Raplas, detsember 2016
KAIU VALLA, RAIKKÜLA XXXXX XX RAPLA XXXXX ÜHINEMISLEPING
Raplas, detsember 2016
KAIU VALLA, RAIKKÜLA XXXXX XX RAPLA VALLAÜHINEMISLEPING
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 10, Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 91, kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse ja Rapla Vallavolikogu (Rapla Vallavolikogu 26. novembri 2015. a otsus nr 48) ettepaneku Juuru, Järvakandi, Kaiu, Kehtna, Kohila, Xxxx xx Raikküla Vallavolikogule algatada haldusterritoriaalse korralduse muutmine ja ühinemisläbirääkimised eesmärgiga moodustada kohalike omavalitsuste ühinemise tulemusena uus omavalitsusüksus xx Xxxx Vallavolikogu (27. jaanuari 2016. a otsus nr 1 ja 27. aprilli 2016 otsus nr 17) ja Xxxxxxxx Xxxxxxxxxxxxx (03. veebruari 2016. a otsus nr 90) otsused ühinemisläbirääkimistega nõustumise kohta ning sellele järgnenud ühinemisläbirääkimiste tulemused, Kaiu vald, Raikküla xxxx xx Rapla vald (edaspidi nimetatud lepinguosalised) sõlmivad käesoleva ühinemislepingu (edaspidi leping), mille eesmärgiks on moodustada ühinemise kaudu uus omavalitsusüksus (edaspidi Vald) .
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Leping sätestab lepinguosaliste omavalitsusüksuste vabatahtliku ühinemise tulemusena omavalitsusüksuste ühinemise xxx xx eesmärgid, moodustatava omavalitsusüksuse õigusliku staatuse, nime, sümboolika, piirid, ühinemisega kaasnevad organisatsioonilised ümberkorraldused ja juhtimisstruktuuriga seotud muutused, avalike teenuste osutamise põhimõtted valdkonniti, töötajate ja teenistujatega seotud küsimuste lahendamise, investeeringud ja riikliku ühinemis- toetuse kasutamise.
1.2. Uue haldusüksuse tegevussuundade kavandamisel, eesmärkide elluviimisel, oma- valitsusüksusele pandud kohustuste täitmisel ja teenuste korraldamisel ning rahaliste vahendite suunamisel lähtub Vallavolikogu lepingu kehtivuse ajal käesolevas lepingus sätestatust.
2. ÜHINEMISE EESMÄRGID
Lepinguosalised seavad ühiseks eesmärgiks tervikliku ja elanike huvides toimiva omavalitsuse
loomise.
Ühinenud Vald on:
2.1. terviklik xx xxxxx toimiv, sotsiaalselt, majanduslikult, kultuuriliselt ja territoriaalselt sidus piirkond, kus arvestatakse ja säilitatakse piirkondlikku omapära ning arendatakse väljakujunenud koostööd.
Ühinenud Xxxxxx on:
2.2. tagatud kõigi piirkondade jätkusuutlik ja tasakaalustatud areng strateegilise
juhtimisvõimekuse ning olemasoleva arengupotentsiaali maksimaalse kasvu kaudu;
2.3. arenenud kohalik demokraatia ja toetatud alt üles initsiatiivil põhinev vastutustundlik
kodanikualgatus uue valla kõigis piirkondades;
2.4. hästi kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused kõigile omavalitsusüksuse
elanikele;
2.5. elanike liikumis- ja tööhõivevajadusi kattev tõhus ning erinevaid transpordiliike inte- greeriv ühistranspordisüsteem;
2.6. tasakaalustatud arengule suunatud arengupotentsiaal, mis on rakendatud Rapla
maakonna säilimisele.
Ühinenud Vallal on:
2.7. suurem võimekus Euroopa Liidu ja teiste organisatsioonide vahendite kaasabil täiendavateks investeeringuteks, mis tõstavad elanike elukvaliteeti ja edendavad kohalikku elu.
3. ÜHINEMISE AEG
Kaiu valla, Raikküla xxxxx xx Rapla xxxxx ühinemine toimub 2017. aasta kohaliku omavalitsuste volikogude valimistulemuste väljakuulutamise päeval.
4. OMAVALITSUSÜKSUSE ÕIGUSLIK LIIK, NIMI, PIIRID, SÜMBOOLIKA
4.1. Lepinguosaliste ühinemise ning nende alusel uue omavalitsuse moodustamisega lõpetavad ühinevad omavalitsused kui avalik-õiguslikud juriidilised isikud oma tegevuse.
4.2. Uus kohalik omavalitsusüksus on vald, mille nimi on Rapla vald.
4.3. Vald on ühinenud omavalitsuste õigusjärglane.
4.4. Valla territoorium moodustub Kaiu valla, Raikküla xxxxx xx Rapla xxxxx territooriumi
summana xx Xxxxx piir kulgeb mööda ühinenud valdade välispiiri.
4.5. Vallavolikogu ja -valitsuse juriidiliseks asukohaks on Rapla linn.
4.6. Valla sümboolika koostamiseks kuulutatakse välja avalik konkurss. Konkursikomisjon alustab xxxx xxxxxx volikogude otsuste vastuvõtmist haldusterritoriaalse korralduse
muutmiseks. Valla vapi ja lipu kujundamisel peetakse oluliseks, et nendes kasutatakse piirkonna ajaloolist identiteeti iseloomustavat sümboolikat. Valla vapi ja lipu konkursil võitnud xxxxxx esitatakse kinnitamiseks vallavolikogule. Kuni uue valla sümboolika kinnitamiseni kasutab Vald endise Rapla valla sümboolikat. Osavallal säilib võimalus kasutada endise valla sümboolikat.
5. HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISEGA KAASNEVATE
ÕIGUSAKTIDE JA DOKUMENTIDE KEHTIVUS
5.1. Valla õigusaktide kehtestamiseni kehtivad lepinguosaliste õigusaktid selle lepinguosalise territooriumil, kus nad olid kehtestatud, ja ulatuses, kui nad ei ole vastuolus käesoleva lepinguga.
5.2. Pärast ühinemise jõustumist tegutseb Vald Rapla valla põhimääruse alusel. Valla põhimääruse projekt töötatakse välja üleminekuperioodil (xxxx 4) ning võetakse vastu Valla volikogu poolt.
5.3. Lepinguosaliste kõik õigused, kohustused, asjaajamise dokumendid, omandis olevad xxxxx xx hallatavad asutused lähevad Vallale üle käesoleva lepingu punktis 3 sätestatud ajal.
5.4. Punktis 5.3 nimetatud asjaajamise dokumendid annavad ühinevate Vallavalitsuste kui ametiasutuste nimel üle ametist lahkuvad vallavanemad ja võtab Vallavalitsuse kui ametiasutuse nimel vastu uue valla vallavanem. Üleantavad asjaajamise dokumendid ja nende registrid peavad olema koostatud ja arhiveeritud vastavalt seadusele.
5.5. Valla haldusesse üleminevad hallatavad asutused tegutsevad kuni uute põhimääruste kehtestamiseni seni kehtinud põhimääruste alusel ja ulatuses, kui need ei ole vastuolus käesoleva lepinguga.
5.6. Valla arengukava (sh eelarvestrateegia), üldplaneeringu ja teiste arengudokumentide vastuvõtmiseni kehtivad ühinevate valdade arengukavad, üldplaneeringud ja teised arengudokumendid omavalitsusüksuse territooriumil, kus nad enne ühinemist kehtisid.
5.7. Lepingu kinnitamise päevast ühinevate valdade volikogudes kuni Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevani võivad asjaomased volikogud netovõlakoormust mõjutavaid varalisi kohustusi xxxxx viimase kinnitatud eelarvestrateegias planeeritud mahus. Netovõlakoormust mõjutavaid varalisi kohustusi eelarvestrateegia väliste investeeringute tegemiseks võib xxxxx volikogude vastastikuse konsensuse korras vastavalt haldusreformi seaduse §-le 25.
5.8. Ühinevate valdade omanduses olevad ja nende asutatud juriidilised isikud või nende osad lähevad üle ühinenud omavalitsusele, sh asutajaliikme õigused ja kohustused.
5.9. Oluliste arengudokumentide, asjaajamisdokumentide ning töökordade ühtlustamist alustatakse ettevalmistusperioodil (xxxx nr 4) ja selleks moodustavad lepinguosalised komisjonid.
6. VALLA JUHTIMISSTRUKTUUR JA HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISEGA KAASNEVAD ORGANISATSIOONILISED ÜMBERKORRALDUSED
6.1. Xxxxxx tagatakse, et elanike huvid on väljaselgitatud ja tõhusalt esindatud.
6.1.1. Vallavolikogu koosseisus on 27 liiget, kes valitakse ühes valimisringkonnas. 2017. aasta valimistel avatakse valimisjaoskonnad vähemalt 2013. aastal toimunud KOV valimiste valimisjaoskondade asukohtades.
6.1.2. Suurendatakse Vallavolikogu komisjonide xxxxx xxxxx otsustusprotsessis, kujundatakse mehhanism, mis võimaldab osavalla esindajaid kaasata komisjonidesse.
6.1.3. Ühineva valla soovil moodustatakse selle territooriumil osavallakogu, mille peamised ülesanded on tagada elanike kaasarääkimise võimalus kohalikes ja ülevallalistes otsustusprotsessides, aidata kujundada arvamusi ja tagada sisendeid ning tagasisidet otsustusorganitele (vallavalitsus, vallavolikogu, volikogu komisjonid) piirkonna tervikliku arengu küsimustes ja piirkonna halduse/valitsemise kvaliteedi kohta. Osavallakogu moodustamise põhimõtteid ja funktsioone on kirjeldatud lepingu seletuskirjas ning need võetakse aluseks osavalla põhimääruse koostamisel.
6.2. Valla organisatsioonis on poliitika kujundamine ja strateegiline juhtimine selgelt
eristatud igapäevase halduse ja teenuste osutamise funktsioonidest.
6.2.1. Vallavalitsuse kui ametiasutuse struktuuris eristatakse poliitilise ja administratiivse juhtimise tasandid.
6.2.2. Vallavalitsuse osakondadesse keskendatakse strateegilise juhtimise ja halduse kompetents, tugiteenused ja kitsamalt spetsialiseeritud asjatundjad ning teenuste osutajad.
6.3. Igapäevaselt vajalike teenuste osutamist ja üksikuid haldusfunktsioone püütakse nii palju kui võimalik delegeerida osavallas paiknevatele asutustele, teenuskeskustele ja kodanike ühendustele.
6.3.1. Endistesse vallakeskustesse moodustatakse teenuskeskused kui territoriaalsed struktuuriüksused. Teenuskeskused tagavad vähemalt järgmiste teenuste osutamise ja funktsioonide täitmise: osavalla arendustegevus, xxxxxx sotsiaaltöö, registritoimingud ja elanike nõustamine, vallavara haldus ja majandamine, avalike teenuste järelevalve. Teenuskeskuses hõivatud ametnike arv sõltub keskuse teenuspiirkonna suurusest ja osutatavate teenuste mahust ning on erinev. Reeglina töötavad seal mitut funktsiooni täitvad teenistujad, ent tuleb vältida osakoormusega töötavate ametnike rakendamist. Teenuskeskuse igapäevategevust juhib vallavalitsuse liige.
6.3.2. Vallavalitsuse osakondade valdkonnaspetsialistide teenuste kättesaadavus tagatakse teenuskeskustes kindlatel vastuvõtuaegadel. Osa tugi- ja spetsialiseeritud ametnike (maa- ja ehitusnõunikud, lastekaitsespetsialistid jne) püsitöökoht võib olla teenuskeskustes.
6.3.3. Arendatakse kodanikuühenduste, külakeskuste, MTÜde kestlikku võimekust osutada teatud avalikke teenuseid ning töötatakse välja vastav tegevustoetuste ja projektide rahastamise süsteem.
6.4. Vallavalitsuse kui ametiasutuse teenistujate ametikohtade struktuuri projekt töötatakse välja ettevalmistusperioodi jooksul hiljemalt 15. aprilliks 2017 (kuus kuud enne Valla moodustamist), selle kehtestab 2017. aastal valitav Vallavolikogu.
6.5. Võetakse suundumus kõikide tänaste toimivate asutuste säilitamisele, kuid samas nende juhtimise ja korraldamise tõhustamisele ning nende rahastamise viimisele ühtsele läbipaistvale ja võrreldavale alusele. Asutuste tõhususe suurenemine tagatakse ennekõike nende omavahelise koostöö soodustamise ja parema strateegilise juhtimise ning koordineerimise xxxxx.1
6.6. Valla hallatavate asutuste töötajate töötasude arvestamise alused ja põhimõtted ühtlustatakse ühe aasta jooksul hiljemalt 1.jaanuariks 2019.a.
7. VALLAKESKUSE STAATUS JA ARENDAMISE STRATEEGIA
1 Ühinemislepingu seletuskirjas nimetatakse xxx xxxx Xxxxx hallatavad asutused ja ettevõtted
7.1. Rapla linn on Xxxxx xx Rapla maakonna keskuseks ja jätkab asustusüksuse staatuses
vallasisese linnana.
7.2. Jätkatakse Rapla linna identiteedi hoidmist ja kujundamist.
7.3. Luuakse ühistranspordikorraldus, mis seob teenuskeskused ja muud Valla piirkonnad Rapla xxxxx xxx Vallakeskusega, andes elanikele võimaluse tarbida vallakeskuse teenuseid.
7.4. Arendatakse linnalist elukeskkonda koos selle juurde kuuluvate avaliku ruumi rajatistega ja esindusliku linnakeskusega.
7.5. Linnapiirkonnas luuakse eeldused ettevõtlusele vajaliku taristu rajamiseks, samas
säilitades ja laiendades looduslähedast linnalist elukeskkonda.
8. AVALIKE TEENUSTE OSUTAMINE JA ARENGU SOODUSTAMINE
8.1. Haridus
8.1.1. Kõigile lastele tagatakse kodulähedane lastehoiu- või lasteaiakoht.
8.1.2. Tagatakse võimalus omandada põhiharidus võimalikult elukoha lähedal ning gümnaasiumiharidus Valla keskuses. Kõikides Valla haridusasutustes toimub õppekavade järgne kvaliteetne õppetöö.
8.1.3. Tagatakse tõhus ja innovaatiline Valla haridusasutuste juhtimine ning teenistuslik järelevalve.
8.1.4. Korraldatakse statsionaarse õppe õpilastele transport kodust kooli ja tagasi, kui
kodu asub koolist kaugemal xxx xxxx kilomeetrit.
8.1.5. Hariduslike erivajadustega lastele/õpilastele korraldatakse olemasolevate haridusasutuste baasil laste vajadustele ja võimetele vastavad paindlikud õppetingimused.
8.1.6. Haridusasutustes töötavad motiveeritud, kvalifitseeritud oma ala spetsialistid. Vajadusel toetatakse spetsialistide tasemekoolitusi. Toimib kõiki kooliastmeid hõlmav süsteemne haridusuuendus.
8.1.7. Analüüsitakse Valla haridusasutuste tugiteenuseid ja vajadusel suurendatakse nende osutamise võimekust ning kättesaadavust vajajatele nii täiendavate spetsialistide töölevõtmise kui teenuste sisseostmisega.
8.1.8. Toetatakse lõpetamata põhikooli- ja gümnaasiumihariduse jätkamist ja väärtustatakse elukestvat xxxx xx ümberõpet.
8.1.9. Toetatakse mitmekülgse huvihariduse ja –tegevuse ning noorsootöö arendamist võimalikult kodu lähedal.
8.1.10. Lepinguosalised peavad oluliseks koostööd Kehtna Kutseharidusekeskuse xx
Xxxx-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooliga.
8.1.11. Väärtustatakse kodukoha traditsioone, isamaalist kasvatust ja praktilist haridust.
8.2. Huviharidus ja noorsootöö
8.2.1. Lepinguosaliste eesmärk on mitmekesise huvitegevuse võimaluste kättesaadavus. Selleks arendatakse võrgustikupõhine pakkumine, mis parandab xxxxx xx noorte juurdepääsu huvitegevusele.
8.2.2. Huvihariduse ja huvitegevuse arendamisel säilitatakse toimivad süsteemid ja otsitakse lahendusi täiendavate võimaluste pakkumiseks, kasutatakse mitmekesiseid rahastusallikaid.
8.2.3. Toetatakse huvihariduse omandamist väljaspool Xxxxx. Selleks tehakse koostööd ja sõlmitakse koostöökokkulepped teiste omavalitsuste huviharidusasutustega.
8.2.4. Pööratakse eraldi tähelepanu täiskasvanute huvitegevusele.
8.2.5. Olulisteks huvitegevuse pakkujateks, eriti täiskasvanute sihtgrupis, võivad olla piirkondlikud mittetulundusühingud, küla- ja huviseltsid.
8.2.6. Olemasolevate avatud noortekeskuste toel kujundatakse Valla noorsootöö võrgustik, mis suurendab noorte xxxxx noorsootöö kavandamises ja juhtimises. Toetatakse tegevusi ja vajadusel rajatakse uusi noortetubasid.
8.3. Sotsiaalteenused ja –toetused
8.3.1. Lepinguosaliste eesmärk sotsiaaltöös on eneseteadlik, vastutustundlik ja
iseseisvalt toimetulev vallakodanik ning teda toetav füüsiline ja vaimne keskkond.
8.3.2. Valla suurem mastaap ja väikeste sotsiaalabisihtrühmade laienemine võimaldavad arendada sihtrühmaspetsiifilisi sotsiaalteenuseid (puuetega inimesed, eakad, xxxxx xx täiskasvanute hoolekanne, asenduskoduteenus) ja suurendada juurdepääsu nõustamisteenustele (sotsiaalnõustamine, xxxx- xx toimetulekunõustamine, perenõustamine, perelepitus).
8.3.3. Võetakse eesmärgiks arendada erineva profiiliga sotsiaalvaldkonna spetsialistide ametikohad koos asjakohase tugisüsteemiga, et võimaldada spetsialiseerumist ja sellega teenuste kvaliteedi kasvu.
8.3.4. Teenuse osutamisel abivajajatele lähtutakse abivajaja reaalsetest vajadustest ja lähemuse printsiibist, mistõttu esmast sotsiaalnõustamist ja sotsiaalteenuseid osutatakse teenuskeskustes.
8.3.5. Valla keskusesse koondatakse administratiivse iseloomuga sotsiaalteenused ning vastavad teenistujad, teenuskeskustesse jääb esmane hoolekanne ja lastekaitse ning toetuste määramise korraldamine.
8.3.6. Sotsiaalteenused ja toetused kehtestatakse kogu Xxxxxx ühesugustel alustel ja määrades. Lepinguosaliste sotsiaaltoetuste ühtlustamisel ning toetusmäärade kehtestamisel võetakse aluseks lepinguosaliste kehtestatud kõrgem toetusmäär. Toimetulekutaseme tõstmiseks eelistatakse vajaduspõhiseid toetusi.
8.3.7. Arendatakse sotsiaaltranspordi teenus (nt invabuss, sotsiaaltöötaja juurdepääs, transpordivõimalused meditsiiniasutustesse), võttes aluseks keskvalitsuse poolt koostatud riiklik arengukava ja rahastamismudel.
8.3.8. Luuakse elanikule mugav ja kättesaadav sotsiaalteenuste nõustamissüsteem ja
lihtsasti arusaadav sotsiaaltoetuste ja –teenuste ülevaade.
8.3.9. Mõningaid sotsiaalteenuseid võib delegeerida neile kodanikeühendustele, kel on valmisolek ja professionaalsus antud teenuseid osutada, ja kodanikeühenduse lähedus sihtrühmale võimaldab osutada parema kvaliteediga teenust.
8.3.10. Nüüdisajastatakse sotsiaaleluruumide võrgustik, seejuures arvestatakse erinevate sihtgruppide vajadustega, pidades silmas elanikkonna vananemist ja eakate ning erivajadustega inimeste hoolduskohtade nõudluse kasvu.
8.4. Rahvatervise ja tervishoiu korraldus
8.4.1. Tervisedendus ja tervislike eluviiside propageerimine ning selleks tingimuste loomine on oluline.
8.4.2. Tervishoiuteenuse osutamise süsteemsuse ja efektiivsuse saavutamiseks toetatakse kompleksse tervisekeskuse (perearstikeskuse) väljaarendamist, et oleks tagatud kvaliteetsed, aastaringsed ning piirkonna vajadustele vastavad esmatasandi tervishoiu- ja tugiteenused. Seejuures seavad lepinguosalised eesmärgiks, et perearstiteenuse koondumine keskustesse ei vähendaks pere- arstiteenuse kättesaadavust (vastuvõtu koha ja xxx xxxxxx), võrreldes lepingu sõlmimise hetkel olemasolevaga.
8.5. Kultuur, sport, vaba aeg
8.5.1. Lepinguosaliste eesmärk on tegusa kultuurielu toetamine ja tugeva
kogukonnatunde loomine ning hoidmine.
8.5.2. Olulisteks kultuuriteenuste osutajateks on piirkondlikud Valla hallatavad kultuuri- ja spordiasutused (rahvamajad, klubid, seltsimajad, kultuurimajad, spordimajad, raamatukogud jms) ja mittetulundusühingud ning külaseltsid.
8.5.3. Kultuuri- ja sporditegevus jätkub vähemalt samas xxxxx xx senistes asukohtades ning seda arendatakse süsteemselt ja terviklikult. Jätkatakse piirkondlike traditsiooniliste sündmuste korraldamist ja läbiviimist ning toetamist.
8.5.4. Soodustatakse spordiharrastustega seotud tegevusi.
8.5.5. Vald toetab ajaloolise pärandi kogumist ja säilitamist, kultuuri-, arhitektuuri- ja muinsuskaitseobjektide ja/ning mälestusmärkide hooldamist. Soodustab pärimus- kultuuriga seotud tegevusi.
8.6. Külaliikumine ja koostöö kodanikeühendustega
8.6.1. Kodanikeühiskonna arendamisel analüüsitakse ühinevate valdade kogemusi xx xxxxx toimivaid praktikaid kodanikeühenduste (sh külaseltside) süsteemi arendamisel. Küladel ja kodanikeühendustel on võimalus osutada avalikke teenuseid teenuslepingute alusel.
8.6.2. Jätkatakse ja arendatakse külavanemate kui vabatahtlike valimist ja nende
tegevuse toetamist.
8.6.3. Jätkatakse kogukonnaelu arendavate vabaühenduste tegevuste toetamist.
8.6.4. Tagatakse külavanemate xx xxxx arendavate kodanikeühenduste suurem osalus Valla elu juhtimises ja suhtlemisel vallavõimu esindajatega läbi osavallakogu xx Xxxxx külavanemaid ja külade arendusseltse ühendava ümarlaua kaudu.
8.7. Elamu- ja kommunaalmajandus, ühisveevarustus ja –kanalisatsioon, soojamajandus, jäätmemajandus
8.7.1. Ühendatakse Vallale kuuluvad kommunaalmajandusettevõtted, kui sellega saavutatakse parem teenuskvaliteet ning efektiivsem ettevõtete toimimine ja arendamine tänu mastaabiefektile.
8.7.2. Eesmärk on Valla hoonete haldus- ja majanduslike tugifunktsioonide
konsolideerimine ühte üksusesse.
8.7.3. Valla vee-ettevõte koos xxxxx xx SA Keskkonnainvesteeringute Keskusega (KIK) arendab vee- ja kanalisatsioonitaristut piirkondades, mis jäävad reoveekogumisalasse, tagamaks kvaliteetne ühisvee- ja kanalisatsiooniteenus.
8.7.4. Jätkatakse siseriikliku hajaasustuse programmi elluviimist.
8.7.5. Jätkatakse koostööd korraldatud jäätmeveo osas. Arendatakse jäätmejaamade xxxx xx hajaasustusega piirkondades korraldatakse ohtlike jäätmete kogumisringe.
8.7.6. Korraldatud jäätmeveo osas jätkatakse koostööd MTÜ-ga Kesk-Eesti
Jäätmehoolduskeskus ja MTÜ-ga Raplamaa Jäätmekäitluskeskus.
8.7.7. Võõrandatakse vallale mittevajalik elamufond, arvestades teenuskeskustes vajamineva sotsiaaleluruumide vajalikkusega.
8.8. Ühis- ja koolitransport
8.8.1. Teha maavalitsusele ettepanek täiendada ühistranspordikorraldust, et see ühendaks olemasolevad rongiliinid ja maakondlikud bussiliinid Valla keskuse ja teenuskeskustega. Raudteeühendust mitteomavatest keskustest (Kaiu, Raikküla, Kabala, Alu jne) peab olema võimalik sõita bussiga lähimasse raudteejaama.
8.8.2. Arendatakse avalike ja kommertsliinide toimimist ühtses ühistranspordisüsteemis.
8.8.3. Arendatakse eratranspordi ja ühistranspordi ühendamise taristut (nt parklad
rongipeatustes).
8.8.4. Korraldatakse õpilasesõbralik kõiki Valla koolide teeninduspiirkondi arvestav
koolitransport, mis kombineerib erinevaid transpordiliike.
8.9. Kohalikud xxxx, tänavad ja haljastus
8.9.1. Teede hooldamise, sh teede talihoolduse ning haljastuse teostamisel säilivad vähemalt hetkel kehtivad põhimõtted ja kvaliteedinõuded, arvestatakse piirkondlikke eripärasid.
8.9.2. Tagatakse teede xxxxxx xx rekonstrueerimine, talvine xx xxxxxx hooldus ning haljastus ja heakord teehoiukavade ja kohalike teede investeeringute xxxxxx alusel.
8.9.3. Töötatakse välja ühine teehoiukava järgnevaks neljaks aastaks. Kava vaadatakse xxx xx täiendatakse igal aastal.
8.9.4. Taotletakse arengukavade ja üldplaneeringutega ette nähtud prioriteetse taristu kaasajastamist, sh riigiteede rekonstrueerimist ning elektrivarustuse ja side kvaliteedi parandamisele suunatud objektide ehitust.
8.10. Mainekujundus, avalikud suhted, tunnustamine
8.10.1. Valla ajaleht
8.10.1.1. Xxxxxx hakkab ilmuma alates 2018. aasta jaanuarist Valla Teataja, mis ilmub vähemalt üks kord kuus ning mille saavad paberkandjal tasuta kõik leibkonnad.
8.10.1.2. Valla Teataja on elanikele kättesaadav ja tasuta lugemiseks vallamajas, osavaldade teenuskeskustes ja kõikides raamatukogudes ning elektroonseks lugemiseks Valla kodulehel.
8.10.1.3. Vallalehe väljaandmiseks moodustatakse kolleegium.
8.10.2. Valla koduleht (veebileht)
8.10.2.1. Vallal on elektrooniline koduleht, xxxx on võimalik kõige operatiivsemalt infot saada. Kodulehe kujundamisel peetakse oluliseks selle lihtsust, selgust ning atraktiivsust.
8.10.3. Stiiliraamat
8.10.3.1. Valla korporatiivse identiteedi kujundamise aluseks töötatakse välja Valla stiiliraamat, mis määrab üldised põhimõtted Valla sümboolika, stiilielementide, tunnuslause, visuaalse reklaami jms. kasutamise õiguslikud alused ja kasutamise korra.
8.10.4. Tunnustamine ja stipendiumid
8.10.4.1. Töötatakse välja tunnustamise ja stipendiumite määramise ühtlustatud kord.
8.11. Organisatsioonidesse kuulumine ja välissuhted
8.11.1. Valla kuulumise koostööorganisatsioonidesse otsustab Valla volikogu pärast
2017. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimisi.
8.11.2. Valla välissuhete aluseks olevad partnerluskokkulepped kiidab heaks Valla volikogu, arvestades maksimaalses ulatuses väljakujunenud ja toimivaid koostöösuhteid välispartneritega.
9. VALLA TEENISTUJAD JA TÖÖTAJAD
9.1. Valla ametiasutuste teenistujate ja hallatavate asutuste töötajatega seotud küsimuste lahendamisel lähtutakse üldjuhul haldusreformi seaduse § 18 sätestatust.
9.2. Teenistustingimused ja töölepingu tingimused, mis üleminevatel teenistujatel ja töötajatel on kehtinud eelmise tööandja või tegevuse lõpetanud tööandja juures, on siduvad Vallale kui uuele tööandjale.
9.3. Kõigile ühinevate kohaliku omavalitsuse üksuste ametiasutustega teenistus- või töösuhtes olevatele ametnikele ja töötajatele pakutakse üldjuhul Xxxxxx tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ameti- või töökohta.
9.4. Juhul kui ametnik või töötaja, kellele pakutakse samaväärset ameti- või töökohta, ei soovi Xxxxxx xxx teenistus- või töösuhet jätkata, vabastatakse tema soovil teenistusest koondamise tõttu. Koondamishüvitiste maksmisel lähtutakse seaduses sätestatust. Samaväärsust hinnatakse poolte kokkuleppel lähtudes tööülesannetest ja töötasust.
9.5. Ametnik või töötaja, kellele pakutud ametikoht ei ole samaväärne ja ta ei soovi Xxxxxx xxx teenistus- või töösuhet jätkata, koondatakse, nähes ette lisaks seaduses sätestatule täiendav tasu kolme kuu põhipalga või töötasu ulatuses.
9.6. Lepinguosaliste omavalitsuse üksuste volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isikutele, kes ei xxx xxxxx ajal ametnikud, kohalduvad sotsiaalsed garantiid vastavalt haldusreformi seadusele.
9.7. Ametnik või töötaja viiakse üle uuele ameti- või töökohale Valla ametiasutuse
struktuuris, kui tema teenistus- või tööülesanded oluliselt ei muutu.
9.8. Juhtide ameti- või töökohtade täitmisel ja uute ameti- või töökohtade loomisel ja nende täitmisel leitakse personal eelkõige sisekonkursi xxxx, et tagada info, teadmiste ja oskuste kvaliteet ja nende säilimine ning haldusprotsesside tõrgeteta jätkumine.
9.9. Enne sisekonkursi läbiviimist viiakse teenistujatega läbi arenguvestlus, milles selgitatakse välja teenistuja karjäärihuvid, samuti ümber- või lisaspetsialiseerumise valmisolek. Koostatakse kõigile arusaadavad ja ühtsed sisekonkursi läbiviimise põhimõtted.
10. INVESTEERINGUD
10.1. Investeeringuid tehes järgitakse piirkonna tasakaalustatud arengu põhimõtet, arvestatakse lepinguosaliste arengukavasid, eelarvestrateegiaid, senitehtud investeeringuid ja võetud kohustusi ning majanduslikke võimalusi, samuti objekti olulisust ning kasusaajate xxxxx xx kasutamist piirkonna elanike poolt.
10.2. Lepingosaliste poolt kokkulepitud prioriteetsete investeeringute loetelu koos eeldatava maksumuse ja finantseerimisallikatega on esitatud käesoleva lepingu lisas (xxxx 5). Ühinenud Valla volikogul on õigus prioriteetsete investeeringute nimekirjas teha muudatusi, kui need tulenevad eelarve mahust või kui on ilmne, et investeerimine on majanduslikult ebaotstarbekas, väheefektiivne või isegi kahjulik kogu Valla arengu seisukohalt.
10.3. Kaasfinantseeringutega seotud investeeringud teostatakse xxxx toetusraha eraldamisel.
11. ÜHINEMISTOETUSE KASUTAMINE
11.1. Keskvalitsuse poolt eraldatavat ühinemistoetust (ligikaudne suurus 1,9 miljonit eurot 2 ) kasutatakse lisaks lepingu punktis 10 toodule ka järgmisteks seaduses ettenähtud tegevusteks:
11.1.1. Registrite ühildamine ja sellega seotud info- ja kommunikatsiooni- tehnoloogiliste ning tarkvara soetamisega seotud investeeringud.
11.1.2. Valla juhtimisstruktuuri ümberkorraldamisega seotud kulud, sh lahkumis- hüvitised.
11.1.3. Valla õigusaktide ühtlustamine ning arengu- ja strateegiadokumentide koostamine.
11.1.4. Ametnike ja töötajate ümber- ja täiendõpe
11.1.5. Organisatsioonide töökorralduste mõistlik ühtlustamine.
12. LEPINGU JÕUSTUMINE JA KEHTIVUS
12.1. Leping loetakse lepinguosaliste vahel sõlmituks, kui lepinguosaliste volikogud on xxxxx xxx otsusega kinnitanud. Lepinguosaliste volikogude otsused on käesoleva lepingu lahutamatuks osaks.
12.2. Leping jõustub Valla volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval.
12.3. Leping kehtib Valla volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevast järgmiste korraliste kohalike omavalitsuste valimiste tulemuste väljakuulutamiseni.
12.4. Lepingut saab muuta Valla volikogu koosseisu 3/4 häälteenamusega.
12.5. Pärast kohaliku omavalitsuste üksuste ühinemist toimuvad edasised territooriumiosade halduskorralduslikud muudatused (sh võimalikud edasised jagunemised ja ühinemised) vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale seadusandlusele.
13. VAIDLUSTE LAHENDAMINE
Käesoleva lepingu täitmisega seonduvad vaidlused lahendatakse vastavalt Eesti Vabariigi
seadustega ettenähtud korras.
14. MUUD TINGIMUSED
14.1. Leping kehtestab lepinguosaliste kohustused, mis kuuluvad tingimusteta
täitmisele. Kui lepinguosaliste õigusaktid on käesolevas lepingus sätestatuga vastuolus,
2Arvesse on võetud 2016. aasta 1. jaanuari rahvaarve ning 2015. aasta detsembris kooskõlastamiseks esitatud Haldusreformi seaduse eelnõus sisalduvat ühinemistoetuste suurendamise kavatsust.
loetakse käesolev leping ülimuslikuks ja lepinguosalised järgivad oma tegevuses
käesolevas lepingus kirjapandut.
14.2. Lepingu lahutamatuks osaks on selle juurde kuuluvad lisad.
14.3. Lepingut järgitakse valla arengudokumentide ja eelarvestrateegia koostamisel.
14.4. Lepingu lisas 4 on esitatud Valla ühinemise üleminekuperioodis (st ühinemisotsuse ja faktilise ühinemise vaheline aeg) vajalikud tegevused koos tähtaegade ja vastutajatega, sh arvestatakse lepinguga sätestatud kokkuleppeid Valla arengukava projekti koostamisel.
14.5. Leping on koostatud kolmes identses eestikeelses originaaleksemplaris, millest
kõik lepinguosalised saavad ühe originaali.
LEPINGU LISAD
Xxxx 1 Seletuskiri haldusterritoriaalse korralduse muutmise vajaduse põhjenduse, territooriumi suuruse ja alaliste elanike arvu xxxxx
Xxxx 2 Ühinemislepingu xx xxxxx lisade kohta esitatud ettepanekud ja vastuväited ning õiend nende läbivaatamise kohta ühinevate omavalitsuste volikogudes
Xxxx 3 Xxxxx kaart mõõtkavas 1:50 000
Xxxx 4 Ühinemislepingu sõlmimise järgsete üleminekutegevuste loetelu ja ajakava
Xxxx 5 Haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevate investeeringute põhjendus ja
eelarve
Xxxx 6 Kaiu valla 2015.a. auditeeritud majandusaasta xxxxxxx Xxxx 7 Raikküla valla 2015.a auditeeritud. majandusaasta aruanne Xxxx 8 Rapla valla 2015.a. auditeeritud majandusaasta xxxxxxx Xxxx 9 Kaiu valla eelarvestrateegia 2017-2020
Xxxx 10 Raikküla valla eelarvestrateegia 2017-2021
Xxxx 11 Rapla valla eelarvestrateegia 2017-2020
Xxxx 1 Kaiu valla, Raikküla xxxxx
xx Rapla xxxxx ühinemislepingu juurde
Kaiu valla, Raikküla xxxxx xx Rapla xxxxx
ühinemislepingu seletuskiri
Ühinemislepingu õiguslik alus: “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ § 22 lõike 1 punkt 10, “Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse“ § 91, “Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadus“, Rapla Vallavolikogu ettepanek Juuru, Järvakandi, Kaiu, Kehtna, Xxxx xx Raikküla vallavolikogudele alustada läbirääkimisi haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks eesmärgiga moodustada kohalike omavalitsuste ühinemise tulemusena uus omavalitsusüksus (Rapla Vallavolikogu 26. novembri 2016. a otsus nr 48 “Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine ja ettepaneku tegemine ühinemisläbirääkimiste alustamiseks“) ning Kaiu Vallavolikogu 27. jaanuari 2016. a otsus nr 1 “ Haldusterritoriaalse korralduse muutmise üle läbirääkimistega nõustumine“, “Raikküla Vallavolikogu 3. veebruari 2016. a otsus nr 90 “Nõusoleku andmine ühinemisläbirääkimiste alustamiseks“, Käru Vallavolikogu 23. veebruari 2016. a otsuse nr 3 “Haldusterritoriaalse korralduse muutmise üle läbirääkimiste alustamine ning läbirääkimiste alustamisest keeldumine“ otsused ühinemisläbirääkimistega nõustumise kohta.
Vastavalt “Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse“ § 91 lõike 2 punktile 1 lisatakse ühinemislepingule seletuskiri, milles peab olema märgitud haldusterritoriaalse korralduse muutmise vajaduse põhjendus, territooriumi suurus (pindala) ja alaliste elanike arv.
1. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise vajaduse põhjendus
Kaiu valla, Raikküla xxxxx xx Rapla xxxxx ühinemisläbirääkimiste käigus on poolte esindajad seadnud ühiseks eesmärgiks tänaste omavalitsuste kui kogukondade jätkusuutliku arengu ja strateegilise juhtimisvõimekuse suurendamise. Sellega soovitakse ühendada tänaste omavalitsusüksuste arengupotentsiaal ja tugevused, et anda oluline tõuge piirkonna tasakaalustatud arengusse. Ühinemine võimaldab parandada omavalitsuse elanike elukvaliteeti, arendada igapäevaelu ja infrastruktuuri.
Ühinemise käigus soovitakse moodustada jätkusuutlik, tervikliku ruumistruktuuriga vald, mida iseloomustab toimiv teenuskeskuste võrgustik, head transpordiühendused xx xxxxx arengupotentsiaal. Kohalike omavalitsuste ühinemine loob eeldused ühinemisest tuleneva kõrgema finants- ja haldussuutlikkuse rakendamiseks piirkonna ühtlaseks arendamiseks ning võimaldab vältida rõhuasetuse koondumise keskustesse. Sel viisil halduskorralduse muutumine aitab xxxxx piirkonna tasakaalustatud ja terviklikule arengule ning tugevdab ühinevate kohalike omavalitsuste edaspidiseid positsioone võimalike riigi poolt läbi viidavate halduskorralduslike ümberkorralduste korral.
Lisaks eelpooltoodule peavad ühinevad xxxxxx vajalikuks ära märkida järgmisi asjaolusid:
• ühinemine võimaldab tagada ühinemispiirkonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu ning
ühtse juhtimise, mis on eelduseks kohaliku omavalitsuse jätkusuutlikule tegevusele
Xxxx 1 Kaiu valla, Raikküla xxxxx
xx Rapla xxxxx ühinemislepingu juurde
ning majandusliku potentsiaali kasvule, sealhulgas võimekusele osaleda pikaajalises
planeerimises ja ühisprojektides;
• ühinemisega tagatakse suurem haldussuutlikkus, kvaliteetsemate avalike teenuste osutamine, kasutades selleks paremini olemasolevat inimressurssi ning hoonete ja xxx xxxx ressurssi;
• suurem eelarve võimaldab maandada paremini finantsriske ning koondada ressursse
prioriteetsete tegevuste kiiremaks ja kvaliteetsemaks läbiviimiseks;
• ühise territoriaalse planeerimisega tagatakse ratsionaalsem investeeringute
kavandamine ja elluviimine, sihipärasem ja otstarbekam ressursikasutus;
• suuremas omavalitsuses on võimalik osutada ka selliseid teenuseid, mille sihtrühm
eraldiseisvate valdadena on liiga väike;
• suuremal territooriumil on võimalik viia ellu detsentraliseeritud juhtimist, st kohaliku kogukonna ja külaliikumise kaasamist juhtimisse ning kogukonnateenuste arendamist koostöös. Ühinemise tulemusel väheneb piirkonnasisene rivaliteet, ühiselt on võimalik optimaalselt planeerida piirkonna sotsiaalmajanduslikku arengut (lasteaiad,
koolid, huviharidus, sotsiaalasutused, vaba xxx xx sportimisvõimalused) tagades nende teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi kõigis piirkondades;
• ühinemise järgselt on võimalik ühiselt investeerida olulistesse vaba aja objektidesse ning
elanike elukvaliteeti tagavatesse tegevustesse.
2. Ühinemisläbirääkimiste korraldus
Ühinemisläbirääkimisi koordineeris läbirääkivate volikogude poolt volitatud esindajatest koosnev juhtrühm. Juhtrühma koosseisu kuulusid omavalitsusjuhid (volikogude esimehed ja vallavanemad). Valdkondlike komisjonide juhtideks olid Rapla xxxxx xxx ühinemisläbirääkimiste algataja poliitikud (nii vallavalitsusest kui –volikogust). Valdkondlike komisjonide koosseisu olid kaasatud ühinevate valdade valdkonna ametnikud ja volikogude komisjonide esindajad. Valdkondlike komisjonide tegevusvaldkonda kuulus teenuste kaardistamine, valdkondlike ühinemiseesmärkide seadmine ja ühinemislepingu projekti läbivaatamine ning täiendus- ja parandusettepanekute tegemine. Moodustati viis valdkondlikku komisjoni (sulgudes märgitud komisjoni juht):
- arengu- ja finantskomisjon (Xxxxx Xxxx);
- hariduskomisjon (Xxxxxx Xxxxxxx);
- kultuuri-, vabaaja ja kodanikuühiskonna arengu komisjon (Xxxxx Xxxxx);
- majanduskomisjon (Xxxxx Xxxxxx);
- sotsiaalkomisjon (Alar Mutli).
Ühinemisläbirääkimiste käigust avalikkuse ja asjaosaliste teavitamiseks loodi valdade veebilehtedel ühinemisläbirääkimiste rubriik, kus avalikustati läbirääkimistega seonduv dokumentatsioon ja teave. Lisaks sellele kajastas ühinemisläbirääkimisi Raplamaa infoportaal xxx.xxxxxxxx.xx, kus avaldati juhtrühma ja valdkondlike komisjonide protokollid.
Xxxx 1 Kaiu valla, Raikküla xxxxx
xx Rapla xxxxx ühinemislepingu juurde
Ühinemislepingu avalik väljapanek toimus 27.oktoobrist kuni 17.novembrini 2016, leping avalikustati omavalitsuste kodulehtede veebilehtedel, ühinevate kohalike omavalitsuste kantseleides ja raamatukogudes. Ühinemislepingu tekst avaldati koos lisamaterjalidega ka ühinemist tutvustavas erilehes, mille ühinemise piirkonna elanikud saavad otsepostitusena xxx xxxx tasuta lepingu avalikustamise perioodi (novembri alguses).
Ühinemisläbirääkimiste läbiviimise korralduslike küsimuste koordineerimisega tegeles alates 19.maist 2016. a ühinemisläbirääkimiste koordinaator Xxxxx Xxxxxxx, läbirääkimiste protsessi konsulteerisid Xxxxxxx Xxxxxx ja Xxxxx Xxxxxx Tallinna Ülikoolist riiklikult rahastatud konsultatsiooniteenuse raames.
3. Ühinevate omavalitsuste ajalooline taust (Eesti omavalitsuste
taskuentsüklopeedia andmete alusel)
Kaiu vald
Xxxxx Xxxx, Kasvandu ja Kuimetsa esinevad juba “Taani hindamisraamatus“ (Kaiv, Kasawandi, Quiuames). 1286. a kuulusid need Tallinna Püha Miikaeli naistsistertslaste kloostrile. 1345. a rajati Kuimetsa kloostrimõis. 1560. a põletati Kuimetsa kloostrimõis Liivi sõja käigus maha. Uuemal ajal sai mõis tuntuks Xxxxxx Xxxxxxxx jutustus “Xxxxx Xxxxxxx ehk Pirita kloostri viimased päevad“ xx xxxxx järgi 1969. a valminud mängufilmi “Viimne reliikvia kaudu.
Kloostrile kuulunud Xxx xxxx anti 1563. a Harju-Viru vasallkonna valdusse. 1651–1663 küla mõisastati Eestimaa rüütelkonnamaanõunike kolleegiumi lauamõisaks. 1816. a talurahvasea- dusega asutati piirkonnas mõisavallad. 1939. a liideti Kaiu vald Kuimetsaga.
1945. a moodustati xxxxxx külanõukogud. 1950ndal vald likvideeriti. 1954. a ühendati Kaiu külanõukoguga Kuimetsa ja Vahastu. Kasvandu küla kaguossa tekkis külanõukogu ja kolhoosi keskusena Kaiu alevik. 1972. a liideti Kaiu Juuru külanõukoguga. 11. märtsil 1993. a eraldati Juurust iseseisvaks vallaks.
Raikküla vald
Xxxxxxx Liivimaa kroonikas kirjeldati, kuidas Harju muinasmaakonna hõimude vanemad kogunesid igal aastal Xxxxxxx´sse ühisnõupidamisele ehk kärajale. Kärajaid arvatakse muinaseesti parlamendiks.1496. a mainiti endise kärajate asukohas vasall Xxxxxx xxx Xxxxxxxxx- file kuulunud mõisat (Raiküll).
1816. a talurahvaseadusega asutati Raiküla omavalitsuslik mõisavald. 1844. a omandas xxxxx
silmapaistev zooloog, geoloog ja maadeuurija krahv Xxxxxxxxxx xxx Xxxxxxxxxx.
1939. a liideti Raikkülaga Xxxxxx xx osa Rapla vallast.
1945. a moodustati külanõukogud, 1950. a vald likvideeriti. 1950 ühendati Raikküla Kabalaga.
1960. a osa Järvakandist ning 1968 osa Varbola külanõukogust.
Valla staatus saadi 11. aprillil 1991. a.
Rapla xxxx
Xxxx 1 Xxxx xxxxx, Raikküla xxxxx
xx Rapla xxxxx ühinemislepingu juurde
Rapla kirikuküla ümbritsevatest mõisatest mainiti Alu xxxxx 1409. a, Valtu xxxxx 1412.a., Xxxxxx xxxxx 1436.a., Kuusiku xxxxx 1467.a. ja Hõreda xxxxx 1627.a. 1649. a esmakordselt nimetatud Hagudi mõis kuulus Krusensterni-dele. Selle suguvõsa tuntuim esindaja on Vene meresõitja Xxxx Xxxxxx xxx Xxxxxxxxxxx. 1816. a talurahvaseadusega asutati mõisates omavalitsuslikud mõisavallad. Sajandi lõpul liideti need Rapla vallaks.
Rapla vald moodustati Rapla talurahvaasjade komissari otsusega 3. märtsil 1891.a. xx xxxxx koosseisu läksid Rapla, Alu (Allo), Valtu (Waldau), Hagudi (Haggud), Kodila (Koddil), Sikeldi (Siklecht), Kuusiku (Saaga), Seli (Xxxxxx) ja Palamulla kogukonnad. Kuni 1938. aastani neid piire ei muudetud.
1945. aastal moodustati Rapla valla TSN Täitevkomitee juurde neli külanõukogu: Valtu, Hagudi, Sikeldi ja Rapla külanõukogu. Valdade likvideerimisega 1. augustil 1950 jäid eksisteerima nimetatud külanõukogud Rapla Rajooni TSN Täitevkomitee juhtimisel.
1954. aasta 1. juulist reorganiseeriti uuesti külanõukogusid. Rapla külanõukogule liideti juurde Hageri külanõukogust Kodila sovhoosi Kelba osakond (Xxxxx xx Ohulepa külad) ning Juuru külanõukogust Purila sovhoosi keskus xx Xxxx sanatoorium. 1963. a oktoobris liideti Rapla külanõukoguga Kohila külanõukogu endine “Xxxxxx" sööda-nuumbaas. 1972 anti Rapla külanõukogust Sauna, Kumma, Hertu, Xxxxx, Xxxxx xx Põrsaku külad Kehtna külanõukogu koosseisu.
1. novembril 1990 sai Rapla alev omavalitsusliku haldusüksuse õigused. 21. veebruaril 1991 anti Rapla külanõukogule valla õigused. 10. augustil 1993 sai Rapla linna õigused. 2002. aastal ühinesid Rapla linn xx xxxx ümbritsev Rapla vald.
4. Territooriumi suurus ja elanike arv
Ühinenud omavalitsuste haldusterritooriumi pindalaks kujuneb 728,7 km2, millest Kaiu vald moodustab 261,1 km2, Raikküla vald 224,2 km2 ja Rapla vald 243,4 km2 /andmed EE-st/
Elanike arvu ning vanuselist koostist iseloomustab alljärgnev tabel:
KOV/ vanuserühm arv (osakaal) | 0 – 6 | 7 – 18 | 19 – 64 | 65+ | KOKKU 01.01.2016 | |||
Kaiu vald | 58 | (4,6%) | 142 (11,3%) | 796 | (63,5%) | 257 (20,5%) | 1253 | |
Raikküla vald | 69 (4,5%) | 164 (10,8%) | 975 | (64,2%) | 311 | (20,5%) | 1519 | |
Rapla vald | 761 (8,3%) | 1216 (13,3%) | 5477 (59,7 %) | 1716 (18,7 %) | 9170 | |||
KOKKU | 11 942 | |||||||
Kasutatud Statistikaameti andmeid
Xxxx 1 Kaiu valla, Raikküla xxxxx
xx Rapla xxxxx ühinemislepingu juurde
Täpsemat rahvastiku soolis-vanuselist struktuuri kajastavad Kaiu valla, Raikküla xxxxx xx Rapla xxxxx rahvastikupüramiidid ja tulpdiagramm seisuga 01.01.2016. a (joonised 1–4, koostatud Statistikaameti andmestiku põhjal).
Joonis 1. Kaiu valla rahvastikupüramiid (Statistikaameti andmed)
Joonis 2. Raikküla valla rahvastikupüramiid (Statistikaameti andmed)
Xxxx 1 Kaiu valla, Raikküla xxxxx
xx Rapla xxxxx ühinemislepingu juurde
Joonis 3. Rapla valla rahvastikupüramiid (Statistikaameti andmed)
Joonis 4. Ühinevate valdade elanike vanuseline koostis /rahvastikuregistri andmed/
5. Maksumaksjate arv ja põhitegevuse xxxxx
Xxxx 1 Xxxx xxxxx, Raikküla xxxxx
xx Rapla xxxxx ühinemislepingu juurde
Maksumaksjate arvu dünaamikat kajastavad alljärgnev joonis xx xxxxx.
Joonis 5. Ühinevate valdade maksumaksjate dünaamika 2003–2015
2003 | 2004 | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 | 2015 | |
Kaiu vald | 645 | 663 | 680 | 697 | 717 | 689 | 639 | 616 | 612 | 602 | 584 | 579 | 588 |
Raikküla vald | 000 | 000 | 000 | 701 | 735 | 731 | 679 | 658 | 659 | 679 | 703 | 691 | 694 |
Rapla vald | 4166 | 4236 | 4234 | 0000 | 0000 | 0000 | 4201 | 4128 | 4124 | 4190 | 4269 | 4273 | 4252 |
Põhitegevuse tulud 2015. aastal olid kokku 16 429,8 tuhat eurot.
KOV | Põhitegevuse tulud (tuhandetes eurodes) 2015 |
Kaiu vald | 1435,6 |
Raikküla vald | 1577,8 |
Rapla vald | 11 825,0 |
6.Juhtimisstruktuur ühinenud omavalitsuses
Xxxx 1 Kaiu valla, Raikküla xxxxx
xx Rapla xxxxx ühinemislepingu juurde
Ühinemisläbirääkimistel pöörati suurt tähelepanu omavalitsuse juhtimisstruktuuri põhimõtete määratlemisele, mis võimaldaks tõhusa juhtimise kaudu reformi eesmärkide täitmise. Uus struktuur peab tagama omavalitsuse juhtimise strateegilise võimekuse kujundada ja teostada pikaajalisi arendusprogramme. Spetsialiseeritud ja asjatundlikud ametnikud tagavad professionaalse valdkonnapoliitikate nõustamise ja haldamise, samuti on võimalik suurendada pakutavate teenuste mitmekesisust xx xxxxx nende kvaliteeti. Struktuuri aruteludel keskenduti aspektile, et kuidas maandada Raplat ümbritsevate omavalitsuste piirkondades võimalikku võimu kaugenemisest ja vahemaade suurenemisest. Uues omavalitsuses on vaja arvestada omavalitsuse eri piirkondade huvide erisusi ning tagada nende piirkondade esindatus vallavolikogus, volikogu komisjonides ja valitsemises. Uues omavalitsuses on vaja luua korraldus igapäevaselt vajalike teenuste kättesaadavuseks ja tagada teenuste piisav kvaliteet.
Uue omavalitsusüksuse volikogu valitakse ühes valimisringkonnas. Suurema omavalitsuse volikogu kujuneb teisel põhimõttel kui väikeses omavalitsuses. Omavalitsuse volikogus peavad volinikud keskenduma omavalitsuse kui terviku probleemide ja arengustrateegiate üle otsustamisele ning vähendama kogukondlikel huvidel põhinevaid võimalikke konflikte. Suures volikogus ei saa vallavolikogu liige olla seotud otse tema poolt hääletanud valijate mandaadiga, sest valija ja voliniku kontakt ei saa olla nii isiklik kui väikeses xxxxxx. Volikogu komisjonides peavad xxxxx xxxxx erinevate piirkondade esindajad.
Vastavalt Haldusreformi seaduse §15-le ja Ühinemislepingu punktile 6.1.3 on ühineval vallavolikogul võimalik oma otsusega moodustada osavald. Osavald on uue valla maa-alal ja koosseisus tegutsev üksus, mille eesmärk on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla ülesannete täitmisel. Osavallal on oma osavalla põhimäärus, mis kinnitatakse uues ühinenud vallavolikogus. Osavalla esinduskoguks on demokraatlikkuse põhimõtte alusel moodustatud osavallakogu. Osavallakogu pädevuses on seisukoha võtmine ja ettepanekute tegemine kõigis osavalla territooriumil omavalitsuse toimimist või kohalikku elukorraldust puudutavates küsimustes. Osavallakogu moodustub kas (a) piirkonna elanike erinevate sihtrühmade esindajatest (pensionärid, noored, ettevõtjad), mis valitakse välja nende koosolekutel ja tänaste volikogude korraldamisel või (b) piirkonnast valimisel osalenud, kuid volikokku mitte valitud elanikest või (c) külavanemate esindajatest. Osavallakogud mitte üksnes ei selgita välja piirkondade soove ja vajadusi (nt arengukavade prioriteetide osas, bussiaegade osas, omavalitsuse poolt osutatavate teenustega rahulolu osas jne), xxxx valivad esindajaid hoolekogudesse, esitavad kandidaadid vallavolikogu ja vallavalitsuse komisjonidesse jms.
Praegustes vallakeskustes on valla piirkondlikud teenuskeskused. Teenuskeskused on osavalla territooriumil asuvad omavalitsuse territoriaalsed struktuuriüksused. Teenuskeskuses töötavad spetsialistid, kes osutavad vahetuid teenuseid piirkonna elanikele. Teenuskeskuse teenistujad on tihedalt seotud valdkondliku osakonnaga – sotsiaaltöötaja sotsiaalosakonnaga, haldusjuht majandusosakonnaga. Teenuskeskuse igapäevast tegevust juhib osavalla kogult heakskiidu saanud vallavalitsuse liige.
Xxxx 1 Kaiu valla, Raikküla xxxxx
xx Rapla xxxxx ühinemislepingu juurde
Teenuskeskuses tagatakse vähemalt järgmised kompetentsid ja teenused:
• avalduste vastuvõtmine xx xxxxxx nõustamine,
• esmatasandi sotsiaalhoolekanne,
• kohaliku tähtsusega arendustegevus, sh koostöö vabaühendustega;
• rahvastikuregistri toimingud,
• xxxxxxxxx xxxxxxxxx ja majandamine (varahalduse firma töötaja);
• jt vajalikud teenused
Vallavalitsus kui täitevorgan
Vallavalitsuse kui kollegiaalse täitevorgani moodustavad poliitilised ametnikud (vallavanem, abivallavanem(ad), vallavalitsuse liikmed), kes määratakse ametisse ja vabastatakse ametist volikogu poolt. Vallavalitsuse keskne ülesanne on valla arengustrateegia kujundamine ja volikogu arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamine. Samuti peab vallavalitsus tõhusalt suhtlema nii teiste omavalitsuste kui riigiasutuste juhtkondadega ja poliitikutega ning ametkondadega valla arengustrateegiate edendamiseks.
Vallavalitsus kui ametiasutus
Vallavalitsuse kui ametiasutuse struktuuris on osakonnad (valdkondade juhtimine), vajadusel ka teenistused (teenuste osutamine oma valdkondades ja tugiüksused) ja territoriaalsed teenuskeskused. Osakondade ülesandeks on nii strateegiate kui õigusaktide ettevalmistamisel vajaliku professionaalse nõustamise ja informatsiooni tagamine poliitilisele juhtkonnale. Osakondade funktsiooniks on samuti omavalitsuse kui terviku haldamine, sh asutuste tegevuse koordineerimine ning spetsialiseeritud teenuste osutamine elanikele.
Ühinemise tulemusena tsentraliseeritakse tugiteenused. Vallavalitsuse teenistujad, kes on seotud teenuste osutamisega xx xxxxxx on vajalik tihe kontakt elanikega ja kohaliku eluga, võivad püsivalt töötada ka endistes vallakeskustes moodustatavates teenuskeskustes.
Hallatavad asutused
Ühinemislepingu kohaselt ühinemise tulemusel ühtegi hallatavat asutust xx xxxxxx, xxxx tõhustatakse nende omavahelist koostööd ja koordineeritust. Ühinemislepingu ja sellele järgneval perioodil keskendutakse ennekõike asutuste juhtimise ja majandamise täiustamisele, et tagada teenuste osutamine vähemalt xxxxx tasemel, mis oli enne omavalitsusüksuste ühinemist. Hallatavaid asutusi hakatakse juhtima ja koordineerima osakondade poolt erineval viisil. Sarnase põhitegevusega hallatavate asutuste baasil võib moodustada ühisasutusi ja nende autonoomseid filiaale (raamatukogud, hooldekodud). Teiste hallatavate asutuste (nt koolid, lasteaiad) tegevust võib hakata vallavalitsuse osakondadest strateegiliselt sihipärasemalt koordineerima, et tagada nende omavaheline koostöö ja tõhus arendamine (personali arendus, ühistegevused, võimalik koolide spetsialiseerumine jne). Mõistlik oleks haridusasutuste tugispetsialistide teenuspiirkonna laienemine ja mitme asutuse teenindamine selleks, et tekkiksid 1,0 töökohad. Kolmandat osa hallatavatest asutustest (rahvamajad, noortekeskused, kultuuri- ja spordiasutused) võib hakata koordineerima autonoomse võrgustiku põhimõttel ja ühildada piirkondlike teenuskeskuste
Xxxx 1 Kaiu valla, Raikküla xxxxx
xx Rapla xxxxx ühinemislepingu juurde
personaliga. Näiteks kultuurimaja juht võib samas töötada teenuskeskuses kohaliku kodanikuühiskonna arendajana.
Rapla ühinemisgrupis 2016.a. toimivad hallatavad asutused, mille osas kehtib Ühinemislepingu projekti p 6.5 „Võetakse suundumus kõikide tänaste toimivate asutuste säilitamisele, kuid samas nende juhtimise ja korraldamise tõhustamisele ning nende rahastamise viimisele ühtsele läbipaistvale ja võrreldavale alusele. Asutuste tõhususe suurenemine tagatakse ennekõike nende omavahelise koostöö soodustamise ja parema strateegilise juhtimise ning koordineerimise xxxxx.“
HARIDUSASUTUSED | RAAMATUKOGUD | |||
1. | Alu Lasteaed-Algkool | 1. | Kabala Raamatukogu | |
2. | Hagudi Põhikool | 2. | Kaiu Raamatukogu | |
3. | Kabala Lasteaed-Põhikool | 3. | Kuimetsa Raamatukogu | |
4. | 4. | Purku Raamatukogu | ||
5. | Kaiu Muusikakool | 5. | Raikküla Raamatukogu | |
6. | 6. | Rapla Keskraamatukogu | ||
7. | Rapla Erilasteaed Pääsupesa | 7. | Vahastu Raamatukogu | |
8. | Rapla Huvikool | KULTUURIMAJAD, MUUSEUMID | ||
9. | Rapla Lasteaed Kelluke | 1. | Kaiu Rahvamaja | |
10. | Rapla Lasteaed Naksitrallid | 2. | Kuimetsa Rahvamaja | |
11. | Rapla Lasteaed Päkapikk | 3. | Raikküla Valla Vabaajakeskus | |
12. | Rapla Muusikakool | 4. | Rapla Kultuurikeskus | |
13. | Rapla Täiskasvanute Gümnaasium | 5. | Vahastu Rahvamaja | |
14. | Rapla Vesiroosi Gümnaasium | |||
15. | Rapla Ühisgümnaasium | |||
Xxxxxx Xxxxxxxx* | HOOLDEKODUD | |||
1. | Xxxx Xxxxxxxxxx | |||
NOORTEKESKUSED | 2. | Rapla Hooldekeskus | ||
1. | Kaiu Noortetuba | |||
2 | Raikküla Valla Avatud Noortekeskus | MAJANDUSETTEVÕTTED | ||
3. | Rapla Avatud Noortekeskus | 1. | Rapla Varahaldus | |
2. | Xxxxx Xxxx AS | |||
SPORDIHOONED | ||||
1. | Kabala Spordimaja | |||
2. | Rapla Spordirajatised SA | |||
∗ Tulenevalt Rapla vallavolikogu hariduskomisjoni ettepanekust toimub Xxxxxx Xxxxxxxxx reorganiseerimine enne ühinemise jõustumist.
7. Elanike arvamuse väljaselgitamise tulemused
Kaiu, Raikküla ja Rapla valdades toimus rahva arvamuse väljaselgitamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 28. juuli 2016. a määrusele nr 87 “Haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmisega kaasneva elanike arvamuse väljaselgitamise ulatus xx xxxx“. Elektroonne küsitlus toimus 7.- 8.detsembril VOLISe keskkonnas ja 11.-12. detsembril sedelhääletus küsitluspunktides.
Xxxx 1 Kaiu valla, Raikküla xxxxx
xx Rapla xxxxx ühinemislepingu juurde
Rahvaküsitluse käigus oli küsitluse ajaks vähemalt 16-aastaseks saanud Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetel püsivalt asjaomaste kohaliku omavalitsuse üksuse maa-alal elavatel isikutel võimalus väljendada arvamust, kas toetatakse ühinemist või mitte.
Xxxxx osales nii internetis kui küsitluspunktides hääletuses 310
elanikku, keskmiseks osalusprotsendiks kujunes 6,4 %.
Küsitlustulemustest selgus, et kõige rohkem ühinemise toetajaid oli Raikküla xxxxxx – 71,5 %.
Küsitlustulemused ühinevate kohalike omavalitsuste xxxxx:
Kaiu vald
Kokku osales küsitluses 96 inimest s.o 8,7 % kõigist hääleõiguslikest elanikest.
Ühinemist toetas 67 elanikku (69,8 %), vastu oli 29 elanikku (30,2 %).
Raikküla vald
Kokku osales küsitluses 123 inimest s.o 9,3 % kõigist hääleõiguslikest elanikest.
Ühinemist toetas 88 elanikku (71,5 %), vastu oli 35 elanikku (28,5 %).
Rapla vald
Kokku osales küsitluses 91 inimest s.o 1,2 % kõigist hääleõiguslikest elanikest.
Ühinemist toetas 63 elanikku (69,2 %), vastu oli 27 elanikku (30,8 %).
Xxxx 2
Ühinemislepingu xx xxxxx lisade kohta esitatud ettepanekud ja vastuväited ning õiend nende läbivaatamise kohta ühinevate omavalitsuste volikogudes
Ühinevad omavalitsused esitasid neile laekunud ettepanekud ja vastuväited hiljemalt 18.novembriks arvamuse andmiseks juhtrühmale. Juhtrühm kujundas 22.novembril iga ettepaneku kohta põhjendatud seisukoha ning saatis ettepanekud ja vastuväited ühinevate omavalitsuste volikogudele läbi vaatamiseks. Õiendid ettepanekute ja vastuväidete läbi vaatamise kohta ühinevate omavalitsuste volikogudes lisatakse käesolevale lisale.
Jrk nr | Ettepaneku laekumise kuupäev | Ettepaneku tegija (eesnimi ja perekonnanimi) | Ettepaneku sisu | Otsus: arvestamine/mittearvestamine - põhjendus |
1. | 17.11.2016 | Xxxxxx Xxxx | Teen ettepaneku oluliselt vähendada teksti mahtu. Ettepanekute peamiseks sisuks on: - vähendada üldsõnalisi deklaratiivseid punkte; - mitte piirata lepinguga liigselt ühinenud Valla juhtimisstruktuuride ja -põhimõtete kujundamist uue vallavolikogu poolt. | Mitte arvestada Selgitus: Ühinemislepingu koostamises osalesid kõigi ühinevate omavalitsuste spetsialistid, vallavalitsuste ja volikogude liikmed ning seda panust ei saa alahinnata. See lepinguversioon on läbinud volikogude I lugemised ning avalikud arutelud. Ühinemislepingu projekt on koostatud tuginedes väljakujunenud praktikale, selles on paralleelid KOV arengukavadega. |
2. | 17.11. 2016 | Xxxxxx Xxxx | Xxxxxx lepingusse 2 sõna: Leping on allkirjastatud digitaalselt | Mitte arvestada Selgitus: Ühinemislepingut ei xxx xxxx otseselt allkirjastada, sest allkirjastatakse vastavad vallavolikogu otsused. Xxxxx plaaninud ühise volikogude istungi järel lepingu tseremoniaalse käsitisi allkirjastamine. |
3. | 17.11.2016 | Rapla Vallavalitsus; | Lähtudes Xxxxxx Xxxxxxxxx hetkeolukorrast ja perspektiivist ning 9.11.2016 Kodilas toimunud | Arvestada Selgitus: |
Rapla Vallavolikogu hariduskomisjon | rahvakoosolekul kogukonna poolt tehtud otsusest - teeme ettepaneku muuta Kaiu valla, Raikküla xxxxx xx Rapla xxxxx ühinemislepingu projekti seletuskirja lk 10, kus haridusasutuste loetelust jätta välja nr 7 Xxxxxx Xxxxxxxx. | tuginedes Rapla vallavolikogu hariduskomisjoni ettepanekule toimub Xxxxxx Xxxxxxxxx reorganiseerimine enne ühinemise jõustumist. Lepingu seletuskirja lisada põhjendus. | ||
4. | 17.11.2016 | Aare Heinvee | I Struktuur Täiendada ühinemislepingut (edaspidi leping) lisade nimekirjaga. Lisades peaksid olema ka valdade eelarvestrateegiad. Kõik lisad peavad olema avalikult kättesaadavad enne avaliku väljapaneku lõppu. | Arvestada Selgitus: ühinemislepingu lõppu tuleb lisade nimekiri. Erilehte lisade nimekirja ei mahtunud. Valdade kinnitatud eelarvestrateegiad lisatakse ühinemislepingule. |
5. | 17.11.2016 | Aare Heinvee | Täiendada lepingut eelarve peatükiga, mis sätestab lepingus olevatele kokkulepete rahalise mõõtme, võimaluse ja katteallika. Näiteks, kas palkade- teenuste ühtlustamine ja ühistransport toimuvad igal juhul või eelarveliste vahendite olemasolul? Et investeeringud toimuvad iga valla eelarvestrateegia alusel, millele lisandub kokkulepitud investeeringutoetus ühinemispreemiast. Kas on reaalne kogu ühinemistoetus kulutada investeeringutele, arvestamata teisi lisanduvaid kulutusi? Kas uuel ühisel vallal ei ole tõesti ühtegi ülevallalise tähtsusega objekti või prioriteeti (ainsa prioriteedina on välja toodud terviseedendus, mille arendamiseks luuakse vajadusel (prioriteet!) terviseedenduse spetsialisti ametikoht)? | Osaliselt arvestada Selgitus: ühinemisläbirääkimistel on lähtutud ühinevate omavalitsuste finantsvõimekusest. Ettepanekutega arvestatakse uue valla arengukava ja eelarvestrateegia koostamisel. Ühinemislepingu täitmiseks on aega neli aastat. Ühinemistoetust kasutatakse vastavalt ühinevate omavalitsuste arengukavadele ja eelarvestrateegiatele põhimõttel, et see investeeritakse ühineva omavalitsuse territooriumil. Xxxx 2-s on Rapla valla investeerimisvajaduste nimekirjas on mitu ühishuvi objekti, sh Rapla hooldekeskuse uue hoone ehitus, mis on ka Raikküla valla elanike huvides. Täiendavast ühinemistoetusest (500,00 tuh eurot) on plaanitud ühinemisega seotud otseste kulude katmine. Kui sellest rahast on xxxx xxxx vallamaja osaline kohandamine, siis see otsustatakse 2017.a. |
6. | 17.11.2016 | Aare Heinvee | Peatükk 4. Xxxxxx xxxxxxxxxxxx sõna „asukoht“. | Mitte arvestada Selgitus: alapealkirjas ei xxx xxxx kogu alapunkti sisu kirjeldada |
7. | 17.11.2016 | Aare Heinvee | p 4.5. - täpsustada juriidilist asukohta – Rapla linn, Viljandi mnt 17. | Mitte arvestada Selgitus: juriidilist asukohta ei xxx xxxx nii täpselt fikseerida. Ühinemisleping xx xxx uut õigust Täpsem juriidiline asukoht fikseeritakse uue valla põhimääruses, uue valla registreerimistoimingutes jm. |
8. | 17.11.2016 | Xxxx Xxxx | Xxxx ühinemislepingu keeleline, sõnastuslik ja vormistuslik korrektuur – komad, numeratsiooni punktid, tühisõnad, ainsuse ja mitmuse ühildumine. pärast xx xxxxx sõnade kasutus jne | Arvestada Selgitus: ühinemislepingu xx xxxxx lisade keeleline, sõnastuslik ja vorminduslik korrektuur on tegemisel. Lõppviimistlus tehakse siis, xxx xxxx parandused on sisestatud. |
9. | 17.11.2016 | Xxxx Xxxxxx | Täiendada punkti 4 alapunkti 4.6 järgmise lausega: “Kuni uue valla sümboolika kinnitamiseni kasutab Vald endise valla sümboolikat.“ | Arvestada Selgitus: täiendame punkti 4 alapunkti 4.6 järgmise lausega: “Kuni uue valla sümboolika kinnitamiseni kasutab Vald endise Rapla valla sümboolikat.“ |
10. | 17.11.2016 | Xxxx Xxxx | 4.6.Xxxxx sümboolika koostamiseks kuulutatakse välja avalik konkurss. Konkursikomisjon alustab xxxx xxxxxx volikogude otsuste vastuvõtmist haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlemi- seks. Valla vapi ja lipu kujundamisel peetakse oluliseks, et nendes kasutatakse piirkonna ajaloolist identiteeti iseloomustavat sümboolikat. Valla vapi endise valla sümboolikat | Arvestada Uuendatud sõnastus: 4.6.Valla sümboolika koostamiseks kuulutatakse välja avalik konkurss. Konkursikomisjon alustab xxxx xxxxxx volikogude otsuste vastuvõtmist haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlemiseks. Valla vapi ja lipu kujundamisel peetakse oluliseks, et nendes kasutatakse piirkonna ajaloolist identiteeti iseloomustavat sümboolikat. Valla vapi ja lipu konkursil võitnud xxxxxx esitatakse kinnitamiseks vallavolikogule. Osavallal säilib võimalus kasutada endise valla sümboolikat. |
11. | 17.11.2016 | Xxxx Xxxx | 5.4. Punktis 5.3 nimetatud asjaajamise dokumendid annavad ühinevate Vallavalitsuste kui ametiasutuste nimel üle ametist lahkuvad vallavanemad ja võtab Vallavalitsuse kui ametiasutuse nimel vastu uue valla vastvalitud vallavanem. Üleantavad asjaajamise dokumendid ja nende registrid peavad olema koostatud ja arhiveeritud vastavalt seadusele/ | Arvestada Lisaks juhtrühma 22.11 tehtud otsus: xxxxx xxx viimane xxxxx osa. Uus sõnastus: 5.4 Punktis 5.3 nimetatud asjaajamise dokumendid annavad ühinevate Vallavalitsuste kui ametiasutuste nimel üle ametist lahkuvad vallavanemad ja võtab Vallavalitsuse kui ametiasutuse nimel vastu uue valla |
või vastavuses seadusega avaliku halduse doku- mentidele ja nende säilitamisele ja arhiveerimisele kehtestatud korrale. | vallavanem. Üleantavad asjaajamise dokumendid ja nende registrid peavad olema koostatud ja arhiveeritud vastavalt seadusele. | |||
12. | 17.11.2016 | Xxxx Xxxx | 6.1.3. Ühineva valla soovil moodustatakse selle territooriumil osavallakogu, mille peamine ülesanne on tagada elanike kaasarääkimise võimalus kohalikes ja ülevallalistes otsustusprotsessides, aidata kujundada arvamusi ja tagada sisendeid ning tagasisidet otsustusorganitele (vallavalitsus, vallavolikogu, volikogu komisjonid) piirkonna tervikliku arengu küsimustes ja piirkonna halduse/valitsemise kvaliteedi kohata. Osavallakogu moodustamise põhimõtted ja funktsioonid on ning need (NB Siin probleem sõnastuses xx xxxxx arusaadavuses ???-Xxxx) võetakse aluseks osavalla põhimääruse koostamisel. | Arvestada Uus sõnastus 6.1.3. Ühineva valla soovil moodustatakse selle territooriumil osavallakogu, mille peamine ülesanne on tagada elanike kaasarääkimise võimalus kohalikes ja ülevallalistes otsustusprotsessides, aidata kujundada arvamusi ja tagada sisendeid ning tagasisidet otsustusorganitele (vallavalitsus, vallavolikogu, volikogu komisjonid) piirkonna tervikliku arengu küsimustes ja piirkonna halduse/valitsemise kvaliteedi kohata. Osavallakogu moodustamise põhimõtteid ja funktsioone on kirjeldatud lepingu seletuskirjas ning need võetakse aluseks osavalla põhimääruse koostamisel. |
13. | 17.11.2016 | Xxxx Xxxx | 6.3.3. Teenuskeskuses osutatavate teenuste maht sõltub keskuse teenuspiirkonna suurusest ning võib olla erinev. (Jätta välja, sest sama xxxx olemas punktis 6.3.1- Xxxx) | Arvestada Lepingupunkt jätta lepingust välja, sest kordab p 6.3.1 mõtet. |
14. | 17.11.2016 | Aare Heinvee | p 8.1.4. - Korraldatakse transport statsionaarse õppe õpilastele kodust kooli ja tagasi, kui kodu asub koolist kaugemal xxx xxxx kilomeetrit, hajaasustuses 2km. | Mitte arvestada Selgitus 3 km vastab Vabariigi Valitsuse vastavale määrusele |
15. | 17.11.2016 | Xxxx Xxxx | 8.2.5. Olulisteks huvitegevuse pakkujateks, eriti täiskasvanute sihtgrupis, võivad olla on piirkondlikud mittetulundusühingud, küla- ja huviseltsid. | Arvestada Korrigeerida sõnastust 8.2.5. Olulisteks huvitegevuse pakkujateks, eriti täiskasvanute sihtgrupis, võivad olla piirkondlikud mittetulundusühingud, küla- ja huviseltsid |
16. | 17.11.2016 | Xxxx Xxxx | 8.3.9. Kodanikeühendustele delegeeritakse nende sotsiaalteenuste osutamine, kus ühendustel on valmisolek ja professionaalsus teenust osutada xx xxxxx lähedus sihtrühmale võimaldab osutada | Arvestada Juhtrühm pakub välja uue sõnastuse. Uus sõnastus: 8.3.9 Mõningaid sotsiaalteenuseid võib delegeerida neile kodanikeühendustele, kellel on valmisolek ja |
parema kvaliteediga teenust. NB! PROBLEEMNE SÕNASTUS NB UUS SÕNASTUS – Xxxx xxxxxxxxx! Nende sotsiaalteenuste osutamine delegeeritakse kodanikeühendustele, kellel on valmisolek ja professionaalsus antud teenust osutada, ja kodanikuühenduse lähedus sihtrühmale võimaldab osutada parema kvaliteediga teenust. | professionaalsus antud teenuseid osutada, ja kodanikuühenduse lähedus sihtrühmale võimaldab osutada parema kvaliteediga teenust. | |||
17. | 17.11.2016 | Aare Heinvee | p 8.4.1 - Tervisedendus ja tervislike eluviiside propageerimine ning selleks tingimuste loomine on oluline Valla prioriteet. | Arvestada Lisaks juhtrühma 22.11 tehtud otsus jätta xxxxx viimane pool ära. Uus sõnastus 8.4.1. Tervisedendus ja tervislike eluviiside propageerimine ning selleks tingimuste loomine on oluline. |
18. | 17.11.2016 | Xxxx Xxxx, Xxxx Leht | 8.5.1. Kodanikeühiskonna arendamisel analüüsi- takse ühinevate valdade kogemusi xx xxxxx toimivaid praktikaid kodanikeühenduste (sh külaseltside) süsteemi arendamisel. Küladel ja kodanikeühendustel on võimalus osutada avalikke teenuseid teenuslepingute alusel. | Arvestada Xxxxxx lepingupunkti lõppu „teenuslepingute alusel.“ |
19. | 17.11.2016 | Xxxx Xxxx, Xxxx Leht | 8.5.3. Jätkatakse kogukonnaelu arendavate vaba- ühenduste tegevuste toetamist. | Arvestada Uus sõnastus 8.5.3. Jätkatakse kogukonnaelu arendavate vaba- ühenduste tegevuste toetamist. |
20. | 17.11.2016 | Xxxx Xxxx, Xxxx Leht | 8.5.4. Tagatakse külavanemate xx xxxx arendavate kodanikeühenduste suurem osalus Valla elu juhtimises ja suhtlemisel vallavõimu esindajatega läbi osavallakogu, Valla külavanemaid ning külade arendusseltse ühendava ümarlaua kaudu | Arvestada Uus sõnastus 8.5.4. Tagatakse külavanemate xx xxxx arendavate kodanikeühenduste suurem osalus Valla elu juhtimises ja suhtlemisel vallavõimu esindajatega läbi osavallakogu, Valla külavanemaid ning külade arendusseltse ühendava ümarlaua kaudu. |
21. | 17.11.2016 | Aare Heinvee | p 8.6.2.- kas meil on muuseume? | Arvestada |
Xxxxx p 8.6.2 xxxx xxxx „muuseumid“, sest uues xxxxxx muuseume kui hallatavaid asutusi ei ole. | ||||
22. | 17.11.2016 | Aare Heinvee | p 6.3.1. ja p 8.7.2 – kumb on õige vallavara haldamise ja majandamise kontekstis | Selgitus: mõlemad variandid on õiged. Vallavara haldamine ja majandamine peab olema tagatud järjepidevalt. P 6.3.1 käsitleb teenuskeskuse võimalikke funktsioone alates teenuskeskuse kui territoriaalse struktuuriüksuse moodustamisest. P 8.7.2 seab kaugema eesmärgi tugifunktsioonide konsolideerimiseks. |
23. | 17.11.2016 | Xxxx Xxxx | 8.7.3. Valla vee-ettevõte koos xxxxx xx SA Keskkonnainvesteeringute Keskusega (KIK) arendab vee- ja kanalisatsioonitaristut piirkondades, mis jäävad reoveekogumisalasse, tagamaks kvaliteetne ühisvee- ja kanalisatsiooniteenus ning muuta piirkond atraktiivsemaks elukeskkonnaks. NB SÕNASTUS ebaselge! | Arvestada Selguse huvides tegi juhtrühm 22.11 otsuse jätta xxxxx viimane pool ära. Uus sõnastus: 8.7.3. Valla vee-ettevõte koos xxxxx xx SA Keskkonnainvesteeringute Keskusega (KIK) arendab vee- ja kanalisatsioonitaristut piirkondades, mis jäävad reoveekogumisalasse, tagamaks kvaliteetne ühisvee- ja kanalisatsiooniteenus. |
24. | 17.11.2016 | Aare Heinvee | p 8.8.1 – kes korraldab? Leping maavalitsusega? Maksumus? | Arvestada osaliselt Selguse huvides tegi juhtrühm 22.11 otsuse täiendada sõnastust. Uus sõnastus: 8.8.1. Teha maavalitsusele ettepanek täiendada ühistranspordikorraldust, et see ühendaks olemasolevad rongiliinid ja maakondlikud bussiliinid Valla keskuse ja teenuskeskustega. Raudteeühendust mitteomavatest keskustest (Kaiu, Raikküla, Kabala, Alu jne) peab olema võimalik sõita bussiga lähimasse raudteejaama. |
25. | 17.11.2016 | Xxxx Xxxx | 8.9.2. Tagatakse teede xxxxxx xx rekonstrueerimine, talivine xx xxxxxx hooldus ning haljastus ja heakord teehoiukavade ja kohalike teede investeeringute xxxxxx alusel. | Xxxxxxxxx Xxxxxxxx sõna „tali-„ sõnaga „talvine“ |
26. | 17.11.2016 | Xxxx Xxxx | 8.9.3. Töötatakse välja ühine teehoiukava järgnevaks neljaks aastaks. Kava vaadatakse üle | Arvestada Uus sõnastus: |
igal aastal xxxx xxx vaadates ja täiendades. NB! UUS SÕNASTUS – (Xxxx) Kava vaadatakse xxx xx täiendatakse igal aastal. (Mis ajaks?) | 8.9.3. Töötatakse välja ühine teehoiukava järgnevaks neljaks aastaks. Kava vaadatakse xxx xx täiendatakse igal aastal. | |||
27. | 17.11.2016 | Aare Heinvee | p 8.10.1.3 Vallalehe väljaandmiseks moodustatakse kolleegium, millesse kuuluvad senised vallalehtede toimetajad praeguste valdade esindajad. | Osaliselt arvestada Juhtrühm pakkus välja uue sõnastuse, võttes välja kolleegiumi koosseisu: p 8.10.1.3 Vallalehe väljaandmiseks moodustatakse kolleegium. |
28. | 17.11.2016 | Xxxx Xxxx | 9.5. Ametnik või töötaja, kellele pakutud ametikoht ei ole samaväärne ja ta ei soovi Xxxxxx xxx teenistus- või töösuhet jätkata, koondatakse nähes ette lisaks seaduses sätestatule preemia (see pole preemia, pigem kompensatsioon/hüvitis – Xxxx) kolme kuu põhipalga või töötasu ulatuses. | Mitte arvestada Selgitus RaMinist (Ave Viks): Avaliku Teenistuse Seadus ei näe täiendava koondamishüvitise maksmise võimalust ning KOV otsusega ei saa laiendada seaduses sätestatut. Omavalitsus saab enesekorraldusõiguse raames xxxx volitusnormita näha ette täiendava tasu/ preemia maksmise. Sõna „preemia“ või asendada teise sõnaga nt „täiendav tasu“ |
29. | 17.11.2016 | Xxxx Xxxx | 10.2. Lepingosaliste poolt kokkulepitud prioriteetsete investeeringute loetelu koos eeldatava maksumuse ja finantseerimisallikatega on esitatud käesoleva lepingu lisas 3. Ühinenud Valla volikogul on õigus prioriteetsete investeeringute nimekirjas teha muudatusi, kui need tulenevad reaalselt välja kujuneva eelarve summast (Sõnastus ebaselge ???? - Xxxx) või kui on ilmne, et investeerimine on majanduslikult ebaotstarbekas või väheefektiivne või isegi kahjulik kogu Valla arengu seisukohalt. | Arvestada Uus sõnastus: 10.2. Lepingosaliste poolt kokkulepitud prioriteetsete investeeringute loetelu koos eeldatava maksumuse ja finantseerimisallikatega on esitatud käesoleva lepingu lisas 2. Ühinenud Valla volikogul on õigus prioriteetsete investeeringute nimekirjas teha muudatusi, kui need tulenevad eelarve mahust või kui on ilmne, et investeerimine on majanduslikult ebaotstarbekas või väheefektiivne või isegi kahjulik kogu Valla arengu seisukohalt. |
30. | 17.11.2016 | Aare Heinvee | p 11.1.2 Valla juhtimisstruktuuri ümberkorraldamisega seotud kulud, sh | Mitte arvestada Selgitus: |
lahkumishüvitised ja vallamajale ametiruumide juurdeehitus vastavalt vajadusele. | Vallamaja ametiruumide juurdeehituse vajadus selgub 2017.a., kui on täpsustunud vallavalitsuse kui ametiasutuse teenistujate ametikohtade struktuuri projekt ja sellele xxxxxx ruumivajadus. | |||
31. | 17.11.2016 | Aare Heinvee | p 12.4 Lepingut saab muuta vähemalt Valla volikogu koosseisu 3/4 2/3 häälteenamusega. (Vastavalt Haldusreformi seaduse § 16 lg 5.) | Mitte arvestada Selgitus: Ühinemisläbirääkimiste käigus on lepingu muutmise häälteenamuse proportsioon kokku lepitud. Ühinevate omavalitsuste huvide kaitseks on seda proportsiooni suurendatud ¾ -ni. |
32. | 17.11.2016 | Xxxx Xxxxxxx | p 14.5 Leping on koostatud neljas kolmes identses eestikeelses originaaleksemplaris, millest kõik lepinguosalised saavad ühe originaali. | Mitte arvestada Selgitus: Lepingud koostatakse neljas originaaleksemplaris – igale osapoolele üks ja neljas esitamiseks maavanemale. |
33. | 17.11.2016 | Aare Heinvee | Lisas 2 tühistada viie investeeringuobjekti nõue. Investeeringute aluseks on iga valla eelarvestrateegia. | Arvestada Sama ettepanekuni jõudis ka juhtkomisjon. |
Kelba
Äherdi Koigi
Röa
Kuku
Seli
Purila
Kal
xx
Xxxxx
KAIU XXXXX, RAIKKÜLA XXXXX XX RAPLA XXXXX ÜHINEMINE
1 : 217 200
Vaopere
Ohulepa
Raka
Xxxx
Xxxx-Xxxxx
Mõisaaseme
Alu-Metsküla
HAGUDI
Hagudi
Oblu
Kodila
Kodila-Metsküla Sikeldi
Tapupere
Kalevi ALU
Uusküla
Oola
Nõmme Aranküla
Ridaküla
X x
xxxx
Kasvandu Toomja
Kuimetsa
Palamulla
Mällu
Tõrma
Kõrgu Sulupere
Ülejõe
Tolla
Lipstu
Iira
Tuti
Mahlamäe
Xxxxxxx
Xxxx-Xxxx
Suurekivi
Kõrvetaguse
Jalase
Kuusiku-Nõmme KUUSIKU
Koikse
Raela
Juula
Valtu
Pühatu
Riidaku
Ummaru
Lõpemetsa
Raikküla Lipametsa
Kaigepere
Põlliku
Vahastu
LEPPEMÄRGID
Xxx
Nõmmemetsa
Lipa
Nõmmküla
Xxx
Xxxxx
Põlma
Purku
MAAKONNA PIIR VALLA PIIR ASULA PIIR
TUGIMAANTEE KÕRVALMAANTEE
Metsküla
Vahakõnnu
RAUDTEE JÕGI XXXX
XXXXX KESKUS TEENUSKESKUS
Xxxx 4
Ühinemislepingu sõlmimise järgsete üleminekutegevuste loetelu ja ajakava
Üleminekuperioodi (alates ühinemislepingu heakskiitmisest kuni kohaliku omavalitsuste volikogude valimisteni 2017. aasta 15.oktoobril )
tegevuste eesmärk on ühendomavalitsuse sujuv töö xxxxx ühiseid kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi. Need tegevused on olulised, et saaksid sünkroniseeritud arengu- ja administratiivdokumendid, ühtlustatud erinevate organisatsioonide töökultuurid ning valdkonnajuhtide- ja spetsialistide koostöökogemus.
Tegevused | Vastutajad | tähtajad | |
1. | Vallavalitsuse kui ametiasutuse juhtimisstruktuuri xx xxxxx- ja töökohtade ning teenuskeskuste ametikohtade struktuuri projekti väljatöötamine | Vallajuhtide töörühma soovitavalt koos KOV juhtimise konsultantidega | 15.aprill 2017 |
2. | Arenguvestlused ametnike ja töötajatega ning koolitusvajaduste kaardistamine | Vallavanemad | 1.jaanuar kuni 15.aprill 2017.a. |
3. | Hallatavate asutuste töötajate (õpetajad, kultuuritöötajad jne) palkade ühtlustamise põhimõtete väljatöötamine | Finantsjuhtide töörühm | 1.oktoober 2017.a. |
4. | Sotsiaaltoetuste ja -teenuste kordade ja ühtlustamise projekti väljatöötamine | Sotsiaalnõunike ja finantsjuhtide töörühm | 1.juuni 2017.a. |
5. | Hallatavate asutuste kohatasude (teenustasude) ühtlustamise põhimõtete väljatöötamine | Finantsjuhtide töörühm koostöös hallatavate asutuste esindajatega | 1.juuni 2017.a. |
6. | Avaliku konkursi väljakuulutamine Valla sümboolika loomiseks | konkursikomisjon | hiljemalt 1.mai 2017.a. |
7. | Osavalla põhimääruste eelnõude koostamine | Vallasekretäride töörühm | Xxxxx kuu jooksul xxxxx osavalla moodustamise otsustamist 2017.a. |
8. | Uue omavalitsuse üksuse põhimääruse eelnõu koostamine | Vallasekretäride töörühm | 15.september 2017.a. |
9. | Koostada vajalikuks peetavate üldaktide eelnõud, esimeses järjekorras on soovituslik ette valmistada need eelnõud, mille | Vallasekretäride töörühm | 1.oktoober 2017.a. |
kohta on viited ühinemislepingus ning seega on teada eelnõu reguleerimisvaldkond. | |||
10. | Alustada uue valla (ühendvalla) arengudokumentide (arengukava, eelarve alused, jäätmekava jms) ettevalmistamist | Arendusnõunike töörühm | Alates 1.jaanuarist 2017.a. |
11. | Ühinemispiirkonna kodanikuühenduste initsiatiivi toetamine, mis looks eelduse Lepingupunktis 8.6 (külaliikumine ja koostöö kodanikuühendustega) sisalduvate sätete elluviimiseks | Kodanikeühenduste töörühm | Alates 1.jaanuarist 2017.a. |
Xxxx 5
Haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevate investeeringute põhjendus ja eelarve
Rapla ühinemisgrupi ühinevad omavalitsused soovivad riiklikku ühinemistoetust (1 400 000 eurot) kasutada investeeringute tegemiseks, seetõttu lisatakse ühinemislepingule investeeringute tegemise vajaduse põhjendus ja eelarve. UUE valla ühinemisläbirääkimiste käigus on kokku lepitud, et ühinemistoetused kasutatakse ühineva valla prioriteetsete investeeringuvajaduste kulude katteks. Ühinevad omavalitsused on tulenevalt valla arengukavadest ja eelarvestrateegiatest nimetanud kõige vajalikumad investeeringuvajadused, mida soovitakse teostada aastatel 2018-2022. Uue valla arengukava ja eelarvestrateegia koostamisel võetakse aluseks läbirääkimistel kokkulepitud investeeringuvajaduste nimekirjad.
Täiendavast ühinemistoetusest (500 000 eurot) tasutakse valla juhtimisstruktuuri ümberkorraldamisega seotud kulud, sh haldusreformi seadusest ja ühinemislepingust tulenevad lahkumishüvitised, ametnike ja töötajate ümber- ja täiendõppekulud, uue omavalitsuse sümboolika, veebilehe, IT rakenduste ja tarkvara uuendamisega seotud kulud jms.
Ühinemistoetus ei võimalda rahastada kõikide loetelus olevate objektide ja rajatiste rajamist, kuid see loob võimaluse kasutada ühinemistoetust kas projektitoetuse või laenu omafinantseeringuks. Investeeringuid tehes järgitakse kogu piirkonna tasakaalustatud arengu põhimõtet, arvestades Ühinevate omavalitsuste arengukavasid, senitehtud investeeringuid ja võetud kohustusi ning majanduslikke võimalusi ning objekti olulisust ning oodatavat kasutamisintensiivsust. Lähtutakse ka põhimõttest, et ühinemistoetust kasutatakse vallapoolse omafinantseeringu katmiseks.
Euroopa struktuurifondide kasutamisel lähtutakse sealjuures vastava finantseerimismeetme omafinantseeringu määrast. Muudel juhtudel eeldatakse, et ühinemistoetus katab 20 % investeeringu vajadusest, ülejäänud investeeringuvajadus kaetakse ühinenud valla eelarve positiivsest tulemist või laenukapitali kaasamise xxxx.
Nr | objekt | valdkond | Objekti kogumaksumus (eur) | omaosalus | märkused |
Uue valla ühised kulud (täiendav ühinemistoetus 500 000 eurot) | |||||
1. | Ühinemisega seotud vahetud kulud kõikidele ühinevatele omavalitsustele – ühinemisläbirääkimiste kulud, elanike küsitlused, töötajate hüvitised, sümboolika, uued IT lahendused jms | ||||
Kaiu valla investeeringuvajadused (ühinemistoetus 300 000 eurot läheb omaosaluste katteks) | |||||
1. | Kaiu lasteaed Triinutare | haridus | 850 000 | 340 000 | toetus lasteaedade meetmest, omaosalus ühinemistoetusest xx xxxxx eelarvest |
2. | Kaiu Põhikool | haridus | 750 000 | 112 500 | toetus põhikoolide meetmest, omaosalus ühinemistoetusest xx xxxxx eelarvest |
3. | Valla teede renoveerimine | majandus | 80 000 | 80 000 | Valla eelarvest |
4. | Kabli puhkebaas | rekreatsioon | 55 000 | 8250 | toetus LEADER meetmest, omaosalus ühinemistoetusest |
5.. | Kaiu terviseraja valgustuse rajamine | majandus | 65 000 | 19 500 | Toetus meetmest, omaosalus valla eelarvest |
Prioriteetsed investeeringud KOKKU (eurodes) | 1 800 000 | 560 250 | |||
6. | Kaiu tänavavalgustuse rekonstrueerimine | majandus | 150 000 | 75 000 | Toetus tänavavalgustuse meetmest |
7. | Kaiu peoplatsi projekteerimine ja rajamine | Kultuur xx xxxx aeg | 40 000 | 12 000 | Toetus meetmest, omaosalus valla eelarvest |
8. | Kuimetsa park ja laululava | Kultuur xx xxxx aeg | 46 500 | 13 000 | Toetus meetmest, omaosalus valla eelarvest |
9. | Xxxxx xxx- xx kanalisatsiooniprojekti III etapp | majandus | 415 000 | 207 500 | Toetus meetmest, omaosalus valla eelarvest |
Teised vajalikud investeeringud KOKKU (eurodes) | 651 500 | 307 500 | |||
Raikküla valla investeeringuvajadused (ühinemistoetusest 225 000 eurot valla teede renoveerimiseks) | |||||
1. | Valla teede renoveerimine | Majandus | 1 084 300 | 225 000 | Valla eelarvelised omavahendid ja ühinemistoetus |
2. | Purku koolimaja renoveerimine | Haridus ja kultuur | 000 000 | 000 880 | Toetus meetmest xx xxxxx eelarvelised omavahendid |
3. | Kabala LAPK renoveerimine | Haridus | 255 000 | 127 500 | Toetus lasteaedade ja põhikoolide meetmest xx xxxxx eelarvelised omavahendid |
4. | Kabala mõis/külakeskus | Majandus | 530 000 | 158 800 | Toetus meetmest xx xxxxx eelarvelised omavahendid |
5. | Kergteed ja tänavavalgustus | Majandus | 2 048 000 | 399 200 | Toetus meetmest ja omaosalus valla eelarvest |
Prioriteetsed investeeringud KOKKU (eurodes) | 4 182 000 | 1 016 380 | |||
6. | Raikküla multifunktsionaalne keskus ja mänguväljak | Haridus, kultuur, sotsiaal | 560 000 | 112 000 | Toetus meetmest ja omaosalus valla eelarvest |
7. | Lipa koolimaja | Majandus | 140 000 | 28 000 | Toetus meetmest ja omaosalus valla eelarvest |
8. | Kabala tervisepark | Majandus | 66 000 | 13 200 | Toetus meetmest ja omaosalus valla eelarvest |
9. | Kabala spordimaja | Majandus | 50 400 | 10 080 | Toetus meetmest ja omaosalus valla eelarvest |
Teised vajalikud investeeringud KOKKU (eurodes) | 816 400 | 163 280 | |||
Rapla valla investeeringuvajadused (ühinemistoetus 800 000 eurot) | |||||
1. | Rapla Hooldekeskuse uue hoone ehitamine | sotsiaal | 3 900 000 | 800 000 | ühinemistoetusest |
2. | Rapla kultuuri- ja huvihariduskeskuse rekonstrueerimine | kultuur | 1 800 000 | 1 800 000 | valla eelarvest |
3. | Valla teehoiukava täitmine 2018-2022 | majandus | 1 913 600 | 1560 000 | valla eelarvest |
4. | Valla tänavavalgustuse rekonstrueerimine | majandus | 1 500 000 | 600 000 | toetus KIKi programmist, omaosalus valla eelarvest, |
5. | Rapla lasteaed Päkapikk | haridus | 750 000 | 600 000 | toetus lasteaedade meetmest, omaosalus eelarvest |
Prioriteetsed investeeringud KOKKU (eurodes) | 9 863 600 | 5 360 000 | |||
6. | Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi hoone ümberkohandamine põhikooliks (sh erivajadustega inimestele ligipääs) | haridus | 240 000 | 36 000 | toetus põhikoolide meetmest, omaosalus valla eelarvest |
7. | Tammemäe laululava | Kultuur xx xxxx aeg | 130 000 | 30 000 | toetus LEADER xxxxxxxx, omaosalus valla eelarvest |
8. | Vesiroosi tervisepargi jätkuv väljaehitamine | Sport xx xxxx aeg | 142 000 | 42 000 | toetus kultuuriministeeriumi programmist, omaosalus valla eelarvest |
9. | Xxxxx xxx- xx kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine | majandus | 1 100 000 | 1 100 000 | Valla eelarvest |
Teised vajalikud investeeringud KOKKU (eurodes) | 1 612 000 | 1 208 000 | |||