SISUKORD
Eesti 2023. a naiste jalgpalli meistrivõistluste juhend
Kinnitatud EJL-i juhatuse poolt 20.11.2022
SISUKORD
Artikkel 1 – Reguleerimisala 4
Artikkel 3 – Organiseerimine 7
Artikkel 4 – Kommertsõigused 8
Artikkel 5 – Intellektuaalomandi õigused 8
Artikkel 7 – EJL-i kohustused 8
Artikkel 8 – Jalgpalliklubide kohustused 9
Artikkel 9 – Mängijate ja Klubi ametiisikute kohustused 10
Artikkel 11 – Medalid, diplomid jm auhinnad 11
IV OSAVÕTJATE REGISTREERIMINE 12
Artikkel 12 – Võistlustest osavõtjad 12
Artikkel 13 – Võistkonna registreerimine 13
Artikkel 14 – Liiga liikmemaks 13
V MÄNGUREEGLID, VÕISTLUSTE SÜSTEEM JA ÜLEMINEKUMÄNGUD 14
Artikkel 16 – Vaheaeg poolaegade vahel 14
Artikkel 17 – Võistluste süsteem 14
Artikkel 18 – Üleminekumängud ja üleminekuturniir 15
Mängijate ja ametiisikute mängukeeldusid üleminekumängudes ja -turniiril reguleerib artikkel 59. Artikkel 19 – Mängujärgsed penaltilöögid 15
VI MÄNGUKALENDRI KOOSTAMINE 16
Artikkel 21 – Mängu alguse kellaajad 16
Artikkel 22 – Mängukoha xx -xxx muutmine 16
Artikkel 23 – Mängu ärajäämine 17
Artikkel 24 – Mängu katkestamine 17
Artikkel 25 – Mängu ärajäämine või katkestamine klubi süü tõttu, mängimisest keeldumine ja muud sarnased olukorrad 18
Artikkel 26 – Staadionite hindamine ja nõuded staadionile 18
Artikkel 27 – Nõuded kunstmuruväljakutele 19
Artikkel 28 – Riietusruumid ja pesemisvõimalus 19
Artikkel 30 – Xxxx xx tabloo 20
Artikkel 31 – Tehniline ala ja vahetusmängijate pink 20
VIII MÄNGIJATE ÜLESANDMINE JA ÕIGUS OSALEDA XXXXXX 20
Artikkel 32 – Mängijate ülesandmine 20
Artikkel 33 – Õigus osaleda xxxxxx 22
Artikkel 35 – Mängueelse informatsiooni xxxxxx 25
Artikkel 37 – Turvalisus ja ohutus 25
Artikkel 38 – Meditsiiniline abi 26
XI MÄNGUGA SEOTUD TEGEVUSED 27
Artikkel 44 – Mänguväljaku ettevalmistamine 27
Artikkel 45 – Võistkondade saabumine 28
Artikkel 46 – Mänguprotokoll 28
Artikkel 47 – Mänguprotokollis esitatud mängijate asendamine 29
Artikkel 48 – Mängueelne koosolek 30
Artikkel 49 – Jahutuspausid palava ilmaga 30
Artikkel 50 – Mängijate ülesrivistus ja kätlemine 31
Artikkel 51 – Mängijate vahetamine 31
Artikkel 52 – Nõuded tehnilises alas viibivatele ametiisikutele ja mängijatele 31
Artikkel 53 – Mänguprotokolli täitmine ja avalikustamine 32
XII KOHTUNIKUD, KOHTUNIKU VAATLEJAD JA MÄNGUINSPEKTORID 32
Artikkel 55 – Kohtunike hilinemine/mitteilmumine 32
Artikkel 56 – Kohtuniku terviserike 32
Artikkel 57 – Kohtunike vaatleja / mänguinspektor 32
XIII DISTSIPLINAARKÜSIMUSED JA NENDE MENETLEMINE 33
Artikkel 58 – EJL distsiplinaareeskirjad 33
Artikkel 59 – Hoiatused ja eemaldamised 33
Artikkel 60 – Sanktsioonid juhendist tulenevatele rikkumistele 35
Artikkel 61 – Protesti esitamine 36
Artikkel 63 – Mängukäigu ja tulemuse eelnev fikseerimine 37
Artikkel 64 – Suhtlemine meediaga 38
Artikkel 65 – TV- ja internetiülekanded 38
Artikkel 66 – Vaidluste lahendamine 38
Artikkel 67 – Täpsustav asjaolu 39
Artikkel 68 – Ettearvamatud asjaolud ja erandid 39
XXXX 3: Tasud ja sanktsioonid 44
Preambul
Eesti naiste jalgpalli meistrivõistlused on Eesti Jalgpalli Liidu (edaspidi EJL) põhikirjaga sätestatud klubidevahelised võistlused, kus selgitatakse Eesti xxxxxxx, xxxxxx paremusjärjestus ning UEFA klubivõistlustel osalev Klubi.
I ÜLDSÄTTED
Artikkel 1 – Reguleerimisala
1.1 Juhend sätestab Eesti naiste jalgpalli meistrivõistlustel Meistri-, Esi- ja Teises liigas (edaspidi Võistlused) osalevate ning Võistluste organiseerimisega seotud osapoolte õigusi, kohustusi ja vastutust.
Artikkel 2 – Mõisted
2.1 Juhendi kontekstis on mõisted defineeritud alljärgnevalt:
Ametiisik | Klubiga seotud isik, kes on Klubisse registreeritud ja omab kehtivat ametiisiku litsentsi – treener, võistkonna esindaja, Klubi president, meditsiinitöötaja jne. |
Aus mäng | Kontseptsioon, mis väärtustab ausas konkurentsis saavutatud tulemust. Ausa mängu (inglise keeles Fair Play) kontseptsioonis tegutsevad isikud lojaalsuse, ausameelsuse, sportlikkuse ja eetika printsiipe järgides. Aus mäng välistab pettuse, äraostmise, korruptsiooni, dopingu, vägivalla (nii füüsilise kui moraalse), diskrimineerimise, ekspluateerimise ja liialdatud kommertslikkuse. Loetelu tegevustest, mida loetakse Ausa mängu põhimõtete rikkumisteks on fikseeritud Distsiplinaarmääruse artiklis 4 ning juhendi lisas 1. |
CAS | Court of Arbitration for Sport on Šveitsis Lausanne’s asuv Rahvusvaheline Spordi Arbitraažkohus. |
Duubelvõistkond | Põhivõistkonnaga seotud madalamal liigatasandil mängiv võistkond. Duubelvõistkond saab xxxx xxxx sama Klubi võistkond. Ühel võistkonnal saab xxxx xxxx üks duubelvõistkond ja üks võistkond tohib olla duubelvõistkonnaks xxxx ühele võistkonnale. |
„Eestis treenitud mängija“ ehk ETM | Mängija, kes on kas Eesti kodanik või mängija, kellel on määramata kodakondsus ja tal on Eestis välja antud välismaalase pass. Lisaks loetakse „Eestis treenitud mängijaks“ mängija, kes on sündinud Eestis või kes on mänginud Eesti jalgpalli meistrivõistlustel vähemalt seitse (7) hooaega, sõltumata tema rahvusest ja kodakondsusest. Mängija puhul, kes on Eesti jalgpalli meistrivõistlustele olnud üles antud pool hooaega (hooaja algusest kuni suvise ülesandmisperioodini või suvisest ülesandmisperioodist kuni hooaja lõpuni) läheb kõnealune pool hooaega arvesse juhul, kui mängija on selle perioodi jooksul osalenud vähemalt ühes Eesti jalgpalli meistrivõistluste xxxxxx. |
EJL-i egiidi all | Kõik EJL-i poolt korraldatud võistlused. |
Eliitliiga | Eesti noorte jalgpalli meistrivõistlused tütarlaste ja poiste Eliitliigades. |
Elukutseline jalgpallur | Xxxxxxx, kellel on litsentseeritud jalgpalliklubiga elukutselise jalgpalluri leping, mis vastab Mängijate staatust ja üleminekuid reguleeriva korra artiklis 9 toodud nõuetele ning xxxx xxxxx lepingu alusel tasustatakse jalgpallialaseks tegevuseks valmistumise või jalgpallialase tegevuse eest, ja kellele tasutakse tema jalgpallialase tegevuse eest enam, kui ta sellele tegevusele kulutab. Elukutselise jalgpalluri staatus on ka mängijal, kes saab EJL-i noormängija arengustipendiumi. |
ERIS | EJL-i registreerimise ja informatsiooni süsteem ehk ERIS on internetipõhine süsteem Klubidele, mängijatele ja teistele jalgpallis tegutsevatele isikutele EJL-i andmebaasis olevate jalgpallialaste andmete ja õiguste (sh litsents) haldamiseks ning info andmiseks, vahetamiseks ja saamiseks |
FIFA | Fédération Internationale de Football Association ehk Rahvusvaheline jalgpalliföderatsioon. |
FIFA TMS | FIFA Transfer Matching System. Veebipõhine infosüsteem elukutseliste ja harrastusjalgpallurite rahvusvaheliste üleminekute haldamiseks ning alaealiste mängijate rahvusvaheliste üleminekute ja esmakordsete registreerimiste haldamiseks. |
Harrastusjalgpallur | Mängija, kellel ei ole jalgpalliklubiga kehtivat lepingut või xxxxx xxxxxx xx xxxxx EJL-i Mängijate staatust ja üleminekuid reguleeriva korra artiklis 9 toodud miinimumnõuetele. |
Hoiatused ja eemaldamised | Hoiatused on kohtuniku poolt mängijale ja/või ametiisikule antud kollased kaardid. Eemaldamised on kohtuniku poolt mängijale ja/või ametiisikule antud punased kaardid. |
Hooaeg | Ajavahemik, mis algab Võistluste esimese ametliku mänguga ning lõpeb viimase ametliku mänguga, sh üleminekumängud. |
IFAB | The International Football Association Board ehk Rahvusvaheline Jalgpalli Nõukogu. |
Jalgpalli ametiisiku litsents | Jalgpalli ametiisiku litsents annab isikule juriidilise aluse tegutseda EJL-i egiidi all toimuvatel võistlustel osaleva võistkonna ametiisikuna, xx xxxx ametiisikuna märgitud mänguprotokollis ja viibida mängu ajal tehnilises alas. Ametiisiku litsentseerimine toimub vastavalt Jalgpalli ametiisikute registreerimise ja litsentseerimise korrale. Ametiisiku litsents kehtib ühe kalendriaasta. |
Jalgpalluri litsents | Õigus, mis annab mängijale juriidilise aluse osaleda Eesti jalgpalli meistri- ja karikavõistlustel. Jalgpalluri litsents kehtib ühe kalendriaasta. |
Järelkasvuvõistkonnad | Põhivõistkonna Klubi Eliitliiga võistkonnad. |
Kevad- ja sügisringid | Kolmeringilise võistlussüsteemi järgi on kevadring Võistluste 1.ring ning sügisringid 2. ja 3. ring. Neljaringilise võistlussüstemi järgi on kevadringid 1. ja 2. ring ning sügisringid 3. ja 4. ring. |
Klubi (jalgpalliklubi) | Eestis registreeritud mittetulundusühing, mille võistkond osaleb ametlikel mängudel xx xxxxx põhitegevus on seotud jalgpalli arendamise, harrastajate koondamise, jalgpallivõistluste korraldamise jms jalgpallilise tegevusega; mis asub EJL-i territooriumil, mängib oma kodumängud Eestis; omab õigust Klubi xxxx xx atribuutika kasutamiseks. |
„Klubis treenitud mängija“ ehk KTM | Mängija, kes olenemata vanusest, rahvusest ja kodakondsusest, alates hooaja algusest, mil ta sai 12-aastaseks kuni hooaja lõpuni, mil ta sai 23-aastaseks, on mänginud Klubi eest või on olnud Klubisse registreeritud vähemalt xxxx (3) hooaega. Kui mängija on laenul või kui ta antakse hooajaks xxxx xxxxx Klubi võistkonda, siis laenul olemise või teise Klubi võistkonna eest mängimise aeg läheb „Klubis treenitud mängija“ aja arvestusse mõlemale Klubile. Samuti loetakse „Klubis treenitud mängijaks“ mängijat, kes on mistahes vanuses olnud Klubisse registreeritud ja Klubi võistkonda üles antud vähemalt seitse (7) hooaega, mis ei pea olema järjestikused. |
Madalamad liigad | Eesti naiste jalgpalli meistrivõistluste Esi- ja Teine liiga. |
Mängija osalemine xxxxxx | Mängija osalemiseks xxxxxx loetakse mängija protokolli kandmist, k.a juhul, kui mängija on protokolli kantud vahetusmängijana, kuid teda sisse ei vahetata. |
Mängija mängimine xxxxxx | Mängija mängimiseks xxxxxx loetakse xxxx, xxx mängija on viibinud väljakul ja mänginud kasvõi ühe (1) minuti. Mängudes, kus toimuvad edasi-tagasi vahetused, loetakse mängija mängimiseks xxxxxx tema protokolli kandmist, k.a vahetusmängijana. |
Noormängija | Mängija, kellel on oma vanuse järgi õigus osaleda Eliitliigas ja Noorte Võistlustel, olenemata sellest, kas mängija osaleb täiskasvanute või noorte meistrivõistlustele. |
Noorte võistlused | Eesti noorte jalgpalli meistrivõistlused tütarlaste ning poiste erinevates vanuseklassides (va. Eliitliigad) ja Eesti noorte klubidevahelised võistlused tütarlaste ning poiste erinevates vanuseklassides. |
Oma Klubi uus mängija | Mängija, kes ei ole jooksvatel Xxxxxxxxxxxxx meistrivõistlustel olnud üles antud ühtegi võistkonda ega osalenud ühegi võistkonna eest järelkasvu- või duubelvõistkonnamängijana ja on klubisse registreeritud hiljemalt jooksva aasta 31. juulil. |
Põhivõistkond | Võistkond, kellel on duubel- ja/või järelkasvuvõistkond. |
Sari | EJL-i poolt korraldatav erinevad jalgpallivõistlused, näiteks Eesti naiste meistrivõistlused, Eesti naiste karikavõistlused, naiste Superkarika finaal, Eesti noorte meistrivõistlused Eliitliigas, Eesti noorte meistri- ja klubidevahelised võistlused jms. |
Tavajalgpall | Xxxx, xxxx mängitakse vastavalt IFAB-i poolt vastu võetud mängureeglitele (Laws of the Game). |
Tehniline tsoon | Tehniline ala, neljanda kohtuniku positsioon, võistkondade ja kohtunike riietusruumid, mängijate ja kohtunike teekond riietusruumidest mänguväljakule. |
Transfer ehk rahvusvaheline üleminek | Mängija registreerimine ühe riigi jalgpalliliidust teise riigi jalgpalliliitu. Transferi peab xxxxxx xx saama 10-aastase ja vanema mängija registreerimiseks teises jalgpalliliidus xx xxxxx taotlemine käib vastavalt FIFA mängijate staatuse ja üleminekute korra (FIFA Regulations on the Status and Transfer of Players) artiklile 9. |
Täiskasvanute meistrivõistlused | Eesti jalgpalli meistrivõistlused Premium, Esi- ja Esiliigas B ning Teises ja madalamates liigades, samuti Eesti naiste jalgpalli meistrivõistlused Meistri-, Esi- ja Teises liigas. |
UEFA | Union des Associations Européennes de Football ehk Euroopa jalgpalliliitusid ühendav organisatsioon. |
UEFA klubivõistlused | UEFA poolt korraldatavad või tema egiidi all toimuvad võistlused UEFA liikmesriikide Klubidele, näiteks Naiste Meistrite Liiga. |
Uus mängija | Mängija, kes ei ole jooksvatel Xxxxxxxxxxxxx meistrivõistlustel olnud üles antud ühtegi võistkonda. |
Võistkondlik xxxxxx paremusjärjestus | Edetabel, mis pannakse kokku pärast Võistluste lõppu xx xxx on sportlike tulemuste alusel ühtsesse paremusjärjestusse pandud kõik Täiskasvanute meistrivõistlustel osalenud võistkonnad. Paremusjärjestuse väljaselgitamisel lähtutakse põhimõttest, et kõrgemas liigas mistahes koha saavutanud võistkond on kõrgemal xxxxx, xxx sellest madalamal liigatasandil osalenud võistkond. Sama liigataseme korral võetakse esmalt arvesse liigavõitjate mängude tulemusi, seejärel kohta liigatabelis koos punktide arvuga ning seejärel keskmist punktide arvu mängu kohta. Kui ka siis on punktid võrdsed, võetakse aluseks punktis 17.4 toodud kriteeriumid. |
Artikkel 3 – Organiseerimine
3.1 Võistlusi organiseerib ja juhib EJL.
3.2 EJL organiseerib Võistlusi igal aastal.
3.3 EJL-i peadirektor (edaspidi Peadirektor) on kõrgeim tegevjuhtimisorgan, kes vastutab kõigi Võistlustega seotud küsimuste eest, v.a distsiplinaarküsimused. Peadirektor võib osa talle juhatuse poolt määratud kohustustest delegeerida EJL-i võistluste osakonnale.
3.4 Võistlusi administreerib EJL-i võistluste osakond.
3.5 Distsiplinaarorganid käsitlevad distsiplinaarrikkumistega seotud küsimusi vastavalt EJL-i distsiplinaarreeglistikule.
Artikkel 4 – Kommertsõigused
4.1 Juhendis tähendavad "kommertsõigused" kõiki Võistlustega seotud kommerts- ja meediaõigusi ning võimalusi, muuhulgas:
4.1.1 kõiki kehtivaid ja/või tulevasi ülemaailmseid visuaalsete, audiovisuaalsete ja heliliste ringhäälingusaadete (staatiliste ja/või liikuvate kujutiste) edastamise õigusi raadio, televisiooni või muude olemasolevate ja/või tulevaste elektrooniliste levitamisvahendite abil (k.a internet ja traadita tehnoloogia);
4.1.2 turundus-, sponsorlus-, reklaami-, litsentsi- ja frantsiisiõigusi koos Võistlustega seotud andmete ja statistikaalaste õigustega.
4.2 Kõik Võistlustega seotud kommertsõigused kuuluvad Võistluste organiseerijale – EJL- le.
4.3 Võistluste liigade logodega seonduvad õigused kuuluvad EJL-le, kuid Klubidel on õigus logo sihipäraselt kasutada.
Artikkel 5 – Intellektuaalomandi õigused
5.1 Kõik Võistlustega seotud õigused intellektuaalomandile kuuluvad ainuisikuliselt EJL- le. Õigused intellektuaalomandile hõlmavad muuhulgas olemasolevaid või tulevasi õigusi liigade, võistluste ja sarjade nimede, logode, brändide, medalite ning trofeede suhtes. Nimetatud õiguste kasutamiseks on EJL-xx xxxx saada eelnev kirjalik nõusolek ning nende kasutamine peab alati vastama EJL-i juhenditele ja juhistele.
5.2 Mängupaiku ja -aegu kajastava mängukalendri ning Võistlustel peetavate mängudega seotud andmed ja statistikaalased õigused kuuluvad ainuisikuliselt EJL-le.
5.3 Võistlustel on muusika esitusõiguseks EJL sõlminud lepingu Eesti Autorite Ühinguga xx xxxxx esitamine on Klubidele tasuta.
Artikkel 6 – Aus mäng
6.1 Kõik Võistluste mängud tuleb pidada järgides Ausa mängu põhimõtteid, mis on kirjeldatud juhendi lisas 1.
6.2 Igal Võistluste mängul hinnatakse võistkondade vastavust juhendi lisas 1 toodud Ausa mängu hindamise kriteeriumitele ning võistkonnale antakse Ausa mängu hinded, mille põhjal koostatakse hooaja xxxxx Ausa mängu edetabel.
6.3 EJL autasustab Ausa mängu edetabeli kolme parimat Meistri- ja Esiliiga võistkonda ning parimat Teise liiga võistkonda Ausa mängu diplomiga.
II OSAPOOLTE KOHUSTUSED
Artikkel 7 – EJL-i kohustused
7.1 EJL loob parimad tingimused Võistluste organiseerimiseks. Need tingimused puudutavad muuhulgas Võistluste edendamist, kooskõlastamist ja administreerimist, litsentside väljastamist, võistlejate ülesandmist, loa andmist Võistlustel osalemiseks,
võistlussüsteemi, Mängureegleid, kohtunike tegevust, kontrolli ja distsiplinaarküsimusi ning kommertsõiguste kasutamist.
7.2 EJL kannab Võistluste organiseerimiskulud.
Artikkel 8 – Jalgpalliklubide kohustused
8.1 Võistlustel osaledes kohustuvad Klubid:
8.1.1 järgima EJL-i põhikirja, juhendeid, otsuseid xx xxxx EJL-i poolt kehtestatud jalgpallialast tegevust reguleerivaid dokumente;
8.1.2 järgima FIFA ja UEFA põhikirju, juhendeid, direktiive ning nende alusel ja nendega kooskõlas vastu võetud otsuseid;
8.1.3 järgima kõikides Eesti-sisestes jalgpallialastes vaidlustes EJL-i põhikirjas ning muudes EJL-i dokumentides ette nähtud vaidluste lahendamise korda ning täitma vaidluse lahendanud organi otsust;
8.1.4 pöörduma vaidlusalases küsimuses lõpliku (viimase astme) lahendi saamiseks, samuti nende Eesti-siseste jalgpallialaste vaidluste korral, mille lahendamiseks puudub EJL-l pädevus, mitte tavakohtusse, xxxx sõltumatusse, erapooletusse, Eesti seaduse alusel asutatud ja Eestis tegutsevasse jalgpallialasesse vahekohtusse, tunnustama selle otsust lõplikuna ning seda täitma;
8.1.5 tunnustama rahvusvahelistes jalgpallialastes vaidlustes CAS-i jurisdiktsiooni ning nõustuma selle menetluskorraga (Code of Sports-related Arbitration of the CAS).
8.2 Klubid vastutavad oma mängijate, ametiisikute, liikmete, toetajate ja teiste mängu korraldamisega seotud isikute käitumise eest.
8.3 Klubi peab arvestust liikmemaksu, treeningtasude xx xxxxx antud varustuse kohta.
8.4 Kodumängu korraldav Klubi vastutab turvalisuse ja ohutuse eest enne mängu, mängu ajal ning pärast mängu.
8.5 Kodumängu korraldav Klubi vabastab EJL-i igasuguste kahjutasunõuete maksmisest või kohustustest kolmandate isikute suhtes, v.a juhul, xxx xxxx ei toimunud kohtunike mitteilmumise tõttu.
8.6 Klubi on kohustatud kooskõlas artiklitega 26 või 27 pidama oma kodumängud EJL-le teatatud kodustaadionil, mis asub Eesti Vabariigi territooriumil. Mänge võib erandkorras korraldada mõnel teisel väljakul xxxx EJL-i otsusega.
8.7 Klubi on kohustatud tegema igakülgset koostööd EJL-i ametnikega Võistluste (sh mängude) parimaks korraldamiseks ja läbiviimiseks.
8.8 Kodumängu korraldav Klubi peab mängud korraldama vastavalt EJL-i dokumentides toodud nõuetele. Klubi on ainuisikuliselt vastutav kõikide mängu korraldamisega seotud kohustuste täitmise eest, kui EJL-i juhatus ei ole otsustanud teisiti.
8.9 Kodumängu korraldav Klubi kannab kõik mängu korraldamisega seotud kulud, v.a mängukohtunike kulud.
8.10 Külalisvõistkonna Klubi kannab kõik võistkonna lähetuskulud.
8.11 Klubid on kohustatud tasuma tähtaegselt kõik EJL-i dokumentide alusel määratud maksud, trahvid ja tasud.
8.12 Klubid on kohustatud andma EJL-ile tasuta õiguse mitteärilisel eesmärgil jalgpalli arendamiseks kasutada ja volitada teisi kasutama Võistlustel osalevate Klubide kõigi mängijate ning ametiisikute fotosid ja nende kohta koostatud audiovisuaalseid ning visuaalseid materjale (k.a nende nimed, asjassepuutuv statistika, andmed ja kujutised) koos Klubi nime, logo, embleemi ja mängijate särgiga (k.a särgisponsorite ja varustuse tootjate reklaam).
8.13 Klubidel ei ole volitusi tegutseda EJL-i või Eesti meistrivõistluste nimel EJL-i eelneva kirjaliku loata.
Artikkel 9 – Mängijate ja Klubi ametiisikute kohustused
9.1 Võistlustel osalevad mängijad peavad omama kehtivat jalgpalluri litsentsi.
9.2 Klubi ametiisikud, kes viibivad Võistlustel tehnilises alas (sh treenerid, meditsiiniline personal, võistkonna esindaja jne) või tegutsevad Võistlustel Klubi ametiisikutena (näiteks võistkonna esindaja) peavad omama kehtivat ametiisiku litsentsi vastavalt Jalgpalli ametiisikute registreerimise ja litsentseerimise korrale.
9.3 Klubi ametiisikud, kellel on seadusjärgne õigus või volitus Klubi nimel toiminguid sooritada ja/või dokumente allkirjastada, peavad omama kehtivat ametiisiku litsentsi vastavalt Jalgpalli ametiisikute registreerimise ja litsentseerimise korrale.
9.4 Litsentsi omades kohustuvad mängijad ja Klubi ametiisikud:
9.4.1 kinni pidama lojaalsuse, ausameelsuse ja sportlikkuse printsiipidest vastavalt Ausa mängu põhimõtetele;
9.4.2 tunnustama kehtivaid jalgpallireegleid, mis on vastu võetud IFAB-i poolt;
9.4.3 täitma EJL-i, FIFA ja UEFA põhikirju, juhendeid, direktiive ning nende alusel ja nendega kooskõlas vastu võetud otsuseid;
9.4.4 järgima kõikides Eesti-sisestes jalgpallialastes vaidlustes, mis on seotud või tekivad seoses EJL-i põhikirja või muude EJL-i dokumentide täitmisega, käesolevas juhendis ning muudes EJL-i dokumentides ette nähtud vaidluste lahendamise korda;
9.4.5 vaidlusalases küsimuses lõpliku (viimase astme) lahendi saamiseks, samuti nende Eesti-siseste jalgpallialaste vaidluste korral, mille lahendamiseks puudub EJL-l pädevus, mitte pöörduma tavakohtusse, xxxx edastama küsimuse lahendamiseks sõltumatule, erapooletule, Eesti seaduse alusel asutatud ja Eestis tegutsevale jalgpallialasele vahekohtule, tunnustades vahekohtu otsust lõplikuna ja kohustudes seda tingimusteta täitma;
9.4.6 tunnustama rahvusvahelistes jalgpallialastes vaidlustes CAS-i jurisdiktsiooni ning nõustuma selle menetluskorraga (Code of Sports-related Arbitration of the CAS);
9.4.7 hoiduma igasugusest käitumisest, mis kahjustab või võib kahjustada EJL-i poolt organiseeritud või korraldatud võistluste aususe põhimõtet ning kohustuvad tegema EJL-iga täielikku koostööd võitlemaks selliste tegude vastu.
9.5 Kõik mängijad ja ametiisikud annavad EJL-le tasuta õiguse mitteärilisel eesmärgil jalgpalli arendamiseks kasutada ning volitada teisi kasutama Võistlustel osalevate Klubide kõigi mängijate ja ametiisikute fotosid ning nende kohta koostatud audiovisuaalseid ja visuaalseid materjale (k.a nende nimed, asjassepuutuv statistika, andmed ja kujutised) koos Klubi nime, logo, embleemi ja mängijate särgiga (k.a särgisponsorite ja varustuse tootjate reklaam).
III AUTASUSTAMINE
Artikkel 10 – Karikad
10.1 EJL autasustab Meistriliiga võitjaks tulnud võistkonda Eesti meistri rändkarikaga.
10.2 EJL graveerib võitjaks tulnud Klubi nime karikale.
10.3 Võitja on vastutav karika korrashoidmise ja säilivuse eest. Klubi peab tagastama täiuslikus seisukorras karika EJL-le üks kuu enne Meistriliiga viimase vooru mängu. Xxx xxxxxxx kaotatakse või saab kahjustada, hüvitab Klubi EJL-le kõik taastamisega seotud kulud.
10.4 Rändkarikas saab jäädavalt selle Klubi omaks, kes on trofee võitnud järjest xxxx xxxxx või kokku viis korda. Xxx xxxxxxx on võidetud jäädavalt, paneb EJL välja uue karika ning algab uus arvestus.
10.5 Kui Võistluste korraldamine ei ole mingil põhjusel võimalik, peab viimane võitja rändkarika EJL-le tagastama.
10.6 Meistriliiga võitja võib tellida EJL-lt karikast koopia, millele peab selgelt olema märgitud, et tegu on koopiaga. Koopia tegemisega kaasnevad kulud kannab Klubi.
10.7 Meistriliigas teisele ja kolmandale xxxxxx tulnud võistkonda autasustatakse 2. ja 3. koha karikatega.
10.8 EJL autasustab Esiliiga võitjat ning 2. ja 3. xxxxxx tulnud võistkondi karikatega.
10.9 EJL autasustab Teise liiga võitjat karikaga.
Artikkel 11 – Medalid, diplomid jm auhinnad
11.1 Meistriliigas 1.-3. xxxxxx tulnud võistkondi autasustatakse diplomitega ning nende võistkondade liikmeid kuni 30 medali ning diplomiga.
11.2 Esiliigas 1.-3. xxxxxx tulnud võistkondi autasustatakse diplomitega ning nende võistkondade liikmeid kuni 30 medali ning diplomiga.
11.3 Teises liigas 1.-3. xxxxxx tulnud võistkondi ning nende võistkondade liikmeid autasustatakse diplomitega.
11.4 Klubi on kohustatud hiljemalt esimesel tööpäeval xxxxx Võistluste põhiturniiri viimase vooru mängu EJL-le esitama kirjalikult punktides 11.1-11.2 toodud medalite ja diplomite saajate nimed. Selles nimekirjas toodud mängijat loetakse ühtlasi xx xxxxx võistkonna koosseisus tiitli võitnud mängijaks. Ausa mängu põhimõtetest lähtuvalt ei ole lubatud tiitlisaajate nimekirja kanda mängijat, kellel oli Võistluste lõpu seisuga õigus osaleda teise Eesti Klubi võistkonna xxxxxx.
11.5 EJL autasustab meenega mängijat/mängijaid, kes lööb/löövad oma liigas kõige rohkem väravaid.
11.6 Medalid, diplomid ja muud auhinnad antakse võistkondadele ja mängijatele üle pärast hooaja lõppu.
IV OSAVÕTJATE REGISTREERIMINE
Artikkel 12 – Võistlustest osavõtjad
12.1 Klubi, kes aktsepteerib EJL-i põhikirja, Võistluste juhendit ning teisi EJL-i poolt välja antud dokumente ning on tasunud tähtajaks liiga liikmemaksu xx xxxx teised EJL-i dokumentide alusel määratud trahvid ja tasud, võib registreerida igasse liigasse sportliku tulemuse alusel kvalifitseerunud ühe võistkonna. Esi- või madalamatesse liigadesse lubatakse Klubil erandkorras registreerida rohkem kui üks võistkond.
12.2 Hooajal 2023 lubatakse Meistriliigasse kaheksa (8) võistkonda. Need on eelmise hooaja tulemuste põhjal Meistriliiga 1.– 6. koha saavutanud võistkonnad, Esiliiga 1. xxxx xx Meistriliiga üleminekumängude võitja.
12.3 Hooajal 2023 Esi- xx Xxxxx liigas osalevate võistkondade arv otsustatakse pärast võistkondade registreerimist võistlustele.
12.4 Meistriliiga võistkonna Klubile peab Võistlustel osalemiseks olema väljastatud litsents vastavalt EJL-i Klubide litsentseerimise korrale. Meistriliiga võistkond, xxxxx Klubile ei ole väljastatud vastavat litsentsi või litsents tühistatakse, langeb Esiliigasse ja tema asemele tõuseb Esiliiga võistkond, kes saavutas eelmise hooaja meistrivõistlustel kõrgema koha xx xxxxx Klubile on väljastatud litsents osalemiseks Meistriliigas.
12.5 Madalama liiga võistkonna Klubile ei pea Võistlustel osalemiseks olema väljastatud litsentsi.
12.6 Juhul kui Klubi registreerib meistrivõistlustele rohkem xxx xxx võistkonna ning madalamal liigatasandil osalev võistkond on kõrgemas liigas osaleva võistkonna duubelvõistkonnaks, peab see duubelvõistkond järgmisel hooajal osalema aste madalamas liigas kui Klubi kõrgemas liigas osalenud võistkond olenemata saavutatud tulemusest.
12.7 Juhul kui Klubi duubelvõistkond saavutab turniiritabelis koha, mis annab talle õiguse järgmisel hooajal tõusta või mängida üleminekumänge tõusmiseks liigasse, kus asub tema põhivõistkond, siis õigus üles tõusta ja mängida üleminekumänge kandub üle liigas järgmisele võistkonnale sportliku tulemuse alusel, v.a juhul kui duubelvõistkonna põhivõistkond paikneb madalama liigatasandi hooaja lõppedes kohal, mis annab talle õiguse tõusta järgmisel hooajal kõrgemasse liigasse.
12.8 Kui võistkond loobub Võistlustel osalemast enne Võistluste algust, saab osalemise õiguse tema asemel võistkond, kes saavutas eelmise hooaja meistrivõistlustel kõrgema koha, v.a sama Klubi teine võistkond või võistkond, kes loobus üleminekumängudest xx xxx saab üles tõusta xxxx Xxxxxxxx otsuse alusel. Võistkonnad järjestatakse lähtudes punktis 17.4 toodud kriteeriumitest.
12.9 Kui võistkond, kes Esiliigas saavutab koha, mis annab talle õiguse tõusta Meistriliigasse või mängida üleminekumänge Meistriliigasse tõusmiseks, ei soovi või ei saa üles tõusta või üleminekumänge mängida, kandub ülestõusmise õigus üle järgmisele Esiliiga võistkonnale sportliku tulemuse alusel, kuid mitte kaugemale kui 4.
koha saavutanud võistkonnale. Ühtlasi kandub edasi ka üleminekumängu mängimise õigus järgmisele Esiliiga võistkonnale sportliku tulemuse alusel, kuid mitte kaugemale kui 6. koha saavutanud võistkonnale. Xxx xxxx ülestõusmise ja üleminekumängu mängimise õigust omavad võistkonnad loobuvad ülestõusmisest / üleminekumängu mängimisest, komplekteeritakse Meistriliiga üldise paremusjärjestuse alusel.
12.10 Liigade koosseisud kinnitab EJL-i juhatus.
Artikkel 13 – Võistkonna registreerimine
13.1 Klubi, kes soovib Võistlustele registreerida võistkonna(-d), peab EJL-le ERIS-e kaudu esitama Klubi allkirjaõigusliku esindaja poolt allkirjastatud Klubi kinnituse, mis on toodud juhendi lisas 1.
13.2 Võistkond registreeritakse Võistlustele ERIS-e kaudu.
13.3 Meistriliigas on võistkonna registreerimise viimane kuupäev 15. detsember 2022. a (k.a).
13.4 Madalamates liigades on võistkonna registreerimise viimane kuupäev 15. jaanuar 2023. a (k.a).
13.5 Hilinejaid registreeritakse Võistlustele ainult Peadirektori otsuse alusel ja nende liiga liikmemaks on kahekordne. Pärast liiga registreerimistähtaega võistlustest loobunud võistkond tasub artiklis 60 toodud sanktsiooni.
13.6 Võistkonna nime ei ole lubatud Võistluste jooksul muuta.
13.7 Klubi võib enne hooaja algust koos põhivõistkonna registreerimisega määrata võistkonna ankeedil duubelvõistkonnaks ühe sama Klubi madalama liiga võistkonna.
13.8 Madalamas liigas on lubatud duubelvõistkonnaks määrata sama Klubi naiste rahvaliigas osalev võistkond. Rahvaliiga duubelvõistkonna määramiseks tuleb sellekohane taotlus saata EJL-i kirjalikult hiljemalt 1. veebruariks 2023. a.
13.9 Kõik sama Klubi tütarlaste Eliitliiga võistkonnad on automaatselt selle Klubi Täiskasvanute meistrivõistlustel osalevate võistkondade järelkasvuvõistkonnad.
Artikkel 14 – Liiga liikmemaks
14.1 Võistlustel on kehtestatud liiga liikmemaks, mis on võistkonna kohta:
14.1.1 Meistriliigas 3-kordne Eesti Vabariigis kehtiva töötasu alammäära suurune summa;
14.1.2 Esiliigas 1100 eurot;
14.1.3 Teises liigas 860 eurot.
14.2 Punktis 14.1.1 toodud liiga liikmemaksu arvestamisel võetakse arvesse Võistlustele eelneval aastal Eesti Vabariigis kehtestatud töötasu alammäär ühes kuus.
14.3 Kõik eelmiste hooaegade võlgnevused tuleb tasuda hiljemalt 10. detsembriks 2022. a.
14.4 Liiga liikmemaks peab olema tasutud hiljemalt 1. veebruariks 2023. a või EJL-i xxxxx xxxxx esitatud tähtajaks.
14.5 Liiga liikmemaksu mittetähtaegse tasumise korral on EJL-il õigus kohaldada Klubi suhtes sanktsioone vastavalt EJL-i distsiplinaarreeglistikule.
V MÄNGUREEGLID, VÕISTLUSTE SÜSTEEM JA ÜLEMINEKUMÄNGUD
Artikkel 15 – Mängureeglid
15.1 Mängimisel järgitakse IFAB-i poolt välja töötatud ja avaldatud Mängureegleid (IFAB Laws of the Game).
Artikkel 16 – Vaheaeg poolaegade vahel
16.1 Vaheaeg poolaegade vahel kestab 15 minutit.
16.2 Mängudel, kus minnakse lisaajale, tehakse pärast normaalaja lõppu xx xxxx lisaaja algust 5-minutiline paus. Reeglina jäävad mängijad selle 5-minutilise pausi ajal mänguväljakule, kui kohtunik ei otsusta teisiti.
Artikkel 17 – Võistluste süsteem
17.1 Meistriliigas koosnevad Võistlused neljaringilisest põhiturniirist, kus esimesed xxxx xxxxx mängitakse kaheksa (8) võistkonnaga. Neljandas ringis mängivad vastavalt paremusjärjestusele omavahel 1. – 6. koha võistkonnad. Neljanda ringi mängud, mängitakse selle võistkonna koduväljakul, kes on senistes omavahelistes kohtumistes olnud koduvõistkond kahel korral.
17.2 Esi- xx Xxxxx liiga võistlussüsteemi otsustab EJL pärast võistkondade registreerumist.
17.3 Võistlustel selgub võistkondlik paremusjärjestus saavutatud punktide üldsumma järgi, kusjuures xxxx annab xxxx (3), viik ühe (1) ja kaotus null (0) punkti. Võistkonnale, kes annab loobumiskaotuse või xxxxx xxxx tühistatakse, arvestatakse kaotus ja vastasvõistkonnale xxxx ning turniiritabelisse märgitakse - : + (tühistatud mängu korral vastase löödud väravate arv).
17.4 Paremusjärjestuse määramisel võrdsete punktide korral arvestatakse:
17.4.1 väiksemat antud loobumiskaotuste ja tühistatud tulemuste arvu turniiritabelis;
17.4.2 omavaheliste mängude punkte;
17.4.3 omavaheliste mängude väravate vahet;
17.4.4 suuremat võitude arvu;
17.4.5 üldist väravate vahet;
17.4.6 suuremat löödud väravate arvu;
17.4.7 suuremat võõrsil löödud väravate arvu;
17.4.8 kohta Ausa mängu edetabelis.
17.4.9 loosimistulemust;
17.5 Meistriliigas 7. ja 8. koha saavutanud võistkonnad mängivad pärast kolmandat ringi Meistriliiga üleminekuturniiri Esiliiga kahe parima võistkonnaga, kellel on õigus üles
tõusta. Üleminekuturniiri kaks parimat võistkonda pääsevad hooajal 2024 Meistriliigasse.
17.6 Võistlused katkestanud või diskvalifitseeritud võistkond saab järgmistel meistrivõistlustel osaleda aste madalamas liigas kui see, kuhu ta oleks turniiril viimaseks jäädes langenud. Võistlused vahele jätnud võistkond saab uuesti alustada kõige madalamast liigast.
Artikkel 18 – Üleminekumängud ja üleminekuturniir
18.1 Üleminekuturniir või -mängud toimuvad pärast Võistluste põhiturniiri lõppu vastavas liigas.
18.2 Meistriliigase tõusmiseks mängitakse üleminekuturniiril punktis 17.5 toodud võistkondadega. Turniir mängitakse kodus-väljas printsiibil ja viimase omavahelise mängu tulemus võetakse põhiturniirilt xxxxx.
18.3 Üleminekumängud viiakse läbi lähtudes kõrgemas liigas osaleva võistkonna liiga meistrivõistluste mängude korraldamise nõuetest.
18.4 Üleminekumängudel mängitakse esmalt madalamal liigatasandil mängiva võistkonna kodustaadionil. Üleminekuturniiri ajakava koostab Võistluste osakond.
18.5 Üleminekumängudel mängitakse karikasüsteemis kodus-väljas põhimõttel. Üleminekumängude võitja on võistkond, kes lööb kahe mängu kokkuvõttes rohkem väravaid, v.a punktis 18.5 kirjeldatud juhul. Kui väravate arv on võrdne, siis mängitakse pärast teist mängu lisaaeg 2x15 minutit. Üleminekumängude lisaaja järel loetakse võitjaks võistkond, kes lööb lisaaja jooksul rohkem väravaid. Kui lisaajal võitjat ei selgu, selgitatakse võitja viie penaltilöögi tulemuse põhjal. Kui ka siis on seis viigiline, jätkatakse penaltilöökide löömist kuni võitja selgumiseni.
18.6 Esimesel üleminekumängul diskvalifitseeritud või loobumiskaotuse andnud võistkond loetakse üleminekumängude kaotajaks. Juhul kui teisel üleminekumängul võistkond diskvalifitseeritakse või annab loobumiskaotuse, loetakse see võistkond üleminekumängude kaotajaks sõltumata esimese mängu tulemusest.
18.7 Üleminekuturniiri paremusjärjestus selgub punktides 17.3 ja 17.4 toodud tingimustel.
18.8 Mängija õigust osaleda üleminekumängus ja -turniiril reguleerib artikkel 33.
Mängijate ja ametiisikute mängukeeldusid üleminekumängudes ja -turniiril reguleerib artikkel 59. Artikkel 19 – Mängujärgsed penaltilöögid
19.1 Kui üleminekumängul selgitatakse võitja penaltilöökidega, järgitakse Mängureeglites kirjeldatud „Võitja selgitamise protseduuri“.
19.2 Kui penaltilöökide löömist ei ole võimalik lõpule viia halbade ilmastikutingimuste või olukorra kontrolli alt väljumise tõttu, kohaldatakse juhendi artiklis 24 sätestatut.
19.3 Xxx xxx Klubi süül ei ole penaltilöökide löömist võimalik lõpule viia, kohaldatakse juhendi artiklis 25 sätestatut.
VI MÄNGUKALENDRI KOOSTAMINE
Artikkel 20 – Mängupäevad
20.1 Mängud toimuvad vastavalt Eesti naiste jalgpalli tüüpkalendri järgi koostatud mängukalendrile.
20.2 Võistlustel algavad mängud märtsis ning lõppevad hiljemalt novembris.
20.3 Ühe võistkonna kahe meistri- ja/või karikavõistluste mängu vahele peab jääma vähemalt kaks mänguvaba kalendripäeva.
20.4 Duubelvõistkonna mänge ei peeta põhivõistkonna mängudega, v.a viimase vooru mängudega, xxxxx päeval.
20.5 Klubi võib kinnitatud mängukalendris muudatuste tegemist taotleda järgmistel juhtudel:
20.5.1 kui üks (1) või enam võistkonna mängijat on seotud Eesti rahvuskoondise mänguga;
20.5.2 kui Klubi osaleb UEFA klubivõistlustel või teistes rahvusvahelistes mängudes, mis omavad olulist tähtsust;
20.5.3 lähtuvalt staadioni seisukorrast.
Artikkel 21 – Mängu alguse kellaajad
21.1 Kõik Võistluste mängud algavad vastavalt EJL-i poolt koostatud mängukalendrile.
21.2 Tööpäevadel alustatakse mängudega mitte varem kui 17.00 xx xxxxx hiljem kui 21.00. Laupäeval, pühapäeval ning riiklikel pühadel alustatakse mängudega mitte varem kui
10.00 ning mitte hiljem kui 21.00.
21.3 Ausa mängu põhimõtetest lähtudes tuleb vastava liiga viimases mänguvoorus alustada kõiki mänge xxxxx päeval ja kellaajal, v.a juhul, kui viimase vooru tulemused ei mõjuta võistkondade paremusjärjestust.
21.4 Mängu kohtunikul on õigus objektiivsete asjaolude ilmnemisel alustada xxxxx xxxx 15 minutit pärast EJL-i poolt määratud mängu alguseaega.
Artikkel 22 – Mängukoha xx -xxx muutmine
22.1 Kodustaadionit on lubatud vahetada kahe ringi vahel. Kodustaadioni vahetamise otsustab esitatud dokumentide alusel EJL. Muul ajal on kodustaadioni vahetus lubatud xxxx EJL-i eriotsusega.
22.2 Mängukohta on lubatud muuta, kui see on tingitud väljaku mängukõlbmatusest või staadioni hõivatusest, mille eest ei vastuta Klubi.
22.3 Mängukoha ja/või -aja muutmiseks tuleb EJL-le ja vastasvõistkonnale esitada kirjalik taotlus koos põhjendusega hiljemalt kümme (10) päeva enne kalendriga kinnitatud esialgset mängupäeva või kui taotletakse mängu toomist esialgsest mängupäevast ettepoole, hiljemalt kümme (10) päeva enne uut mängupäeva, v.a kui taotlus esitatakse punkti 20.5.1 alusel.
22.4 Kui Klubi esitab taotluse vähem xxx xxxxx (10) päeva enne esialgset või uut mängu,
v.a artiklis 24 toodud juhul, peab Klubi tasuma EJL-le 50 euro suuruse mänguaja
muudatuse tasu koos taotluse esitamisega või vastavalt EJL-i poolt esitatud arvele. Taotlust mänguaja ja/või –koha muutmiseks, v.a artiklis 24 toodud juhul, ei ole võimalik esitada, xxx xxxxxxx on jäänud vähem kui 3 tööpäeva.
22.5 Mänguaja muutmiseks vastavalt punktides 22.3 ja 22.4 on vajalik vastasvõistkonna ja kodustaadioni haldaja nõusolek, mille kohta peab taotlusel olema xxxxx.
22.6 Mänguaja muutmiseks punktis 20.5.1 toodud põhjusel peab Klubi esitama taotluse hiljemalt 24 tunni jooksul xxxxx EJL-i poolse rahvuskoondise kogunemise kutse väljasaatmist.
22.7 Mängukoha ja/või -aja muutmise otsustab EJL-i võistluste osakond lähtudes Klubi poolt esitatud taotluse esitamise ajast, põhjendusest ja mänguaja muudatuse tasu laekumisest.
22.8 EJL-il on õigus teha mängukalendrisse muudatusi teavitades sellest xxxxxx osalevate võistkondade Klubi hiljemalt xxxx (3) tööpäeva enne kalendrisolevat mänguaega, v.a artiklis 24 kirjeldatud juhtul.
22.9 Muudatus jõustub pärast EJL-i võistluste osakonna poolt vastava kinnituse saatmist xxxxxx osalevate võistkondade Klubidele.
Artikkel 23 – Mängu ärajäämine
23.1 Kui kodumängu korraldav Klubi leiab, et xxxx xx saa toimuda, nt mängimiseks sobimatu väljaku tõttu, peab ta sellest hiljemalt 24 tundi enne mängu algust teavitama EJL-i võistluste osakonda ja vastasvõistkonda ning mäng jääb ära, v.a. juhul kui EJL ja mõlemad Klubid ei leia lahendust mängu toimumiseks kalendris määratud ajal.
23.2 Kui võistkonnad on saabunud mängupaika ja kohtunik leiab, et mängu ei saa alustada mänguväljaku sobimatuse või halbade ilmastikutingimuste tõttu, jääb xxxx xxx.
23.3 Kui EJL-i poolt määratud kohtunik ei ilmu mingil põhjusel võistluspaika ja EJL-i kohtunike osakonnal ei ole võimalik xxxxx xxxxx asendajat, jääb xxxx xxx.
23.4 Ärajäänud mängu uue toimumise xxx xx koha lepivad kokku võistkonnad ning koduvõistkonna Klubi teatab selle EJL-le kinnitamiseks hiljemalt ärajäänud mängule järgneva tööpäeva jooksul. Vaidluse korral määrab ärajäänud mängule uue aja EJL, xxxxx otsus on lõplik.
23.5 Edasilükatud mängule sõitva võistkonna transpordikulud katab EJL v.a. juhul xxx xxxx on edasi lükatud mängule sõitva Klubi süül.
Artikkel 24 – Mängu katkestamine
24.1 Mängimiseks sobimatu väljaku, halbade ilmastikutingimuste, kohtuniku terviserikke või muu ettearvamatu põhjuse tõttu peatab kohtunik mängu. Xxx xxxxx ei ole mõistliku aja jooksul võimalik jätkata, katkestab xx xxxxx.
24.2 Kui kohtunik otsustab mängu katkestada, peavad võistkonnad mängu lõpuni mängimiseks kokku leppima uue xxx xx vajadusel ka koha. Katkestatud mäng tuleb üldjuhul lõpuni mängida enne xxxxxx osalevate võistkondade järgmisi Võistluste mänge. Uue mänguaja peab koduvõistkonna Klubi EJL-le kinnitamiseks teada andma hiljemalt mängule järgneva tööpäeva jooksul. Vaidluse korral määrab mängu lõpuni mängimiseks uue aja EJL, xxxxx otsus on lõplik.
24.3 Mängu jätkamisel kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:
24.3.1 mängu jätkatakse samalt seisult, mis see oli mängu katkestamise hetkel;
24.3.2 taasalustatud xxxxxx võivad osaleda kõik mängijad, kellel on vastavalt juhendi artiklile 33 selle võistkonna eest õigus xxxxxx osaleda, v.a mängijad, kes olid katkestatud mängul välja vahetatud, eemaldatud või kes pidid katkestatud mängu mängukeelu tõttu vahele jätma. Katkestatud mängul põhikoosseisus olnud mängija ei tohi taasalustatud mängu alustada vahetusmängijana;
24.3.3 kõik katkestatud mängul saadud kollased ja punased kaardid kehtivad taasalustatud mängu lõpuni;
24.3.4 katkestatud xxxxxx saadud üksikud kollased kaardid ei kandu edasi mängudele, mis peetakse enne katkestatud mängu taasalustamist;
24.3.5 katkestatud mängul eemaldatud mängijat ei saa asendada ning mängu peab taasalustama sama arv mängijaid, xxx xxxx oli väljakul mängu katkestamise hetkel;
24.3.6 mängija, kes eemaldati katkestatud mängule järgneval mängul, tohib taasalustatud xxxxxx osaleda;
24.3.7 võistkond tohib taasalustatud xxxxxx xxxx mängu katkestamise hetkel järelejäänud arv vahetusi;
24.3.8 mäng taasalustatakse samast kohast ja momendist, mis hetkel see katkestati (nt vabalöök, audi sissevise, väravaesine lahtilöök, nurgalöök, penalti jne). Xxx xxxx katkestati hetkel xxx xxxx oli xxxxxx, siis jätkatakse samast kohast kohtuniku palliga.
24.4 Mängimiseks sobimatu väljaku, halbade ilmastikutingimuste, kohtuniku terviserikke või muu ettearvamatu põhjuse tõttu katkestatud mängu korral katab EJL edasilükatud mängule sõitva võistkonna transpordikulud v.a. juhul xxx xxxx on edasi lükatud mängule sõitva Klubi süül.
Artikkel 25 – Mängu ärajäämine või katkestamine klubi süü tõttu, mängimisest keeldumine ja muud sarnased olukorrad
25.1 Kui võistkond keeldub mängimisest või kui Klubi süü tõttu ei ole võimalik mängu läbi viia või lõpuni mängida, arutab vastavat juhtumit EJL-i distsiplinaarorgan, kes võib sanktsioneerida rikkujat ning määrab kindlaks rakendatavad meetmed, mille hulka kuuluvad ka kaotuse määramine ja/või Võistlustelt diskvalifitseerimine.
25.2 EJL-i distsiplinaarorgan võib kinnitada mängu katkestamise hetkel kehtinud mängutulemuse, xxx xxxxx tulemus oli selle Klubi kasuks, kes ei olnud mängu katkestamise eest vastutav.
VII STAADIONID
Artikkel 26 – Staadionite hindamine ja nõuded staadionile
26.1 Võistluste mänge tohib pidada staadionitel, mille andmeid on Spordiregistris viimase
12 kuu jooksul uuendatud ja millele EJL-i staadionite komisjon on määranud kategooria vastavalt dokumendile EJL-i Staadionite Standard – Meistriliigas vähemalt
3. ja madalamates liigades vähemalt 5. kategooria.
26.1 Üks naturaalmuruga staadion tohib olla kodustaadioniks:
26.1.1 ühele Premium liiga võistkonnale ja veel xxxxxx meeste, naiste või noorte võistkonnale;
26.1.2 erandkorras ainult xxxxxx Premium liiga võistkonnale;
26.1.3 ühele Esiliiga või Esiliiga B võistkonnale ning veel neljale meeste, naiste või noorte võistkonnale;
26.1.4 xxxxxx Esiliiga ja/või Esiliiga B võistkonnale ning veel xxxxxx meeste, naiste või noorte võistkonnale.
26.2 Kodustaadioni registreerimisega kinnitab Klubi kokkulepet staadioni omaniku ja/või haldajaga.
26.3 Staadioni mänguväljak ja rajatised peavad olema heas seisukorras ning vastama Mängureeglites esitatud ja pädevate ametiasutuste määratletud ohutus- ja turvanõuetele.
26.4 Naturaalmuruga staadioni mänguväljakul peab muru olema niidetud terve väljaku ulatuses ühekõrguselt ning muru kõrgus peab jääma vahemikku 20 – 40 mm.
26.5 On soovituslik, et kõikidel staadionitel oleks olemas elustamise ehk AED aparaat ja võistkonnaga mängudel viibiv meditsiinipersonal omaks sellekohast väljaõpet.
26.6 Kodumängu korraldav Klubi peab tegema maksimaalseid jõupingutusi, et mänguväljak oleks mänguks sobiv. Juhul kui mänguväljak on mängimiseks sobimatu halbade ilmastikutingimuste tõttu, juhindutakse artiklitest 23 või 24.
26.7 Võistlustel osalevad Klubid peavad tagama staadioni ohutuse korrapärase kontrollimise, mis hõlmab ka mahutavuse kindlaksmääramist pädevate ametiasutuste või nende poolt tunnustatud organi poolt.
Artikkel 27 – Nõuded kunstmuruväljakutele
27.1 Võistluste mänge lubatakse pidada EJL-i staadionite komisjoni poolt heakskiidetud elastikkihi ja/või kummi-liivatäidisega 3. põlvkonna kunstmuruväljakutel. Kunstmuruväljak peab vastama Meistriliigas vähemalt 3. kategooria, madalamates liigades vähemalt 5. kategooria nõuetele vastavalt dokumendile EJL-i Staadionite Standard.
27.2 Kui Esi- või Teise liiga võistkonna koduväljakule on talveperioodiks paigaldatud hall, siis on Võistluste mänge lubatud mängida xxxxxx, v.a perioodil 1. xxx xxxx 30. september.
Artikkel 28 – Riietusruumid ja pesemisvõimalus
28.1 Meistriliigas peavad mängijate ja kohtunike riietus- ja tualettruumid vastama järgmistele nõuetele:
a) duširuumid peavad xxxxx xxxxxx, puhtad ja korrakohaselt hooldatud (vähemalt 3 töökorras dušši ühe võistkonna xxxxx xx vähemalt 1 töökorras dušš kohtunikele);
b) mängijatel ja kohtunikel peavad olema WC-d, mis on eraldi vaatajatele mõeldud WC-dest;
c) võistkondade riietusruumid peavad olema piisavalt suured (vähemalt 18 istekohta ühe võistkonna kohta);
d) kohtunike riietusruum peab olema piisavalt suur (vähemalt 3 istekohta ja 1 laud).
28.2 Madalamate liigade võistkondade kodustaadionil, kus puuduvad riietusruumid, peab kodumängu korraldav Klubi kindlustama vastasvõistkonnale ja kohtunikele riiete vahetamise ja pesemisvõimaluse kodustaadioni vahetus läheduses. Riietusruumide kasutamise ja pesemisvõimaluste kulu kannab kodumängu korraldav Klubi.
Artikkel 29 – Valgustus
29.1 Mänge võib korraldada nii päevavalguse xxxx xxx ka kunstvalgustusega. Kunstvalgustuse keskmine valgustihedus peab vastama vähemalt 200 luksile.
Artikkel 30 – Xxxx xx tabloo
30.1 Mängu toimumise ajal võib staadioni kellal näidata mänguaega tingimusel, et xxxx peatatakse mõlema poolaja normaalaja lõppedes, st pärast 45 minutit ja 90 minutit. Sama tingimus kehtib ka mängimisel lisaajaga (st xxxx tuleb peatada pärast 15 ja 30 minutit).
30.2 Meistriliigas peab võistkonna kodustaadionil olema mänguseisu kajastav tabloo.
30.3 Esi- ja Teises liigas on võistkonna kodustaadionil mänguseisu kajastava tabloo olemasolu soovituslik.
30.4 Elektroonilisel tablool on mänguolukordadest korduste näitamine keelatud.
Artikkel 31 – Tehniline ala ja vahetusmängijate pink
31.1 Staadionil peavad olema mõlemale võistkonnale vähemalt kuue (6) istekohaga (soovituslikult 14 istekohaga ja varikatusega) vahetusmängijate pingid.
31.2 Vahetusmängijate pingid peavad asetsema märgistatud tehnilises alas. Tehnilised alad peavad asetsema vähemalt 1 m kaugusel küljejoonest ning keskjoonest võrdselt minimaalselt 5 m kaugusel.
VIII MÄNGIJATE ÜLESANDMINE JA ÕIGUS OSALEDA XXXXXXx
Artikkel 32 – Mängijate ülesandmine
32.1 Mängijate ülesandmine Võistlustele käib ERIS-e kaudu ja üles saab xxxx xxxx Klubisse registreeritud mängijaid, kes on täitnud järgmised nõuded:
32.1.1 omab kehtivat jalgpalluri litsentsi;
32.1.2 Euroopa Liidu (v.a Eesti), Euroopa Liidu Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanik (edaspidi EL kodanik) omab kehtivat Eestis registreeritud elamisõigust;
32.1.3 Euroopa Liidu, Euroopa Liidu Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodakondsust mitteomav mängija omab kehtivat Eestis registreeritud elamisluba;
32.1.4 teise riigi Klubist tulevale mängijale (x.x xxxxx riigi Klubisse mängima siirdunud ja tagasipöörduvale eestlasele) on endine jalgpalliliit väljastanud transferi kooskõlas FIFA Mängijate staatust ja üleminekuid reguleeriva korraga;
32.1.5 elukutselise jalgpalluri staatust omava mängija Klubi on esitanud EJL-le koopia mängija õnnetusjuhtumikindlustuse poliisist, mis kehtib vähemalt hooaja lõpuni. Harrastusjalgpalluri kindlustamine on soovituslik;
32.1.6 Meistriliiga mängija on läbinud tervisekontrolli vastavalt EJL Klubide litsentseerimise korra kriteeriumi S.03 – „Mängijate meditsiiniline kontroll“ täitmise nõuetele; Esi- xx Xxxxx liiga mängijale on terviseuuringu läbimine soovituslik.
32.1.7 ERIS-e profiilile on üles laetud dokumendifoto.
32.2 Mängijate registreerimine Klubisse ja klubivahetus toimuvad vastavalt EJL-i mängijate staatust ja üleminekuid reguleerivale korrale.
32.3 Klubi võib punktides 32.1.2 ja 32.1.3 toodud seaduslikult ajutiselt Eestis (näiteks viisa või viisavabaduse alusel) viibivaid elukutselisi mitte ETM staatuses mängijaid erandkorras Võistlustele üles anda, juhul kui nende töötamine jalgpallurina on enne ülesandmist registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis.
32.4 Esi- või Teise liiga Klubi võib piiriäärsete elanike ülesandmiseks punktides 32.1.2 ja
32.1.3 toodud nõuetele taotleda Peadirektorilt erandit, juhul kui ülesantav mängija ei ela Klubi asukohast alaliselt kaugemal kui 100 km. Koos taotlusega tuleb EJL-le esitada mängija elukoha tõend, mis tõendab, et mängija on elanud oma registreeritud elukohas vähemalt 8 kuud enne mängija ülesandmist. Mängija ülesandmisel uue Klubi võistkonda, tuleb Klubil taotleda uus erand. Igasse võistkonda on eelpooltoodud erandi alusel lubatud üles anda kuni (3) mängijat. Meistriliigasse sellise erandiga mängijat üles anda ei saa.
32.5 Mitte ETM mängijast harrastusjalgpallurit saab Võistlustele üles xxxx xxxx juhul, kui mängija elamisõigus või – luba on välja antud vähemalt (8) kuud enne tema Võistlustele ülesandmist, kusjuures elamisluba ei tohi olla väljastatud töötamiseks jalgpallurina.
32.6 Mängija tohib Täiskasvanute meistrivõistlustel olla samaaegselt üles antud xxxx xxxx võistkonda.
32.7 Meistriliigas toimub mängijate ülesandmine võistkonda ainult punktides 32.8 ja 32.9 nimetatud ülesandmisperioodidel, v.a punktis 32.12 kirjeldatud juhul.
32.8 Hooajaeelne ülesandmisperiood Meistriliigas on 2. jaanuarist kuni liiga esimesele mängule eelneva päeva lõpuni.
32.9 Hooajasisene ülesandmisperiood Meistriliigas on 3. juulist kuni 31. juulini 2023. a (k.a).
32.10 Madalamates liigades toimub mängijate ülesandmine võistkonda järgnevalt:
32.10.1 uusi mängijaid saab võistkonda üles anda 1. veebruarist kuni 31. augustini 2023. a (k.a);
32.10.2 mängija üleminekut ühe Klubi võistkonnast teise Klubi võistkonda saab teha 1. veebruarist kuni 31. juulini 2023. a (k.a);
32.10.3 oma Klubi uusi mängijaid saab üles anda kuni hooaja lõpuni;
32.10.4 mängijat saab duubelvõistkonnast põhivõistkonda üles anda kogu hooaja jooksul;
32.10.5 mängijat saab põhivõistkonnast duubelvõistkonda üles anda ühe (1) korra hooaja jooksul;
Lisaks saavad mängijad võistkonda vahetada kuni 31. augustini 2023. a (k.a) 200 euro suuruse ülesandmistasu eest.
32.11 Pärast ülesandmistähtaega saab Võistlustele üles anda mängijat, xxxxx siseriiklik või rahvusvaheline üleminek on sisestatud ERIS-es või FIFA TMS-is hiljemalt punktides
32.8 - 32.9 ja 32.10.1 toodud ülesandmisperioodil ning seda hiljemalt 10 päeva jooksul pärast mängija klubisse registreerimisest.
32.12 Meistriliigas on duubel- ja järelkasvuvõistkonna mängijate ülesandmine põhivõistkonda lubatud terve hooaja jooksul juhul, kui mängija oli duubel- või järelkasvuvõistkonda üles antud hooajaeelsel üleminekuperioodil enne punktis 32.8 nimetatud ja hooajasisesel ülesandmisperioodil enne punktis 32.9 nimetatud ülesandmisperioodide lõppu, ei ole võistkonnast maha võetud ja täidab teisi juhendiga nõutud tingimusi.
32.13 Võistlustele lubatakse üles anda mängijaid, kes on sündinud 2007. aastal või varem.
32.14 Võistlustele lubatakse ühte võistkonda üles anda kuni 30 mängijat, kuid mitte vähem kui 11 mängijat. Võistkonda peab olema üles antud vähemalt kaks (2) väravavahti.
32.15 Meistriliigas peavad 30-st Võistlustele ülesantavast mängijast 27 olema „Eestis treenitud mängijad“. Juhul kui võistkonda antakse üles vähem kui 27 „Eestis treenitud mängijat“, siis väheneb vastavalt ka maksimaalne ülesantavate mängijate arv.
32.16 Igal Meistriliiga võistkonnal on xxxxx punktides 32.8 ja 32.9 toodud ülesandmisperioodide lõppu kuni septembrikuise esimese täisvoorule eelneva tööpäeva lõpuni lubatud erandkorras üles anda üks (1) elukutseline jalgpallur, xxxxx xxxxxx endise klubiga on lõppenud xxxxx eelviimase, kuid enne viimase ülesandmisperioodi lõppu. Selline ülesandmine ei tohi rikkuda Võistluste Ausa mängu põhimõtteid.
32.17 EJL-le esitatud dokumentide õigsuse ja mängija vastavuse eest ülesandmistingimustele vastutab Klubi.
Artikkel 33 – Õigus osaleda xxxxxxx
33.1 Võistluste xxxxxx tohib Võistkonna eest osaleda mängija, kes on sellesse võistkonda üles antud enne mängu algust, v.a punktides 33.4, 33.5 ja 33.7 toodud juhtudel. Mängija võistkonda ülesandmine ja mahavõtmine fikseeritakse kuupäevapõhiselt, st mängijal on õigus osaleda võistkonna eest xxxxx kuupäeval, mil mängija võistkonda üles anti ja ülesandmine kehtib kuni võistkonnast mahavõtmise kuupäeva kella 23:59- ni.
33.2 Meistriliiga xxxxxx tohib duubelvõistkonna mängijana osaleda mängija, kes on läbinud tervisekontrolli vastavalt EJL „Klubide litsentseerimise korra“ kriteeriumi S.03
– „Mängijate meditsiiniline kontroll“ täitmise nõuetele.
33.3 Meistriliiga võistkonna mängudes ei ole lubatud duubelvõistkonna mängijatena osaleda punktis 32.4 piiriäärse erandiga ülesantud mängijaid. Selliseid mängijaid käsitletakse, kui mänguõigust mitteomavaid mängijaid.
33.4 Kui Meistri- või Esiliiga võistkonna duubelvõistkonnaks on Esi- või Teise liiga võistkond, võivad igas põhivõistkonna xxxxxx osaleda kõik duubelvõistkonna mängijad ning igas duubelvõistkonna xxxxxx kõik põhivõistkonna mängijad.
33.5 Kui Esi- või Teise liiga võistkonna duubelvõistkonnaks on rahvaliiga naiste võistkond, võib xxxx xxxx (3) duubelvõistkonna mängijat osaleda kolmes (3) põhivõistkonna xxxxxx xxxx esimese sügisringi täisvooruni xx xxxxxx (3) põhivõistkonna xxxxxx xxxx Võistluste põhiturniiri viimase mänguni. Sügisringide mängudes osalevad duubelvõistkonna mängijad ei pea xxxxx xxxxx, kes osalesid kevadringide mängudes.
33.6 Rahvaliiga võistkonna mängijad, kes osalevad Võistlustel duubelvõistkonna mängijatena, peavad olema eelnevalt Klubisse registreeritud ja vastama punktis 32.1 toodud nõuetele.
33.7 Kui võistkonnal on järelkasvuvõistkond vastavalt punktile 13.9, siis võib Võistluste põhiturniiri igas xxxxxx vabalt kasutada kõiki 2007. aastal või varem sündinud järelkasvuvõistkonda üles antud mängijaid. Meistriliigas osalevad mängijad peavad vastama punktis 33.14 toodud tingimustele.
Noormängija saab olla kevadringides järelkasvuvõistkonna mängijaks ühele võistkonnale ja sügisringides teisele võistkonnale, kui see ei lähe vastuollu „Mängijate staatust ja üleminekuid reguleeriva“ korraga.
Järelkasvuvõistkonna mängija peab olema registreeritud Klubisse, mille eest ta Võistlustel osaleb.
33.8 Kui noormängija on üles antud Täiskasvanute meistrivõistlustel osalevasse võistkonda, ei saa ta enam osaleda järelkasvuvõistkonna mängijana mõne teise Täiskasvanute meistrivõistlustel osaleva võistkonna xxxxxx.
33.9 Võistluste xxxxxx lubatakse järelkasvuvõistkonna mängijana osaleda mängijal, kes on sündinud 2007. aastal või varem xx xxx on Võistlustel osaleva võistkonna Klubisse registreeritud.
33.10 Mängija tohib ühel (1) päeval osaleda xxxx xxxx (1) EJL-i egiidi all toimuvas xxxxxx.
33.11 Mängija, kes on sündinud 2007. aastal või hiljem, tohib seitsme (7) kalendripäeva jooksul mängida kuni kahes (2) EJL-i egiidi all toimuvas xxxxxx, mille xxxxx xx xxxxx rahvuskoondise mänge.
Kui võistkonnal on seitsme kalendripäeva jooksul mängukalendrist tingituna rohkem, kui kaks (2) mängu seitsme kalendripäeva jooksul, siis reeglit ei rakendata, kuid noormängija mängukoormust tuleb siiski jälgida.
33.12 Mängija, kes on olnud üles antud täiskasvanute meistrivõistlustele, ei tohi pärast hooajasisest siseriikliku klubivahetust uue Klubi võistkonna eest Võistluste xxxxxx osaleda viie (5) järgneva kalendripäeva jooksul, v.a juhul, kui ta teeb ülemineku madalama liigataseme võistkonnast kõrgema liigataseme võistkonda ja ta ei ole mänginud 50% või rohkem mänge kõrgemas liigas.
33.13 Mängijal, xxxxx elukutselise jalgpalluri leping on lõppenud xx xxx antakse Võistlustele üles harrastusjalgpallurina, ei ole lubatud Võistluste xxxxxx osaleda mitte varem kui 30 päeva pärast tema viimast ametlikku mängu elukutselise jalgpallurina.
33.14 Duubel- või järelkasvuvõistkonda üles antud mängija osalemine Meistriliiga xxxxxx on lubatud ainult juhul, kui mängija oli duubel- või järelkasvuvõistkonda üles antud hooajaeelsel üleminekuperioodil enne punktis 32.8 nimetatud ja hooajasisesel ülesandmisperioodil enne punktis 32.9 nimetatud ülesandmisperioodide lõppu, ei ole võistkonnast maha võetud ja täidab kõiki teisi juhendi tingimusi.
33.15 Kui võistkond kasutab lubatud arvust rohkem duubel- ja/või järelkasvuvõistkonna mängijaid, käsitletakse xxxx xxx ülesandmata mängijaid.
33.16 Meistriliiga üleminekuturniiril on mängijatel õigus osaleda samadel alustel põhiturniiri mängudega.
33.17 Üleminekumängudel on lubatud mängida mängijal, kes on sellesse võistkonda üles antud 30. septembril 2023. a või varem.
IX MÄNGUVORMID
Artikkel 34 – Mänguvormid
34.1 Mänguvorm peab vastama Mängureeglitele (reegel 4). Kui mänguvorm xx xxxxx reeglitele, ei lubata mängijat väljakule.
34.2 Klubi registreerib koos võistkonna registreerimisega hooajaks vähemalt kaks erineva ja võimalikult kontrastse põhivärviga mänguvormi komplekti, põhimänguvormi ja varumänguvormi(-d). Koduvõistkond mängib xxxxx xxx põhimänguvormiga. Külalisvõistkond võib põhimänguvormiga mängida juhul, xxx xxxxx värvid ei kattu koduvõistkonna põhimänguvormi värvidega. Kui külalisvõistkonna põhimänguvormi värvid kattuvad koduvõistkonna omadega, peab ta mänguks kombineerima põhi- ja varumänguvormide baasil mänguvormi, mille värvid koduvõistkonna mänguvormi värvidega ei kattu. Hooaja kesksel mänguvormide muutmiseks peab Klubi EJL-le esitama põhjendatud taotluse.
34.3 Meistriliigas määrab võistkondade mänguvormi värvid mänguks EJL mängueelse informatsiooni ankeedis lähtudes punktis 34.2 kirjeldatud põhimõttest ja need kinnitab Klubi. Kui Klubi soovib EJL-i poolt määratud mänguvormi värve muuta, esitab ta kaks
(2) tööpäeva enne mängu EJL-le põhjendatud taotluse.
34.4 Väravavahi särk ning põlvikud peavad erinema nii xxx xxx ka vastasvõistkonna väljakumängijate vormist (väravavahi põlvikud võivad olla sama xxxxx, xxx oma võistkonna väljakumängijate põlvikud). Juhul kui väravavahi mänguvormi värvid kattuvad väljakumängijate mänguvormi värvidega, vahetab mänguvormi alati väravavaht, olenemata sellest, kas ta on kodu- või külalisvõistkonna väravavaht.
34.5 Mängusärgi alt välja paistev alussärk peab olema ühevärviline ja ühtima mängusärgi varruka põhivärviga või olema täpselt sama mustriga nagu varrukas. Pükste alt välja paistev alusriietus peab ühtima pükste põhi- või alumise osa värviga. Kõik võistkonna mängijad peavad kandma samasugust alusriietust.
34.6 Numbrid mängusärkidel peavad olema vahemikus 1-99. Numbri kõrgus mängusärgi tagaküljel peab olema 20-35 cm ja joonte paksus 3-5 cm ning personaalne number
mängusärgi esikülje keskosas kõrgusega 10-15. Erinevates värvitoonides mängusärkidel peab numbri alus ning nime alus xxxxx xxxx xxxxx.
34.7 Numbrid mängupükstel peavad olema vahemikus 1-99 ja paiknema pükste xxxxxxx küljel. Numbri suurus peab olema 10-15 cm.
34.8 Ühe mänguvormi särgil ja pükstel peavad xxxxx xxxxx numbrid.
34.9 Sponsorite logode arv ja suurus võistkonna mänguvormil ei ole piiratud.
34.10 Pärast igat viiendat meistritiitlit on Meistriliiga võistkonnal õigus paigaldada üks täht mängusärkide rinnal oleva Klubi logo xxxxxx. Tähe kõrgus ei tohi ületada 2 cm.
34.11 Kõik ülejäänud küsimused, mis ei ole antud artiklis käsitletud, tuleb lahendada lähtuvalt UEFA poolt välja antud dokumendist „UEFA Equipment Regulations“.
X MÄNGUDE KORRALDAMINE
Artikkel 35 – Mängueelse informatsiooni xxxxxxx
35.1 Meistriliigas on Klubid kohustatud täitma ERIS-e kaudu mängueelse informatsiooni ankeedi ja kinnitama ankeedis toodud mänguvormide värvid.
35.2 Xxxxxx osaleva võistkonna esindaja peab ankeedi täitma hiljemalt mängule eelneva tööpäeva kella 09.00-ks.
Artikkel 36 – Lipud
36.1 Mängudel on Eesti lipu ja osalevate Klubide lippude heiskamine soovituslik.
36.2 Eesti lipu heiskamine peab olema vastavuses Eesti lipu seadusega.
35.1 Solvava sisuga ja provotseerivate lippude kasutamine Võistlusel on keelatud. Kodumängu korraldav Klubi peab vastavasisulised lipud eemaldama koheselt.
Artikkel 37 – Turvalisus ja ohutus
37.1 Kodumängu korraldav klubi peab järgima juhendis või EJL-i poolt välja antud käitumisjuhistes kehtestatud nõudeid.
37.2 Kodumängu korraldav Klubi peab tagama staadionil sisekorraeeskirjade täitmise ja vastutab kõigi mänguga seotud isikute (mängijate, kohtunike, ametiisikute) ning pealtvaatajate turvalisuse, ohutuse ning vandalismi eest staadionil xx xxxxx vahetus läheduses (sh staadioni parkla, staadioni territooriumi piirava aia tagune ala jms) enne mängu, mängu ajal xx xxxxxx mängu. Mängijate ja mänguga seotud ametiisikute turvalisuse tagamiseks peab kodumängu korraldav Klubi kindlustama, et isikud saaksid staadionile ja mänguväljakule siseneda, seal viibida ja sealt lahkuda ohutult.
37.3 Võistluste mängudel on turvalisuse eest vastutava isiku kohalolek soovituslik.
37.4 Vältimaks konflikti võistkondade fännide vahel ning ohutuse tagamiseks on koduklubi kohustatud panema vastasvõistkonna xxxxxx xxxxxx sektoritesse või erinevatesse
tribüüni otstesse ning hoolitsema, et nende juures oleks piisav arv turvamehi või korrapidajaid.
37.5 Turvalisuse tagamiseks ei tohi staadionile lubada alkoholi- või narkojoobes isikuid, tuua esemeid/aineid, mis võivad olla ohtlikud.
37.6 Staadionile ei tohi tuua ega kasutada mistahes pürotehnikat ega teisi sama efekti tekitavaid vahendeid, v.a juhul, kui pürotehniliste vahendite kasutamine on EJL-is eelnevalt registreeritud vastavalt kehtestatud korrale.
37.7 Mängu ajal ei ole lubatud staadioni territooriumil lennutada drooni, kui selleks ei ole taotletud EJL-iga kooskõlastatud luba vastavalt EV seadusandlusele.
37.8 Pealtvaatajatel ei ole lubatud viibida mänguväljakul ning alal, mis jääb tribüünide ning väljaku külje- või otsajoone vahele.
Artikkel 38 – Meditsiiniline abi
38.1 Igal võistkonnal peab xxxxx xxxxxx kaasas esmaabikott, mis sisaldab järgmist:
a) kummikindad,
b) käärid,
c) ühekordsed külmakotid või külmakotid eraldi termoses,
d) haavapuhastusvahendid (nt antiseptiline aerosool Acept, 3%-line vesinikülihapendilahus),
e) haavapuhastuspadjad,
f) erineva suurusega plaastrid,
g) elastikside,
h) steriilsed sidemed;
i) xxxx desinfitseerimise vahend,
j) digitaalne termomeeter;
38.2 Meistriliiga mängudel on arsti või meditsiinitöötaja viibimine tehnilises alas kohustuslik.
38.3 On soovituslik, et Meistriliiga mängu ajal oleks tehnilises alas olemas elustamise ehk AED aparaat ja võistkonnaga mängudel viibiv meditsiinipersonal omaks selle kasutamiseks väljaõpet.
38.4 Meistriliiga mängude ajal on soovituslik, et kodumängu korraldav Klubi organiseerib mängule kanderaami ja piisaval arvul instrueeritud ning füüsiliselt tugevaid kanderaamikandjad. Kanderaami kandjatena ei ole lubatud kasutada protokolli kantud mängijaid.
38.5 Kodumängu korraldav Klubi on vastutav vajaduse korral kiirabi kutsumise eest.
Artikkel 39 – Mängupallid
39.1 Mängupallid peavad vastama Mängureeglitega kehtestatud nõuetele ja kandma xxxxxx FIFA Quality või FIFA Quality Pro.
39.2 Meistriliigas peab kodumängu korraldav Klubi tagama mänguks vähemalt viis (5) ja madalamates liigades vähemalt xxxx (3) nõuetele vastavat ühesugust ja puhast mängupalli. Juhul xxx xxxx toimub lumesajus peavad mängupallid olema ühevärvilised punast, oranži või muud hästinähtavat värvi.
Artikkel 40 – Pallilapsed
40.1 Meistriliiga võistkondade soojenduse xx xxxxx ajal peab staadionil olema vähemalt kuus (6) pallilast, kes on mängijatest erinevas ühtses riietuses ning on vähemalt 12- aastased.
40.2 Esi xx Xxxxx liiga mängudel on pallilaste olemasolu soovituslik.
40.3 Pallilapsed peavad olema asjatundlikud ja instrueeritud.
Artikkel 41 – Piletimüük
41.1 Piletimüügi korraldamine Võistluste mängudel on soovituslik.
41.2 Piletimüügist saadav tulu kuulub kodumängu korraldavale Klubile.
41.3 Külalisklubidele tuleb reserveerida 25 tasuta piletit. Külalisklubi lepib kokku koduklubiga piletite kättetoimetamise.
41.4 EJL-i ametnikel on EJL-i töötõendi ettenäitamisel õigus külastada mänge tasuta. Sama õigus kehtib aktiivset kohtunikulitsentsi omavatele kohtunikele. Aktiivse kohtunikulitsentsi olemasolu saab vaadata EJL-i kodulehelt.
Artikkel 42 – Teadustus
42.1 Meistriliigas on teadustamine mängudel kohustuslik. Kodumängu korraldav Klubi on kohustatud tagama staadionil piisava võimsusega helisüsteemi ja edastama teateid eesti ning enamusele pealtvaatajatele arusaadavas keeles.
42.2 Mängu ajal edastatav informatsioon peab olema neutraalne ja informatiivne. Keelatud on poliitiliste sõnumite edastamine, vägivallale õhutamine, vastase või kohtunike halvustamine.
42.3 Madalamates liigades on teadustus mängudel soovituslik.
Artikkel 43 – Mängukava
43.1 Kodumängu korraldaval Klubil on soovituslik pakkuda külastajatele mängukavasid/koosseisulehti või võimaldada koosseisule ligipääs QR-koodiga.
XI MÄNGUGA SEOTUD TEGEVUSED
Artikkel 44 – Mänguväljaku ettevalmistamine
44.1 Mänguväljak peab olema xxxx xx mänguks ettevalmistatud vähemalt 75 minutit enne Meistriliiga xxxxx xx 30 minutit enne Esi- xx Xxxxx liiga mängu algust.
44.2 Kodumängu korraldav Klubi peab kindlustama, et staadioni territooriumil oleks piisaval arvul xxxx desinfitseerimise punkte, mis asuksid enimkäidavates kohtades.
Artikkel 45 – Võistkondade saabumine
45.1 Võistkonnad peavad saabuma võistluspaika Meistriliigas hiljemalt 75 minutit, Esi- ja Teises liigas hiljemalt 30 minutit enne mängu algust.
45.2 Mängu alustamise üle otsustab kohtunik. Mängu alustamisega ei tohi viivitada üle 15 minuti.
Artikkel 46 – Mänguprotokoll
46.1 Mänguprotokoll on digitaalne dokument ERIS-es, kuhu kantakse xxxxxx osalevate võistkondade koosseisud ja ametiisikud ning kus fikseeritakse xxxxx xxxx. Mängu alustamise eelduseks on võistkondade koosseisu kinnitamine ERIS-es.
46.2 Meistriliigas osalevad võistkonnad on kohustatud mänguprotokolli võistkondade koosseisu lehed täitma kooskõlas punktiga 46.4 ERIS-e kaudu ning kinnitama need hiljemalt 75 minutit enne mängu algust.
Kodumängu korraldav Klubi on vastutav koosseisu lehtede väljatrükkimise eest.
Võistkonna koosseisude väljaprindid tuleb kohtunikule esitada hiljemalt 60 minutit enne mängu algust toimuval mängueelsel koosolekul. Enne koosseisulehtede esitamist kohtunikule ei ole lubatud võistkondade koosseise meediale ja/või avalikkusele esitada.
46.3 Esi- ja Teises liigas osalevad võistkonnad on kohustatud mänguprotokolli võistkondade koosseisu lehed täitma kooskõlas punktiga 46.4 ERIS-e kaudu ning kinnitama need hiljemalt 15 minutit enne mängu algust.
46.4 Võistkonna esindaja kannab ERIS-es mänguprotokolli kõigi xxxxxx osalevate mängijate numbrid ja nimed ning tehnilises alas viibivate ametiisikute nimed koos ametinimetusega. Mängijana mänguprotokolli kantud isikut ametiisikuna enam mänguprotokolli kanda ei ole lubatud. Kõik mänguprotokolli kantud tehnilises alas viibivad isikud peavad omama jalgpalli ametiisiku litsentsi. Mängija, keda pole enne mängu algust mänguprotokolli kantud, ei tohi xxxxxx osaleda.
Juhul, kui võistkondade koosseisu lehed ei ole tehnilistel põhjustel võimalik enne mängu algust ERIS-es täita, esitatakse need võistkondade poolt kohtunikele paberil.
46.5 Mänguprotokolli kantud mängijate ja ametiisikute nimede õigsuse ning nende õiguse eest osaleda antud xxxxxx vastutab klubi ning xxxx xx siis, kui ERIS sellekohast hoiatust ei xxxx.
46.6 Juhul, kui Klubi poolt enne mängu protokolli kantud mängija või ametiisik ei tulnud mängule, tuleb sellest mängueelsel koosolekul või xxxxx xxxxx, kui see selgub mängu jooksul, teavitada kohtunikku, kes mängija protokollist eemaldab ja sellekohase teavituse protokolli kirjutab.
46.7 Võistkond võib ühes kohtumises mänguprotokolli kanda kuni kaheksateist (18) mängijat. Mängu peavad alustama need üksteist (11) mängijat, kes on märgitud algkoosseisu mängijateks. Ülejäänud mängijad on vahetusmängijad. Kapteni ja väravavahi nimed tuleb mänguprotokollis ära märkida.
46.8 Iga mängija peab mänguprotokolli olema kantud erineva numbriga ja numbrid mänguvormidel peavad vastama mänguprotokollis toodud numbritele.
46.9 Minimaalne mängijate arv väljakul on seitse (7). Vähema mängijate arvu korral mängu ei alustata, võistkonnale arvestatakse kaotus, vastasvõistkonnale xxxx ning tulemuseks märgitakse - : +.
46.10 Xxx xxxxx jooksul jääb võistkonna koosseisus väljakule vähem kui seitse (7) mängijat, siis mäng lõpetatakse ja vähemusse jäänud võistkonnale arvestatakse kaotus ning vastasvõistkonnale xxxx, mängutulemuseks märgitakse - : ... (vastaste poolt löödud väravate arv).
46.11 Meistriliigas peavad 18-st mänguprotokolli kantavast mängijast viisteist (15) olema
„Eestis treenitud mängijad“. Juhul kui võistkond kannab mänguprotokolli vähem kui viisteist (15) „Eestis treenitud mängijat“, siis väheneb vastavalt ka maksimaalne mänguprotokolli kantavate mängijate arv.
46.12 On soovitatav, et võistkonnas on kogu mängu jooksul väljakul vähemalt üks (1) KTM mängija.
46.13 Xxxxxx võivad osaleda ainult need vahetusmängijad, xxxxx nimed on kantud mänguprotokolli. Mängija, kes on välja vahetatud, enam uuesti xxxxxx osaleda ei saa.
46.14 Kõigil mänguprotokolli kantud mängijatel ja ametiisikutel peavad mängul kaasas olema isikut tõendavad dokumendid. Kohtunikul on õigus enne mängu algust, vaheajal või pärast mängu identifitseerida mänguprotokolli kantud mängijaid isikut tõendava dokumendi alusel.
Artikkel 47 – Mänguprotokollis esitatud mängijate asendamine
47.1 Kui mänguprotokolli võistkondade koosseisu lehed on mõlema Klubi poolt elektrooniliselt täidetud, kinnitatud ja kohtunikule edastatud ning xxx xxxx ei ole veel alanud, tuleb kinni pidada järgmistest põhimõtetest:
47.1.1 kui keegi mänguprotokollis esimesena esitatud üheteistkümnest (11) mängijast ei saa mingil põhjusel mängu alustada, v.a kohtuniku poolt eemaldatud mängija, võib teda asendada ükskõik kellega seitsmest (7) vahetusmängijast. Sellisel juhul tehakse mänguprotokolli xxxxxx xxxxx, kusjuures vastavasisuline taotlus tuleb kohtunikule esitada hiljemalt 5 minutit enne mängu algust. Asendatud mängijat võib sellisel juhul kanda mänguprotokolli vahetusmängijana, samuti on lubatud teda mänguprotokollist välja xxxxx ning vahetusmängijat asendada uue ülesantud mängijaga. Vahetusmängijate arv selle tulemusena ei väheneks. Mängu vältel võib välja vahetada kuni viis (5) mängijat;
47.1.2 kui keegi mänguprotokollis esitatud seitsmest (7) vahetusmängijast ei saa ükskõik millisel põhjusel mängida, v.a kohtuniku poolt eemaldatud vahetusmängija, võib teda asendada uue üles antud mängijaga. Sellisel juhul tehakse mänguprotokolli xxxxxx xxxxx, kusjuures vastavasisuline taotlus tuleb kohtunikule esitada hiljemalt 5 minutit enne mängu algust.
47.1.3 Kohtuniku poolt enne mängu algust eemaldatud väljakumängijat võib asendada ükskõik kellega seitsmest (7) vahetusmängijast. Kohtuniku poolt enne mängu algust eemaldatud vahetusmängijat asendada ei ole võimalik. Mõlemal juhul väheneb vahetusmängijate arv, kuid lubatud vahetuste arv xxxxxx jääb samaks.
Artikkel 48 – Mängueelne koosolek
48.1 Meistriliigas toimub 60 minutit enne mängu algust staadionil koosolek, millest võtavad osa EJL-i poolt mängule määratud kohtunik xx xxxxxx võistkonna esindajad, kes on ametiisikuna kantud mänguprotokolli (sh treener, kes on mänguprotokolli kantud mängijana) ning mängu korraldaja. Staadioni esindajal on mängueelsel koosolekul osalemine soovituslik.
48.2 Mängueelseks koosolekuks kasutatakse kohtunike riietusruumi. Kodumängu korraldav Klubi võib mängueelseks koosolekuks kindlustada xx xxxxxx ruumi, mis mahutab vähemalt punktis 48.1 nimetatud isikud.
48.3 Mängueelset koosolekut juhib mängu kohtunik.
48.4 Mängueelsel koosolekul esitab koduvõistkonna esindaja väljaprindid mänguprotokolli võistkonna koosseisu lehest.
48.5 Mängueelsel koosolekul:
a) kontrollitakse võistkondade koosseisulehe õigsus;
b) kontrollitakse mänguvorme;
c) kontrollitakse mängupalle;
d) kinnitatakse mänguväljaku valmisolek mänguks;
e) lepitakse kokku jahutuspauside toimumine;
f) määratakse kindlaks soojendusala;
g) Kohtunik informeerib võistkonna esindajaid mängu korraldust puudutavatest erisustest, mis tulenevad staadioni omapärast.
48.6 Mängu kohtunik teavitab staadioni ja mänguväljaku puudujääkide olemasolu korral mängu korraldajat, mis peavad olema kõrvaldatud hiljemalt 30 minutit enne mängu algust. Kohtunik fikseerib puudused mänguprotokollis. Tõsiste puuduste korral otsustab kohtunik mängu toimumise.
Artikkel 49 – Jahutuspausid palava ilmaga
49.1 Xxxxxx xxxx korral, kui õhtutemperatuur mängupaigas on rohkem kui 28°C, peab kohtunik mängu ajal tegema jahutuspause. Alates 25°C võib kohtunik jahutuspause teha, kui mõlemad võistkonnad on sellega nõus. Jahutuspausideks peatab kohtunik umbes 30. ja 75. mänguminutil mängu. Kui ilm mängu jooksul oluliselt muutub ja jahutuspauside tegemiseks kaob vajadus, on kohtunikul õigus jahutuspausid xxx xxxxx.
49.2 Õhutemperatuuri mõõtmise eest vastutab mängu kohtunik, keda varustab termomeetriga kodumängu korraldav Klubi. Õhutemperatuuri mõõdetakse otsese päikesevalguse xxxx mänguväljaku keskringis.
49.3 Jahutuspauside läbiviimine lepitakse kokku ja sellest informeeritakse kõiki osapooli enne mängu algust. Jahutuspauside läbiviimiseks varustab kodumängu korraldav Klubi mõlemat võistkonda ja kohtunikke piisava koguse veega, asetades veepudelid mänguväljaku ümber külje- ja otsajoonte taha. Jahutuspauside läbiviimise eest vastutab mängukohtunik.
Artikkel 50 – Mängijate ülesrivistus ja kätlemine
50.1 Võistkondade väljamarsil on Meistriliigas soovituslik mängida EJL-i hümni
„Võiduhüüd“.
50.2 Enne mängu algust rivistab kohtunik mõlemad võistkonnad üles.
50.3 Ausa mängu tunnustamiseks soovitatakse mängijatel ülesrivistuse järel ning pärast mängu lõpuvilet xxxxxx xxx vastasmängijate ja kohtunikega kätt.
Artikkel 51 – Mängijate vahetamine
51.1 Mängu vältel tohivad mõlemad võistkonnad xxxx xxxx viis (5) vahetust, kasutades selleks kolme (3) mänguseisakut. Mängu vaheajal tehtud vahetused ei vähenda mängu jooksul tehtavate mänguseisakute arvu.
51.2 Mängu vältel tohivad vahetusmängijad lahkuda tehnilisest alast soojenduse tegemiseks. Ala, kus tehakse soojendust, määrab kohtunik. Korraga tohib soojendust teha mõlemast võistkonnast xxxx xxxx (3) vahetusmängijat koos soojendust läbiviiva juhendajaga, kes on mänguprotokolli kantud ametiisikuna. Soojendust tegevad mängijad ja nende juhendaja peavad olema väljakumängijatest erinevat värvi riietusega. Kui staadionil on soojenduse tegemiseks piisavalt suur mänguväljaku vahetus läheduses paiknev eraldi ala, võivad kohtunikud lubada soojendust teha korraga kuni viiel (5) mängijal.
Artikkel 52 – Nõuded tehnilises alas viibivatele ametiisikutele ja mängijatele
52.1 Kõik ametiisikud, sh treenerid, kes viibivad tehnilises alas, peavad omama jalgpalli ametiisiku litsentsi vastavalt EJL-i Jalgpalli ametiisikute registreerimise ja litsentseerimise korrale.
52.2 Tehnilises alas tohivad xxxx xxxx kuus (6) Klubi ametiisikut xx xxxx seitse (7) vahetusmängijat, st kokku kuni kolmteist (13) inimest. Mänguprotokollis peavad olema välja toodud nende isikute nimed ja funktsioonid ning nad peavad viibima mängu ajal tehnilises alas.
52.3 Meistriliiga mängudel on arsti või meditsiinitöötaja viibimine tehnilises alas kohustuslik.
52.4 Tehnilises alas ei ole lubatud mängu ajal suitsetada.
52.5 Mängust eemaldatud mängija ei tohi viibida tehnilises alas, xxxx peab lahkuma tribüünile või riietusruumi.
52.6 Kohtuniku poolt tehnilisest alast eemaldatud ametiisik peab lahkuma tehnilisest tsoonist pealtvaatajatele mõeldud alale, v.a meditsiinitöötaja või arst, kui ta on ainuke selle ameti esindaja tehnilises alas. Eemaldatud ametiisik ei tohi kuni mängu lõpuni mitte mingil viisil juhendada ega kontakteeruda võistkonnaga ega viibida tehnilises tsoonis.
52.7 Mängu ajal on võistkonna mängijatel ja ametiisikutel lubatud kasutada väikeseid elektroonilisi vahendeid ja sidesüsteeme Mängureeglitega kirjeldatud tingimustel. Võistkonna ametiisik, kes kasutab mittelubatud elektroonilisi vahendeid või käitub elektrooniliste vahendite kasutamise tõttu ebaeetiliselt, eemaldatakse tehnilisest alast.
Artikkel 53 – Mänguprotokolli täitmine ja avalikustamine
53.1 30 minuti jooksul pärast mängu lõppu kannab kohtunik ERIS-es mänguprotokolli xxxxxx löödud väravad ja vahetused koos minutiga ning hoiatused ja eemaldamised koos minuti, mängija nime, võistkonna ja põhjendusega ning kinnitab selle. Lisaks xxxxx xx mänguprotokolli intsidentide lehel võimalikult üksikasjalikult teada kõikidest juhtumitest, mis leidsid aset enne mängu, mängu jooksul või pärast mängu.
53.3 Mänguprotokoll avalikustatakse EJL-i kodulehel.
53.4 Protesti esitamise korral toimitakse vastavalt artiklile 61.
XII KOHTUNIKUD, KOHTUNIKU VAATLEJAD JA MÄNGUINSPEKTORID
Artikkel 54 – Kohtunikud
54.1 EJL määrab Meistri- ja Esiliiga mängudele määratletud kriteeriumitele vastava väljakukohtuniku ning kaks abikohtunikku.
54.2 EJL määrab Teise liiga mängudele xxxx väljakukohtuniku.
54.3 Kohtunikud ja abikohtunikud on EJL-i ametlikeks isikuteks mängul.
54.4 Kohtunikud peavad mängupaika saabuma Meistriliigas vähemalt 75 minutit ja Esi- ning Teises liigas vähemalt 30 minutit enne mängu algust.
Artikkel 55 – Kohtunike hilinemine/mitteilmumine
55.1 Kui kohtunik ja/või abikohtunikud ei ole saabunud mängupaika punktis 54.4 ettenähtud ajaks, tuleb sellest otsekohe teatada EJL-i. EJL otsustab, kuidas olukorda lahendada. Kui EJL otsustab kohtuniku ja/või abikohtunikud välja vahetada, on selline otsus lõplik.
Artikkel 56 – Kohtuniku terviserike
56.1 Kui kohtunik ei saa haiguse, vigastuse vm terviserikke tõttu mängu alustada või xxx xxxx jätkata, vahetab kohtuniku välja esimene abikohtunik. Kui abikohtunik puudub, jääb xxxx xxx või see katkestatakse ning toimitakse vastavalt artiklile 23 või 24.
Artikkel 57 – Kohtunike vaatleja / mänguinspektor
57.1 EJL võib Meistriliiga mängudele määrata kohtunike vaatleja ja/või inspektori.
57.2 Kohtunike vaatleja hindab mängul kohtunike tegevust. Kohtunike vaatleja peab mängupaika saabuma vähemalt 75 minutit enne mängu algust. Xxxxx igat mängu täidab kohtunike vaatleja ERIS-es ettekande. Kohtunike vaatleja määrab mängudele kohtunike komisjon koostöös EJL-i kohtunike osakonnaga.
57.3 Mänguinspektor on EJL-i poolt määratud ametnik, xxxxx ülesanne on jälgida mängukorralduse vastavust EJL-i nõuetele, sh et turvalisuse ja ohutuse nõuded staadionil xx xxxxx vahetus läheduses oleks täidetud enne mängu, mängu ajal xx xxxxx mängu. Mänguinspektor peab mängupaika saabuma vähemalt 75 minutit enne mängu algust. Xxxxx igat mängu täidab mänguinspektor ERIS-es ettekande.
57.4 Mänguinspektor teeb koostööd kohtunike, kohtunike vaatleja xx xxxxx korraldajaga mängu parima korralduse tagamiseks. Mänguinspektori korraldused kodumängu korraldajale mängukorralduslike puuduste likvideerimiseks ning mängijate, kohtunike ja pealtvaatajate turvalisuse tagamiseks on korraldajatele täitmiseks kohustuslikud.
57.5 Mängudel, kuhu mänguinspektorit ei ole määratud, võib mänguinspektori xxxxx täita kohtunike vaatleja.
57.6 Kohtunike vaatleja ja/või mänguinspektor on EJL-i ametlikuks isikuks mängul.
57.7 Kohtunike vaatleja ja/või mänguinspektor ei vastuta kohtunike tegevuse eest.
XIII DISTSIPLINAARKÜSIMUSED JA NENDE MENETLEMINE
Artikkel 58 – EJL distsiplinaareeskirjad
58.1 Klubide, ametiisikute, liikmete või Klubi nimel mänguga seotud ametikohustusi täitvate isikute sooritatud distsiplinaarrikkumiste korral kohaldatakse EJL-i Distsiplinaarmäärust.
Artikkel 59 – Hoiatused ja eemaldamised
59.1 Mänguväljakult eemaldatud mängija ja tehnilisest alast eemaldatud treener või muu ametiisik on diskvalifitseeritud üheks järgmiseks antud Võistlustel peetavaks mänguks. EJL-i distsiplinaarorganil on õigus karistusi raskendada ja laiendada teiste sarjade mängudele.
59.2 Mänguväljakult või tehnilisest alast eemaldatud mängija peab lahkuma mänguväljakult või tehnilisest alast ning siirduma koheselt riietusruumi või tribüünile.
59.3 Tehnilisest alast eemaldatud treener, mängiv treener või muu ametisik (va. meditsiinitöötaja või arst) peab lahkuma tehnilisest tsoonist pealtvaatajatele mõeldud alale. Eemaldatud ametiisik ei tohi kuni mängu lõpuni mitte mingil viisil juhendada ega kontakteeruda võistkonnaga ega viibida tehnilises tsoonis.
59.4 Mängija ja võistkonna ametiisik on automaatselt diskvalifitseeritud üheks järgmiseks antud Võistlustel peetavaks mänguks pärast igat kolmandat erinevas xxxxxx saadud hoiatust, mille eest ta ei ole karistust kandnud. Ühes xxxxxx saadud kaks hoiatust, mille eest mängija või võistkonna ametiisik eemaldatakse, eraldi hoiatuste arvestusse ei lähe.
59.5 Mängija, kes on diskvalifitseeritud, ei tohi olla mänguprotokolli kantud ega viibida tehnilises tsoonis ei mängija, treeneri ega mistahes muu ametiisikuna selle võistkonna xxxxxx, xxx xxx mängijana vastavalt juhendile on võimalik osaleda enne, kui ta on jätnud nõutud arvu mänge vahele liigas, xxx xx sai karistuse, mis tingis mängu või mängude vahelejätmise.
59.1 Kui treener või muu ametiisik on diskvalifitseeritud, ei tohi ta mitte üheski Täiskasvanute meistrivõistluste xxxxxx xxxx treeneri või muu ametiisikuna mänguprotokolli kantud ega viibida tehnilises alas enne, kui ta on jätnud nõutud arvu mänge vahele liigas, xxx xx sai karistuse.
Mängijana ei ole diskvalifitseeritud treeneril või muul ametiisikul lubatud osaleda xxxx xxxxx võistkonna järgmises/järgmistes xxxxxx/mängudes, mille eest ta treeneri või muu ametiisikuna eemaldati.
Diskvalifitseeritud treener ja muu ametiisik ei tohi kaks (2) tundi enne mängu algust kuni mängu lõpuni viibida tehnilises tsoonis xx xxxxx mingil viisil juhendada ega kontakteeruda võistkonnaga.
59.2 Hoiatused ei kandu ühest liigast, sarjast ega hooajast teise.
59.3 Mängukeeld, v.a tähtajaline mängukeeld, ei kandu ühest sarjast teise.
59.4 Üksikud kollased kaardid, millele ei ole järgnenud mängukeeldu, aeguvad xxxxx põhiturniiri lõppu ja üleminekumängudele / -turniirile edasi ei kandu.
Meistriliiga üleminekuturniiril algab hoiatuste arvestus uuesti ja mängija/ametiisik on automaatselt diskvalifitseeritud pärast igat kolmandat erinevas xxxxxx saadud hoiatust.
59.5 Kui Võistluste põhiturniiri lõppedes jääb mängijale mängukeeld ning ametiisikule juhendamise/tehnilises alas viibimise keeld, siis kandub see automaatselt üleminekumängudele / - turniirile.
59.6 Kandmata kollaste kaartide karistused aeguvad xxxxx Võistluste lõppu ja järgnevatesse hooaegadesse edasi ei kandu. Hooajal 2022 saadud kandmata kollaste kaartide karistused ei kandu hooaega 2023.
59.7 Kui mängija eemaldatakse võistkonna viimasest Võistluste põhiturniiri või üleminekumängust / -turniirist, jääb talle kandmata mängukeeld, mis kandub automaatselt järgnevatesse hooaegadesse. Kandmata mängukeeld aegub viie (5) aasta pärast xxxxx xxxxx saamist. Mängukeeld ei laiene automaatselt teise sarja mängudele.
59.8 Kui treener või ametiisik eemaldatakse võistkonna viimasest Võistluste põhiturniiri või üleminekumängust / -turniirist, jääb talle kandmata võistkonna juhendamise / tehnilises alas viibimise keeld, mis kandub automaatselt järgnevatesse hooaegasesse. Kandmata juhendamise / tehnilises alas viibimise keeld aegub viie (5) aasta pärast xxxxx xxxxx saamist. Juhendamise/ tehnilises alas viibimise keeld ei laiene automaatselt teise sarja mängudele.
59.9 Mängija, kes mängib mitmes liigas, ei tohi enne mängida teistes liigades, kui ta on jätnud nõutud arvu mänge vahele liigas, xxx xx sai karistuse, mis tingis mängu või mängude vahelejätmise, v.a punktides 59.12 – 59.14 kirjeldatud juhtudel. Pärast mängu vahelejätmist võib mängija teistes liigades osaleda mitte varem kui järgmisel päeval.
59.10 Rahvaliiga duubelvõistkonna mängija puhul arvestatakse põhivõistkonnas saadud karistuse eest vahele jäetud mäng kolme (3) xxxxx xxxxx, xxxx xxx vastavalt juhendi punktile 33.5 on lubatud põhivõistkonna eest mängida.
59.11 Kui duubelvõistkonna mängija antakse xxxxx karistuse, mille tõttu ta peab mängu/mänge vahele jätma, saamist üles põhivõistkonda, ei tohi ta põhivõistkonna xxxxxx osaleda enne, kui duubelvõistkonnal on toimunud piisav arv mänge.
59.12 Kui mitmes liigas mängiv mängija saab duubelvõistkonna viimases xxxxxx enne suvist mängupausi või hooaja viimases xxxxxx (k.a üleminekumängus) karistuse, mille tõttu ta saab oma karistuse duubelvõistkonna eest xxx xxxxx alles pärast suvist mängupausi või uuel hooajal, saab ta oma karistuse xxx xxxxx järgmises/järgmistes põhivõistkonna xxxxxx/mängudes (k.a üleminekumängus/-mängudes), kui ta on
karistuse saamise hetkeks põhivõistkonna eest mänginud vähemalt sama palju või rohkem mänge kui duubelvõistkonna eest.
59.13 Juhul kui mängija vahetab hooaja sees või kahe hooaja vahel Klubi või võistkonda, peab ta nõutud arvu mänge vahele jätma liigas, kus mängib võistkond, millesse mängija üles antakse v.a. punktis 59.11 toodud juhul.
59.14 Juhul kui võistkond, millesse mängija oli eelmisel hooajal üles antud, tõuseb järgmisel hooajal üles või langeb madalamasse liigasse, peab mängija nõutud arvu mänge vahele jätma liigas, kuhu tema võistkond tõuseb või langeb.
59.15 EJL ei ole kohustatud teavitama võistkondi mängudes saadud hoiatustest ja eemaldamistest. Mängijate saadud hoiatuste ja eemaldamiste arvestuse eest vastutab Klubi.
Artikkel 60 – Sanktsioonid juhendist tulenevatele rikkumistele
60.1 Osavõtvad võistkonnad on kohustatud ilmuma võistluskohta juhendi punktis 45.1 ettenähtud ajal. Võistluskohta ettenähtud ajal mitteilmunud võistkonnale, xxxxx süü tulemusena xxxx xx toimunud, loetakse mäng kaotatuks. Mängule mitteilmunud võistkonnale kantakse turniiritabelisse loobumiskaotus ning vastasvõistkonnale xxxx (-
: +).
60.2 Loobumiskaotuse, k.a üleminekumängul / - turniiril antud loobumiskaotuse puhul, jäävad kehtima loobumise andnud võistkonna eelnevad karistused. Vastasvõistkonna karistused loetakse kantuks.
60.3 Loobumiskaotuse andnud madalama liiga võistkonna Klubi, kes on EJL-i ja vastasvõistkonna Klubi loobusmikaotuse andmisest teavitanud vähemalt mängule eelneva tööpäeva jooksul, tasub EJL-ile 150 euro suuruse summa. Madalama liiga võistkonna Klubi, kes EJL-i ja vastasvõistkonna Klubi oma võistkonna loobumiskaotuse andmisest ei teavita või teavitab sellest mängupäeval, tasub EJL-ile
300 euro suuruse summa. Loobumiskaotuse andnud Meistriliiga võistkonna Klubi tasub 400 euro suuruse summa. Ühe hooaja jooksul kaks loobumiskaotust andnud võistkond diskvalifitseeritakse.
60.4 Võistlustest pärast registreerimistähtaega loobunud võistkonna Klubil tuleb EJL-ile tasuda 300 euro suurune trahvisumma ja osavõtutasu ei tagastata.
Võistlustest pärast esimest mängu loobunud võistkond diskvalifitseeritakse ning Klubil tuleb EJL-le tasuda 300 euro suurune trahvisumma.
60.5 Kui võistkond diskvalifitseeritakse pärast xxxx, xxx ta on mänginud 50% või rohkem mänge, siis toimumata mängude eest loetakse talle kaotus ning tabelisse märgitakse
– : +. Kui võistkond on mänginud vähem kui 50% mänge, siis toimunud mängude tulemused annulleeritakse. Kõik nendes mängudes saadud hoiatused ja eemaldamised jäävad jõusse.
60.6 Juhul kui diskvalifitseeritud, ülesandmata või mõnel muul põhjusel mänguõigust mitteomav mängija on kantud mänguprotokolli vahetusmängijana, kuid xx xxxxx xxxxx või mistahes muu ametiisikuna, karistatakse Klubi 100 euro suuruse rahatrahviga. Diskvalifitseeritud mängija karistust ei loeta kantuks ning karistus tuleb xxx xxxxx järgmises Võistluste xxxxxx.
60.7 Juhul kui diskvalifitseeritud või ametiisiku litsentsi mitteomav treener või muu ametiisik on kantud mänguprotokolli, karistatakse Klubi 100 euro suuruse rahatrahviga. Diskvalifitseeritud treeneri või muu ametiisiku karistust ei loeta kantuks ja see tuleb xxx xxxxx järgmises Võistluste xxxxxx.
60.8 Juhul kui mänguprotokolli kandmata mängija, kes xx xxxxx xxxxx või mistahes muu ametiisik viibib tehnilises alas, karistatakse Klubi 100 euro suuruse rahatrahviga. Kui mänguprotokolli kandmata mängija mängib xxxxxx, rakendatakse punktis 60.9 sätestatut.
60.9 Juhul kui võistkonnas mängib xxxxx diskvalifitseeritud, ülesandmata või mõnel muul põhjusel mänguõigust mitteomav mängija, tühistatakse mängu tulemus ja määrusi rikkunud võistkonnale arvestatakse kaotus ning tal tuleb tasuda 100 euro suurune rahatrahv. Vastasvõistkonnale arvestatakse xxxx xx tabelisse kantakse xxxx (3) punkti. Määrusi rikkunud võistkonna väravad annulleeritakse ja mängutulemuseks märgitakse
– : … (vastaste poolt löödud väravate arv). Vastasvõistkonna poolt löödud väravad jäävad kehtima. Samuti jäävad jõusse kõik xxxxxx saadud hoiatused ja eemaldamised. Määrusi rikkunud võistkonna diskvalifitseeritud mängijate, xx xxxxxx osalenud mängija, eelnevad karistused loetakse kantuks.
60.10 Juhul, kui Klubi on rikkunud juhendit mille tulemusel tuleb võistkonnal sama vea eest tühistada rohkem, xxx xxxx (3) mängu, otsustab sanktsiooni Distsiplinaarkomisjon.
60.11 Kui 2007. aastal sündinud noormängija mängib seitsme (7) kalendripäeva jooksul rohkem kui kahes (2) EJL-i egiidi all toimuvas xxxxxx, v.a Meistriliiga võistkonda ülesantud mängija, kes mängib xxxx Meistriliiga võistkonna mängudes, karistatakse määrusi rikkunud võistkonna Klubi 100 euro suuruse rahatrahviga.
60.12 Kui mängija mängib ühe (1) päeva jooksul rohkem xxx xxxx (1) EJL-i egiidi all toimuvas xxxxxx, karistatakse määrusi rikkunud võistkonna Klubi 100 euro suuruse rahatrahviga.
60.13 Kui võistkond saab hooaja jooksul kolmandat või xxxx xxxxx ühes (1) Võistluste xxxxxx viis (5) või rohkem hoiatust, seejuures võrdsustatakse eemaldamine kahe hoiatusega, esitatakse asi distsiplinaarorganile menetlemiseks.
60.14 Muude artiklis käsitlemata juhendi nõuete rikkumise korral rakendatakse Klubi suhtes lisas 3 toodud sanktsioone. Lisaks võib EJL edastada asja distsiplinaarorganile täiendava karistuse määramiseks.
Artikkel 61 – Protesti esitamine
61.1Protesti saab esitada:
a) mänguõigust mitteomava mängija osalemisel xxxxxx;
b) kohtuniku ilmse vea korral otsuse tegemisel vale isiku suhtes;
c) kohtunikupoolsel mängureeglite jämedal rikkumisel, mis olulisel määral mõjutas mängu lõpptulemust;
d) mõne muu erakordse sündmuse korral, mis olulisel määral mõjutas mängu lõpptulemust.
61.2 Protesti ei saa esitada kohtuniku poolt langetatud faktiliste otsuste vastu.
61.3 Võistkond peab kohtunikku protesti sisseandmisest teavitama mängu lõppedes, misjärel kohtunik märgib 15 minuti jooksul ERIS-e mänguprotokolli märkuste lahtris info protesti sisseandmise kohta.
61.4 Protesti esitamisel tuleb hiljemalt 24 tunni jooksul xxxxx xxxxx lõppu klubil saata kirjalikult pikem selgitus distsiplinaarinspektorile e-posti aadressil xx@xxxxxxxx.xx Protesti sisseandja on kohustatud protestiga seotud dokumendid saatma samaks tähtajaks ka vastaspoolele, et vastaspool saaks koostada asjassepuutuva omapoolse selgituse.
61.5 Protest, mis ei ole fikseeritud mänguprotokollis või ei ole esitatud õigeaegselt, arutamisele ei kuulu.
61.6 Protesti esitamisel tuleb 24 tunni jooksul maksta EJL-i arveldusarvele kautsjon, mille suurus on 100 eurot.
61.7 Protesti rahuldamisel kautsjon tagastatakse.
61.8 Protesti arutamine toimub EJL-i distsiplinaarinspektori ja –komisjoni reglemendis sätestatud protseduurireegleid järgides.
61.9 Protesti suhtes tehtud otsusele rakendatakse EJL-i distsiplinaarinspektori ja –komisjoni reglemendis distsiplinaarorgani otsuse kohta sätestatut.
Artikkel 62 – Doping
62.1 Dopingu kasutamiseks loetakse dokumendis Eesti dopinguvastased reeglid sätestatud dopinguvastaste reeglite ühe- või mitmekordset rikkumist.
62.2 Dopingu kasutamine on keelatud ja karistatav. Dopinguvastaste reeglite rikkumise korral algatab EJL rikkuja suhtes distsiplinaarmenetluse.
62.3 Mängijat võidakse dopingu suhtes testida mistahes ajal. Klubid ja mängijad on kohustatud tegema Eesti Antidopingu Sihtasutuse esindajatega (sh ametnike ja dopingutestijatega) igakülgset koostööd, sh andma infot treeningute kohta.
62.4 Iga mängija peab olema valmis dopingukontrolliks. Dopingkontrollist keeldumist või dopingukontrollist kõrvalehoidmist käsitletakse dopingureegli rikkumisena.
62.5 Võistlustel viiakse dopingukontroll läbi pisteliselt. Mängijaid, kes peavad andma dopinguproovi, teavitatakse esimesel võimalusel xxxxx xxxxx lõppu.
62.6 Klubi peab tagama, et dopingukontrolliks valitud mängija vahetult xxxxx väljakult lahkumist või mängu lõppedes siirdub koheselt dopingu kontrolliks ettenähtud ruumi ja täidab kõiki teisi protseduurireegleid. Dopinguproovile mitteilmumine loetakse võrdseks positiivse dopinguprooviga.
62.7 Kodumängu korraldav Klubi peab tagama dopinguproovi võtmiseks vastavad tingimused.
Artikkel 63 – Mängukäigu ja tulemuse eelnev fikseerimine
63.1 Võistlustel osaleval mängijal on otseselt või kaudselt talle lähedase isiku (pereliige, sugulane, elukaaslane, xxxxx xx) kaudu keelatud osaleda panustamises või sellega sarnases tegevuses ennustusmängudes mängu tulemuse või käigu xxxxx EJL-i poolt
korraldavatel või viimase egiidi all toimuvatel võistlustel ja teiste Eesti jalgpalliklubide ning rahvuskoondiste osalusel peetavatel muudel mängudel.
63.2 Mängija või Klubi ametiisiku otsesel või kaudsel seotusel ükskõik millise tegevusega, mis viib või võib viia mängukäigu või tulemuse eelneva fikseerimiseni, kohaldatakse mängija ja/või Klubi suhtes sanktsioone vastavalt EJL-i Distsiplinaamäärusele. EJL teeb mängukäigu ja tulemuse eelneva võimaliku fikseerimise avastamiseks ning peatamiseks koostööd UEFA ja teiste rahvusvaheliste ning riiklike asutuste ja organisatsioonidega.
XV MEEDIA
Artikkel 64 – Suhtlemine meediaga
64.1 Võistluste kajastamist meedias korraldab EJL xx xxxxx kuuluvad kõik sellega seonduvad õigused.
64.2 Mängul aset leidnud vahejuhtumite kohta avaldab informatsiooni meediale ja avalikkusele EJL-i kõneisik. Klubi on kohustatud kooskõlastama omapoolse kommentaari EJL-iga.
64.3 Kodumängu korraldav Klubi on kohustatud vastava töötõendi esitanud ajakirjanikke ja/või teisi meedia esindajaid lubama staadionile mängu kajastama tasuta ja xxxx täiendavate tingimusteta.
64.4 Kodumängu korraldav Klubi on kohustatud organiseerima enne mängu, mängu ajal xx xxxxxx mängu meediale vajalikud töötingimused ning varustama neid vajaliku informatsiooniga.
64.5 Hea xxxx xxxx ette, et Klubi mängijad, treenerid ja teised ametiisikud on meediaga suhtlemiseks avatud. Klubi mängijad, treenerid ja teised ametiisikud hoiduvad ajakirjandusele antavates kommentaarides ja intervjuudes jalgpalli meistrivõistlusi ning EJL-i mainet kahjustavatest avaldustest.
64.6 Meediale antavates intervjuudes on Klubi mängijatel, treeneritel ja teistel esindajatel keelatud üritada mõjutada kohtunikke.
64.7 Treeneril või mängijal on mängujärgselt otseülekande jaoks intervjuu andmine kohustuslik.
Artikkel 65 – TV- ja internetiülekanded
65.1 Koduklubi tagab ülekande- ning satelliitbussile vajaliku elektritoite.
65.2 Meistriliiga mängudel on Koduklubi vastutav kaameraplatvormide xxxxxx toimetamise ja ülespaneku eest.
65.3 Koduklubi on kohustatud staadionile lubama telemänguga seotud isikuid (nt TV meeskond) kaelakaardi ettenäitamisel.
XIV LÕPPSÄTTED
Artikkel 66 – Vaidluste lahendamine
66.1 Juhendist tulenevate vaidluste lahendamiseks kohaldatakse „EJL-i põhikirja“ IV peatükis sätestatut.
Artikkel 67 – Täpsustav asjaolu
67.1 Juhendi mõistes loetakse Klubiks xx xxxxxxx meistrivõistlustel osalev iseseisev võistkond, kes ei ole välja pandud ühegi Klubi poolt.
Artikkel 68 – Ettearvamatud asjaolud ja erandid
68.1 Juhendis käsitlemata küsimustes, v.a distsiplinaarasjad, on otsuste tegemise pädevus Peadirektoril. Peadirektori otsused on lõplikud.
68.2 Erandite tegemise pädevus juhendi rakendusalas Meistriliigas on xxxx Juhatusel ja Esi- ning Teises liigas Peadirektoril.
68.3 Erakorraliste asjaolude ja vääramatu jõuga seotud küsimuste lahendamise pädevus juhendi rakendusalas on xxxx Xxxxxxxxx.
Artikkel 69 – Lisad
69.1 Kõik lisad moodustavad juhendi lahutamatu osa.
Artikkel 70 – Jõustumine
70.1 Juhend on kinnitatud EJL juhatuse poolt 20. novembril 2022. a ja kehtib 2023. a jalgpalli hooajal.
XXXX 1: Aus mäng
A - Ausa mängu määratlus
Aus mäng väärtustab ausas konkurentsis saavutatud tulemust. Ausa mängu kontseptsioonis tegutsevad isikud lojaalsuse, ausameelsuse, sportlikkuse ja eetika printsiipe järgides. Aus mäng välistab pettuse, äraostmise, korruptsiooni, dopingu, vägivalla (nii füüsilise kui moraalse), diskrimineerimise, ekspluateerimise ja liialdatud kommertslikkuse.
Ausa mängu põhimõtteid kohustuvad järgima Klubid ja nende esindajad ning ametiisikud xx xxxx isikud, kes täidavad Klubi poolt määratud ametikohustusi, sh treenerid, mängijad, Klubi/võistkonna toetajad ja teised pealtvaatajad.
Eeltoodud isikud peavad hoiduma igasugusest käitumisest, mis kahjustab või võib kahjustada EJL-i poolt organiseeritud või korraldatud mängu või võistluste aususe põhimõtet ning kohustub tegema EJL-ga täielikku koostööd võitlemaks selliste tegude vastu.
Ausa mängu põhimõtteid ei ole muuhulgas järginud isik, kes:
- on aktiivselt või passiivselt seotud või üritab ennast siduda pettuse, altkäemaksu või korruptsiooniga jalgpallialases tegevuses;
- kasutab tema jalgpallialase tegevuse kaudu talle teatavaks saanud mitteavalikustatud informatsiooni, mis kahjustab või võib kahjustada mängu või EJL-i poolt tunnustatud võistluste aususe põhimõtteid;
- otseselt või kaudselt mõjutab või üritab mõjutada ükskõik millise otsese või kaudse tegevusega mängukäiku ja/või eelnevalt fikseerida mängu või võistluse tulemust (kokkuleppeline mängutagajärg) olenemata sellest, kas isiku eesmärgiks on saada sellest isiklikku kasu (varalist või mittevaralist); luua kasu saamise võimalus kolmandale isikule või on vastavaks käitumiseks mistahes muu põhjus. Kasu saamise all mõistetakse nii finantsilist kui igasugust muud kasu sh mittevaralist kasu;
- käitub endale või kolmandale isikule eelise saamiseks viisil, mis avaldab või võib avaldada mõju mängu või võistluse käigule ja/või tulemusele, ning mis on vastuolus EJL-i põhikirjaliste eesmärkidega;
- isikliku või kolmandate isikute kasu eesmärgil osaleb otseselt või kaudselt panustamises või sellega sarnases tegevuses ennustusmängudes mängu tulemuse või käigu xxxxx EJL-i või tema poolt korraldavatel võistlustel, milles osaleb tema või tema lähedase isiku võistkond. Kasu saamise all mõistetakse nii finantsilist kui igasugust muud kasu;
- kasutab ja/või edastab teistele talle tema jalgpallilise tegevuse kaudu teatavaks saanud mitteavalikku infot, teeb ebaeetilisi avaldusi, kutsub üles provokatiivsele käitumisele, rikub või võib oma käitumisega rikkuda jalgpalli mainet või EJL-i poolt tunnustatud mängu või võistluste aususe põhimõtet;
- rikub oma käitumisega üldisi xxxx käitumisnorme- ja tavasid;
- edastab spordiüritusel ükskõik millisel viisil üritusega sobimatu sõnumi, sh poliitilise või solvava jms;
- ei järgi EJL-i ja/või tema organite (sh distsiplinaarorganite) poolt tehtud otsuseid või juhiseid või FIFA või Rahvusvahelise Spordi Arbitraažkohtu (CAS) poolt tehtud otsuseid;
- põhjustab süüliselt mängu hilinemise või ärajäämise;
- põhjustab süüliselt mängu katkemise või peatamise või kes vastutab mängu süülise katkemise või peatamise eest;
- käitub vägivaldselt, provokatiivselt või kasutab ebatsensuurseid väljendeid;
- käitub eelise saamiseks ebasportlikult;
- kasutab või üritab kasutada dopingut või kes annab või üritab anda dopingut mängijale kasutamiseks;
- vabatahtlikult ja viivitamatult ei teavita EJL-i temale tehtud ettepanekust mõjutada mängu või võistluse käiku ja/või tulemust;
- vabatahtlikult ja viivitamatult ei teavita EJL-i ükskõik millisest xxxxx xxxxx olevast rikkumisest ülaltoodud käitumispõhimõtetes.
B - Ausa mängu hindamine
Sissejuhatus
Ausa mängu propageerimiseks korraldab EJL igal hooajal Meistri-, Esi- xx Xxxxx liiga võistkondadele Ausa mängu konkursi. Ausa mängu konkursi kokkuvõtte tegemisel summeeritakse võistkonna poolt kogutud hindepunktid ning jagatakse hinnatud mängude arvuga. Suurima hinde saanud võistkond on võitja.
Võrdse hinde korral Ausa mängu konkursi paremusjärjestuse määramisel arvestatakse:
a) väiksemat eemaldamiste arvu liigas;
b) väiksemat hoiatuste arvu liigas, v.a kaks (2) hoiatust ühes xxxxxx, xxxx võetakse arvesse punktis a);
c) väiksem loobumiskaotuste ja tühistatud tulemuste arvu liigas;
d) suuremat maksimumhinnete arvu kõikide kriteeriumite arvestuses;
e) paremat kohta turniiritabelis.
Hooaja jooksul võistlustelt loobunud või diskvalifitseeritud võistkond langeb edetabeli lõppu.
Pärast mängu täidab mängu kohtunik mänguprotokolli sisestades Ausa mängu hindamise vormi.
Hindamismeetodid
Hindamisvormil on esitatud xxxx kriteeriumit, mille alusel Klubide Ausa mängu väärilist käitumist hinnatakse. Hindamine peaks põhinema pigem positiivsetel kui negatiivsetel aspektidel. Reeglina ei tohiks kõige kõrgemaid punkte anda, kui Klubi ei ole välja näidanud positiivset suhtumist.
Hindamiskriteeriumid
1. Punased ja kollased kaardid. Maksimaalsest kümnest (10) punktist arvatakse maha:
- kollase kaardi eest üks (1) punkti,
- punase kaardi eest xxxx (3) punkt.
Kui mängija või võistkonna ametiisik saab samas xxxxxx teise kollase kaardi, millele järgneb vastavalt reeglitele punane kaart, siis võetakse arvesse ainult punane kaart, st maksimaalsest kümnest (10) punktist arvatakse xxxx xxxx (3) punkt.
Kui aga mängija, kes on mängu jooksul saanud kollase kaardi, sooritab uue rikkumise, mille eest talle näidatakse otse punast kaarti, siis võetakse maksimaalsest kümnest (10) punktist maha kokku neli (4) punkti (1+3 punkti).
2. Vastase austamine
- maksimaalselt kümme (10) punkti,
- minimaalselt üks (1) punkt.
Mängijatelt oodatakse, et nad austavad Mängureegleid, võistlusjuhendit ja vastaseid. Samuti oodatakse kõigilt Klubiga seotud ametiisikutelt, et xx xxxxx käituksid vastavalt Ausa mängu põhimõtetele.
Hinnates mängijate käitumist vastasmängijate suhtes, ei tohiks "Punaste ja kollaste kaartide" kriteeriumiga kajastatud rikkumisi arvesse xxxxx kahekordselt. Samas aga võib kohtunik arvestada nende rikkumiste, mille eest kaart mängijale määrati, tõsidust.
Hindamine peaks põhinema positiivse hoiaku (nt vigastatud vastasmängija aitamine) kajastamisel, mitte rikkumiste rõhutamisel.
3. Kohtuniku austamine
- maksimaalselt kümme (10) punkti,
- minimaalselt üks (1) punkt.
Mängijatelt oodatakse, et nad austavad kohtunikke nii inimestena kui ka otsuste langetajatena. Vältida tuleks "Punaste ja kollaste kaartide" kriteeriumiga kajastatud rikkumiste arvesse võtmist kahekordselt. Samas võib kohtunik arvestada nende rikkumiste tõsidust, mille eest kaart mängijale määrati.
Üldhinne
Üldhinde väljaarvutamiseks liidetakse ühele Klubile kõikide kriteeriumite eest antud punktid ja jagatakse 3-ga.
Ühes xxxxxx on võimalik saada maksimaalselt kolmkümmend (30) punkti. Üldhinne tuleb kajastada tuhandik-täpsusega, so xxxx kohta pärast koma.
XXXX 2: Klubi kinnitus
KLUBI KINNITUS 2023. A EESTI MEISTRIVÕISTLUSTEL OSALEMISEKS
Osaledes Eesti 2023. a jalgpalli meistrivõistlustel kohustume ja tagame, et klubi mängijad, treenerid, esindajad, ametiisikud xx xxxx isikud, kes täidavad klubi poolt määratud ametikohustusi, kohustuvad:
- järgima EJL põhikirja, juhendeid, otsuseid xx xxxx EJL poolt kehtestatud jalgpallialast tegevust reguleerivaid dokumente;
- järgima FIFA ja UEFA põhikirju, juhendeid, direktiive ning nende alusel ja nendega kooskõlas vastu võetud otsuseid;
- kinni pidama EJL klubide litsentseerimise korrast ning järgima selle nõudeid;
- kinnitama, et kõik EJL-le klubide litsentseerimise käigus esitatud dokumendid ja informatsioon on täielik ning korrektne;
- informeerima EJL-i aset leidvatest muudatustest, sündmustest või olukorrast, mis mõjutavad oluliselt klubi majanduslikku seisundit ning selle võimalikest tagajärgedest;
- tunnustama täielikult EJL litsentseerimise administratsiooni ning organite õigust dokumente kontrollida xx xxxxx välja informatsiooni mistahes asjaomasest asutusest kooskõlas kohaliku seadusandlusega;
- osalema rahvuslikul tasandil klubi võistlustel, mis on EJL poolt tunnustatud ja korraldatud (Eesti meistri- ja karikavõistlused jne);
Vahekohtu kokkulepe
Osaledes Eesti 2023. a jalgpalli meistrivõistlustel kohustume ja tagame, et klubi mängijad, treenerid, esindajad, ametiisikud xx xxxx isikud, kes täidavad klubi poolt määratud ametikohustusi, kohustuvad:
- järgima kõikides Eesti-sisestes jalgpallialastes vaidlustes EJL põhikirjas ning muudes EJL dokumentides ette nähtud vaidluste lahendamise korda ning täitma vaidluse lahendanud organi otsust;
- pöörduma vaidlusalases küsimuses lõpliku (viimase astme) lahendi saamiseks, samuti nende Eesti-siseste jalgpallialaste vaidluste korral, mille lahendamiseks puudub EJL-l pädevus, mitte tavakohtusse, xxxx sõltumatusse, erapooletusse, Eesti seaduse alusel asutatud ja Eestis tegutsevasse jalgpallialasesse vahekohtusse, tunnustama selle otsust lõplikuna ning seda täitma;
- tunnustama rahvusvahelistes jalgpallialastes vaidlustes Šveitsis Lausanne’s asuva Rahvusvahelise Spordi Arbitraažkohtu (CAS) jurisdiktsiooni ning nõustuma selle menetluskorraga (Code of Sports-related Arbitration of the CAS).
Klubi / võistkonna nimi : Allkirjaõiguslik isik:
Allkiri: Koht/Kuupäev:
XXXX 3: Tasud ja sanktsioonid
Tasud: | Summa (eurodes) |
Liiga liikmemaks Meistriliiga | 3 MP* |
Liiga liikmemaks Esiliigas | 1100 |
Liiga liikmemaks madalamates liigades | 860 |
Kautsjon protesti esitamisel | 100 |
Kautsjon apellatsioonikomisjonile | 1000 |
Mänguaja ja -koha muutmise taotluse esitamine tähtajast hiljem | 50 |
Täiendav mängijate ülesandmine xxxxx ettenähtud tähtaega | 200 |
Sanktsioonid: | |
Loobumiskaotus Meistriliigas | 400 |
Loobumiskaotus etteteatamise korral madalamas liigas | 150 |
Loobumiskaotus mitteetteteatamise korral madalamas liigas | 300 |
Võistkonna Võistlustelt mahavõtmine | 300 |
Mänguõigust mitteomava mängija/ametiisiku mänguprotokolli kandmine või osalemine xxxxxx | 100 |
Jalgpalli ametiisiku litsentsi mitteomava ametiisiku või treeneri kandmine mänguprotokolli. | 100 |
2007. aastal või hiljem sündinud mängija osalemine seitsme (7) kalendripäeva jooksul rohkem kui kahes (2) xxxxxx | 100 |
Mängija osalemine ühe (1) päeva jooksul rohkem xxx xxxx (1) EJL-i egiidi all toimuvas xxxxxx | 100 |
Mängueelse informatsiooni ankeedi mittetähtaegne kinnitamine Meistriliigas | 30 |
Määratud mänguvormi mittekasutamine Meistriliigas | 30 |
Mänguväljaku puudulik ettevalmistus | kuni 100 |
Riietusruumide puudumine Meistriliigas | kuni 200 |
Pesemisvõimaluse puudumine madalamates liigades | kuni 100 |
Arsti või meditsiinitöötaja puudumine tehnilisest alast Meistriliigas | kuni 100 |
Piisava arvu pallide puudumine Meistriliigas | 50 |
Piisava arvu pallide puudumine madalamates liigades | 30 |
Pallilaste puudumine Meistriliigas | 50 |
Koosseisude mittetähtaegne sisestamine/kinnitamine ERISes | 30 |
Teadustuse puudumine Meistriliigas | 50 |
* liiga liikmemaksu arvestamisel võetakse arvesse Võistlustele eelneval aastal Eesti Vabariigis kehtestatud töötasu alammäär ühes kuus.