MASINARIKKEKINDLUSTUSE TINGIMUSED
MASINARIKKEKINDLUSTUSE TINGIMUSED
E301·2001
1. Kindlustusandja
Kindlustusandja on Eesti Vabariigis registreeritud ja tegevuslitsentsi alusel tegutsev ERGO Insurance SE.
2. Kindlustusvõtja
2.1. Kindlustusvõtja on füüsiline või juriidiline isik, kes sõlmib kind- lustusandjaga kindlustuslepingu xx xxxxxx kindlustuslepingu järgi lasub kindlustusmaksete tasumise kohustus.
2.2. Kindlustusvõtjaks võib xxxx xxxx, kes on kindlustusobjekti omanik, rentnik, allrentnik, liisinguandja või -võtja või muu seaduslik valdaja ning kes vajadusel peab esitama kindlus- tusandjale Eesti Vabariigi seadusandlusele vastava kehtiva lepingu või dokumendi kindlustusobjekti kasutamise õiguse kohta.
2.2.1. Kindlustusandja nõudmisel tuleb esitada omaniku kin- nitus selle kohta, et kindlustusobjekt(id) ei ole samaks kindlustusperioodiks kindlustatud ja et omanik on nõus kindlustushüvitise väljamaksmisega nende val- dajale.
3. Hüvitise saaja
Hüvitise saaja on kindlustuslepingus fikseeritud füüsiline või juriidiline isik, kellele kindlustusjuhtumi saabumise järgselt makstakse välja kindlustushüvitis.
4. Kindlustusleping ja kindlustuspoliis
4.1. Kindlustusleping on kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel (edaspidi kindlustuslepingu pooled) sõlmitud kirjalik kokku- xxxx, mille kohaselt kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlus- tuslepingus määratud kindlustusmakse ning kindlustusandja kohustub kindlustusjuhtumi saabumisel välja maksma kindlus- tushüvitise.
4.2. Kindlustuslepingu sõlmimist tõendab kindlustuspoliis, millel on fikseeritud kõik oluline, mille suhtes kindlustuslepingu pooled on kokkuleppele jõudnud. Kindlustuspoliisil on fikseeritud kind- lustuslepingu lahutamatud osad:
4.2.1. riskihindamise küsimustik koos kindlustusobjektide nimekirjaga;
4.2.2. kindlustuspakkumine (kui on koostatud);
4.2.3. lisaleping (kui on koostatud);
4.2.4. käesolevad masinarikkekindlustuse tingimused;
4.2.5. teised loetletud kindlustustingimused, lisaklauslid, ohutusjuhendid jm. dokumendid.
4.3. Vastuolude korral kindlustuspoliisile märgitu ja käesolevate masinarikkekindlustuse tingimuste vahel lähtutakse kindlus- tuspoliisile märgitust.
4.4. Kindlustuspoliisi kaotamise või hävimise korral on kindlustus- võtjal õigus nõuda dublikaadi väljaandmist omal kulul.
5. Lisaleping
5.1. Lisaleping on kindlustuslepingu poolte vahel sõlmitud kirjalik kokkulepe kindlustuslepingu täiendamiseks, parandamiseks või muutmiseks.
5.2. Lisaleping hakkab kehtima kokkulepitud xxxx xx lõpeb kindlus- tusperioodi möödudes.
5.3. Lisalepingu eest arvestatakse vajaduse korral täiendav kind- lustusmakse kindlustusperioodi lõpuni jäänud ajavahemiku eest.
6. Kindlustusobjekt ja kindlustusrisk
6.1. Kindlustusobjektideks võivad olla:
6.1.1. kõik kindlustatavate seadmete nimekirja kantud stat- sionaarsed, mobiilsed või portatiivsed tööstus-, põllu- majandusenergiatootmis- ja muundamis-, transpordi- jne -masinad, -seadmed ja -installatsioonid eeldusel, et kindlustusobjektid on tehniliselt korras, paigaldatud ja installeeritud vastavalt valmistajapoolsetele ettekir- jutustele, läbinud edukalt testimise ning proovikäivita- mise xx xxxxxx ekspluatatsiooniks.
6.2. Kindlustusobjektiks ei ole kindlustusobjektide (masinate, xxxx- xxxx) vundamendid (kui ei ole kokku lepitud teisiti).
6.3. Kindlustusrisk on kindlustuslepingus kokkulepitud kindlustus- juhtumi saabumise tõenäoline oht.
7. Kindlustuskoht
Kindlustuskohaks on kindlustuslepingus fikseeritud hooned, rajatised või territoorium, kus kindlustatavad seadmed asuvad või liiguvad.
8. Kindlustussumma ja kindlustusväärtus
8.1. Kindlustussumma on rahasumma, mis on kõigi kindlustus- juhtumite suhtes kindlustushüvitiste ülempiiriks. Kindlustus- summa fikseeritakse kindlustuslepingus ja see ei tohi olla kind- lustusväärtusest suurem.
8.2. Kindlustussumma väheneb väljamakstud kindlustushüvitise võrra. Kindlustussumma taastamiseks on võimalik sõlmida lisaleping.
8.3. Kindlustusväärtuseks on kindlustusobjekti taassoetamis- väärtus, mis on vähimad võimalikud kulutused samaväärse (samade tehniliste parameetritega ja võimsusega) uue seadme taassoetamiseks või sama liiki ning kvaliteediga seadme taas- tootmiseks, kaasaarvatud kulutused transpordile, montaažile, võimalikud tollimaksud ja riigilõivud.
8.4. Kindlustusvõtja on kohustatud esitama kindlustusobjekti õige kindlustusväärtuse. Kui esitatud kindlustusväärtus pole õige, siis juhindutakse kindlustusjuhtumi saabumisel vastavalt ala- või ülekindlustuse tingimustest.
9. Hüvitispiir
9.1. Hüvitispiir on kindlustuslepingus teatud kindlustusobjektide või kindlustusjuhtumite korral kokku lepitud kindlustushüvitise ülempiir, mille puhul alakindlustust ei arvestata.
9.2. Xxxxxx fikseeritakse hüvitispiirid kindlustuslepingu lisaklausli- tele.
9.3. Hüvitispiir väheneb väljamakstud hüvitiste võrra. Hüvitispiiri taastamiseks on võimalik sõlmida lisaleping.
10. Alakindlustus
10.1. Kindlustusleping loetakse sõlmituks alakindlustusega, kui kindlustussumma on väiksemkindlustusväärtusest.
10.2. Alakindlustuse olemasolu määratakse kindlaks iga kindlustus- objekti kohta eraldi.
10.3. Alakindlustust ei arvestata kui kindlustusobjekti suhtes on kokkulepitud kindlustamine hüvitispiiri põhimõttel.
10.4. Alakindlustuse kõrvaldamiseks võib kindlustusvõtja kindlustus- perioodi jooksul taotleda kindlustussumma suurendamist.
11. Ülekindlustus
11.1. Kindlustusleping loetakse sõlmituks ülekindlustusega, kui kind- lustussumma või hüvitispiir on suuremkindlustusväärtusest.
11.2. Ülekindlustuse olemasolu määratakse kindlaks iga kindlustus- objekti kohta eraldi.
11.3. Ülekindlustuse kõrvaldamiseks võivad nii kindlustusandja kui ka kindlustusvõtja kindlustusperioodi jooksul nõuda kindlustus- summa vähendamist. Sel juhul tagastatakse järelejäänud kind- lustusperioodi täiskalendrikuude eest tasutud kindlustusmakse kindlustusvõtjale maksimaalselt osas, mis on ülekindlustatud. Tagastatavast kindlustusmaksest ei arvestata maha asjaaja- miskulusid.
12. Omavastutus
12.1. Omavastutus on kindlustuslepingus fikseeritud rahaline summa või protsent kahju suurusest, mis iga kindlustusjuhtumi korral jääb kindlustusvõtja xxxx xxxxx. Omavastutus arva- takse kahju hüvitamisel kahjusummast xxxx xxxxx alakindlus- xxxx xx võimalike hüvitusvähenduste arvestamist.
12.2. Xxx xxx kindlustusjuhtumiga saab kahjustada rohkem kui üks erineva omavastutusega kindlustusobjekt, on mahaarvatavaks omavastutuseks kahjustunud seadmete erinevatest omavas- tutustest suurim.
13. Kindlustuslepingu sõlmimine
13.1. Kindlustusleping sõlmitakse riskihindamise küsimustiku alusel. Riskihindamise küsimustiku täitmisel juhindub kindlustusandja esindaja kindlustusvõtja poolt esitatud andmetest ning xxxx- tult kindlustusobjekti ja kindlustuskoha ülevaatusel saadud teabest. Vajadusel vormistatakse lisatingimused, -klauslid ja
-dokumendid.
13.2. Riskihindamise küsimustik, lisatingimused, -klauslid ja - doku- mendid kinnitatakse kindlustuslepingu poolte allkirjadega ja märgitakse vormistamise kuupäev.
13.3. Juhul, kui kindlustuslepingus pole kokku lepitud teisiti, loetakse kindlustusleping kehtivaks kindlustusmakse tasumisele järg- nevast päevast.
14. Kindlustusmakse
14.1. Kindlustusmakse on kindlustusperioodi eest arvestatav raha- line makse. Kindlustuslepingu pooled võivad kokku leppida kindlustusmakse ositi tasumises.
14.2. Kindlustusmaksed tuleb tasuda kokkulepitud tähtajaks.
14.2.1. Kindlustusmakse ositi tasumise puhul tasutakse kind- lustusmakse vastavalt kindlustuslepingus märgitud korrale, järjekordne kindlustusmakse osa peab olema tasutud kindlustuslepingus ettenähtud kuupäevaks.
14.3. Kindlustusmaksete tähtaegselt tasumata jätmise korral on kindlustusandjal õigus kindlustushüvitise väljamaksmisest keelduda.
15. Kindlustusperiood ja kindlustuslepingu kehtivus
15.1. Kindlustusperiood on kindlustuslepingus fikseeritud ajava- hemik, mille jooksul toimunud kindlustusjuhtumite suhtes on kindlustusandjal hüvitamiskohustus.
15.2. Kindlustusperiood on ajavahemik, mis algab ja lõpeb kindlus- tuslepingus märgitud tähtajal ja tingimustel.
15.3. Kindlustusleping kehtib kindlustuslepingus kokkulepitud kind- lustusperioodil, tingimustel xx xxxxx.
15.4. Kindlustusleping kehtib, olenemata sellest, kas kindlustus- objekt on töös, seisab hetkel kasutamata, on puhastamiseks või kapitaalremondiks xxxxx monteeritud (ka taasmonteerimise käigus) või transporditakse teda kindlustuskoha piires ühest asukohast teise.
15.5. Kindlustusleping kehtib kuni kindlustuslepingus märgitud kind- lustusperioodi lõpuni eeldusel, et kindlustuslepingujärgsed kindlustusmaksed on tasutud tähtaegselt.
16. Mitmekordne kindlustus
16.1. Mitmekordse kindlustuse puhul on kindlustusobjekt kindlus- tatud xxx xx sama kindlustusjuhtumi vastu ühel xx xxxxx kind- lustusperioodil kindlustusandja või teiste kindlustusseltside poolt ning kindlustussummade kogusumma ületab kindlustus- väärtust.
16.2. Xxx xxxx kindlustusobjekti suhtes on sõlmitud mitmekordne kindlustus, siis kindlustusjuhtumi korral vähendatakse kind- lustushüvitust, mis oleks välja makstud ühe kindlustuslepingu alusel proportsionaalselt sellises ulatuses, et kogu kindlustus- hüvitis ei ületaks kindlustusobjekti kindlustusväärtust.
16.3. Mitmekordse kindlustuse korral arvestab kindlustusandja kind- lustushüvitiseks sama suure osa kahjusummast, kui suur on tema osa üksikute kindlustuslepingute kindlustussummade summast.
16.4. Mitmekordse kindlustuse kõrvaldamiseks võivad nii kindlustus- xxxxx xxx ka kindlustusvõtja kindlustusperioodi jooksul nõuda kindlustussumma vähendamist või kindlustuslepingu lõpeta- mist.
17. Kindlustusjuhtum
17.1. Kindlustusjuhtum on kindlustuskohas kindlustusperioodi jooksul kindlustusriski saabumisel kindlustusobjektiga tekkinud ettenägematu ja ootamatu sündmus, seisund, tegu või kohustus, mis tingib vajaduse kindlustusobjekti remondiks või asendamiseks. Kindlustusjuhtumi tekkimise põhjusteks võivad vastavalt kindlustuslepingus fikseeritule olla:
17.1.1. kahjud, mis on tingitud kindlustusobjekti (masina, seadme) operaatori või teenindava personali eba- piisavast kvalifikatsioonist või ettevaatamatusest seadme käsitsemisel;
17.1.2. kahjud, mis on tingitud kindlustusobjekti valmistami- seks kasutatud ebakvaliteetsetest materjalidest ja kindlustusobjekti valmistamisel esinenud tehnoloo- gilistest vigadest, kindlustusobjekti montaažil esine- nud vigadest, v.a kahjud, mis kuuluvad hüvitamisele kindlustusobjekti valmistaja, edasimüüja, maaletooja, paigaldaja või hooldusfirma garantii alusel;
17.1.3. lühis, üle- ja alapinge, liigpinge, ülerõhk, induktsioon, muud elektrilised põhjused, plahvatus, v.a. juhtumid, mis on tingitud punktis 17.2.7 esitatud põhjustest;
17.1.4. kolmandate isikute tahtlik tegevus, mis on suunatud xxxxx xxxx rikkumisele või hävitamisele;
17.1.5. kontroll-, xxxxx- ja kaitseseadmete rikked;
17.1.6. torm (tuulehoog tugevusega vähemalt 15 m/s xx xxx- simaalselt 33m/s);
17.1.7. kahjud kindlustusobjektidele, mis on tingitud vee- (või muude vedelike) ja gaasitorustike ning -mahutite purunemisest;
17.1.8. purunemine tsentrifugaaljõu mõjul, vee puudumine katlates ja surveseadmetes, võõrkehade sattumine seadmetesse;
17.1.9. muud kahjud, mille tekkimise põhjused pole kirjelda- tud. punktis 17.2.
17.2. Kindlustusjuhtumiks ei ole:
17.2.1. veealune maavärin, tsunami, vulkaaniline tegevus, taifuun, keeristorm, orkaan (tuulehoog tugevusega üle 33 m/s), tõusuvesi, lumelaviin;
17.2.2. maavärin, üleujutus, maalihe, kivivaring, maa- või aluspinna sissevarisemine (kui ei ole kohaldatud xxxx- klauslit);
17.2.3. kelmus ja väljapressimine;
17.2.4. kahjud, mis on tingitud seadmete jätkuvast igapäeva- sest ekspluateerimisest põhjustatud amortisatsioonist
- füüsiline kulumine ja vananemine, kavitatsioon, kor- rosioon, katlakivi moodustumine; kulumine ja kahjus- tumine normaalsete ilmastikutingimuste ning igapäe- vases keemiliste ühendite keskkonnas viibimise mõjul jms.;
17.2.5. kahjud, mis on tingitud enne kindlustuslepingu sõlmi- mist kindlustusvõtjale teada olevatest kindlustusob- jekti defektidest ning vigadest;
17.2.6. kahjud, mis on põhjustatud seadmete töötamisest piir- määradest kõrgematel koormustel ja muudes ekstre- maalsetes tingimustes, kui need valmistajate poolt on
ette kirjutatud, kindlustusobjektide testimisel esinenud kahjud;
17.2.7. tulekahju, otsene välgutabamus, keemiliste ühendite plahvatus (v.a. põlevgaaside plahvatus katlates), tule- kahju kustutamisest tingitud kahjud ja sellega kaasne- vad lammutus-, kindlustusobjektide demontaaži- ning koristustööd, lennuaparaatide või selle osade allakuk- kumine, veekahju, murdvargus (kui pole kohaldatud vastavaid lisaklausleid);
17.2.8. kahjud, mille eest on kas lepingu või seaduse alusel vastutavad seadmete valmistajad, maaletoojad, eda- simüüjad, paigaldajad või hooldusfirmad;
17.2.9. xxxxxx renditud ja laenutatud seadmetele, mille eest rendi-, laenu- või muu lepingu alusel on vastutav seadme omanik;
17.2.10. seadmete välised pisivead, mis ei mõjuta nende tööd (kriimustused värvi-, emailitud ja poleeritud pindadel jms);
17.2.11. kahjud seadmetega, mis pole kantud kindlustusobjek- tide nimekirja.
17.3. Kindlustusjuhtumiks ei ole kahjud töö iseloomust tingitud lühi- kese kasutuseaga, kõrge kulumis(amortisatsiooni) normiga ja pidevat väljavahetamist vajavad kindlustusobjektide (masi- nate, seadmete jms) allnimetatud osadega :
17.3.1. xxxxxxxxxx, stantsid, valuvormid, lõike- ja saeterad, matriitsid, šabloonid, silindrid, klupid, purustid, vasa- rad, lihvkettad;
17.3.2. konveierlindid, sõelad, voolikud, kummist, tekstiilist ja plastmassist elemendid, harjad, vaierid, trossid, rehvid, köied, ketid ja rihmad, klaasist, portselanist ja keraamilised elemendid (kui ei ole kohaldatud xxxxx- vat lisaklauslit);
17.3.3. tööstuslike ahjude ja katelde tule- või korrosiooni- kindlad materjalid ja/või tellisvooderdused, (kui ei ole kohaldatud vastavat lisaklauslit);
17.3.4. põletiotsad;
17.3.5. kütused xx xxxx, filtrid, jahutusvedelikud, puhastusai- xxx, määrdeaine, katalüsaatorid, kemikaalid (kui ei ole kohaldatud vastavat lisaklauslit);
17.4. Lisaks ei hüvita kindlustusandja kindlustusvõtjale kulutusi ning kahjusid, mis on tingitud:
17.4.1. kindlustusobjektide korralisest hooldusest, justeerimi- sest ja tehnilisest teenindamisest (k.a korralise hool- duse käigus väljavahetatavate seadmeosade maksu- mus);
17.4.2. kaudsest kahjust, lepingu kaotusest, saamata jäänud tulust.
17.5. Kindlustuskatte laiendused ja piirangud sätestatakse kindlus- tuslepingule lisatud klauslitega.
18. Välistused
18.1. Kindlustuslepingu alusel ei hüvitata:
18.1.1. kahju, mis on otseselt või kaudselt seotud alljärgne- vate sündmustega: tuumakahjustused, radioaktiivne kiirgus ja saastumine, sundvõõrandamine, terrorism, sõja- või erakorraline seisukord;
18.1.2. keskkonnasaaste likvideerimiseks tehtavaid kulutusi;
18.1.3. kulutusi tuletõrje- ja päästeametile jt riiklikele ning munitsipaalettevõtetele, xxxxx xxxxx tehtavad kulu- tused korvatakse munitsipaal- või riiklike vahendite arvelt;
18.1.4. kahjusid, mis tulenevad kindlustusobjekti (masina, seadme) operaatori või teenindava personali tegevu- sest alkoholijoobes või mistahes narkootiliste ja psüh- hotoksiliste ainete mõju all;
18.1.5. kindlustusvõtja juhtkonna (juhatuse) või tema esin- dajate tahtlusest, kaasabil või teadmisel põhjustatud kahjusid.
19. Kindlustusvõtja on kohustatud:
19.1. kindlustuslepingu sõlmimisel:
19.1.1. võimaldama kindlustusandja esindajal juurdepääsu kindlustuskohale kindlustusriski hindamiseks ning kindlustusobjekti ülevaatuseks ja varustama kindlus-
tusandja esindaja kogu kindlustusriski hindamiseks vajaliku informatsiooniga (tehniline dokumentatsioon jms.);
19.1.2. esitama kindlustusobjektide õige kindlustusväärtuse;
19.2. kindlustusperioodi jooksul:
19.2.1. tasuma tähtaegselt kindlustusmakseid;
19.2.2. mitte suurendama kindlustusriski xxxx kindlustus- andja nõusolekuta. Kindlustusriski suurendamiseks loetakse riskiasjaolude sellist muutumist, mille puhul suureneb kindlustusjuhtumi saabumise oht.
19.2.3. kindlustusriski suurenemisest teada saamisel infor- meerima sellest koheselt, kuid mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul kindlustusandjat ja kõrvaldama kind- lustusriski suurendavad tegurid kooskõlastades tege- vuse kindlustusandjaga;
19.2.4. pidama kinni kõigist seadusandlikest, ametkondlikest ja kindlustuslepingus fikseeritud ohutuseeskirjadest ja järgima seadmete valmistajate ettekirjutusi nende ohutuks ekspluateerimiseks;
19.2.5. võtma kasutusele ettevaatusabinõud kindlustusjuh- tumi vältimiseks;
19.2.6. teatama esimesel võimalusel (mitte hiljemkui kahe tööpäeva jooksul) kindlustusandjale kindlustusobjekti võõrandamisest;
19.2.7. teatama esimesel võimalusel (mitte hiljemkui kahe tööpäeva jooksul) kindlustusandjale mitmekordse kindlustuse tekkimisest.
19.3. kindlustusjuhtumist teada saamisel:
19.3.1. teatama sellest kindlustusandjale kahe tööpäeva jook- sul alates kindlustusjuhtumist teada saamise hetkest ja täitma avalduse kindlustushüvitise saamiseks;
19.3.2. teatama sellest viivitamatult politseile, kui eeldatakse kolmandate isikute tahtlikku tegevust;
19.3.3. võimaluse korral säilitama kindlustusjuhtumi toimu- mise koha kuni kindlustusandja korraldusteni puutu- matuna;
19.3.4. võimaluse korral fikseerima tunnistajate nimed ja aad- ressid;
19.3.5. võimaluse korral tõkestama tekkinud kahju edasist levikut või vähendama kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju suurust ning kooskõlastama edasise tegevuse kindlustusandjaga;
19.3.6. võimaldama kindlustusandjal teostada kindlustuskoha ülevaatus ning viima läbi kindlustusandja juuresolekul inventuuri kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju suuruse selgitamiseks;
19.3.7. esitama kaduma läinud, kindlustusjuhtumi tagajärjel kahjustatud või hävinenud kindlustusobjektide nime- kirja kahe nädala jooksul arvestades kindlustusjuh- tumist teada saamisest. Nimekirjas tuleb esitada kindlustusobjektide kindlustusväärtus vahetult enne kindlustusjuhtumi eelset seisu;
19.3.8. lubama kindlustusandja vastaval nõudmisel teostada juurdlustoiminguid kindlustusjuhtumi tagajärjel tekki- nud kahju tekkepõhjuste ja suuruse kindlakstegemi- seks;
19.3.9. edastama kindlustusandjale kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju tekkepõhjuste ja suuruse kindlakstegemiseks vajaminevat informatsiooni ja tõendusmaterjali hiljemalt ühe aasta jooksul pärast kindlustusjuhtumist teada saamist.
20. Kindlustusandja õigused ja kohustused
20.1. Kindlustusandja on kohustatud:
20.1.1. tutvustama kindlustusvõtjale enne kindlustuslepingu sõlmimist kindlustustingimusi, mille alusel kindlustus- leping sõlmitakse;
20.1.2. hoidma saladuses talle teatavaks saanud andmeid kindlustusvõtja varalise seisundi ja ärilise tegevuse kohta;
20.1.3. registreerima kindlustusjuhtumi xxxxx xx alustama kindlustusjuhtumi käsitlust viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul alates kindlustusvõtjalt kirjaliku avalduse saamisest;
20.1.4. tutvustama kindlustusvõtjale kindlustusjuhtumi lahen- damise ja kahju hüvitamise korda;
20.1.5. esitama kindlustusvõtjale kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju tekkepõhjuste ja suuruse kindlakstege- miseks vajaminevate dokumentide nimekirja;
20.1.6. fikseerima kindlustusjuhtumijärgse olukorra kindlus- tusjuhtumi toimumiskohas ja andma kindlustusvõtjale juhiseid kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju edasise leviku tõkestamiseks või suuruse vähendami- seks;
20.1.7. tegema otsuse kindlustushüvitise väljamaksmise, vähendamise või sellest keeldumise kohta 14 töö- päeva jooksul alates kõigi nõutavate dokumentide saamisest ning kahju suuruse ja tekkimise asjaolude kindlaks tegemisest. Sealjuures on kindlustusandjal õigus hüvitamist edasi lükata seniks, kuni püsivad kahtlused hüvitise saaja õiguses kindlustushüvitisele; kui kindlustusjuhtum saabus kolmandate isikute taht- like tegude tõttu, on kindlustusvõtjal õigus hüvitist mitte välja maksta enne politsei otsust kriminaalasja lõpetamise, peatamise või süüdlasele süüdistuse esitamise kohta. Kindlustusandja on kohustatud kind- lustusvõtjale kirjalikult teatama kindlustushüvitise maksmisest keeldumisest või selle vähendamisest 14 tööpäeva jooksul alates kindlustusandjale kõigi doku- mentide esitamisest, ekspertide menetluse läbiviimi- sest ja kahju tekkimise asjaolude uurimise lõpetami- sest, näidates ära keeldumise või kindlustushüvitise vähendamise põhjuse;
20.1.8. maksma vastavalt kindlustuslepingu tingimustele hüvitise saajale välja kindlustushüvitise.
20.2. Väljamakstud kindlustushüvitise ulatuses on kindlustus- andjal tagasinõudeõigus (regressiõigus) kahju tekitamises süüdioleva isiku vastu v.a. juriidilisest isikust kindlustusvõtja töötaja või füüsilisest isikust kindlustusvõtja perekonnaliikme ja tema poolt volitatud isikute vastu.
20.3. Kindlustusperioodi vältel on kindlustusandjal õigus teostada kindlustusobjekti(de) ülevaatusi xx xxxxx vähendamiseks edas- tada kindlustusvõtjale kirjalikke täiendavaid turvanõudeid ja lisatingimusi.
21. Ekspertidemenetlus
Kindlustuslepingu pooled võivad kindlustusjuhtumi saabumisel või kahju käsitlemise käigus kokku leppida, et kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju suuruse või kindlustushüvitise taotlusavalduses esitatud asjaolud määravad kindlaks eksperdid.
22. Kindlustushüvitis ja hüvitatav kahju
22.1. Kindlustushüvitis on rahaline summa, mis makstakse välja kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahjude hüvitamiseks.
22.1.1. Kahju all mõistetakse otsest varalist kahju kindlustus- objekti hävimisest, rikkumisest, kahjustumisest koos muude kindlustuslepingus kokkulepitud kindlustus- juhtumiga seotud kulutustega. Kahjuna pole käsitletav kindlustusjuhtumi tagajärjel saamata jäänud tulu.
22.2. Kindlustusjuhtumi korral hüvitatakse kahju järgmiselt:
22.2.1. juhul, kus kindlustusobjekti kahjustusi on võimalik parandada või remontida, hüvitatakse kulutused kind- lustusobjekti viimiseks kindlustus-juhtumieelsesse seisukorda (materjalid, varuosad ja töötasud), lisaks vajalikud ja põhjendatud kulutused seadmete demon- taažiks ja montaažiks, transpordikulud remonditöö- xxxxx xx tagasi ning võimalikud tollimaksud ja -lõivud kindlustuslepingus kokkulepitud ulatuses. Asendatud seadmeosade suhtes ei arvestata amortisatsiooni, arvestatakse kasutamiskõlbulike detailide jääkväär- tust;
22.2.2. juhul, kui kindlustusobjekt hävineb täielikult või kui remondikulud on võrdsed või suuremad kindlustus- objekti tegelikust väärtusest vahetult enne kindlus- tusjuhtumi toimumist - hüvitatakse kindlustusobjekti (osade) tegelik väärtus vahetult enne kindlustusjuh- tumi toimumist, v.a kindlustusobjekti(de) jääkväärtus. Kindlustusobjekti tegeliku väärtuse leidmisel võetakse aluseks kindlustusobjekti turuhind, valmistamisaasta, tehniline seisukord (töötunnid, kulumisaste jne.).
22.3. Kindlustusandja ei hüvita kulutusi, mis on tingitud mistahes muudatuste tegemisest seadme konstruktsioonis, detailide lisamisest, täienduste tegemisest ning korralisest kapitaalre- mondist ja hooldusest.
22.4. Kindlustusandjal on õigus kindlustusobjekt taastada või asen- dada see samaväärsega, see tähendab mitte maksta kindlus- tushüvitist rahas.
23. Kindlustushüvitise arvestamine
23.1. Kindlustusjuhtumi korral hüvitatakse hävinenud, purustatud või kahjustunud kindlustusobjekti kindlustusväärtus vahetult enne kindlustusjuhtumi saabumist või kulutused kindlustusob- jekti viimiseks kindlustusjuhtumieelsesse kasutamiskõlbulikku seisukorda.
23.2. Kindlustushüvitisest lahutatakse kindlustuslepingu järgi xxxx- xxxx kindlustusmaksed ning kindlustustingimustes määratud kindlustushüvitise vähendused.
23.3. Kindlustushüvitise arvestamisel alakindlustuse korral rakenda- takse valemit:
kindlustushüvitis = (kindlustussumma x kahju) - omavastutus
kindlustusväärtus
Käesolevat valemit ei rakendata, kui on kokku lepitud hüvita- mine hüvitispiirini.
23.3.1. Ülekindlustuse puhul hüvitatakse kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju, lähtudes kindlustusobjekti kindlustusväärtusest. Kui kindlustusjuhtumi tagajärjel hävineb kogu kindlustusobjekt ja tegemist on ülekind- lustusega, siis võetakse kindlustushüvitise arvestami- sel aluseks mitte kindlustussumma, xxxx kindlustusob- jekti tegelik väärtus.
23.4. Xxxxx, kui kindlustusvõtja on kadumaläinud kindlustatud vara tagasi saanud pärast kindlustushüvitise väljamaksmist, on ta kohustatud kindlustushüvitise tagasi maksma.
23.5. Kindlustusandjale siirdub omandiõigus kindlustusobjekti jäänustele ja varuosadele, mille kindlustusandja on täielikult hüvitanud vastavalt kindlustuslepingule.
23.6. Juhul, kui kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju suurus on tõendamata, hüvitab kindlustusandja xxxx xxxxx osa, mille osas kahju suurus või selle tekkimise põhjus on tõendatud.
24. Kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumine ja kindlustushüvitise vähendamine
24.1. Kindlustusandjal on õigus kindlustushüvitise väljamaksmisest keelduda või kindlustushüvitist vähendada, kui:
24.1.1. kindlustusvõtja rikub kindlustuslepingu p-des 19.1-
19.3 toodud kohustusi või esitab teadlikult mittetäie- likke või valeandmeid riskihindamise küsimustiku täitmisel; kindlustusandja vastutus jääb püsima, kui kohustus(t)e rikkumine kindlustusvõtja poolt ei mõju- tanud kindlustusjuhtumi toimumist, kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju suurust või nende xxxx- xxxxx uurimist;
24.1.2. kindlustusvõtja püüab kindlustusandjat xxxxx asjaolu- del, mis on olulised kindlustushüvitise väljamaksmise otsuse xx xxxxx suuruse kindlakstegemisel;
24.1.3. kindlustusjuhtum saabus kindlustusvõtja xxxxx ette- vaatamatuse (kindlustusvõtja nägi ette kindlustusjuh- tumi saabumise võimalikkust, kuid arvas kergemeel- selt, et see ei saabu) tõttu;
24.1.4. kindlustusvõtja rikub seadusandlikke, ametkondlikke või kindlustuslepingus fikseeritud ohutusnõudeid või lisatingimusi. Kindlustusandja vastutus jääb püsima, kui ohutusnõuete või lisatingimuste rikkumine ei mõju- tanud kindlustusjuhtumi tekkimist ja kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju suurust.
24.1.5. kindlustusvõtja on suurendanud kindlustusriski xxxx kindlustusandja nõusolekuta või ei ole kindlustusris- kide lisandumisest kindlustusperioodi jooksul kindlus- tusandjale koheselt teatanud, kindlustusandja vastu- tus jääb püsima, kui kindlustusriski suurendamine ei mõjutanud kindlustusjuhtumi toimumist ja kindlustus- juhtumi tagajärjel tekkinud kahju suurust;
24.1.6. kindlustusvõtja ei ole teatanud kindlustusjuhtumist kahe tööpäeva jooksul, va. juhul, kui kindlustusvõtja tõestab selle võimatust.
24.1.7. kindlustusvõtja ei teata kindlustusjuhtumist viivitama- tult politseisse, kui kindlustusjuhtum on põhjustatud kolmandate isikute poolt.
24.1.8. kindlustusvõtja pole ettenähtud tähtajaks tasunud kindlustusmakseid.
25. Kindlustusleping lõpeb:
25.1. kindlustusperioodi möödumisega;
26.2. kogu kindlustussumma või hüvitispiiri väljamaksmisega;
25.3. juriidilisest isikust kindlustusvõtja tegevuse lõppemise või lõpe- tamisega;
25.4. füüsilisest isikust kindlustusvõtja surmaga, kui lepingulised õigused ja kohustused ei lähe üle pärijatele;
25.5. kindlustusobjekti võõrandamisega v.a juhul, kui kindlustusle- ping sõlmitakse ümber uue omaniku kasuks;
25.6. kindlustuslepingu lõpetamisel kindlustuslepingu poolte poolt käesolevates masinarikkekindlustuse tingimustes toodud alustel.
26. Kindlustuslepingu peatamine
26.1. Kindlustusandjal on õigus kindlustusleping kas osaliselt või täies mahus peatada, kui kindlustusjuhtumi järgselt on kind- lustusrisk suurenenud. Kindlustusleping peatub 7 päeva möödudes pärast vastava xxxxx edastamist kindlustusvõtjale ning jätkub xxxxx kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamist kindlustusvõtja poolt, kui kindlustusandja on andnud vastava- sisulise nõusoleku.
26.2. Kindlustusleping peatub xxxx xxxx kuuks, kui kindlustusmakse (või osamakse) on kindlustuslepingus ettenähtud tähtajaks tasumata. Kindlustusleping jätkub xxxxx kindlustusmakse tasumist ja kindlustusobjekti ülevaatamist kindlustusandja voli- tatud esindaja poolt, kui kindlustusandja on andnud vastavasi- sulise nõusoleku.
27. Kindlustuslepingu lõpetamine
27.1. Kindlustusvõtjal on õigus kindlustusleping ennetähtaegselt lõpetada kindlustusandjale esitatud kirjaliku avalduse alusel. Kindlustusleping lõpetatakse avalduses märgitud kuupäevast, kuid mitte enne avalduse laekumist kindlustusandjale.
27.2. Kindlustusandjal on kindlustusperioodi jooksul õigus kindlus- tusleping kas osaliselt või täies mahus lõpetada. Kindlustusle- ping lõpeb sel juhul ühe kuu möödudes pärast vastavasisulise kirjaliku xxxxx edastamist kindlustusvõtjale.
27.2.1. Juhul, kui kindlustuslepingu lõpetamise ajendiks on kindlustusjuhtumi toimumine või ebaõigete andmete esitamine kindlustusvõtja poolt kindlustuslepingu sõl- mimisel, lõpeb kindlustusleping seitsme päeva möö- dudes pärast vastavasisulise xxxxx edastamist kind- lustuslepingu vastaspoolele.
27.3. Kindlustusleping lõpeb, kui järgmakse on kindlustuslepingus ettenähtud tähtajaks 1 kuu jooksul tasumata.
27.4. Juhul kui kindlustusandja lõpetab kindlustuslepingu xxxxx kind- lustusjuhtumi toimumist, jääb tema hüvituskohustus toimunud kindlustusjuhtumi suhtes püsima.
27.5. Kindlustuslepingu lõpetamisel tagastatakse kindlustusvõtjale
kindlustusmakse kindlustusperioodi lõpuni jäävate täiskalend- rikuude eest, millest on maha arvatud asjaajamiskulud (10% kogu kindlustusperioodi kindlustusmaksest).
27.5.1. Kindlustusmakset ei tagastata juhul, kui:
27.5.1.1. kindlustusandjal on kohustus maksta või ta on maksnud eelnevalt kindlustushüvitisi, mis on suuremad kui p.27.4 alusel arvestatav kindlustusmakse;
27.5.1.2. kindlustusleping lõpetatakse seoses ebaõi- gete andmete esitamisega kindlustusvõtja poolt kindlustuslepingu sõlmimisel;
27.5.1.3. kindlustusperioodi lõpuni jäävate täiskalend- rikuude eest pole kindlustusmakset tasutud sh juhtumid, kui kindlustuslepingu sõlmimi- sel on kokku lepitud kindlustusmakse tasu- mine järgmaksetega.
28. Vaidluste lahendamine
28.1. Kindlustuslepingus kokku leppimata asjaolude suhtes juhindu- takse Eesti Vabariigi seadusandlusest.
28.2. Kindlustuslepingu poolte vahelised vaidlused lahendatakse läbirääkimiste xxxx, kokkulepet saavutamata aga Eesti Vaba- riigi seadusandluses ettenähtud korras.
29. Dokumentide vorm
Kõik avaldused, taotlused ja seletused jms. peavad olema esitatud teisele poolele kirjalikult.
MASINARIKKEKINDLUSTUSE LISAKLAUSLID
001 Streik, lokaut.
006 Kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimisel tekkivad xxxx- xxxxx (ületunnitöö, öötöö, kiirveosed ja töötamine riiklikel pühadel.
007 Õhuveosed.
011 Seeriakahjud.
301 Kindlustussummade ja -maksete täpsustamine.
302 Kindlustusobjekte ümbritsev vara, vastutuskahjud.
303 Välistus - põlevgaaside plahvatus kateldes ja sulatusahjudes.
311 Täisrisk (statsionaarsed seadmed).
312 Täisrisk (mobiilsed ja teisaldatavad seadmed).
313 Sisemine süttimine, keemilistest ühenditest põhjustatud plah- vatus, otsene välgutabamus.
314 Plahvatus sisepõlemismootorites ja vesinikjahutusega gene- raatorites.
315 Tsisternide, paakide, reservuaaride ja mahutite lekked.
316 Üleujutus ja mudaga ummistumine.
317 Maa-alused masinad ja seadmed.
318 Süvavee- ja sukelpumbad.
319 Tööstuslike ahjude ja katelde tule- või korrosioonikindlad materjalid ja/või tellisvooderdused.
320 Jahutusvedelikud, määrdeained jms.
321 Konveierlindid, -ketid, sõelad, rehvid, köied, trossid jms.
342 Tiigelpresside ülevaatus.
343 750 kW 2-pooluseliste xx xxx 1000kW 4- ja enamapooluseliste mootorite ülevaatus.
344 Auru-, vee- ja gaasiturbiinide ning turbogeneraatorite ülevaatus
345 Katlad, surveseadmed.