JAHIPIDAMISVÕIMALUSTE KASUTAMISE KOKKULEPE nr 3-1.39/

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Xxxxx tehtud

Riigimetsa Majandamise Keskuses.

Kehtib kuni

Alus § lg p .

JAHIPIDAMISVÕIMALUSTE KASUTAMISE KOKKULEPE nr 3-1.39/

…………………. jahipiirkond jahiala

…………………………

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK), keda esindab jahindustalituse juhataja Xxxxx Xxxxxxxx, kes tegutseb RMK juhatuse 31.05.2016. a otsusega nr 1-32/37 xxxx 4 kinnitatud RMK jahindustalituse põhimääruse alusel, ühelt xxxxx xx

............................................(xxxxxxxx nimi), jahitunnistuse number ,

............................................(xxxxxxxx nimi), jahitunnistuse number , (edaspidi

Xxxxxxxx) .............................. jahipiirkonna jahiala 2017/2018. a jahihooaja

suurulukite (sõraliste) küttimise lubade eesostuõiguse omandaja, teiselt poolt, sõlmisid jahipidamise võimaluste realiseerimiseks kokkuleppe (edaspidi Kokkuleppe) alljärgnevas:

1. Üldtingimused

1.1. Sõralistest suurulukilubade arv xxx- xx vanusegruppide lõikes jahihooajal on fikseeritud käesoleva Kokkuleppe lisas 8. Nende eest tasutakse vastavalt RMK jahindustalituse poolt käskkirjaga kehtestatud hinnakirja alusel. RMK jahilubade hinnakiri on toodud käesoleva Kokkuleppe lisas 9.

1.2. Väljastatud suur- ja väikeulukiload kehtivad kaardimaterjalil (Kokkuleppe xxxx 1, kaart dateeritakse kuupäevaliselt) fikseeritud jahipiirkonna jahialal riigimaal ja jahipidamiseks lubatud eraomanike kinnistutel. Jahipiirkonna jahialade piirikirjeldused on toodud Kokkuleppe lisas 2.

1.3. Läbiviidavatel ühisjahtidel kasutatakse Kasutaja poolt ainult RMK kehtestatud vormil ühisjahi jahinimekirja (Kokkuleppe xxxx 3). Ühisjahtide nimekirjad tagastatakse RMK-xx xxxx realiseeritud suurulukilubadega hiljemalt 15 päeva jooksul xxxxx xxxx toimumist või suurulukiloa realiseerimist. Realiseerimata jahiload tagastatakse hiljemalt 10 päeva jooksul

jahiloale märgitud tähtaja lõppemisest arvates. Jahinduse spetsialist võtab materjale vastu kuu igal teisel ja neljandal ……………. (nädalapäev) RMK kontoris.

1.4. Kasutaja on kohustatud kütitud sõralisest suuruluki tabamisel xx xxxxx jahiloale vastava tabamismärke tegemist koheselt saatma RMK SMS-keskusesse vastava sõnumi. Xxx

mobiililevi ei võimalda koheselt sõnumi saatmist (sõnumi saatmine ebaõnnestus), tuleb sõnumi saatmist korrata seni, kuni sõnumikeskusest on saabunud saatjale jahiloa

realiseerimist kinnitav vastus. Keelatud on alustada uluki transporti enne sõnumi saatmist. Kütitud suuruluki SMS-sõnumi saatmise ja märgistamise kord on fikseeritud Kokkuleppe lisas 4.

1.5. Kasutaja on kohustatud märgistama kütitud sõralisest suuruluki ühekordse märgistuslipikuga vahetult xxxxx uluki transpordivahendile laadimist. Transportimise ajal peab suuruluk olema märgistuslipikuga tähistatud. Märgistuslipiku numbrikombinatsioon peab vastama väljastatud jahiloa numbrile. Märgistuslipiku võib eemaldada ulukit tema nahastustamise ajal.

1.6. Jahihooaja viimase kuu alguseks (mitte hiljemalt kui 31.jaanuar 2018) esitab Kasutaja RMK

jahindusspetsialistile jahiala kaardi sellel kütitud suurulukite küttimise kohtade äranäitamisega, samuti xxxxx kaardil oma nägemuse allesjäänud suurulukite arvust ja paiknemisest jahialal.

1.7. Kasutaja tagab mõistliku aja jooksul jahiala teedel hukkunud suurulukite koristuse ja utiliseerimise jahinduse spetsialistilt telefonitsi saadud info alusel. Kasutajapoolne telefoninumber on ...............................

1.8. Jahindusliku seadusandluse muutumisel jätab RMK endale õiguse ühepoolselt muuta käesolevat Kokkulepet ja Kokkuleppe lisasid, tagamaks muutunud seadusandlusest tulenevate regulatsioonide ja jahipiirkonna kasutusõiguse loaga kehtestatud nõuete täitmine.

2. Jahiload

2.1. Sõralistest suurulukite küttimise load väljastatakse Kasutajale arvestades jahieeskirjaga kehtestatud ulukiliigi soolise jahipidamise aegu järgmisteks tähtaegadeks: põder 15.september - 30.november, punahirv 1.september - 15.jaanuar, metskits 1.juuni - 15.detsember, metssiga 15.märts - 15.veebruar. Kasutaja on kohustatud suurulukiload lisas 8 fikseeritud soolises ja vanuselises küttimise mahus välja ostma antud ulukiliigi

jahipidamise aja alguseks, v.a. metsseaload, mis tuleb välja osta vähemalt 33% ulatuses 01.maiks 2017.a ja 100% ulatuses 01.detsembriks 2017. a.

2.2. Sõralistest suurulukite küttimise mahu realiseerimisel võib Xxxxxxxx esitada taotluse lisaloa (lisalubade) saamiseks, kui on täidetud väikekiskjate minimaalne küttimiskohustus. Kasutajal ei saa tekkida õigustatud ootust lisalubade saamiseks. Täiendava lisalimiidi vajaduse (jahindusnõukogu poolt kehtestatud antud ulukiliigile minimaalse küttimismahu ületamine

jahipiirkonnas) määrab RMK jahindustalitus. Lisaluba (lisaload) väljastatakse Kasutajale

jahindustalituse poolt määratud tähtajaks, võimalusel arvestades Xxxxxxxx poolt antud jahiaastal juba kütitud suurulukite soolise ja vanuselise vahekorraga.

2.3. RMK kannab väljastatavale suurulukiloale xxxx käesolevas Kokkuleppes fikseeritud Kasutaja

nime.

2.4. Suurkiskjaid kütitakse jahipiirkonnas XxX xxxxx määratud kriteeriumide alusel. Jahipiirkonna suurkiskjate küttimise võimalused on määratud KeA vastava korraldusega. Kasutaja võib

taotleda jahialale suurkiskjate küttimislubade väljastamist, tasudes jahiloa väljastamise eest RMK jahilubade hinnakirja alusel. Väljastatud suurkiskjateload lõpevad, kui ammendub vastava suurkiskja jahipiirkonna või maakondlik küttimislimiit.

2.5. Jahte suurkiskjatele võidakse korraldada küttimise mahu olemasolul ka jahipiirkonna üleselt RMK jahindusspetsialisti eestvedamisel. Kasutaja võib esitada oma soovi osaleda jahipiirkonnas korraldatavates taolistes jahtides suurkiskjatele. Selliste jahtide suurkiskjate küttimise load väljastatakse jahipiirkonnale märkega „arvukuse reguleerimine“ ainult jahindusspetsialisti (RMK maakasutusosakonna töötaja) nimele. Suurkiskja trofeeväärse

isendi küttimisel tasub trofee küttinud jahimees RMK-le jahiloa hinna RMK jahilubade hinnakirja alusel.

2.6. Jahialal on Kasutajale kehtestatud minimaalne väikekiskjate (rebane, kährikkoer, metsnugis, mäger, mink, tuhkur) küttimismaht, mille suurus 5 isendit/1000 ha kohta on viimaste jahiaastate keskmine aastane küttimismaht 1000 ha jahimaa kohta Eestis. Küttimiskohustus kehtestatakse xxxx RMK hallatava metsamaa pindala kohta, mis fikseeritakse Kokkuleppe lisas 8.

2.7. Seoses metsiseprojekti uuringutega ei väljastata Saesaare, Teesoo xx Xxxxxxxxx jahialadele väikekiskjate (mets- ja kivinugis, kährikkoer) küttimise lubasid. Kui koeraga jahi käigus

murrab koer metsnugise, kivinugise või kährikkoera, tuleb murtud loom pildistada, määrata liik, sugu xx xxxxx, määrata murdmise koordinaadid ning esitada nimetatud andmed esimesel võimalusel jahindusspetsialistile.

2.8. Värskete koprakahjustuste ilmnemisel (kobraste poolt rajatud tammide tõttu tekkinud üleujutus) määratakse RMK poolt Kasutajale ajalise täitmise tähtajaga lisakohustus kobraste elupaigapõhiseks küttimiseks ja üleujutuse likvideerimiseks kirjalikus vormis, mis on toodud Kokkuleppe lisas 5. Kui Kasutaja pole lisakohustust tähtajaks täitnud, korraldab üleujutuse likvideerimise RMK Kasutaja kulul, esitades Kasutajale arve üleujutuse likvideerimiseks

tehtud tööde maksumuse ulatuses.

2.9. RMK eeldab, et väljastatud sõraliste suurulukiload realiseeritakse täies mahus. Sõralistest suurulukite küttimise mahu olulise alatäitmise ohu (kütitakse alla 90% kehtestatud limiidist) või maaomanike poolt korduvate pretensioonide esitamisel ülemääraste kahjustuste esinemise tõttu rakendab RMK täiendavaid meetmeid nõutava küttimise mahu täitmise tagamiseks jahialal (ajujahtide korraldamine RMK eestvõttel või maaomanikule (tema

taotlusel teisele jahimehele) jahipidamiseks täiendavate (suuruluki) jahilubade väljastamine tema kinnistute piires varitsus- või hiilimisjahiks).

2.10. Sõralistest suurulukite minimaalse küttimismahu täitmiseks või kahjustuste ennetamiseks (ühisjahid kaks nädalat enne vastava ulukiliigi jahiaja lõppu) RMK poolt

korraldatavad ühised (aju)xxxxx kooskõlastatakse Kasutajaga. Kokkulepitud ühisjahipäeval

Kasutaja ei korralda ega pea jahialal jahte.

2.11. RMK väljastab jahipiirkonna maaomanikule tema soovil väikeulukite küttimiseks jahilubasid tema kinnistute piires. Väljastatud väikeulukilubadest teavitatakse jahiala Kasutajat e-posti xxxx.

2.12. Sigade aafrika katku (SAK) tõrjumiseks võib RMK väljastada maaomanikust jahimehe taotlusel talle metssealubasid tema kinnistute piires. Väljastatud metssealubadest teavitatakse jahiala Kasutajat e-posti xxxx.

3. Seirematerjal (teaduslik uurimismaterjal)

3.1 Kasutaja on kohustatud kütitud ulukitelt koguma Kasutajale väljastatud jahiloa eritingimustes fikseeritud seirematerjali. Käesoleva kokkuleppe punktis 1.3. fikseeritud ajal antakse kogutud seirematerjal Xxxxxxxx poolt koostatud aktiga (Kokkuleppe xxxx 7) üle RMK-le, kes akti alusel hindab seirematerjali esitamise piisavust. Seirematerjali kogumise kohustus ja maht on fikseeritud Kokkuleppe lisas 8.

3.2 Ulukilt kogutud seirematerjal peab olema markeeritud viisil, mis võimaldab ametnikul

seirematerjali seostamist vastava jahiloaga (jahiloa numbri järgi). Alumised parempoolsed lõualuud peavad olema termiliselt töödeldud ja tähistatud vastava jahiloa numbriga (permanentse markeriga). Vajadusel tuleb seirematerjal tähistada vastavate

märgistuslipikutega (Kokkuleppe xxxx 6).

3.3 Suurkiskja küttimisel korraldab nõutava seirematerjali kogumise RMK jahindusspetsialist.

3.4 Väikekiskjate küttimiskohustuse täitmise hindamiseks tuleb Kasutajal esitada

jahindusspetsialistile ülevaatuseks minimaalselt Kokkuleppe lisas 8 toodud mahus

väikekiskjate parempoolsed esimesed käpad (randmeluuga). Üleantud seirematerjali maht fikseeritakse aktiga (Kokkuleppe xxxx 7).

3.5 Kõigilt kütitud metssigadelt tuleb xxxxx vereproov ja edastada see maakondlikule

veterinaarkeskusele SAK-i proovi tegemiseks. Kuni SAK-i proovi tulemuse selgumiseni tuleb kokkuleppel jahindusspetsialistiga hoiustada kütitud metssiga xx xxxx tema sisused

metsloomadele kättesaamatult. SAK-i positiivse proovi korral tuleb järgida määruse „Sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku tõrje eeskiri“ (RT I, 04.11.2016,7) nõudeid ja

veterinaarametnikult saadud juhiseid. Kütitud metssea eest, kes oli SAK-i nakatunud ja jahiloa omaniku poolt nõuetekohaselt utiliseeritud, väljastatakse jahimehele uus tasuta metssea

küttimisluba.

4. Ulukihoole

4.1. RMK märgib Kokkuleppe lisas 1 olevale kaardile järgmised andmed: 4.1.1.ulukite söödapõllud riigimaal (savipruun värvitud ala kaardil). 4.1.2.soolakud riigimaal (meresinine kolmnurk).

4.1.3.jahitornid riigimaal (torni stiliseeritud kujutis). Jahitornid peavad olema Kasutaja kulul viidud kasutuskõlbulikku (ohutu xxxxx, vettpidav katus) seisukorda, kasutuskõlbmatud jahitornid likvideeritakse. Kasutaja võib paigaldada ajutisi (xxxx inimjõul teisaldatavaid)

jahitorne/kõrgistmeid jahiala riigimaale omal äranägemisel.

4.1.4. metssea peibutussöödakohad riigimaal (must ring). Vastavalt Keskkonnaameti 31.augusti 2016.a käskkirjale nr 1-1/16/321 otsustusosa punktile 7 on keelatud on metssigade

lisasöötmine aastaringselt. Lubatud on peibutussööda kasutamine varitsusjahil kõrgistmelt, kus söödakus tohib xxxx xxxx 100 kg ning peibutussöötmise kohas xxxx xxxx 5 kg peibutussööta.

Isevoolse söödaku korral ei tohi ööpäevas väljastatav kogus ületada 5 kg. Peibutussööt ei tohi

olla kaugemal kui 150 m kõrgistmest. Metssigade peibutussöötmist korraldab Kasutaja omal kulul.

4.2. Täiendavaid ulukihoolderajatisi (välja arvatud punktis 4.1.3 mõistes ajutised jahitornid/kõrgistmed riigimaal) võib Kasutaja rajada või püstitada ainult kokkuleppel

maaomaniku ja RMK-ga kirjalikus vormis antud loa alusel. Ebaseadusliku jahindusrajatise avastamise korral peab jahiala Kasutaja sellest viivitamatult teavitama RMK-d.

4.3. Ulukihoolderajatiste xxxx xx asukohad on toodud Kokkuleppe lisas 10.

5. Piirangud

5.1. Jahialal kehtivad jahipidamist või tegevusi piiravad tingimused on kehtestatud Looduskaitseseaduse või selle seaduse alusel kehtestatud regulatsioonide alusel või maaomanike poolt vastavalt Jahiseaduse §6 lõikele 3:

5.1.1. Rahvusparkides, looduskaitsealadel, maastikukaitsealadel või hoiualadel kehtivate piirangute iseloom, piirangu alus ja ajaline kestus on toodud Kokkuleppe lisas 10. Kõikidel kaitstavatel territooriumidel on keelatud jahiulukite lisasöötmine.

5.1.2. Kaitsealuste liikide ja püsielupaikade (pesapuud, mängud) osas kehtivate piirangute iseloom, piirangu alus ja ajaline kestus on toodud Kokkuleppe lisas 10.

5.1.3. Eramaal võib jahti pidada ainult maaomaniku vastava loa olemasolul. (rohelisega viirutatud alad kaardil). Maaomanike poolt jahipidamiseks keelatud alad (punasega viirutatud alad kaardil) on toodud Kokkuleppe lisas 10.

5.1.4. Kaitsepiirangutega alad on xxxx 1 toodud kaardil viirutatud pikitriipudega (EELIS-e kaardikiht).

5.1.5. Tulenevalt Looduskaitseseaduse §53 lõikest 1 on I xx XX kategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avaldamine massiteabevahendites keelatud.

5.1.6. Jahipidamisega ega muu tegevusega ei tohi Kasutaja kahjustada RMK kasutuses oleval maa-alal asuvat RMK vara ega luua takistusi tema vara kasutamiseks, samuti muul viisil kahjustada RMK õigusi.

5.1.7. Vastavalt Jahiseadusele, selle alusel antud õigusaktidele, töölepingule ja ametijuhendile omavad RMK töötajad töötõendi esitamisel RMK esindajana õigust teha toiminguid, mis tagavad RMK hallatava jahipiirkonna, sealt saadud jahisaadute, RMK valduses xxxxx xxxx säilimise ja seaduspärase kasutamise.

5.2. Haavatud uluki või koerte otsimisest naaberjahialal või –piirkonnas tuleb koheselt teavitada selle jahimaa kasutajat. RMK teavitab naaberjahipiirkondade või –alade kasutajaid enampakkumise võitjate kontaktandmetest.

6. Lõppsätted

6.1 Kokkulepe kehtib 2017/2018. jahihooajal (kuni 28.veebruar 2018). Kasutaja on kohustatud kokkuleppe lõpptähtaja saabumisel vastavalt Jahiseadusele tagastama talle väljastatud

jahiload ja täitma Kokkuleppega võetud kõik kohustused.

6.2 Kokkulepe lõpetatakse akti kahepoolse allakirjutamisega. Kui kokkuleppe lõppemise akti ei allkirjastata, lõpeb kokkulepe 10.märtsil 2018. Kokkuleppe nõuetekohaselt lõpetamata jätnud jahimehele ei võimaldata osaleda RMK poolt korraldatavatel järgmistel jahilubade ostueesõiguse omandamise enampakkumistel.

6.3 Eramaaomanike kinnistud, mis on antud RMK-le nõusoleku alusel jahinduslikuks kasutamiseks, on lisas 1 toodud kaardil toonitud roheliseks. Xxxxxx maadel maaomanik ise jahti ei pea ja ulukikahjustuste ennetamiseks või vähendamiseks rakendatavad meetmed

teostab jahiala Kasutaja, kes võib seal jahti pidada xxxx täiendavate kokkulepeteta.

6.4 Eramaadel, mille jahinduslikuks kasutamiseks RMK-l maaomaniku nõusolek puudub, saab Kasutaja jahti pidada ainult Kasutaja ja eramaaomaniku vahelisel täiendaval kokkuleppel, millest tuleb RMK-d teavitada kirjalikus vormis.

6.5 Kokkulepe võidakse lõpetada ennetähtaegselt järgmistel juhtudel:

6.5.1. Keskkonnainspektsioon on karistanud RMK poolt väljastatud jahiloa alusel jahti pidanud jahimeest, kelle nimi oli kantud jahiloale, mille tulemusena on jahimehel jahipidamise õigus peatatud;

6.5.2. Jahialal läbiviidud ühisjahtidel pole Kasutaja kasutatud RMK vormil kehtestatud jahinimekirja, sealhulgas on jäetud täitmata xxxxx xxxx asukohast ja nähtud/kütitud loomadest;

6.5.3. Kasutaja on jätnud SMS-sõnumi saatmata RMK SMS-keskusesse suuruluki tabamisel või transpordib suurulukit xxxx SMS-sõnumit saatmata;

6.5.4. Kasutaja on transportinud suurulukit transpordivahendiga, jättes suuruluki märgistuslipikuga tähistamata;

6.5.5. Kasutaja on jätnud tähtaegselt RMK-le esitamata kaardi sellel kütitud suurulukite äranäitamisega või oma nägemuse allesjäänud suurulukite arvust ja paiknemisest jahialal;

6.5.6. Kasutaja pole kinni pidanud Kokkuleppe lisaga 8 kehtestatud suurulukite küttimise soolisest ja vanuselisest vahekorrast (tuginedes Kokkuleppe xxxx 7 aktide andmetele);

6.5.7. Kasutaja on jätnud tähtaegselt täitmata Kokkuleppe lisaga 5 kehtestatud kobraste üleujutuste põhjuste kõrvaldamise kohustuse või jätnud tähtaegselt tasumata üleujutuse likvideerimiseks tehtud kulutused RMK poolt Kasutajale esitatud arve alusel;

6.5.8. Kasutaja on jätnud kogumata Kokkuleppe lisaga 8 kehtestatud mahus

seirematerjali või pole tähtaegselt esitatud RMK-le seirematerjali üleandmist tõendavad aktid (Kokkuleppe xxxx 7);

6.5.9. Kasutaja on xxxx taasesitamist võimaldavas vormis kokkuleppeta maaomanikuga ja

RMK-ga rajanud jahialale Jahiseaduse mõistes jahindusrajatisi;

6.5.10. Kasutaja ei allkirjasta RMK poolt uuendatud Kokkuleppe lisasid mõistliku aja jooksul.

6.6. Xxxxxxxx poolt Kokkuleppe kohaste kohustuste rikkumise või täitmatajätmise avastamisel koostab jahindusspetsialist Kasutajale sellekohase kirjaliku esildise.

6.7. Kokkuleppe oluliste rikkumiste (teistkordne kirjalik esildis või Kokkuleppe punktis 6.5 fikseeritud juhud) korral võidakse Kokkulepe ennetähtaegselt üles öelda. Kokkuleppe

ennetähtaegse ülesütlemise kohta saadab RMK Kasutajale tähitud kirjaga vastava xxxxx, mis jõustub xxxxx kättesaamise hetkest. Kokkuleppe ennetähtaegsest lõpetamisest tulenevalt kuuluvad kõik väljastatud jahiload RMK-le tagastamisele 5 tööpäeva jooksul, kusjuures

jahiload annulleeritakse RMK poolt tähitud kirja saatmisele järgneval päeval. Jahilubade annulleerimisest teavitatakse Keskkonnainspektsiooni. Kokkuleppe ennetähtaegse lõppemise korral ei saa Kasutaja Kokkuleppe enneaegse ülesütlemise eest nõuda RMK-lt hüvitist.

6.8. Kasutaja võib Xxxxxxxxxx omaalgatuslikult ennetähtaegselt üles öelda. Kokkuleppe

ennetähtaegne lõpetamine vormistatakse kahepoolselt allkirjastatud aktiga. Kõik väljastatud jahiload kuuluvad Kokkuleppe ennetähtaegsest lõpetamisest tulenevalt RMK-le üleandmisele akti allkirjastamisel, kusjuures jahiload kaotavad kehtivuse Kokkuleppe kehtivuse lõppemise hetkel. Kokkuleppe ennetähtaegse lõppemise korral ei saa Kasutaja Kokkuleppe enneaegse ülesütlemise eest nõuda RMK-lt hüvitist.

6.9. Kasutaja ja RMK vahel võidakse sõlmida käesoleva kokkuleppe kehtivuse ajaks täiendavaid kokkuleppe lisasid, mis koostatakse kirjalikus vormis ja mis jõustuvad nende allakirjutamise hetkest mõlema osapoole xxxxx xx mis on käesoleva kokkuleppe lahutamatu osa.

6.10. Kasutaja ja RMK vahel uuendatakse vajadusel kokkuleppe lisad RMK poolt ühepoolselt,

millest teavitatakse jahiala Kasutajat kirjalikus vormis ja mis jõustuvad nende allakirjutamise hetkest mõlema osapoole xxxxx xx mis on käesoleva kokkuleppe lahutamatu osa.

6.11. Xxxxxx kohustuvad Kokkuleppe kehtivuse ajal hoidma konfidentsiaalsena kõik seoses

Kokkuleppe täitmisega teatavaks saanud isikuandmed, samuti usalduslikud ning ärisaladusteks peetavad andmed.

6.12. Poolte vahel Kokkuleppe täitmisest tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste xxxx,

mille käigus kokkuleppe mittesaavutamisel kuuluvad vaidlused läbivaatamisele õigusaktidega kehtestatud korras.

6.13. Kokkulepe on koostatud kahes võrdväärset jõudu omavas eksemplaris, üks Kasutajale ja teine RMK-le.

Xxxxxx andmed ja allkirjad:
RMK	Kasutaja	Kasutaja
Riigimetsa Majandamise Keskus	……………………………….	…………………………
Registrikood 70004459	……………………………….	…………………………
Toompuiestee 24, Tallinn e-post xxxx@xxx.xx	……………………………….	…………………………
………………………………	………………………………	…………………………
Kalev Männiste Xxxxxxxx	…………………………/nimi/	…………………………/nimi/

Xxxx 1

JAHIPIIRKONNA KAART

Xxxx 2

Jahiala piirikirjeldus

…………… jahipiirkonna ……………….. jahiala pindala on ……… ha, millest RMK hallatav maa moodustab ……… ha. Eramaaomanike nõusolekuid jahipidamiseks on sõlmitud ……… ha kohta.

Jahimaal paikneb ….. jahindusrajatist, nendest …….. xxxxxxxxx, ………. soolakut ja ……… söödakohta.

Xxxx 3

SUURULUKIJAHI NIMEKIRI

Jahi toimumise koht ......................................................................................

Xxxx xxxxx “..........” ................................. 201 .a xxxx ..................

Küttida lubatud: põder ( ), metssiga ( ), metskits ( ), hirv ( ), xxxx ( ), ilves ( )

Käesolevaga tõendame oma allkirjaga, et meile on tehtud teatavaks ohutustehnika nõuded ja jahikord, lasta lubatavate ulukite liik, arv, xxx- xx vanusegrupp.

Xxx.xx.	Ees- ja perekonnanimi	Xxxx	Xxxxx	Xxxxxxx	Märkused
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.
11.
12.
13.
14.
15.
16.
17.
18.
19.
20.
21.
22.
23.
24.
25.
26.
27.
28.
29.
30.

Jahijuhataja .........................................................................

Lasta lubatud uluk Jahiloa number Tulemus

Aju nimetus või jahipidamise koht (jahitorn)	Pindala, ha	Ajus		Nähtud suurulukeid kokku, tk						Ilmastikuolud (lumikate, temperatuur, pilvisus, tuul)
		inimesi, tk	koeri, tk	Liik	ad ♂	ad ♀	juv	sugu/ vanus teadmata	märkused (kütitud, haavatud jm info)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

10

KÜTITUD SUURULUKI MÄRGISTAMINE ÜHEKORDSELT KASUTATAVA MÄRGISTUSLIPIKUGA

Märgistuslipikud on valmistatud sõralistest suurulukite märgistamiseks 2017/2018.a jahiaastal ulukiliigiti alljärgnevalt:

………….. märgistuslipik RMK logo ja kirjega PÕDER 2017;

………….. märgistuslipik RMK logo ja kirjega PUNAHIRV 2017/2018;

………….. märgistuslipik RMK logoga ja kirjega METSKITS 2017;

………….. märgistuslipik RMK logo ja kirjega METSSIGA 2017/2018.

Suurulukiliigiti ühekordne märgistuslipik antakse Kasutajale üle suurulukiloa väljastamisel.

Märgistuslipiku numeratsioon ühtib suurulukiloa numeratsiooniga. Kasutaja on kohustatud suuruluki märgistama märgistuslipikuga, mille number ühtib suurulukiloa numbriga.

Suuruluki tabamisel tuleb ühekordne märgistuslipik (märgistuslipiku xxxx xx number peab vastama märgistatava suuruluki liigile ja jahiloa numbrile) kinnitada suuruluki tagumise jala kõõluse külge

vahetult xxxxx suuruluki laadimist transpordivahendile. Märgistuslipik tuleb kinnitada ümber kõõluse nii (taaskasutamist mittevõimaldavalt), et selle eemaldamine on võimalik ainult märgistuslipiku

läbilõikamise xxxx. Suuruluki transport xxxx märgistuslipikuta on keelatud. Märgistuslipiku võib eemaldada suurulukilt alles rümba nahastustamise ajal.

RMK SMS-Keskusele sõnumi saatmine.

SMS-sõnum tuleb saata vahetult xxxxx suuruluki tabamismärke tegemist jahiloale.

Sõnumite saatmine: Sõnum tuleb saata mobiiltelefonilt lühinumbrile 15977. Sõnum koosneb

tunnussõnast ja realiseeritud suurulukiloa numbrist, tunnussõnale peab järgnema tühik. Saadetava sõnumi kuju peab olema: „Jaht AA12345“ .

Selgitus: Jaht on neljatäheline tunnussõna, millega sõnum algab. Tunnussõnale peab järgnema tühik! Edasi järgneb jahiloa number - kaks tähte ja 5 numbrit. Tähtede ja numbri vahel ei pea aga on lubatud ka tühik. Nii tunnussõnas kui numbri ees olevad xxxxx võivad olla nii suured kui väikesed, ka

läbisegi. Kui tunnussõna ei sisestata või tunnussõnas esineb viga, siis sõnum RMK SMS-keskusesse ei jõua.

Tagasiside sõnumi saatjale:

1. Kui saadetud SMS vastab reeglitele (tunnussõna Jaht + tühik + korrektne jahiloa number: kahekohaline tähekombinatsioon koos viiekohalise numbriga) ja sellise numbriga jahiluba on sisestatud jahilubade registrisse, saadetakse saatjale vastuseks -> "Luba AA12345 realiseeritud. RMK"

2. Juhul, kui saata reeglitele xxxxxx SMS sõnum realiseeritud loa numbriga teistkordselt, vastatakse saatjale -> "Korduv SMS, luba on juba realiseeritud. RMK"

3. Kui saadetud SMS sõnumi sisu (jahiloa number) xx xxxxx reeglitele või seda pole sisestatud jahilubade registrisse, teatatakse saatjale -> "Viga SMSi sisus. RMK"

4. Kui tunnussõna on valesti sisestatud või xxxxx xxxxx puudub tühik, saadetakse teada vale tunnussõna kohta.

Vigaselt saadetud SMS sõnum ei xxxxx jahiluba jahilubade registris realiseerituks. RMK SMS- keskuse sõnumitele individuaalparooliga juurdepääs tagatakse RMK, KKI xx XxX vastavatele ametnikele.

XXXX 5

KOBRASTE ELUPAIGAPÕHINE KÜTTIMISKOHUSTUS JA ÜLEUJUTUSTE LIKVIDEERIMINE

Koprakahjustuse ilmnemise tõttu (… )

/põhjus/

määratakse jahipidamisvõimaluste kasutamise Kokkuleppe punkti 2.8 alusel täiendav kobraste

elupaigapõhine küttimiskohustus ja üleujutust põhjustavate kopratammide likvideerimine Kasutaja

kulul jahialal alljärgnevalt:

Kvartal Xxxxxxx Xxxxxxxx iseloomustus Vajalik tegevus Täitmise tähtaeg

Täiendava küttimiskohustuse täitmiseks vastu võtnud: …………………………………

/kuupäev/

RMK Kasutaja

……………………………… ………………………………….

………………………….……./nimi/ /nimi/

……………………../ametinimetus/

XXXX 6

20..… a.	HUNDI, ILVESE JA ŠAAKALI VAATLUSLEHT	Vaatlusleht koos-kaardiga saata
Maakond:		Vaatluslehe täitja	10. märtsiks RMK jahindustalitusele
Jahipiirkond:		Nimi:
Jahiala:		Kontakttelefon:	Nõustamine: Peep Männil tel. 0000000

NB! Täidetud vaatluslehe juurde kuulub jahiala kaart

Kuu- päev
Nähtud jälgi x
Nähtud loomi x
Liik: H I ..Š Arv täiskasv kutsikad
Xxxxx kaardil
Muu teave

20.…a .	KARU VAATLUSLEHT	Vaatlusleht koos -kaardiga saata
Maakond:		Vaatluslehe täitja	10. novembriks RMK
Jahipiirkond:		Nimi:	jahindustalitusele
Jahiala:		Kontakttelefon:	Nõustamine: Peep Männil tel. 0000000

NB! Täidetud vaatluslehe juurde kuulub jahiala kaart

	Nähtud vanemad karud		Nähtud pojad			Nähtud jäljed
Kuu- päev	arv	esipäka laius cm	alla 1 aasta- sed	1 + aasta- sed	esipäka laius cm	esipäka laius cm	Xxxxx kaardi l	Muu teave

VAATLUSKAART

Jahipiirkond								METSKITS
Jahiala		Vaatleja						Sept. 2017
Kuupäev	Koht	Nähtud KITSI				Nähtud SOKKUSID			sugu tead- xxxx
		üksi- kud	1 talle- ga	2 talle- ga	3 talle- ga	nupud v. väär- arendid	piik- sarved	hark- v. 3-har. sarved

Täidetud vaatluskaart esitada RMK jahindustalitusele 10.november 2017

VAATLUSKAART

Jahipiirkond								METSSIGA
Jahiala					Vaatleja			1.sept.-20.dets. 2017
Kuupäev	Xxxx			Xxxx		Üksik (kult)	Määra- xxxx isendid	Märkused (käitumine, vigastused jm)
	Sööda - koht	Sööda -põld	Muu	Vanu (täisk.+kesikud )	Põrsaid

Täidetud vaatluskaart esitada RMK jahindustalitusele 5.jaanuariks 2018

PVK - PÕDRAVAATLUSKAART     201... a.

Jahipiirkond	Täitja nimi:
Jahiala	Telefon

A. JAHITABEL täitke iga aju/hiilimise/varitsuse järel või iga päeva kokkuvõttena; * 0- lumeta; 1-laiguti, 2 - lumega 100%

Jahipäev, jaht, ilmastik

Nähtud põtru, is, siinhulgas need, kes kütiti

Nähtud põtradest kütiti, isendeid

1. Kuupäev

2. Xxxxxxxx jahis

3. Jahiviis Aju, Hiilim, Varits

4. Xxxx- xxxxx

5,. Lumi* 0; 1; 2

Pulle

Vasikata lehmi

ühe vasikaga lehmi

Kahe vasikaga lehmi

Täpsusta mata

Pulle

Lehmi

Pull- vasikai d

Lehm- vasikai d

Täidetud vaatluskaart esitada RMK jahindustalitusele 5.jaanauriks 2018

B. TÄIENDAVAD ANDMED: (p.3, 4, 5, 6 - joonige alla sobiv vastuse variant)

1. P Õ D R A L U B E:	kokku		neist täiskasvanud põtradele						vasikatele
2. K Ü T I T I :	kokku		pulle		lehmi		pullvasikaid		lehmvasikaid
3. MAHT	xxxxx	xxxxx	suur	STRUKTUUR		sobiv	ebasobiv	KORRALDUS	sobiv	ebasobiv
4. TABAMINE: kergem / sama / raskem		põtru vähem, samavõrd, rohkem					sügis vihmane, veeseis madal / kõrge
5. SUURKISKJATE MÕJU (karu, xxxx): KARU: murdmist esines/ei esinenud; XXXX: murdmist esines/ei esinenud;		KARU: murdmist esines / ei esinenud					XXXX: murdmist esines / ei esinenud
6.PÕDRA ARVUKUS: jahipiirkonda xxx xxxx lõpuks põtru						s.o vähem, sama palju, rohkem kui mullu
7.ULUKIKAHJUSTUSI jahiaastal	Esines (1)		Ei esinenud (1)			Vähem (1)			Samavõrd (1)	Rohkem (1)
7.1. PÕDER, kuuskede koorimist..
7.2. männikultuuride rüüstet..
7.3. lehtpuunoorendike rüüstet..
7.4. Punahirvekahjustusi..
7.5. Metskitsekahjustusi..
7.6. Metsseakahjustusi..
7.7. Koprakahjustusi..
8. PÕTRADE HUKKUMINE jahiaastal (põhjused – vt 8.1 ↓ )	NB! PVK võimaldab põtrade hukkumise põhjusi ja isendiandmeid esile tuua täpsemalt kui jahistatistika
8.1. Hukkus isendeid →	Täiskasvanud, is			Vasikad, is				Märkusi (nt xxxxx, et hukkumisi jahiaasta jooksul ei tuvastatud)
Põhjus ↓	♂	♀	?	♂	♀		?
1) Küttimise praak
2) Liiklusõnnetused
3) Salaküttimine
4) Huntide murtud
5) Karude murtud
6) Haigus
7) Asulas
8) Uppumine
9) Jooksuaegne trauma
10) Muu, selguseta
9. PUNAHIRV jahialal (osutage sobiv variant):		ei esinenud			i l m u s ..a			püsivalt alates...a

C. JAHISAAK

(PVK

lk 3) PÕDER

Kaal märkige ainult siis, kui põder kaaluti, lisades kaalule sobiva variandi tähise: 1 - täiskaal; 2A – lahangukaal nahaga, kootidega ja peaga; 2B - nahaga, kuid kootideta ja peata; 3 – xxxxxx lihakeha kaal, 4 - liha kaal; näide: 1-247 kg;

Pullid: (Lisateave - võetud uurimiseks lõualuu, maosisuproov, mõõtmiseks sarved, DNA-proov vmt)

Loanumber	Kuupäev	Kaal, kg, kui kaaluti: 1, 2A, 2B, 3, 4	Sarvel harusid	Sarvetüü p (xxxx; sega; kühvel)	Sarved e laius, cm	Tüvikute ümbermõõt parem/vasak	Lisateave, nt võetud lõualuu (L), maosisuproov (M), seljarasv, mm, kui mõõdeti
			par./vas.
							L; M; 5 mm

Lehmad

:

(Lisateave – võetud uurimiseks lõualuu,

maosisuproov, sigimiselundkond, DNA- proov vmt)

Loanumber	Kuupäev	Kaal, kg, kui kaaluti: 1,2A, 2B, 3, 4	Piim udara s	Kaasas vasikaid		Seljarasv, mm, kui mõõdeti	Lisateave
			+ / -
				xx	xxxxx kütiti

Vasikad: (Lisateave – võetud uurimiseks lõualuu, maosisuproov, DNA-proov vmt)

		Kaal,	Xxxxxx				Xxxxxxxxxx
Loanumber	Kuupäev	kg, kui kaaluti: 1, 2A,	sugu	Üksik- või kaksikvasikas			, mm, kui mõõdeti	Lisateave
		2B, 3,		K	Ü
		4
	Seljarasva paksus, mm, mõõtke lihakehale sabajuurest 45o nurga all selgrooga tehtud 15 cm pikkuse sisselõike keskpaigas; Tulemusel alla 1 mm märkige tabelisse 0		Sarvede laius mõõtke tüvikutega võimalikult rööbiti, kõige kaugemale ulatuvate harude tipust või nende tagasi kaardumisel samade harude välisküljelt nn ukseavamõõduna				Sarvetüvikute ümbermõõt mõõtke tüvikute kõige peenemast kohast, kuid piiksarvedel mitte kaugemal kännasest kui 6 cm

PUNAHIRV

PVK - HIRVEVAATLUSKAART 201... a.

Jahipiirkond	Täitja nimi:
Jahiala	Telefon

A. JAHITABEL täitke iga aju/hiilimise/varitsuse järel või iga päeva kokkuvõttena; * 0- lumeta; 1-laiguti, 2 - lumega 100%

Jahipäev, jaht, ilmastik

Nähtud hirvi, is, siinhulgas need, kes kütiti

Nähtud hirvedest kütiti, isendeid

1. Kuupä ev

2. Jahime hi jahis

3. Jahivi is Aju, Hiilim , Varits

4. Jahitun de

5,. Xxx i* 0; 1; 2

Pull e

Vasika ta lehmi

ühe vasika ga lehmi

Kahe vasikaga lehmi

Täpsustam ata

Pull e

Leh mi

Pullvasik aid

Lehmvasik aid

B. TÄIENDAVAD ANDMED: (p.3, 4, 5, 6 - joonige alla sobiv vastuse variant)

1. H I R V E L U B E:	kokku		neist täiskasvanud hirvedele						vasikatele
2. K Ü T I T I :	kokku		pulle		lehmi		pullvasikaid		lehmvasikaid
3. MAHT	xxxxx	xxxxx	suur	STRUKTUUR		sobiv	ebasobiv	KORRALDUS	sobiv	ebasobiv
4. TABAMINE: kergem / sama / raskem		hirvi vähem, samavõrd, rohkem					sügis vihmane, veeseis madal / kõrge
5. SUURKISKJATE MÕJU (karu, xxxx): KARU: murdmist esines/ei esinenud; XXXX: murdmist esines/ei esinenud;		KARU: murdmist esines / ei esinenud					XXXX: murdmist esines / ei esinenud
6. XXXXX ARVUKUS: jahipiirkonda xxx xxxx lõpuks hirvi						s.o vähem, sama palju, rohkem kui mullu
7.HIRVEKAHJUSTUSI jahiaastal	Esines (1)		Ei esinenud (1)			Vähem (1)			Samavõrd (1)	Rohkem (1)
7.1. HIRV, puude koorimist
7.2. okaspuukultuuride rüüstet
7.3. lehtpuunoorendike rüüstet
7.4. põllukahjustusi
7.5. silorullide lõhkumist
7.6. muu
8. HIRVEDE HUKKUMINE jahiaastal (põhjused – vt 8.1 ↓ )	NB! HVK võimaldab hirvede hukkumise põhjusi ja isendiandmeid esile tuua täpsemalt kui jahistatistika
8.1. Hukkus isendeid →	Täiskasvanud, is			Vasikad, is				Märkusi (nt xxxxx, et hukkumisi jahiaasta jooksul ei tuvastatud)
Põhjus ↓	♂	♀	?	♂	♀		?
1) Küttimise praak
2) Liiklusõnnetused
3) Salaküttimine
4) Huntide murtud
5) Karude murtud
6) Haigus
7) Asulas
8) Uppumine
9) Jooksuaegne trauma
10) Muu, selguseta

C. JAHISAAK

(HV

K lk 3)

HIR V

Kaal märkige ainult siis, xxx xxxx kaaluti, lisades kaalule sobiva variandi tähise: 1 - täiskaal; 2A – lahangukaal nahaga, kootidega ja peaga; 2B - nahaga, kuid kootideta ja peata; 3 – xxxxxx lihakeha kaal, 4 - liha kaal; näide: 1-247 kg;

Pullid: (Lisateave - võetud uurimiseks lõualuu, maosisuproov, mõõtmiseks

sarved, DNA-proov vmt)

Loanum ber	Kuupäev	Kaal, kg, kui kaal uti: 1, 2A, 2B, 3, 4	Sarvel harusid	Xxxx xxx pikk us pare m/ vasa k, cm	Piiks xxxxx xxxxx ialge (+,-)	Kroonih arusid parem/ vasak	Sarved e vahek augus, cm	Xxxx xxx kaal, kui kaal uti, kg	Viga stus (har ud, tüvik , känn as)	Lisatea ve, nt võetud lõualuu (L), maosis uproov (M), seljaras v, mm, kui mõõdet i
			par./vas.

Leh mad

:

(Lisateave – võetud uurimiseks lõualuu, maosisuproov, sigimiselundkond, DNA-proov vmt)

Loanu mber	Kuupäev	Kaa l, kg, kui kaa luti: 1,2 A, 2B, 3, 4	Piim udaras	Kaasas vasikaid		Seljar asv, mm, kui mõõd eti	Lisat eave
			+ / -
				tk	nei st küti ti

Vasikad: (Lisateave – võetud uurimiseks lõualuu, maosisuproov, DNA-proov vmt)

Loanumber	Kuupäev	Kaal, kg, kui kaaluti: 1, 2A, 2B, 3, 4	Vasika sugu	Üksik- või kaksikvasikas		Seljarasva, mm, kui mõõdeti	Lisateave
				Ü K
	Seljarasva paksus, mm, mõõtke lihakehale sabajuurest 45o nurga all selgrooga tehtud 15 cm pikkuse sisselõike keskpaigas; Tulemusel alla 1 mm märkige tabelisse 0

Täidetud vaatluskaart esitada RMK jahindustalitusele 1.veebruariks 2018

XXXX 7

SEIREMATERJALI ÜLEANDMISE AKT

…………………….(Koht) (Kuupäev)

Käesolev akt on koostatud selle kohta, et jahipiirkonna

……………………… xxxxxxx Xxxxxxxx isikus andis xxx xx

…………………………………………………………………….(ees- ja perekonnanimi, ametikoht) võttis vastu alljärgneva seirematerjali

Üle anti alljärgnev seirematerjal:

PÕDER	Kogus, tk
Lõualuu
Sarved
Sigimisorganid
Maosisuproov
PUNAHIRV
Lõualuu
Sarved
Sigimisorganid
Maosisuproov
VÄIKEKISKJAD
Esikäpp
LINNUD
Parempoolne tiib
VAATLUSANDMED (suurulukid)

Andis üle Võttis vastu

………………………………… ………..…………………

XXXX 8

Mõisted:

SUURULUKITE KÜTTIMISMAHT JA SEIREMATERJALI KOGUMINE

2017/2018 jahihooaeg

Xxxxxxx, põrsas–kuni 1 aasta vanuseni. Xxxxxx xxxxxx JUVENIL, lühend juv.

Xxxxxxxx, kesik – vanem kui 1 aasta xx xxxx 2 aastaseks saamiseni. Xxxxxx xxxxxx SUBADULT , lühend subad.

Täiskasvanud (pull või lehm) – alates kahest eluaastast. Xxxxxx xxxxxx ADULT, lühend ad..

PÕDER: Küttimisel tuleb lähtuda järgmistest jahipidamise tingimustest: küttida pulle, lehmi ja vasikaid võimalikult võrdses proportsioonis.

Lubatud küttida ………pulli, …………..lehma, vasikat.

Seirematerjali esitamine:

pullid – sarved ja parempoolne alumine lõualuu vähemalt 90% enne 1.novembrit kütitud isenditelt; lehmad – parempoolne alumine lõualuu vähemalt 90% enne 1.novembrit kütitud isenditelt. 2

sigimiselundkonda lehmadelt, mis on kütitud alates 10.oktoobrist;

vasikad – parempoolne alumine lõualuu vähemalt 90% enne 1.novembrit kütitud isenditelt. PUNAHIRV: Küttimisel tuleb lähtuda järgmistest jahipidamise tingimustest: küttida pulle ca 35%, lehmi ca 35% ja vasikaid ca 30%.

Lubatud küttida …………..pulli, …………….lehma, vasikat.

Seirematerjali esitamine:

Pullid – sarved 100% kütitud isenditelt;

METSSIGA: Küttimisel tuleb lähtuda järgmistest jahipidamise tingimustest: põrsaste osakaal

küttimisest peab moodustama vähemalt 30% ning kütitud kesikutest ja täiskasvanud loomadest peab moodustama vähemalt 50% emased isendid.

Lubatud küttida: ……………..kesikuid või täiskasvanud isendeid, põrsaid.

Kõikidelt kütitud isenditelt tuleb xxxxx vereproov ja edastada see maakondlikusse

veterinaarkeskusesse. Täiskasvanud emastelt metssigadelt tuleb xxxxx väline sigimiselund (vulva) ja edastada see maakondlikusse veterinaarkeskusesse.

METSKITS: Küttimisel tuleb lähtuda järgmistest jahipidamise tingimustest: metskitsede üldisest küttimismahust võib küttida kuni 35% sokkusid.

Lubatud küttida: ……….. sokkusid, …………… kitsi, tallesid.

SUURKISKJAD: Küttimisel tuleb lähtuda järgmistest jahipidamise tingimustest: järgida XxX xxxxx kehtestatud territoriaalseid (maakondlik, jahipiirkondlik) küttimispiiranguid.

Seirematerjali esitamine: Seirematerjali kogumist ja esitamist korraldab jahinduse spetsialist.

VÄIKEKISKJAD: Küttida tuleb vähemalt 5 isendit 1000 ha RMK hallatava metsamaa kohta. Seirematerjali esitamine:

Väikekiskjad – parempoolne esimene xxxx.

XXXX 9

Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse 31. mai 2016. a otsusega nr 1-32/37 kinnitatud „RMK jahindustalituse põhimääruse“ punktide 2.2.4 ja 4.4.8 alusel

1. K e h t e s t a n RMK kasutuses olevates jahipiirkondades jahiulukite arvukuse reguleerimiseks, jahiulukikahjustuste ennetamiseks või vähendamiseks järgmised jahiulukite jahilubade väljastushinnad (koos käibemaksuga):

Ulukiliik	Jahiloa hind, €
1.1. Metssiga
1.1.1. kult, emis, kesik	20.-
1.1.2. põrsas (kuni 1 a vana)	10.-
1.2. Metskits
1.2.1. sokk või kits	12.-
1.2.2. tall	6.-
1.3. Punahirv
1.3.1. pull rohkem kui 1 haru sarvel	120.-
1.3.2. noor pull (piiksarved) või lehm	50.-
1.3.3. vasikas	12.-
1.4. Põder
1.4.1. pull või lehm	120.-
1.4.2. vasikas	50.-
1.5. Suurkiskjad
1.5.1. Hunt, ilves, karu	120.-
1.6. Väikeulukid
1.6.1. väikeulukite jahiloa hind	6.-

2. V ä l j a s t a d a kehtiva jahitunnistuse alusel tasuta jahiluba väikeulukite küttimiseks oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule või tema määratud isikutele. Keskkonnaameti poolt kehtestatud korra kohaselt sigade Aafrika katku tõrjumise eesmärgil väljastada tasuta jahiluba metssigade küttimiseks oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule (jahiseadus §40 lg 4);

XXXX 10

ULUKIHOOLDERAJATISED JA LOODUSKAITSELISED PIIRANGUD

1. Ulukite söödapõldude asukohad:

Tähistus Koordinaat X Koordinaat Y Pindala, ha Märkused

2. Soolakud riigimaal:

Tähistus Koordinaat X Koordinaat Y Kvartal, eraldus Märkused

3. Jahitornid riigimaal:

Tähistus Koordinaat X Koordinaat Y Kvartal, eraldus Märkused

4. Metssigade söötmiskohad riigimaal:

Tähistus Koordinaat X Koordinaat Y Kvartal, eraldus Märkused

5. Rahvusparkides, loodus- ja maastikukaitsealadel ning hoiualadel kehtestatud piirangud:

Kaitstav loodusobjekt Piirangu iseloom ja alus Piirangu kestus

6. Kaitsealuste liikide ja püsielupaikade (pesapuud, mängud) osas kehtestatud piirangud:

Kaitstav objekt ja paiknemine Piirangu iseloom ja alus Piirangu kestus

7. Maaomanike kehtestatud piirangud jahipidamisel:

Kinnistu nimi ja number Piirangu iseloom ja pindala Piirangu kestus