulu on väiksem kui kajastatud tulu, tuleb teha xxxxxx korrigeerimine, et erinevus kajastuks korrigeeritud finantsaruannetes.

4.5 – Konkreetsete kuluartiklite arvestuspõhimõtted – töötajad

1. Töötajate preemia/lisatasu kulud

a) Igasugune tööandja poolt Töötajale tema osutatud teenuse eest makstud tasu, näiteks nagu töötulemuslikkusega seotud tasu, lepingu allkirjastamise tasu, lojaalsustasu jms, tuleb kajastada tööjõukulude juures.

b) Preemiad ja/või lisatasud, mis kuuluvad klubi poolt täielikult maksmisele isikule xxxx täiendava tingimuse või töökohustuseta (st klubi on kohustatud maksma) tuleb kajastada tööjõukulude juures tekkimisel.

c) Preemiad ja/või lisatasud, mis on sõltuvad tuleviku tingimuse täitumisest mängija ja/või klubi poolt, näiteks nagu mängija osalemine mängudes ja/või klubi tulemus võistlustel, tuleb kajastada tööjõukulude juures ajal, millal tingimus täitus või millal tekib suur tõenäosus tingimuse täitumiseks.

d) Preemia ja/või lisatasu mängijale lepingu sõlmimisel ja/või pikendamisel kas tingimuslikult või teenuse osutamise kohustusega, tuleb kajastada süstemaatiliselt vastava perioodi jooksul.

2. Töölepingu lõpetamise hüvitised.

Klubi peab täielikult tunnistama töölepingu lõpetamise hüvitisi kui klubi ei saa enam hüvitise pakkumist tagasi xxxxx.

4.6 – Konkreetsete tuluartiklite kajastamise põhimõtted – muud

1. Hooajapilet ja muu sarnane tulu

a) Tulu hooajapiletite müügist või muu sarnane mänguga seotud müügitulu tuleb kajastada proportsionaalselt ajal, mis vastavad mängud perioodil toimuvad.

2. Teleülekande õigused ja/või auhinnaraha tulud.

a) Teleülekande õiguste ja/või muud fikseeritud tulu osalemise eest võistlustel, tuleb kajastada proportsionaalselt perioodil, millal vastavad mängud hooajal toimuvad.

b) Teleülekande õiguste ja/või muud tulu, mis sõltuvad teatud tingimuste täitmisest klubi poolt (näiteks võistluse tulemuslikkuse tasu), tuleb kajastada ajal, mil tulemuslikkuse tingimus täideti.

c) Kõiki sponsorlepingu osaks olevaid mitterahalisi tasusid, tuleb hinnata õiglases väärtuses.

3. Sponsorlusõiguste- ja reklaamitulud

a) Fikseeritud tulu sponsorlusõigustest ja reklaamist, tuleb kajastada proportsionaalselt sponsorlusõiguste- ja/või reklaamikokkulepetega hõlmatud perioodi jooksul.

b) Muutuva arvestusega tulu sponsorlusõigustest ja reklaamist, mis sõltuvad teatud tingimuste täitmisest klubi poolt (näiteks võistlustulemuste boonus), tuleb kajastada ajal, mil esinemis(soorituse)kohustused on täidetud.

c) Mitterahaline tulu, mis on sponsorluse- ja/või reklaamikokkuleppe osa, tuleb kajastada õiglases väärtuses.

4. Annetused ja toetused

a) Annetus on tingimusteta rahaline kingitus, mida tuleb kajastada tuluna selle laekumisel.

b) Toetusi ei tohi klubi raamatupidamises kajastada enne kui on saavutatud mõistlik kindlus, et klubi vastab toetuse saamise tingimustele ning need laekuvad. Seejärel tuleb toetusi kajastada tulemiaruandes süsteemselt samade aruande perioodide jooksul, millal klubi kajastab kulusid, mille katmiseks toetust taotleti. Seega on tulemiaruandes kajastatud toetused xxxxx perioodil kui vastavad kulud. Sarnaselt toetused, mis on seotud amortiseeritava varaga, kajastatakse tulemiaruandes xxxxx perioodil, millal vara amortisatsioonikulud on kajastatud. Toetus, mis tasutakse kulutuste kompenseerimiseks, kantud kahjumi hüvitamiseks või viivitamatu rahalise xxxxx xxxx tulevikus tekkivate kohustusteta, tuleb kajastada tulemiaruande perioodil, millal see toetus saadakse.

Xxxx 5: Võlgnevus

1. Võlgnevuseks loetakse summat, mis ei ole tasutud kokkuleppe või seaduse kohaselt.

2. Litsentsi Korra xxxxxx xx xxxxx võlgnevuseks summat, mille kohta Xxxxxxxxxxxxxxxxx (ehk võlgnik) EJL poolt määratud hindamispäeva seisuga kinnitab, et:

a) xxxxxx xxxxx on täielikult tasutud või tasaarveldatud võlausaldaja kohustustest võlgniku ees; või

b) vastava summa maksetähtaega on edasi lükatud (Korras viidatud kui „edasi lükatud summad“), s.t. võlausaldajaga on sõlmitud kirjalik kokkuleppe võlgnevuse maksetähtaja pikendamiseks (kui võlausaldaja ei ole nõudnud võlgnevuse tasumist, ei xxxxx xxxx maksetähtaja pikendamiseks); või

c) xxx xxxxxxx xxxxx suhtes on esitatud nõue või algatatud menetlus (Korras viidatud kui „vaidlustatud summad“), mis tähendab:

i) võlgnik on esitanud võlgnevusega seoses nõude, mille pädev ametiasutus on Eesti õiguse kohaselt tunnistanud vastuvõetavaks või on algatanud menetluse Eesti või rahvusvahelises jalgpalliorganis või asjaomases vahekohtus, vaidlustades vastutuse tasumata võlgnevuste eest, teades, et kui otsuseid tegevad organid leiavad, et selline nõue on esitatud või menetlus algatatud üksnes selleks, et vältida Korraga sätestatud tähtaegasid (s.t. aja võitmiseks), loetakse summa tähtaja ületanud võlgnevuseks; või

ii) võlgnik on vaidlustanud vastavas seadusjärgses organis, Eesti või rahvusvahelises jalgpalliorganis või asjakohases vahekohtus tema vastu esitatud nõude või tasumata võlgnevuse tõttu võlausaldaja poolt algatatud menetluse ja suudab otsuseid tegevatele organitele (EJL) tõendada „piisava tõendamiseni“, et tal on esitatud nõude või algatatud menetluse vaidlustamiseks alus, teades, kui otsuseid tegevad organid siiski leiavad, et vaidlustamise alus on ilmselgelt põhjendamatu, loetakse summat tähtaja ületanud võlgnevuseks; või

d) vastava summa arveldamise osas on otsuse tegemine pooleli (Korras nimetatud kui „otsustamisel olevad summad“), mis tähendab:

võlgnik on taotlenud Maksu- ja Tolliametilt kirjalikult ja kooskõlas kohalduva õigusega tööjõumaksudega seotud võlgnevuste tasumise tähtaja pikendamist (vastavalt nõudes F.05 toodule) ning Maksu- ja Tolliamet on kirjalikult kinnitatud, et taotlus on vastu võetud, kuid selle suhtes ei ole otsust hindamispäeva seisuga langetatud.

i) Võlgnik peab olema suuteline vastavale otsuseid tegevale organile „piisava tõendamiseni“ tõendama, et ta on võtnud kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et välja arvutada treeninghüvitis ja solidaarsusosamaksete summad ja tasuda need võlausaldaja klubi(de)le (vastavalt FIFA Regulations on the Status and Transfer of Players).

Document Metadata

Table of Contents

SISUKORD

Document Metadata