EESTI RAIEVÕISTLUSED

EESTI RAIEVÕISTLUSED

EESTI RAIEVÕISTLUSTE SARJA MÄÄRUSTIK

TARTU 22.02.2021

I ÜLDISED TINGIMUSED

1. Xxxxxx informatsioon

2. Mootorsaag

II VÕISTLUSALAD

• LANGETAMINE

• KETIVAHETUS

• KOMBINEERITUD JÄRKAMINE

• TÄPSUSSAAGIMINE

• LAASIMINE

III TEGEVUSALADE HINDAMISE SÜSTEEM

IV VÕISTLUSKLASSID

1. Profi klass

2. Juuniori klass U-24

3. Võrdsete punktide korral

V OSALEMISE TINGIMUSED VI TULEMUSTE HINDAMINE

1. Zürii

2. Alade kohtunikud

3. Rahvusvaheline vaatleja

4. Sekretariaat

VII OHUTUSREEGLID VIII VÕISTLUSALAD

1. LANGETAMINE

1.1 Üldinfo

1.2 Ettevalmistused langetusalas ja puude juures

1.3 Ettevalmistused langetamiseks

1.4 Start xx xxxxx:

1.5 Ala sooritust mõjutavad tegurid

1.6 LANGETAMINE

1.7 Mõõtmised.

2. KETIVAHETUS

2.1 Üldinfo

2.2 Võistlusala ettevalmistus.

2.3 Ettevalmistused ketivahetuseks.

2.4 Start xx xxxxx

2.5 Soorituse hindamine

2.6 Ketivahetuse sooritus

2.7 Mõõtmine

3. KOMBINEERITUD JÄRKAMINE

3.1 Üldinfo

3.2 Võistlusala ettevalmistamine

3.3 Võistluse ettevalmistamine

3.4 Start xx xxxxx

3.5 Tulemuste hindamine

3.6 Võistlusala ettevalmistus

3.7 Mõõtmine

4. TÄPSUSSAAGIMINE

4.1 Üldinfo

4.2 Võistlusala ettevalmistus

4.3 Ala ettevalmistus

4.5 Võistlusala hindamine

4.6 Alaga seotud tegevused

4.7 Mõõtmine

5. LAASIMINE

5.1 Üldinfo

5.2 Võistlusala ettevalmistamine

5.3 Laasimise ettevalmistamine

5.4 Laasimise start xx xxxxx

5.5 Võistlusala hindamine

5.6 Laasimise sooritus

5.7 Mõõtmine ja hindamine VÕISTLUSTEL OSALEMISE KINNITUS

I ÜLDISED TINGIMUSED

1. Xxxxxx informatsioon

Üldjuhul on võistlejad meesoost, kuid loomulikult võivad võistlejad olla ka naissoost. Nende xxxx- lite olulised põhimõtted, terminid, kohtunike poolt antud juhised ja ohutustehnika reeglid kehtivad maailmaaeistrivõistlustel.

MM-võistluste eesmärk on propakeerida profesionaalseid oskusi, sportlikku ambistsiooni, ohuolu- kordade ennetamist ja sõprussidemeid eri riigi võistlejate vahel. Samas on see ka hea võimalus propageerida metsandust.

Võistlejad peavad kandma ametlikku stardinumbrit. Saefirma logod on lubatud/isiklikud sponsorid kokkuleppel korraldajatega.

Võistlejal peab olema kehtiv kindlustus, mida korraldajad aktsepteerivad. Kui võistleja põhjustab võistluse käigus õnnetuse, siis arst või zürii otsustavad, kas ta saab jätkata. Ala, millet võistleja tulemus tühistati, lähevad arvesse ainult need punktid, mis ta on kogunud enne tühistamist (kõik võistlusklassid).

2. Mootorsaag

Võistleja kasutab ühta saage kogu võistluse käigus. Saag peab olema standard varustusega. Enne võistlust kontrollitakse võistluses kasutatav saag tehnilise komisjoni xxxxx xx sae olulisemad osad märgistatakse kleebisega (plaat, kaan, sae korpus). Kõik lubamatud modifikatsioonid ka võistluse käigus avastatud, tähendavad diskvalifitseerimist. Võistleja võib kasutada sama tüüpi varusaage, zürii loal, kui saag puruneb, 3 plaati eri pikkuses, 4 ketti, mille lõikehamba min. pikkus on 3mm lühemast kohast.

Saekontrollis kontrollitakse:

• Keti pidur

• Keti lõikehammaste pikkus(min.3 mm)

• Kinnituspoltide pikkus

• Kinnituspoltide/mutrite keerme (vindi) korrasolek

Kõik võistlejad kinnitavad oma allkirjaga, et on standardvarustusega saag. Võistluste käigus võe- takse mõned saed uuesti kontrolli.

II VÕISTLUSALAD

• LANGETAMINE

• KETIVAHETUS

• KOMBINEERITUD JÄRKAMINE

• TÄPSUSSAAGIMINE

• LAASIMINE

III TEGEVUSALADE HINDAMISE SÜSTEEM

Võistleja profesionaalsed oskused kajastuvad võistluse tulemustes. Kui võistleja sooritus on korrektne (lühike aeg, täpsus, kvaliteet), saab ta head punktid. Kui sooritus on kehvem (ohu- tustehnika eiramine, puidu vigastus jne.), saab ta karistuspunkte, mis arvatakse üld punktisummast maha. Karistuspunkte võib saada rohkem, kui üks kord korduvate turvareeglite rikkumise eest.

Siiski, miinimum punktid iga ala eest on null punkti (miinusesse ei lähe).

IV VÕISTLUSKLASSID

1. Profi klass

a. Võistkondlik arvestus

Võistkondlik arvestus(Võistkondlik maailmameister) koosneb 3võistleja kogusummast

(v a U24) ja autasustatakse 5 ala kokkuvõttes.

b. Individuaal arvestus

Läbi kogu võistluse (5 ala/individuaalne maailmameister) aladel(ala maailmamister)

2. Juuniori klass U-24

a. Individuaalarvestus

Läbi kogu võistluse (5ala/individuaalne maailmameister U24) aladel (ala maailmameister U24)

3. Võrdsete punktide korral:

a. Individuaal arvestus

1. Võistleja, kellel on vähem karistuspunkte

2. Võistleja, kellel on parem LANGETUSE tulemus

x. Xxxxx arvestus

Langetamine: Ketivahetus:

1. Parem langetustäpsus (tabel 3) 1. Vähem karistuspunkte

2. Parem aeg 2. Parem aeg (tabel 9)

Kombineeritud järkamine: Täpsussaagmne:

1. Parem punktisumma (tabel 12) 1. Parem punktisumma (tabel 15)

2. Parem aeg (tabel1) 2. Parem aeg (tabel 13)

Laasimine:

1. Võisteja, kellel on vähem karistuspunkte

2. Parem aeg (tabel 16)

c. Meeskondlik klass

Meeskond, kellel on vähem karistuspunkte

3 võistlejat/meeskonda parim punktisummaga, autasustatakse standard medalitega(kuld, hõbe, pronks) vikerkaare värvides paelaga

V OSALEMISE TINGIMUSED

Kõik riigid on kutsutud osalema maailma meistrvõistlustel. Nad peavad olema IALC liikmed, või siis maksma topelt suuruses osalustasu. Liikmemaks on 2000 EUR /a. või 6000 EUR MM-võistlus ja see tasu peab olema makstud registreerimise ajaks.

Kõigil võistlejatel peavad olema vastavad oskused, et nad suudavad sooritada kõik alad xxxx xxxxx- xxxx tekitamata. U24 võistleja ei tohi olla vanem, kui 24 a. Arvesse läheb sünniaasta, mitte sün-

nikuupäev.

Võistkonna kooseisu kuuluvad 4 võistlejat (3proffi ja 1võistleja U24). Riik valib oma võistkonna ise. Võistkona valimiseks peab läbi viima vähemalt ühe neutraalse võistluse.

PRAEGU lisandub võistkonna kooseisu ka 1 naisvõistleja.

Xxxxxxxx maailmameister võib oma tiitlit kaitsma tulla järgmisel MM-il individuaal klassis. Kui ta ei kvalifitseeru oma riigi võistkonda, siis ta kutsutakse IALC poolt, mis juhul ta saab osaleda ainult individuaal võistlejana ega lähe meeskonna arvestusse. IALC võib kutsuda ka külalisvõistlejaid, kes aga ei lähe arvestusse.

Kohtunikud, abilised, orgkomitee ja zürii liikmed võistlemises ei osale. Vasakukäelised võistlejad on võistlustele samuti oodatud.

VI TULEMUSTE HINDAMINE

Enne võistlust pannakse paika järgmised institutsioonid:

1. ZÜRII - koosneb 3 neutraalsest ialc liikmest, kes alluvad Tehnilise komissioni juhile.

2. ALADE KOHTUNIKUD - neutraalsed isikud korraldava riigi poolt, kes alluvad Tehn. komis- xxxx liikmele

3. RAHVUSVAHELISED VAATLEJAD - üks vaatleja igast osalevast riigist, kes alluvad Tehn. komisjoni liikmele.

4.SEKRETARIAAT - koostöös korraldav xxxx xx ialc

Kõik probleemid lahendab võistluste zürii, Tehnilise komissioni eestvedamisel. Ala kohtunike otsust võib vaidlustada, aga zürii otsus on lõplik.

Kõik kohtunikud on saanud ialc heakskiidu.

Rahvusvahelised vaatlejad jälgivad kohtunike xxxx xx annavad teada mõõtmisel tehtud vigadest ja kõigist ebakõladest züriile. Zürii peab kohe reageerima xx xxxxxx kõigile võrdse kohtlemise.

1. Zürii

Koosneb 3 neutraalsest isikust, kes alluvad Tehnilise komissioni juhile.

Züriil on järgnevad ülesanded:

• Lahendama proteste

• Jälgima protestide aega

• Tegema kindlaid otsuseid protestide suhtes

• Otsustama vajadusel, kas on vaja võistlus peatada/jätkata (näit. tugev tuul)

• Jälgima mõõtmisi ja mõõtmise tööriistu

• Jälgima sekretariaadi xxxx xx väljastatavaid tulemisi (infotahvlil)

Kui tulemus vaidlustatakse (protest), on võistlejal ja esindajal 30 min. xxxxx protokolli kättesaamist aega esitada kirjalik protest.

Zürii otsus on lõplik xx xxxx enam protestida ei saa. Samuti otsustab zürii xx xxxxx, kas võistleja saab uue katse.

2. Alade kohtunikud

IALC annab mõõteriistad mõõtmiseks. Neid mõõduriistu peab kasutama.

• Enne sooritust annavad kohtunikud võistlejale vajalikku infot võistlejale arusaadavas keeles. KÜSI JULGESTI. Juures võivad viibida esindaja xx xxxx (sõltub võistlusest!)

• Iga võistleja kinnitab, et ta on valmis, enne ala starti.

• Kohtunikud PEAVAD kohtlema kõiki võistlejaid võrdselt kogu võistluse käigus. Väga olu- line on teada/tunda reegleid ja osata kasutada mõõteriistu.

• Stardi käsklus ,,READY,, GO,, Joonis 1 (kõik alad)

• Võistleja ja varustus peab olema täielikult stardijoone taga (kõik alad). Joonis 2

Võistluse jooksul jälgivad kohtunikud võistleja sooritust ja ohutustehnikat. Iga viga regist- reeritakse

• Aega mõõdetakse kahe stopperiga (keskmine) v. a. montaaž, kus on digitaalne xxxx, xxxx näevad ka pealtvaatajad. Oluline on mõlema mõõtmise puhul sajandik sekundi täpsus.

Kui aega ei ole võimalik korrektselt mõõta, tuleb võistlejale anda uus sooritus.

• Kui mõõtmised on tehtud, tuleb need protokollida. Kohtunik allkirjastab protokolli, et kin- nitada tulemuste õigsust/korreksust.

• Protokoll mõõtmistulemustega edastatakse koheselt sekretariaati. Võistleja saab koopia protokollist.

• Kõik mõõtmised sooritavad ala kohtunikud. Mõõtmisi jälgivad rahvusvahelsed vaatlejad. Žürii ja rahvusvahelised vaatlejad võivad paluda mõõtmist kontrollida (uuesti mõõta). Nad ei või mõõtmistulemusi protokolli kanda.

• Kui sooritus on lõpetatud, siis võistleja ja esindaja seisavad nii, et nad ei sega mõõtmist. Nad ei sekku mõõtmistesse ja ei tohi xxxxx mõõteriistu xxxx xxxxx. Nad ei kommenteeri. Võistleja/esindaja saavad esitada kirjaliku protesti mõõtmiste ja tulemuste vastu 30 min.

jooksul xxxxx protokolli kätte saamist.

• Kui reeglites pole teisiti sätestatud, siis keskmine tulemus ümmardatakse üles/alla ma- temaatiliselt.

• Tulemus, mis on mõõteriistal, pannakse kirja ja arvuti paneb automaatselt tulemuse.

• Kõik probleemid lahendab ainult žürii. Enne, kui žürii teeb otsuse, küsitletakse võistlejat, esindajat, ala kohtunikke, rahvusvahelisi vaatlejaid. Ala kohtunikud ja rahvusvahelised vaat- lejad peavad andma neutraalse ülevaate žüriile.

• Võistlustel kasutatakse abilisi, kes aitavad kohtunikke. Näiteks võistleja alasse toomine, protokollide sekretariaati toimetamine, ettevalmistuses jne. Nad on abijõud ja nad ei sekku mingil moel otsustamisse.

3. Rahvusvaheline vaatleja

• Nad ei teosta ühtegi mõõtmist, xx xxxx xxx xxxxx ühtegi mõõteriista, xxxx jälgivad kohtunike tööd. Nad võivad paluda mõõtmise uuesti teostamist kontrolli xxxxxx xx xxxx on õigus andmeid vaadata. Nad ei saa teha muudatusi protokollis, aga xxxx on kohustus viivitamatult teatada ebakorreksustest mõõtmisel, kui need xx xxxxx reeglitele. Protesti korral informee- rivad nad žüriid oma parimate teadmiste järgi.

• Kui alasse siseneb nende riigi võistleja, ei osale nad jälgimise juures. Sellise olukorra välis- tamiseks on ala juures kaks eri riigi vaatlejat ja siis jälgib olukorda teine vaatleja üksi.

4. Sekretariaat

• Sekretariaat allub žüriile ja vastutab korrektse punktiarvestuse eest. Samuti vastutab sekretariaat, et võistlejad oleks informeeritud võistluste hetkeseisust ja tulemused oleksid teadetetahvlil/netis õiged.

• IALC tagab kasutatava programmi/tarkvara

• Sekretariaat vastutab ka protokollide viivitamatu jõudmise eest võistlusaladest arvestus- keskusesse jne.

VII OHUTUSREEGLID

• Korraldaja riik tagab esmaabi teenuse kõigile võistlejatele.

• Võistlejate ja kohtunike riietus peab vastama reeglitele. See sisaldab kiivrt koos kõrvaklap- pidega, turvapükse jne. Igal võistlejal peab olema esmaabi pakk. Kohtunikud, abilised, žürii, rahv.vaatlejad, pressi esindajad, peavad olema korralikult riietatud ja varustatud vastavalt reeglitele, kui nad sisenevad võistlusalasse (kiiver jne). Võistleja, kes pole varustatud vastavalt reeglitele (turvariietus) või kellel pole esmaabi pakki eemaldatakse võistluselt.

• Korraldaja riik garanteerib võistluse ohutu läbiviimise kogu võistluse jooksul, aga ogani- seeriad ja IALC ei vastuta võistleja poolt tekitatud ohtliku olukorra eest võistlusala soorita- xxxxx või valede võtete/tööriistade kasutamise korral.

• Sae õige käivitamine vaata joonis 3

• Iga ohutusreegli rikkumine karistatakse karistuspunktidega. Karistuspunkte võib saada mitme asja eest ühel alal. Vaata tabel 1.

VIII VÕISTLUSALAD

1. LANGETAMINE

1.1 Üldinfo

• Võistleja peab üritama 3 minutiga langetama puu valitud suunas, jälgides kõiki ohutus- reegleid.

• Ajakirjanikud/filmigrupid jne võivad siseneda võistlusalasse ainult žürii loal. Nad viibivad ohutus kauguses, võistlejaid mitte segades. Nad peavad kandma vajalikku tur- vavarustust.

• Võistlusala peab olema kõigile enamvähem sarnane (n: maastik). Puu valikul peab jäl- gima, et oleks ühesugune kõrgus, jämedus, puu kalle, xxxx xxx.

Puu rinnasdiameeter jääb vahemikku 28-38 cm (joon.9), kuid kõik valitud puud peavad jääma 4 cm sisse. Vahemikku (N: 28-31 cm jne). Puu kalle ei tohi xxxx xxx 2 kraadi, puu

peab olema terve, xxxx väliste mädaniku tunnusteta.

• Mastilangetuse puhul toimub langetus platsil ja siis asetatakse puu xxxxx langemsuunas kaldu. Langemise pehmendamiseks kaetakse plats koorepuru vm. materjaliga. Pealtvaatajad pevad olema väljaspool ohutsooni 360 kraadi.

• Kui žürii otsustab teha pausi, sõltuvalt ilmastikust (n: tuul), siis seda otsust pole võimalik protestida.

• IALC teavitab 6 kuud enne MM-i, milline langetamine toimub ja ka puude rinnas- diameetri.

• Võistluspuud (metsas) tuleb enne loosimist nummerdada (ka varupuud). Võistleja num- ber on xx xxx number. Võisteldakse numbrite järjekorras.

• Võistlusala kontrollitakse pärast loosimist. Võistlejal on 30 min. aega tutvuda puuga, esitada protest, kui puuga on probleeme (vastavalt reeglitele). Žürii peab otsustama, kas see on õigustatud või mitte. Protestid, mis on esitatud hiljem, on õigustatud ainult juhul, kui tegemist on ,,nähtamatute,, probleemidega (n: mädanik). Joon. 19

• Võistlusalasse võivad siseneda ainult:

a) ala kohtunikud

b) tõlgid, võistkonna esindajad

c) rahvusvahelised vaatlejad

d) žürii liikmed

e) ialc liikmed

f) võistlejad (kui kutsutakse)

• Võistleja langetab puu lõpuni ka siis, kui on märganud mädanikku. Ta võib esitada pro- testi ja positiivse vastuse korral langetab ta uuesti, üldjuhul võistluse xxxxx.

• Korraldav riik tagab kogu tehnika võistlustel tekkinud ohtlike olukordade lahen- damiseks (n: rippes puu, saag puus kinni, puude eemaldamine jne.).

• Igasugune varustuse lisamärgistamine on keelatud (n: saag, plaat markeriga tehtud märgid, hammasvööots värviga jne.). Saega ei tohi xxxx xxx langetamisel märkimist pideriba ja kõrguste vahe ja sälgu nurga kõrguse märki. Joonis. 5

• Kasutatavad abivahendid: mootorsaag; langetuslabidas; kiilud; haamer/kirves kiilu löömiseks; nöörlood; tuulelipp kontrolliks, mitte võistluse käigus.

• Kõik mõõtmistulemused kirjutatakse kännule.

1.2 Ettevalmistused langetusalas ja puude juures:

• Alasse sisenemine

• Puude xxxxx xx nummerdamine. Joonis. 9

• Langetussuuna valik (puhas suund)

• Varupuude xxxxx xx nummerdamine

• Kännu kõrguse märgistamine

• Teiste puude eemaldamine langilt

• Võistlusalale juurdepääs

• Pealtvaatajate ala

• Võistlejate ootusala

• Sekretariaat ja esmaabi punkt

• Võistkondade alad (n: telk)

• WC ja pesemisvõimalused võistlejatele/pealtvaatajatele

1.3 Ettevalmistused langetamiseks:

• Langetussuuna määramine

• Langetussuuna valik võistleja poolt, langetus-ja abitikkude paika xxxxx. Joonis. 6

• Segavate (juba langetatud) puude eemaldamine langetussuunalt

• Stardijoone mahamärkimine. Joonis. 6

• Taganemissuundade mahamärkimine. Joonis. 6-8

• Langetusvarustuse asetamine stardijoone taha. Joonis. 6

1.4 Start xx xxxxx:

• Võistlus algab, kui kohtunik annab käskluse START ja lõpeb, xxx xxx puudutab maad.

1.5 Ala sooritust mõjutavad tegurid:

• Varajane start

• Langetusaeg

• Langetussuund (kõrvalekalle)

• Langetussälgu xxxx xx sügavus

• Pideriba

• Tasapindade xxxx

• Kännu vigastus

• Kännu kõrgus

• Ohutustehnka reeglid. (Tabel.1)

1.6 LANGETAMINE

• Võistleja, võistkonna esindaja/xxxx sisensvad alasse kohtunike kutsel. Võistleja võtab xxxxx vajaliku varustuse (NB! EA-pakk on kohustuslik)

• Kohtunikud suunavad ta xxx xxx juurde ja näitavad peamise langetussuuna (üldiselt 3600)

• Kui võistlejal on küsimusi, siis nendele vastatakse, vajadusel läbi tõlgi.

• Enne starti on võistlejal 3 minutit aega vaadata puud ja tuule suunda.

• Võistleja valib langetussuuna (üdiselt 3600 ). Võistleja paneb või laseb kohtunikel panna langetustiku (1,5 m pikk) 15 m kaugusele puust. Langetustikk on disainitud nii, et see ei mõjutaks puu langemist. Võistlejal on max 2 minutit aega määrata õige langetussuund. Kohtunikud/abilised panevad abitikud (0,5 m pikk), umbes 1m kau- gusele langetustikust mõlemale xxxxx 15 m raadiusega. Abitikkude kaugus märgitakse täpselt ülesse. (joonis. 6) Xxxxx xxxx võib võistleja ette valmistada puu ümbrust (saage ei kasuta).

• Varustus asetatakse ohutustsooni enne starti (joonis 6). Pärast starti võib varustust liigu- tada. Aega stardist kuni puu maapinnale kukkumiseni mõõdetakse kahe stopperiga. Kui võistle ja stardib enne stardikäsklust on karistuseks -20 punkti.

• Kui kohtunik annab loa, käivitab võistleja sae ja asetab selle stardijoone taha xx xxxxx kohtunikule xxxxx, xxx ta on valmis alustama. Xxxxx stardikäsklust võtab võistleja oma sae ja varustuse ning langetab puu. Võistlejal on aega 5 minutit, et saada tulemust. Enne, xxx xxx puudutab maapinda, peab võistleja taganema ohutsooni, mis on puu langemisele vastupidises suunas 450, tagasi, vähemalt 2 m. Taganemisel peab võistleja jälgima puu langemist ja ta võib oma asendit muuta, kuni puu langeb. Seda vajadusel, xxx xxx xx xxxxx soovitud suunas. Xxx xxx põrkab/hüppab maapinnal, mõõdetakse taganemist joonise 6-8 järgi.

• Taganemisel ei tohi ületada puu keskjoont (tsentrit), s.t. taganed sinna xxxxx, xxxx poolt langetuslabidaga puud tõstad.

• Xxxxx taganemist ohutsooni jääb võistleja xxx xxxxxx, seni kuni kohtunikud on ta- ganemise märgistanud ja annavad loa liikumiseks. Võistleja ja esindaja võivad seista nii, et nad näevad mõõtmist. Nad ei sega mõõtmist ega võta mõõduriistu xxxx xxxxx.

• Kahtluse korral võivad nad esitada kirjaliku protesti mõõtmistulemuste või muude xxxx- lite rikkumiste vastu. Selleks on xxxx xxxx 30 minutit xxxxx protokolli kätte saamist.

1.7 Mõõtmised.

• Kõik mõõtmistulemused märgitakse ka kännule.

Mõõdetakse:

a) kännu kõrgus

b) sälgu sügavus

c) sälgu nurk

d) pideriba (min/max)

e) tasapindade xxxx (min/max)

f) aeg

g) langetuse täpsus

h) taganemine

Punktiarvestus:

• AEG - Langetusaeg 3 min. või vähem, saab võistleja aja eest 60 punkti. Iga sekund üle 3 minuti võtab ajapunktidest ühe punkti maha (vahemikus 3-4 minutit). Aeg üle 4 minuti, siis aja eest punkte ei saa. Kui sooritus võtab aega üle 5 minuti, siis võistleja ei saa punkte langetamise eest. Aega võetakse kahe stopperiga ja punkte antakse kahe stopper kesk- mise aja järgi sajandik sekundi täpsusega.

• LANGETUSE TÄPSUS - mõõdetakse puu keskelt ja 900 nurga all langetustikuni/abi- tikuni. Puu keskkoha määramiseks kasutatakse loodiga varustatud kluppi (joonis.10/11) Max punktid on 400 punkti. Iga cm kõrvalekallet võtab xxxx xxx punkti (matemaatiline ümmar-damine). Miinuspunkte ei anta.

• SÄLGU SÜGAVUS - mõõdetakse sälgu keskelt 1cm-se täpsusega.

Punktid vastavalt tabel 4.

• SÄLGU NURK - mõõdetakse sälgu keskelt kasutades nurgamõõdikut 30 minutilise täpsusega. Kui sälgu lõikust korrigeeritakse, siis mõõdetakse nurka, mis on ühes tervikus välja lõigatud. Kui sälgu lõikus on ümar, mõõdetakse sälgu nurka kahe

mõõtmise keskmisena. Vaata joonis 13. Sälgu nurk 450-550 saab 60 punkti (tabel 5).

• PIDERIBA - mõõdetakse 0,1 mm täpsusega (joonis 12). Tulemus ümmardatakse üles / alla lähima millimeetrini. Mõõdetakse horisontaalselt MIN/XXX xxxxxxx. Mõlemad tulemused märgitakse protokolli. Võistleja saab minimaalsemad punktid. Kui pideriba on 25-35 mm, saab võistleja max. 60 punkti (table 6)

• TASAPINDADE XXXX - mõõdetakse 0,1 mm. täpsusega (joonis 15/16). Tulemus ümmardatakse lähima millimeetrini. Mõõdetakse vertikaalselt MIN/XXX xxxxxxx. Tulemused märgitakse protokolli. Min.punktid on 0 punkti (miinuseid ei anta). Võistleja saab minimaalsed punktid. Kui tasapindade xxxx on 20-35 mm, saab võistleja maksimaalselt 60 punkti.

.

Vaata tabel 7. Oluline joonis 16.

.

KARISTUSPUNKTID:

• Puidu vigastus - silmaga nähtav vigastus. Koor tuleb enne mõõtmist eemaldada. Mõõdetakse 1 cm täpsusega (joonis 17). Punktid tabel 8.

• Xxxxx xxxx - ülemise ja alumise xxxxx xxxx on 1,1 m. Mõõdetakse cm täpsusega. Karistus miinus 100 punkti (joonis 18).

• Alumine joon peab jääma langetatud puu tüvele, siis on õige kännu kõrgus.

• Vale taganemine - ebaõige taganemine puu juurest või hilinenud taganemine, s.t. mitte taganemine turvatsooni (joonis 6-8), või üldse mitte taganemine enne, xxx xxx puudutab maapinda. Karistus miinus 20 punkti.

• Lubamatu märgistus - igasugune keelatud märgistuse kasutamine sael, varustusel jne.

Karistus miinus 50 punkti.

• Xxxxxx turvalisus - karistuspunktid vastavalt tabelile 1

• Vale start - alustamine enne stardi käsklust. Karistus miinus 20 punkti.

• Ohtlik situatsioon - kui võistleja põhjustab ohtliku olukorra langetamise käigus (n: saag jääb puusse kinni jne.) ja ta pole võimeline lahendama olukorda 5 minuti jooksul, siis kohtunikud peatavad võistluse käsklusega STOP ja võistleja diskvalifitseeritakse xxxxx- tamise võistluselt. Kui kohtunikud otsustavad, et võistleja põhjustas ohtliku olukorra, ei saa ta punkte langetamise eest. Kui võistlustingimused ei ole võrdsed kõigile võistlejatele (tuule suund, tugevus, mädanik), võivad kohtunikud anda võistlejale loa langetada uus puu, žürii heakskiidul. Mädanikku võib protestida ainult juhul, kui see mõjutab langetuse

tehnilist sooritust. Joonis 19.

2. KETIVAHETUS

2.1 Üldinfo

• Sellel alal peavad võistlejad sae demonteerima ja kokku komplekteerima. Järgmised kaks võistlusala (KOMBI ja TÄPSUS) tuleb sooritada sama saega, xxxx muutusteta.

• Kui ketivahetus on sooritatud kehvasti ja võistleja ei saa järgmist kahte ala sooritada (xxxx on valesti paigaldatud jne.), võib ta sae xxxxx xxxx, kohtunike juures (paneb keti õieti xxxxx). Karistus - 50 punkti.

• Kui järgneval kahel alal (KOMBI ja TÄPSUS) tuleb xxxx xxxx, kiilub kinni, mutter tuleb xxxxx, saab võistleja KETIVAHETUSE eest 0 punkti

• Ketivahetuse laud on 1,5 m pikk, 70cm xxx xx 80 xx xxxxx. Laud on 900 stardijoone suhtes xx xxxxx ei liigutata kogu väistluse jooksul (joonis 20). Laud peab olema loodis. Lauale asetatakse enne starti kontrollitud saag, vahetuskett, võistleja isiklikud tööriis- tad (sae võti) ja ajavõtukella xxxxx-xxxx. Stardijoon on 1 m kaugusel lauast (joonis 20). Võistleja seisab mõlema jalaga (kogu kehaga) stardijoone taga (joonis 2) ja käivitab ajavõtu ise stardijoont ületades. Sooritust võib teha xxxx kinnaste, xxxx xx kiivrita. Tur- vapüksid, -saapad ja EA-pakk on kohustuslikud.

2.2 Võistlusala ettevalmistus.

• Võistlusalasse sisenemine.

• Laua ülespanek.

• Stardijoone mahamärkimine.

• Ajavõtusüsteemi paigaldus.

2.3 Ettevalmistused ketivahetuseks.

• Kontrollitakse, et saag vastaks standardile. Sae osi ei või eemaldada, kaane kinni- tuspolte ei tohi lühendada, xxxxx xxxx peab olema standartne jne.

• Kohtunikud paigutavad keti nii, et see ei ripuks (paluvad võistlejat)

• Mutrid pingutatakse dünamomeeter võtmega 2kg (2Nm)

• Plaat märgistatakse nii, et on võimalik tuvastada, kas seda pöörati.

• Isiklikud tööriistad asetatakse lauale.

• Saag määratakse õigesse gruppi (võimsuse/mutrite järgi)

• Võistleja käed kontrollitakse, kõik varasemad vigastused märgistatakse.

• Lõikehamba pikkust kontrollitakse mõlemal ketil (min. pikkus 3 mm).

2.4 Start xx xxxxx

• Võistlusala algab, kui võistleja ületab stardijoone ja käivitab ajavõtu ja lõpeb, kui xx xxxxx keti vahetust vajutab laual olevat nuppu.

2.5 Soorituse hindamine.

• Saed jagunevad kahte gruppi:

XXXXX 1: kas mutrit

XXXXX 2: üks mutter/lukustiga(xxxx mutriteta)

ANTAVAD PUNKTID:

• Soorituse aeg (Tabel 9)

• Karistuspunktid tööohutuse eest (Tabel 1)

• Karistuspunktid ebakorrektse soorituse eest.

2.6 Ketivahetuse sooritus

Võistleja asetab sae lauale ja seisab stardijoone taha, mis on 1m kaugusel lauast.

Kui stardikäsklus on antud, siis:

• võistleja liigub laua juurde (käivitades aja)

• keerab xxxxx mutrid

• võtab maha xxxxx xx plaadi koos ketiga

• võtab xxxx xxxx keti

• pöörab plaadi 1800

• paneb uue xxxx xxxxx

• paneb xxxxx plaadi koos uue keti ja kaanega

• kerab mutrid xxxxx xx peatab aja (vajutades laual olevat nuppu)

Kui võistlusala on sooritatud, ootab võistleja kohtunike edasisi instruktsioone. Xxxxx võistlusala sooritust võivad võistleja, esindaja/xxxx seista nii, et nad näevad soorituse hindamist ja protocollimist, aga nad ei sekku. Xxxx on kahtluste korral võimalus esitada pro- test kirjalikult, 30 minuti jooksul xxxxx protokolli kätte saamist.

2.7 Mõõtmine

Punkte antakse järgnevalt:

• AEG - mõõdetakse digitaalse kellaga minutites, sekundites ja sajandikes, 0,1 sekundilise

täpsusega (Tabel 9)

KARISTUSPUNKTID

• Keti/mutri mahapillamine

Vana keti või mutri mahapillamine - 20punkti

Võistleja võib maha pillatud keti/mutri üles xxxxx xx sooritust jätkata.

• Plaadi mitte pööramine

Plaati tuleb pöörata 1800. Xxx xxxx ei tehta või pööratakse 3600, on karistus - 50 punkti

• Xxxx vigastus

Xxx xxxx on väljas (uus/vana haav) -20 punkti

• Turvalisus (Tabel 1)

• Saega manipuleerimine xxxxx sooritust

Kui võistleja soovib xxxxx sooritust saage korrastada (xxxx valesti jne.), saab xx xxxx teha

kohtunike juures, aga karistus on -50 punkti

• Mõni osa on monteerimata: karistus 0 punkti kogu ala eest.

• Halvasti sooritatud ketivahetus

Kui ühel järgnevatest aladest (Kombi/Täpsus) kiilub kett kinni, tuleb xxxx xxxx, tuleb mutter xxxxx, siis ketivahetuse punktid nullitakse. Samuti saab võistleja 0 punkti võistluse aja eest, kus see juhtus. Ta võib sae xxxxx xxxx ja võistlust jätkata.

3. KOMBINEERITUD JÄRKAMINE

3.1 Üldinfo

Võistleja peab lõikama mõlemast pakust ketta, mille paksus on 3-8 cm. Ta peab alustama alt, lõigates xxxxx pakuni (punane joon) ja siis lõikab ülevalt alla ülejäänud lõike. Mõlemal pakul sama. Lõiked peavad xxxxx xxxxx paku suhtes ja lõiked peavad kohtuma paku keskel.

Punast joont ei tohi ületada ei alt-ülesse, kui ka ülalt-alla lõigates. Lõiked peavad kohtuma punase xxxxx sees. Ülalt lõiget peab alustama pakul olevalt roheliselt joonelt.

3.2 Võistlusala ettevalmistamine

• Kaks pakku paigutatakse paralleelselt 3 m vahega. Pakkude diameeter on 35 cm kogu paku ulatuses (joonis 21).

• Pakud on 70 nurga all maapinna suhtes, üks ühte, teine teist pidi.

• Pakukude otste (tsenter) kõrgus maast on 40 cm ja 70 cm.

• Mõlemal pool paku keskel on 10 cm laiune PUNANE joon (joonis 21), mida ei tohi lõigates ületada ei alt ega ülalt lõike tegemisel.

• Paku peal on 20 cm laiune ROHELINE joon. (10 cm mõlemal pool tsentrit)

• Stardi/finiši joon on 2 m kaugusel paku keskelt mõlemal pool pakke. Võistleja võib valida, kummalt poolt ta stardib (joonis 22).

3.3 Võistluse ettevalmistamine.

Enne võistlust:

• pakkude kraadid ja otste kõrgused paika

• pakkude otsad lõigatakse õigeks

• võistleja stardinumber kirjutatakse paku otstele

Enne igat uut võistlejat lõigatakse paku otsad raamiga õigeks.

3.4 Start xx xxxxx

Võistlus algab stardikäsklusega ja lõpeb, kui teine ketas puudutab maad.

3.5 Tulemuste hindamine

• Täielikult sooritatud ala

Võistlusala loetakse sooritatuks, kui mõlemad kettad on pakust eraldunud. Kui üks/mõlemad kettad ei kuku maha, siis võistleja ei saa punkte selle paku eest, mille

ketas pole maha kukkunud

• Puudulik saag või lõikeosa

Xxx xxxx kiilub kinni, tuleb maha, või mutter tuleb xxxxx, siis võistleja ei saa punkte KOMBI aja eest. Võistleja võib sae xxxxx xxxx ja jätkata ala sooritust. Samuti saab võistleja tagasiulatuvalt 0 punkti KETIVAHETUSE eest. Kõik muud mõõtmised tehakse, kui võistleja teeb võistlusala lõpuni

• Soorituse hindamine

Saed jagunevad kahte gruppi:

XXXXX 1: 46 – 55 cm3

XXXXX 2: üle 56 cm3

• Antakse järgnevad punktid:

• Aeg (tabel 10)

• Lõike ristsus (tabel 11)

• Lõiketasapindade xxxx (tabel 12)

• Ohutustehnika (tabel 1)

• Karistus ebakorrektsuse eest

3.6 Võistlusala ettevalmistus

Võistleja käivitab sae ja asetab selle stardijoone taha, mis on 2 m kaugusel esimese paku tsentrist. Saag peab olema täielikult stardijoone taga. Võistleja võib valida, kummalt poolt

ta alustab. (Joonis 2 ja 22).

Kui kohtunik annab stardi, siis võistleja:

• võtab sae ja liigub esimese pakuni

• sooritab alt-ülesse lõike kuni punase jooneni, xxxx sellest joonest üle lõikamata

• võtab sae lõikest välja ja jätkab saagimist ülevalt alla, alustades ülaltlõiget roheliselt joonelt ja lõigates kuni ketas kukub maha. Küljel olevat punast joont ei tohi ületada.

• peatab sae keti

• liigub teise paku juurde ja lõikab xxxxx xxxxx nagu esimesel pakul.

Kui võistleja on oma soorituse lõpetanud, xxxxx xx oma sae üle kohtunikule, et ei saaks

saega manipuleerida. Võistleja ootab kohtunike edasisi korraldusi.

Xxxxx sooritust võivad võistleja/esindaja jälgida mõõtmist, aga nad ei sekku ja xx xxxx xxxx xxxxx mõõteriistu. Küsimuste korral on xxxx õigus esitada kirjalik protest 30 min. jooksul xxxxx protokolli kätte saamist.

3.7 Mõõtmine

Kõik mõõtmistulemused kirjutatakse ketastele koos stardinumbriga.

Antakse järgmised punktid:

• AEG-võetakse kahe stopperiga ja keskmine tulemus protokolitakse: minutid, sekundid ja sajandikud (tabel 10)

• LÕIKE NURK - (4-st küljest) nurgad mõõdetakse horisontaalselt ja vertikaalselt paku otsast 0,50 täpsusega (joonis 23). Kõik nelja nurga kraadid kirjutatakse üles. Max punktid on 30 punkti paku kohta. Otsustav on kõrvalekalle täisnurgast. (Joonis 23) (Tabel 11)

Kui lõiked on ebaühtlased/-korrapärased(aste), siis mõlemad nurgad tuleb mõõta ikka paku

keskelt. Kohtunik peab jälgima visuaalselt ja tegutsema ausalt (joonis 24).

• ASTE - mõõdetakse nii pakult, kui ka kettalt (joonis 25). Mõõdetakse mm-tes. Punkte antakse vastavalt tabelile 12. Xxx punktid on 45 punkti paku kohta.

KARISTUSPUNKTID

• Vale start - 20 pnkti

• Turvalisus (tabel 1)

• Punase xxxxx ületus -50 punkti paku kohta (joonis 26-28). Kohtunikud jälgivad mõlemalt poolt pakku visuaalselt. Samas peab olema pakul/kettal näha lõikejoon. Viga

märgitakse ka kettale (joonis 28). Oluline on korrektne jälgimine.

• Ülaltlõike vale alustamine - lõike alustamine väljaspool rohelist joont, mida hinnatakse visuaalselt. Karistus mõlema paku eest eraldi.

• Ebakorrektne montaaž - xxx xxxx kiilub kinni, tuleb maha, mutter tuleb xxxxx, võib võistleja sae xxxxx xxxx ja jätkata võistlust, aga KETIVAHETUS-e punktid nullitakse

ja KOMBI aja eestpunkte ei saa.

• Paku vigastus/vale alustamine - kui sisselõige on sügavam, kui 10 mm ja alustatakse uut

lõiget, on karistus 20 punkti. Mõõdetakse mõlemal pakul eraldi.

• Ketta paksus - paksus alla 30 mm xx xxx 80 mm karistatakse -50 punkti ketas. Mõõde- takse 1 mm täpsusega.

4. TÄPSUSSAAGIMINE

4.1 Üldinfo

Võistleja peab lõkama ketta mõlemalt pakult võimalikult täpselt xx xxxxx vigastama paku all olevat plaati. Ketas peab olema 30-80 mm paksune. Kettad peavad olema võimalikult risti paku suhtes. Võistlusplats peab olema täiesti loodis.

4.2 Võistlusala ettevalmistus

Kaks treitud pakku (diameeter xxxx kooreta on 35 cm) on asetatud horisontaalselt ja paralleel- selt plaatidele. Plaadi mõõdud on 1m xxx xx 2m pikk. Pakud peavad olema fikseeritud kindlalt alusplaatidele. Pakkude xxxx tsentrist tsentrisse on 3 m. Xxxx xx plaadi vahel ei tohi olla vahet

(joonis 31 ja 32). Stardijoon on mõlemal pool 2 m kaugusel paku tsentrist.

Võistleja võib valida kummalt poolt ta alustab. Mõlema paku otsa asetatakse puidust ketas, millel saab vajadusel ketti peatada, enne edasi liikumist (joonis 31). Paku külgedele asetatakse märg saepuru (3 cm sügavus, 20 cm laius, 1 m pikkus) .

Plaat asetatakse üldjuhul maapinnaga tasa. Vajadusel võib panna ka maapinna xxxxx, aga siis ümbritsetakse plaat saepuru/laastuga. Otsaraskus asetatakse paku otsa, nii et võistleja ei saaks ketast liigutada/xxxxx murda, enne saagimise lõpetamist. Otsaraskus kaalub ca`10 kg ja on ca`35 xx xxx (joonis 33).

Xxx xxxx ots on üle 20 viltu, on võistlejal õigus nõuda otsa sirgeks lõikamist.

4.3 Ala ettevalmistus

Enne võistlusala sooritust tuleb teha järgmist:

• Saepuru korrektselt paika

• Paku otsad tuleb sirgeks lõigata

• Kontrolli, et xxxx xx plaadi vahel poleks vahet

• Stopp-kettad pannakse paika

• Kõik eelnevad vigastused alusplaadil tuleb märgistada. Järgmisi lõikeid ei saa teha, kui eelnevad vigastused on lõike kohas, s.t. pakku tuleb liigutada nii, et lõige ei satuks eelmise vigastuse xxxxxx (joonis 34)

4.4 Start xx xxxxx

Võistlusala algab, kui kohtunik annab stardi ja lõpeb, kui võistleja puudutab plaadi otsaga stopp-ketast või asetab sae stopp-kettale, viimase paku otsas.

4.5 Võistlusala hindamine

Kõik mõõtmistulemused kirjutatakse kettale. Hinnatakse järgmist:

• Ebakorrektne sae monteerimine

Xxx xxxx kiilub kinni, tuleb maha, mutter tuleb xxxxx, võib võistleja teha sae xxxxx xx jätkata võistlust. See aga tähendab, et KETIVAHETUSE punktid nullitakse ja

TÄPSUSE aja eest ta punkte ei saa.

Kõik muud mõõtmised tehakse, kui saag on xxxxxx xx võistleja lõpetab võistlusala.

• Sae grupid:

XXXXX 1: 46 - 55 cm3

XXXXX 2: üle 56 cm3

• Saepuru sihilik eemaldamine - kui võistleja eemaldab sihilikult saepuru kas käega, jal- aga või saega, siis ta võistlusala eest punkte ei saa. (Lubatud on sae liigutamine üks kord)

• Punkte antakse:

AEG (tabel 13)

LÕIKENURK (tabel 14)

LÕIKE TÄPSUS (tabel 15)

Karistus - ebakorrektse lõikuse eest (plaati)

Karistus - paku või otsaraskuse ületamine

Xxxxxx ohutustehnika (tabel 1)

4.6 Alaga seotud tegevused

Võistleja käivitab sae ja asetab selle stardijoone taha, mis asub 2 m kaugusel paku tsentrist.

Võistleja võib valida kummalt poolt ta alustab. (joonis 2 ja 31)

Kui start on antud, siis võistleja:

• liigub esimese paku juurde

• lõikab ketta, vigastamata alusplanku

• peatab keti (ketas paku otsas või ketipidur)

• liigub teise paku juurde (ei astu üle pakku/otsaraskuse, xxxx xx tohi liikuda)

• lõikab teisest pakust ketta

• peatab xxxx xxxxx-kettal või asetab sae stopp-kettale

Kui ala on lõpetatud, siis võistleja ootab kohtunike edasisi juhiseid

Xxxxx soorituse lõppu võivad võistleja/esindaja jälgida mõõtmist, aga nad ei sekku ja xx xxxx

mõõteriistu xxxx xxxxx ega kommenteeri. Kahtluste korral on xxxx õigus esitada kirjalik protest 30 minuti jooksul xxxxx protokolli kätte saamist.

4.7 Mõõtmine

• AEG - kahe stopperiga keskmine aeg (min./sek./saj.) (tabel 13)

• LÕIKENURK - mõõdetakse 3-st kohast (horis. ja vertik.) 0,50 täpsusega.

Max punktid on 20 punkti paku kohta (tabel 14). Oluline on 900 (joonis 35).

• LÕIKE TÄPSUS - kui võistlejal õnnestus lõigata ketas xxxxx xxxx alusplaati vigasta- xxxx, saab ta max 80 punkti paku kohta. Xxx xxxx vigastab alusplaati, siis ta täpsuse eest punkte ei saa. Xxxxx xxxxx osa mõõtmine toimub alati kõrgemast kohast xx xxxxx maapin-

naga (joonis 36).

Mõõdetakse 0,1 mm täpsusega (tabel 15).

KARISTUSPUNKTID:

• Vale start -20 punkti

• Üle paku/otsaraskuse astumine -50 punkti (joonis 37)

• Ketas õhem/paksem -50 punkti (joonis 30)

• Üldised turvanõuded (tabel 1)

• Saepuru eemaldamine 0 punkti

• Kehvasti monteeritud saag - xxxx kiilub kinni, tuleb maha, mutter tuleb xxxxx, saab võist- xxxx jätkata, aga KETIVAHETUS läheb nulli ja TÄPSUSE aja punktid nullitakse.

5. LAASIMINE

5.1 Üldinfo

Kõik võistlejad laasivad sama tüüpi puud (puuliik). Igale võistlejale valmistatakse ette oma laasimispuu. Igaks juhuks on ette valmistatud ka varuoksad. Võistleja proovib laasida nii kiiresti/puhtalt kui võimalik. Laasimine toimub nelja ala pööratud järjekorras. Laasimispuud

peavad olema nummerdatud enne esimese ala algust

5.2 Võistlusala ettevalmistamine

• Võistlejate järjestus

• Võistlusala piiramine/turvamine

• Võistluspuude ettevalmistamine

• Võistluspuude nummerdamine

• Koondiste informeerimine okste asetusest ja puuliigist (6kuud enne MM-i)

5.3 Laasimise ettevalmistamine

Laasimispuud peavad olema nummerdatud enne esimese võistlusala algust

Laasimispuude ettevalmistamine:

30 tehis-ümarat oksa lüüakse treitud laasimispuusse. Kõigile võistlejatele sama arv xx xxxx diameetriga oksad.

• Laasimispuu on 6m pikk ja diameeter on 14cm

• Kõik laasimispuud peavad olema ühest puuliigist

• Laasimissektori sees on 30 oksa, kokku 900 mm-se diameetriga ja on asetatud laasi- mispuu pealmisest keskjoonest 1200 mõlemale xxxxx (joonis 38)

• Kõik oksad on samast puuliigist ja ühesuguse diameetriga (näidispuu). Nad on puuritud

ühesuguse suuruse puuriga. Korraldajad teaitavad sellest 6 kuud enne MM-i.

• Stardi joon peab olema 0,5 m enne esimest xxxx xx finiši joon peab olema 0,5 m pärast viimast oksa.

• Laasimispuu peab olema kindlalt kinnitatud ja maast 60 cm kõrgusel (laasimispuu pealt)

• Pikkus stardijoonest kuni finišijooneni on 4,50 m

• 1 m enne stardijoont ja 0,50 m xxxxx finišijoont on xxxx oksteta ala.

5.4 Laasimise start xx xxxxx

• Ala algab,kui kohtunik annab stardi ja lõpeb, kui plaadi ots ületab finiši xxxxx.

Võistleja võib peatada võistlemise tõstes xxx xx hüüdes STOP.

5.5 Võistlusala hindamine

• 200 punkti esituse eest

• Aeg (tabel 16)

• Karistuspunktid soorituse ebakorrektsuse eest

• Karistuspunktid ohutustehnika eest (tabel 1)

• Valestart -20 punkti

5.6 Laasimise sooritus

• Võistleja peab laasima nii kiiresti, kui võimalik, xxxx vigastusteta või ühtki oksa vahele jätmata. Ta peab ka jälgima ohutustehnikat ala sooritamisel.

• Start algab stardijoone tagant ja laasimine toimub kindlaksmääratud suunas. Oksad, mis on ära laasitud, jäetakse sinna, kuhu nad kukuvad.

• Võistleja siseneb alasse kohtuniku kutsel, käivitab sae ja asetab selle stardijoone taha puul. Kõik sae osad peavad olema stardijoone taga.

• Aeg läheb käima, kui kohtunik annab stardi ja lõpeb, kui plaadi ots ületab finišijoone. Võistleja seiskab sae ja ootab kohtunike edasisi instruktsioone.

• Xxx xxxx tuleb maha võib võistleja peatada võistluse, hüüdes STOP. Samas võib ta aga keti tagasi xxxxx xxxxx ja jätkata võistlust.

• Kui võistlusala on sooritatud, võivad võistleja/esindaja jälgida mõõtmist, aga nad ei sekku, xx xxxx kätte mõõteriistu. Nad ei kommenteeri. Kahtluse korral on xxxx võimalik esitada kirjalik protest 30 minuti jooksul xxxxx protokolli kätte saamist.

5.7 Mõõtmine ja hindamine

• Esitlus 200 punkti esituse eest

• Aeg - standard aeg on 30 sek., mis annab 200 p. Kahe stopperi keskmine aeg minutid/sekundid/sajandikud

KARISTUSPUNKTID:

• Vale start -20 punkti

• Kõrge oks - mõõdetakse oksa kõige kõrgemast kohast, mitte ei arvestata oksa keskkohta. Karistusi antakse üle 5 mm-xx xxxx eest. -20 punkti oks (joonis39 ja 40)

• Sisselõige - iga vigastus, mis on sügavam, kui 5 mm märgitakse üles -20 punkti sis- selõige.

Mõõteriist peab olema õige nurga all puu keskosa suhtes ja mõõdetakse kogu vigastuse

ulatuses. Joonis 41 ja 42

• Puidu vigastus üle 35 cm - ühtlane vigastus olenemata sügavusest -40 punkti vigastus

Joonis 43

• Saagimata oks - oksad, mis on lõikamata, või osaliselt lõigatud -30 punkti oks

• Okste eemaldamine käega, xxx xxxx liigub -20 punkti kord

• Ohutustehnika (tabel 1)

• Ebakorrektne liikumine - võistleja liigub edasi, kui saag on temaga xxxxx pool puud. Joonis 44

VÕISTLUSTEL OSALEMISE KINNITUS

Võistlustel osalemine toimub võistleja omal vastutusel. Registreerudes kinnitab võistleja, et täidab kõiki võistluste ja mootorsaega töötamise ohutusnõudeid, on teadlik võistlustega kaasne- vatest ohtudest ja on läbi lugenud antud võistluste määrustiku.

Kohtuniku töö võistlustel toimub kohtuniku omal vastutusel. Andes nõusoleku kohtuniku tööks, kinnitab kohtunik, et täidab kõiki võistluste ja mootorsaega töötamise ohutusnõudeid, on teadlik võistlustega kaasnevatest ohtudest ja on läbi lugenud antud võistluste määrustiku.

Xxxxxxxx on omada õnnetusjuhtumi- ja/või tervisekindlustust. Korraldaja ei vastuta osavõtjale tekkinud tervisekahjude ja isikliku vara purunemise või kadumise eest.