TÖÖTAJATE ÕIGUS OLLA TEAVITATUD JA ÄRA KUULATUD NING TÖÖTAJATE OSALUSÕIGUS
TÖÖTAJATE ÕIGUS OLLA TEAVITATUD JA ÄRA KUULATUD NING TÖÖTAJATE OSALUSÕIGUS
Euroopa Liit täiendab liikmesriikide tegevust seoses töötajate õigusega olla teavitatud ja ära kuulatud, kehtestades direktiivide abil miinimumnõudeid või võttes meetmeid, mille eesmärk on julgustada liikmesriikide vahelist koostööd.
ÕIGUSLIK ALUS
Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „XXx toimimise leping“) artiklid 5, 114, 115, 151 ja 153.
EESMÄRGID
Euroopa Liit toetab ja täiendab töötajate kaasamist käsitlevaid liikmesriikide meetmeid, et saavutada Euroopa sotsiaalpoliitika põhieesmärgid (XXx toimimise lepingu artikkel 151), mis hõlmavad paremaid elamis- ja töötingimusi, piisavat sotsiaalkaitset, kestvat kõrget tööhõivet ja tööturult väljatõrjumise tõkestamist.
SAAVUTUSED
A. Taust
Töötajate õigus olla teavitatud ja ära kuulatud ning töötajate osalusõigus on olnud Euroopa arutelu põhiteema alates esimese sotsiaalvaldkonna tegevuskava vastuvõtmisest 1974. aastal. Ühenduse 1989. aasta hartas töötajate sotsiaalsete põhiõiguste kohta (säilinud XXx toimimise lepingu artiklis 151) rõhutati soovi edendada töötajate osalust. Komisjoni ettepanekutele selles valdkonnas avaldatakse aga sageli vastuseisu. Nõuetekohane õiguslik alus ühenduse õigusaktide vastuvõtmiseks puudus, kuni 1997. aastal lisati Amsterdami lepingusse sotsiaalpoliitika kokkulepe. 2009. aastal lisati Euroopa Liidu põhiõiguste harta Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikesse 1. Harta artiklis 27 tunnustatakse töötajate õigust olla teavitatud ja ära kuulatud.
Töötajate kaasamise küsimuses antakse XXx toimimise lepingu artikliga 153 Euroopa Parlamendile ja nõukogule pädevus vastu xxxxx
— meetmeid, mille eesmärk on julgustada koostööd liikmesriikide vahel;
— direktiive, millega kehtestatakse järkjärgulise rakendamise miinimumnõuded.
Kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust, millele eelneb konsulteerimine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komiteega.
B. Kehtivad õigusaktid
Esimene direktiivide rühm käsitleb töötajate õigust saada teavet töölepingu või töösuhte tingimuste kohta ning õigust saada teavet xx xxxx ära kuulatud koondamiste või üleminekute küsimuses:
— nõukogu direktiiv 75/129/EMÜ kollektiivsete koondamiste kohta, mida on muudetud nõukogu direktiividega 92/56/EMÜ ja 98/59/EÜ. Direktiivi kohaselt peavad tööandjad kollektiivse koondamise puhul alustama töötajatega läbirääkimisi, et teha kindlaks kollektiivsete koondamiste ärahoidmise või koondatavate töötajate arvu vähendamise võimalused;
— nõukogu direktiiv 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õiguste kaitsmise kohta (konsolideerib nõukogu direktiivid 77/187/EMÜ ja 98/50/EÜ), milles on sätestatud, et töötajaid tuleb ülemineku põhjustest ja tagajärgedest teavitada. Direktiiv sisaldab ka materiaalõiguslikke sätteid töötajate töökohtade ja õiguste kaitsmise kohta ülemineku korral;
— direktiiv 2002/14/EÜ , millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses. Direktiivis on sätestatud minimaalsed menetlusstandardid, et kaitsta töötajate õigust olla teavitatud ja ära kuulatud seoses nende töökohta mõjutava majandusliku ja tööhõivealase olukorraga;
— direktiiv (EL) 2019/1152 läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus. Selle direktiiviga kehtestatakse uued õigused (nt eelnev teavitamine töögraafikutest) kõigile töötajatele töö tegemise vormist olenemata, sealhulgas nendele, xxxxx töö tegemine toimub ebatüüpilises või uues töö tegemise vormis, näiteks platvormitöö.
Komisjon viis 2013. aastal läbi toimivuskontrolli, xxxxxx xxxxx järeldusele, et asjakohased direktiivid täidavad üldiselt oma eesmärki ja nendest tulenev kasu on suurem kui nendega kaasnevad kulud, kuid mõned lüngad on siiski jäänud, näiteks direktiivide kohaldamine avaliku sektori töötajatele, meremeestele ja VKEdele. 2015. aastal kaaluti teavitamist ja konsulteerimist käsitlevate direktiivide uuesti sõnastamist ning komisjon algatas avaliku konsultatsiooni, kuid sellest ajast alates ei ole järelmeetmeid võetud.
2018. aasta jaanuaris võeti vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse meretranspordi sektori sotsiaalpartnerite sõlmitud kokkulepet. Selle tulemusel hõlmati töötajate teavitamist ja ärakuulamist käsitlevate direktiividega ka meremehed.
Mis puutub avaliku sektori töötajatesse, siis ametiasutuste suhtes ei kohaldata ühtegi direktiivi, mis käsitleb töötajate õigust saada teavet xx xxxx ära kuulatud (vt Euroopa Liidu Kohtu otsuseid kohtuasjades C-583/10: Xxxxx xx C-108/10: Scattolon). Töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistikku käsitleva direktiivi läbirääkimistel 2001. aastal püüdis Euroopa Parlament laiendada direktiivi kohaldamisala avalikule sektorile, kuid nõukogu lükkas selle tagasi. Keskvalitsuse asutuste valdkondliku sotsiaaldialoogi komitee sõlmis 2015. aasta detsembris valdkondliku kokkuleppe, mis käsitleb keskvalitsuse asutuste töötajate õiguse olla teavitatud ja ära kuulatud
ühiseid miinimumstandardeid, ning palus selle rakendamist nõukogu direktiivi abil. Komisjon teavitas 5. märtsil 2018 sotsiaalpartnereid, et ta ei xxxxx xxxxx kokkuleppe rakendamiseks nõukogule ettepanekut. Pärast Euroopa Avaliku Sektori Töötajate Ametiühingute Liidu (EPSU) kaebust otsustas Euroopa Liidu Xxxxx 24. oktoobril 2019, et komisjoni algatusõigus annab talle õiguse otsustada, kas muuta sotsiaalpartnerite kokkulepped kõigis XXx liikmesriikides õiguslikult siduvaks või mitte. EPSU esitas apellatsioonkaebuse, kuid see jäeti 2021. aasta septembris rahuldamata.
Teine direktiivide rühm hõlmab töötajate õigust olla teavitatud ja ära kuulatud piiriülestes olukordades:
— nõukogu direktiiv 94/45/EÜ, mida on muudetud direktiiviga 2009/38/EÜ Euroopa töönõukogude asutamise kohta. Euroopa töönõukogud koondavad endasse üleeuroopaliselt ettevõttete keskjuhatused ja töötajate esindajad, et arutada selliseid küsimusi nagu ettevõtte majandusnäitajad, väljavaated, tööhõive, restruktureerimine ja personalipoliitika. Samuti on töötajatele antud teatavad õigused seoses teavitamise ja nõustamisega töökeskkonna küsimuses. Euroopa töönõukogu käsitlev õigusakt hõlmab hargmaiseid ettevõtteid, millel on vähemalt 1000 töötajat ELis/EMPs ja vähemalt 150 töötajat kahes või enamas liikmesriigis. Euroopa töönõukogude kohta annab teavet Euroopa Ametiühingute Instituudi hallatav spetsiaalne andmebaas;
— direktiiv 2004/25/EÜ ülevõtmispakkumiste kohta. Direktiivi kohaselt tuleks asjaomaste ettevõtete töötajatele või nende esindajatele anda võimalus esitada oma arvamus niisuguse pakkumise elluviimise eeldatava mõju kohta tööhõivele. Samuti kohaldatakse tavapäraseid õigusnorme töötajate teavitamise ja nende ärakuulamise kohta;
— direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta, mida on muudetud direktiiviga (EL) 2019/2121 seoses äriühingute piiriülese ümberkujundamise, ühinemise ja jagunemisega. Sellega ajakohastati piiriülese ühinemise sätteid ning lisati piiratud vastutusega äriühingute piiriülest ümberkujundamist ja jagunemist käsitlevad sätted ja tingimused. Muudetud direktiivis tugevdatakse töötajate ja nende esindajate piiriülese ümberkujundamise eelset positsiooni seoses nende teavitamise, ärakuulamise ja osalusõigustega. Sellega pannakse juhtkonnale kohustus reageerida töötajate ärakuulamise tulemustele ning kehtestatakse ametiühingute ja töötajate riikliku tasandi esindajate õigus analüüsida juhtkonna aruannet kavandatud ümberkujundamise mõju kohta.
Komisjon avaldas 14. mail 2018 Euroopa töönõukogu direktiivi REFITi raames tehtud hindamise ning järeldas, et töötajate teavitamise kvaliteet ja ulatus on paranenud, kuid direktiiv ei ole suurendanud uute Euroopa töönõukogude arvu.
Kolmanda direktiivide rühma eesmärk on kehtestada õigusnormid, mida kohaldatakse piiriülestes olukordades ja mis annavad töötajatele osalise õiguse osaleda otsustamisel:
— nõukogu direktiiv 2001/86/EÜ, millega täiendatakse Euroopa äriühingu põhikirja töötajate kaasamise suhtes. Direktiiviga kehtestatakse õigusnormid, mis käsitlevad töötajate osalemist äriühingu strateegilist arengut puudutavate
otsuste tegemisel. Lisaks töötajate teavitamisele ja ärakuulamisele Euroopa töönõukoguga sarnanevas organis nähakse ette ka töötajate juhtkonna tasandil osalemine, kui sellist osalemisvormi kohaldati Euroopa äriühingu loomises osalevates riiklikes äriühingutes („enne xx xxxxxx“ põhimõte);
— nõukogu direktiiv 2003/72/EÜ, millega täiendatakse Euroopa ühistu põhikirja töötajate kaasamise osas. Direktiiviga tagatakse, et töötajate esindajad saavad mõjutada Euroopa ühistute juhtimist;
— direktiiv (EL) 2019/2121, millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 seoses äriühingute piiriülese ümberkujundamise, ühinemise ja jagunemisega. Direktiivis nõutakse, et töötajate osaluse suhtes kohaldataks sihtliikmesriigi reegleid, st piiriülese ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu suhtes kohaldatakse selle registrijärgse asukoha liikmesriigis kehtivaid töötajate osalust käsitlevaid õigusnorme, kui need on olemas.
Neljandasse rühma kuuluvad kaks valdkondadevahelist kokkulepet sotsiaalpartnerite vahel (rakendatakse nõukogu direktiiviga 97/81/EÜ osalise tööaja xxxxx xx nõukogu direktiiviga 1999/70/EÜ tähtajalise töö kohta), direktiiv 2008/104/EÜ renditöö kohta, raamkokkulepe digitaliseerimise kohta (2020) ning mitu töötervishoidu ja tööohutust käsitlevat direktiivi, mis kõik sisaldavad kaudseid sätteid töötajate teavitamise ja ärakuulamise kohta.
C. Muud algatused
Ettevõtjad ja töötajate esindajad on hakanud sõlmima piiriülese ettevõtja kollektiivlepinguid, mis kujutavad endast sotsiaaldialoogi vormi hargmaistes ettevõtjates, võttes arvesse seda, et ettevõtjad muutuvad üha rahvusvahelisemaks. Piiriülese ettevõtja kollektiivlepingud on erivormis dokumendid, mille ettevõtja esindajad ja töötajate organisatsioonid koostavad ühiselt rohkem xxx xxxx liikmesriigis kohaldamiseks. Siiski võib selline xxxx xxxxx xxxx õiguslikke ja poliitilisi probleeme, mis tulenevad sotsiaaldialoogi eri vertikaalsete tasandite (rahvusvaheline, üleeuroopaline, riiklik) ja horisontaalse kohaldamisala (valdkondadevaheline, valdkonnapõhine ja ettevõtja tasand) vahelistest seostest. Lisaks võivad piiriülese ettevõtja kollektiivlepingud olla vastuolus riiklike normide ja kokkulepetega, kusjuures xxxx on ka vaidluste lahendamise mehhanisme.
EUROOPA PARLAMENDI ROLL
Euroopa Parlament on võtnud vastu mitu resolutsiooni, milles nõutakse töötajatele õigust osaleda ettevõtja otsustusprotsessis ning seda, et see õigus kehtiks nii riiklikes kui ka rahvusvahelistes ettevõtjates nende õiguslikust seisundist olenemata. Euroopa Parlament nõudis 2009. aastal oma 19. veebruari resolutsioonis töötajate teavitamist ja nõustamist Euroopa Ühenduses käsitleva direktiivi 2002/14/EÜ kohaldamise kohta,
et avaliku sektori töötajad kuuluksid samuti teavitamist ja ärakuulamist käsitlevate direktiivide kohaldamisalasse.
Oma 19. jaanuari 2017. aasta resolutsioonis Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta tuletas parlament meelde kasutegureid, mis kaasnevad töötajate kaasamisega otsustusprotsessi ja ettevõtja juhtimisse, ning juhtis tähelepanu asjaolule, et sotsiaalsed ettevõtted – näiteks ühistud – on hea näide kvaliteetsete töökohtade loomisest, sotsiaalse kaasatuse toetamisest ja kaasava majanduse edendamisest. Oma 22. oktoobri 2020. aasta resolutsioonis euroala tööhõive- ja sotsiaalpoliitika 2020 kohta rõhutas Euroopa Parlament, et XXx taastekava edukas rakendamine eeldab kõikidel tasanditel nõuetekohast sotsiaaldialoogi ja sotsiaalpartnerite tõhusat kaasamist. Parlament rõhutas, kui oluline on tugevdada töötajate ja ametiühingute õigusi ning kollektiivläbirääkimisi ja töötajate osalusõigust, mis on demokraatia ja kaasamise põhivahendid.
Parlament kutsus oma 17. detsembri 2020. aasta resolutsioonis tugeva sotsiaalse Euroopa kohta õiglaste üleminekute jaoks komisjoni üles võtma vastu uue raamdirektiivi töötajate teavitamise, nendega konsulteerimise ja nende osalemise kohta Euroopa äriühinguvormides, sealhulgas alltöövõtuahelates ja frantsiisides. Parlament nõudis ka Euroopa töönõukogu direktiivi läbivaatamist. Euroopa Parlamendi tööhõive- ja sotsiaalkomisjon koostab praegu seadusandlikku algatusraportit Euroopa töönõukogu direktiivi läbivaatamise kohta.
Oma 17. detsembri 2020. aasta resolutsioonis äriühingu kestliku üldjuhtimise kohta rõhutas Euroopa Parlament, et töötajaid on vaja äriühingu otsustusprotsessidesse rohkem kaasata, et tulemuslikumalt lõimida pikaajalisi eesmärke ja pikaajalist mõju. Parlament kutsus taas komisjoni uuesti üles uurima võimalust vaadata läbi Euroopa töönõukogu direktiiv ja luua uus raamistik töötajate teavitamiseks, nendega konsulteerimiseks ja nende osalemiseks Euroopa äriühingutes. Oma 10. märtsi 2021. aasta resolutsioonis äriühingu hoolsuskohustuse ja vastutuse kohta nõudis Euroopa Parlament, et töötajate teavitamist ja ärakuulamist käsitlevaid direktiive kasutataks selleks, et tagada ametiühingute ja töötajate esindajate õigused osaleda ettevõtja hoolsuskohustuse strateegiate koostamises ja rakendamises.
Euroopa Parlament rõhutas oma 16. detsember 2021. aasta resolutsioonis demokraatia kohta tööl, mis käsitleb töötajate osalusõiguste Euroopa raamistikku ja Euroopa töönõukogu direktiivi läbivaatamist, töötajate osalemise tähtsust töökohal ning nõudis kindlalt, et enne juhtkonna otsuste tegemist peaks töötajate esindajatel olema juurdepääs asjakohasele teabele, et hinnata selliste otsuste mõju. Parlament nõudis ka uue raamdirektiivi vastuvõtmist töötajate teavitamise, nendega konsulteerimise ja nende osalemise kohta eri vormis Euroopa äriühingutes.
Xxxxx Xxxxxxx / Xxxx Xxxxxx 08/2022