TAMMEOKSA KINNISTU DETAILPLANEERING
XXXXX MAAKOND - XXXXX XXXX - XXXXX XXXXXX
TAMMEOKSA KINNISTU DETAILPLANEERING
KÖITE SISUKORD
I MENETLUSDOKUMENDID
1. Kiili Vallavalitsuse detailplaneeringu algatamise 19.01.2010 korraldus nr 15.
2. Haldusleping 21.01.2010 nr 8-16/ 15.
3. „Kiili leht“ 27. 01.2010 Xxxxx XX kinnistu osa detailplaneeringu koostamise algatamise teade.
4. Keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise teade 11.02.2010.
5. „Xxxxx Elu“ 09. 04.2010 IV kinnistu osa detailplaneeringu algatamise teade.
6. „Xxxxx Elu“ 26. 11.2010 Tammeoksa kinnistu detailplaneeringu avaliku arutelu teade.
7. Tammeoksa kinnistu detailplaneeringu avaliku arutelu protokoll 15.12.2010.
8. „Harju Elu“ 25. 11.2011 Tammeoksa kinnistu detailplaneeringu avaliku arutelu teade.
9. „Kiili Leht“ 30. 11.2011 Tammeoksa kinnistu detailplaneeringu avaliku arutelu teade.
10. Tammeoksa kinnistu detailplaneeringu avaliku arutelu teade 01.12.2011.
11. Tammeoksa kinnistu detailplaneeringu avaliku arutelu protokoll 07.12.2011.
II SELETUSKIRI 2
1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED 2
2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK 2
3 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 2
3.1 OLEMASOLEV OLUKORD 2
3.2 MAAOMAND PLANEERITAVAL MAA-ALAL 3
3.3 HALJASTUS PLANEERITAVAL MAA- ALAL 3
4 PLANEERINGUGA KAVANDATAV 3
4.1 LINNARUUM 3
4.1.1 Vastavus valla üldplaneeringule 4
4.1.2 Planeeringuala kontaktvööndi linnaehituslikud seosed 4
Arhitektuursed nõuded 6
4.1.3 Ehitusõiguse määramine 7
4.2 KESKKONNAKAITSE, HALJASTUS JA HEAKORD 8
4.2.1 Keskkonnakaitse 8
4.2.2 Haljastus 8
4.2.3 Jäätmekäitlus 8
4.3 TÄNAVAVÕRK JA LIIKLUSKORRALDUS 8
4.4 TULEOHUTUS 10
4.5 KURITEGEVUSE XXXXX VÄHENDAVAID NÕUDEID JA TINGIMUSI 10
5 TEHNOVÕRGUD 10
5.1 ELEKTRIVARUSTUS 10
5.2 SIDEVARUSTUS 11
5.3 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 11
5.4 KÜTE 12
6 KITSENDUSED 12
7 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS 12
III LISAD
1. Kinnistusregistri väljavõte
2. Võrguvaldajate tehnilised tingimused
3. Väljavõte Xxxxx xxxxx koostatavast üldplaneeringust
IV JOONISED
1. Situatsiooniskeem
2. Kontaktvööndi analüüs
3. Tugiplaan
4. Põhijoonis
5. Tehnovõrkude koondplaan
V KOOSKÕLASTUSED
II SELETUSKIRI
1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED
Detailplaneeringu koostamisel on aluseks:
• Planeerimisseadus,
• Xxxxx xxxxx ehitusmäärus,
• Xxxxx xxxxx menetletav üldplaneering,
• Kiili Vallavalitsuse 29.04.2008 määruse nr 9 „Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded”,
• Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määruse nr 315 Ehitisele xx xxxxx osale esitatavad tuleohutusnõuded,
• Teeseadus,
• Eesti Standard EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest,
• Eesti Standard EVS 843:2003 Linnatänavad,
• Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimise ja Arhitektuur Osa 1: Linnaplaneerimine,
• Kiili Vallavalitsuse korraldus 19.02.2010 nr 15
• Muud kehtivad õigusaktid ja projekteerimisnormid
Geodeetiline mõõdistus on teostatud OÜ Xxxxxxxxx xxxxx 2011 a. suvel. Töö number 0909-9- GEO.
2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK
Tammeoksa kinnistu detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on:
- Tammeoksa kinnistu jagamine kaheks ärimaa krundiks,
- Tekkivatele kruntidele sihtotstarvete määramine,
- Moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse seadmine kaupluse ja tankla ehitamiseks,
- Juurdepääsuteede ja parkimise lahendamine,
- Haljastuse ja heakorra põhimõtete määramine,
- Tehnovõrkude lahenduse määramine
Detailplaneeringu eesmärgid ei ole vastuolus Xxxxx xxxxx üldplaneeringuga.
3 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
3.1 OLEMASOLEV OLUKORD
Planeeritav maa-ala asub Xxxxx maakonna Kiili xxxxx Xxxxx alevikus. Tammeoksa kinnistu pindala on 17 535 m². Planeeritav maa-ala jääb Luige aleviku ning Tallinn-Rapla-Türi maantee ja Tallinna ringtee ristumisala lääneküljele. Kiili alevikust jääb planeeritav ala ca 5,5 km kaugusele, Tallinna südalinnast ca 12 km kaugusele.
• Planeeritava maa-ala suurus on 1,96 ha.
• Planeeritava kinnistu sihtotstarve on maatulundusmaa.
• Käsitletaval alal puudub planeeringu koostamise hetkel hoonestus.
• Planeeritava ala lääneküljes paikneb kõrghaljastus.
• Planeeritavast alast põhjas paiknevad mõned ehitusjärgus ja valminud üksikelamud.
• Planeeritavat ala piirab lääneküljest Tallinn-Rapla-Türi maantee ja Tallinna ringtee ristmik.
• Planeeritavast alast 1,6 km kaugusele loodesse jääb Rätsepa järv.
• Lähimad tanklad asuvad Tammemäe xxxxx (ca 5,3 km) ja Tallinnas Viljandi maantee alguses (ca 4,4 km).
•
3.2 MAAOMAND PLANEERITAVAL MAA-ALAL
Planeeritaval alal asuvad järgmised kinnistud:
Aadress | Pindala m² | Katastritunnus | Sihtotstarve | Omanik | |
1 | Tammeoksa | 17 535 | 30402:001:0109 | maatulundusmaa | Capitolium OÜ |
2 | 11 Tallinna ringtee | 2103 | 30402:001:0111 | transpordimaa |
3.3 HALJASTUS PLANEERITAVAL MAA- ALAL
Vaade maanteelt planeeritavale alale
Planeeritaval alal on tegemist endise karjamaaga, mille idaküljel on isetekkeliselt hakanud kasvama mõned kuused. Ala lääneküljes kasvab segamets, mille kvaliteet on märjast pinnasest põhjustatuna üsna madal. Planeeringu seisukohast on kõrghaljastuse olemasolu väga oluline, jäädes tulevikus hoonetele läänetuulte müüriks. Xxxxx uue maantee valmimist täidab metsatukk xx xxxx- ja keemiatõkke funktsiooni. Põllul kasvavaid noori kuuski on võimalik planeeringu lahendust arvestades ümber istutada.
Planeeringuga nähakse ette maksimaalne kõrghaljastuse säilitamine.
4 PLANEERINGUGA KAVANDATAV
4.1 LINNARUUM
Planeeritav ala asub Xxxxx maakonnas Kiili xxxxxx Xxxxx alevikus. Tammeoksa kinnistu pindala on 17 535 m². Planeeritava ala jääb Tallinn-Rapla-Türi maantee ja Tallinna ringtee ristmiku lääneküljele.
Plaaneritava ala vahetusse lähedusse jääb bussipeatus, mis tagab ühenduse lähipiirkondadega ning Tallinnaga.
Lähipiirkonna hooned on reeglina 1,5-korruselised väikeelamud. Hooned paiknevad Põllu tänava suhtes risti või paralleelselt. Hooned on viilkatustega. Konkreetset ehitusjoont ei ole välja kujunenud. See on põhjendatav suurte kruntidega ning kõrghaljastuse paiknemisega.
Planeeritavatele kruntidele on kavandatud pääsud otse maanteelt. Kuna käsitletaval alal on maanteelõigul kiirus piiratud, ei kujuta uued xxxxx-mahasõit endast ohtu.
4.1.1 Vastavus valla üldplaneeringule
Tammeoksa kinnistu asub menetletava Xxxxx xxxxx üldplaneeringuga määratud kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete alal, seega lähtutakse detailplaneeringut koostades üldplaneeringu seisukohtadest.
Eelnimetatud seisukohta kinnitab xx Xxxxx Vallavalitsuse korraldus 19.02.2010 nr 15.
4.1.2 Planeeringuala kontaktvööndi linnaehituslikud seosed
Lähipiirkonnas paiknevad asumid liigituvad linnaehituslikult satelliitasumiteks, mis on tänu oma rohelusele saanud viimase kümnendi jooksul hinnatud elamupiirkonnaks. Selleks on andnud olulise tõuke ka hästitoimiv ühistransport, vaba aja veetmise võimalused xx Xxxxx xxxxx xxxxx pakutavad keskuse funktsioonid. Planeeritavast alast ca 4 km kaugusel idas asub Kurna mõis xx xxxx. Veidi lähemal lõunas paikneb Sausti mõis. Planeeritavast alast kilomeetri raadiuses paikneb neli bussipeatust. Lähim hotell paikneb Sakus, jäädes planeeritavast alast ca 10 km kaugusele.
Lähipiirkonnas võib näha kahel pool xxxx väikseid kohvikuid-kioskeid, kus pakutakse autojuhtidele kiiret keha kinnitamise võimalust. Suveperioodil kasutavad kaupmehed ära ristmikust tulenevat sõiduautode madalat kiirust ning püüavad meelitada kliente arbuuse ning meloneid ostma. Kogu seda kaubandust iseloomustab teatav organiseerimatus ja äritegevuseks rajatud ajutise iseloomuga hooned. Kuna seda sorti äritegevus teede ääres on meie oludes pigem erand kui reegel, ei püüa käesoleva planeering nimetatud tegevust halvustada. Seda enam, et sealne äritegevus ei kujuta liiklusele suuremat ohtu ning pakub autojuhile võimalust meeleolukaks puhkepausiks.
Planeeritavast alast lõunasse jääv kiosk koos parklaga.
Planeeritavast alast põhjas paiknevad üksikelamud ei oma planeeritava alaga otsest seost, kuna nende juurdepääs on lahendatud põhja poolt ning Tammeoksa kinnistu moodustab nende jaoks tupiku. Pole saladus, et tupiktänavad on elanike poolt hinnatumad kui aktiivse autoliiklusega tänavad.
Planeeritavast alast põhjas paiknev elamu
Planeeritavast alast põhjas paiknev pooleli jäänud hoone
Arhitektuursed nõuded
Positsioon 2
Krundile rajatakse planeeritud ala teenindav alajaam.
Positsioon 3
Krundile rajatakse kämping. Kompleks peab olema lahendatud ühtses arhitektuurses võtmes! Lubatud katusekalle 0°-25°. Katusekattematerjalina kasutada rullkattematerjali või valtsprofiilplekki (nt Rannila Classic). Vältida imiteerivaid profiile. Fassaadikattematerjali valikul lähtuda projekteeritava hoone isikupärasusest. Soovitatav on kombineerida nii klaaspindasid kui puitu. Keelatud ei ole xx xxxxxxx xxxxx kasutamine. Kategooriliselt on keelatud imiteerivate materjalide kasutamine, nagu näiteks fassaadiplekk ja plast, mis imiteerivad laudist ja katuseplekk, mis imiteerib katusekive.
Positsioon 4
Krundile nähakse ette kaubanduskeskus. Hoone projekteerimisel arvestada pos 5 tankla arhitektoonikaga. Fassaadikattematerjali valikul lähtuda projekteeritava hoone isikupärasusest. Soovitatav on kombineerida nii klaaspindasid kui puitu. Kategooriliselt on keelatud imiteerivate materjalide kasutamine, nagu näiteks fassaadiplekk ja plast, mis imiteerivad laudist ja katuseplekk, mis imiteerib katusekive.
Krundile nähakse ette kuni 25 meetri kõrgune kaubanduskeskuse reklaamtorn, mille täpne asukoht määratakse projekti staadiumis.
Sõidutee ja parkimisala lahendamisel kaaluda erinevate pinnakatete (asfalt, erinevat värvi sillutuskivid) kasutamist.
Vaade planeeritavale maa-alale kagust Positsioon 5
Krundile nähakse ette automaattankla ja võimalusel teenindava kaupluse rajamine. Kuna perspektiivne Luige liiklussõlme üks haru saab alguse planeeritava ala lõunaservast, on siin oluline arvestada teetammi vertikaalplaneeringuga. Et maanteede viaduktid ei jääks linnaruumis liiga domineerima, võiks kaaluda bensiinijaama hoone/rajatise vertikaalset rõhutatust. Nii ei hakka hooned mõjuma teerajatiste kõrval ebaproportsionaalsetena.
Hoonestusala edelatippu on nähtud planeeringuga ette kuni 20 meetri kõrgune maamärk- reklaamtorn. Torn peab mõjuma visuaalselt efektselt ning ei tohi olla üksnes reklaamteksti
kandev metallsõrestik. Reklaamtorni puhul on keelatud kasutada pöörlevaid elemente, taevasse suunatud prožektoreid jmt visuaalset pilti riivavaid elemente.
Juurdepääs planeeritavale alale
4.1.3 Ehitusõiguse määramine
Positsioon 2:
Krunt moodustatakse Xxxxxxxxx kinnistu jagamisel. Detailplaneeringuga muudetakse kinnistu sihtotstarve tootmismaaks, et rajada alajaam. Krundi planeeritud suurus on 147 m². Krundile antakse ehitusõigus ühe ühekorruselise hoone rajamiseks (maksimaalse kõrgusega 4 m). Positsioonil nähakse ette hoonete maksimaalseks ehitusaluseks pinnaks 87 m² ning maksimaalseks brutopinnaks 87 m².
Positsioon 3:
Krunt moodustatakse Xxxxxxxxx kinnistu jagamisel. Detailplaneeringuga muudetakse kinnistu sihtotstarve ärimaaks, et rajada majutusasutus. Krundi planeeritud suurus on 2909 m². Krundile antakse ehitusõigus kahe ühekorruselise hoone rajamiseks (maksimaalse kõrgusega 8 m). Positsioonil nähakse ette hoonete maksimaalseks ehitusaluseks pinnaks 462 m² ning maksimaalseks brutopinnaks 462 m².
Positsioon 4:
Krunt moodustatakse Xxxxxxxxx kinnistu jagamisel. Detailplaneeringuga muudetakse kinnistu sihtotstarve ärimaaks, et rajada kaubanduskeskus. Krundi planeeritud suurus on 12 811 m². Krundile antakse ehitusõigus ühe kahekorruselise hoone rajamiseks (maksimaalse kõrgusega 12 m). Positsioonil nähakse ette hoonete maksimaalseks ehitusaluseks pinnaks 4740 m² ning maksimaalne brutopinnaks 7400 m².
Positsioon 5:
Krunt moodustatakse Xxxxxxxxx kinnistu jagamisel. Detailplaneeringuga muudetakse kinnistu sihtotstarve ärimaaks, et rajada nn Neste-tüüpi tankla. Krundi planeeritud suurus on 1668 m². Krundile antakse ehitusõigus ühe ühekorruselise hoone rajamiseks (maksimaalse kõrgusega 8 m). Positsioonil nähakse ette hoonete maksimaalseks ehitusaluseks pinnaks 350 m² ning maksimaalne brutopinnaks 350 m².
4.2 KESKKONNAKAITSE, HALJASTUS JA HEAKORD
4.2.1 Keskkonnakaitse
Planeeritaval alal ei ole võimalik täheldada midagi reostuse või keskkonnaohuga seonduvat. Maantee müra on piirkonnas suur ning ei oleks seetõttu sobiv elamute ehitamiseks. Majutusasutuse projekteerimisel lähtuda Eesti Standard EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.
Vältimaks kavandatavast tegevusest tulenevaid negatiivseid mõjusid piirnevatele elamualadele on planeeritavale alale vastu elamuala planeeritud kõrghaljastus. Projekteerimise käigus valida meetmed, millega tõkestada planeeringus kavandatu tõttu suurenenud xxxx xx õhusaaste levimist elamualadele. Võib kaaluda tiheda erikõrgusega haljaspiirde ja ka müraseinte rajamist.
Kaitsmaks pos 3 krundiga piirnevat Männiku raba võimaliku tuleohu eest tohib pos 3 grillida xxxx selleks ettenähtud hoonestusalast maantee pool olevates kohtades. Küttekoldevälist tuld (lõket) teha ei tohi.
4.2.2 Haljastus
Planeeritaval maa-alal kasvavad erinevas vanuses kuused, xxxxx xx lepad. Xxxx xx lähipiirkonnas. Planeeringu üheks nõudeks on kõrghaljastuse maksimaalne säilitamine. Ehitustööde käigus tuleb vältida puude tüvede, võrade ning juurte kahjustamist. Samuti tuleb vältida vertikaalplaneerimist, mis puude tüvede ümber kuhjaks liigset pinnast või jätaks puude juured paljaks.
Täpne ümberistutavate ja raiutavate puude arv selgub koostatava projekti raames.
4.2.3 Jäätmekäitlus
Jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt Xxxxx xxxxx jäätmehoolduseeskirjale.
4.3 TÄNAVAVÕRK JA LIIKLUSKORRALDUS
Liikluskorralduse ettepanek on lahendatud vastavalt Eesti standardi EVS 843:2003 nõuetele.
Planeeritavat ala piirab läänest Tallinn-Rapla-Türi maantee. Kuna lähitulevikus muutub nimetatud maantee kohaliku tähtsusega teeks, on detailplaneeringus ettepanek rajada pos 5 krundil paikneva tankla tänasesse maanteekaitsevööndisse. Maantee äärmise sõidurea teljest jääb tankla 37 meetri kaugusele.
Planeeringuga antakse ka lahendus Rambi äärse kergliiklustee sidumiseks ristmiku kõveratega olemasoleva Tallinn – Rapla – Türi mnt äärse kergliiklusteega.
Juurdepääs teenindusjaamale lahendatakse esimeses etapis riigimaanteelt nr 15 Tallinn-Rapla- Türi. Xxxxx riigimaantee nr 15 rekonstrueerimist rajatakse täiendav juurdepääs xxxx xx uue maantee vahelisele ühendusteele ning vanale Viljandi maanteele jääval juurdepääsul keelatakse vasakpööre.
Vastavalt normidele peab teenindusjaama hoonete ja tankimispüstakute kaugus kiirteest; I xx XX klassi maanteest olema vähemalt 50 m ja teistel maanteedel vähemalt 20 meetrit sõidutee servast.
Vastavalt Teeseaduse § 36 lg (4) kannab uue tee ristumiskoha ehitamise kulud omanik, kes nõuab teede ühendamist. Teede omanike kokkuleppel võib kulud jaotada.
Kruntide parkimisnormi aluseks on „Eesti Standard EVS 843:2003 - Linnatänavad” (parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on aluseks võetud äärelinna norm).
Pos nr | Ehitise liik | Parkimisnormatiiv | Suletud brutopind | Normatiivne parkimiskohtade arv | Planeeritav parkimiskohtade arv |
3 | Kämping (hotell) | 1/100 | 462 | 5 | 5 |
4 | Kauplus | 1/50 | 7400 | 148 | 148 |
5 | Tankla | 1/20 | 350 | 18 | 18 171 |
171 |
Pos 4 on ettenähtud 2 parkimiskohta veoautodele ja 3 kohta bussidele.
Pos 3 krundile viiva tee kandevõime xx xxxxx peab xxxxxx raskemate veokite (nt prügiveoki) juurdepääsu.
Pos 5 krundile on ettenähtud rajada automaattankla ning parkimine on võimalik lahendada omal krundil.
Täiendava meetmena võib kaaluda riigimaanteele nr 15 xxxxx nr 361 paigaldamist, mis keelab peatumise ja parkimise maanteel.
Viljandi mnt ja Kesa tn ristumisala ümberehitamise vajadus ja lõplikud lahendused (koos läbilaskvusarvutustega) selguvad teeprojekti koostamise käigus.
4.4 TULEOHUTUS
Planeeritud kämpingu ja alajaama minimaalne tuleohutusklass on TP-3, kaupluse ja tankla tuleohutusklass on TP-1. Hoonestusalade vahelised kujad on üle 8 m.
Tuletõrje veevarustus lahendada vastavalt standardile EVS 812-6:2005 ”Tuletõrje veevarustus“.
Planeeringus on tulekustutusvesi tagatud kaupluse ja tankla vahele parkla äärde planeeritud tuletõrjehüdrandist, mis on ühendatud selle kõrval maa-alla kavandatud 270 m3 veemahutiga. Tuletõrje-veemahuti suuruse määramisel on lähtutud kaupluse (kasutusviisiga IV) kubatuurist. Kuna hoone maht jääb vahemikku 25 – 50 tuhat m3, siis arvutuslikuks kustutusvee normvooluhulgaks on 25 l/s. See veehulk tuleb tagada 3 tunni jooksul. Ehitisesisest tuletõrjeveevärki xx xxxx rajada, sest hoone tuleohutusklass on TP1.
Lisaks tagab Luige aleviku 2. astme puurkaev pumpla veetrassist tuletõrjevee 15 l/s.
Projekteeritavate hoonete tulepüsivusklassid projekteerida vastavalt Eesti Vabariigi valitsuse 27.10.2004 määrusele nr 315.
Ehitusprojekti koostamise käigus võib kaaluda veetrassi ringistamist.
4.5 KURITEGEVUSE XXXXX VÄHENDAVAID NÕUDEID JA TINGIMUSI
Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“.
Olemasolev krunt heakorrastatakse, piiratakse piirdega. Planeeritava tegevuse elluviimisega luuakse alale turvaline keskkond.
5 TEHNOVÕRGUD
5.1 ELEKTRIVARUSTUS
Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ on väljastanud 10.02.2012 tehnilised tingimused nr 198502.
Planeeritavat ala läbib piki maanteed olemasolev Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le kuuluv 10 kV õhuliin, mis on ettenähtud viia Tammeoksa ja Niine kinnistute ulatuses xxxx Xxxxx xxxxxxxxxx maakaablisse. Selle kohta tuleb esitada Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le kirjalik taotlus, kusjuures ümberpaigutamise kulud kannab kinnisasja omanik.
Planeeritud ala varustamiseks elektriga on ettenähtud eraldi krundil 20 kV jaotuspunkt (alajaam positsioonil 2). Jaotuspunkti toide on planeeritud "Loomvaru" alajaamast 24 kV isolatsiooniga kaabelliiniga. Tarbija alajaam on planeeritud Niine detailplaneeringu pos 3 krundile. Detailplaneeringus on näidatud võimalikud jaotus- ja liitumiskilpide asukohad ja kaabelliinide trasside servituudi vajadusega alad.
Kui on selgunud täpne projekteeritavate hoonete arhitektuur ja maht, siis ehitusprojekti (tööprojekti) koostamiseks tuleb tellijal vastavalt täpsustatud koormustele taotleda uued
elektrivarustuse tehnilised tingimused elektrivarustuse ehitusprojekti (tööprojekti) koostamiseks ja olemasolevate kaablite kaitsmiseks.
Detailplaneering kooskõlastada Kesa tn 1 kinnistu omanikuga xx Xxxxx kinnistu detailplaneeringu (algatatud 01.03.2005) koostajaga.
Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu.
5.2 SIDEVARUSTUS
Xxxxx Xxxxxxxxxx Aktsiaselts poolt on väljastatud 19.03.2012 tehnilised tingimused nr 18818475.
Detailplaneeringus on ettenähtud sidekanalitoru sisestus igale planeeritavale hoonele. Planeeritav kaablikanalisatsioonitrass on seotud Tallinn-Rapla-Türi mnt äärde Luige eritasandilise ristmiku ehitusega Niine kinnistu piirile ehitatud kaablikanalisatsiooni kaevuga. Niine kinnistu kaks olemasolevat sidekaablit paigutatakse piki Tallinn-Rapla-Türi mnt planeeritud sidekanalisatsiooni, mille ühendus kaevuga LUG-012 lahendada eraldi projektiga.
Tammeoksa kinnistut xxxxx Tallinna ringtee poolses ääres kaks olemasolevat Elioni maakaablite trassi, mis on ettenähtud likvideerida.
Olemasolevate maakaablitrasside mahamärkimine looduses tellida Xxxxxx liinirajatiste järelvalvelt.
Tööprojekti koostamisel xxxxx tehnilised tingimused planeeringualale kaablikanalisatsiooni ning Xxxxxx liinirajatiste ümberpaigutamise projekteerimiseks.
5.3 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON
Planeeritaval alal puuduvad olemasolevad vee- ja kanalisatsioonitorustikud. OÜ Kiili KVH poolt on väljastatud 14.02.2011 tehnilised tingimused nr 472. Veevarustus ja reoveekanalisatsioon on lahendatud EL Ühtekuuluvusfondi Kiili xxxxx Xxxxx aleviku veemajandusprojektiga Kesa tänavale rajatavate torustike baasil läbi Kesa tn 1 ja Niine kinnistu.
Kui Pos 3 asuvat hoonet plaanitakse kasutada ka talvel, peab xxxxx xxxxxx kohaliku ülepumpla. Juhul, xxx xxxxx kanalisatsiooni liitumispunkt jääb veeettevõtte teenindada, siis peab alates kaupluse liitumispunktist sinnani kindlasti olema survekanalisatsioon. Juhul, kui torustik tuleb isevoolne, jääb kanalisatsioonitorustik, alates kaupluse liitumispunkti hargnemisest kuni hooneni, kliendi hooldada, sest isevoolne torustik ja liitumispunkt peavad asuma vähemalt 1,2 m sügavusel.
Parkimisalalt juhtida sademevesi kalletega läbi õli- ja liivapüüdurite Sausti peakraavi. Tanklast ei tohi sademe- ja lumesulamisvesi valguda pinnasesse. Kasutada õli- ja liivapüüdureid. Sademevete peavooluks on maantee äärne Sausti peakraav. Haljasalad toimivad imbaladena.
Planeeringule väljastatud tehnilised tingimused ei ole aluseks ehitusprojekti koostamisel.
5.4 KÜTE
Planeeritud ala täpne kütteliik selgub projekteerimise käigus. Kasutada võib nii tahke-, vedelkütust või maakütet. Tanklas võib kasutada ka elektrikütet. Katlaruum lahendatakse projekteeritava hoone mahus.
6 KITSENDUSED
Positsioon nr 1
1. Maanteekaitsevöönd 50 m.
Positsioon nr 3
1. Xxxxx xxx veekaitsevöönd 10 m.
2. Hioni ehituskeeluvöönd 25 m.
3. Hioni xxx piiranguvöönd 50 m.
Positsioon nr 4
1. Maanteekaitsevöönd 50 m.
2. Teeservituut vastavalt tee laiusele pos 2, 3, 5 kasuks.
3. Servituudi vajadus olemasolevale elektrikaablile koridori laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks.
4. Servituudi vajadus olemasolevale õhuliinile koridori laiusega 20 m võrguvaldaja kasuks.
5. Servituudi vajadus planeeritavale elektrikaablile koridori laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks.
6. Servituudi vajadus planeeritavale sidekaablile koridori laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks.
7. Servituudi vajadus planeeritavale veetorule koridori laiusega 4 m pos 4 ja 6 kasuks.
8. Servituudi vajadus planeeritavale kanalisatsioonitorule koridori laiusega 4 m pos 4 ja 6 kasuks.
9. Servituudi vajadus elektrikilbile koridori laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks.
Positsioon nr 5
1. Maanteekaitsevöönd 50 m.
2. Teeservituut vastavalt tee laiusele pos 2, 3, 4 ja Niine DP pos 3, 4, 5 kasuks.
3. Servituudi vajadus planeeritavale sidekaablile koridori laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks.
4. Servituudi vajadus olemasolevale ja planeeritavale elektrikaablile koridori laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks.
5. Servituudi vajadus elektrikilbile koridori laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks.
7 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS
1. Juurdepääsu esimese etapi väljaehitamise vajaduse korral tuleb koostada teeprojekt.
2. Tankla planeerimisel arvestada autorongidega.
3. Xxxxxx Xxxxxxxxxx AS-ile kuuluvate sideliinirajatiste ümberpaigutamise eesmärgil rajatavate asendusrajatiste ehitamiseks koostada ehitusprojekt. Projekti koostamiseks tellida tehnilised tingimused. Ehitusalast tegevust olemasolevate liinirajatiste kaitsevööndis võib alustada xxxxx asendusrajatiste üleandmist Xxxxx Xxxxxxxxxx AS-ile.
Koostaja: Xxx Xxxxxx