TARTU TAMME KOOL ARENGUVESTLUSTE KORRALDAMISE TINGIMUSED JA KORD

Üldsätted

TARTU TAMME KOOL ARENGUVESTLUSTE KORRALDAMISE TINGIMUSED XX XXXX

1. Arenguvestluste läbiviimise korra struktuur

Arenguvestluse läbiviimise kord koosneb kolmest suuremast osast: üldsätted, protseduurireeglid ja näidisküsimustikud lisadena. Protseduurireeglid aitavad tagada sujuva arenguvestluste korralduse ja määratleda vastutuse ning vormid võimaldavad infot hallata ja säilitada ühtse standardi järgi.

2. Arenguvestluse mõiste ja läbiviimise põhjendus

Arenguvestlus on õpetaja, õpilase ja lapsevanema vaheline usalduslik arutelu, mille käigus tehakse koostööd lapse arendamiseks. Leitakse parimad võimalused lapse arenguks soodsate tingimuste loomiseks ning kasutatakse maksimaalselt ära lapse arengupotentsiaal. Ennetatakse võimalikke õppimis- ja käitumisraskusi ning rõhutatakse koolipoolset positiivset hoiakut ja igakülgset abi õpilasele.

Õpilasele

Oluline anda õpilasele võimalus suhelda õpetajaga individuaalselt. Õpilane tunneb end võrdse vestluspartnerina ja teab, et õpetaja huvitub tema käekäigust. Õpilane võib avameelselt rääkida endast, oma huvialadest, kooliga seotud muredest ja rõõmudest. Ühiselt arutledes leitakse probleemidele lahendused. Individuaalse vestluse käigus mõistab õpilane paremini, mida kool tema õpitöölt ja käitumiselt ootab, ning saab õpetajalt objektiivset tagasisidet. Õpilane mõistab, et kool ja vanemad teevad koostööd ning esitavad xxxxx xxxx nõudmisi.

Lapsevanemale

Lapsevanem õpib tundma oma lapse õpetajat ja saab temalt professionaalset nõu oma lapse arendamiseks, leides selleks sobivad koostöövõimalused. Eelkõige on vaja, et kooli ja kodu nõudmised lapsele oleksid xxxxx. Arenguvestlusel antakse lapsevanemale infot ja tagasisidet lapse õppimise ja käitumise kohta. Vanemat teavitatakse kooli nõuetest ja soovidest, et tagada lapse edukas areng koolis. Samas saab vanem selgitada ka oma ootusi koolile ja õpetajale.

Õpetajale

Olulised on eesmärgid, mis õpetaja on seadnud iga konkreetse õpilase arenguvestlusele. Üks olulisemaid aspekte on tutvumine lapsevanematega, nende nõudmiste ja tõekspidamistega kooli suhtes, nende väärtushinnangute ja kasvatuspõhimõtetega. Vestlusel saab õpetaja teavet lapse iseloomu ja harjumuste ning samuti arengut takistavate asjaolude kohta.

Õpetaja peab ületama vanemaga suhtlemisel barjäärid xx xxxxx usaldusliku õhkkonna. Arenguvestlusel on õpetajal võimalus anda lapsevanemale xxxxx, et kool (õpetaja) suhtub tema lapsesse hoolivalt ja soovib teha lapsevanematega koostööd. Arenguvestluse käigus peab õpetaja koguma õpilase kohta võimalikult täielikku infot, sest alles siis on võimalik teha konkreetseid kokkuleppeid edasiseks koostööks lapse arendamisel. Õpetaja on kannatlik, sest paari arenguvestluse põhjal xx xxxxx oodata kiireid tulemusi. Igasugune areng on pikaajaline protsess.

3. Arenguvestlus kui vastastikune kokkulepe

Kodu ja kooli positiivsete suhete loomiseks saab kool xxxxx sobivad suhtlusvõimalused. Et tegutsetakse ühise eesmärgi nimel (õpilase edukas areng, mis tagaks täiskasvanueas eluga

toimetuleku), vajatakse infovahetust, arutelusid ja üksteisemõistmist. Selle saavutamiseks jääb koolis käesoleva ajani kasutatud meetoditest (üldkoosolek, klassikoosolek, telefonivestlus jne)

väheseks. Arenguvestlusega luuakse kontakt, mille käigus on võimalik iga õpilase arengust individuaalselt kõneleda, selle üle arutleda.

Protseduurireeglid

4. Arenguvestluse läbiviimise aeg xx xxxx

• Arenguvestlust viiakse läbi vähemalt üks kord õppeaastas soovitatavalt I poolaastal ning sellel osalevad üldjuhul klassijuhataja, õpilane ja tema vanemad (hooldajad). Kui arenguvestlust ei ole põhjendatult võimalik läbi viia eespool nimetatud ajavahemikul, siis toimub see vastavalt osapoolte võimalustele.

• Arenguperioodiks on reeglina üks aasta. Vajadusel võib periood olla lühem.

• Arenguvestluse läbiviijaks on klassijuhataja, kes valmistab vestluse xxxx xx lepib osapooltega kokku toimumise xxx xx sobiva koha. Soovitavalt toimub vestlus kooli ruumides.

• Klassijuhataja koostab oma töö paremaks planeerimiseks õppeaasta algul orienteeruva ajagraafiku kogu klassi õpilastele. Klassijuhataja saadab eelneva kirja tema poolt lisatud ajagraafikuga (vabad read ka vanema pakutud aegadeks).

• Vanemale saadetakse arenguvestluse meeldetuletuseks 3 päeva enne arenguvestlust kas kirjalik kutse, teade e-koolis või xxxxx xxxx, xxx xxxxx arenguvestluse koha, xxx xx kestvuse (u 1h) kohta.

• Klassijuhataja seab ruumi vestluseks valmis (paigutab toolid jmt).

• Xxxxx, kui vanem ei soovi või ei saa arenguvestlusest osa xxxxx, siis ta teatab kirjalikult õpetajale. Sellisel juhul viiakse arenguvestlus läbi lapsega lapsevanema kirjalikul nõusolekul ning pärast teavitatakse vanemaid vastuvõetud eesmärkidest.

• Kui õpilane saabub teisest koolist õppeaasta keskel, siis toimub arenguvestlus õpilasega hiljemalt järgmise õppeveerandi jooksul. Klassijuhataja vahetumisel viib uus klassijuhataja kõikide õpilastega arenguvestluse läbi kuue kuu jooksul alates ametisse asumisest.

5. Arenguvestluse ettevalmistamine

• Arenguvestluseks on ette valmistatud kõik vestluse osapooled – klassijuhataja, õpilane ja lastevanemad.

• Klassijuhtaja valmistab eelnevalt ette küsimustiku, mille edastab õpilasele ja vanemale vähemalt kaks nädalat enne arenguvestlust.

• Soovituslikult tagastab õpilane täidetud eneseanalüüsi küsimustiku, 1. klassi vanem küsitluslehe vähemalt kaks päeva enne vestluse toimumist, et klassijuhataja saaks sellega tutvuda ja koostada vestluse kava. Klassijuhataja võib ka teisiti otsustada.

• Klassijuhataja püüab kavandamise kaudu ennetada vestluse käigus tekkivaid probleeme xx xxxx võimalikud alternatiivid nende käsitlemiseks. Kui aga tegelik vestlus toob endaga xxxxx vajaduse planeeritud kulgu muuta, peab õpetaja selleks valmis olema.

6. Arenguvestluse läbiviimine ja dokumenteerimine

Edukas on selline arenguvestlus, mille käigus eelkõige õpilane, aga ka lapsevanem saavad

väljendada oma mõtteid, seisukohti ja arusaamasid ning nad saavad avaldada oma arvamusi (õpilane ja tema vanemad räägivad umbes 80% ja klassijuhataja 20%). Vestluse käigus peab õpilasele ja lapsevanemale jääma aega kommentaarideks, küsimusteks, ettepanekuteks ja arvamusteks.

Arenguvestlust võiks näiteks alustada sellest, et paluda õpilasel öelda oma arvamus selle kohta, xxx xxxxx ta enda arvates on täitnud eelmise arenguvestluse ajal sõlmitud kokkuleppeid.

Arenguvestlused dokumenteeritakse. Arenguvestluse dokumendiks on õpilase eneseanalüüsi- või küsitlusleht, mida õpilane vajadusel täiendab vestluse käigus ja kokkuvõte. Eneseanalüüsi- või küsimusteleht kinnitatakse õpilase, lapsevanema ja õpetaja allkirjaga ning perele antakse soovi korral selle koopia. Arenguvestluste kokkuvõtteid ja eneseanalüüsi ning vanema küsimustikke hoiab klassijuhataja xxxx xxxx eraldi kaustas, tagades nende konfidentsiaalsuse. Arenguvestluse kokkuvõte vormistatakse tabelisse õpilase arengukaartina (lisad 4, 5) Toimunud arenguvestlustel tehtud ettepanekute kohta annab klassijuhataja infot õppealajuhatajale.

Õpilase eneseanalüüsi tulemused on konfidentsiaalsed xx xxxx ei tohi avaldada kolmandatele isikutele. Klassijuhatajale arenguvestlusel teatavaks saanud informatsioon on konfidentsiaalne ja ei kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele, kui selleks ei ole sõlmitud täiendavat kokkulepet arenguvestlusest osavõtnud isikute poolt. Klassijuhatajale arenguvestlusel teatavaks saanud kriminaalse sisuga informatsioon tuleb edastada vastavalt seaduses sätestatud korrale.

Arenguvestluse tulemused ei mõjuta õpilase hindeid ega õpilasesse suhtumist.

7. Arenguvestluste korraldamine ja vastutus

Arenguvestluse viib läbi klassijuhataja. Vastutus kõikide protseduurireeglite täitmise eest lasub klassijuhatajal.

Arenguvestluse protseduuri ja tingimuste muutmise ettepanekuid on võimalik teha pidevalt, esitades need kirjalikult õppealajuhatajale.

8. Näidisküsimustikud

Näidisküsimustikud on abimaterjal klassijuhatajale osapoolte ettevalmistamiseks arenguvestluseks. Klassijuhataja võib teha muudatusi pakutud näidistes xx xxxx paindlik lähtudes õpilasest.

Kokkuvõttevorm on analüüsivorm ühine mitme xxxxx xxxxx (1.-4.kl ja 5.-9.kl), seda täiendatakse igal aastal.