EESTI TANTSUSPORDI LIIT
EESTI TANTSUSPORDI LIIT
TANTSUSPORDI MÄÄRUSTIK
(edaspidi TSM)
SISUKORD
I. ÜLDSÄTTED 5
1. Reguleerimisala 5
2. Tantsusport 5
3. Tantsuspordi organisatsioonid 5
4. Tantsuliigid 5
5. Võistlushooaeg 5
6. Tantsumuusika esitamine võistlustel 5
7. Tantsusportlased 5
8. Võistlevate tantsusportlaste register 6
9. Klubi ja riigi esindamine 6
10. Välisriikide kodanikest ja Eestis elavate kodakondsuseta isikutest tantsusportlaste õigused 6
11. Tunnustatud treenerid 7
12. Tunnustatud kohtunikud 7
13. Üldnõuded peakohtunikule 8
14. Üldnõuded hindekohtunikule 8
15. Kohtunike koosseisud võistlustel ning kohtunike võistlustele kutsumise ja määramise kord. 9
16. Treenerite ja kohtunike register 9
17. Võistluste tüübid: 9
18. Võistluste korraldamine 9
19. Dopingu kasutamine tantsuspordis 10
20. Kontroll, vastutus ja määrustiku rakendamine 10
II. VÕISTLUSTANTS. 11
21. Võistlustants 11
22. Tantsufiguurid erinevates stardiklassides 11
23. Vanuserühmad ja stardiklassid ning nende ühendamine 11
24. Võistlemise alustamine ja registrikanded 13
25. Partneri vahetamine 13
26. Liikumine stardiklassides 14
27. Üleminekupunktide arvestamise üldnõuded 14
28. Üleminekupunktide määramine WDSF litsentsiga võistluste eest 14
29. Ülemineku punktide arvestus Eesti meistrivõistlustel ja Eesti klasside meistrivõistlustel osalemise eest 15
30. Üleminekupunktide arvestuse pidamine 15
31. Tantsijate ühest Klubist teise ülemineku kord 15
32. ETSLi võistlustantsu treenerid 16
33. ETSLi võistlustantsu kohtunikud 16
34. Kohtunikud maavõistlustel võistlustantsus 17
35. Kohtunikud Eesti meistrivõistlustel ja klasside meistrivõistlustel võistlustantsus 17
36. Kohtunikud Eesti karikavõistlustel võistustantsus 17
37. Kohtunikud klubivõistlustel võistlustantsus 18
38. Võistluste voorud 18
39. Kordustantsimise süsteem 18
40. Ümbertantsimine 19
41. Osavõtjate jagamine vahetusteks 19
42. Kaks finaalgruppi 19
43. Eesti meistrivõistlused 19
44. Eesti klasside meistrivõistlused 20
45. Eesti karikavõistlused 20
46. Piirkondlikud võistlused 21
47. Klubivõistlused 21
48. Võistluste korraldamisõigus ja võistluste kalender 22
49. Võistluste toimkond ja nõuded korraldajale 22
50. Võistluste kutsed 22
51. Tantsupaaride võistlustest osavõtt 23
52. Tantsupaaride eelregistreerimine ja registreerimine võistlustele 23
53. Võistluste liikmemaks 23
54. Võistluste programm 23
55. Võistluste ajakava 24
56. Nõuded võistluspõrandale 25
57. Hindamine võistlustel 25
58. Xxxxxxx ja kinnine hindamine 25
59. Hindamine võistkonnavõistlustel 25
60. Sekretariaadi töö võistluste korraldamisel 25
61. Nõuded võistluste reklaamile, kavalehele ja esinemistele 26
62. Meditsiiniline abi 26
63. Võistlusriietus 26
64. Teiste tantsuliikide reeglid 26
65. Määrustiku rakendamine 27
Xxxx 1. Eesti Tantsuspordi Liidu finantskorraldus 28
Xxxx 2.Eesti karikavõistluste punktiarvestamise süsteem võistlustantsus. 30
I. ÜLDSÄTTED
1. Reguleerimisala
Käesolev tantsuspordi määrustik (edaspidi ka TSM) sätestab tantsusportlaste, alaealiste tantsusportlaste esindajate, treenerite, kohtunikega ja tantsu, kui spordialaga seotud organisatsioonilised ja õiguslikud alused ning on ühtlasi aluseks kõikide tantsuvõistluste läbiviimisel, mida korraldavad Eesti Tantsuspordi Liit (edaspidi ka ETSL), selle liikmed, liikme kandidaadid ja ETSLi poolt tunnustatud lepingupartnerid.
2. Tantsusport
Tantsuspordi all mõeldakse käesolevas määrustikus erinevate tantsuliikide sportlikku har- rastamist.
Tantsusvõistluste all mõeldakse käesolevas määrustikus erinevate tantsuliikidele korraldatavaid võistusi.
3. Tantsuspordi organisatsioonid
3.1. Klubi käesoleva määrustiku mõistes on eraõiguslik juriidiline isik, mille põhitegevuseks on tantsuspordi alaste tegevuste läbiviimine ja mis on Eesti Tantsuspordi Liidu liige, liikme kandidaat või assotsieerunud liige ning kes on tasunud ETSLi sisseastumismaksu, liikme kandidaadi administreerimistasu või assotsieerunud liikme administreerimistasu, mille suurus on määratud ETSLi finantskorraldusega, mis on käesoleva määrustiku Xxxx 1.
3.2. ETSLi iga-aastane liikmemaks või administreerimistasu tasutakse ETSLi poolt esitatud arve alusel hiljemalt jooksva aasta 31. jaanuariks või uue liikme puhul xxxxx märgitud tähtajaks ning selle suurus on määratud ETSLi finantskorraldusega, mis on käesoleva määrustiku Xxxx 1.
3.3. Liikmemaksu või administreerimistasu tähtajaks mittetasumise korral peatatakse ETSLi juhatuse otsuse alusel Klubile informatsiooni edastamine ja Klubi kaotab õiguse võistluste korraldamiseks ja Klubi tantsijatel ei ole õigust osaleda võistlustel ei kodu- ega välismaal.
3.4. Eesti Tantsuspordi Liit, edaspidi ka ETSL, on Klubisid ühendav üleriigiline ühendus, millel on ainuõigus korraldada üleriigilisi meistrivõistlusi xx xxxx välja vastavaid tiitleid ning mis on Maailma Tantsuspordi Liidu (WDSF) ja Eesti Olümpiakomitee liige.
3.5. ETSLi tunnustatud lepingupartneriks võib olla ükskõik milline juriidiline või füüsiline isik, kes tegutseb ETSLi reeglite alusel ja on sõlminud oma tantsuspordialaseks tegevuseks lepingu ETSLiga. Sellisel juhul on ETSLi juhatus kohustatud määrama isiku, kes on vastutav kogu lepingulise tegevuse eest ETSLi tunnustatud lepingupartneriga.
4. Tantsuliigid
Tantsuliikide all mõeldakse järgmisi liike: võistlustants (ST, LA, 10-T), breiktants, salsa, cheerleaders, hip-hop, showtants, disko, boogie jne.
5. Võistlushooaeg
ETSLi võistlushooaeg kestab 1.jaanuarist kuni 31.detsembrini.
6. Tantsumuusika esitamine võistlustel
Võistlustel mängitavad muusikapalad peavad olema kooskõlas antud tantsuliigi iseloomuga.
7. Tantsusportlased
Tantsusportlane (edaspidi ka Tantsija) käesoleva TSMi mõistes on tantsusporti (edaspidi ka tantsimist) harrastav sportlane, kes on võetud ETSLi Klubi liikmeks või nende õpperühma õpilaseks.
8. Võistlevate tantsusportlaste register
8.1. ETSLi tantsusportlaste registrisse kandmine toimub ETSLi Klubi avalduse alusel.
8.2. Ülemineku korras üle tulnud tantsija nime on Klubi kohustatud esitama ETSLi sekretariaati, kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil 7 päeva jooksul pärast Klubis treenimise alustamist.
8.3. Juhul, kui tantsija lahkub ETSLi Klubist või ei täida Klubis kehtivat korda on Klubil õigus peatada tantsusportlase registrikanne.
8.4. Sportlased kantakse registrisse vastaval vormil, mis on kättesaadav ETSLi kodulehel.
8.5. Registrisse kantud sportlase eest on Klubi kohustatud tasuma tantsija jooksva aasta registrikande tasu.
8.6. Juhul, kui tantsija asub võistlema xxxx eelnevat registrikannet omamata, vormistab registrikande ETSLi sekretariaat võistlustulemuse alusel ja Klubi on kohustatud tantsija jooksva aasta tantsija liikmemaksu tasuma.
9. Klubi ja riigi esindamine
9.1. Tantsija võetakse Klubi õppegrupi liikmeks või Klubi liikmeks ja lahkub Klubi õppegrupist või liikmeskonnast vastavalt konkreetse Klubi poolt sätestatud tingimustele.
9.2. Tantsija võib tantsuvõistlustel esindada ainult seda Klubi, mis on kantud ETSLi tantsusportlaste registrisse.
9.3. Tantsupaar, kus partnerid kuuluvad erinevatesse Klubidesse, esindab tantsuvõistlustel kas mõlemat Klubi või ühte nendest vastavalt Klubide vahelisele kokkuleppele.
9.4. WDSFi maailma- ja Euroopa (ka Euroopa regioonide) meistri- ja karikavõistlustel ning edetabelivõistlustel (ranking-võistlustel) esindavad ETSLi tantsijad Eesti Vabariiki.
9.5. Muudel rahvusvahelistel võistlustel võivad ETSLi Klubide tantsijad esindada nii Eesti Vabariiki, oma Klubi asukohta, kui ka oma Klubi.
10. Välisriikide kodanikest ja Eestis elavate kodakondsuseta isikutest tantsusportlaste õigused
10.1. Välisriikide kodanikud (ka Eestis elavad kodakondsuseta isikud) võivad olla ETSLi Klubide liikmed/õpilased.
10.2. Välisriikide kodanikest tantsijad (ka Eestis elavad kodakondsuseta isikud), xxxxx xxxxx ETSLi Klubiliige, omavad kõiki käesoleva TSMiga kehtestatud tantsija õigusi ja kohustusi.
10.3. Kui tantsupaar, kus üks partneritest on välisriigi kodanik või Eestis elav kodakondsuseta isik, soovib esindada Eesti Vabariiki WDSFi tiitlivõistlustel ja WDSFi edetabeli võistlustel (ranking- võistlustel), peab välisriigi kodanikust (ka Eestis elav kodakondsuseta isikust) partner esitama vastavasisulise avalduse ETSLi juhatusele. Selline tantsupaar omandab õiguse esindada Eesti Vabariiki WDSFi tiitlivõistlustel juhul kui välisriigi kodanikust (ka Eestis elav kodakondsuseta isikust) partner ei ole viimase 12 kuu jooksul esindanud xxxxx teist riiki WDSFi meistri- ja karikavõistlustel xx xxxxxxx tantsupaar omandab õiguse esindada Eesti Vabariiki WDSFi edetabeli võistlustel (ranking-võistlustel) kui välisriigi kodanikust (ka Eestis elava kodakondsuseta isikust) partner ei ole viimase 6 kuu jooksul esindanud xxxxx teist riiki WDSFi edetabeli võistlustel (ranking-võistlustel). Kui saavutatakse rahvuslike tantsuorganisatsioonide vaheline kokkulepe, võib see tantsupaar alustada Eesti esindamist WDSFi edetabeli võistlustel (ranking-võistlustel) ka kohe pärast kokkuleppe sõlmimist.
10.4. Tantsupaar, kus mõlemad tantsijad on välisriikide kodanikud, võib esindada Eestit rahvusvahelistel võistlustel juhul, kui mõlemal tantsijal on Eesti ID-kaart või elamisloa kaart.
10.5. Tantsupaarid, kus mõlemad partnerid on välisriigi kodanikud või Eestis elavad kodakondsuseta isikud, ei oma õigust osa xxxxx ETSLi kinnistest meistrivõistlustest.
10.6. Tantsupaari, kus mõlemad partnerid on välisriigi kodanikud või Eestis elavad kodakondsuseta isikud, WDSFi tiitli- ja/või karikavõistlustele (Cup-dele) ei suunata.
11. Tunnustatud treenerid
11.1. ETSLi tunnustatud treeneriks on käesoleva tantsuspordimäärustikus äratoodud tingimustele vastavad isikud.
11.2. ETSLi tunnustatud treenerina tegutsemiseks:
11.2.1. Peab treener olema kantud Eesti spordiregistri treenerite registrisse;
11.2.2. xxxxxx ETSLi treenerite registrisse;
11.2.3. tasunud jooksva aasta eest treenerite registri liikmemaksu antud Klubi alt, mida ta esindab, mille suurus on määratud ETSLi finantskorraldusega, mis on käesoleva TSM Xxxx 1.
11.3. ETSLi treenerite registrisse xx xxxxx isikut, kes on süüdi mõistetud või tunnistanud oma süüd või kokkuleppemenetluses saanud karistada või kandnud mõnel teisel viisil vastutust tegude eest, mis on sätestatud karistusseadustikus ja mis on toime pandud xxxxx xx noorte suhtes.
11.4. ETSLi treenerite registrisse kandmise eelduseks on võlgnevuste puudumine ETSLi või ükskõik millise ETSLi Klubi ees nii treenerina, tantsijana kui kohtunikuna.
11.5. ETSLi treenerite registrisse kantud treenerile võib ETSLi sekretariaat väljastada nimelise treeneri liikmekaardi taotleja, kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil, ETSLi sekretariaati esitatud avalduse alusel.
11.6. ETSLi treenerite registri liikmemaks tuleb tasuda xxxxx märgitud kuupäevaks. Esmakordselt võib taodelda treenerite registrisse kandmist kogu aasta jooksul ja registri liikmemaks tuleb tasuda xxxxx märgitud kuupäevaks.
11.7. ETSLi juhatus võib vabastada treeneri treenerite registri liikmemaksu tasumisest seoses pensioniikka jõudmisega.
11.8. ETSLi treenerite registri jooksva aasta liikmemaksu tasumisel on ETSLi või ETSLi Klubide poolt korraldatud võistlustele sissepääs tasuta.
12. Tunnustatud kohtunikud
12.1. ETSLi tunnustatud kohtunikeks on käesoleva tantsuspordimäärustikus äratoodud tingimustele vastavad isikud.
12.2. ETSLi kohtunike registrisse kandmiseks tuleb esitada taotlus ETSLi sekretariaati, xxxxxxxx xxx Klubi mida kohtunik esindab.
12.3. ETSLi kohtunike registrisse xx xxxxx isikut, kes on süüdi mõistetud või tunnistanud oma süüd või kokkuleppemenetluses saanud karistada või kandnud mõnel teisel viisil vastutust tegude eest, mis on sätestatud karistusseadustikus ja mis on toime pandud xxxxx xx noorte suhtes.
12.4. ETSLi kohtunike registrisse kandmise eelduseks on võlgnevuste puudumine ETSLi või ükskõik millise ETSLi Klubi ees nii treenerina, tantsijana kui kohtunikuna.
12.5. Kõik Eestis tegutsevad kohtunikud peavad omama nimelist kohtunikuraamatut ja olema tasunud jooksva aasta eest kohtuniku registri liikmemaksu. Nimelised ETSLi kohtunikuraamatud väljastab ETSLi sekretariaat. WDSFi rahvusvahelise kategooria kohtuniku litsentsi väljastab WDSFi sekretariaat. Kohtunike registri liikmemaksu suurus on määratud ETSLi finantskorraldusega, mis on käesoleva TSM-i Xxxx 1.
12.6. ETSLi kohtunike registri liikmemaks tuleb kohtunikel tasuda xxxxx märgitud tähtajaks. Esmakordselt võib taodelda kohtunike registrisse kandmist kogu aasta jooksul ja registri liikmemaks tuleb tasuda xxxxx märgitud kuupäevaks.
12.7. ETSLi kohtuniku kategooria omistab, tõstab või langetab ETSLi juhatus oma otsusega. ETSLi juhatusel on õigus juhatuse otsusega kehtestada kohtuniku kategooria omistamisel, tõstmisel või langetamisel töiendavaid tingimusi või täpsem kord.
12.8. ETSLi juhatus võib vabastada kohtuniku ETSLi kohtunike registri liikmemaksu tasumisest seoses pensioniikka jõudmisega.
12.9. ETSLi kohtuniku kategooria ja/või rahvusvahelise kohtuniku litsentsi olemasolu määrab ära võistluste taseme, mida kohtunik võib kategooria või litsentsi omamisel hinnata.
12.10. Kõik Eestis tegutsevad Eesti ja välisriigi kohtunikud on kohustatud tingimusteta järgima WDSFi poolt kehtestatud juhendit kohtunike käitumisnormide ja eetika standardite kohta („Adjudicators’ Code of Conduct and Standards of Ethics“).
12.11. Kõik kaebused kohtuniku tegevuse kohta tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ETSLi spordidirektorile viivitamatult, kuid hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast võistluste toimumist.
12.12. Kaebuse laekumisel kohtuniku tegevuse kohta peab ETSLi sekretariaat võtma kohtunikult selgituse toimunu kohta.
12.13. Rikkumise tuvastamise korral on ETSLi juhatusel õigus rakendada kohtuniku suhtes karistusi, mis on määratletud käesolevas määrustikus.
13. Üldnõuded peakohtunikule
13.1. Peakohtunik on kõrgete kõlbeliste omadustega ja tantsuvõistluse tasemele vastava kvalifikatsiooni ja tantsualaste teadmistega isik, kes on kantud ETSLi treenerite ja kohtunike registrisse ja on tasunud jooksva aasta liikmemaksu või omab rahvusvahelist kohtuniku litsentsi xx xxx peab kindlustama, et võistlused toimuksid vastavuses käesoleva TSMiga.
13.2. Peakohtunik on oma ülesannetelt hindekohtunike juht ja lepingupartner võistluste korraldajale ning võistlejate kontrollija, xxxxx ülesandeks on sõltumatu, erapooletu ja kõrgetasemelise võistluse läbiviimise kindlustamine.
13.3. Võistluste korraldamisel ja läbiviimisel on peakohtunik kohustatud:
13.3.1. Kontrollima võistluste hindekohtunike kvalifikatsiooni vastavust võistluste tasemele;
13.3.2. Kontrollima, et võistluspõrand vastab võistluste läbiviimiseks kehtestatud nõuetele;
13.3.3. Kontrollima xx xxxxxx koostöös võistluste tantsumuusika juhiga esitatavate muusikapalade vastavust kehtestatud nõuetele;
13.3.4. Kontrollima xx xxxxxx koostöös turniirijuhiga, et võistlejad tantsiksid igas tantsus neile ettenähtud vahetuses;
13.3.5. Kontrollima xx xxxxxx koostöös võistluste sekretariaadiga hindekohtunike hindesedelite olemasolu ja vormistamise õigsuse;
13.3.6. Kontrollima võistlejate riietuse vastavust kehtivatele reeglitele;
13.3.7. Kontrollima ajaliste võimaluste piires lubatud figuuridest kinnipidamist;
13.3.8. Vajadusel asendama hindekohtunikku;
13.3.9. Peatama võistluse juhul, kui mõni võistlejaist või hindekohtunik annab põhjendatult enne järgmist tantsu käega xxxxx mittevalmisolekust võistlust jätkata;
13.3.10. Otsustama vastavalt käesolevale TSMile tema pädevuses olevaid muid küsimusi;
13.4. Peakohtunik on õigustatud saama tehtud töö eest xxxx xx ETSLis on töötasu suurus määratud ETSLi finantskorraldusega, mis on käesoleva määrustiku Xxxx 1.
13.5. Tööaega võistlustel arvestatakse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale töölepinguseadusele.
13.6. Kõik muud kulutused tasub võistluste korraldaja peakohtunikule vastavalt temaga sõlmitud kokkuleppele.
14. Üldnõuded hindekohtunikule
14.1. Hindekohtunik on kõrgete kõlbeliste omadustega ja tantsuvõistluse stardiklassidele vastavat kvalifikatsiooni omav isik, kes omab jooksva aasta Eesti ja/või rahvusvahelist kohtuniku litsentsi xx xxxxx ülesandeks võistlustel on hinnata tantsijate tantsuoskust.
14.2. Hindekohtunik peab hindama võistlejate tantsuoskust erapooletult, lähtudes võistlejate hetkel võistlustel esitatavatest oskustest.
14.3. Hindekohtunik ei tohi võistlustel hinnata stardiklasse, milles võistleb tema lähisugulane abielu ja kooselu kaudu teise astmeni.
14.4. Hindekohtunik on õigustatud saama tehtud töö eest xxxx xx ETSLis on töötasu suurus määratud ETSLi finantskorraldusega, mis on käesoleva määrustiku Xxxx 1.
14.5. Tööaega võistlustel arvestatakse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale töölepinguseadusele.
14.6. Kõik muud kulutused tasub võistluste korraldaja hindekohtunikule vastavalt temaga sõlmitud kokkuleppele.
15. Kohtunike koosseisud võistlustel ning kohtunike võistlustele kutsumise ja määramise kord.
15.1. Minimaalne hindekohtunike arv mistahes Eestis toimuval võistlusel sõltub võistluste tüübist.
15.2. Võistluste käigus on keelatud ühe stardiklassi ja tantsuliigi piires hindekohtunikke vahetada. Erandkorras võib xxxx xxxx peakohtuniku motiveeritud otsusel.
15.3. ETSLi hindekohtuniku kategooriat omavate hindekohtunike osas kehtib reegel, et ühte Klubi tohib esindada ühe stardiklassi piires ainult üks kohtunik.
15.4. Erinevate võistluste kohtunike täpsemad koosseisud on kirjeldatud tantsuliikide reeglite all.
16. Treenerite ja kohtunike register
16.1. ETSLi treenerite ja kohtunike register on elektrooniline andmebaas kõigist ETSLi tunnustatud treeneritest või kohtunikest, astmetest ja kategooriatest ning nende Klubilisest kuuluvusest.
16.2. Registrikande olemasolu on aluseks tegutsemisel ETSLi tunnustatud treenerina või ETSLi tunnustatud kohtunikuna.
16.3. Registrisse kandmise avaldused tuleb Klubil treenerite ja kohtunike osas esitada igaastaselt hiljemalt 1.jaanuariks.
16.4. Pärast registrikande tasu laekumist teeb ETSLi juhatus otsuse treeneri või kohtuniku kandmiseks registrisse.
16.5. Juhul, kui Kohtunik on osalenud ükskõik millise teise Eesti rahvusliku alaliiduna tõlgendatava organisatsiooni poolt korraldatud võistlustel xxxx ETSLi juhatuse loata, on ETSLi juhatusel õigus piirata või peatada Kohtuniku registrikanne ETSLi ja WDSFi võistlustel.
17. Võistluste tüübid:
17.1. Rahvusvahelised võistlused
17.1.1. Eestis toimuvate rahvusvaheliste võistluste läbiviimist koordineerib ja reeglitele vastavust kontrollib ETSLi juhatus.
17.1.2. WDSFi egiidi all toimuvate rahvusvaheliste võistluste läbiviimise üle teostab kontrolli WDSF.
17.2. Lahtised võistlused
17.2.1. Lahtised võistlused (Open) on rahvuslikud võistlused, millest võivad osa xxxxx xx välisriikide tantsupaarid.
17.2.2. Lahtistel võistlustel võivad vabalt osaleda kõigi WDSFi liikmesmaade tantsijad.
17.3. Maavõistlused
17.3.1. Eestis toimuvate maavõistluste korraldamise otsustab xx xxxxx läbiviimist koordineerib ETSLi juhatus.
17.3.2. Samade riikide osavõtul võivad võistlused toimuda ainult 1 kord aastas.
17.3.3. Eesti maavõistluste võiskonna koosseisu kinnitab ETSLi juhatus.
17.4. Rahvuslikud võistlused
17.4.1. Rahvuslikud võistlused on Eesti meistrivõistlused, Eesti klasside meistrivõistlused, Eesti karikavõistlused, piirkondlikud võistlused ja klubivõistlused.
17.4.2. Rahvuslike võistluste täpsemad reeglid on kirjeldatud vastavate tantsuliikide all.
18. Võistluste korraldamine
18.1. Kõikide võistluste korraldamisõiguse saamiseks ja võistluste kandmiseks ETSLi võistluste kalendrisse peavad ETSLi Klubid või ETSLi lepingulised partnerid esitama juhatusele kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil avalduse, ETSLi juhatuse poolt määratud tähtajaks, milles tuleb ära märkida järgmised andmed: võistluste nimetus, võistluste toimumise aeg xx xxxx, võistlustel osalevad stardiklassid.
18.2. ETSLi võistluste kalendri koostab ETSLi spordidirektor hiljemalt 15.novembriks eelneval aastal.
18.3. Kalendrisse kantakse võistlused järgmises järjestuses: Eesti meistrivõistlused, Eesti klasside meistrivõistlused, Eesti karikavõistlused, klubivõistlused.
18.4. Eesti meistrivõistluste, Eesti klasside meistrivõistluste ja karikavõistluste kalendri peab kinnitama ETSLi juhatus, klubivõistluste kalendri muudatusi viib jooksvalt sisse ETSLi spordidirektor.
18.5. Juhul, kui Klubi või ETSLi lepinguline koostööpartner on xxxx mõjuva põhjuseta ära jätnud temale varem kinnitatud võistluse, kaotab Klubi õiguse korraldada jooksval aastal mistahes võistlusi.
18.6. Täpsemad nõuded võistlustele ja võistluste ülesehitus on kirjeldatud vastava tantsuliigi reeglite all.
19. Dopingu kasutamine tantsuspordis
ETSLi tantsijatele esitatavad anti-doping nõuded on määratud ETSLi „Anti-dopingu koodeksiga“.
20. Kontroll, vastutus ja määrustiku rakendamine
20.1. Iga ETSLi Klubi on kohustatud tutvustama antud määrustikku oma tantsijatele, tantsija esindajatele, treeneritele, kohtunikele ja teistele isikutele, kes on otseselt seotud tantsuspordiga ning kontrollima selle täitmist. Kõiki Klubiga seotud isikute - tantsija, treeneri, abitreeneri, assistendi, kohtuniku või lapsevanema või mõne teise esindaja poolt sooritatud TSMi rikkumisi käsitletakse kui Klubi rikkumisi ja vastutus käesoleva TSMi rikkumise eest langeb ETSLi Klubile.
20.2. Üldkontrolli käesoleva määrustiku täitmise üle teostab ETSLi juhatus.
20.3. ETSLi juhatus võib oma otsusega määrustiku üksikutest reeglitest kinnipidamise üldkontrolli delegeerida juhatuse poolt valitud isikutele.
20.4. ETSLi juhatusel on õigus käesolevas määrustikus kajastamata erijuhtumil kehtestada puuduva reegli väljatöötamiseni erilahendus, mis kehtib järgmise üldkoosolekuni.
20.5. Protestid käesoleva määrustiku rikkumise kohta tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ETSLi juhatusele 7 (seitsme) päeva jooksul pärast väidetava rikkumise toimumist.
20.6. ETSLi juhatus on kohustatud käesoleva TSMi väidetava rikkumise kohta esitatud protestid reeglina läbi vaatama oma järgmisel korralisel koosolekul.
20.7. ETSLi juhatusel on õigus käesoleva määrustiku vastu eksinud Klubi suhtes rakendada järgmisi karistusi järgmises järjekorras:
20.7.1. Teha hoiatus koos kohustusega mitte panna toime uusi rikkumisi;
20.7.2. Avaldada noomitus ja teha see teatavaks avalikkusele või peatada võistluste korraldamise õigus või määrata Klubile rahaline trahv kuni 10 kuutasu alammäära;
20.7.3. Rakendada võistluskeeld Klubile kuni üheks aastaks;
20.7.4. Teha ettepanek ETSLi üldkoosolekule Klubi liikmelisuse peatamiseks.
20.8. ETSLi juhatusel on õigus käesoleva määrustiku vastu vastu eksinud tantsija suhtes rakendada järgmisi karistusi järgmises järjekorras:
20.8.1. Teha hoiatus koos kohustusega mitte panna toime uusi rikkumisi;
20.8.2. Avaldada noomitus ja teha see teatavaks avalikkusele ja/või avaldada see ETSLi koduleheküljel või mitte arvestada tantsijale üleminekupunkte;
20.8.3. Peatada tantsija liikmelisus vastavas registris kuni üheks aastaks või tühistada registrikanne;
20.8.4. Määrata tantsijale rahaline trahv kuni 10 vastava liikmemaksu suuruses summas;
20.9. ETSLi juhatusel on õigus käesoleva määrustiku vastu vastu eksinud treeneri või kohtuniku suhtes rakendada järgmisi karistusi järgmises järjekorras:
20.9.1. Teha hoiatus koos kohustusega mitte panna toime uusi rikkumisi;
20.9.2. Avaldada noomitus ja teha see teatavaks avalikkusele ja/või avaldada see ETSLi koduleheküljel või langetada kohtuniku kategooriat.
20.9.3. Peatada treeneri/kohtuniku liikmelisus vastavas registris kuni üheks aastaks või tühistada registrikanne;
20.9.4. Määrata treenerile/kohtunikule rahaline trahv kuni 10 vastava liikmemaksu suuruses summas;
20.10. Enne karistuste määramist on ETSLi juhatus kohustatud võtma reeglit rikkunud tantsijalt, treenerilt, kohtunikult või Klubilt temapoolse seletuse.
20.11. Kõik karistused aeguvad 18 kuu möödumisel alates rikkumise toimepanemisest.
II. VÕISTLUSTANTS.
21. Võistlustants.
21.1. Võistlustantsu tantsitakse paaris või soolona.
21.2. Juhul, kui tantsitakse paaris moodustab tantsupaari mees- ja naispartner. Erandina võib tantsida paaris kaks samasoolist juhul, kui tantsitakse Duo-Syncro formaadis.
21.3. Võistlustantsu tantsitakse standardtantsude, Ladina-Ameerika tantsude või 10-tantsu programmi alusel.
22. Tantsufiguurid erinevates stardiklassides
22.1. Vaba-klassi võistlustel ja Eesti meistrivõistlustel ei ole tantsufiguuride esitamisel piiranguid
v.a. Lapsed 1 ja Lapsed 2 vanuserühmas.
22.2. Vanuserühmadel Noored, Xxxxxxxxxxxx, Täiskasvanud 1-4 tantsufiguuride piiranguid ei ole.
22.3. Lubatud figuurid A2 stardiklassides:
22.3.1. Aeglane valss: RF Closed Change, LF Closed Change, Reverse Turn, Natural Turn, Natural Turn with quarter turns, Reverse Turnn with quarter turns, Natural Turn without turn, reverse Turn without turn;
22.3.2. Cha-cha-cha: Close Basic, Spot Turn to L, Spot Turn to R, Underarm Turn to L, Underarm turn to R, Check from Open CPP, Check from Open PP, Hand to Hand.
22.4. Lapsed – Juunior 1 vanuserühma A4 stardiklassis on lubatud tantsida WDSFi tehnika raamatute Bronze taseme figuure.
22.5. Lapsed – Juunior 1 vanuserühma A6 stardiklassis on lubatud tantsida WDSFi tehnika raamatute Bronze ja Silver taseme figuure.
22.6. Lapsed – Juunior 2 vanuserühma E- xx X-xxxxxxx on lubatud tantsida kõiki WDSFi tehnika raamatutes kirjeldatud figuure.
22.7. Lapsed C klassis on lubatud tantsida kõiki WDSFi tehnika raamatutes kirjeldatud figuure ning lisaks on lubatud kombineerida erinevate tantsude figuure tantsustiili lõikes WDSFi tehnika raamatute baasil.
22.8. Kontrolli figuuride piirangutest kinnipidamise üle teostab võistluste peakohtunik.
23. Vanuserühmad ja stardiklassid ning nende ühendamine
23.1. Vanuserühmi on kaksteist ja need kujunevad tantsupaari moodustanud tantsijate sünniaastate alusel järgmiselt:
23.1.1. Xxxxxxxxx (edaspidi ka MD) vanuserühma kuuluvad tantsupaarid, kus vanem partner saab jooksval kalendriaastal kuni 7-aastaseks, noorema partneri xxxxx xx ole piiratud;
23.1.2. Lapsed 1 (edaspidi ka L1) vanuserühma kuuluvad tantsupaarid, kus vanem partner saab jooksval kalendriaastal kuni 8- või 9-aastaseks, noorema partneri xxxxx xx ole piiratud;
23.1.3. Lapsed 2 (edaspidi ka L2) vanuserühma kuuluvad tantsupaarid, kus vanem partner saab jooksval kalendriaastal 10- või 11-aastaseks, noorema partneri xxxxx xx ole piiratud;
23.1.4. Juunior 1 (edaspidi ka J1) vanuserühma kuuluvad tantsupaarid, kus vanem partner saab jooksval kalendriaastal 12- või 13-aastaseks, noorema partneri xxxxx xx ole piiratud;
23.1.5. Juunior 2 (edaspidi ka J2) vanuserühma kuuluvad tantsupaarid, kus vanem partner saab jooksval kalendriaastal 14- või 15-aastaseks, noorema partneri xxxxx xx ole piiratud;
23.1.6. Noored 1 (edaspidi ka N1) vanuserühma kuuluvad tantsupaarid, kus vanem partner saab jooksval kalendriaastal 16- kuni 18-aastaseks, noorema partneri xxxxx xx ole piiratud;
23.1.7. Noored 2 (edaspidi ka N2) vanuserühma kuuluvad tantsupaarid, kus vanem partner saab jooksval kalendriaastal 19- kuni 20-aastaseks, noorema partneri xxxxx xx ole piiratud;
23.1.8. Xxxxxxxxxxxxx (edaspidi ka TK) vanuserühma kuuluvad tantsupaarid, kus vanem partner saab jooksval kalendriaastal vähemalt 19-aastaseks, noorema partneri xxxxx xx ole piiratud;
23.1.9. Täiskasvanud 1 (edaspidi ka TK1) vanuserühma kuuluvad tantsupaarid, kus vanem partner saab jooksval aastal 35 või rohkem aasta vanuseks ja noorem partner saab 30 või rohkem aasta vanuseks;
23.1.10. Täiskasvanud 2 (edaspidi ka TK2) vanuserühma kuuluvad tantsupaarid, kus vanem partner saab jooksval aastal 45 või rohkem aasta vanuseks ja noorem partner saab 40 või rohkem aasta vanuseks;
23.1.11. Täiskasvanud 3 (edaspidi ka TK3) vanuserühma kuuluvad tantsupaarid, kus vanem partner saab jooksval aastal 55 või rohkem aasta vanuseks ja noorem partner saab 50 või rohkem aasta vanuseks;
23.1.12. Täiskasvanud 4 (edaspidi ka TK4) vanuserühma kuuluvad tantsupaarid, kus vanem partner saab jooksval aastal 65 või rohkem aasta vanuseks ja noorem partner saab 60 või rohkem aasta vanuseks.
23.2. Kõikide vanuserühma paaridel on võistluste korraldaja nõusolekul lubatud võistelda üks aste vanemas vanuserühmas, kui antud võistlustel xxxxx päeval nende endi vanuserühmas võistlusi ei korraldata või korraldaja annab sellekohase nõusoleku. Täiskasvanud 1 vanuserühma kuuluvad tantsupaarid võivad osaleda võistluste korraldaja nõusolekul täiskasvanute vanuserühma võistlusel. Täiskasvanud 2, Täiskasvanud 3 ja Täiskasvanud 4 vanuserühma kuuluvad tantsupaarid võivad osaleda võistluste korraldaja nõusolekul Täiskasvanud 1 või täiskasvanute vanuserühma võistlusel.
23.3. Kõikide vanuserühmade puhul on lubatud ühendada 2 kõrvuti asetsevat vanuserühma, moodustades ühendatud vanuserühma. Täiskasvanud 1 kuni 4 vanuserühmad on võimalik liita kõik üheks vanuserühmaks.
23.4. Ühendatud vanuserühma moodustamise puhul ei tohi olla samaaegselt ühendatud ka stardiklassid.
23.5. Juhul, kui eelregistreerimise xxxxx xx ole välja kuulutatud vanuserühma stardiklassi võistlusele registreerunud vähemalt 5 tantsupaari, on võistluste korraldajal õigus ühendada selle vanuserühma stardiklassi üks aste vanema vanuserühma stardiklassiga v.a. täiskasvanute vanuserühm. Täiskasvanud 1-4 vanuserühma stardiklassides on võistluste korraldajal õigus ühendada selle vanuserühma stardiklassid kuni täiskasvanute vanuserühmani xxxx piiranguteta.
23.6. Stardiklasse on 12 ja vastavalt vanuserühmadele on need järgmised:
23.6.1. | MD | A2, A4, A6 |
23.6.2. | L1 | A2, A4, A6, E, D |
23.6.3. | L2 | A2, A4, A6, E, D, C |
23.6.4. | J1 | A2, A4, A6, E, D, C, B |
23.6.5. | J2 | A2, A4, A6, E, D, C, B, A |
23.6.6. | N1 | A2, A4, E, D, C, B, A, S |
23.6.7. | N2 | A2, A4, E, D, C, B, A, S |
23.6.8. | TK | A2, A4, E, D, C, B, A, S |
23.6.9. | TK1 | A2, A4, E, D, C, B, A, S |
23.6.10. | TK2 | A2, A4, E, D, C, B, A, S |
23.6.11. | TK3 | A2, A4, E, D, C, B, A, S |
23.6.12. | TK4 | A2, A4, E, D, C, B, A, S |
23.7. Soolo rühmad
23.7.1. Mudilased, 2-tantsu (AV, CCC)
23.7.2. Lapsed 1, 2-tantsu (AV, CCC)
23.7.3. Lapsed 2, 2-tantsu (AV, CCC)
23.7.4. Lapsed 3-tantsu (AV, S, CCC)
23.7.5. Lapsed 4-tantsu (AV, Q, S, CCC)
23.7.6. Juuniorid 3-tantsu (AV, S, CCC)
23.8. Duo-Syncro rühmad
23.8.1. Lapsed 2-tantsu (S, CCC)
23.8.2. Juuniorid 2-tantsu (S, CCC)
23.9. Kõikide stardiklasside paaridel on võistluste korraldaja nõusolekul lubatud võistelda enda stardiklassist kõrgemas stardiklassis, kui antud võistlustel xxxxx päeval nende endi stardiklassis võistlusi ei korraldata või oma stardiklassi võistlus on selleks ajaks lõppenud.
23.10. Kõikide stardiklasside, va stardiklassid A2 – A6, puhul on lubatud ühendada kaks kõrvutiasetsevat stardiklassi, mis moodustavad konkreetsel juhul ühendatud stardiklassi, mille nimetus saadakse stardiklasside nimetuste liitmisel.
23.11. Xxx xxx vanuserühma piires on ühendatud kõik stardiklassid, va stardiklassid A2 – A6, nimetatakse seda stardiklassi vabaks klassiks.
24. Võistlemise alustamine ja registrikanded
24.1. Tantsija peab alustama esmakordselt võistlemist kõige madalamast tema vanuserühmas kehtestatud stardiklassist.
24.2. Treener võib tantsija esmakordse stardiklassi määrata A2 kuni E-klassini.
24.3. Tantsija peab võistlemise alustamiseks olema kantud ETSLi tantsijate registrisse ja tasutud peab olema Tantsija registrikande tasu.
24.4. Tantsija, kes tantsib profidivisionis, kantakse ETSLi tantsijate registrisse xxxx registritasuta. Profitantsija tasub tantsija registrikande ETSLEA-sse.
24.5. Tantsija registrikanne annab tantsijale õiguse jooksva kalendriaasta jooksul osaleda võistlustel, mida korraldavad ETSL või selle Klubid. Samuti tohib ETSLi tantsusportlaste registris või ETSLi kuuluva Klubi liikmeskonda kuuluv tantsija võistelda välismaal toimuvatel võistlustel ainult kehtiva tantsija registrikande olemasolul.
24.6. Juhul, kui tantsija on osalenud ükskõik millise teise Eesti rahvusliku alaliiduna tõlgendatava organisatsiooni poolt korraldatud võistlustel xxxx ETSLi juhatuse loata, on ETSLi juhatusel õigus piirata või peatada tantsija võistlemise ETSLi ja WDSFi võistlustel.
25. Partneri vahetamine
25.1. Partneri vahetamisel alustab uus tantsupaar võistlemist kõrgemat stardiklassi omava partneri stardiklassis.
25.2. Tantsupaar võib jätkata võistlemist ühe klassi võrra madalamas stardiklassis, kui üks partnereist omab teisest kaks või enam madalamat stardiklassi.
25.3. Tantsija, kes ei ole võitlustel osalenud rohkem kui 5 aastat, võib jätkata võistlemist üks aste madalamas stardiklassis.
25.4. Tantsija, kes ei ole võistlustel osalenud rohkem kui 10 aastat, võib jätkata võistlemist kaks astet madalamas stardiklassis.
25.5. Madalamat stardiklassi omav tantsija, kes hakkab võistlema kõrgemat stardiklassi omava partneriga saavutab järgmise stardiklassi järgnevalt:
25.5.1. Juhul, kui tantsupaar hakkab võistlema kõrgemat stardiklassi omavast partnerist madalamas stardiklassis, säilib kõrgemat stardiklassi omava partneri stardiklass ja madalamat stardiklassi omav partner saavutab stardiklassi, kus tantsupaar tantsima asub;
25.5.2. Xxxxx, kui tantsupaar hakkab võistlema kõrgemat stardiklassi omava partneri stardiklassis, omandab madalamat stardiklassi omav tantsija partneri stardiklassi.
25.6. Kui mudilaste stardiklassis partneri vahetamisel partner ei ole varem võistelnud või on madalama tasemega siis võib mudilane alustada võistlemist uue partneriga madalama klassi partneri stardiklassis.
25.7. Kui algaja stardiklassi tantsija alustab uue tantsupartneriga, kes ei oma varasemalt stardiklassi võib ta alustada A2 stardiklassist.
25.8. Kui E klassi tantsija alustab uue tantsupartneriga, kes ei oma varasemalt stardiklassi võib ta alustada A4 stardiklassist.
26. Liikumine stardiklassides
26.1. Tantsupaaride liikumise aluseks ühest stardiklassist teise on üleminekupunktid.
26.2. Algajate stardiklassides A2, A4, A6 peab üleminekuks ühest stardiklassist järgmisesse stardiklassi tantsupaar koguma 24 (kakskümmend neli) üleminekupunkti, kusjuures üleminekupunktid peavad olema kogutud sama partneriga ja üleminekupunkte saavad paarid järgmise süsteemi alusel:
26.2.1. Osalemise eest antakse tantsupaarile ühe stardi kohta 1 üleminekupunkt.
26.2.2. Finaalis tantsinud paarid saavad üleminekupunkte lisaks osalemisele järgmise süsteemi alusel: Finaali 1.koht – finaalis tantsinud paaride arv, 2.koht – finaalis tantsinud paaride arv -1, 3.koht
– finaalis tantsinud paaride arv -2 jne.
26.3. Alates E-klassist peab üleminekuks ühest stardiklassist järgmisesse stardiklassi tantsupaar koguma 100 (xxxx) üleminekupunkti, kusjuures üleminekupunktid peavad olema kogutud sama partneriga.
26.4. Algaja tantsupaar A2, A4, A6, kes osaleb enda stardiklassist kõrgemas stardiklassis ja võidab selle võistluse, loetakse tantsupaar automaatselt kõrgema stardiklassi tantsupaariks.
26.5. Kui algaja tantsupaar soovib alustada võistlemist E-klassi või kõrgema klassi võistlustel, tuleb tantsijatele tellida E-klassi tantsija registrikanne. Kord E-klassis või kõrgema klassi võistlustel osalenud tantsupaar ei oma õigust enam võistelda algajate klasside tantsuvõistlustel.
27. Üleminekupunktide arvestamise üldnõuded
27.1. Üleminekupunkte arvestatakse nii osalemise eest kui ka finaalis saavutatud kohtade eest.
27.2. Osalemise eest antakse tantsupaarile ühe stardi kohta 1 üleminekupunkt.
27.3. Finaalis tantsinud paarid saavad üleminekupunkte lisaks osalemisele järgmise süsteemi alusel: Finaali 1.koht – finaalis tantsinud paaride arv, 2.koht – finaalis tantsinud paaride arv -1, 3.koht – finaalis tantsinud paaride arv -2 jne.
27.4. Eesti karikavõistluse etapi võitja saab lisaks ühe üleminekupunkti (võitja punkti).
27.5. Võistluste lõpparvestuses kohtade jagamise puhul arvestatakse kõikidele viigis olevatele paaridele üleminekupunkte kõrgema koha järgi.
27.6. Üleminekul ühest vanuserühmast teise eelmises vanuserühmas kogutud üleminekupunktid säilivad.
27.7. Kui tantsupaar saab ühel võistlusel ühe tantsuliigi arvestuses täis üleminekupunktid järgmisesse stardiklassi üleminekuks, võistleb ta sama võistluse raames teises tantsuliigis lõpuni xxx xxxxxxx stardiklassis.
27.8. Juhul, kui tantsupaar võistleb kõrgemas stardiklassis ja saab ühes tantsuliigis täis üleminekupunktid, peab ta sama võistluse raames teises tantsuliigis võistlema kõrgema stardiklassi tantsupaarina.
27.9. Kui tantsupaar saab täis üleminekupunktid vanuserühma stardiklassis, mida käesolevas määrustikus sätestatud ei ole, jätkab ta võistlemist senises stardiklassis kuni vanuserühma muutumiseni.
28. Üleminekupunktide määramine WDSF litsentsiga võistluste eest
28.1. WDSF võistlustel saadud üleminekupunktidest tuleb teavitada spordidirektorit kolme kuu jooksul xxxxx võistluse toimumist. Hilisem üleminekupunktide lisamine ei ole lubatud.
28.2. WDSF litsentsiga võistlustel üleminekupunktide määramine:
28.2.1. Liikmesklubi peatreeneril õigus määrata poolfinaali koha eest 4 üleminekupunkti ja finaali koha eest 8 üleminekupunkti, kui võistlus algab ¼ finaalist. Kui võistlus algab ½ finaalist, siis ainult finaali koha eest 4 üleminekupunkt.
28.2.2. Välisriigis toimunud võistluse eest osalemise eest punkte ei anta.
29. Ülemineku punktide arvestus Eesti meistrivõistlustel ja Eesti klasside meistrivõistlustel osalemise eest
29.1. Eesti meistrivõistlustel või Eesti esivõistlustel osalenud tantsupaaridele arvestatakse üleminekupunkte järgmiselt:
29.1.1. Kõikidele osalejatele 4 (neli) üleminekupunkti võistlustel osalemise eest;
29.1.2. Poolfinaali koha eest 4 (neli) üleminekupunkti ja finaali koha eest 8 (kaheksa) üleminekupunkti juhul, kui võistlus algab veerandfinaalist;
29.1.3. Finaali koha eest 4 (neli) üleminekpunkti juhul, kui võistlus algab poolfinaalist;
29.1.4. Esikoha eest 4 (neli) üleminekupunkti.
30. Üleminekupunktide arvestuse pidamine
30.1. Üleminekupunktide arvestust võistlustel teostab võistluste peasekretär või tema poolt volitatud sekretariaadi liige.
30.2. Üleminekupunktide arvestust peab ETSL-s spordidirektor või ETSL-i juhatuse poolt volitatud isik.
31. Tantsijate ühest Klubist teise ülemineku kord
31.1. Juhtudel, kui: 1) tantsija on läinud või teda on kutsutud treeningule või uut partnerit proovima,
2) tantsija seaduslik esindaja on läinud või teda on kutsutud tantsijale partnerit proovima uude Klubisse sellest xxx xxxx Klubi teavitamata, peab uus Klubi informeerima sellest vana Klubi ühe ööpäeva jooksul alates treeningu või kutse realiseerumisest ETSLis registreeritud ametlikel kontaktidel.
31.2. ETSL arvestab laste seaduslike esindajate ja täiskasvanud tantsijate vaba tahtega valida Klubi, kuid osalemiseks Eesti meistrivõistlustel ja teistel ETSLi ja ETSLi Klubide korraldatud võistlustel või WDSF-i litsentsiga võistlustel tuleb aktsepteerida käesolevat määrustikku.
31.3. Klubi on kohustatud tutvustama tantsijale ja/või tema seaduslikule esindajale käesolevat määrustikku enne tantsija Klubi liikmeks vastuvõtmist.
31.4. Eelduseks tantsija üleminekul ühest Klubist teise on kõikide vastastikuste võlgnevuste puudumine Klubi ja tantsija või tema seadusliku esindaja vahel. Antud eelduse mittetäitmisel ei saa toimuda tantsija üleminekut ühest Klubist xxxxx xx vastavat registrikannet ETSLi tantsijate registris.
31.5. Tantsijate ühest Klubist teise ülemineku korra alusel Klubi esindamiseks mistahes vormis peab uus klubi esitama ETSLi peasekretärile või selleks volitatud isikule Klubide vahelise kahepoolse kirjaliku tantsija ülemineku kokkuleppe, milles tuleb ära näidata järgmised andmed:
31.5.1. Poolte rekvisiidid;
31.5.2. Uue xx xxxx Klubi vaheline kokkulepe tantsija ülemineku tingimuste xxxxx xx tingimuste täitmise tähtaeg;
31.5.3. Tantsija ülemineku kuupäev;
31.6. Xxxxxx kokkulepe tuleb sõlmida ja esitada 14 kalendripäeva jooksul alates kuupäevast, mil tantsija teatab oma soovist esindada uut Klubi.
31.7. Juhul, kui Klubid ei saavuta kahepoolset kokkulepet tantsija ülemineku kohta, rakendub tantsija suhtes 18 kuuline võistluskeeld alates vanast Klubist lahkumisest.
31.8. Klubist lahkumise ajaks loetakse kuud ja aastat, millal tantsija viimati võistles Klubi eest või tema eest tasuti Klubile treeningutasu või Klubi liikmemaksu (arvestatakse seda, mis toimus hiljem) või lahkumise avalduse esitamise kuupäeva või lepingust tulenevat kuupäeva xx xxxx on võimalik dokumentaalselt tõestada. Juhul, kui tantsija on pärast Klubist lahkumist xxxx
ülemineku kokkulepet sõlmimata asunud esindama xxxxx teist Klubi, riiki või osalenud mõne teise Tantsuorganisatsiooni võistlustel, loetakse Klubist lahkumise kuupäevaks teise Klubi, riigi esindamise või võistlustel osalemisele järgnevat päeva.
31.9. Juhul, kui tantsija või tema seaduslik esindaja või vana Klubi esindaja keeldub sõlmimast tantsija ülemineku kokkulepet pärast kõikide vastastikuste kohustuste täitmist, vormistab tantsija ülemineku ETSLi juhatuse otsuse ja osapoole vastava avalduse alusel ETSLi peasekretär või selleks volitatud isik, kes teeb vastava paranduse ETSLi tantsusportlaste registris ja tantsija stardiraamatus.
31.10. ETSLi juhatusel on õigus Klubi või tantsija või tema seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil esitatud taotluse alusel kehtestada tantsija üleminekut kergendavad tingimused.
31.11. Juhul, kui Klubide treenerid või muud esindajad või tantsusportlased ei järgi käesolevat korda, on ETSLi juhatusel õigus rakendada korda rikkunud Klubi suhtes käesoleva TSM-s sätestatud karistust.
31.12. Juhul, kui tantsija hakkab esindama mistahes teist riiki ajal, kui tantsija suhtes on kehtiv nõue üleminekutingimuste osas või tantsija on ETSLi liikmesklubile võlgu, ei saa antud tantsija osaleda mistahes Eestis korraldatavatel tantsuvõistlustel v.a. WDSF võistlustel, mille korraldajaks on ETSL või ETSL-i liikmesklubi.
32. ETSLi võistlustantsu treenerid
32.1. ETSLi poolt tunnustatud võistlustantsu treeneriteks võivad olla EOK võistlustantsu treenerite kutsekvalifikastiooni tõendamine xx xxxxx omistamise korra alusel võistlustantsu treeneri kutset omavad isikud.
32.2. ETSL-i võistlustantsu treener peab olema kantud vähemalt ühe ETSLi liikmeks oleva Klubi nimekirja.
32.3. Võistlustantsu treenerid kantakse ETSLi registrisse EOK kutsetunnistuse ja isikliku, kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil, esitatud avalduse alusel.
32.4. ETSLi treenerite registrisse kandmiseks tuleb esitada taotlus ETSLi sekretariaati 1.jaanuariks, xxxxxxxx xxx klubi, mida treener esindab ja tasuda registrikande tasu.
33. ETSLi võistlustantsu kohtunikud
33.1. ETSLi võistlustantsu kohtunikunikuna tegutsemiseks peab taotleja olema kantud võistlustantsu treenerina ETSLi treenerite registrisse ja peab olema tasutud treeneri jooksva aasta liikmemaks.
33.2. Samaaegselt ei saa omada võistlustantsu kohtuniku ja tantsija registrikannet v.a. ETSL-i E kategooria kohtunik või ETSLEA tantsija.
33.3. ETSL-i tantsija võib olla maksimaalselt E-kategooria võistlustantsu kohtunik, ETSLEA-s registreeritud tantsijad võivad olla samaaegselt mistahes ETSL-i kategooriat omavad kohtunikud.
33.4. ETSLi poolt tunnustatud võistlustantsu kohtunikeks on:
33.4.1. WDSFi rahvusvahelist võistlustantsu kohtuniku litsentsi omavad isikud;
33.4.2. ETSLi võistlustantsu A-kategooriat omavad kohtunikud;
33.4.3. ETSLi võistlustantsu B-kategooriat omavad kohtunikud;
33.4.4. ETSLi võistlustantsu C-kategooriat omavad kohtunikud;
33.4.5. ETSLi võistlustantsu D-kategooriat omavad kohtunikud;
33.4.6. ETSLi võistlustantsu E-kategooriat omavad kohtunikud;
33.5. ETSLi võistlustantsu E-kategooriat omav kohtunik võib hinnata kõiki Eestis korraldatavaid rahvuslikke ja rahvusvahelisi võistlustantsu võistlusi, kusjuures kõrgeim tema poolt hinnatav stardiklass on A4 stardiklass.
33.6. ETSLi võistlustantsu D-kategooriat omav kohtunik võib hinnata kõiki Eestis ja välisriikides korraldatavaid rahvuslikke ja rahvusvahelisi võistlustantsu võistlusi, kusjuures kõrgeim tema poolt hinnatav stardiklass on X-xxxxx.
33.7. ETSLi võistlustantsu C-kategooriat omav kohtunik võib hinnata kõiki Eestis ja välisriikides korraldatavaid rahvuslikke ja rahvusvahelisi võistlustantsu võistlusi, kusjuures kõrgeim tema poolt hinnatav stardiklass on C-klass.
33.8. ETSLi võistlustantsu B-kategooriat omav kohtunik võib hinnata kõiki Eestis ja välisriikides korraldatavaid rahvuslikke ja rahvusvahelisi võistlustantsu võistlusi, kusjuures kõrgeim tema poolt hinnatav stardiklass on B-klass. B-kategooriat omav kohtunik võib tegutseda peakohtunikuna kuni D-klassi võistlusel.
33.9. ETSLi võistlustantsu A-kategooriat omav kohtunik võib hinnata xxxxx xx tegutseda peakohtunikuna kõikidel Eestis ja välisriikides korraldatavatel rahvuslikel ja rahvusvahelistel võistlustantsu võistlustel, mis ei ole WDSFi meistri-, karika- või edetabelivõistlused (ranking- võistlused).
33.10. WDSFi rahvusvahelist võistlustantsu kohtuniku litsentsi omav kohtunik võib hinnata xxxxx xx tegutseda peakohtunikuna kõikidel Eestis ja välisriikides korraldatavatel rahvuslikel ja rahvusvahelistel võistlustantsu võistlustel.
33.11. Xxxxx, kui kohtunik on saavutanud WDSF kohtuniku taseme, peab ta WDSFi kohtuniku kategooria kehtimiseks omama Eesti A-kateglooriat.
33.12. Mistahes võistlustantsu kohtuniku kategooria tõstmiseks peab isikul olema kehtiv võistlustantsu kohtuniku registrikanne ja tasutud jooksva aasta kohtuniku kehtiva taseme registri liikmemaks ja taotletava taseme kohtuniku registri liikmemaks.
33.13. Tegutsemine võistlustantsu võistluste peakohtunikuna ja hindekohtunikuna on võrdse kaaluga vastava tasemega võistlustel.
34. Kohtunikud maavõistlustel võistlustantsus.
34.1. Eestis toimuvate võistlustantsu maavõistluste peakohtuniku ja hindekohtunikud kinnitab ETSLi juhatus võistluste korraldaja ettepanekul.
34.2. Maavõistlustel peab kõiki osavõtvaid riike esindama võrdne arv hindekohtunikke. Lisaks nendele võivad võistlust hinnata ka neutraalse riigi kohtunikud. Maavõistlust võivad hinnata ka ainult neutraalse riigi kohtunikud.
34.3. Paarisarvu kohtunike korral peab lisaks hindama veel vähemalt üks kohtunik neutraalsest riigist selliselt, et hindkohtunikke oleks kokkuvõttes paaritu arv.
34.4. Maavõistlustel Eestit esindava hindekohtuniku määrab ETSLi juhatus.
35. Kohtunikud Eesti meistrivõistlustel ja klasside meistrivõistlustel võistlustantsus.
35.1. Eesti meistrivõistluste ja klasside meistrivõistluste peakohtuniku kinnitab ETSLi juhatus.
35.2. Eesti meistrivõistluste ja klasside meistrivõistluste hindekohtunike nimekirja kinnitab ETSLi juhatus.
35.3. ETSLi meistrivõistlustel peab hindekohtunikke olema vähemalt 7 (seitse), vähemalt 5 (viiest) erinevast riigist. ETSLi klasside meistrivõistlustel peab hindekohtunikke olema vähemalt 7 (seitse), soovitavalt kõik erinevatest riikidest.
35.4. Juhul, kui hindekohtunikke on rohkem kui 9 (üheksa) tuleb lähtuda reeglist, et igat välisriiki esindab kuni 2 (kaks) väliskohtunikku v.a. Eesti klasside meistrivõistlustel.
35.5. Ükski kohtunik ei või hinnata Eesti meistrivõistlusi ja klasside meistrivõistlustel kahel järjestikkusel aastal xx xxxxx aastal mitmel Eesti Meistrivõistlusel.
35.6. Kõigil ETSLi meistrivõistlusi hindavatel väliskohtunikel peab olema oma riigi kõrgeim hindekohtuniku litsents vastalt meistrivõistlustel tantsitavale tantsuliigile.
36. Kohtunikud Eesti karikavõistlustel võistustantsus.
36.1. Eesti karikavõistluste igale etapile kutsub/kinnitab peakohtuniku võistluste korraldaja.
36.2. Eesti karikavõistlustel E-, D-, C-, B xx Xxxx-klassile peab hindekohtunikke olema vähemalt 7 (seitse).
36.3. Eesti karikavõistlustel ei või mitte ühtegi välisriiki esindada rohkem kui 3 (xxxx) hindekohtunikku.
36.4. Alati võib asendada madalama kategooria kohtunikke kõrgema kategooria Eesti- või väliskohtunikega.
36.5. Hindekohtunike kogu minimaalne koosseis sõltumata vanuserühmast peab olema järgmine:
36.5.1. E-klassi karikavõistlustel peab hindekohtunikke olema vähemalt 7 ning valik peab olema langetatud D-A kategooria kohtunike hulgast;
36.5.2. D-klassi karikavõistlusel peab hindekohtunikke olema vähemalt 7 ning valik peab olema langetatud D-A kategooria kohtunike hulgast;
36.5.3. C-klassi karikavõistlusel peab hindekohtunikke olema vähemalt 7 ning valik peab olema langetatud C-A kategooria kohtunike hulgast;
36.5.4. B-klassi karikavõistlusel peab hindekohtunikke olema vähemalt 7 ning valik peab olema langetatud B-A kategooria kohtunike hulgast;
36.5.5. Vaba-klassi karikavõistlustel peab hindekohtunikke olema vähemalt 7 ning valik peab olema langetatud A kategooria kohtunike hulgast.
36.6. Kõiki Eesti kohtunikke võib asendada väliskohtunikega, xxxxx kohtuniku kategooria vastab või on kõrgem võistlustel nõutavast kategooriast.
37. Kohtunikud klubivõistlustel võistlustantsus.
37.1. Eesti toimuvatel klubivõistlustel peab hindekohtunikke olema vähemalt 5 (viis).
37.2. Hindekohtunikud ja peakohtuniku kutsub klubivõistlustele võistluste korraldaja.
37.3. Hindekohtunike kategooria peab vastama või olema kõrgem võistlustel tema poolt hinnatavate stardiklasside tasemest
38. Võistluste voorud
38.1. Võistlused tuleb läbi viia selliselt, et toimuks miinimum arv xxxxx.
38.2. Läbiviidavate voorude arvu ja edasipääsejate arvu igas voorus määrab võistluste peakohtunik koostöös võistluste korraldajaga.
38.3. Voorude arv tuleb võistlejatele teatavaks teha enne võistluste algust ning neist tuleb võistluste käigus rangelt kinni pidada. Voorude arvu võib peakohtuniku otsusel muuta juhul, kui osa järgmisesse vooru pääsenud võistlejatest loobuvad edasi võistlemast. Sellest tuleb kohe informeerida kõiki võistlejaid.
38.4. Igast voorust järgmisesse vooru peab edasi pääsema vähemalt 50% antud voorust osavõtvate võistlejate arvust, murdosa tekkimisel jäetakse see arvestamata. Käesolevast üldreeglist võib peakohtuniku otsusel kõrvale kalduda (va tantsupaaride valimisel poolfinaalist finaali), juhul, kui vooru lõppedes tekkis tantsupaaride vahel jagamine sellises ulatuses, et tavapärase 50% reegli järgimisel, on uus voor paaride arvu järgi sama, mis eelmine voor – sel juhul pääseb edasi järgmisesse vooru vähem kui 50% tantsupaare selliselt, et kõik uue vooru viimast kohta jagavad tantsupaarid ei pääse edasi järgmisesse vooru.
38.5. Voorude arvu määramisel tuleb peakohtunikul üldjuhul lähtuda seisukohast, et finaalis tantsib kuni 6 (kuus) tantsupaari, ½-finaalis kuni 12 (kaksteist) tantsupaari, ¼-finaalis kuni 24 (kakskümmend neli) tantsupaari jne.
38.6. Peakohtuniku motiveeritud eriotsusel, koostöös võistluste korraldajaga, võib planeerida finaalis tantsima kuni 8 (kaheksa) tantsupaari, ½-finaalis kuni 15 (viissteist) tantsupaari, ¼-finaalis kuni 29 (kakskümmend üheksa) tantsupaari jne.
39. Kordustantsimise süsteem
39.1. Kordustantsimise süsteemi:
39.1.1. on lubatud kasutada kõikidel võistlustel alates 1/8-finaalist;
39.1.2. peab kasutama Eesti meistrivõistlustel standard- xx xxxxxx-ameerika tantsudes, enam kui 29 (kahekümne üheksa) tantsupaari võistlemisel;
39.1.3. ei ole lubatud kasutada 10-tantsu võistlustel.
39.2. Kordustantsimise süsteemi puhul pääseb esimeses voorus esimesel tantsimisel kohe edasi järgmisse vooru mitte vähem kui 2/3 järgmises voorus tantsivatest paaridest. Ülejäänud paarid peavad läbi tegema teise tantsimise xx xxxx valitakse välja järgmisse vooru pääsema määratud arvu täissaamiseks puuduolev arv paare.
39.3. Nii esimesel kui ka teisel tantsimisel edasipääsevate paaride arvu määrab peakohtunik, murdosa tekkimisel jäetakse see arvestamata.
40. Ümbertantsimine
40.1. Ümbertantsimist kasutatakse peakohtuniku otsusel juhul, kui ei ole võimalik määrata tantsupaaride järgmise vooru arvu vastavalt käesoleva määrustiku punktile 38, seetõttu, et selle punkti kasutamisel jääks uue vooru paaride arv nii väikeseks, et järgmine võistluste voor oleks paaride arvu järgi, ülejärgmine võistluste voor.
40.2. Kui ümbertantsimise käigus pärast mingit tantsu selgub otsitav tulemus ja ülejäänud tantsud seda enam ei mõjuta, võib ümbertantsimise lõpetada.
41. Osavõtjate jagamine vahetusteks
41.1. Võistlustest osavõtvad tantsupaarid tuleb jagada vahetusteks.
41.2. Kõikides voorudes kõikides vanuserühmades võib tantsida ühes vahetuses nii mitu tantsupaari, et oleks täidetud minimaalse põrandapinna nõue ühe tantsupaari kohta.
41.3. Eesti meistrivõistlustel peab poolfinaali tantsima kahes vahetuses juunior 2, noored 1, noored 2 ja täiskasvanute vanuserühmas. Peakohtuniku otsusel võib poolfinaalid tantsida ühes vahetuses.
41.4. Vahetuste arvu määrab võistluste peakohtunik koostöös võistluste korraldajaga lähtudes eesmärgist, et võistluste pikkus oleks võimalikult lühike ja võistluste voorude arv võimalikult väike.
41.5. Vahetuste koosseis peab olema igas tantsus erinev D-, C-, B-, A- xx Xxxx-klassi võistlustel.
41.6. Hindekohtunikud peavad olema teadlikud vahetuste arvust.
42. Kaks finaalgruppi
42.1. Võistluste lõpptulemuste täpsemaks selgitamiseks on võistluste finaal lubatud läbi viia kahes grupis:
42.1.1. A-finaal, kus võistlevad finaali pääsenud tantsupaarid;
42.1.2. B-finaal, kus võistlevad ülejäänud poolfinaali pääsenud tantsupaarid.
43. Eesti meistrivõistlused
43.1. Eesti meistrivõistlused on kesksed üleriigilise tähtsusega tiitlivõistlused ja need viiakse läbi individuaalvõistlustena ST-tantsudes, LA-tantsudes ja 10-tantsus.
43.2. Eesti meistrivõistlused viiakse läbi kinniste võistlustena.
43.3. Eesti meistrivõistlused korraldab ETSLi juhatus. ETSLi juhatus võib korraldusõiguse delegeerida ETSLi Klubidele või teistele juriidilistele isikutele.
43.4. Meistrivõistluste graafiku koostamisel arvestatakse võimalusel rahvusvahelist tiitli- ja edetabelivõistluste (ranking-võistluste) graafikut.
43.5. Eesti meistrivõistlused viiakse läbi vaba-klassi võistlusprogrammi alusel, see tähendab viies LA tantsus ja viies ST tantsus järgmistele vanuserühmadele:
43.5.1. Lapsed 1 (erandina kolmes LA xx xxxxxx ST tantsus)
43.5.2. Lapsed 2
43.5.3. Juunior 1
43.5.4. Juunior 2
43.5.5. Noored 1
43.5.6. Noored 2
43.5.7. Täiskasvanud
43.5.8. Täiskasvanud 1
43.5.9. Täiskasvanud 2
43.5.10. Täiskasvanud 3 juhul, kui võistluspäeval on lõplikult registreerunud vähemalt viis tantsupaari
43.5.11. Täiskasvanud 4 (ainult ST-tantsudes ja LA-tantsudes) juhul, kui võistluspäeval on lõplikult registreerunud vähemalt viis tantsupaari.
43.6. Eesti Meistrivõistlustel peavad tantsupaarid võistlema oma konkreetses vanuserühmas. Noored
2 vanuserühma tantsupaarid võivad tantsida ka lisaks oma vanuserühmale täiskasvanute vanuserühmas.
43.7. Võistluste kutsed tuleb saata kõikidele ETSLi Klubidele.
43.8. Eesti meistrivõistlustele korraldajale, juhul, kui see ei ole ETSLi juhatus, võib ETSLi juhatus kehtestada korraldusõiguse tasu, mille suurus on määratud ETSLi finantskorraldusega, mis on käesoleva määrustiku Xxxx 1.
43.9. Juhul, xxx xxxxx päeval Eesti meistrivõistlustega toimuvad ka Eesti karikavõistlused või algajate klassi võistlus, ei pea korraldaja tasuma täiendavat korraldusõiguse tasu.
43.10. Kui Eesti meistrivõistlused jäävad korraldaja poolsel põhjusel ära, siis võistluste korraldusõiguse tasu korraldajale ei tagastata.
43.11. Eesti meistrivõistlustel on lubatud ühendada kõrvuti asetsevad vanuserühmad TK1, TK2, TK3, TK4 vanuserühmades, juhul kui osavõtvaid tantsupaare xxxxxx vanuserühmas eelregistreerimise lõpuks on vähem kui 5 ja ühendamise tulemusena ei teki poolfinaali. Tulemused arvestatakse vanuserühmades eraldi.
44. Eesti klasside meistrivõistlused
44.1. Eesti klasside meistrivõistlused on kesksed üleriigilise tähtsusega tiitlivõistlused ja need viiakse läbi individuaalvõistlustena E, D, C xx X xxxxxxx ST-tantsudes ja LA-tantsudes.
44.2. Eesti klasside meistrivõistlused viiakse läbi kinniste võistlustena.
44.3. Eesti klasside meistrivõistlused korraldab ETSLi juhatus. ETSLi juhatus võib korraldusõiguse delegeerida ETSLi Klubidele või teistele juriidilistele isikutele.
44.4. Eesti klasside meistrivõsitlused viiakse läbi järgmistele vanuserühmadele ja klassidele:
44.4.1. Lapsed 1 – E, D
44.4.2. Lapsed 2 – E, D, C
44.4.3. Juunior 1 – E, D, C
44.4.4. Juunior 2 – E, D, C, B
44.4.5. Noored – C, B
44.5. Tantsupaarid võivad osa xxxxx ainult oma vanuserühma ja stardiklassi võistlusest.
44.6. Võistluste kutsed tuleb saata kõikidele ETSLi Klubidele.
44.7. Eesti klasside meistrivõistluste korraldajale, juhul, kui see ei ole ETSLi juhatus, võib ETSLi juhatus kehtestada korraldusõiguse tasu.
45. Eesti karikavõistlused
45.1. Eesti karikavõistlused on keskseks, läbi aasta igakuiselt toimuvaks võistluseks.
45.2. Eesti karikavõistlused viiakse läbi individuaalvõistlustena ST-tantsudes ja LA-tantsudes.
45.3. Eesti karikavõistlused võib läbi viia lahtiste (Open) võistlustena. Lahtise (Open) võistlusena võib läbi viia ühe osavõistluste raames ka ainult ühe vanuserühma võistlust. Sellisel juhul võib nimetada lahtiseks ainult konkreetse vanuserühma võistlust.
45.4. Eesti karikavõistlused korraldab ETSLi juhatus. ETSLi juhatus võib korraldusõiguse delegeerida ETSLi Klubidele.
45.5. Eesti karikavõistluste korraldamise tingimused otsustab ETSLi juhatus.
45.6. Karikavõistluste graafik koostatakse võimalusel ja lähtudes eelkõige rahvusvahelisest tiitli- ja edetabelivõistluste (ranking-võistluste) graafikust, Eesti meistrivõistluste graafikust ning lähiriikides toimuvatest suurematest ja traditsioonilisematest võistlustest.
45.7. Eesti karikavõistluste korraldamiseks viib ETSLi juhatus läbi eelläbirääkimistega avatud pakkumise ETSLi Klubidele ja teistele juriidilistele isikutele, lähtudes eelkõige võistluste toimumise asukohtade võimalikult suurest laiahaardelisusest ja komplekssetest lahendustest.
45.8. Eesti karikavõistlused võib läbi viia järgmistele vanuserühmadele ja stardiklassidele:
45.8.1. Lapsed 1 E-, X-xxxxx
45.8.2. Lapsed 2 E-, D- ja C-klass
45.8.3. Juunior 1 E-, D-, C- xx Xxxx-xxxxx
45.8.4. Juunior 2 E-, D-, C-, B- xx Xxxx-xxxxx
45.8.5. Noored C-, B- xx Xxxx-xxxxx
45.8.6. Täiskasvanud E, D, C, B xx Xxxx-xxxxx
45.8.7. Täiskasvanud 1 E, D, C, B xx Xxxx-xxxxx
45.8.8. Täiskasvanud 2 E, D, C, B xx Xxxx-xxxxx
45.8.9. Täiskasvanud 3 E, D, C, B xx Xxxx-xxxxx
45.8.10. Täiskasvanud 4 E, D, C, B xx Xxxx-xxxxx
45.9. Konkreetsed vanuserühmad ja stardiklassid, kellele karikavõistlused korraldatakse, kinnitab ETSLi juhatus eelneva aasta lõpuks.
45.10. Karikavõistluste punktiarvestus, edetabeli pidamine ja karikavõitjate väljaselgitamine toimub vastavalt karikavõistluste punktiarvestamise süsteemile, mis on käesoleva määrustiku Xxxx 2.
45.11. Võistluste kutsed tuleb saata kõikidele ETSLi Klubidele.
45.12. Eesti karikavõistluste korraldajatele võib juhatus kehtestada korraldusõiguse tasu, mille suurus on määratud ETSLi finantskorraldusega, mis on käesoleva määrustiku Xxxx 1.
45.13. Juhul, xxx xxxxx päeval Eesti karikavõistlustega toimub ka algajate klassi võistlus, ei pea korraldaja tasuma täiendavat korraldusõiguse tasu.
45.14. Kui Eesti karikavõistlused jäävad korraldaja poolsel põhjusel ära, siis võistluste korraldusõiguse tasu korraldajale ei tagastata.
46. Piirkondlikud võistlused
46.1. Piirkondlikud võistlused viiakse läbi individuaalvõistlustena ST-tantsudes või LA- tantsudes või 10-s tantsus.
46.2. Piirkondlikud võistlused võib läbi viia lahtiste (Open) võistlustena. Lahtise (Open) võistlusena võib läbi viia ühe võistluse raames ka ainult ühe vanuserühma võistlust. Sellisel juhul võib nimetada lahtiseks ainult konkreetse vanuserühma võistlust.
46.3. Piirkondlikud võistlused organiseerib ETSL või mõni ETSLi Klubi või muu isik, kes on huvitatud piirkondliku võistluse korraldamisest ja on sõlminud vastava kokkuleppe ETSLi juhatusega.
46.4. Piirkondlike võistluste korraldamise tingimused peab kinnitama ETSLi juhatus korraldaja ettepanekul, lähtudes eelkõige käesoleva TSMist.
46.5. Piirkondlikud võistlused kantakse ETSLi võistlusgraafikusse ühtsetel alustel muude klubivõistlustega, lähtudes eelkõige rahvusvahelisest tiitli- ja edetabelivõistluste (ranking- võistluste), Eesti meistrivõistluste ja karikavõistluste graafikust.
46.6. Võistluste kutsed tuleb saata kõigile piirkonda kuuluvatele ETSLi Klubidele.
46.7. Piirkondlike võistlusi võib korraldada ka piirkonna meistrivõistlustena. Võistluste meistrivõistlusteks nimetamine peab olema kinnitatud ETSLi juhatuse poolt.
46.8. Piirkondlike võistluste korraldajale võib ETSLi juhatus kehtestada litsentsimaksu, mille suurus on määratud ETSLi finantskorraldusega, mis on käesoleva määrustiku Xxxx 1.
46.9. Kui piirkondlikud võistlused jäävad korraldaja poolsetel põhjusel ära, siis võistluste litsentsimaksu korraldajale ei tagastata.
47. Klubivõistlused
47.1. Klubivõistluste all mõistetakse ETSLi Klubi poolt korraldatud võistlust, mis korraldatakse lähtuvalt käesolevast TSMist.
47.2. Klubivõistlused viiakse läbi individuaalvõistlustena ST-tantsudes, LA-tantsudes või 10-s tantsus.
47.3. Klubivõistlused võib läbi viia lahtiste (Open) võistlustena. Lahtise võistlusena võib läbi viia ühe võistluste raames ka ainult ühe vanuserühma võistlust. Sellisel juhul võib nimetada lahtiseks ainult konkreetse vanuserühma võistlust.
47.4. Kutsed tuleb saata kõigile ETSLi Klubi.
47.5. Klubivõistlused võistlused kantakse ETSLi võistlusgraafikusse ühtsetel alustel, lähtudes eelkõige Eesti meistrivõistluste ja karikavõistluste graafikust.
47.6. Klubivõistluste korraldajatele võib ETSLi juhatus kehtestada litsentsimaksu, mille suurus on määratud ETSLi finantskorraldusega, mis on käesoleva määrustiku Xxxx 1.
47.7. Kui klubivõistlused jäävad korraldaja poolsetel põhjusel ära, siis võistluste litsentsimaksu korraldajale ei tagastata.
48. Võistluste korraldamisõigus ja võistluste kalender
48.1. Kõikide võistluste korraldamisõiguse saamiseks ja võistluste kandmiseks ETSLi võistluste kalendrisse peavad ETSLi Klubid esitama juhatusele kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil avalduse, ETSLi juhatuse poolt määratud tähtajaks, milles tuleb ära märkida järgmised andmed: võistluste nimetus, võistluste toimumise aeg xx xxxx, võistlustel osalevad stardiklassid.
49. Võistluste toimkond ja nõuded korraldajale
49.1. Võistluste läbiviimiseks peab võistluste korraldaja moodustama võistluste toimkonna, kuhu kuuluvad:
peakohtunik; hindekohtunikud;
peasekretär ja/või sekretärid (edaspidi ka sekretariaat); turniirijuht;
tantsumuusika juht;
49.2. Iga võistluste toimkonna liige tohib reeglina täita ainult ühte toimkonna tööfunktsiooni.
49.3. Kõigil rahvusvahelistel võistlustel, lahtistel võistlustel, kus osalevad välisriikide tantsijad ja rahvuslikel võistlustel, kus osalevad välisriikide kohtunikud peab välismaalastele vajalik informatsioon olema tõlgitud vähemalt inglise keelde.
49.4. Finaali pääsenud tantsijaid tohib tutvustada ainult nimede järgi, rahvusvahelistel võistlusel võib nimetada ka riigi. Autasustamisel peab tutvustama tantsijaid nimeliselt ja klubilise kuuluvuse järgi, rahvusvahelistel võistlustel riigi järgi.
49.5. Võistluste korraldaja on kohustatud autasustama iga vanuserühma ja stardiklassi esimesi kolme tantsijaid võistluste medalitega või karikatega.
49.6. Võistluste korraldaja peab kindlustama võistluste sekretariaadi töö WDSF-i litsentseeritud arvutiprogrammiga.
49.7. Võistluste korraldaja peab tagama, et arvuti rikke korral tehakse sekretariaadi töö käsitsi.
49.8. Võistluste korraldaja peab tagama, et sekretariaadi tööd ei sega kolmandad isikud.
49.9. Võistluste paberkandjal olevaid protokolle ja kohtunike hindesedeleid säilitatakse ETSLi sekretariaadis 1 (ühe) kuu jooksul.
50. Võistluste kutsed
50.1. Võistluste kutsetes on kohustuslik ära näidata: võistluste nimetus;
toimumise aeg;
läbiviimise xxxx xx aadress;
stardiklassid ja vanuserühmad ning nende võimalik ühendamine; esialgne ajakava;
eelregistreerimise tingimused ja lõpliku registreerimise kellaajad; stardimaksu suurus tantsupaarilt xx xxxxx tasumise tingimused;
piletite maksumus;
ülejäänud teave, mis on oluline osavõtvatele tantsupaaridele (näit kingade kontroll, toitlustamise tingimused jne.) ja infotelefon täiendava informatsiooni saamiseks.
50.2. Kõikide võistluste kutsed peavad olema välja saadetud vähemalt neli nädalat enne võistluste toimumist ETSLi ja kõikidele Klubidele.
51. Tantsupaaride võistlustest osavõtt
51.1. ETSLi ja Klubide poolt korraldatavatest võistlustest võivad osa xxxxx ainult ETSLi tantsusportlaste registrisse kantud tantsijad. Välisriikidest võivad osa xxxxx ainult WDSFi liikmeskonda kuuluvate riikide tantsijad.
51.2. ETSLi koosseisu mittekuuluvate Klubide, muude asutuste, organisatsioonide, ka füüsiliste isikute poolt Eestis korraldatavatest võistlustest võivad ETSLi Klubide tantsupaarid osa xxxxx ainult juhul, kui ETSLi juhatus annab selleks xxx xx määrab ETSLi reeglite eest vastutava isiku, kes on ETSLi liige.
51.3. ETSLi Klubide tantsupaarid võivad osaleda ETSLi ja Klubide poolt korraldatud ning ka välisriikides toimuvatel tantsuvõistlustel ainult ETSLi tantsija jooksva aasta kehtiva registrikande olemasolul ning tantsijal ei tohi olla kehtivat võistluskeedu.
52. Tantsupaaride eelregistreerimine ja registreerimine võistlustele
52.1. Võistluste korraldajal on õigus nõuda tantsijate eelregistreerimist.
52.2. Tantsijate eelregistreerimise nõude korral peavad Klubid oma paarid registreerima võistlustest osavõtuks vastavalt võistluste korraldaja poolt ettenähtud tingimustele. Eelregistreerimine toimub kirjalikult e-posti xxxx.
52.3. Tähtajaks mitteregistreerunud tantsijaid võib võistluste korraldaja lubada võistlustele või lubada võistlusele tema poolt määratud kõrgendatud stardimaksu eest või mitte lubada tantsijatel võistlustest osa xxxxx. Kõrgendatud stardimaksu piirmääraks on vastava võistlusklassi stardimaksu kahekordne summa.
52.4. Tantsijate eelregistreerimise peab sooritama Klubi ametlik esindaja. Iga Klubi esitab hiljemalt jooksva aasta 31. jaanuariks oma Klubi ametliku esindaja/ametlike esindajate nimekirja ETSLi peasekretärile, kes muudab nimekirja kättesaadavaks ETSLi kodulehel. Kõik võistluste korraldajad on kohustatud arvestama ainult ametlike esindajate poolt saadetud registreeringuid. Tantsijate, tantsijate esindajate ja kolmandate isikute poolt saadetud registreerimisdokumendid on kehtetud.
52.5. Lapsevanematel ja tantsijatel on lubatud teostada võistlustele registreerimise toimingut juhul, kui Klubi ametlik esindaja on andnud sellekohase kirjaliku nõusoleku.
52.6. Tantsija, kes on rikkunud eelregistreerimise või registreerimise xxxxx xx oma õigust võistlustel osaleda.
52.7. Tantsupaari tulemus, kes osaleb eelregistreerimise või registreerimise korda rikkudes võistlustel tühistatakse.
53. Võistluste liikmemaks
53.1. Iga võistlusklassi liikmemaksu suuruse kehtestab võistluste korraldaja.
53.2. Võistlusklasside liikmemaksu suuruse ülempiir on määratud ETSLi finantskorraldusega, mis on käesoleva määrustiku Xxxx 1.
53.3. Võistluste liikmemaksu tasumise korra kehtestab võistluste korraldaja.
53.4. Võistluste korraldaja võib erandkorras osavõtva Klubi kirjaliku avalduse põhjal vabastada võistluste liikmemaksu tasumisest osavõtva tantsija.
54. Võistluste programm
54.1. Võistluste programm on võistluste käigus tantsitavad tantsud.
54.2. ETSLis kehtivad järgmised võistlustantsu stardiklassidele kohustuslikud tantsud ja nende võistlustel esitamise järjekord:
54.2.1. Vaba-, C-, B-, A-ja S-klass: ST-tantsud (AV, T, V, AF, Q), LA-tantsud (S, CCC, R, PD, J)
54.2.2. X-xxxxx: ST-tantsud (AV, T, V, Q), LA-tantsud (S, CCC, R, J)
54.2.3. E-klass: ST-tantsud (AV, V, Q), LA-tantsud (S, CCC, J)
54.2.4. Algajad 6-tantsu: ST-tantsud (AV, V, Q) ja LA-tantsud (S, CCC, J), tantsitakse kuus tantsu järjest ja arvestus peetakse ST-ja LA-tantsudes kokku.
54.2.5. Algajad 4-tantsu: ST-tantsud (AV, Q) ja LA-tantsud (S, CCC), tantsitakse neli tantsu järjest ja arvestus peetakse ST-ja LA-tantsudes kokku
54.2.6. Algajad 2-tantsu: ST-tants (AV) xx XX-xxxxx (CCC), tantsitakse kaks tantsu järjest ja arvestus peetakse ST-ja LA-tantsudes kokku.
54.3. Kõikide vanuserühmade võistlustel on lubatud korraldada kombineeritud programmiga tantsuvõistlusi st kõikides voorudes tantsivad tantsupaarid kõiki stardiklassile kohustuslikke tantse. Tantsuliikide esitamise järjekorda võib vahetada.
54.4. Tavalise võistlusprogrammiga võistlustel tantsitakse eelvoorudes minimaalse kohustusliku programmina tantse järgmiselt:
1) ST-tantsud
C-, B-, A- ja S-klass 1/8 finaal AV, T, Q
1/4 finaal AV, T, AF, Q
X-xxxxx 1/8 finaal AV, Q 1/4 finaal AV, T, Q
E-xxxxx xx Algajad 6 1/8 finaal AV, Q 1/4 finaal AV, V
Algajad 4 1/8 finaal AV, Q 1/4 finaal AV, Q
Algajad 2 1/8 finaal AV 1/4 finaal AV
2) LA-tantsud
C-, B-, A- ja S-klass 1/8 finaal S, CCC, R
1/4 finaal S, CCC, R, XX
X-xxxxx 1/8 finaal S, CCC 1/4 finaal S, CCC, R
E-xxxxx xx Algajad 6 1/8 finaal S, CCC 1/4 finaal S, J
Algajad 4 1/8 finaal S, CCC 1/4 finaal S, CCC
Algajad 2 1/8 finaal CCC 1/4 finaal CCC
54.5. Täiendavate eelvoorude korral tantsitakse kõikides täiendavates voorudes 1/8 finaali kohustuslikke tantse.
54.6. Võistluste korraldaja otsusel võib kõikides eelvoorudes tantsida xx xxxxx kohustuslikke tantse.
54.7. Poolfinaalis (1/2 finaalis) ja finaalis peavad kõik tantsupaarid tantsima kõiki kohustuslikke tantse.
54.8. Eesti meistrivõistlustel peavad kõik paarid kõikides voorudes tantsima kõiki vastavale klassile kohustuslikke tantse.
54.9. Rahvusvahelistel võistlustel peavad kõik tantsupaarid kõikides voorudes tantsima kõiki kohustuslikke tantse.
55. Võistluste ajakava
55.1. Võistluste ajakava koostab võistluste korraldaja ja kooskõlastab selle võistluste peakohtunikuga.
55.2. Esialgse võistluste ajakava peab võistluste korraldaja saatma välja ETSLi Klubidele ja peasekretärile koos võistluste kutsega.
55.3. Võistluste korraldaja on kohustatud saatma võistluste täpsustatud ajakava kõikidele ETSLi Klubidele ja peasekretärile vähemalt 2 päeva enne võistluste toimumist.
56. Nõuded võistluspõrandale
56.1. Kõikidel Eestis toimuvatel ETSLi meistri- ja klasside meistrivõistlustel peab võistluspõranda pindala olema vähemalt 350 m2.
56.2. Kõikidel Eesti karikavõistlustel peab võistluspõranda pindala olema vähemalt 200 m2.
56.3. Teistel Eestis toimuvatel E- kuni S-klassi võistlustel peab võistluspõranda pindala olema vähemalt 200 m2 arvestusega 25 m2 paari kohta. Eestis toimuvatel A2- kuni A6-klassi võistlustel peab võistluspõranda pindala olema vähemalt 150 m2 arvestusega 15 m2 paari kohta.
56.4. Võistluspõrand peab olema ristkülikukujuline ja külgede suhtega ligikaudu 3:2-le.
56.5. Võistluspõrand peab olema tantsuspordiks sobiv tantsupõrand.
57. Hindamine võistlustel
57.1. Kõikidel Eestis toimuvatel võistlustel tuleb kõikides voorudes tulemuste välja selgitamiseks kasutada skating-süsteemi. Hindamine peab toimuma WDSF-i poolt aktsepteeritud tarkvaraga.
57.2. Hindekohtunikud peavad kõikides eelvoorudes ja poolfinaalis märgistama edasipääsemiseks järgmisesse vooru täpselt peakohtuniku poolt määratud arvu paare/tantsijaid.
57.3. Finaalis peavad hindekohtunikud määrama võistlevatele paaridele/tantsijatele erinevad järjestikulised xxxxx.
57.4. Kontrolli hindekohtunike tegutsemise üle vastavalt skating-süsteemi reeglitele teostab võistluste peakohtunik koostöös võistluste peasekretäriga.
57.5. Kui hindekohtunik eksib võistluste hindamise käigus, peab peakohtunik koheselt lahendama küsimuse antud kohtunikuga, vajadusel peatama võistluste läbiviimise.
57.6. Kõik hindekohtunike hindesedelid peavad enne üleandmist võistluste sekretariaati olema kohtunike poolt allkirjastatud. Hindesedelitel paranduste tegemisel peavad hindekohtunikud tehtud parandused kinnitama oma allkirjaga.
57.7. Kui finaalis peakohtuniku otsusel xxxxx xxxx diskvalifitseeritakse peab sekretariaat tegema ümberarvestuse finaali ülejäänud paaride saavutatud kohtade osas.
58. Xxxxxxx ja kinnine hindamine
58.1. Finaalis võib kasutada lahtist või kinnist hindamist.
58.2. Lahtise või kinnise hindamise süsteemi kasutamise otsustab võistluste korraldaja.
58.3. Xxxxxxxx hindamisel näitavad hindekohtunikud iga tantsu puhul hindetahvlitega paaridele nende poolt saavutatud kohti.
58.4. Lahtisel hindamisel on lubatud järgmised variandid:
58.4.1. hindeid näidatakse xxxxx igat tantsu, välja arvatud Eesti meistrivõistlustel;
58.4.2. hindeid näidatakse esimest korda xxxxx teist tantsu xx xxxxx xxxxx igat tantsu, välja arvatud Eesti meistrivõistlustel;
58.4.3. hindeid näidatakse xxxxx kõikide finaali tantsude tantsimist.
58.5. Kinnisel hindamisel hindekohtunikud hindetahvlitega paaridele nende poolt saavutatud kohti ei näita.
59. Hindamine võistkonnavõistlustel
59.1. Võistkonnavõistlustel tuleb hinnata hinnetega 1, 1½, 2, 2½, 3. Hinne “1” on kõrgeim.
59.2. Sama hinnet on lubatud korrata.
59.3. Tulemused tuleb kokku xxxxx xxxxx igat tantsu.
60. Sekretariaadi töö võistluste korraldamisel
60.1. Võistluste sekretariaat koosneb peasekretärist ja/või sekretärist (sekretäridest).
60.2. Võistluste sekretariaat peab alustama xxxx xxxx võistluste registreerimise algusega ning tagama koostöös võistluste korraldajaga registreerimise sujuva ja korrektse toimimise.
60.3. Sekretariaat peab võistluse ajal garanteerima kohtunike poolt antud punktide ja kohtade kokkuvõtmise skating-süsteemi alusel.
60.4. Sekretariaat teostab üleminekupunktide arvestust ning edastab sellekohase teabe koos võistluste tulemustega ETSLi spordidirektorile.
60.5. Sekretariaat on kohustatud tagama sekretariaadi töö ka juhul, kui arvutiprogramm xxxx xx võimalda.
60.6. Võistluste sekretariaat ei tohi avalikustada kolmandatele isikutele võistluste vaheprotokolle enne iga vastava vanuserühma stardiklassi autasustamise lõppu.
60.7. Xxxxx autasustamise lõppu peab võistluste sekretariaat avalikustama finaali skating-arvestuse tabeli.
60.8. Võistluste peasekretär või sekretariaadi töö eest vastutav isik on kohustatud saatma võistluste tulemused failina 3 (kolme) päeva jooksul xxxxx võistluste lõppu e-postiga ETSLi peasekretärile.
61. Nõuded võistluste reklaamile, kavalehele ja esinemistele
61.1. Võistlustel eksponeeritav, suuliselt esitatav ja muu trükireklaam peab olema esteetiliselt kauni kujundusega.
61.2. Võistluste kavalehe esikaanel peab kesksel xxxxx xxxxx ära trükitud ETSLi logo.
61.3. Kavalehes peavad olema ära trükitud ETSLi sponsorite, lepingupartnerite ja annetajate logod ja/või nimed.
61.4. Kavalehel ei tohi olla ära trükitud võistlevate tantsijate pilte ükskõik millisel xxxxx.
61.5. Korraldaja peab võimaldama võistluste saalis ja kavalehes reklaami pinda kõigile ETSLi liikmetele võrdsetel alustel.
61.6. Võistlustest osavõtvad tantsijad võivad mistahes võistlustel esineda mistahes demonstratsioonesinemistega ainult xxxxx xxx võistluste lõppu.
62. Meditsiiniline abi
Kõigil ETSLi ja Klubide poolt korraldatud võistlustel peab korraldaja garanteerima vajadusel esmase meditsiinilise abi nii võistlejatele kui ka pealtvaatajatele.
63. Võistlusriietus
63.1. ETSLi tantsijate võistlusriietuse reeglid on määratud WDSFi reeglitega „WDSF Dress Regulations“ xx xxxxx eestikeelse tõlkega ja tõlkes tehtud täiendustega.
63.2. Kui võistlustel on ühendatud mitu vanuserühmi või stardiklassi, on antud võistlusel lubatud tantsijatel võistelda kõrgeima vanuserühma või stardiklassi riietuse reegleid järgides.
63.3. ETSLi algajate võistlustel on kõikides vanuserühmades lubatud ainult WDSFi reeglitega „WDSF Dress Regulations“ xx xxxxx eestikeelse tõlkega ja tõlkes tehtud täiendustega laste vanuserühmas ära toodud riietus. Lisaks kingadele on lubatud tantsida ka võimlemissussides.
63.4. Tantsupaar võib paigutada oma tantsuriietele reklaami, kuid mitte rohkem kui 2 sponsori kohta, kumbki pindalalt mitte suurem kui 40 cm2.
63.5. Reklaami võib paigutada ainult rinnale, pihale või varrukatele.
63.6. Reklaami pindala võistlejate stardinumbritel võib olla mitte suurem kui 20% stardinumbri üldpindalast.
64. Teiste tantsuliikide reeglid
64.1. Kõikide teiste tantsuliikide, mis ei ole käesolevas määrustikus kajastatud, võistlusreegliteks on WDSFi kehtivad reeglid kuni Eesti reeglite välja töötamiseni.
65. Määrustiku rakendamine
Käesolev tantsuspordimäärustik jõustub alates 17.01.2022 ja on alates sellest hetkest koos selles mainitud juhenditega ainsaks Eesti tantsuporti reguleerivaks dokumendiks. Xx xxxx 17.01.2022 tekkinud suhetele kohaldatakse edaspidi alates 17.01.2022 kehtivat tantsuspordimäärustikku.
Kinnitatud ETSLi üldkoosoleku otsusega 17.01.2022.a.
LISAD
Xxxx 1. Eesti Tantsuspordi Liidu finantskorraldus
1. X.Xxxxxxxxxxxx- ja liikmemaksud (kehtiv kuni 29.10.2021)
1.1.ETSLi sisseastumismaksu suurus on 250€, mis suureneb alates 2019 aastast THI võrra. 1.2.ETSLi jooksva aasta liikmemaksu suurus on 250€, mis suureneb alates 2019 aastast THI võrra.
1.3.ETSLi liikmekandidaadi administreerimistasu suurus on 200€, mis suureneb alates 2019 aastast THI võrra.
1.4.ETSLi assotsieerunud liikme administreerimistasu suurus on 200€, mis suureneb alates 2019 aastast igaastaselt THI võrra.
1. B. Sisseastumis- ja liikmemaksud (kehtiv 30.10.2021-31.12.2021)
1.1.ETSli sisseastumismaksu suurus on 250€
1.2.ETSLi jooksva aasta täiendav liikmemaksu suurus on 1400€ 1.3.ETSLi liikmekandidaadi täiendav administreerimistasu suurus on 700€ 1.4.ETSLi assotsieerunud liikme administreerimistasu suurus on 700€
1. C. Sisseastumis-ja liikmemaksud (kehtiv alates 01.01.2022)
1.1.ETSLi sisseastumismaksu suurus on 250€ 1.2.ETSLi jooksva aasta liikmemaksu suurus on 1000€
1.3.ETSLi liikmekandidaadi administreerimistasu suurus on 500€ 1.4.ETSLi assotsieerunud liikme administreerimistasu suurus on 500€
2. Võistluste korraldusõiguse liikmemaksud
2.1. Eesti meistrivõistluste korraldusõiguse liikememaksu suurus on kuni 640 (kuussada nelikümmend) eurot.
2.2. Eesti karikavõistluste korraldusõiguse liikmemaksu suurus on järgmine:
2.2.1. E klassi etapp 50 eur;
2.2.2. D klassi etapp 50 eur;
2.2.3. C klassi etapp 50 eur;
2.2.4. B klassi etapp 25 eur;
2.2.5. Vaba klassi etapp 50 eur;
2.2.6. Noored E-, D- klassi, Täiskasvanute E-, D-klassi ning Täiskasvanud 1-4 (sisaldab ka N+TK algajad ja Täiskasvanud 1-4 algajad) etapp 25 eur.
2.3. Klubivõistluste korraldusõiguse tasu suurus on 100 (ükssada) eurot, xxx xxxxx päeval toimub EKV etapp mistahes klassile, siis on klubivõistluse korraldusõiguse tasu suurus 50 (viiskümmend) eurot.
2.4. Kui korraldatakse klubivõistlus ainult Noored algajad, E, D, Täiskasvanud algajad, E, D, Täiskasvanud 1-4 klassidele, siis on korraldusõiguse tasu suurus 25 eur.
2.5. Ainult algajate klassidega võistluse korraldamisel kuni 50 (viiskümmend) eurot.
3. Võistluste liikmemaksud
3.1. Võistluste liikmemaksude ülempiirid on järgmised:
3.1.1. Meistrivõistlused: sõltumata tantsupaari võistlusklassist – 30 eurot tantsupaar;
3.1.2. Klasside meistrivõistlused: sõltumata tantsupaari võistlusklassist – 20 eurot tantsupaar;
3.1.3. Kõik teised võistlused:
3.1.3.1. A2, A4 ja A6 klassid 20 eurot tantsupaar tantsuliigilt;
3.1.3.2. Kõik teised klassid 20 eurot tantsupaar tantsuliigilt;
3.2. Kui konkreetse vanuserühma võistlus korraldadakse WDSF karikaetapina, siis võistluse liikmemaksu sätestab võistluste korraldaja.
4. Tantsijate registrisse kandmise liikmemaksud
4.1. Tantsijate registrisse kandmise liikmemaksude eest esitab ETSL sekretariaat arve ETSLi liikmele, mille alusel toimub tasumine.
4.2. Tantsijate registrisse kandmise liikmemaksu suurused on vastavalt Tantsija võistlusklassile järgmised:
4.2.1. A2, A4, A6 klass 20 eurot;
4.2.2. E kuni S-klass 50 eurot;
4.2.3. E kuni S-klass (alustades võistlemist jooksva aasta 1.juulist) 25 eurot;
4.2.4. E-klass (jätkates võistlemist pärast A2, A4, A6-klassi I poolaastal) 30 eurot;
4.2.5. E-klass (jätkates võistlemist pärast A2, A4, A6-klassi alates 1.juulist) 15 eurot;
4.2.6. Tantsupaar (mõlemad tantsijad on välisriikide kodanikud) 300 eurot.
5. Treenerite xxxxxxx aasta liikmemaksud
5.1. EKR 3 abitreeneri liikmemaks 50 eurot
5.2. EKR 4 Nooremtreeneri liikmemaks 60 eurot
5.3. EKR 5 Treeneri liikmemaks 70 eurot
5.4. EKR 6 Vanemtreeneri liikmemaks 80 eurot
5.5. EKR 7 Meistertreeneri liikmemaks 100 eurot
5.6. Auliige tasuta
6. Kohtunike jooksva aasta liikmemaksud
6.1. Kohtunike registri aastased liikmemaksud on järgmised (1.jaan – 31.dets):
6.1.1. WDSFi rahvusvahelise kategooria kohtuniku liikmemaks WDSFis kehtestatud hinna alusel
6.1.2. A-kategooria kohtuniku liikmemaks 100 eurot
6.1.3. B-kategooria kohtuniku liikmemaks 80 eurot
6.1.4. C-kategooria kohtuniku liikmemaks 70 eurot
6.1.5. D-kategooria kohtuniku liikmemaks 60 eurot
6.1.6. E-kategooria kohtuniku liikmemaks 50 eurot
7. Kohtunike töötasu minimaalmäärad
7.1. Kohtunik on õigustatud saama tehtud töö eest tasu.
7.2. Tööaega võistlustel arvestatakse vastavalt kohtunikuga eelnevalt kokkulepitud võistluse alguse ajale, kuni kohtuniku tööpäeva lõpuni (xxxx vahepause välja arvestamata).
7.3. Peakohtuniku neto töötasu minimaalmäärad (tasu ei tohi xxxx xxxxxxx sama kategooria hindekohtuniku sama võistluse päeva tasust):
7.3.1. Meistri- ja maavõistlustel 105 eurot/päev
7.3.2. Karikavõistlustel 65 eurot/päev
7.3.3. D- kuni S-klassi stardigruppidega klubivõistlustel 65 eurot/päev
7.3.4. Kuni E-klassi stardigruppidega klubivõistlustel 65 eurot/päev
7.4. Hindekohtuniku neto töötasu minimaalmäärad:
7.4.1. E-kategooria kohtunik 6 eurot/tund
7.4.2. D-kategooria kohtunik 7 eurot/tund
7.4.3. C-kategooria kohtunik 8 eurot/tund
7.4.4. B-kategooria kohtunik 9 eurot/tund
7.4.5. A-ja rahvusvahelise kategooria kohtunik 10 eurot/tund
7.5. Kuni E-klassi stardigruppidega võistlustel on kõikide kohtunike kategooriate bruto töötasuks 5 eurot/tund
Xxxx 2.Eesti karikavõistluste punktiarvestamise süsteem võistlustantsus.
1. Karikapunktid.
1.1. Karikavõistluste arvestuse aluseks on tantsupaaride xxxxx xxxx etapil saadud karikapunktid.
1.2. Karikapunkte arvestatakse ainult ETSLi tantsupaaridele. Välisriikide paarid tuleb arvestusest välja jätta.
1.3. Karikavõistluste igal etapil saavad ETSLi tantsupaarid karikapunkte järgmistel alustel:
1.4. paaridele arvestatavad põhipunktid;
1.5. paaridele arvestatud lisapunktid.
1.6. Karikavõistluste põhipunktid arvestatakse paaridele ETSLi tantsupaaride omavahelises arvestuses. Paaridele omistatakse põhipunkte järgmiselt:
1.koht – võistlusel osalenud paaride arv + karikavõitja lisapunkt 2.koht – võistlustel osalenud paaride arv -1
3.koht – võistlustel osalenud paaride arv -2 4.koht – võistlustel osalenud paaride arv -3 jne.
1.7. Tantsupaarile arvestatakse lisapunkte karikaetappide osalemise eest xxxxx xxxxx kui tantsupaar on osalenud rohkem kui pooltel karikaetappidel – iga täiendava (rohkem kui pool kokku toimunud karikaetapist) karikaetapi eest 5 lisapunkti.
1.8. Tantsupaari karikavõistluste etapil saavutatud karikapunktid saadakse liites põhipunktid xx xxxx lisapunktid.
2. Karikavõistluste edetabel
2.1. Karikavõistluste punktiarvestust kontrollib ja teostab ETSLi juhatuse poolt määratud karikavõistluste peasekretär.
2.2. Karikavõistluste edetabel on koondtabel, kuhu kantakse kõigi ETSLi karikavõistlustest osavõtvate ETSLi tantsupaaride kõikide etappide karikapunktid.
2.3. Tantsupaaride koha edetabelis pärast karikavõistluste igat etappi määrab tantsupaaride poolt kogutud karikapunktide summa (edaspidi ka edetabeli punktide summa). Aasta kokkuvõttes lõpliku järjestuse saamiseks liidetakse kokku tantsupaari jaoks edukaimate võistluste karikapunktide summad. Kõikides stardiklassides lähevad arvesse kogu aasta jooksul vastavale stardiklassile toimunud osavõistlustest pooled võistlused, kusjuures jagamisel tekkinud komakoht jäetakse arvestamata.
2.4. Edetabeli punktide summa võrdsuse korral omavad kõik viigis olevad paarid kõrgemat kohta.
2.5. Karikavõistluste edetabelit peetakse eraldi ST-tantsudes ja LA-tantsudes.
2.6. ETSLi juhatuse otsusel võidakse karikavõistluste edetabelit pidada ka 10-tantsu arvestuses.
3. Karikavõistluste võitjad
3.1. ETSLi karikavõistluste võitjaks igas stardigrupis tuleb tantsupaar, kes xxxxx karikavõistluste viimast etappi on karikavõistluste edetabelis esimesel kohal ning kes on aasta jooksul osalenud vähemalt pooltel karikavõistluste etappidel.
3.2. Esimese kolme koha puhul viigiseisu tekkimisel võetakse arvestusse ka edukuselt viienda, xxx xxxx ka kuuenda jne. karikavõistluste etapi karikapunktid.