TSIVIILKOHTUMENETLUSE SEADUSTIKU, VÕLAÕIGUSSEADUSE JA TSIVIILSEADUSTIKU ÜLDOSA SEADUSE MUUTMISE SEADUSE SELETUSKIRI

TSIVIILKOHTUMENETLUSE SEADUSTIKU, VÕLAÕIGUSSEADUSE JA TSIVIILSEADUSTIKU ÜLDOSA SEADUSE MUUTMISE SEADUSE SELETUSKIRI

I. SISSEJUHATUS

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku (edaspidi TsMS), et keelata tarbijaga sõlmitud lepingutest, sh tarbijale krediidi andmise lepingutest, tulenevate vaidluste lahendamine vahekohtus, ning võlaõigusseadust (edaspidi VÕS) ja tsiviilseadustiku üldosa seadust (edaspidi TsÜS), et kehtestada ülempiir tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määrale.

Vaidluste lahendamise võimalus vahekohtus on loodud eelkõige selleks, et võimaldada ettevõtjatel kokkuleppe olemasolul lahendada tõhusalt omavahelisi majandustegevusest tulenevaid vaidlusi. TsMS § 716 lg 1 kohaselt eeldatakse vaidluse lahendamise korral alalises vahekohtus, et poolte kokkulepe hõlmab vastava alaliselt tegutseva vahekohtu reglementi. Alalise vahekohtu reglement ei pruugi arvestada tarbija kui nõrgema xxxxx huvide ja õigustega. Näiteks lihtsustatud kättetoimetamise reeglitega ei pruugi olla tagatud tarbijale tegelikku võimalust menetluses osaleda ja oma õigusi kaitsta. Kuigi vahekohtu kokkulepe peab xxxxx xxxxx eraldi kokku lepitud (TsMS § 717 lg 2) ning tarbijaga sõlmitud vahekohtu kokkulepe peab olema omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud (TsMS § 719 lg 2), ei taga ega sisalda vahekohtu kokkuleppe sõlmimise reeglid võimalust rääkida xxxx xxxxxx reglemendi tingimusi. Xxxxx tühistab vahekohtu otsuse TsMS § 751 kohaselt üksnes menetluslikel alustel ega vaata lahendit läbi sisuliselt.

Kehtiva õiguse kohaselt ei ole nõrgema xxxxx kaitse eesmärgil lubatud teatud vaidluste vahekohtule lahendamiseks andmine. Sellisteks vaidlusteks on töölepingu lõpetamise ja eluruumi üürilepingu vaidlused. TsMS § 718 lõige 4 võimaldab täiendavalt teatud liiki vaidluste vahekohtu lahendada andmist keelata või piirata.

Kuigi praeguseks ajaks ei ole vahekohtutes tarbijalepingust tulenevaid vaidlusi massiliselt lahendatud, võib eeldada, et kuivõrd näiteks krediidiandjal on vahekohtumenetluses võimalik soovitud sundtäidetav lahend saada võrdlemisi kiiresti, võib vahekohtumenetluse kasutamine muutuda tarbijale krediidi pakkujate hulgas järjest populaarsemaks. Olemasolevad õiguskaitsevahendid – võimalus kaevata vahekohtu otsuse xxxxx vastavalt TsMS § 751 lg 1 p-le 3 või VÕS § 42 lg 3 kaudu vahekohtu reglemendis sisalduva reegli kui tarbija suhtes kahjuliku tüüptingimuse tühisusele tuginemine – ei oleks tarbija jaoks ilmselt piisavalt otstarbekad ja tõhusad abinõud.

Muudatusega soovitakse xxx xxxxx võimalikku tarbijate põhi- ja menetlusõiguste rikkumist eelkõige kõrge krediidikulukuse määraga tarbijakrediidilepingutest tulenevate vaidluste vahekohtule xx xxxxx reglemendile allutamise korral. Eelnõuga täiendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku ja keelatakse tarbijalepingutest tulenevate vaidluste vahekohtule lahendada andmine. Muudatuse kohaselt on vahekohtu kokkulepe, mille esemeks on ettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud lepingust või muust tarbijale krediidi andmise lepingust tulenev vaidlus, tühine. Muudatuse tulemusena lahendatakse ettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud lepingutest tulenevad vaidlused riiklikus kohtus. Sealhulgas lahendatakse riiklikus kohtus krediidilepingutest, millega majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti, tulenevad vaidlused, samuti krediidilepingutest, millega isik, kes annab või kohustub andma tarbijale krediiti, ei tegutse majandus- või kutsetegevuses, tulenevad vaidlused, mida ei ole võimalik lahendada kohtuväliselt xx xxxxx lahendamiseks ei ole ette nähtud muid riikliku kohtusüsteemi väliseid võimalusi. Selliselt tagatakse tarbijale põhiseaduse paragrahvis 15 sätestatud igaühe õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, mis sisaldab üldist põhiseaduslikku õigust tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele.

1. mail 2009 jõustus TsÜS-i regulatsioon, millega on püütud tarbijat kaitsta tarbijakrediidilepingust tulenevate ebamõistlikult kõrgete kulude eest. Muudatuse tegemine oli tingitud tol ajal seoses

kiirlaenude võtmisega teravalt kerkinud õiguskorra kitsaskohtadest, mis ei võimaldanud tekkinud probleeme ühiskonna õigustundele ja sotsiaalsetele vajadustele vastavalt lahendada.1

TsÜS-i § 86 kohaselt võib tarbijakrediidileping xxxx xxxxx kommete vastane ja tühine, kui krediidiandja teab või peab teadma, et tarbija teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, xx xxx pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Tarbijakrediidilepingute korral eeldatakse, et vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam xxx xxxx xxxxx. 2014. aasta veebruaris on Eesti Panga avaldatud viimane keskmine krediidi kulukuse määr 36,55%,2 kolmekordne keskmine krediidi kulukuse määr on eelnõu koostamise ajal seega 109,6%.

Kahjuks ei ole kõnealune regulatsioon praktikas piisavalt hästi toimima hakanud ega siiani täielikult soovitud tulemusi andnud. Hoolimata TsÜS-i §-s 86 sätestatud krediidi kulukuse ülempiirist, mille puhul eeldatakse, et poolte vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, on eelkõige kiirlaenude krediidi kulukuse määr endiselt märkimisväärselt kõrgem. Seda põhjusel, et TsÜS-i § 86 kohaldamise praktika on näidanud, et kuigi krediidi kulukuse määr võib olla ebaproportsionaalselt kõrge, on tarbijal keeruline tõendada erakorralise vajaduse, sõltuvussuhte, kogenematuse või muu sellise asjaolu esinemist tarbijakrediidilepingu sõlmimisel3. Samuti ei ole tarbija oma õigustest sageli piisavalt teadlik ega oska juhtida kohtu tähelepanu lepingu tühistust xxxxx toovatele asjaoludele.

Kõnealuse eelnõu eesmärk on muuta praegu TsÜS-i §-s 86 sätestatud krediidi kulukuse piirangu regulatsioon rangemaks ning panna see tõhusamalt toimima. Edaspidi xx xxxx tarbijakrediidilepingu tühisusele tuginemiseks tõendada lepingu sõlmimist tulenevalt erakorralisest vajadusest, kogenematusest, sõltuvussuhtest või muust sellisest asjaolust, piisab üksnes liiga kõrge krediidi kulukuse määra näitamisest. Muudatuste eesmärk on tagada, et tarbija ei peaks tarbijakrediidilepingu alusel kandma ebaproportsionaalselt kõrgeid kulusid (nt intress, lepingutasud jne). Seeläbi soovitakse vältida krediidilepingust tulenevate üle jõu käivate kuludega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi tarbijale.

Eelnõus kavandatavad peamised muudatused on järgmised:

- Eelnõus kavandatu kohaselt on tühine vahekohtu kokkulepe, mille esemeks on tarbijalepingust või tarbijale krediidi andmise lepingust, tulenev vaidlus. Seega ei saa tulevikus muu hulgas oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja ega muu isik, kes lepingu kohaselt tarbijale krediiti annab või kohustub andma, tarbijaga vaidluste lahendamises vahekohtus kokku leppida ja vahekohtul ei ole pädevust tarbijalepingust tulenevaid vaidlusi lahendada.

- Eelnõus kavandatu kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kaks korda. Seega tulevikus on tarbijakrediidileping tühine juba liiga kõrge krediidi kulukuse määra tõttu, täiendavaid heade kommete vastasust kaasatoovaid eeldusi, mille tõendamine on kehtiva õiguse alusel osutunud tarbijatele liiga keeruliseks, eelnõu järgi enam arvestama ei pea.

- Eelnõuga alandatakse maksimaalset lubatavat krediidi kulukuse määra. Edaspidi on tarbijakrediidileping tühine, xxx xxxxx krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga viimati

1 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, arvutivõrgus kättesaadav: xxxx://xxx.xxxxxxxxx.xx/?xxxxxx&xxxxxxxxxxx&xxxxx00x0x0x-0x00-00x0-0xx0-x000000000x0&

2 Eesti Panga eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse statistika on arvutivõrgus kättesaadav: xxxx://xxxxxxxxxx.xxxxxxxxx.xx/?xxxxxx#xxxxXxxx/000/xxxxXxxx/XXXXXXXXXXXXX/000/000

3 TsÜS § 86 rakendamise praktika kohta vt M. Vutt, Kohtupraktika analüüs „Tehingu heade kommete vastasus TsÜS § 86 alusel“, Riigikohtu õigusteabe osakond, arvutivõrgus kättesaadav: xxx.xxxxxxxxxx.xx

avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kaks xxxxx xxxxxx kolme korra asemel. Eelnõu koostamise ajal on xxxxxx ülempiir 73,1%.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse nõunikud Xxxxxx Xxxxxxxx (xxxxxx.xxxxxxxx@xxxx.xx, 620 8240) ja Xxxxxxxxx Xxxx (xxxxxxxxx.xxxx@xxxx.xx, 620 8265) ning eraõiguse talituse juhataja Xxxxxx Xxxxxx (xxxxxx.xxxxxx@xxxx.xx, 620 8210). Eelnõu seletuskirja mõjude analüüsi osa on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse nõunik Merit Valge (xxxxx.xxxxx@xxxx.xx, 620 8209). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Taima Kiisverk (xxxxx.xxxxxxxx@xxxx.xx, 620 8181).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud mõne muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku redaktsioonis RT I, 13.03.2014, 100, võlaõigusseadust redaktsioonis RT I, 31.12.2013, 10 ja tsiviilseadustiku üldosa seadust redaktsioonis RT I, 06.12.2010, 12.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu poolthäälte enamus, sest muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku (Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi ka PS) § 104 lõike 2 p 14).

II. SEADUSE EESMÄRK

Eelnõu eesmärk on kaitsta tarbija kui lepingulise suhte nõrgema xxxxx huve ja õigusi.

Eelnõuga soovitakse luua tõhusalt toimiv tarbijakaitse regulatsioon, mis piirab võimalusi leppida kokku tarbijakrediidilepingu alusel makstavates tasudes, mida ühiskonnas üldlevinud arvamuse kohaselt peetakse ebamõistlikult kõrgeks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatuse eesmärgiks on tarbija kui tsiviilkäibe ja kohtumenetluse nõrgema osapoole huvide ja õiguste kaitse parem tagamine. Muudatusega soovitakse xxx xxxxx võimalikku tarbijate põhi- ja menetlusõiguste rikkumist eelkõige tarbijakrediidilepingutest tulenevate vaidluste vahekohtule xx xxxxx reglemendile allutamise korral.

Eelnõu koostamisele eelnevalt ei koostatud väljatöötamiskavatsust ja kontseptsiooni, kuivõrd eelnõu menetlus peab olema tarbijate huvide ja õiguste kaitse efektiivseks tagamiseks kiireloomuline.

III. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

TsMS-i § 718

Eelnõuga täiendatakse tarbijate huvide ja õiguste kaitse paremaks tagamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 718 lõiget 2 punktiga 3.

Paragrahvi 718 täiendusega välistatakse tarbijalepingutest tulenevate vaidluste vahekohtule lahendada andmise võimalus – muudatuse kohaselt ei ole lubatud leppida kokku tarbija ja ettevõtja

vahel sõlmitud lepingutest tulenevate vaidluste või muude tarbijale krediidi andmise lepingutest tulenevate vaidluste vahekohtule lahendada andmises ja vahekohtu kokkulepe, mille esemeks on tarbijalepingust või muust tarbijale krediidi andmise lepingust tulenev vaidlus, on tühine. Keeld hõlmab nii tarbijaga sõlmitud krediidilepinguid, kus üheks lepinguosaliseks on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kui ka lepinguid, kus krediidiandja ei tegutse majandus- ja kutsetegevuses.

Kuigi riiklikul kohtul on põhiseaduse § 146 kohaselt õigusemõistmise monopol, võib õigusemõistmise funktsiooni anda üle mõnele isikule või organile, mis ei kuulu kohtusüsteemi.4 Näiteks on individuaalsete töövaidluste lahendamiseks loodud töövaidluskomisjonid (individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 4), liikluskindlustuse vaidluste lahendamiseks kindlustuse vaidluskomisjon (liikluskindlustuse seaduse § 55) ja intellektuaalse omandiga seotud vaidluste lahendamiseks tööstusomandi apellatsioonikomisjon (kasuliku mudeli seaduse § 27, patendiseaduse § 30, tööstusdisaini kaitse seaduse § 39). Lõppastmes alluvad ka selliste isikute või organite otsused kohtulikule kontrollile.

Vahekohtus lahendatakse vaidlusi juhul, kui vaidluse pooled on kokku leppinud vaidluse lahendamise allutamises vahekohtule. Selline võimalus on ette nähtud eelkõige ettevõtjate omavaheliste majandustegevusest tulenevate vaidluste tõhusat lahendamist silmas pidades – vahekohtumenetlus on üldjuhul kiirem kui riiklik kohtupidamine, samas on menetlusreeglid vahekohtus lihtsustatud ja menetlusstandardid madalamad. Vahekohtu otsuseid tunnustatakse ja täidetakse vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 753 lõikele 1 – vahekohtu otsust tunnustatakse ja täidetakse, kui see on kohtu poolt tunnustatud ja täidetavaks tunnistatud; alaliselt Eestis tegutsevate vahekohtute otsust täidetakse xxxx kohtu poolt tunnustamata ja täidetavaks tunnistamata. Alalise vahekohtu definitsiooni TsMS ei sisalda. Välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist reguleerib 1958. a New Yorgi konventsioon.5

Ka kehtiva õiguse kohaselt ei ole nõrgema xxxxx kaitse eesmärgil lubatud teatud vaidluste vahekohtule lahendamiseks andmine – TsMS § 718 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on tühised vahekohtu kokkulepped, mille esemeks on töölepingu lõpetamise ja eluruumi üürilepingu vaidlused; lisaks on tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 718 lõikes 4 sätestatud võimalus keelata või piirata teatud vaidluste vahekohtutele lahendada andmine. Kehtiva õiguse kohaselt ei saa vaidluste lahendamine vahekohtus olla lepingus kokku lepitud tüüptingimusena – vahekohtu kokkulepe peab xxxxx xxxxx eraldi kokku lepitud (TsMS § 717 lg 2); tarbijaga sõlmitud vahekohtu kokkulepe peab olema omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud (TsMS § 719 lg 2).

Tarbijalepingutest tulenevate vaidluste jaoks erandi tegemise vajadus ja selliste vaidluste lahendamise vahekohtus keelamise kaalumine on teravalt tõstatunud eelkõige seoses tarbijakrediidilepingutest tulenevate vaidlustega nn kiirlaenuasjades, kus krediidiandja tegutseb oma majandus- ja kutsetegevuses. Ka lepingute puhul, kus isik, kes ei tegutse oma majandus- või kutsetegevuses, annab või kohustub andma tarbijale krediiti, tekib küsimus vahekohtu kui riigi kohtusüsteemi välise institutsiooni sobivusest selliste vaidluste lahendajana. Lisaks on küsitav, kas vahekohtumenetluse võimaldamisega on piisavalt tagatud tarbija põhiõiguste ja menetlusõiguste kaitse ning kas olemasolevad õiguskaitsevahendid on tarbija jaoks piisavalt efektiivsed.

TsMS § 716 lg 1 kohaselt eeldatakse vaidluse lahendamise korral alalises vahekohtus xx xxxx, et poolte kokkulepe hõlmab vastava alaliselt tegutseva vahekohtu reglementi. Alalise vahekohtu reglement ei pruugi arvestada tarbija kui nõrgema xxxxx huvide ja õigustega. Samuti ei pruugi olla tarbijale tagatud võimalus saada teatud tingimustel õigusabi. Vahekohtu reglemendis sisalduvad kättetoimetamise reeglid võivad olla oluliselt lihtsustatumad riiklikest kättetoimetamise reeglitest: menetlusdokumendid, sh menetlust alustav dokument võidakse lugeda reglemendis sisalduva reegli

4 X. Xxxxxx, Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, 2012, § 146 p 8.

5 Välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni ratifitseerimise seadus kättesaadav: xxxxx://xxx.xxxxxxxxxxxx.xx/xxx/00000000, konventsioon kättesaadav samas.

kohaselt kättetoimetatuks ka juhul, kui tarbijal puudub reaalne mõistlik võimalus selle tegelikuks kättesaamiseks ja dokumendiga tutvumiseks. Nii näiteks saadetakse Elektroonilise Vahekohtu ja isePankuri Vahekohtu reglemendi kohaselt dokumendid elektroonilisest keskkonnast kliendi poolt teenusepakkuja juures avaldatud meiliaadressil ja loetakse kättetoimetatuks 24 tunni möödumisel saatmisest6. Reglemendi kohaselt ei ole nõutav kättesaamise kinnitus, reglement ei sisalda menetlust alustava dokumendi suhtes rangemat reeglit. Samuti ei eristata reglemendis tarbijat ja muud teenusepakkuja klienti. Kirjeldatud reglemendi kättetoimetamise reegliga ei ole tagatud tarbijale tegelikku võimalust menetluses osaleda ja oma õigusi kaitsta. Reglemendi järgi dokumendi kättetoimetatuks lugemisega võivad kaasneda tarbija jaoks rängad õiguslikud tagajärjed. Kättetoimetamise reegel on ilmselt vastavalt VÕS § 42 lg-le 3 tarbija suhtes kahjulik ja tühine tüüptingimus.

Praegu ei ole andmeid, et näitena toodud reglementide järgi oleks massiliselt tarbijale krediidi andmise lepingutest tulenevaid vaidlusi lahendatud. Samas, arvestades, et vahekohtumenetluses on krediidipakkujal võimalik saada soovitud lahend võrdlemisi kiiresti ja alaliselt tegutseva vahekohtu puhul on selline lahend xxxx tunnustamise ja täidetavaks tunnistamiseta täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 6 kohaselt, võib eeldada, et vahekohtumenetluse kasutamine võib muutuda krediidipakkujate hulgas järjest populaarsemaks.

Olemasolevad õiguskaitsevahendid – võimalus kaevata vahekohtu otsuse xxxxx vastavalt TsMS § 751 lg 1 p-le 3 või VÕS § 42 lg 3 kaudu vahekohtu reglemendis sisalduva reegli kui tarbija suhtes kahjuliku tüüptingimuse tühisusele tuginemine – ei oleks tarbija jaoks ilmselt piisavalt otstarbekad ja tõhusad abinõud. Seega võib tendents, et tarbijavaidlusi hakataks enam lahendama vahekohtumenetluses, kus reglemendi reeglitega ei ole tarbijate menetlusõigused piisavalt tagatud, osutuda ohtlikuks.

Kuigi riiklikuks kohtumenetluseks võib kuluda vahekohtumenetlusest rohkem aega, on põhiseaduse §- ga 15 tagatud igaühe õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse xx xxxxxx sisalduv xxxxxx põhiseaduslik õigus tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele selline kaalukas põhiõigus, mille kaitseks tuleb riigil xxxxx kohased meetmed. Muu hulgas võib see tähendada, et riik keelab nõrgemate osapoolte kaitseks allutada teatud vaidlusi vahekohtule.

Kõik ettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud lepingutest tulenevad vaidlused ning muudest tarbijale krediidi andmise lepingutest tulenevad vaidlused, mida ei ole võimalik lahendada kohtuväliselt xx xxxxx jaoks ei ole loodud muid riikliku kohtusüsteemi väliseid võimalusi, tuleks lahendada riiklikus kohtus, sest selliselt on tarbija menetlusõigused riigi poolt kindlaks määratud xx xxxxx menetlusosaliste menetlusõigusi arvesse võtva kohtumenetluse kasutamise kaudu piisavalt kaitstud.

TsMS-i § 719

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks § 719 lõige 2. Kuivõrd eelnõuga täiendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 718 lõiget 2 punktiga 3, mille kohaselt tarbijavaidluste vahekohtule lahendada andmine ei ole lubatud, tuleb paragrahvi 719 lõige 2, mis näeb ette tarbijaga sõlmitud vahekohtu kokkuleppe suhtes omakäelise või digitaalse allkirja nõude, tunnistada kehtetuks, kuna edaspidi ei ole lubatud selliseid kokkuleppeid sõlmida.

Võlaõigusseaduse muutmine VÕS-i § 4062

VÕS-i täiendatakse §-ga 4062, milles nähakse ette tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määra maksimaalne lubatud ülempiir.

6 Elektroonilise Vahekohtu reglemendi p 4.8: xxxxx://xxx.x-xxxxxxxxx.xx/xxxxxxxxxxxxxx-Xxxxxxxxx- reglement ja isePankuri Vahekohtu reglemendi p 4.8: xxxxx://xxx.x-xxxxxxxxx.xx/xxxXxxxxxx-xxxxxxxxx- reglement

Ka kehtivas õiguses on olemas krediidi kulukuse määra piirangu regulatsioon, millega on üritatud tarbijat kaitsta ebamõistlikult kõrgete kuludega tarbijakrediidilepingute täitmise eest. Selline tarbijakrediidileping võib TsÜS-i § 86 alusel xxxx xxxxx kommete vastane ja seetõttu ka tühine.

TsÜS-i § 86 lõikes 2 on sätestatud, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, xx xxx: 1) tehing on tehtud teise xxxxx jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või

2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.

TsÜS-i § 86 lõikes 3 on tõendamiskoormus tehingu tühisusele tugineva isiku ehk tarbijakrediidilepingu korral reeglina tarbija kasuks ümber pööratud. Tarbijakrediidilepingute korral eeldatakse, et vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam xxx xxxx xxxxx. Kui vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise xxxxx sundolukorrast.

Samas on Riigikohus asunud seisukohale, et vastastikuste lepingute heade kommete vastasuse tuvastamisel peab xxxxx TsÜS-i § 86 lg 3 alusel kontrollima, kas soorituse ja vastusoorituse vahel on suur ebakõla ning tühisusele tuginev pool on nimetanud ja tõendanud vähemalt ühe TsÜS-i § 86 lõikes 2 nimetatud tehingu xxxxx sundseisu iseloomustava täiendava asjaolu.7 Seega peab tarbija, kes soovib tugineda TsÜS-i §-le 86, olema valmis tõendama, et ta on teinud tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Praktikas ei ole tarbija üldjuhul võimeline seda tegema.

Riigikohtu õigusteabe osakonnas TsÜS-i § 86 kohta koostatud kohtupraktika analüüsis on välja toodud, et TsÜS-i § 86 vähese kohaldamise põhjuseks oli enamasti asjaolu, et tõendamata oli tehingu tegemine sundolukorras.8 Riigikohtu analüüsist nähtus, et praktikas ei ole kogemuste ega kogenematuse näitajaks üksnes isiku vanus. Erakorraliste vajaduste kohta on kohtud leidnud, et ainuüksi korduv laenuvõtmine ei tõenda veel erakorraliste vajaduste olemasolu. Samuti ei peeta heade kommete vastaseks kiirlaenu, mis on võetud ajutise ülekulu kompenseerimiseks.9

Kokkuvõtvalt võib eeltoodust järeldada, et kuigi kehtivas õiguses võib ebamõistlikult kõrge krediidi kulukuse määraga tarbijakrediidileping olla TsÜS-i § 86 alusel tühine, ei ole see säte praktikas piisavalt hästi toimima hakanud. Seetõttu ei ole sellega saavutatud soovitud tarbijakaitselisi eesmärke10.

Eelnõuga loodava VÕS-i § 4062 eesmärk on panna praegu TsÜS-st tulenev krediidi kulukuse määra piirangute regulatsioon paremini toimima ning kaitsta tarbijat senisest enam tarbijakrediidilepingust tulenevate ebamõistlikult kõrgete kulude (nt intress, lepingutasud, kõrvallepinguga seotud tasud) kandmise eest.

7 RKTKo 17.06.2011 otsus 3-2-1-49-11, p 9.

8 M. Vutt, Kohtupraktika analüüs „Tehingu heade kommete vastasus TsÜS § 86 alusel“, Riigikohtu õigusteabe osakond, lk 25, arvutivõrgus kättesaadav: xxx.xxxxxxxxxx.xx.

9 M. Vutt, Kohtupraktika analüüs „Tehingu heade kommete vastasus TsÜS § 86 alusel“, Riigikohtu õigusteabe osakond, lk 25-26, arvutivõrgus kättesaadav: xxx.xxxxxxxxxx.xx.

10 K. Sein, Protection of Consumers in Consumer Credit Contracts – Expectations and Reality in Estonia, Juridica International XX 2013, lk 32-40, p 35.

Selleks lihtsustatakse olemasoleva regulatsiooni kohaldamist, vähendades tehingu tühisust xxxxx toovate eelduste hulka, täiendavalt tehakse ettepanek seada lubatav krediidi kulukuse ülempiir senisest madalamale. Alljärgnevalt kirjeldatakse eelnõuga plaanitavaid muudatusi täpsemalt:

Eelnõuga loodava VÕS-i § 4062 lõike 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kaks korda.

Seega kehtestatakse tarbijakrediidilepingutele maksimaalne lubatav krediidi kulukuse määr, mille ületamisel on tarbijakrediidileping automaatselt tühine. Erinevalt kehtivast TsÜS-i § 86 regulatsioonist ei pea tühisusele tuginev xxxx XXX-i § 4062 alusel tõendama erakorralise vajaduse, sõltuvussuhte, kogenematuse või muu sellise asjaolu esinemist, mis võiks xxxx xxxxx tehingu heade kommete vastasuse.

Tehingu tühisust peab xxxxx hindama ex officio ehk enda ametiülesannetest tulenevalt. Pärast eelnõu seadusena jõustumist peab xxxxx hindama xxxx krediidi kulukuse määra suurust, mitte aga seda, kas tarbija on teinud tehingu eelmises lauses viidatud asjaoludel.

Muudatusega soovitakse muuta ebamõistlikult kõrgete kuludega tarbijakrediidilepingu tühisuse regulatsioon võimalikult lihtsaks.

Kui tegemist on konkreetse asja omandamise finantseerimiseks sõlmitud tarbijakrediidilepinguga, nt järelmaksulepinguga, tuleb eristada pooltevahelist müügilepingut ja tarbijakrediidilepingut, millega võimaldatakse tarbijal ostuhinna tasumist edasi lükata. Müügilepingu kehtivust kõnealune regulatsioon ei mõjuta, ebamõistlikult kõrge krediidi kulukuse määra tõttu saab tühine olla ainult tarbijakrediidileping. Ostuhinna ja intresside tasumist sellisel juhul on täpsemalt selgitatud allpool lõiget 2 käsitlevas seletuskirjas.

Kuivõrd tehingu tühisuse põhjustab tulevikus ainuüksi ülemäära kõrge krediidi kulukuse määr, peeti eelnõu koostamisel mõistlikumaks sätestada krediidi kulukuse piirangute regulatsioon TsÜS-i asemel VÕS-is vahetult pärast §-e 406 ja 4061, mis reguleerivad krediidi kulukuse määraga seonduvat (krediidi kulukuse määra mõiste, arvutamise alused ja täiendavad eeldused, volitusnorm rahandusministrile arvutamise täpsema korra kehtestamiseks).

Nagu ka kehtiva TsÜS-i § 86 kohaselt on VÕS-i § 4062 lõikes 1 sätestatava piirangu alus krediidi kulukuse määr, mitte intressimäär ega mis tahes muu krediidiga seotud tasu.

Krediidi kulukuse määr11 on VÕS-i § 406 lõike 1 kohaselt krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist. Tegemist on näitajaga, mis väljendab krediidi tegelikku kulukust suhtes kasutusse võetava krediidiga

11 Täpsemat infot krediidi kulukuse määra arvutamise kohta leiab Euroopa Komisjoni juhendmaterjalist Guidelines on the Application of Directive 2008/48/EC (Consumer Credit Directive) in Relation to Costs and the Annual Percentage Rate of Charge, SWD (2012) 128 final, Brussels 08.05.2012, arvutivõrgus kättesaadav: xxxx://xx.xxxxxx.xx/xxxxxxxxx/xxxxxx/xxxx/xxxxxxxxxx_xxxxxxxx_xxxxxx_xxxxxxxxx_xxx0000_000_xx.xxx; Samuti on Euroopa Komisjoni veebilehel avaldatud mitteametlik krediidi kulukuse määra arvutamise kalkulaator (Excel simulator for the calculation of the APR), arvutivõrgus kättesaadav: xxxx://xx.xxxxxx.xx/xxxxxxxxx/xxxxxx/xxx_xxxx_xx.xxx;

Täiendavalt saab krediidi kulukuse määra kohta lugeda Tarbijakaitseameti veebilehelt: xxxx://xxx.xxxxxxxxxxxxxxxxx.xx/xx/xxxxxxxxxxxxxx%00xxxxxxxx ja Finantsinspektsiooni tarbijaveebist: xxxx://xxxxxxxx.xx/xxxxxxxxx-xxxxx-xx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxx/. Tarbijakaitseameti veebilehelt xxx.xxxxxxxxxxxx.xx leiab tarbijakrediidi standardinfo teabelehe näidised, kus on xx xxxxx toodud ülevaatlikud näited eri krediiditoodete võimalike krediidi kulukuse määrade suuruse kohta.

ühe aasta jooksul, teisisõnu näitab see tarbijale tarbijakrediidilepingu sõlmimisega kaasnevat tegelikku kulude koormust ühes aastas.

Krediidi kulukuse määra arvutamise alus on krediidi kogukulu tarbijale, mis hõlmab VÕS-i § 4031 lõike 3 kohaselt kõiki kulusid, xxxxx arvatud intressi, lepingutasusid, makse xx xxxx tasusid, mida tarbija on kohustatud seoses tarbijakrediidilepinguga maksma ja mis on krediidiandjale teada või peavad teada olema. Samuti võetakse krediidi kogukulu arvutamisel arvesse kõrvallepinguga seotud kulud, nt kindlustusmaksed, tagatise seadmise kulud jms, kui krediidi saamiseks või krediidi saamiseks pakutud tingimustel on vajalik kõrvallepingu sõlmimine.

Krediidi kulukuse määr hõlmab seega mitmeid tarbijakrediidilepinguga seotud tasusid ning seetõttu on see krediidilepingu kulude kirjeldamiseks oluliselt informatiivsem näitaja kui mis tahes üksik kuluelement eraldi. Lubatava ülempiiri seadmine krediidi kulukuse määrale piirab üheaegselt kõiki krediidi saamise ja lepingu kohase täitmisega seotud kulusid. Võimalused sellest regulatsioonist kõrvalehoidumiseks on väiksemad võrreldes näiteks analoogse intressipiirangu regulatsiooniga, sest intressile ülempiiri seadmine võib xxxx alandada tarbijakrediidilepingute intressimäärasid, kuid xxxxx xxxx võivad eri lepingutasud olla ikkagi ebamõistlikult kõrged. Krediidi kulukuse määra piiranguga sellist ohtu ei teki.

Oluline on aga tähele panna, et krediidi kulukuse määra arvutamisel ei arvestata notaritasusid (VÕS § 4031 lg 3 xxxxx 2) ega lepingu rikkumisega kaasnevaid kulusid, nt viivist, sissenõudmiskulusid (VÕS § 406 lg 2).

Eelnõuga tehakse ettepanek seada krediidi kulukuse ülempiir kahekordsele Eesti Panga viimati avaldatud keskmisele krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määrale. Võrreldes TsÜS-i § 86 lõike 3 teises lauses sätestatuga, milles on praegu piir seatud kolmekordsele Eesti Panga viimati avaldatud keskmisele krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määrale, on eelnõukohane piirmäär xxxxxxx.

Konkreetse piirmäära valik on kahtlemata hinnanguline ning see on poliitiliste valikute küsimus. Kuivõrd senine kolmekordse keskmise krediidi kulukuse määra piir ei ole end piisavalt õigustanud ning eelnõu eesmärk on tarbija kaitsmine tarbijakrediidilepingust tulenevate ebamõistlikult kõrgete kulude eest, on eelnõus välja pakutud senisest xxxxxxx määr, mis muudab regulatsiooni krediidiandjale rangemaks ning xxxxx xxxx tarbijale soodsamaks.

Eesti Panga andmetel oli 2013. aasta detsembris eraisikutele antud tarbimislaenude keskmine kulukuse määr 36,55%.12 Kahekordne keskmine krediidi kulukuse määr on eelnõu koostamise ajal 73,1%. Sisuliselt on tulevikus krediidiandjal ja tarbijal õigus kokku leppida intressis ja muudes tasudes, mis on turu keskmisest xxxxx suuremad, see jätab pooltele piisava ruumi ka mõnevõrra kõrgemates tasudes kokkuleppimiseks.

Eelnõuga väljapakutav krediidi kulukuse lagi jääks praeguse määra juures meie naaberriikide Soome (krediidi kulukuse maksimaalne lubatav määr alla 2000 euro suurustele laenudele on 51%)13 xx Xxxx (tulevane krediidi kulukuse maksimaalne lubatav määr on 100%)14 analoogsete regulatsioonide vahepeale.

Kõnealune ülempiir on ajas muutuv ning see sõltub krediidiasutuste antud tarbimislaenude keskmisest krediidi kulukuse määrast. Piirangu seotus keskmise määraga aitab kindlustada regulatsiooni

12 Eesti Panga eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse statistika on arvutivõrgus kättesaadav: xxxx://xxxxxxxxxx.xxxxxxxxx.xx/?xxxxxx#xxxxXxxx/000/xxxxXxxx/XXXXXXXXXXXXX/000/000

13 Soomes jõustus xxxxxx regulatsioon 01.06.2013.

14 Lätis on eelnõu parlamendi menetluses.

paindlikkust. Sellise lahendusega on tagatud, et seadusandja ei pea piirmäära vastavalt muutunud turuolukorrale pidevalt uuendama.

Eelnõus säilitatakse praegu TsÜS-i § 86 lõikest 3 tulenev põhimõte, et krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude keskmise krediidi kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Xxxx xxx veebilehel.

Kuivõrd eelnõuga piiratakse tarbijakrediidilepingu poolte võimalust leppida kokku lepingu alusel makstavates tasudes, mis ületavad seaduses sätestatud ülempiiri, riivab eelnõuga kavandatav regulatsioon põhiseadusega kaitstud vaba eneseteostuse õigust (PS § 19) ja ettevõtlusvabadust (PS

§ 31).

PS § 19 lg 1 esemelisse kaitsealasse kuulub õiguslik vabadus. Õiguslik vabadus seisneb loas teha ja tegemata xxxxx xxxx, xxxx xxxx soovib.15 Muu hulgas hõlmab vaba eneseteostuse õigus võimalust leppida vabalt kokku tarbijakrediidilepingu alusel tasumisele kuuluva intressi ning muude tasude suuruses. Eelnõuga seatakse sellele õigusele aga selged piirid. Tegemist on vaba eneseteostuse õiguse riivega.

PS § 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse esemeline kaitseala hõlmab kõiki tegevusalasid ja elukutseid, mille puhul isik pakub enda xxxxx xxxxx või teenuseid.16 Ettevõtlusvabaduse kaitsealasse kuulub tulu saamise eesmärgil toimuv tegevus.17 Tulenevalt eeltoodust hõlmab ettevõtlusvabadus xx xxxx saamise eesmärgil laenu andmist. Eelnõuga kavandatav piirang mõjutab seda õigust ebasoodsalt, sest muudatuse jõustumisel väheneks krediidiandja võimalus tarbijakrediidilepingu alusel tulu teenida. Tegemist on ettevõtlusvabaduse riivega.

Samas tuleb loodavat regulatsiooni vaadelda ka PS-st tuleneva sotsiaalriigi põhimõtte (PS § 14) valguses. Sotsiaalriigi põhimõtet on Riigikohus sisustanud järgmiselt: „sotsiaalriik ja sotsiaalsete õiguste kaitse sisaldavad ideed abist ja hoolest neile, kes ei ole suutelised iseseisvalt end piisavas ulatuses kindlustama.“18 Sellest on tuletatav, et lepingulise suhte nõrgema xxxxx õiguste kaitseks tuleb seaduses sätestada asjakohane regulatsioon. See kehtib ka tarbijakrediidi suhetes, kus nõrgem pool on krediidivõtjast tarbija.

Nagu eespool kirjeldatud, on kõnealuse eelnõu eesmärk kaitsta tarbijat laenulepingust tulenevate ebamõistlikult kõrgete kulude eest, mida ühiskonnas valitseva arvamuse kohaselt peetakse ebaõiglaseks. See eesmärk kannab endas sotsiaalriigi põhimõtet. Arvestades, et praegu kehtiv TsÜS-i regulatsioon, mis on võrreldes eelnõus sätestatuga ettevõtja õigusi vähem riivav, ei ole soovitud tarbijakaitse eesmärke piisavalt tõhusalt täitnud, on vajalik kehtestada tarbija õiguste kaitseks tõhusamad meetmed.

Seejuures tuleb kaaluda kahte põhiseaduslikku väärtust – ettevõtlusvabadust ja sotsiaalriiklust. Kõnesoleva eelnõuga tõstetakse esiplaanile sotsiaalriigi põhimõte. Ettevõtlusvabaduse tingimustes ei tohiks olla võimalik lepingulise suhte nõrgemat poolt ebamõistlikult suurte tasudega koormata ning selle arvelt rikastuda.

Tegemist on xxxx ettevõtlusvabaduse riivega, kuid arvestades loodava regulatsiooni eesmärke ning sotsiaalriigi põhimõtet, ei saa pidada riivet ebaproportsionaalseks. Loodav regulatsioon on PS-ga kooskõlas.

Lõikes 2 reguleeritakse lõike 1 alusel tühiseks osutunud tarbijakrediidilepingu alusel saadu tagasitäitmise küsimusi.

15 M. Ernits, Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, 2012, § 19 p 3.1.1.

16 RKPJKo 28.04.2000 a otsus nr 3-4-1-6-00, p 10.

17 RKPJKo 06.03.2002 a otsus nr 3-4-1-1-02, p 12.

18 RKPJKo 21.01.2004 a otsus nr 3-4-1-7-03, p 14.

Kõnealusesse lõikesse on toodud üle seni TsÜS-i § 86 lõikes 4 sisaldunud põhimõte, et tarbija maksab tühise lepingu alusel saadud krediidi tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Tegemist on erisusega võrreldes üldise tagasitäitmise regulatsiooniga, mille kohaselt peaksid pooled tühise tehingu alusel saadu vastastikku alusetu rikastumise sätete alusel kohe tagastama. Kuna kohustus krediit kohe tagasi maksta võib tarbija jaoks osutuda võimatuks, nähakse lõikes 2 ette, et tarbija peab krediidi tagasi maksma kokkulepitud graafiku alusel ehk selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi.

Kuigi leping tervikuna on tühine, saab tarbija krediiti kokkulepitud aja jooksul ikka kasutada: vastavalt kõnealuse lõike teisele lausele tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS-i § 94 lõikes 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit). Eelnõu koostamise ajal 2014. aasta esimesel poolaastal on intressimäär 0,25%.19 Oluline on rõhutada, et ühtki muud tarbijakrediidilepingus sisalduvat tasukokkulepet ei saa enam kohaldada, sest leping on tühine.

Regulatsioon kohaldub kõikvõimalikele tarbijakrediidilepingutele, mis on lõike 1 alusel tühised.

Mis puudutab asja ostmise finantseerimiseks sõlmitud krediidilepinguid, siis tuleb silmas pidada, et tarbijale ei maksta krediiti rahas välja, tarbija saab enda kasutusse asja ning ta tasub lepinguga ettenähtud tähtaja jooksul xxxx xxxxx ning lisaks intressi selle eest, et talle võimaldatakse ostuhinna tasumist edasi lükata. Kõnealust § 4062 lõiget 2 tuleks selliste lepingute puhul kohaldada nii, et tarbija peab kokkulepitud graafiku alusel tasuma asja ostuhinna (netohinna). Intressi maksmise kohustus on sellisel juhul samuti VÕS-i § 94 sätestatud määras. Intressi tuleks iga tagasimakse korral arvutada summalt, mis on netohinnast veel krediidiandjale tasumata.

VÕS-i § 4062 lõikest 2 tulenevad negatiivsed tagajärjed peaksid mõjuma krediidiandjatele heidutavalt ning suunama neid ebamõistlikult kõrge intressi või muude tarbijalt nõutavate tasudega tarbijakrediidilepingute sõlmimisest hoiduma.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmine

TsMSRS-i § 8

TsMSRS-i paragrahvi 8 täiendatakse teise lausega, mille kohaselt hinnatakse enne eelnõu seadusena jõustumist sõlmitud vahekohtukokkulepete kehtivust selle seaduse kohaselt, mis kehtis enne eelnõu seadusena jõustumist.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmine

TsÜS-i § 86

TsÜS-i § 86 lõikest 3 jäetakse välja viimased kaks lauset, mis puudutavad ainult tarbijakrediidilepinguid. Xxxxxx regulatsioon kehtestatakse mõnevõrra muudetud xxxxx XXX-i §-s 4062 (vt täpsemaid selgitusi eespool).

Kõnesoleva lõike esimene xxxxx jääb muutumatul xxxxx xxxxx kehtima, see jääb endiselt täiendama TsÜS-i § 86 lõike 2 punkti 2.

19 Intressimäära suurus avaldatakse Eesti Panga veebilehel: xxxx://xxx.xxxxxxxxx.xx/xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxx

TsÜS-i § 86 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. Kehtivas õiguses on lõikes 4 sätestatu kohaldunud tehingutele, mis on tühised lõike 3 kahe viimase xxxxx alusel. Kuna TsÜS-i § 86 lõike 3 kaks viimast lauset sätestatakse veidi teistsugusel xxxxx XXX-i §-s 4062, on mõistlik viia ka lõikele 4 xxxxxx regulatsioon üle VÕS-i § 4062. Xxxxxx regulatsioon sätestatakse VÕS-i § 4062 lõikes 2. Et vältida kahes seaduses ebavajalikke kordusi, tuleb TsÜS-i § 86 lg 4 tunnistada kehtetuks.

IV. EELNÕU TERMINOLOOGIA

Eelnõus ei võeta kasutusele uusi termineid.

V. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE

Euroopa Liidu õigus ei reguleeri intressimäära ega krediidi kulukuse määra piiranguid, seega ei ole riigisiseselt vastavate piirangute loomisel puutumust Euroopa Liidu õigusega. Krediidi kulukuse määra arvutamise regulatsioon VÕS-i §-des 406 ja 4061 on kooskõlas direktiividega 2008/48/EÜ ja 2011/90/EL, eelnõuga xxxx xx muudeta.

Euroopa Liidu õigus ei reguleeri vahekohtumenetlust.

VI. SEADUSE MÕJUD

Seletuskirja käesolevas osas toetutakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi analüüsis

„Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud“ (edaspidi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi analüüs) esitatud andmetele.

Mõju avaldavad sisulised muudatused:

o Eelnõus kavandatu kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kaks korda.

o Eelnõus kavandatu kohaselt on tühine vahekohtu kokkulepe, mille esemeks on ettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud lepingust või tarbijale krediidi andmise lepingust tulenev vaidlus.

Sihtrühmad:

Kuigi esimese muudatuse raames loodav regulatsioon kohaldub õiguslikult kõigile tarbijakrediidilepingutele (lisaks kiirlaenudele xx xxxx muud tarbijaga sõlmitud krediidilepingud, tarbimislaenud, eluasemelaenud, liisingud, järelmaksud), on siiski üldiselt xxxx nn kiirlaenud piisavalt kõrge krediidi kulukuse määraga selleks, et muudatus neid reaalselt mõjutada saaks, ning seega on eelnõust mõjutatud sihtrühmadena välja toodud kiirlaenude pakkujad ja tarbijad.

Teine muudatus puudutab õiguslikult xxxxx krediidiandjate xx xxxx ettevõtjaid, kes võiksid praeguse regulatsiooni järgi kliendiga lepingust tulenevaid vaidlusi lahendada vahekohtus, samuti sellise krediidilepingu osalisi, kus isik, kes annab või kohustub andma tarbijale krediiti, ei tegutse majandus- või kutsetegevuses, sest eelnõu jõustumisel muutuvad tühiseks kõik sellised vahekohtu kokkulepped. Vahekohtud on loodud eelkõige äriühingute omavaheliste vaidluste lahendamiseks. Peamine eeldus vahekohtu lahendi jaoks on see, et tegu on võrdsete pooltega, st et pooled on lepingu sõlmimisel võrdse läbirääkimisjõuga ning võrdsel määral teadlikud oma kohustustest ja õigustest. Seda aga tarbijalepingute puhul ei saa kindlasti öelda, sest tarbija sõlmib üldjuhul (võrreldes teise poolega) sääraseid lepinguid oluliselt harvemini ja enamasti ei ole tal läbirääkimise võimalusi. Kuna praegu ei kasutata vahekohtuid selliste vaidluste lahendamiseks kuigi tihti, võib öelda, et enamikke ettevõtjaid see muudatus sisuliselt eriti ei puuduta. Xxxx aga esitatakse järgnevalt esmane mõjuanalüüs selle muudatuse mõjust kiirlaenu ettevõtjatele, arvestades, et nende puhul avalduvad vahekohtu kokkulepete tarbijale ebasoodsad tingimused kõige ekstreemsemalt ning kuigi vahekohtute

kokkuleppeid sõlmitakse praegu xx xxxxxx valdkonnas xxxx, on tegemist ohtlikult kasvava trendiga. Lisaks kiirlaenu pakkuvate ettevõtjate ning kiirlaenu tarbijate sihtrühmale lisanduvad mõjutatud sihtrühmana ka vahekohtud.

1) Kiirlaenu pakkuvad ettevõtjad – on teada, et kiirlaenu andmisega laenuturu reguleerimata osas tegeleb praegu üle 100 ettevõtte ning tänu Eestis kehtivatele suhteliselt leebetele laenuandmise nõuetele nende ettevõtete arv suureneb. Laenumahtu hinnates on äritegevus küllaltki kontsentreeritud suuremate tegijate kätte: 2010–2012. aasta äriregistri andmete kohaselt moodustasid 50% turumahust üksnes kuus ettevõtjat, kelleks osutusid (arvestamata järelmaksu pakkujaid) SMS Laen AS, PLACET GROUP OÜ (SMS Money), Folkia AS Eesti filiaal (Monetti), MCB Finance Estonia OÜ (Credit24), Hüpoteeklaen OÜ ja MiniCredit AS. Äriregistri andmetel seisuga 01.02.2014 on Eestis kokku 142 375 osaühingut, aktsiaseltsi ja tulundusühistut, seega on sihtrühma suurus võrreldes kõigi ettevõtjate arvuga väike.

2) Kiirlaenu tarbijad – TNS Emori tehtud Eesti leibkondade finantskäitumise uuringu kohaselt on aasta jooksul (september 2011 – september 2012) SMS- või kiirlaenu võtnud 2% Eesti leibkondadest. Swedbanki hinnangul võtab kiirlaenu aga palju rohkem Eesti elanikke – üle 100 000. Tarbijakaitseameti hinnangul kasvab see arv pidevalt. Eesti alalise rahvastiku koguarv oli viimase, 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 1 294 455 inimest. Seega on kiirlaenu tarbijaid Eesti elanikkonnast hinnanguliselt umbes 8%, mis tähendab, et tegemist on keskmise sihtrühmaga.

3) Vahekohtud – äriregistrist leiab (seisuga 4.03.2014) viis Eestis tegutsevat juriidilist isikut, xxxxx nimetuses on sõna „vahekohus“ xx xxx võiksid lisaks ettevõtjatevaheliste vaidluste lahendamisele tegeleda ka laiemalt ettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud lepingutest või muust tarbijale krediidi andmise lepingust tulenevate vaidlustega (Elektrooniline Vahekohus OÜ, Harju Vahekohus OÜ, MTÜ Eesti Vahekohus, MTÜ Tallinna Vahekohus, MTÜ Sotsiaalse Finantseerimise Vahekohus). Lisandub veel üürivaidlustele keskenduv Eesti Üürivaidluste Lahendamise Vahekohus. Kuigi mitmed vahekohtu pidajad tegutsevad MTÜ vormis, võib selle tegevuse liigitada laias täienduses ettevõtluse alla. Võrreldes kõigi ettevõtlusega tegelevate isikute arvuga Eestis on tegemist kahtlemata väikese sihtrühmaga.

Mõju avaldav muudatus nr 1

Tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kaks korda. Siiani on olnud xxxx selliselt sätestatud krediidi kulukuse määr, mis on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas (selliseks kvalifitseerub krediidi kulukuse määr, mis ületab Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam xxx xxxx xxxxx), ent tühiseks muutub praeguse praktika järgi tehing eelkõige alles siis, kui laenusaaja suudab xxxxx xx tõestada, et tegi tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Seega kätkeb muudatus endas kahte väga olulist aspekti: esiteks langetab see lubatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra kolmandiku võrra (eelnõu koostamise ajal oleks uueks määraks 73,1%, vanaks määraks aga 109,6%) ja teiseks on muudatuse jõustumisel tarbijakrediidileping tühine juba liiga kõrge krediidi kulukuse määra tõttu, täiendavaid heade kommete vastasust xxxxx toovaid eeldusi, mille tõendamine on kehtiva õiguse alusel osutunud tarbijatele liiga keeruliseks, eelnõu järgi enam arvestama ei pea.

Majanduslik mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtjate tegevusele

Mõju sihtrühmale nr 1: kiirlaenu pakkuvad ettevõtjad

Kuigi ka praegu on sätestatud heade kommete vastaselt tasakaalust väljas olev krediidi kulukuse määr, ei ole kiirlaenuandjad sellest oma pakkumistes lähtunud. Ametlikku selget ja üldistavat statistikat

krediidi kulukuse määrade kohta ei ole võimalik xxxxx xxxxx, xxxx aga annab mingi ülevaate suurimate kiirlaenuettevõtjate kodulehtedelt leitav info krediidi kulukuse määrade vahemike kohta. Tabelist 1 nähtuvate andmete põhjal võib järeldada, et kehtiv heade kommete vastaselt tasakaalus oleva krediidi kulukuse piirmäär, mis ei tohi ületada krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam xxx xxxx xxxxx (), ei ole laenuettevõtjate jaoks piisavalt mõjukas vahend krediidi kulukuse määra alandamiseks: sellesse vahemikku jäävad xxxx xxxx üksikud kiirlaenu pakkumised ning kui eelnõuga plaanitav muudatus kaotab ära kõrgema krediidi kulukusega laenud, võivad sellise äritegevuse kasumlikkuse muutustega seoses toimuda muudatused kiirlaenuturul.

Ettevõtja	Pakutavate laenutoodete krediidi kulukuse määrade (KKM) vahemik
SMS Laen AS	1048, 25 – 28 047, 5%
Placet Group OÜ (SMS Money)	Erinevate laenude KKM pole kodulehel välja toodud
Folkia AS Eesti Filiaal (Monetti)	220 – 4690 %
MCB Finance Estonia OÜ (Credit24)	51 – 1097 %
Hüpoteeklaen OÜ	Erinevate laenude KKM pole kodulehel välja toodud
MiniCredit AS	668,66 – 163 291,14 %
Raha 24 OÜ	128,21 – 1107,9 %

Tabel 1. SMS Laen AS, PLACET GROUP OÜ (SMS Money), Folkia AS Eesti filiaal (Monetti), MCB Finance Estonia OÜ (Credit24), Hüpoteeklaen OÜ, MiniCredit AS, Raha24 OÜ laenude krediidi kulukuse määrade vahemikud. Allikas: ettevõtjate kodulehed, külastatud 27.02.2014

Krediidi kulukuse määra kasutamisel seoses kiirlaenudega kaasnevad ka mõningad probleemid: kiirlaenude summad on võrreldes kommertspankade laenusummadega väiksemad ja tagasimakse tähtajad lühemad, aga krediidi kulukust arvestatakse xxxxx xxxxx baasil. Mida lühemaajalisem on laen, seda xxxx xxxxx mitmekordistub ja muutub tarbija jaoks hoomamatuks. Hea näide on MiniCredit AS-i pakutav laen 75 eurot viieks päevaks, millele tagasimaksmisel lisandub intressi (muid tasusid selle laenuga ei kaasne) kaheksa eurot (seega peab viie päeva pärast tagasi maksma 83 eurot) xx xxxxx krediidi kulukuse määr on seega nende kodulehe andmetel 163 291,14%. Samas on selle valemi kasutamise suureks eeliseks see, et lisaks intressile arvestab see laenu tasu xxxxx xx muud täiendavad tasud, st lepingutasud jne, mis moodustavad tihti suure osa kiirlaenudest. Hoolimata mõningatest puudustest on see praegu parim olemasolev vahend laenude kulukuse võrdlemiseks, valemi kasutamise teeb otstarbekaks ka see, et ta on Euroopas üldlevinud ja universaalne, selle kuvamise kohustus tuleneb 2008. aastal vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist.

Avalduvat mõju laenuandjatele võib mingil määral ennustada ka Soome näitel, kus 2013. aasta 1. juunil jõustus seadusemuudatus, mille järgi väikelaenude krediidi kulukuse määr ei tohi ületada 50% aastas + Soome intressiseaduses sätestatud baasintressimäär. Kuigi muudatus on üsna värske, on Soome kiirlaenuturul toimunud juba üsna suured muudatused: kiirlaenude väljastamine on vähenenud umbes 40% ning kui 2012. xxxxx xxxxx oli tarbijakrediidi pakkujate registris üle 87 ettevõtte, siis xxxxx xxxxx veebruari seisuga on neid järele jäänud xxxx 52.

Ilmselt põhjustab eelnõu jõustumine muutusi ka kiirlaenuandjate äritegevuse suunitluses, st väiksemate ja lühiajaliste laenude asemel hakatakse rohkem pakkuma suuremaid ja pikemaajalisi laene, mille puhul krediidi kulukuse määr ei lähe ka suuremate intresside ja muude täiendavate tasude puhul ekstreemselt kõrgeks.

Samas tuleb arvestada ka sellega, et krediidi kulukuse määrale piirangu seadmine, isegi juhul, kui laenuandjad sellest edaspidi kinni hakkavad pidama, ei lahenda probleemi kõiki aspekte. Enamik kiirlaenuandjaid teenib palju nende kõrvalnõuete pealt, mida hakatakse sisse nõudma pärast makseviivituse tekkimist, need aga krediidi kulukuse määra arvestuse valemi sisse ei mahu. Viivised, hoiatus- ja nõudekirjad, lepingu muutmise ja pikendamise tasud, inkassotasu jm võivad võla kiiresti kasvatada kolme-neljakordseks. Seaduslik õigus neid tasusid vaidlustada või nende korral vastuväiteid esitada on võlgnikel xxxx olemas, ent tihti ei osata xxxxxx õigusteadlikkuse või teadmatuse tõttu seda kasutada. Xxxxxxx krediidi kulukuse määr peaks aga eelduslikult vähendama nende inimeste hulka, kes makseraskustesse satuvad.

Seega, arvestades kõiki eelnevalt väljatoodud aspekte, peaks muudatuse mõju ulatust kiirlaenuettevõtjatele pidama vähemalt keskmiseks.

Praegu lahendatakse ligikaudu 80% kiirlaenuvõlgadega seotud kohtuasjadest maksekäsu kiirmenetluse korras. Selles menetluses ei hinda aga xxxxx tehingu võimalikku tühisust ega tüüptingimuste ebamõistlikku kahjustavust, mistõttu võib järeldada, et isegi kui kiirlaenuandjad jätkavad lubatust suuremate krediidi kulukuse määradega laenude andmist, on muudatuse mõju sagedus neile väike. Samas võib ka eeldada, et uue regulatsiooni kehtestamise järel toetuvad tarbijad siiski lepingu tühisusele rohkem.

Ebasoovitavate mõjude riskina peaks arvestama seda, et ilmselt tekivad muutused äritegevuse suunitlustes ja väiksemad laenusummad võivad uutes tingimustes turult sootuks kaduda. Samas ei saaks seda muutust pidada ainult negatiivseks, selline turu kohaldumine hoiaks kindlasti ära paljude tarbijate jaoks uute probleemide tekkimise. Lisaks võivad laenuandjad proovida lisada teenuse sellistele osadele tasusid, mida krediidi kulukuse määr ei mõõda, näiteks nihutades osa tasudest kõrvallepingutele (kindlustus vms). Ebasoovitavate mõjude avaldumise riski tuleks seega hinnata keskmiseks.

Kuigi kriteeriumide järgi kvalifitseerub muudatuste majanduslik mõju kiirlaenuandjatele oluliseks, peetakse tulenevalt ühiskondlikest prioriteetidest ja probleemi tõsidusest võlgnikele käesolevat mõjuanalüüsi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi analüüsi piisavaks otsustamaks eelnõu rakendamise üle.

Majanduslik mõju leibkondade kuludele ja tuludele

Mõju sihtrühmale nr 2: kiirlaenu tarbijad

Kiirlaenu tarbijatele mõjub krediidi kulukuse määra langetamine ning piirangut ületava krediidi kulukuse määra puhul lepingu tühiseks lugemise võimalus suurel määral soodsalt, kuivõrd eelnõu ongi välja töötatud tarbijate huvidest lähtuvalt. Muudatus mõjutab tarbijaid kahel erineval moel. Esiteks väheneb tänu soodsamatele laenudele kindlasti tulevaste võlglaste arv, võlgnevuste suurus ning tarbijate maksejõuetuse kasv. Xxxxxxx krediidi kulukuse määr sunnib laenuandjat rohkem kontrollima ka laenuvõtja tausta, mis on heaks eelduseks sellele, et laenu väljastatakse vähem isikutele, kes ei suuda laenu tagasi maksta. Teiseks aga kaitseb muudatus tulevasi võlgnikke olukorras, kus võetud laenu krediidi kulukuse määr on siiski lubatust kõrgem olnud. Kuna aga, nagu eelnevalt mainitud, 80% kiirlaenuvõlgadega seotud kohtuasjadest lahendatakse maksekäsu kiirmenetluse korras, võib muudatuse ulatust tarbijatele pidada väikeseks. Muudatus on ühekordne ning seega on ka mõju sagedus väike. Ebasoodsate mõjude avaldumise risk on samuti väike, ent siiski peaks arvestama, et ilmselt väheneb kiirlaenu ettevõtjate arv ning laenutoodete mitmekesisus ning võib ka juhtuda, et väikesed laenud pole enam nii kättesaadavad. Lähtudes mõju olulisuse kriteeriumidest, on kokkuvõtteks majanduslik mõju kiirlaenu tarbijatele ebaoluline.

Mõju avaldav muudatus nr 2

Vahekohtu kokkulepe, mille esemeks on ettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud lepingust või muust tarbijale krediidi andmise lepingust tulenev vaidlus, on tühine. Seega ei saa tulevikus muu hulgas tarbijakrediidiandjad tarbijaga vaidluste lahendamises vahekohtus kokku leppida ja vahekohtul ei ole pädevust tarbijalepingust tulenevaid vaidlusi lahendada. See muudatus xxxx xx nende krediidiandjate kohta, kes ei tegutse majandus- või kutsetegevuses.

Majanduslik mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtjate tegevusele

Mõju sihtrühmale nr 1: kiirlaenu pakkuvad ettevõtjad

Kuigi täpset vahekohtute kaasuste statistikat ei ole võimalik xxxxx xxxxx, võib olemasolevatele andmetele tuginedes väita, et tarbijakrediidi lepingutega seotud vaidlusi Eesti vahekohtutes massiliselt ei lahendata. Hiljuti Postimehes avaldatud S. Vedleri artiklist20 selgub, et eelmisel aastal Eesti kõige populaarsema OÜ Elektroonilise Vahekohtu lahenditest moodustasid kiirlaenufirmade nõuded viis protsenti (teadaolevalt on kiirlaenu andjatest e-vahekohtu teenuseid kasutanud näiteks BB Finance OÜ (Bongabonga) ja Raha24 OÜ). Notarite Koja andmetel on nende juures tegutsevas vahekohtus asutamisest alates leidnud lahendi xxxx kaks kaasust (xxxxxxx xxxx mõlemad olid tarbijakrediidiga seotud vaidlused) ning ka Tallinna Vahekohtus on neid olnud minimaalne hulk. Seega, eriti arvestades näiteks seda, et Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel oli eelmise aasta lõpu seisuga käimas 23 275 kiirlaenuvõlgade sissenõudmiste täitemenetlust eraisikutelt, võib järeldada, et muudatuse ulatus kiirlaenu pakkujatele on väga marginaalne. Muudatus on ühekordne, seega on ka sagedus väike. Ebasoovitavate mõjude avaldumise xxxxx xx ole ette näha, kuna ebamõistlike reeglite alusel vaidluste pidamise vähenemine kiirlaenuettevõtjate poolt on just see, xxxx xxxxx muudatusega taotletakse. Xxxx aga on põhjust arvata, et xxxx xxxxx muudatuseta võiks kiirlaenu pakkujate jaoks vahekohtu kasutamisest tulevikus saada populaarne meede, sest tavalise kohtuga võrreldes on otsuse edasikaebamise võimalused palju enam piiratud – kõik need tingimused, mis teevad vahekohtu tarbija jaoks ebasoodsaks, soodustavad laenuandjatele kasulikumate lahendite saamise võimalusi. Seega on muudatuse mõju kiirlaenu pakkujatele ebaoluline.

Mõju sihtrühmale nr 3: vahekohtud

Vahekohtute näol ei ole tegemist ettevõtjatega selle traditsioonilises mõttes ning samadel põhjustel ei saa ka vaadeldava muudatuste mõju käsitleda ettevõtlusvabaduse piiramisena. Õigusemõistmise monopol on riigi xxxx xx vahekohtud on loodud alternatiiviks vaidluste osapooltele juhul, xxx xxxxxx võrdse xxxxx arvates on see variant mingil põhjusel tavalisest kohtumenetlusest kasulikum (näiteks konfidentsiaalsuse, kiiruse või kulu poolest), samas ei tohiks see mitte ühelgi juhul ohtu seada poolte põhiseaduslikku õigust tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusmõistmisele ning juhul, kui mingi tegevusega seatakse see küsimärgi alla, on riigil kohustus xxxxx kasutusele kohased meetmed nende õiguste tagamiseks ja taastamiseks. Sama põhimõtte tagamise eesmärgil on ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 718 lõikes 4 sätestatud võimalus keelata või piirata teatud vaidluste vahekohtutele lahendada andmine. Seega, isegi kui vaadeldav muudatus tooks xxxxx negatiivseid tagajärgi vahekohtute toimimisele, ei oleks need proportsioonis põhiseaduslike õigustega tagamisega.

Eelnevalt viidatud S. Vedleri artiklist selgub, et näiteks Eesti Vahekohus on oma tegevusaja jooksul menetlenud xxxx 14 vaidlust ning neid on olnud seetõttu xxx xxxx, et inimesed ei ole veel vahekohtu võimalusi omaks võtnud. Samale järeldusele võib xxxxx xx vahekohtute vähese arvu järgi. Nagu juba varem mainitud, on vahekohtud loodud eelkõige ettevõtjatevahelisi vaidlusi lahendama. Seega ei too see muudatus xxxxx olulisi muutusi senises praktikas. Mõju ulatust vahekohtutele võib pidada keskmiseks, sest kuigi tarbijalepingutest tulenevaid vaidlusi lahendatakse vahekohtutes harva, võib see siiski moodustada üsna arvestatava osa nende kaasustest, statistika puudumisel pole kahjuks täpsemaid järeldusi võimalik teha. Mõju sagedus on aga ühekordne ning seega väike. Ebasoovitavate

20 Ajalehes Postimees 29.01.2014 ilmunud artikkel „Laenuhaide huvides mõistavad võlaõigust erakohtud“

mõjude avaldumise xxxxx tuvastatud ei ole. Seega on neljale mõju olulisuse kriteeriumile toetudes mõju vahekohtutele ebaoluline.

Majanduslik mõju leibkondade toimetulekule, kuludele ja tuludele

Mõju sihtrühmale nr 2: tarbijad

See muudatus tehakse tarbija perspektiivist lähtudes, kaitstes teda tema põhi- ja menetlusõiguste rikkumiste eest. Kuna tarbijat tuleks käsitleda kui nõrgemat poolt vaidluses, aga vahekohtud on loodud vaidluste lahendamiseks kahe võrdse xxxxx vahel, on oht selliste olukordade sagedasemaks tekkimiseks (sest vahekohtute populaarsus suureneb ja on kasulik just kiirlaenuandjatele), kus kasutatakse ära olukorda, et tarbija ei tea oma õigusi ja seetõttu langetatakse tarbija jaoks ebasoodne otsus. Seega ei tehta muudatust mitte niivõrd käesoleva olukorra muutmiseks, xxxx sellistest protsessidest tulenevate ohtude ärahoidmiseks ning nende sagenemise takistamiseks. Peamised nõrgad xxxxx vahekohtumenetluses tarbija jaoks on seotud vahekohtu lihtsustatud menetlusreeglite ja otsuse edasikaebamise võimaluste piiratusega. Seda asjaolu on seletuskirjas juba varem välja toodud. Poolte kokkulepe hõlmab (eelduslikult)21 vastava alaliselt tegutseva vahekohtu reglementi, mis aga ei pruugi arvestada tarbija kui nõrgema xxxxx huvide ja õigustega. Vahekohtu reglement võib sisaldada TsMS-iga võrreldes lihtsustatud reegleid, näiteks võidakse seletuskirjas varem viidatud Elektroonilise Vahekohtu reglemendi ja isePankuri Vahekohtu reglemendi kättetoimetamise reeglitest tulenevalt otsus langetada tarbija osavõtuta (seletuskirja lk 4-5).

Muudatusest tulenevalt kaovad xxx xxxx need (potentsiaalsed) probleemid tarbija jaoks, ent nagu öeldud, pole praeguses kontekstis nende ulatus ega sagedus märkimisväärsed. Ebasoovitavate mõjude avaldumise riskina peaks arvestama seda, et vahekohtu kokkuleppeid ettevõtja ja tarbija vahel ei ole pärast regulatsiooni jõustumist enam võimalik sõlmida ka juhul, kui selliste ohtude avaldumine ei oleks tõenäoline (näiteks tarbija teab oma õigusi xxxxx xx vahekohtu kasutamise võimalus oleks tema jaoks kiireim ja soodsaim lahendus). Siiski tuleb xxxx xxxxx pidada väikeseks. Mõju tarbijatele on seega ebaoluline.

VII. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI JA KOHALIKU OMAVALITSUSE TEGEVUSED, EELDATAVAD KULUD XX XXXXX

Justiitsministeerium ei kogu statistikat riikliku kohtusüsteemi väliselt tegutsevates vahekohtutes tarbijavaidluste lahendamise kohta. Kuivõrd tarbijatega sõlmitud lepingutest tulenevaid vaidlusi on ka seni valdavalt lahendanud riiklikud kohtud xx xxxxx teadaolevalt ei ole selliste vaidluste allutamine vahekohtumenetlusele olnud massiline,22 ei peaks muudatuse jõustumine, mille kohaselt ei ole lubatud tarbijalepingutest tulenevate vaidluste lahendamine vahekohtus, xxxxx xxxxx märkimisväärset administratiivkoormuse kasvu ega kulu riiklikule kohtusüsteemile.

VIII. RAKENDUSAKTID

21 TsMS-i kohaselt eeldatakse, et kokkulepe hõlmab ka reglementi, ent põhimõtteliselt ei välista seadus xx xxxx, et lepitakse kokku teisiti (mida siiski tarbijaga üldjuhul ilmselt ei tehta).

22 Notarite Koja andmetel on koja vahekohtus tehtud alates asutamisest 2010. a kokku 2 vahekohtulahendit, mõlemal juhul oli tegemist tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega. Eesti Vahekohtus on ajalehes Postimees 29.01.2014 ilmunud S. Vedleri artikli „Laenuhaide huvides mõistavad võlaõigust erakohtud“ kohaselt lahendatud kokku 14 vaidlust. Samas artiklis on toodud, et Elektroonilises Vahekohtus ja isePankuri Vahekohtus lahendatud asjadest moodustasid 2013. a kiirlaenufirmade nõuded 5%, telekommunikatsioonilepingutest tulenevad vaidlused 65%.

Seaduse rakendamiseks ei xxx xxxx kehtestada uusi rakendusakte. Seaduse rakendamiseks täiendatakse tsiviilkohtumenetluse ja täitemenetluse seaduse rakendamise seaduse paragrahvi 8. Täienduse kohaselt kohaldatakse enne eelnõu seadusena jõustumist sõlmitud vahekohtukokkulepete kehtivuse hindamisel seadust, mis kehtis enne eelnõu seadusena jõustumist.

IX. SEADUSE JÕUSTUMINE

Seadus jõustub 2015. aasta 1. jaanuaril. Selline jõustumisaeg valiti, arvestades eelnõu menetlemise eeldatavat aega ning vajadust jätta seaduse rakendajatele ettevalmistusaeg uue regulatsiooni kohaldama hakkamiseks.

X. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK KONSULTATSIOON

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Advokatuurile, Eesti Juristide Liidule, Eesti Hoiu-Laenuühistute Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Liisingühingute Liidule, Eesti Pangale, Eesti Pangaliidule, Eesti Otsemüügi Assotsiatsioonile, Eesti E-kaubanduse Liidule, Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Tarbijakaitse Liidule, Eesti Xxxxx- xx Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Finantsinspektsioonile, Notarite Kojale, Tarbijakaitseametile, Teenusmajanduse Kojale, Tartu Ülikooli Õigusteaduskonnale, Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse Instituudile, Tallinna Ülikooli Õigusakadeemiale, Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtule, Eesti Vahekohtule, Tallinna Börsi Vahekohtule, Elektroonilisele Vahekohtule, isePankuri Vahekohtule, Kindlustuse Vahekohtule, Tallinna Vahekohtule, Notarite Xxxx Xxxxxxxxxxx, Harju Vahekohtule, Sotsiaalse Finantseerimise Vahekohtule, Eesti Üürivaidluste Lahendamise Vahekohtule.