WTO PÕLLUMAJANDUSLEPING
WTO PÕLLUMAJANDUSLEPING
Ühist
põllumajanduspoliitikat
reguleerivad
praegu
välistasandil
Maailma
Kaubandusorganisatsiooni eeskirjad, täpsemalt 15. aprilli 1994. aasta põllumajandusleping.
ÕIGUSLIK ALUS
ÜHISE PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA VÄLISASPEKTIDE XXXXXX RAAMISTIK
Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on 1995. aastast täielikult WTO eeskirjadele allutatud. Selleks et kontrollida, kas allakirjutanud riigid järgivad uusi mitmepoolseid eeskirju, loodi vaidluste lahendamise organ, mille otsused on siduvad.
WTO PÕLLUMAJANDUSLEPING
GATT 1947 kohaldati ka põllumajanduse suhtes, kuid poolikult, nii et allakirjutanud riigid ehk lepinguosalised olid tegelikkuses põllumajandussektori üldises kokkuleppes esitatud põhimõtete kohaldamisalast välja jätnud. Põllumajandussektor kaasati mitmepoolsetesse kaubandusläbirääkimistesse Punta del Xxxxx 1986. aastal alanud nn Uruguay voorus. Pärast kaheksa aastat väldanud keerulisi kõnelusi kehtestati Marrakechi lepingu allkirjastamisega WTOs uus põllumajanduse järkjärgulise liberaliseerimise mitmepoolne raamistik.
Põllumajanduse suhtes kehtivad kõik 1994. aastal sõlmitud ja 1. jaanuaril 1995 jõustunud WTO kaubandusalased lepingud ja vastastikuse mõistmise memorandumid. Kuid põllumajandussektori jaoks on olemas ka üks eriomane leping, põllumajandusleping, mille sätted on ülimuslikud. Lisaks kehtivad põllumajanduslikule tootmisele ja põllumajandussaadustega kauplemisele teatavad WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu sätted ning geograafiliste tähiste kaitse puhul intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu sätted.
Neid lepinguid rakendatakse WTO arenguriikidest liikmete (xxx- xx diferentseeritud kohtlemine) ning vähim arenenud riikide ja toiduainete netoimportijateks olevate arenguriikide suhtes (erisätted) paindlikumalt.
Põllumajanduslepingus võtsid WTO liikmesriigid endale kohustuse rakendada kehtiva põllumajanduspoliitika reformikava (arenenud riikide puhul aastail 1995–2000 ning arenguriikide puhul aastail 1995–2004). Kõnealuses kavas on sätestatud kindlad siduvad kohustused kolmes peamises valdkonnas:
A. Turulepääs
Põllumajanduslepinguga püütakse parandada turulepääsu järgmiste meetmete abil:
— kõikide piiridel rakendatavate kaitsemeetmete muutmine tollimaksudeks (tariifiekvivalendid), et neid seejärel järk-järgult alandada (kuue aasta jooksul aastatel 1995–2000 võrdlusperioodi 1986–1988 suhtes arenenud riikide puhul 36 %, arenguriikide puhul 24 %);
— minimaalse turulepääsu tagamise kohustuse kehtestamine kolmandatele riikidele konkreetsete toodete puhul, mille suhtes tariife ei kohaldata, avades tariifikvoodid (mis moodustasid 2000. aasta lõpul iga tooterühma puhul 5 % baasperioodi 1986–1988 tarbimisest);
— importimisel kohaldatavate tariifsete soodustuste säilitamine vähemalt aastate 1986–1988 tasemel (jooksva turulepääsu tagamise kohustus); erikaitseklausli kehtestamine juhuks, kui impordimaht ületab teatava künnise või kui impordihinnad langevad teatavast piirmäärast allapoole.
Lisaks täiendavad põllumajanduslepingu sätteid tehniliste kaubandustõkete leping ja tehnilise toe kavad.
B. Omamaine toetus
Põllumajanduslepinguga nähti ette diferentseeritud toetuste mahu vähendamine vastavalt abi iseloomule (toetused on liigitatud nn kastidesse vastavalt nende põllumajandusturgude moonutamise võimele).
— Kollane xxxx (ehk toetuse liitmäär) ühendab hinnapõhise toetuse ja tootmisega seotud toetused, mis ei ole vabastatud vähendamise kohustusest. Kõnealuseid toetusmeetmeid vähendatakse kuue aasta jooksul 20 %, võttes aluseks võrdlusperioodi 1986–1988. Lisaks sellele võivad kõik WTO liikmed kohaldada vähese tähtsusega abi klauslit, mis lubab jooksva kogutoetuse liitmäära vähendamise kohustust mitte rakendada nende toetuste puhul, mis ei ületa 5 % asjaomase toote koguväärtusest (eritoetused) või põllumajandustootmise kogumahust (tavatoetused). Arenguriikidele on selleks piirmääraks kehtestatud 10 %.
— Xxxxxx xxxxx meetmed hõlmavad pakkumise kontrollikavadega seotud toetusi, mis on vähendamise kohustusest vabastatud: näiteks külvipinnaga seotud otsetoetused ning toetused, mis sõltuvad saagist või kariloomade arvust (nn kompenseerivad toetused, mis kiideti ÜPP raames heaks aastal 1992) (vt teabeleht 5.2.3). Toetuse liitmäära all makstava toetuse summa xx xxxxxx xxxxx xxxx liigitatud toetusmeetmed (kogutoetuse liitmäär) kokku ei tohi siiski ühegi toote puhul ületada turustusaasta 1992 jooksul eraldatud toetusi.
— Roheline xxxx hõlmab kaht toetuste rühma. Esimene puudutab avalike teenuste programme (näiteks teadusuuringud, koolitused, populariseerimine, reklaam, infrastruktuur, riigisisene toiduabi või riigi toiduga kindlustatuse eesmärgil kogutavad toiduvarud). Xxxxx
xxxx on seotud tootmisest täielikult lahutatud otsemaksetega põllumajandustootjatele. Peamiselt on tegemist sissetuleku ja kindlustatuse tagamise kavadega (loodusõnnetused, riigi finantsosalus saagi kindlustamisel jms), struktuuride kohandamise ja keskkonnakaitsekavadega. Kõik rohelise kasti toetusmeetmed, mida peetakse WTO raamistikule vastavaks, on vähendamisest täielikult vabastatud.
C. Eksporditoetused
Eksporditoetuste mahtu tuleb vähendada kuue aasta jooksul 21 % ja toetuste eelarveassigneeringuid 36 %, võttes aluseks baasperioodi 1986–1990 taseme (välja arvatud veiseliha, mille puhul on aluseks ajavahemik 1986–1992). Euroopa Liidus vähendati toetusi niimoodi lineaarselt 20 tooterühma puhul. Töödeldud toodete puhul kohaldati ainult toetuste eelarveassigneeringute vähendamist.
PÕLLUMAJANDUSLEPINGU MÕJU ÜPP-LE
Lisaks ühendusesisestele eesmärkidele oli 1992. xxxxx XXX reformi eesmärk lihtsustada põllumajanduslepingu allkirjastamist Uruguay vooru raames. Euroopa Liit on endale Marrakechis võetud kohustused suures osas täitnud.
A. Turulepääs
Euroopa Liidu seotud tollimaksude kohustused puudutavad 1 764 tariifirida. Põllumajanduslike toiduainete keskmine seotud tollimaksumäär oli rakendusperioodi alguses 26 %, kuid perioodi lõpuks xxxx 17 %. Lisaks sellele kohaldab Euroopa Liit 1 764 tariifireast 775 suhtes null- või miinimumtollimaksumäära. Üksnes 8 % tariifiridade tollimaks ületab 50 %. Neid kõrgemaid tariife kohaldatakse piimatoodete, veiseliha, teravilja ja teraviljapõhiste toodete, samuti suhkru ja magusainete suhtes. Mis puutub tariifikvootidesse, siis Euroopa Liit on rakendanud kokku 87 tariifikvooti, millest 37 on liigitatud minimaalse turulepääsu ja 44 jooksva turulepääsu alla. 2014. aastal sisenes ligikaudu 71 % põllumajanduslike toiduainete impordist, kokku 72 miljardi euro väärtuses, XXx tollimaksuvabalt.
B. Subsideeritud eksport
WTO-le teada antud subsideeritud ekspordist on 90 % pärit Euroopa Liidust. Kuid arvesse tuleb xxxxx asjaolu, et paljud liidu peamiste konkurentide tavad (toiduabi, ekspordikrediidi ja riigi äriettevõtete valdkonnas), millega on seotud olulised summad, ei ole allutatud WTO eeskirjadele. Xxxxx xxxxx on Euroopa Liit kõnealust toetusvormi vähendanud, mis võib oluliselt moonutada põllumajanduslikku kaubavahetust. ÜPP 2013. aasta reformi raames (vt teabeleht 5.2.3) määrati kõigi põllumajandustoodete puhul kasutada olevate toetuste summaks 0 eurot. Edaspidi kasutatakse eksporditoetusi erandkorras, et tulla toime turgusid raputavate tõsiste kriisidega. Selle tulemusel on eksporditoetuste osakaal liidu põllumajanduseelarves langenud 12 liikmesriigiga liidu 29,5 %-lt (10,1 miljardit eurot) 1993. aastal tasemele peaaegu 0 % 2015. aastal 28 liikmesriigiga liidus (vt teabeleht 5.2.2). Mõnede liidu toodete, eriti või, rapsi, juustu, puu- ja köögiviljade, munade, veini ning liha puhul on vähendamine olnud märkimisväärne. Viimane teatis WTO-le vastab ajavahemikule 2014–2015 (G/AG/N/EU/29, mai 2016).
C. Omamaine toetus
ÜPP 2003. aasta reform, millega enamik olemasolevaid otsetoetusi lahutati tootmisest, ning sellele järgnenud reformid eri sektorites võimaldasid muuta enamiku kollase xx xxxxxx kasti toetusmeetmetest rohelise kasti toetusmeetmeteks (27 liikmesriigiga liidus aastatel 2013/2014 68,7 miljardit eurot, millest 31,8 miljardit eurot moodustasid tootmisest xxxxx seotud toetused põllumajandusettevõtetele) (G/AG/N/EU/34) (vt allpool olevat tabelit). Kollase kasti toetusmeetmeid (kogutoetuse liitmäära) on hoolimata paljude uute liikmesriikide ELiga
ühinemisest märkimisväärselt vähendatud – lepinguperioodi alguse 81 miljardilt eurolt 5,9 miljardile eurole aastatel 2013–2014. Seega täidab Euroopa Liit selle kasti puhul suures osas Marrakechis võetud kohustusi (72,2 miljardit eurot aastas). Lisaks sellele ulatusid xxxxxx xxxxx toetusmeetmed xxxxx teatamisajavahemikul 2,6 miljardi euroni.
XXx OMAMAINE TOETUS, MILLEST ON TEAVITATUD WTOd (miljonites eurodes) | Ajavahemik 2011/2012 (G/AG/N/EU/20) | Ajavahemik 2012/2013 (G/AG/N/EU/26) | Ajavahemik 2013/2014 (G/ AG/N/EU/34) | |||
XXXXXXXX XXXX | 70 976,8 | 87,8 % | 71 140,0 | 89,1 % | 68 697,8 | 88,8 % |
XXXXXX XXXX | 2 981,1 | 3,7 % | 2 754,2 | 3,5 % | 2 663,6 | 3,4 % |
KOLLANE XXXX (TOETUSE LIITMÄÄR) | 6 858,9 | 8,5 % | 5 899,1 | 7,4 % | 5 971,7 | 7,8 % |
KOGU TOETUS, MILLEST ON TEAVITATUD | 80 816,8 | 100 % | 79 793,3 | 100 % | 77 333,1 | 100 % |
EUROOPA PARLAMENDI ROLL
Euroopa Parlament on alati väga tähelepanelikult jälginud mitmepoolsete läbirääkimiste üldist kulgu, eeskätt aga põllumajandusläbirääkimisi. Parlamendi huvist annavad tunnistust mitmed resolutsioonid (18. detsembri 1999. aasta resolutsioon Seattle’is toimunud WTO kolmanda ministrite konverentsi kohta, 25. oktoobri 2001. aasta resolutsioon rahvusvahelise kaubanduse avatuse ja demokraatia kohta, 13. detsembri 2001. aasta resolutsioon WTO Doha kohtumise kohta, 12. veebruari 2003. aasta resolutsioon WTO põllumajandusalaste läbirääkimiste kohta,
25. septembri 2003. aasta resolutsioon WTO viienda ministrite konverentsi kohta Xxxxxxxx,
12. mai 2005. aasta resolutsioon Doha vooru hindamise kohta, 1. detsembri 2005. aasta resolutsioon Hongkongis toimuva Maailma Kaubandusorganisatsiooni kuuenda ministrite konverentsi ettevalmistamise kohta, 4. aprilli 2006. aasta resolutsioon Doha vooru hindamise kohta ning 24. aprilli 2008. aasta resolutsioon Maailma Kaubandusorganisatsiooni reformimise kohta). Parlament on väljendanud kahetsust Seattle’i, Cancúni ja Hongkongi konverentside ebaedu pärast ning toetab Doha vooru läbirääkimiste jätkumiseks tehtavaid Euroopa Liidu jõupingutusi.
Parlament on komisjonil alati palunud seista Euroopa tootjate ja tarbijate huvide eest ning kaitsta ka nende riikide põllumajandustootjate huve, kellega Euroopa Liidul on olnud ajalooliselt eriti lähedased suhted (AKV riigid). Parlament väljendas 1999. aastal, WTO nn aastatuhande vooru alguses oma poolehoidu mitmeotstarbelisel põllumajandustegevusel põhinevat Euroopa põllumajandusmudelit toetavatele liidu läbirääkijatele. Seda toetust kinnitati mitmete resolutsioonidega, rõhutades ühtlasi, kui oluline on selgesõnaliselt tunnustada kaubandusväliseid tegureid xx xxxxx arvesse kodanike nõudmisi toiduohutuse, keskkonnakaitse, toiduainete kvaliteedi ja loomade heaolu valdkonnas.
24. aprilli 2008. aasta resolutsioonis rõhutasid parlamendiliikmed WTO põhjaliku reformimise vajadust. Eeskätt pidasid nad vajalikuks suurendada WTO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni, ÜRO Keskkonnaprogrammi, ÜRO Arenguprogrammi ja Maailma Terviseorganisatsiooni tegevuse omavahelist kooskõlastamist.
Kuid Xxxxxx valitsuse ametisse asumine 20. jaanuaril 2017 ennustab mitmepoolsele kaubandusele raskeid aegu.
Xxxxxx Xxxxxx 06/2017