KAASAVA TALUPIDAMISE PLANEERIMISE, RAJAMISE JA TOETAMISE KÄSIRAAMAT
Kaasav Talupidamine
KAASAVA TALUPIDAMISE PLANEERIMISE, RAJAMISE JA TOETAMISE KÄSIRAAMAT
TALUDELE, SOTSIAALSETELE ALGATUSTELE NING REGIONAALSETELE ARENDUSTELE
Kaasav Talupidamine
KAASAVA TALUPIDAMISE PLANEERIMISE, RAJAMISE JA TOETAMISE KÄSIRAAMAT
TALUDELE, SOTSIAALSETELE ALGATUSTELE NING REGIONAALSETELE ARENDUSTELE
S I S U K O R D
SISSEJUHATUS 4
1. TEADMINE SELLEST, MIDA TEHA TULEB - EESMÄRK JA JUHTPÕHIMÕTE 4
– PÕLLUMAJANDUSLIKU VÄÄRTUSE LOOMISE PÕHIPRINTSIIBID
– KAASAVA TALUPIDAMISE JUHTPÕHIMÕTTED 6
– PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTTES TÖÖTAMINE ON MÕTESTATUD TEGEVUS
– INTEGRATSIOONIST KAASAMISENI
– KAASAVA TALUPIDAMISE ORGANISATSIOONIDE JUHTPÕHIMÕTTED
– A) PEAMINE JUHTPÕHIMÕTE
– B) MÕISTED
– ABISTAVAD KÜSIMUSED KAASAVA TALUPIDAMISE RAJAMISEL JA ARENDAMISEL
2. VASTUTUSE VÕTMINE - JUHTORGANID JA VASTUTUSSTRUKTUURID ISEMAJANDAVAS SOTSIAALSE 7
TALUPIDAMISE KOGUKONNAS
– TALUPIDAMINE KUI TEGEVUSE JA ETTEVÕTLUSE ERIVORM
– KAASAMINE
– DÜNAAMILINE DELEGATSIOON – VASTUTUSE JAOTAMISE MEETOD
– ABISTAVAD KÜSIMUSED MÕTESTATUD TÖÖ JA VASTUTUSSTRUKTUURI ARENDAMISEL:
3. TEADMISED SELLEST, MIS ON VAJALIK – KVALIFIKATSIOONID JA PÄDEVUSED – TALUPIDAMINE 9
KUI ÕPIKOGUKOND
– KVALIFIKATSIOONID JA PÄDEVUSED
– TALUPIDAMINE KUI ÕPPIMISE KOHT
– LAI KUTSEKVALIFIKATSIOON VÕI TOPELTKVALIFIKATSIOON
– MITMEL AMETIPOSTIL TÖÖTAMISE RASKUSED
– AMETIJUHEND XX XXX KVALIFIKATSIOONIRAAMISTIK
– ABISTAVAD KÜSIMUSED PÕHIHARIDUSE, TASEME- JA LISAKOOLITUSE KORRALDAMISEL
4. TÖÖKIRJELDUS - TALUPIDAMINE KUI KONTEKST ERINEVAT TÜÜPI TÖÖDELE 13
– TALUPIDAMINE KUI TÖÖKOGUKOND
– PROTSESSID
– KOOSTÖÖVESTLUSED JA HETKESEISU DEFINEERIMINE
– VÕRGUSTIK JA TAGASISIDE 21
– ABISTAVAD KÜSIMUSED TÖÖKONTEKSTI MÕISTMISEKS:
5. SUHTLEMINE ON KÕIGE ALUS - INFOVOOG JA USALDUSE KASVATAMINE 17
– USALDUSE KASVATAMISE VAHENDID JA STRUKTUURID:
– INFORMATSIOON JA SUHTLUSKULTUUR
– PÕHIVAHEND: KAHEPOOLNEKOHTUMINE
– PERSONALI HINDAMINE
– KAEBUSTE JA KONFLIKTIDE JUHTIMINE
– ABISTAVAD KÜSIMUSED USALDUSKULTUURI LOOMISEKS:
6. LEPINGUTE KOOSTAMINE – JURIIDILISED KÜSIMUSED JA KVALITEEDIGARANTII 20
– ÕIGUSRAAMISTIK 27
– KOOSTÖÖTEENUS KUI SOTSIAALTÖÖ TUNNUSJOON
– TURVALINE ÕIGUSRAAMISTIK KOOSTÖÖTEENUSE LOOVAKS ARENDAMISEKS
– KVALITEEDIARENDUS JA KVALITEEDIGARANTII
– MEESKONNAJUHTIMISE PROTSESS
– ABISTAVAD KÜSIMUSED KOOSTÖÖSUHETE JURIIDILISTE ALUSTE LOOMISEL
7. RAHAASJAD PEAVAD KLAPPIMA - FINANTSRAAMISTIK 22
– RAHAVOOGUDE HALDAMINE
– FINANTSSFÄÄRI ÜKSIKÜLESANDED
– RAHASTAMISVAHENDID:
– EELARVE KUI VAHEND
– EELARVE KOOSTAMISE SAMMUD
– VÕTMEKÜSIMUSED
– Riik: finantspartner või kontrollija?
– ABISTAVAD KÜSIMUSED ORGANISATSIOONI FINANTSPROTSESSIDE KOHTA
8. KUHU ME TAHAME OMA ORGANISATSIOONIGA JÕUDA? - EDASINE ARENG NING TULEVIKU 24
KINDLUSTAMINE
– MINEVIK - OLEVIK - TULEVIK
– KAASAVA TALUPIDAMISE ARENGUVALDKONNAD
– ABISTAVAD KÜSIMUSED ARENGUKÜSIMUSTE LAHENDAMISEKS TULEVIKUS:
TALUPIDAMISTE ÜLEVAADE 26
KASUTATUD KIRJANDUS 26
SISSEJUHATUS
Projekti „INCLUFAR – kaasav talupidamine“
Antud kaasava talupidamise planeerimise, rajamise, rakendamise ja toetamise kä- siraamat on abiks taludele, sotsiaalsetele algatustele ning regionaalsetele arendust- ele. Selles kirjeldatakse vajalikke tingimusi ja ressursse materjalide, organisatsioo- niliste struktuuride, finantsnõudmiste ja kvalifikatsioonide ning praktiliste nõuannete näol, eesmärgiga töötada välja vastav täiendusõppe kvalifikatsioon.
Käsiraamat on valminud EL-i programmi Xxxxxxxx xx Xxxxx projekti „INCLUFAR – kaasav talupidamine“ raames. Pro- jekti on kaasatud talupidamised alljärgnevatest paikadest: Hofgemeinschaft Xxxxx-Hardebek Saksamaalt, Tapola So- omest, Pahkla Eestist, Urtica de Vijfsprong Madalmaadest ja Loidholdhof Austriast. Lisaks biodünaamilisele põlluma- jandusele ja antroposoofilisele sotsiaalteraapiale pakuvad need talupidamised erinevaid integreerivaid tegevusi nagu näiteks aiandus, küpsetamine, ehitus, tisleritöö, pakkimine, majapidamine, talupoodide ja kohvikute pidamine ning administratiivtööd. Juba praegu rakendavad partnerid kaasavaid elutingimusi ka praktikas ning tegelevad erinevate sotsiaalse talupidamise vormide arendamisega.
See käsiraamatu lühiversioon annab ülevaate tähtsamatest ideedest kõikide INCLUFARi projektiga seotud olevate maade keeles. Täispikk versioon on saadaval nii inglise kui xx xxxxx keeles (vaata xxx.xxxxxxxx.xx).
Lisaks talupidajatele, aednikele, oskustöölistele, sotsiaaltöötajatele ja ametiasutustele on käsiraamat mõeldud kasutamiseks ka puudega isikutele, et aidata xxxxx kaasavate tingimuste arendamisele ning anda ka puudega isikutele võimalus osaleda maaelus.
Väldime teadlikult käsiraamatus „lihtsa keele“ kasutamist, kuna see ei ole kooskõlas meie arusaamaga kaasavast lähe- nemisest. Üritame käsiraamatu kasutamise abivajajate jaoks lihtsamaks teha teksti liigendamise, oluliste märksõnade esile tõstmise ja graafiliste vahendite abiga.
„Ways to Quality“ („Tee kvaliteedini“) printsiipide järgimine on endaga xxxxx toonud palju ettepanekuid, materjale ja vahendeid, mille eest oleme siiralt tänulikud. Mainitud kvaliteedijuhtimise protsess on sertifitseeritud kõikjal Euroopas ning seda rakendavad xx xxxx projekti partnerid. (xxx.xxxxxxxxxxxxxxxx.xxxx)
1. TEADMINE SELLEST, MIDA TEHA TULEB - EESMÄRK JA JUHTPÕHIMÕTE
Põllumajandusliku väärtuse loomise põhiprintsiibid
Põllumajandus sõltub maapinna piiratud ressurssidest, mille kaudu toimub pidev tootmisvahendite tarbimine ja uuen- damine. Seega peame põllumajandust vaatlema teistmoodi kui kaubandust, tööstust või teisi tootepõhiseid teenuseid.
Väärtust loova voo skaalal „looduse
poolusel“
Kui väärtust lisavat voogu peetakse looduse ehk toormaterjali ning kultuuri ehk töötlemise ja tarbimise vaheliseks prot- sessiks, siis kuulub põllumajandus kahtlemata väärtust loova voo skaalal „looduse poolu-
sel“ , kuna kasutab tootmisvahendina loodust ennast. Vastust vajab küsimus, kas põlluma- jandus lisab loodusele väärtust või pelgalt kasutab xxxx xxx? Xxxxxx protsessis pannakse oluline alustala väärtust lisava voo skaala teises otsas paiknevale „kultuuri poolusele“, mis rahuldab inimeste mittemateriaalseid vajadusi. See idee on kaasavas talupidamises väga
tähtsal kohal, kuna rõhutab seda, et põllumajanduse sotsiaalne pool ulatub palju kaugemale kui piima, liha ja kartulite tootmine. Ka mõtestatud töö ja rahuldust pakkuv elu on inimestele vajalik.
Kaasava talupidamise juhtpõhimõtted
Sotsiaalse ehk kaasava talupidamise eesmärk on luua töökeskkond, mis võimaldab eriliste ja piiratud võimetega in-
Tegelemisel / Kasutoov ning
tervendav
imestel mõtestatult tegutseda. Kõigil peaks olema võimalus väärtuste loomisele xxxxx aidata. Sellise äriidee saabki sõnastada juhtpõhimõttena. Juhtpõhimõte kirjeldab seda, milline üks ettevõte ideaalis olla
tahaks. Seega on see ühtlasi nii sisemine kui xx xxxxxx lubadus.
Sotsiaalsel talupidamisel on salutogeeniline
Sotsiaalsest ja kaasavast talupidamisest on hakatud rääkima, kuna viimastel aastakümnetel on loodud talupidamisi ja töökogukondi, mis ei tegele pelgalt teravilja, juurvilja, liha ja piima tootmisega. Maa ja loomadega tegelemisel võib olla hoolt vajavate ning väga eriliste võime- tega inimeste jaoks ka stimuleeriv, kasutoov ning tervendav mõju.
2004. aastal loodi Euroopas kogukond nimega Farming for Health (Talupidamine terviseks), mille eesmärgiks on luua võimalusi ja stiimuleid sellise põllumajanduse arendamiseks, mis aitab xxxxx xxx inimeste kui ka looduse heaolule ning tegeleb sotsiaalsete eesmärkide inte- greerimisega, kultuurimaastiku arendamisega ning bioloogilise mitmekesisuse säilitamisega.
Sotsiaalsel talupidamisel on salutogeeniline mõju, mis mitte üksnes ei hoia haigusi ära, xxxx xx tugevdab tervist. Uus juhtpõhimõte!
Põllumajandusettevõttes töötamine on mõtestatud tegevus
Suur osa sotsiaalse talupidamisega tegelevaid ettevõtteid praktiseerivad mahepõllumajandust ja biodünaamilisust. Saastumata pinnase säilitamine, tervisest pakatavate taimede ja loomade eest hoolitsemine; looduslike toodetega ja elusolenditega tegelemine; talupidamine, kus teatakse, millist materjali ja ainet on xxxxxx kasutada ning millist seemet külvata – kõik see moodustab kandva pinnase mõtestatud, kasutoova ja tervendava töö tegemiseks. Taoline tegutse- mine pakub ambitsioonikaid väljakutseid, kus inimesed saavad vahetult kogeda, kui vajalikud on töökoha korrastatus, turvalisus ja puhtus. Tööülesanded toetavad ja aitavad taastada sisemist rütmi xx xxxxx, mida vaimse puudega isikutel napib.
Sotsiaalses talupidamises kasutatav maa, hooned ja masinad kuuluvad tihtipeale heategevusorganisatsioonidele. Nii ei kaasne kohustust töötada kellegi teise jaoks. See aga ei välista produktiivset xxxx xx majanduslikku kasu. (vrd. 7. osa)
Sellised ongi juhtpõhimõttes kirja pandud ideaalid ja ideed, millest saavad omakorda lähtuda nii ettevõtte personal, kõik asjast huvitatud osalised, kliendid, ametivõimud kui ka tarnijad.
2006. aastal vastu võetud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis
Integratsioonist kaasamiseni
2006. aastal vastu võetud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis sisalduv kaa- samise nõue andis sotsiaalsele talupidamisele suure tõuke. See tõi endaga xxxxx uue vaatenurga – kui integratsioon tähendab seda, et puuetega isikutele luuakse ühiskonnas võimalusi juurde, siis kaasamine tähendab aga, et puuetega isikud on ühiskonna täieõi-
guslikud liikmed, kellel on õigused, kohustused ja täielik vabadus otsustada ise xxx xxx üle. Puuetega inimeste elu üle ei otsusta hooldajad ega sotsiaalasutused, xxxx puuetega inimesed ise. Juhendamine ja toetamine saab toimuda xxxx juhul, kui isikul endal on enesemääramis- ja otsustusõigus. Tänu taolisele osalemisele ja panustamisele on igal inimesel võimalik terviku heaks midagi ära teha.
Kaasava talupidamise organisatsioonide juhtpõhimõtted
Juhtpõhimõtted /
peamisteks juhtpõhimõteteks
Juhtpõhimõtted hoiavad endas olulist informatsiooni nii sisemise kui ka välise lubadu- se näol.
Juhtpõhimõtted jaotatakse peamisteks juhtpõhimõteteks ning mõisteteks:
a) Peamine juhtpõhimõte
Peamine juhtpõhimõte peab sisaldama põhiinformatsiooni ning seda peab olema võimalik pikaajaliselt rakendada. Ühtlasi on see aluseks kõikidele mõistetele ja tegevustele.
INCLUFARi peamised juhtpõhimõtted on järgmised:
põllumajandus xxx xxxx eluvorm; biodünaamilised talupidamise meetodid;
mõtestatud töö; xxxxxxx ja koolitus; salutogenees;
loodussäästlik sotsiaalne kaasamine; inimväärikus;
tööülesanded kooskõlas ÜRO puuetega inimeste konventsiooniga; maapiirkondade arendamine.
b) Mõisted
Kõik töövaldkonnad, mis on kaasavas talupidamises esindatud kutsutakse mõisteteks, nagu näiteks: elamine;
talupidamine/aiandus; töötoad;
kool; xxxxxxx;
kultuuriüritused;
kunstistuudiod ja käsitöö töötoad, kaubandus ja tootmine.
Millised kaasamise tunnused iseloomustavad igat individuaalset mõistet?
Igal kasutatud mõistel peab xxxxx xxxxx põhitunnuse kirjeldus alljärgneval xxxxx:
» sihtmärk
» sihtgrupp
» meetodid
» nõuded (kus? millised vahendid? millised pädevused?)
» eeldatavad tulemused ja kvaliteedikriteeriumid
» kaasav profiil
Abistavad küsimused kaasava talupidamise rajamisel ja arendamisel
Kas talupidamine mõistab selgelt ja täpselt kliendi soove? Kas see on juhtpõhimõttes selgelt sõnastatud?
Kas on paika pandud, kellel lasub pikemas perspektiivis ettevõtja vastutus? Kas maine, mida üritame luua
» on kogu personalile teada?
» on xxxxx xx kättesaadav ka klientidele ja koostööpartneritele?
Kas kaasamine on juhtpõhimõttes sõnastatud?
» Kas ka xxxxxx mõiste on olemas?
Kas loodussäästlik sotsiaalne kaasamine on mainitud? Kas salutogeeniline lähenemine on mainitud?
(Ülalmainitud ning järgmistes osades kirjeldatud küsimused on võetud käsiraamatust „Werkstatt für Unterneh- mensentwicklung“ (vaata xxxx://xxx.xxxxxxxxx.xxx).
2. VASTUTUSE VÕTMINE - JUHTORGANID JA VASTUTUSSTRUKTUURID ISEMAJANDAVAS SOTSIAALSE TALUPIDAMISE KOGUKONNAS
Talupidamine kui tegevuse ja ettevõtluse erivorm
Igal ettevõttel on oma sisestruktuur, mis on hästi toimiva tööprotsessi ja produktiivse koostöö aluseks. Kõik liikmed teavad, mida nad tegema peavad, mille eest vastutavad xx xxxxx eest mitte. See on seotud õigus- ja omandiküsimusega ning puudutab xx xxxx, milliseid otsuseid inimene võib ja peab ise langetama ja mis jäävad teiste teha. Tänapäeval kujutatakse taolist äristruktuuri struktuuriskeemil. Sellel on hierarhiliselt ära toodud olulised valdkonnad ja vastutused. Allpool üks lihtne näide:
MEETING OF MEMBERS
Juhatuse töötoad
Juhatuse majutus
Kvaliteedijuhtimine
Xxxxxxx
Töötuba A
Toetav elukeskkond
Majad
Paljudel sotsiaalsetel talupidamistel on oma õiguskord:
Maa, hooned ja pikaajalise investeeringuga masinad antakse üle heategevusorganisatsioonile (ühingule, sihtasutu- sele, ühistule), kuna see võimaldab laialdast osalust. Ülesannete täitmine toimub vabatahtlikkuse alusel.
Igapäevane asjaajamine toimub viisil, mis võimaldab koheselt ja kiiresti otsuseid langetada ning kogu protsessi juh- tida (piiratud vastutusega äriühing). Neid tööülesandeid sooritavad tasustatud töötajad.
Sotsiaalse talupidamise ametipostid valitakse tavaliselt selle järgi, mida antud riigis kehtivate sotsiaalsete ja õiguslike vormide alusel riiklikult rahastatakse. Sotsiaalse talupidamise jaoks valitud vormi peab tähelepanelikult valima!
Erinevate riikide maksueeskirjad mängivad organisatsiooniliste küsimuste ja õiguslike vormide valikul xxx xxxxx.
Kaasamine
Iga töökogukond peab endalt küsima, kuidas kaasata hoolt vajavad inimesed protsessidesse, xxx xxxxx antakse vas- tutus ja nad saavad ise otsuseid langetada. Igas XXx riigis on juriidilised nõuded, mis
Xxx xxxxx antakse vastutus ja nad saavad ise otsuseid langetada
näevad ette hoolt vajavaid inimesi esindavate asutuste loomist. See on kohustuslik. Väljakutse põnevaim osa seisneb aga selles, kuidas kaasata hoolt vajavad inimesed taolise asutuse ühistesse otsuselangetamise protsessidesse.
Dünaamiline delegatsioon – vastutuse jaotamise meetod
Üks moodus seaduslike funktsioonide ja organite välja töötamiseks on dünaamiline delegatsioon (vaata www.wegezur- xxxxxxxxx.xxxx). Nii saab erinevate tööülesannete vastutuse jaotamist kontrollida ja õiguspäraseks muuta. Kogu protsess on üksikute sammudena allpool xxxxx seletatud:
(1) Probleemi sõnastamine
(2) Põhimõtete uurimine ja selgitamine
Sequence of processes
(3) Sellele järgneb küsimuste sõnastamine ja lahenduse otsimine, mille jooksul täpsusta- takse antud tööülesande tüüp ning inimesed, kes selle xxxx xxxxx võtavad.
(4) Seejärel langetatakse otsus
(5) Otsus viiakse ellu
(6) Süstemaatiline analüüs ülevaate ja aruande xxxxx
(7) Nõusoleku andmine
Ülevaate ja aruande esitamine ning nõusoleku andmine kindlustavad selle, et tööülesandeid hinnatakse pidevalt ümber ning delegeeritakse kas samale isikule või grupile või antakse hoopis teistele üle.
Selle 7 sammust koosneva protsessi töötas välja ühendus „Tee kvaliteedini“ ning see on osutunud mitmes valdkonnas väga usaldusväärseks abivahendiks.
Abistavad küsimused mõtestatud töö ja vastutusstruktuuri arendamisel:
Organisatsioonilised
struktuurid
Millised tööülesanded ja vastutusstruktuurid (organisatsioonilised struktuurid) on antud tüüpi töö jaoks sobilikud ehk teisisõnu milline on juhtpõhimõte ja organisatsiooni arengutase (xxxx xxxxxx hierarhiaga alga- tus, milles kehtib põhimõte „kõik teevad kõike“ või mitme erineva valdkonnaga välja-
kujunenud asutus, mis lähtub põhimõttest „kõik teavad, mida nad tegema peavad“)? Kas vastutuspiirid on selgelt sõnastatud ja personalile arusaadavaks tehtud? Kas kõik see on ka struktuuriskeemil selgelt kujutatud?
Millised eritunnused tõusevad esile sõltuvalt organisatsiooni arengutasemest (asutamine, kasv, küpsus, muutus/kriis)?
Xxxxxxxxx vastutus- ja juhtimisalaseid karjääri- ja arenguvõimalusi saame pakkuda?
Kas meie protsessid ja eeskirjad on selgelt sõnastatud ja antud tööülesande jaoks sobilikud? Kas kõik kaasosalised on nendest teadlikud (protsessi haldamine)?
Kuidas kaasame hoolt vajavad inimesed vastutusstruktuuridesse ja otsuselangetamise protsessidesse?
Struktuuriskeemil
» Kuidas sellist osalusprotsessi organiseeritakse, dokumenteeritakse ning hinnatakse?
» Xxxxxxxx näitajatega mõõdetakse kaasamise määra kvaliteeti?
Vastutusstruktuuridesse ja otsuselangetamise protsessidesse
Kas kaasamise nõue peegeldub ka organisatsiooni ülesehituses ja otsuste langetamisel?
Kas vastutavad isikud saavad oma töös rakendada xxxx ja xxxxxxxxx xxxxx? Millised vastutused saavad xxxxxx xxxxx personaliliikmed?
3. TEADMISED SELLEST, MIS ON VAJALIK – KVALIFIKATSIOONID JA PÄDEVUSED – TALUPIDAMINE KUI ÕPIKOGUKOND
Kvalifikatsioonid ja pädevused
(nii nagu kaasavas talupidamises), siis nõutakse mõlemat kvalifikatsiooni
Igal organisatsioonil peavad olema teatud kvalifikatsioonid selleks, et olla pädev oma tööülesandeid ellu viima. Kvali- fikatsioonistandardid tulenevad juhtpõhimõttest ning selles viidatud nõudmistest, samuti ka riigis kehtivast õiguslikust olukorrast tulenevatest nõudmistest.
Sotsiaalsetes organisatsioonides nõutavad põhilised kvalifikatsioonistandardid määrab kindlaks riigi sotsiaalne süsteem. Kui mõlemad valdkonnad on ühendatud (nii nagu sotsi- aalses talupidamises) xx xxx töövaldkondi laiendatakse (nii nagu kaasavas talupidamises), siis nõutakse mõlemat kvalifikatsiooni. Meil on ka selliseid partnertalusid, kus mõlemad kvalifikatsioonid on väljastatud erinevate inimeste poolt.
Xxxxx kahe ülalmainitud erialase nõudmise, on oluline ka hea suhtlusoskus. Suur vajadus on ka inimeste järele, kes on valmis nii juhendaja kui ka xxxxxx vastutust võtma – hea tehniline kvalifikatsioon ei pruugi seda aga alati tähendada.
JUHTKONNA VASTUTUS „XXXXXXX“ |
Jälgimine, grupinõustamine |
Xxxxxxxxx, järelevalve |
ÕPITU KASUTAMINE „SPETSIALIST“ |
Teemaga tutvumine |
Lisakoolitus |
HARIDUS „ÕPIPOISS“ |
Seega on xxxx xxxx kolme erinevat oskust:
(1) erialane (põllumajandus ja sotsiaaltöö)
(2) suhtlemine
(3) ettevõtlus (majandus, haldamine ja juhtimine)
Suhtlusoskus
Erialase nõudmise,
Kaasaval põllumajanduslikul töökogu- konnal peavad olema antud kvalifikat- sioonid ja õppeprotsessid. Neid saab pakkuda kogukond ise või siis xxx- xxxxx teiste talupidamiste või haridu- sasutustega. Talupidamises peab xxxxx xxxxx keegi, kes vastutab koolitamise
ja personaliarenduse eest ning kes koordineerib diagrammil näi- datud protsesse.
Selleks, et õppida vajalikke hoiakuid ja oskusi on välja töötatud õppekursus „INCLUFAR õppekava“, mis on üleval ka nende kodu- xxxxx xxxx spetsiaalse ametialase teabega kaasava talupidamise ja maapiirkondade arendusekspertide jaoks (xxx.xxxxxxxx.xx).
Talupidamine kui õppimise koht
1. Millised on talupidamise koolitusnõuded?
Koolitus / Kooli lõpetamine / Lisakoolitus /
Meistri
2. „Koolitus“: Milliseid koolitusvõimalusi pakub talupidamine üliõpilastele, koolitatud spetsialistidele ja meistritele, sotsiaaltöötajatele, raviõpetajatele ja ekspertidele, kes abistavad puuetega inimesi töötu-
bades?
3. Xxxxxxxxx antud tööga seotud koolitusi ja haridusvõimalusi veel vajame?
4. Millised koolitusvaldkonnad ning võimalused vajalike oskuste omandamiseks eksisteeri- vad praegu ning mida on vaja juurde luua?
5. „Kooli lõpetamine“: Kuidas otsustatakse koolituskursuste ja seminaride üle? Millised on otsuse langetamise kriteeriumid ja tasemekoolituse graafikud?
6. „Lisakoolitus“: Kuidas kogemust süstemaatiliselt üles ehitada, mõtestada, hinnata ning sellest vastavaid järeldusi teha?
7. Kuidas võimaldada tehnilistel, sotsiaalsetel ja isiklikel oskustel ning teadmistel välja areneda?
8. Kuidas jõuaks piisav hulk inimesi talupidamises „meistri“ tasemeni (nii tehniliste, sotsiaalsete kui ka isiklike päde- vuste xxxxxx)?
Arendustöö organiseerimine (= otsuse langetamise struktuurid) ning protsessid xx xxxx (= alus- ja sekundaarsed prot- sessid) on valdkonnad ja ülesanded, mida peab talupidamises õppima. Organisatsioon, mis õpib ja areneb, omandab vajaliku personaliarenduse kontseptsiooni läbides joonisel näidatud etapid.
Kaks kvalifikatsioonivaldkonda
Lai kutsekvalifikatsioon või topeltkvalifikatsioon
Sotsiaalsel talupidamisel on kaks kvalifikatsioonivaldkonda: talupidamine/ai- xxxxx xx sotsiaaltöö.
Talupidamine / Sotsiaaltöö
1. Talupidamine nõuab laialdasi tootmisalaseid teadmisi ja kogemusi loomade ja teravilja kasvatamisest turunduse ja haldamiseni. Lisaks nendele valdkondadele kuuluvad siia alla ka veel eriliste põllukultuuride kasvatamine, aian- dus ja maastikuhaldamine. Sotsiaalne talupidamine hõlmab ka mitmesuguste toodete töötlemise protsesse, nagu näiteks juustumeierei, pagaritöökoda, talupood ja -kohvik, toiduring, turul müümine, seemne-
tootmine jne. Lisaks sellele tuleb tegeleda juhtimist puudutavate ülesannete ning rahastamis- küsimuste ja toetustega.
2. Sotsiaaltöö vaatab inimest kui tervikut tegeledes diagnoosimise, pedagoogika, hooldamise, sotsiaalõiguse ja -poliitikaga.
Seega on tegemist kahe väga erineva erialaga, millel on ka erinev töörütm: üks neist sõltub looduse, aastaaegade ja xxxx vaheldumisest, teine aga suhetest, sotsiaalsetest probleemidest, terviseküsimustest ja bürokraatlikest eeskirja- dest. Sellele kõigele lisanduvad veel nn kodused tegevused, nagu näiteks teraapia, arsti juures käimised, taskuraha jaotamine, transport, söögitegemine, pesemine ja koristamine.
Mitmel ametipostil töötamise raskused
Sotsiaalses talupidamises on mõlemad valdkonnad esindatud! Kogemus on näidanud, et erinevaid töörütme on võima- lik ühendada ning selle tulemusena luua toetavad elamistingimused, mis pakuvad rõõmu ja mõtestatud tegevust juhul, kui töötajatel on olemas vajalik kvalifikatsioon või nad on seda omandamas.
Kaasava talupidamise nõutavad pädevused
2012. aastal viis Xxxxxxx XXxX projekti raames 13 eksperdiga läbi uurimuse koolituse käigus omandatavate vajalike pädevuste kohta.
Allpool loetelu mõningatest teemadest, mida vähemalt kaks või enam eksperti mainisid: talumajandus
klientidega suhtlemine
töö xxxx xx liigsed nõudmised klientidele terviseharidus, haiguste tüübid
töö organiseerimine, planeerimine ja struktuur tervis ja turvameetmed
talupidamise organiseerimine
eesmärkide väljatöötamine, sõnastamine, uurimine ja rakendamine kariloomad ja kliendid
klientide majutus
juriidiline alus ja õigusnormid
era- ja pereelu mõju ja integreerimine hoolt vajavate inimeste jaoks sobiv töö võimalused ja riskid igapäevatöös konfliktijuhtimine
dokumentatsioon mõju talupidamisele
koostöö ja talude võrgustik
Näited sagedamini mainitud lisakoolituse teemadest (Xxxx 2011):
Valdkond | Teemad |
Pedagoogika/ sotsiaaltöö | » Käitumisraskused » Vägivald & rünnakud » Armastus, sõprus, seksuaalsus » Paarinõustamine » Vabaaja tegevused » Kliinilised pildid » Topeltdiagnoos » Suhtlemine » Mittevägivaldne suhtlemine » Kaasamine & detsentraliseerimine » Sotsiaalteenused » Antroposoofiline sotsiaalteraapia |
Talupidamine/ majapidamine | » Tootmisprotsessid » Toote kvaliteet » Õigusnormid » Ratsutamine, hobuste kasutamine |
Juhtimine | » Detsentraliseerimine » Personalijuhtimine » Organisatsiooniline areng |
» Õhkkonna loomine » Kogukondlik töö |
Ametijuhend xx XXx kvalifikatsiooniraamistik
INCLUFARi projekti raames töötati välja õppekava kaasava talupidamise ja maapiirkondade arendamise ekspertide koolitamiseks. Õppekava põhirõhk on sotsiaalpedagoogikal, kuna see on mõeldud talupidamises ja aianduses tööta- vatele inimestele, kes juba omavad selle valdkonna kvalifikatsiooni. Ametijuhend on kooskõlas Euroopa kvalifikatsioo- niraamistiku (EQF) 4. ja 5. tasemega.
Abistavad küsimused põhihariduse, taseme- ja lisakoolituse korraldamisel
Millised oskused peavad personaliliikmel olema, et seda tööülesannet pädevalt sooritada? Millised kogemused peavad personaliliikmel oma töö tegemiseks olema?
Millist juhtimisvormi on vaja rakenda pikaajaliselt xx xxxxxxx lühema perioodi jooksul (alguses)? Millist tasemekoolitust nõutakse?
Xxxxxxx tööst ülevaate andmise vorm on sobivaim?
Kas organisatsioon kasutab xxx xxxxx personaliliikmete oskusi? Kas neile on antud õiged tööülesanded? Kas hoolt vajavatele inimestele on tagatud haridus ja lisakoolitused?
Kuidas nende individuaalne koolitusvajadus väljendub?
Kas asutustesisesed ja -vahelised normid ja meetmed on paigas?
Kas viiakse läbi piisaval hulgal koostöönõupidamisi ja personali hindamisi selgitamaks välja,
» kui vajalik on antud koolitus temaatika, metodoloogia, sotsiaalsete aspektide ja isikliku arengu seisukohast?
Kas talupidamise personali kogemusi rakendatakse süstemaatiliselt? Millised on kogemuste rakendamise tulemused?
Kuidas vanemad personaliliikmed saaksid õppida, kuidas oma kogemusi teadvustada? Kuidas seda kogemust noorematele liikmetele edasi anda?
Mida oleks xxxx xxxx, et uusi liikmeid juurde saada?
» Kuidas neid meetmeid arendatakse? Millised on kriteeriumid?
» Kuidas haridust väärtustatakse?
Millised nõudmised esitatakse koolitajale? Mil xxxxx tegeletakse personaliarendusega?
Kuidas välist tagasisidet kogutakse ja hinnatakse?
4. TÖÖKIRJELDUS - TALUPIDAMINE KUI KONTEKST ERINEVAT TÜÜPI TÖÖDELE
Väärtuse loomisega
Talupidamine kui töökogukond
Töökirjelduses
Nii värskelt loodud töökogukond kui xx xxxx välja kujunenud ettevõte peavad haldama erinevate inimeste, tööülesannete ja osakondade vahelist suhtlemist. Kuidas panustada erinevatel tasemetel nii, et tööülesannete täitmine oleks tagatud ning klientide, looduse, taime- de, loomade ja koostööpartnerite vajadused oleksid rahuldatud? Tegemist ei ole mitte ainult rahalises mõttes väärtuse loomisega, mida xxxx xxxxxx töökogukonna panuseta ei eksisteeriks.
Mida põhjalikum on erinevate töövaldkondadevaheline integratsioon, seda tõhusamalt ja professionaalsemalt toimub väärtuse loomine.
Jaotatud igapäevasteks,
-nädalasteks ja -aastasteks
töödeks.
Erinevad töövaldkonnad jaotatakse inimeste või gruppide vahel ära kasutades dünaamilist delegatsiooni (vaata 2. osa) ning nende täpsem selgitus on olemas töökirjelduses. Töökirjelduses piiritletakse individuaalsed tegevused ning luuakse ühtlasi nii tegutsemisvabadus kui ka vastutus. Xxxx xxxx on jaotatud igapäevasteks, -nädalasteks ja -aastas- teks töödeks.
Enesevaatlus
Töökirjeldused ei ole kivisse raiutud, xxxx xxxx saab muuta, laiendada või vähenda- da vastavalt individuaalsetele võimetele, kuid seda tuleb xxxxx xxxx asjaosaliste ning juhtkomiteega läbi arutades. Vajalik manööverdamisruum ja tegutsemisvabadus on väga olulised, sest iga personaliliige peab suutma nii tehnilisel, protseduurilisel kui ka isiklikul tasandil enda vastutada võetud ülesanded ellu viia. Enesevaatlus on xxxx xxxx enda asjatundlikkusele (3. osa) ja vastutusele (2. osa) alati eelistatum kui iga-
Paindlikkust
Välisjärelevalve
sugune välisjärelevalve. Väiksemates organisatsioonides on nõudmised neile, kes vastuta- vad ja tööülesandeid sooritavad reeglina kõrgemad, kuna kogu koorem on väiksema arvu inimeste kanda. Näiteks on sellisel talupidamisel, mis peab iga xxxx xxxx spetsialisti xxxxxx xxxxxxx, xxx midagi parandamist vajab, palju suuremad kulud ning vähem paindlikkust kui talupidamisel, milles on piisavalt tehniliste oskustega inimesi.
Töökirjelduse funktsioon
Juhtpõhimõttes (vaata 1. osa) on kirjas nii töövaldkonnad kui ka kogu asutuse eesmärk. Töökirjeldus aga viitab alati ainult ühele kindlale tööülesandele. Töökirjelduses peab tööülesanne olema selgelt sõnastatud ning asetuma koos teiste ülesannetega ühte mõtestatud konteksti.
NÄIDE: Majajuhataja/hoolduse eest vastutava isiku töökirjeldus
Töökirjeldus | Kvalifikatsioon |
KLIENDILE SUUNATUD - puuetega inimeste eest hoolitsemine ja nende toetamine kooskõlas Xxxxxx Xxxxxxxx vaimuteaduse ideega - juhtpõhimõttel rajaneva elu-, töö- ja kultuurikeskkonna arendamine - xxxx xxxxx inimese vastu ja tema arengu toetamine (juht- põhimõte) - iga üksikisiku ideede, huvide ja võimete ühendamine kogukonnaeluga (juhtpõhimõte) - majapidamise eest hoolitsemise vastutus - koduse õhkkonna loomine - religioon, xxxxx xx arusaamine maailmast kui kogukonna ülesehitamise alused - praktiline kaasamine (ideaalprintsiip) - sise- ja välisruumide kunstiline käsitlemine (ideaalprint- siip) - festivalide korraldamise kunstiline pool - kogukonna tegevuste korraldamise kunstiline ja sotsiaal- ne pool - peremajades elamine - ürituste ja festivalide planeerimine majapidamises - kultuurilise ja religioosse ühiselu kui põhiomaduse aren- damine - iseseisvuse arendamise toetamine - toetatava inimese tegevuse turvaliseks muutmine - ühiselt veedetava aja planeerimine - biodünaamiliselt kasvatatud taimede ja loomade kasuta- mine toiduks - antroposoofilise meditsiini kasutamine - tervishoid - vanurite toetamine majapidamises - sõnavabaduse tagamine - osalemine juhtkomitee valimises - sotsiaalteraapiline töö kui ametiülesanne | - sotsiaalteraapiline kontseptsioon - teadmised sotsiaalteraapiast - teadmised sotsiaalõigusaktidest - oskus meeskonda juhtida - oskus eelarveid koostada - kultuuriliste, religioossete ja kunstiliste aspektide teadlik vormimine - pühendumine ja vastutus hoolt vajavate inimeste ning personali suhtes - tähelepanelikkus elanike sotsiaalsete suhete suhtes - koosolekute juhtimine - eneseteadvus ja enesedistsipliin - teadmised antroposoofiast - soov õppida - empaatiavõime - kriitiline enesevaatlus ja välishindamine - võime anda tagasisidet, kriitikataluvus, ausus - oskus sugulastega dialoogi xxxxx - harivate õppekäikude korraldamine - majakoosolekute läbiviimine - rahastamisdokumentide korrashoidmine - kohapealsete nõupidamiste läbiviimine kui osalus- planeerimise vahend Dokumentatsioon meditsiiniprotseduuride läbiviimise ja ravimite kasutamise kohta |
PERSONALILE SUUNATUD - personali ametisse määramine ja töölt vabastamine - meeskonnakoosolekud / järelevalve - personali juhtimine ja koolitamine - majanduslik vastutus - professionaalne suhtlemine sugulastega |
Protsessid
Töökirjeldused on xxxx üks osa kogu talupidamises tehtavatest töödest. Neid ühendavad erinevad protsessid. Protses- se kirjeldatakse lähtuvalt nende eesmärkidest, olgu selleks siis hammaste pesemine, hommikusöögi valmistamine või müügiks kartulite pakkimine.
Protsessid jagunevad reeglina kolmeks:
1. Juhtimisprotsessid:
talupidamise juhtimine, strateegia kasutamine, planeerimine personali leidmisest rahandusküsimusteni
2. Võtmeprotsessid:
väärtust loovad multifunktsionaalsed protsessid, läbi mille pakutakse klientidele teenuseid selliste igapäevaste põllumajanduslike tegevuste kaudu nagu külvamine, loomade toitmine, toodete sorteerimine ja pakkimine jne.
3. Toetusprotsessid
võtme- ja juhtimisprotsesside kindlustamine (elektrooniline andmetöötlus, materjalide hankimine jne.)
Protsessidsid
Selleks, et kindlustada vajaliku informatsiooni vahetamine ja suhtluse toimimine on vaja teada, millistes protsessides erinevaid tööülesandeid sooritatakse.
Koostöövestlused ja hetkeseisu defineerimine
Koostöövestlused
Koostöövestlused on üks moodus, kuidas xxx xxxx üldises kontekstis hinnata. Neid viiakse läbi ühe või kahe aasta tagant ning nende eesmärk on analüüsida, kuidas igaüks xxxx xxxxx kogukonnas tunnetab,
Hindamisintervjuud
enda panust hindab ning kuidas kogukond neisse suhtub. Koostöövestlused ei ole hindami- sintervjuud, mille käigus arutatakse rohkem karjääri, palga ja töökvaliteediga seotud küsimu- si. Sellised koosolekud on osa informatsiooni vahetamise, suhtlemise ja usalduse kasvata- mise mehhanismist, mida kirjeldatakse 5. osas.
Koostöövestlused viiakse läbi hoolt vajavate isikutega, et näha, kuidas antud inimene koha- neb ning kas tal on piisavalt vabadust.
Koostöövestlused on edukad, kui nende käigus arutatakse alljärgnevaid valdkondi:
1 Tööülesanne ja juhtpõhimõte tervikuna 2 Vastutus
3 Kvalifikatsioon ja pädevus 4 Tegevuse ulatus
5 Usaldus, suhtlemine, informatsioon
6 Juriidilised küsimused, kvaliteediarendus 7 Rahalised ja materiaalsed ressursid
8 Eeltöö, uurimus ja arendusküsimused 9 Isiklik areng
10 Traditsioonid, progress, strateegia ja muutused
11 Enda samastamine kogukonna, ettevõtte ja juhatusega
12 Isiklik tähendus, tööga seotud kaotused, võidud, ohverdused (võetud veebileheküljelt xxx.xxxxxxxxxxxxxxxx.xxxx)
sisevaatlusele
Antud teemade nimekiri on soovituslik. Kasulik oleks vestlused salvestada ning jälgida, et vastu võetud otsused ka ellu viiakse.
Süstemaatilist tagasiside kogumist.
/ Tagasiside
Võrgustik ja tagasiside
Teenusepartnerite
järjepidevas küsitlemises
Lisaks sisevaatlusele hinnatakse talupidamise tegevusi ka välise tagasiside kaudu. See ei tähenda suvalisi kliendilt või teenusepartnerilt saadud kommentaare, xxxx süstemaatilist tag- asiside kogumist. Tagasiside on oluline tegevuse jätkamiseks ja parandamiseks ning toote või teenuse soovitud kvaliteedi saavutamiseks.
See toimub teenusepartnerite järjepidevas küsitlemises. Sellesse arenguvaldkonda kuulub koostöö naabrite, kohaliku omavalitsuse, poliitiliste komiteede, regionaalsete ja tehniliste partnerite ning ühingutega. Samuti kuulub siia alla osalemine rahvuslikes xx XXx võrgustikes.
Abistavad küsimused töökonteksti mõistmiseks:
Xxx töökirjeldused on kirja pandud ja uuendatud?
Kas personaliliikmete tööülesanded on detailselt kirjas lähtudes organisatsi- ooni tööst ja juhtpõhimõttest?
Kas kõik mõistavad, kuidas nende töö talupidamises toimuvaid protsesse ning sotsiaalset ja kogukondlikku kvaliteeti mõjutab?
Kuidas aitavad personaliliikmed xxxxx kvaliteedi saavutamisele üldises väärtusteahelas? Kas juhtkond ja personal on protsessidest teadlikud ning kas protsessikirjeldused on olemas? Kas toetust vajavad inimesed on kaasatud protsesside arendamisesse?
Kas iga personaliliikme arvamust organisatsiooni töö ja edukuse (tooted ja teenused), vastutusstruktuuride, juhtide ja kolleegide kohta küsitakse, võetakse arvesse ning hinnatakse (koostöövestlustel)?
Kas koostöövestluste raames analüüsitakse kogu väärtust loovat voogu (s.h kliente) kui töövaldkonda ja sisevaatluse objekti?
Kas teenusepartneritevaheline koostööstruktuur on nii ajas kui ka ruumis selgelt ja siduvalt sõnastatud? Kas on piisavalt komiteesid ja konverentse?
Millised tõendid on olemas selle kohta, et talupidamine toob kasu nii klientidele, personalile kui ka ühiskonnale tervikuna?
Talupidamises toimuvaid protsesse ning sotsiaalset ja kogukondlikku kvaliteeti
mõjutab
5. SUHTLEMINE ON KÕIGE ALUS - INFOVOOG JA USALDUSE KASVATAMINE
Usaldus on isiklik jõupingutus ning eduka ettevõtluse alus. See ei tähenda aga, et usaldus iseenesest tekib. Selleks, et asutuse personal sooviks ja suudaks usaldust saavutada, on vaja süstemaatiliselt tööd teha.
Selle arenguprotsessi jaoks on vaja erinevaid komiteesid, nagu näiteks usaldusring, kaebustekogu, edasiarenduste haldajad, ombudsmanid jne. Just rutiinsed protsessid ja funktsioonid on need, millel on otsustav mõju usalduse ning selle tulemusena ka töömotivatsiooni ja -naudingu tekkimisele.
Kaebustekogu
Usalduse tekkimise protsess sõltub väga tugevalt suhtlemise kvaliteedist. Kõigi koosolekute ja nõupidamiste läbivi- imisel peaks endalt küsima, kuidas ja kas aitavad need xxxxx usalduse tekkimisele? Siia alla kuuluvad kõik töökoo- solekud ja konverentsid, kuid samuti viis, kuidas kohtleme üksteist kohvimasina juures, sööklas, telefoniga rääkides, e-maile kirjutades ning vaidlusi ja konflikte lahendades.
Usalduse kasvatamise vahendid ja struktuurid:
Suhtlusõhkkond
– Informatsioon ja suhtluskultuur
Inimesed, kes koos töötavad, peavad omavahel suhtlema. Kui iga personaliliige teab, xxxx va- jalikku informatsiooni saada ning kuidas ja millal nad keda informeerima peavad, siis on kasutut
tegutsemist vähem ning arusaamatused välditavad. Kõik teavad ju ütlust „asi pole xxxxxx, xxxx sa ütled, xxxx xxxxxx, kuidas xx xxxx ütled“, seega on asutuses valitsev suhtlusõhkkond koos töötamiseks väga oluline.
Hea suhtluskultuur ei teki aga iseenesest, xxxx sõltub kõigist liikmetest. Xxxx aga peab asutuses olema xxxx, xxxxx töö on suhtluskultuuri arendada. Kaasavas talupidamises lisandub veel üks faktor – mitte kõik osalejad ei suuda võrdsetel tingimustel suhelda ning inimesed peavad õppima, kuidas piiratud kuulmise ja nägemise ning rääkimisraskustega inimestega koos töötada.
INFORMATSIOON
Selge informatsioon on usaldusliku õhkkonna hoidmiseks olulise tähtsusega. Alljärgnevad kokkulepped võivad olla abiks:
» Taga kõigile personaliliikmetele ligipääs informatsioonile, mida nad oma töö tegemiseks vajavad.
» Väldi kuulujuttude tekkimist rakendades teadlikku teabepoliitikat.
» Taga korraliku informatsioonikanali olemasolu.
» Ära koorma personali mittevajaliku informatsiooniga.
» Jaga piisavalt informatsiooni.
» Ole teadlik erinevate personaliliikmete informatsioonivajadusest.
» Jaga informatsiooni tõeselt ja selgelt.
» Jaga olulist informatsiooni ka kirja xxxx.
» Väldi täpse informatsiooni jagamise kaudu arusaamatusi.
» Kasuta personali informatsioonikandjatena.
» Taga informatsiooni jagamine distsiplineeritud viisil.
Meeting types
Põhivahend: kahepoolne kohtumine
Kahepoolne kohtumine on suhtlemise põhivahend.
Allpool ära toodud kohtumiste tüübid, mis peaksid aitama neid eristada:
1. Nõuandmine ehk informatsiooni jagamisele suunatud kohtumine: eesmärk on luua vastastikune arusaamine – suu- renenud teadmised aitavad inimestel otsuseid langetada..
2. Konsultatsioon ehk kokkulepete saavutamisele suunatud kohtumine: eesmärk on jõuda kokkuleppele – otsuste lan- getamise ulatus ja viis otsustatakse kahepoolselt.
3. Tulemus ehk otsuste tegemisele suunatud kohtumine: eesmärk on vastutuse võtmine – otsustatakse tegevuse läbi- viimiseks vajalikud vastutusülesanded.
Kõigil kolmel kohtumise tüübil on xxx xxxx kohtumiste jadas, kuid nende järjekorda võib ka muuta. (vaata „Tee kvali- teedini“)
Personali hindamine
Erinevaid probleeme seoses juhatuse, vastutusülesannete ning üldise korraga arutatakse intervjuude käigus, mis ei kuulu ülalmainitud koostöövestluste alla. Selliste intervjuude käigus arutatakse kindlaid teemasid, mis ka dokumentee- ritakse.
Kaebuste ja konfliktide juhtimine
Tänapäeval nõutakse õigusnormide kaudu kõikidelt sotsiaalsetelt organisatsioonidelt kaebuste ja konfliktide juhtimise protseduuride läbiviimist.
See võib toimuda mitmel viisil. Alljärgnevalt mainime xxxx mõned olulised protsessid:
Kaebuste juhtimise protsess
Kaebuste juhtimise protsess
» Vahetu kaebuste juhtimine (=kohene)
1. Kaebuse esitamine
2. Kaebuse vastuvõtmine
3. Kaebuse läbivaatamine
» Kaudne kaebuste juhtimine (=järeltegevus)
4. Kaebuse hindamine
5. Kaebuse kontrollimine
Konflikti juhtimise
Täpsemad materjalid konflikti juhtimise kohta on saadaval projekti „Tee kvaliteedini“ kvaliteedijuhtimise protsessi raames. Need aitavad meil vältida konflikte ning tegeleda konfliktidega viisil, mis säilitab asjaosaliste väärikuse. Viimane on eriti oluline just hoolt vajavate inimestega koostööd tehes.
Süüdistustevaba keskkond
Süüdistustevaba keskkonna loomine ehk praktiline ja väärikas eksimuste käsitlemine on üks kõige tõhusamaid usal- duse kasvatamise vahendeid. See kehtib nii asutusesiseste koostöö vormide kui ka klientide väliste kaebuste kohta. Põhimõtted on mõlemal puhul xxxxx:
1. Kalduvus eksimusi eitada tuleb asendada rahuliku faktipõhise eksimuse tunnistamisega.
2. Kalduvus eitada iseenda xxxxx eksimuses või kedagi teist süüdistada tuleb ümber muuta suhtumiseks, mis keskendub põhjuste ja faktide uurimisele.
3. Kalduvus eitada kahju tekkimist xx xxxxx ulatust tuleb ümber muuta suhtumiseks, mis keskendub kahju likvideerimi- sele.
This gives rise to a
„learning organisation“.
Kui 1. ja 3. punktis kirjeldatud püüdlused on olnud edukad, siis on tulevikus eksimus- te vältimise võimalus palju suurem. See kõik aitab xxxxx tõelise õppiva organisatsiooni moodustumisele. Igat ettevõtet või organisatsiooni saab vaadelda kui arengukogukonda.
Development community.
Abistavad küsimused usalduskultuuri loomiseks:
Kas juhtpõhimõttes on mainitud suhtlus- ja usalduskultuuri?
Kas asutuse eesmärk on saada arengukogukonnaks ning selles suunas edasi liikuda?
Kas juhatuse liikmed töötavad usalduse kasvatamise suunas ning omavad vastavaid pädevusi? Kas toetajate ning hoolt vajavate inimeste huvigruppide roll ja ülesanne on selgelt sõnastatud? Kas informatsiooni liikumine asutuses on läbipaistev?
Kas erinevat tüüpi koosolekuid viiakse läbi kindlatel aegadel? Kas asutuses luuakse süüdistustevaba keskkonda?
Kas asutuses on nn koosolekute xxxxx – aeg xx xxxx personali, klientide, tarnijate ja partneritega vestlemiseks? Kas on olemas vajalikud usaldusorganid, mis tegelevad kaebuste ja konfliktide juhtimisega?
Kas vahekohtud ja usaldusisikud on kõikidele teada ning kas neid on vajadusel võimalik xxxxxx kutsuda? Kas kasutatakse välishindamist ja auditeerimist?
Kuidas kaasatakse toetust vajavad personaliliikmed suhtlusprotsessi ja informatsiooni edastamisesse?
6. LEPINGUTE KOOSTAMINE – JURIIDILISED KÜSIMUSED JA KVALITEEDIGARANTII
Xxxxxx
Xxx minevikus valitsesid inimeste üle jumalik kord või traditsioonilised hierarhiavormid, siis tänapäeval vastutavad inimesed – eriti erivajadustega inimesed – oma saatuse eest ise. Nad sõlmivad lepinguid ning loovad ise juriidilisi suhteid. Leping on vorm, mille kaudu
inimesed loovad tingimusi võrdsetel alustel koos töötamiseks. See ei kehti ainult kirjalike dokumentide kohta.
Lepingul on alati eesmärk (töösuhe või hooldussuhe) ning selles loetletakse üles panused ja teenused, mida ko- ostööpartnerid koostöö korraldamiseks ja kindlustamiseks pakuvad: „Kuidas mina panustan ning kuidas teeb seda koostööpartner?“
Seadused /
Ei saa / Otseselt mõjutada
Lepingud kehtivad ka puudega inimestele, kes on isegi siis juriidilised isikud, kui nad vajavad hooldaja abi.
Õigusraamistik
Iga organisatsioon tegutseb õigusraamistikus, olenemata sellest, kui selgesti seda mõistetakse.
Eeskirjad ja määrused
Seaduse tasandid:
1. Põhiseadus ning sellega seotud seadused ja eeskirjad. Euroopas domineerib Euroopa õigusraamistik teatud valdkondades – nagu näiteks põllumajandus –
riiklike määruste üle. Sellele tasandile kuuluvad ka üldised inimõigused ning rahvusvahelised lepingud, nagu näiteks 2006. aasta ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon ning selle ratifitseerimised erinevates riikides.
Reeglina ei saa üksikisikud või ettevõtted esimest tasandit otseselt mõjutada, kuna seda reguleerivad valitsused läbi erinevate poliitiliste protsesside.
2. Organisatsiooni xx xxxxx koostöö- ja teenusepartnerite poolt defineeritud eeskirjad ja määrused moodustavad or- ganisatsiooni enda loodud õigusraamistiku. Raamistik ja määrused on kirja pandud organisatsiooni põhikirja. Kõik personaliliikmed on töölepingu kaudu kohustatud nendest määrustest kinni pidama.
Kirja pandud organisatsiooni
põhikirja
See tasand on eriti oluline, kuna siin muutuvadki töökogukonna liikmed seadusetäitjatest seaduse loojateks. Seaduse loomises saavad osaleda kõik täisealised isikud. Seadusasutused ja juristid on teenusepakkujad, kes panevad tavako- danike loomingulised ideed ja soovid vastavasse juriidilisse vormi.
Seaduse loojateks /
Lepingud / Faktilise, ruumilise ja ajalise
ulatusega
3. Lepingud, mis tehakse teatud probleemide või projektide jaoks, on tavaliselt tähtajalised ning need sõlmitakse üksikute liikmete või asutuse erinevate osakondade vahel.
Ka kolmandal tasandil tegeletakse seaduste loomisega, kui see erineb teisest tasandist selle võrra, et sõlmitud lepingud on väiksema faktilise, ruumilise xx xxx- xxxx ulatusega.
Üksikisiku vastutus
4. Üksikisiku vastutus xxxxx xxxxx kolme mainitud tasandit. Lisaks inimese isikli- kule suhtumisele ja eetilisele lähenemisele, on siin tasandil sama olulised ka erialased teadmised ning professionaalne ja isiklik kogemus.
Iseenesestmõistetavalt on kaasav talupidamine xxxxx xxxx mitmes juriidilises suhtes xx xxxx nii põllumajandusliku kui ka sotsiaaltöö xxxxx pealt. Kõik isikud peavad olema õigustest ja kohustustest teadlikud. Selle sfääri eest vastutab reeglina juhtkond.
Vastutused saab üldjoontes kolmeks jagada:
1. Gruppide ja osakondade vastutus
2. Valdkondade vastutus
3. Arengusuuna vastutus
teenuseprotsessidesse inimesi kaasatakse
Koostööteenus kui sotsiaaltöö tunnusjoon
Koostööteenuse
Teenuse osutaja ja kasusaaja on üksteisega vastastikuses vahetusprot-
sessis seotud
Mida enam professionaalsetesse teenuseprotsessidesse inimesi kaasatakse, seda vähem on teenusekvaliteeti võimalik normatiivselt või ametlikult tagada. Koostöö- teenuse puhul on kõik asjaosalised teenuse loomisega otseselt seotud: ükski õpe- taja, arst, tugitöötaja ega hooldaja ei saa efektiivselt töötada kui õpilane, patsient või hooldatav temaga koostööd ei tee. Teenuse osutaja ja kasusaaja on üksteisega vastastikuses vahetusprotsessis seotud ning igaüks annab protsessi xxx xxxxxx.
Turvaline õigusraamistik koostööteenuse loovaks arendamiseks
Koostööteenuse kvaliteedieesmärk on teenuse laiapõhine individualiseerimine. Kuna tegemist on üksikisikutega, siis pole protsesse viimse detailini võimalik reguleerida. Iga individuaalse loomingulise tegevuse jaoks on vaja tagada te- gutsemisvabadus (ka juriidiline). See peab peegelduma ka töölepingutes ja töökirjeldustes. Organisatsioon tervikuna peab igale personaliliikmele tagama paindlikkuse ja vastutusrikka ülesande. (vaata xxx.xxxxxxxxxxxxxxxx.xxxx)
Kvaliteedieesmärk on teenuse laiapõhine individualiseerimine
Kvaliteediarendus ja kvaliteedigarantii
Individuaalse loomingulise
tegevuse jaoks
Euroopa riikides peab sotsiaalteenuseid rahastavatel asutustel olema kvaliteediga- rantii süsteem. Seda on võimalik luua mitmel viisil. INCLUFAR lähtub projekti „Tee kvaliteedini“ protsessistruktuurist, mis kirjeldab erinevaid vahendeid, nagu näiteks meeskonnajuhtimise küsimustik (vaata kokkuvõtvat ülevaadet aadressil www.in- xxxxxx.xx). „Tee kvaliteedini“ on sertifitseeritud alates 2000. aastast (vrd. www.con- xxxxxxxx.xxxx).
Tegutsemisvabadus
Meeskonnajuhtimise protsessi tulemusena tutvustatakse kogu protsessi projekti- partneritele, kellest kaks olid enne projekti algust xxxx xxxx teinud.
Sellesse valdkonda kuuluvad ka sotsiaalses talupidamises läbiviidavad kontrollid:
» õiguskaitseorgani poolt läbiviidud kontroll;
» hügieenikontroll;
» tervise ohutuse ja turvalisuse kontroll töökohas;
» tuleohutuse kontroll;
» toodete ja märgiste kontroll (nt. Demeteri sertifikatsioon);
» finantsaudit.
Meeskonnajuhtimise protsess
Abistavad küsimused koostöösuhete juriidiliste aluste loomisel
Kas juriidilised ja finantsküsimused on selgelt eristatud talupidamise vaimsetest eesmärkidest? Kas inimesed on teadlikud organisatsiooni tööd puudutavatest seadustest?
Kas omatakse ülevaadet kehtivatest ja/või vajalikest lepingutest ning xxx- xx sisekokkulepetest? Kas teostatakse lepingute kontrollimist?
Xxx xx kuidas arutatakse lepingurikkumisi või kõrvalekaldumisi? Kuidas on kaasatud toetust vajavad inimesed?
Kuidas peegelduvad lepingutes kaasamisega seonduvad teemad ja nõuded? Kas rakendatakse kvaliteedijuhtimist?
Kas personal on sellest teadlik?
7. RAHAASJAD PEAVAD KLAPPIMA - FINANTSRAAMISTIK
Raamatupidamissüsteem, raamatupidamine, eelarve koostamine, kasumi planee- rimine, maksevõimelisus,
investeeringud
Rahavoogude haldamine
Kas vajalikud materjalid ning finantsilised ja sotsiaalsed vahendid on kõigile tagatud ja kättesaadavad? Seda peavad endalt küsima need, kes soovivad teada, kuidas hankida, säilitada ja tagada organisatsiooni finantsalus.
Finantssfääri üksikülesanded
Finantspartnerid / Avalikõiguslikud juriidilised
isikud / Väärtust loovate partneritega
Siia alla kuuluvad järgmised tegevused: raamatupidamissüsteem, raamatupidami- ne, eelarve koostamine, kasumi planeerimine, maksevõimelisus, investeeringud ja sellega seonduv, koostöö xxxxxxx xx teiste rahastamisorganitega.
Sotsiaalsete organisatsioonide kõige olulisemad finantspartnerid on tihtipeale ava- likõiguslikud juriidilised isikud olenemata sellest, kas antud talupidamine on erao- mandus või kuulub heategevuslikule asutusele. Lisaks pankadele on tihtipeale fi- nantspartneriteks ka sihtasutused. Suhete arendamine väärtust loovate partneritega on talupidamise juhtkonna üks kõige olulisemaid ülesandeid.
Finantsiline pool ei tohiks olla tähtsam kui tehtav töö, xxxx peaks kasvama ja arenema xxxx xxxxx töö tegemise.
Rahastamisvahendid:
MINEVIK
Lõplik aastakokkuvõte Bilanss
Xxxxxx ja kahjumi arvutamine Analüüsid
Võtmeandmed
OLEVIK
Eelarvekontroll Raamatupidamine
(Igakuine) tegeliku ja sihteelarve võrdlus Kuluarvestus
TULEVIK
Majapidamisplaan Investeerimisplaan Rahavooplaan Riskijuhtimine Palgaregulatsioonid
Eelarve kui vahend
Kogemus on näidanud, et kaasavate talupidamiste rahaasjade haldamist on kõige kasulikum teha eelarvete kaudu, kuid xxxx xxxx tingimusel:
nii personal kui ka (võimalusel) toetust vajavad inimesed peavad olema eelarve koostamisprotsessi kaasatud.
Eelarvetel on xxxx funktsiooni:
Planeerimise / Tegeliku ja sihteelarve erinevused / Võrdlusuuringute protsess
1. Kogueelarve näitab olemasolevaid ressursse. Tavaliselt on sellel ka alajaotused lähtudes erinevatest valdkondadest ja eesmärkidest.
Kogueelarve sisaldab ressursside planeerimise üksikasju, võimaldab hallata mater- jale ja kontrollida ajastust, salvestab tegeliku ja sihteelarve erinevused ning annab võrdluse teiste organisatsioonidega. Eelarvete kaudu saab toimuda võrdlusuuringu- te protsess (vaata X. Xxxx, xx.xx. Berliin 2008).
Vastutust / organisatsiooni- sisest sotsiaalset sidusust
2. Eelarve koostamisega on võimalik xxxxx üksikisiku vastutust (vt 2. osa) ning see võimaldab läbi viia põhjaliku enesekontrolli. Tänu alajaotuste koordineerimisele tõstab eelarvete koostamine ka organisatsioonisisest sotsiaalset sidusust.
Finantsilise läbipaistvuse
3. Organisatsiooni eelarve koostamine ja kasutamine aitab xxxxx xx finantsilise läbi- paistvuse tõstmisele. Samuti mõjub see positiivselt sotsiaalsele sidususele, kuna rahavoogude kasutamisega ei kaasne mingeid saladusi.
Põhiprintsiip:
Iga eelarvepunkti taga on inimesed, kes seda ellu viima hakkavad!
Eelarve koostamise sammud
1. Ülesanne/eesmärk: mis on eelarve xxxxxx eesmärk?
2. Nõue: mida tahetakse saavutada? Xxxxxxxxx ressursse xxxxx xxxx?
3. Eelarvekoosolek(ud): kuidas hankida vajalikud ressursid ning kuidas need juhtpõhimõttega kooskõlas ära jaota- da?
4. Pühendumine eelarvega seotud vastutusülesandele: mina vastutan kolmel esimesel protsessitasandil sõlmitud kokkulepete eest.
5. Kulutamine: kes vastutab kulutuste eest ning annab kulutamiseks loa?
6. Raamatupidamine: kuidas ja milliseid ressursse oleme kasutanud? Kas need on olnud piisavad?
7. (Sotsiaalne) bilanss: mida oleme saavutanud (mitte ainult esmased eesmärgid sotsiaalses kontekstis)?
VÕTMEKÜSIMUSED
Riiklike vahenditega / Täitevorganeid / Väga oluline mõista /
Suveräänsust
Riik: finantspartner või kontrollija?
Peaaegu kõikides Euroopa riikides rahastatakse sotsiaalseid talupidamisi riiklike va- henditega. Seega nõutakse, et ressursse kasutataks võimalikult kuluefektiivselt ja säästlikult. Sellele vaatamata on kaasavad talupidamised aktiivsed ning pakuvad enda algatusel kaasavaid teenuseid. Riiklike toetuste kasutamine ei tee neist riiklike määrus- te täitevorganeid. Seda on väga oluline mõista, sest kulusid hüvitavad ametiasutused
arvavad tihti, et xxxx on võim otsustada teenuse pakkujate üle, kuid nad ei tee xxxx xxxxx nende suveräänsust silmas pidades.
Kaks teemat puudutavat allikat:
Omandi roll ja päritavus kaasavas talupidamises (vt X. Xxxxx: Eigentum und Vererbbarkeit xxx Xxxxx – Gemeinnüt- zige Landwirtschaft als Perspektive , 2015)
Palga roll: kulud või investeering tulevikku? (vt U. Herrmannstorfer: Löhne sind keine Kosten!, 1996)
Käsiraamatu elektrooniline versioon saadaval veebilehel xxx.xxxxxxxx.xx
Abistavad küsimused organisatsiooni finantsprotsesside kohta
Kas juhtpõhimõttes on kirjeldatud raha ja ressursside haldamist organisatsiooniliste protsesside käigus?
Sotsiaalne bilanss
Kas majandus- ja finantsküsimused on selgelt eristatud juriidilistest küsimustest ning talupidamise vaimsetest eesmärkidest?
Kas maa ja omandi xxxxx on selgitatud?
Kas ollakse teadlikud sissetulekutest, organisatsiooni kuludest ning finantsvoogudest?
Kas organisatsioonil on ülevaade materiaalsete ning mittemateriaalsete xxxxxx ning võlgade hetkeseisust?
Kas vahendid, millega peetakse arvestust ressursside ja rahaasjade arengu üle (eriti raamatupidamine ning teised majanduslikud ja finantsilised vahendid) on piisavad ettevõtte jätkusuutlikuks juhtimiseks?
Kuidas kaasatakse toetust vajavad personaliliikmed finants- ja eelarveküsimustesse?
Kas kaasamise rahalised kulud (elamistingimused, mobiilsus, avalikus elus osalemine) peegelduvad eelarve(te)s?
Kuidas reageeritakse muutustele eelarvet rakendades?
Kas väärtust loovatele partneritele (klientidele, tarnijatele, erinevatele ametitele, pankadele jne) pööratakse piisavalt tähelepanu ning suhteid nendega arendatakse süstemaatiliselt?
Kas organisatsioonil on aruandluse meetod ehk sotsiaalne bilanss, milles kajastuvad organisatsiooni saavutused kaasamise valdkonnas?
8. KUHU ME TAHAME OMA ORGANISATSIOONIGA JÕUDA? - EDASINE ARENG NING TULEVIKU KINDLUSTAMINE
Pidevas muutumises
Minevik - olevik - tulevik
Valmidus uuendusteks –
„muutuste haldus
Kogu teenuste sortiment on pidevas muutumises. Inimesed muutuvad, tekivad uued vajadused (sõltuvalt kaasatud inimeste arengust, tehnilistest ning kohustuslikest muu- datustest, haigustest jne), saadakse kogemusi, omandatakse uusi teadmisi. Seetõttu on järjepidev vaatlus ning valmidus uuendusteks – „muutuste haldus“ – üks juhtkonna olu- lisemaid ülesandeid. Neid saab kohandada vastavalt hetkevajadustele ning arendada vastavalt tulevikus vajaminevatele asjadele. Xxx xxxxx otsustada, mis on hea ja kasulik ning loobuda kasututest asjadest.
Inimesed elavad siin ja praegu. Olevik on mineviku ja tulevikuga seotud ning kõiki neid kolme ühendavad inimesed. 8. sajandi õpetlane Alkuin tõi välja alljärgneva jaotuse:
memoria minevikku suunatud vaimne jõud,
intelligentia mõistab olevikku ja
providentia vaimne jõud, mis näeb tulevikku enne, kui see juhtuda saab. Iga talupidamine peaks üritama kõiki kolme aspekti arendada.
„Selline käsitlus muudab kogu protsessi paindlikumaks. Oleviku loomine, mida intelligentia kirjeldab xxx xxxx ette- määratut, saab alguse minevikust. Seega muudetakse see valmis objektist millekski muuks... Meie praegune reaalsus ei eksisteeri pelgalt väliselt, xxxx xx xxxxxx protsessis, millest ta on tekkinud. Inimese jaoks välisena näiv olevik
kaotab oma konkreetse iseloomu. Inimese suhe olevikuga muutub ning see ei xxx xxxxx xxxx xxx midagi lõpetatut ja muutmatut. Selle asemel näib olevik kestva sündmusena, arenguna, millesse inimesed ise on kaasatud.“ (W.-X. Xxxx- ker, Heidelberg 1996)
Kaasava talupidamise arenguvaldkonnad
Oleme maininud juba mõningaid sotsiaalse talupidamise arenguvaldkondi:
Sotsiaalne nõudlus kaasamise järgi, toetust vajavate inimeste hindamine kaasava talupidamise võimalikuks tegemi- ses
Talupidamine kui sotsiaalne eluvorm
Uue omandivormi arendamine ja rakendamine, mis vaatleb maad kui ühisressurssi ning peab sotsiaalset xx xxxxx- duslikku talupidamist avaliku heaolu saavutamisel väga oluliseks. Seega ollakse vastu ideele, et maa on kapitaliin- vesteering.
Sotsiaalse talupidamise integreerimine erinevate võrgustike abil, uute majandusvormide arendamine tarbijavastutu- se kaudu (solidaarne talupidamine), koostöö potentsiaalsete kohalike toetajatega.
Realisierung neuer Eigentumsformen
Kaasamise kontseptsiooni laiendamine loodusvaradele kultuurimaastiku ning keskkonnatöö arendamise ja säilitamise kaudu
Ühiskond ootab talupidamistelt palju teisigi arendusi ning nõuab talukogukonnalt aktiivset osalemist, et ergutada erinevate juhtpõhimõtete uuendamist ja edasist arengut. „See, kes ei tunne eesmärki, ei leia xx xxxx,“ on öelnud luuletaja Xxxxxxxxx Xxxxxxxxxxx.
Arvestama peab ka ajastu vajadusi, arendama strateegiaid ning algatama ja juhtima muutusi. Alljärgnevad küsimused aitavad enesevaatlust läbi viia:
Mida head ja olulist on asjades, mida me teeme? Kus me xxxx xxxxx?
Mis on meid siia toonud? Mida me muutma peame? Kus me tahame homme olla? Mis aitab xxxx xxxxx jõuda?
Mida me selle heaks juba teeme/saame praegu teha? Mida me veel arendama peame?
Kes vastutab tulevikustrateegia xx xxxxx rakendamise eest? Kes saaks talupidamist selles osas aidata?
Abistavad küsimused arenguküsimuste lahendamiseks tulevikus:
Kas talupidamine on vajalikest muutustest teadlik?
Kas muutuste xxxxxx töötatakse regulaarselt? Kas tagatakse võimalused tegude analüüsimiseks? Kas on olemas süstemaatiline viis talupidamise arengu jälgimiseks nii sisemiselt kui ka väliselt? Kas xxxxx juhtpõhimõtte on arenduste tähtsuse hindamisel veel teisigi kriteeriumeid?
Kuidas toimub keskkonnaareng (globaalses, regionaalses, majanduslikus ja sektoriaalses mõttes)? Kas olemasolevaid tooteid ja teenuseid vaadatakse süstemaatiliselt läbi?
Kas võimalusi uute toodete ja teenuste väljatöötamiseks tekitatakse süstemaatiliselt?
Kas taluteenuse uurimine ja hindamine on jätkuv protsess koostöös väärtust loovate partneritega?
Kas kaasamise nõue moodustab tungiva osa hetkel ja tulevikus organisatsiooni poolt pakutavatest teenustest?
Kas toetust vajavatel personaliliikmetel on piisavalt võimalusi mõista muutuste protsesse? Millised tõendid selle kohta leiduvad?
Talupidamiste ülevaade
Partnertalude lühikesed kirjeldused on üleval projekti veebileheküljel aadressil xxx.xxxxxxxx.xx Hofgemeinschaft Xxxxx-Hardebek, Saksamaa
Camphill Tapola, Soome
Integrative Hofgemeinschaft Loidholdhof, Austria
Arbeits- und Lebensgemeinschaft Urtica – de Vijfsprung, Madalmaad Camphill Pahkla, Eesti
Kasutatud kirjandus
XXXXXXX, X.. (2012): Fortbildungsangebote für die Soziale Landwirtschaft. Überprüfung und Entwicklungsperspektiven des MAIE-Curriculums. – Ba- chelorarbeit, HNE Eberswalde, S. 87
XXXXXX, A., XXXXXXX, J. (2009): Die Lebens- und Arbeitsgemeinschaft Xxxxx-Hardebek. Eine Fallstudie über das Zusammenwirken xxx Xxxxxxxx- xxxxxx, Sozialarbeit und Naturschutz als Ausdruck eines multifunktional verstandenen Betriebsorganismus. – Bachelorarbeit, Universität Xxxxxx-Xxxxxx- xxxxxx, 151 S.
HERRMANNSTORFER U. (1991): Scheinmarktwirtschaft – Die Unverkäuflichkeit von Arbeit, Boden und Kapital. Stuttgart HERRMANNSTORFER, U. (1996): Löhne sind keine Kosten! Rundbrief „Dreigliederung“ Nr. 2/1996
HERRMANNSTORFER, U. (1994): Wie weiter mit der Landwirtschaft? In: . Rundbrief Dreigliederung des sozialen Organismus 4. XXXX, X., XXXXXXXXXXX, S., XXXXXXX, L. (2008): Erfolgreiches Benchmarking. Berlin
XXXX, X. (2011): Qualifizierungswege für die Soziale Landwirtschaft – Erhebung zu bestehendem Bedarf und Angebot. – Bachelorarbeit, Universität Kassel-Witzenhausen, 66 X.
XXXXX, X. (2015): Landwirtschaft in gemeinnütziger Trägerschaft - Erfahrungen, Herausforderungen und Entwicklungsperspektiven. Masterarbeit Univ. Kassel-Witzenhausen, 75 S.
Handbuch Werkstatt für Unternehmensentwicklung GmbH Version 01/2001, Stuttgart 2001 Wege zur Qualität Handbuch Dornach 2000
XXXXXX, X.: Materialien x.X.
XXXXXXX, X.-U. (1996): Geisterinnerung und Entwicklung. In: Konturen Bd. 1, Heidelberg 1996 S. 32.
In einem Projekt zur Sozialen Landwirtschaft wurde folgendes Handbuch entwickelt, auf das wir hier ausdrücklich verweisen: Soziale Landwirtschaft - Ein Praxishandbuch für EinsteigerInnen. hgg. x. Xxxxxxxxx Oekoherz e.V.; xxx.xxxxxxxx.xx, Weimar o.Jhg.
Kaasav Talupidamine
IMPRINT
Xxxxxxx Xxxx, Xxxxxx xxx Xxxxx,
Kaasautorid: Xxxxxxx Xxxxxx, Xxxxxxxx Xxxxxxx, Xxxxxx Xxxxxxxx, Xxxxx Xxxxxxxx
INCLUFAR - Projekt-Nr.: DE/13/LLP-LdV/TOI/147 619 KOKKUPUUDE
Xxxxxxx Xxxxxx: xxxxxx@xxxxx-xxxxxxxx.xx Xxxxxxx Xxxx: xxxx@xxxxxx.xxx
Xxxxx Xxxxxxxx: xxxxx@xxxxxxxx.xx
Xxxxxx xxx Xxxxx: xxxxxx.xxxXxxxx@xxxxxxxx.xxxx Xxxxxxxx Xxxxxxx: xxxxxxxx.xxxxxxx@xxxx.xx
Xxxx projekti rahastas Euroopa Komisjon. Antud väljaande autor vastutab ainuisikuliselt selle sisu eest. Komisjon ei vastuta väljaandes sisalduva info kasutamise eest.
This project was funded by the European Commission. The contents of this publication are the sole responsibility of the author: the Commission is not liable for the use of any information contained therein.