21994A1223(10)
21994A1223(10)
L 336/119
EUROOPA ÜHENDUSTE TEATAJA
23.12.1994
1994. AASTA ÜLDISE TOLLI- JA KAUBANDUSLEPINGU VII ARTIKLI RAKENDAMISE LEPING
SISSEJUHATAV ÜLDKOMMENTAAR
1. Käesoleva lepingu alusel on tolliväärtuse esmaaluseks tehinguväärtus, nagu see on määratletud artiklis 1. Artik- lit 1 tuleb lugeda koos artikliga 8, milles muu hulgas sätestatakse tegelikult makstud või makstava hinna kor- rigeerimine juhtudel, kui ostja kanda on jäänud teatud kindlad elemendid, mida loetakse tolliväärtuse osaks, kuid mis ei sisaldu imporditud kauba eest tegelikult makstud või makstavas hinnas. Artiklis 8 sätestatakse ka teatud tehinguväärtusse kuuluvad väärtused, mis võivad ostjalt müüjale üle minna pigem teatava kauba või tee- nusena kui rahalisel xxxxx. Artiklites 2 kuni 7 sätestatakse tolliväärtuse määramise meetodid, xxx xxxx ei ole või- malik määrata artikli 1 sätete järgi.
2. Kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata artikli 1 sätete järgi, peaksid toll ja importija tavaliselt omavahel kon- sulteerima, et leppida kokku väärtuse alus artikli 2 või 3 sätete järgi. Näiteks võib juhtuda, et importijal on tea- vet identse või sarnase imporditud kauba tolliväärtuse kohta, mis ei ole kohe kättesaadav importiva sadama tollile. Ja teisest küljest võib tollil olla teavet identse või sarnase imporditud kauba tolliväärtuse kohta, mis ei ole hõlpsasti kättesaadav importijale. Mõlema xxxxx vahelised konsultatsioonid võimaldavad ärisaladuse nõu- deid järgides teavet vahetada, et määrata kindlaks tolliväärtuse õige alus.
3. Artiklites 5 ja 6 sätestatakse kaks alust tolliväärtuse määramiseks juhul, xxx xxxx ei ole võimalik määrata impor- ditud kauba või identse või sarnase imporditud kauba tehinguväärtuse põhjal. Artikli 5 lõike 1 järgi määra- takse tolliväärtus kindlaks hinna alusel, millega xxxxx müüakse müüjast sõltumatule importijamaa ostjale samas seisundis, mis sellel oli importimisel. Samuti on importijal soovi korral õigus lasta artikli 5 sätete alusel määrata selle kauba tolliväärtus, mida on pärast importimist töödeldud. Artikli 6 järgi määratakse tolliväärtus arvutatud väärtuse alusel. Mõlemad meetodid tekitavad teatud raskusi ja seepärast antakse importijale õigus artikli 4 sätete põhjal valida nende kahe meetodi kohaldamise järjekord.
4. Artiklis 7 kehtestatakse, kuidas määrata tolliväärtus juhul, xxx xxxx ei ole võimalik määrata ühegi eelneva artikli sätete järgi.
LIIKMED,
arvestades mitmepoolseid kaubandusläbirääkimisi;
soovides edendada GATT 1994 eesmärke ja tagada arengumaade rahvusvahelisele kaubandusele lisasoodustusi;
tunnustades GATT 1994 VII artikli sätete tähtsust ja soovides välja töötada nende kohaldamise eeskirja, et võimaldada nende rakendamise suurem ühetaolisus ja kindlus;
tunnustades vajadust kauba tolliväärtuse õiglase, ühetaolise ja era- pooletu määramissüsteemi järele, mis välistab suvaliste ja fiktiiv- sete tolliväärtuste kasutamise;
tõdedes, et kauba tolliväärtuse määramise aluseks peaks niipalju kui võimalik olema hinnatava kauba tehinguväärtus;
tunnustades, et tolliväärtus peaks põhinema lihtsatel ja õiglastel kriteeriumidel, mis vastavad kaubandustavadele, ja et tolliväärtuse määramise menetlus peaks olema üldkohaldatav, tarneallikaid eristamata;
tunnustades, et tolliväärtuse määramise menetlust ei tohi kasutada dumpingu vastu võitlemiseks,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
I JAGU
TOLLIVÄÄRTUSE MÄÄRAMISE REEGLID
Artikkel 1
1. Imporditud kauba tolliväärtus on tehinguväärtus, see on kauba importijamaale ekspordiks müüdud kauba eest tegelikult maks- tud või makstav hind, xxx xxxx on korrigeeritud kooskõlas artikli 8 sätetega, tingimusel et:
a) ostjal pole kauba käsutamisel või kasutamisel muid piiranguid xxxxx nende piirangute, mis:
i) on kehtestatud importijamaa seadustega või mida nõua- vad tema riigiorganid;
ii) piiritlevad geograafilist piirkonda, kus xxxxx võib edasi müüa;
iii) ei mõjuta oluliselt kauba väärtust;
b) müük või hind ei sõltu mõnest tingimusest või tasust, mille tõttu hinnatava kauba väärtust ei ole võimalik määrata;
c) ostja poolt kõnesoleva kauba järgnevast edasimüügist, käsuta- misest või kasutamisest saadud tuludest ei laeku ükski osa ei otseselt ega kaudselt müüjale, välja arvatud juhud, xxx xxxxx on võimalik sobivalt korrigeerida kooskõlas artikli 8 sätetega;
d) ostja ja müüja ei ole teineteisest sõltuvad, või kui ostja ja müüja on sõltuvad, siis on tehinguväärtus tolliväärtusena aktseptee- ritav lõike 2 sätete järgi.
2. a) Tehinguväärtuse aktsepteeritavuse kindlaksmääramisel käesoleva artikli lõike 1 raames ei xxxx fakt, et ostja ja müüja on teineteisest sõltuvad artikli 15 tähenduses, ise- enesest põhjust pidada tehinguväärtust mitteaktsepteerita- xxxx. Sellisel juhul uuritakse müügiga seotud asjaolusid ja tehinguväärtus aktsepteeritakse, kui ostja ja müüja omava- xxxxxx sõltuvus ei ole mõjutanud xxxxx. Kui tollil on impor- xxxx xxxxx antud või mõnel muul viisil saadud teabe põhjal alust arvata, et sõltuvus on avaldanud mõju hinnale, peab toll esitama oma väited importijale, kellele antakse vastu- väidete esitamiseks piisav võimalus. Importija nõudel esi- tab toll oma väited kirjalikult.
b) Sõltuvate isikute vahelise müügi korral aktsepteeritakse tehinguväärtus ja hinnatakse xxxxx kooskõlas käesoleva artikli lõike 1 sätetega, kui importija tõestab, et see väärtus on väga lähedane ühele xxxxx või ligikaudu xxxxx xxxx mää- ratud järgmistest väärtustest:
i) tehinguväärtusele samale importijamaale eksporditud identsete või sarnaste kaupade müügil müüjast sõltu- xxxxxx ostjale,
ii) identsete või sarnaste kaupade tolliväärtusele, mis on määratud vastavalt artikli 5 sätetele,
iii) identsete või sarnaste kaupade tolliväärtusele, mis on määratud vastavalt artikli 6 sätetele.
Eespool nimetatud kriteeriumide rakendamisel tuleb koha- selt arvestada tõestatud erinevusi kaubanduslikus tasemes, koguses, artiklis 8 nimetatud elementides ja kuludes, mida müüja xxxxxx müügitehingutes, kus puudus sõltuvus müüja ja ostja vahel, ning kuludes, mida müüja ei kandnud müü- gitehingutes, kus müüja ja ostja olid teineteisest sõltuvad.
c) Käesoleva artikli lõike 2 punktis b esitatud kriteeriume kasutatakse importija algatusel ja üksnes võrdluseks. Lõike 2 punkti b sätete alusel ei saa kehtestada asendusväär- tusi.
Artikkel 2
1. a) Kui imporditud kauba tolliväärtust ei ole võimalik määrata artikli 1 sätete järgi, loetakse tolliväärtuseks samale impor- tijamaale ekspordiks müüdud ja hinnatava kaubaga xxxxx või ligikaudu xxxxx xxxx eksporditud identse kauba tehin- guväärtus.
b) Käesoleva artikli rakendamisel kasutatakse tolliväärtuse määramiseks hinnatava kaubaga xxxxx kaubanduslikul tasemel ja põhiliselt samas koguses müüdud identse kauba tehinguväärtust. Sellise müügi puudumisel kasutatakse eri- neval kaubanduslikul tasemel ja/või erinevas koguses müü- dud identse kauba tehinguväärtust ning seda korrigeeritak- se, arvestades erinevusi kaubanduslikus tasemes ja/või koguses, tingimusel et väärtust on võimalik korrigeerida esitatud tõendusmaterjali alusel, mis selgelt näitab korrigee- rimise põhjendatust ja täpsust, põhjustagu korrigeerimine väärtuse suurenemist või vähenemist.
2. Kui tehinguväärtus sisaldab artikli 8 lõikes 2 nimetatud kulu- sid ja makseid, siis korrigeeritakse väärtust arvestamaks olulisi eri- nevusi nendes kuludes ja maksetes, mis tulenevad veokauguse ja
-viisi erinevustest imporditud xxxxx xx kõnealuse identse kauba vahel.
3. Kui käesoleva artikli rakendamisel on võimalik kasutada roh- xxx xxx üht identsete kaupade tehinguväärtust, kasutatakse imporditud kauba tolliväärtuse määramisel kõige madalamat väärtust.
Artikkel 3
1. a) Kui imporditud kauba tolliväärtust ei ole võimalik määrata artiklite 1 ja 2 sätete järgi, loetakse tolliväärtuseks samale importijamaale ekspordiks müüdud ja hinnatava kaubaga xxxxx või ligikaudu xxxxx xxxx eksporditud sarnase kauba tehinguväärtus.
b) Käesoleva artikli rakendamisel kasutatakse tolliväärtuse määramiseks hinnatava kaubaga xxxxx kaubanduslikul tasemel ja põhiliselt samas koguses müüdud sarnase kauba tehinguväärtust. Sellise müügi puudumisel kasutatakse eri- neval kaubanduslikul tasemel ja/või erinevas koguses müü- dud sarnase kauba tehinguväärtust ning seda korrigeeritak- se, arvestades erinevusi kaubanduslikus tasemes ja/või koguses, tingimusel et väärtust on võimalik korrigeerida esitatud tõendusmaterjali alusel, mis selgelt näitab korrigee- rimise põhjendatust ja täpsust, põhjustagu korrigeerimine väärtuse suurenemist või vähenemist.
2. Kui tehinguväärtus sisaldab artikli 8 lõikes 2 nimetatud kulu- sid ja makseid, siis korrigeeritakse väärtust arvestamaks olulisi eri- nevusi nendes kuludes ja maksetes, mis tulenevad veokauguse ja
-viisi erinevustest imporditud xxxxx xx kõnealuse sarnase kauba vahel.
3. Kui käesoleva artikli rakendamisel on võimalik kasutada roh- xxx xxx üht sarnaste kaupade tehinguväärtust, kasutatakse impor- ditud kauba tolliväärtuse määramisel kõige madalamat väärtust.
Artikkel 4
Kui imporditud kauba tolliväärtust ei ole võimalik määrata artiklite 1, 2 ja 3 sätete järgi, siis määratakse tolliväärtus kindlaks artikli 5 sätete järgi, või kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata selle artikli järgi, siis tehakse seda artikli 6 sätete järgi, välja arvatud juhul, kui importija soovil pööratakse ümber artiklite 5 ja 6 rakendamise järjekord.
Artikkel 5
1. a) Kui imporditud xxxxx või identset või sarnast imporditud xxxxx müüakse importijamaal samas seisundis, mis sellel oli importimisel, määratakse imporditud kauba tolliväärtus vastavalt käesoleva artikli sätetele ühe kaubaühiku xxxxx xxxxx alusel, millega imporditud xxxxx või identset või
sarnast imporditud xxxxx on müüdud kõige suuremas üld- koguses hinnatava kauba impordiga xxxxx või ligikaudu xxxxx xxxx müüjast sõltumatule isikule, kusjuures hinnast arvatakse maha:
i) kas tavaliselt makstavad või maksmiseks kokkulepitud komisjonitasud või importijamaal samasse klassi või liiki kuuluva imporditud kauba müügiga seotud xxxx- xxxxx, mis tavaliselt arvestatakse kasumiks ja üldku- ludeks;
ii) importijamaal tehtud tavalised xxx- xx kindlustuskulud ja muud nendega seotud kulud;
iii) sobival juhul artikli 8 lõikes 2 nimetatud kulud;
iv) tollimaksud ja muud riigimaksud, mida tuleb importi- xxxxxx maksta seoses kauba impordi või müügiga.
b) Kui imporditud xxxxx ega identset või sarnast imporditud xxxxx xx müüda hinnatava kauba impordiga samaaegselt või ligikaudu samaaegselt, määratakse tolliväärtus, mis muidu määratakse käesoleva artikli lõike 1 punkti a sätete järgi, ühe kaubaühiku xxxxx xxxxx alusel, millega impordi- tud xxxxx või identset või sarnast imporditud xxxxx on müüdud importijamaal samas seisundis, mis sellel oli importimisel, ja kõige lähemal ajal hinnatava kauba impor- timise päevast arvestades, kuid enne 90 päeva möödumist kõnealusest importimisest.
2. Kui imporditud xxxxx ega identset või sarnast imporditud xxxxx xx müüda importijamaal samas seisundis, mis sellel oli importimisel, määratakse importija nõudmisel tolliväärtus ühe kaubaühiku xxxxx xxxxx alusel, millega imporditud xxxxx on pärast selle edasist töötlemist müüdud importijamaal kõige suu- remas üldkoguses müüjast sõltumatule isikule, kusjuures arvesta- takse töötlemise tulemusel lisandunud väärtust ja tehakse käes- oleva artikli lõike 1 punktis a sätestatud mahaarvamised.
Artikkel 6
1. Käesoleva artikli sätete alusel põhineb imporditud kauba tol- liväärtus arvutatud väärtusel. Arvutatud väärtus koosneb järgmis- test elementidest:
a) imporditud kauba tootmisel kasutatud materjalide ning kauba valmistamise ja muu töötlemise kulud või väärtus;
b) xxxxx xx üldkulud summa ulatuses, mis tavaliselt kujuneb eks- portijamaa tootjate poolt importijamaale ekspordiks valmis- tatud ja hinnatava kaubaga samasse klassi või liiki kuuluvate kaupade müügil;
c) kõik muud kulud, mis on kohased artikli 8 lõike 2 alusel liikme poolt valitud tolliväärtuse määramise meetodi kajastamiseks.
2. Arvutatud väärtuse määramisel ei tohi ükski liige nõuda juur- depääsu võimaldamist ühelegi arvele ega muule dokumendile ega nõuda nende uurimiseks esitamist üheltki isikult, kes ei ole resi- dent tema enda territooriumil. Kuid kauba tootja antud teavet tol- liväärtuse määramiseks käesoleva artikli sätete alusel võivad importijamaa võimuorganid tootja nõusolekul kontrollida teisel maal, tingimusel et nad teavitavad sellest piisavalt aegsasti kõnea- xxxx maa valitsust ja et viimane ei vaidle uurimisele vastu.
Artikkel 7
1. Kui imporditud kauba tolliväärtust ei ole võimalik määrata artiklite 1–6 sätete alusel, määratakse tolliväärtus importijamaal kättesaadavate andmete alusel, kasutades meetodit, mis on xxxxx- vuses käesoleva lepingu xx XXXX 1994 VII artikli põhimõtete ja üldsätetega.
2. Tolliväärtuse määramisel käesoleva artikli sätete alusel ei tohi lähtuda:
a) importijamaal toodetud kauba müügihinnast kõnealusel maal;
b) süsteemist, mis näeb ette kõrgema tolliväärtuse valiku kahest võimalikust väärtusest;
c) kauba hinnast eksportijamaa siseturul;
d) muudest tootmiskuludest xxxxx arvutatud väärtuste, mis on määratud identsele või sarnasele kaubale kooskõlas artikli 6 sätetega;
e) kauba hinnast eksportimisel maale, mis ei ole importijamaa;
f) minimaalsest tolliväärtusest;
g) suvalisest või fiktiivsest väärtusest.
3. Importija nõudel teatatakse talle kirjalikult käesoleva artikli sätete alusel määratud tolliväärtus xx xxxxx määramisel kasutatud meetod.
Artikkel 8
1. Tolliväärtuse määramisel artikli 1 sätete järgi lisatakse tegeli- kult makstud või makstavale imporditud kauba hinnale
a) järgmised kuluelemendid tingimusel, et nendega seotud kulud on kandnud ostja, kuid neid pole arvatud kauba eest tegelikult makstud või makstava hinna sisse:
i) komisjoni- ja vahendustasu, välja arvatud ostu komisjoni- tasu;
ii) kulud, mida tehakse sellistele konteineritele, xxxx xxxxx- xxxx tollieeskirjadele ei eristata kõnealusest kaubast;
iii) pakkimiskulud töö ja materjali osas;
b) järgmiste kaupade ja teenuste sobivalt jagatud väärtus, kui see ei ole osa tegelikult makstud või makstavast hinnast ning kui ostja on neid xxxxx tarninud või teenuseid osutanud otse või kaudselt, tasuta või alandatud hinnaga selleks, et imporditud xxxxx toota ja müüa ekspordiks:
i) imporditud kauba koosseisu kuuluvad materjalid, kompo- nendid, osad jms;
ii) imporditud kauba tootmisel kasutatud tööriistad, stantsid, valuvormid jms;
iii) imporditud kauba tootmisel tarbitud materjal;
iv) inseneri-, arendus-, kunstniku- ja disaineritööd ning kavandid ja visandid, mis on tehtud väljaspool importija- maad ja mis on vajalikud imporditud kauba tootmiseks;
c) hinnatava kaubaga seotud autori- ja litsentsitasu, mida ostja peab hinnatava kauba müügi tingimusena otseselt või kaud- selt maksma ulatuses, mida ei ole arvestatud tegelikult maks- tud või makstava hinna sisse;
d) see osa tulust, mis igast imporditud kauba järgnevast edasi- müügist, käsutamisest või kasutamisest laekub otseselt või kaudselt müüjale.
2. Iga liige sätestab oma õigusaktides järgmiste kulude täieliku või osalise arvestamise tolliväärtusesse või nende täieliku või osa- xxxx väljaarvamise tolliväärtusest:
a) imporditud kauba veokulud impordisadamasse või -kohta;
b) laadimis-, lossimis- ja teisaldamiskulud, mis on seotud impor- ditud kauba veoga impordisadamasse või -kohta;
c) kindlustuskulud.
3. Vastavalt käesolevale artiklile lisatakse tegelikult makstud või makstavale hinnale ainult tõeste ja täpseid koguseid puudutavate andmete alusel määratud kulud.
4. Tolliväärtuse määramisel ei tohi tegelikult makstud või maks- tavale hinnale lisada käesolevas artiklis loetlemata kulusid.
Artikkel 9
1. Kui tolliväärtuse määramisel on vaja valuutat konverteerida, siis kasutatakse vahetuskurssi, mille kõnealuse importijamaa
pädevad võimuorganid on korrakohaselt avaldanud ja mis pee- geldab nii tõhusalt kui võimalik selle perioodi, mida iga selline avaldatud dokument hõlmab, kõnealuse valuuta kehtivat väärtust äritehingutes importijamaa valuutas väljendatuna.
2. Vahetuskursina kasutatakse kurssi, mis kehtib eksportimise või importimise ajal, vastavalt sellele, kuidas iga liige on sätestanud.
Artikkel 14
Käesoleva lepingu I xxxx märkused on käesoleva lepingu lahutamatu osa ning käesoleva lepingu artikleid tuleb lugeda ja kohaldada koos nende vastavate märkustega. Xx XX ja III xxxx on käesoleva lepingu lahutamatu osa.
Artikkel 10
Kogu teavet, mis on oma olemuselt konfidentsiaalne või mis on
1. Käesolevas lepingus:
Artikkel 15
antud konfidentsiaalsel alusel tolliväärtuse määramiseks, kohtlevad asjassepuutuvad võimuorganid kui rangelt konfidentsiaalset ega avalikusta xxxx xxxx sellist teavet andnud isiku või valitsuse eriloata, välja arvatud avalikustamine, mida võib nõuda kohtumenetluse käigus.
Artikkel 11
1. Iga liige sätestab oma õigusaktides importijale või mis tahes teisele tollimaksude maksmise eest vastutavale isikule õiguse esi- tada kaebus tolliväärtuse määramise xxxxx xxxx tema suhtes sanktsioone rakendamata.
2. Esimese astmena on isikul, xxxx et sanktsioone rakendataks, õigus esitada kaebus tolli allasutusele või sõltumatule organile, kuid iga liige sätestab oma õigusaktides õiguse pöörduda kohtus- se, xxxx et sanktsioone rakendataks.
3. Kaebuse esitajale teatatakse kirjalikult kaebuse kohta tehtud otsus xx xxxxx põhjendused. Kaebuse esitajat teatatakse ka kõigist edasikaebamise õigustest.
Artikkel 12
Vastavalt GATT 1994 X artiklile avaldab asjassepuutuv importijamaa käesoleva lepingu täitmiseks vastuvõetud seadused, määrused, kohtuotsused ja üldrakenduslikud haldusotsused.
Artikkel 13
Kui imporditud kauba tolliväärtuse määramise käigus osutub vajalikuks lükata edasi tolliväärtuse lõplik kindlaksmääramine, saab kauba importija siiski kauba tollist xxxxx, xxx ta esitab nõudmise korral piisava tagatise garantiikirja, tagatissumma või muu sissemaksuna, mis katab lõpliku tollimaksu, xxxx xxxxx eest võidakse nõuda. Sellised asjaolud sätestab iga liige oma õigusaktides.
a) tähendab “imporditud kauba tolliväärtus” kauba väärtust, mille alusel määratakse väärtuse järgi (ad valorem) maksustatavale imporditud kaubale tollimaksud;
b) tähendab “importijamaa” importivat maad või tolliterritooriu- mi;
c) hõlmab “toodetud” ka kasvatatut, valmistatut ja kaevandatut.
2. Käesolevas lepingus:
a) tähendavad “identsed kaubad” xxxxx, mis on igas suhtes sama- sugused, xxxxx arvatud füüsilised omadused, kvaliteet xx xxx- ne. Väikesed erinevused välimuses ei välista muidu määratlu- sega vastavuses olevate kaupade pidamist identseks;
b) tähendavad “sarnased kaubad” xxxxx, mis ei xxx xxxx igas xxx- tes samasugused, xxxx sarnanevad omaduste ning materjali poolest, täidavad samasugust otstarvet ning on omavahel kau- banduslikult asendatavad. Kaupade sarnasuse määramisel tuleb muude tegurite hulgas arvestada kaupade kvaliteeti, mai- net ja kaubamärgi olemasolu;
c) ei tähenda mõisted “identne xxxx” ja “sarnane xxxx” olenevalt juhtumist xxxxx, mis sisaldab või kajastab inseneri-, arendus-, kunstniku- ja disaineritööd ning kavandeid ja visandeid, mida ei ole arvesse võetud korrigeerimisega artikli 8 lõike 1 punkti b alapunkti iv alusel, sest need tööd tehti importijamaal;
d) ei xxxxx xxxxx “identseks kaubaks” ega “sarnaseks kaubaks”, kui see ei ole toodetud xxxxx maal, xxx on toodetud hinnata- vad kaubad;
e) võetakse eri isikute poolt toodetud xxxxx arvesse üksnes siis, kui puudub identne või sarnane xxxx, mille oleks tootnud sama isik, kes on tootnud hinnatava kauba.
3. Käesolevas lepingus tähendab “samasse klassi või liiki kuuluv xxxx” xxxxx, mis kuulub teatud tootmisharus või -sektoris too- detud kaubarühma või -sortimenti ja hõlmab ka identset või sar- nast xxxxx.
4. Käesolevas lepingus loetakse isikuid teineteisest sõltuvaks ainult siis, kui:
a) nad on teineteise äriettevõtte ametiisikud või juhatuse liikmed;
b) nad on juriidiliselt tunnustatud äripartnerid;
c) nad on tööandja ja töövõtja;
d) üks isik otseselt või kaudselt omab, kontrollib või valdab 5 % või rohkem mõlema xxxxx emiteeritud hääleõiguslikest aktsia- test või osakutest;
e) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist;
f) kolmas isik kontrollib otseselt või kaudselt mõlemaid;
g) nad kontrollivad koos otseselt või kaudselt kolmandat isikut;
h) nad on xxx xx sama perekonna liikmed.
5. Isikuid, kes on äritegevuses seotud nii, et üks on teise mis tahes viisil määratletud ainuagent, -turustaja või -kontsessionäär, xxx- takse käesoleva lepingu raames sõltuvaks, kui nad vastavad lõike 4 kriteeriumidele.
Artikkel 16
Kirjaliku taotluse korral on importijal õigus saada importijamaa tollilt kirjalik selgitus, kuidas on kindlaks määratud importija kauba tolliväärtus.
Artikkel 17
Midagi käesolevas lepingus ei saa tõlgendada nii, nagu piirataks või seataks kahtluse xxxx xxxxx õigust jõuda selgusele iga tolliväärtuse määramiseks esitatud avalduse, dokumendi või deklaratsiooni tõesuses ja täpsuses.
II JAGU
XXXXXXXXX, KONSULTATSIOONID JA VAIDLUSTE LAHENDAMINE
Artikkel 18
Institutsioonid
1. Käesolevaga asutatakse tolliväärtuse komitee (käesolevas lepin- xxx “komitee”), mis koosneb iga liikme esindajatest. Komitee valib
endale esimehe ja tuleb tavaliselt kokku kord aastas või siis, kui see on käesoleva lepingu asjakohastes sätetes ette nähtud, võimal- damaks liikmetel konsulteerida teiste liikmete tolliväärtuse mää- xxxxxx süsteemi haldamise küsimustes sedavõrd, kui see võib mõjutada käesoleva lepingu toimimist või selle eesmärkide eden- damist ja liikmete omistatud muude kohustuste täitmist. Komitee sekretariaadina tegutseb WTO sekretariaat.
2. Tollikoostöö Nõukogu (käesolevas lepingus “TKN”) alluvuses luuakse tolliväärtuse määramise tehniline komitee (käesolevas lepingus “tehniline komitee”), mis täidab käesoleva lepingu II lisas kirjeldatud kohustusi ja töötab vastavalt selles sisalduvatele prot- seduurireeglitele.
Artikkel 19
Konsultatsioonid ja vaidluste lahendamine
1. Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, siis kohalda- takse käesoleva lepingu alusel toimuvate konsultatsioonide ja vaidluste lahendamise puhul vaidluste lahendamise käsituslepet.
2. Kui liige arvab, et xxxx xxxxx käesolevast lepingust otse või kaudselt tulenev eelis muudetakse olematuks või et seda kahjus- tatakse või et käesoleva lepingu mõne eesmärgi saavutamist takis- tatakse teise liikme või teiste liikmete tegevuse tõttu, siis võib ta taotleda konsultatsioone kõnealuse liikme või liikmetega, et xxxxx xxxxxx asjas vastastikku rahuldava lahenduseni. Iga liige suhtub mõistvalt teise liikme konsultatsioonitaotlusse.
3. Tehniline komitee annab konsultatsioone pidavatele liikmetele soovi korral xxx xx abi.
4. Käesoleva lepingu sätteid käsitleva vaidluse uurimiseks moo- dustatud vaekogu võib vaidlusosalise taotluse korral või omal algatusel nõuda tehniliselt komiteelt uurimise läbiviimist kõigis tehnilist lahendamist vajavates küsimustes. Vaekogu määrab kind- laks tehnilise komitee volitused konkreetses vaidluses ja kehtes- tab tehnilise komitee ettekande saamise tähtaja. Vaekogu võtab arvesse tehnilise komitee ettekannet. Kui tehniline komitee ei suuda jõuda konsensusele talle käesoleva lõike alusel esitatud küsimuses, siis võimaldab vaekogu vaidlusosalistel esitada vaeko- gule oma seisukohad selles küsimuses.
5. Vaekogule antud konfidentsiaalset teavet ei avaldata xxxx xxxx teavet andnud isiku, organisatsiooni või võimuorgani vormiko- xxxx xxxxx. Kui vaekogult sellist teavet taotletakse, kuid vaekogu
ei ole volitatud seda teavet väljastama, esitatakse selle teabe mit- tekonfidentsiaalne kokkuvõte, xxxx xxxx teavet andnud isik, orga- nisatsioon või võimuorgan on lubanud.
III XXXX
XXX- XX DIFERENTSEERITUD REŽIIM
Artikkel 20
1. Arengumaaliikmed, kes ei ole 12. aprillil 1979 sõlmitud üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikli rakendamise lepingu osalised, võivad lepingu sätete kohaldamise edasi lükata kuni viieks aastaks alates WTO lepingu jõustumisest nende suhtes. Arengumaaliikmed, kes valivad käesoleva lepingu kohaldamise edasilükkamise, teavitavad sellest WTO peadirektorit.
2. Lisaks lõikele 1 võivad arengumaaliikmed, kes ei ole 12. april- lil 1979 sõlmitud üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikli rakendamise lepingu osalised, lükata edasi artikli 1 lõike 2 punkti b alapunkti iii ja artikli 6 kohaldamise kuni kolmeks aastaks pärast käesoleva lepingu kõigi teiste sätete kohaldamist. Arengumaaliik- med, kes valivad käesolevas artiklis mainitud sätete kohaldamise edasilükkamise, teavitavad sellest WTO peadirektorit.
3. Arenenud liikmesmaad annavad vastastikku kokkulepitud tin- gimustel tehnilist abi arengumaaliikmetele, kes seda taotlevad. Sel- lest lähtudes koostavad arenenud liikmesmaad tehnilise abi prog- xxxxx, mis võivad muu hulgas sisaldada töötajate koolitamist, abi rakendusmeetmete ettevalmistamisel, ligipääsu tolliväärtuse määramise metodoloogiat puudutavatele teabeallikatele ja nõuan- deid käesoleva lepingu sätete kohaldamiseks.
IV JAGU
LÕPPSÄTTED
Artikkel 21
Reservatsioonid
Ühegi käesoleva lepingu sätte suhtes ei tohi teha reservatsioone xxxx teiste liikmete nõusolekuta.
Artikkel 22
Riigi õigusaktid
1. Iga liige tagab, et hiljemalt kuupäeval, mil käesolev leping tema suhtes jõustub, on tema seadused, määrused ja haldusmenetlus kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.
2. Iga liige teavitab komiteed mis tahes muudatustest oma sea- dustes ja määrustes, mis on käesoleva lepingu puhul asjakohased, ning muudatustest selliste seaduste ja määruste haldamisel.
Artikkel 23
Läbivaatamine
Komitee vaatab igal aastal läbi käesoleva lepingu rakendamise ja toimimise, võttes arvesse selle eesmärke. Igal aastal teavitab komitee kaubavahetuse nõukogu nende läbivaatustega hõlmatud aja jooksul toimunud arengust.
Artikkel 24
Sekretariaat
Käesoleva lepingu sekretariaadina töötab WTO sekretariaat, välja arvatud need kohustused, mis on spetsiaalselt määratud tehnilisele komiteele ja millega töötab Tollikoostöö Nõukogu sekretariaat.
I XXXX
TÕLGENDUSMÄRKUSED
Üldmärkus
Tolliväärtuse määramise meetodite järjestikune rakendamine
1. Artiklites 1–7 on määratletud, kuidas käesoleva lepingu sätete alusel tuleb imporditud kauba tolliväärtus kindlaks määrata. Tolliväärtuse määramise meetodid on toodud rakendamise järjekorras. Tolliväärtuse määramise esmane meetod on määratletud artiklis 1 ja imporditud kauba tolliväärtus tuleb määrata vastavalt selle artikli sätetele alati, xxx xxxxxx ettenähtud tingimused on täidetud.
2. Kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata artikli 1 sätete järgi, siis tuleb selle määramiseks vaadata järjest läbi järgmised artiklid kuni esimese sellise artiklini, mille järgi saab tolliväärtust määrata. Välja arvatud artiklis 4 sätestatu, võib järjekorras järgmise artikli sätteid kasutada ainult sel juhul, kui teatud artikli sätete järgi ei saa tolliväärtust määrata.
3. Kui importija ei nõua artiklite 5 ja 6 rakendamist vastupidises järjekorras, siis tuleb järgida normaalset järjekorda. Kui importija nõuab artiklite 5 ja 6 rakendamist vastupidises järjekorras, ent tolliväärtust ei ole võimalik määrata artikli 6 sätete järgi, siis määratakse tolliväärtus artikli 5 sätete järgi, kui see on võimalik.
4. Kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata artiklite 1 kuni 6 sätete järgi, määratakse see kindlaks artikli 7 sätete järgi.
Üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete kasutamine
1. Üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted viitavad riigis teatud ajal tunnustatud üldisele konsensusele või riigivõimu olulisele toetusele selles, millised majandusressursid ja -kohustused tuleb registreerida aktiva ja passivana, millised aktivas ja passivas toimunud muudatused tuleb registreerida, kuidas tuleb hinnata aktivat ja passivat ning muudatusi nendes, xxxxxxx xxxxx tuleb avalikustada ja kuidas see tuleb avalikustada ja millised finantsaruanded tuleb koostada. Need standardid võivad olla nii üldrakendatavad üldised juhised kui ka üksikasjalikud menetlused ja protseduurid.
2. Käesoleva lepingu raames kasutab iga liikme toll teavet, mis on koostatud vastavalt üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele kõnealuse artikli kohasel maal. Näiteks artikli 5 sätete järgi määratakse tavaline xxxxx xx üldkulud kindlaks teabe põhjal, mis on koostatud vastavalt importijamaal üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele. Kuid teisest küljest määratakse artikli 6 sätete järgi tavaline xxxxx xx üldkulud kindlaks teabe põhjal, mis on koostatud vastavalt tootjamaal üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele. Järgmine näide – artikli 8 lõike 1 punkti b alapunktis ii sätestatud, importijamaal tehtud elemendi kindlaksmääramisel kasutatakse teavet, mis on vastavuses sellel maal üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega.
Märkus artikli 1 juurde
Tegelikult makstud või makstav hind
1. Tegelikult makstud või makstav hind on kogumakse, mida ostja on maksnud või maksab imporditud kauba eest müüjale või tema kasuks. Makse ei tarvitse olla tehtud rahaülekandena. Makse võib olla tehtud akreditiivi või müüdava maksetähega. Makse võib olla tehtud otseselt või kaudselt. Kaudse makse näide on, kui ostja tasub müüja võla täielikult või osaliselt.
2. Toiminguid, mida ostja on teinud omal kulul, välja arvatud need, mille võrra on ette nähtud tolliväärtust artiklis 8 sätestatu alusel korrigeerida, ei loeta müüjale tehtud kaudseks makseks, kuigi neid võib pidada müüjale kasutoovaks. Seetõttu ei lisata tolliväärtuse määramisel tegelikult makstud või makstavale hinnale kõnealuste toimingute kulusid.
3. Tolliväärtus ei sisalda järgmisi makseid ega kulusid tingimusel, et need on eristatavad imporditud kauba eest tegelikult makstud või makstavast hinnast:
a) ehitus-, paigaldus-, kooste-, hooldus- ja tehnoabikulud, xxx xxxx teenuseid osutati pärast importimist xx xxx need imporditud kaubad on näiteks tööstusseadmed, mehhanismid ja sisseseade;
b) importimisjärgsed veokulud;
c) importijamaa tolli- ja muud maksud.
4. Tegelikult makstud või makstav hind viitab imporditud kauba hinnale. Seega dividendid või muud maksed, mida ostja maksab müüjale ning mis ei ole seotud imporditud kaubaga, ei ole tolliväärtuse osa.
Lõike 1 punkti a alapunkt iii
Piirangute hulka, mis ei muuda tegelikult makstud või makstavat xxxxx aktsepteerimatuks, kuuluvad piirangud, mis oluliselt ei mõjuta kauba väärtust. Selliste piirangute näiteks on juhtum, kui autode müüja nõuab, et ostja ei müüks ega eksponeeriks autosid enne kindlaksmääratud kuupäeva, millal algab kõnealuse mudeli aasta.
Lõike 1 punkt b
1. Kui müük või hind sõltub mõnest tingimusest või tasust, mille tõttu hinnatava kauba väärtust ei ole võimalik määrata, ei ole tehinguväärtus tolli jaoks aktsepteeritav. Mõned näited sellest:
a) müüja kehtestab imporditud kauba hinna tingimusel, et ostja ostab xx xxxxx xxxxx kindlaksmääratud koguses;
b) imporditud kauba hind sõltub hinnast või hindadest, millega imporditud kauba ostja müüb xxxxx xxxxx imporditud kauba müüjale;
c) hind kehtestatakse makseviisi põhjal, mis ei ole seotud imporditud kaubaga, nagu näiteks siis, kui imporditud xxxx on pooltoode, mille müüja on tarninud tingimusel, et ta saab kindlaksmääratud koguse valmistoodet.
2. Imporditud kauba tootmise või turustamisega seotud tingimused ja tasud ei põhjusta tehinguväärtuse mitteaktsepteerimist. Näiteks fakt, et ostja varustab müüjat importijamaal tehtud inseneritööde või kavanditega, ei põhjusta artikli 1 rakendamisel tehinguväärtuse mitteaktsepteerimist. Samuti siis, kui ostja võtab omal kulul, ehkki kokkuleppel müüjaga ette toiminguid, mis on seotud imporditud kauba turustamisega, ei ole nende toimingute väärtus tolliväärtuse osa ja need toimingud ei põhjusta tehinguväärtuse mitteaktsepteerimist.
Lõige 2
1. Lõike 2 punktid a ja b annavad erinevad võimalused tehinguväärtuse aktsepteeritavuse kindlakstegemiseks.
2. Lõike 2 punkt a sätestab, et kui ostja ja müüja on teineteisest sõltuvad, uuritakse müügi asjaolusid ja tehinguväärtus aktsepteeritakse tolliväärtusena tingimusel, et nende omavaheline sõltuvus ei ole hinda mõjutanud. Mõeldud pole seda, et asjaolusid tuleks uurida kõigil juhtudel, kui ostja ja müüja on teineteisest sõltuvad. Uurimine on nõutav üksnes siis, xxx xxxxx aktsepteeritavus on kahtlane. Kui toll ei kahtle hinna aktsepteeritavuses, tuleks see aktsepteerida importijalt lisateavet nõudmata. Näiteks on toll võinud seda sõltuvust varem uurida või tal võib üksikasjalik teave ostja ja müüja kohta juba olemas xxxx xx ta võib olla kõnealuse uurimise või teabe põhjal juba veendunud, et see sõltuvus ei ole hinda mõjutanud.
3. Kui toll ei saa aktsepteerida tehinguväärtust xxxx lisauurimiseta, peab ta andma importijale võimaluse esitada selline üksikasjalik lisateave, mis võib olla vajalik, et toll saaks uurida müügi asjaolusid. Sel juhul peaks toll olema valmis uurima tehingu asjakohaseid aspekte, xxxxx arvatud see, kuidas ostja ja müüja korraldavad oma ärisuhteid ja kuidas on jõutud kõnealuse hinnani, selleks et kindlaks määrata, kas sõltuvus on xxxxx mõjutanud. Kui saab näidata, et ostja ja müüja, kuigi nad on teineteisest sõltuvad artikli 15 sätete järgi, ostavad teineteiselt ja müüvad teineteisele nii, nagu nad ei oleks sõltuvad, siis näitab see, et sõltuvus ei ole hinda mõjutanud. Näiteks, kui hind oli määratud vastavalt kõnealuse tööstusharu tavalisele hinnakujunduse tavale või kui müüja määrab müügihinna
samamoodi ostjate jaoks, kes ei ole temast sõltuvad, siis näitab see, et sõltuvus ei ole hinda mõjutanud. Teine näide: kui tõestatakse, et hind on piisav selleks, et katta kõik kulud xx xxxxx kasumit, mille suurus on võrreldav sama klassi või liiki kuuluvate kaupade müügil saadava kasumiga kõnealusel ajavahemikul (näiteks aastas), siis näitab see, et sõltuvus ei ole hinda mõjutanud.
4. Lõike 2 punkt b sätestab importijale võimaluse näidata, et tehinguväärtus on väga lähedane tolli poolt varem aktsepteeritud võrdlusväärtusele, ja on seetõttu aktsepteeritav artikli 1 sätete järgi. Kui lõike 2 punkti b järgne kriteerium on täidetud, siis ei xxx xxxx uurida mõju küsimust lõike 2 punkti a järgi. Kui tollil on xxxx üksikasjaliku lisaküsitluseta juba piisavalt teavet jõudmaks veendumuseni, et üks lõike 2 punkti b sätestatud kriteerium on täidetud, siis ei ole tal mingit põhjust nõuda, et importija tõendaks kriteeriumi täitmist. Lõike 2 punktis b tähendab mõiste “sõltumatu ostja” ostjat, kes ei ole müüjast sõltuvuses ühelgi üksikjuhtumil.
Lõike 2 punkt b
Määrates kindlaks, kas üks väärtus on “väga lähedane” teisele väärtusele, tuleb arvesse xxxxx palju tegureid. Need tegurid hõlmavad imporditud kauba laadi, tööstusharu enda olemust, aastaaega, millal xxxxx imporditakse, xx xxxx, kas väärtuste erinevus on kaubanduslikult tähtis. Kuna need tegurid võivad iga kord olla erinevad, on võimatu kohaldada kõigil juhtudel ühtset standardit, näiteks kindlat protsendimäära. Näiteks võib ühte sorti kaupade väike väärtuserinevus olla mitteaktsepteeritav, teist sorti kaupade suur väärtuserinevus aga aktsepteeritav, kui määratakse kindlaks, kas tehinguväärtus on lähedane artikli 1 lõike 2 punktis b sätestatud kriteeriumi väärtusele.
Märkus artikli 2 juurde
1. Artikli 2 rakendamisel kasutab toll võimaluse korral identse kauba müüki hinnatava kaubaga xxxxx kaubanduslikul tasemel ja põhiliselt samas koguses. Sellise müügi puudumisel võib kasutada identse kauba müüki, mis toimub ühel järgnevast kolmest tingimusest:
a) müük xxxxx kaubanduslikul tasemel, kuid erinevas koguses;
b) müük erineval kaubanduslikul tasemel, kuid põhiliselt samas koguses;
c) müük erineval kaubanduslikul tasemel ja erinevas koguses.
2. Kui esineb ühele nendest kolmest tingimusest xxxxxx müük, korrigeeritakse vastavalt juhtumile:
a) üksnes koguse tegurit;
b) üksnes kaubandusliku taseme tegurit;
c) nii kaubandusliku taseme kui ka koguse tegurit.
3. Väljend “ja/või” võimaldab paindlikult kasutada müüke ja korrigeerida vajalikul määral millist tahes eespool kirjeldatud kolmest tingimusest.
4. Artikli 2 raames tähendab identse imporditud kauba tehinguväärtus lõike 1 punkti b ja lõike 2 sätete kohaselt korrigeeritud tolliväärtust, mis on juba aktsepteeritud artikli 1 alusel.
5. Kaubanduslike tasemete või koguste erinevusest põhjustatud korrigeerimise tingimus on, et kõnealune korrigeerimine, põhjustagu see väärtuse vähenemist või suurenemist, tehakse ainult esitatud tõendusmaterjali alusel, mis selgelt näitab korrigeerimise põhjendatust ja täpsust, näiteks kehtivad hinnakirjad, mis sisaldavad erinevate tasemete või erinevate koguste hindu. Selle näiteks on, kui hinnatav imporditud xxxx koosneb 10-ühikulisest saadetisest ja ainus teadaoleva tehinguväärtusega imporditud xxxx koosneb 500 ühiku müügist ning on teada, et müüja vähendab xxxxx koguse pealt, siis võib vajaliku korrigeerimise teha müüja hinnakirjale toetudes ja kasutades xxxxx, mis kehtib 10 ühiku müümisel. See ei nõua, et müük oleks pidanud toimuma 10 ühiku xxxxx, xxx hinnakirjas on kehtestatud bona fide teiste koguste müük. Kuid niisuguse objektiivse kriteeriumi puudumisel ei saa tolliväärtust määrata artikli 2 sätete alusel.
Märkus artikli 3 juurde
1. Artikli 3 rakendamisel kasutab toll võimaluse korral sarnase kauba müüki hinnatava kaubaga xxxxx kaubanduslikul tasemel ja põhiliselt samas koguses. Sellise müügi puudumisel võib kasutada sarnase kauba müüki, mis toimub ühel järgnevast kolmest tingimusest:
a) müük xxxxx kaubanduslikul tasemel, kuid erinevas koguses;
b) müük erineval kaubanduslikul tasemel, kuid põhiliselt samas koguses;
c) müük erineval kaubanduslikul tasemel ja erinevas koguses.
2. Kui esineb ühele nendest kolmest tingimusest xxxxxx müük, korrigeeritakse vastavalt juhtumile:
a) üksnes koguse tegurit;
b) üksnes kaubandusliku taseme tegurit;
c) nii kaubandusliku taseme kui ka koguse tegurit.
3. Väljend “ja/või” võimaldab paindlikult kasutada müüke ja korrigeerida vajalikul määral millist tahes eespool kirjeldatud kolmest tingimusest.
4. Artikli 3 raames tähendab sarnase imporditud kauba tehinguväärtus lõike 1 punkti b ja lõike 2 sätete kohaselt korrigeeritud tolliväärtust, mis on juba aktsepteeritud artikli 1 alusel.
5. Kaubanduslike tasemete või koguste erinevusest põhjustatud korrigeerimise tingimus on, et kõnealune korrigeerimine, põhjustagu see väärtuse vähenemist või suurenemist, tehakse ainult esitatud tõendusmaterjali alusel, mis selgelt näitab korrigeerimise põhjendatust ja täpsust, näiteks kehtivad hinnakirjad, mis sisaldavad erinevate tasemete või erinevate koguste hindu. Selle näiteks on, kui hinnatav imporditud xxxx koosneb 10-ühikulisest saadetisest ja ainus teadaoleva tehinguväärtusega sarnane imporditud xxxx koosneb 500 ühiku müügist ning on teada, et müüja vähendab xxxxx koguse pealt, siis võib vajaliku korrigeerimise teha müüja hinnakirjale toetudes ja kasutades xxxxx, mis kehtib 10 ühiku müümisel. See ei nõua, et müük oleks pidanud toimuma 10 ühiku xxxxx, xxx hinnakirjas on kehtestatud bona fide teiste koguste müük. Kuid niisuguse objektiivse kriteeriumi puudumisel ei saa tolliväärtust määrata artikli 3 sätete järgi.
Märkus artikli 5 juurde
1. Mõiste “ühiku hind, millega… xxxxx müüakse suurimas üldkoguses” tähendab xxxxx, millega müüakse suurim kogus ühikuid isikutele, kes ei ole sõltuvad isikutest, kellelt nad kõnealust xxxxx ostavad pärast importimist esimesel kaubanduslikul tasemel, millel niisugune müük toimub.
2. Selle näiteks on kauba müük hinnakirja alusel, mis annab suuremas koguses tehtud ostu puhul soodsama ühikuhinna.
Müügikogus | Ühiku hind | Müükide arv | Kõigi erinevate hindadega müü- dud üldkogus |
1–10 ühikut | 100 | 10 müüki 5 ühiku xxxxx 5 müüki 3 ühiku xxxxx | 65 |
11–25 ühikut | 95 | 5 müüki 11 ühiku xxxxx | 55 |
üle 25 ühiku | 90 | 1 müük, 30 ühikut 1 müük, 50 ühikut | 80 |
Suurim üldkogus, mis on müüdud teatud kaubaühiku hinnaga, on 80 ühikut xx xxxxx suurimale üldkogusele vas- tav kaubaühiku hind on hinnakirja alusel 90 krooni.
3. Teise näite korral toimub kaks müüki. Esimese müügi puhul müüakse 500 ühikut hinnaga à 95 rahaühikut. Teise müügi puhul müüakse 400 ühikut hinnaga à 90 rahaühikut. Selle näite puhul on suurim teatud hinnaga müüdud ühikute arv 500, seega on ühiku hind suurimas üldkoguses 95.
4. Kolmandaks näiteks on olukord, kus erinevad kogused müüakse erineva hinnaga.
a) müügid
Müüdud kogus | Ühiku hind |
40 ühikut | 100 |
30 ühikut | 90 |
15 ühikut | 100 |
50 ühikut | 95 |
25 ühikut | 105 |
35 ühikut | 90 |
5 ühikut | 100 |
b) kokku
Müüdud üldkogus | Ühiku hind |
65 | 90 |
50 | 95 |
60 | 100 |
25 | 105 |
Käesoleva näite puhul on teatud hinnaga müüdud suurim kogus 65 xx xxxxx on ühiku hind suurimas üldko- guses 90.
5. Artikli 5 raames ei saa ühiku hinna kehtestamisel arvesse xxxxx lõikes 1 kirjeldatud mis tahes müüki importijamaal isikule, kes otse või kaudselt on tarninud tasuta või alandatud hinnaga artikli 8 lõike 1 punktis b määratletud mis tahes elemente imporditud kauba tootmiseks ja müügiks ekspordiks.
6. Tuleb märkida, et artikli 5 lõikes 1 nimetatud kasumit ja üldkulusid peab võtma tervikuna. Kõnealuse mahaarvamise jaoks tuleb nende suurus kindlaks määrata importija poolt või tema nimel antud teabe põhjal, juhul kui importija andmed ei ole vastuolus nendega, mis on saadud importijamaal samasse klassi või liiki kuuluva imporditud kauba müügi käigus. Kui importija andmed on vastuolus kõnealuste andmetega, võib kasumi ja üldkulude suurus põhineda muul asjakohasel teabel xxxxx importija poolt või tema nimel antud teabe.
7. Üldkulud hõlmavad kõnesolevate kaupade otseseid ja kaudseid turustuskulusid.
8. Kauba müügiga seoses makstavad kohalikud maksud, mida ei ole maha arvatud artikli 5 lõike 1 punkti a alapunkti
iv sätete alusel, arvatakse maha artikli 5 lõike 1 punkti a alapunkti i sätete alusel.
9. Kui komisjonitasu või tavaline xxxxx xx üldkulud määratakse kindlaks artikli 5 lõike 1 sätete alusel, siis tuleb küsimus, kas teatud xxxx kuulub samasse klassi või liiki kui xxxxx xxxx, lahendada iga juhtumi korral eraldi, võttes arvesse kaasnevaid asjaolusid. Importijamaal tuleb uurida müügilolevat samasse klassi või liiki kuuluva imporditud kauba kõige kitsamat rühma või sortimenti, mis hõlmab hinnatavat xxxxx xx mille kohta on võimalik saada vajalikku teavet. Artikli 5 alusel hõlmab mõiste “samasse klassi või liiki kuuluv xxxx” nii xxxx xxxxx, mis on imporditud samalt maalt kui hinnatav xxxx, xxx ka teistelt maadelt imporditud xxxxx.
10. Artikli 5 lõike 1 punkti b alusel tähendab mõiste “kõige lähemal ajal” kuupäeva, millal imporditud xxxxx või identset või sarnast imporditud xxxxx on müüdud piisavas koguses, et saaks kindlaks teha ühiku hinna.
11. Kui kasutatakse artikli 5 lõike 2 meetodit, siis tehakse mahaarvamised edasisel töötlemisel lisandunud väärtuse eest kõnealuse töö maksumusega seotud tõeste ja täpseid koguseid puudutavate andmete alusel. Arvestuse aluseks on tööstusharus aktsepteeritud skeemid, juhised, meetodid ja muud selle tööstusharu tavad.
12. Tõdetakse, et artikli 5 lõikes 2 sätestatud tolliväärtuse määramise meetodit ei saa tavaliselt rakendada siis, kui edasise töötlemise tagajärjel kaotab imporditud xxxx samasuse. Kuid võib esineda juhtumeid, kui töötlemise käigus lisandunud väärtust saab xxxx liigse raskuseta täpselt kindlaks määrata, kuigi imporditud xxxx on kaotanud oma samasuse. Kuid teisest küljest võib esineda ka juhtumeid, kus imporditud xxxx säilitab oma samasuse, kuid moodustab importijamaal müüdavast kaubast nii väikese osa, et kõnealuse meetodi kasutamine pole põhjendatud. Eespool nimetatut silmas pidades tuleb iga niisugune olukord eraldi läbi vaadata.
Märkus artikli 6 juurde
1. Üldiselt määratakse tolliväärtus käesoleva lepingu alusel kindlaks importijamaal hõlpsalt kättesaadava teabe põhjal. Arvutatud väärtuse kindlaksmääramiseks võib siiski olla vajalik uurida hinnatava kauba tootmiskulusid ja muud teavet, mida tuleb muretseda väljaspool importijamaad. Lisaks sellele ei kuulu kaubatootja enamikul juhtudel importijamaa võimuorganite jurisdiktsiooni alla. Arvutatud väärtuse meetodi kasutamine piirdub tavaliselt nende juhtudega, kui müüja ja ostja on teineteisest sõltuvad ning tootja on valmis esitama importijamaa võimuorganitele vajalikke kuluarvutusi ja võimaldama läbi viia mis tahes järgnevat kontrollimist, mis võib osutuda vajalikuks.
2. Artikli 6 lõike 1 punktis a nimetatud “kulud või väärtus” määratakse kindlaks tootja poolt või tema nimel esitatud teabe põhjal, mis puudutab hinnatava kauba tootmist. See peab põhinema tootja kaubanduslikel raamatupidamisaruannetel, tingimusel, et kõnealused raamatupidamisaruanded on vastavuses xxxxx tootval maal kohaldatavate üldtunnustatud arvestuspõhimõtetega.
3. “Kulud või väärtus” hõlmavad artikli 8 lõike 1 punkti a alapunktides ii ja iii määratletud kuluelemente. See hõlmab ka artikli 8 lõike 1 punktis b määratletud mis tahes elementi, mida ostja on otse või kaudselt tarninud kasutamiseks seoses imporditud kauba tootmisega xx xxxxx väärtus on artikli 8 asjakohase märkuse alusel osadeks jagatud. Artikli 8 lõike 1 punkti b alapunktis iv määratletud elementide väärtus, mis on lisandunud importijamaal, kaasatakse ainult niivõrd, kuivõrd tootja peab kõnealuste elementide eest maksma. Mõistetavalt ei arvestata käesolevas lõikes nimetatud elementide mis tahes kulusid ega väärtust arvutatud väärtuse kindlaksmääramisel topelt.
4. Artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud “kasumi ja üldkulude summa” tuleb määrata kindlaks teabe põhjal, mille on andnud tootja või mis on antud tema nimel, kui tootja arvud ei ole vastuolus hinnatava kaubaga samasse klassi või liiki kuuluva kauba müügil tavaliselt esinevaga, tingimusel, et xxxx xxxxx teevad eksportijamaa tootjad eksportimiseks importijamaale.
5. Käesoleval juhul tuleb tähele panna, et “kasumi ja üldkulude summat” tuleb vaadelda tervikuna. Sellest järeldub, et kui mingil üksikjuhul on tootja kasum väike ja tootja üldkulud suured, siis võivad tema xxxxx xx üldkulud üheskoos olla siiski vastavuses samasse klassi või liiki kuuluva kauba müügil tavaliselt esinevaga. Näiteks võib niisugune olukord tekkida, kui importijamaal alustatakse uue toote turustamist ja tootja loobub kasumist või on nõus xxxxxx kasumiga, et korvata turustamise alustamisest tingitud suuri üldkulusid. Kui tootja suudab näidata, et imporditud kauba müügist saadav kasum on väike konkreetsetest kaubandusoludest tingituna, tuleb xxxxx arvesse tootja tegeliku kasumi suurus, tingimusel, et tootjal on selle põhjendamiseks arvestatavad kaubanduslikud põhjused ja et tootja hinnakujunduspoliitika vastab asjassepuutuva tööstusharu tavalisele hinnakujunduspoliitikale. Näiteks võib kõnealune olukord tekkida, kui tootjad on sunnitud ajutiselt hindu alandama nõudluse ettenägematu vähenemise tõttu või kui nad müüvad xxxxx, mis täiendab importijamaal toodetavate kaupade sortimenti, ja nõustuvad väikese kasumiga konkurentsivõime säilitamiseks. Kui tootja esitatud kasumi ja üldkulude andmed xx xxxxx sellele, mis tavaliselt esineb hinnatava kaubaga samasse klassi või
liiki kuuluva kauba müümisel, tingimusel, et xxxx xxxxx teevad eksportijamaa tootjad eksportimiseks importijamaale, võib kasumi ja üldkulude summa põhineda muul asjakohasel teabel xxxxx xxxxx, mille on andnud kauba tootja või mis on antud tema nimel.
6. Kui arvutatud väärtuse määramiseks kasutatakse muud teavet xxxxx xxxxx, xxxx on andnud kauba tootja või mida on antud tema nimel, siis informeerivad importijamaa võimuorganid importijat tema nõudel teabeallikast, kasutatud andmetest ja kõnealuste andmete põhjal tehtud arvestustest, võttes arvesse artikli 10 sätteid.
7. Artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud “üldkulud” katavad otsesed ja kaudsed kauba tootmise ja ekspordiks müümise kulud, mida ei sisalda artikli 6 lõike 1 punkt a.
8. Kas teatud xxxx kuulub samasse klassi või liiki kui xxxxx xxxx, tuleb kindlaks määrata iga juhtumi korral eraldi, arvestades kõiki valitsevaid asjaolusid. Kui artikli 6 sätete alusel määratakse kindlaks tavaline xxxxx xx üldkulud, tuleb uurida importijamaal ekspordiks müüdud kitsaimat kaubarühma või -sortimenti, mis hõlmab hinnatavat xxxxx xx mille kohta on võimalik saada vajalikku teavet. Artikli 6 raames peab samasse klassi või liiki kuuluv xxxx pärinema samalt maalt kui hinnatav xxxx.
Märkus artikli 7 juurde
1. Artikli 7 sätete järgi määratud tolliväärtus peaks võimalikult suuremas ulatuses põhinema varem määratud tolliväärtustel.
2. Artikli 7 alusel kasutatavad tolliväärtuse määramise meetodid peaksid olema need, mis on sätestatud artiklites 1–6, kuid artikli 7 eesmärkidele ja sätetele vastab põhjendatud paindlikkus kõnealuste meetodite rakendamisel.
3. Mõned näited põhjendatud paindlikkusest.
a) Identne xxxx: nõuet, et identset xxxxx peab eksportima hinnatava kaubaga xxxxx või ligikaudu xxxxx xxxx, võib tõlgendada paindlikult; tolliväärtuse aluseks võib olla identne imporditud xxxx, mis on toodetud muul maal kui hinnatava kauba eksportijamaa; võib kasutada identse imporditud kauba tolliväärtust, mis on juba kindlaks määratud artiklite 5 ja 6 sätete alusel.
b) Sarnane xxxx: nõuet, et sarnast xxxxx peab eksportima hinnatava kaubaga xxxxx või ligikaudu xxxxx xxxx, võib tõlgendada paindlikult; tolliväärtuse aluseks võib olla sarnane imporditud xxxx, mis on toodetud muul maal kui hinnatava kauba eksportijamaa; võib kasutada sarnase imporditud kauba tolliväärtust, mis on juba kindlaks määratud artiklite 5 ja 6 sätete alusel.
c) Tuletatud meetod: artikli 5 lõike 1 punkti a nõuet, et xxxxx peab müüma samas seisundis, mis sellel oli importimisel, võib tõlgendada paindlikult; 90 päeva nõuet võib kohaldada paindlikult.
Märkus artikli 8 juurde
Lõike 1 punkti a alapunkt i
Mõiste “ostu komisjonitasu” tähendab tasu, mida importija maksab oma agendile teenuse eest, mis seisneb importija esindamises välismaal hinnatava kauba ostmise puhul.
Lõike 1 punkti b alapunkt ii
1. Artikli 8 lõike 1 punkti b alapunktis ii määratletud elementide jaotamist importkauba vahel mõjutab kaks tegurit
– elemendi enda väärtus ja viis, kuidas kõnealune väärtus jaotatakse imporditud kaubale. Kõnealuste elementide jaotamine peab olema põhjendatud, asjaoludele sobiv ja vastavuses üldtunnustatud arvestuspõhimõtetega.
2. Mis puutub elemendi väärtusesse, siis, kui importija omandab elemendi xxxxxx xxxxx eest müüjalt, kes on temast sõltumatu, on elemendi väärtus see hind. Kui elemendi on tootnud importija või temast sõltuv isik, võrdub selle
väärtus tootmiskuludega. Kui importija on elementi varem kasutanud, olenemata sellest, kas ta on selle omandanud või ise tootnud, tuleb esialgseid soetamis- või tootmiskulusid vähendada vastavalt kasutamisele, et jõuda tema väärtuseni.
3. Kui elemendi väärtus on kindlaks määratud, tuleb kõnealune väärtus imporditud kauba vahel jaotada. On olemas mitu võimalust. Näiteks võib väärtuse lisada esimesele saadetisele, kui importija soovib maksta tollimaksu kogu väärtuselt korraga. Teine näide: importija võib nõuda, et väärtus jaotataks nende ühikute vahel, mis on toodetud esimese saadetise ajaks. Järgmine näide: importija võib nõuda, et väärtus jaotataks kogu eeldatava toodangu vahel, kui kõnealuse toodangu kohta on olemas lepingud või kindlad kohustused. Importija esitatud dokumentidest sõltub, millist jaotusmeetodit kasutatakse.
4. Eespool nimetatu näide: importija annab tootjale valuvormi, mida hakatakse kasutama imporditud kauba tootmisel, ja sõlmib tootjaga lepingu 10 000 ühiku ostmise kohta. Selleks ajaks, kui jõuab xxxxxx esimene 1 000 ühikust koosnev xxxxxxxx, on tootja tootnud juba 4 000 ühikut. Importija võib tollilt nõuda valuvormi väärtuse jaotamist 1 000, 4 000 või 10 000 ühiku vahel.
Lõike 1 punkti b alapunkt iv
1. Artikli 8 lõike 1 punkti b alapunktis iv määratletud kuluelementide eest tehtavad lisandid peaksid põhinema tõestel ja täpseid koguseid puudutavatel andmetel. Et vähendada nii importija kui xx xxxxx vaeva lisatava väärtuse kindlaksmääramisel, tuleks kasutada nii palju kui võimalik ostja äridokumentidest hõlpsasti kättesaadavaid andmeid.
2. Ostja tarnitud nende elementide puhul, mis ta on ostnud või rentinud, on kululisandiks ostu- või rendihind. Nende elementide puhul, mis on üldkasutatavad, ei lisata muud kui nendest koopiate tegemise hind.
3. See, kui lihtsalt on võimalik arvutada kululisandeid, sõltub konkreetse ettevõtte struktuurist ja juhtimistavadest ning arvestusmeetoditest.
4. Näiteks on võimalik, et ettevõte, kes impordib mitmesuguseid tooteid mitmest eri riigist, säilitab oma disainikeskuse dokumentatsiooni väljaspool importijamaad selliselt, et on võimalik täpselt näidata kõnealuse tootega seotud kulutusi. Sellisel juhul võib artikli 8 sätete alusel teha asjakohase otsekorrigeerimise.
5. Teisel juhul võib ettevõte pidada importijamaast väljaspool asuva disainikeskuse kulusid üldkulude osaks, jaotamata neid üksikute toodete vahel. Sellisel juhul võib imporditud kaubaga seotud asjakohase korrigeerimise teha artikli 8 sätete alusel, jagades disainikeskuse kogukulud selle kogutoodanguga, mille puhul on kasutatud disainikeskust, ning lisades imporditud kaubale selliselt jaotatud kulud ühiku kohta.
6. Eespool kirjeldatud asjaolude erinevused nõuavad loomulikult seda, et õige jaotusmeetodi kindlaksmääramisel tuleb arvestada erinevaid tegureid.
7. Kui kõnealuse elemendi tootmine toimub mitmes riigis ja pikemat aega, peaks korrigeerimine piirduma tegeliku väärtusega, mis kõnealusele elemendile lisandub väljaspool importijamaad.
Lõike 1 punkt c
1. Artikli 8 lõike 1 punktis c nimetatud autori- ja litsentsitasu võib muu hulgas sisaldada patentide, kaubamärkide ja autoriõigusega seotud makseid. Kuid makseid, mida tasutakse imporditud kauba reprodutseerimise õiguse eest importijamaal, ei lisata tolliväärtuse kindlaksmääramisel imporditud kauba tegelikult makstud või makstavale hinnale.
2. Xxxxxxx, mida ostja tasub imporditud kauba turustamise või edasimüümise õiguse eest, ei lisata imporditud kauba eest tegelikult makstud või makstavale hinnale, kui need maksed ei ole imporditud kauba importijamaale ekspordiks müümise tingimus.
Lõige 3
Kui puuduvad tõesed ja täpseid koguseid puudutavad andmed kululisandite kohta, mida tuleb teha artikli 8 sätete alusel, siis ei või tehinguväärtust määrata artikli 1 sätete alusel. Xxxxx xxxxx on, kui autoritasu makstakse liitrihinna alusel, millega teatud toodet importijamaal müüakse, kui see toode on imporditud kilogrammidena ning pärast importimist on sellest lahus valmistatud. Kui autoritasu põhineb osaliselt imporditud kaubal ja osaliselt muudel teguritel, millel ei ole mingit seost imporditud kaubaga (näiteks siis, kui imporditud xxxxx segatakse omamaiste koostisosadega xx xxxx ei ole enam võimalik eraldi identifitseerida, või kui autoritasu ei saa eraldada ostja ja müüja vahelistest erifinantskokkulepetest), siis on alusetu püüda teha lisandit autoritasu eest. Kuid kui kõnealune autoritasu põhineb ainult imporditud kaubal, mille täpset kogust on kerge kindlaks määrata, võib liita kululisandid tegelikult makstud või makstavale hinnale.
Märkus artikli 9 juurde
Artikli 9 alusel võib importimise aeg hõlmata ka tollivormistuse aega.
Märkus artikli 11 juurde
1. Artikkel 11 sätestab, et importijal on õigus esitada kaebus hinnatava kauba väärtuse kindlaksmääramise kohta tolli poolt. Esiteks võib esitada kaebuse tolli kõrgemale tasandile, kuid importijal on õigus esitada kaebus viimase instantsina kohtuorganile.
2. “Xxxx karistussanktsioone rakendamata” tähendab, et importija suhtes ei rakendata trahve ja teda ei ohusta trahv ainuüksi selle eest, et importija on otsustanud kasutada kaebuse esitamise õigust. Tavaliste kohtukulude ja advokaaditasude maksmist ei loeta trahviks.
3. Kuid mitte miski artiklis 11 ei takista liikmel nõudmast määratud tollimaksu täielikku tasumist enne kaebuse esitamist.
Märkus artikli 15 juurde
Lõige 4
Artikli 15 raames hõlmab mõiste “isikud” vajaduse korral juriidilist isikut.
Lõike 4 punkt e
Käesolevas lepingus loetakse üht isikut teist kontrollivaks, kui esimene saab juriidiliselt või tegelikult kehtestada teisele piiranguid või teda suunata.
II XXXX
TOLLIVÄÄRTUSE MÄÄRAMISE TEHNILINE KOMITEE
1. Kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 18 moodustatakse TKNi alluvuses tehniline komitee, et tagada käesoleva lepingu ühesugune tõlgendamine ja rakendamine tehnilisel tasandil.
2. Tehnilise komitee kohustused on järgmised:
a) uurida eriomaseid tehnilisi probleeme, mis tulenevad liikmete tolliväärtuse määramise süsteemi igapäevasest kasutamisest, ning anda esitatud andmete põhjal nõuandvaid arvamusi asjakohaste lahenduste kohta;
b) nõudmise korral läbi viia uurimusi käesoleva lepinguga seotud tolliväärtuse määramise seaduste, protseduuride xx xxxxxx kohta ning koostada aruandeid kõnealuste uurimuste tulemuste kohta;
c) koostada ja levitada aastaaruandeid käesoleva lepingu toimimise tehniliste aspektide ja staatuse kohta;
d) jagada teavet ja soovitusi kõigis küsimustes, mis puudutavad imporditud kauba tolliväärtuse määramist, xxxx xxxx võib nõuda mis tahes liige või TKN. Kõnealune teave ja soovitused võivad olla nõuandvad arvamused, kommentaarid või selgitavad märkused;
e) nõudmise korral hõlbustada liikmetele tehnilise abi andmist, edendamaks kõnealuse lepingu rahvusvahelist tunnustamist;
f) käesoleva lepingu artikli 19 alusel vaekogu esitatud küsimuses viia läbi uurimine;
g) muude TKNi määratud kohustuste täitmine.
Üldküsimused
3. Tehniline komitee püüab lõpetada oma töö eriomaste küsimustega, eriti nendega, mille on talle esitanud liikmed, TKN või vaekogu, piisavalt lühikese ajaga. Nagu on sätestatud artikli 19 lõikes 4, kehtestab vaekogu tehnilise komitee ettekande saamiseks tähtaja ja tehniline komitee esitab oma ettekande kõnealuse aja jooksul.
4. Komiteed abistab asjakohaselt tema tegevuses TKNi sekretariaat.
Esindatus
5. Igal liikmel on õigus olla esindatud tehnilises komitees. Iga liige võib nimetada ühe esindaja xx xxx või mitu asendusesindajat oma esindajaks tehnilises komitees. Kõnealusel viisil tehnilises komitees esindatud liiget nimetatakse käesolevas lisas tehnilise komitee liikmeks. Tehnilise komitee liikmete esindajaid võivad abistada nõunikud. Ka WTO sekretariaat võib kõnealustel koosolekutel vaatlejana osaleda.
6. TKNi liikmetel, kes ei ole WTO liikmed, võib olla tehnilise komitee koosolekutel üks esindaja ja üks või mitu asendusesindajat. Kõnealused esindajad viibivad tehnilise komitee koosolekutel vaatlejatena.
7. Tehnilise komitee esimehe nõusolekul võib TKNi peasekretär (käesolevas lisas “peasekretär”) kutsuda tehnilise komitee koosolekutele vaatlejana osalema nende valitsuste esindajaid, kes ei ole ei WTO ega TKNi liikmed, ning rahvusvaheliste valitsus- ja kaubandusorganisatsioonide esindajaid.
8. Tehnilisse komiteesse nimetatud esindajad, asendusesindajad ja nõunikud teatatakse peasekretärile.
Tehnilise komitee koosolekud
9. Tehniline komitee tuleb kokku vajaduse korral, kuid mitte harvem kui kaks korda aastas. Tehniline komitee määrab iga koosoleku kuupäeva kindlaks oma eelmisel istungil. Koosoleku kuupäeva võib muuta mis tahes tehnilise komitee liikme taotlusel tehnilise komitee liikmete lihthäälteenamusega või kiireloomuliste asjade
arutamiseks esimehe nõudmisel. Vaatamata käesoleva lõike 1. xxxxx sätetele tuleb tehniline komitee vajaduse korral kokku, et arutada talle vaekogu poolt käesoleva lepingu artikli 19 sätete alusel esitatud küsimusi.
10. Tehnilise komitee koosolekud toimuvad TKNi asupaigas, juhul kui ei otsustata teisiti.
11. Peasekretär teatab tehnilise komitee iga istungjärgu alguspäeva kõigile tehnilise komitee liikmetele ning lõigetes 6 ja 7 nimetatuile vähemalt 30 päeva ette, välja arvatud kiireloomulised juhud.
Päevakord
12. Peasekretär koostab iga istungjärgu esialgse päevakorra ning saadab selle tehnilise komitee liikmetele ja lõigetes 6 ja 7 nimetatuile vähemalt 30 päeva enne istungjärku, välja arvatud kiireloomulised juhud. Kõnealune päevakord sisaldab kõiki küsimusi, mille päevakorda võtmise tehniline xxxxxxx xxx eelmisel istungjärgul on kinnitanud, kõiki esimehe enda algatusel lisatud küsimusi ning kõiki peasekretäri, TKNi või tehnilise komitee mis tahes liikme nõudmisel lisatud küsimusi.
13. Tehniline komitee kinnitab päevakorra iga istungjärgu alguses. Tehniline komitee võib päevakorda muuta mis tahes ajal istungjärgu käigus.
Ametnikud ja töökorraldus
14. Tehniline komitee valib oma liikmete esindajate hulgast esimehe xx xxx või mitu aseesimeest. Nii esimehe kui aseesimehe ametiaeg on üks aasta. Ametiaja lõppedes võib esimehe ja aseesimehe tagasi valida. Kui esimees või aseesimees ei esinda enam tehnilise komitee liiget, siis lõpeb tema mandaat automaatselt.
15. Kui esimees puudub kogu koosoleku aja või osa sellest, on eesistujaks aseesimees. Sellisel juhul on viimasel xxxxx volitused ja kohustused kui esimehel.
16. Koosoleku eesistuja osaleb tehnilise komitee töös esimehena, mitte aga tehnilise komitee liikme esindajana.
17. Lisaks muudele käesolevate reeglitega esimehele antud volitustele avab ja lõpetab esimees nõupidamise, juhatab arutelusid, annab sõna ja jälgib nende reeglite alusel nõupidamise kulgu. Esimees võib kõnelejat korrale kutsuda, kui viimase märkused ei ole asjakohased.
18. Iga küsimuse arutamise ajal võib mis tahes delegatsioon teha ettepaneku töökorra suhtes. Sellisel juhul teeb esimees oma otsuse kohe teatavaks. Kui ollakse otsuse vastu, siis annab esimees küsimuse koosoleku otsustada ja see jääb kehtima, xxx xxxx ei tühistata.
19. Peasekretär või peasekretäri nimetatud TKNi sekretariaadi ametnikud teevad tehnilise komitee koosolekute sekretariaaditöö.
Kvoorum ja hääletamine
20. Tehniline komitee on otsustusvõimeline, kui liikmete lihtenamus on kohal.
21. Tehnilise xxxxxxx xxxx liikmel on üks hääl. Tehnilise komitee otsus võetakse vastu kohalolevate liikmete vähemalt kahekolmandikulise häälteenamusega. Teatud küsimuse hääletamise tulemustest olenemata võib tehniline komitee esitada komiteele ja TKNile täieliku ettekande kõnealuse küsimuse kohta, xxxxxxxx xxx asjakohastes aruteludes ilmnenud eriarvamused. Vaatamata käesoleva lõike eelnevatele sätetele võtab tehniline komitee vaekogu poolt esitatud küsimustes otsuse vastu konsensusega. Kui tehniline komitee ei jõua vaekogu esitatud küsimuses kokkuleppele, esitab tehniline komitee üksikasjaliku ettekande, mis väljendab liikmete arvamusi.
Keeled ja dokumendid
22. Tehnilise komitee ametlikud keeled on inglise, prantsuse ja hispaania keel. Ükskõik millises neist kolmest keelest esitatud kõned ja ettekanded tõlgitakse kohe teistesse ametlikesse keeltesse, xxx xxxx delegatsioonid ei lepi kokku tõlkest loobumises. Muudes keeltes esitatud kõned ja avaldused tõlgitakse inglise, prantsuse ja hispaania keelde samadel tingimustel, kuid sellisel juhul korraldab asjakohane delegatsioon inglise, prantsuse või hispaania keelde tõlkimise. Tehnilise komitee ametlikes dokumentides kasutatakse ainult inglise, prantsuse ja hispaania keelt. Tehnilisele komiteele esitatavad märgukirjad ja kirjavahetus peab xxxxx xxxx ametlikus keeles.
23. Tehniline komitee koostab kõikide oma istungite kohta aruanded xx xxx esimees peab seda vajalikuks, siis ka koosolekute protokollid või kokkuvõtted. Xxxxxxx või esimehe määratud isik esitab tehnilise komitee tööaruande xxxx xxxxxxx ja TKNi koosolekul.
III XXXX
1. Artikli 20 lõikes 1 arengumaaliikmetele võimaldatud käesoleva lepingu sätete kohaldamise edasilükkamine viie aasta võrra ei pruugi tegelikkuses olla mõnele arengumaaliikmele piisav. Sellisel juhul võib arengumaaliige enne artikli 20 lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppu taotleda selle pikendamist, kusjuures valitseb üksmeel selles, et liikmed suhtuvad mõistvalt niisugusesse taotlusse juhul, kui kõnealune arengumaaliige esitab arvestatava põhjenduse.
2. Arengumaad, kes praegu määravad kaupade tolliväärtuse ametlikult kehtestatud miinimumväärtuste alusel, võivad soovida teha reservatsiooni, et xxxx xxxxx võimalik piiratud üleminekuajal kasutada neid väärtusi tingimustel, milles liikmed võivad kokku leppida.
3. Arengumaad, kes leiavad, et lepingu artiklis 4 sätestatud järjekorra ümberpööramine importija nõudel võib põhjustada neile tõsiseid raskusi, võivad soovida teha artikli 4 juurde järgmise reservatsiooni:
“…… valitsus xxxxx xxxxxx õiguse sätestada, et lepingu artikli 4 asjakohast sätet kohaldatakse üksnes juhul, kui toll nõustub artiklite 5 ja 6 järjekorra ümberpööramise taotlusega.”
Kui arengumaad teevad niisuguse reservatsiooni, nõustuvad liikmed sellega lepingu artikli 21 alusel.
4. Arengumaad võivad soovida teha lepingu artikli 5 lõike 2 suhtes järgmise reservatsiooni:
“…… valitsus xxxxx xxxxxx õiguse sätestada, et lepingu artikli 5 lõiget 2 kohaldatakse kooskõlas selle juurde kuuluva asjakohase märkuse sätetega, olenemata sellest, kas importija seda nõuab või mitte.”
Kui arengumaad teevad niisuguse reservatsiooni, nõustuvad liikmed sellega lepingu artikli 21 alusel.
5. Mõnel arengumaal võib olla probleeme lepingu artikli 1 rakendamisega selles osas, mis puudutab nende maale importimist ainuagentide, -turustajate ja -kontsessionääride poolt. Kui lepingut kohaldavatel arengumaaliikmetel tekib praktikas selliseid probleeme, uuritakse nende liikmete xxxxxx xxxx küsimust, et xxxxx sobivad lahendused.
6. Artikkel 17 tõdeb, et lepingu kohaldamisel võib tollil tekkida vajadus teha järelepärimisi tolliväärtuse määramiseks esitatud mis tahes avalduse, dokumendi või deklaratsiooni tõesuse või täpsuse kohta. Seega lubab artikkel teha järelepärimisi, mille eesmärk on näiteks kontrollida, kas tolliväärtuse määramiseks xxxxxx deklareeritud või tollile esitatud väärtuse elemendid on täielikud ja korrektsed. Liikmetel on kooskõlas oma riigi seaduste ja menetlustega õigus oodata importijalt igakülgset koostööd kõnealustes järelepärimistes.
7. Tegelikult makstud või makstav hind hõlmab kõiki tegelikult makstud või makstavaid aseid, mida imporditud kauba müügi tingimusena ostja maksab müüjale või mida ostja maksab kolmandale poolele müüja kohustuse täitmiseks.