ERALDISE KASUTAMISE LEPINGU NR 4-7/225 ERITINGIMUSED

ERALDISE KASUTAMISE LEPINGU NR 4-7/225 ERITINGIMUSED

Tallinn,

Eesti Vabariik, Justiitsministeeriumi kaudu, registrikood 70000898, asukoht Tõnismägi 5a, 15191 Tallinn, keda esindab seaduse ja põhimääruse alusel xxxxxxxx Xxxxxx Xxx (edaspidi nimetatud „Eraldiseandja“) ja

Nõustamisühing XxXxX, registrikood 80361373, asukoht Vormsi 16-53/54, 13913 Tallinn, keda esindab seaduse ja põhikirja alusel juhatuse liige Xxxx Xxxx (edaspidi nimetatud „Eraldisesaaja“), edaspidi koos nimetatud „Pooled“ xx xxxxxx „Pool“,

LÄHTUDES Xxxxxxxxxxxxx poolt 3.10.2014 esitatud taotlusest ning Eraldiseandja ja Xxxxxxxxxxxxx ühisest huvist toetada ja aidata xxxxx ohvriabisüsteemi arengule läbi vägivallaohvrite, vägivalla toimepanijate nõustamisele ja psühholoogilist nõustamisteenust osutavate psühholoogide koolitus- ja töönõustamise vajaduse kaardistamisele,

sõlmisid käesoleva eraldise kasutamise lepingu (edaspidi „Leping“) alljärgnevas:

1. Lepingu objekt

Lepingu objektiks on riigieelarvelise toetuse summas 9800 (üheksa tuhat kaheksasada) eurot (edaspidi „Eraldis“) Eraldisesaajale üleandmine xx xxxxx Eraldisesaaja poolt kasutamine vägivalla ohvrite ja toimepanijate nõustamiseks ning psühholoogilist nõustamisteenust osutavate psühholoogide koolitus- ja töönõustamise vajaduse kaardistamiseks vastavalt Lepingu lisas 1 kirjeldatule.

2. Eraldise kasutamise tähtaeg ja aruandeperioodid

Eraldise kasutamise lõpptähtpäev on 31.10.2016 ning aruandeperioodid on järgmised: 2.1. 1.12.2014 – 31.12.2014;

2.2. 1.01.2015 – 30.06.2015;

2.3. 1.07.2015 – 31.12.2015;

2.4. 1.01.2016 – 31.10.2016.

3. Eraldise väljamaksmise aeg

Eraldiseandja kannab Eraldisesaaja arveldusarvele 9800 (üheksa tuhat kaheksasada) eurot

2014. aasta jooksul.

4. Erisätted

Eraldiseandja nõudmisel tuleb Eraldisesaajal esitada finantsaruande osana raamatupidamise kuludokumentide kinnitatud koopiad Xxxxxxxx arvelt tehtud ostude kohta.

5. Volitatud esindajad

5.1. Eraldiseandja esindajaks Xxxxxxx täitmisega seotud küsimustes on Xxx Xxxx, tel 000 0000, e-post xxx.xxxx@xxxx.xx või teda asendav isik.

5.2. Eraldisesaaja esindajaks Xxxxxxx täitmisega seotud küsimustes on Xxxx Xxxx, tel 000 0000, e-post xxxxx@xxx.xx.

6. Lepingu lisad

Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid:

6.1. Xxxx 1 – Projekti kirjeldus;

6.2. Xxxx 2 – Eraldise kasutamise aruande vorm.

7. Muud sätted

7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele Eraldise kasutamise lepingute üldtingimused. Eraldisesaaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Justiitsministeeriumi kodulehel aadressil xxxx://xxx.xxxx.xx/xx/xxxxxxxxxxxx- kontaktandmed/majandusteave. Xxxxxx kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised.

7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „Leping” Lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral Lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument.

7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.

Eraldiseandja Eraldisesaaja

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Xxxxxx Aas xxxxxxxx		Xxxx Xxxx juhatuse liige
Tel:	000 0000	Tel:	000 0000
Faks:	620 8109	Faks:	-
E-post:	xxxx@xxxx.xx	E-post:	xxxxx@xxx.xx

Arveldusarve nr:10220027689012 Arveldusarve nr: XX000000000000000000 AS SEB Pank Swedbank

Konto omanik: Rahandusministeerium Viitenumber: 1200004180

XXXX 1 ERALDISE KASUTAMISE LEPINGULE 4-7/225

PROJEKTI KIRJELDUS

1. TAOTLEJA ANDMED

1) nimi ja juriidiline vorm - Nõustamisühing XxXxX

2) registrikood - 80361373

3) postiaadress – Vormsi 16-53/54, Tallinn, 13913

4) arvelduskonto number, pank; XX000000000000000000 Swedbank

5) telefon, e-post – 0000000, xxxxx.xxxx@xxxxx.xxx

2. PROJEKTIJUHI ANDMED

1) nimi – Xxxx Xxxx

2) isikukood - 45301100343

3) kirjeldus peamistest tööülesannetest taotleja juures – juhatuse liige

4) telefon, e-post – 0000000, xxxxx@xxx.xx

3. PROJEKTI KIRJELDUS

1) projekti nimetus - Vägivallaohvrite nõustamine Harjumaal ja psühholoogilise nõustamisteenuse osutajate koolitusvajaduse kaardistamine.

2) projekti taust – kirjeldada, miks on valitud elluviidavad tegevused, sihtgrupp, anda ülevaade sarnaste projektide, uuringutulemuste ja kasutatavate teoreetiliste aluste kohta. Kirjeldada kuidas valitud tegevused mõjutavad valdkonna arengut (kuni 2000 tähemärki);

Antud taotlus on esitatud 2 mittetulundusühingu ühisprojektina eesmärgiga toetada ja aidata xxxxx ohvriabisüsteemi arengule läbi vägivallaohvrite nõustamise ja psühholoogilist nõustamisteenust osutavate psühholoogide koolitusvajaduse kaardistamise.

1. Nõustamisühing XxXxX on noor mittetulundusühing, kellel senine majandustegevus puudub. Ühingu liikmetel Xxxxx Xxxxxx ja Reet Xxxxxx on pikaajaline nõustamis-, koolitamis- ja töökogemus lastekaitse- ja sotsiaalvaldkonnas ning koostöökogemus politsei- ja ohvriabisüsteemiga.

2. Mittetulundusühing TOETUS juhatuse liige Xxxx Xxxxx on 21 tegevusaasta vältel olnud eestvedajaks rohkem kui kahekümnele projektile koostöös Lastekaitseliidu, Harju Maavalitsusega, Eesti Noorsootöö Keskusega jt, osalenud riigihankel jm.

Perevägivallakuritegude arv on aastast aastasse kasvanud. Justiitsministeeriumi „Kuritegevus Eestis 2013“ andmetel registreeriti 2013. aastal 23% väärteo juhtu rohkem kui aastal 2012. Hoolimata registreeritud perevägivallajuhtude arvu suurenemisest on naiste varjupaikade andmetel xxxx 11% nende klientidest pöördunud politseisse või sotsiaalosakonda ning xxxx 5% on abi palunud ohvriabi spetsialistilt. Selle põhjuseks võib olla ohvri soovimatus alustada oma lähedase suhtes kriminaalmenetlust, kuid see võib olla ka xxxx ohvriabisüsteemi võrgustikutöö nõrkusest.

Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi uuringu „Vägivald ja naiste tervis“ andmed kinnitavad seisukohta, et ohvrid ei ole tihti valmis süüdistust esitama. Põhjuseks peetakse ühelt xxxxx xxxx- xx süütunnet, et end lastakse julmalt kohelda. Teisalt on ohvril hirm, et teda hakatakse ametnike poolt juhtunus süüdistama ning vägivallatseja võib avalduse esitamisest teadasaamise korral veelgi julmemaks muutuda. Projekti läbiviijate töökogemus näitab, et tihti on ohvrid valmis suhtlema psühholoogiga ja seejärel sisenema ohvriabisüsteemi.

Enamik perevägivalla juhtumeid Eestis on registreeritud Harjumaal. Tallinnas on võimalus pöörduda turvakodude xxxxx, kus antakse informatsiooni ning psühholoogilist abi. Harjumaal selline võimalus puudub ja sellest tulenevalt soovime edendada koostööd Harjumaa valdadega ja pakkuda nii ohvritele kui vägivallatsejatele psühholoogilist nõustamist.

Klientide abistamine ohvriabisüsteemis on tulemuslikum ja psühholoogilise nõustamisteenuse osutajatele vähem stressi tekitav, kui on xxxxx xx rahuldatud nõustajate koolitus- ja töönõustamise vajadus. Seetõttu viime läbi küsitluse lepitusteenust pakkuvatele psühholoogidele, et kaardistada nende vajadus koolituste ja töönõustamise osas ning koguda kokku ettepanekud ohvrite paremaks nõustamiseks.

Eriti keeruliste juhtumite puhul on ohvriabitöötajatele suureks abiks, kui klientidele ja nende lähedastele saab pakkuda lepitusjärgset nõustamist. Seetõttu pakume projekti raames lepitusjärgset individuaal- ja/või pereteraapiat ohvritele ja nende lähedastele, sh vägivallatsejatele.

Nimetatud tegevuste valikul on lähtutud projekti eesmärkidest.

3) projektijuhi kogemused– tutvustada projektijuhi varasemaid kogemusi projektide juhtimisel (kuni 1500 tähemärki);

Reet Xxxxxx on projektide läbiviimise ja ka hindamise kogemused Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametis töötamise perioodist aastatel 1994-2013, Nõustamisühingu XxXxX liikmena neid kogemusi veel ei ole. Xxxx Xxxx koordineeris lastekaitset xx xxxxx hoolekannet; algatas, toetas ja viis läbi lapsi ja lastega peresid toetavaid projekte, nagu xxxxx xxx- xx infotelefon Tallinnas, lastekaitsetöötajate valveteenus, vägivallaohvrite psühholoogilise nõustamise arendamine ja perevägivalla ennetamise projekt Tallinna Perekeskuses, laste ning ema-lapse turvakodude ja sõltuvushäirega laste turvakeskuste asutamine jne. Xxxx Xxxx oli laiapõhjalise (tervishoid, hoolekanne, politsei, haridus, noorsootöö) piirkondliku võrgustikutöö eestvedaja; kuulus riskilapse ümarlauda ning osales erinevates komisjonides ja töörühmades xxxxx xx riigi tasandil.

4) sihtrühm – isikud, kellele projekti tegevused on suunatud xx xxxxx käitumist soovitakse projektiga mõjutada. Kui projekt on kavandatud ühe piirkonna inimestele, nimetada see piirkond ja põhjendada valikut. Selgitada sihtrühma valiku meetodeid (kuni 3000 tähemärki);

Harjumaa on valitud projekti läbiviimise piirkonnaks, kuna statistika põhjal on enamik perevägivalla juhtumeid Eestis registreeritud Harjumaal, peamiselt Tallinnas.

Sihtrühmad, kellele projekti tegevus on suunatud:

• Vägivalla ohvrid, kes ei ole veel sisenenud ohvriabisüsteemi

Sihtrühm on perevägivalla ohvrid, kes pole veel valmis menetlust alustama ning vajavad psühholoogi julgustamist esimese sammu astumiseks; vägivaldsed isikud, kes tunnistavad probleemi olemasolu ning soovivad leida abi; teised pereliikmed. Projektis pakutakse sellele sihtgrupile esmast psühholoogilist nõustamist ja aidatakse nad ohvriabisüsteemi. Sihtrühmani jõutakse teavitustööga ja koostöös erinevate valdkondade spetsialistidega.

• Ohvriabisüsteemi sisenenud vägivalla ohvrid

Vägivalla ohvritele ja lähedastele, sh vägivallatsejatele pakutakse lepitusjärgset toetamist individuaalse ja/või pereteraapia kaudu. Sihtrühmani jõutakse Sotsiaalkindlustusameti ohvriabiosakonna kaudu.

• Psühholoogilist nõustamisteenust pakkuvad spetsialistid

Nõustamisteenust pakkuvad spetsialistid on erineva professionaalse ettevalmistusega ja täiendkoolituse vajadustega, mõned osalevad oma erialaühingute vm supervisioonidel, mõnedel see võimalus puudub, eriti just vägivaldsete perede nõustamiseks. Projektis on ette nähtud psühholoogilise nõustamisteenuse osutajate töönõustamise ja koolitusvajaduse väljaselgitamine ning ettepanekute kaardistamine ohvriabisüsteemi edendamiseks. Sihtrühmani jõutakse Sotsiaalkindlustusameti ohvriabiosakonna kaudu.

5) projekti eesmärk – määratleda lühidalt ja konkreetselt projekti xxxxxx eesmärk. Projekti eesmärk peab olema saavutatav projektis kavandatud tegevuste kaudu. Kui projekti üldise eesmärgi saavutamiseks on seatud alaeesmärgid, siis anda ülevaade ka nendest (kuni 2500 tähemärki);

Eesmärk - Xxxxxx xxxxx ohvriabi teenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemisele

Alaeesmärgid:

1.1. Esmatasandi psühholoogilise nõustamise kättesaadavuse parandamine ja edasise vägivalla ennetamine Harjumaal.

1.2. Ohvrite, nende pereliikmete ja vägivaldsete isikute nõustamine.

1.3. Psühholoogilise nõustamisteenuse osutajate töönõustamise, koolitusvajaduse ja ettepanekute väljaselgitamine ohvriabisüsteemi edendamiseks.

6) projekti tegevused – kirjeldada projekti peamisi tegevusi. Kirjeldus peab andma projekti hindajale ülevaate nendest tegevustest, millega püütakse määratletud probleeme lahendada ja eesmärke saavutada (kuni 2500 tähemärki);

1. Vägivalla ohvrite psühholoogiline nõustamine

Esmase psühholoogilise abi võimaldamine nii ohvrile, pereliikmetele kui ka kuriteo sooritajale Harjumaal, kui ohver ei ole valmis alati kohe pöörduma politseisse või ohvriabitalitusse Tallinnas.

2. Vägivallaohvrite, perede ja vägivallatsejate lepitusteenuse osutamise järgne nõustamine

Vägivallaohvrite ja vägivallaperede lepitusjärgne toetamine individuaalse ja/või pereteraapia kaudu.

3. Psühholoogilise nõustamisteenuse osutajatele

Psühholoogilise nõustamisteenuse osutajate koolitusvajaduse ja ettepanekute väljaselgitamine ohvriabisüsteemi edendamiseks veebipõhise küsitluse ja 4-5 spetsialisti suulise intervjueerimise kaudu. Küsimuste koostamisel peetakse nõu Sotsiaalkindlustusameti ohvriabiosakonna juhatajaga. Kirjaliku küsitluse ja intervjuude põhjal koostatakse koond Sotsiaalkindlustusametile.

7) projekti teostamise esialgne ajakava – kui projekt viiakse ellu etappidena, märkida etapid eraldi (kuni 4000 tähemärki);

Tegevuse nimetus ja kirjeldus	Toimumisaeg (kuu täpsusega)	Sihtgrupp	Vastutav organisatsioon
Projekti käivitamine, haldamine ja meeskonnatöö	okt.2014- sept.2016	Projekti partnerid	Nõustamisühing XxXxX
Koolitusvajaduse ja ettepanekute väljaselgitamiseks küsitluse ettevalmistamine	nov. – dets. 2014	psühholoogilise nõustamisteenuse osutajad üle Eesti	Nõustamisühing XxXxX
Teavitus- ja koostöö vägivallaohvrite leidmiseks	nov. 2014 – aug. 2016	Kohalikud omavalitsused	Mittetulundusühing TOETUS
Psühholoogilise nõustamise teenuse osutamine Harjumaal	nov. 2014 – aug. 2016	Vägivalla ohvrid, pereliikmed ja kuriteo toimepanijad	Mittetulundusühing TOETUS
Küsitluse läbiviimine koolitusvajaduse ja ettepanekute väljaselgitamiseks, analüüs ning ettepanekute koondamine	jaanuar-veebr. 2015	psühholoogilise nõustamisteenuse osutajad üle Eesti	Nõustamisühing XxXxX
Individuaalne ja/või pereteraapia	jaanuar 2015 – august 2016	Vägivallaohvrid ja vägivallapered, sh vägivallatsejad	Nõustamisühing XxXxX
Projekti kokkuvõtete tegemine, projekti lõpetamine	sept. 2016		Nõustamisühing XxXxX Mittetulundusühing TOETUS

Xxxxxxx volitatud esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul on võimalik teha ajakavas muudatusi.

8) projekti tulemuste mõõtmine – määratleda oodatav ja mõõdetav tulemus, analüüsida nii sihtrühma käitumisele avaldatavat mõju kui ka planeeritud tegevuste realiseerumist/mitterealiseerumist, xx xxxx välja sihtgruppi iseloomustavad näitajad, mida plaanitakse hinnata enne xx xxxxxx projekti tegevusi. Hinnata, kas projekt on jätkusuutlik ja kasutatav teistes piirkondades. Hinnata tuleb kogu projekti koostöö- ja rakendumisprotsessi: millised probleemid ilmnesid projekti elluviimise käigus, kuidas neid kõigis etappides lahendati, milliseid kompromisse tehti (kuni 3500 tähemärki);

• Harjumaa piires on aktiviseerunud koostöö vägivallaohvrite leidmiseks ja ohvriabisüsteemi suunamiseks. Mõõdikuks on kaardistatud koostööpartnerite arv projekti alguses xx xxxxx. Riskide maandamiseks on võrgustikuliikmete vahel toimuv pidev tööalane suhtlemine.

• Abi saama pöörduvad ka vägivaldsed isikud, kes tunnistavad oma probleemi. Mõõdikuks on tagasisideküsitlus ja psühholoogide töö aruanded. Riskiks on vägivaldsete isikute aktiivne

pöördumine abi saamiseks, samas teenuse nõudmine ja pakkumine pole omavahel tasakaalus. Riski maandamiseks on kõigi võrgustikuliikmete, sh ohvriabitöötajate hea koostöö.

• Ohvriabisüsteemi klientide rahulolu paraneb. Mõõdikuks on klientide tagasisideküsitlus ja aruanne nõustamiste kohta. Riskiks on, et ohvrite olukord ei parane, kuna pereliikmed ei tee omavahel koostööd. Riski maandamiseks on ohvriabitöötajate teavitamine sellistest juhtumitest.

• Psühholoogiliste nõustajate soovid ja ettepanekud on kaardistatud ja arvestatud. Mõõdikuks on kirjaliku küsitluse ja intervjuude põhjal koostatud ülevaade ja konkreetsed ettepanekud Sotsiaalkindlustusametile. Riskiks on, et psühholoogilised nõustajad ei ole motiveeritud küsimustikule vastama ja intervjuudes osalema. Riski maandamiseks koostatakse küsimustik, millele saab vastata kiiresti ja anonüümselt. Suuline intervjuu toimub nõustajale sobival xxxx xx keskkonnas ning ei kesta kauem kui 30 minutit.

Projekt on jätkusuutlik, kui spetsialistid on teadvustanud koostöö ja psühholoogilise abi vajalikkuse ning on

valmis teenust toetama ka edaspidi ja laiemas perspektiivis kui ohvriabi valdkond. Pilootprojekti positiivsed tulemused ja efektiivsem kuriteoennetustegevus innustab xx xxxxx maakondi seda rakendama.

9) läbiviijad ja koostööpartnerid – kirjeldada läbiviijate xxxxx, partnerite tegevust ja nende osatähtsust projektis ( kuni 2000 tähemärki);

Projekti läbiviijad:

1. Nõustamisühing XxXxX, Xxxxx Xxxx ja Xxxx Xxxx – psühholoogilise nõustamisteenuse osutajatele küsitluse koostamine, analüüs ja järelduste tegemine ning ohvrite lepitusjärgne individuaal-ja/või pereteraapia. Kõik tegevused viime läbi koostöös Sotsiaalkindlustusameti ohvriabiosakonnaga, arvesse võttes ohvriabiosakonna soove ja ettepanekuid.

2. MTÜ TOETUS, Xxxx Xxxxx – koostöö KOV- ide spetsialistidega vägivallaohvrite suunamiseks esmatasandi psühholoogilisele nõustamisele ja ohvriabisüsteemi, et vältida ohvrite uuesti ohvriks sattumise ohtu.

Koostööpartnerid ja projekti kaasfinantseerijad on Xxxx, Xxxxx, Vasalemma, Padise, Nissi vald ning Keila ja Paldiski linn Harjumaal, kes suunavad perevägivallaohvrid (kes ei soovi koheselt pöörduda ohvriabisüsteemi xxxxx) MTÜ TOETUS psühholoogide juurde nõustamisele. Peame koostööd omavalitsustega väga oluliseks, kuna oleme Lääne-Harjumaal ainus avalikku psühholoogilise nõustamise teenust pakkuv asutus. Senise

töökogemuse põhjal võime väita, et usaldusliku suhe valdade ning linnade sotsiaaltöötajatega ja teenuse lähem kättesaadavus kui Tallinna linnas on abistanud mitmeid toimetulekuraskustesse sattunud inimesi. Paraku pole sageli inimesed ise võimelised teenuse eest tasuma ja ka valdadel napib ressursse teenuse toetamiseks.

3. PROJEKTI EELARVE*

Projekti üldmaksumus					11 480
Justiitsministeeriumi toetus (JuM)					9 800
Omafinantseering (OF)					480
Kaasfinantseering (KF)					1 200
Projekti eelarve kuluartiklite xxxxx	Kokku	JuM	OF	KF	Selgitused
1. Palgafond kokku	8612	8612
1.1. Projekti juhtimine ja tegevuste koordineerimine	960	960			Projekti juhtimine: tegevuste koordineerimine, aruandlus, järelevalve. Ohvrite registreerimine ja psühholoogide ning ohvriabisüsteemi teenusele suunamine.
1.2. Koostöö KOV-ga	480	480			Läbirääkimised ohvrite nõustamise xxx xx koha kokkuleppimiseks ja suunamiseks ohvriabi teenusele. Lepingute sõlmimine KOV toetuste kasutamiseks.
1.3. Psühholoogiline nõustamine	2600	2600			Ohvrite esmatasandi nõustamine ja soovitused pöördumiseks ohvriabisüsteemi xxxxx (keskmiselt 60 nõustamisseanssi)
1.4. Küsitluse koostamine, läbiviimine, analüüs	322	322			Kuni 30 töötundi, keskmine tunnihind 8 eurot.
1.5. Lepitusjärgne nõustamine	3530	3530			Kokku 45 nõustamistundi hinnaga 50 eurot tund
1.7 Raamatupidamine	720	720			Arvestuse aluseks 24 kuud ja 2 MTÜ raamatupidamine

2. Programmi läbiviimisega seotud tegevuskulud	2366	880	286	1200
2.1. Transport	520	480	40		Koostööks ohvriabitöötajatega xx XXX- xxxx ning vajadusel nõustamised kohtadel (480). Intervjuudeks ja muude projekti koordineerimisega seotud sõitudeks 40.
2.2 Ruumi rent	400	400			Nõustamisteenuse osutamiseks ruumi xxxxx xxxx (ca 80 tundi, 5 eurot tund)
Psühholoogilise nõustamise teenus (toetus valdadelt ja linnadelt)	1200			1200	KOV xxxxx ohvrite esmatasandi nõustamise eest (30 nõustamisseanssi)
2.3. Lepitusjärgne nõustamine	206		206		Töövahendid, ruumide kasutamisega kaasnevad kulud.
2.4. Küsitluse koostamine, läbiviimine, analüüs	40		40		Intervjuu läbiviimisega kaasnevad kulud (kohvi, suupisted vms) 8-10 eurot intervjuu kohta
3. Administratiivkulud (üldkulud)	502	308	194
3.1. Sidekulud (telefon ja internet)	250	250			Sidepidamiseks KOV-ga, ohvritega
3.2. Bürookulud	100	50	50		Paber, printeritahm, kirjutusvahendid jm
3.3. Kontoritarbed	152	8	144		Printer ja diktofon
Kõik kokku	11 480	9 800	480	1200

5. ÜLEVAADE SENISEST TEGEVUSEST

Kirjeldada taotleja varasemat tegevust, eelkõige tuua välja varasem tegevus kuriteoennetuse, eelkõige ohvriabi valdkonnas või kovisiooni/supervisiooni/pere- ja individuaalteraapia pakkumisel (kuni 2500 tähemärki).

Nõustamisühing XxXxX asutati 26.09.2013 ja ei ole veel aktiivset tegevust alustanud. Kokkuleppe Tallinna Linnavalitsusega viiakse 2014. a oktoobris läbi kahepäevane perevägivalla seminar (kokku 12 tundi) lastekaitsetöötajatele, et xxxxx nende teadlikkust perevägivalla märkamisel, juhtumite käsitlemisel ning motiveerida neid aktiivsemale koostööle ohvriabisüsteemiga. Senine koostöö lastekaitse- ja ohvriabitöötajate vahel ei ole olnud osapooli rahuldav.

Nõustamisühingu XxXxX juhatuse liige Xxxxx Xxxx omab pikaaegset nõustamis- ja lepitusealast tööpraktikat ning on kogenud koolitaja. Eelmainitud tegevused on aset leidnud koostöös paljude riiklike organisatsioonide ja erialaste mittetulundusühingutega (Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti politsei, Tallinna linnavalitsus, Tallinna Ülikool).

MTÜ TOETUS on tegutsenud 21 aastat xx xxxx kutsutud usaldusteenistusena seoses mitme xxxxx xx lapse suitsiidiga Harjumaal. Tegutsenud xx Xxxxx-Xxxxx kriisikeskusena Estonia katastroofi (1994) ja Kurkse õnnetuse (1997) järgselt.

1999. a viidi MTÜ XXXXXX juhtimisel ellu Xxxxx XX poolt rahastatud projekt “Kuriteoohvrite abistamise võrgustiku optimeerimine ja kuriteoohvrite vajaduste uuring”.

Aastal 2000 riikliku sotsiaalhoolekandeprogrammi “Preventiivne töö sotsiaalsektoris” raames viis MTÜ TOETUS läbi projekti “Abistada last tähendab toetada psühholoogiliselt kogu peret“.

2001 aastal osales edukalt riigihankel “Kuritegusid toimepannud isikute psühholoogiline nõustamine”. MTÜ TOETUS on iga-aastaselt lepingu alusel nõustanud Xxxxx xxxxx sotsiaalsete riskigruppide inimesi. MTÜ TOETUS juhataja kuulub ka ise ohvrite nõustamise gruppi Harjumaal.

Eraldiseandja Eraldisesaaja

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

XXXX 2 ERALDISE KASUTAMISE LEPINGULE NR 4-7/225

ERALDISE KASUTAMISE ARUANDE VORM

Eraldisesaaja on kohustatud aruandeperioodi kohta esitama Eraldiseandjale eraldise kasutamise aruande, mis koosneb kahest osast: tegevusaruandest ja finantsaruandest. Eraldise kasutamise aruanne peab olema Eraldisesaaja volitatud esindaja poolt allkirjastatud ning sisaldama järgmist kinnitust: „Kinnitan enda allkirjaga, et aruandes toodud andmed on õiged ja vastavad tegelikkusele.“.

I osa: Eraldisesaaja ja projekti andmed

Eraldisesaaja
Projekti nimi
Lepingu nr
Projekti eelarve
Omafinantseering
Eraldise suurus
Tehtud kulude summa
Tehtud kulude osakaal (%)
Aruandlus	Vahearuanne / Lõpparuanne
Aruandlusperiood
Aruande täitja nimi
Telefoni number
E-post

II osa: Tegevusaruanne

Võrrelda projekti ellu viidud tegevusi plaanitutega, lähtudes projektis nimetatud tegevustest.

1) planeeritud tegevuste tulemuste analüüs koos statistiliste näitajatega, mis kinnitavad projekti õnnestumist/ebaõnnestumist;

2) projekti jätkusuutlikkust kajastav hinnang;

3) väljastpoolt projekti meeskonda antav hinnang projekti tulemuslikkuse ja mõjususe kohta.

Anda hinnang projekti eesmärgi saavutamise, tulemuslikkuse ja elluviimise kohta.
Ülevaade planeeritud ning toimunud tegevustest Palun anda ülevaade kõigist projekti tegevustest, ka nendest, mis ei ole planeeritud.
Tegevus	Staatus	Märkused:
Tegevus 1:	Planeeritud/ Alustatud/ Lõpetatud
Selgitus:
Tegevus 2:	Planeeritud/ Alustatud/ Lõpetatud
Selgitus:

Tegevus 3:	Planeeritud/ Alustatud/ Lõpetatud
Selgitus:
Projektis tehtud muudatused
Kui projektis on tehtud muudatusi, siis xxxxx xxxx selgitada.
Kaasatud sihtrühma suurus
Sihtrühmale avaldatava mõju analüüs
Kas ja milliseid tähelepanekuid saab teha võrgustikutöösse kaasatud osalejate kohta?
Planeeritud tegevuste tulemuste analüüs koos statistiliste näitajatega, mis kinnitavad projekti õnnestumist/ebaõnnestumist
Kuivõrd on näha, et tegevus on tulemuslik? Mis sellele viitab?
Hinnang projekti jätkusuutlikkusele
Tuua välja tegevuse käigus ilmnenud võimalused ja takistused.
Väljastpoolt projekti meeskonda antav hinnang projekti tulemuslikkuse ja mõjususe kohta
Milline on programmis osalenute hinnang tegevusele? Mida tuleks teha teisiti? Millest tuntakse puudust? Võimalikud kommentaarid projektiga mitteseotud praktikutelt/spetsialistidelt? Jms.

III osa: Finantsaruanne

1. Finantsaruande koond

Projekti üldmaksumus			11 480
Justiitsministeeriumi toetus (JuM)			9 800
Omafinantseering (OF)			480
Kaasfinantseering (KF)			1 200
Projekti eelarve kuluartiklite xxxxx	XxX toetus planeeritud	JuM toetus tegelik	JuM toetuse jääk	OF planeeritud/ KF planeeritud	OF/KF tegelik
1. Palgafond kokku
1.1. Projekti juhtimine ja tegevuste koordineerimine
1.6. Koostöö KOV-ga
1.7. Psühholoogiline nõustamine
1.8. Küsitluse koostamine, läbiviimine, analüüs

1.9. Lepitusjärgne nõustamine

1.7 Raamatupidamine

2. Programmi

läbiviimisega seotud tegevuskulud

2.1. Transport

2.2 Ruumi rent

Psühholoogilise nõustamise teenus (toetus valdadelt ja

linnadelt)

2.3. Lepitusjärgne nõustamine

2.4. Küsitluse

koostamine, läbiviimine, analüüs

3. Administratiivkulud (üldkulud)

3.1. Sidekulud (telefon ja internet)

3.2. Bürookulud

3.3. Kontoritarbed

Kõik kokku

2. Kuludokumentide koond

Jrk. nr.	Makse saaja	Kuludokumendi nr, kuupäev	Maksedokumendi nr, kuupäev	Summa käibemaksuga	Tehingu sisu
Summa kokku:

Eraldiseandja Eraldisesaaja

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/