ÕJ010-2016

Õnnetusjuhtumikindlustuse tingimusi kohaldatakse ADB Gjensidige Eesti filiaalis (edaspidi Gjensidige) sõlmitud kindlustuslepingutele, mille eesmärk on kindlustada füüsilise isiku xxx xx tervis, ning tema tsiviilvastutus. Õnnetusjuhtumikindlustuse tingimusi kohaldatakse koos Gjensidige kindlustuse üldtingimustega. Kindlustusleping on sõlmitud pärast poliisi väljastamist.

1. Mõisted

1.1.

Õnnetusjuhtum – äkiline ja ettenägematu välismõjudest tingitud kindlustatu tahtest sõltumatu sündmus, mis põhjustab kindlustatul ajutise või püsiva tervisekahjustuse, ajutise töövõimetuse või tema xxxxx. Õnnetusjuhtum on ka:

1.1.1. kuumarabandus; päikesepiste; gaasi- või kemikaali- mürgitus; puukentsefaliit, mis tekib sõltumata korrektsest vaktsineerimisest; maohammustus; mesilase, herilase või vapsiku piste;

1.1.2. põletus; külmumine; välgu tabamus; kehavigastus, mis on tingitud kokkupuutest elektrivooluga;

1.1.3. uppumine või keha alajahtumine (xxxxx kindlustuskaitse korral).

1.2.

Hüvitispiir – poliisil märgitud kindlustushüvitise väljamaksmise ülempiir kindlustusperioodi, kindlustuskaitse ja kindlustatu kohta, kui kindlustuslepingus ei ole märgitud teisiti.

1.3.

Kindlustussumma – maksimaalne väljamaksusumma kindlustusperioodil ühe kindlustatu kohta. Kindlustussummaks loetakse iga kindlustatu püsiva puude hüvitispiir.

1.4.

Kindlustatu - kindlustusvõtja või poliisil märgitud muu isik.

1.4.1. Kindlustatuks ei ole isik, kes on kindlustuslepingu sõlmimisel noorem kui 1-aastane või vanem kui 70-aastane.

1.4.2. Kindlustatuks ei ole füüsilise või vaimse puudega isik, kes vajab pidevat või regulaarset kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet.

1.5.

Soodustatud isik - isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumisel õigus saada kindlustushüvitist.

1.5.1. Alaealise kindlustatu soodustatud isikuks on iga kindlustuskaitse puhul kindlustatu seaduslik esindaja.

1.5.2. Kindlustatu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolekul (nt e-kiri) võib kokkuleppel Gjensidigega soodustatud isikuks xxxx xxxxxx xxxx, xxx ta on poliisil nimeliselt märgitud. Kui eelmises lauses nimetatud eeldused ei ole täidetud, loetakse

et soodustatud isikut ei ole määratud ning kindlustushüvitist makstakse vastavalt punktile 14.2.

1.6. Kindlustuskaitse ajaline ulatus

1.6.1. ööpäevaringne kaitse – kindlustuskaitse kehtib 24 tundi ööpäevas;

1.6.2. tööaja kaitse – kindlustuskaitse kehtib xxxx töö ajal tööülesannete täitmisel, samuti tööajasisesel puhkeajal (näiteks lõunavaheaeg), töölähetuses viibimisel ning xxxx alalisest elukohast xxxxx xx töölt alalisse elukohta;

1.6.3. vabaaja kaitse - kindlustuskaitse kehtib xxxx xxxx kui tööajal;

1.6.4. spordivõistluse kaitse - kindlustuskaitse kehtib xxxx spordivõistluste toimumise ajal xx xxxxx.

1.7. Sportimise kindlustuskaitse

1.7.1. aktiivne eluviis – mittevõistluslik liikumisharrastus, mille eesmärk on tervise hoidmine ja tugevdamine ning kehaliste võimete arendamine (nt tervisejooks, jõusaalis treenimine ja rühmatreeningud, rahvaspordiüritustel osalemine, jalgrattaga või rulluiskudega sõitmine kergliiklusteedel);

1.7.2. ohtlik harrastus – harrastusega/hobiga tegelemine, millega kaasneb keskmisest suurem vigastus- või traumarisk (nt mäesuusatamine, lumelaua või mootorsaaniga sõitmine talispordikeskustes selleks ettevalmistatud radadel, veeskuutri, jeti või ATV-ga sõitmine, treeningutel või võistlustel osalemine harrastussportlasena);

1.7.3. võistlussport – treenimine või osalemine liiga-, meistri- või rahvusvahelisel võistlusel (v.a mittefüüsilised alad, nt male);

1.7.4. laste sport – alla 16-aastase isiku osalemine treeningutel ja/või võistlusel, eeldusel et isik ei treeni ega võistle täiskasvanute võistlussarjas;

1.7.5. ekstreemsport – tegevus, millega kaasneb väga suur vigastus- või traumarisk (nt sukeldumine sügavamale kui 10 meetrit, lohesurf kiteboarding, kitesurfing, benji- või langevarjuhüpete sooritamine).

1.8.

Xxxxxxx – ajavahemik alates kindlustuslepingu sõlmimisest, mille jooksul kindlustatule kindlustushüvitist ei maksta,

kui kindlustatule pannakse ooteaja jooksul kriitilist haigust kinnitav diagnoos või kui kriitilise haiguse tagajärjel saabub kindlustatu surm. Kui kindlustuslepingus ei ole sätestatud teisiti, on ooteaja pikkus 90 päeva. Kui kindlustatu oli Gjensidige õnnetusjuhtumikindlustusega kindlustatud xx xxxx käesoleva kindlustuslepingu sõlmimist, ning eelmise ja käesoleva kindlustuslepingu kindlustuskaitse kehtivusaegade vahel ei

ole pausi ning kriitiliste haiguste kindlustuskaitse ulatus ei ole muutnud, siis ooteaega ei rakendata.

1.9.

Ellujäämisperiood – ajavahemik alates kriitilise haiguse tekkimise kuupäevast, mille jooksul peab kindlustatu kindlustushüvitise saamiseks elus püsima. Kui kindlustuslepingus ei ole sätestatud teisiti, on ellujäämisperioodi pikkus 28 päeva.

1.10.

Haiguse esialgne diagnoos – haiguse diagnoos, mis on kirjalikult fikseeritud kindlustatu meditsiinilises dokumentatsioonis ning põhineb esmastel haigusele

iseloomulikel sümptomitel ja haiguse anamneesi andmetel.

1.11.

Haiguse lõplik kinnitatud diagnoos – haiguse diagnoos, mis on kinnitatud vastavate laboratoorsete ja instrumentaalsete meditsiiniuuringutega ning on dokumentaalselt kinnitatud selleks õigusaktide kohaselt pädeva eriarsti otsusega.

1.12.

Haiguse tekkimise kuupäev – haiguse lõpliku kinnitatud diagnoosi paneku kuupäev. Haiguse tekkimise kuupäevaks loetakse ka haiguse esialgse diagnoosi paneku kuupäeva, tingimusel et selleks õigusaktide kohaselt pädev eriarst kinnitab esialgse diagnoosi oma otsusega dokumentaalselt haiguse

ÕJ010-2016 Õnnetusjuhtumikindlustuse tingimused 3/14

lõplikuks kinnitatud diagnoosiks hiljemalt 1 kuu jooksul alates kindlustuslepingu lõppemisest.

2. Kindlustuskaitse

2.1.

Kindlustuskaitsed on järgmised: surm, püsiv puue, püsiv puue

+, valuraha, päevaraha, ravikulu, kriitiline haigus, eraisiku vastutuskindlustus, kahjuabi.

2.2.

Kindlustuskaitse ei kehti, kui poliisile ei ole vastavat kindlustuskaitset märgitud.

3. Surm

3.1.

Gjensidige maksab kindlustatu pärijale või soodustatud isikule surmajuhtumihüvitise, kui kindlustatu sureb õnnetusjuhtumi tagajärjel 1 aasta jooksul õnnetusjuhtumi toimumisest.

4. Püsiv puue

4.1.

Gjensidige maksab kindlustatule püsiva puude hüvitist, kui õnnetusjuhtumi tagajärjel tekib kindlustatul püsiv puue. Puue on püsiv, kui kehaosa või meeleorgani funktsioon ei ole taastunud ühe aasta jooksul alates õnnetusjuhtumi toimumisest.

4.2.

Püsiva puude olemasolu ja suuruse käesolevate tingimuste tähenduses määrab Gjensidige nimetatud arst pärast ühe aasta möödumist kindlustusjuhtumi toimumisest võttes arvesse kindlustatu tervisliku seisundit puude määramise hetkel. Kui tervisekahjustus on püsiv ja paranemislootust ei ole, võib püsiva puude xx xxxxx suuruse määrata enne ühe aasta möödumist.

4.3.

Püsiv puue määratakse meditsiiniliste dokumentide alusel. Puude määramisel ei arvestata töövõimekaotust ega sissetuleku vähenemist. Riikliku ekspertiisi otsusega tuvastatud puude raskusaste ei ole Gjensidigele siduv püsiva puude suuruse määramisel.

4.4.

Püsiva puude hüvitis on ühekordne ning hüvitist makstakse protsendina hüvitispiirist. Püsiva puude hüvitise protsentuaalne suurus määratakse käesolevate tingimuste xxxx 1 (valuraha

ja püsiva puude hüvitise tabel, edaspidi xxxx 1) alusel. Püsiva puude korral, mida ei ole lisas 1 nimetatud, määratakse suurus analoogia korras vastavalt püsiva puude raskusastmele.

4.5.

Kui õnnetusjuhtumi tagajärjel tekib kindlustatule enam kui üks püsiv puue, siis määrab Gjensidige kindlustushüvitise xxxx raskeima puude eest.

5. Püsiv puue +

5.1.

Kui õnnetusjuhtumist põhjustatud puude raskusaste on xxxx 1 kohaselt vähemalt 60%, maksab Gjensidige punktis 4 nimetatud püsiva puude hüvitist poliisile märgitud püsiva puude hüvitispiiri ulatuses.

4/14 ÕJ010-2016 Õnnetusjuhtumikindlustuse tingimused

6. Valuraha

6.1.

Gjensidige maksab kindlustatule valuraha, kui õnnetusjuhtumi tagajärjel tekib kindlustatul ajutine tervisekahjustus, mille ravi kestab raviasutuse vastava kinnituse kohaselt vähemalt 7 päeva. Ravi kestus ei ole oluline, kui tegemist on röntgenuuringuga kinnitatud murruga.

6.2.

Ajutine tervisekahjustus tuleb viivitamata meditsiiniliselt dokumenteerida hiljemalt 48 tunni jooksul õnnetusjuhtumi toimumisest.

6.3.

Valuraha on ühekordne kindlustushüvitis, mida makstakse protsendina kokkulepitud hüvitispiirist. Valuraha protsentuaalne suurus määratakse xxxx 1 alusel. Ajutise tervisekahjustuse korral, mida ei ole lisas 1 määratletud, määratakse suurus analoogia korras vastavalt ajutise tervisekahjustuse raskusastmele.

6.4.

Kui kindlustusjuhtumi tagajärjel on xxxxx xxxx kahjustunud ühe kehaosa mitu osa, siis makstakse valuraha eraldi iga osa kahjustumise eest, kuid nimetatud valurahade summa ei ületa valuraha hüvitispiiri.

7. Päevaraha

7.1.

Gjensidige maksab kindlustatule päevaraha, kui õnnetusjuhtumi tagajärjel tekib kindlustatul ajutine töövõimetus, mis kestab üle 7 päeva.

7.2.

Päevaraha makstakse iga töövõimetuslehel viibitud päeva eest sõltumata sellest, kas ravi on olnud statsionaarne või

ambulatoorne. Päevaraha makstakse ka siis, kui kindlustatule on arstliku ekspertiisi otsusega määratud töövõimetus.

7.3.

Erandina on õigus päevarahale ka alaealise kindlustatu töötaval seadusjärgsel esindajal, kui ta on hoolduslehel kindlustatu eest hoolitsemiseks.

7.4.

Päevaraha suuruseks on 50% kindlustatu keskmisest päevasest netotulust, kuid mitte rohkem kui poliisil märgitud päevaraha hüvitispiir ühe päeva kohta.

7.5.

Keskmise päevase netotulu arvutamisel on töötajast kindlustatu puhul aluseks sotsiaalmaksuga maksustatud töötasu, mis

on kindlustatule välja makstud kindlustusjuhtumi toimumise kalendrikuule vahetult eelnenud 6 kalendrikuu jooksul, millest on maha arvestatud seaduse järgi mahaarvamisele kuuluvad xxxxxx xx maksed. Eelmises lauses nimetatud töötasu jagatakse päevaraha leidmiseks nimetatud 6 kalendrikuu pikkusega kalendripäevades.

7.6.

Kui kindlustatu on kindlustusjuhtumi tekkimise ajal ettevõtja, on keskmise päevase netotulu arvutamise aluseks kindlustatu viimase kalendriaasta tuludeklaratsioonis deklareeritud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Kui kindlustatu on kindlustusjuhtumi ajal olnud ettevõtja vähem xxx xxx kalendriaasta, võetakse keskmise päevase netotulu leidmisel aluseks sissetulek ettevõtjana tegutsetud ajal xx xxxxx ajavahemiku kestus kalendripäevades.

7.7.

Kui kindlustatu ei ole kindlustusjuhtumile eelnenud 6 kalendrikuu jooksul netotulu saanud, arvestatakse päevaraha kindlustusjuhtumi tekkimise ajal Eestis kehtinud kuupalga alammäära alusel. Eelmises lauses kuupalga alammäär jagatakse päevaraha leidmiseks 30-ga.

7.8.

Vaidluse korral lähtutakse Maksu- ja Tolliametile deklareeritud summadest.

7.9.

Päevaraha makstakse töövõimetuslehe alusel sellel näidatud töövõimetusperioodi eest, kuid ühe kindlustusjuhtumi kohta mitte rohkem kui 182 ravipäeva eest ühe aasta jooksul alates kindlustusjuhtumi toimumise päevast.

7.10.

Gjensidigel on õigus kontrollida tervisekahjustuse ravi kestuse meditsiinilist põhjendatust.

7.11.

Päevaraha maksmine lõpetatakse päevast, mil:

7.11.1. kindlustatu asub tööle;

7.11.2. lõpeb töövõimetuslehel märgitud töövõimetusperiood;

7.11.3. lõpeb kindlustatule arstliku ekspertiisi otsusega määratud töövõimetusperiood;

7.11.4. Gjensidige määrab kindlustatule püsiva puude hüvitise.

8. Ravikulu

8.1.

Gjensidige hüvitab kindlustatule õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud järgmise mõistliku ja põhjendatud ravikulu, xxx xxxxxx kulu on kantud ühe aasta jooksul kindlustusjuhtumi toimumisest, ning xxx xxxx ei hüvita Eesti Haigekassa:

8.1.1. arsti osutatav ja/või määratav hädavajalik uuringu- ja ravikulu, v.a psühhoteraapia kulu;

8.1.2. arsti määratud meditsiiniliste näitajate kohaselt vajalik ravimite kulu;

8.1.3. ravi seisukohalt vajalik arsti määratud füsioteraapia ja ravikehakultuuri kulu. Massaažikulu hüvitatakse maksimaalselt 10 korra eest ühe kindlustusjuhtumi kohta;

8.1.4. ravi seisukohalt vajaliku meditsiinilise abivahendi soetamise või üürimise kulu;

8.1.5. kindlustatu poolt kasutatavad ja kindlustusjuhtumi tõttu purunenud või kaduma läinud prillide, kuulmisaparaadi, proteesi jmt meditsiiniliste abivahendite parandamise või taassoetamise kulu;

8.1.6. õnnetuse tagajärjel tekkinud hambavigastuste ravi kulu (sh hammaste asendamise kulu);

8.1.7. plastilise kirurgia kulu.

8.2.

Ravikulu hüvitatakse Eestis registreeritud riigi- või munitsipaalraviasutuse, eraraviasutuse või taastusravikeskuse või apteegi esitatud arvete alusel. Kui isikul ei ole kehtivat Eesti Haigekassa ravikindlustust, arvestatakse talle kindlustushüvitis nagu haigekassa ravikindlustatule.

9. Eraisiku vastutuskindlustus

9.1.

Gjensidige hüvitab kindlustusperioodil toimunud äkilise ja ettenägematu sündmuse tagajärjel tekkinud kahju, kui sündmus vastab kõikidele järgnevatele tingimustele:

9.1.1. kindlustatu, või xxxx xxxxx eest ta vastutab, vastutab kahju tekkimise eest;

9.1.2. eelmises punktis nimetamata isikule on õigusvastaselt tekitatud kahju Eestis;

9.1.3. kindlustatu on kohustatud kahju hüvitama vastavalt Eesti õigusaktidele.

9.2.

Kõik ühest ja samast sündmusest tulenevad nõuded loetakse üheks kindlustusjuhtumiks.

9.3.

Gjensidige hüvitab ka eelnevalt Gjensidigega kooskõlastatud õigusabikulu (sh ekspertiisi- ja kohtumenetluse kulu) kuni 3000 euro ulatuses, kui see on vajalik kindlustatu õiguste kaitseks.

9.4.

Gjensidige ei hüvita lisaks üldtingimustes nimetatud välistustele:

9.4.1. kahju, mis on tekkinud kindlustatu juures hoiul, laenul, töötlemisel või remondis olevale esemele;

9.4.2. kahju, mis kuulub hüvitamisele kohustusliku vastutuskindlustuse alusel (nt liikluskindlustus) või mille eest vastutab lepingu (nt hooldusleping, garantii) alusel kolmas isik (nt kindlustatud eseme müüja, valmistaja, importija, hooldaja või paigaldaja);

9.4.3. kahju, mis on tekkinud relva kasutamisest;

9.4.4. kahju, mis on tekkinud kindlustatu ettevõtlus-, finants- või

ametialasest tegevusest;

9.4.5. kahju, mis on tekkinud suurema ohu allika valitsemisest. Seda välistust ei kohaldata jalgrattaga sõitmise puhul, kui tegemist ei ole võistlusega;

9.4.6. kahju, mis on tekkinud võitluse või võistluse tõttu või ajal;

9.4.7. kahju, mis on tekkinud ehitustegevuse tulemusel, kui vahetult kahju xxxxx toonud ehitustegevusega tegeles kindlustatuga selleks lepingu sõlminud isik;

9.4.8. saamata jäänud tulu;

9.4.9. kahju, mis on tekkinud lõhkeaine valest hoidmisest või lõhkamis-, kaevamis-, rammimis- või pinnasetöödest;

9.4.10. hoone või selle osa vajumisest, pragunemisest, kokkutõmbumisest või paisumisest põhjustatud kahju sõltumata põhjusest.

10. Kriitiline haigus

10.1.

Kriitilise haiguse kindlustusjuhtumiks on kindlustusperioodi jooksul kindlustatule pandud järgnevalt nimetatud haiguse lõplik kinnitatud diagnoos, tingimusel et haigus ei tekkinud dekompensatsiooni tõttu ja/või muu haiguse komplikatsiooni tagajärjel, ja ei ole diagnoositud kaasneva haigusena:

10.2.

Müokardiinfarkt – kardioloogi lõpliku kinnitatud diagnoosiga esmane müokardiinfarkt, mida toetavad kliiniliselt ja diagnostiliselt kõik järgnevad südameinfarkti näitajad:

10.2.1. südameinfarktile iseloomulik kliiniline profiil;

10.2.2. südameinfarktile iseloomulikud muudatused

elektrokardiograafias;

10.2.3. südameinfarktile iseloomulike fermentide, troponiinide ja muude biokeemiliste markerite suurenemine.

10.3.

Müokardiinfarkt ei ole:

10.3.1. müokardiinfarkt xxxx ST segmendi tõusuta (NSTEMI), ÕJ010-2016 Õnnetusjuhtumikindlustuse tingimused 5/14

mille puhul tõuseb ainult troponiin I või T;

10.3.2. vaikne infarkt;

10.3.3. õnnetuse tagajärjel esinev müokardiinfarkt;

10.3.4. muu äge koronaarsündroom ja sümptom;

10.3.5. xxxxxxx, kus kindlustatul kahtlustatakse ägedat müokardiinfarkti, kuid kindlustatu keeldub hospitaliseerimisest.

10.4.

Insult – neuroloogi või neurokirurgi lõpliku kinnitatud diagnoosiga esmane insult, mida toetavad kliiniliselt ja diagnostiliselt kõik järgnevad insuldi diagnostilised näitajad:

10.4.1. diagnoosile vastavad kliinilised sümptomid;

10.4.2. kompuutertomograafilise uuringu või

magnetresonantsuuringu tulemused viitavad uue insuldi ohule;

10.4.3. tõendid püsiva neuroloogilise kahjustuse ja neuroloogilise defitsiidi olemasolu kohta vähemalt 3 kuud pärast rakendatud ravi.

10.5.

Insult ei ole:

10.5.1. ajutine aju hemodünaamika xxxxx;

10.5.2. traumaatiline ajukahjustus;

10.5.3. migreenist tulenev neuroloogiline sümptom;

10.5.4. lakunaarne insult xxxx neuroloogilise defitsiidita.

10.6.

Halvatus – neuroloogi või neurokirurgi lõpliku kinnitatud diagnoosiga halvatus, kui seisund püsib muutumatuna 6 kuu jooksul alates lõplikust kinnitatud diagnoosist, või kulgeb haigus progresseeruvalt xx xxxx kinnitab neuroloogi või neurokirurgi arvamus.

10.7.

Halvatus ei ole:

10.7.1. lõtv või spastiline parapleegia;

10.7.2. halvatus Guillain-Barre sündroomi korral.

10.8.

Vähktõbi – onkoloogi või patoloogi lõpliku kinnitatud diagnoosiga esmakordne vähktõbi, kui lõplik kinnitatud diagnoos põhineb histoloogilise uuringu tulemustel.

10.9.

Vähktõbi ei ole:

10.9.1. ükski CINstaadium;

10.9.2. vähieelne seisund;

10.9.3. ühegi vähktõve I staadium;

10.9.4. in-situ vähk;

10.9.5. kilpnäärmevähk (PTC);

10.9.6. lümfoom (Hodgkini xx xxxxx-Hodgkini);

10.9.7. silmavähk;

10.9.8. nahavähk;

10.9.9. immuunpuudulikkuse sündroomiga seotud vähk.

10.10.

Krooniline neerupuudulikkus - nefroloogi lõpliku kinnitatud diagnoosiga krooniline neerupuudulikkus, kui lõplik kinnitatud diagnoos on kliiniliselt ja diagnostiliselt tõestatud ning xxxxxx on xxxxxx regulaarset hemodialüüsi või neerusiirdamist.

10.11.

Krooniline neerupuudulikkus ei ole neerupuudulikkus, mis tekkis alkoholi-, narkootikumide või mõne muu toksilise aine mürgistuse tagajärjel.

6/14 ÕJ010-2016 Õnnetusjuhtumikindlustuse tingimused

10.12.

Polüskleroos või dissemineeritud skleroos - neuroloogi või muu meditsiinispetsialisti lõpliku kinnitatud diagnoosiga

polüskleroos või dissemineeritud skleroos mida toetavad kliiniliselt ja diagnostiliselt kõik järgnevad polüskleroosi või dissemineeritud skleroosi diagnostilised näitajad:

10.12.1. diagnoosile vastavad kliinilised sümptomid;

10.12.2. kompuutertomograafilise uuringu või

magnetresonantsuuringu tulemus viitab ajukahjustusele;

10.12.3. tõendid püsiva neuroloogilise patoloogia ja neuroloogilise defitsiidi olemasolu kohta vähemalt 6 kuud pärast rakendatud ravi.

10.13.

Polüskleroos või dissemineeritud skleroos ei ole üksi muu sarnaste näitajatega haigus.

10.14.

HIV – lõpliku kinnitatud diagnoosiga HI-viirus, kui lõplik kinnitatud diagnoos põhineb Eesti Infektoloogiakeskuse spetsialisti arvamust sisaldavatel meditsiinilistel dokumentidel, ning kui HI-viirus diagnoositakse esimest korda.

10.15.

Puukborrelioos - puugihammustusest tingitud puukborrelioos, mis diagnoositakse kindlustuslepingu kehtivuse ajal, ning kui täidetud on järgmised tingimused:

10.15.1. puukborrelioosi on kinnitanud laboritestid;

10.15.2. puukborrelioos on põhjustanud püsiva ajukahjustuse ehk neuroborrelioosi, mida kinnitab neuroloogi või muu meditsiinispetsialisti arvamus;

10.15.3. puukborrelioosi dünaamiline areng on dokumenteeritud vähemalt kolme kuu jooksul.

10.16.

Nägemiskaotus - nägemiskaotus, kui kindlustatul diagnoositakse püsiv nägemise kaotus mõlemas silmas.

10.17.

Nägemiskaotus ei ole eeldatav nägemiskaotus ega nägemislangus.

10.18.

Ühe või mitme jäseme kaotamine - ühe või mitme jäseme kaotamine, kui kindlustatu on kaotanud ühe või mitu jäset, või kui jäse on põlvest või küünarliigesest üleval pool täielikult ja püsivalt halvatud. Halvatus peab olema kestnud 6 järjestikust kuud ja diagnoosi peab kinnitama xxxxxx meditsiinispetsialist.

10.19.

Ühe või mitme jäseme kaotamine ei ole:

10.19.1. lõtv või spastiline parapleegia/hemipleegia;

10.19.2. ajutine neuroloogiline xxxxx;

10.19.3. kirurgiline amputeerimine haigusega seotud komplikatsioonide tõttu.

10.20.

Südameoperatsioon - südameoperatsioon, kui kindlustatul tuleb xxxxx abil asendada üks või mitu kokkutõmbunud või täielikult ummistunud südamearterit. Südamearteri ummistumine tuleb diagnoosida (xxxxxx angiograafia) ja operatsioon peab olema kardioloogiliselt näidustatud.

10.21.

Südameoperatsioon ei ole nahakaudne Percutannae transluminaalne koronaarne angioplastika ega muu invasiivne manipulatsioon.

10.22.

Gjensidige hüvitab kindlustusjuhtumi korral kindlustatule pärast ellujäämisperioodi lõppemist ühekordse kindlustushüvitise poliisil märgitud hüvitispiiri ulatuses.

10.23.

Kriitilise haiguse hüvitisest arvatakse maha kindlustuslepingu alusel kindlustatule varem tasutud valuraha, kui punktis 6 nimetatud valuraha maksmise põhjuseks on kriitiline haigus.

10.24.

Kui kindlustatu pärast ellujäämisperioodi lõppemist kriitilise haiguse tagajärjel sureb, tasub Gjensidige kindlustushüvitise tingimusel, et haiguse lõplik kinnitatud diagnoos pandi siis, kui kindlustatu oli veel elus.

11. Kahjuabi

11.1.

Kahjuabi kindlustusjuhtumiks on otsese rahalise kulu tekkimine kindlustatul või soodustatud isikul valuraha, püsiva puude ja/või xxxxx kindlustusjuhtumi tagajärjel. Kindlustushüvitis makstakse kulu kandmist tõendavate dokumentide esitamisel.

11.2.

Gjensidige hüvitab valuraha kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud mõistliku ja põhjendatud kulu:

11.2.1. meditsiinilisele hädaabitranspordile meditsiiniasutuse transpordi või ühistranspordi või taksoga lähimasse meditsiiniasutusse või ühest meditsiiniasutusest teise;

11.2.2. vajalikule meditsiinilisele transpordile meditsiiniasutuse transpordiga ühest meditsiiniasutusest teise või kindlustatu elukohta;

11.2.3. xxxxxxx, jalutuskeppide või ratastooli ostule või rendile;

11.2.4. kindlustatu psühholoogilisele nõustamisele pärast tõsist rünnakut, vägistamist või liiklusõnnetust;

11.2.5. lapsehoidmisteenusele seoses täiskasvanu järelevalveta alla 14-aastase kindlustatu õnnetusjuhtumis saadud kehavigastuste põetamisele või meditsiiniabi osutamisele.

11.3.

Kui otsene rahaline kulu on tekkinud püsiva puude kindlustusjuhtumi tõttu, siis hüvitab Gjensidige kahjuabi kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud mõistliku ja põhjendatud kulu:

11.3.1. elukeskkonna mugandamisele invaliidistunud kindlustatule sobivaks;

11.3.2. liikumist abistavate seadmete (näiteks sõiduki kohandamine puudega isiku vajadustele, ratastooli, erivoodi, jalutuskepi või karkude) ostmisele või rentimisele;

11.3.3. kindlustatule, tema abikaasale/elukaaslasele, lapsele või vanemale pakutavale psühholoogilise nõustamise teenusele.

11.4.

Kui otsene rahaline kulu on tekkinud xxxxx kindlustusjuhtumi tõttu, siis hüvitab Gjensidige kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud mõistliku ja põhjendatud kulu:

11.4.1. kindlustatu matmisele või kremeerimisele (va peielaud ning matustel osalevate isikute reisikulud);

11.4.2. kindlustatu põrmu transportimisele;

11.4.3. kindlustatu abikaasa, lapse ja xxxxxx psühholoogisele nõustamisele.

12. Üldised välistused

12.1.

Õnnetusjuhtumikindlustuse üldised välistused kehtivad kõikidele kindlustuskaitsetele (v.a eraisiku vastutuskindlustus).

12.2.

Lisaks kindlustuse üldtingimustes nimetatud välistustele ei hüvita Gjensidige kahju ega kulu xxx xxxxx põhjuseks on:

12.2.1. vaimne xxxxx, mälukaotus, epilepsia, krambihoog või krooniline haigus;

12.2.2. kindlustatu teadlik enese kahjustamine või ülisuurde ohtu seadmine, v.a kui kindlustatu teeb xxxx xxxxx inimese elu päästmiseks;

12.2.3. puue, mille olemasolu kindlustuslepingu sõlmimisel varjati;

12.2.4. putukahammustus, v.a puugihammustus kindlustuslepingus nimetatud ulatuses;

12.2.5. kõhuseina ja alakõhuseina song, mille põhjuseks on raskete esemete tõstmine;

12.2.6. lülidevahelise diski kahjustus;

12.2.7. patoloogiline luumurd;

12.2.8. korduv luumurd, kui need on tekkinud ajal, mil eelmine murd ei ole veel paranenud.

12.3.

Lisaks kindlustuse üldtingimustes nimetatud välistustele ei ole kindlustusjuhtumiks sündmus, kui see leidis aset ajal, mil kindlustatu:

12.3.1. tegeles ebaseadusliku tegevusega;

12.3.2. on seaduslikult vahistatud või kinni peetud.

12.4.

Lisaks kindlustuse üldtingimustes nimetatud välistustele ei ole kindlustusjuhtumiks sündmus, kui kindlustatu:

12.4.1. sõitis mootorratta või motorolleriga, mille mootori võimsus on üle 60 kW;

12.4.2. juhtis vee- või õhusõidukit;

12.4.3. osales mootorsõiduki, veesõiduki või õhusõiduki xxxx, piloodi või reisijana õppusel, võistlusel või proovisõidul;

12.4.4. teenis kaitseväes (sealhulgas nt kodukaitse võitlusrühmas);

12.4.5. osales sõjalisel operatsioonil või õppusel.

12.5.

Lisaks kindlustuse üldtingimustes nimetatud välistustele ei hüvita Gjensidige järgnevat kulu:

12.5.1. meditsiiniline kulu väljaspool Eestit;

12.5.2. meditsiiniasutuses pakutava luksusteenuse kulu;

12.5.3. alternatiivse ravimeetodi ja alternatiivdiagnostika kulu;

12.5.4. korduva operatsiooni kulu;

12.5.5. psühhoterapeudi, psühhiaatri või psühholoogi teenuse kulu, v.a kui kindlustuslepingus ei ole nimetatud teisiti;

12.5.6. xxxxxxxx, mis ei ole seotud kindlustusjuhtumiga;

12.5.7. kosmeetilistele protseduuridele.

12.6.

Lisaks kindlustuse üldtingimustes nimetatud välistustele ei hüvita Gjensidige kahju ega kulu kui:

12.6.1. kindlustusjuhtum toimub ooteajal;

12.6.2. kindlustatu sureb ellujäämisperioodi jooksul kriitilise haiguse tagajärjel;

ÕJ010-2016 Õnnetusjuhtumikindlustuse tingimused 7/14

12.6.3. poliisile ei ole märgitud xxxxxx kindlustuskaitse xxxx, xxxxxx kindlustuskaitse ajaline ulatus või xxxxxx sportimise kindlustuskaitse.

13. Kindlustusvõtja, kindlustatu ja soodustatud isiku kohustused

13.1.

Lisaks kindlustuse üldtingimustes nimetatud kindlustusvõtja kohustustele on kindlustusvõtja kohustatud:

13.1.1. selgitama kindlustatule ja soodustatud isikule kindlustus- lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi;

13.1.2. viivitamata kirjalikult teatama Gjensidigele kindlustus- riski suurenemisest ning informeerima esimesel võimalusel kindlustatu ameti-, tegevus- või huviala muutustest.

13.2.

Kindlustusjuhtumi toimumisel on kindlustatu kohustatud:

13.2.1. pöörduma esimese võimalusel arsti xxxxx, täitma arsti ettekirjutusi ja tegema kõik endast sõltuva, et xxxxx xxx kindlustusjuhtumist põhjustatud vigastuste suurenemist;

13.2.2. teavitama esimesel võimalusel Gjensidiget kindlustus- juhtumi toimumisest isiklikult või teiste isikute vahendusel, esitades avalduses andmed juhtunu ja eeldatava raviaja kohta ning täitma edaspidi Gjensidige esindaja juhiseid;

13.2.3. kolmanda isiku poolt kehavigastuse tekitamise korral teatama sellest politseile kas isiklikult või teiste isikute vahendusel;

13.2.4. Gjensidige nõudmisel ning tema määratud tähtaja jooksul läbima arstliku läbivaatuse Gjensidige määratud arsti juures. Gjensidigel on õigus teostada järelvalvet kindlustatu paranemise xx xxxxxxx ettekirjutuste täitmise üle;

13.2.5. tagama Gjensidigele kindlustusjuhtumi tekkepõhjuste tuvastamiseks, vigastuse raskusastme hindamiseks, juhtumi asjaolude ning kahju suuruse selgitamiseks vajaliku teabe saamise, selgituste ja dokumentide esitamise, volitades Gjensidiget neid taotlema kolmandatelt isikutelt või Gjensidige ettepanekul need ise esitama.

13.3.

Kui kindlustusjuhtum on põhjustanud kindlustatu xxxxx, on kindlustusvõtja ja/või soodustatud isik kohustatud esimesel võimalusel pärast kindlustatu surmast teadasaamist Gjensidiget teavitama. Teavitada tuleb ka siis, kui kindlustusjuhtumist

on eelnevalt juba teatatud. Gjensidigel on õigus nõuda, et kindlustatu lahkamise juures viibiks Gjensidige määratud arst.

8/14 ÕJ010-2016 Õnnetusjuhtumikindlustuse tingimused

14. Kahju hüvitamine

14.1.

Kui sama kindlustusjuhtumi tagajärjel tekib kindlustatul ühe kindlustuslepingu alusel õigus mitmele erinevale kindlustushüvitisele, siis lähtutakse kindlustushüvitiste arvutamisel järgmistest põhimõtetest:

14.1.1. esmajärjekorras hüvitatakse päevaraha või valuraha, seejärel püsiva puude hüvitis, ning viimasena surmajuhtumihüvitis;

14.1.2. surmajuhtumihüvitisest või püsiva puude hüvitisest arvatakse maha sama kindlustusjuhtumi põhjustanud sündmuse alusel varem väljamakstud kindlustushüvitis. Kui varem väljamakstud kindlustushüvitis on surmajuhtumihüvitisest või püsiva puude hüvitisest suurem, siis juba makstud kindlustushüvitist tagasi ei nõuta.

14.2.

Kaitsete hüvitised makstakse kindlustatule, kuid surmajuhtumi- hüvitis kindlustatu xxxxxx(te)le. Pärijale makstakse xxxxx- juhtumihüvitis pärimistunnistuse alusel.

Xxxx 1. Valuraha ja püsiva puude
1. Valuraha
Kolju vigastused	Protsent
1. Koljuluude murrud:
1) koljuvõlvi murd	10 %
2) koljupõhimiku murd	15 %
3) koljuvõlvi ja –põhimiku murd	20 %
2. Koljusisesed verevalumid:
1) epiduraalne	10 %
2) subduraalme, ajusisene	15 %
3. Peaasju kahjustused:
1) ajuvapustus ehk kommotsioon	2 %
2) ajupõrutus, subarahnoidaalne verevalum
(kontusioon) 4. Pea, seljaaju ja perifeerse närvisüsteemi kahjus 1) seljaaju põrutus	10 % tused: 7 %
2) traumaatiline epilepsia	15 %
5. Traumaatiline pkesiit	10 %
Nägemisorganid	Protsent
6. Xxx xxxxx pisarkanalite läbimatus	10 %
7. Silma trauma järgne:
1) konjunktiviit, keratiit, iridoksükliit, koorionretiniit	5 %
2) vikerkesta defekt, läätse luksatsioon, trihhiaas, xxx

hüvitiste tabel

pöördumine, eemaldamata võõrkehad silmamunas 10 %

8. Silmakesti läbivad haavad, II-III järgu põletus (söövitus),

hemoftalm xxxx nägemisteravuse languseta 5 %

9. Silmamuna eemaldamine (enukleatsioon) 10 %

10. Orbita murd 10 %

11. Nägemisteravuse xxxxxx toodud

nägemisteravuse languse tabelis vt tabel Märkus: Nägemisorganite vigastuse suurus määratakse ravijärgselt, mitte varem kui 3 kuud pärast kindlustusjuhtumit, järelkontrollis täidetud arstitõendi alusel.

Kuulmisorganid Protsent

12. Kuulmisteravuse xxxxxx ühest kõrvast 60-89 db 5 % Märkus: Kuulmisteravuse xxxxxx määratakse audiomeetriliselt ravijärgselt, kuid mitte varem kui 3 kuud pärast kindlustusjuhtumit.

13. Kopsu vigastus, nahaalune õhkemfüseem, hemo-, pneumotooraks, eksudatiivne pleuriit, võõrkeha rind- kereõõnes, pneumoonia (v.a hüpostaatiline või post- operatiivne):

1) ühepoolne	5 %
2) kahepoolne	10 %
Hingamisorganid	Protsent
14. Xxxxxxx, otsmiku- ja ninakõrvalkoopa eesseina murd	3 %

15. Kopsu vigastus, nahaalune õhkemfüseem, hemo-, pneumotooraks, eksudatiivne pleuriit, võõrkeha rind- kereõõnes, pneumoonia (v.a hüpostaatiline või postoperatiivne):

1) ühepoolne	5 %
2) kahepoolne	10 %
16. Rinnaku murd	5 %

17. Ühe roide röntgenograafiliselt tõendatud murd 1-2 %

18. Trauma tõttu teostatud:

1) torakoskoopia, torakotsentees

5 %

2) torakotoomia

10 %

19. Xxxx, hingetoru (trahhea) vigastused, bronhoskoopia, trahheotoomia

2-10 %

Xxxxxx-veresoonkonna süsteem Protsent

20. Xxxxxx, südamekestade ja suurte magistraalveresoonte vigastused 15 %

Seedetrakt Protsent

21. Xxxxx-, üla-, alalõualuu murd

1) ühe luu 5 %

2) mitme xxx, hulgimurd 10 %

Märkus: Harjumuslikku nihestust xx xxxxx retsidiive ei loeta kindlustusjuhtumiks.

22. Xxxxx, söögitoru, mao, soolte vigastused (haavamine, rebend, söövitus), ösofagoskoopia

ja gastroskoopia 5 %

23. Vigastuse järgne:

1) mao, soolte, päraku armistumisest tingitud

ahenemine 15 %

2) liiteline haigus 25 %

3) soole, soole-tupe, soole-kõhunäärme uuris 50 %

24. Maksa vigastused või kahjustused xxxxx juhusliku mürgituse tagajärjel:

1) trauma raviga tekkinud seerumhepatiit	5 %
2) maksapuudulikkus	10 %
25. Trauma tõttu: 1) maksa kapslialune rebend, operatsioonita, diagnoositakse CT või UH põhjal	5 %
2) maksarebendi õmblus	10 %
3) sapipõie rebendist peritoniit	15 %
26. Põrna kapslialune rebend, operatsioonita, diagnoositakse CT või UH põhjal:	5 %
27. Seedetrakti vigastuse järgne: 1) mao, kõhunäärme, soole õmblus	15 %
2) kõhunäärme ebafistul	20 %
3) mao, soole, kõhunäärme resektsioon	30 %
28. Kõhu vigastuse tõttu diagnostilisel eesmärgil tehtud (ei arvestata lisaks punktidele 22 - 27): 1) laparoskoopia (laparotsentees)	5 %
2) laparotoomia Märkus: Punktid 22-24 peavad olema diagnoositud kas endoskoopiliselt, laparoskoopiliselt või laparotoomiaga.	10 %

Eritus- ja suguorganite süsteem Protsent

29. Neerude vigastused:

1) kapslialune rebend, operatsioonita, diagnoositakse

CT või UH põhjal 5 %

2) xxxxx õmblus

10 %

30. Kuseteede operatsioonid:

1) epitsüstostoomia

5 %

2) kuseteede õmblus, lumbotoomia

10 %

ÕJ010-2016 Õnnetusjuhtumikindlustuse tingimused 9/14

31. Xxxx-suguelundite haavamised, rebendid,

põletus 5 %

32. Trauma tõttu ühe munandi, munasarja, -xxxx xxxxxxxxxxx 10 %

Pehmed koed Protsent

33. Näo, kaela eespinna armidest põhjustatud kosmeetilised defektid:

1) väljendunud (ei muuda oluliselt näo kuju), armid pindalaga üle 1 cm² 1-10 %

2) tugevalt väljendunud (muudab oluliselt näo kuju) 30 %

3) näo täielik moondumine (masknägu)	70 %
34. Tugeva keloidiga põletushaavade armid kehal:
1) 1-2% kehapinnast	10%
2) 3-4% kehapinnast	15 %
3) 5-6% kehapinnast	20 %
4) 7-8% kehapinnast	25 %
5) 9-10% kehapinnast	30 %
6) üle 10% kehapinnast	35 %

Märkus: Pehmete kudede vigastuse suurus määratakse 3 kuud pärast kindlustusjuhtumit. Punkti 33 alapunktis 1 toodud vigastuse puhul xxxxx xxxx 1 cm² õiguse valuraha 1%le.

Lülisammas	Protsent
35. Lülikehade, -kaarte, -liigesjätkete, ogajätke murd: 1) 1-2 lülil	5-10 %
2) 3-5 lülil	25 %
36. Ühe lüli ristjätke murd	3 %
37. Ristluu murd	10 %
38. Sabaluu murd	5 %
Aba- ja rangluu	Protsent
39. Aba-, rangluu murd, akromio-klavikulaar, sternoklavikulaarliigese rebend: 1) ühe xxx xxxx, ühe liigese rebend	5 %
2) kahe xxx xxxx xxxx ühe liigese rebendiga 3) kahe liigese täielik rebend, kahe liigese täielik	10 %

rebend koos nihestusega või ühe luu murruga või ühe luu xxxxx xx nihestusega, kahe xxx xxxx xxxx

ühe liigese rebendi ja nihestusega 15 %

4) rangluu ebaliiges 10 %

Õlaliiges Protsent

40. Õlaliigese vigastused:

1) luufragmentide ärarebimismurd 5 %

2) kahe xxx xxxx, liigesenapa murd, abaluumurd koos õlaliigese nihestusega, uuringutel tõestatud

kõõluste ja/või liigesekapsli rebend 10 %

3) õlavarreluu pähiku, kirurgilise või anatoomilise

xxxxx xxxx, õlavarreluu murd koos nihestusega 15 %

4) õlavarreluu killustunud hulgimurd õlaliigeses 20 %

Märkus: Korduvaid opereerimata õlaliigese nihestusi ja habituaalset luksatsiooni xx xxxxx retsidiivi ei loeta kindlustusjuhtumiks.

41. Õlavöötme vigastuse järgne:

1. õlaliigese kontratuur:

a) keskmise raskusega (tõstab kätt ette kuni 90 kraadi)	10 %
b) xxxxx (tõstab kätt ette kuni 45 kraadi)	20 %
c) abduktsioon, 0-45 kraadi	10 %
42. Õlavarreluu: 1) diafüüsi murd	15 %
2) hulgimurd	20 %

10/14 ÕJ010-2016 Õnnetusjuhtumikindlustuse tingimused

Küünarliiges ja -vars Protsent

43. Küünarliigese vigastused

1) luufragmentide (k.a epikondüluste) rebimismurd, küünar- või kodarluu murd liigeses, luksatsioon

küünarliigesest 5 %

2) küünar- ja kodarluu murd liigeses 10 %

3) õlavarreluu murd distaalse metafüüsi osas 15 %

4) õlavarreluu murd koos küünar- ja kodarluu murruga 20 %

44. Küünarliigese vigastuse järgne

1) küünarliigese kontraktuur supinatsiooni - pronatsiooni säilimisega

a) kerge (painutus 50-60 kraadi, sirutus 160-175

kraadi) 10 %

b) keskmise raskusega (painutus 65-90 kraadi,

sirutus 140-155 kraadi) 20 %

c) tugev (painutus üle 90 kraadi, sirutus alla 140

kraadi) 25 %

45. Küünarvarre luude murd

1) ühe xxx xxxx

5 %

2) kahe xxx xxxx, xxx xxx hulgimurd

10 %

46. Ebaliiges

1) ühel luul

10 %

2) xxxxx xxxx

25 %

47. Randmeliigese vigastused

1) luukillu (kildude) ärarebimismurd, tikkeljätke murrud, ühe xxx xxxx, kodarluu murd tüüpilisest kohast (in loco typica)

5 %

2) kahe või xxxxx xxx murd randmeliigeses

10 %

3) perilunaarne nihestus

15 %

48. Randmeliigese kontraktuur

1) kerge (sirutus-painutuse liikuvus 55 kraadi)

5 %

2 keskmise raskusega (sirutus-painutuse liikuvus

40-50 kraadi) 10

10 %

3) tugev (liikuvus 20-35 kraadi) 49. Randme-, kämblaluude vigastused	15 %
1 ühe xxx xxxx (v.a lodiluu)	5 %
2) kahe xx xxxxx xxx xxxx	10 %
3) lodiluu murd	8 %
4) randme nihestus-murd, randmeliigese

ebastabiilsus sidemete vigastusest 10 %

50. Vigastuse järgne lodiluu ebaliiges 12 %

Pöial Protsent

51. Pöidla vigastus:

1) sirutajakõõluse rebend 3 %

2) lülide murd, painutajakõõluse rebend, kõõluse-,

liigese- või luuline panariitsium 5 %

II-III-IV-V sõrm Protsent

52. Ühe või mitme distaalse, keskmise või proksimaalse lüli murd, painutaja- või sirutaja- kõõluse rebend, liigese-, kõõluse- või luuline

panariitsium 3 %

Xxxxxx, puusaliiges Protsent

53. Vaagna vigastused:

1) ühe xxx xxxx 5 %

2) kahe xxx xxxx, xxx xxx hulgimurd, ühe liiduse

rebend 10 %

3) kolme või xxxxx xxx murd, kahe või enama liiduse rebend 15 %

54. Puusaliigese vigastused:

1) luuliste fragmentide ärarebimismurd 5 %

2) isoleeritud pöörla(te) murd 10 %

3) puusaliigese nihestus 15 %

4) reieluu pea, kaela, proksimaalse metafüüsi murd, liigesenapa murd 25 %

55. Puusaliigese vigastuse järgne:

1) kerge kontraktuur (liikuvus kuni 90 kraadi sirutus- asendist) 10 %

2) keskmise raskusega kontraktuur (liikuvus kuni

60 kraadi sirutusasendist) 15 %

3) tugev kontraktuur (liikuvus kuni 30 kraadi sirutusasendist) 20 %

4) reieluukaela ebaliiges 15 %

Xxxx Protsent

56. Reieluu murd:

1) diafüüsi osas 25 %

2) hulgimurd 30 %

Põlveliiges Protsent

57. Põlveliigese vigastused:

1) operatsioonil tõestatud värske meniskirebend 3 %

2) luuliste fragmentide ärarebimismurd, pindluu pähiku murd, operatsioonil ja/või uuringul

tõestatud ristisideme rebend 5 %

3) põlvekedra, sääreluu põntadevahelise välja,

põntade, sääreluu proksimaalse metafüüsi murd 10 %

4) sääreluu, proksimaalse metafüüsi murd koos

pindluu pähiku murruga 15 %

5) reieluu põnda (põntade) murd, sääre nihestus

(vt punkt 95) 20 %

6) reieluu distaalse metafüüsi murd 25 %

7) reieluu distaalse metafüüsi ja sääreluu

proksimaalse metafüüsi, pindluu pähiku murd 30 %

58. Põlveliigese vigastuse järgne:

1) kerge kontraktuur (liikuvus kuni 90 kraadi sirutus- asendist) 10 %

2) keskmise raskusega kontraktuur (liikuvus kuni

60 kraadi sirutusasendist) 20 %

3) tugev kontraktuur (liikuvus kuni 30 kraadi sirutus- asendist) 30 %

Säär	Protsent
59. Sääreluude diafüüsi murd: 1) pindluu murd, luufragmentide ärarebimine	5 %
2) sääreluu murd, pindluu hulgimurd	10 %
3) sääre- ja pindluu murd, sääreluu hulgimurd	15 %
60. Sääreluude murru järgne ebaliiges: 1) sääreluul	10 %
2) pind- ja sääreluul	15 %
Hüpeliiges	Protsent
61. Hüppeliigese vigastus: 1) ühe päksi murd, sääreluu-pindluu vahelise sündesmoosi rebend	5 %
2) bimalleolaarne murd, ühe xxxxx xx sääreluu serva
murd		10 %
3) mõlema xxxxx xx sääreluu serva murd 4) fiksatsiooni vajav hüppeliigese vigastus (fiksatsioon üle 3 nädala)		15 % 5 %

62. Kannakõõluse rebend 10 %

Pöid Protsent

63. Pöia vigastused:

1) ühe xxx xxxx (v.a xxxx- xx kontsluu), nihestus

(vt punkt 95) 5 %

2) kandluu murd, kontsluu murd, kahe või enama pöialabaluu murd 10 %

Varbad Protsent

64. Ühe või mitme distaalse, keskmise või proksimaalse varbalüli murd:

1) 1-2 varbal	2 %
2) 3-5 varbal	5 %
65. Osteomüeliit lahtiste murdude tüsistusena	10 %
Muud vigastused	Protsent
66. Traumaatiline, hemorraagiline šokk, põletushaigus	10 %

67. Juhuslikud ägedad kemikaalimürgitused, vingumürgitus ja elektritraumad:

1) haiglaraviga 5-10 päeva 5 %

2) haiglaraviga 11-20 päeva 10 %

3) haiglaraviga üle 20 päeva 15 %

68. Nihestused - kompenseerimisel võetakse aluseks 50% tabelis toodud protsendist

Nägemistervamuse languse xxxxx

Xxxx punktile 11.

enne traumat

nägemisteravus pärast traumat

0,7 0,6 0,5

1,0-0,8 3 % 5 % 10 %

0,7 - 3 % 5 %

0,6 - - 3 %

0,5 - - -

0,4 - - -

0,3 - - -

0,2 - - -

0,1 - - -

alla 0,1 - - -

0,4

10 %

5 %

0,3 0,2

15 % 20 %

10 % 15 %

10 % 10 %

5 %

10 %

5 %

0,1 Alla 0,1 0,0

25 % 35 % 50 %

20 % 30 % 40 %

15 % 20 % 25 %

10 % 15 % 20 %

10% 15 % 20 %

5 % 10 % 20 %

- 10 % 20 %

- - 20 %

2. Püsiv puue
Närvisüsteemi kahjustused	Protsent
1. Pea, seljaaju ja perifeerse närvisüsteemi kahjustused
1) monoparees (ülemine, alumine)	25 %
2) hemi- ja/või paraparees	40 %
3) tetraparees, koordinatsioonivõime kaotus, dementsus	70 %
4) monopleegia	60 %

5) hemi-, para- või tetrapleegia, dekortikatsiooni

sündroom 100 %

6) vaagnaelundite funktsiooni häired, sõltuvalt

organist xx xxxxx ulatusest lisatakse kuni 70 %

2. Kraniaalnärvi püsiv halvatus 10 %

3. Perifeersete närvide läbilõike sündroom

1) kodar-, küünar- või keskmiknärvi läbilõige käsivarre ja/või randmeliigse kõrgusel; sääre-, pindluunärvi

läbilõige xxxxx xx/või hüppeliigese kõrgusel 10 %

2) kahe või enama närvi läbilõige eelmises punktis

toodud kõrgusel 20 %

3) ühe närvi läbilõige õlavarre või reie kõrgusel 25 %

4) kahe või enama närvi läbilõige eelmises punktis

toodud kõrgusel 40 %

ÕJ010-2016 Õnnetusjuhtumikindlustuse tingimused 11/14

Nägemisorganid Protsent

4. Xxx xxxxx akommodatsioonihalvatus 15 %

5. Hemianopsia (xxx xxxxx vaatevälja ahenemine pooles ulatuses), silmalihaste vigastusest tekkinud traumaatiline kõõrdsilmsus, ptoos, diploopia,

vaatevälja kontsentriline ahenemine 15 %

6. Xxx xxxxx pulseeriv eksoftalm 20 %

7. Nägemisvõime kaotus

1) xxx xxxxx nägemisvõime täielik kaotus 50 %

2) xxxxx xxxxx nägemisvõime täielik kaotus 100 % Märkus: Nägemisorganite vigastuse suurus määratakse ravijärgselt, mitte varem kui 3 kuud pärast kindlustus-

juhtumit, järelkontrollis täidetud arstitõendi alusel.

Kuulmisorganid Protsent

8. Kõrvalesta puudumine

1) pooles ulatuses või kõrvalesta väliskuju muutus

trauma tagajärjel vähemalt xxxxx võrra 10 %

2) täies ulatuses	20 %
9. Kuulmisteravuse xxxxxx ühest kõrvast 1) üle 90 db	10 %
2) ühe kõrva kurtus	20 %
3) mõlema kõrva kurtus	50 %
Märkus: Kuulmisteravuse xxxxxx määratakse audiomeetriliselt ravijärgselt, mitte varem kui 3 kuud pärast kindlustusjuhtumit.
Hingamisorganid	Protsent
10. Kopsu eemaldamine 1) kopsusagara või osaline kopsu eemaldamine	20 %
2) ühe kopsu eemaldamine	35 %
11. Xxxx, hingetoru vigastused trahheostoomia kanüüli pideva vajadusega	20 %
Seedetrakt	Protsent
12. Keele amputatsioon 1) distaalses kolmandikus	15 %
2) keskmises kolmandikus	30 %
3) täies ulatuses	60 %
13. Söögitoru vigastuse järgne 1) ahenemine (läbitav vedelale toidule)	40 %
2) läbimatus (gastrostoom)	60 %
14. Vigastuse järgne kolostoomia	75 %
15. Maksa osaline eemaldamine (resektsioon) trauma tõttu	15 %
16. Põrna eemaldamine trauma tõttu	8 %

17. Seedetrakti vigastuse järgne mao eemaldamine 60 %

Eritus- ja suguorganite süsteem Protsent

18. Neerude vigastused

1) xxxxx osaline eemaldamine 5 %

2) xxx xxxxx eemaldamine 10 %

12/14 ÕJ010-2016 Õnnetusjuhtumikindlustuse tingimused

19. Kuseteede vigastuse järgne

1) kusepõie mahu vähenemine	1-10 %
2) toksiline glomerulonefriit, kuseteede ahenemine	25 %
3) traumaatiline toksikoos, cruch-sündroom, krooniline neerupuudulikkus	30 %
4) kuseteede läbimatus, xxxx-suguelundite uurised	40 %
20. Viljatuks tegev suguorgani kahjustus	25 %
Lülisammas	Protsent
21. Kaelalülide täielik liikumatus murru tagajärjel 25 %
Õlaliiges	Protsent
22. Õlaliigese anküloos ebasoodsas asendis	30 %
23. Õlavarreluu murru järgne ebaliiges	30 %
24. Õlavarre traumaatiline amputatsioon 1) eksartikulatsioon õlaliigesest	80 %
2) õlavarre mis tahes osas	75 %
3) ainsa ülajäseme täielik amputatsioon	100 %
Küünarliiges ja -vars	Protsent
25. Küünarliigese vigastuse järgne 1) küünarliigese anküloos
a) optimaalses asendis 90-110 kraadi b) maksimaalses pronatsioonis lisatakse kuni c) maksimaalses supinatsioonis lisatakse kuni 2) “logisev” ehk ebastabiilne liiges	10 % 15 % 20 %
(liigespindade resektsioonist)	20 %
26. Küünarvarre traumaatiline amputatsioon 1) eksartikulatsioon küünarliigeses	70 %
2) küünarvarre amputatsioon mis tahes kõrgusel	60 %
3) ainsa jäseme traumaatiline amputatsioon küünarvarre kõrguselt	100 %
27. Randmeliigese anküloos

1) soodsas asendis (20 kraadi flektsiooni kuni

20 kraadi ekstensiooni) 15 %

2) ebasoodsas asendis 25 %

28. Vigastuse järgne labakäe amputatsioon

1) kõigi sõrmede või labakäe traumaatiline

amputatsioon 55 %

2) ainsa labakäe traumaatiline amputatsioon 100 %

Pöial Protsent

29. Pöidla vigastuse järgne 1) anküloos ühes liigeses	5 %
2) anküloos kahes liigeses	10 %
30. Pöidla amputatsioon 1) küüslülist või lülidevahelisest liigesest	15 %
2) põhilülist või metakarpofalangeaalliigesest	20 %
3) koos kämblaluuga	25 %
II-III-IV-V sõrm	Protsent
31. Sõrmede vigastuse järgne 1) anküloos ühes liigeses	5 %
2) iga järgneva liigese eest lisandub	2 %
32. Nimetissõrme amputatsioon 1) küüslülist	5 %
2) kesklülist	7 %
3) põhilülist	10 %
4) koos kämblaluuga	15 %

33. III, IV, V sõrme amputatsioon 1) küüslülist	2 %
2) kesklülist	3 %
3) põhilülist	5 %
4) koos kämblaluuga	10 %
Xxxxxx, puusaliiges	Protsent
34. Vaagna hemipelvektoomia trauma tagajärjel	75 %
35. Puusaliigese vigastuse järgne 1) anküloos soodsas asendis (30 kraadi flektsiooni,

0 - 5 kraadi aduktsiooni, 10 - 15 kraadi välis-

rotatsiooni) 25 %

2) anküloos ebasoodsas asendis 35 %

Xxxx Protsent

36. Reieluu murrujärgne ebaliiges 25 %

37. Reie traumaatiline amputatsioon

1) ühel jäsemel puusaliigesest, reie ülemine kolmandik 70 %

2) reie keskmine või alumine kolmandik 60 %

3) ainsal jäsemel 100 %

Põlveliiges Protsent

38. Põlveliigese vigastuse järgne

1) liigese anküloos soodsas asendis (flektsioon 0

kuni 15 kraadi) 10 %

2) liigese anküloos ebasoodsas asendis 20 %

Säär Protsent

39. Sääre traumaatiline amputatsioon

1) mis tahes kõrgusel 45 %

2) eksartikulatsioon põlveliigesest 50 %

3) ainsal jäsemel 100 %

Hüpeliiges Protsent

40. Hüppeliigese vigastuse järgne

1) anküloos soodsas asendis (0 kraadi plantaar-

flektsiooni kuni 10 kraadi dorsaalflektsiooni) 15 %

2) anküloos ebasoodsas asendis 25 %

3) ülemise hüppeliigese kontraktuur liikuvusega

alla 15 kraadi 10 %

4) eksartikulatsioon ülemisest hüppeliigesest 40 %

Pöid Protsent

41. Pöia vigastuse järgne

1) anküloos soodsas asendis (0 kraadi plantaar-

flektsiooni kuni 10 kraadi dorsaalflektsiooni) 10 %

2) anküloos ebasoodsas asendis 10 %

3) ülemise hüppeliigese kontraktuur liikuvusega alla

15 kraadi 15 %

4) eksartikulatsioon ülemisest hüppeliigesest 25 %

Varbad Protsent

42. Traumaatiline amputatsioon

1) suurvarba küüslülist 3 %

2) suurvarba põhilülist 5 %

3) iga II-V varba kaotus (amputatsioon põhilülist) 2 %

ÕJ010-2016 Õnnetusjuhtumikindlustuse tingimused 13/14

Document Metadata

Table of Contents

ÕJ010-2016

Document Metadata