Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu annab täisealise xxxxxx puudega isiku (edaspidi xxxxxx puudega isiku) sugulastele, abikaasale või registreeritud elukaaslasele ning eestkostjale (edaspidi lähedastele) ja sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 26 alusel kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) määratud hooldust teostavale isikule (edaspidi määratud hooldajale) õiguse saada kalendriaastas viis tööpäeva tasustatud hoolduspuhkust (edaspidi ka hoolduspuhkust), et tegeleda xxxxxx puudega isiku erivajadustega. Kehtiv töölepingu seadus (edaspidi TLS) võimaldab puudega lapse vanemal, eestkostjal või hooldajal saada lisapuhkepäevi selleks, et tegeleda lapse erivajadustega. Xxxxxx puudega lähedast hooldavatel töötavatel isikutel sarnane puhkuse saamise õigus seni puudub.
Hoolduspuhkuse eesmärk on julgustada hoolduskoormuse jagamist isikute vahel, kes panustavad xxxxxx puudega isiku hooldamisse. Hoolduspuhkus soodustab hoolduskoormusega isiku tööelus püsimist ja julgustab tema sisenemist tööturule. Eesmärgi saavutamiseks nähakse eelnõuga ette töötajale tööst täiendav vaba aja andmine xxxxxx puudega isiku hooldamiseks või hooldamise korraldamiseks. Täiendav puhkus annab töötajale võimaluse käia vajadusel xxxxxx puudega isikuga arsti juures, planeerida hooldamise korraldamist, veeta xxxx xxxxxx puudega isikuga või võimaldada igapäevasele hooldajale vaba aega.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõunik Xxxxxx Xxxx (xxxxxx.xxxx@xx.xx, 626 9199). Eelnõu ja seletuskirja koostamises on osalenud sotsiaalkindlustuse osakonna hüvitiste ja toetuste poliitika juht Xxx Xxxxx (xxx.xxxxx@xx.xx, 626 9238), hoolekande osakonna peaspetsialist Xxxxx Xxxxxx (xxxxx.xxxxxx@xx.xx, 626 9193), analüüsi ja statistika osakonna analüütikud Xxxxxx Xxxxx (xxxxxx.xxxxx@xx.xx, 626 9712) ning Xxxxx Xxxxxxx (xxxxx.xxxxxxx@xx.xx, 626 9726) ja Sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna xxxxxx Xxxxx Xxxxxxx (xxxxx.xxxxxxx@xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.xx, 744 8303).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Xxxx Xxxx (xxxx.xxxx@xx.xx, 626 9333).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi1 punktiga 11.8, mis näeb ette tegevused omastehooldajate hoolduskoormuse vähendamiseks. 14.09.2017 otsustas valitsus hoolduskoormuse vähendamise esmaste abinõude raames kiita heaks tasustatud hoolduspuhkuse kehtestamise xxxxxx puudega isiku töötavale lähedasele. Eeltoodud põhjusel ei ole töötatud välja ka TLS-i muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust.
Eelnõuga muudetakse TLS-i 01.01.2018 jõustuvat redaktsiooni (RT I, 28.11.2017, 30).
1 xxxxx://xxx.xxxxxxxx.xx/xxxxx/xxxxxxx/xxxxx/xxxxxxx-xxxxxxx/xxxxxxxxxxx/xxxxxxxxx_xxxxxxxxx_xxxxxxxxxxxxxxx_0000- 2019.xlsx
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Hoolduspuhkuse eesmärk on julgustada hoolduskoormuse jagamist isikute vahel, kes panustavad xxxxxx puudega isiku hooldamisse. Hoolduspuhkus soodustab hoolduskoormusega isiku tööelus püsimist, takistades seeläbi tema väljalangemist tööturult, ning julgustab sisenemist tööturule. Selleks näeb eelnõu ette töötajale tööst täiendava vaba aja andmise xxxxxx puudega isiku hooldamiseks või hooldamise korraldamiseks.
Xxxxxx puudega isikud on haavatav ja suures mahus hooldust vajav isikute xxxxx. Isikule määratakse puude raskusastmena sügav puue, kui tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud (näiteks xxxxxx intellektipuudega isikud, pimekurdid). Hooldusvajadus põhjustab kõrge hoolduskoormuse eelkõige xxxxxx puudega isiku lähedastele. Hoolduskoormusega toimetulekuks annab täiendav puhkus töötajale võimaluse käia vajadusel xxxxxx puudega isikuga arsti juures, planeerida hooldamise korraldamist, veeta xxxx xxxxxx puudega isikuga või võimaldada igapäevasele hooldajale vaba aega.
TLS-i alusel kehtestatakse kuni viie tööpäeva pikkune tasustatud hoolduspuhkus töötajale, xxxxx täisealisel otse- või külgjoones sugulasel, abikaasal, registreeritud elukaaslasel või eestkostetaval on tuvastatud sügav puue ning töötajale, kes on SHS § 26 alusel määratud xxxxxx puudega isiku hooldajaks. Hoolduspuhkuse kasutamise võimalus annab töötajale kindluse, et vajadusel on tal õigus saada tasustatud vaba aega, et tegeleda xxxxxx puudega isiku erivajadustega. Hoolduspuhkus võimaldab xxxxxx puudega isiku töötavatel lähedastel ja määratud hooldajal xxxxxx puudega isiku hooldamisse panustades saada leevendust töökoormusest ning aitab xxxxx töötaja töösuhtes püsimisele, tööturule sisenemisele kui ka töö- ja pereelu ühildamisele.
Puhkust hakatakse hüvitama töötasu alammäära alusel. Kehtiva õiguse alusel on lähedastel lisaks oma põhipuhkusele alternatiivne võimalus kokkuleppel tööandjaga kasutada tasustamata puhkust, mille korral kaotab töötaja aga sissetuleku. Seetõttu ei toeta tasustamata puhkus hoolduskoormuse jagamist ega tööturul püsimist. Tasustatud hoolduspuhkuse kasutamisel säilib lähedase või määratud hooldaja igapäevane sissetulek ning see toetab puhkuse väljavõtmist. Tasustatud hoolduspuhkuse korral võib sõltuvalt töötasu suurusest ligapäevane sissetulek xxxx väheneda kuni töötasu alammäärani, kuid ka suureneda, kui osalise koormusega töötaja teenib töötasu alammäärast vähem.
Hoolduspuhkus kombineerituna xxxxxx puudega isikule mõeldud teenustega aitab leevendada lähedaste hoolduskoormust ja töösuhtes oleva määratud hooldaja töökoormust. Sellisteks teenusteks on kavandatud erihoolekande päeva- ja nädalahoiu teenuse võimaldamine xxxxxx xx xxxxx intellektipuudega isikutele ja teenusekohtade kohandamine dementsetele klientidele.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist – esimene sätestab seaduse muudatused ja teine sätestab seaduse jõustumise aja.
Eelnõu §-ga 1 nähakse ette TLS-i muutmine.
Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse TLS § 54 lõiget 2. Muudatusega lisatakse hoolduspuhkus puhkuseliikide xxxxx, xxxx antakse töötaja tööpäeval. Töötaja tööpäevaks on iga päev, millal töötaja täidab tööülesandeid, sõltumata selle pikkusest. Kuna töötajad võivad töötada väga erineva tööajakava alusel, võib ühe töötaja tööpäev olla kaheksatunnine, teisel aga 12-tunnine.
Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse TLS-i uue §-ga 651, mis koosneb viiest lõikest.
Lõige 1 sätestab töötaja õiguse xxxxx xxxx viis tööpäeva tasustatud puhkust kalendriaastas täisealise xxxxxx puudega isiku hooldamiseks.
Xxxxxx puudega isikuks loetakse isikut, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel tuvastatud sügav puude raskusaste. Puude raskusastme tuvastamise ekspertiise teeb Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA).
Töötajal on õigus hoolduspuhkusele, kui ta on täisealise xxxxxx puudega isiku otse- või külgjoones sugulane, abikaasa perekonnaseaduse tähenduses, registreeritud elukaaslane kooseluseaduse tähenduses või eestkostja. Otse- või külgjoones sugulane on perekonnaseaduse kohaselt vanem, vanavanem, õde, vend, laps või lapselaps. Isikute ringi valikul on lähtutud perekonnaseaduses ja kooseluseaduses ettenähtud abikaasade ja registreeritud elukaaslaste ülalpidamiskohustusest. Samuti perekonnaseaduses põlvnemisest tulenevast ülalpidamiskohustusest ja eestkostjal kui eestkostetava seaduslikul esindajal lasuvatest kohustustest. Kuigi seadus ei reguleeri xxxxx xx vendade vahelist ülalpidamiskohustust, on siiski tegemist piisavalt lähedaste sugulastega, xxxxx suhtes on õigustatud rakendada analoogset õigust ülalpidamiskohustustega isikutele.
Lõige 2 sätestab, et hoolduspuhkusele on õigus ka töötajal, kes on SHS § 26 alusel KOV-i poolt määratud täisealise xxxxxx puudega isiku hooldust teostama. Hoolduspuhkusele on õigus isikul ka siis, kui ta ei ole hooldatavaga otse- või külgjoones suguluses, abielus või registreeritud kooselus ega eestkostja, kuid ta on määratud xxxxxx puudega isiku hooldajaks. KOV määratud hooldajatena on hoolduspuhkuse õigus seega ka näiteks vabaabielus elaval elukaaslasel, hooldust teostaval kaugemal sugulasel, tuttaval või naabril.
Lõige 3 sätestab, et täisealise puudega isiku lähedased ja määratud hooldaja saavad kasutada hoolduspuhkust kokku kuni viis tööpäeva kalendriaastas. Seega peetakse hoolduspuhkuse arvestust xxxxxx puudega isiku kohta. Näiteks kui aasta alguses on xxxxxx puudega isiku ema võtnud kaks puhkusepäeva välja ning kaks päeva kasutab hiljem ära isa, siis on kalendriaastas kasutada veel üks päev hoolduspuhkust. Korraga on hoolduspuhkuse kasutamise õigus ühel isikul ehk eelnõuga välistatakse olukord, kus näiteks viis erinevat isikut kasutavad hoolduspuhkust xxxxx päeval. Piirangu eesmärk on hajutada ajaliselt hoolduspuhkuse kasutamist, tagades sellega xxxxxx puudega isikule rohkematel päevadel hoolitsuse ja toetuse olemasolu.
Viie tööpäeva pikkust hoolduspuhkust võib kasutada ühes osas või ositi kalendriaasta jooksul. Töötaja tööpäevaks on iga päev, millal töötaja tööülesandeid täidab, sõltumata selle pikkusest. Regulatsiooni eesmärk on anda töötajatele vaba xxxx xxxxxx puudega isiku hooldamiseks. Hoolduspuhkuse kasutamine töötaja puhkepäeval ei ole lubatud, kuna see ei ole kooskõlas hoolduspuhkuse eesmärgiga.
Lõige 4 sätestab, et hoolduspuhkust tasustatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära (kehtestatud TLS § 29 lõike 5 alusel) alusel ja see hüvitatakse riigieelarve vahenditest. Riigieelarvest puhkusetasu hüvitamine on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 28.11.2016 määrusega
nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise xxxx xx hüvitamise taotluse andmete loetelu“.
Hoolduspuhkuse taotlemisele, selle arvutamisele, maksmisele ja hüvitamisele kohaldatakse sarnaseid põhimõtteid tasustatud lapsepuhkuse taotlemise, arvutamise, maksmise ning hüvitamisega.
Töötaja taotleb hoolduspuhkust tööandjalt. Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu suuruse arvutab ja maksab töötajale välja tööandja. Tööandja peab hüvitatava summa riigieelarvest ülekandmiseks esitama taotluse SKA-le.
Riigieelarvest hoolduspuhkuse tasu hüvitamiseks kontrollib SKA andmete vastavust taotlusel esitatule. SKA kontrollib:
1) sotsiaalkaitse infosüsteemist, kas xxxx, xxxxx hooldamiseks on puhkust antud, on täisealine ja kas tal on kehtiv xxxxxx puude raskusastme tuvastamise otsus;
2) rahvastikuregistrist, kas töötaja, kellele puhkust anti, on xxxxxx puudega isiku lähedane käesoleva eelnõu tähenduses;
3) notariaalset kooselulepingut, kui puhkust saanud töötaja on xxxxxx puudega isiku registreeritud elukaaslane;
4) KOV haldusakti, kui puhkust saanud töötaja on määratud xxxxxx puudega isiku hooldajaks;
5) tööandja andmeid (näiteks, kas taotleja näol on tegemist selle isiku tööandjaga, kes hoolduspuhkust on kasutanud);
6) puhkuse kasutamise aega (näiteks, kas töötaja kasutas hoolduspuhkust oma tööpäeval).
Isikuandmete kaitse seaduse § 10 lõikest 1 tulenevalt ei saa tööandjalt hoolduspuhkuse taotlemisel töötaja esitada tööandjale ekspertiisiotsust ega KOV-i haldusakti hoolduse teostamise määramiseks xxxx andmesubjekti nõusolekuta. Ekspertiisiotsus xx XXX haldusakt sisaldavad terviseandmeid, st delikaatseid isikuandmeid, mida tohib kolmandatele isikutele avaldada üksnes isiku kirjalikul nõusolekul või xxx xxxxxx õigus on xxxxxx puudega isiku eestkostjal. Xxx xxxxxx puudega isik nõusolekut andnud ei ole ning eestkostjal xxxxxx õigus puudub, ei saa ka puhkust taotlev lähedane või määratud hooldaja neid andmeid tööandjale avaldada. Andmed suguluse, abielu, registreeritud kooselu ja eestkoste kohta ei ole delikaatsed isikuandmed, kuid nende avaldamine kolmandatele isikutele saab siiski toimuda isiku nõusolekul või õigustatud huvi korral rahvastikuregistri päringu xxxx. Seega on vastutus puhkusetaotlusel olevate andmete õigsuse eest töötajal, kuivõrd tööandjal puudub andmete kontrollimiseks ligipääs SKA ekspertiisiotsustele, KOV haldusaktile ja samuti teabele registreeritud kooselu kohta. Lisaks vastutab töötaja hoolduspuhkuse fondi olemasolu eest,
s.t et viis tööpäeva puhkust ei xxx xxxxx kalendriaastal juba hüvitatud teis(t)ele tööandja(t)le. Hoolduspuhkuse fondi olemasolu kinnitamiseks on tööandja nõudmisel töötajal kohustus anda xxxxx xxxxxx kinnitus. Töötaja kohustus anda tööandja nõudmisel xxxxxx kirjalik kinnitus suurendab töötaja usaldusväärsust ja distsiplineerib tema käitumist. Lisaks on nii töötajal endal kui ka tööandjal õigus esitada päring SKA-le, et saada infot, kas töötajal on õigus hoolduspuhkusele.
Kui SKA keeldub puhkusetasu tööandjale hüvitamast põhjusel, et taotlusel märgitud hooldataval isikul ei ole kehtivat otsust xxxxxx puude tuvastamise kohta, hoolduspuhkust taotlenud töötaja ei ole hooldatava lähedane ega määratud hooldaja või xxxxxx puudega isiku kohta on SKA vastavas kalendriaastas juba hoolduspuhkust viie tööpäeva ulatuses hüvitanud teisele tööandjale, on tööandjal õigus väljamakstud puhkusetasu töötajalt tagasi nõuda.
Lõige 5 sätestab, et hoolduspuhkust saab kasutada kalendriaasta jooksul ja kasutamata puhkust järgmisesse kalendriaastasse üle xx xxxxx. Samuti ei hüvitata kasutamata hoolduspuhkust rahas.
Üheaastase aegumistähtaja eesmärk on motiveerida töötajaid võtma välja hoolduspuhkust igal aastal, et kasutada hoolduspuhkust eesmärgipäraselt.
Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse õigusselguse huvides TLS § 66 lõiget 1. Muudatusega täpsustatakse, et riigieelarvest ei hüvitata tööandjale alaealise ja osalise või puuduva töövõimega töötaja 28 kalendripäevast põhipuhkust ületava osa eest tasutud puhkusehüvitist rohkem kui seitsme kalendripäeva ulatuses. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis ei muuda kehtivat praktikat.
Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse TLS § 66 lõiget 2. Muudatusega lisatakse hoolduspuhkus puhkuseliikide hulka, mille puhkusetasu hüvitatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu. Puhkusetasu hüvitamiseks peab tööandja esitama taotluse SKA-le kolme kuu jooksul arvates isiku hoolduspuhkuse kasutamise kuust.
Eelnõu §-ga 2 sätestatakse seaduse jõustumise aeg. Eelnõu jõustub seadusena 01.07.2018.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõu toob uue terminina sisse hoolduspuhkuse mõiste, mis tähistab uut puhkuseliiki, mida on õigus kasutada täisealise xxxxxx puudega isiku lähedasel ja määratud hooldajal puudega isiku hooldamiseks.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõjud
Eelnõu näeb ette tasustatud hoolduspuhkuse võtmise õiguse täisealise xxxxxx puudega isiku töötavale lähedasele ja määratud hooldajale. Täiendavalt näeb eelnõu ette tehnilise muudatuse, millega täpsustatakse, et riigieelarvest ei hüvitata tööandjale alaealise ja osalise või puuduva töövõimega töötaja 28 kalendripäevast põhipuhkust ületava osa eest tasutud puhkusehüvitist rohkem kui seitsme kalendripäeva ulatuses.
Muudatuse mõju analüüsimise eesmärk on hinnata mõju tasustatud hoolduspuhkuse saajatele, tööandjatele ning riigile. Peamised uurimisküsimused on: kas ja millisel määral mõjutab muudatus hoolduskoormusega lähedaste ja määratud hooldaja tööhõivet, toimetulekut, töö- ja eraelu ühildamise võimalusi ning xxxxxx puudega isiku tervist ja sotsiaalset kaasatust. Samuti, millist eeldatavat mõju omab muudatus tööandjatele ja SKA töökoormusele. Mõjude analüüsis ei käsitleta tehnilist muudatust, millega täpsustatakse, et riigieelarvest ei hüvitata tööandjale alaealise ja osalise või puuduva töövõimega töötaja 28 kalendripäevast põhipuhkust ületava osa eest tasutud puhkusehüvitist rohkem kui seitsme kalendripäeva ulatuses, sest tegu on muudatusega, mis ei muuda kehtivat praktikat. Eelnõus esitatud muudatuste mõju hindamiseks kasutatakse kvantitatiivseid analüüsimeetodeid.
Mõju analüüsi koostamiseks on kasutatud Sotsiaalministeeriumi, SKA ja Statistikaameti andmeid.
Eelnõus esitatud muudatuse rakendamisel võib eeldada mõju esinemist kolmes valdkonnas: mõju majandusele, sotsiaalne, sh demograafiline mõju ning mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele. Eelnõu mõju olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi
alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitava mõju kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatus ei mõjuta regionaalarengut, elu- ja looduskeskkonda ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud.
Mõju majandusele Hoolduskoormusega töötaja Mõju ulatus
Praegu on xxxxxx puudega isikutele mõeldud teenuste puudumise ja kättesaadavuse kõrval probleemiks hooldamisega seotud puhkuse võtmise võimaluse puudumine xxxxxx puudega isikut hooldavatele töötajatele. Muudatuse tulemusel luuakse hoolduspuhkus, mille eesmärk on muuta puhkus xxxxxx puudega isikut hooldavale lähedasele ja määratud hooldajale paremini kättesaadavaks. Selleks kehtestatakse kuni 5-päevane tasustatud hoolduspuhkus töötajale, kes hooldab xxxxxx puudega täisealist isikut või xxxxx täisealine xxxxxx puudega lähedane on hooldusel mõnes institutsioonis2. Hoolduspuhkus soodustab hoolduskoormuse jagamist ning aitab xxxxx hoolduskoormusega inimeste aktiivsemale osalusele tööturul.
Sotsiaalministeeriumi 2009. aastal läbi viidud puuetega isikute ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuringu (PIU 2009) kohaselt on õppivatest või töötavatest 16-64-aastastest hooldajatest 18% pidanud puudega pereliikme abistamiseks või hooldamiseks vähendama koormust või loobuma töötamisest/õppimisest. Seejuures on hoolduskoormus enam mõjutanud just suure hoolduskoormusega hooldajatel hariduse omandamist või töötamist. Umbes 27% suure hoolduskoormusega hooldajatest on pidanud vähendama koormust või loobuma töötamisest/õppimisest. Kõige enam on pidanud muudatusi õppimises või töötamises tegema xxxxxx puudega isikute hooldajad (35%) ning liitpuudega isikute hooldajad (25%). Valdavalt on muudatused tähendanud töökoormuse vähendamist, väiksemal määral on hoolduskoormuse tõttu olnud vaja töökohta vahetada, vähendada õppekoormust või loobuda tööl käimisest või õppimisest.
Kehtestatava hoolduspuhkuse eesmärk on anda töötajale vaba aega, et tegeleda xxxxxx puudega isiku erivajadustega, käia temaga arsti juures, planeerida hooldamise korraldamist, veeta xxxx xxxxxx puudega isikuga xxxx, et töötaja kaotaks täielikult oma sissetuleku.
Hoolduspuhkuse kasutamise õigus on xx xxxx töötajatel, kes on xxxxx xxxx määratud KOV-i xxxxx xxxxxx puudega isiku hooldajaks. Sotsiaalteenuse ja –toetuste andmeregistri STAR andmetel oli 2016. a xxxxx 3507 täisealise xxxxxx puudega isiku hooldajat, kellele KOV maksis puudega inimese hooldamise eest toetust. Määratud hooldajatest 2079 olid 18-64-aastased ja 1428 65- aastased ja vanemad. 27% määratud hooldajate sotsiaalseks seisundiks oli märgitud STAR-i andmetel „töötav“, s.o 930 inimest (sh 886 18-64-aastast ning 44 pensioniealist).
Kui arvestada, et 2017. xxxxx XX kvartalis oli keskmine brutokuupalk 1242 eurot3 ja töötasu alammäär 470 eurot, siis võimaldab see säilitada puhkuse võtmise ajal vähemalt osa töötasust. Praegu on xxxxxx puudega isiku hooldamiseks võimalik alternatiivina kokkuleppel tööandjaga xxxxx tasustamata puhkust, mille korral kaob osa töötaja sissetulekust Täiendava positiivse mõjuna võib välja tuua, et puhkus hüvitatakse töötasu alammääras töötajale ka siis, kui töötaja töötab osalise koormusega ning teenib töötasu alla töötasu alammäära. Hinnanguliselt võib öelda, et
2 Ööpäevaringsel erihoolekande teenusel, kogukonnas elamise teenusel või väljaspool kodus osutataval üldhooldusteenusel hoolekandeasutuses.
3 Statistikaamet, 2017
umbes 35%-40% osaajaga töötavatest hoolduskoormusega inimestest töötab väiksema palgaga kui töötasu alammäär4. Hoolduspuhkuse tasult ei maksta sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakset, mistõttu võib kaasneda väike majanduslik mõju töötaja haigushüvitise või töötuskindlustushüvitise vähenemisele.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
2017. a on täisealiste xxxxxx puudega isikute arv (k.a need, kes elavad institutsioonides) kokku umbes 14 400 isikut5. Kui arvestada, et xxxx xxxxxx puudega isikul on vähemalt 1 määratud hooldaja või lähedane (abikaasa, vend, õde, laps, lapselaps, vanem vm), kes töötab ja võiks olla huvitatud puhkuse väljavõtmisest ning kokku saab 5 päeva puhkust ära kasutada maksimaalselt 5 inimest 1 xxxxxx puudega isiku kohta, siis on puhkust kasutavate töötajate sihtrühma suurus minimaalselt 14 400 inimest ning maksimaalselt 14 400* 5 =72 000 inimest. Hoolduspuhkuse potentsiaalsete kasutajatena on arvestatud umbes 40%6 maksimaalsest sihtrühmast, mis tähendab, et puhkust kasutaks hinnanguliselt 5 760-28 800 inimest. Kõigist Eestis tööga hõivatutest inimestest (2016. aastal 644,6 tuhat7 inimest) moodustab hinnanguline sihtgrupp umbes 1-4%.
Tabel 1. Hinnanguline hoolduspuhkuse kasutajate arv, kui arvestada xxxxxx puudega isikute arvu ja hooldajate arvu hooldatava kohta, kes on õigustatud 5-päevast puhkust kasutama.
Hooldajat 1 xxxxxx puudega isiku kohta | Hoolduspuhkuse kasutajate arv kokku, kui kasutaks 100% | Hoolduspuhkuse kasutajate arv kokku, kui kasutaks 40% |
1 | 14 400 | 5 760 |
2 | 28 800 | 11 520 |
3 | 43 200 | 17 280 |
4 | 57 600 | 23 040 |
5 | 72 000 | 28 800 |
Eelnõuga võimaldatakse iga xxxxxx puudega täisealise isiku kohta xxxxx hoolduspuhkust kokku viis tööpäeva aastas. Kui arvestada, et xxxxxx puudega isiku hooldamine võib xxxxx oluliselt suurema osa töötaja vabast ajast ning sõltub suurel määral xxxxxx puudega isikule suunatud
4 Eesti Tööjõu-uuringu 2014., 2015. ja 2016. aasta andmed
5 Sotsiaalkindlustusameti registriandmed (Sotsiaalministeeriumi arvutused), Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika aruanded, 2017.
6 40% saamisel on arvestatud xxxx kehtiva puudega lapse vanema lapsepuhkuse analoogiga. SKA andmetel oli puudega 0-17-aastaseid lapsi 01.01.17 seisuga 12 896. 2016. aasta jooksul võttis puudega lapse eest puhkust välja 4 335 isikut, mis moodustab 34% kõigist puudega lastest. Puhkuse võtjate osakaal on aastate lõikes kasvanud, 2012. aastal oli see näiteks 21%. Puudega lapse vanema lapsepuhkuse ja eelnõuga kehtestatava hoolduspuhkuse võimalikku kasutajate arvu võrreldes tuleks arvestada järgmiste tingimustega: 1) 0-3-aastaste lapsega on üldjuhul üks vanematest igal juhul kodus, mis vähendab puhkuse võtmist selles vanuses laste eest; 2) Lapsepuhkust saavad xxxxx xxxx töötavad lapsevanemad, st 1-2 isikut 1 lapse kohta. Hoolduspuhkust saavad tulevikus xxxxx xxxx viis lähedast. 3) Puudega lapse lapsepuhkust saab xxxxx xxxx üks päeva kuus ning selle tasu arvestatakse töötaja viimase kuue kuu keskmise töötasu alusel, hoolduspuhkust on võimalik xxxxx kokku viis päeva aastas ning see tasustatakse töötasu alammääras. Võib eeldada, et lapsepuhkuse võtmine on töötajale kasulikum kui hoolduspuhkuse võtmine. Samas hoolduspuhkust hüvitatakse töötasu alammäära alusel ka osakoormusega töötavatel ja alla miinimumpalga teenivatel töötajatel. Võttes arvesse võimalikke võrdlustegureid on tänase eelarve juures arvestatud, et puhkust võiks xxxxx hinnanguliselt 40% täisealiste xxxxxx puudega isikute lähedastest.
7 Statistikaamet, 2017. Hõivatud tegevusala järgi. Kättesaadav (06.11.17): xxxx://xxx.xxxx.xx/xx- web.2001/Dialog/Saveshow.asp
teenuste olemasolust ja kättesaadavusest, siis ei ole tegemist sihtgrupi jaoks sagedase muudatusega.
Ebasoovitava mõju risk
Eelnõu võimaldab hoolduspuhkust xxxxx xx xxxx lähedastel või määratud hooldajal, kes vaatamata sugulussidemetele xxxxxx puudega isikuga või seatud hooldusele ei oma temaga lähedast sidet ega hoolda teda iga päev. Töötajal on puhkusele õigus, kui ta on xxxxxx puudega täisealise isiku lähedane: vanem, vanavanem, õde, vend, laps või lapselaps või kui töötaja on xxxxxx puudega isiku abikaasa, registreeritud elukaaslane kooseluseaduse tähenduses, eestkostja või määratud hooldaja. Loetletud isik ei pea aga elama hooldatavaga ühel elupinnal ega kuuluma temaga ühte leibkonda. Samuti võib xxxxxx puudega isik elada puhkuse võtmise perioodil üldhooldekodus või erihoolekandeasutuses, mistõttu ei pruugi tal olla lähedast kokkupuudet ühegi eespool nimetatud isikuga. Sellest tulenevalt võib tekkida olukord, kus isiku tegelikuks hooldamiseks puhkust soovival töötajal ei ole võimalik puhkust saada või tuleb puhkusetasu tööandjale hiljem hüvitada, sest selgub, et xxxxxx puudega isiku kohta viis tööpäeva puhkust kalendriaastas on juba teise lähedase poolt ära kasutatud.
Samas on paindlik lahendus loodud just selleks, et lähedastel ja määratud hooldajal oleks võimalus hooldamisega seotud kohustusi omavahel jagada. Hoolduspuhkuse võimaldamine institutsioonis elava xxxxxx puudega isiku lähedastele võimaldab xxxx xxxxxx puudega isikut tihedamini külastada ning näiteks lühemaks ajaks xxxx xxxx.
Ebasoovitav mõju võib olla ka hoolduskoormusega isikute diskrimineerimine värbamisel. Praxise 2015. aastal läbiviidud soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamise uuringu kohaselt uurib 3% tööandjatest alati ning 7% mõnikord värbamise käigus kandidaadilt, kas tal on kohustus hoolitseda vanemate või teiste lähedaste eest. Lisapuhkuse andmise kohustus võib xxxxx nende tööandjate arvu, kes töötajate värbamisel nende hoolduskoormusele tähelepanu pööravad. Kuna hoolduspuhkust on võimalik kasutada mitmel xxxxxx puudega inimese lähedasel, ei saa aga tööandja eeldada, et hoolduskoormusega töölesoovija on see, kes hoolduspuhkuse välja võtaks või teeks seda täies ulatuses. Samuti ei ole töölesoovija kohustatud tööandjale avaldama infot, mis ei ole seotud tema sobivusega töökohale ning mille vastu tööandjal puudub õigustatud huvi.
Ebasoovitava mõjuna võib veel välja tuua, et kuivõrd hooldajaks määramise reeglid on KOV-ide lõikes erinevad, näiteks ei määrata osades KOV-ides hooldajateks töötavaid inimesi või pereliikmeid, kes elavad hooldatavaga samas leibkonnas, siis ei pruugi hoolduspuhkusele tekkida õigus kõigil seda vajavatel isikutel. Xxxxx xxxx võib hoolduspuhkuse õiguse laiendamine määratud hooldajatele xxxxx määratud hooldajaks registreerimist nendes KOV-ides, kus määratud hooldajaks saavad olla ka töötavad inimesed. See võimaldab saada hoolduspuhkust xx xxxx, kes ei ole oma hooldatava sugulased, abikaasad, registreeritud elukaaslased või eestkostjad.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatust, mõju sagedust ja mõjutatud sihtrühma suurust võib hinnata väikeseks, ebasoovitava mõju risk on keskmine, mistõttu ei ole tegemist olulise majandusliku mõjuga.
Tööandja
Mõju ulatus
Hoolduspuhkuse saamiseks esitab töötaja tööandjale taotluse. Tööandja peab hoolduspuhkuse tasu riigieelarvest hüvitamiseks esitama taotluse SKA-le. Kui SKA keeldub puhkusetasu tööandjale hüvitamast põhjusel, et taotlusel märgitud hooldataval isikul ei ole kehtivat otsust xxxxxx puude raskusastme tuvastamise kohta, hoolduspuhkust taotlenud töötaja ei xxx xxxxxx puudega isiku lähedane või määratud hooldaja, on tööandjal õigus väljamakstud puhkusetasu töötajalt tagasi nõuda.
Seega suureneb tööandja koormus seoses töötaja hoolduspuhkuse taotluse läbivaatamise, puhkusetasu suuruse arvutamise ja väljamaksmise ning SKA-le puhkusetasu hüvitamise taotluse esitamise ja võimaliku tagasinõudega. Tööandja töökoormus suureneb xx xxxxx võrra, et töötaja hoolduspuhkuse ajaks tuleb tööandjal xxxx xxxxx organiseerida (xxxxx hoolduspuhkuse ajaks töötajale asendaja). Muudatusel võib olla ka majanduslik mõju tööandja jaoks, kui hoolduspuhkuse tõttu töötamata jäänud töötundide tõttu langeb ettevõtte tootlikkus.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Eelnõuga võimaldatakse iga xxxxxx puudega isiku kohta xxxxx kokku viis päeva hoolduspuhkust. Töötajal on puhkusele õigus, kui ta on xxxxxx puudega isiku lähedane või määratud hooldaja. Viie tööpäeva pikkust hoolduspuhkust võib kasutada ühes osas või ositi. Korraga on hoolduspuhkuse kasutamise õigus ühel isikul.
Statistikameti andmetel oli Eestis 2016. aastal kokku 154 781 majanduslikult aktiivset üksust8. Eeldusel, et iga puhkust võttev töötaja (5 760-28 800 isikut) töötab eraldi tööandja juures, on muudatusest mõjutatud tööandjaid samuti 5 760-28 800, olenevalt sellest, xxxx xxxxxx puudega isiku lähedast hoolduspuhkust võtab (1-5 isikut). Kõigist tööandjatest moodustab sihtrühm sel juhul 5%-24%.
Arvestades, et võimalik hoolduspuhkuse kasutajate arv on väike ning hoolduspuhkust on võimalik kasutada kuni viis tööpäeva aastas, ei ole tegemist tööandjate jaoks regulaarse halduskoormuse kasvuga.
Ebasoovitava mõju risk
Ebasoovitava mõjuna võib kasvada tööandjate töökoormus puhkusetasu tagasi nõudmisel. Kui SKA kaudu selgub, et töötajal ei olnudki õigust hoolduspuhkusele jääda, kuna tema lähedasel või määratud hooldataval, keda ta hooldab, ei ole tuvastatud sügavat puuet, töötaja ei xxx xxxxxx puudega isiku lähedane või määratud hooldaja või kui viis tööpäeva kalendriaastas on juba teiste isikute poolt ära kasutatud, siis on tööandjal õigus puhkuse eest makstud tasu töötajalt tagasi nõuda.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine, mõju ulatus ja mõju sagedus ning ebasoovitava mõju avaldumise risk on väikesed, mistõttu ei ole tegemist olulise majandusliku mõjuga.
Sotsiaalne, sh demograafiline mõju
8 Majanduslikud aktiivsed üksused on äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused, riiklikud ja kohaliku omavalitsuse üksused ja füüsilisest isikust ettevõtjad.
Xxxxxx puudega täisealine xxxx, xxxxx lähedane või määratud hooldaja on õigustatud puhkust kasutama
Mõju ulatus
Hoolduspuhkuse kehtestamine võimaldab hoolduskoormusega lähedastel ja määratud hooldajatel xxxx sissetulekut täielikult kaotamata tegeleda xxxxxx puudega isiku erivajadusega, käia arsti juures, planeerida hooldamise korraldamist ning veeta xxxx xxxxxx puudega isikuga, mis mõjutab kaudselt xxx xxxxxx puudega isikute tervist kui sotsiaalset kaasatust. Näiteks saab muidu institutsioonis elav isik asutusest mõneks ajaks koju, suhelda seejuures naabrite või sõpradega, kellega ta asutuses olles pole nii sageli kohtunud või kasutab lähedane puhkust, et xxxxx xxxxxx puudega xxxx xxxxx teatrisse, kontserdile või reisile.
PIU 2009 andmetest nähtub selgelt, et erinevad vaba aja veetmise võimalused on kõige sagedamini piiratud just xxxxxx puudega isikute seas:
• erinevaid kultuuriüritusi ei külasta kõigist puuetega inimestest kõige sagedamini just xxxxxx puudega isikud;
• isikuid, xxxxx puue takistab reisimist, on 20%, suurim on selliste isikute osakaal xxxxxx puudega isikute hulgas (43%);
• puue takistab teiste sarnaste hobide või huvidega inimestega kohtumist 11% puuetega isikute seas ning selliste isikute osakaal on suurim xxxxxx puudega isikute hulgas (40%);
• puue takistab seltskondlikel üritustel käimist 15% puuetega isikutel, kuid osakaal on oluliselt suurem xxxxxx puudega (35%) isikute seas;
• teistega võrreldes on ka tubaste hobidega tegelemine rohkem piiratud xxxxxx puudega isikute hulgas.
Ka on xxxxxx puudega isikud võrreldes teiste puude raskusastmetega isikutega tihemini kogenud masendust. Uuringust selgub, et kõige rohkem tundsid püsivat masendust või vähenenud huvi psüühikahäire ning xxxxxx puudega isikud (49%).
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Eestis oli 01.01.2017 seisuga umbes 14 400 täisealist xxxxxx puudega isikut, sh institutsioonides elavad isikud. Kuna arvestatud on, et hoolduspuhkuse võtmine võiks puudutada umbes 40% xxxxxx puudega inimesi, siis moodustab hinnanguline sihtgrupp umbes 4% puudega isikutest (2017. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis kokku 149 904 kehtiva puudeastmega isikut).
Arvestades, et hoolduspuhkust on võimalik kasutada kuni viis päeva aastas, ei ole tegemist regulaarse muudatusega xxxxxx puudega isiku jaoks.
Ebasoovitava mõju risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus, mõju sagedus ja mõju ulatus on väikesed ning ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud, mistõttu ei ole tegemist olulise sotsiaalse mõjuga.
Mõju avalikule sektorile
Sotsiaalkindlustusamet
Mõju ulatus
Hoolduspuhkuse tasu hüvitamiseks riigieelarvest esitab tööandja taotluse SKA-le. SKA kontrollib, kas isikul, kellega seoses puhkust taotleti, on olemas kehtiv ekspertiisiotsus xxxxxx puude raskusastme tuvastamise kohta. Samuti kontrollib SKA rahvastikuregistrist taotleja sugulust hooldatava isikuga, vajadusel eestkoste või notariaalselt sõlmitud kooselulepingu olemasolu ning KOV-i haldusakti, kui puhkust saanud töötaja on xxxxxx puudega isiku määratud hooldaja. Eelnimetatud andmete põhjal teeb SKA puhkusetasu tööandjale hüvitamise või mittehüvitamise otsuse.
SKA-le toob hoolduspuhkuse tasu hüvitamise taotluste menetlemine xxxxx töökoormuse kasvu. Ühelt poolt suureneb tööandja halduskoormus SKA-le andmete esitamise näol, teiselt poolt tõstab tööandja taotlus menetlejate töökoormust. Täiendavat tööjõudu selleks planeeritud ei ole, kuna puhkusetaotluse menetlemise lihtsustamiseks luuakse xxxxxx IT-lahendus sarnaselt xxxx toimivate lahendustega, mis lihtsustab menetlusprotsessi.
SKA teostab ka praegu sarnaseid menetlusi, mille käigus kontrollib isiku ekspertiisitaotlusel olevaid andmeid ning määrab selle tulemusena isiku teenusele või maksab talle toetust. Tasustatud lapsepuhkuse eest tööandja poolt makstud tasu hüvitamise taotlemisel kontrollib SKA andmeid rahvastikuregistrist ning teeb taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsuse. Seega saab öelda, et olemuslikult ei ole tegemist SKA jaoks uue menetlusprotsessiga.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Mõjutatud sihtrühm on SKA.
Lähtudes potentsiaalsest töötajate arvust, kes võiksid hoolduspuhkust taotleda, puutub SKA kokku täiendavate puhkusetasu hüvitamise taotlustega tööandjatelt kuid tõenäoliselt mitte iga päev.
Ebasoovitava mõju risk
Ebasoovitavat mõju ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatust ja sihtrühma suurust võib hinnata väikeseks, mõju sagedus on keskmine ning ebasoovitav mõju puudub, mistõttu ei ole tegemist olulise mõjuga.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud xx xxxxx
Riigieelarvest hoolduspuhkuse eest makstud tasu hüvitamise taotluste menetlemiseks on SKA infosüsteemis vajalik välja töötada ja arendada xxxxxx IT-lahendus sarnaselt xxxx toimivate lahendustega. Arendamine on planeeritud perioodi märts-juuli 2018.
Riigikogu 2018. aasta eelarves on töötasu alammäära piires tasustatud viie puhkusepäeva hüvitamiseks xxxxxx puudega isiku töötavale lähedastele eraldatud 0,7 miljonit eurot. Kokku
eraldatakse perioodiks 2018-2021 xxxxxx puudega isiku lähedastele ja määratud hooldajatele riigieelarvest hoolduspuhkuse võimaldamiseks üle 3,2 miljoni euro.
Riigieelarve vahendite prognoosimisel võeti arvutamise aluseks Rahandusministeeriumi 2017. aasta kevadises majandusprognoosis toodud töötasu alammäära prognoositavad muudatused. 2018. aastal prognoositi töötasu alammääraks 494 eurot9, 2019. aastal 520 eurot, 2020. aastal 548 eurot ning 2021. aastal 575 eurot. Xxxxxx puudega isikuid hooldavate lähedaste ja määratud hooldajate hinnangulist arvu ning tööhõivemäära aluseks võttes on arvestatud hoolduspuhkuse väljamaksmiseks vajalikeks vahenditeks 670 000 eurot 2018. aastal, 705 000 eurot 2019. aastal,
745 000 eurot 2020. aastal ja 780 000 eurot 2021. aastal. Sellele lisanduvad tugisüsteemide xxxxxxx xx administreerimise kulu hinnanguliselt 120 000 eurot 2018. ja 2019. aastal ning edaspidi 10 000 eurot aastas süsteemi administreerimiskuludeks.
Tabel 2. Hoolduspuhkuse hüvitamisega seotud kulude jaotus, 2017.
Kululiik | 2018 | 2019 | 2020 | 2021 |
Puhkusepäevade hüvitamine töötasu alammäära ulatuses | 670 000 | 705 000 | 745 000 | 780 000 |
Tugisüsteemide xxxxxxx xx administreerimise kulud | 120 000 | 120 000 | 10 000 | 10 000 |
Kokku | 790 000 | 825 000 | 755 000 | 790 000 |
8. Rakendusaktid
Seaduse vastuvõtmisel on vaja muuta Vabariigi Valitsuse 28.11.2016 määrust nr 62
„Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise xxxx xx hüvitamise taotluse andmete loetelu“ (RT I, 29.11.2016, 14) ning täiendada määrust xxxxxx puudega isiku hoolduspuhkusega.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2018. aasta 1. juulil. Seaduse jõustumise aja valikul on arvestatud muudatuse elluviimist toetava IT arenduse väljatöötamise ajakulu, tööandjate kohanemisvajadust ja asjaolu, et 2018. aasta riigieelarves on hoolduspuhkusetasu hüvitamiseks vajalikud vahendid juba eraldatud.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale, Tööinspektsioonile, Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Maaomavalitsuste Liidule, Eesti Linnade Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, MTÜ-le Eesti Omastehooldus ja Eesti Hooldajate Liidule.
9 26.10.2017 leppisid sotsiaalpartnerid 2018. aasta alammäärana kokku 500 eurot
Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „ “ 2018. a.