EESTI MUUSIKA- ja TEATRIAKADEEMIA AKADEEMILISTE AMETIKOHTADE TÄITMISE TINGIMUSED JA KORD
EMTA nõukogu määrus, kinnitatud 20.03.2019
EESTI MUUSIKA- ja TEATRIAKADEEMIA AKADEEMILISTE AMETIKOHTADE TÄITMISE TINGIMUSED XX XXXX
I Üldsätted
1. Käesolev määrus sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (edaspidi akadeemia) akadeemiliste töötajate ja akadeemiliste üksuste juhatajate ametikohtade xxxxxxx xx täitmise korra.
2. Akadeemilised töötajad on professorid, vanemlektorid-, lektorid ja nooremlektorid, vanemteadurid, teadurid ja nooremteadurid ning õpetajad. Akadeemiline karjäärimudel sisaldab nelja astet, mis on xxxxxx xxxxx esitatud käesoleva määruse Lisas 1.
3. Akadeemilised töötajad on korralise töötaja või külalistöötaja staatuses.
4. Akadeemilise üksuse juhataja või peakoordinaatori ametikohta täidab akadeemia õppejõud või teadustöötaja juhtimisülesandena, mis on fikseeritud töölepingus xx xxxxx eest makstakse täiendavat töötasu.
5. Korraline akadeemiline töötaja peab vastama käesoleva määruse Xxxxx 2 sätestatud ametinõuetele. Külalistöötaja staatuses võib olla xx xxxx, kes xx xxxxx kõigile ametinõuetele.
6. Korraline akadeemiline töötaja valitakse ametisse tähtajatult avaliku konkursiga. Erandina võib rektor korralise akadeemilise töötaja ametisse nimetada kuni viieks aastaks. Külalistöötaja staatuses akadeemiline töötaja kutsutakse ametisse rektori poolt kuni viieks aastaks.
7. Korralise akadeemilise töötaja liikumine ühelt akadeemiliselt ametikohalt teisele toimub üleviimise xxxxxx xxxx avaliku konkursita. Erandiks on korralise professori ametikoht, mille täitmiseks kuulutatakse alati välja avalik konkurss.
II Avaliku konkursi väljakuulutamine ja kandideerimisdokumentide esitamine
8. Akadeemilise ametikoha täitmiseks võib välja kuulutada avaliku konkursi, kui avatakse uus ametikoht, ametikoht on täitmata või sellel ametikohal töötava isiku töölepingu lõppemiseni on jäänud xxxx xxx aasta.
9. Akadeemiliste ametikohtade täitmiseks avaliku konkursi väljakuulutamise küsimused arutab xxxx xx otsustab akadeemiline komisjon. Komisjoni moodustab xx xxxxx xxxx juhib rektor; komisjoni kuuluvad prorektorid ja 7 korralist professorit. Komisjon otsustab avalikul konkursil väljakuulutatavate ametikohtade loendi ning iga ametikoha täpse nimetuse. Otsuse tegemisel lähtub komisjon
• personalijuhi poolt esitatud akadeemiliste ametikohtade registri andmetest;
• akadeemia põhikirjalistest eesmärkidest ja arengukavast;
• akadeemiliste üksuste otsustuskogude ettepanekutest ametikohtade muutmiseks või uute ametikohtade avamiseks;
• korralise professori ametikohtade piirmäärast, milleks on 30% akadeemiliste ametikohtade koguarvust;
• muudest komisjoni liikmetele teadaolevatest asjaoludest.
Akadeemilise komisjoni otsus konkursi väljakuulutamise kohta vormistatakse rektori käskkirjaga.
10. Konkursiteate avaldamise ja konkursi tehnilise läbiviimise eest vastutab nõukogu sekretär. Konkursiteade avaldatakse akadeemia kodulehel, vähemalt ühes Eesti päevalehes ning saadetakse Eesti ja rahvusvahelistesse erialaliitudesse ja -võrgustikesse hiljemalt 30 päeva enne kandideerimistähtaja lõppu.
11. Vakantseks kuulutatud akadeemilisele ametikohale kandideerija esitab nõukogu sekretärile järgmised dokumendid:
• avaldus rektori nimele;
• elulookirjeldus (CV), mis sisaldab struktureeritud andmeid loomingulise, teadusliku ja pedagoogilise töö ning erialase juhtimis- ja arendustegevuse kohta; akadeemias töötavad teaduserialade õppejõud ja teadustöötajad esitavad CV ETISe vormil, looverialade õppejõud akadeemia siseinfosüsteemis toodud vormil (nii elektrooniliselt kui paberkandjal); professori ametikoha taotlejad esitavad CV ka inglise keeles;
• ametikohal nõutavat kvalifikatsiooni tõendav dokument koos akadeemilise õiendi ja muude lisadega; kui kandidaadi kvalifikatsioon on omandatud välismaal, taotleb EMTA vajadusel Eesti ENIC/NARIC keskuse hinnangut kvalifikatsiooni vastavusest esitatud nõuetele;
• muud kandidaadi poolt oluliseks peetavad materjalid.
12. Dokumente võib esitada kas isiklikult (ametliku tööpäeva lõpuni viimasel kandideerimise päeval) või posti xxxx (arvesse lähevad hiljemalt viimase kandideerimise päeva postitempliga saabuvad dokumendid, samuti elektrooniliselt saadetud digiallkirjastatud dokumendid). Kandideerida võib korraga ainult ühele õppejõu või teadustöötaja ametikohale.
13. Nõukogu sekretär registreerib kõik nõutavad dokumendid esitanud kandidaadid ja nende dokumendid. Mittetäielikke dokumente ei registreerita ja need esitanud isikule saadab nõukogu sekretär teatise kandideerimisele mittelubamise kohta.
III Kandidaatide hindamine
14. Kandidaatide hindamiseks moodustab rektor vähemalt kolmeliikmelise konkursikomisjoni ja määrab selle esimehe. Komisjoni peab kuuluma vähemalt üks professori ametinõuetele xxxxxx liige väljastpoolt akadeemiat. Konkursikomisjoni nimetamisel välditakse huvide konflikti. Komisjoni ei või kuuluda konkursil osalev kandidaat.
15. Konkursikomisjon hindab esitatud dokumentide alusel kandidaatide vastavust käesoleva määruse lisas toodud ametinõuetele ja esitab ühe nädala jooksul alates dokumentide saamisest oma kirjaliku otsuse koos põhjendustega nõukogu sekretärile.
16. Konkursikomisjoni otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Kui nõuetele vastavaid kandidaate ühele ametikohale on mitu, seab konkursikomisjon need paremusjärjestusse, lähtudes kandidaatide loome- ja teadustöö tasemest ning senise pedagoogilise tegevuse edukusest.
17. Rektori otsusel ei lubata konkursile kandidaate, kes
• konkursikomisjoni hinnangul xx xxxxx selgelt ametinõuetele;
• on saanud seni tehtud õppetöö osas üliõpilastelt korduvalt väga madalaid hinnanguid;
• on tõsiselt eksinud üldtunnustatud akadeemilise eetika normide vastu.
18. Konkursile mitte lubatud kandidaatidele saadetakse sellekohased personaalsed teated koos põhjendusega. Esitatud dokumente kandidaatidele ei tagastata; nõukogu sekretär säilitab neid kuus kuud arvates dokumentide esitamise tähtajast.
19. Konkursile lubatud professori ametikohale kandideerijate dokumendid saadetakse täiendava hinnangu saamiseks xxxxxx silmapaistvale teadlasele või loovisikule väljastpoolt akadeemiat, kusjuures vähemalt üks ekspertidest peab olema väljastpoolt Eestit.
20. Rektor võib kandidaatidelt nõuda avaliku loengu või lahtise tunni pidamist või muud avalikku esinemist. Vastava nõude edastab kandidaatidele nõukogu sekretär. Nõukogu sekretär teavitab kõiki akadeemia nõukogu liikmeid kandidaatide avalike esinemiste ajast ja kohast.
21. Konkursile lubatud kandidaatide dokumendid edastatakse antud eriala õpetava akadeemilise üksuse juhatajale või peakoordinaatorile, kes viib vastava eriala- või ainerühma korraliste akadeemiliste töötajate hulgas läbi soovitushääletuse. Kui konkursil kandideerib akadeemilise üksuse juhataja või peakoordinaator ise, siis viib soovitushääletuse xxxx xxxx- ja teadusprorektor.
Soovitushääletuse eesmärk on selgitada välja, milline on eriala- või ainerühma akadeemiliste töötajate toetus konkursil osalevatele kandidaatidele. Protokoll soovitushääletuse tulemustega edastatakse nõukogu sekretärile.
IV Valimine
22. Valimised toimuvad akadeemia nõukogu koosolekul mitte varem kui 10 päeva pärast kandideerimistähtaja möödumist xx xxxxx hiljem kui kuu aega enne ametiaja algust. Valimisõigus on nõukogu hääleõiguslikel liikmetel. Valimiste läbiviimiseks on vajalik 2/3 nõukogu hääleõiguslike liikmete kohalolek.
23. Nõukogu koosolekul tutvustab nõukogu sekretär iga kandidaadi puhul järgmisi dokumente:
• kandideerimisdokumendid;
• konkursikomisjoni otsus;
• soovitushääletuse tulemused;
• professori ametikoha kandidaatide puhul ekspertide hinnangud.
24. Nõukogu liikmetel on õigus esitada dokumentide kohta küsimusi ja avaldada oma arvamust kandidaatide suhtes.
25. Kandidaadid, sealhulgas konkursil osalevad nõukogu liikmed, enda ja teiste samale ametikohale kandideerijate tutvustamise ja arutelu juures ei viibi. Erandina võib nõukogu oma platvormi tutvustamiseks ja küsimustele vastamiseks kutsuda koosolekule akadeemilise üksuse juhataja või peakoordinaatori ametikohale kandideerijad.
26. Dokumentide tutvustamise ja arutelu järel otsustab nõukogu lahtise hääletuse xxxx kandidaatide hääletusnimekirja jätmise üle. Nõukogul on õigus jätta kandidaat hääletusnimekirjast välja, kui on selgunud, et kandidaat xx xxxxx ametinõuetele või on tõsiselt eksinud üldtunnustatud akadeemilise eetika normide vastu.
27. Hääletamine on salajane ja toimub hääletussedelitega. Igal nõukogu liikmel on üks hääl.
28. Häälte lugemiseks moodustatakse kolmeliikmeline häältelugemise komisjon, kes valib enda hulgast esimehe.
29. Ühele ametikohale kandideerijate nimed kantakse ühele xx xxxxxx hääletussedelile. Kui on välja kuulutatud mitu ühesugust ametikohta, kantakse xxxxx xxxxx kandideerijate nimed ühele sedelile, kus on lisaks ära märgitud ametikohtade arv.
30. Hääletaja märgistab hääletussedelil need kandidaadid, keda ta antud ametikohal eelistab; iga valija saab eelistada vaid üht kandidaati ühele ametikohale.
31. Kui tähistatud poolthäälte arv hääletussedelil on suurem antud sedelil näidatud ametikohtade arvust, loetakse hääletussedel kehtetuks.
32. Valituks osutub kandidaat, xxxxx xxxxx on hääletanud enam kui pool hääletamisel osalenud valijatest.
33. Kui enam kui kahe kandidaadi korral ühele ametikohale ei saa ükski vajalikku arvu poolthääli, korraldatakse teine hääletusvoor, milles osalevad kaks enim poolthääli saanud kandidaati. Xxx xxxx kandidaati saab võrdse arvu hääli, siis xxxxx xxxxx vooru vanem kandidaat.
34. Konkursil osalev nõukogu liige enda valimisel ei hääleta. Sellega väheneb kvoorum ühe xxxxx xx hääletusprotokolli tehakse xxxxxx xxxxx.
V Valimistulemuste vormistamine ja protestide lahendamine
35. Häältelugemiskomisjon esitab hääletuse tulemused nõukogule. Nõukogu kinnitab hääletustulemused avaliku hääletamisega.
36. Valimistulemused vormistatakse nõukogu otsusena, milles on näidatud hääletustulemused kõikide kandidaatide ja kõikide hääletusvoorude osas.
37. Nõukogu sekretär teeb valimistulemused konkursil osalenud isikutele teatavaks pärast nõukogu otsuse allkirjastamist rektori poolt. Valituks osutunud õppejõudude, teadustöötajate ja akadeemiliste üksuste juhatajate nimekiri avaldatakse akadeemia infokanalite kaudu.
38. Kui kandidaat leiab, et rikutud on konkursitingimusi või hindamise või valimise läbiviimise korda, võib ta 10 päeva jooksul valimistulemustest teadasaamisest esitada rektorile protesti, milles viitab toimepandud rikkumistele. Rektor moodustab protesti läbivaatamiseks vähemalt kolmeliikmelise komisjoni, millesse ei või kuuluda otseselt valimiste korraldamise ja kandidaatide hindamisega seotud isikud.
39. Komisjon esitab akadeemia nõukogule protesti läbivaatamise tulemused, mille põhjal nõukogu langetab ühe alljärgnevatest otsustest:
• jätta valimistulemused kehtima, kui protesti läbivaatamisel ilmnes, et konkursitingimusi või hindamise või valimise läbiviimise xxxxx xx rikutud või rikkumine ei võinud mõjutada valimistulemusi;
• tunnistada valimistulemused kehtetuks, kui protesti läbivaatamisel ilmnes, et konkursitingimusi või hindamise või valimise läbiviimise korda rikuti ja rikkumine võis mõjutada valimistulemusi.
40. Valituks osutunud kandidaadiga sõlmib rektor pärast käesoleva määruse punktis 38 nimetatud protestide esitamise tähtaja möödumist töölepingu.
VI Korraliste akadeemiliste töötajate ametisse nimetamine xxxx konkurssi välja kuulutamata
41. Konkurssi välja kuulutamata võib akadeemilise ametikoha kuni viieks aastaks täita, kui:
• konkurss akadeemilise ametikoha täitmiseks on luhtunud;
• töö antud ametikohal on tähtajalise iseloomuga.
42. Korralise akadeemilise ametikoha taotleja esitab personalijuhile järgmised dokumendid:
• elulookirjeldus (CV), mis sisaldab struktureeritud andmeid loomingulise, teadusliku ja pedagoogilise töö ning erialase juhtimis- ja arendustegevuse kohta; akadeemias töötavad teadlased esitavad CV ETISe vormil, looverialade õppejõud akadeemia siseinfosüsteemis toodud vormil (nii elektrooniliselt kui paberkandjal); professori ametikoha taotlejad esitavad CV ka inglise keeles;
• ametikohal nõutavat kvalifikatsiooni tõendav dokument koos akadeemilise õiendi ja muude lisadega; kui kandidaadi kvalifikatsioon on omandatud välismaal, taotleb EMTA vajadusel Eesti ENIC/NARIC keskuse hinnangut kvalifikatsiooni vastavusest esitatud nõuetele;
• muud taotleja poolt oluliseks peetavad materjalid.
43. Enne akadeemilise töötaja tööle vormistamist hindab õppe- ja teadusprorektor tema vastavust ametinõuetele.
44. Hinnang vormistatakse kirjalikult ja esitatakse rektorile. Rektoril on õigus ametisse nimetada xxxx iskut, kes hindamistulemuse põhjal vastab käesoleva määruse Xxxxx 2 sätestatud ametinõuetele. Vajadusel võib rektor korraldada uue hindamise või tellida täiendava ekspertiisi.
45. Ametisse nimetatud isikuga sõlmib rektor töölepingu.
VII Üleviimine teisele ametikohale
46. Korralise akadeemilise töötaja üleviimist kõrgemal karjääriastmel olevale ametikohale nimetatakse edutamiseks. Edutamise xxxx xx täideta korralise professori ametikohta.
47. Edutamise eelduseks on püsiv töötamine korralise akadeemilise töötaja ametikohal ühel karjääriastmel vähemalt 5 aastat (nooremteaduri ja nooremlektori puhul vähemalt 4 aastat).
48. Soovituse akadeemilise töötaja edutamiseks annab rektorile atesteerimiskomisjon töötajat puudutavas atesteerimisotsuses. Otsuses kinnitab atesteerimiskomisjon, et töötaja senine töö on tulemuslik ja ta vastab kõrgemal karjääriastmel oleva ametikoha nõuetele.
49. Korralise akadeemilise töötaja üleviimine xxxxx või madalamal karjääriastmel olevale ametikohale on võimalik atesteerimise tulemusena või töötaja ja tööandja kokkuleppel.
VIII Külalistöötaja staatuses akadeemiliste töötajate kutsumine
50. Külalistöötaja staatuses akadeemiline töötaja on silmapaistev loovisik, teadlane või oma eriala silmapaistev praktik, kes on rektori poolt konkurssi välja kuulutamata kutsutud läbi viima õppe- või teadustööd.
51. Külalistöötaja staatuses õppejõu kutsumine peab olema vajalik õppekava eesmärkide ja õpiväljundite saavutamiseks.
52. Külalisõppejõu pädevust ja sobivust kavandatava õppetöö läbiviimiseks kontrollib enne külalisõppejõu kutsumist vastava akadeemilise üksuse juhataja või peakoordinaator.
53. Külalistöötaja staatuses akadeemilise töötajaga sõlmitakse vastavalt töö iseloomule ja poolte kokkuleppele kas tähtajaline tööleping või võlaõiguslik leping. Tööleping sõlmitakse tähtajaga kuni 5 aastat. Võlaõiguslik leping tähtajaga kuni 1 aasta. Rektoril on õigus sõlmida külalistöötaja staatuses akadeemilise töötajaga mitu järjestikust töölepingut või võlaõiguslikku lepingut.
54. Töölepingu alusel töötavate külalistöötajatete puhul rakendatakse käesoleva määruse punktis 2 loetletud ametikohtade nimetusi. Külalistöötaja ametikoha nimetuse otsustab rektor.
55. Võlaõiguslepingu alusel töötavate külalistöötajate puhul käesoleva määruse punktis 2 loetletud ametikohtade nimetusi ei rakendata.
IX Akadeemilise üksuse juhataja ja peakoordinaatori valimine ja ametisse nimetamine
56. Akadeemilise üksuse juhataja või peakoordinaator valitakse ametisse akadeemia nõukogu poolt konkursi korras kuni viieks aastaks või nimetatakse ametisse rektori poolt kuni kolmeks aastaks. Rektoril pole õigust tema poolt nimetatud xx xxxx aastat ametis olnud akadeemilise üksuse juhataja või peakoordinaatori volitusi pikendada.
57. Akadeemilise üksuse juhataja või peakoordinaatori valimisel saavad kandideerida xxxx akadeemias töölepinguga töötavad akadeemilised töötajad, keda teavitatakse valimistest akadeemia kodulehe kaudu ja e-posti xxxx. Juhatajaks või peakoordinaatoriks kandideerija esitab nõukogu sekretärile avalduse rektori nimele, vormikohase CV ja akadeemilise üksuse arendamise kava viieaastaseks perioodiks. Konkursikomisjon hindab kandidaatide loome- ja teadustöö taset, erialase juhtimis- ja arendustöö kogemust ning akadeemilise üksuse arendamise kava.
58. Õppe- ja teadusprorektor viib akadeemilise üksuse otsustuskogus läbi soovitushääletuse, selgitamaks välja osakonna toetuse konkursil osalevatele kandidaatidele. Xxxx osas on valimisprotseduur sama, mis akadeemiliste töötajate valimise puhul.
59. Kui akadeemilise üksuse juhataja liigub õppejõu või teadustöötajana akadeemias teisele ametikohale, siis tema volitused akadeemilise üksuse juhatajana jätkuvad kuni varem määratud
tähtajani.
60. Akadeemilise üksuse juhataja või peakoordinaatori volitused lõpevad ennetähtaegselt, kui
• tema tööleping akadeemilise töötajana akadeemias lõpetatakse;
• ta valitakse rektoriks või nimetatakse prorektoriks;
• talle avaldavad umbusaldust nõukogu (nõukogu poolt valitud juhatajate puhul) või rektor (rektori poolt nimetatud juhatajate puhul);
• tema juhitud akadeemiline üksus nõukogu otsusega lõpetatakse või reorganiseeritakse.
X Rakendussätted
61. Käesoleva määruse vastuvõtmisel muutub kehtetuks akadeemia nõukogu 22. detsembri 2010 määrus „Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia akadeemiliste ametikohtade täitmise eeskiri”.
62. Enne käesoleva määruse jõustumist sõlmitud juhtivteaduri, dotsendi ja assistendi töölepingud kehtivad kuni nendes määratud tähtaja lõpuni või töötaja atesteerimiseni.
63. Kõigi tähtajatu töölepingu alusel töötavate juhtivteadurite, dotsentide ja assistentide atesteerimine viiakse läbi 2019/2020. õppeaasta sügissemestril. Akadeemia tagab kõigile positiivselt atesteeritud juhtivteaduritele võimaluse jätkata xxxx xxxxxxxxxx ametikohal, positiivselt atesteeritud dotsentidele võimaluse jätkata tööd vanemlektori ametikohal ja positiivselt atesteeritud assistentidele võimaluse jätkata tööd õpetaja ametikohal. Kui positiivselt atesteeritud juhtivteadur, dotsent või assistent xx xxxx pakutud akadeemilise töötaja ametikohal töötamise võimalust vastu, lõpetatakse tööleping töölepingu seaduse § 89 lõike 1 alusel.
64. Käesoleva määruse Xxxxx 2 sätestatud doktorikraadi nõue teaduserialade lektorile ja teadurile hakkab kehtima alates 1. jaanuarist 2024.
XXXX 1
EESTI MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIA AKADEEMILISTE TÖÖTAJATE KARJÄÄRIASTMED
Karjääriaste | Ametikoht | Põhiülesanne; muud ülesanded |
4 | professor | xxxxxxx, loome- ja/või teadustöö, juhtimis- ja arendustegevus |
3 | vanemteadur | teadustöö; õppetöö ja arendustegevus |
vanemlektor | õppetöö; loome- ja/või teadustöö, arendustegevus | |
2 | teadur | teadustöö; õppetöö |
lektor | õppetöö; loome- ja/või teadustöö | |
1 | nooremteadur | loome- ja/või teadustöö; õppetöö |
nooremlektor | õppetöö; loometöö | |
õpetaja | õppetöö |
XXXX 2
EESTI MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIA AKADEEMILISTE TÖÖTAJATE AMETINÕUDED
I Üldisätted
1. Akadeemia akadeemiliste töötajate ametinõuded lähtuvad Eesti Vabariigi kõrgharidusseadusest, kõrgharidusstandardist ning Eesti ülikoolide kvaliteedialastest lepetest.
2. Akadeemiliste töötajate ametinõuded sisaldavad nõudeid erialasele pädevusele, kvalifikatsioonile (akadeemilise kraadi nõue), loome- ja teadustööle ning senisele pedagoogilisele tööle, samuti muid hindamisel arvestatavaid kriteeriume.
3. Ametinõuetele vastavust hinnatakse avaliku konkursi käigus, enne korralise õppejõu või teadustöötaja ametisse nimetamist rektori poolt või õppejõu atesteerimisel.
4. Teaduserialade ja loominguliste erialade ametikohtade nõuded on osaliselt erinevad. Ametikoha liigi otsustab enne ametinõuetele vastavuse hindamist akadeemiline komisjon (avaliku konkursi puhul) või rektor (ametisse nimetamise puhul).
5. Kui teaduseriala õppejõud või teadustöötaja ei tööta täisametikohal, siis vähendatakse tema publitseerimisnõudeid proportsionaalselt ametikoha suurusele.
II Professor
1. Professor on oma eriala rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane või rahvusvaheliselt tunnustatud loovisik, kes on pädev õpetama oma eriala aineid kõrghariduse kõigil astmetel ja vajadusel korraldama nendes ainetes läbi viidavat õppetööd, sealhulgas doktoriõpet; professor on pädev suunama teadustööd või loomingulist tegevust, juhtima uurimisrühma (teaduserialade puhul) ja hoolitsema eriala käekäigu eest üleriigilises ulatuses.
2. Teaduserialadel on nõutav doktorikraad või sellele xxxxxx kvalifikatsioon.
3. Loomingulistel erialadel on nõutav magistrikraad või sellele xxxxxx kvalifikatsioon. Ametikoha taotleja hindamisel arvestatakse doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni olemasolu.
4. Teaduserialadel peab ametikoha taotleja olema viimase viie aasta jooksul avaldanud vähemalt xxxx publikatsiooni, mis vastavad Eesti Teadusinfosüsteemi (edaspidi ETIS) publikatsioonide klassifikaatori punkti 1.1 nõuetele, või vähemalt viis publikatsiooni, mis vastavad ETISe publikatsioonide klassifikaatori punktide 1.1, 1.2, 2.1, 3.1 ja 3.2 nõuetele. Hindamisel võib tunnustatud rahvusvahelises teaduskirjastuses välja antud või Eesti rahvusteadustele olulise monograafia võrdsustada kolme teadusartikliga. Publikatsioonide arv võib olla väiksem, kui nende kogumaht vastab vähemalt ühe doktoritöö xxxxxx.
5. Loomingulistel erialadel on nõutav aktiivne loominguline erialane tegevus kõrgtasemel, sealhulgas vähemalt xxxx välismaal või rahvusvahelise loomingulise projekti raames toimunud või rahvusvahelist positiivset tähelepanu pälvinud teose ettekannet, avalikku kontserti solisti, ansamblisti või dirigendina, etendust või muud loometöö esitust viimase viie aasta jooksul. Põhjendatud juhul võib vähemalt 25-aastase kõrgetasemelise erialase loometöö kogemuse ja vähemalt 15-aastase kõrgkoolis õpetamise kogemusega isiku puhul jätta antud nõude arvestamata, kui tal on muid silmapaistvaid erialaseid saavutusi käesolevate ametinõuete punktides 8–11 toodud kriteeriumide alusel.
6. Nõutav on vähemalt kümneaastane erialane teadus- ja arendustegevuse või loomingulise töö kogemus ning vähemalt viieaastane kõrgkoolis töötamise kogemus.
7. Teaduserialadel peab ametikoha taotleja juhendamisel, välja arvatud juhul, kui ta ei ole varem
professorina töötanud, olema viimase viie aasta jooksul kaitstud vähemalt üks doktoritöö.
8. Ametikoha taotleja hindamisel arvestatakse juhendatud üliõpilaste erialaseid saavutusi.
9. Ametikoha taotleja hindamisel arvestatakse juhtimis- ja arendustegevust, sealhulgas tegevust erialaliitudes, teadusprojektide juhtimist, loominguliste ja teaduslike ürituste korraldamist, osalemist ekspertkomisjonides ja konkursside žüriides jms.
10. Ametikoha taotleja hindamisel arvestatakse rahvusvahelist akadeemilist mobiilsust, sealhulgas külalisõppejõu või -teadurina töötamist välismaa ülikoolis, meistrikursuste ja külalisloengute andmist, osalemist rahvusvahelistel konverentsidel jms.
11. Ametikoha taotleja hindamisel arvestatakse õpikute jm õppevahendite, noodiväljaannete, sõnaraamatute jm erialaste väljaannete koostamist.
12. Nõutav on tulemuslik tegevus viimase 5 aasta jooksul vähemalt kahes punktides 8–11 loetletud valdkondadest.
III Vanemlektor ja vanemteadur
1. Vanemlektor ja vanemteadur on oma eriala tunnustatud asjatundja või tunnustatud loovisik, kes on pädev õpetama oma eriala aineid kõrghariduse kõigil astmetel ja juhendama magistrante ning vajadusel ka doktorante.
2. Teaduserialadel on nõutav doktorikraad või sellele xxxxxx kvalifikatsioon.
3. Loomingulistel erialadel on nõutav magistrikraad või sellele xxxxxx kvalifikatsioon. Ametikoha taotleja hindamisel arvestatakse doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni olemasolu.
4. Teaduserialadel peab ametikoha taotleja olema viimase viie aasta jooksul avaldanud vähemalt kaks publikatsiooni, mis vastavad ETISe publikatsioonide klassifikaatori punkti 1.1 nõuetele, või vähemalt xxxx publikatsiooni, mis vastavad ETISe publikatsioonide klassifikaatori punktide 1.1, 1.2, 2.1, 3.1 ja 3.2 nõuetele. Hindamisel võib tunnustatud rahvusvahelises teaduskirjastuses välja antud või Eesti rahvusteadustele olulise monograafia võrdsustada kolme teadusartikliga. Samuti võib teaduspublikatsiooniga võrdsustada õpiku, õppevahendi või metoodilise materjali koostamise ning pedagoogilistel erialadel olulise tähtsusega erialase arendustegevuse. Publikatsioonide arv võib olla väiksem, kui nende kogumaht vastab vähemalt 2/3 doktoritöö xxxxxx.
5. Loomingulistel erialadel on nõutav aktiivne loominguline erialane tegevus, sealhulgas vähemalt xxxx teose ettekannet, avalikku kontserti solisti, ansamblisti või dirigendina, etendust või muud kaalukat loometöö esitust viimase viie aasta jooksul. Põhjendatud juhul võib vähemalt 25-aastase erialase loometöö kogemuse ja vähemalt 15-aastase kõrgkoolis õpetamise kogemusega isiku puhul jätta antud nõude esitamata, kui tal on muid märkimisväärseid erialaseid saavutusi käesolevate ametinõuete punktides 7–10 toodud kriteeriumide alusel.
6. Nõutav on vähemalt viieaastane erialane teadus- ja arendustegevuse või loomingulise töö kogemus ning vähemalt kolmeaastane kõrgkoolis töötamise kogemus.
7. Ametikoha taotleja hindamisel arvestatakse juhendatud üliõpilaste erialaseid saavutusi.
8. Ametikoha taotleja hindamisel arvestatakse juhtimis- ja arendustegevust, sealhulgas tegevust erialaliitudes, teadusprojektide juhtimist, loominguliste ja teaduslike ürituste korraldamist, osalemist ekspertkomisjonides ja konkursside žüriides jms.
9. Ametikoha taotleja hindamisel arvestatakse rahvusvahelist akadeemilist mobiilsust, sealhulgas külalisõppejõu või -teadurina töötamist välismaa ülikoolis, meistrikursuste ja külalisloengute pidamist, osalemist rahvusvahelistel konverentsidel jms.
10. Ametikoha taotleja hindamisel arvestatakse õpikute jm õppevahendite, noodiväljaannete, sõnaraamatute jm erialaste väljaannete koostamist.
11. Nõutav on tulemuslik tegevus viimase 5 aasta jooksul vähemalt kahes punktides 7–10 loetletud valdkondadest.
IV Lektor
1. Lektor on oma eriala asjatundja, kes on pädev õpetama oma eriala aineid bakalaureuse- ja magistriõppes.
2. Teaduserialadel on nõutav doktorikraad või sellele xxxxxx kvalifikatsioon.
3. Loomingulistel erialadel on nõutav magistrikraad või sellele xxxxxx kvalifikatsioon. Ametikoha taotleja hindamisel arvestatakse doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni olemasolu.
4. Nõutav on erialane teadus- ja arendustegevuse või loomingulise töö kogemus.
5. Ametikoha taotleja hindamisel arvestatakse teadustegevust, loometegevust, erialast arendustegevust ja pedagoogilise tegevuse edukust. Nõutav on tulemuslik tegevus vähemalt kahes nimetatud valdkondadest.
V Teadur
1. Teadur on teadustöötaja, kes on pädev osalema teadusteema või uurimisprojekti täitmises ja vajadusel läbi viima õppetööd bakalaureuse- ja magistriõppes.
2. Nõutav on doktorikraad või sellele xxxxxx kvalifikatsioon.
3. Ametikoha taotleja hindamisel arvestatakse viimase viie aasta teaduspublikatsioone. Xxx xxxx on töötanud teaduri ametikohal vähemalt viis aastat ja soovib xxxxx ametikohal jätkata, peab ta olema viimase viie aasta jooksul avaldanud vähemalt xxxx publikatsiooni, mis vastavad ETISe publikatsioonide klassifikaatori punktide 1.1, 1.2, 2.1, 3.1 ja 3.2 nõuetele. Hindamisel võib tunnustatud rahvusvahelises teaduskirjastuses välja antud või Eesti rahvusteadustele olulise monograafia võrdsustada kolme teadusartikliga. Publikatsioonide arv võib olla väiksem, kui nende kogumaht vastab vähemalt 2/3 doktoritöö xxxxxx.
VI Nooremlektor
1. Nooremlektor on oma eriala noor spetsialist, kes on pädev õpetama oma eriala aineid bakalaureuse- ja magistriõppes koostöös professori, vanemlektori või vanemteaduriga.
2. Nõutav on magistrikraad või sellele xxxxxx kvalifikatsioon.
VII Nooremteadur
1. Nooremteadur on doktorant, kes osaleb professori, vanemlektori või vanemteaduri juhendamisel teadus- ja loometöös ning täidab doktoriõppekava.
2. Nõutav on magistrikraad või sellele xxxxxx kvalifikatsioon.
3. Ametikoha taotlejat hinnatakse doktoriõppe vastuvõtunõuete alusel.
VIII Õpetaja
1. Õpetaja on pädev täitma praktilise iseloomuga õppeülesandeid oma erialal bakalaureuse- ja magistriõppes.
2. Nõutav on magistrikraad või sellele xxxxxx kvalifikatsioon.
3. Ametikoha taotleja hindamisel arvestatakse senist erialast tegevust ja kandidaadi sobivust ametikohal nõutavate ülesannete täitmiseks.