Euroopa Liidu

Aktid, mille pealkiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

★

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/2312, 13. detsember 2017, milles käsitletakse Bacillus subtilis C-3102 (DSM 15544) preparaadi uue kasutusviisi lubamist emiste, piimapõrsaste xx xxxxxx söödalisandina (loa hoidja Asahi Calpis Wellness Co. Ltd, keda esindab Asahi Calpis Wellness Co. Ltd Europe Representative Office) (1) ..............................................................

★

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/2313, 13. detsember 2017, milles sätestatakse liidu territooriumil vedamiseks vajaliku ning kaitstavasse piirkonda sissetoomiseks xx xxxx vedamiseks vajaliku taimepassi vormi nõuded ....................................................................

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/2314, 13. detsember 2017, millega kehtestatakse jaotuskoe- fitsient kogustele, mille kohta on esitatud ajavahemikul 20. novembrist 2017 kuni 30. novembrini 2017 impordilitsentsitaotlused, ja määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 2535/2001 alusel piima- ja piimatoodetesektoris avatud tariifikvootide raames alaperioodiks

1. juulist 2018 kuni 31. detsembrini 2018 kehtestatud kogustele ................................................

OTSUSED

★

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2017/2315, 11. detsember 2017, millega luuakse alaline struktureeritud koostöö ning määratakse kindlaks selles osalevate liikmesriikide nimekiri .............................

★

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2017/2316, 12. detsember 2017, millega tunnistatakse kehtetuks otsus 92/176/EMÜ ANIMO võrgus kasutamiseks ettenähtud kaartide kohta (teatavaks tehtud numbri C(2017) 8316 all) (1) ................................................................................................

★

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2017/2317, 13. detsember 2017, vabatahtliku sertifitseeri- miskava „Red Tractor Farm Assurance Combinable Crops & Sugar Beet“ tunnustamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks ............................................................................

★

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2017/2318, 13. detsember 2017, Austraalias finantsturgude suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalveraamistiku samaväärsuse kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/65/EL (1) ...............................................................

★

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2017/2319, 13. detsember 2017, Hongkongi erihalduspiirkonnas tunnustatud börside suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalveraamistiku samaväärsuse kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/65/EL (1) ...................................

★

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2017/2320, 13. detsember 2017, riiklikke väärtpaberibörse ja mitmepoolseid kauplemissüsteeme käsitleva Ameerika Ühendriikide õigus- ja järelevalveraa- mistiku samaväärsuse kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga

2014/65/EL (1) .................................................................................................................

(1) EMPs kohaldatav tekst

II ‌

(Muud kui seadusandlikud aktid)

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/2307,

9. oktoober 2017,

Euroopa Liidu ja Tšiili Vabariigi vahelise mahetoodetega kauplemise lepingu sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktiga v ning artikli 218 lõikega 7,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut (1) ning arvestades järgmist:

(1) Kooskõlas nõukogu otsusega (EL) 2017/436 (2) kirjutati Euroopa Liidu ja Tšiili Vabariigi vahelisele mahetoodetega kauplemise lepingule (edaspidi „leping“) alla 27. aprillil 2017, tingimusel et see sõlmitakse.

(2) Nimetatud lepingus tunnustavad liit ja Tšiili Vabariik vastastikku mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade ning mahetoodete kontrollisüsteemide samaväärsust.

(3) Lepingu eesmärk on soodustada mahetoodetega kauplemist, toetada mahepõllumajanduse arengut ja laienemist liidus ja Tšiili Vabariigis ning saavutada mahepõllumajandusliku tootmise normide põhimõtete järgimise, kontrollisüsteemide toimimise tagamise ja mahetoodete usaldusväärsuse kõrge tase. Samuti soovitakse sellega parandada liidu ja Tšiili Vabariigi mahetoodete logode kaitset ning tõhustada lepinguosaliste õigusloomealast koostööd mahepõllumajandusliku tootmisega seotud küsimustes.

(4) Lepingu artikli 8 lõike 1 kohaselt asutatud mahepõllumajanduslike toodete ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee“) tegeleb lepingu rakendamise teatavate aspektidega. Eelkõige on ühiskomiteel õigus muuta lepingu I xx XX lisas esitatud toodete loetelusid. Komisjonile tuleks anda luba esindada liitu kõnealuses ühiskomitees.

(5) Komisjonil peaks olema õigus kiita liidu nimel heaks I või II lisas esitatud toodete loetelus tehtavad muudatused, tingimusel et ta teavitab eelnevalt liikmesriikide esindajaid muudatustest, millele ta kavatseb ühiskomitees heakskiidu xxxx, xx ta peaks esitama liikmesriikide esindajatele kogu asjakohase teabe, mille põhjal ta on teinud järelduse, et samaväärsusega võib nõustuda.

(6) Selleks et oleks võimalik õigeaegselt reageerida, kui samaväärsuse tingimusi enam ei täideta, peaks komisjonil olema ka õigus samaväärsuse tunnustamine ühepoolselt peatada, tingimusel et ta teavitab sellest eelnevalt liikmesriikide esindajaid.

(1) 14. septembri 2017. aasta nõusolek (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) Nõukogu 6. märtsi 2017. aasta otsus (EL) 2017/436 Euroopa Liidu ja Tšiili Vabariigi vahelise mahetoodetega kauplemise lepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta (ELT L 67, 14.3.2017, lk 33)

(7) Juhul kui liikmesriikide esindajad, kes moodustavad blokeeriva vähemuse, avaldavad komisjoni esitatud seisukohale vastuseisu, ei tohiks komisjonil lubada I või II lisas esitatud toodete loetelu muudatusettepanekuid heaks kiita ega samaväärsuse tunnustamist peatada. Sellistel juhtudel peaks komisjon esitama aluslepingu artikli 218 lõike 9 alusel ettepaneku nõukogu otsuse kohta.

(8) Leping tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Euroopa Liidu ja Tšiili Vabariigi vaheline mahetoodetega kauplemise leping kiidetakse liidu nimel heaks.

2. Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja esitab liidu nimel lepingu artikli 15 esimeses lõigus sätestatud xxxxx (1).

Artikkel 3

Komisjon esindab liitu mahepõllumajanduslike toodete ühiskomitees.

Artikkel 4

Lepingu I xx XX lisas esitatud toodete loetelus tehtavad muudatused, mis on tehtud vastavalt lepingu artikli 8 lõike 3 punktile b, kiidab liidu nimel heaks komisjon.

Komisjon teavitab enne selliste muudatuste heakskiitmist liikmesriikide esindajaid liidu eeldatavast seisukohast, edastades teabedokumendi, milles on esitatud I või II lisas nimetatud toodete uue või ajakohastatud loeteluga seoses tehtud samaväärsuse hindamise tulemused, sealhulgas

a) asjaomaste toodete loetelu koos märkega liitu eksporditavate eeldatavate koguste kohta;

b) asjaomaste toodete suhtes Tšiili Vabariigis kohaldatavad tootmiseeskirjad koos märkega selle kohta, kuidas on lahendatud olulised erinevused võrreldes asjakohaste liidu sätetega;

c) kui see on asjakohane, siis asjaomaste toodete suhtes kohaldatav uus või ajakohastatud kontrollisüsteem koos märkega selle kohta, kuidas on lahendatud olulised erinevused võrreldes asjakohaste liidu sätetega;

d) mis tahes muu teave, mida komisjon vajalikuks peab.

Kui aluslepingu artikli 238 lõike 3 punkti a teise lõigu kohasele blokeerivale vähemusele xxxxxx arv liikmesriikde esindajaid avaldab vastuseisu, esitab komisjon ettepaneku kooskõlas aluslepingu artikli 218 lõikega 9.

Artikkel 5

Liidu mis tahes otsuse peatada ühepoolselt kooskõlas lepingu artikli 3 lõigetega 4 ja 5 lepingu IV lisas loetletud õigusnormide, sealhulgas nende õigusnormide lepingu V lisas osutatud ajakohastatud ja konsolideeritud versioonide samaväärsuse tunnustamine peab langetama komisjon.

Enne kui komisjon sellise otsuse teeb, teavitab ta liikmesriikide esindajaid kooskõlas käesoleva otsuse artiklis 4 sätestatud menetlusega.

(1) Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 6

Käesolev otsus jõustub 1. jaanuaril 2018.

Luxembourg, 9. oktoober 2017

Nõukogu nimel eesistuja

X. XXXXXXX

XXXXX x

Euroopa Liidu ja Tšiili Vabariigi vaheline mahetoodetega kauplemise LEPING

EUROOPA LIIT, edaspidi „liit“, ühelt poolt ning

TŠIILI VABARIIK, edaspidi „Tšiili“, teiselt poolt,

edaspidi koos „lepinguosalised“,

TUNNUSTADES oma pikaajalist ja kindlat kaubanduspartnerlust, mis tugineb ühistele põhimõtetele ja väärtustele, mis kajastuvad ühelt poolt Euroopa Ühenduse xx xxxxx liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelises assotsiatsiooni lepingus,

OLLES OTSUSTANUD aidata xxxxx xxx mahepõllumajandussektori arendamisele ja laiendamisele, luues uusi ekspordi võimalusi,

VANKUMATU SOOVIGA edendada mahetoodetega kauplemist xx xxxxx veendunud, et käesolev leping hõlbustab mahepõllunduslikult kasvatatud ja toodetud toodetega kauplemist lepinguosaliste vahel,

SOOVIDES saavutada mahepõllumajandusliku tootmise põhimõtete järgimise, kontrollisüsteemide toimimise tagamise ja mahetoodete usaldusväärsuse kõrge taseme,

KOHUSTUDES tugevdama õigusloomealast koostööd mahepõllumajandusliku tootmisega seotud küsimustes,

TUNNISTADES, et vastastikkuse ja läbipaistvuse põhimõtete kohaldamine rahvusvahelises kaubanduses on oluline kõigi sidusrühmade huvide seisukohast,

PIDADES silmas, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni tehniliste kaubandustõkete lepinguga julgustatakse Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmeid kaaluma positiivset suhtumist üles näidates teiste liikmete tehniliste eeskirjade samaväärsetena tunnustamist, isegi kui need erinevad nende eeskirjadest, tingimusel et teiste liikmete tehnilised eeskirjad täidavad piisavalt liikmete endi eeskirjade eesmärke,

MÄRKIDES, et pideval usaldusel teise lepinguosalise vastavushindamismenetluse ja kontrollisüsteemide jätkuva usaldusväärsuse vastu on sellises samaväärsuse tunnustamises oluline osa,

LÄHTUDES oma vastavatest õigustest ja kohustustest, mis tulenevad Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingust ning muudest mitmepoolsetest, piirkondlikest ja kahepoolsetest lepingutest ning kokkulepetest, mille osalised nad on,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva lepingu eesmärk on soodustada kauplemist mahepõllumajanduslikult toodetud põllumajandustoodete ja toiduainetega liidu ja Tšiili vahel kooskõlas diskrimineerimise vältimise ja vastastikkuse põhimõtetega.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „samaväärsus“ tähendab, et erinevad õigusnormid ning kontrolli- ja sertifitseerimissüsteemid vastavad samadele eesmärkidele;

2) „pädev asutus“ – ametiasutus, xxxxx jurisdiktsiooni alla kuuluvad III või IV lisas loetletud õigusnormid ning kes vastutab käesoleva lepingu rakendamise eest;

3) „kontrolliasutus“ – liidu liikmesriigi asutus, millele asjaomane asutus on kooskõlas III lisas loetletud õigusnormidega kas tervikuna või osaliselt delegeerinud oma pädevuse mahepõllumajandusliku tootmise valdkonnas kontrolle teostada ja sertifikaate väljastada;

4) „kontrollorgan“ – sõltumatu eraõiguslik üksus, mis teostab kontrolle ja väljastab sertifikaate mahepõllumajandusliku tootmise valdkonnas kooskõlas III või IV lisas loetletud õigusnormidega.

Artikkel 3

Samaväärsuse tunnustamine

1. I lisas loetletud toodete puhul tunnustab liit IV lisas loetletud Tšiili õigusnorme samaväärsetena III lisas loetletud liidu õigusnormidega.

2. II lisas loetletud toodete puhul tunnustab Tšiili III lisas loetletud liidu õigusnorme samaväärsetena IV lisas loetletud Tšiili õigusnormidega.

3. III xx XX lisas loetletud õigusnormide muutmisel, tühistamisel ja asendamisel või nende lisamisel käsitletakse uusi õigusnorme samaväärsetena teise lepinguosalise õigusnormidega, välja arvatud juhul, kui teine lepinguosaline selle vastavalt lõikes 4 sätestatud korrale vaidlustab.

4. Kui lepinguosaline leiab, et teise lepinguosalise õigusnormid või haldusmenetlused ja -tavad xx xxxxx enam samaväärsuse nõuetele, esitab ta teisele lepinguosalisele põhjendatud taotluse asjakohase õigusnormi või haldusmenetluse või -tava muutmiseks mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei ole lühem xxx xxxx kuud, et tagada normi või menetluse samaväärsus. Xxx xxxxxx nimetatud ajavahemiku möödumist on asjaomane lepinguosaline endiselt seisukohal, et samaväärsuse nõuded ei ole täidetud, võib ta ühepoolselt peatada III või IV lisas loetletud õigusnormide samaväärsuse tunnustamise I xx XX lisas loetletud asjaomaste toodete puhul.

5. I või II lisas loetletud asjaomaste toodete puhul III või IV lisas loetletud õigusnormide samaväärsuse tunnustamise ühepoolse peatamise otsuse võib pärast kolmekuulise etteteatamistähtaja möödumist teha ka juhul, kui üks lepinguosaline ei ole esitanud artikli 6 kohaselt nõutavat teavet või ei nõustu artikli 7 kohase vastastikuse hindamisega.

6. Toodete puhul, mida ei ole loetletud I või II lisas, kontrollib vastavalt artikli 8 lõike 3 punktile b ühe lepinguosalise taotluse korral samaväärsust artikli 8 lõike 1 kohaselt moodustatud ühiskomitee.

Artikkel 4

Import ja turule laskmine

1. Liit lubab I lisas loetletud tooteid mahetoodetena oma territooriumile importida ja turule lasta tingimusel, et tooted vastavad IV lisas loetletud Tšiili õigusnormidele xx xxxxx on lisatud komisjoni 8. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1235/2008 (millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad mahepõlluma janduslike toodete kolmandatest riikidest importimise korra kohta) V xxxx xxxxxx kontrollsertifikaat, mille on väljastanud kontrollorgan, mida Tšiili tunnustab xx xxxxxxx on liitu teavitatud kooskõlas lõikega 3.

2. Tšiili lubab II lisas loetletud tooteid mahetoodetena oma territooriumile importida ja turule lasta tingimusel, et tooted vastavad III lisas loetletud liidu õigusnormidele xx xxxxx on lisatud sertifikaat, mille on väljastanud liidu kontrolliasutus või kontrollorgan kooskõlas riikliku põllumajandus- ja karjakasvatusameti 29. novembri 2011. aasta resolutsiooniga nr 7880, millega kehtestatakse seaduse nr 20.089 kohaste mahepõllumajandussertifikaatide minimaalne sisu.

3. Lepinguosalised tunnustavad kontrolliasutusi või kontrollorganeid, millest teine lepinguosaline on teatanud kui asutusest või organist, mis vastutab artiklis 3 osutatud samaväärsuse tunnustamise alla kuuluvate mahetoodete asjakohase kontrollimise eest ning käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud kontrollsertifikaadi väljastamise eest, mis on vajalik toodete importimiseks ja turule laskmiseks teise lepinguosalise territooriumil.

Koostöös teise lepinguosalisega määrab importiv lepinguosaline igale teise lepinguosalise poolt teatatud asjaomasele kontrolliasutusele ja kontrollorganile koodnumbri.

Artikkel 5

Märgistus

1. Käesoleva lepingu kohaselt peavad ühe lepinguosalise poolt teiselt lepinguosaliselt imporditud tooted vastama märgistusnõuetele, mis on sätestatud teise lepinguosalise õigusnormides, mis on loetletud III xx XX lisas. Vastavalt asjakohastele õigusnormidele võivad need tooted kanda liidu mahetoodete logo, Tšiili mahetoodete logo või mõlemat, tingimusel et need vastavad logo või logodega seotud märgistusnõuetele.

2. Lepinguosalised kohustuvad vältima mahepõllumajandusliku tootmisega seotud mõistete, sealhulgas nende tuletiste või deminutiivide, nagu „bio-“ ja „öko-“ väärkasutust toodete puhul, mis on hõlmatud artiklis 3 osutatud samaväärsuse tunnustamisega.

3. Lepinguosalised kohustuvad kaitsma asjaomastes õigusaktides sätestatud liidu mahetoodete logo ja Tšiili mahetoodete logo väärkasutuse ja jäljendamise eest. Lepinguosalised tagavad, et liidu mahetoodete logo ja Tšiili mahetoodete logo kasutatakse ainult III xx XX lisas loetletud õigusnormidele vastavate toodete märgistusel, reklaamides ja äridokumentides.

Artikkel 6

Teabevahetus

Lepinguosalised vahetavad kogu asjakohast teavet, mis on seotud käesoleva lepingu rakendamise ja kohaldamisega. Eelkõige esitavad lepinguosalised üksteisele käesoleva lepingu jõustumisele järgneva teise aasta 31. märtsiks ning seejärel iga aasta 31. märtsiks järgmised dokumendid:

— aruanne, mis sisaldab teavet käesoleva lepingu raames eksporditud mahetoodete liikide ja koguste kohta ning hõlmab ajavahemikku eelmise aasta jaanuarist kuni detsembrini, ning

— xxxxxxx xxxxxx asutuse poolt teostatud järelevalve ja kontrolli kohta ning saavutatud tulemuste ja võetud parandus meetmete kohta; aruanne hõlmab ajavahemikku eelmise aasta jaanuarist kuni detsembrini.

Lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist xxxx xxxx viivitamata

— kõikidest muudatustest, mis on seotud tema pädevate asutuste, kontrolliasutuste ja kontrollorganite loeteluga, sealhulgas asjaomaste kontaktandmetega (eelkõige aadress ja internetiaadress);

— III xx XX lisas loetletud õigusnormide kavandatud muutmisest või kehtetuks tunnistamisest, uute õigusaktide ettepanekutest ning mis tahes asjakohastest muudatustest seoses I xx XX lisas loetletud mahetoodete suhtes kohaldatavate haldusmenetluste ja -tavadega;

— III xx XX lisas loetletud õigusnormide heakskiidetud muutmisest või kehtetuks tunnistamisest, uutest õigusaktidest ning mis tahes asjakohastest muudatustest seoses I xx XX lisas loetletud mahetoodete suhtes kohaldatavate haldusme netluste ja -tavadega ning

— igast V lisas esitatud internetiaadresside muutmisest.

Artikkel 7

Vastastikune hindamine

1. Pärast vähemalt kolmekuulist etteteatamist lubab kumbki lepinguosaline teise lepinguosalise määratud ametnikel või ekspertidel viia oma territooriumil läbi vastastikuseid hindamisi, et kontrollida, kas asjaomased kontrolliasutused ja kontrollorganid teostavad käesoleva lepinguga ette nähtud kontrollimisi.

2. Lepinguosalised teevad koostööd ja abistavad teist lepinguosalist kohaldatava õigusega lubatud ulatuses lõikes 1 osutatud vastastikuste hindamiste teostamisel, mis võivad hõlmata visiite asjaomaste kontrolliasutuste ja kontrollorganite kontoritesse, töötlemisrajatistesse ja sertifitseeritud ettevõtjate juurde.

Artikkel 8

Mahetoodete ühiskomitee

1. Käesolevaga asutavad lepinguosalised mahetoodete ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee“), mis koosneb ühelt poolt nõuetekohaselt ametisse nimetatud liidu esindajatest ja teiselt poolt Tšiili valitsuse esindajatest.

2. Ühiskomitee raames peetakse konsultatsioone, et aidata xxxxx käesoleva lepingu täitmisele ning edendada selle eesmärke.

3. Ühiskomitee ülesanneteks on:

a) hallata käesolevat lepingut, võttes vastu selle rakendamiseks ja tõhusaks toimimiseks vajalikke otsuseid;

b) vaadata läbi lepinguosalise taotlused I või II lisas esitatud toodete loetelu ajakohastamiseks või sinna uute toodete lisamiseks xx xxxxx vastu otsused I või II xxxx muutmiseks, kui teine lepinguosaline on samaväärsust tunnustanud;

c) tõhustada koostööd, mis on seotud mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevate õigusnormide, standardite ja vastavushindamismenetlustega, arutades selleks mis tahes muid mahepõllumajandusliku tootmise eeskirju ja kontrolli süsteeme käsitlevaid tehnilisi ja õigusküsimusi, eesmärgiga lähendada õigusnorme ja standardeid;

d) arutada kõiki muid käesoleva lepingu rakendamisega seotud küsimusi.

4. Lepinguosalised rakendavad ühiskomitee poolt lõike 3 punkti b kohaselt vastu võetud otsuseid kooskõlas oma õigusnormidega ja annavad üksteisele sellest teada kolme kuu jooksul pärast otsuste vastuvõtmist (1).

5. Ühiskomitee tegutseb konsensuse alusel. Ühiskomitee võtab vastu oma töökorra. Ühiskomitee võib moodustada allkomiteesid ja töörühmi, kes tegelevad konkreetsete küsimustega.

6. Ühiskomitee teavitab oma otsustest ja tegevusest standardite, tehniliste normide ja vastavushindamise komiteed, mis on moodustatud ühelt poolt Euroopa Ühenduse xx xxxxx liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelise assotsiatsioonilepingu artikli 88 kohaselt.

7. Ühiskomitee tuleb kokku kord aastas vaheldumisi liidus ja Tšiilis, vastastikku kokkulepitud kuupäeval. Mõlema lepinguosalise nõusolekul võivad ühiskomitee koosolekud toimuda video- või telekonverentsina.

8. Ühiskomiteed juhatavad mõlemad lepinguosalised ühiselt.

Artikkel 9

Vaidluste lahendamine

Vaidlused, mis on seotud käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega, lahendatakse ühiskomitees lepinguosaliste vahel peetavate konsultatsioonide käigus. Lepinguosalised esitavad ühiskomiteele asjaomase teabe, mis on vajalik olukorra põhjalikuks uurimiseks ja vaidluse lahendamiseks.

Artikkel 10

Konfidentsiaalsus

Lepinguosaliste esindajad, eksperdid ja muud teenistujad ei tohi xx xxxxxx nende ülesannete lõppemist avalikustada mis tahes teavet, mis on saadud käesoleva lepingu raames xx xxxxx kohta kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus.

Artikkel 11

Läbivaatamine

1. Kui üks lepinguosaline soovib käesoleva lepingu läbivaatamist, esitab ta teisele lepinguosalisele põhjendatud taotluse.

2. Lepinguosalised võivad teha ühiskomiteele ülesandeks vaadata need taotlused xxxx xx, kui see on asjakohane, esitada soovitused, eelkõige eesmärgiga alustada läbirääkimisi käesoleva lepingu osade üle, mida ei saa muuta vastavalt artikli 8 lõike 3 punktile b.

Artikkel 12

Lepingu rakendamine

Lepinguosalised võtavad kõik üld- või erimeetmed, et tagada käesolevast lepingust tulenevate kohustuste järgimine. Liikmesriigid hoiduvad kõikidest meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva lepingu eesmärgi saavutamist.

(1) Tšiili rakendab ühiskomitee otsuseid rakendusmeetmete (Acuerdos de ejecución) kaudu kooskõlas Tšiili Vabariigi põhiseaduse (Constitución Política de la República de Chile) artikli 54 lõike 1 neljanda lõiguga.

Artikkel 13

Lisad

Käesoleva lepingu lisad on lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 14

Territoriaalne kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingut, ja viimases sätestatud tingimustel, ning teiselt poolt Tšiili territooriumi suhtes.

Artikkel 15

Jõustumine ja kehtivusaeg

Käesolev leping jõustub kummagi lepinguosalise vajalike sisemenetluste lõpuleviimist kinnitava viimase teatise saamise kuupäevale järgneva kolmanda kuu esimesel päeval.

Käesolev leping on sõlmitud esialgu kolmeks aastaks. Seda pikendatakse piiramatult, välja arvatud juhul, kui liit või Tšiili teavitab teist lepinguosalist enne esialgse tähtaja lõppu, et ta ei soovi lepingut pikendada.

Kumbki lepinguosaline võib teisele lepinguosalisele kirjalikult teatada oma kavatsusest käesolev leping denonsseerida. Denonsseerimine jõustub xxxx kuud pärast teatamist.

Artikkel 16

Autentne tekst

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris inglise ja hispaania keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt autentsed.

Sõlmitud aprillikuu kahekümne seitsmendal päeval 2017. aastal Brüsselis.

Euroopa Liidu nimel Tšiili Vabariigi valitsuse nimel

I XXXX

Tšiilist pärit mahetooted, mida liit tunnustab samaväärsetena

Harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri koodid ja kirjeldus		Märkused
0409	Naturaalne mesi
06	ELUSPUUD ja MUUD TaIMED; TaIMESIBULaD, -jUURED jMS; LÕIKELIL LED ja DEKORaTIIVNE TaIMMaTERjaL
järgmised sellesse gruppi kuuluvad koodid on hõlmatud ainult juhul, kui tegemist on töötlemata toodetega.
0603	Lõikelilled ja lillepungad lillekimpude valmistamiseks ja kaunistuseks (värsked, kuivatatud, värvitud, pleegitatud, impregneeritud või muul viisil töödeldud)
0603 90	Muud
0604	Taimelehed, oksad ja muud taimeosad (õiteta ja õienuppudeta) ning heintaimed, samblad ja samblikud lillekimpude valmistamiseks xx xxxx nistuseks (värsked, kuivatatud, värvitud, pleegitatud, impregneeritud või muul viisil töödeldud)
0604 90	Muud
07	KÖÖGIVILI NING SÖÖDaVaD jUURED ja MUGULaD
08	SÖÖDaVaD PUUVILjaD, MaRjaD ja PÄHKLID; TSITRUSVILjaDE ja ME LONITE KOOR
09	KOHV, TEE, MaTE* ja VÜRTSID	*Välja jäetud
10	TERaVILI
11	jaHVaTUSTÖÖSTUSE TOOTED; LINNaSED; TÄRKLIS; INULIIN; NISUGLU TEEN
12	ÕLISEEMNED ja ÕLIVILjaD; MITMESUGUSED TERaD, SEEMNED ja VIL jaD; TÖÖSTUSES KaSUTaTaVaD TaIMED ja RaVIMTaIMED; ÕLED ja SÖÖT
järgmised sellesse gruppi kuuluvad koodid jäetakse välja või on hõlmatud osaliselt:
1211	Taimed ja taimeosad (sh seemned ja viljad), mida kasutatakse peami selt parfümeerias ja farmaatsias, insektitsiididena, fungitsiididena vms otstarbel, värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, ka tükelda tud, purustatud, pulbristatud	Hõlmatud ainult juhul, kui toode on töötlemata või töödeldud kasu tamiseks toiduna.
1212 21	Mere- ja muud vetikad	Välja jäetud
1212 21	Inimtoiduks sobilik	Välja jäetud
1212 29	Muud	Välja jäetud
13	ŠELLaK; KUMMIVaIGUD, VaIGUD ja MUUD TaIMEMaHLaD ja -EKS TRaKTID
järgmised sellesse gruppi kuuluvad koodid jäetakse välja või on hõlmatud osaliselt:
1301	Šellak; vaigud, looduslikud kummivaigud ja õlivaigud (näiteks xxxxxx mid)	Välja jäetud

Harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri koodid ja kirjeldus		Märkused
1302	Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektaadid; agar- agar, taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata	Hõlmatud ainult juhul, kui toode on töödeldud kasutamiseks toi duna.
1302 11	Oopium	Välja jäetud
1302 19	Muud	Välja jäetud
14	TaIMNE PUNUMISMaTERjaL; MUjaL NIMETaMaTa TaIMSED TOOTED
15	LOOMSED ja TaIMSED RaSVaD xx XXXX NING NENDE LÕHUSTaMISSaa DUSED; TÖÖDELDUD TOIDURaSVaD; LOOMSED ja TaIMSED VaHaD
järgmised sellesse gruppi kuuluvad koodid jäetakse välja või on hõlmatud osaliselt:
1501	Searasv ja -rasvkude (k.a seapekk) ning kodulinnurasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 0209 või 1503 kuuluv	Hõlmatud ainult juhul, kui toode on töödeldud kasutamiseks toi duna.
1502	Veise-, lamba- või kitserasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 1503 kuuluv	Hõlmatud ainult juhul, kui toode on töödeldud kasutamiseks toi duna.
1503	Rasvasteariin, sulatatud searasva õli, oleosteariin, oleoõli ja rasvõli (emulgeerimata, segamata või muul viisil töötlemata)	Hõlmatud ainult juhul, kui toode on töödeldud kasutamiseks toi duna.
1505	Villarasv ja sellest saadud rasvained (k.a lanoliin)	Välja jäetud
1506	Muud loomsed rasvad xx xxxx ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata	Välja jäetud
1515 30	Riitsinusõli e kastoorõli xx xxxxx fraktsioonid	Välja jäetud
1515 90	Muud	Sellest alamrubriigist on välja jäe tud jojoobiõli. Muud tooted on hõl matud ainult juhul, kui need on töödeldud kasutamiseks toiduna.
1516 20	Taimsed rasvad xx xxxx ning nende fraktsioonid	Hõlmatud ainult juhul, kui toode on töödeldud kasutamiseks toi duna.
1518	Loomsed või taimsed rasvad xx xxxx ning nende fraktsioonid, keede tud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeri seeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud, v.a rubriigi 1516 tooted; mujal ni metamata loomsete või taimsete rasvade või õlide või erinevate xxxxx olevasse gruppi kuuluvate rasvade või õlide fraktsioonide toidukõlb matud segud või valmistised	Välja jäetud
1520	Toorglütserool; glütserooliveed ja glütseroolleelised	Välja jäetud
1521	Taimsed vahad (v.a triglütseriidid), meevaha, muud putukavahad ja spermatseet, rafineeritud või rafineerimata, värvitud või värvimata	Välja jäetud, v.a taimsed vahad, mis on töödeldud kasutamiseks toi duna.
17	SUHKUR ja SUHKRUKONDIITRITOOTED
18	KaKaO ja KaKaOTOOTED
19	TOOTED TERaVILjaST, jaHUST, TÄRKLISEST VÕI PIIMaST; VaLIKPaGaRI TOOTED

Harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri koodid ja kirjeldus		Märkused
20	TOOTED KÖÖGI- ja PUUVILjaDEST, MaRjaDEST, PÄHKLITEST VÕI MUU DEST TaIMEOSaDEST
21	MITMESUGUSED XXXXXXxXXXXXXXXX
22	jOOGID, aLKOHOL ja ÄÄDIKaS
järgmised sellesse gruppi kuuluvad koodid jäetakse välja või on hõlmatud osaliselt:
2201	Vesi, k.a looduslik ja tehislik mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandita ja maitse- ja lõhnaaineteta; jää xx xxxx	Välja jäetud
2202	Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusaine lisandiga või maitse- ja lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joo gid, v.a rubriigi 2009 puu- ja juurviljamahlad	Välja jäetud
2208	Denatureerimata etüülalkohol tegeliku alkoholisisaldusega alla 80 % mahust piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid	Hõlmatud ainult juhul, kui toode on valmistatud põllumajandustoo detest ja töödeldud kasutamiseks toiduna.
3301	Eeterlikud õlid, mis sisaldavad või ei sisalda terpeene, k.a tahked või absoluteeritud valmistised; resinoidid; õlivaiguekstraktid; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades vms keskkonnas (saadud anfloraaži või leotamise xxxx); terpeenid, mis saa dakse kõrvalsaadustena eeterlike õlide vabastamisel terpeenidest; ee terlike õlide veeaurudestillaadid ja vesilahused	Hõlmatud ainult juhul, kui toodet kasutatakse toiduna.

Tingimused:

Käesolevas xxxxx loetletud mahetooted on Tšiilis toodetud töötlemata põllumajandustooted ja toiduna kasutamiseks ette nähtud Tšiilis valmistatud töödeldud põllumajandustooted, mille koostisosad on Tšiilis mahepõllunduslikult kasvatatud või Tšiilisse imporditud liidust või kolmandast riigist, korra kohaselt, mida liit tunnustab samaväärsena vastavalt nõukogu 28. juuni 2007. aasta määruse (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõlluma janduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta) artikli 33 lõikele 2.

II XXXX

Liidu mahetooted, mida Tšiili tunnustab samaväärsetena

Harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri koodid ja kirjeldus		Märkused
01	ELUSLOOMAD	Metsloomade küttimisel saadud tooteid ning kalapüügitooteid ei loeta mahepõllumajanduslikuks too- danguks.
02	LIHA JA SÖÖDAV RUPS	Küttimisel ja kalapüügil saadud liha ja söödav rups jäetakse välja.
03	KALAD XX XXXXX, LIMUSED JA MUUD VEESELGROOTUD	Kalapüügitooted jäetakse välja.
04	PIIM JA PIIMATOOTED; LINNUMUNAD; NATURAALNE MESI; MUJAL NIME- TAMATA LOOMSE PÄRITOLUGA TOIDUAINED
05	MUJAL NIMETAMATA LOOMSED TOOTED
Järgmised sellesse gruppi kuuluvad koodid jäetakse välja:
0501	Töötlemata juuksed, puhastatud, pestud või pesemata; juuksejäätmed
0502	Kodu- ja metssea harjased ning karvad; mägrakarvad jm karvad harja- toodete valmistamiseks; selliste harjaste ja karvade jäätmed
0502 10	Kodu- ja metssea harjased ning karvad, nende jäätmed
0502 90	Muud
0505	Linnunahad jm sulgede või udusulgedega kaetud kehaosad, suled (sh kärbitud servadega) ja udusuled, töötlemata või töödeldud puhasta- mise, desinfitseerimise või säilitusmaterjaliga immutamise xxxx; sulge- dest või nende osadest xxxxxx xx jäätmed
0506	Loomakondid ja sarvesäsi, töötlemata, rasvatustatud, eeltöödeldud (kuid kujusse lõikamata), happega töödeldud või deželatiniseeritud; nendest valmistatud pulber ning jäätmed
0507	Elevandiluu, kilpkonna xxxx, vaalaluu ja vaalakiused, sarved, kabjad, küüned, nokad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata); nen- dest valmistatud pulber ning jäätmed
0510	Xxxx xxxxx, kopranõre, näärmeeritis xx xxxxxx; kantariidid (hispaania kärbsed); xxxx, kuivatatud või kuivatamata; näärmed jm farmaatsia- tööstuses kasutatavad loomsed saadused, värsked, jahutatud, külmuta- tud või muul moel eelsäilitatud
0511 91	Muud
0511 99	Looduslikud loomsed käsnad

Harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri koodid ja kirjeldus		Märkused
06	ELUSPUUD JA MUUD TAIMED; TAIMESIBULAD, -JUURED JMS; LÕIKELIL- LED JA DEKORATIIVNE TAIMMATERJAL
Järgmised sellesse gruppi kuuluvad koodid on hõlmatud ainult juhul, kui tegemist on töötlemata toodetega
0603	Lõikelilled ja lillepungad lillekimpude valmistamiseks ja kaunistuseks (värsked, kuivatatud, värvitud, pleegitatud, impregneeritud või muul viisil töödeldud)
0603 90	Muud
0604	Taimelehed, oksad ja muud taimeosad (õiteta ja õienuppudeta) ning heintaimed, samblad ja samblikud lillekimpude valmistamiseks xx xxx- nistuseks (värsked, kuivatatud, värvitud, pleegitatud, impregneeritud või muul viisil töödeldud)
0604 90	Muud
07	KÖÖGIVILI NING SÖÖDAVAD JUURED JA MUGULAD
08	SÖÖDAVAD PUUVILJAD, MARJAD JA PÄHKLID; TSITRUSVILJADE JA ME- LONITE KOOR
09	KOHV, TEE, MATE* JA VÜRTSID	*Välja jäetud
10	TERAVILI
11	JAHVATUSTÖÖSTUSE TOOTED; LINNASED; TÄRKLIS; INULIIN; NISUGLU- TEEN
12	ÕLISEEMNED JA ÕLIVILJAD; MITMESUGUSED TERAD, SEEMNED JA VIL- JAD; TÖÖSTUSES KASUTATAVAD TAIMED JA RAVIMTAIMED; ÕLED JA SÖÖT
Järgmised sellesse gruppi kuuluvad koodid jäetakse välja või on hõlmatud osaliselt:
1211	Taimed ja taimeosad (sh seemned ja viljad), mida kasutatakse peami- selt parfümeerias ja farmaatsias, insektitsiididena, fungitsiididena vms otstarbel, värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, ka tükelda- tud, purustatud, pulbristatud	Hõlmatud ainult juhul, xxx xxxxxx- xxxx või töödeldud kasutamiseks toiduna või söödana.
13	ŠELLAK; KUMMIVAIGUD, VAIGUD JA MUUD TAIMEMAHLAD JA -EKS- TRAKTID
Järgmised sellesse gruppi kuuluvad koodid jäetakse välja või on hõlmatud osaliselt:
1301	Šellak; vaigud, looduslikud kummivaigud ja õlivaigud (näiteks xxxxx- mid)	Välja jäetud
1302	Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektaadid; agar- agar, taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata	Hõlmatud ainult juhul, kui töödel- dud kasutamiseks toiduna või xxx- xxxx.
1302 11	Oopium	Välja jäetud

Harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri koodid ja kirjeldus		Märkused
1302 19	Muud	Välja jäetud
14	TAIMNE PUNUMISMATERJAL; MUJAL NIMETAMATA TAIMSED TOOTED
15	LOOMSED JA TAIMSED RASVAD XX XXXX NING NENDE LÕHUSTAMISSAA- DUSED; TÖÖDELDUD TOIDURASVAD; LOOMSED JA TAIMSED VAHAD
Järgmised sellesse gruppi kuuluvad koodid jäetakse välja või on hõlmatud osaliselt:
1501	Searasv ja -rasvkude (k.a seapekk) ning kodulinnurasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 0209 või 1503 kuuluv	Hõlmatud ainult juhul, kui töödel- dud kasutamiseks toiduna või xxx- xxxx.
1502	Veise-, lamba- või kitserasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 1503 kuuluv	Hõlmatud ainult juhul, kui töödel- dud kasutamiseks toiduna või xxx- xxxx.
1503	Rasvasteariin, sulatatud searasva õli, oleosteariin, oleoõli ja rasvõli (emulgeerimata, segamata või muul viisil töötlemata)	Hõlmatud ainult juhul, kui töödel- dud kasutamiseks toiduna või xxx- xxxx.
1505	Villarasv ja sellest saadud rasvained (k.a lanoliin)	Välja jäetud
1506	Muud loomsed rasvad xx xxxx ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata	Välja jäetud
1515 30	Riitsinusõli e kastoorõli xx xxxxx fraktsioonid	Välja jäetud
1515 90	Muud	Sellest alamrubriigist on välja jäe- tud jojoobiõli. Muud tooted on hõl- matud ainult juhul, kui need on töödeldud kasutamiseks toiduna või söödana.
1520	Toorglütserool; glütserooliveed ja glütseroolleelised	Hõlmatud ainult juhul, kui toode on töödeldud kasutamiseks toiduna või söödana.
1521	Taimsed vahad (v.a triglütseriidid), meevaha, muud putukavahad ja spermatseet, rafineeritud või rafineerimata, värvitud või värvimata	Hõlmatud on ainult taimsed vahad, mis on töödeldud kasutamiseks toi- duna või söödana.
16	TOOTED LIHAST, KALAST, VÄHKIDEST, LIMUSTEST VÕI MUUDEST VEE- SELGROOTUTEST
17	SUHKUR JA SUHKRUKONDIITRITOOTED
18	KAKAO JA KAKAOTOOTED
19	TOOTED TERAVILJAST, JAHUST, TÄRKLISEST VÕI PIIMAST; VALIKPAGARI- TOOTED
20	TOOTED KÖÖGI- JA PUUVILJADEST, MARJADEST, PÄHKLITEST VÕI MUU- DEST TAIMEOSADEST
21	MITMESUGUSED TOIDUVALMISTISED

Harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri koodid ja kirjeldus		Märkused
22	JOOGID, ALKOHOL JA ÄÄDIKAS
Järgmised sellesse gruppi kuuluvad koodid jäetakse välja või on hõlmatud osaliselt:
2201	Vesi, k.a looduslik ja tehislik mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandita ja maitse- ja lõhnaaineteta; jää xx xxxx	Välja jäetud
2202	Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusaine- lisandiga või maitse- ja lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joo- gid, v.a rubriigi 2009 puu- ja juurviljamahlad	Välja jäetud
2208	Denatureerimata etüülalkohol tegeliku alkoholisisaldusega alla 80 % mahust piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid	Hõlmatud ainult juhul, kui toode on valmistatud põllumajandustoo- detest ja töödeldud kasutamiseks toiduna.
23	TOIDUAINETETÖÖSTUSE JÄÄGID JA JÄÄTMED; TÖÖSTUSLIKULT TOODE- TUD LOOMASÖÖDAD
Järgmised sellesse gruppi kuuluvad koodid on hõlmatud osaliselt:
2307	Veinisete; viinakivi	Viinakivi on välistatud.
3301	Eeterlikud õlid, mis sisaldavad või ei sisalda terpeene, k.a tahked või absoluteeritud valmistised; resinoidid; õlivaiguekstraktid; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades vms keskkonnas (saadud anfloraaži või leotamise xxxx); terpeenid, mis saa- dakse kõrvalsaadustena eeterlike õlide vabastamisel terpeenidest; ee- terlike õlide veeaurudestillaadid ja vesilahused	Hõlmatud ainult juhul, kui toodet kasutatakse toiduna.
45	KORK JA KORGIST TOOTED	Hõlmatud ainult töötlemata xxxxx.
53	MUUD TAIMSED TEKSTIILKIUD; PABERLÕNG JA PABERLÕNGAST RIIE	Hõlmatud ainult töötlemata xxxxx.

Tingimused:

Käesolevas lisas loetletud mahetooted on liidus toodetud või töödeldud töötlemata ja töödeldud põllumajandustooted.

III XXXX

Liidus kohaldatavad õigusaktid, milles käsitletakse mahepõllumajanduslikku tootmist

Nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõlluma janduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta, viimati muudetud nõukogu määrusega (EL) nr 517/2013.

Komisjoni 5. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 889/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses mahepõllumajandusliku tootmise, märgistamise ja kontrolliga, viimati muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1358/2014.

Komisjoni 8. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1235/2008, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad mahepõllumajanduslike toodete kolmandatest riikidest importimise korra kohta, muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 2015/931.

IV XXXX

Tšiilis kohaldatavad õigusaktid, milles käsitletakse mahepõllumajanduslikku tootmist

17. jaanuari 2006. aasta seadus nr 20.089, millega luuakse põllumajanduslike mahetoodete riiklik sertifitseeri missüsteem;

põllumajandusministeeriumi 29. jaanuari 2016. aasta määrus nr 3, millega kiidetakse heaks seaduse nr 20.089 (millega luuakse põllumajanduslike mahetoodete riiklik sertifitseerimissüsteem) kohaldamine;

põllumajandusministeeriumi 22. jaanuari 2016. aasta määrus nr 2, millega kiidetakse heaks seaduse nr 20.089 (millega luuakse põllumajanduslike mahetoodete riiklik sertifitseerimissüsteem) tehnilised eeskirjad;

riikliku põllumajandus- ja karjakasvatusameti 7. veebruari 2007. aasta resolutsioon nr 569, millega kehtestatakse standardid mahetoodete sertifitseerimisasutuste registreerimiseks;

riikliku põllumajandus- ja karjakasvatusameti 4. märtsi 2008. aasta resolutsioon nr 1110, millega kiidetakse heaks mahetoodete ja samaväärsete toodete ametlik märgistus;

riikliku põllumajandus- ja karjakasvatusameti 29. novembri 2011. aasta resolutsioon nr 7880, millega kehtestatakse seaduse nr 20.089 kohaste mahepõllumajandussertifikaatide minimaalne sisu.

V XXXX

Internetiaadressid, kus on kättesaadavad III xx XX lisas loetletud õigusnormid, sealhulgas kõik muutmised, tühistamised, asendamised või lisamised ja ka konsolideeritud versioonid, ning kõik artikli 8 lõike 3 punkti b kohaselt I või II lisas või loetletud toodete suhtes kohaldatavad uued õigusaktid

Liit: xxxx://xxx-xxx.xxxxxx.xx

Tšiili: xxxx://xxx.xxx.xxx.xx/xxxxxxx-xx-xxxxxx/xxxxxxxxxxxxx-xx-xxxxxxxxx-xxxxxxxxx-xxxxxxxxx/000/xxxxxxxxxx

MÄÄRUSED ‌

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/2308,

13. detsember 2017,

milles käsitletakse Bacillus subtilis'e (DSM 5750) ja Bacillus licheniformis'e (DSM 5749) preparaadi uue kasutusviisi lubamist piimapõrsaste toidulisandina (loa hoidja Chr. Xxxxxx A/S)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1) Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatava söödalisandi loa taotlemise nõue ning sellise loa andmise alused xx xxxx. Kõnealuse määruse artikliga 10 on ette nähtud nõukogu direktiivi 70/524/EMÜ (2) alusel lubatud söödalisandite uuesti hindamine.

(2) Kooskõlas direktiiviga 70/524/EMÜ on Bacillus subtilis'e (DSM 5750) ja Bacillus licheniformis'e (DSM 5749) preparaati lubatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2148/2004 (3) kasutada tähtajatult nuumsigade ja põrsaste söödalisandina. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikele 1 xxxxx see preparaat olemasoleva tootena seejärel söödalisandite registrisse. Kõnealust preparaati on komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/447 (4) lubatud kümne aasta jooksul kasutada võõrutatud põrsaste, nuumsigade, emiste, tarbevasikate ja broilerkalkunite puhul.

(3) Määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõike 2 alusel, koostoimes sama määruse artikliga 7, on esitatud avaldus Bacillus subtilis'e (DSM 5750) ja Bacillus licheniformis'e (DSM 5749) uuesti hindamiseks põrsaste söödalisandina. Samuti taotleti kõnealuse preparaadi uue, joogivees kasutamise hindamist. Taotleja taotles kõnealuse söödalisandi liigitamist söödalisandite kategooriasse „zootehnilised söödalisandid“. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid.

(4) Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) jõudis oma 12. juuli 2016. aasta arvamuses (5) järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste juures ei avalda Bacillus subtilis'e (DSM 5750) ja Bacillus licheniformis'e (DSM 5749) preparaat kahjulikku mõju loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale. Toiduohutusamet jõudis järeldusele, et söödalisand võib söödas või joogivees kasutamise korral parandada piimapõrsaste kaalukasvu. Toiduohutusameti hinnangul ei xxx xxxx kehtestada turustamisjärgse järelevalve erinõudeid. Toiduohutusamet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud referentlabori esitatud aruande söödas sisalduva kõnealuse söödalisandi analüüsimeetodi kohta.

(5) Bacillus subtilis'e (DSM 5750) ja Bacillus licheniformis'e (DSM 5749) preparaadi hindamine näitab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused loa andmiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse preparaadi kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud tingimustel.

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2) Nõukogu 23. novembri 1970. aasta direktiiv 70/524/EMÜ söödalisandite kohta (EÜT L 270, 14.12.1970, lk 1).

(3) Komisjoni 16. detsembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2148/2004, mis käsitleb teatud söödalisandite ajutisi ja alalisi kasutuslube ning söödas juba lubatud söödalisandite uute kasutusviiside lubamist (ELT L 370, 17.12.2004, lk 24).

(4) Komisjoni 14. märtsi 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/447, milles käsitletakse loa andmist Bacillus subtilis'e (DSM 5750) ja Bacillus

licheniformis'e (DSM 5749) valmistise kasutamiseks emiste, võõrutatud põrsaste, nuumsigade, tarbevasikate ja broilerkalkunite söödalisandina ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1453/2004, (EÜ) nr 2148/2004 ja (EÜ) nr 600/2005 (loa hoidja Chr. Xxxxxx A/S) (ELT L 69, 15.3.2017, lk 19).

(5) EFSA Journal 2016; 14(9):4558.

(6) Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Loa andmine

Xxxxx kirjeldatud preparaati, mis kuulub söödalisandite kategooriasse „zootehnilised söödalisandid“ ja funktsionaalrühma

„soolestiku mikrofloorat tasakaalustavad ained“, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöötades kõnealuses lisas esitatud tingimustel.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, 13. detsember 2017

Komisjoni nimel president

Xxxx-Xxxxxx XXXXXXX

14.12.2017

XXXX

Söödali xxxxx identifit seerimis number

Loa hoidja

Söödalisand

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -xxxxx gooria

Vanuse ülempiir

Miini mumsi saldus

Maksi mumsi saldus

Miini mumsi saldus

Maksi mumsi saldus

Muud sätted

Loa kehti vusaja xxxx

CFU / kg täissöödas, mille niiskusesisaldus on 12 %

CFUd liitri joogivee kohta

Euroopa Liidu Teataja

L 331/21

Kategooria: zootehnilised lisandid. Funktsionaalrühm: soolestiku mikrofloorat tasakaalustavad ained

4b1700i	Chr.Xxxxxx A/S	Bacillus subtilis (DSM 5750) ja Bacillus licheniformis (DSM 5749)	Söödalisandi koostis Bacillus subtilis'e (DSM 5750) ja Bacillus licheniformis'e (DSM 5749) preparaat, mis sisaldab vähemalt 3,2 × 1010 CFU/g söödalisandis	Piima põrsad	—	1,3 × 109	—	6,5 × 108	—	1. Söödalisandi ja eelsegude kasutamisjuhistes xxxxxx takse säilitustingimused ja püsivus kuumtöötlemisel. 2. Söödalisandit võib kasu tada joogivees.	3. jaanuar 2028
			(suhe 1 : 1) Tahke							3. Söödalisandi kasutamisel joogivees tagatakse sööda lisandi ühtlane jaotumine.
			Toimeaine kirjeldus							4. Kasutusjuhendites xxxxxx takse:
			Bacillus subtilis'e (DSM 5750) ja Bacillus liche niformis'e (DSM 5749) elujõu lised spoorid							„Söödalisandit antakse imetavatele emistele ja piimapõrsastele samaaeg selt“.
			Analüüsimeetod (1)
			Bacillus subtilis'e (DSM 5750) ja Bacillus licheniformis'e (DSM 5749) tuvastamine ja loenda mine söödalisandis, eelsegu des, söödas xx xxxx:
			— Tuvastamine: impulssväl ja-geelelektroforees (PFGE)

Söödali xxxxx identifit seerimis number

Loa hoidja

Söödalisand

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -xxxxx gooria

Vanuse ülempiir

Miini mumsi saldus

Maksi mumsi saldus

Miini mumsi saldus

Maksi mumsi saldus

Muud sätted

Loa kehti vusaja xxxx

CFU / kg täissöödas, mille niiskusesisaldus on 12 %

CFUd liitri joogivee kohta

— Loendamine: pindkülvi meetod, kasutades trüp toon-soja-agarit – EN 15784

5. Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatelekasutamiskorra ja võtavad korralduslikud meetmed, millega vähen datakse nende kasutami sest tuleneda võivaid ohte. Xxx xxxxxxx kasutamiskord ja sellised meetmed ei võimalda kõnealuseid ohte kõrvaldada või mini meerida, kasutatakse söö dalisandi ja eelsegude käitlemisel isikukaitseva hendeid, milleks on respi raator ja nahakaitsevahen did.

L 331/22

Euroopa Liidu Teataja

14.12.2017

(1) Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad referentlabori veebisaidil aadressil xxxxx://xx.xxxxxx.xx/xxx/xx/xxxx/xxxx-xxxxxxxxx/xxxxxxxxxx-xxxxxxx.

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/2309,‌

13. detsember 2017,

millega tehakse mahaarvamised teatavate kalavarude 2017. aasta püügikvootidest muude kalavarude ülepüügi tõttu eelmistel aastatel ning muudetakse rakendusmäärust (EL) 2017/1345

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ)

nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006, (1) eriti selle artikli 105 lõikeid 1, 2, 3 ja 5,

ning arvestades järgmist:

(1) Püügikvoodid 2016. aastaks kehtestati järgmiste õigusaktidega:

— nõukogu määrus (EL) nr 1367/2014 (2),

— nõukogu määrus (EL) 2015/2072 (3),

— nõukogu määrus (EL) 2016/72 (4) ning

— nõukogu määrus (EL) 2016/73 (5).

(2) Püügikvoodid 2017. aastaks kehtestati järgmiste õigusaktidega:

— nõukogu määrus (EL) 2016/1903 (6),

— nõukogu määrus (EL) 2016/2285 (7),

— nõukogu määrus (EL) 2016/2372 (8) ning

— nõukogu määrus (EL) 2017/127 (9).

(3) Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 1 on sätestatud, et kui komisjon teeb kindlaks, et liikmesriik on ületanud temale eraldatud püügikvoodid, peab komisjon tegema mahaarvamised kõnealuse liikmesriigi tulevastest püügikvootidest.

(4) Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/1345 (10) on vähendatud teatavate kalavarude 2017. aasta püügikvoote eelmistel aastatel ülepüütud koguste võrra.

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2) Nõukogu 15. detsembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1367/2014, millega kehtestatakse liidu kalalaevadele 2015. ja 2016. aastaks teatavate süvamere kalavarude püügi võimalused (ELT L 366, 20.12.2014, lk 1).

(3) Nõukogu 17. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2072, millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused 2016. aastaks ning muudetakse määrust (EL) nr 1221/2014 ja määrust (EL) 2015/104 (ELT L 302, 19.11.2015, lk 1).

(4) Nõukogu 22. jaanuari 2016. aasta määrus (EL) 2016/72, millega määratakse 2016. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/104 (ELT L 22, 28.1.2016, lk 1).

(5) Nõukogu 18. jaanuari 2016. aasta määrus (EL) 2016/73, millega määratakse kindlaks teatavate Musta mere kalavarude püügivõimalused 2016. aastaks (ELT L 16, 23.1.2016, lk 1).

(6) Nõukogu 28. oktoobri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1903, millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused 2017. aastaks ning muudetakse määrust (EL) 2016/72 (ELT L 295, 29.10.2016, lk 1).

(7) Nõukogu 12. detsembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2285, millega kehtestatakse 2017. ja 2018. aastaks liidu kalalaevadele püügivõimalused teatavate süvamere kalavarude osas ja muudetakse määrust (EL) 2016/72 (ELT L 344, 17.12.2016, lk 32).

(8) Nõukogu 19. detsembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2372, millega määratakse kindlaks teatavate Musta mere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused 2017. aastaks (ELT L 352, 23.12.2016, lk 26).

(9) Nõukogu 20. jaanuari 2017. aasta määrus (EL) 2017/127, millega määratakse 2017. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 24, 28.1.2017, lk 1).

(10) Komisjoni 18. juuli 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1345, millega vähendatakse teatavate kalavarude 2017. aasta püügikvoote

eelmistel aastatel ülepüütud koguse võrra (ELT L 186, 19.7.2017, lk 6).

L 331/24

Euroopa Liidu Teataja

14.12.2017

(5) Teatavate liikmesriikide puhul ei olnud rakendusmäärusega (EL) 2017/1345 siiski võimalik ülepüütud kalavarude kvootidest mahaarvamisi teha, kuna asjaomastel liikmesriikidel ei ole 2017. aastal vastavaid kvoote.

(6) Vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikele 5 tuleks siis, kui ülepüütud kalavaru kvooti ei ole võimalik hüvitada ülepüügile järgneval aastal, sest asjaomasel liikmesriigil ei ole vastavat kvooti, teha mahaarvamised muude kalavarude kvootidest samas geograafilises piirkonnas või sama kaubandusliku väärtuse ulatuses. Vastavalt komisjoni teatisele 2012/C 72/07 (1) tuleks sellised mahaarvamised eelistatavalt teha kvootidest, mis on eraldatud asjaomaste kalavarude püügiks samale laevastikule, kes püüdis rohkem, kui oli kvoodiga ette nähtud, ning xxxxx arvesse vajadust vältida tagasiheidet mitme liigiga püügipiirkonnas.

(7) Asjaomaste liikmesriikidega on konsulteeritud selle üle, et teha kavandatud mahaarvamised kvootidest, mis on eraldatud muude kui ülepüütud kalavarude püügiks.

(8) 2016. aastal ületas Hispaania talle eraldatud valge odanina püügikvooti Atlandi ookeanis (WHM/ATLANT). Määruse (EL) 2017/1345 kohaselt tehakse mahaarvamine terve 2017. aastaks eraldatud valge odanina püügikvoodi ulatuses vastavalt teatises 2012/C 72/07 sätestatud suunistele. Kuna 2017. aastaks ette nähtud valge odanina püügikvoot Atlandi ookeanis ei ole mahaarvamise tegemiseks piisav, taotles Hispaania 9. augusti 2017. aasta kirjas, et ülejäänud osa, sealhulgas eelmiste aastate eest mahaarvamata kogused, arvataks maha 2017. aastaks eraldatud mõõkkala püügikvoodist Altlandi ookeanis, põhja pool 5° põhjalaiust (SWO/AN05N). See taotlus tuleks rahuldada kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikega 5.

(9) 2016. aastal ületas Hispaania talle eraldatud pikkuim-tuuni püügikvooti Atlandi ookeanis, põhja pool 5° põhjalaiust (ALB/AN05N). 20. juuli 2017. aasta kirjas taotles Hispaania mahaarvamise jaotamist kolmele aastale. Pidades silmas esitatud teavet ja võttes arvesse, et Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) täiendava soovituse 13-05 (Põhja-Atlandi pikkuim-tuuni varude taastamise programmi kohta) (2) punkti 5 kohaselt tuleb ülepüük kvoodist maha arvata kuni kahe aasta jooksul, võib heaks kiita alternatiivse lahenduse, mille järgi jagatakse mahaarvatav kogus võrdselt kahe aasta vahel.

(10) Lisaks avastasid Hispaania kalandusasutused, et 2016. aasta püüginäitajad, mis esitati komisjonile pikkuim-tuuni püügi kohta Atlandi ookeanis põhja pool 5° põhjalaiust, ei olnud õiged. Hispaania 4. augustil 2017 edastatud korrigeeritud andmetest ilmneb, et Hispaania kvooti pikkuim-tuuni püügiks Atlandi ookeanis põhja pool 5° põhjalaiust ületati väiksema koguse võrra kui see, mille põhjal nähti rakendusmäärusega (EL) 2017/1345 ette mahaarvamised. 2017. aastaks pikkuim-tuuni püügiks Atlandi ookeanis põhja pool 5° põhjalaiust Hispaaniale eraldatud kvoodist mahaarvatavat kogust tuleks seetõttu muuta.

(11) Pärast rakendusmääruse (EL) 2017/1345 avaldamist avastasid Portugali kalandusasutused, et 2016. aasta püüginäitajad, mis esitati komisjonile mõõkkala püügi kohta Atlandi ookeanis põhja pool 5° põhjalaiust (SWO/AN05N), ei olnud õiged. Portugali 22. augustil 2017 edastatud korrigeeritud andmetest ilmneb, et Portugali kvooti mõõkkala püügiks Atlandi ookeanis põhja pool 5° põhjalaiust ületati väiksema koguse võrra kui see, mille põhjal nähti rakendusmäärusega (EL) 2017/1345 ette mahaarvamised. 2017. aastaks mõõkkala püügiks Atlandi ookeanis põhja pool 5° põhjalaiust Portugalile eraldatud kvoodist mahaarvatavat kogust tuleks seetõttu muuta.

(12) Leedu esitas 17. mail 2017 taotluse oma püügiaruannete ajakohastamiseks seoses hariliku makrelli püügiga IIa püügipiirkonna liidu vetes ning IVa püügipiirkonna liidu xx Xxxxx vetes (MAC/*4A-EN). Leedu xxxxx kuupäeval edastatud ajakohastatud andmetest selgub, et ületati Leedu 2016. aasta kvooti hariliku makrelli püügiks IIa püügipiirkonna liidu vetes ning IVa püügipiirkonna liidu xx Xxxxx vetes, samuti kvooti päritoluvarude püügiks, nimelt hariliku makrelli püügiks VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas, Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes ning IIa, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes (MAC/2CX14-). Vastavad mahaarvamised tuleks seepärast lisada rakendusmääruse (EL) 2017/1345 lisasse.

(13) Ühendkuningriik teatas 10. augustil 2017 komisjonile, et andmed, mis esitati hariliku ogahai kaaspüügi kohta I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes (DGS/*15X14), olid ekslikud. Ühendku ningriigi 30. augustil 2017 püügi koondandmete aruandlussüsteemi kaudu esitatud parandatud andmetest nähtus, et hariliku ogahai kaaspüügi maht I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes oli väiksem kui 2016. aastaks eraldatud kvoot. Seepärast tuleks asjaomased mahaarvamised rakendusmääruse (EL) 2017/1345 lisast välja jätta.

(1) Komisjoni teatis „Suunised kvootide vähendamiseks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõigete 1, 2 ja 5 kohaselt“ (2012/C 72/07) (ELT C 72, 10.3.2012, lk 27).

(2) xxxxx://xxx.xxxxx.xxx/Xxxxxxxxx/Xxxx/xxxxxxxxxxxx-x/0000-00-x.xxx

(14) 2017. aasta oktoobris ilmnes püügi koondandmete aruandlussüsteemi algoritmides tehtud paranduse tulemusena Taani poolne hariliku süvameregarneeli ülepüük NAFO 1. piirkonna Gröönimaa vetes (PRA/N1GRN.). Seepärast tuleks rakendusmääruse (EL) 2017/1345 xxxx vastavalt muuta.

(15) Täpse saaki käsitleva teabe esitamise võimaldamiseks määruses (EL) 2017/127 sätestatud kalavarude püügipiirkondade määratluste muutmisest tulenevalt peaks Madalmaade suhtes kohaldatavaid mahaarvamisi seoses põhjaatlandi süsika ülepüügiga 2016. aastal III xx XX püügipiirkonnas, IIa, IIIb ja IIIc püügipiirkonna ning alarajoonide 22–32 liidu vetes (POK/2A34) kohaldama nüüd 2017. aastaks IIIa xx XX püügipiirkonnas ning IIa püügipiirkonna liidu vetes (POK/2C3A4) põhjaatlandi süsika püügiks eraldatud kvoodi suhtes.

(16) 2017. aastal muutis Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) oma nõuandes ja 2016. aasta võrdlusalusele tuginedes tobiavarude majandamise piirkondi. Taani ja Ühendkuningriigi puhul tehakse mahaarvamised, mis tulenevad tobia ülepüügist tobiavarude majandamise piirkonna 1 (SAN/234_1) liidu vetes 2016. aastal, seepärast 2017. aasta kvoodist, mis on eraldatud tobia püügiks tobiavarude majandamise piirkonna 1r (SAN234_1R) liidu vetes.

(17) Lisaks näivad teatavad rakendusmäärusega (EL) 2017/1345 nõutud vähendamised olevat suuremad kui 2017. aastal saadaolev kohandatud kvoot ning järelikult ei ole võimalik kõnealusest kvoodist kogu ettenähtud kogust maha arvata. Vastavalt komisjoni teatisele 2012/C 72/07 tuleks ülejäänud kogused maha arvata järgmistel aastatel saadaolevatest kohandatud kvootidest, kuni kogu ülepüütud kogus on tasa tehtud.

(18) Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2017/1345 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse I lisas osutatud, määrustega (EL) 2016/1903, (EL) 2016/2285, (EL) 2016/2372 ja (EL) 2017/127 aastaks 2017 kehtestatud püügikvoote vähendatakse, kohaldades mahaarvamisi muude kalavarude kvootidest vastavalt kõnealusele lisale.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) 2017/1345 xxxx asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, 13. detsember 2017

Komisjoni nimel president

Xxxx-Xxxxxx XXXXXXX

I XXXX

Euroopa Liidu Teataja

MAHAARVAMISED MUUDE KALAVARUDE KVOOTIDEST

Liikmes riik

Liigi kood

Piirkonna kood

Liigi nimi

Piirkonna nimetus

Lubatud lossi tavad kogused 2016. aastal (kogu kohandatud kogus kilogram mides) (1)

Kogupüük 2016. aastal (kogus kilo grammides)

Kvoodi kasutamine (%)

Lubatud lossita vate kogustega seotud ülepüük (kogus kilogram mides)

Korrutus tegur (2)

Täiendav korrutus tegur (3) (4)

Eelmiste aastate eest tegemata jäänud mahaarva mised (5) (kogus kilogrammides)

2017. aasta mahaarva mised (kogus kilo grammides)

Mahaarvamised, mida on 2017. aastal juba sama varu suhtes kohaldatud (kogus kilogram mides) (6)

Ülejäänud kogus, mis arvatakse maha muude kalavarude kvoo dist (kogus kilo grammides)

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(6)

(7)

(8)

(9)

(10)

(11)

(12)

(13)

(14)

(15)

DGS

2AC4-C

Harilik ogahai

IIa xx

XX püügipiirkonna liidu veed

2 118

Xx xxxxxx

data

2 118

L 331/26

ARU

34-C.

Põhjaatlandi hõbekala

III xx

XX püügipiirkonna liidu veed

2 118

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist

DGS

2AC4-C

Harilik ogahai

IIa xx

XX püügipiirkonna liidu veed

1 350

Xx xxxxxx

data

1 350

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist

NEP

2AC4-C

Norra salehomaar

IIa xx

XX püügipiirkonna liidu veed

1 350

XXX

04-X.

Xxxxx tursik

IV püügipiirkonna Norra veed

22 880

Xx xxxxxx

data

22 880

14.12.2017

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist

XXX

2A3A4.

Norra tursik

IIIa püügipiirkond; IIa xx

XX püügipiirkonna liidu veed

22 880

POK

1N2AB.

Põhjaatlandi süsikas

I xx XX püügipiirkonna Norra veed

3 920

Xx xxxxxx

data

3 920

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(6)

(7)

(8)

(9)

(10)

(11)

(12)

(13)

(14)

(15)

14.12.2017

POK

2C3A4

Põhjaatlandi süsikas

IIIa xx XX;

IIa püügipiirkonna liidu veed

3 920

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist

SAN

04-X.

Xxxxxx

XX püügipiirkonna Norra veed

19 860

Xx xxxxxx

data

19 860

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist

SAN

234_2R

Xxxxxx

XXx, IIIa xx

XX püügipiirkonna liidu veed (tobiavarude majandamise piirkond 2)

19 860

BUM

ATLANT

Sinine marliin

Atlandi ookean

13 396

Xx xxxxxx

data

13 396

20 094

Euroopa Liidu Teataja

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist

SWO

AN05N

Mõõkkala

Atlandi ookean, põhja pool

5° põhjalaiust

20 094

GHL

1N2AB.

Süvalest

I xx XX püügipiirkonna Norra veed

9 000

27 600

306,67 %

18 600

1,0

27 900

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist

RED

1N2AB

Meriahven

I xx XX püügipiirkonna Norra veed

27 900

WHM

ATLANT

Valge odanina

Atlandi ookean

2 460

9 859

400,77 %

7 399

1,0

138 994

150 092

2 427

147 665

L 331/27

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist

SWO

AN05N

Mõõkkala

Atlandi ookean, põhja pool

5° põhjalaiust

147 665

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(6)

(7)

(8)

(9)

(10)

(11)

(12)

(13)

(14)

(15)

POK

1/2/INT

Põhjaatlandi süsikas

I xx XX püügipiirkonna liidu veed

2 352

Xx xxxxxx

data

2 352

L 331/28

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist

POK

2C3A4

Põhjaatlandi süsikas

IIIa xx XX;

IIa püügipiirkonna liidu veed

2 352

RED

51214S

Meriahvenad (madalvee pelaagilised)

V püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja

XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

29 827

Xx xxxxxx

data

29 827

Euroopa Liidu Teataja

BLI

5B67-

Sinine molva

Vb, VI ja

VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

29 827

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist

POK

1N2AB.

Põhjaatlandi süsikas

I xx XX püügipiirkonna Norra veed

5 969

Xx xxxxxx

data

5 969

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist

HER

1/2-

Heeringas

I xx XX püügipiirkonna liidu, Fääri saarte, Xxxxx xx rahvusvahelised veed

5 969

DGS

2AC4-C

Harilik ogahai

IIa xx

XX püügipiirkonna liidu veed

1 260

Xx xxxxxx

data

1 260

14.12.2017

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist

COD

2A3AX4

Tursk

IV; IIa

püügipiirkonna liidu veed;

IIIa püügipiirkonna see osa, mida xx xxxxx Skagerrak xx Xxxxxxxx

1 260

14.12.2017

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(6)

(7)

(8)

(9)

(10)

(11)

(12)

(13)

(14)

(15)

HAD

7X7A34

Kilttursk

VIIIb-k, VIII, IX ja X;

CECAFi 34.1.1 liidu veed

559

26 220

Xx xxxxxx

data

25 661

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist

HAD

2AC4

Kilttursk

IV; IIa

püügipiirkonna liidu veed

25 661

GHL

1N2AB.

Süvalest

I xx XX püügipiirkonna Norra veed

18 487

Xx xxxxxx

data

18 487

Euroopa Liidu Teataja

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist

RED

1N2AB

Meriahven

I xx XX püügipiirkonna Norra veed

18 487

DGS

2AC4-C

Harilik ogahai

IIa xx

XX püügipiirkonna liidu veed

17 776

Xx xxxxxx

data

17 776

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist

PLE

2A3AX4

Atlandi merilest

IV; IIa

püügipiirkonna liidu veed;

IIIa püügipiirkonna see osa, mida xx xxxxx Skagerrak xx Xxxxxxxx

17 776

(1) Liikmesriigile asjakohaste kalapüügivõimalusi käsitlevate määruste alusel kehtestatud kvoodid pärast xxxx, xxx on arvesse võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22) artikli 16 lõike 8 kohast püügivõimaluste vahetamist ning nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3) artikli 4 lõike 2, nõukogu määruse (EL) nr 1221/2014 (ELT L 330, 15.11.2014, lk 16) artikli 5a ja nõukogu määruse (EL) 2015/104 (ELT L 22, 28.1.2015, lk 1) artikli 18a kohast kvootide ülekandmist 2015. aastast 2016. aastasse või nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 37 ja 105 kohast püügivõimaluste ümberjaotamist ja mahaarvamist.

(2) Nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 2. Mahaarvamise kordajat × 1,00 kohaldatakse juhul, kui ülepüük on 100 xxxxx või xxxx xxxxx.

L 331/29

(3) Nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 3 ja tingimusel, et ülepüügi ulatus on üle 10 %.

(4) Täht „A“ osutab sellele, et ülepüügi tõttu aastatel 2014, 2015 ja 2016 on kohaldatud täiendavat korrutustegurit 1,5. Täht „C“ osutab sellele, et asjaomaste kalavarude suhtes on mitmeaastase kava kohaldamise tõttu kohaldatud täiendavat korrutustegurit 1,5.

(5) Määrusega (EL) 2017/162 muudetud määruse (EL) 2016/2226 kohaselt ettenähtud mahaarvamised, mida ei saanud 2016. aastal arvesse xxxxx, sest kvoote ei olnud piisavalt või need puudusid üldse.

(6) Kogused, mille võib sama varu kvoodist maha arvata tänu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohasele püügivõimaluste vahetamisele.

L 331/30

II XXXX

„XXXX

Euroopa Liidu Teataja

14.12.2017

MAHAARVAMISED ÜLEPÜÜTUD KALAVARUDE PÜÜGIKVOOTIDEST

Liik mesriik	Liigi kood	Piirkonna kood	Liigi nimi	Piirkonna nimetus	Esialgne kvoot 2016. aastal (kogus kilo grammides)	Lubatud lossi tavad kogused 2016. aastal (kogu xxxxxx datud kogus kilogram mides) (1)	Kogupüük 2016. aastal (kogus kilo grammides)	Kvoodi kasu tamise ja lubatud xxxxxx xxxx koguse suhe	Lubatud xxxxxx xxxx kogusega seotud ülepüük (kogus kilo grammides)	Korrutus tegur (2)	Täiendav korrutus tegur (3) (4)	Eelmiste aastate eest tegemata jäänud mahaarva mised (5) (kogus kilo grammides)	2017. aastal kohaldatavad mahaarva mised (kogus kilogram mides) (6)	Mahaarvamised, mida on 2017. aastal juba kohal datud (kogus kilo grammides) (7)	Vähendamine 2018. ja järgne va(te)l aasta(te)l (kogus kilogram mides)
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6)	(7)	(8)	(9)	(10)	(11)	(12)	(13)	(14)	(15)	(16)
BE	SOL	7FG	Harilik merikeel	VIIf xx XXXx	487 000	549 565	563 401	102,52 %	13 836	/	/	/	13 836	13 836	/
BE	SOL	8AB	Harilik merikeel	VIIIa ja VIIIb	42 000	281 638	287 659	102,14 %	6 021	/	C (8)	/	6 021	6 021	/
BE	SRX	07D	Railased	VIId püügipiirkonna liidu veed	87 000	86 919	91 566	105,35 %	4 647	/	/	/	4 647	4 647	/
BE	T/B	2AC4-C	Harilik kammeljas xx xxxx kammeljas	IIa xx XX püügipiirkonna liidu veed	329 000	481 000	514 275	106,92 %	33 275 (9)	/	/	/	33 275	33 275	/
DE	DGS	2AC4-C	Harilik ogahai	IIa xx XX püügipiirkonna liidu veed	0	0	2 118	Xx xxxxxx data	2 118	/	/	/	2 118	2 118	/
DE	MAC	2CX14-	Harilik makrell	VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; IIa, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed	22 751 000	21 211 759	22 211 517	104,71 %	999 758	/	/	/	999 758	999 758	/
DK	DGS	2AC4-C	Harilik ogahai	IIa xx XX püügipiirkonna liidu veed	0	0	1 350	Xx xxxxxx data	1 350	/	/	/	1 350	1 350	/
DK	HER	1/2-	Heeringas	I xx XX püügipiirkonna liidu, Fääri saarte, Xxxxx xx rahvusvahelised veed	7 069 000	10 331 363	10 384 320	100,51 %	52 957	/	/	/	52 957	52 957	/
DK	JAX	4BC7D	Stauriid ja seotud kaaspüük	IVb, IVc ja VIId püügipiirkonna liidu veed	5 519 000	264 664	265 760	100,42 %	1 096	/	/	/	1 096	1 096	/

(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6)	(7)	(8)	(9)	(10)	(11)	(12)	(13)	(14)	(15)	(16)
DK	MAC	2A34	Harilik makrell	IIIa xx XX; IIa, IIIb ja IIIc püügipiirkonna ning alarajoonide 22–32 liidu veed	19 461 000	13 354 035	14 677 440	109,91 %	1 323 405	/	/	/	1 323 405	1 323 405	/
DK	MAC	2A4A-N	Harilik makrell	IIa ja IVa püügipiirkonna Norra veed	14 043 000	14 886 020	16 351 930	109,85 %	1 465 910	/	/	/	1 465 910	1 465 910	/
XX	XXX	04-X.	Xxxxx tursik	IV püügipiirkonna Norra veed	0	0	22 880	Xx xxxxxx data	22 880	/	/	/	22 880	22 880	/
DK	OTH	*2AC4C	Muud liigid	IIa xx XX püügipiirkonna liidu veed	6 018 300	3 994 920	4 508 050	112,84 %	513 130	1,2	/	/	000 000	000 756	/
DK	POK	1N2AB.	Põhjaatlandi süsikas	I xx XX püügipiirkonna Norra veed	/	0	3 920	Xx xxxxxx data	3 920	/	/	/	3 920	3 920	/
DK	PRA	N1GRN.	Harilik süvameregarne el	NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed	1 300 000	2 700 000	2 727 690	101,03 %	27 690	/	/	/	27 690	27 690	/
DK	SAN	04-X.	Xxxxxx	XX püügipiirkonna Norra veed	0	0	19 860	Xx xxxxxx data	19 860	/	/	/	19 860	19 860	/
DK	SAN	234_1 (11)	Xxxxxx	Xxxxxxxxxxx majandamise piirkonna 1 liidu veed	12 263 000	12 517 900	12 525 750	100,06 %	7 850	/	/	/	7 850	7 850	/
ES	ALB	AN05Ns	Põhjapoolne pikkuimtuun	Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust	14 917 370	14 754 370	16 000 000	000,82 %	1 891 128	1,2	/	/	2 269 354	1 134 677 (00)	0 000 000 (12)
ES	ALF	3X14-	Limapead	III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	67 000	86 159	79 185	91,90 %	– 6 974	/	/	817	0	0	/
ES	BSF	8910-	Süsisaba	VIII, IX ja X püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	12 000	24 004	16 419	68,41 %	– 7 585	/	/	2 703	0	0	/
ES	BUM	ATLANT	Sinine marliin	Atlandi ookean	0	0	13 396	Xx xxxxxx data	13 396	/	A	/	20 094	20 094	/

14.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 331/31

(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6)	(7)	(8)	(9)	(10)	(11)	(12)	(13)	(14)	(15)	(16)
ES	COD	1/2B	Tursk	I ja IIb	13 192 000	9 730 876	9 731 972	100,01 %	1 096	/	/	/	1 096	1 096	/
ES	GHL	1N2AB.	Süvalest	I xx XX püügipiirkonna Norra veed	/	9 000	27 600	306,67 %	18 600	1,0	A	/	27 900	27 900	/
ES	GHL	N3LMNO	Süvalest	NAFO 3LMNO	4 067 000	4 070 000	4 000 000	000,07 %	2 999	/	C (8)	/	2 999	2 999	/
ES	SRX	67AKXD	Railased	VIa, VIb, VIIa–c ja VIIe–k kpüügipiirkonna liidu veed	876 000	459 287	469 586	102,24 %	10 299	/	/	/	10 299	10 299	/
ES	SRX	89-C	Railased	VIII ja IX püügipiirkonna liidu veed	1 057 000	925 232	956 878	103,42 %	31 646	/	A	131 767	179 236	179 236	/
ES	WHM	ATLANT	Valge odanina	Atlandi ookean	2 460	2 460	9 859	400,77 %	7 399	1,0	A	138 994	150 092	150 092 (13)	/
FR	LIN	04-C	Harilik molva	IV püügipiirkonna liidu veed	162 000	262 351	304 077	115,91 %	41 726	1,0	/	/	41 726	41 726	/
FR	POK	1/2/INT	Põhjaatlandi süsikas	I xx XX püügipiirkonna liidu veed	0	0	2 352	Xx xxxxxx data	2 352	/	/	/	2 352	2 352	/
FR	RED	51214S	Meriahvenad (madalvee pelaagilised)	V püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed	0	0	29 827	Xx xxxxxx data	29 827	/	/	/	29 827	29 827	/
FR	SBR	678-	Besuugo	VI, VII ja VIII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	6 000	28 817	31 334	108,72 %	2 517	/	/	/	2 517	2 517	/
FR	SRX	07D	Railased	VIId püügipiirkonna liidu veed	663 000	630 718	699 850	110,96 %	69 132	1,0	A	/	103 698	103 698	/
FR	SRX	67AKXD	Railased	VIa, VIb, VIIa–c ja VIIe–k püügipiirkonna liidu veed	3 255 000	3 641 000	39 254	101,08 %	39 254	/	/	/	39 254	39 254	/

L 331/32

Euroopa Liidu Teataja

14.12.2017

(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6)	(7)	(8)	(9)	(10)	(11)	(12)	(13)	(14)	(15)	(16)
FR	WHG	08	Merlang	VIII	1 524 000	2 406 000	2 000 000	000,47 %	35 333	/	/	/	35 333	35 333	/
IE	PLE	7FG	Atlandi merilest	VIIf xx XXXx	200 000	66 332	67 431	101,66 %	1 099	/	/	/	1 099	1 099	/
IE	POK	1N2AB.	Põhjaatlandi süsikas	I xx XX püügipiirkonna Norra veed	/	0	5 969	Xx xxxxxx data	5 969	/	/	/	5 969	5 969	/
IE	SRX	67AKXD	Railased	VIa, VIb, VIIa–c ja VIIe–k püügipiirkonna liidu veed	1 000 000	000 860	980 960	103,27 %	31 056	/	A (8)	/	31 056	31 056	/
LT	MAC	*4A-EN	Harilik makrell	IIa püügipiirkonna liidu veed; IVa püügipiirkonna liidu xx Xxxxx veed.	0	900 000	901 557	100,17 %	1 557	/	/	/	1 557	1 557	/
LT	MAC	2CX14-	Harilik makrell	VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; IIa, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed	140 000	2 027 000	2 039 332	100,61 %	12 332	/	/	/	12 332	12 332	/
NL	DGS	2AC4-C	Harilik ogahai	IIa xx XX püügipiirkonna liidu veed	0	0	1 260	Xx xxxxxx data	1 260	/	/	/	1 260	1 260	/
NL	HAD	7X7A34	Kilttursk	VIIb–k, VIII, IX ja X; CECAFi 34.1.1 liidu veed	/	559	26 220	Xx xxxxxx data	25 661	/	/	/	25 661	25 661	/
NL	HER	*25B-F	Heeringas	II, Xx xxxxx pool 62° põhjalaiust (Fääri saarte veed)	736 000	477 184	476 491	99,86 %	– 693	/	/	23 551	22 858	22 858	/
NL	OTH	*2A-14	Stauriidiga seotud kaaspüük (hirvkala, Vaikse ookeani mintai, harilik makrell)	IIa, IVa, VI, VIIa–c, VIIe–k, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonna liidu veed; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed	1 663 800	1 777 300	2 032 689	114,37 %	255 389	1,2	/	/	306 467	306 467	/

14.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 331/33

(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6)	(7)	(8)	(9)	(10)	(11)	(12)	(13)	(14)	(15)	(16)
NL	POK	2A34 (14)	Põhjaatlandi süsikas	IIIa xx XX; IIa, IIIb ja IIIc püügipiirkonna ning alarajoonide 22–32 liidu veed	68 000	110 846	110 889	100,04 %	43 (10)	/	/	1 057	1 057	1 057	/
NL	T/B	2AC4-C	Harilik kammeljas xx xxxx kammeljas	IIa xx XX püügipiirkonna liidu veed	2 493 000	2 551 261	2 737 636	107,31 %	186 375	/	/	/	186 375	186 375	/
PT	BUM	ATLANT	Sinine marliin	Atlandi ookean	49 550	49 550	50 611	102,14 %	1 061	/	/	/	1 061	1 061	/
PT	GHL	1N2AB	Süvalest	I xx XX püügipiirkonna Norra veed	/	0	18 487	Xx xxxxxx data	18 487	/	/	/	18 487	18 487	/
PT	MAC	8C3411	Harilik makrell	VIIIc, IX ja X; CECAFi 34.1.1 liidu veed	6 971 000	6 313 658	6 823 967	108,08 %	510 309	/	/	/	510 309	510 309	/
PT	SRX	89-C	Railased	VIII ja IX püügipiirkonna liidu veed	1 051 000	1 051 000	1 068 676	101,68 %	17 676	/	/	/	17 676	17 676	/
PT	SWO	AN05N	Mõõkkala	Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust	1 161 950	1 541 950	1 000 000	000,19 %	18 298	/	/	/	18 298	18 298	/
UK	DGS	2AC4-C	Harilik ogahai	IIa xx XX püügipiirkonna liidu veed	0	0	17 776	Xx xxxxxx data	17 776	/	/	/	17 776	17 776	/
UK	HER	4AB	Heeringas	IV püügipiirkonna liidu xx Xxxxx veed xxxxx pool 53° 30′ põhjalaiust	70 348 000	70 710 390	73 419 998	103,83 %	2 709 608	/	/		2 709 608	2 709 608	/
UK	MAC	2CX14-	Harilik makrell	VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; IIa, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed	208 557 000	195 937 403	209 143 232	106,74 %	13 205 829	/	A (8)	/	13 205 829	13 205 829	/
UK	SAN	234_1 (11)	Xxxxxx	Xxxxxxxxxxx majandamise piirkonna 1 liidu veed	268 000	0	0	Xx xxxxxx data	0	/	/	1 466 168	1 466 168	1 466 168	/

L 331/34

Euroopa Liidu Teataja

14.12.2017

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(6)

(7)

(8)

(9)

(10)

(11)

(12)

(13)

(14)

(15)

(16)

SRX

67AKXD

Railased

VIa, VIb, VIIa–c ja VIIe–

k püügipiirkonna liidu veed

2 076 000

2 006 000

2 008 431

100,12 %

2 431

T/B

2AC4-C

Harilik kammeljas xx xxxx kammeljas

IIa xx

XX püügipiirkonna liidu veed

693 000

522 000

544 680

104,34 %

22 680

14.12.2017

(1) Liikmesriigile asjakohaste püügivõimaluste määruste alusel kehtestatud kvoodid pärast xxxx, xxx on arvesse võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22) artikli 16 lõike 8 kohast püügivõimaluste va hetamist ning nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3) artikli 4 lõike 2, nõukogu määruse (EL) nr 1221/2014 (ELT L 330, 15.11.2014, lk 16) artikli 5a, nõukogu määruse (EL) 2015/104 (ELT L 22, 28.1.2015, lk 1) artikli 18a, mää ruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast kvootide ülekandmist 2015. aastast 2016. aastasse või määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 37 ja 105 kohast püügivõimaluste ümberjaotamist ja mahaarvamist.

(2) Nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 2. Mahaarvamise kordajat × 1,00 kohaldatakse juhul, kui ülepüük on 100 xxxxx või xxxx xxxxx.

(3) Nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 3 ja tingimusel, et ülepüügi ulatus on üle 10 %.

(6) 2017. aastal tehtavad mahaarvamised.

(7) 2017. aastal tehtavad mahaarvamised, mida saab käesoleva määruse jõustumise kuupäeval kasutada olevat kvooti arvestades tegelikult kohaldada.

(8) Täiendavat korrutustegurit ei kohaldata, kuna ülepüük ei ületa 10 % lubatud lossitavatest kogustest.

(9) Belgia taotlusel lubati vastavalt määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikele 3 lisakoguste lossimist kuni 10 % ulatuses T/B kvoodist.

(10) Koguseid alla xxx xxxxx arvesse ei võeta.

(11) Arvatakse maha SAN/234_1R kvoodist (tobiavarude majandamise piirkond 1r).

(12) Hispaania taotluse põhjal jaotatakse 2017. aastal mahaarvatav kogus 2 269 354 kilogrammi võrdselt kahe xxxxx xxxxx (2017 ja 2018).

Euroopa Liidu Teataja

(13) Sellest 2 427 kilogrammi arvatakse maha 2017. aasta WHM/ATLANT kvoodist ja 147 665 kilogrammi arvatakse maha SWO/AN05N 2017. aasta kvoodist.

L 331/35

(14) Arvatakse maha POK/2C3A4 kvoodist.

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/2310,‌

13. detsember 2017,

millega avatakse 2018. aasta tariifikvoot Norrast pärit teatavate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 510/2014 hõlmatud põllumajandustoodete töötlemisel saadud kaupade importimiseks liitu

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 510/2014, millega nähakse ette põllumajandustoodete töötlemisel saadud teatavate toodetega kauplemise kord ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 1216/2009 ja (EÜ) nr 614/2009, (1) eriti selle artikli 16 lõike 1 punkti a,

võttes arvesse nõukogu 25. oktoobri 2004. aasta otsust 2004/859/EÜ, mis käsitleb kirjavahetuse xxxx kokkuleppe sõlmimist Euroopa Ühenduse xx Xxxxx Kuningriigi vahel Euroopa Majandusühenduse xx Xxxxx Kuningriigi vahelise kahepoolse vabakaubanduslepingu protokolli nr 2 kohta, (2) eriti selle artiklit 3,

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Majandusühenduse xx Xxxxx Kuningriigi vahelise 14. mai 1973. aasta lepingu (3) (edaspidi „Euroopa Ma jandusühenduse xx Xxxxx Kuningriigi vaheline kahepoolne vabakaubandusleping“) protokollis nr 2 ning EMP lepingu (4) protokollis nr 3 on kindlaks määratud lepinguosaliste vahel teatavate põllumajandustoodete ning töödeldud põllumajandustoodetega kauplemise kord.

(2) EMP lepingu protokollis nr 3 on sätestatud tollimaksu nullmäär, mis kehtib suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega vee suhtes, mis on liigitatud CN-koodi 2202 10 00 alla, ning muude mittealko hoolsetele jookidele suhtes, mis ei sisalda rubriikidesse 0401–0404 kuuluvaid tooteid või rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest toodetest valmistatud rasvu ning on liigitatud CN-koodide 2202 91 00 ja 2202 99 alla.

(3) Kõnealuse vee ja muude jookide suhtes kohaldatava nullmäära kasutamine on Norra puhul ajutiselt ja määramata ajaks peatatud vastavalt Euroopa Ühenduse xx Xxxxx Kuningriigi vahel Euroopa Majandusühenduse xx Xxxxx Kuningriigi vahelise kahepoolse vabakaubanduslepingu (5) protokolli nr 2 käsitlevale kirjavahetuse xxxx sõlmitud kokkuleppele (edaspidi „kirjavahetuse xxxx sõlmitud kokkulepe“), mis on heaks kiidetud otsusega 2004/859/EÜ. Kooskõlas kirjavahetuse xxxx sõlmitud kokkuleppega lubatakse CN-koodide 2202 10 00, ex 2202 91 00 ja ex 2202 99 alla kuuluvaid Norrast pärit tooteid tollimaksuvabalt importida ainult tollimaksuvaba kvoodi piires. Kvooti ületava impordi pealt tuleb maksta tollimaksu.

(4) Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/2034 (6) avati 2017. aasta tariifikvoot CN-koodide 2202 10 00, ex 2202 91 00 ja ex 2202 99 alla kuuluvate Norrast pärit kaupade importimiseks liitu.

(5) Kirjavahetuse vormis kokkuleppe kohaselt tuleb juhul, kui tariifikvoot on 31. oktoobriks 2017 ammendatud, suurendada 1. jaanuarist kohaldatavat järgmise aasta tariifikvooti 10 % võrra. Komisjonile esitatud andmete kohaselt oli rakendusmäärusega (EL) 2016/2034 kõnealusele xxxxx xx jookidele avatud 2017. aasta kvoot

5. septembriks 2017 ammendatud.

(6) Seega avatakse vastavalt kirjavahetuse vormis kokkuleppele kõnealuse vee ja jookide suurendatud tariifikvoot ajavahemikuks 1. jaanuarist 31. detsembrini 2018. 2017. aastaks rakendusmäärusega (EL) 2016/2034 avatud aastakvoot oli ette nähtud kogusele 17,303 miljonit liitrit. Seega avatakse 2018. aasta kvoot 10 % võrra suuremale 19,033 liitrisele kogusele.

(1) ELT L 150, 20.5.2014, lk 1.

(2) ELT L 370, 17.12.2004, lk 70.

(3) EÜT L 171, 27.6.1973, lk 2.

(4) EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.

(5) ELT L 370, 17.12.2004, lk 72.

(6) Komisjoni 21. novembri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/2034, millega avatakse 2017. aasta tariifikvoot teatavate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 510/2014 hõlmatud põllumajandustoodete töötlemisel saadud Norrast pärit kaupade importimiseks liitu (ELT L 314, 21.11.2016, lk 4).

(7) Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/2447 (1) on kehtestatud eeskirjad tariifikvootide haldamise kohta. Käesoleva määrusega avatavat tariifikvooti tuleks hallata vastavalt kõnealustele eeskirjadele.

(8) Käesolevas määruses ette nähtud meetmed on kooskõlas I xxxxx loetlemata töödeldud põllumajandustoodetega kauplemise horisontaalküsimusi käsitleva korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesoleva määruse lisas sätestatud tollimaksuvaba tariifikvoot avatakse ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni

31. detsembrini 2018 kõnealuses lisas loetletud Norrast pärit kaupade jaoks vastavalt samas lisas esitatud tingimustele.

2. Päritolureegleid, mis on sätestatud Euroopa Majandusühenduse xx Xxxxx Kuningriigi vahelise 14. mai 1973. aasta lepingu protokollis nr 3, kohaldatakse käesoleva määruse lisas loetletud kaupade suhtes.

3. Imporditud koguste suhtes, mis ületavad lisas kehtestatud kvooti, kohaldatakse soodustollimaksu 0,047 eurot liitri kohta.

Artikkel 2

Komisjon haldab artikli 1 lõikes 1 osutatud tollimaksuvaba tariifikvooti vastavalt rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklitele 49–54.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2018.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, 13. detsember 2017

Komisjoni nimel president

Xxxx-Xxxxxx XXXXXXX

(1) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).

XXXX

Teatavate Norrast pärit kaupade liitu importimisel kohaldatavad tollimaksuvabad tariifikvoodid aastaks 2018

Jrk-nr	CN-kood	TARICi kood	Kauba kirjeldus	Kvoodi maht
09.0709	2202 10 00		— vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega	19,033 miljonit liitrit
	ex 2202 91 00	10	— alkoholivaba õlu, suhkrulisandiga
	ex 2202 99 11	11 19	— sojapõhised joogid, mille proteiinisisaldus on vähemalt 2,8 % massist, suhkrulisandiga (sisaldavad sahharoosi või invertsuhkrut)
	ex 2202 99 15	11 19	— sojapõhised joogid, mille proteiinisisaldus on alla 2,8 % massist; joogid, mis põ hinevad 8. gruppi kuuluvatel pähklitel, 10. gruppi kuuluval teraviljal või 12. gruppi kuuluvatel seemnetel, suhkrulisandiga (sisal davad sahharoosi või invertsuhkrut)
	ex 2202 99 19	11 19	— muud mittealkohoolsed joogid, suhkrulisan diga (sisaldavad sahharoosi või invertsuhk rut)

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/2311,‌

13. detsember 2017,

milles sätestatakse kõne mobiilsidevõrgus lõpetamise maksimaalsete tasude kogu liidu kaalutud keskmine ja tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2016/2292

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2012. aasta määrust (EL) nr 531/2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires, (1) eriti selle artikli 6e lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1) Vastavalt määrusele (EL) nr 531/2012 ei tohiks omamaine teenuseosutaja alates 15. juunist 2017 nõuda rändluskliendilt üheski liikmesriigis mõistliku kasutamise põhimõtte kohase mahu piires vastu võetud reguleeritud rändluskõnede eest ühtegi omamaisele jaehinnale lisanduvat tasu.

(2) Vastavalt määrusele (EL) nr 531/2012 on omamaistel teenusepakkujatel lubatud pärast 15. juunit 2017 kohaldada omamaisele jaehinnale lisanduvat tasu reguleeritud rändlusteenuste jaemüügitasandil tarbimise suhtes, mis ületab mõistliku kasutamise põhimõtte kohase mahu piire.

(3) Määrusega (EL) nr 531/2012 seati reguleeritud rändluskõne vastuvõtmise suhtes kohaldatavate lisatasude piirmääraks kõne mobiilsidevõrgus lõpetamise maksimaalsete tasude kogu liidu kaalutud keskmine.

(4) Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2016/2292 (2) on sätestatud kõne mobiilsidevõrgus lõpetamise maksimaalsete tasude kogu liidu kaalutud keskmine, mida kohaldatakse alates 2017. aastast, võttes aluseks 1. juuli 2016. aasta andmed.

(5) Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Amet edastas komisjonile liikmesriikide reguleerivatelt asutustelt kogutud ajakohastatud teabe kõne mobiilsidevõrgus lõpetamise tasude maksimaalse taseme kohta, mille nad olid iga riigi konkreetsetes mobiilsidevõrkudes häälkõne lõpetamise hulgiteenuse turul kehtestanud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/21/EÜ (3) artiklitele 7 ja 16 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/19/EÜ (4) artiklile 13, ning kõigi abonentide arvu kohta liikmesriikides.

(6) Komisjon arvutas kõne mobiilsidevõrgus lõpetamise maksimaalsete tasude kogu liidu kaalutud keskmise vastavalt määrusele (EL) nr 531/2012 järgmiselt: i) konkreetses liikmesriigis kõne mobiilsidevõrgus lõpetamise lubatud maksimaalne tasu korrutati selle liikmesriigi abonentide koguarvuga, ii) kõigi liikmesriikide selliselt arvutatud korrutised liideti ning iii) saadud summa jagati kõigi liikmesriikide abonentide koguarvuga, võttes aluseks 1. juuli 2017. aasta andmed. Euroalaväliste liikmesriikide puhul kasutati vahetuskursina 2017. xxxxx xxxxx kvartali keskmist vastavalt Euroopa Keskpanga andmebaasile.

(7) Seepärast tuleks ajakohastada kõne mobiilsidevõrgus lõpetamise maksimaalsete tasude kogu liidu kaalutud keskmist, mis on sätestatud rakendusmääruses (EL) 2016/2292.

(8) Seepärast tuleks rakendusmäärus (EL) 2016/2292 kehtetuks tunnistada.

(9) Vastavalt määrusele (EL) nr 531/2012 peab komisjon kõne mobiilsidevõrgus lõpetamise maksimaalsete tasude kogu liidu kaalutud keskmise kord aastas läbi vaatama.

(1) ELT L 172, 30.6.2012, lk 10.

(2) Komisjoni 16. detsembri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/2292, milles sätestatakse kõne mobiilsidevõrgus lõpetamise maksimaalsete tasude kogu liidu kaalutud keskmine ja tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2015/2352 (ELT L 344, 17.12.2016, lk 77).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva

raamistiku kohta (raamdirektiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 7).

(10) Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas sidekomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kõne mobiilsidevõrgus lõpetamise maksimaalsete tasude kogu liidu kaalutud keskmiseks sätestatakse 0,0091 eurot minutis.

Artikkel 2

Rakendusmäärus (EL) 2016/2292 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, 13. detsember 2017

Komisjoni nimel president

Xxxx-Xxxxxx XXXXXXX

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/2312,‌

13. detsember 2017,

milles käsitletakse Bacillus subtilis C-3102 (DSM 15544) preparaadi uue kasutusviisi lubamist emiste, piimapõrsaste xx xxxxxx söödalisandina (loa hoidja Asahi Calpis Wellness Co. Ltd, keda esindab Asahi Calpis Wellness Co. Ltd Europe Representative Office)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1) Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatava söödalisandi loa taotlemise nõue ning sellise loa andmise alused xx xxxx.

(2) Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 on esitatud taotlused lubada Bacillus subtilis C-3102 (DSM 15544) preparaadi uut kasutusviisi. Taotlustele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud üksikasjad ja dokumendid.

(3) Taotlustes käsitletakse Bacillus subtilis C-3102 (DSM 15544) preparaadi uue kasutusviisi lubamist emiste, piimapõrsaste xx xxxxxx söödalisandina, mis liigitatakse söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid“.

(4) Söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid“ kuuluva Bacillus subtilis C-3102 (DSM 15544) preparaadi kasutamine lubati kümneks aastaks broilerkanade söödalisandina komisjoni määrusega (EÜ) nr 1444/2006, (2) võõrutatud põrsaste söödalisandina komisjoni määrusega (EL) nr 333/2010, (3) munakanatibude, kalkunite, vähemlevinud linnuliikide ning muude dekoratiiv- ja jahilindude söödalisandina komisjoni määrusena (EL) nr 184/2011 (4) ning munakanade ja dekoratiivkalade söödalisandina komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/897 (5).

(5) Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) jõudis oma 21. märtsi 2017. aasta arvamuses (6) järeldusele, et Bacillus subtilis C-3102 (DSM 15544) preparaat ei mõju kavandatud kasutustingimustes kahjulikult loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale. Samuti jõuti järeldusele, et lisand võib parandada emiste ja piimapõrsaste zootehnilisi jõudlusnäitajaid ning suurendada koerte väljaheite kuivainesisaldust. Toiduohutusameti hinnangul ei xxx xxxx kehtestada turustamisjärgse järelevalve erinõudeid. Toiduohutusamet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud referentlabori esitatud aruande söödas sisalduva kõnealuse söödalisandi analüüsimeetodi kohta.

(6) Bacillus subtilis C-3102 (DSM 15544) preparaadi hindamisel xxxxxx, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud loa andmise tingimused on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse preparaadi kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud tingimustel.

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2) Komisjoni 29. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1444/2006 Bacillus subtilis C-3102 (Calsporin) lubamise kohta söödalisandina (ELT L 271, 30.9.2006, lk 19).

(3) Komisjoni 22. aprilli 2010. aasta määrus (EL) nr 333/2010, milles käsitletakse Bacillus subtilis'e C-3102 (DSM 15544) kasutamise

lubamist võõrutatud põrsaste söödalisandina (loa omanik Calpis Co. Ltd. Jaapan, keda Euroopa Liidus esindab Calpis Co. Ltd. Europe Representative Office) (ELT L 102, 23.4.2010, lk 19).

(4) Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 184/2011, milles käsitletakse Bacillus subtilis'e C-3102 (DSM 15544) lubamist

munakanade, kalkunite, vähem tähtsate linnuliikide ning muude dekoratiiv- ja jahilindude söödalisandina (loa omanik Calpis Co. Ltd. Jaapan, keda Euroopa Liidus esindab Calpis Co. Ltd. Europe Representative Office) (ELT L 53, 26.2.2011, lk 33).

(5) Komisjoni 8. juuni 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/897, milles käsitletakse Bacillus subtilis'e (C-3102) (DSM 15544) valmistise

lubamist munakanade ja dekoratiivkalade söödalisandina (loa hoidja Asahi Calpis Wellness Co. Ltd.) ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1444/2006, (EL) nr 333/2010 ja (EL) nr 184/2011 loa hoidja osas (ELT L 152, 9.6.2016, lk 7).

(6) EFSA Journal 2017; 15(4):4760 ja EFSA Journal 2017; 15(4):4761.

(7) Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Xxxxx nimetatud preparaati, mis kuulub söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid“ ja funktsionaalrühma

„soolestiku mikrofloorat tasakaalustavad ained“, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöödas vastavalt lisas sätestatud tingimustele.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, 13. detsember 2017

Komisjoni nimel president

Xxxx-Xxxxxx XXXXXXX

14.12.2017

XXXX

Söödalisandi identifitsee rimis number

Loa hoidja

Söödalisand

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või

-kategooria

Vanuse ülempiir

Miinimum sisaldus

Maksimum sisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusaja xxxx

CFU / kg täissöödas, mille niiskusesisaldus on 12 %

Euroopa Liidu Teataja

L 331/43

Kategooria: zootehnilised lisandid. Funktsionaalrühm: soolestiku mikrofloorat tasakaalustavad ained.

4b1820	Asahi Calpis Wellness Co. Ltd, esindaja Asahi Calpis Wellness Co. Ltd Europe Representative Office	Bacillus subtilis DSM 15544	Söödalisandi koostis Bacillus subtilis C-3102 (DSM 15544) preparaat, milles on vähemalt: 1 × 1010 CFUd söödalisandi (tahkel xxxxx) grammi kohta. Toimeaine kirjeldus	Emised Piimapõrsad Koerad	—	3 × 108 1 × 109	—	1. Söödalisandi ja eelsegude kasutamisjuhistes xxxxxx takse säilitustingimused ja püsivus kuumtöötlemisel. 2. Kasutusjuhendis märgitakse: „Söödalisandit antakse ime tavatele emistele ja piima põrsastele samaaegselt“. 3. Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatele kasutamiskorra ja võtavad korralduslikud meetmed, millega vähen datakse söödalisandi ka sutamisest tulenevaid või malikke ohte. Xxx xxxxxxx kasutamiskord ja sellised meetmed ei võimalda kõne aluseid ohte kõrvaldada või minimeerida, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel isikukaitseva hendeid, sealhulgas respi raatorit.	3. jaanuar 2028
			Bacillus subtilis'e elujõulised ra kud
			DSM 15544
			Analüüsimeetod
			Loendamine: pindkülvimeetod, kasutades trüptoon-soja-agarit kõigis uuritavates põhiainetes (EN 15784:2009)
			Tuvastamine: impulssvälja-gee lelektroforees (PFGE).

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/2313,‌

13. detsember 2017,

milles sätestatakse liidu territooriumil vedamiseks vajaliku ning kaitstavasse piirkonda sissetoomiseks xx xxxx vedamiseks vajaliku taimepassi vormi nõuded

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrust (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekah justajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ, (1) eriti selle artikli 83 lõiget 7,

ning arvestades järgmist:

(1) Määruse (EL) 2016/2031 artikli 83 lõikega 7 antakse komisjonile õigus xxxxx vastu liidu territooriumil vedamiseks vajaliku ning kaitstavasse piirkonda sissetoomiseks xx xxxx vedamiseks vajaliku taimepassi vormi nõuded. Hea nähtavuse ja selgesti loetavuse tagamiseks on oluline, et taimepasside vorm on standarditud. Sellega tagatakse, et taimepassid on selgesti eristatavad igast muust teabest või etiketist.

(2) Selliste taimede, taimsete saaduste või muude toodete suuruse ja omaduste erinevuste tõttu, mille puhul nõutakse taimepassi, tuleks tagada taimepasside vormi käsitlevate nõuete teatav paindlikkus. Seepärast peaks xxxx A–D osas esitatud taimepasside iga kategooria puhul olema võimalik kasutada mitut alternatiivset näidist, mis võimaldavad arvesse xxxxx selliste taimede, taimsete saaduste või muude toodete suuruse erinevusi, mille puhul nõutakse taimepassi. Lisaks sellele ei peaks kõnealustes näidistes olema konkreetselt ette nähtud taimepasside suurus, piirjoone kasutamine, taimepassi elementide suurusvahekord ja elementide puhul kasutatavad kirjatüübid.

(3) Taimepassi elemendid peaksid asuma ristküliku- või ruudukujulises alas, mis peaks igast muust teksti- või kujunduselemendist olema piirjoonega või muul viisil selgelt eraldatud. Kogemused on näidanud, et oluline on suurendada taimepasside nähtavust ja nende eristatavust igast muust teabest või etiketist.

(4) Õiguskindluse huvides tuleks käesolevat määrust kohaldada alates samast kuupäevast kui määrust (EL) 2016/2031.

(5) Paljud sellised taimed, taimsed saadused ja muud tooted, mille kohta kooskõlas komisjoni direktiiviga 92/105/EMÜ (2) antakse välja taimepass enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva, on endiselt turul või neid veetakse pärast kõnealust kuupäeva. Kui ei esine terviseprobleeme, mille tõttu xxxxx xxxx viivitamata vorminõudeid muuta, siis kehtivad enne 14. detsembrit 2019 välja antud taimepassid kuni 14. detsembrini 2023.

(6) Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Taimepasside näidised

1. Liidu territooriumil vedamiseks vajalikud taimepassid peavad vastama ühele xxxx A osas esitatud näidistest.

2. Kaitstavasse piirkonda sissetoomiseks xx xxxx vedamiseks vajalikud taimepassid peavad vastama ühele xxxx B osas esitatud näidistest.

(1) ELT L 317, 23.11.2016, lk 4.

(2) Komisjoni 3. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/105/EMÜ, millega kehtestatakse teatavate taimede, taimsete saaduste ja muude toodete ühenduse piires liikumisel kasutatavate taimepasside ühtlustamise ulatus ning taimepasside väljastamise üksikasjalik xxxx xx nende ümbervahetamise tingimused ja üksikasjalik kord (EÜT L 4, 8.1.1993, lk 22).

3. Liidu territooriumil vedamiseks vajalikud taimepassid, mis on ühendatud määruse (EL) 2016/2031 artikli 83 lõike 5 teise lõigu kohase sertifitseerimist tõendava etiketiga, peavad vastama ühele xxxx C osas esitatud näidistest.

4. Kaitstavasse piirkonda sissetoomiseks xx xxxx vedamiseks vajalikud taimepassid, mis on ühendatud määruse (EL) 2016/2031 artikli 83 lõike 5 kolmanda lõigu kohase sertifitseerimist tõendava etiketiga, peavad vastama ühele xxxx D osas esitatud näidistest.

Artikkel 2

Nõuded taimepasside elementidele

Määruse (EL) 2016/2031 VII lisas esitatud taimepasside elemendid peavad asuma ristküliku- või ruudukujulises alas ning olema loetavad xxxx nägemisabivahendeid kasutamata.

Kõnealused elemendid peavad asuma seespool piirjoont või xxxxx xxxx viisil selgelt eraldatud igast muust teksti- või kujunduselemendist ning xxxxx xxxxx nähtavad ja selgelt eristatavad.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Kohaldamise alguskuupäev

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 14. detsembrist 2019.

Enne 14. detsembrit 2019 kooskõlas direktiiviga 92/105/EMÜ välja antud taimepassid kehtivad kuni 14. detsembrini 2023.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, 13. detsember 2017

Komisjoni nimel president

Xxxx-Xxxxxx XXXXXXX

XXXX

Tehnilised näitajad: taimepasside mõõtmed, piirjoone kasutamine, taimepassi elementide suurusvahekord ja näidistes kasutatavad kirjatüübid on üksnes näited.

Liidu xxxx võib olla värvitrükis või mustvalges trükis kas valgete tähtedega mustal taustal või vastupidi. Selgitus

1. Sõna „Taimepass“ või sõnad „Taimepass – kaitstav piirkond“ inglise keeles või vajaduse korral ühes liidu ametlikus keeles kaldkriipsuga eraldatuna.

2. Taimeliigi/taimeliikide või taksoni/taksonite botaaniline nimi / botaanilised nimed, kui on tegemist taimede ja taimsete saadustega, või vajaduse korral muude toodete puhul asjaomase toote nimi, ning xxxxx xxxx (viimane ei ole kohustuslik).

3. Määruse (EL) 2016/2031 artikli 67 punktis a osutatud selle liikmesriigi kahetäheline kood vastavalt ISO 3166-1- alpha-2-standardile, (1) kus taimepassi välja andev ettevõtja on registreeritud.

4. Asjaomaste ettevõtjate registrikood, mis koosneb tähtedest, numbritest või tähtedest ja numbritest.

5. Asjaomaste taimede, taimsete saaduste või muude toodete jälgitavuskood.

6. Vajaduse korral jälgitavuskoodi täiendav kordumatu vöötkood, QR-kood, hologramm, kiip või muu andmekandja.

7. Vajaduse korral päritoluliikmesriigi kahetäheline kood vastavalt ISO 3166-1-alpha-2-standardile, millele on osutatud määruse (EL) 2016/2031 artikli 67 punktis a.

8. Vajaduse korral päritoluriigiks oleva kolmanda riigi / kolmandate riikide nimi/nimed või selle/nende kahetäheline kood vastavalt ISO 3166-1-alpha-2-standardile.

9. Kaitstava piirkonna karantiinse(te) taimekahjustaja(te) teaduslik nimi või teaduslikud nimed või teise võimalusena kõnealustele taimekahjustajatele spetsiaalselt määratud kood(id), nagu on osutatud määruse (EL) 2016/2031 artikli 32 lõikes 3.

10. Nõutav teave vastavalt nõukogu direktiivi 66/401/EMÜ (2) artikli 10 lõikes 1, nõukogu direktiivi 66/402/EMÜ (3) artikli 10 lõikes 1, nõukogu direktiivi 68/193/EMÜ (4) artikli 10 lõikes 1, nõukogu direktiivi 2002/54/EÜ (5) artiklis 12, nõukogu direktiivi 2002/55/EÜ (6) artikli 28 lõikes 1, nõukogu direktiivi 2002/56/EÜ (7) artikli 13 lõikes 1 ja nõukogu direktiivi 2002/57/EÜ (8) artikli 12 lõikes 1 osutatud seemnete või muu paljundusmaterjali ametliku etiketi jaoks, või nõukogu direktiivi 2008/90/EÜ (9) artikli 9 lõike 1 punktis b osutatud supereliit-, eliit- või sertifitseeritud materjali ametliku etiketi jaoks.

(1) ISO 3166-1:2006, maade ja nende jaotiste nimetuste tähised. 1. osa: Maatähised. Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon, Genf.

(2) Nõukogu 14. juuni 1966. aasta direktiiv 66/401/EMÜ söödakultuuride seemne turustamise kohta (EÜT 125, 11.7.1966, lk 2298/66).

(3) Nõukogu 14. juuni 1966. aasta direktiiv 66/402/EMÜ teraviljaseemne turustamise kohta (EÜT 125, 11.7.1966, lk 2309/66).

(4) Nõukogu 9. aprilli 1968. aasta direktiiv 68/193/EMÜ viinamarjade vegetatiivse paljundusmaterjali turustamise kohta (EÜT L 93, 17.4.1968, lk 15).

(5) Nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/54/EÜ peediseemne turustamise kohta (EÜT L 193, 20.7.2002, lk 2).

(6) Nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/55/EÜ köögiviljaseemne turustamise kohta (EÜT L 193, 20.7.2002, lk 33).

(7) Nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/56/EÜ seemnekartuli turustamise kohta (EÜT L 193, 20.7.2002, lk 60).

(8) Nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/57/EÜ õli- ja kiudtaimede seemne turustamise kohta (EÜT L 193, 20.7.2002, lk 74).

(9) Nõukogu 29. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/90/EÜ puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude turustamise kohta (ELT L 267, 8.10.2008, lk 8).

A OSA

Näidised: artikli 1 lõikes 1 osutatud taimepassid, mis on vajalikud liidu territooriumil vedamiseks

B OSA

Näidised: artikli 1 lõikes 2 osutatud taimepassid, mis on vajalikud kaitstavasse piirkonda sissetoomiseks xx xxxx vedamiseks

C OSA

Näidised: artikli 1 lõikes 3 osutatud taimepassid, mis on vajalikud liidu territooriumil vedamiseks ning mis on ühendatud sertifitseerimist tõendava etiketiga

D OSA

Näidised: artikli 1 lõikes 4 osutatud taimepassid, mis on vajalikud kaitstavasse piirkonda sissetoomiseks xx xxxx vedamiseks ning mis on ühendatud sertifitseerimist tõendava etiketiga

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/2314,‌

13. detsember 2017,

millega kehtestatakse jaotuskoefitsient kogustele, mille kohta on esitatud ajavahemikul

20. novembrist 2017 kuni 30. novembrini 2017 impordilitsentsitaotlused, ja määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 2535/2001 alusel piima- ja piimatoodetesektoris avatud tariifikvootide raames alaperioodiks 1. juulist 2018 kuni 31. detsembrini 2018 kehtestatud

kogustele

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artiklit 188,

ning arvestades järgmist:

(1) Komisjoni määrusega (EÜ) nr 2535/2001 (2) on avatud tariifikvoodid piima ja piimatoodete importimiseks.

(2) Ajavahemikul 20. novembrist 2017 kuni 30. novembrini 2017 esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud kogused alaperioodiks 1. jaanuarist 2018 kuni 30. juunini 2018 on suuremad kui teatavate kvootide all saada olevad kogused. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, samuti tuleks määrata kindlaks taotletud koguse suhtes kohaldatav jaotuskoefitsient, mis on arvutatud vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1301/2006 (3) artikli 7 lõikele 2.

(3) Ajavahemikul 20. novembrist 2017 kuni 30. novembrini 2017 esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud kogused alaperioodiks 1. jaanuarist 2018 kuni 30. juunini 2018 on väiksemad kui teatavate kvootide all saada olevad kogused. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, millele taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kehtestatud kogustele.

(4) Meetme tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Määruse (EÜ) nr 2535/2001 kohaselt esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud koguste suhtes alaperioodiks

1. jaanuarist 2018 kuni 30. juunini 2018 kohaldatakse käesoleva määruse lisas esitatud jaotuskoefitsienti.

2. Kogused, mille kohta ei ole esitatud impordilitsentsitaotlusi vastavalt määrusele (EÜ) nr 2535/2001 ja mis lisatakse alaperioodile 1. juulist 2018 kuni 31. detsembrini 2018, on esitatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) Komisjoni 14. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2535/2001, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses piima ja piimatoodete impordi korra kohaldamise ning tariifikvootide avamisega (EÜT L 341, 22.12.2001, lk 29).

(3) Komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1301/2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste

ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi (ELT L 238, 1.9.2006, lk 13).

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. detsember 2017

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektor

Xxxxx XXXXX

XXXX

I.A

Järjekorra number	Jaotuskoefitsient – alaperioodiks 1.1.2018 kuni 30.6.2018 esitatud taotlused (%)	Taotlemata kogused, mis lisatakse alaperioodiks 1.7.2018 kuni 31.12.2018 saada olevatele kogustele (kg)
09.4590	—	—
09.4599	—	—
09.4591	—	—
09.4592	—	—
09.4593	—	—
09.4594	—	—
09.4595	—	—
09.4596	—	—

I.F

Šveitsist pärit tooted

Järjekorra number

Jaotuskoefitsient – alaperioodiks 1.1.2018 kuni 30.6.2018 esitatud taotlused

(%)

Taotlemata kogused, mis lisatakse alaperioodiks 1.7.2018 kuni 31.12.2018 saada olevatele kogustele (kg)

09.4155

—

I.H

Norrast pärit tooted

Järjekorra number

Jaotuskoefitsient – alaperioodiks 1.1.2018 kuni 30.6.2018 esitatud taotlused

(%)

Taotlemata kogused, mis lisatakse alaperioodiks 1.7.2018 kuni 31.12.2018 saada olevatele kogustele (kg)

09.4179

—

2 707 600

I.I

Islandilt pärit tooted

Järjekorra number

Jaotuskoefitsient – alaperioodiks 1.1.2018 kuni 30.6.2018 esitatud taotlused

(%)

Taotlemata kogused, mis lisatakse alaperioodiks 1.7.2018 kuni 31.12.2018 saada olevatele kogustele (kg)

09.4205

—

09.4206

—

I.K

Uus-Meremaalt pärit tooted

Järjekorra number	Jaotuskoefitsient – alaperioodiks 1.1.2018 kuni 30.6.2018 esitatud taotlused (%)	Taotlemata kogused, mis lisatakse alaperioodiks 1.7.2018 kuni 31.12.2018 saada olevatele kogustele (kg)
09.4514	—	7 000 000
09.4515	—	4 000 000
09.4182	—	16 806 000
09.4195	—	20 540 500

I.L

Ukrainast pärit tooted

Järjekorra number	Jaotuskoefitsient – alaperioodiks 1.1.2018 kuni 30.6.2018 esitatud taotlused (%)	Taotlemata kogused, mis lisatakse alaperioodiks 1.7.2018 kuni 31.12.2018 saada olevatele kogustele (kg)
09.4600	—	3 777 000
09.4601	—	1 250 000
09.4602	0,608872	—

OTSUSED ‌

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2017/2315,

11. detsember 2017,

millega luuakse alaline struktureeritud koostöö ning määratakse kindlaks selles osalevate liikmesriikide nimekiri

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 46 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 10) Euroopa Liidu lepingu artikliga 42 loodud alalise struktureeritud koostöö kohta,

võttes arvesse Saksamaa Liitvabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi ja Itaalia Vabariigi ettepanekut, võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja“) arvamust

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Liidu lepingu („XXx xxxxxx“) artikli 42 lõigetes 2 ja 6 on sätestatud, et liikmesriigid, xxxxx sõjalised võimed vastavad kõrgendatud kriteeriumidele xx xxx on xxxxxx valdkonnas siduvamaid kohustusi võtnud, pidades silmas kõige nõudlikumaid missioone, loovad liidu raames alalise struktureeritud koostöö.

(2) 13. novembril 2017 said nõukogu ning kõrge esindaja 23 liikmesriigilt ning 7. detsembril 2017 veel kahelt liikmesriigilt XXx lepingu artikli 46 lõike 1 kohase ühisteate, et kõik nimetatud liikmesriigid kavatsevad osaleda alalises struktureeritud koostöös, tuginedes nende poolt eespool nimetatud nõuete järgimisele selles valdkonnas ning üksteise ees käesoleva otsuse lisas nimetatud siduvamate kohustuste võtmisele ja kõikidele muudele xxxxxx esitatud elementidele, sealhulgas preambul ja I lisas esitatud alalise struktureeritud koostöö juhtpõhimõtted, millele nad on jätkuvalt täielikult pühendunud, ning tuletades samuti meelde XXx lepingu artiklit 42, sealhulgas artikli 42 lõige 7 (1).

(3) Käesoleva otsuse lisas sätestatud siduvamad kohustused on kooskõlas aluslepingutele lisatud protokolli nr 10 artiklis 1 osutatud eesmärkide ning kõnealuse protokolli artiklis 2 osutatud kohustuste täitmisega.

(4) Liikmesriikide otsus osaleda alalises struktureeritud koostöös on vabatahtlik ja see ei mõjuta nende suveräänsust ega teatavate liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsepoliitika eripära. Osalevate liikmesriikide panused alalise struktureeritud koostöö alusel võetavate siduvamate kohustuste täitmiseks tehakse kooskõlas liikmesriikide kohaldatavate põhiseaduslike sätetega.

(5) Alalise struktureeritud koostöö alusel võetavate siduvamate kohustuste hulka kuulub üha suurema arvu kaitsevõime arendamise ühis- ja koostööprojektide algatamine. Selliseid projekte võib toetada liidu eelarvest tehtavate maksetega kooskõlas aluslepingutega ning asjakohaste liidu õigusaktide ja programmidega.

(6) Osalevad liikmesriigid on sätestanud riiklikes rakenduskavades oma suutlikkuse täita vastastikku võetud siduvamaid kohustusi.

(7) Kuna vajalikud tingimused on täidetud, on nõukogu jaoks asjakohane xxxxx vastu otsus alalise struktureeritud koostöö loomise kohta.

(8) Liikmesriigid, kes soovivad osaleda alalises struktureeritud koostöös hiljem, võivad teatada oma vastavast kavatsusest nõukogule ning kõrgele esindajale kooskõlas XXx lepingu artikli 46 lõikega 3.

(1) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 65.

(9) Kõrge esindaja on täielikult kaasatud alalise struktureeritud koostööga seotud menetlustesse.

(10) Alalise struktureeritud koostöö raames algatatud projektide ja muude ÜVJP meetmete ja liidu muude poliitika valdkondade vahel peaks valitsema sidusus. Nõukogu, ja nende vastavate volituste piires, kõrge esindaja ja komisjon, peaksid tegema asjakohasel juhul koostööd sünergiate maksimeerimiseks.

(11) Kooskõlas XXx lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 22) (Taani seisukoha kohta) artikliga 5 ei osale Taani liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ning rakendamises. Seega ei ole käesolev otsus Taani suhtes siduv,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Alalise struktureeritud koostöö loomine

Liidu raamistikus luuakse alaline struktureeritud koostöö liikmesriikide vahel, xxxxx sõjalised võimed vastavad protokolli nr 10 artiklis 1 osutatud kõrgendatud kriteeriumidele xx xxx on vastastikku võtnud selles valdkonnas kõnealuse protokolli artiklis 2 osutatud kohustusi, pidades silmas kõige nõudlikumaid missioone ja aidates saavutada liidu kaugelevaatavad eesmärgid.

Artikkel 2

Osalevad liikmesriigid

Alalises struktureeritud koostöös osalevad järgmised liikmesriigid:

— Belgia,

— Bulgaaria,

— Tšehhi Vabariik,

— Saksamaa,

— Eesti,

— Iirimaa,

— Kreeka,

— Hispaania,

— Prantsusmaa,

— Horvaatia,

— Itaalia,

— Küpros,

— Läti,

— Leedu,

— Luksemburg,

— Ungari,

— Madalmaad,

— Austria,

— Poola,

— Portugal,

— Rumeenia,

— Sloveenia,

— Slovakkia,

— Soome,

— Rootsi.

Artikkel 3

Protokollis nr 10 osutatud siduvamad kohustused

1. Et saavutada protokolli nr 10 artiklis 1 sätestatud eesmärgid ning täita kõnealuse protokolli artiklis 2 osutatud kohustused, annavad osalevad liikmesriigid panuse, mis võimaldab täita lisas esitatud vastastikku võetud siduvamad kohustused.

2. Selleks vaatavad osalevad liikmesriigid igal aastal läbi oma riiklikud rakenduskavad, milles kirjeldatakse siduvamate kohustuste täitmist ning täpsustatakse igas etapis seatavate kitsamate eesmärkide täitmist, ning ajakohastavad neid vastavalt vajadusele. Ajakohastatud riiklikud rakenduskavad edastatakse igal aastal Euroopa välisteenistusele ja Euroopa Kaitseagentuurile ning need tehakse kättesaadavaks kõigile osalevatele liikmesriikidele.

Artikkel 4

Alalise struktureeritud koostöö juhtimine

1. Alalise struktureeritud koostöö juhtimine korraldatakse

— nõukogu tasandil ning

— nende osalevate liikmesriikide rühmade ellu viidavate projektide raamistikus, kes on omavahel selliste projektide läbiviimises kokku leppinud.

2. Nõukogu, kes tegutseb XXx lepingu artikli 46 lõike 6 kohaselt, võtab vastu otsuseid ja soovitusi, millega

a) antakse alalise struktureeritud koostöö strateegilised juhised ja suunised;

b) kehtestatakse lisas esitatud siduvamate kohustuste eri täiteetapid kahe järjestikuse esialgse etapi (aastad 2018–2020 ja 2021–2025) vältel ning iga etapi alguses täpsustatakse lisas esitatud siduvamate kohustuste täitmiseks kitsamad eesmärgid;

c) vajaduse korral ajakohastatakse ja suurendatakse lisas esitatud siduvamaid kohustusi, võttes aluseks alalise struktureeritud koostöö saavutused, et kajastada liidu muutuvat julgeolekukeskkonda. Sellised otsused tehakse eeskätt lõike 2 punktis b osutatud etappide xxxxx, tuginedes strateegilisele läbivaatamisele, mille käigus hinnatakse alalise struktureeritud koostöö raames võetud kohustuste täitmist;

d) hinnatakse osalevate liikmesriikide poolt kokkulepitud kohustuste täitmiseks antud panust vastavalt artiklis 6 kirjeldatud mehhanismile;

e) koostatakse alalise struktureeritud koostöö raamistikus arendatavate projektide nimekiri, kajastades nii toetust võimearendusele kui ka vahendite ja võimete raames antavat olulist toetust ühise julgeoleku ja kaitsepoliitika operatsioonide ja missioonide jaoks;

f) kehtestatakse ühised projektijuhtimise reeglid, mida üksikprojektis osalevad liikmesriigid saaksid asjaomase projekti jaoks kohandada;

g) kehtestatakse artikli 9 lõike 1 kohaselt õigel ajal üldtingimused, mille alusel lubatakse erandkorras kutsuda üksikpro jektides osalema kolmandaid riike, ning tehakse artikli 9 lõike 2 kohaselt kindlaks, kas kolmas riik vastab nimetatud tingimustele, ning

h) võetakse mis tahes muud käesoleva otsuse edasiseks rakendamiseks vajalikud meetmed.

Artikkel 5

Alalise struktureeritud koostöö projektid

1. Kõrge esindaja võib üksikprojektides osaleda kavatsevate osalevate liikmesriikide ettepanekul esitada artikli 7 kohaselt antavate hinnangute alusel pärast sõjalise nõu saamist Euroopa Liidu sõjaliselt komiteelt (ELSK) soovituse nõukogu otsuste ja soovituste kohta, mis võetakse vastu vastavalt artikli 4 lõike 2 punktile e alalise struktureeritud koostöö projektide kindlaksmääramise ja hindamise kohta.

2. Osalevad liikmesriigid, kes kavatsevad teha ettepaneku üksikprojekti kohta, teavitavad teisi osalevaid liikmesriike aegsasti enne oma ettepaneku esitamist, et saada nende toetus xx xxxx xxxxx võimalus ühineda, esitades projekti ettepaneku ühiselt.

Projektiosalised on osalevad liikmesriigid, kes esitasid ettepaneku. Iga üksikprojekti projektiosaliste loetelu lisatakse artikli 4 lõike 2 punktis a osutatud nõukogu otsusele.

Projektis osalevad liikmesriigid võivad leppida omavahel kokku, et nad lubavad ühineda teistel liikmesriikidel, kes soovivad hiljem projektis osaleda.

3. Projektis osalevad liikmesriigid lepivad kokku oma koostöö korralduses ja ulatuses ning projektijuhtimises. Projektis osalevad liikmesriigid teavitavad nõukogu vastavalt vajadusele regulaarselt projekti seisust.

Artikkel 6

Järelevalve, hindamine- ja aruandluskord

1. Nõukogu xxxxx XXx lepingu artikli 46 lõike 6 raames alalise struktureeritud koostöö ühtsuse, sidususe ja tõhususe. Neid eesmärke aitab saavutada xx xxxxx esindaja.

2. Kooskõlas protokolliga nr 10 on kõrge esindaja täielikult kaasatud alalise struktureeritud koostööga seotud menetlustesse.

3. Kõrge esindaja esitab igal aastal nõukogule alalist struktureeritud koostööd käsitleva aruande. Aruanne tugineb Euroopa Kaitseagentuuri panusele vastavalt artikli 7 lõike 3 punktile a ning Euroopa välisteenistuse panusele vastavalt artikli 7 lõike 2 punktile x. Xxxxx esindaja aruandes kirjeldatakse alalise struktureeritud koostöö rakendamise seisu, sealhulgas iga osaleva liikmesriigi kohustuste täitmise seisu vastavalt oma riiklikule rakenduskavale.

XXXX annab poliitika- ja julgeolekukomiteele alalise struktureeritud koostöö iga-aastase hindamisega seoses sõjalist xxx xx soovitusi.

Kõrge esindaja esitatud alalise struktureeritud koostöö aastaaruande põhjal analüüsib nõukogu kord aastas, kas osalevad liikmesriigid täidavad endiselt artiklis 3 osutatud siduvamaid kohustusi.

4. Otsus mõne liikmesriigi osalemise peatamise kohta võetakse vastu kooskõlas XXx lepingu artikli 46 lõikega 4 alles pärast xxxx, xxx liikmesriigile on antud selge ajakava individuaalseks nõupidamiseks ja reageerimismeetmete võtmiseks.

Artikkel 7

Euroopa välisteenistuse ja Euroopa Kaitseagentuuri tugi

1. Kõrge esindaja (kes on ühtlasi Euroopa Kaitseagentuuri juht) vastutusel täidavad Euroopa välisteenistus, sealhulgas Euroopa Liidu sõjaline staap (ELSS), ning Euroopa Kaitseagentuur ühiselt alalise struktureeritud koostöö sekretariaadi muul kui nõukogu tasandil ja sellega seonduvat ühtse kontaktpunkti funktsiooni.

2. Euroopa välisteenistus, sealhulgas ELSS, toetavad alalise struktureeritud koostöö toimimist eeskätt järgmiselt:

a) aitavad xxxxxx esindajal koostada alalist struktureeritud koostööd käsitleva aastaaruande jaoks hinnangut selle kohta, kuidas on osalevad liikmesriigid panustanud operatiivaspektidesse vastavalt artiklile 6;

b) kooskõlastavad artiklis 5 kirjeldatud projektiettepanekute hindamist eeskätt kättesaadavuse, koostalitlusvõime, paindlikkuse ja jõudude siirmise seisukohast. Euroopa välisteenistus, sealhulgas ELSS, analüüsivad projektiette panekuid eriti eesmärgiga teha kindlaks, kas need vastavad ja aitavad xxxxx operatiivvajadustele.

3. Euroopa Kaitseagentuur toetab alalist struktureeritud koostööd eriti järgmiselt:

a) aitab xxxxxx esindajal koostada alalist struktureeritud koostööd käsitleva aastaaruande jaoks hinnangut selle kohta, milline on olnud osalevate liikmesriikide artikli 6 kohane xxxxx kaitsevõime, eriti artiklis 3 osutatud siduvamate kohustustega kooskõlas antud panuse seisukohast;

b) aitab viia ellu kaitsevõime arendamise projekte, eriti artiklis 5 kirjeldatud projektiettepanekute hindamise kooskõlastamise kaudu eeskätt kaitsevõime arendamise valdkonnas. Euroopa Kaitseagentuur toetab liikmesriike selle tagamisel, et ei toimuks ebavajalikku dubleerimist, pidades silmas olemasolevaid algatusi xx xxxx institutsioonilises kontekstis.

Artikkel 8

Rahastamine

1. Käesoleva otsuse rakendamisest liidu institutsioonidele ja Euroopa välisteenistusele tekkivad halduskulud kaetakse liidu eelarvest. Euroopa Kaitseagentuuri halduskulusid reguleeritakse Euroopa Kaitseagentuuri rahastamisreeglite alusel kooskõlas nõukogu otsusega (ÜVJP) 2015/1835 (1).

2. Alalise struktureeritud koostöö raames algatatud projektide operatiivkulud kannavad peamiselt üksikprojektis osalevad liikmesriigid. Selliseid projekte võib rahastada osaliselt ka liidu üldeelarvest kooskõlas aluslepingute ja liidu vastavate õigusaktidega.

Artikkel 9

Kolmandate riikide osalemine üksikprojektides

1. Üldtingimused kolmandate riikide osalemiseks üksikprojektides nähakse ette nõukogu otsusega, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 4 lõikega 2 ning mis võib sisaldada kolmandate riikidega tehtavate halduskokkulepete tüüpvormi.

2. Kooskõlas XXx lepingu artikli 46 lõikega 6 otsustab nõukogu, kas kolmas riik, keda üksikprojektis osalevad liikmesriigid soovivad projekti kutsuda, vastab lõikes 1 nimetatud otsuses sätestatud nõuetele.

3. Pärast lõikes 2 osutatud positiivset otsust võivad projektis osalevad liikmesriigid sõlmida asjaomase kolmanda riigiga halduskokkuleppeid viimase osalemiseks projektis. Sellised kokkulepped peavad olema kooskõlas liidu menetlustega ja otsustusprotsessi sõltumatusega.

Artikkel 10

Julgeolekueeskirjad

Alalise struktureeritud koostöö suhtes kohaldatakse nõukogu otsuses 2013/488/EL sätestatud sätteid (2).

Artikkel 11

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 11. detsember 2017

Nõukogu nimel eesistuja

F. MOGHERINI

(1) Nõukogu 12. oktoobri 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/1835, milles määratakse kindlaks Euroopa Kaitseagentuuri põhikiri, asukoht ja töökord (ELT L 266, 13.10.2015, lk 55).

(2) Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL XXx salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274,

15.10.2013, lk 1).

XXXX

Osalevate liikmesriikide võetud kaugelevaatavad ja siduvamad ühised kohustused protokolli nr 10 artiklis 2 sätestatud viies valdkonnas

„a) tegema alates Lissaboni lepingu jõustumisest koostööd kaitsevarustuse investeerimiskulude tasemega seotud heakskiidetud ees märkide saavutamiseks ning neid eesmärke regulaarselt läbi vaatama, pidades silmas julgeolekukeskkonda ja liidu rahvusvahelisi kohustusi.“

Tuginedes 2007. aastal kehtestatud ühistele sihttasemetele, võtavad osalevad liikmesriigid järgmised kohustused.

1. Suurendada kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks korrapäraselt kaitse-eelarvet reaalmahus.

2. Suurendada keskmises perspektiivis järk-järgult kaitseinvesteeringute kulusid 20 %-ni kogukaitsekuludest (ühine sihttase), et täita strateegilise võime alased lüngad, osaledes kaitsevõimeprojektides kooskõlas võimearendusplaani ja kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamisega.

3. Suurendada ühisprojektide ja koostöö vormis toimuvate strateegilise kaitsevõime projektide arvu. Selliseid ühis- ja koostööprojekte tuleks vajaduse korral ja asjakohaselt toetada Euroopa Kaitsefondist.

4. Suurendada kaitseuuringute ja -tehnoloogia jaoks ette nähtud kulude osakaalu, et jõuda lähemale kogukaitsekulude 2 % eesmärgile (ühine sihttase).

5. Kehtestada nõue vaadata nimetatud kohustused regulaarselt läbi (eesmärgiga saada nõukogu heakskiit).

„b) viima oma kaitsesüsteemid võimalikult suures osas üksteisega vastavusse, eelkõige ühtlustades oma sõjaliste vajaduste kind laksmääramist, võttes ühisesse kasutusse ja vajadusel spetsialiseerides oma kaitsevahendeid ja -võimekust ning ergutades koostööd koolituse ja logistika valdkondades.“

6. Täita olulist xxxxx XXx kaitsevõime arendamisel, sealhulgas kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise raames, et tagada Euroopa kaugelevaatavate eesmärkide saavutamiseks vajalik kaitsevõime.

7. Kohustus toetada maksimaalselt kaitseküsimuste iga-aastast kooskõlastatud läbivaatamist, võttes arvesse läbivaatamise vabatahtlikku olemust ja osalevate liikmesriikide individuaalpiiranguid.

8. Kohustus osaleda aktiivselt tulevase Euroopa Kaitsefondi rahvusvahelistes hangetes, millel on XXx jaoks lisaväärtus.

9. Kohustus koostada osalevate liikmesriikide vahel kokku lepitud võimearendusprojektide ühtlustatud nõuded.

10. Kohustus kaaluda olemasoleva kaitsevõime ühiskasutust, et optimeerida olemasolevaid ressursse ja suurendada nende üldist tõhusust.

11. Kohustus tagada järjest suuremad pingutused küberkaitsekoostöö valdkonnas (näiteks teabevahetus, väljaõpe, operatiivtugi).

„c) võtma konkreetseid meetmeid oma jõudude kättesaadavuse, koostoimimisvõime, paindlikkuse ja ümberpaigutatavuse tõhusta miseks, seades eelkõige ühiseid eesmärke jõudude eraldamise osas, sealhulgas vajadusel läbi vaatama oma siseriikliku otsuste vastu võtmise korra.“

12. Seoses jõudude kättesaadavuse ja siirdavusega on osalevad liikmesriigid otsustanud järgmist:

— lisaks XXx lahingugruppide võimalikule siirmisele teha ELi kaugelevaatavate eesmärkide saavutamiseks lisaks kättesaadavaks strateegiliselt siiratavad formeeringud. Nimetatud kohustus xx xxxxx kõrgvalmidusega, alalisi ega reservvägesid;

— arendada välja üksnes osalevate liikmesriikide ja panustavate riikide jaoks juurdepääsetav usaldusväärne vahend (nt andmebaas) eesmärgiga registreerida olemasolevad ja kiiresti siiratavad jõud, et hõlbustada ja kiirendada vägede moodustamist;

— xxxxx eesmärgiks kiire poliitiline tegutsemine riigi tasandil, sealhulgas vaadata võimaluse korral läbi riiklikud otsustusprotsessid;

— näha oma vahendite ja võimaluste piires ette märkimisväärne tugi ÜJKP operatsioonidele (nt EUFOR) ja missioonidele (nt XXx väljaõppemissioonid) – personal, varustus, väljaõpe, tugi õppustel, taristu vms –, mis on otsustatud ühehäälselt nõukogus ja mis ei mõjuta mingil viisil otsuseid ÜJKP operatsioonide jaoks antava panuse kohta ega võimalikke põhiseaduslikke piiranguid;

— anda märkimisväärne xxxxx XXx lahingugruppidesse ning kinnitada oma põhimõtteline xxxxx vähemalt neli aastat ette, kehtestades valmisolekuperioodi, mis on kooskõlas XXx lahingugruppide kontseptsiooniga, ning võttes kohustuse korraldada XXx lahingugruppide jaoks õppuseid XXx ühtse väekogumina tegutsemiseks (juhtiv riik) ja/või nendes õppustes osaleda (xxxx XXx lahingugruppide kontseptsioonis osalevad XXx liikmesriigid);

— hõlbustada ja standardida piiriülest sõjalist transporti Euroopas, et võimaldada kaitseotstarbelise varustuse ja personali kiiret siirmist.

13. Seoses jõudude koostalitlusvõimega on osalevad liikmesriigid otsustanud järgmist:

— arendada oma jõudude koostalitlusvõimet:

— võttes kohustuse leppida kokku XXx ühtse väekogumi ühistes hindamis- ja heakskiitmiskriteeriumides, mis on kooskõlas NATO standarditega, kuid mille puhul säilib riigi tasandi vastavustõendamine;

— võttes kohustuse leppida kokku jõudude ühtsetes tehnilistes ja operatiivstandardites, tunnistades vajadust tagada nende koostalitlusvõime NATOga;

— optimeerida rahvusvahelisi struktuure: osalevad liikmesriigid võiksid xxxxx kohustuse liituda Euroopa kaitsealases välistegevuses osalevate peamiste olemasolevate ja tulevaste struktuuridega (EUROCORPS, EUROMARFOR, EUROGENDFOR, MCCE/ATARES/SEOS) xx xxxxx xxxx aktiivse xxxxx;

14. Osalevad liikmesriigid püüdlevad ÜJKP sõjaliste operatsioonide ja missioonide ühise rahastamise valdkonnas kaugelevaatava lähenemise võtmise xxxxx, mis läheb kaugemale nõukogu nn Athena otsuses kindlaks määratud ühistest kuludest.

„d) tegema koostööd, et tagada nende poolt vajalike meetmete võtmine „võimete arendamise mehhanismi“ raames ilmnenud puu dujääkide kõrvaldamiseks, sealhulgas riikidevahelise lähenemisviisi kaudu ja xxxx et see piiraks sellega seonduvaid kohustusi NATO raames.“

15. Xxxxxx kaotada võimearendusplaanis ja kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise tulemusel kindlaks tehtud võimealased puudujäägid. Võimearendusprojektid suurendavad Euroopa strateegilist sõltumatust ning tugevdavad Euroopa kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi.

16. Kasutada riigi tasandil avastatud võimealaste puudujääkide kaotamiseks esmalt Euroopa koostööpõhist lähenemisviisi ning xxxxx riigi tasandi lähenemisviis üldjuhul üksnes siis, kui esimest lähenemisviisi on juba kasutatud.

17. Xxxxx osa vähemalt ühest alalise struktureeritud koostöö projektist, milles arendatakse liikmesriikide poolt strateegiliseks hinnatud võimet või tehakse see kättesaadavaks.

„e) osalema vajadusel Euroopa Kaitseagentuuri raames oluliste ühiste või Euroopa varustusprogrammide arendamisel.“

18. Kohustus kasutada Euroopa Kaitseagentuuri ühiskaitsevõime arendamise Euroopa foorumina ning kaaluda Relvastuskoostöö Organisatsiooni kasutamist eelistatud programmijuhtimisorganisatsioonina.

19. Tagada, et kõik osalevate liikmesriikide suunatavat kaitsevõimet käsitlevad projektid suurendavad Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimet tarbetut kattumist ära hoidva asjakohase tööstuspoliitika kaudu.

20. Tagada koostööprogrammide, mida saavad kasutada üksnes üksused, kellel on XXx territooriumil tõendatav lisaväärtus, ning osalevate liikmesriikide hankestrateegiate positiivne mõju Euroopa kaitsesektori tehnoloogilisele ja tööstuslikule baasile.

TÕLGE

Teade nõukogule ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale alalise xxxxxx tureeritud koostöö kohta

Preambul

Osalevad liikmesriigid,

tuletades meelde, et liidu eesmärgiks on ühine välis- ja julgeolekupoliitika, mis põhineb „liikmesriikide meetmete üha suuremal vastastikusel lähendamisel“ (XXx lepingu artikli 24 lõige 2), ning et ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika on ühise välis- ja julgeolekupoliitika lahutamatu osa;

arvestades, et ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika tagab liidule operatiivse tegutsemisvõime, kasutades tsiviil- ja sõjaväevahendeid, ning et julgeoleku- ja kaitsepoliitika tugevdamine nõuab liikmesriikide poolseid jõupingutusi sõjaliste võimete valdkonnas;

tuletades samuti meelde Euroopa Liidu xx xxxxx liikmesriikide pühendumust edendada reeglitel põhinevat maailmakorda, mille juhtpõhimõtteks on mitmepoolsus xx xxxxx keskmes asub Ühendatud Rahvaste Organisatsioon;

tuletades meelde Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõiget 6, mille kohaselt „[l]iikmesriigid, xxxxx sõjalised võimed vastavad kõrgendatud kriteeriumidele xx xxx on xxxxxx valdkonnas siduvamaid kohustusi võtnud, pidades silmas kõige nõudlikumaid missioone, loovad liidu raames alalise struktureeritud koostöö“;

arvestades, et alaline struktureeritud koostöö võib oluliselt aidata xxxxx XXx ambitsioonitaseme saavutamisele, pidades sealhulgas silmas kõige nõudlikumaid missioone ja operatsioone, ja et see võiks hõlbustada liikmesriikide kaitsevõime arendamist rahvusvahelistes hankeprojektides intensiivse osalemise ja asjaomaste tööstusettevõtetega, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega koostöö tegemise kaudu, ning tõhustada Euroopa kaitsekoostööd, kasutades täielikult ära aluslepingute võimalused;

võttes arvesse alalist struktureeritud koostööd käsitlevas protokollis nr 10 sätestatud xx XXx lepingu artiklis 46 osutatud alalise struktureeritud koostöö eesmärke ja liikmesriikide kohustusi need saavutada;

märkides, et Euroopa Ülemkogu järeldas oma 15. detsembri 2016. aasta kohtumisel, et eurooplased peavad võtma oma julgeoleku eest suurema vastutuse, ning et selleks, et tugevdada Euroopa julgeolekut ja kaitset keerulises geopoliitilises keskkonnas ning oma kodanikke paremini kaitsta, kinnitades sellega seoses varem antud lubadusi, rõhutas Euroopa Ülemkogu vajadust teha senisest rohkem, sealhulgas teha kättesaadavaks piisavalt lisavahendeid, võttes samas arvesse liikmesriikide olusid ja juriidilisi kohustusi, ning nende liikmesriikide puhul, kes on ka NATO liikmesriigid, asjakohaseid NATO suuniseid kaitsekulutuste tegemise kohta;

tuletades ühtlasi meelde, et Euroopa Ülemkogu kutsus samuti üles tõhustama nõutavate võimete arendamiseks tehtavat koostööd ning võtma kohustuse teha need võimed vajaduse korral kättesaadavaks, ning et ülemkogu rõhutas, et Euroopa Liit xx xxxxx liikmesriigid peavad suutma otsustavalt panustada ühistesse jõupingutustesse, aga samuti tegutseda iseseisvalt xxxxx xxx vajalik ning koos partneritega xxxxx xxx võimalik;

arvestades, et Euroopa Ülemkogu kutsus 2017. aasta juunis üles ühiselt arendama liikmesriikide poolt ühiselt kokku lepitud võimetealaseid projekte, et kaotada praegused olulised puudujäägid ja töötada välja tulevikutehnoloogiad, mis on väga oluline Euroopa Ülemkogu poolt 2016. aasta detsembris heaks kiidetud XXx ambitsioonitaseme saavutamiseks; väljendas heameelt komisjoni teatise üle Euroopa Kaitsefondi kohta, mis koosneb teadusuuringute vahendist ja kaitsevõime vahendist; ning kutsus liikmesriike üles tegema kindlaks sobivad võimetealased projektid Euroopa Kaitsefondi ja Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi jaoks;

tuletades eelkõige meelde, et Euroopa Ülemkogu palus xxxxxx esindajal esitada ettepanekud kaasava alalise struktureeritud koostöö elementide ja võimaluste kohta, põhinedes modulaarsel lähenemisviisil ja võimalike projektide väljatöötamisel;

tuletades meelde, et välisasjade nõukogu leppis 6. märtsil 2017 kokku vajaduses jätkata tööd kaasava alalise struktureeritud koostööga, põhinedes modulaarsel lähenemisviisil, mis peaks olema avatud kõigile liikmesriikidele, kes soovivad xxxxx vajalikke siduvaid kohustusi ja täita kriteeriume, mis põhinevad XXx lepingu artikli 42 lõikel 6 ja artiklil 46 ning protokollil nr 10;

olles otsustanud jõuda uuele tasemele liidu ühise kaitsepoliitika järkjärgulises kujundamises, nagu on kutsutud üles ELi lepingu artikli 42 lõikes 2, seades Euroopa Liidu raames sisse alalise struktureeritud koostöö; võttes xxxxx xxxx arvesse kõikide liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsepoliitika eripära;

tuletades meelde XXx lepingu artikli 42 lõike 7 kohast kohustust anda vastastikust abi;

tuletades meelde, et vastavalt XXx lepingu artikli 42 lõikele 7 on koostöö ja kohustused ühise kaitse- ja julgeolekupoliitika xxxxxx „kooskõlas kohustustega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis, mis jääb selle liikmesriikidele nende kollektiivse kaitse aluseks xx xxxxx rakendamise kohaks“;

rõhutades, et Euroopa Ülemkogu leppis 22.–23. juunil 2017 kokku „vajaduses alustada kaasava ja ambitsioonika alalise struktureeritud koostööga“, ning vastates Euroopa Ülemkogult saadud volitusele koostada kolme kuu jooksul „XXx lepingu artikli 42 lõikega 6 ja artikliga 46 ning protokolliga 10 täielikus kooskõlas oleva kriteeriumide ja siduvate kohustuste ühise nimekirja – sealhulgas pidades silmas kõige nõudlikumaid missioone […] – koos täpse ajakava ja konkreetsete hindamismehhanismidega, et võimaldada xxxx liikmesriikidel, xxxxx jaoks see on võimalik, anda viivitamatult xxxxx xxx osalemiskavatsusest“;

TEATAVAD KÄESOLEVAGA nõukogule ning Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale oma kavatsusest osaleda alalises struktureeritud koostöös;

KUTSUVAD nõukogu ÜLES võtma kooskõlas Euroopa Liidu lepingu asjakohaste sätete ja aluslepingutele lisatud protokolliga nr 10 ning I lisas määratletud põhimõtete, II lisas esitatud ühiste siduvamate kohustuste ja III lisas esitatud juhtimist käsitlevate ettepanekute alusel vastu otsuse, millega luuakse alaline struktureeritud koostöö;

ESITAVAD enne nõukogu poolt alalise struktureeritud koostöö loomist käsitleva otsuse vastuvõtmist oma riiklikud rakenduskavad, mis tõendavad nende suutlikkust vastata II lisas esitatud siduvamatele kohustustele.

Kahe tuhande seitsmeteistkümnenda aasta novembrikuu kolmeteistkümnendal päeval Brüsselis.

* Iirimaa andis 7. detsembril 2017 nõukogule ja kõrgele esindajale xxxxx xxx kavatsusest osaleda alalises struktureeritud koostöös ning ühines käesoleva ühisteatega.

* Portugali Vabariik andis 7. detsembril 2017 nõukogule ja kõrgele esindajale xxxxx xxx kavatsusest osaleda alalises struktureeritud koostöös ning ühines käesoleva ühisteatega.

I XXXX – ALALISE STRUKTUREERITUD KOOSTÖÖ PÕHIMÕTTED

„Alaline struktureeritud koostöö“ on ette nähtud Euroopa Liidu lepingu artiklitega 42 ja 46 ning aluslepingute protokolliga nr 10. Seda saab alustada üks xxxx xx see luuakse kvalifitseeritud häälteenamusega vastu võetava nõukogu otsusega, et tuua kokku kõik kaitse valdkonnas koostööd teha soovivad liikmesriigid, „xxxxx sõjalised võimed vastavad kõrgendatud kriteeriumidele“ xx xxx on võtnud „siduvamaid kohustusi […], pidades silmas kõige nõudlikumaid missioone“ ja operatsioone.

Alaline struktureeritud koostöö on ambitsioonikas, siduv ja kaasav Euroopa õigusraamistik investeeringute tegemiseks XXx territooriumi xx xxxxx kodanike julgeolekusse ja kaitsesse. Alaline struktureeritud koostöö annab kõikidele liikmesriikidele samuti olulise poliitilise raamistiku oma vastavate sõjaliste vahendite ja kaitsevõimete parandamiseks siduvamatel kohustustel tuginevate hästi koordineeritud algatuste ja konkreetsete projektide kaudu. XXx liikmesriikide tõhusamad kaitsevõimed toovad kasu ka NATO-le. Need tugevdavad alliansi Euroopa sammast ja vastavad korduvatele nõudmistele tugevama atlandiülese koormuse jagamise järele.

Alaline struktureeritud koostöö on tähtis samm ühise kaitsepoliitika tugevdamise suunas. See võib olla üks element võimalikus liikumises ühiskaitse suunas, kui nõukogu peaks nii ühehäälselt otsustama (nagu on ette nähtud XXx lepingu artikli 42 lõikes 2). Alalise struktureeritud koostöö pikaajaline visioon võiks xxxx xxxxx aspekte hõlmav ühtne väekogum – vastastikuses täiendavuses NATOga, mis jääb oma liikmete kollektiivse kaitse nurgakiviks.

Me peame kaasavat alalist struktureeritud koostööd kõige tähtsamaks instrumendiks, et edendada ühist julgeolekut ja kaitset valdkonnas, kus on xxxxxx rohkem sidusust, järjepidevust, koordineerimist ja koostööd. Euroopa sellesuunalised jõupingutused peavad olema ühendatud, koordineeritud ja mõttekad ning põhinema ühiselt kokku lepitud poliitilistel suunistel.

Alaline struktureeritud koostöö pakub usaldusväärse ja siduva õigusraamistiku XXx institutsioonilises raamistikus. Osalevad liikmesriigid täidavad oma siduvaid kohustusi, kinnitades, et alalise struktureeritud koostöö loomine ja rakendamine toimub täielikus kooskõlas XXx lepingu sätetega ja aluslepingutele lisatud protokollidega ning austades liikmesriikide põhiseaduslikke sätteid.

Alalise struktureeritud koostöö kohustuste siduv laad tagatakse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja läbiviidava regulaarse iga-aastase hindamisega, mida toetab eelkõige Euroopa Kaitseagentuur (EDA) võimete arendamise aspektide puhul (nagu on kirjeldatud protokolli nr 10 artiklis 3) ja Euroopa välisteenistus, sealhulgas Euroopa Liidu sõjaline staap ja muud ÜJKP struktuurid, alalise struktureeritud koostöö operatiivaspektide puhul. Alalise struktureeritud koostöö kaudu saab liit teha xxxx xxxxx nimel, et saavutada kõiki aspekte hõlmav ühtne väekogum, kuna alaline struktureeritud koostöö täiendaks olemasolevaid või tulevasi alt ülespoole struktuure ja jõupingutusi ülevalt allapoole koordineerimise ja suunistega.

Alaline struktureeritud koostöö saab anda liikmesriikidele võimaluse parandada kaitsevõimeid hästi koordineeritud algatustes ja konkreetsetes ühisprojektides osalemise kaudu, kasutades võimaluse korral ära olemasolevaid piirkondlikke klastreid. Alalises struktureeritud koostöös osalemine on vabatahtlik ja ei mõjuta riikide suveräänsust.

Kaasav alaline struktureeritud koostöö on tugev poliitiline signaal meie kodanikele ja välismaailmale: XXx liikmesriikide valitsused võtavad ühist julgeolekut ja kaitset tõsiselt ja viivad xxxx xxxxx. XXx kodanike jaoks tähendab see suuremat julgeolekut ja on xxxxx xxxx kõikide liikmesriikide tahtest tugevdada ühist julgeolekut ja kaitset, et saavutada XXx üldise strateegia eesmärgid.

Alaline struktureeritud koostöö on tulemustele suunatud ja peaks võimaldama saavutada reaalset edu seoses kaitsevarustuse investeerimiskulude tasemega, koostöövõime arendamise eesmärkidega ning siirdavate kaitsevõimete kättesaadavusega kombineeritud missioonide ja operatsioonide jaoks, tunnistades ühtsete jõudude põhimõtet. Alalise struktureeritud koostöö võimete arendamise peamiseks edasiviivaks jõuks on XXx ambitsioonitasemega ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika eesmärkide ja prioriteetidega seotud võimetealaste puudujääkide kõrvaldamine.

Alalise struktureeritud koostöö „kaasav“ ja „modulaarne“ laad, nagu Euroopa Ülemkogu kirjeldas 2016. aasta detsembris, ei tohi viia koostöö vähenemiseni. „Ambitsioonika“ alalise struktureeritud koostöö eesmärk rõhutab vajadust, et kõik alalises struktureeritud koostöös osalevad liikmesriigid järgivad eesmärkide ja kohustuste ühist nimekirja. Nagu tuletas meelde Euroopa Ülemkogu 2017. aasta juunis, on alaline struktureeritud koostöö „kaasav ja ambitsioonikas“.

Järgnev kohustuste loetelu peab aitama saavutada nõukogu 14. novembri 2016. aasta järeldustes kirjeldatud ja Euroopa Ülemkogu poolt 2016. aasta detsembris kinnitatud XXx ambitsioonitaseme ning seega tugevdama nii eurooplaste kui ka ELi strateegilist sõltumatust.

II XXXX – LOETELU AMBITSIOONIKATEST JA SIDUVAMATEST ÜHISTEST KOHUSTUSTEST PROTOKOLLI nr 10 ARTIKLIS 2 NIMETATUD VIIES VALDKONNAS

„a) teha alates Lissaboni lepingu jõustumisest koostööd kaitsevarustuse investeerimiskulude tasemega seotud heakskiidetud ees märkide saavutamiseks ning neid eesmärke regulaarselt läbi vaadata, pidades silmas julgeolekukeskkonda ja liidu rahvusvahelisi kohustusi;“

Tuginedes 2007. aastal kehtestatud ühistele sihttasemetele, võtavad osalevad liikmesriigid järgmised kohustused.

1. Suurendada kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks korrapäraselt kaitse-eelarvet reaalmahus.

2. Suurendada keskmises perspektiivis järk-järgult kaitseinvesteeringute kulusid 20 %-ni kogukaitsekuludest (ühine sihttase), et täita strateegilise võime alased lüngad, osaledes kaitsevõimeprojektides kooskõlas võimearendusplaani ja kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamisega.

3. Suurendada ühisprojektide ja koostöö vormis toimuvate strateegilise kaitsevõime projektide arvu. Selliseid ühis- ja koostööprojekte tuleks vajaduse korral ja asjakohaselt toetada Euroopa Kaitsefondist.

4. Suurendada kaitseuuringute ja -tehnoloogia jaoks ette nähtud kulude osakaalu, et jõuda lähemale kogukait sekulude 2 % eesmärgile (ühine sihttase).

5. Kehtestada nõue vaadata nimetatud kohustused regulaarselt läbi (eesmärgiga saada nõukogu heakskiit).

„b) viia oma kaitsesüsteemid võimalikult suures osas üksteisega vastavusse, eelkõige ühtlustades oma sõjaliste vajaduste kindlaks määramist, võttes ühisesse kasutusse ja vajadusel spetsialiseerides oma kaitsevahendeid ja -võimekust ning ergutades koostööd koo lituse ja logistika valdkondades;“

6. Täita olulist xxxxx XXx kaitsevõime arendamisel, sealhulgas kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise raames, et tagada Euroopa ambitsioonitaseme saavutamiseks vajalik kaitsevõime.

7. Kohustus toetada maksimaalselt kaitseküsimuste iga-aastast kooskõlastatud läbivaatamist, võttes arvesse läbivaatamise vabatahtlikku olemust ja osalevate liikmesriikide individuaalpiiranguid.

8. Kohustus osaleda aktiivselt tulevase Euroopa Kaitsefondi rahvusvahelistes hangetes, millel on XXx jaoks lisaväärtus.

9. Kohustus koostada osalevate liikmesriikide vahel kokku lepitud võimearendusprojektide ühtlustatud nõuded.

10. Kohustus kaaluda olemasoleva kaitsevõime ühiskasutust, et optimeerida olemasolevaid ressursse ja suurendada nende üldist tõhusust.

11. Kohustus tagada järjest suuremad pingutused küberkaitsekoostöö valdkonnas (näiteks teabevahetus, väljaõpe, operatiivtugi).

„c) xxxxx konkreetseid meetmeid oma jõudude kättesaadavuse, koostoimimisvõime, paindlikkuse ja ümberpaigutatavuse tõhusta miseks, seades eelkõige ühiseid eesmärke jõudude eraldamise osas, sealhulgas vaadata vajadusel läbi oma siseriikliku otsuste vastu võtmise kord;“

12. Seoses jõudude kättesaadavuse ja siirdavusega on osalevad liikmesriigid otsustanud järgmist:

— lisaks XXx lahingugruppide võimalikule siirmisele teha ELi ambitsioonitaseme saavutamiseks lisaks kättesaadavaks strateegiliselt siiratavad formeeringud. Nimetatud kohustus xx xxxxx kõrgvalmidusega, alalisi ega reservvägesid;

— xxxxx eesmärgiks kiire poliitiline tegutsemine riigi tasandil, sealhulgas vaadata võimaluse korral läbi riiklikud otsustusprotsessid;

— anda märkimisväärne xxxxx XXx lahingugruppidesse ning kinnitada oma põhimõtteline xxxxx vähemalt neli aastat ette, kehtestades valmisolekuperioodi, mis on kooskõlas XXx lahingugruppide kontsept siooniga, ning võttes kohustuse korraldada XXx lahingugruppide jaoks õppuseid XXx ühtse väekogumina tegutsemiseks (juhtiv riik) ja/või nendes õppustes osaleda (xxxx XXx lahingugruppide kontseptsioonis osalevad XXx liikmesriigid);

— hõlbustada ja standardida piiriülest sõjalist transporti Euroopas, et võimaldada kaitseotstarbelise varustuse ja personali kiiret siirmist.

13. Seoses jõudude koostalitlusvõimega on osalevad liikmesriigid otsustanud järgmist:

— arendada oma jõudude koostalitlusvõimet:

— võttes kohustuse leppida kokku XXx ühtse väekogumi ühistes hindamis- ja heakskiitmiskritee riumides, mis on kooskõlas NATO standarditega, kuid mille puhul säilib riigi tasandi vastavus tõendamine;

— võttes kohustuse leppida kokku jõudude ühtsetes tehnilistes ja operatiivstandardites, tunnistades vajadust tagada nende koostalitlusvõime NATOga;

14. Osalevad liikmesriigid püüdlevad ÜJKP sõjaliste operatsioonide ja missioonide ühise rahastamise valdkonnas ambitsioonika lähenemise võtmise xxxxx, mis läheb kaugemale nõukogu nn Athena otsuses kindlaks määratavatest ühistest kuludest.

„d) teha koostööd, et tagada nende poolt vajalike meetmete võtmine „võimete arendamise mehhanismi“ raames ilmnenud puudu jääkide kõrvaldamiseks, sealhulgas riikidevahelise lähenemisviisi kaudu ja xxxx et see piiraks sellega seonduvaid kohustusi NATO raames;“

15. Xxxxxx kaotada võimearendusplaanis ja kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise tulemusel kindlaks tehtud võimealased puudujäägid. Võimearendusprojektid suurendavad Euroopa strateegilist sõltumatust ning tugevdavad Euroopa kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi.

16. Kasutada riigi tasandil avastatud võimealaste puudujääkide kaotamiseks esmalt Euroopa koostöövalmiduse lähenemisviisi ning xxxxx riigi tasandi lähenemisviis üldjuhul üksnes siis, kui esimest lähenemisviisi on juba kasutatud.

17. Xxxxx osa vähemalt ühest alalise struktureeritud koostöö projektist, milles arendatakse liikmesriikide poolt strateegiliseks hinnatud võimet või tehakse see kättesaadavaks.

„e) osaleda vajadusel Euroopa Kaitseagentuuri raames oluliste ühiste või Euroopa varustusprogrammide arendamisel.“

18. Kohustus kasutada Euroopa Kaitseagentuuri ühiskaitsevõime arendamise Euroopa foorumina ning kaaluda Relvastuskoostöö Organisatsiooni OCCAR kasutamist eelistatud programmijuhtimisorganisatsioonina.

19. Tagada, et kõik osalevate liikmesriikide suunatavat kaitsevõimet käsitlevad projektid suurendavad Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimet tarbetut kattumist ära hoidva asjakohase tööstuspoliitika kaudu.

20. Tagada koostööprogrammide (mida saavad kasutada üksnes üksused, kellel on XXx territooriumil tõendatav lisaväärtus) ning osalevate liikmesriikide hankestrateegiate positiivne mõju Euroopa kaitsesektori tehnoloogilisele ja tööstuslikule baasile.

III XXXX – JUHTIMINE

1. Osalevad liikmesriigid on otsuste tegemise protsessi keskmes, otsused kooskõlastatakse kõrge esindajaga

Alaline struktureeritud koostöö on osalevate liikmesriikide juhitav raamistik ning see kuulub peamiselt nende pädevusse. Mitteosalevatele XXx liikmesriikidele tagatakse läbipaistvus.

Et alaline struktureeritud koostöö oleks asjakohaselt kooskõlastatud üldise ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga (ÜJKP), mille lahutamatu osa see on, kaasatakse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja täielikult alalise struktureeritud koostööga seotud menetlustesse. Kõrge esindaja vastutab Euroopa Ülemkogu poolt nõutud ja allpool

4. osas kirjeldatud iga-aastase hindamise eest. Euroopa välisteenistus, sh XXx sõjaline staap (ELSS), ja Euroopa Kaitseagentuur (EDA) tagavad alalisele struktureeritud koostööle sekretariaaditeenused tihedas koostöös välisteenistuse ÜJKP ja kriisidele reageerimise valdkonna asepeasekretäriga.

Kooskõlas XXx lepinguga, aluslepingutele lisatud protokolli nr 10 artikliga 3 ja Euroopa Kaitseagentuuri asutava nõukogu otsusega toetab EDA kõrget esindajat alalise struktureeritud koostöö võimete arendamise aspektides. Välisteenistus toetab kõrget esindajat eelkõige alalise struktureeritud koostöö operatiivaspektides, muu hulgas ELSSi ja muude ÜJKP struktuuride kaudu.

Märgitakse, et XXx lepingu artikli 41 lõike 1 kohaselt kaetakse „[h]alduskulud, mida institutsioonidele toob xxxxx käesoleva peatüki rakendamine, […] liidu eelarvevahenditest“.

2. Juhtimine hõlmab kahte tasandit: xxxxxx tasand alalise struktureeritud koostöö sidususe ja ambitsioonikuse säilitamiseks ning seda täiendavad konkreetsed juhtimisalased menetlused projektide tasandil

2.1. Üldisel tasandil vastutatakse alalise struktureeritud koostöö sidususe ja usaldusväärse rakendamise eest

Selles tuginetakse olemasolevatele struktuuridele. XXx xxxxx- ja kaitseministrid võiksid käsitleda alalise struktureeritud koostöö küsimusi, kui nad kohtuvad välisasjade nõukogu / kaitseministrite ühisel istungil (tavaliselt kaks korda aastas). Kui nõukogu koguneb alalise struktureeritud koostöö küsimuste käsitlemiseks, on hääleõigus osalevate liikmesriikide esindajatel. Sellistel puhkudel võivad osalevad liikmesriigid xxxxx ühehäälselt vastu uusi projekte (kooskõlas XXx lepingu artikli 46 lõikega 6), saada hinnanguid osalevate liikmesriikide jõupingutustele, eelkõige vastavalt käesoleva xxxx 3. osas kirjeldatule, ja kinnitada pärast kõrge esindajaga konsulteerimist kvalifitseeritud häälteenamusega uue liikmesriigi osalemist vastavalt XXx lepingu artikli 46 lõikele 3.

Kui osalev liikmesriik xx xxxxx enam kriteeriumidele või ei saa või xx xxxx täita enam alalise struktureeritud koostöö raames võetud või seatud kohustusi, võib nõukogu kooskõlas XXx lepingu artikli 46 lõikega 4 viimase abinõuna peatada asjaomase liikmesriigi osalemise, tingimusel et eelnevalt on antud selgelt piiritletud ajavahemik individuaalseteks konsultatsioonideks ja meetmete võtmiseks.

Asjakohased olemasolevad nõukogu ettevalmistavad organid kogunevad alalise struktureeritud koostöö formaadis, mis tähendab, et xxxx XXx liikmesriigid on esindatud, kuid töökorraldus peegeldab nõukogus kehtivat korda, mille kohaselt on hääleõigus ainult osalevatel liikmesriikidel. Poliitika- ja julgeolekukomitee (PJK) koosolekud võiks alalise struktureeritud koostöö formaadis kokku kutsuda selleks, et käsitleda osalevatele liikmesriikidele ühist huvi pakkuvaid küsimusi, planeerida ja arutada projekte või arutada uute liikmete lisandumist. Xxxxx xxxx toetab poliitilis-sõjaline töörühm, pidades alalise struktureeritud koostöö formaadis koosolekuid. XXx sõjaline komitee hakkab samuti alalise struktureeritud koostöö formaadis kohtuma ning sellelt küsitakse eelkõige sõjalist nõu. Lisaks võidakse korraldada mitteametlikke kohtumisi, millel on esindatud üksnes osalevad liikmesriigid.

2.2. Projektide juhtimine

2.2.1. Alalise struktureeritud koostöö projektide üle kontrolli teostamine põhineb hindamisel, xxxx xxxxx esindaja teeb välisteenistuse, sh ELSSi, ja EDA abil; projektid valib välja nõukogu

Osalevad liikmesriigid võivad esitada mis tahes projekte, mida nad peavad alalise struktureeritud koostöö jaoks kasulikuks. Nad teevad oma kavatsuse avalikuks, et saada toetust ja esitada projekt alalise struktureeritud koostöö sekretariaadile ühiselt, ning projekti levitatakse samaaegselt kõigi osalevate liikmesriikide seas.

Projektid peaksid aitama täita xxxxx XX lisas osutatud kohustusi, millest paljud on seotud liikmesriikide poolt strateegiliseks hinnatud võimete arendamise või kättesaadavaks tegemisega xx xxxxx puhul on kokku lepitud, et need annavad XXx tasandil lisaväärtust, samuti mis puudutavad oma vahendite ja võimaluste piires märkimisväärse toe andmist ÜJKP operatsioonidele (EUFOR) ja missioonidele (nt XXx väljaõppemissioonid) kooskõlas XXx lepingu artikli 42 lõikega 6.

Et tagada alalise struktureeritud koostöö erisuguste projektide sidusus ja järjepidevus, teeme ettepaneku kehtestada piiratud arvu projekte, mis on konkreetselt missioonide ja operatsioonide suunitlusega vastavalt XXx ambitsioonitasemele. Teised projektid toetaksid neid projekte ning xxxx xxxxx hõlbustav ja kaasaaitav roll. Projektid tuleks asjakohaselt rühmitada.

Alalise struktureeritud koostöö sekretariaat koordineerib projektiettepanekute hindamist. Võimete arendamise projektide puhul tagab EDA, et välditakse dubleerimist muudes rahvusvahelistes kontekstides olemas olevate algatustega. Operatsioonidele ja missioonidele keskendatud projektide puhul hindab ELSS seda, kas need vastavad XXx xx xxxxx liikmesriikide operatiivvajadustele ja aitavad neid rahuldada. Seda arvesse võttes esitab kõrge esindaja soovituse nende projektiettepanekute kohta, mis on kõige ambitsioonikamad, aitavad xxxxx XXx ambitsioonitaseme saavutamisele ja sobivad kõige paremini Euroopa strateegilise sõltumatuse edendamiseks. Projektide valik peab kajastama sobivat tasakaalu rohkem võimete arendamiseks ettenähtud projektide ning rohkem operatsioonide ja missioonide valdkonna projektide vahel.

Nõukogu kehtestab alalise struktureeritud koostöö projektide loetelu, lähtudes kõrge esindaja soovitusest ning alalise struktureeritud koostöö formaadis kohtuva XXx sõjalise komitee sõjalisest nõuandest xx xxxxx formaadis kohtuva PJK tegevuse kaudu. Nõukogu teeb otsuse osalevate liikmesriikide esindajate poolt antud häältega ühehäälselt kooskõlas XXx lepingu artikli 46 lõikega 6.

Mitteosalevad XXx liikmesriigid võivad alati anda xxxxx xxx kavatsusest osaleda projektides, võttes endale alalise struktureeritud koostööga kaasnevad kohustused ja ühinedes koostööga.

Projektis osalejad võivad erandjuhtudel kutsuda osalema kolmandaid riike kooskõlas üldise korraga, mille nõukogu määrab aegsasti kindlaks vastavalt XXx lepingu artikli 46 lõikele 6. Need riigid peavad andma projektile olulist lisaväärtust, aitama tugevdada alalist struktureeritud koostööd ja ÜJKPd ning täitma suuremaid kohustusi. See ei xxxx sellistele kolmandatele riikidele otsustusõigust alalise struktureeritud koostöö juhtimise küsimustes. Xxxxx xxxxx otsustab alalise struktureeritud koostöö formaadis kohtuv nõukogu, kas üldises korras kehtestatud tingimused on iga vastavate projektis osalejate poolt osalema kutsutud kolmanda riigi poolt täidetud.

2.2.2. Projekti juhtimise eest vastutavad esmajoones osalevad liikmesriigid

Kui nõukogule esitatakse otsustamiseks alalise struktureeritud koostöö projektide loetelu, tuleb sellele lisada ka asjaomaste projektidega seotud olevate osalevate liikmesriikide nimekiri. Projektis osalevad liikmesriigid on esitanud selle varem ühiselt.

Projektiga seotud olevad osalevad liikmesriigid lepivad omavahel ühehäälselt kokku oma koostöö korra ja ulatuse, sealhulgas projektiga ühinemiseks vajaliku panuse. Nad kehtestavad projekti juhtimise reeglid ja otsustavad projekti käigus uute osalevate liikmesriikide liitumise üle, xxxxx xxxxx kas osaleja või vaatleja staatuse. Tuleks siiski välja töötada ühised juhtimiseeskirjad, mida saaks konkreetsetes projektides kohandada. See tagaks teatava standardse juhtimise kõigis projektides ja lihtsustaks nende käivitamist. Eelkõige võimete arendamise projektide puhul vastutavad projekti juhtimise eest (kirjeldused, hankestrateegia, rakendusameti valik, tööstusettevõtete valimine jne) üksnes projektiga seotud olevad osalevad liikmesriigid.

Osalevad liikmesriigid teavitavad vastavalt vajadusele projektidest mitteosalevaid liikmesriike.

3. Täpne etapiviisiline lähenemine, kus iga etapi jaoks on määratud realistlikud ja siduvad eesmärgid

Osalevate liikmesriikide võetud kohustusi täidetakse riiklike jõupingutuste ja konkreetsete projektide kaudu.

Realistlik etapiviisiline lähenemine on määrav selleks, et säilitada alalises struktureeritud koostöös liikmesriikide tuumiku osalemine xx xxxxx seeläbi alal ambitsiooni ja kaasavuse põhimõtteid. Kuigi osalevad liikmesriigid hakkavad töötama kõikide võetud kohustuste täitmise nimel kohe pärast alalise struktureeritud koostöö ametlikku käikulaskmist, on osa kohustusi võimalik täita varem xxx xxxxx. Seetõttu peavad osalevad liikmesriigid leppima kokku etapiviisilise lähenemise.

Etappide määramisel võetakse arvesse muid ajakavu (nt Euroopa kaitsealase tegevuskava rakendamine, järgmise mitmeaastase finantsraamistiku algus 2021. aastal ja liikmesriikide poolt muudes raamistikes juba võetud kohustused). Kohustusi täidetakse kahes järjestikuses etapis (2018–2021 ja 2021–2025). Pärast 2025. aastat korraldatakse läbivaatamine. Selleks hindavad osalevad liikmesriigid kõigi alalise struktureeritud koostöö alusel võetud kohustuste täitmist ja otsustavad uute kohustuste üle, et xxxxx xxxxx uue etapiga Eurooa julgeoleku- ja kaitsealase integratsiooni suunas.

4. Alalise struktureeritud koostöö juhtimiseks on vaja riiklikel rakenduskavadel põhinevat hästi läbimõeldud ja ambitsioonikat hindamismehhanismi

Kõik osalevad liikmesriigid kannavad hoolt kohustuste täitmise eest xx xxxxx esindaja annab sellest aru kooskõlas protokollis nr 10 (artikkel 3) sätestatud regulaarse hindamise põhimõttega. Kokkulepitud kohustuste siduv xxxx xx nende täitmise usutavus tagatakse järgmise kahetasandilise hindamismehhanismiga.

4.1. Riiklikud rakenduskavad

Selleks et näidata oma võimet xx xxxxx täita kokkulepitud kohustusi, kohustub iga osalev liikmesriik esitama enne alalise struktureeritud koostöö loomist käsitleva nõukogu otsuse vastuvõtmist riikliku rakenduskava, milles nad kirjeldavad oma suutlikkust täita siduvaid kohustusi. Läbipaistvuse eesmärgil tehakse need rakenduskavad kättesaadavaks kõigile osalevatele liikmesriikidele.

Osalevate liikmesriikide poolt kokkulepitud kohustuste täitmiseks antud panust hinnatakse kord aastas riiklike rakenduskavade alusel; hindamise viib läbi alalise struktureeritud koostöö sekretariaat kõrge esindaja alluvuses (keda toetab EDA kaitseinvesteeringute ja võimete arendamise valdkonnas ning välisteenistus, sh ELSS, operatiivaspektides). See hinnang saadetakse nõukogu vastutusel PJK-le (alalise struktureeritud koostöö formaat) xx XXx sõjalisele komiteele (alalise struktureeritud koostöö formaat) nõuande saamiseks.

Hindajad keskenduvad sellele, kui usutavad on alalise struktureeritud koostöö raames võetud kohustused, sõeludes läbi liikmesriikide riiklikud rakenduskavad, faktilised asjaolud ja projektidele ettenähtud panused.

Pärast alalise struktureeritud koostöö käivitamist ajakohastavad osalevad liikmesriigid oma riiklikke rakenduskavu vastavalt vajadusele, et järgida etapiviisilise lähenemise nõuet.

Iga etapi alguses täpsustatakse võetud kohustusi, milleks osalevad liikmesriigid lepivad omavahel kokku täpsemates eesmärkides, mis hõlbustab hindamisprotsessi.

4.2. Iga-aastane läbivaatamine ja strateegiline läbivaatamine iga etapi xxxxx

Xxxxx esindaja esitab vähemalt kord aastas nõukogule (välis- ja kaitseministrite ühises koosseisus) aruande, mille koostamisele on aidanud xxxxx XXX (protokolli nr 10 artikkel 3) ja välisteenistus, sh ELSS. Selles aruandes antakse ülevaade alalise struktureeritud koostöö rakendamise seisust, sealhulgas osalevate liikmesriikide xxxxx xxx kohustuste täitmisest vastavalt riiklikele rakenduskavadele. See aruanne võetakse xxxxxx XXx sõjalise komitee nõuande saamist nõukogus aluseks XXx lepingu artikli 46 kohaselt soovituste ja otsuste vastuvõtmiseks.

Iga etapi xxxxx (2021, 2025) korraldatakse strateegiline läbivaatamine, et hinnata kavandatud kohustuste täitmist asjaomases etapis, otsustada järgmise etapi käivitamise üle ning ajakohastada vajaduse korral järgmise etapi jaoks kohustusi.

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/2316,‌

12. detsember 2017,

millega tunnistatakse kehtetuks otsus 92/176/EMÜ ANIMO võrgus kasutamiseks ettenähtud kaartide kohta

(teatavaks tehtud numbri C(2017) 8316 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (1) eriti selle artikli 20 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1) Komisjon võttis vastu otsused 91/398/EMÜ (2), 92/175/EMÜ (3) ja 92/176/EMÜ (4), et xxxxx kasutusele veterinaar asutusi ühendav arvutisüsteem (ANIMO).

(2) Otsused 91/398/EMÜ ja 92/175/EMÜ on kehtetuks tunnistatud ja ANIMO võrk on asendatud kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteemi (TRACES) internetipõhise haldusvahendiga, mis hõlmab kõiki loomade, sperma ja embrüote, toidu, xxxxx xx taimede liidusisese kaubanduse ja impordi sanitaarnõudeid.

(3) Otsus 92/176/EMÜ tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(4) Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsus 92/176/EMÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 12. detsember 2017

Komisjoni nimel komisjoni liige

Xxxxxxx XXXXXXXXXXXX

(1) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(2) Komisjoni 19. juuli 1991. aasta otsus 91/398/EMÜ veterinaarasutusi ühendava arvutivõrgu (ANIMO) kohta (EÜT L 221, 9.8.1991, lk 30).

(3) Komisjoni 21. veebruari 1992. aasta otsus 92/175/EMÜ, millega nähakse ette arvutivõrgu ANIMO üksuste nimekiri ja identifitseerimine

(EÜT L 80, 25.3.1992, lk 1).

(4) Komisjoni 2. märtsi 1992. aasta otsus 92/176/EMÜ ANIMO võrgus kasutamiseks ettenähtud kaartide kohta (EÜT L 80, 25.3.1992, lk 33).

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/2317,‌

13. detsember 2017,

vabatahtliku sertifitseerimiskava „Red Tractor Farm Assurance Combinable Crops & Sugar Beet“ tunnustamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 7c lõike 4 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta, (2) eriti selle artikli 18 lõike 4 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1) Direktiivi 98/70/EÜ artiklites 7b ja 7c xx XX lisas ning direktiivi 2009/28/EÜ artiklites 17 ja 18 ja V lisas on sätestatud sarnased säästlikkuse kriteeriumid biokütuste ja vedelate biokütuste jaoks ning sarnane kord, millega kontrollitakse nende vastavust kõnealustele kriteeriumidele.

(2) Kui vedelaid xx xxxx biokütuseid tuleb arvesse xxxxx direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud põhjustel, peaksid liikmesriigid ettevõtjatelt nõudma, et nad tõendaksid vedelate ja muude biokütuste vastavust kõnealuse direktiivi artikli 17 lõigetes 2–5 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele.

(3) Komisjon võib otsustada, et vabatahtlikud riiklikud või rahvusvahelised kavad, millega kehtestatakse biomassist saadud toodete tootmise standardid, peavad sisaldama täpseid andmeid direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõike 2 kohaldamise eesmärgil ja/või et kõnealuste kavadega tuleb tõendada, et biokütuste või vedelate biokütuste saadetised vastavad artikli 17 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele ja/või et materjale ei ole muudetud ega visatud ära tahtlikult, et saadetise või selle osa suhtes saaks kohaldada IX xxxx. Kui ettevõtja esitab tunnustamisotsusega hõlmatud ulatuses tõendid või andmed, mis on saadud vastavalt komisjoni tunnustatud vabatahtlikule kavale, ei ole liikmesriigil õigust nõuda tarnijalt täiendavaid tõendeid säästlikkuse kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks.

(4) 27. septembril 2017 esitati komisjonile taotlus tunnustada, et vabatahtliku kavaga „Red Tractor Farm Assurance Combinable Crops & Sugar Beet“ tõendatakse biokütusesaadetiste vastavust direktiivides 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele. Kõnealune kava, mille asukoht on 0-00 Xxxxxxxxx Xxxxxx, Xxxxxx XX0 0XX, Ühendkuningriik, hõlmab Ühendkuningriigis toodetud teravilja, õliseemneid ja suhkrupeeti kuni kõnealuste põllukultuuride esimese üleandmiskohani. Tunnustatud kava dokumendid tuleks teha kättesaadavaks direktiivi 2009/28/EÜ kohaselt loodud läbipaistvusplatvormi vahendusel.

(5) Vabatahtliku kava „Red Tractor Farm Assurance Combinable Crops & Sugar Beet“ hindamisel leiti, et see hõlmab nõuetekohaselt direktiivides 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ sätestatud säästlikkuse kriteeriume ning et selles kohaldatakse direktiivi 98/70/EÜ artikli 7c lõikes 1 ja direktiivi 2009/28/EÜ artikli 18 lõikes 1 nõutud massibilansisüsteemi.

(6) Vabatahtliku kava „Red Tractor Farm Assurance Combinable Crops & Sugar Beet“ hindamise käigus leiti, et see vastab asjakohastele usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja sõltumatu auditi standarditele ning selles järgitakse ka direktiivi 98/70/EÜ IV lisas ja direktiivi 2009/28/EÜ V lisas sätestatud metodoloogilisi nõudeid.

(7) Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas biokütuste ja vedelate biokütuste jätkusuutlikkuse komitee arvamusega,

(1) EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58.

(2) ELT L 140, 5.6.2009, lk 16.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Vabatahtliku kavaga „Red Tractor Farm Assurance Combinable Crops & Sugar Beet“ (edaspidi „kava“), mille tunnustamise taotlus esitati komisjonile 27. septembril 2017, tõendatakse, et kõnealuses kavas kehtestatud standardite kohaselt toodetud teravilja, õliseemnete ja suhkrupeedi saadetised vastavad direktiivi 98/70/EÜ artikli 7b lõigetes 3, 4 ja 5 ning direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele.

Kava sisaldab ka täpseid andmeid direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõike 2 ja direktiivi 98/70/EÜ artikli 7b lõike 2 kohaldamiseks selles osas, mis puudutab direktiivi 98/70/EÜ IV xxxx C osa punktis 1 ja direktiivi 2009/28/EÜ V xxxx C osa punktis 1 osutatud maakasutuse otsesest muudatusest tingitud süsinikuvaru muudatustest tulenevat aastapõhist heitkogust (el), ning nende andmetega tõendatakse, et kõnealune heitkogus on võrdne nulliga.

Artikkel 2

Juhul, kui komisjonile 27. septembril 2017 tunnustamiseks esitatud kava sisu muudetakse selliselt, et see võib mõjutada käesoleva otsuse alust, teatatakse sellistest muudatustest komisjonile viivitamata. Komisjon hindab teatatud muudatusi lähtuvalt asjaolust, kas kava hõlmab endiselt piisavalt neid säästlikkuse kriteeriume, mille suhtes seda tunnustatakse.

Artikkel 3

Komisjon võib käesoleva otsuse kehtetuks tunnistada muu hulgas siis, kui:

a) on selgelt tõendatud, et kavaga ei ole rakendatud käesoleva otsuse seisukohast otsustavaid aspekte, või kui kõnealuste aspektide osas on toimunud raskeid ja struktuurseid rikkumisi;

b) kava raames ei esitata komisjonile direktiivi 98/70/EÜ artikli 7c lõike 6 ja direktiivi 2009/28/EÜ artikli 18 lõike 6 kohaseid iga-aastaseid aruandeid;

c) kavaga ei rakendata sõltumatu auditi standardeid, mis on sätestatud rakendusaktides, millele on osutatud direktiivi 98/70/EÜ artikli 7c lõike 5 kolmandas lõigus ja direktiivi 2009/28/EÜ artikli 18 lõike 5 kolmandas lõigus, või kui ei rakendata kava muid täiustatud aspekte, mis on jätkuva tunnustamise seisukohast otsustava tähtsusega.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse kuni 15. detsembrini 2022.

Brüssel, 13. detsember 2017

Komisjoni nimel president

Xxxx-Xxxxxx XXXXXXX

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/2318,‌

13. detsember 2017,

Austraalias finantsturgude suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalveraamistiku samaväärsuse kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/65/EL

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL, (1) eriti selle artikli 25 lõike 4 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 (2) artikli 23 lõike 1 kohaselt peavad investeerimis ühingud tagama, et reguleeritud turgudel kauplemisele võetud või kauplemiskohas kaubeldavate aktsiatega sooritatavad tehingud toimuksid reguleeritud turgudel, mitmepoolsetes kauplemissüsteemides või kliendi korralduste süsteemse täitja kaudu või kolmanda riigi kauplemiskohas, mille komisjon on tunnistanud direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 4 punkti a kohaselt samaväärseks.

(2) Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 23 lõiget 1 kohaldatakse üksnes aktsiate kohustusliku kauplemiskoha suhtes. Kohustusliku kauplemiskoha nõue xx xxxxx muid kapitaliinstrumente, nt hoidmistunnistusi, börsil kaubeldavaid fonde, sertifikaate ega muid sarnaseid finantsinstrumente.

(3) Kolmandates riikides asutatud kauplemiskohtade samaväärsuse tunnustamise menetluse (nagu on sätestatud direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 4 punktis a) eesmärk on võimaldada investeerimisühingutel sooritada tehinguid aktsiatega, mille suhtes kehtib liidus kohustusliku kauplemiskoha nõue, kolmandate riikide samaväärsena tunnustatud kauplemiskohtades. Komisjon peaks hindama, kas kolmanda riigi õigus- ja järelevalve raamistikuga on tagatud, et kolmandas riigis tegevusloa saanud kauplemiskoht vastab õiguslikult siduvatele nõuetele, mis on samaväärsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 596/2014, (3) direktiivi 2014/65/EL III jaotisest, määruse (EL) nr 600/2014 II jaotisest ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2004/109/EÜ (4) tulenevate nõuetega, ning mille suhtes kohaldatakse asjaomases kolmandas riigis tulemuslikku järelevalvet ja täitemeetmeid. Seejuures tuleb silmas pidada nimetatud õigusaktide eesmärke, eelkõige siseturu loomisele ja toimimisele xxxxx aitamist, turu terviklikkust, investorite kaitset xx xxxxx sugugi vähem olulisena finantsstabiilsust.

(4) Direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 4 punkti a neljanda lõigu kohaselt võib kolmanda riigi õigus- ja järelevalve raamistikku pidada samaväärseks, kui raamistik vastab vähemalt järgmistele tingimustele: a) turgudel on tegevusluba ning turgude suhtes kohaldatakse pidevat tulemuslikku järelevalvet ja täitemeetmeid; b) turgudel on selged ja läbipaistvad väärtpaberite kauplemisele lubamise reeglid, nii et selliste väärtpaberitega on võimalik kaubelda õiglasel, nõuetekohasel ja tõhusal moel ning väärtpaberid on vabalt võõrandatavad; c) väärtpaberite emitentidel peaks olema kohustus esitada korrapäraselt ja pidevalt teavet, et tagada investorite kõrgetasemeline kaitse, ning d) turu läbipaistvus ja terviklikkus on tagatud seeläbi, et takistatakse turu kuritarvitamist siseringi tehingute ja turuga manipuleerimise xxxx.

(1) ELT L 173 12.6.2014, lk 349.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse

määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis

kuulub avaldamisele emitentide xxxxx, xxxxx väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38).

(5) Käesoleva samaväärsuse hindamise eesmärk on hinnata muu hulgas seda, kas õiguslikult siduvad nõuded, mida Austraalias kohaldatakse seal asutatud ja tegevusloa saanud ning Austraalia väärtpaberite ja investeeringute komisjoni (edaspidi „ASIC“) järelevalvatavate väärtpaberibörside suhtes, ning mille suhtes kohaldatakse asjaomases kolmandas riigis tulemuslikku järelevalvet ja täitemeetmeid, on samaväärsed määrusest (EL) nr 596/2014, direktiivi 2014/65/EL III jaotisest, määruse (EL) nr 600/2014 II jaotisest ning direktiivist 2004/109/EÜ tulenevate nõuetega.

(6) 2001. aasta äriseadustiku (edaspidi „äriseadustik“) kohaselt on finantsturg mehhanism, mille kaudu regulaarselt tehakse või võetakse vastu finantstoodete omandamise või võõrandamise pakkumisi. Finantsturg peab toimima mittediskrimineerivaid reegleid järgiva mitmepoolse süsteemina. Tal ei ole tehingute täitmisel kaalutlusõigust ja ta ei või kaubelda oma nimel ega teha kliendikorralduste sobitamistehinguid. Lisaks peab finantsturg andma liikmetele erapooletu juurdepääsu oma turgudele ja teenustele. Juurdepääsukriteeriumid peavad olema erapooletud ja läbipaistvad ning neid tuleb kohaldada mittediskrimineerivalt. Selle tagamiseks peavad finantsturu tegevusreeglid sisaldama mõistlikke ja mittediskrimineerivaid juurdepääsu- ja sobivusnõudeid. ASIC vaatab need reeglid läbi.

(7) Direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 4 punkti a neljandas lõigus esitatud neli tingimust peavad olema täidetud, et kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekorda võiks pidada nendes riikides tegevusloa saanud börside suhtes samaväärseks direktiivis 2014/65/EL sätestatud korraga.

(8) Esimese tingimuse kohaselt peab kolmanda riigi kauplemiskohtadel olema tegevusluba ning nende suhtes tuleb kohaldada pidevat tulemuslikku järelevalvet ja täitemeetmeid.

(9) Finantsturgu korraldaval isikul peab selleks olema Austraalia turuluba (edaspidi „turuluba“). Äriseadustiku kohaselt on turuloa andmise õigus ministril. Äriseadustiku paragrahvi 795A kohaselt tuleb turuloa taotlus esitada ASICile, kes ministrile taotluse kohta xxx xxxxx. Xxxx antakse muu hulgas ainult juhul, kui minister on veendunud, et taotleja on kehtestanud kohaldatavatele nõuetele vastava korra ning taotleja suudab kohaldada nõuetekohast turujärelevalvet, jälgida osaliste tegevust ja tagada turu tegevusreeglite täitmise (äriseadustiku paragrahv 795B). Pärast loa saamist peavad finantsturud jooksvalt järgima loa tingimusi ja säilitama turu korraldamise asjakohase korra, sh olukorra jälgimise ja tegevusreeglite täitmise tagamise korra (äriseadustiku paragrahv 792A).

(10) ASIC on avalik-õiguslik asutus, mis loodi Austraalia väärtpaberite ja investeeringute komisjoni 2001. aasta seadusega (edaspidi „ASICi seadus“) ning mis vastutab Austraalia finantsturge käsitlevate õigusaktide kohaldamise ja täitmise tagamise eest. ASICil on järelevalve- ja täitmise tagamise volitused muu hulgas kahtlustatavate õigusrikkumiste uurimiseks, rikkumisteatiste väljaandmiseks ja kohtutelt tsiviilõiguslike sanktsioonide taotlemiseks. ASIC saab algatada süüdistuse esitamise selliste äriseadustikus sätestatud kohustuste rikkumise eest, mille puhul on ette nähud nende täitmise tagamine kriminaalkorras. Lisaks on ASICil õigus ette teatamata kontrollida finantsturgusid, sealhulgas registreid, andmekandjaid ja dokumente. Lisaks võib finantsteenuste minister anda finantsturu korraldajale kirjaliku korralduse konkreetsete meetmete kohta, mida finantsturu korraldaja peaks võtma finantsturu loa omamisest tulenevate kohustuste täitmiseks juhul, kui minister leiab, et need kohustused ei ole täidetud (äriseadustiku paragrahv 794A). Kui finantsturg korraldust ei täida, võib ASIC pöörduda kohtusse, et taotleda kohtult korralduse täitmise ettekirjutust (äriseadustiku paragrahv 794A). Samuti on ASICil õigus anda suuniseid üksustele (sealhulgas turukorraldajatele ja turuloa saanud turgude osalistele), kui ta leiab, et on vajalik või avalikes huvides kaitsta finantstoodete või finantstoodete klassidega kauplevaid isikuid (äriseadustiku paragrahv 798J). Lisaks võib ASIC oma regulatiiv- ja uurimismeetmete elluviimiseks pöörduda kohtu xxxxx taotlusega ettekirjutuse tegemiseks ja menetluse algatamiseks. ASIC võib pöörduda kohtusse, et taotleda ettekirjutust järgida ASICi meetmeid, mille ta oma regulatiiv- ja uurimisvolituste raames on võtnud (ASICi seaduse paragrahv 70). Juhul kui üksus äriseadustiku kohaselt antud korraldust ei täida, võib ASIC samuti pöörduda kohtusse, et taotleda korralduse täitmiseks ettekirjutuse tegemist. Lisaks peavad finantsturud äriseadustiku kohaselt olema suutelised tagama, et nende liikmed täidavad äriseadustiku sätteid, vastavaid reegleid ja määrusi ning oma turu tegevusreegleid (äriseadustiku paragrahv 792A). Samuti on loa saanud börs kohustatud lahendama oma liikmete võimalikud turu tegevusreeglite või äriseadustiku rikkumised ja ASICi sellistest võimalikest rikkumistest teavitama.

(11) Seega võib järeldada, et Austraalia väärtpaberibörsidel peab olema tegevusluba ning nende suhtes kohaldatakse pidevat tulemuslikku järelevalvet ja täitemeetmeid.

(12) Teise tingimuse kohaselt peavad kolmandate riikide kauplemiskohtadel olema selged ja läbipaistvad väärtpaberite kauplemisele lubamise reeglid, nii et selliste väärtpaberitega on võimalik kaubelda õiglasel, nõuetekohasel ja tõhusal moel ning väärtpaberid on vabalt võõrandatavad.

(13) Kehtestatud on üldkohustused, mille kohaselt peab finantsturgude korraldaja hindama, kas tema korraldataval turul kauplemisele lubatud väärtpaberitega saab kaubelda õiglaselt, korrakohaselt ja läbipaistvalt. Äriseadustiku paragrahvis 793A on sätestatud õiguslikult siduvad nõuded, millega on tehtud kohustuslikuks väärtpaberite kauplemisele lubamist reguleerivate tegevusreeglite olemasolu. Finantsturgude tegevusreeglites on kindlaks määratud tingimused, mis peavad olema täidetud enne noteeritud üksuse aktsiate turul noteerimist. Üksus peab taotlema kauplemisele lubamist kohas, kus tema aktsiatega edaspidi kaubeldakse, ning taotlema xxxx xxxxx oma väärtpaberite põhilisse liiki kuuluvate väärtpaberite noteerimiseks finantsturu ametlikus nimekirjas xx xxxxx loa saama. Turu korraldaja avaldab kauplemisele lubatud üksuste nimekirja ja ajakohastab seda iga kauplemispäeva järel. ASIC vaatab läbi, kas finantsturgude reeglid, süsteemid ja protsessid on piisavad, et selgitada välja, kas finantstoode vastab kauplemisele lubamise suhtes finantsturgude ja seadusest tulenevatele kriteeriumidele, sh tagades, et väärtpaberitega kauplemist ebamõistlikult ei piirata. Kõik väärtpaberid, millega loa saanud börsil kaubeldakse, peavad vastama kindlatele noteerimisreeglitele, mis esitatakse läbivaatamiseks ASIC-le. Väärtpaberid peavad olema vabalt võõrandatavad ja vastama teatavatele kriteeriumidele nii väärtpaberite avaliku pakkumise suhtes kui ka väärtpaberile emitendi määratava hinna suhtes. Loa saanud xxxx xx saa noteerida väärtpabereid, mille puhul emiteeritud väärtpabereid ja emitenti käsitlev teave ei ole avalikult kättesaadav. Lisaks võivad ASIC ja minister väärtpaberitega kauplemise nõuetekohasuse tagamiseks peatada loa saanud börsil kauplemise finantstootega või teatud liiki finantstoodetega.

(14) Äriseadustikus sätestatud õiguslikult siduvast kohustusest kaubelda õiglaselt, korrakohaselt ja läbipaistvalt tuleneb, et finantsturud peavad tehinguid ning ostu- ja müügipakkumisi käsitleva teabe avalikult kättesaadavaks tegema. Lisaks on kehtestatud kohustus, et osaleja ei tohi tehingut sooritada, xxx xxxx ei sooritata tellimusraamatus sisalduva kauplemiseelse läbipaistva korralduse sobitamisega. Teatavate tehingute puhul on võimalikud erandid, nt blokktehingute või parandatud hinnaga tehingute korral. Kui turuosaline kasutab üht neist eranditest, peab ta registreerima andmed, millest nähtub, et tehing vastas erandi aluseks olevatele kriteeriumidele. Konkurentsialaste turu terviklikkuse eeskirjadega on ette nähtud, et finantsturud peavad kauplemisajal laekunud kauplemiseelse teabe viivitamata kättesaadavaks tegema. See teave tuleb mõistlikel kaubanduslikel tingimustel ja mittediskrimi neerivalt esitada jooksvalt ja reaalajas. Pärast kauplemisaega laekunud teabe puhul peab turu korraldaja kauplemiseelse teabe kättesaadavaks tegema hiljemalt siis, kui kauplemine taas avatakse. Austraalia regulatiivse raamistikuga on kehtestatud nõuded ka kauplemisjärgse teabe pideva ja reaalajas avaldamise kohta. Finantsturud peavad kauplemisjärgse teabe kättesaadavaks tegema avalikult juurdepääsetaval veebisaidil, tasuta ja kõige enam 20 minutilise viivitusega.

(15) Seega võib järeldada, et Austraalia väärtpaberibörsidel on selged ja läbipaistvad väärtpaberite kauplemisele lubamise reeglid, nii et selliste väärtpaberitega on võimalik kaubelda õiglasel, nõuetekohasel ja tõhusal moel ning väärtpaberid on vabalt võõrandatavad.

(16) Kolmanda tingimuse kohaselt peab väärtpaberite emitentidel olema kohustus esitada korrapäraselt ja pidevalt teavet, et tagada investorite kõrgetasemeline kaitse.

(17) Austraalia reguleeriva raamistikuga on xxxxx- xx vahefinantsaruannetele kehtestatud selged, ammendavad ja täpsed avalikustamise nõuded. Emitendid, xxxxx väärtpaberid lubatakse kauplemisele Austraalia väärtpaberibörsil, peavad avaldama xxxxx- xx poolaastafinantsaruandeid (paragrahvid 292 ja 302). Aruanded peavad vastama raamatupida misstandarditele (äriseadustiku paragrahvid 296 ja 304) ning andma xxxxx xx usaldusväärse pildi üksuse finantsseisundist ja tulemuslikkusest (äriseadustiku paragrahvid 297 ja 305). Lisaks peavad aastaaruanded olema läbinud auditi xx xxxxx tuleb audiitori aruanne (äriseadustiku paragrahv 301). ASIC talletab äriühingut käsitleva teabega seotud andmed, sh prospekti ja äriühingu raamatupidamise aastaaruanded. Väärtpaberite emitentide kohta põhjaliku ja õigeaegse teabe avalikustamine võimaldab investoritel hinnata emitentide majandustulemusi xx xxxxx teabe korrapärase edastamisega piisava läbipaistvuse.

(18) Seega võib järeldada, et emitentidel, xxxxx väärtpaberid on lubatud kauplemiseks Austraalias ASICi loa saanud börsidel, on kohustus esitada korrapäraselt ja pidevalt teavet, et tagada investorite kõrgetasemeline kaitse.

(19) Neljanda tingimuse kohaselt peab kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistik tagama turu läbipaistvuse ja terviklikkuse seeläbi, et takistatakse turu kuritarvitamist siseringitehingute ja turuga manipuleerimise xxxx.

(20) Austraalia väärtpaberiseadustega on loodud põhjalik regulatiivne ja järelevalveraamistik, mille eesmärk on tagada turu terviklikkus, keelata loa saanud börsidel xxxxxx xx eksitamine ning väärtpaberite või emitentide kohta väär- või eksitava teabe esitamine ning xxxxx xxx siseteabe alusel kauplemine ja turuga manipuleerimine. Turu kuritarvitamise sätted on esitatud äriseadustiku osas 7.10. Mõned keelud on sätestatud ka äriseadustiku paragrahvi 798G lõike 1 kohaselt loodud turu terviklikkuse eeskirjades, mida kohaldatakse reguleeritud finantsturgude xx xxxxxx turgudel tegutsevate turuosaliste suhtes. Äriseadustiku paragrahvide 1041E ja 1041F kohaselt on keelatud finantstoodete kohta vale- või eksitavate väidete esitamine ning väär- või eksitava teabe abil finantstoodetega kauplemisele kallutamine, samuti finantstootega seotud ebaaus käitumine ja/või ebaaus käitumine finantsteenuste pakkumiseks tegevusloa omajana (paragrahvid 1041G ja 1041H). Äriseadustiku osa 7.10 jagu 2 sisaldab mitmeid turuga manipuleerimise keelde. Lisaks on äriseadustiku osa 7.10 jao 3 kohaselt sõnaselgelt keelatud siseteabe alusel kauplemine. ASIC kasutab nende nõuete täitmise tagamiseks oma ulatuslikke volitusi, mis on talle antud nii kahtlase turupõhise tegevuse uurimiseks kui ka tuvastatud rikkumiste korral süüdistuse esitamiseks.

(21) Seega võib järeldada, et Austraalia õigus- ja järelevalveraamistikuga on tagatud turu läbipaistvus ja terviklikkus seeläbi, et takistatakse turu kuritarvitamist siseringitehingute ja turuga manipuleerimise xxxx.

(22) Seega võib lisaks järeldada, et Austraalias ASICi järelevalve all tegutsevate finantsturgude puhul vastab õigus- ja järelevalvekord neljale eespool nimetatud tingimusele ning seepärast tuleb tunnustada, et tagatud on direktiivis 2014/65/EL, määruses (EL) nr 600/2014, määruses (EL) nr 596/2014 ja direktiivis 2004/109/EÜ kauplemis kohtadele kehtestatud nõuetega samaväärne süsteem.

(23) Arvestades, et väga paljude Austraalias emiteeritud ja kauplemiseks lubatud aktsiatega kaubeldakse ka ELi kauplemiskohtades, on vaja käesoleva otsusega tagada, et kõik investeerimisühingud, xxxxx suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 600/2014 artikli 23 lõikes 1 sätestatud kohustusliku kauplemiskoha nõuet, saavad ka edaspidi kaubelda aktsiatega, mis on lubatud kauplemiseks Austraalia börsidel. Kuna selliste aktsiate puhul on Austraalia börside kaudu võimalik märkimisväärne alternatiivne likviidsus, on vaja tunnustada Austraalia õigus- ja järeleval veraamistikku xx xxxx eriti selleks, et investeerimisühingutel oleks võimalik täita klientide ees xxxxxxx viisil täitmise kohustust.

(24) Käesolev otsus põhineb andmetel, millest nähtub, et kokkuvõttes kaubeldakse ELis mitmete Austraalia börsil kauplemisele lubatud aktsiatega nii sageli, et ühingud, xxxxx suhtes kohaldatakse finantsinstrumentide turgude direktiivi, ei saaks kasutada määruse (EL) nr 600/2014 artikli 23 lõike 1 punkti a kohast erandit. See tähendab, et määruse (EL) nr 600/2014 artikli 23 lõikes 1 sätestatud kohustusliku kauplemiskoha nõuet tuleks kohaldada väga paljude Austraalias kauplemisele lubatud aktsiate suhtes.

(25) Otsust täiendavad koostöökokkulepped, millega tagada riiklike pädevate asutuste ja ASICi vaheline tõhus teabevahetus ning järelevalvetegevuse koordineerimine.

(26) Käesolev otsus põhineb Austraalias käesoleva otsuse vastuvõtmise ajal kohaldatavatel õiguslikult siduvatel nõuetel, mis käsitlevad finantsturge. Komisjon peaks jätkuvalt pidevalt jälgima reguleeritud turgude õigus- ja järelevalvekorra arengut, olukorra jälgimise ja õigusnormide täitmisega seotud järelevalve alase koostöö tulemuslikkust ning käesoleva otsuse tegemise aluseks olevate tingimuste täitmist.

(27) Komisjon peaks Austraalias finantsturgude suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda korrapäraselt kontrollima. See xx xxxxx komisjoni võimalust korraldada mis tahes ajal spetsiaalseid hindamisi, kui asjaomaste suundumuste tõttu on vaja, et komisjon hindaks uuesti käesoleva otsusega kinnitatud samaväärsust. Uuesti hindamine võib viia käesoleva otsuse kehtetuks tunnistamiseni.

(28) Kuna määrust (EL) nr 600/2014 ja direktiivi 2014/65/EL kohaldatakse alates 3. jaanuarist 2018, on vajalik, et käesolev otsus jõustuks järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(29) Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 23 lõike 1 kohaldamisel loetakse Austraalias tegevusloa saanud ja käesoleva otsuse lisas sätestatud finantsturgude suhtes seal kohaldatav õigus- ja järelevalveraamistik samaväärseks direktiivist 2014/65/EL, määrusest (EL) nr 600/2014, määrusest (EL) nr 596/2014 ja direktiivist 2004/109/EÜ tulenevate nõuetega ning leitakse, et nende suhtes kohaldatakse tulemuslikku järelevalvet ja täitemeetmeid.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 13. detsember 2017

Komisjoni nimel president

Xxxx-Xxxxxx XXXXXXX

XXXX

Finantsturud:

a) ASX Limited

b) Chi-X Australia Pty Ltd

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/2319,‌

13. detsember 2017,

Hongkongi erihalduspiirkonnas tunnustatud börside suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalve raamistiku samaväärsuse kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/65/EL

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 (2) artikli 23 lõike 1 kohaselt peavad investeerimis ühingud tagama, et reguleeritud turgudel kauplemisele võetud või kauplemiskohas kaubeldavate aktsiatega sooritatavad tehingud toimuksid reguleeritud turgudel, mitmepoolsetes kauplemissüsteemides või kliendi korralduste süsteemse täitja kaudu või kolmanda riigi kauplemiskohas, mille komisjon on tunnistatud direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 4 punkti a kohaselt samaväärseks.

(3) Kolmandates riikides asutatud kauplemiskohtade samaväärsuse tunnustamise menetluse (nagu on sätestatud direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 4 punktis a) eesmärk on võimaldada investeerimisühingutel sooritada tehinguid aktsiatega, mille suhtes kehtib liidus kohustusliku kauplemiskoha nõue, kolmandate riikide samaväärsena tunnustatud kauplemiskohtades. Komisjon peaks hindama, kas kolmanda riigi õigus- ja järelevalve raamistikuga on tagatud, et kolmandas riigis tegevusloa saanud kauplemiskoht vastab õiguslikult siduvatele nõuetele, mis on samaväärsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 596/2014, (3) direktiivi 2014/65/EL III jaotisest, määruse (EL) nr 600/2014 II jaotisest ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2004/109/EÜ (4) tulenevate nõuetega, ning mille suhtes kohaldatakse asjaomases kolmandas riigis tulemuslikku järelevalvet ja täitemeetmeid. Seejuures tuleb silmas pidada nimetatud õigusaktide eesmärke, eelkõige siseturu loomisele ja toimimisele xxxxx aitamist, turu usaldusväärsust, investorite kaitset xx xxxxx sugugi vähem olulisena finantsstabiilsust.

(4) Direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 4 punkti a neljanda lõigu kohaselt võib kolmanda riigi õigus- ja järelevalve raamistikku pidada samaväärseks, kui raamistik vastab vähemalt järgmistele tingimustele: a) turgudel on tegevusluba ning turgude suhtes kohaldatakse pidevat tulemuslikku järelevalvet ja täitemeetmeid; b) selged ja läbipaistvad väärtpaberite kauplemisele lubamise reeglid, nii et selliste väärtpaberitega on võimalik kaubelda õiglasel, nõuetekohasel ja tõhusal moel ning väärtpaberid on vabalt võõrandatavad; c) väärtpaberite emitentidel peaks olema kohustus esitada korrapäraselt ja pidevalt teavet, et tagada investorite kõrgetasemeline kaitse, ning

d) turu läbipaistvus ja terviklikkus peaks olema tagatud seeläbi, et takistatakse turu kuritarvitamist siseringi tehingute ja turuga manipuleerimise xxxx.

(1) ELT L 173 12.6.2014, lk 349.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse

määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis

kuulub avaldamisele emitentide xxxxx, xxxxx väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38).

(5) Käesoleva samaväärsuse hindamise eesmärk on hinnata muu hulgas seda, kas Hongkongis on õiguslikult siduvad nõuded, mida kohaldatakse Hongkongi väärtpaberite ja futuuride määruse (edaspidi „SFO“) kohaselt asutatud ja tegevusloa saanud ning väärtpaberi- ja futuurikomisjoni (edaspidi „SFC“) järelevalvatavate tunnustatud börside (ingl k recognised exchange companies) suhtes, ning mille suhtes kohaldatakse asjaomases kolmandas riigis tulemuslikku järelevalvet ja täitemeetmeid, on samaväärsed määrusest (EL) nr 596/2014, direktiivi 2014/65/EL III jaotisest, määruse (EL) nr 600/2014 II jaotisest ning direktiivist 2004/109/EÜ tulenevate nõuetega.

(6) Mis puudutab turgude tegevusloa olemasolu ning turgude suhtes pideva tulemusliku järelevalve ja täitemeetmete kohaldamise tingimusi, siis SFO (Hongkongi seaduste peatükk 571) kohaselt peab tunnustatud börs kasutama mittediskrimineerivaid reegleid järgivat mitmepoolset süsteemi. Tal ei ole tehingute täitmisel kaalutlusõigust ja ta ei või kaubelda oma nimel ega teha kliendikorralduste sobitamistehinguid. Lisaks peab tunnustatud börs andma liikmetele erapooletu juurdepääsu oma turgudele ja teenustele. Juurdepääsukriteeriumid peavad olema erapooletud ja läbipaistvad ning neid tuleb kohaldada mittediskrimineerivalt. Selle tagamiseks peavad tunnustatud börsi tegevusreeglid sisaldama mõistlikke ja mittediskrimineerivaid juurdepääsu- ja sobivusnõudeid. SFC vaatab börsireeglid xxxx xx kiidab need heaks. Tunnustatud börsi kauplemissüsteemile juurdepääsu saamiseks on xxxx xxxxx tunnustatud börsi kaudu börsiosaliseks. Börsiosalised peavad vastama teatavatele kriteeriumidele. Muu hulgas nõutakse, et tegemist oleks Hongkongis asutatud äriühinguga, millel on SFO paragrahvi 116 lõike 1 kohane litsents ja ettevõtte registreerimise määruse kohane kehtiv registreerimistunnistus.

(7) Direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 4 punkti a neljandas lõigus esitatud neli tingimust peavad olema täidetud, et kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekorda võiks pidada nendes riikides tegevusloa saanud kauplemiskohtade suhtes samaväärseks direktiivis 2014/65/EL sätestatud korraga.

(8) Esimese tingimuse kohaselt peab kolmanda riigi kauplemiskohtadel olema tegevusluba ning nende suhtes tuleb kohaldada pidevat tulemuslikku järelevalvet ja täitemeetmeid.

(9) SFO paragrahvi 19 lõike 1 punktis a on sätestatud, et aktsiaturu teenuseid võib pakkuda üksnes isik, kes on tunnustatud börs. SFC võib äriühingut börsina tunnustada juhul, kui ta on veendunud, et tunnustamine on jaeinvestorite või avalikkuse või väärtpaberituru nõuetekohase reguleerimise huvides. SFC võib pärast avalikkusega ja seejärel Hongkongi erihalduspiirkonna rahandusministriga konsulteerimist nõustuda äriühingu börsina tunnustamisega. Samuti võib SFC rahandusministri nõusolekul nõustuda börsi kontrollija tunnustamisega. SFC võib kehtestada tunnustamise tingimused. Pärast tunnustamist peab aktsiaturgu korraldav tunnustatud börs tagama, et tema alla kuuluvatel börsidel on väärtpaberitega kauplemiseks nõuetekohane, teabepõhine ja õiglane turg. SFO III osa jagude 2–4 kohaselt peab tunnustatud börs tagama, et tema äritegevuse ja toimingutega seotud xxxxx hallatakse konservatiivselt. Neid ülesandeid täites tuleb tegutseda avalikkuse huvides ja eelkõige jaeinvestorite huvisid arvestades ning tagada, et juhul, kui esineb avalike huvide ja tunnustatud börsi või tunnustatud börsi kontrollija huvide konflikt, lähtutakse avalikest huvidest. Tunnustatud börs peab täitma kõiki talle seaduse või eeskirjadega kehtestatud õiguspäraseid nõudeid xx xxxx õiguslikke nõudeid.

(10) Hongkongis reguleerib väärtpaberiturge SFC. SFO III osa kohaselt vastutab SFC tunnustatud börside ja tunnustatud börsi kontrollijate tegevuse järelevalve, jälgimise ja reguleerimise eest. SFC jälgib tunnustatud börsi, et hinnata seadusest tulenevate kohustuste täitmist alguses algetapis ja hiljem pidevalt. Kui tunnustatud börs neid kohustusi ei täida, on SFC-l õigus xxxxx SFO III osas sätestatud asjakohaseid meetmeid. SFO paragrahvidega 28 ja 72 on ette nähtud, et SFC võib äriühingu börsina tunnustamise kehtetuks tunnistada. SFO kohaselt on SFC-l reguleerimis-, haldus- ja uurimisvolitused ning SFO paragrahvide 213 ja 214 kohaselt võib ta taotleda kohtukor ralduste tegemist tsiviilkohtumenetluses ning kohaldada haldus- või kriminaalkaristusi, samuti saab ta kriminaal menetlust algatada või taotleda selle algatamist. Lisaks võib SFC kooskõlas SFO paragrahvi 399 lõikega 1 avaldada eeskirju või suuniseid, mida ta peab vajalikuks oma regulatiivsete eesmärkide, ülesannete ja SFO mis tahes sätte täitmise tagamise huvides juhiste andmisel asjakohaseks. Tunnustatud börsid vastutavad oma börsiosaliste vastavuse tagamiseks vajalike kauplemisreeglite kehtestamise ja täitmise tagamise eest. Selleks et tagada SFO nõuete jätkuv täitmine, võib SFC tunnustatud börside ja tunnustatud börsi kontrollijate tegevust, nende elektroonilisi kauplemis- ja kliiringsüsteeme ning riskijuhtimist läbi vaadata ja auditeerida. SFO paragrahvi 23

kohaselt võib SFC käskida tunnustatud börsil vastu xxxxx või muuta mis tahes reegleid, mille vastuvõtmine on selle sätte kohaselt lubatud. SFC võib tunnustatud börsilt nõuda tellimus- ja tehinguraamatute, registreeritud andmete ja tema äritegevusega või väärtpaberitega kauplemisega seotud mis tahes muu teabe esitamist. Samuti võib SFC tunnustatud börsilt nõuda konkreetsete meetmete võtmist, xx xxxx, et tunnustatud börs võtaks selliseid meetmeid oma äritegevuse juhtimise, tavade või igapäevase tegevuse suhtes või hoiduks äritegevuse juhtimise, tavade või igapäevase tegevuse suhtes SFO paragrahvi 92 lõike 1 kohases piiranguteates nimetatud meetmete võtmisest. Lisaks on SFC-l SFO paragrahvi 29 kohaselt õigus peatada väärtpaberitega kauplemine ja sulgeda tunnustatud xxxx, xxx ta leiab, et nõuetekohane kauplemine aktsiaturul on ohus. SFOga on SFC-le antud õigus määrata distsiplinaarkaristusi (SFO IX osa) ja väärtpaberitega seotud õigusrikkumiste eest süüdistusi esitada (SFO paragrahv 388). SFC jälgimisülesanded ja distsiplinaarjärelevalve ei piirdu börsil noteeritud äriühingute ja turuosaliste litsentsiaatidega, sh investoritega. SFC-l on SFO kohaselt õigus turu kuritarvitamise korral algatada distsiplinaar-, tsiviil- ja kriminaalmenetlusi. SFO XIII osa kohaselt on SFC-l õigus pöörduda turu kuritarvitamist uurivasse kohtusse ja vajaduse korral määrata tsiviilkaristusi. Seevastu SFO XIV osa kohaselt võib SFC asja edasi suunata kriminaalkohtusse. Vajaduse korral võib SFC ka taotleda luba ruumide läbiotsimiseks kooskõlas SFO paragrahviga 191 ning teha SFO paragrahvi 186 kohaste uurimiste toimetamiseks koostööd kohalike ja välismaiste reguleerivate asutustega.

(11) SFC järelevalve, börsiosaliste järelevalve ja turujärelevalve küsimustes börsi kontrollija ja SFC vahel 2001. aastal sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumiga on ette nähtud, et tunnustatud aktsiabörsid esitavad SFC-le andmeid regulaarselt ja nõudmise korral. Järelevalve eesmärgil on SFC-l juurdepääs korraldustele ja tehinguteabele reaalajas. Vastastikuse mõistmise memorandumi II xxxx punkti 16 kohaselt peab tunnustatud börs teavitama SFCd oluliseks peetavatest asjadest nii pea kui võimalik xx xxxxxx SFCga teavet omavahel kokkulepitud tähtaegade jooksul. SFO paragrahvi 27 kohaselt võib SFC nõuda, et tunnustatud börs esitaks oma äritegevusega või kaubeldavate finantsinstrumentidega seotud tellimus- ja tehinguraamatud ning registreeritud andmed; ja igasuguse muu teabe oma äritegevuse või väärpaberite, futuurlepingute või börsiväliste tuletisinstrumentidega kauplemise kohta. Tunnustatud börs peab registreerima kõik finantsinstrumentidega seotud korraldused ja tehingud, mille puhul on mõistlik eeldada, et SFC võib xxxx xxx ülesannete täitmiseks vajada. Tunnustatud börs peab selliseid andmeid säilitama vähemalt seitse aastat.

(12) Seega võib järeldada, et Hongkongis tunnustatud börsidel peab olema tegevusluba ning nende suhtes kohaldatakse pidevat tulemuslikku järelevalvet ja täitemeetmeid.

(13) Teise tingimuse kohaselt peavad kolmandate riikide kauplemiskohtadel olema selged ja läbipaistvad väärtpaberite kauplemisele lubamise reeglid, nii et selliste väärtpaberitega on võimalik kaubelda õiglasel, nõuetekohasel ja tõhusal moel ning väärtpaberid on vabalt võõrandatavad.

(14) Tunnustatud börs on SFO paragrahvi 21 kohaselt kohustatud tagama nõuetekohase, teabepõhise ja õiglase turu. Noteerimisreeglid on börsieeskirjades SFO kohaselt sätestatud nõuded, millega turu korraldaja kehtestab sisereeglid, et tagada väärtpaberititega kauplemiseks õiglane, nõuetekohane ja tõhus turg ning nõuda, et väärtpaberite emiteerimine toimuks õiglaselt ja nõuetekohaselt ning kõiki emiteeritud väärtpaberite hoidjaid koheldaks õiglaselt ja võrdselt. Noteerimisreeglites on võetud kokku väärtpaberite noteerimise lubamise põhinõuded. Need reeglid sisaldavad ka nõudeid, mis peavad olema täidetud enne, kui väärtpabereid võib noteerida, samuti edasisi kohustusi, millest emitendid peavad kinni pidama pärast noteerimiseks vastuvõtmist. SFO paragrahvi 24 kohaselt peab SFC noteerimisreeglid heaks kiitma. Noteerimise taotleja peab olema nõuetekohaselt asutatud, vastama teatavatele kapitalinõuetele, avalikustamise nõuetele ja olema juhtkonna tasandil Hongkongis piisavalt esindatud. Nii taotleja kui ka tema ettevõte peavad turu korraldaja arvates olema noteerimiseks sobivad. Tunnustatud börsile jääb noteerimise taotluse vastuvõtmise või tagasilükkamise suhtes alati viimane sõna. Noteerimisreeglitest vabastamist saab taotleda ainult konkreetsetele asjaoludele tuginedes igal üksikjuhul eraldi. Kui tegemist on üldise vabastusega, on selleks alati vaja SFC eelnevat nõusolekut. Tunnustatud börs peab SFC-le kinnitama, et väärtpaber on noteerimiseks ja hinnapakkumisteks heaks kiidetud. Väärtpaberid

peavad olema vabalt võõrandatavad ja vastama teatavatele väärtpaberite avaliku pakkumise kriteeriumidele. Samuti võib SFC väärtpaberitega kauplemise nõuetekohasuse tagamiseks peatada tunnustatud börsil kauplemise finantstootega või teatud liiki finantstoodetega.

(15) Tunnustatud börsi kohustus tagada, et kauplemine oleks nõuetekohane, teabepõhine ja õiglane, sisaldab ka kohustust tagada kauplemisel piisav läbipaistvus õigel xxxx xx võrdsetel alustel. Kauplemiseelne teave sisaldab parimaid ostu- ja müügipakkumisi ning turusügavust. Täielik tellimusraamat, sh jooksvad ostu- ja müügihinnad ning kauplemishuvi nende hindade juures, avalikustatakse pidevkauplemise jooksul pidevalt ja reaalajas. Turuosalised saavad kauplemiseelse teabega tutvuda turuandmeid kajastavate börsisüsteemide kaudu vahetult või teabepakkujate kaudu kaudselt. Kauplemiseelsele läbipaistvusele erandeid ei tehta. Tunnustatud börsil tehtud tehingute suhtes kehtib kauplemisjärgne teabe avalikustamise kohustus. Tehinguandmed edastatakse börsil tehtud tehingute puhul reaalajas ja need sisaldavad muu hulgas hindu, sulgemishindu ja teavet turu käibe kohta. Turuosalised saavad kauplemisjärgse teabega tutvuda turuandmeid kajastavate börsisüsteemide kaudu vahetult või teabepakkujate kaudu kaudselt.

(16) Seega võib järeldada, et Hongkongis tunnustatud börsidel on selged ja läbipaistvad väärtpaberite kauplemisele lubamise reeglid, nii et selliste väärtpaberitega on võimalik kaubelda õiglasel, nõuetekohasel ja tõhusal moel ning väärtpaberid on vabalt võõrandatavad.

(17) Kolmanda tingimuse kohaselt peab väärtpaberite emitentidel olema kohustus esitada korrapäraselt ja pidevalt teavet, et tagada investorite kõrgetasemeline kaitse.

(18) Tunnustatud börsi noteerimisreeglitega tuleb xxxxx- xx vahefinantsaruannetele kehtestada selged, ammendavad ja täpsed avalikustamise nõudeid. Emitendid, xxxxx väärtpaberid kauplemisele lubatakse, peavad börsi eeskirjade kohaselt avaldama raamatupidamise xxxxx- xx poolaastaaruanded. Aruanded peavad olema auditeeritud ja vastama üldtunnustatud raamatupidamisstandarditele. Tunnustatud börs peab jälgima emitentide pidevat vastavust noteerimisreeglite kohastele avalikustamise nõuetele. Lisaks vaatab tunnustatud börs läbi emitentide aastaaruanded, kontrollides eelkõige, kas emitendid vastavad noteerimisreeglitele ning on avalikustanud pideva jälgimise ja vastavuse raames olulised sündmused ja muutused. SFC jälgib aktiivselt äriühingu tegevust ja analüüsib põhjalikult valitud noteeritud äriühinguid, et tuvastada, kas äriühing vastab igas suhtes nõuetele ega ole rikkumisi toime pannud. Väärtpaberite emitentide kohta põhjaliku ja õigeaegse teabe avalikustamine võimaldab investoritel hinnata emitentide majandustulemusi xx xxxxx teabe korrapärase edastamisega piisava läbipaistvuse.

(19) Seega võib järeldada, et emitentidel, xxxxx väärtpaberid on lubatud kauplemiseks Hongkongis tunnustatud börsil, on kohustus esitada korrapäraselt ja pidevalt teavet, et tagada investorite kõrgetasemeline kaitse.

(20) Neljanda tingimuse kohaselt peab kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistik tagama turu läbipaistvuse ja terviklikkuse seeläbi, et takistatakse turu kuritarvitamist siseringitehingute ja turuga manipuleerimise xxxx.

(21) Nagu allpool kirjeldatud, on Hongkongi väärtpaberiseadustega loodud põhjalik regulatiivne ja järelevalveraamistik, et tagada turu terviklikkus, keelata tunnustatud börsidel xxxxxx või eksitamine ja väärtpaberite või emitentide kohta väär- või eksitava teabe esitamine ning xxxxx xxx siseteabe alusel kauplemine ja turuga manipuleerimine. SFO reguleerib turu kuritarvitamist ning kehtestab turu kuritarvitamise menetlemise tsiviil- ja kriminaalkorra. SFO määratluse kohaselt hõlmab turu kuritarvitamine kuut õigusrikkumist, st siseteabe alusel kauplemist (SFO paragrahvid 270 ja 291), näilikku kauplemist (SFO paragrahvid 274 ja 295), hinnaga manipuleerimist (SFO paragrahvid 275 ja 296), keelatud tehingute kohta teabe avalikustamist (SFO paragrahvid 276 ja 297), tehingu tegemisele kallutamiseks väär- ja eksitava teabe avalikustamist (SFO paragrahvide 277 ja 298) ning turuga manipuleerimist (SFO paragrahvid 278 ja 299). Tsiviilkorras menetletavate rikkumiste puhul võib SFC pöörduda turu kuritarvitamist uurivasse kohtusse. Kriminaalkorras menetletavate rikkumiste puhul on SFC volitatud asja lahendama magistraadikohtus kiirmenetluses. SFC võib taotleda isikule SFO paragrahvi 107 kohaselt kriminaal karistust, xxx xxxx on pettuse või hooletusega asjaolusid moonutades kallutanud kedagi väärtpabereid müüma või ostma, või isik on SFO paragrahvi 298 kohaselt avaldanud väär- või eksitavat teavet, mis tõenäoliselt kallutab kedagi väärtpabereid ostma. SFO paragrahvi 277 kohaselt loetakse neist viimast rikkumiseks ka turu kuritarvitamise tsiviilkorra järgi. Lisaks on SFO paragrahvis 300 sätestatud kriminaalvastutus, xxx xxxx sooritab väärtpaberitehingu pettusega või kelmusega või kasutab petmiseks või eksitamiseks mõeldud vahendit või skeemi.

SFO paragrahviga 384 on ette nähtud kriminaalvastutus, xxx xxxx teadlikult või hooletusest annab SFC-le või tunnustatud börsi kontrollijale vale- või eksitavat teavet. Kui äriühing leitakse olevat rikkumises süüdi, laieneb kriminaalvastutus SFO paragrahvi 390 kohaselt kõikidele ametnikele, kes rikkumise toimepanekuga nõustusid, seda kavandasid või eirasid.

(22) Seega võib järeldada, et Hongkongis on õigus- ja järelevalveraamistikuga tagatud turu läbipaistvus ja terviklikkus seeläbi, et takistatakse turu kuritarvitamist siseringitehingute ja turuga manipuleerimise xxxx.

(23) Seega võib lisaks järeldada, et Hongkongis SFC järelevalve all tegutsevate tunnustatud börside puhul vastab õigus- ja järelevalvekord neljale eespool nimetatud tingimusele ning seepärast tuleb tunnustada, et tagatud on direktiivis 2014/65/EL, määruses (EL) nr 600/2014, määruses (EL) nr 596/2014 ja direktiivis 2004/109/EÜ kauplemis kohtadele kehtestatud nõuetega samaväärne süsteem.

(24) Arvestades, et väga paljude ELis emiteeritud xx XXx kauplemiskohtades kauplemiseks lubatud ja kaubeldavate aktsiatega kaubeldakse ka Hongkongi kauplemiskohtades, on Hongkongi kauplemiskohad selliste ELis emiteeritud aktsiate jaoks tihti täiendavad likviidsuse keskused. See võimaldab XXx investeerimisühingutel kaubelda ELis emiteeritud xx XXx kauplemiskohtades kauplemiseks lubatud ja kaubeldavate aktsiatega ka väljaspool XXx kauplemiskohtade tavapärast kauplemisaega. Hongkongi õigus- ja järelevalveraamistiku tunnustamisega oleks ELi investeerimisühingutel võimalik jätkata kauplemist ELis emiteeritud aktsiatega väljaspool XXx kauplemiskohtade tavapärast kauplemisaega.

(25) Käesolev otsus põhineb andmetel, millest nähtub, et kokkuvõttes kaubeldakse ELis mitmete Hongkongis börsidel kauplemisele lubatud aktsiatega nii sageli, et ühingud, xxxxx suhtes kohaldatakse finantsinstrumentide turgude direktiivi, ei saaks kasutada määruse (EL) nr 600/2014 artikli 23 lõike 1 punkti a kohast erandit. See tähendab, et määruse (EL) nr 600/2014 artikli 23 lõikes 1 sätestatud kohustusliku kauplemiskoha nõuet tuleks kohaldada väga paljude Hongkongis kauplemisele lubatud aktsiate suhtes.

(26) Otsust täiendavad koostöökokkulepped, millega tagatakse riiklike pädevate asutuste ja SFC vaheline tõhus teabevahetus ning järelevalvetegevuse koordineerimine.

(27) Käesolev otsus põhineb Hongkongis käesoleva otsuse vastuvõtmise ajal tunnustatud börside suhtes kohaldatavatel õiguslikult siduvatel nõuetel. Komisjon peaks jätkuvalt pidevalt jälgima nimetatud kauplemiskohtade õigus- ja järelevalvekorra arengut, turusuundumusi, olukorra jälgimise ja õigusnormide täitmisega seotud järelevalve alase koostöö tulemuslikkust ning käesoleva otsuse tegemise aluseks olevate tingimuste täitmist.

(28) Komisjon peaks Hongkongis tunnustatud börside suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda korrapäraselt kontrollima. See xx xxxxx komisjoni võimalust korraldada mis tahes ajal spetsiaalseid hindamisi, kui asjaomaste suundumuste tõttu on vaja, et komisjon hindaks uuesti käesoleva otsusega kinnitatud samaväärsust. Uuesti hindamine võib viia käesoleva otsuse kehtetuks tunnistamiseni.

(29) Kuna määrust (EL) nr 600/2014 ja direktiivi 2014/65/EL kohaldatakse alates 3. jaanuarist 2018, on vajalik, et käesolev otsus jõustuks järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(30) Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 23 lõike 1 kohaldamisel loetakse Hongkongi erihalduspiirkonnas tegevusloa saanud ja käesoleva otsuse lisas sätestatud tunnustatud börside suhtes seal kohaldatav õigus- ja järelevalveraamistik samaväärseks direktiivist 2014/65/EL, määrusest (EL) nr 600/2014, määrusest (EL) nr 596/2014 ja direktiivist 2004/109/EÜ tulenevate nõuetega ning leitakse, et nende suhtes kohaldatakse tulemuslikku järelevalvet ja täitemeetmeid.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 13. detsember 2017

Komisjoni nimel president

Xxxx-Xxxxxx XXXXXXX

XXXX

Tunnustatud börsid

The Stock Exchange of Hongkong Limited (SEHK)

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/2320,‌

13. detsember 2017,

riiklikke väärtpaberibörse ja mitmepoolseid kauplemissüsteeme käsitleva Ameerika Ühendriikide õigus- ja järelevalveraamistiku samaväärsuse kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/65/EL

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 (2) artikli 23 lõike 1 kohaselt peavad investeerimis ühingud tagama, et reguleeritud turgudel kauplemisele võetud või kauplemiskohas kaubeldavate aktsiatega sooritatavad tehingud toimuksid reguleeritud turgudel, mitmepoolsetes kauplemissüsteemides või kliendi korralduste süsteemse täitja kaudu või kolmanda riigi kauplemiskohas, mille komisjon on tunnistatud direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 4 punkti a kohaselt samaväärseks.

(3) Kolmandates riikides asutatud kauplemiskohtade samaväärsuse tunnustamise menetluse (nagu on sätestatud direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 4 punktis a) eesmärk on võimaldada investeerimisühingutel sooritada tehinguid aktsiatega, mille suhtes kehtib liidus kohustusliku kauplemiskoha nõue, kolmandate riikide samaväärsena tunnustatud kauplemiskohtades. Komisjon peaks hindama, kas kolmanda riigi õigus- ja järelevalve raamistikuga on tagatud, et kolmandas riigis tegevusloa saanud kauplemiskoht vastab õiguslikult siduvatele nõuetele, mis on samaväärsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 596/2014 (3), direktiivi 2014/65/EL III jaotisest, määruse (EL) nr 600/2014 II jaotisest ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2004/109/EÜ (4) tulenevate nõuetega, ning mille suhtes kohaldatakse asjaomases kolmandas riigis tulemuslikku järelevalvet ja täitemeetmeid. Seejuures tuleb silmas pidada nimetatud õigusaktide eesmärke, eelkõige siseturu loomisele ja toimimisele xxxxx aitamist, turu terviklikkust, investorite kaitset xx xxxxx sugugi vähem olulisena finantsstabiilsust.

(5) Käesoleva samaväärsuse hindamise eesmärk on hinnata muu hulgas seda, kas õiguslikult siduvad nõuded, mida kohaldatakse Ameerika Ühendriikides (edaspidi „USA“) seal asutatud ning USA väärtpaberi- ja börsikomisjoni

(1) ELT L 173, 12.6.2014, lk 349.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse

määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis

kuulub avaldamisele emitentide xxxxx, xxxxx väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38).

(edaspidi „SEC“) juures registreeritud ja järelevalvatavate riiklike väärtpaberibörside ja mitmepoolsete kauplemis süsteemide suhtes ning mille suhtes kohaldatakse asjaomases kolmandas riigis tulemuslikku järelevalvet ja täitemeetmeid, on samaväärsed määrusest (EL) nr 596/2014, direktiivi 2014/65/EL III jaotisest, määruse (EL) nr 600/2014 II jaotisest ning direktiivist 2004/109/EÜ tulenevate nõuetega.

(6) Turgude tegevusloa olemasolu ning turgude suhtes pideva tulemusliku järelevalve ja täitemeetmete kohaldamise tingimuste puhul on asjakohane, et 1934. aasta väärtpaberituru seaduse (edaspidi „väärtpaberituru seadus“) paragrahvi 3 lõike a punktis 1 on börs määratletud kui mis tahes organisatsioon, liit või isikute ühendus, mis moodustab kauplemispaiga või -koha, seda haldab või vahendab, et viia kokku väärtpaberite ostjad ja müüjad või teha muid tavapäraseid väärtpaberitega seotud börsitoiminguid. Börs on SECi reeglis 3b-16 täpsemalt määratletud kui organisatsioon, liit või isikute ühendus, mis 1) viib kokku paljude ostjate ja müüjate väärtpaberikorraldused ning 2) kasutab (kauplemiskohana või reeglite kehtestamisega) sissetöötatud mittediskrimineerivaid meetodeid, mille alusel sellised korraldused vastastikku mõjuvad ning korraldusi tegevad ostjad ja müüjad selliste kauplemi seeskirjadega nõustuvad. Järelikult peab börs toimima mittediskrimineerivaid reegleid järgiva mitmepoolse süsteemina. Börs peab olema registreeritud SECi juures riikliku väärtpaberibörsina maakler-diilerina ja täitma mitmepoolsete kauplemissüsteemide regulatsiooni nõudeid.

(7) Lisaks peab riiklik väärtpaberibörs andma liikmetele erapooletu juurdepääsu oma turgudele ja teenustele. Juurdepääsukriteeriumid peavad lisaks olema läbipaistvad ja nende kohaldamine ei tohi olla ebaõiglaselt diskrimineeriv. Selle tagamiseks peavad riiklikud väärtpaberibörsid olema kehtestanud reeglid, millega on ette nähtud, kuidas saavad registreeritud maakler-diilerid liikmesust taotleda. Väärtpaberituru seaduse paragrahvi 19 lõike b kohaselt vaatab SEC läbi riiklikule väärtpaberibörsile lubamise reeglid. Riiklik väärtpaberibörs peab olema kehtestanud mõistlikud juurdepääsunõuded, tagades nende nõuetega ühtlasi, et ebamõistlikult diskrimineeriv keeldumine juurdepääsu andmisest ei ole võimalik. Riiklik väärtpaberibörs ei tohi liikmeks xxxxx registreerimata maakler-diilereid ja võib keelduda sellise maakler-diileri liikmeks võtmisest, kes on seadusest tulenevalt diskvalifit seeritud.

(8) Föderaaleeskirjade koodeksi 17. peatüki 242. osa paragrahvis 242.300 („mitmepoolsete kauplemissüsteemide regulatsioon“) on mitmepoolne kauplemissüsteem määratletud kui mis tahes organisatsioon, liit, isik või isikute ühendus või süsteem, mis pakub kauplemispaika, kus viia kokku väärtpaberite ostjad ja müüjad või teha muid tavapäraseid väärtpaberitega seotud börsitoiminguid väärtpaberituru seaduse reegli 3b-16 tähenduses. Mitmepoolsete kauplemissüsteemide regulatsiooni kohaselt peab börsi määratlusele xxxxxx üksus registreeruma riikliku väärtpaberibörsina või maakler-diilerina ja täitma mitmepoolsete kauplemissüsteemide regulatsiooni nõudeid. Mitmepoolne kauplemissüsteem peab toimima mitmepoolse süsteemina, kus osalised sooritavad tehinguid, järgides mittediskrimineerivaid reegleid. Mitmepoolsed kauplemissüsteemid, xxx xxxxx kapitali väärtpaberi tehingud moodustavad teataval ajavahemikul selle keskmisest päevasest kauplemismahust vähemalt 5 %, peavad vastama mitmepoolsete kauplemissüsteemide regulatsiooni paragrahvi 242.301 lõike b punkti 5 alapunkti ii kohastele õiglase juurdepääsu nõuetele. Täpsemalt peavad nad kehtestama kirjalikud nõuded, mille alusel saab juurdepääsu asjaomase väärtpaberiga kauplemisele nende süsteemis, xx xxxx nõudeid oma dokumentides kajastama. Mitmepoolsel kauplemissüsteemil on keelatud põhjendamatult takistada või piirata isikute juurdepääsu teenustele, mida ta pakub seoses kapitaliväärtpaberitega, mille keskmisest päevasest kauplemismahust moodustab mitmepoolne kauplemissüsteem kindlaksmääratud ajavahemikul vähemalt 5 %, ning ta ei tohi kohaldada asjaomaseid nõudeid ebaõiglaselt ega diskrimineerivalt. Juurdepääsunõuded tuleb nõudmise korral esitada SECile.

(9) Direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 4 punkti a neljandas lõigus esitatud neli tingimust peavad olema täidetud, et kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekorda võiks pidada nendes riikides tegevusloa saanud riiklike väärtpabe ribörside ja mitmepoolsete kauplemissüsteemide suhtes samaväärseks direktiivis 2014/65/EL sätestatud korraga.

(10) Esimese tingimuse kohaselt peab kolmanda riigi kauplemiskohtadel olema tegevusluba ning nende suhtes tuleb kohaldada pidevat tulemuslikku järelevalvet ja täitemeetmeid.

(11) Riiklik väärtpaberibörs peab olema enne tegevuse alustamist SECi juures registreeritud. SEC rahuldab registreeri mistaotluse, kui leiab, et taotleja vastab tema suhtes kohaldatavatele nõuetele. Vastasel juhul peab SEC registreeri mistaotluse rahuldamata jätma (väärtpaberituru seaduse paragrahvi 19 lõike a punkt 1). Väärtpaberituru seaduses on nõutud, et börs kehtestab korra, millega reguleeritakse kõiki toiminguid ja tegevusi, millega taotleja soovib

tegeleda. Pärast registreerimist peab riiklik väärtpaberibörs vastavalt tema seadusest tulenevatele kohustustele säilitama eeskirjad, põhimõtted ja menetlused ning tal peab olema piisav suutlikkus oma kohustuste täitmiseks. Pärast registreerimist muutub riiklik väärtpaberibörs eneseregulatsiooni organiks. Selle pädevuse raames jälgib riiklik väärtpaberibörs olukorda xx xxxxx, et tema liikmed ja liikmetega seotud isikud täidavad väärtpaberituru seadust, vastavaid reegleid ja määrusi ning oma reegleid. Juhul kui liikmed riiklike väärtpaberibörside reegleid ei täida, peavad riiklikud väärtpaberibörsid lahendama oma liikmete võimalikud turureeglite või föderaalsete väärtpaberiseaduste rikkumised, kasutades eneseregulatsiooni organi võimalusi. Samuti peab riiklik väärtpaberibörs olulistest rikkumistest SECi teavitama.

(12) Mitmepoolne kauplemissüsteem peab vastama mitmepoolsete kauplemissüsteemide regulatsioonile, milles on muu hulgas nõutud, et mitmepoolne kauplemissüsteem oleks registreeritud SECis maakler-diilerina väärtpaberituru seaduse paragrahvi 15 kohaselt. Mitmepoolsed kauplemissüsteemid peavad maakler-diileritena astuma vähemalt ühe eneseregulatsiooni organi (nt finantssektorit reguleeriv asutus (edaspidi „FINRA“)) liikmeks. Maakler-diileri taotluse esitaja peab esitama teabe xxx xxxxxx kohta, sh kavandatava äritegevuse liik, taotleja otseste ja kaudsete omanike ning teiste kontrolliõigusega isikute (sh tegevjuhtide) nimed ja xxxxx xxxxx kohta, kas taotleja või tema kontrollitavate tütarettevõtete suhtes on kunagi algatatud investeerimisega seotud tegevuse eest kriminaal-, regulatiiv- või tsiviilmenetlust. Vastasel juhul peab SEC registreerimistaotluse rahuldamata jätma (väärtpaberituru seaduse paragrahv 15).

(13) USA raamistiku kohaselt on riiklike väärtpaberibörside ja mitmepoolsete kauplemissüsteemide registreeringu kehtivuse tingimuseks algsete registreerimistingimuste jätkuv täitmine. Registreeritud riiklik väärtpaberibörs ja mitmepoolne kauplemissüsteem peab vastavalt talle föderaalsetest väärtpaberiseadustest ja õigusnormidest tulenevatele kohustustele säilitama eeskirjad, põhimõtted ja menetlused ning tal peab olema piisav suutlikkus oma kohustuste täitmiseks.

(14) Tulemuslikku järelevalvet reguleerivad peamised esmased õigusaktid, millega USAs on kehtestatud väärtpaberitega kauplemise õiguslikult siduv kord, on 1933. aasta väärtpaberiseadus („väärtpaberiseadus“) ja väärtpaberituru seadus. Väärtpaberituru seadusega on SECile antud ulatuslikud õigused väärtpaberite valdkonna kõikides aspektides, sh õigus maakler-diilereid (sh mitmepoolsed kauplemissüsteemid), arveldusagente ja kliiringuasutusi, samuti USA eneseregulatsiooni organeid (xxxxx xxxxx kuuluvad ka väärtpaberibörsid ja FINRA), registreerida, nende tegevust reguleerida ja nende üle järelevalvet teostada. Samuti on väärtpaberituru seadusega määratletud ja turul keelatud teatavad tegevusmustrid ning antud SECile õigus määrata reguleeritud üksustele ja nendega seotud isikutele distsiplinaarkaristusi. Samuti on väärtpaberituru seaduses antud SECile õigus nõuda, et börsil avalikult kaubeldavate väärtpaberitega ettevõtjad esitaksid perioodilisi aruandeid. Eneseregulatsiooni organite süsteemi kaudu toimuv turuvahendajate eneseregulatsioon on USA regulatiivse raamistiku üks olulisimaid elemente. USA raamistikus on eneseregulatsiooni organid reguleerivateks asutusteks, kellel lasub põhivastutus selle eest, et kehtestatakse reeglid, mida nende liikmed peavad oma äritegevuses järgima, ning jälgitakse liikmete äritegevust. Juhul kui liikmed mitmepoolse kauplemissüsteemi reegleid ei täida, peab mitmepoolne kauplemissüsteem lahendama oma liikmete võimalikud turureeglite või föderaalsete väärtpaberiseaduste rikkumised, kasutades eneseregulatsiooni organi võimalusi. Samuti peab mitmepoolne kauplemissüsteem olulistest rikkumistest SECi teavitama.

(15) Väärtpaberituru seaduse kohaselt peavad kõik registreeritud riiklikud väärtpaberibörsid olema suutelised tagama, et nende liikmed ja liikmetega seotud isikud täidavad väärtpaberituru seadust, vastavaid reegleid ja määrusi ning oma reegleid. Riiklike väärtpaberibörside jooksva järelevalve osana hindab SEC iga börsi suutlikkust oma liikmeid ja nende kauplemistegevust jälgida. Samuti on riiklik väärtpaberibörs kohustatud lahendama oma liikmete võimalikud turureeglite või föderaalsete väärtpaberiseaduste rikkumised xx XXXx sellistest võimalikest rikkumistest teavitama. Riikliku väärtpaberibörsi kohustus tagada, et tema liikmed nõudeid täidaksid, sisaldab ka kohustust uurida väärtpaberituru seaduse, vastavate reeglite ja määruste võimalikke rikkumisi ning vajaduse korral karistusi määrata. Samuti võib SEC omal äranägemisel uurida väärtpaberituru seaduse ja vastavate reeglite rikkumisi ning selliste rikkumiste eest süüdistusi esitada. Maakler-diilerite (sh mitmepoolsete kauplemissüsteemide) eneseregu latsiooni organ FINRA peab tagama, et selle liikmed, sh mitmepoolsed kauplemissüsteemid, täidavad väärtpaberituru seadust, vastavaid reegleid ja määrusi ning oma reegleid. SEC vaatab eneseregulatsiooni organi reeglid läbi. Kui SEC leiab, et eneseregulatsiooni organ on xxxx piisava põhjenduseta jätnud selliste nõuete täitmise tagamata mis tahes liikme või selle liikmega seotud isiku puhul, siis on tal väärtpaberituru seaduse paragrahvi 19 lõike h alusel õigus määrata sellele eneseregulatsiooni organile karistusi. Väärtpaberituru seaduse paragrahvi 21 kohaselt võib SEC rikkumisi uurida ja taotleda karistuste määramist eneseregulatsiooni organi liikmele, kes eneseregulatsiooni organi reeglit rikkus. Eneseregulatsiooni organite jooksva järelevalve osana hindab SEC iga riikliku väärtpaberibörsi ja FINRA suutlikkust teostada oma liikmete ja nende kauplemistegevuse üle järelevalvet. Riiklikud väärtpaberibörsid ja mitmepoolsed kauplemissüsteemid peavad SECi xxxxx xxx reeglite muutmisest teavitama.

(16) Õigusnormide täitmise tulemuslikuks tagamiseks on SECil ulatuslikud õigused uurida föderaalsete väärtpaberi seaduste, sh väärtpaberituru seaduse ja vastavate reeglite tegelikke või võimalikke rikkumisi. SEC võib oma järelevalvevolituste raames reguleeritud üksustelt dokumente hankida. Lisaks on SECil õigus nõuda dokumentide esitamist või ütluste andmist igalt USAs viibivalt isikult või üksuselt. SECil on õigus xxxxx täitemeetmeid, algatades selleks föderaalsete väärtpaberiseaduste rikkumise eest, sh siseteabe alusel kauplemise ja turuga manipuleerimise eest tsiviilmenetluse föderaalses ringkonnakohtus või haldusmenetluse SECi halduskohtuniku ees. Tsiviilmenetluses võib SEC taotleda ebaseaduslikult saadud vara loovutamist, intresse alates rikkumise kuupäevast, tsiviilõiguslikke rahatrahve, ettekirjutusi ning börsil noteeritud äriühingu täitevjuhi või juhatajana töötamise või nn rämpsaktsiate pakkumises osalemise keelamise korraldust, samuti muude kõrvalnõuete täitmist (nt kostja saadud tulu sissenõudmist). Haldusmenetlustes võivad karistused lisaks ebaseaduslikult saadud vara loovutamisele või isikutele tegevuskeelu kehtestamisele või üksuste registreeringu tühistamisele hõlmata noomitusi, tegevuse piiranguid ja tsiviilkaristusi. SECil on õigus algatada eneseregulatsiooni organi (nt riiklik väärtpaberibörs või FINRA) suhtes tegevusetuse või nõutud ülesannete puudulike täitmise eest täitemeetmed.

(17) SEC on samuti volitatud uurima USA föderaalsete väärtpaberiseaduste rikkumisi ja võtma distsiplinaarmeetmeid või muid täitemeetmeid mitmepoolse kauplemissüsteemi puhul. Lisaks on SEC volitatud koordineerima oma täitemeetmeid siseriiklike ja rahvusvaheliste partneritega. Näiteks võib SEC uurimise mis tahes etapis asja edasi suunata USA justiitsministeeriumile, et see algataks kriminaalmenetluse, või mõnele teisele kriminaalasjadega tegelevale või reguleerivale asutusele. Lisaks on SEC volitatud jagama tema valduses olevat mitteavalikku teavet siseriiklike ja rahvusvaheliste partneritega.

(18) Seega võib järeldada, et USA SECis registreeritud riiklikel väärtpaberibörsidel ja mitmepoolsetel kauplemissüs teemidel peab olema tegevusluba ning nende suhtes kohaldatakse pidevat tulemuslikku järelevalvet ja täitemeetmeid.

(19) Teise tingimuse kohaselt peavad kolmandate riikide kauplemiskohtadel olema selged ja läbipaistvad väärtpaberite kauplemisele lubamise reeglid, nii et selliste väärtpaberitega on võimalik kaubelda õiglasel, nõuetekohasel ja tõhusal moel ning väärtpaberid on vabalt võõrandatavad.

(20) Väärtpaberituru seaduse paragrahvi 12 lõike a kohaselt peab USA riiklikul väärtpaberibörsil noteeritud väärtpaberid riikliku väärtpaberibörsi juures registreerima emitent. Väärtpaberi registreerimiseks peab emitent esitama taotluse börsile, xxx xx väärtpaberite noteerimist taotleb; samuti peab emitent esitama registreerimis avaldused SECile. Börsiasutus väljastab XXXxxx xxxxxxx kinnituse pärast xxxx, xxx riiklik väärtpaberibörs on väärtpaberi noteerimiseks ja registreerimiseks vastu võtnud. Kõik riiklikul väärtpaberibörsil kaubeldavad väärtpaberid ja mitmepoolses kauplemissüsteemis noteeritud väärtpaberid peavad vastama noteerimise nõuetele, mis on kehtestatud noteerimise reeglitega, mis peavad olema esitatud SECile väärtpaberituru seaduse paragrahvi 19 lõike b ja reegli 19b-4 kohaselt. Mitmepoolses kauplemissüsteemis avalikult kaubeldavate börsinimekirja kandmata väärtpaberite suhtes kehtivad SECi avalikustamise reeglid ja muud avalikult kaubeldavate väärtpaberite nõuded. SECi reeglid ja noteerimise nõuded kohustavad emitenti aegsasti avalikustama teavet, mis oleks investoritele oluline või mõjutaks tõenäoliselt oluliselt emitendi väärtpaberite xxxxx. Paragrahvi 10A lõike m xx xxxxxxx reegliga 10A-3 kästakse riiklikul väärtpaberibörsil keelduda sellise emitendi väärtpaberite noteerimisest, kes xx xxxxx seaduses ja reeglis sätestatud auditikomitee nõuetele. Väärtpaberiseadusega on ette nähtud, et investoritele tuleb esitada avalikuks müügiks pakutavate väärtpaberite ja nende emitentide kohta finants- ja muud olulist teavet, ning väärtpaberite müümisel on keelatud kelmus, eksitamised ja xxx xxxxxx. Riiklikud väärtpaberibörsid peavad väärtpaberite kauplemisele lubamiseks kehtestama selged ja läbipaistvad reeglid. Väärtpaberid peavad olema vabalt võõrandatavad ja vastama teatavatele kriteeriumidele nii väärtpaberite avaliku pakkumise suhtes kui ka väärtpaberi ja emitendi kohta väärtpaberi hindamiseks vajaliku teabe suhtes. Riiklik väärtpaberibörs ei saa registreerida väärtpabereid, mille kohta ei ole väärtpabereid ja emitenti käsitlev teave avalikult kättesaadav. Lisaks tagab väärtpaberite nõuetekohase kauplemise riiklikul väärtpaberibörsil või mitmepooles kauplemissüsteemis see, et SEC on volitatud eriolukorras kauplemist peatama ja erakorralisi korraldusi andma. Väärtpaberituru seaduse paragrahvi 12 lõike k punkti 1 alapunkti A kohaselt võib SEC, kui see on vajalik avalikkuse huvides ja investorite kaitsmiseks, anda kiirkorralduse, millega peatatakse konkreetse väärtpaberiga kauplemine.

Document Metadata

Table of Contents

Euroopa Liidu

Document Metadata