Planeering on kokkulepe kolme osapoole vahel: riik, omavalitsus, omanik.

1

______________________________________________________________________________

Planeering on kokkulepe kolme osapoole vahel: riik, omavalitsus, omanik.

• Riik määrab oma huvid seaduste, valitsuse määruste ja ministrite käskkirjadega.Planeeringu järelvalve funktsioon on riigi esindajal Xxx-Viru Maavalitsusel, kes esindab riigi huvisid.

• Valla ülesanne on korraldada valla territoriaal-majanduslik areng, tagades seejuures elanikele normaalsed ja turvalised elutingimused. Planeeringuga määratakse ehitustingimused, s.t. ehituskeelualad, piirangud, ehitamise kord hajaasustuses ja tehakse ettepanekud tiheasustusalade ja detailplaneeringu kohustusega piirkondade ning maa kasutamise sihtotstarbe kohta. Vald tegutseb oma ülesande täitmiseks üldplaneeringu tellijana.

• Omaniku huvi on jälgida ja teha omapoolseid ettepanekuid omandiõiguse kaitseks, et kavandatavad ettevõtmised tagaksid säästva arengu ja ei kahjustaks omaniku huve.

Kaasates kõigi osapoolte arvamuste saamiseks asjast huvitatud ametkondi, teisi planeerimisega tegelevaid asutusi xx xxxxx elanikke, on järgnevas püütud selgitada võimalusi arengueelduste rakendamiseks xxxxxx.

Töögrupp tänab kõiki töösosalenuid abi eest.

Projekti juht X.Xxxxxxx

SISUKORD lk

	EESSÕNA	5
I	ÜLDÜLEVAADE	8
	1. Üldandmed	8
	2. Rahvastik. Tööhõive. Ettevõtlus.	13
	3. Teenindus.	17
	4. Puhkus ja turism kui ettevõtlus	21
	5. Tehniline infrastruktuur	26
	6. Keskkonnatingimuste arvestamine ja kaitse	29
	7. Riigimaad ja munitsipaalmaad	32
II	MAAKASUTUSKITSENDUSED	33
III	TERRITOORIUMI PLANEERIMINE	46
	KOKKUVÕTE	63
	KASUTATUD MATERJALID	65
	SKEEMID TEKSTIDE JUURDE
Skeem 1	Asukoha skeem	9
Skeem 2	Piiride skeem	10
Skeem 3	Teenindus. Ettevõtlus.	20
	LISAD
Xxxx 1	Ülesanne tööle „Lohusuu valla üldplaneering” . Leping 29 - 99	69
Xxxx 2	Lohusuu Vallavolikogu määrus nr.31 24.märts 1998.a., Maa põhifunktsioonide määramine	70
Xxxx 3	Lohusuu Vallavolikogu otsus nr.71 14.mai 1998.a., Valla üldplaneeringu koostamine	71
Xxxx 4	Lohusuu Vallavolikogu otsus nr.32 18 juuni 1998.a., Maa põhifunktsioonide määramine	72
Xxxx 5	Lohusuu Vallavolikogu määrus nr.82 1 oktoober 1998.a., Peipsi äärse piirkonna arengukava ja üldplaneeringu koostamine	73
Xxxx 6	Lohusuu Vallavolikogu otsus nr.4 28.oktoober 1996.a. , Asustusjaotuse muutmine	74
Xxxx 7	Lohusuu valla haldusterritooriumil tegutsevad ettevõtted seisuga 01.01.99.a.	75
Xxxx 8	Registreeritud katastriüksused Lohusuu xxxxxx seisuga 22.03.1999.a.	76

Xxxx 9	Lohusuu Vallavolikogu määrus nr.4 25.03.1999.a. , 1999 a. ja lähema 5 aasta prioriteetsed valdkonnad, objektid (hooned, rajatised) Lohusuu xxxxxx	94
Xxxx 10	Arutelul osalenute nimekiri Lohusuu alevikus 07.04.1999.a.	96
	JOONISED
Joonis 1	Üldplaneering M 1 : 20 000	97
Joonis 2	Vilusi k., Kalmaküla k. tsoneerimine M 1 : 10 000	58
Joonis 3	Kalmaküla k., Xxxxxx x. xxxxxxxxxxxx M 1 : 10 000	59
Joonis 4	Ninasi k., Tammispää x. xxxxxxxxxxxx M 1 : 10 000	60
Joonis 5	Tammispää k., Lohusuu aleviku tsoneerimine M 1 : 10 000	61
Joonis 6	Xxxxxx x. xxxxxxxxxxxx M 1 : 10 000	62
	Lohusuu valla üldplaneeringu kooskõlastamine	98

EESSÕNA

Töö koostamise aluseks on Lohusuu Vallavalitsuse poolt kinnitatud ülesanne valla üldplaneeringu koostamiseks (vt. xxxx 1). Xxx-Viru maakonna valdade seadustele põhinevate maakasutuskitsenduste MAPINFO tarkvaraga töödeldud arvutikaardi koostamist alustati 1996.a. Lõunaregiooni valdadest. Arvutikaardi koostamisele eelnes objektide kandmine töökaardile M 1 : 20 000, nimekirjade koostamine valdade lõikes, materjali läbivaatamine ja täpsustamine valdades ja maakonna asutustes ning kooskõlastamine keskasutustes. Seletuskiri koostati eelpool nimetatud viiele vallale ühtne ja üks eksemplar anti ka Lohusuu vallale üle detsembris 1996.a..

Eelpoolnimetatud töö oli aluseks Lohusuu valla üldplaneeringu koostamisele.

Valla üldplaneering on valla planeeringulise suunitlusega kompleksne projektmaterjal, mille abil omavalitsus määratleb valla edasise arengu visioonid ja strateegia. Üldplaneeringu ülesandeks on määratleda valla territoriaal-majandusliku arengu tingimused.

Valla üldplaneeringu eesmärgiks on :

• selgitada piirangud maakasutusele arvestades valla territooriumil kujunenud olukorda, kaitstavaid loodusobjekte, kultuurimälestisi, väärtuslikke põllumaid, looduskooslusi jm.

• määrata detailplaneeringut vajavad alad

• määrata tehnilise infrastruktuuri rajatiste asukohad,

• teha ettepanekud valla territooriumi funktsionaalseks tsoneerimiseks

• reserveerida ehitusmaid

• käsitleda valla keskkonna seisundit

Territooriumi planeering aitab ette näha keskkonna võimalikke muudatusi ja õigeaegselt sekkuda neist tekkivatesse mõjutustesse.

Töö väljundiks on seletuskiri ja arvutikaardid põhijoonis (mõõdus 1 : 20 000) ja rannaäärsete külade tsoneerimisskeemid (mõõdus 1 : 10 000). Kaardialusena on kasutatud Riigi Maa-ameti maakatastri koosseisus peetavaid katastri ja kõlvikute kaarte M 1 : 10 000. Töö temaatiline osa on töödeldud OÜ Maaplaneeringute poolt MapInfo tarkvaraga.

1996.aastal koostatud valla kitsenduste kaart, millele on kantud seadustest, määrustest ja normdokumentidest tulenevad kitsendused xx xxxxx juurde kuuluv

tekstiline osa on käesolevas köites korrigeeritud, pidades silmas muutusi seadustes ja määrustes. Üldplaneeringu koostamisel on tuginetud kehtivatele seadustele seisuga kuni 01.04.1999.a.

Üldplaneeringus on kaardile kantud detailplaneeringu kohustusega ala, mille alusel vallavolikogu määrab ja kehtestab tiheasustusala, samuti ettepanekud ehitus- reservmaade, munitsipaalmaade, ettevõtluse ja turismi perspektiivide kohta. Arvutikaardiga on tulevikus otstarbekas siduda maakonna kohta koostatud ja kasutatavaid andmebaase:

- riigi haldusjaotuse klassifikaator (pärast klassifikaatori täpsustamist siduda täiendavalt MapInfo andmebaasiga);

- Eesti Geoloogiakeskuse andmebaas (MicroStation);

- metsakorralduskeskuse andmebaas (koordinaatidega sidumata);

- loodav Looduskaitse register;

- Kultuurimälestiste riiklik register;

Maakasutuskitsenduste kaardi täiendamine peaks toimuma pideva protsessina. Joonisele 1 on kantud:

• informatsioon maakasutust puudutavatest kehtivatest riiklikest piirangutest

• tehnorajatistest ja -objektidest tulenevad piirangud

• loodusressursid

• riigimetsamaad

• kaitstavad kultuurimälestised, loodusobjektid ja huviväärsused

• munitsipaalmaad

• riigimaanteed

• RE „Eesti Energiale” kuuluvad kõrgepingeliinid ja alajaamad

• elektriside kaabelliinid

• eriobjektid (jäätmete ladustuspaigad, puurkaevud, puhastusseadmed, kalmistud )

• ettepanekud detailplaneerimist vajavate alade kohta

• ettepanekud ehitusmaade reserveerimiseks

• ettepanekud turismi kui perspektiivse ettevõtlusharu arendamiseks

Töö on koostatud koostöös Lohusuu Vallavalitsuse töötajatega. Töö koostamisele on kaasatud järgmised asutused ja ametkonnad ning kasutatud järgmisi teabeallikaid :

• Lohusuu Vallavalitsus

• Xxx-Viru maakonna ametkondade spetsialistid

• Eesti keskkonnaministeeriumi spetsialistid

• Muinsuskaitseinspektsioon

Üldplaneeringu protsess:

- üldplaneeringu põhimõtete tutvustamine ja lepingu sõlmimine Lohusuu Vallavalitsuses 22.01.1999.a.;

- töökoosolek Lohusuu Vallavalitsuses 10 03 1999.a.;

- töökoosolek Xxx-Viru maakonna keskkonna osakonnas ja arenguosakonnas 23.03.1999.a.;

- töökoosolek ja maade sihtotstarbe määramise arutlus kohaliku elanikkonnaga 07.04.1999.a.;

- üldplaneeringu projektettepaneku vastuvõtmine Lohusuu Vallavolikogus

„......”. 1999.a.

Vastuvõtmise xx xxxxx kooskõlastuste laekumise järel on kohalikul omavalitsusel kohustus panna planeering avalikule väljapanekule ( selle aeg teatatakse eraldi vähemalt 1 nädal ette nii xxxxx xxx ka maakonna ajalehes ). Avaliku väljapaneku käigus on kõigil valla elanikel, xxxxxx kinnisvara omavatel ja teistel asjast huvitatud isikutel õigus planeerimisettepanekutega tutvuda ning esitada parandusi ja täiendusi või vaidlustada planeeringut. Arvestamisele tulevad kirjalikud ettepanekud, mis on laekunud väljapaneku lõpuks. Hilisemaid seisukohti arvesse ei võeta.

Avalikustamise kestvus on 4 nädalat.

Avalikule väljapanekule järgneb planeeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu, Xxx-Virumaa maavanema heakskiidu saamise järel planeeringu kehtestamine Lohusuu Vallavolikogu poolt.

I ÜLDÜLEVAADE

1. ÜLDANDMED

Lohusuu vald paikneb Xxx-Viru maakonna lõunaosas (vt. skeem 1). Maakonna ääreosa vallana piirneb Lohusuu vald lõunaosas Jõgeva maakonna Mustvee linnaga xx Xxxxx vallaga, lääne- ja loodeosas Avinurme ning põhja- ja kirdeosas Tudulinna valdadega Xxx-Viru maakonnast ning idas ja kagus Peipsi järvega.

Geograafiliselt jääb Lohusuu xxxx Xxxxx-Eesti piirkonna Alutaguse maastikurajooni. Piirkonna kõrgus on 40 - 50m üle merepinna ehk 20 m Peipsi järve tasemest. Pinnakatteks on viimase jääaja moreensete (ordoviitsiumi lubjakivil) ca 20m paksune. Peaaegu igal pool on xxxxxx kaetud hilisemate jääpaisjärvede (viirsavid ja liivad) ja varasemate Peipsi järve setetega (liivadega). Mandrijää taandumisel ujutati alad üle kohalike jääpaisjärvede ja Peipsi järve vetega. Peipsi järve omaaegseid rannajooni selle taandumisel Alutaguselt tähistavad vanad rannamoodustised — luidestunud rannavallide kaks vööndit piki rannikut. Valla kirdeosas Raadna küla piirkonnas asub luidestik, mille markantsem looduskaitsealune osa jääb väljaspoole Lohusuu xxxxx (5 - 12m kõrgused luited Järvevälja maastikukaitsealal). Enamasti on luited kaetud männimetsaga. Mööda Peipsi xxxxx xxxx edela suunas muutub liivarand madalamaks. Kalmaküla kohal paikneb madal luiteahelik Peipsi rannast eemal. Madalamad alad jõgede vahel ja rannavallide vahelised nõod on soostunud. Piirkonda veestavad Peipsi järve - Xxxxx xxx vesikonna vooluveekogud.

Peipsi järve tähtsus on vallale väga suur: looduslikud tingimused xxxxxx on soodsad puhkemajanduseks, kuna Peipsi järve vesi on suvel merega võrreldes märksa soojem (suvel kuni 21 - 22° - A. Mäemets, Virumaa, 1998.a.) ja liivarannad puhkuseks sobivad; järve kalavarud annavad võimaluse tegeleda kalapüügiga nii igapäevase sissetuleku, xxxx xxx ka kalastusturismi tähenduses.

Alutaguse piirkonda iseloomustab metsade ja soode vaheldumine, millest on tingitud piirkonna asustuse suhteline hõredus (8,8 in/km²). Asustus paikneb xxxxxx jõgede xxxxx xx Peipsi järve äärsetel aladel, kus on ülekaalus madal liivarand.

Lohusuu vald oli 1939.a.Tartu maakonna koosseisus (vt. skeem 2). Oma praegustes piirides on Lohusuu vald jäänud 1939 aastaga võrreldes põhiliselt samadesse piiridesse. Piilsi, Jõemetsa xx Xxxxxx külad kuulusid Avinurme valla koosseisu ja perspektiivselt tuleks kaaluda nende taasühendamist, arvestades lähemat sidet Avinurmega. Piiride muutmine peaks toimuma vastavalt elanike soovile.

Valla ajalooliselt väljakujunenud keskus asub Lohusuu alevikus, on kättesaadav ja kujunenud I astme teeninduskeskuseks.

Kaalutlusi valdade haldusjaotuse muutmises on tehtud Xxx-Viru lõunaregiooni valdade puhul Peipsi järve äärse valla moodustamiseks, kusjuures uus vald haaraks tervikuna Lohusuu ja Alajõe xxxxxx xx osaliselt Tudulinna ja Iisaku valdade Peipsi järve äärsed piirkonnad, mille põhjenduseks on omavahelised sidemed, näiteks: ühised probleemid seoses Peipsi järve äärse puhkemajanduse korraldamisega, koolipiirkond, tööalane pendelränne, bussiliiklus, jne.. Lohusuu valla seisukoht Peipsi järve äärse valla suhtes on positiivne. Uue ühtse haldusüksuse moodustamine xx xxxxx piiride muutmine peaks toimuma arvestades elanike soove (rahvaküsitlus) ja piiri korrigeerimisel tuleks arvestada, et valla elanikele kuuluvad maavaldused jääksid tervikuna valla territooriumile. Kõigepealt tuleks välja selgitada xx xxxx vaadata mitmed protsessiga tekkivad probleemid.

Xxx-Viru maakonnaplaneeringus (1998.a.) on öeldud, et lõplik lahendus haldusreformis selgub, kui on välja töötatud kogu Eesti territooriumi puudutav perspektiivne haldus-territoriaalne süsteem, vastu võetud sellekohane otsus, tagatud reformi läbiviimise kord ning uuritud kohapealsete elanike seisukohti.

Lohusuu valla külade lahkmejooned on korrigeeritud koos Lohusuu valla spetsialistidega silmas pidades piiride loogilist kulgemist looduses ja toetudes Xxx- Viru Maakatastrist saadud digitaalsetele andmetele riigimetsamaa osas. Külade lahkmejoonte korrigeerimine toimub ka tulevikus, arvestades, et maareformi käigus tagastatavad maavaldused kuuluksid tervikuna ühe küla piiridesse.

Lohusuu valla maakasutus seisuga 01.01. 1999 a. oli valla andmetel järgmine: Tabel 1

maakasutajad	maakasutajate arv	üldpind ha	sellest
			haritav maa	looduslik rohumaa	metsamaa
põllumajanduslikud ettevõtted ja metskonnad	1	4078,0	4,0	41,0	3476,0
s.h.registreeritud omandiõigusega	1	4078,0	4,0	41,0	3476,0
talud	94	853,0	133,0	127,0	491,0

x.x.xxxxxxxxxxxxxx omandiõigusega	89	765,0	131,0	91,0	462,0
elanike majapida- mised (elukoha õigusjärgne maa- kasutus)		599,0
muud maakasutajad		110,0
kasutusse andmata maa		4688,0	344,0	440,0	3270,0
kokku		10328,0	481,0	608,0	7237,0

Märkus: üldpind tabelis on suurem kui näitajate summa järgnevas 3-s lahtris . Tabeli andmed saadud Lohusuu vallavalitsusest.

Põllumajanduslik potentsiaal Lohusuu xxxxxx on suhteliselt väike xxxx xxxxx suurele metsasusele. Haritavat maad ja looduslikku rohumaad on xxxxxx 10,5 % ja see on levinud asulate ümbruses Piilsi - Jõemetsa - Kärasi piirkonnas ja Tammispää, Kalmaküla ja Vilusi ümbruses. Praegustel väiketaludel oleks sobiv tulevikus spetsialiseeruda turismile ja puhkemajandusele (aiandus, mesindus, harrastustalud). Piirkonda iseloomustab suur metsasus (70 % valla üldpinnast). Lohusuu xxxxx jääb Avinurme metskonna maa. Metsade territoriaalsest paiknemisest annab ülevaate joonis 1, kuhu on kantud ka hoiu- ja kaitsemetsad Xxx-Virumaa metsade majandamise kava alusel (Eesti Metsakorralduskeskus, 1996), mida on korrigeeritud koos Avinurme metskonna spetsialistidega vastavalt Metsaseadusele (1998). Riigimetsamaad on joonisele 1 kantud Xxx-Viru Maakatastri digitaalsetel andmetel.

Üleriigilise tähtsusega maardlaid Lohusuu valla territooriumile ei jää. Kohaliku tähtsusega maavaradest esinevad liiv, kruus, turvas. Uuritud maardlaist on osaliselt Lohusuu valla maadel Raadna liivamaardla, mille karjäär on ammendatud ja Piilsi kruusamaardla. Lohusuu xxxxxx on uuritud turbavarud Xxxxxx xx Xxxxxxxxx soodes (vt. joonis 1). Kärasi turbamaardlast jääb osa Järvevälja maastikukaitseala piiresse,

s.h. Kärasi sihtkaitsevööndile, mis seab kasutusele looduskaitselised piirangud. Valla põhjaosas asub Tudulinna turbamaardla. Maavarade kohta annab ülevaate tabel peatükis II Maakasutuskitsendused.

2. RAHVASTIK. TÖÖHÕIVE. ETTEVÕTLUS.

Lohusuu vald oma käesolevais piires on pindalaga 103,3 km2 suuruselt Xxx-Viru maakonna 15 maavalla hulgas 13-l kohal (3,2% maavaldade pinnast). Lohusuu xxxxxx on käesoleval ajal 9 xxxx xx üks alevik, milles seisuga 01.01.99 on 949 kohalolevat (903 alalist) elanikku. Keskmine asustustihedus 8,8 in/km2. Maakonna maavaldade keskmine asustustihedus on 6,9 in/km2.

Lohusuu valla kohalolev (faktiline) elanikkond seisuga 01.01.98.a. jagunes vanuselise struktuuri järgi järgmiselt:

Tabel 2

piirkond	kokku	tööeast nooremad 0 - 15 a	%	tööealised 16 - 61/56 a	%	pensioni ealised 62 /57 +... a	%
Lohusuu	955	172	18,0	511	53,5	272	28,5
Xxx-Viru maakond	22163	4524	20,4	12147	54,8	5492	24,8
Eesti valdade rahvastik	444616	104206	23,4	249176	56,1	91234	20,5

Andmed ESA statistikakogumikust, 1998.a.

Nii vabariigi valdade rahvastiku xxx Xxx-Viru maakonna keskmiste näitajatega võrreldes on Lohusuu vallas laste % xxxxxxx. Xxxxx elujõulisuse näitaja on tööealiste %, mis aga on samuti xxxxxxx xxx maakonna kui vabariigi keskmistest. Olukorra parandamiseks tuleks vallal soodustada ettevõtluse arengut ja puhkemajandust, mis xxxxx xxxxx elanikke juurde.

Lohusuu valla maa-asulate nimestik koos elanike arvu ja rahvastiku vanuselise struktuuriga külade xxxxx (seisuga 01.01.99.a.) on kohta antud tabelis 3.

Tabel 3

asula	alaliste elanike arv	kohal-olevate elanike arv	s.h.
			tööeast nooremad	tööealised	pensioni- ealised
1. Jõemetsa küla	24	27	7	12	8
2. Kalmaküla küla	72	74	12	42	20
3. Kärasi küla	51	53	10	30	13
4.Lohusuu alevik	409	433	73	227	133
5. Ninasi küla	53	56	12	31	13
6. Piilsi küla	60	62	4	31	27

7. Raadna küla	17	17	2	8	7
8.Separa küla	28	28	7	14	7
9. Tammispää küla	97	100	25	60	15
10. Vilusi küla	92	99	16	54	29
vald kokku	903	949 (100%)	168 (18%)	509 (53%)	272 (29%)

Tabeli andmed saadud Lohusuu vallavalitsusest.

Valla rahvastiku dünaamika näitab, et elanike arv viimase 5 aasta jooksul on suhteliselt stabiilne (vt. tabel 4).

Tabel 4

näitaja	1995	1996	1997	1998	01.01. 1999
kohalolev elanikkond alaline elanikkond	916 889	947 886	954 895	955 906	949 903

Andmed ESA statistikakogumikest, 1996,1997,1998

näitaja	1995	1996	1997	1998	08.03. 1999
xxxxx	4	6	6	6	3
surmasid	36	17	16	17	6
loomulik iive	-32	-11	-10	-11	-3
saabus	45	37	41	31	5
lahkus	10	18	17	19	4
mehaaniline iive	+35	+19	+24	+12	+1
iive kokku	+3	+8	+14	+1	-2

Valla loomuliku ja mehaanilise iibe kohta annab ülevaate järgnev tabel : Tabel 5

Tabeli andmed saadud Lohusuu vallavalitsusest.

Loomulik iive on viimaste aastate lõikes olnud negatiivne, xxxxx juurde tulnud elanikkonna (mehaaniline iive) xxxxx on kogumuutus siiski positiivne .

Tabelis 6 on näidatud Lohusuu valla erinevate sotsiaalsete rühmade arvulised näitajad külade lõikes seisuga 01.01.99.a.. Tabelist nähtub, et 11,4 % (31 inimest) pensioniealistest on üksikvanurid, kellega tuleks arvestada kui võimalike abivajajatega.

Lastest (vanuses 0-15 a) on eelkooliealisi (vanuses 0-6 a) 32,1%. Eelkooliealiste laste aastakäikude järgi on näha, et sündimus on langenud järsult (ca 50%) viimase 4 aasta jooksul. 1998/99 õppeaastal on esimese klassi õpilaste arv 5. Sündimuse xxxxxx teeb klassikomplekte väiksemaks, kuid kooli sulgemist ei tuleks ette näha, kuna Lohusuu põhikooli piirkonda jääb ka Alajõe vald. Paljulapselisi peresid on 5.

Tabel 6

xxxxx	xxxxx- olevate elanike arv	s.h. lapsi 0-6	õpi- lasi 7-15	töö- ealisi	pensi- oni- ealisi	neist üksik xxxx xxxx	inva- liide/ s.h. töö- eas	reg. töö- tud / töö- otsijad	4 xx xxx 4 lapse- ga pe- resid
1. Jõemetsa	27	1	6	12	8	1	1 / -	- / 3	1
2. Kalmaküla	74	5	7	42	20	2	7 / 3	4 / 13
3. Kärasi	53	1	9	30	13	1	6 / 4	- / 7
4.Lohusuu al-k	433	22	51	227	133	13	43 / 22	7 / 10	2
5. Ninasi	56	2	10	31	13	1	1 / 1	- / 5	1
6. Piilsi	62	2	2	31	27	4	3 / 1	1 / 3
7. Raadna	17	2	-	8	7	-	1 / 1	- / 1
8.Separa	28	2	5	14	7	2		- / 1
9. Tammispää	100	11	14	60	15	2	3 / 3	2 / 10	1
10. Vilusi	99	6	10	54	29	5	4 / 3	- / 5
vald kokku	949	54	114	509	272	31	69/ 38	14/ 58	5

Tabeli andmed saadud Lohusuu vallavalitsusest.

Valla tööealiste inimeste sotsiaalne jagunemine on toodud järgnevas tabelis 7: Tabel 7

	elanikke	% töö- ealistest
elanike arv	903
töötav elanikkond	264	49
s.h. tööealised	249
tööeast vanemad	15
päevakoolis õppijad	170
x.x. xxxx väljaspool xxxxx/ s. h. linnas	94 / 60
päevakoolis õppijad tööealised	57	11
mittetöötavad xx xxxxx-	202	40

õppivad tööealised
ametlikult registreeritud töötud ja tööotsijad	72
väljaspool xxxxx töötab/ s.h. linnas	85 / 52

Tabel koostatud Lohusuu vallavalitsuse andmetel

Tööealisest elanikkonnast xxxxxx töötab 49 %, õpib 11 % Valla territooriumil töötab 68 % töötavast elanikkonnast. väljaspool xxxxx töötab 85 inimest, mis moodustab töötavast elanikkonnast 32 %.

Tööealisi inimesi, kes ei tööta ega õpi on xxxxxx 40 % tööealistest. Põhjuseks tööpuudus. Valla tööjõu rakendamiseks xxxxx xxxx puhkusega seotud ettevõtluse võimaluste uuringuid. Suure metsasusega xxxxxx jääb metsatöötlus üheks tootmisharuks, mille arendamist tuleks xxxxx xxxxx soodustada. Metsad on ühtlasi jahimajanduse eelduseks.

Peipsi järve äärse valla eeliseks on kalapüügiga tegelemise võimalus. Tegutsevad kutselised kalurid (AS Peipsi Trade) ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Valla territooriumil tegutsevate ettevõtete nimekiri on toodud lisas 7.

Harrastuskalastajad saavad oma kalastuskaarte vallavalitsuse kaudu. Talvisel perioodil on harrastuskalastajaid ka väljaspoolt vabariiki, mis on nn. harrastusturismina tulevikus vallale sissetulekuallikaks: vajalik on võimaldada kalastajatele toitlustus-, majutus- ja olmeteenuseid (Kalmaküla, Ninasi, Lohusuu).

Looduskaunis ja puhkemajanduslikult soodne asukoht toob tulevikus xxxxx võimalused puhkemajanduslikuks ettevõtluseks (toitlustus, majutus, infopunkt, turismikaubandus jne.) xx xxxx sellega töökohti. Käesolevas töös on näidatud võimalikud sobivad ettevõtlusmaade variandid (tabel 8 ; joonis 1), xxxx xxxx saab välja pakkuda ettevõtlusest huvitatuile.

Tabel 8

asukoht	senine kasutus	planeeringuga pakutud kasutus	märkusi
Kalmaküla	kauplusehoone (tühi)	kaubandus-teenindus; toitlustus; teeäärne auto- ja rattateeninduskompleks; parkla jne.	sobiv, kuna jääb Jõhvi-Tartu-Valga põhimaantee äär-de
Kalmaküla	endised töökojahooned (tühjad)	majutusmaja kalameestele; parkla;	on sobivalt Peipsi järve läheduses ja tee ääres
Tammispää	endised	tootmine	k.o. ajal ühes

	tootmishooned		saeraam
Piilsi	endised tootmishooned	tootmine	sobiv loomakasva- tuseks; kasutusele võtmisel arvestada kaitsevööndiga
Lohusuu	-	teeäärne teenindus (kaks kohta)
Lohusuu	-	kämping, külalissadam teenin- dusega, telkimisplats, I-punkt, rannateenindus; majutus	„Valge” kauplusega ühes hoones sobiks majutus
Raadna	-	parkla autodele, jalgratastele; rannateenindus; telkimisplatsid ( ka valvega)	soovitav välja ehitada jalgratta- rajad telkimiseni

Lohusuu Vallavolikogu on oma määrusega (vt. xxxx 9) kinnitanud 1999 aasta ja lähema 5 aasta prioriteetsed valdkonnad, objektid (hooned, rajatised) Lohusuu xxxxxx, mis toob välja valla eesmärgi turismiettevõtluse arendamiseks.

3.TEENINDUS

Esimese astme teeninduskeskustena on Lohusuu xxxxxx välja kujunenud Lohusuu alevik. Jõgeva maakonda jäävas vallaga lõunaosas piirnevas Mustvee linnas, mis on ühtlasi teise tasandi keskuseks kogu valla jaoks (Lohusuu alevikust 10 km) käiakse saamas nii igapäevast (lähemad külad) kui episoodilist teenindust. Maakonnakeskus Jõhvi asub 58 km kaugusel Lohusuu alevikust.

Tabel 9 xx xxxxx 3 annavad ülevaate olevaist ja perspektiivselt vajalikest teenindusasutustest:

Tabel 9

teenindusliik	asukoht xxxxxx	märkusi
vallamaja	Lohusuu alevikus
põhikool	Lohusuu alevikus	1998/99 õppeaastal 96 õpilast; koolis nii eesti xxx xxxx õppekeel; perspektiivselt on ette nähtud ehitada koolile juurdeehitus spordi- ja tervisekeskuse funktsiooniga
gümnaasium		lähimad: Mustvees ja Avinurme alevikus
muusikakool		Mustvee linnas; Iisaku alevikus
kunstikool		Mustvee linnas; Iisaku alevikus

rahvamaja	Lohusuu alevikus	rahvamajas 169 kohta
raamatukogu	Lohusuu alevikus, Jõemetsa xxxxx	Lohusuus lugejaid 189; Jõemetsas lugejaid 129
huvikeskus	Lohusuu alevikus	tegutsevad kunstiring, käsitööring, aeroobikaring, laste huviring
muuseum	Lohusuu alevikus	kalandusmuuseumiks arendatav, asub huvikeskusega ühes hoones
xxxxx	Lohusuu alevikus 2 kirikut	EELK xxxxx; Uusapostlik õigeusu xxxxx
haigla		lähim : Mustvee linnas
polikliinik, perearstid	Lohusuu alevikus, töötavad perearst, velsker, hambaarst	lähim polikliinik asub Mustvee linnas
apteek		lähim : Mustvee linnas; Avinurme alevikus
vetapteek		lähim : Avinurme alevikus
kauplus	Lohusuu alevikus 3 Tammispää xxxxx 1	Piilsi, Jõemetsa xx Xxxxxx külasid teenindab kauplusauto. Kalmaküla küla kauplus-baari hoone kasutamata
toitlustus (söökla, baar jne.)	Lohusuu alevikus baar (12 kohta)	Kalmaküla küla kauplus-baari hoone kasutamata
automaattelefoni- keskjaam	Lohusuu alevikus (150 numbrit)	Piilsi, Jõemetsa xx Xxxxxx külad kuuluvad Avinurme automaattelefoni keskjaama piirkonda, Vilusi küla Mustvee linna automaattelefoni keskjaama piirkonda
side	Lohusuu alevikus
pank		vallas pangateenust ei ole, lähim kontor Mustvee linnas (Hansapank)
politseikordnik	Lohusuu alevikus	kordnik Jõhvi Politseijaoskonna koosseisus; teeninduspiirkond Lohusuu vald; lähim kordnik Iisaku alevikus
päästeteenistus	Lohusuu alevikus 1 tuletõrjeauto	tuletõrjeautod Iisakus, Tudulinnas, Mustvees; xxxxx teenindab Mustvee linna kiirabi; lähim komando Jõhvi linnas
rahvapidude koht	Lohusuu alevikus,

	Kalmaküla xxxxx, Jõemetsa xxxxx
bensiinijaam või tankla		lähimad Mustvee linnas ja Avinurme alevikus; perspektiivselt võimalikud kohavariandid toodud joonisel 1
prügila		perspektiivne prügila väljaehitamisel Jõgevamaa Xxxxx xxxxxx Võtikvere xxxxx, ca 10 - 15 km kaugusel

Tabeli andmed saadud Lohusuu vallavalitsusest

Kodanikukaitse

Põhiosas tugineb Lohusuu xxxx Xxx-Virumaa Päästeameti Jõhvi komandole. Lohusuu alevikus asub kogu valla ainuke tuletõrjeauto. Joonisel 1 on toodud Lohusuu valla territooriumil asuvad tuletõrje veevõtukohad, mis on loetletud järgnevas tabelis xx xxxxx number ühtib kaardil oleva numbriga.

Tabel 10

Nr.kaardil	Tuletõrje veevõtukoht	Asukoht
1	Lohusuu sadama kai	Lohusuu alevik
2	kauplus „ Valge” juures	Lohusuu alevik
3	Metskonna juures	Separa küla
4	Kalma silla juures	Kalmaküla
5	Lohusuu Põhikooli juures	Lohusuu alevik

Kiirabiteenust osutab Mustvee linna haigla.

Kodanike turvalisust tagab Jõhvi Politseijaoskond, mille teeninduspiirkonda jäävad Jõhvi linn, Kohtla-Xxxxx xxxxx Ahtme linnaosa, Oru xxxx xx Alajõe, Avinurme, Iisaku, Jõhvi, Lohusuu, Tudulinna, Toila, Illuka ja Mäetaguse xxxxxx. Lohusuu xxxxxx on konstaabel Lohusuu alevikus. Kodanike turvalisust aitab tagada kohalik kodukaitse. Kodanikukaitse tagamiseks xxxxx xxxx ulatusliku ja töökindla sidesüsteemi olemasolu xxxxxx.

Piirivalve. Lohusuu vald kuulub riigipiiri äärsete valdade hulka. Piirivalve tegevust koordineerib valla territooriumil Peipsi Piirivalvepiirkond. Xxxxx riigipiiriga seotud funktsioonide täidab piirivalve Peipsil ka päästeteenistuse ülesandeid.

Skeem 3 TEENINDUS

4.PUHKUS JA TURISM KUI ETTEVÕTLUS

Asendist tulenevalt on puhkemajandus Lohusuu valla üheks tuleviku ettevõtluse- ja teenindusharuks, mida tuleks arendada koos teiste Peipsi põhjaranniku valdadega.

Xxx-Viru maakonnaplaneeringus on turismi nimetatud üheks kolmest prioriteetsest (kuigi seni on veel arenevast) majandusharust Xxx-Virumaal. Turismi areng on seiskunud idaturismi vähenemisega. Käesoleval ajal on piirkonnas turistiks enamasti siseturist (eelkõige kooliõpilased), kuid tulevikus peaks kaunis loodus tõmbama ka välisturisti. Piirkonnas on xxxxx huvitava looduse ka hulgaliselt kultuurimälestisi ja huviväärsusi.

Turismi arenguks on vajalik mitte ainult eksponeeritav puhkuseks ja turismiks soodne maastik, xxxx kõigepealt sobiv teeninduskeskkond. Turism ei arene xxxx infrastruktuurisse investeerimata.

Selleks on vaja:

• koolitada turismiteenindustöötajaid (personaliõpe, keeleõpe, arvutiõpe, jne.): võimalusteks on korraldada soovijaile vastavaid kursusi näiteks Lohusuu huvikeskuses, samuti vanemate klasside õpilastele koolis;

• toetada ettevõtluse arengut turismimajanduses: tutvustada ettevõtluseks sobivaid piirkondi, mis on üldplaneeringuga määratud (Lohusuu al-k., Raadna, Tammispää, Ninasi, Kalmaküla külades);

• renoveerida senised ja ehitada uusi kaasaja tasemel majutus- ja teenindusasutusi puhkuseks Lohusuu alevikus, Raadna ja Kalmaküla külades.

Investeeringuteks vajalik ressursiabi (riiklik toetus, rahvusvahelised projektid, jne.) tuleks xxxxxx xxxxx xxxx Xxx-Viru maakonnavalitsusega. Olemasolevatest projektidest on maakonnas käivitunud Eesti ja Soome 3+3 turismiprojekt, milles on kaasatud Xxx- Viru, Lääne-Viru ja Jõgevamaa; PHARE CBS Xxx-Virumaa turismi arendamise projekt turismi revideerimise ja korrastamise eesmärgil.

Xxx-Viru maakonnaplaneeringus on muu hulgas ette nähtud (ja käesolevas valla üldplaneeringus arvestatud) tähtsamate sõlmlahenduste ja projektidena arendada :

1) teede ja transpordi osas

• väikesadamad ja Peipsiäärsed puhkealad

• laevaliiklus piki rannikut (vajalik koostöö Peipsi järve äärsete valdadega)

• teedeäärne bensiinijaamade ja teenindus/hooldusettevõtete võrk (xxxxxx ettevõtlusmaa)

2) turismi ja puhkemajanduse osas

• teedeäärne informatsioon ja teenindus

• turismiprioriteeti elluviivate struktuuride käivitamine

• personali ja ka elanikkonna väljaõpe ja täiendõpe

• ranniku ja rannavete avamine turismiks ja puhkuseks

• maakondliku krediidiressursi loomine turismialase ettevõtluse toetamiseks

Rahvusvahelisi matkaradu Peipsi põhjarannikule ei ole seni planeeritud, kuid Eestit läbiv rahvusvaheline matkarada, mis Xxx-Virumaal kulgeb piki Soome lahe rannikut, võiks näidata tulevikus kõrvalharu Peipsi põhjaranniku piirkondadesse. Mõeldav oleks piirkonda xxxx xx mõni rahvusvaheline jalgrattamarsruut. Turismikettide (marsruutide) organiseerimine (majutuse ja toitlustuse tagamine) nõuab omavalitsuste ja eraettevõtjate huvitatust ja koostööd.

Turismiliikidest, mis sobiksid Peipsi järve äärsetele valdadele on:

• Peipsi järvega seotud tegevused

— supelrannad (vt. joonis 1),

— lõbusõidud Peipsi järvel (vajalik vastava teenusliigi pakkuja-ettevõtja)

— järveäärseid sadamaid läbiv ranna-laevaliin (vajalik koostöö teiste valdadega)

• ökoturism tuleks xxxx xxxx soodes (puutumatu loodus) ja Järvevälja kaitsealal (ainult kaitseala valitsejaga kooskõlastatult)

• jalgsimatkad (vallasisesed matkateed on kaardile kantud (vt. joonis 1) kooskõlastatult valla esindajatega. Matkateedele on põhiliseks aluseks olemasolev xxxxx xxxx xxxxxx, samuti informatiivsed xxxxx looduses)

• jalgrattamatkad (jalgrattamatkajate puhke- ja ööbimiskohad peaks olema eemal tallamisõrnast pinnasest xx xxxxxx tähistatud, seega vajab probleem omaette uuringut). Jalgrattaturistile sobivad vallas kõik riigiteed.

• ratsaturism (taluturismi võimalik lisaettevõtlusliik) sõltub Lohusuu xxxxxx taluturismi arenemisest, soovitavad piirkonnad võiksid olla Piilsi - Jõemetsa - Kärasi külad, kus saaks koostada tulevikus ka ratsaturismimarsruute ümbruskonda

• kalastusturism on põhiliselt talipüügiga tegelevale huvilisele Peipsi järvel; tulevikus tuleks tõmmata rohkem ka välisturisti, milleks on vaja luua vastavad tingimused (majutus- toitlustus-, teenindus: perspektiivsed võimalikud xxxxx joonisel 1)

• autoturism on xxxx xxxxx läbivale Jõhvi-Tartu-Valga põhimaanteele soodne; kämpingud võiksid paikneda Lohusuu alevikus, Kalmakülas

Teeninduses on käesolev planeering välja pakkunud võimalikke majutus- teeninduspaikade asukohti Raadna xxxxx, Kalmaküla xxxxx xx Lohusuu alevikus, kus oleks mõeldav korraldada ka auto- ja jalgratta remont ning teenindus jne. (vt joonis 1). Võimalikest asukohtadest on vallal võimalus pakkuda ettevõtlusmaad investeerijale, kes soovib tegeleda turismialase infrastruktuuri väljaehitamisega (vt. I peatükk, punkt 1, tabel 8).

Koos turismiga peaks arenema turismiteenindus (kaubandus, teenindus, üürimine jne.).

Vajalikud objektid:

- olmeteenindus (õmblusteenused, xxxxxxxx, xxxx, pesumaja Lohusuu alevi- kus);

- majutus (perspektiivsed turismitalud, puhkebaasid, kämpingud; kasutada saab ka olemasolevaid kooliruume Lohusuus)

- toitlustus (perspektiivsete kämpingute, telkimiskohtade jne. juures näit. Lohusuu xx-xxx, Kalmakülas, Raadna xxxxx);

- parkimisvõimalused xxxxx viivate teede juures Raadna xxxxx, kalastajatele Ninasi, Tammispää külades.

Käesolevas planeeringus on toodud ära võimalusi telkimis- ja majutuskohtadeks (vt. joonis 1), enamasti Peipsi rannale lähedastes kohtades (Raadna xxxxx, Lohusuu alevikus Avijõe suudmes, Kalmakülas). Puhkebaasiks kalastajatele on planeeritud Kalmakülas asuv endine töökoja kompleks, mis seisab kasutuseta.

Põhjusi, miks Lohusuu valla xxxxxx xx maastik on puhkajale ja turistile huvitav, on väga palju:

• Peipsi järve rannajoon Lohusuu xxxxxx on 17 km ja on suures osas jalgsimatkajale läbitav. Järvele juurdepääs on soodne ka auto- ja jalgrattaturistile tänu sellele, et vabariiklik Jõhvi-Tartu-Valga põhimaantee xxxxx xxxxx Peipsi järve ranniku läheduses, paralleelselt sellega. Vajalik on jälgida, et kasutataks ettenähtud parklaid.

• Puhkajat tõmbaks puhkus puhkebaasides, kämpingutes aga ka järveäärne suvilakrunt. Töös on ära toodud võimalikud supluskohad ja supelrannad (vt. joonis 1).

• Piirkonnas on Järvevälja maastikukaitseala lahustükid : Kärasi sihtkaitsevöönd koos Kodassaare piiranguvööndiga Kärasi xxxxx xx Karusoo sihtkaitsevöönd Piilsi

xxxxx, xxx võiks korraldada ökoturismi (sooturismi). Marsruudid tuleks koos looduskaitse spetsialistidega detailselt läbi mõelda.

• Kogu valla territooriumil on huvitavaid looduslikke kooslusi: metsad, sood, rannaniidud, roostik jne.

• Ornitoloogiliselt on huvitav roostik ja rannaniidud

• Peipsi järve omaaegseid rannajooni selle taandumisel Alutaguselt tähistavad vanad rannamoodustised - luidestunud rannavallide kaks vööndit piki rannikut. Kõige kõrgemad on need Raadna xxxxx.

• Xxxxxx on kokku 14 riikliku kaitse all olevat üksikobjekti (kultuurimälestisi ja looduskaitseobjekte) (vt. joonis 1), mis on juba kantud või kohe registrisse kandmisel.

• Lisaks riikliku kaitse all olevaile on toodud välja huviväärseid objekte (vt. joonis 1) toetudes Eesti Ürglooduse Raamatus esitatule ja erialaspetsialistide soovitustele.

Võimalusteks, kuidas turist saab valla vaatamisväärsusi näha, on käesolevas töös esitatud võimalikud matkateed xx -xxxxx, mis on kaardile (vt. joonis 1) kantud kooskõlastatult xxxxx, Xxx-Viru maakonna keskkonna osakonna ja keskkonnaministeeriumi esindajatega. Matkateedele ja -radadele on aluseks olemasolev xxxxx xxxx xxxxxx, samuti informatiivsed xxxxx looduses. Tulevikus oleks vajalik teha täpsustav uurimistöö vastavate marsruutide kirjeldustega (s.h. ka õpperajad) nende kasutamiseks erinevate matkamisvormide puhul: jalgsimatkad, hobumatkad, jalgrattamatkad, automatkad, suusamatkad, paadimatkad rannas.

Koos Lohusuu valla esindajatega on välja pakutud matkateede variandid (vt. joonis 1), mis oleks sobivad eelkõige jalgsimatkajatele:

1. Lohusuu alevikust Raadna külasse ja supelranda;

2. Vana kirikutee Piilsi külast Lohusuu alevikku;

3. Piilsi külast Kalmakülani viiv tee (kõrvalmaantee 13162) on sobiv ka jalgrattamatkajale;

4. Piilsi - Ninasi tee jalgsimatkajale

5. Lohusuu - Järvevälja maastikukaitseala - Jõemetsa - Piilsi

Kõikide matkateede algus või jätk võb olla naabervallas. Matkajatele on planeeringus pakutud ka telkimiskohad.

Järgnev tabel annab ülevaate majutus- ja telkimiskohtadest ja esitab soovituslikult ka teenindusobjektide perspektiivid.

Tabel 11

teenindusliik asukoht märkusi

majutus	Raadna xxxxx rekonstrueeritavates puhkebaasides (3); Lohusuu al-k. (persp. kämpingus); Lohusuu al-k. võimalik majutus põhikooli hoones suveperioodil; Kalmaküla persp Kalameeste maja	kohtade arv 50 ; 50; 20 perspektiivsete objektide maht selgub detail- planeerimisega
maanteeäärne teenindus- keskus (võimalik kauplus, toitlustus, bensiinijaam, parkimine, jne.)	Kalmakülas (perspektiivne - endise kauplusehoone baasil), Lohusuu xx-xxx (2 perspektiivset), Tammispää küla (olemasolev kauplus koos toitlustusega)	perspektiivsete objektide maht selgub detail- planeerimisega
kohalik I - punkt	Lohusuu (perspektiivne )
telkimiskoht	Raadna küla (3 kohta) Lohusuu al-k. Kalmaküla	telkimiskohtade juures vajalik lõkke tegemise võimalus
parkimiskoht	Lohusuu alevikus (perspektiivne) Lohusuu vene kiriku kõrval (perspektiivne) Raadna küla puhkepiirkonnas (perspektiivne) Ninasi xxxxx (perspektiivne) Kalmakülas (perspektiivne) Tammispää xxxxx
rahvapidude koht	Lohusuu alevikus (2 kohta), perspektiivne laululava aleviku keskel; Jõemetsa xxxxx (perspektiivne laululava) Kalmakülas	rahvapidude kohtadel võib kasutada on telkimisvõimalus

Turismiinformatsioon tulevikus.

Riiklikud I-punktid asuvad Xxx-Virumaal Xxxxxx xx Jõhvis. Maakonna lõunaregioonis see käesoleval ajal puudub, kuid sobiv variant oleks Iisaku alevikus, kus saaksid teavet nii põhjapoolt Peipsi järve xxxxx tulijad kui Mustvee xxxxx Xxx-Viru maakonda sõitjad.

Soovituslikult võiks kujuneda kohalik infopunkt turistile ja matkajale Lohusuu alevikus, kus Jõhvi-Tartu-Valga maantee ääres on planeeringuga välja pakutud piirkond maanteeäärse teeninduse jaoks, mis võiks haarata kaubanduse, toitlustuse, bensiinijaama, parkimise, majutuse jne., (sobiks eriti autoturistidele).

Edukas ettevõtja on valla arengu tegelik toetaja. Valla eelarvet ei mõjuta mitte niivõrd ettevõtete arv xxxxxx, xxxx palgad mis seal makstakse. Seetõttu on valla jaoks eriti oluline soodustada tugevate ettevõtete tulekut xxxxx, siinjuures silmas pidades puhkuseks ja turismiks sobivat tausta.

5.TEHNILINE INFRASTRUKTUUR

5.1. TRANSPORDIÜHENDUSED Riigimaanteed.

Xxxxx läbivad riigimaanteed on kantud joonisele 1 seisuga 01.01.98.a.. Riigimaanteed on määratud Maanteeameti poolt kehtestatud riigimaanteede loeteluga.

Xxxxx läbivad riigimaanteed:

tee nr.	maantee nimetus	pikkus xxxxxx, xx
	PÕHIMAANTEE
3	Jõhvi - Tartu - Valga	16,8
	KÕRVALMAANTEED
13114	Xxxxx - Xxxxxxx	2,6
13161	Lohusuu - Maetsmaa	6,1
13162	Kalma - Avinurme	9,0
13163	Vadi - Jõemetsa	2,9
13170	Ulvi - Tõnusaare	1,7

Riigimaanteede alune maa ei ole kantud katastrisse.

Vastavalt Xxx-Viru maakonnaplaneeringule on joonisele 1 kantud Jõhvi-Tartu-Valga maantee võimalik perspektiivne teelõik Sälliku ja Raadna vahel, millega Kauksi ja Rannapungerja külad vabaneksid transiitliiklusest.

Kohalikud xxxx (vallateed) on välja pakutud ja kaardile kantud vallapoolse ettepanekuna, jälgides järgneva tabeli tähiseid:

tee xxxxx	tee nimetus	pikkus km
K 1	Raadna tee	1,1

K 2	Lagedi tee	0,8
K 3	Järve tee	1,0
X 0	Xxx xxxxx	0,0
K 5	Xxxxxx xxxxx	0,0
K 6	Sidani tee	1,8
K 7	Separa tee	0,3
X 0	Xxxx xxxxx	0,0
X 0	Xxxxx xxxxx	0,0
X 00	Xxxxx xxxxx	0,0
K 11	Tammispää tee	1,0
K 12	Kolgavälja tee	1,3
K 13	Kodassaare tee	0,6

Kohalike teede kohta on vajalik Lohusuu Vallavolikogul vastu xxxxx xxxxx teede register ja kehtestada kitsendused lähtudes Teeseadusest.

Erateedest on joonisel 1 välja toodud metskonna kui juriidilise isiku xxxx Avinurme metskonna Lohusuu xxxxx jäävatest teedest jälgides tee tähiseid metskonna teede tabelis. Eraisikute teid ei ole kaardil välja toodud.

Metskonna xxxx :

tee xxxxx	tee nimetus	pikkus km
MT 1	Tammessaare tee	2,6
MT 2	Kodassaare - Vadi tee	2,8
MT 3	Ninasi - Kodassaare tee	4,8
MT 4	Vadi tee	3,6
MT 5	Kotka tee	4,0
MT 6	Ninasi tee	1,0
MT 7	Linnanõmme tee	3,9
MT 8	Tohissaare tee	2,5

5.2. XXXXXXX XX XXXXXXXXXXX

Veeteede Xxxxx hallatavaid meremärke valla terrotooriumil ei ole. Lähim majakas asub Rannapungerjal. Kalurite sadamana on kasutusel Lohusuu sadam Avijõe

suudmes. Sadamasse sissesõidu ohutuse peab tagama sadama valdaja. Avijõe paremale xxxxxxx on planeeritud uus turismisadam.

Joonisele 1 on kantud elanike poolt kasutatavad lautrikohad.

5.3. ELEKTRIVARUSTUS

Valla tarbijaid varustab elektrienergiaga Eesti Energia Jõgeva Elektrivõrk. Valla territooriumil olevad Eesti Põhivõrgu elektriliinid on:

L - 300 Balti EJ - Tartu 330 kV; L - 353 EEJ - Tsirguliina 330 kV; L - 356 EEJ - Paide 330 kV;

L - 104B Alutaguse - Mustvee 110 kV;

Jaotusvõrk on xxxxxx 10 kV. Jaotus ja põhivõrk on kantud joonisele 1.

Perspektiivselt on ette nähtud Eesti Energia jaotusvõrkude üleviimine 10 kV-lt 20 kV-le, mille tagajärjel paraneks elektrienergia kvaliteet tarbijate juures.

5.4. SIDE

Valla territooriumil on Lohusuu telefonikeskjaam (jaama tüüp ATCK 50 / 200). Mustvee linna telefonikeskjaam teenindab valla osa Mustveest Kalmakülani. Olevad telefonikaablid on joonisele 1 kantud AS Eesti Telefoni Viru Telefonivõrkude informatsiooni alusel (orenteeruv). Vastavalt Eesti Telefoni arenguplaanile toimub üleminek digitaaltehnikale. Valla territoorium asub stabiilse mobiilside piirkonnas. Mobiilside tugimast asub Lohusuu alevikus.

Probleem: xxxxx xxxxx- xx põhjaosa teenindavad eri maakondade televõrgud, mis tähendab, et valla eri piirkondade vahel tuleb kasutada kaugekõnede teenust.

5.5. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON Veevarustus.

Xxx-Virumaa MV Keskkonnaosakonna andmeil paikneb Lohusuu valla territooriumil

14 tarbepuurkaevu, milliste vett kasutatakse majandus-joogivee tarbeks. Valla andmetel on lisatud veel 4 tarbepuurkaevu. EGK andmeil on xxxxxx seirepuurkaevud. Kõik nimetatud puurkaevud on kantud joonisele 1. Teadaolevate puurkaevude sügavused on vahemikus 24 kuni 100m.

Joogiveena kasutatakse põhiliselt ordoviitsiumi ja ordoviitsiumi - kambriumi veehorisontide vett.Valla põhjaveevarud on kinnitamata.

Vallale oleks vajalik koostada hüdrogeoloogide abiga ülevaade valla puurkaevudest koos nende inventariseerimise ja veekvaliteedi määramisega.

Kasutatavad tuletõrjeveevõtukohad on näidatud joonisel 1. Kanalisatsioon.

Lohusuu valla puhastusseadmed:

Jrk.	Puhasti	Tüüp	Suubla	Hinnang
1.	Lohusuu kool	BIOCLERE B- 30	Avijõgi	töötab
2.	Kalma söökla	B - 2 / 3	Peipsi järv	ei tööta
3.	Xxxxxx xxxxxx	BIO tiik	Peipsi järv	töötab

Kanaliseeritud on Lohusuu aleviku kooliga seotud hoonestus. Sadama piirkonna arenguga on vajalik ehitada teised puhastusseadmed Lohusuusse. Oleva puhkehoonestuse renoveerimisel ja uusehitustel rajada väikesed lokaalsed puhastid ( BIOCLERE ).Praegune olukord on ebarahuldav.

6. KESKKONNATINGIMUSTE ARVESTAMINE JA KAITSE

Valla keskkonnakaitse probleemid tulenevad tema asendist ja looduse omapärast. Lohusuu valla looduskeskkonna seisund on hea. Xxxxxx on metsamaad ca 70 % üldpinnast. Xxx-Virumaa metsade majandamise kava on koostatud Eesti Metsakorralduskeskuses 1996.aastal xx xxxxx alusel on kantud joonisele 1 hoiu- ja kaitsemetsad korrigeerdes seda Metsaseaduse (1998) järgi ja täiendades planeeringuettepanekutega.

Peipsi põhjaranniku puhkepiirkonnas on uuritud metsade koormustaluvust aastal 1986. Metsade alustaimestik (samblikud, samblad, rohttaimed) on tallamisõrn (mulla pealmised horisondid tihenevad ja halveneb vee ning õhureziim). Väheneb puude juurdekasv. Metsade vastupidavus tõuseb kuivadelt kasvukohtadelt parasniiskete xxxxx, kergetelt liivmuldadelt raskemate suunas. Raadna piirkonna metsade koormustaluvust on Peipsi xxxxx xx Jõhvi - Tartu - Valga maantee vahelisel alal hinnatud suhteliselt tallamisõrnaks (3 - 5 in/ha päevas), maanteest sisemaa xxxxx aga suhteliselt tallamiskindlaks (7 - 15 in/ha päevas) (Eesti Metsainstituut, X.Xxx, X.Xxxxxx,1986). Piirkonna planeerimisel peab säilima looduslikkus maantee xx xxxxx vahelisel tallamisõrnal alal, samuti luidestikul põhjapool maanteed.

Soovitus:

• parklad tuleks piirkonnas välja ehitada pidades silmas pinnasekaitset (kruus, asfalt jne.);

• lõkkeplatside juures tuleks tagada lõkkematerjali olemasolu, et metsa raiumine ei kujuneks metsa tallamiseks ja rüüstamiseks;

• jalgrattaturistile välja ehitada ja märgistada peatuskohad vältimaks õrna pinnase rikkumist;

Lohusuu valla territooriumile jääb Järvevälja maasikukaitsealast Xxxxxx xx Karusoo sihtkaitsevööndid ja Kodassaare piiranguvöönd. Kaitseala põhiosa on loodud Peipsi järve erinevate staadiumide poolt kujundatud luidete kaitseks ja on huvitav järve arengustaadiumide uurimise seisukohast, lahustükid põlismetsa ja metsakoosluste kaitseks.

Valla keskkonda, jõgede sanitaarset seisundit ja põhjavee kvaliteeti mõjutavat tööstust xxxxxx xx ole, samuti ei ole reostuskoormust põllumajandusest. Tänu pinnakatte paksusele on põhjavesi reostuse eest kaitstud. Xxxxxx on 4 põhjaveeseire kaevu, mis on kantud joonisele 1. Bensiinijaamade ja naftahoidlate rajamisel ja majandamisel tuleb kinni pidada vastavatest keskkonnakaitse nõuetest.

Olmejäätmete suunamine toimub lähitulevikus Jõgeva maakonna Xxxxx xxxxxx Võtikvere xxxxx valmivasse prügilasse, mille ehitamisel on osanik ka Lohusuu vald. Vastavalt tööle „Xxx-Virumaa lõunaregiooni jäätmemajanduse kava koostamine ja arendamine” (TPÜ Ökoloogia Instituut, Jõhvi, 1998) on lõunaregiooni valdade jäätmemajanduses ette nähtud olmejäätmete kogumine prügikonteineritesse, xxxx xxxx või prügifirma paigutab sobivatesse kohtadesse (küla keskpaika, kaupluste jne. lähedusse). Eespoolnimetatud tööga on ette nähtud, et konteinerite asukohad xx xxxxx võiksid xxxx xxxxxx järgmised:

asula nimi	I etapil 1999 - 2002	II etapil 2003 - 2006	konteineri maht m3	konteinerite kogus tk
Lohusuu	+		2 - 4 0,6 - 0,7	12 25 (plastik)
Kalmaküla	+		4,5	2
Kärasi		+	4,5	1
Ninasi	+		4,5	1
Piilsi		+	4,5	1
Tammispää	+		4,5	2
Vilusi	+		4,5	2

Küladesse paigutatud konteineritesse kogutakse jäätmed, mida ei saa kohapeal likvideerida (põletamine, komposteerimine). Olmejäätmete puhul nähakse ette jäätmete valiksorteerimine kohapeal.

Puhkepiirkonnana kasutuses olev piirkond Peipsi põhjarannikul Raadna külast Lohusuu xxxxxx xxxx Vasknarvani Alajõe xxxxxx eeldab jäätmemajanduse korraldamist ka suveperioodil. Vajalik oleks Peipsi äärsete valdade ühistööd mõne koristusfirma palkamises sobival ajavahemikul, kus puhkajate, matkajate ja turistide liikumine on intensiivne. Lõunaregiooni jäätmemajanduskava pakub välja ka variandi, et rahalised vahendid tuleks mitte ainult valdade eelarvest xxxx osalema peaksid ka maakonna suuremad linnad, millede elanikud moodustavad suurema osa puhkajaist.

Lohusuu xxxxxx on kaks kalmistut Lohusuu alevikus. Projektiga on ette nähtud laiendus ühele olemasolevaist ja reservmaa perspektiivse kalmistu jaoks. Joonisel 1 on toodud kalmistute kaitsevööndid ja peatükis II (Maakasutuskitsendused) on esitatud seadustest tulevad kitsendused.

1996. aastal inventeeriti projekti WETSTONIA käigus Eesti luha- ja rannaniite, soid xx xxxxx märgalasid saamaks ülevaadet nende seisundi, elustiku ja säilimist ohustavate tegurite kohta. Eestis on võrreldes muu Euroopaga säilinud luha- ja rannaniidud ning sood, mis on elupaigaks mujalt kadunud liikidele. Projekti käigus hinnatud luhaniitudest uuriti ka Peipsi nõo liigniiskeid niite, sealhulgas Lohusuu xxxxx jäävat Piilsi xxx xxxxx suudmest ca 3,5 km ülesvoolu kuni Karusoo maaparandusväljani. Kalmaküla - Karusoo lõigus on xxx kallastel 50 m laiune heinamaa. Looduskaitseline väärtus uuritud alal puudub.

Majandustegevuses ja eriti maade kasutamisel on vaja järgida loodusressursside ratsionaalse kasutamise ja kaitse põhimõtteid. Normaalsete keskkonnatingimuste säilitamiseks on riiklikult kehtestatud mitmesugused määrused, eeskirjad ja seadused, millised on esitatud käesoleva töö peatükis II Maakasutuskitsendused.

7. RIIGIMAAD JA MUNITSIPAALMAADE TAOTLUSED

1. RIIGIMAAD JA RIIGIMAADEKS JÄTMISE TAOTLUSED

- Riigimaanteede maa määratakse vastavalt riigimaanteede loetelule

- „Eesti Energia” bilansis olevad põhivõrgu elektriliinid

- Käesolevaks ajaks metsamaaks korraldatud riigimetsamaa, mis kuulus riigile 1940 aasta 23 juulini („Metsaseadus 20. okt. 1933 §31 , „Maareformiseadus” 17.okt.

1991.a. §31)

- Järvevälja maastikukaitseala sihtkaitsevööndite maa jäetakse looduskaitsemaana riigi omandisse maareformi seadusega ettenähtud korras (RT I 1996, 80, 1440) Riigimaa jätmisest riigi omandisse (taotlused) ( vt. joonis 1):

xxxxx joonisel 1	objekti nimi	pind ha	asukoht
R 1	Ninasi piirivalvekordon	1,09	Ninasi küla
R 2	Xxx-Viru Teedevalitsuse Lohusuu jaoskond	1,60	Lohusuu alevik
R 3	Lohusuu piirivalvekordon	1,64	Lohusuu alevik

2.MUNITSIPAALMAADE TAOTLUSED

xxxxx joonisel 1	objekti nimi	pind ha	asukoht
M 1	vallamaja	0,21	Lohusuu alevik
M 2	side ja teenindushoone	0,35	Lohusuu alevik
M 3	ausamba park	0,28	Lohusuu alevik
M 4	kultuuriobjektid (huvi- keskus,kultuurimaja, park)	6,11	Lohusuu alevik
M 5	koolimaja	1,94	Lohusuu alevik
M 6	eesti kalmistu koos laiendusega	2,38	Lohusuu alevik
M 7	vene kalmistu	0,54	Lohusuu alevik
M 8	perspektiivne kalmistu	1,09	Lohusuu alevik
M 9	Piilsi raamatukogu	2,08	Jõemetsa küla

Munitsipaalmaade taotlused on toodud tabelis Lohusuu vallavalitsuse andmeil ja esitatud joonisel 1 vastavalt tabelis toodud nimekirja numeratsioonile ( M 1 - M 9).

Lohusuu vallavalitsuse perspektiivsed taotlused munitsipaalmaadeks, milledel ei ole veel konkreetset graafilist väljundit asuvad joonisel 1 vastavate sümbolite piirkondades ja vajavad täpsustamist :

Xxxxxx xxxxxx (ca 1ha), Tammispää parkla (ca 0,5ha), Venemetsa xxxx xxxx parklaga (ca 30ha) Tammispää xxxxx, Lagedi parkla (ca 1ha) Lohusuu alevikus,

2 Raadna xxxxx asuvat parklat (á ca 1,0ha).

II MAAKASUTUSKITSENDUSED

Maakasutuskitsendused on esitatud tuginedes kehtivatele seadustele seisuga kuni

01.04.1999.a..

1. KULTUURIMÄLESTISED (arheoloogia-, arhitektuuri-, kunsti- ja ajaloomälestised)

Alus: „Muinsuskaitseseadus” 09.03.1994 (RT I 1994, 24, 391; RT I 1996, 49, 953)

„Muinsuskaitseseaduse ja haldusõigusrikkumiste seadustiku muutmise seadus” 03. 12. 1996 (RT I 1996, 86, 1538)

„Maareformiseadus” ( RT 1991,34,426; RT I 1996, 41, 796; 1997,13,210;

37/38, 570; 81,1363; 93,1556; 1998,12,153; 103,1698; 1999, 25,366)

„Kultuurimälestiseks tunnistamine”. Kultuuri- ja haridusministri 01. 06. 1995. a.

määrus nr. 19 / 1. Xxxx 1. Ajaloomälestised (RTL 1996, 119/120, 627)

Väljavõtted Muinsuskaitseseadusest

§ 3 (2) Kinnismälestiseks võivad olla.

1) muinas- ja keskaegsed asulakohad, linnused, pelgupaigad, kultusekohad, matusepaigad, muistsed põllud, tööndusega seotud xxxxx xx.;

2) arhitektuuriajaloolise väärtusega tsiviil-, tööstus-, kaitse- ja kultuseehitised ning nende ansamblid ja kompleksid;

3) teaduse, tehnika ja tootmise arengut kajastavad ehitised;

4) monumentaalkunsti teosed;

5) ajaloolise väärtusega ehitised, mälestusmärgid, kalmistud, paigad (maa- alad), loodusobjektid.

§ 5 Mälestist või selle tähist on keelatud hävitada või rikkuda

§ 16 Mälestise säilimise tagab omanik (valdaja)

§ 23 (1) Muinsuskaitseameti loata on kinnismälestise xx xxxxx kaitsevööndi ulatuses keelatud:

1) maaharimine, ehitise püstitamine, teede, kraavide, trasside rajamine ning muud mulla- ja ehitustööd;

2) puude ja põõsaste istutamine, mahavõtmine ja juurimine.

(2) Muinsuskaitseameti loata on keelatud kinnismälestise ümberpaigutamine, ümber- ja sisseehitamine, konserveerimine, restaureerimine ja remontimine, mälestisele seda kahjustavate või selle ilmet muutvate objektide paigaldamine, samuti muul viisil mälestise ilme muutmine.

§ 24 (1) Mälestise kasutamise kitsendused määrab kindlaks Muinsuskaitseamet kaitsekohustuse teatises

§ 25 (1) Kinnismälestise kaitseks kehtestatakse kaitsevöönd, millele laienevad kaitsekohustuse teatises esitatud kitsendused. Kui mälestiseks tunnistamise aktis ei ole märgitud teisiti, on kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

§ 29 (4) Kinnismälestise xx xxxxx kaitsevööndis oleva kinnisasja kasutamise kitsendused kompenseeritakse vastavalt seadustele maa maksustamis- hinna vähendamise või maamaksust vabastamisega.

Maareformiseadus

§ 31, p.2 Riikliku kaitse all olev ja riikliku kaitse all olevate objektide juurde kuuluv maa, kui kehtestatud kaitsereziim teeb võimatuks maa kasutamise teise isiku poolt jäetakse riigi omandisse.

Lohusuu valla territooriumile jäävad kultuurimälestised (kinnismälestised) on joonisele 1 kantud Xxxxx Xxxxxxxxxxxxxxxxxx ja Xxx - Viru Muinsuskaitse Inspektsiooni andmetel. Mälestiste nimekiri - objekti nimetus ja riiklik registreerimise nr., kaitse xxxx xx asukoht on esitatud joonisel olevas tabelis.

2. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID

Alus:„Kaitstavate loodusobjektide seadus” 19.02.1998 (RT I 1998, 36/37, 555)

„Asjaõigusseadus” 09. 06. 1993 (RT I 1993, 39, 590 ja RT I 1995, 26-28,

355; 57, 976; 1996,45,848,51,967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30,409;

59, 941)

„Ranna xx xxxxx kaitse seadus” 22.05.1995 (RT I 1995, 31, 382)

„Maareformiseadus” ( RT 1991,34,426; RT I 1996, 41, 796; 1997,13,210;

37/38, 570; 81,1363; 93,1556; 1998,12,153; 103,1698; 1999, 25,366)

„Looduskaitseregistri asutamine” 29. 04. 1996 ( RTL 1996, 32, 635) EV Keskkonnaministeeriumi määrus nr. 29 „Looduskaitsealade ja üksikobjektide kohta” 20.10.1993.a.

Kaitstavate loodusobjektide seadus kehtestab erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla võtmise korra ning sätestab maaomanike ja -valdajate ning teiste isikute õigused ja kohustused nende suhtes. Kaitstavad loodusobjektid on:

- kaitsealad;

- kaitstavad looduse üksikobjektid;

- kaitsealused liigid.

Teave looduskaitse alla võetud objektide kohta sisaldub koostamisel olevas looduskaitseobjektide registris.

Riikliku kaitse all olev ja riikliku kaitse all olevate objektide juurde kuuluv maa jäetakse riigi omandisse, kui kehtestatud kaitsereziim teeb võimatuks maa kasutamise teise isiku poolt (Maareformiseadus § 31, p.2).

Lohusuu valla kaitstavad loodusobjektid on kantud joonisele 1 Xxx-Virumaa Keskkonnaameti, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse looduskaitsebüroo ja Lohusuu valla andmetel. Kaitstavate loodusobjektide nimekiri on esitatud joonisel

1 olevas tabelis.

2. 1. KAITSEALAD

Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatav kaitse alla võetud ala, milllel kaitstakse, uuritakse ja tutvustatakse loodus-

ja / või kultuuriobjekte, taime-, seene- ja loomaliike, kooslusi, ökosüsteeme, maastikke ja nende mitmekesisust.

Kaitseala territoorium jaguneb kaitsevöönditeks, kus rakendatavate kitsenduste ja kohustuste ulatuse kehtestab kaitse-eeskiri. Lohusuu valla territooriumile jääb osaliselt Järvevälja maastikukaitseala kaks lahustükki (Kärasi sihtkaitsevöönd koos kodassaare piiranguvööndiga ja Karusoo sihtkaitsevöönd).

Väljavõtted “Kaitstavate loodusobjektide seadusest”

§ 10 (1) Kaitsealavöönd on kaitseala eri kaitsekorraga osa. Kaitsealavööndi tüübid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.

(2) Kaitseala kogu maa- ja veeala jaguneb kaitse-eeskirjas sätestatud kaitsealavööndite vahel.

(3) Kaitsealavööndis rakenduvad kitsendused ja kohustused kehtestatakse täielikult või osaliselt, kas püsivalt või ajutiselt ja need sätestatakse kaitse- eeskirjaga.

Järvevälja maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga (RT I 1996,80,1440) on kaitseala jaotatud sihtkaitse- ja piiranguvööndiks, millest jäävad Lohusuu xxxxx xxxxxx lahustükkidena Kärasi sihtkaitsevöönd koos Kodassaare piiranguvööndiga ja Karusoo sihtkaitsevöönd (vt. joonis 1)

§ 12. Sihtkaitsevöönd

(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujunevate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

Väljavõte Järvevälja maastikukaitseala kaitse-eeskirjast III Sihtkaitsevöönd

16. Kärasi sihtkaitsevööndis on keelatud inimeste liikumine väljaspool teid xx xxxx 1. veebruarist kuni 30. juunini ja Karusoo sihtkaitsevööndis inimeste viibimine 1.aprillist kuni 31. augustini, välja arvatud järelevalve-, pääste- ja teaduslikel välitöödel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

17. Sihtkaitsevööndis on lubatud hooldustööd kaitstavate liikide elutingimuste säilitamiseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras välja antud loa alusel.

18. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasu- tamine, välja arvatud 1) võõrpuuliikide raie kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul; 2) olemasolevate teede ja radade hooldustööd kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul;

19. Kärasi sihtkaitsevööndis on lisaks p.18 sätestatud tegevusele lubatud:

1) xxxxxxx ja seente korjamine 1.juulist kuni 31.jaanuarini;

2) olemasolevate kraavide hooldustööd kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul;

3) valikraie kvartalites 106, 107(ainult eraldistes 3,4), 130,131, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja täiuse osas.

20. Sihtkaitse vööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon

- looduskaitse; metsaökosüsteemi areng üksnes loodusliku protsessina).

21. Sihtkaitsevööndi maa jäetakse looduskaitsemaana riigi omandisse maareformi seadusega sätestatud korras.

Väljavõtteid Järvevälja maastikukaitseala kaitse-eeskirjast IV Piiranguvöönd

24.Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega kooskõlas olev majandus- tegevus, välja arvatud järgmine keelatud tegevus:

1) uute maaparandussüsteemide ja veekogude rajamine;

2) looduslike veekogude kuju ja veetaseme muutmine;

3) maavarade ja maa-ainese kaevandamine;

4) jahipidamine,välja arvatud kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul 1. augustist kuni 1. veebruarini;

5) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine;

6) prügi ja heitmete ladustamine.

26. Kodassaare piiranguvööndis on lisaks eelpoolnimetatule keelatud :

1) uute teede, õhuliinide, ja muude kommunikatsioonide rajamine ning uute ehitiste püstitamine;

2) maaparandus- ja metsamajandustööd 1. veebruarist kuni 31.juulini;

3) lõppraie, välja arvatud turberaie.

2.2. KAITSTAV LOODUSE ÜKSIKOBJEKT

Kaitstav looduse üksikobjekt on kaitse alla võetud teadusliku, ajaloolis-kultuurilise või esteetilise väärtusega elus- või eluta looduse objekt nagu puu, rändrahn, jne. Lohusuu valla territooriumile jääb 3 looduse üksikobjekti, mis on esitatud riiklikku looduskaitse registrisse.

Väljavõtted „Kaitstavate loodusobjektide seadusest”:

§ 5 (5) Kaitstava looduse üksikobjekti suhtes rakendatavate kitsenduste ja kohustuste ulatus kehtestatakse kaitse-eeskirjadega Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

Kuni üksikobjekti kaitse-eeskirja kehtestamiseni peaks objekti hooldamisel arvestama objekti ümbritseva erikaitsevööndiga, mille suurus on:

• rändrahnudel, kividel 5 m raadiuses ümber objekti;

• põlispuudel xxxx projektsiooni ulatuses;

Erikaitsevööndis on keelatud looduse intensiivkasutus, kulu põletamine, objekti loodusliku ilme muutmine jne. Loodusobjekti või tema tähistust on keelatud hävitada või rikkuda, kusjuures võrdne õiguslik kaitse tagatakse kõigile loodusobjektidele sõltumata omanikust. Objekti omanik või valdaja peab tagama vaba juurdepääsu objektile.

§ 19 (1) Üksikobjekti mistahes kahjustamine on keelatud.

(2) Üksikobjekti seisundit või ilmet mõjutava töö teostamine on lubatud üksikobjekti valitseja nõusolekul.

(3) Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on kinnisasja omanik kohustatud hoolt kandma üksikobjekti seisundi xx xxxxx ümbruse korrastamise eest.

(4) Üksikobjekti kaitse alla võtmise otsusega moodustub selle ümber kuni 50 m kauguseni piiranguvöönd kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti. Selle

kaitsekord on määratud k.o. seaduse § 13-s (vt. eespool).

Üksikobjektini viivad erateed on avalikuks kasutamiseks vastavalt

„Asjaõigusseaduse” § 157.

3. VEEKOGUDE KAITSE

Alus: „Ranna xx xxxxx kaitse seadus” 22.02.1995 (RT I 1995, 31, 382)

„Maaparandusseadus” 20.04.1994.a. (RT I 1994, 34, 534)

„Maareformiseadus ( RT 1991,34,426; RT I 1996, 41, 796; 1997,13,210;

37/38, 570; 81,1363; 93,1556; 1998,12,153; 103,1698; 1999, 25,366)

„Avalikult kasutatavate veekogude nimekiri” — Vabariigi Valitsuse määrus nr.191 18.07.1996.a. (RT 1996, 58, 1090)

„Lõhilaste kudemis- ja elupaikade nimistu” - Keskkonnaministeeriumi määrus 14.02.1996.a. nr. 10 (RTL 1996, 25/26, 165)

„Asjaõigusseadus 09. 06. 1993 (RT I 1993, 39, 590 ja RT I 1995, 26-28, 355;

57, 976; 1996,45,848,51,967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30,409; 59, 941)

„Veeseadus” 24. 01. 1996 (RT I 1996, 13, 241), terviktekst

„Kalapüügiseadus” 27. 09. 1995 ( RT I 1994, 80)

Väljavõtted „Ranna xx xxxxx kaitse seadusest”:

Lähtudes säästliku ja alalhoidliku arengu ning loodusliku mitmekesisuse säilitamise põhimõtetest kehtestab ranna xx xxxxx kaitse seadus veekogu kalda ulatuse.

Ranna xx xxxxx ulatus hajaasustusalal

§ 3 (1) Peipsi ranna, üle 10 ha suuruse pindalaga järvede ja veehoidlate kaldad ning üle 25 km2 suuruse valgalaga xxxxxx xx veejuhtmete kaldad on 200 m laiused.

(2) 5 kuni 10 ha suuruse pindalaga järvede ja veehoidlate ning 10-25 km2 suuruse valgalaga xxxxxx xx veejuhtmete kaldad on 100 m laiused.

(3) Ülejäänud veekogudel kehtestab kalda ulatuse kohalik omavalitsusüksus vähemalt 10 m laiuselt, aga mitte rohkem kui 25 m.

Ranna xx xxxxx ulatus tiheasustusalal

§ 4 (1) Tiheasustusalal määrab ranna xx xxxxx ulatuse üldplaneeringuga kohalik omavalitsus, aga mitte üle §3 sätestatud laiusest.

(2) Tiheasustusala laiendamine rannal või kaldal toimub ainult maakonnaplaneeringu alusel koostatud linna või valla üld- ja detailplaneeringu järgi, arvestades § 9 2. sätestatud kitsendusi.

Ranna xx xxxxx kasutamise kitsendused hajaasustusalal

§ 9 (1) Rannal xx xxxxxx on majandustegevus keelatud veekaitsevööndis (v.a. ehituskeeld veeliikluse ja veehaarde objektile, tehnilisele kommunikatsioonile, seirejaamale ja hüdrograafiateenistuse objektile, riigikaitse ja päästeteenistuse otstarbega ehitustele, olemasolevatele ehitistele).

Veekaitsevööndi laius tavalisest veepiirist on:

1) Peipsil 20 m;

2) järvedel, veehoidlatel, jõgedel ja kanalitel – 10 m;

3) maaparandusobjektide eesvooludel kuni nende suubumiseni looduslikesse veekogudesse – 1 m.

(2) Rannal xx xxxxxx on keelatud xxxxxx xx laiendada:

1) tootmisobjekte ja ladusid, kus kasutatakse, tekitatakse või ladustatakse I, II ja III ohtlikkuse klassi kuuluvaid aineid;

2) tootmisobjekte, millest lähtuv kahjulik mõjutus ulatub veekaitsevööndile või supelrannale.

(3) Rannal xx xxxxxx on ehituskeeluvöönd, mille laius tavalisest veepiirist on:

2) Peipsil - 100 m;

3) üle 10 ha suuruse pindalaga xxxxxx xx veehoidlal ning üle 25 km2 suuruse valgalaga xxxx ning veejuhtmel - 50 m;

4) 5 kuni 10 ha suuruse pindalaga xxxxxx xx veehoidlal ning 10 kuni 25 km2 suuruse valgalaga xxxx ning veejuhtmel - 25 m.

(5) Lõhilaste kudemis- ja elupaikadeks kinnitatud veekogu või tema lõikude kallastel laienevad tootmistegevuse kitsendused 200 m kauguseni. Lõhilaste kudemis- ja elupaikade nimistus (RT L 1996, 25/26, 65) on Lohusuu vallast Avijõgi kogu ulatuses.

(6) Üleujutatavatel aladel laieneb ehituskeeld kõrgveepiirini juhul, kui kõrgveepiir ulatub kaugemale k.o. § 3 lõikes sätestatud suurustest

(8) Ehituskeeld ei laiene üld - ja detailplaneeringute alusel rajatavale, rekonstrueeritavale või taastatavale :

1) veeliikluse ja veehaarde objektile;

2) tehnilisele kommunikatsioonile;

3) seirejaamale ja hüdrograafiateenistuse objektile;

4) kalakasvatuse ja kalapüügiga seotud rajatistele;

5) maaparandussüsteemile, välja arvatud poldritele;

6) riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse otstarbega ehitusele;

7) olemasolevale ehitusele, xxx xxxxx rekonstrueerimine ei ole keelatud vastavalt käesoleva § 2. lõikele;

8) taluhoonestusele algses kohas, kui kinnisasja kõlvikute sihtotstarbeks on põllu- või metsamajanduslik kasutamine.

(10) Rannal xx xxxxxx on keelatud:

1) üleujutatavatel aladel reoveesetete laotamine;

2) kalmistute ja loomade matmispaikade rajamine;

3) karjatamine siseveekogude veekaitsevööndis puittaimestikuga alal.

(13) Majandustegevuse keeld veekaitsevööndis ei laiene karjatamisele, heina niitmisele ja roo lõikamisele, kui:

1) sellega ei rikuta ega hävitata puittaimestikku ja pinnast;

2) peetakse kinni keskkonnaministri poolt määratud kellaaegadest pesitsevate lindude kaitseks.

Ranna xx xxxxx kasutamise kitsendused tiheasustusalal

§ 10 (1) Tiheasustusalal on 50 m laiune ehituskeeluvöönd.

(2) Ehituskeeld ei laiene üld- ja detailplaneeringute alusel toimuvatele töödele:

1) kallaste kindlustamiseks ja heakorrastamiseks;

2) avaliku tee või kallasraja rajamiseks;

3) säilitamiseks määratud hoonestusega alal;

4) maaparandussüsteemide ehitamiseks. Loodusvarade kasutamise kitsendused

§ 11 (1) Maavarade ja maa-ainese kaevandamine on keelatud veekaitsevööndis ning ülejäänud ranna xx xxxxx alal lubatud keskkonnaministri loal.

(2) Peipsi rannal asuvate metsade juhtfunktsioon on vee ja pinnase kaitsmine ning puhketingimuste säilitamine ning need kuuluvad hoiu- või kaitsemetsade kategooriasse. Metsa lõppraie on lubatud ainult turberaiena.

(3) Veekaitsevööndis on puittaimestiku raie keelatud, välja arvatud veejuhtme ja veehoidla remondiga seotud tööde tegemiseks või puittaimestiku hooldamiseks ja uuendamiseks sanitaar- või turberaiena.

Rannal xx xxxxxx asuvate kinnisasjade omanike ja valdajate kohustused

§ 13 Rannal xx xxxxxx asuvate kinnisasjade omanikud ja valdajad on kohustatud hoidma veekogu rannad ja kaldad puhtana ning hooldama kallasrada ja xxxxxx xxxxx inimestele vaba läbipääsu

Kahjude hüvitamine

§ 20 (1) Kallasraja (laius vastavalt „Veeseaduses” antule on laevatatavatel veekogudel 10 m, teistel veekogudel 4 m) ja veekaitsevööndi maa, välja arvatud § 9 1. lõike punktis 3 sätestatud juhtudel, arvatakse välja

maksustamisele kuuluvast maast vastavalt Maamaksuseadusele (RT I 1993, 24, 428; 1994, 13, 231; 28, 428; 94, 1609).

Veekogude ja vee kasutust reguleerivad Asjaõigusseadus ja Veeseadus. Väljavõtteid Veeseadusest:

§ 5 (1) Pöhjavesi on riigi omandis.

(2) Riigi omandis on piiriveekogu Peipsi järv

§ 7 (1) Veekogu avalik kasutamine on veevõtt, suplemine, veesport, veel ja jääl liikumine ja kalapüük seaduses sätestatud ulatuses. Veekogu avaliku kasutamisega ei tohi rikkuda võõral maatükil viibimist reguleerivaid seadusesätteid.

Avalikult kasutatavate veekogude nimekirjas on Lohusuu xxxxxx vooluveekogud Avijõgi, Piilsi xxxx xx Xxxxxxxx xxx.

§ 10 (1) Kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis

(2) Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel 10m, teistel 4m Väljavõtteid Asjaõigusseadusest:

§ 159 (1) Riigi kui avalik-õigusliku isiku omandis on territoriaalmeri, sisemeri jt . piiriveekogud. Avalik-õigusliku isiku omandis olev veekogu on avalik.

§ 161 (1) Veekogu omanik peab jätma avalikult kasutatava veekogu äärde kaldariba kallasrajana kasutamiseks.

Lohusuu vallaga piirnev Peipsi järv on Eesti Vabariigi piiriveekoguna avalikult kasutatav.

Kalapüügikord kõigil veekogudel on kehtestatud Kalapüügiseaduse ja Kalapüügi-eeskirjaga, mis sätestab püügi keeluajad ja -alad, kalade alammõõdud, püügivahendid ja -viisid. Veekogu xxxxxx xx valdaja on kohustatud korraldama kalavarude kaitset tema omandis või valduses oleval veekogul.

Avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel on igaühel õigus tasu maksmata ühe käsiõngega kala püüda, eraveekogudel — omaniku või valdaja loal.

Joonisele 1 on kantud 10 km2 või suurema valgalaga vooluveekogud. Nimekiri koos piiranguvöönditega on esitatud tabelis joonisel.

4. ÜLDKASUTATAV SUPLUSKOHT

Alus: „Ranna xx xxxxx kaitse seadus” 22. 02. 1995 (RT I 1995, 31, 382); Tervisekaitse eeskiri supelrandadele ja supluskohtadele. EV Sotsiaalministeerium, 1993 (projekt);

„Asjaõigusseadus 09. 06. 1993 (RT I 1993, 39, 590 ja RT I 1995, 26-28, 355;

57, 976; 1996,45,848,51,967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30,409; 59, 941)

Väljavõte Ranna xx xxxxx kaitse seadusest :

§ 16 (1) Avaliku supelranna asutamise xxx xxxxx kohalik omavalitsus, kui taotlejal on selleks olemas kinnisasja omaniku nõusolek ning supelranna asukoht vastab üldplaneeringule

(2) Avalikus supelrannas viibimine on tasuta

(5) Avalikul supelrannal ei ole veekaitsevööndit

Tervisekaitse eeskiri supelrandadele ja supluskohtadele kehtestab nõuded asukoha valikul, planeerimisel, korrashoiul ning vee kvaliteedi kontrollimise korra:

• Supelrand ei või paikneda tööstuse sanitaarkaitsetsoonis

• Supelrand peab paiknemasadamatest (sadamarajatistest) vähemalt 500m kaugusel

• Supluskoht peab paiknema ülalpool reovete sisselaske.

• Supelrannas ja tema kaitsealal (kaitseala piir on mererannal külgnevalt 2km, veepiirist 2 meremiili (3,9km), maismaa suunas 2km, vooluveekogudes 1km ülalpool ja 300m kummalgi kaldal) on keelatud

1) juhtida veekogudesse reovett;

2) teha süvendust jt. hüdrotehnilisi töid, millega kaasneb vee kvaliteedi halvenemine;

3) ehitada saastavaid ja reostavaid ettevõtteid;

4) rajada prügilaid jne.

Avalikke supelrandu Lohusuu valla territooriumil määratud ei ole. Töös on esitatud võimalikud supelrannad Lohusuu valla territooriumile jäävatel Peipsi järve randadel.

5. METSADE KAITSE

Alus:„Metsaseadus” 09. 12. 1998 (RT I 1998, 113/114,1872)

Väljavõte Metsaseadusest :

§ 26 (2) Metsa kasutamise eesmärgi määrab metsaomanik, kui eesmärki ei määra planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995,59,1006; 1996,36,738; 49,953) alusel kehtestatud planeering või õigusakt

§ 28 (1) Loodusobjektide hoidmiseks määratud mets kuulub hoiumetsa kategooriasse:

2) kaitseala sihtkaitsevööndis, kus kaitseala kaitse-eeskirjaga on majandustegevus keelatud

(3) Hoiumetsa majandamise kitsendused tulenevad kaitstavate loodusobjektide seadusest ja kaitseala kaitse-eeskirjast

§ 29 (1) Keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets kuulub kaitsemetsa kategooriasse:

1) kaitseala sihtkaitsevööndis, kus majandustegevus kaitse-eeskirjaga on lubatud;

2) randadel ja kallastel; jne.

(3) Kaitsemetsa majandamisel ei tohi:

1) lageraielangi laius ületada 30 m ja pindala 2 ha;

2) turberaielangi pindala ületada 10 ha

§ 30 (1) Hoiu- ja kaitsemetsaks määramata mets on tulundusmets

Hoiu- ja kaitsemetsad on kantud joonisele 1 võttes aluseks

Eesti

Metsakorralduskeskuses 1996.a. koostatud Xxx-Virumaa metsade majandamise kava ning korrigeerdes seda Metsaseaduse (1998) järgi ja täiendades planeeringuettepanekutega

6. MAAVARAD

Alus: „Maapõueseadus” 09.11.1994 (RT I 1994, 86/87, 1488

„Maapõueseaduse muutmise ja täiendamise seadus” (RT I 1995, 75, 1321; RT I 1996, 49, 153; RT I 1997, 52, 833, RT I 1997, 86, 1461; RT I 1997, 93,

1562)

„Maareformiseadus ( RT 1991,34,426; RT I 1996, 41, 796; 1997,13,210;

37/38, 570; 81,1363; 93,1556; 1998,12,153; 103,1698; 1999, 25,366)

„Saastetasu seadus” 10.02. 1999 (RT I 1999, 24, 361)

„Ranna xx xxxxx kaitse seadus” 22.02.1995 (RT I 1995, 31, 382)

Vabariigi Valitsuse määruse 26. 01. 1995.a. nr. 42 (RT I 1995, 13, 156) kohaselt üleriigilise tähtsusega maardlaid Lohusuu valla territooriumile ei jää.

Kohaliku tähtsusega maavaradeks valla territooriumil on liiv, kruus,turvas. Väljavõtteid seadustest:

Maapõueseadus

§ 25 (3) Kohaliku tähtsusega maardla puhul annab kasutamise loa välja oma haldusterritooriumil maavalitsus.

§ 26 (1) Füüsiline isik (üksikisik) võib oma maaomandil (oma kinnisasja piires) olevaid maavarasid oma tarbeks kaevandada kaevandamisloata ja tasuta isikliku majapidamise tarbeks maavara või sellest valmistatud asjade võõrandamise õiguseta, kui seadus ei sätesta teisiti

(2) Kaevandaja on kohustatud korrastama maavara võtukoha

Lohusuu valla piiridesse jäävad uuritud maavaradest Raadna liivamaardla ja Piilsi kruusamaardla ning turbamaardlatest Tudulinna xx Xxxxxx, mille kohta annab ülevaate järgnev tabel :

karjäär maardla	pindala	märkused
Raadna liivamaardla	6,0 ha	Uurimistööd tehtud RPI „Eesti Põllumajandusprojekti” poolt 1971.a., 1986.a., varud 1990.a. 200 tuh m3 ; Lohusuu xxxxx jääb maardla ammendatud karjäär (soovitav rekultiveerida), osaliselt jääb uuritud maardla Tudulinna xxxxx, s.h. ka Järvevälja maastikukaitse- alale.
Piilsi kruusa karjäär		Uurimistööd tehtud RPI „Eesti Põllumajandusprojekti” poolt 1971; kõlbab teede ehituseks, varud määramata
Kärasi turbamaardla	164ha	Uurimistööd tehtud Eesti Geoloogiakeskuses 1975.a.; aktiivset kütteturba varu seisuga 01.01.91.a.580 tuh. t; soo on tekkinud moreentasandiku nõo soostumisel, toitub põhja- ja pinnaseveest, eesvooluks Avijõgi; turvas lasub xxxxx xx liival, on soovitav jätta looduslikku seisu (M.Orru, 1995). Jääb osaliselt Järvevälja maastikukaitsealale.
Tudulinna turbamaardla	387 ha	Uurimistööd tehtud Eesti Geoloogiakeskuses 1992.a.; aktiivset turbavaru seisuga 1992.a. 475 tuh. t, s.h. 389 tuh. t kütte- ja 86 tuh. t alus- ja aiandusturvast; soo on tekkinud mineraalmaa soostumisel, toitub pinnnase- veest ja sademetest, eesvooluks Peipsi järve suunduv peakraav; maardlal asub 70 ha suurune freesturbaväli. Maardla jääb Lohusuu ja Tudulinna valdade territooriumile.

Lohusuu valla territooriumil on xxxxx xx kruusa kohalikke väikesi leiukohti, mis vajaksid uurimist ja on vallast saadud andmete põhjal kantud joonisele 1.

7. XXXX XX TEHNOVÕRGUD

7.1. RIIGIMAANTEED

Alus:„Teeseadus” 17. 02. 1999 (RT I 1999, 26, 377)

Eesti riigimaanteede loetelu. Riigi Maanteeameti käskkiri nr. 43, 02.04.1998.a. Riigi Maanteeamet, Tallinn, 1998

Väljavõtteid Teeseadusest :

§3 Teemaa on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks.

§4 (1) Avalikult kasutatavad xxxx on riigimaantee, kohalik maantee xx xxxxx.

§13 (1) Tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks rajatakse tee äärde kaitsevöönd.

(2) Riigimaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja xxxxx xx mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 50 meetrit.

p.8. Maantee kaitseks, arendusvõimaluste loomiseks ja korrashoiu ning liiklusolude püsivuse ja liiklusohutuse tagamiseks kehtestatakse maanteega külgnevatel maavaldustel väljaspool teemaad kaitsetsoon, mille piirides kehtivad maaomanikel ja

-kasutajatel erinõuded. Riigimaade kaitsetsooni laius on 50m teeteljest mõlemale xxxxx, mitme sõidutee korral äärmiste pärisuunaliste sõiduradade teljest.

(3) Kohaliku maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja xxxxx xx mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 20 kuni 50 meetrit.

(4) Eratee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja xxxxx xx mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 10 kuni 50 meetrit.

(5) Tänava kaitsevööndi laius on teemaa piirist kuni 10 meetrit; vööndi laius nähakse ette detailplaneeringus.

Joonisele 1 on kantud riigimaanteed vastavalt „Eesti riigimaanteede loetelule”, mis on kinnitatud Riigi Maanteeameti käskkirjaga nr. 43, 02. 04. 1998.a. Riigimaanteede maad on Xxx-Viru maakonnas lõplikult määratlemata. Kohalikud xxxx (vallateed) on joonisele 1 kantud vastavalt Lohusuu Vallavalitsuse ettepanekule ja ning nende tähised ja numeratsioonid vastavad eelpool toodud nimekirjadele. Joonisele 1 on kantud metsateed vastavalt Avinurme metskonna ettepanekule.

7.2. ELEKTRILIINID

Alus:„Asjaõigusseadus” 12.05.1999 (RT I 1999, 44, 509) Väljavõtteid seadusest:

§158 (1) Omanik peab lubama paigutada oma kinnisasjale maapinnal, maapõues, ja õhuruumis tehnovõrke ja -rajatisi, kui nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või kui nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi.Samuti peab omanik lubama teostada oma kinnisasjal seaduslikul alusel paikneva tehnorajatise teenindamiseks vajalikke töid.

(2) Teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknevad tehnorajatised ei ole kinnisasja olulised osad.

Alus: Elektri- gaasi- ja kaugküttevõrgu kaitsevööndite ulatus (RT I 1999,8,123; 1999,37,472)

p.3. Kaitsevööndite ulatus on:

1) Piki õhuliine - maa-ala ja õhuruum, mida piiravad liini teljest mõlemal pool järgmistel kaugustel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid:

- alla 1kV pingega liinide korral ... 2m

- kuni 20 kV pingega liinide korral ... 10m

- 35 - 110 kV pingega liinide korral ... 25m

- 220 - 330 kV pingega liinide korral ... 40m

5) alajaamade ja jaotusseadmete ümber - maa-ala 2m kaugusel piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.

Joonisele 1 on kantud olevad õhuliinid alajaamadega Viru Elektrivõrkude ning Jõgeva Elektrivõrgu andmetel seisuga jaanuar, 1999. a.

7.3. SIDELIINID

Alus AS „Eesti Telefon” — ettepanekud „Nõuded elektrisidevõrkude kaitse kohta”.

„Asjaõigusseadus” 09. 06. 1993 (RT I 1993, 39, 590 ja RT I 1995, 26-28,

355; 57, 976; 1996,45,848,51,967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30,409;

59, 941)

Kitsenduste ulatus:

2.2. Elektrisidevõrkude kaitsevöönd hõlmab:

2.2.1. 2 m laiust maariba kummalgi pool kaabelliini (kaabli projektsiooni maapinnal);

2.2.2. 3 m laiuse maa-ala ümber kaabelliini võimenduspunkti või selle mulde piiri;

2.2.3. 5 m laiuse maariba kummalgi pool õhuliini äärmiste juhtmete projektsioonist maapinnal.

3.1. Elektrisidevõrkude kaitsevööndis teostatavate tööde korra ja tehnilised nõuded kehtestab elektrisidevõrkude valdaja töö teostajale (projekteerijale) kirjalikult väljastatud tehniliste tingimuste või kooskõlastusega.

Joonisele 1 on kantud elektri- ja valgusside kaabelliinid Eesti Telefon AS Virumaa Televõrgud poolt esitatud materjalide (töökaart M 1 : 20 000 ) alusel 1997.a. seisuga

8. ERIOBJEKTID

8.1. VEEHAARE. VEESEIRE

Alus:”Veeseadus” 24. 01. 1996 (RT I 1996, 13, 241)

EV Keskkonnaministri määrus 01. 12. 1994 nr. 56 “Veehaarete ja veevarustusehitiste sanitaarkaitseala vööndite määramise juhend”

Väljavõtted „Veeseadusest”

§ 28.Veehaarde sanitaarkaitseala

(2) Veehaarde sanitaarkaitseala ulatus on:

1) 50 m puurkaevust, xxx xxxx võetakse põhjaveekihist ühe puurkaevuga;

2) 50 m puurkaevude rea teljest mõlemale xxxxx, 50 m xxx äärmistest puurkaevudest ja puurkaevude reas puurkaevude vaheline maa, xxx xxxx võetakse põhjaveekihist kahe või enama puurkaevuga.

(5) Sanitaarkaitseala võib ulatuda kuni 200 meetrini veevõtukohast, xxx xxxx võetakse põhjaveekihist üle 500 m3 ööpäevas. Sellise sanitaarkaitseala piirid kehtestab veehaarde projekti alusel keskkonnaminister.

§ 37. Riigi veeseire:

(5) Kinnisasja omanik ei tohi vaatluspunkti kahjustada, kasutuskõlbmatuks muuta ega keelata vaatlejate juurdepääsu vaatluspunktile päikesetõusust loojanguni ka siis, kui see asub omaniku poolt piiratud ja tähistatud maal.

Valla puurkaevud on joonisele 1 kantud vallavalitsuse ja Xxx-Viru Maavalitsuse Keskkonnaosakonna andmeil. Põhjaveeseire kaevud on joonisele kantud Eesti Geoloogiakeskuse andmetel. Vaatluskaevude asukohad vajavad täpsustamist (algmaterjali kaarditäpsus M 1 : 50 000)

8.2. MAAPARANDUSSÜSTEEMID

“Ranna xx xxxxx kaitse seadus” 22. 02. 1995 (RT I 1995, 31, 382)

„Maaparandusseadus” 20. 04. 1994 .(RT .I .1994, 34, 534)

EV Valitsuse määrus 14. 10. 1994. nr. 369 „Riigi poolt korrashoitavate

eesvoolude nimekirja” kinnitamine (RT I 1994, 70, 1222)

Väljavõtted „Maaparandusseadusest”

§16 (3) Eesvoolud, poldrid, veehoidlad ja niisutussüsteemid, mis toovad kasu mitmele maaomanikule või valdajale, tuleb xxxxx korras maaparan- dusühistute kaudu. Maaparandussüsteemide loetelu, mis kuuluvad korras- hoidmisele maaparandusühistute kaudu, kehtestab põllumajandusminister kooskõlastatult kohaliku omavalitsusega.

(7) Xxxxx poolt korrashoitavate eesvoolude nimekirja kinnitab Vabariigi Valitsus.

§17 (1) Igasugune kunstlik veevoolu takistamine ja ummistamine maapara- ndussüsteemis ning veevõtt maaparandussüsteemist, kui see tekitab kahju teisele maaomanikule või maaparandussüsteemile, on keelatud.

(2) Maad ei või harida lähemal kui üks meeter eesvoolu pervest, kui seadusega või Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras ei määrata kindlaks laiemat veekaitsevööndit.

(3) Maaomanik peab lubama kasutada oma maad maaparandussüsteemide seisundi kontrollimiseks, maaparanduslikuks uurimis- ja projekteerimistöödeks, maaparandustöödest tingitud ajutisteks läbi- sõitudeks ja pinnase paigaldamiseks, kui hüvitatakse talle tekitatud kahju.

Maaparandusobjektide kitsendused eesvooludele kattuvad suuremas osas ranna xx xxxxx kaitse seaduse omadega.

Kaardile on kantud riigi poolt korrashoitavate eesvoolude reguleeritud lõigud Viru Maaparandusbüroo andmetel seisuga 01. 11. 1996. a..

8.3. KALMISTU

Alus: SNIP 02.07.01-89

„Muinsuskaitseseadus” 09.03.1994(RT I 1994,24,391)

Sanitaarkaitsevööndi ulatus 300 m kalmistu piirist elamuteni ja ühiskondlike objektideni. Olemasolevate kalmistute sanitaarkaitsevööndeid võib vähendada projekteeritavatele elamutele kuni 100 meetrini tsentraalse veevarustuse korral. Hoonete projekteerimine sanitaarkaitsevööndisse tuleb kooskõlastada Xxx-Viru Maavalitsuse Keskkonnaosakonna ja Xxx-Viru Tervisekaitseteenistusega.

Lohusuu xxxxxx Lohusuu alevikus olevad kalmistud on kantud joonisele 1.

8.4. JÄÄTMETE LADUSTAMISPAIGAD

Alus: Jäätmeseadus 10.06.1998 (RT I 1998, 57, 861)

Keskkonnaministeeriumi määrus „Jäätmete ladustuspaikade projekteerimise, rajamise, kasutamise ja sulgemise eeskirjad”(projekt).

Väljavõtteid Jäätmeseadusest:

§10 (1) Kohalik omavalitsus koostab valla jäätmekava oma arengukava osana, juhindudes maakonna jäätmekavast

§14 (1) Kohalik omavalitsus korraldab oma haldusterritooriumil korraldatud olmejäätmeveo.

§15 (1) Olmejäätmevaldaja on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu kohaliku omavalitsusega.

Maakonna jäätmekäitlus vajab korrastamist. Jäätmemajanduse korraldamisel juhinduda tööst „ Xxx - Virumaa lõunaregiooni jäätmemajanduse kava koostamine ja arendamine”,TPÜ Ökoloogia Instituut, Jõhvi 1998.a. ja Xxx-Viru maakonnaplaneering, 1998.a.

8.5. PIIRIVALVEOBJEKT

Alus: Riigipiiri seadus 30. 06. 1994.a. (RT I 1994, 54, 902)

Piirivalveseadus 30. 06. 1994.a. (RT I 1994, 54, 903) Väljavõte Piirivalveseadusest:

§ 7 (1) Piirivalvel on õigus:

1) liikuda takistamatult jalgsi ja sõidukitega avalikel, ajutistel ja erateedel ning kallasradadel, piiririkkuja jälitamisel aga ka väljaspool xxxx xxxx omaniku või valdaja nõusolekuta;

2) siseneda kuriteo toimepanemises kahtlustatava isiku jälitamiseks või riigipiiri ebaseadusliku ületamise tõkestamiseks eluruumi, hoonesse, rajatisse, valdusse, töökohta ja transpordivahendisse.

Olev piirivalvekordon paikneb Ninasi xxxxx. Riigi Piirivalveamet taotleb maaeraldust Lohusuu alevikku.

III TERRITOORIUMI PLANEERIMINE

Territooriumi planeerimise põhieesmärgiks on üldjoontes fikseerida valla maa- ala tulevast maakasutust ( maade sihtotstarbe määramine, vt. joonis nr. 1, M 1:20 000 ).

Territooriumi tsoneerimisel on tuginetud valla potentsiaalsetele arenguvõimalustele ning riigi, xxxxx xx naabervaldade ja Mustvee linna huvidele. Riigi huvid on valdavalt keskkonnakaitselised ning seisnevad normaalse keskkonnaseisundi tagamises ja loodusressursside säästlikuks kasutamiseks kehtestatud nõuetes ( majanduspiirangutes ) maakasutajaile.

Xxxxx xxxx on maade reserveerimisega luua võimalused valla arenguks, et kindlustada elanikud elu- ja töökohtadega, teeninduse ja inimsõbraliku keskkonnaga.

Maakasutuse iseloomu järgi on vald kõige üldisemalt jagatud:

- põllumajandustsoon;

- metsamajandustsoon;

- puhkeotstarbelised ja kaitstavad alad;

- detailplaneeringu kohustusega maa-ala;

- võimalik elamuehituseks sobiv maa-ala;

- tootmistsoon.

Põllumajandustsoon

Põllumajandustsooni moodustavad talude maad. Põllumajanduslik maa moodustab ca 10% valla territooriumist ja paikneb Piilsi-Jõemetsa-Kärasi piirkonnas ja Tammispää, Kalmaküla ja Vilusi ümbruses.

Parematel põllumaadel tuleb maad kasutada võimalikult sihtotstarbe kohaselt. Käesoleval ajal on suur osa haritavast maast kasutusel loodusliku rohumaana. Talumajapidamiste planeerimine ja taluhoonete ehitamine peaks toimuma vastavalt kohalikus ( või maakonna ) ehitusmääruses kehtestatud nõuetele.

Keerukama tehnoloogiaga ettevõtete rajamisel tuleb koostada maa-ala detailplaneering.

Metsamajandustsoon

Põhilise osa valla territooriumist moodustavad metsad ( ca 70% ).

Joonisele nr. 1 on kantud hoiu- ja kaitsemetsad vastavalt Xxx-Virumaa metsade majandamise kavale ( 1996 ), mida on korrigeeritud vastavalt Metsaseadusele ( 1998 ).

Et tagada xxxxx, xxx elukeskkonna kujundaja xx xxxxx ühe tähtsama loodusvara heaperemehelik kasutamine, tuleb metsade majandamisel kinni pidada xxxxx xxxx määratud funktsioonist.

Metsal on tähtis osa ka puhkemajandusliku xx xxxxx kõrvalsaaduste ( marjad, seened, jahiressurss ) ning oluliselt keskkonda kujundava ja mõjutava faktorina ( veekaitse ).

Puhkeotstarbelised ja kaitstavad xxxx

Xxxxx territooriumile jäävad Järvevälja maastikukaitseala lahustükid. Kaitsealal tuleb kinni pidada kaitse-eeskirjadest. Kaitseala tuleks lülitada ökoturismi ( sooturism ) objektina valla matkamarsruutide koosseisu.

Puhkeotstarbelise maana võib käsitleda kogu Peipsi äärset osa vallast. Joonisele nr. 1 on kantud puhkeotstarbeliste maade ja objektidena:

- Jõhvi-Tartu maantee äärsed olevad ärimaad, planeeritud võimalikud ärimaad, mis sobivad maanteeäärse puhkuse ja teeninduse korraldamiseks ( kaubandus, toitlustus, majutus, kütusetankla, autoteenindus vms. );

- planeeritud Lohusuu külalissadam ( väikelaevad, kaatrid, xxxxx ) xxxx kämpinguga;

- rekonstrueeritavad puhkebaasid Raadna xxxxx xxxx telkimisvõimalustega;

- rahvapidude xxxxx Lohusuus, Kalmakülas xx Xxxxxxxx xxxxx;

- heakorrastatavad supelrannad.

Detailplaneeringu kohustusega maa-ala

Ühe funktsionaalse tsooni moodustavad kompaktsema hoonestusega alad ( asulad ).

Ehitusterritooriumid nõuavad mitmesuguste keskkonda kahjustavate tegurite arvestamist, mis väljendub kaitsevööndites.

Tsoneerimisega M 1:10 000 määratakse kindlaks põhilised funktsionaalsed tsoonid koos nende võimalike laiendustega.

Tsoneerimisel ei ole lähtutud maa omandivormist xxxx maa sihtotstarbest. Arvestatud on maa-alade sobivust elamute, asutuste ja üldkasutatavate hoonete, ärihoonete, tootmishoonete rajamiseks.

Uusehitiste puhul tuleb arvestada looduskeskkonna maksimaalse säilitamisega. Maa-alade hoonestamine toimub maa omaniku ja hoonestaja õigusliku kokkuleppe alusel koos maa tsiviilkäibesse minekuga.

Ehitusloa saamiseks on vajalik detailplaneering.

Võimalik elamuehituseks sobiv maa-ala

Piiritletud on võimalik elamuehituseks sobiv hajapiirkond, kus hoonestuse iseloom peaks oma paiknemise tiheduselt ja arhitektuurilt sobima siin ajalooliselt välja kujunenud külahoonestusega.

Hajapiirkonda üksikute talumajapidamiste planeerimine ja ehitamine toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse ( või maakonna ) ehitusmääruses kehtestatud nõuetele.

Tootmistsoon

Planeeringus on välja toodud kasutatavad ja potentsiaalsed tootmisalad ( alad, kus paiknevad tühjaks jäänud tootmishooned ).

Tootmisettevõtete arenguks peaks piisama olemasolevatest territooriumitest ja ehitistest.

Tootmisprofiili muutmisel tuleb silmas pidada keskkonnakaitselisi nõudeid.

Hajaasustuses paiknevate suuremate elamugruppide, tootmis- ja äriobjektide ning puhkerajatiste rajamine on võimalik ainult planeeringu alusel.

RANNAÄÄRSETE KÜLADE TSONEERIMINE

Tsoneerimise koostamine on vajalik selleks, et üldjoontes fikseerida tulevast maakasutust.

Tsoneerimise joonis, xxx xxxxx üldplaneeringu osa ei ole juriidiliselt siduv, on soovituslik ja aluseks detailplaneeringute koostamisele.

On arvestatud piirangutega maakasutusele, mis tulenevad seadustest, määrustest ja normdokumentidest.

Tsoneerimisel on peetud silmas järgmisi tegureid:

- oleva hoonestuse asukoht, iseloom ja arhitektuur-ajalooline väärtus;

- olevad xxxx xx väljakujunenud liiklussuunad;

- uusehituseks sobivate vabade maa-alade olemasolu ja nende paiknemine väljakujunenud hoonestusalade suhtes;

- tehnorajatiste olemasolu või puudumine;

- kaitsevööndites olevate maa-alade kasutamise võimalused sõltuvalt kaitsevööndi liigist.

Maa-alade piirid on määratud nii planeerimisloogikat, kui ka maakasutuspiire arvestades.

Erineva sihtotstarbega maa-alade tähistamisel on lähtutud „ Katastriüksuste sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste “ muutmise määrusest nr. 120, 29.04.1996.a. ( RT I 1996,32,636 ).

Peipsi xxxxx xxxxx ehituskeeluvöönd on üldjuhul 100m, asustatud aladel vastavalt väljakujunenud hoonestuse kaugusele veepiirist.

Ranna ehituskeelu vööndi määramisel on arvestatud ka tööga “ Eesti Vabariigi rannikuvööndi kaitse skeem “ EMP 1993.

Jõhvi-Tartu maantee kaitsevöönd on vastavalt Teeseadusele 50 m tee teljest.

Vilusi küla ( joonis 2, 3 )

Olev hoonestus on oma paiknemise iseloomult, tihedus, kaugus tänavast, sarnane Mustvee linna hoonestusele.

Olemasolevate elamute jätkuna on planeeritud võimalik väikeelamute reservmaa.

Hoonestuse kompaktset paiknemist silmas pidades on planeeritud maa-ala käsitletud kui detailplaneeringu kohustusega ala ja maanteed kui linnatänavat.

Kalmaküla ( joonis 2, 3 )

Piki Jõhvi-Tartu maanteed on piiritletud võimalik elamuehituseks sobiv rannaäärne hajapiirkond, kus hoonestuse iseloom peaks oma paiknemise tiheduselt ja arhitektuurilt sobima siin ajalooliselt välja kujunenud külahoonestusega.

Avinurme ja Jõhvi-Tartu maantee ristmikku on planeeritud ärimaa, xxx xxxxx hoonestuse baasil on ette nähtud välja ehitada teeäärse teeninduse keskus ( kaubandus, toitlustus jms. ).

Lähedusse on endise töökojahoone baasil planeeritud välja ehitada majutusmaja kalameestele ( majutus, toitlustus, teenindus jms. ). Samasse

xxxxx on planeeritud paatide hoiukoht ja lautrikoht. Autode hoidmiseks tuleks organiseerida kinnine parkla.

AS Peipsi Trade taotleb väikesadama rajamist xxxxx, mille realiseerimiseks on vajalik teha eelnevad eriuuringud.

Piilsi xxx xxxxx asub xxxx rahvapidude plats. Koht on sobiv ka telkimiseks.

Ninasi küla ( joonis 3, 4 )

Ninasi piirivalvekordoni kõrvale on planeeritud suurem valvega parkla kalameeste ja supelrannas käijate tarbeks.

Supelrand tuleks heakorrastada ( teeninduskiosk, riietuskabiinid, tualetid, laste mänguvahendid ).

Xxxxx on piiritletud võimalik elamuehituseks sobiv maa-ala ( hajaasustus ).

Tammispää küla ( joonis 4 )

Uus elamuehituseks sobiv maa-ala on planeeritud piki maanteed( hajaasustus ). Oleva kaupluse baasil võiks välja ehitada teeäärse teeninduse keskuse ( kauplus, toitlustus ).

Küla tootmismaa-ala koos olevate hoonetega on ka perspektiivselt ette nähtud väiketootmise arendamiseks. Tootmisprofiili muutmisel tuleb silmas pidada keskkonnakaitselisi nõudeid.

Olev maantee äärne parkla tuleks välja ehitada koos supelranna heakorrastamisega.

Parkla juurde peaks rajama puhkekoha ( tualetid, söögilauad, pingid ). Supelranda on planeeritud rannateenindus ( teeninduskiosk, riietuskabiinid, laste mänguvahendid ).

Lohusuu alevik ( joonis 5, 6 )

Alevikku poolitav Jõhvi-Tartu maantee on planeeritud ka edaspidi jääma transiitliikluse tarbeks xx xxxxx on ehituskeeluvöönd siin 50 m tee teljest. Maantee ületamiseks tuleks ette näha ülekäigukohad.

Aleviku väikeelamute reservmaa-alad on planeeritud külgnevana olemasolevaga asula lääne- ja idaossa.

Aleviku keskosa vabasid alasid takistab elamumaana kasutusele võtmast kalmistu sanitaarkaitsevöönd 300 m. Sanitaarkaitsevööndit on võimalik vähendada 100 m-le, kui ehitatavad elamud saavad oma joogivee väljaspoolt 300 m-st tsooni.

Avinurme tee äärde on planeeritud kalmistu reservala, mis võetakse kasutusele olevate kalmistute ammendumisel.

Kooli maa-ala on küllaldase suurusega juurdeehituste rajamiseks.

Rahvamaja ja huvikeskuse vaheline maa-ala on planeeritud ühiskondlike hoonete reservalaks.

Ärihoonena tuleks uuesti kasutusele xxxxx praegu tühjalt seisev kauplusehoone side-teenindusmaja vastas.

Kauplus-söökla kasutamata osa ruumide baasil võiks rajada majutus- ja toitlustuskoha.

Võimalikud sobivad teeäärse teeninduse ( kauplus, toitlustus, kütusetankla jms.) maa-alad on planeeritud Jõhvi-Tartu maantee äärde aleviku sissesõitudele.

Maantee xx xxxxx vahelisse kolmnurka on planeeritud suurem ärimaa. Planeeritud kämping, külalissadam ja supelrand peaks tulevikus moodustama ühtse puhkekompleksi.

Planeeringus on Lohusuu sadama kalatööstuslik osa planeeritud teisele xxxxx xxxx, xxx on piisav maa-ala ka perspektiivseks laiendamiseks.

Aleviku keskossa Avijõe äärde on planeeritud lautrikoht kalapaatide hoidmiseks.

Joonisele on kantud planeeritud riigikaitsemaana piirivalvemaa taotlus. Suuremad perspektiivsed valvega parklad on planeeritud kämpingu maa-alale xx xxxx õigeusu kalmistu kõrvale.

Lohusuu aleviku kompaktsema hoonestusega osa on planeeringus käsitletud kui detailplaneeringu kohustusega ala.

Võimalik elamuehituseks sobiv maa-ala on planeeritud aleviku ja Raadna küla piirile.

Siin väljakujunenud kalameeste autode parkimine on planeeritud valvega parklana.

Raadna küla ( joonis 6, 7 )

Uus võimalik elamuehituseks sobiv maa-ala on planeeritud ajalooliselt väljakujunenud asustusega külaossa ( hajaasustus ).

Küla rannaäärsed metsad on planeeritud kaitsemetsaks.

Valla üks ilusam supelrand tuleks heakorrastada ( riietuskabiinid, tualetid, laste mänguvahendid jms. ).

Olemasolevad puhkebaasid on ette nähtud rekonstrueerida nii suviseks, kui talviseks majutamiseks.

Puhkebaaside juures võiks organiseerida ka rannateenindust ( kauplus, toitlustus, jalgrattalaenutus, rannatarvete laenutus, valvega parkla jms. ).

Samasse on sobiv rajada telkimiskohad koos sinna juurde kuuluvaga ( lõkkeplats, lõkkematerjal jne. ).

Väga tähtis on liikluse ja parkimise korraldamine käsitletaval territooriumil, et vältida metsaaluse taimestiku tallamist ja hävitamist.

KOKKUVÕTE

Käesolevas üldplaneeringus on täpsustatud Xxx-Viru maakonnaplaneeringu esialgseid lahendusi xx xxxx edasi arendatud, võttes aluseks valla üldised ja erinevate eluvaldkondade prioriteedid.

Üldplaneering on koostatud valla olevates piirides.

Käesolev Lohusuu valla üldplaneering on asetanud põhirõhu detailplaneerimiskohustusega alade väljaselgitamisele, valla ehitusmaade reservi fikseerimisele xx xxxxx põhilise ressursi sobivast looduskeskkonnast lähtuva turismi ja puhkemajanduse võimaluste esiletoomisele.

Põhilised probleemid, mis said lahenduse üldplaneeringuga:

• uute ehitusmaade määratlemine , juhindudes

- keskkonnatingimuste õigest arvestamisest;

- tehnovõrkudest;

- maade sobivusest;

• maakasutuse sihtotstarbe määratlemine;

• detailplaneeringut vajavate alade väljaselgitamine.

Lohusuu valla võimalused tulevikuarenguks:

• Peipsi järve äärsest asukohast tulenevalt

- Lohusuu xxxxxxxx (kalasadama, perspektiivse jahisadama) maksimaalne ärakasutamine;

- kalatööstuse areng;

- ulatuslik, supluskohtade võimalustega rand;

• xxxx xxx puhkuse ressurss;

• matkateed xx -xxxxx matkajatele ja turistidele, sellega seotult turismiteenindus (võimalikud parkimiskohad, majutus, toitlustus, infopunkt, jalgratta-, ratsa-, sooturism, talispordi võimaluste pakkumine);

• metsamajandusega seotud ettevõtlus;

• xxxxx läbivad xxxx (Jõhvi-Tartu-Valga mnt., Kalma-Mustvee mnt., Lohusuu- Maetsma mnt., Kalma-Avinurme mnt., Vadi-Jõemetsa mnt., Piilsi tee);

• teeäärse teeninduse võimalused (võimalikud parkimis- ja puhkekohad, autoteenindus, toitlustus).

Põhilised probleemid, mis vajavad lahendamist:

• täpsustamist vajavad külade lahkmejooned kui maareform valmib (piiride korrigeerimisel arvestada, et elanikele kuuluvad maavaldused jääksid ühe asustusüksuse territooriumile);

• loodushoiu seisukohast järgida planeeringus ette nähtud parklate ja telkimiskohtade asukohti nende väljaehitamisel;

• ühistranspordi kindlustamine valla kõigi osade elanikele;

• kohalike teede kinnitamine vallavolikogu poolt;

• Lohusuu aleviku kalatööstuse puhastusseadmete väljaehitamine;

• perspektiivse lautrikoha asukohas Kalmakülas on AS Peipsi Trade taotlenud xxxx- xx paadisadamat, mille rajamiseks on vajalik teha eelnevad eriuuringud.

Xxxxx xxxxx sõltub eelkõige kohalike elanike initsiatiivist.

KASUTATUD MATERJALID

SEADUSED, MÄÄRUSED, JUHENDID

1. Ajalooliste kalmistute hooldamine ja korrastamine. Metoodiline juhend. Xxxxxxxxxxxxx Inspektsiooni xxxxxxxxxxxx 00. 02. 1998.a. käskkiri nr. 4 A

2. Alevite, alevike ja külade nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine. Vabariigi Valitsuse 18. 12. 1997.a. määrus nr. 244 (RT I 1997, 95/96, 1577)

3. Asjaõigusseadus 09. 06. 1993 (RT I 1993, 39, 590 ja RT I 1995, 26-28, 355;

57, 976; 1996,45,848,51,967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30,409; 59, 941)

4. Avalikult kasutatavate veekogude nimekiri. Vabariigi Valitsuse määrus nr. 191 18. 07. 1996. 1994 (RT I 1996, 58, 1090)

5. Eesti riigimaanteede loetelu. Riigi Maanteeameti käskkiri nr. 43, 02.04.1998.a. Riigi Maanteeamet. Tallinn 1998

6. Elektri-, gaasi- ja kaugküttevõrgu kaitsevööndite ulatus EV Valitsuse 20.01.1999.a. määrus nr. 22 (RT I 1999, 8, 123; 1999, 37, 472)

7. ENSV MN Looduskaitse Valitsuse juhat.käskkiri nr. 25 17. 03. 1959 (xxxx 1; 2)

8. Järvevälja maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine. Vabariigi Valitsuse määrus nr. 281 , 12. 11. 1996 (RT I 1996, 80, 1440)

9. Jäätmeseadus 10. 06. 1998 (RT I 1998, 57, 861)

10. Jäätmete ladustuspaikade projekteerimise, rajamise, kasutamise ja sulgemise kohta. Keskkonnaministeeriumi määruse projekt

11. Kaitse all olevad looduskaitsealad ja -üksikobjektid. Keskkonnaministeeriumi määrus nr. 29 20. 10. 1993. nr. 29

12. Kaitstavate loodusobjektide seadus (terviktekst) 19. 02. 1998 (RT I 1998, 36/37, 555)

13. Kalapüügiseadus 27. sept. 1995. (RT 1994, 80)

14. Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste muutmine. EV Valitsuse 29. 04. 1996. määrus nr. 120 (RTL 1996, 32, 636)

15. Keskkonnaseire seadus 20. 01. 1999 (RT I 1999,10 154)

16. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (RTL I 1993, 37, 558)

17. Kultuurimälestiseks tunnistamine. Kultuuri- ja haridusministri määrus nr. 19/1 01. 06. 1995. Xxxx 1. Ajaloomälestised (RTL 1996 119/120 , 627)

18. Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise kord. Vabariigi Valitsuse määrus nr. 272 28. 07. 1994 (RT I 1994, 57, 966)

19. Looduskaitseregistri asutamine 29. 04. 1996 (RTL 1996, 32, 635)

20. Looduskaitseregistri põhimäärus. EV Valitsuse määrus nr. 119 29. 04. 1996 (RTL 1996, 32, 633 - 634)

21. Lõhilaste kudemis- ja elupaikade nimistu . Keskkonnaministri määrus nr. 10 14. 02 1996 (RTL 1996, 25/26, 165)

22. Maakatastriseadus 12. 10. 1994 (RT I 1994, 74, 1324)

23. Maaparandusseadus 20. 04. 1994 (RT I 1994, 34, 534)

24. Maapõueseadus 09. 11. 1994 (RT I 1994, 86/87, 1488)

25. Maapõueseaduse muutmise ja täiendamise seadus 19. 09. 1995 (RT I 1995, 75, 1321; RT I 1996, 49, 153; RT I 1997, 52, 833, RT I 1997, 86, 1461; RT I 1997, 93, 1562)

26. Maardlate kandmine riigi maavarade katastrisse. Keskkonnaministri määrus nr.14 28. 02. 1996 (RTL 1996, 31, 213); nr. 44 12. 08. 1996 (RTL 1996, 89, 534)

27. Maareformiseadus ( RT 1991,34,426; RT I 1996, 41, 796; 1997,13,210;

37/38, 570; 81,1363; 93,1556; 1998,12,153; 103,1698; 1999, 25,366)

28. Metsaseadus 09. 12. 1998 (RT I 1998, 113/114, 1872)

29. Muinsuskaitseseadus 9. 03. 1994 (RT I 1994, 24, 391; 1996, 49, 953). Muinsuskaitseseaduse ja haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seadus 03. 12. 1996 (RT I 1996, 86, 1538)

30. Nõuded elektrisidevõrkude kaitse kohta. AS “Eesti Telefon” ettepanek. Tallinn 1995

31. Planeerimis- ja ehitusseadus 14. 06. 1995 (RT I 1995, 59, 1006)

32. Ranna xx xxxxx kaitse seadus 22. 02. 1995 (RT I 1995, 31, 382)

33. Xxxxx poolt korrashoitavate eesvoolude nimekiri. EV Valitsuse 14. 10. 1994. määrus nr. 369 (RT I 1994, 70, 1222)

34. Riigi veeseirest kinnisasja omaniku informeerimise kord. Keskkonnaministri määrus 27. 04. 1998 nr. 34 (RTL 1998, 169/170, 647-648)

35. Riigimaanteede kasutamise ja kaitse eeskirjad. Kinnitatud Teede- ja Sideministeeriumi määrusega 16. 09. 1994 nr. 54 (RTL 1995, 7)

36. Saastetasu seadus 10.02.1999 ( RT I 1999, 24, 361)

37. Säästva arengu seadus 22 02. 1995 ja 05.06. 1997 (RT I 1995, 31, 384; RT

I 1997, 48, 772)

38. Teeseadus 17. 02. 1999 (RT I 1999, 26, 377)

39. Tervisekaitse eeskiri supelrandadele ja supluskohtadele. EV Sotsiaalministeerium. Tallinn 1993 (projekt)

40. Veehaarete ja veevarustussüsteemide sanitaarkaitseala vööndite määramise juhend. Keskkonnaministri määrus nr. 56 1. 12. 1994 (RTL 1995, 6)

41. Veeseadus - terviktekst (RT I 1996, 13, 241)

PROJEKTID, STATISTILISED VÄLJAANDED

1. Eesti xxxxx- xx luhaniidud, Eestimaa Looduse Fond, 1996

2. Eesti NSV jõgede, ojade ja kraavide nimestik. Tallinn 1986

3. Eesti turbasood. Orru M. RE Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn 1995

4. Eesti vabariigi rannikuvööndi kaitse skeem IV etapp. EMP. Töö nr. 9104302. Tallinn 1993

5. Eesti Ürglooduse Raamat. Eesti TA Geoloogia Instituut. Tallinn 1991

6. ENSV liiva- ja kruusliiva optimaalsete vedude skeem. Kohtla-Järve rajoon, EPP, Tallinn, 1986

7. ENSV puhkepiirkondade generaalplaan. Kohtla-Järve rajoon.,EMP, Tallinn, 1980

8. Eesti puhkepiirkondade generaalplaani täiendamine. Xxxxx-Eesti., EMP Tallinn, 1990

9. EV Keskkonnaministeeriumi kaitstavate loodusobjektide register (koostamisel)

10. Eesti valdade rahvastik majapidamisarvestuse andmetel 01.01.1995. Riigi Statistikaamet. Tallinn 1995

11. Eesti valdade rahvastik majapidamisarvestuse andmetel 01.01.1996. Riigi Statistikaamet. Tallinn 1996

12. Eesti valdade rahvastik majapidamisarvestuse andmetel 01.01.1997. Riigi Statistikaamet. Tallinn 1997

13. Eesti valdade rahvastik majapidamisarvestuse andmetel 01.01.1998. Riigi Statistikaamet. Tallinn 1998

14. Xxx-Viru maakonnaplaneering, Jõhvi, 1998

15. Xxx-Virumaa Lõunaregiooni arengukontseptsioon. Koost. X.Xxxxxxx, X.Xxxx , Xxxxx 1998

16. Xxx- Viru maakond. Aastaraamat 1997., Jõhvi 1998

17. Xxx-Virumaa lõunaregiooni jäätmemajanduse kava koostamine ja arendamine, TPÜ Ökoloogia Instituudi Xxxxx-Eesti osakond, Jõhvi 1998

18. Jäätmemajanduse xxxx xx strateegiad Xxx-Viru maakonna tasandil. Ökoloogia Instituudi Xxxxx-Eesti osakond. Jõhvi 1996

19. Keskkond 1994 ja 1995. EV Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus. Tallinn 1995, 1996

20. Koguteos Virumaa. Lääne-Viru Maavalitsus, Xxx-Viru Maavalitsus, 1996

21. Kohtla-Järve rajooni turbamaardlate otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne. Orru M., Xxxxxxxx X. Eesti Geoloogiakeskus. Keila 1975 (Eesti Geoloogiafond)

22. Kultuurimälestiste riiklik register

23. Lohusuu valla arengukava 1996 - 1999, Lohusuu, 1995

24. Olemasolevate kalmistute sanitaarkaitsetsoonide kohta. ENSV Tervishoiuministeeriumi kiri nr. 5-5 / 28 17. 01. 1984; ENSV Ehituskomitee kiri nr. 2-33-276 20. 01. 1984

25. Peipsi põhjaranniku puhkepiirkonna generaalplaani skeem, EMP Tallinn 1986

26. Peipsi põhjaranniku puhkepiirkonna tegeliku ja võimaliku kasutuskoormuse ja teenindusasutustelt pakutavate teenuste nomenklatuuri xx xxxx uurimine, EMP Tallinn 1986

27. Põhjavee seisund 1994, 1995. aastal. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn 1995, 1996

28. Registreeritud katastriüksused omavalitsuste lõikes kuni 22.03.1999 omavalitsuses Lohusuu xxxx, Xxx-Viru Maakataster

29. Tihendusvõrgu punktide asukohaskeem. Rakendusgeodeesia ja Xxxxxxxxxxxxxxx Inseneribüroo. TP-0009. Tallinn 1998. (Maa-ameti andmekogude arhiiv)