Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia)
Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia)
30. juuni 2015
Investeerimispõhimõtted
Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia) on kohustusliku kogumispensioni võimaldamiseks loodud lepinguline investeerimisfond. Fondi eesmärgiks on saavutada vara väärtuse pikaajaline kasv, investeerides kuni 50% varadest aktsiatesse, aktsiafondidesse ja muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse ning ülejäänud osa võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisasjadesse xx xxxxxx xxxxxxx.
Riskiaste
Xxxxxxx risk Kõrgem risk
Väiksem võimalik tulu Kõrgem võimalik tulu
1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 |
Skaalal toodud kategooriad põhinevad Fondi vara väärtuse kõikumisele viimase viie aasta jooksul.
Üldandmed
Fondivalitseja Swedbank Investeerimisfondid AS
Fondijuht Xxxxxx Xxxx
Asutamisaasta 2002
Tootluse standardhälve (viimase 3 a põhjal) 4.6%
1.5%
22.2%
30.3%
46.0%
Portfell varaklasside järgi
Kinnisvara
Fondiosaku puhasväärtus (NAV) Xxxxx xxxxxx puhasväärtus
1.17144 EUR
610 852 343 EUR
Võlakirjad
Keskmine haldustasu aastas** 1.23%
Sisenemistasu 0.0%
Väljumistasu 1.0%
Fondi tootlus*
Aktsiad
Raha ja deposiidid
2.3%1.8%
3.9%
6.0%
29.7%
13.8%
16.8%
25.8%
1.30
Fondiosaku puhasväärtus (NAV)
Aktsiaportfell regioonide järgi
1.20
1.10
1.00
0.90
0.80
USA
Euroopa
Arenevad turud Aasias Kesk‐ ja Xxx‐Euroopa Jaapan Ladina‐Ameerika Baltikum
Globaalne
0.70
Võlakirjaportfell regioonide järgi
0.60
6.0%
18.7%
51.3%
06.2002
06.2003
06.2004
06.2005
06.2006
06.2007
06.2008
06.2009
06.2010
06.2011
06.2012
06.2013
06.2014
06.2015
Euroopa
aasta algusest 1 kuu 3 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat 5 aastat loomisest
Tootlus* | 4.3% | ‐2.5% | ‐2.6% | 7.3% | 14.9% | 21.9% | 30.8% | 83.3% |
Aasta baasil | 7.3% | 7.2% | 6.8% | 5.5% | 4.8% |
Baltikum
Kesk‐ ja Xxx‐ Euroopa
2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 | 24.0% Globaalne | |
Tootlus* | 5.7% | ‐29.1% | 12.2% | 9.9% | ‐3.2% | 10.9% | 3.9% | 6.1% |
Suurimad investeeringud
Aktsiaportfell Osakaal
Portfell valuutade järgi
iShares Core S&P 500 ETF (USD) ETF 7.7%
UBS ETF – MSCI EMU UCITS ETF Xxxxxx Xxxxxxx Europe Equity Alpha Fund | 5.2% 4.4% | SEK | 4.1% |
Swedbank Robur Indexfond Asien Võlakirjaportfell iShares Barclays Euro Corporate Bond Interest Rate Hedged | 4.1% Osakaal 5.6% | GBP TRY | 2.3% 0.6% |
Bluebay Inv Grade Bond Fund | 5.0% | DKK | 0.2% |
iShares Euro Corporate Bond ex‐Financials (DE) UCITS ETF | 1.4% | ||
Germany BUND DBR 0.50% DUE 15.02.2025 | 1.2% | ||
Lyxor ETF Euro Corp Bond Fund ex Financials | 1.1% |
Vanguard S&P 500 Index Fund ETF Shares USA 6.0%
EUR
USD
78.7%
14.1%
* Fondiosaku väärtus võib ajas nii kasvada kui kahaneda. Fondi eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet fondi järgmiste perioodide tootluse kohta.
** Fondi keskmise haldustasu arvutamise metoodika leiate kohustuslike pensionifondide prospektist.
Käesolev dokument xx xxxxxx esitatud teave ei ole käsiteldav investeerimissoovitusena ega investeerimisnõustamisena. Tutvuge fondi tingimuste ja prospektidega veebilehel xxx.xxxxxxxx.xx/xxxxxx. Täiendava info saamiseks pöörduge Swedbanki investeerimistoe xxxxx telefonil x000 000 0000, E‐R kl 8.30‐18.00 või külastage lähimat Swedbanki kontorit.
Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia)
30. juuni 2015
Fondijuhi kommentaar
Swedbank Pensionifond K3 tootlus oli juunis ‐2.5% ning tootlus aasta algusest on 4.3%.
Turuülevaade
Juunikuu finantsturgudel osutus väga heitlikuks ja muutlikuks. Enamus varaklassidest lõpetasid kuu miinuspoolel – aktsiaturud langesid ja võlakirjade intressimäärad ning riskimarginaalid kasvasid. Kui kogu kevade olid investorite silmad püsinud Euroopa Keskpanga tegevusel, siis nüüd suutis Kreeka valitsus oma riigi taaskord tugevalt maailmakaardile viia, ehkki kaugeltki mitte positiivses võtmes. Juba kuu alguses, 5. juunil jättis Kreeka õigeaegselt tagastamata IMF‐ilt saadud laenu. Et makse sai suuremate tagasilöökideta ajatada 30. juunile, panustasid investorid pea terve kuu vältel vahelduvalt xxxx positiivse xxxx negatiivse lahenduseni jõudmises Kreeka valitsuse läbirääkimistes rahvusvaheliste võlausaldajatega. Kuu lõpuks selgus, et tulemusteni ei jõutud ning peaministri otsus panna viimati laual olnud kasinusmeetmete pakett rahvahääletusele jättis edasised lahendusvõimalused suures osas õhku. Selge on, et xxx xxxx ei suuda enne 20. juulit jõuda kreeditoridega kokkuleppele ning xxxxx vajalikke vahendeid, et tähtajal tagasi maksta Euroopa Keskpangalt saadud laen, pingestub juba niigi ülipingeline olukord likviidsusprobleemide xxxx vaevlevate xxxxxxx taustal veelgi. Meie pensionifondis ei ole investeeringuid ei Kreeka riigi võlakirjadesse ega ka riigi aktsiaturgudel kauplevatesse aktsiatesse.
Euroala majanduse kasvutempo näitas juunis teatavaid märke kiirenemisest. Tööstussektori ostujuhtide sentimendi indeks kerkis 52,5‐ni ning teenindussektori ostujuhtide sentimendi indeks 54,4‐ni, mis on ühtlasi viimase kolme aasta kõrgeim tase. Hoolimata mõningastest tagasilöökidest juunis, püsib kasv Hispaania ja Itaalia tööstussektorites jätkuvalt tugeval tasemel (ostujuhtide indeksid vastavalt tasemel 54,5 ja 54,1). Nendes riikide taastunud majanduskasv suurendab tõenäosust, et Kreeka euroalast lahkumine ei kujuta endast suurt majanduslikku šokki ülejäänud euroalale.
USA‐s on tänaseks unustatud xxxx esimese kvartali kasvunumber ning teises kvartalis on kasvutempo olnud selgelt plussmärgiga. Juunis olid signaalid USA majandusaktiivsuse kohta samuti pigem positiivsed. Tööstussektori kasvutempo tugevnes ning ISM tööstussektori usaldusindeks kerkis juunis 0,7 punkti võrra tasemele 53,5. Viimastel kuudel on samuti selgelt tugevnenud indeksi uute tellimuste alamkomponent, mis lubab oodata tööstussektori kasvutempo kiirenemist lähikuudelgi. Jätkusid positiivsed trendid tööturul ‐ uute töökohtade arv kasvas juunis 223 000 võrra ning tööpuudus langes 5,3%‐ni.
Meie fondi aktsiaportfelli jaoks lõpetasid arenenud piirkondade aktsiaturgudest parima tulemusega Jaapani ja USA aktsiad (vastavalt ‐3,3% ja ‐3,5%, kõik tootlused on märgitud eurodes). Lääne‐Euroopa aktsiaturud kaotasid Kreeka sündmuste tõttu rohkem – 4,6%. Baltikumi aktsiaturg nõrgenes 2,1%. Arenevate turgude aktsiatest lõpetasid Ladina‐Ameerika aktsiad vaid kerges miinuses (‐0,7%). Seevastu areneva Aasia aktsiaturg langes järjekindlalt negatiivset üllatust pakkunud Hiina majandusstatistika taustal koguni ‐5,3%. Xxx‐Euroopa (sh. Türgi) aktsiad lõpetasid kuu 4,0% madalamal, kui alustasid.
Võlakirjaturgudel jätkus aprillis‐mais kestnud volatiilsuslaine. Juuni alguses avaldatud euroala tarbijahindade kasvutempo kiirus ületas analüütikute konsensusootusi ning tugevnenud inflatsiooniootuste taustal tõusid valitsuse võlakirjade intressimäärad järsult just kaugemate tähtaegade osas. Kui Saksamaa 2‐ aastase riigivõlakirja intressimäär langes 0,2 baaspunkti, siis 10‐aastase riigivõlakirja intressitase tõusis 28 baaspunkti. Kreeka euroalast lahkumise suurenenud tõenäosus vähendas investorite riskivalmidust ‐ ettevõtete ja arenevate riikide võlakirjade riskimarginaalid tõusid nii investeerimisjärgu kui ka sellest madalama kvaliteediga võlakirjade jaoks ning võlakirjade hinnad langesid järsult.
Portfellis olevatest võlakirjavaraklassidest nõrgenesid Euroala investeerimisjärgu reitinguga ettevõtete võlakirjade hinnad 1,8% võrra, xxxx xxxx nii euroala valitsuse võlakirjaintresside kui ka riskimarginaalide tõusule. Eurodes denomineeritud arenevate turgude võlakirjade varaklass kaotas kuuga 2,1%. Meie fondi portfellis olev Eesti elektrisüsteemihalduri Eleringi võlakiri lisati juuni alguses Euroopa Keskpanga võlakirjade kokkuostuprogrammi nimekirja. Seetõttu püsis nimetatud võlakirja hind kuu jooksul ka suhteliselt stabiilne. Võlakirjaturgude tagasihoidlike väljavaadete tõttu asusime positsioone võlakirjas likvideerima.
Lähiaja väljavaade
Vähendasime aktsiaosakaalu fondis juuni xxxxx neutraalse tasemeni. Aktsiaturge toetavad meie hinnangul aasta teises pooles tugevnev globaalne majanduskasv, võlakirjadega võrreldes jätkuvalt soodne hinnatase, analüütikute positiivsemaks muutunud kasumiprognoosid ning tugevad likviidsusvood aktsiaturgudele. Kõige olulisema riskina lähiperioodil näeme Kreeka võimalikku lahkumist euroalalt.
Regionaalsete aktsiaturgude vaheliselt on fond samuti neutraalselt positsioneeritud. Aktsiaanalüütikute kõrgemad ootused ettevõtete kasumite osas ning tugevad finantssüsteemist lähtuvad likviidsusvood aktsiaturgudele toetavad xxxx euroala aktsiaid, ent Kreekaga seotud riskide tõttu eelistame sealset aktsiapositsiooni mitte suurendada.
Vähendasime krediidiriski võlakirjaportfellis – müüsime euroala spekulatiivse reitinguga ettevõtete võlakirjad ning vähendasime investeerimisjärgu reitinguga ettevõtete võlakirjade osakaalu. Kreekaga seonduv rahanduslik ja poliitiline ummikseis kahandab meie hinnangul jätkuvalt investorite riskiisu ning see suurendab tõenäoliselt mõnevõrra ettevõtete võlakirjade ning arenevate turgude võlakirjade riskimarginaale. Võimalikku võlakirjahindade langust võib veelgi võimendada madal likviidsus võlakirjaturgudel.
Kärpisime veel Xxx‐Euroopa pikema tähtajaga valitsuse võlakirjade osakaalu ning suurendasime nö. “turvasadamaks” peetavate Saksamaa valitsuse võlakirjade osakaalu. Xxx‐Euroopa riikide võlakirjadel on meie hinnangul eriti suur risk sattuda xxxxx xxxx, kui Kreeka peaks euroalast lahkuma või olukord sealses pangandussektoris veelgi halveneb. Kreeka pangad on mitmete Balkani riikide (näiteks Bulgaaria ja Rumeenia) pangandussektoris olulise turuosaga, samuti on osal Balkani riikidest Kreekaga olulised kaubandussidemed.
Vähendasime portfelli tundlikkust valitsuse võlakirjade intresside edasise tõusu suhtes. Euroala kasvu kiirenedes tõusev inflatsioonitempo toob endaga tõenäoliselt xxxxx võlakirjade intressimäärade edasise tõusu ning pikaajalise langustsükli võib lõppenuks lugeda. Intresside tõusu pidurdab samas veel lubatult pikalt kestev Euroopa Keskpanga võlakirjade kokkuostu programm.
*Kommentaaris indeksitele viitamine ei tähenda, et fondi investeerimispoliitika oleks seotud nimetatud või mõne teise indeksi tootluse järgimisega.
* Fondiosaku väärtus võib ajas nii kasvada kui kahaneda. Fondi eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet fondi järgmiste perioodide tootluse kohta.
** Fondi keskmise haldustasu arvutamise metoodika leiate kohustuslike pensionifondide prospektist.
Käesolev dokument xx xxxxxx esitatud teave ei ole käsiteldav investeerimissoovitusena ega investeerimisnõustamisena. Tutvuge fondi tingimuste ja prospektidega veebilehel xxx.xxxxxxxx.xx/xxxxxx. Täiendava info saamiseks pöörduge Swedbanki investeerimistoe xxxxx telefonil x000 000 0000, E‐R kl 8.30‐18.00 või külastage lähimat Swedbanki kontorit.