ÕNNETUSJUHTUMI LISAKINDLUSTUSE TINGIMUSED

1.3. Lisakindlustuse tähtaeg on kindlustuslepingus kokku- lepitud ajavahemik, mille xxxxxx võivad lisakindlustuse kaitsed pikeneda. Lisakindlustuse tähtaeg ei saa olla pikem kui põhikindlustuslepingu kogumisperiood või kindlustusperiood.

1.4. Soodustatud isik on kindlustuslepingus määratud isik, kellel on õigus kindlustuslepingu tingimuste kohaselt saada kindlustusjuhtumi toimumise järel kindlustushüvitist.

1.4.1. Kui soodustatud isikut ei ole määratud, siis makstakse päevaraha, valuraha ja püsiva puude hüvitis kindlustatule ning surmahüvitis kindlustusvõtjale või tema pärijatele või muule õigusjärglasele.

1.5. Mõisteid kasutatakse põhikindlustuse toote tingimustes toodud tähenduses, kui käesolevates tingimustes ei ole määratud teisiti.

2. Üldsätted

2.1. Käesolevad tingimused kehtivad ainult koos vastava põhikindlustuse toote tingimustega.

2.2. Kindlustusandja kehtestab käesolevad tingimused, valuraha hüvitiste xxxxxx xx püsiva puude hüvitiste tabeli ning muudab neid põhikindlustuse toote tingimustes toodud korras.

2.3. Lisakindlustusele kohaldatakse võlaõigusseaduse elu- kindlustuse ja kahjukindlustuse sätteid, kui see tuleneb seadusest, muust õigusaktist või siinsetest tingimustest.

KINDLUSTUSKAITSE JA KINDLUSTUSHÜVITIS

3. Õnnetusjuhtum

3.1. Õnnetusjuhtumi lisakindlustuse eesmärk on õnnetus- juhtumi korral

• hüvitada kindlustatule saamata jääv sissetulek ja kulutusi ravile;

• xxxxxx kindlustatu õnnetusjuhtumijärgse xxxxx korral kindlustushüvitise toel toime tulla kindlustatu lähedastel.

3.2. Õnnetusjuhtum on ootamatu ja kindlustatu tahtest sõltumatu sündmus, kus mehaaniline, termiline, keemiline või elektriline välisjõud põhjustab kindlustatu kehavigastuse ehk trauma.

Õnnetusjuhtumiks arvatakse ka

3.2.1. lihaste, kõõluste või liigeste põrutus, venitus, rebestus, nihestus ja luumurd, mis on tekkinud tavalise liigutusmustri äkilisest ühekordsest kõrvalekaldest;

3.2.2. maohammustuse, mesilase, herilase või vapsiku piste tagajärjel tekkinud füsioloogiliste funktsioonide xxxxx.

3.3. Õnnetusjuhtumiks ei ole

3.3.1. haigestumine, näiteks infarkt, insult, radikuliit, osteo- poroos, osteoartroos, lülikehade vaheketta väljasopistus ehk prolaps või muu lülivaheketaste haigusseisund, mis on tingitud degeneratiivsetest muutustest, song, hambakaaries, salmonelloos, düsenteeria, puukborrelioos, puukentsefaliit, HIV, kudede mikrotraumast põhjustatud infektsioon vmt;

3.3.2. mürgistus, mis on tekkinud vabatahtlikult manustatud tahkest, vedelast või gaasilisest ainest, nagu alkohol või narkootiline, psühhotroopne või toksiline aine, arsti määramata xxxxx, ebakvaliteetne toit vmt.

4. Kindlustuskaitse kehtivus

4.1. Lisakindlustuse kehtivuse eelduseks on kehtiv põhikindlustusleping.

4.2. Kindlustusvõtja võib kindlustusandjaga kokku leppida järgmistes õnnetusjuhtumi lisakindlustuse kaitsetes:

• xxxxx kindlustuskaitse;

• valuraha kindlustuskaitse;

• püsiva puude kindlustuskaitse;

• päevaraha kindlustuskaitse.

4.3. Kindlustuskaitse kehtib kindlustusperioodil ööpäev läbi kogu maailmas.

4.4. Kindlustuskaitse algab kindlustusperioodi alguskuupäeval xxxx 00.00.

4.5. Kindlustusperiood ühtib põhikindlustuslepingu kindlustus- aastaga ning selle pikkuseks on üks aasta, st kõik lisakindlustuse kaitsed ning neid puudutavad lepingu- tingimused, sealhulgas kindlustussummad ja riskitasud, on kokku lepitud üheks aastaks. Kokkuleppel kindlustusandjaga võib kindlustusperioodi pikkus eeltoodust erineda.

4.5.1. Kindlustuskaitse pikeneb samadel tingimustel auto- maatselt järgmiseks kindlustusperioodiks, kui kindlustusandja ei ole kaitset kooskõlas siinsete tingimustega muutnud ning kindlustusandja ega kindlustusvõtja ei ole kaitse pikenemisest loobunud. Kindlustuskaitse võib automaatselt pikeneda kuni lisakindlustuse tähtaja lõpuni.

4.5.2. Kindlustusandja ja kindlustusvõtja võivad iga kord enne jooksva üheaastase kindlustusperioodi lõppemist loobuda kindlustuskaitse pikenemisest, teatades sellest teisele poolele vähemalt 30 kalendripäeva enne järgmise kindlustusperioodi algust.

4.5.3. Kindlustusandja võib muuta kindlustuslepingus kokku- lepitud kindlustuskaitsete tingimusi (sealhulgas piirata kindlustuskaitseid, muuta kindlustussummasid ja riskitasusid) alates järgmisest kindlustusperioodist, teatades sellest kindlustusvõtjale vähemalt 30 kalendripäeva enne järgmise kindlustusperioodi algust. Etteteatamisaega ei kohaldata, kui muudatus seisneb riskitasude vähendamises.

4.5.4. Kui kindlustusvõtja ei nõustu punkti 4.5.3 kohaselt muudetud kindlustuskaitsete ja riskitasudega, siis võib nii kindlustusandja kui ka kindlustusvõtja kindlustuskaitsed lõpetada. Kui kindlustusandja ei ole jooksva kindlustusperioodi lõpuks saanud kindlustusvõtjalt teadet kindlustuskaitse lõpetamise kohta, siis arvestatakse, et kindlustusvõtja on muudatustega nõus.

4.6. Kindlustuskaitse lõpeb xxxx 24.00 kuupäeval, kui täitub ükskõik milline alljärgnev tingimus:

4.6.1. saabub lisakindlustuse tähtaja viimane päev;

4.6.2. kindlustuskaitse jooksev kindlustusperiood lõpeb, kuna kindlustusvõtja või kindlustusandja on kindlustusperioodi pikenemisest loobunud;

4.6.3. kindlustusvõtja või kindlustusandja lõpetab kindlustus- kaitse enne tähtaega, kuna kindlustusvõtja ei nõustu siin tingimustes või põhikindlustuse toote tingimustes kirjeldatud korras kindlustuslepingus tehtud muudatustega;

4.6.4. kindlustusandja saab xxxxx kindlustatu xxxxx või

põhikindlustuse kindlustusjuhtumi toimumise kohta;

4.6.5. kindlustusvõtja või kindlustusandja lõpetab kindlustus- kaitse pärast kindlustusjuhtumi toimumist enne tähtaega. Nii kindlustusvõtja kui ka kindlustusandja võivad pärast kindlustusjuhtumi toimumist lõpetada juhtumiga seotud kindlustuskaitse enne tähtaega ühe kuu jooksul arvates hüvitamise või hüvitamisest keeldumise otsuse tegemisest;

4.6.6. kindlustusandja lõpetab kindlustuskaitse enne tähtaega, kuna kindlustushüvitis on tingimuste punktides 6.7 ja 7.6 nimetatud juhtudel kogu kindlustussumma ulatuses välja makstud;

4.6.7. kindlustusandja lõpetab kindlustuskaitse enne tähtaega, kuna kindlustusrisk on suurenenud ja kindlustusandja ei pea võimalikuks suurenenud kindlustusriskiga kindlustuskaitset jätkata;

4.6.8. kindlustusandja lõpetab kindlustuskaitse enne tähtaega, kuna kindlustusvõtja või kindlustatu on rikkunud põhi- kindlustuse toote tingimustes kirjeldatud teavitamiskohustust ning ei ole teavitanud kindlustusandjat olulisest asjaolust või on andnud selle kohta ebaõiget või puudulikku teavet;

4.6.9. kindlustusandja ja kindlustusvõtja lõpetavad kindlus- tuskaitse kokkuleppel. Kindlustusvõtja võib taotleda kindlustusandjalt kindlustuskaitse lõpetamist poolte kokku- leppel, esitades kindlustusandjale vastava avalduse. Kui kindlustusandja nõustub kindlustuskaitse lõpetamisega, siis lõpeb kaitse

• kindlustusvõtja avalduses märgitud kuupäeval või

• päeval, millal kindlustusandja saab avalduse kätte (juhul, kui see toimub pärast avalduses märgitud kuupäeva);

4.6.10. kindlustusandja või kindlustusvõtja taganeb põhi- kindlustuslepingust või ütleb xxxxx xxxx;

4.6.11. lõpeb põhikindlustuslepingu elukindlustuskaitse.

5. Xxxxx kindlustuskaitse ja hüvitis

5.1. Xxxxx kindlustuskaitse puhul on kindlustusjuhtumiks kindlustatu surm õnnetusjuhtumi tagajärjel kahe aasta jooksul arvates õnnetusjuhtumi päevast.

5.2. Surnuks tunnistamine arvatakse kindlustusjuhtumiks üksnes juhul, kui kohtuotsusega või muul viisil on kindlustus- andjale üheselt tõendatud, et kindlustatu suri õnnetusjuhtumi tagajärjel.

5.3. Xxxxxxxxxxxx on surmajuhtumi kindlustussumma, mis kehtis õnnetusjuhtumi kuupäeval.

5.4. Surmahüvitisest arvatakse maha varem sama kindlustus- juhtumiga seoses makstud püsiva puude hüvitis.

5.5. Surmahüvitise taotlemiseks esitab soodustatud isik hiljemalt 60 kalendripäeva jooksul pärast kindlustatu xxxxx kindlustusandja nõutud dokumendid, mille hulka kuuluvad

• isikut tõendav dokument;

• kindlustusandja blanketil olev hüvitistaotlus;

• surmatõend ja arstlik surmateatis;

• haigusloo väljavõtted (ambulatoorne ja/või statsionaarne epikriis), mis on otseselt seotud toimunud õnnetusjuhtumiga, mille tagajärjel kindlustatu suri;

• muud dokumendid sõltuvalt kindlustusjuhtumi asjaoludest.

6. Püsiva puude kindlustuskaitse ja hüvitis

6.1. Püsiva puude kindlustuskaitse puhul on kindlustus- juhtumiks õnnetusjuhtum, mille tagajärjel on kindlustatu kaotanud täielikult või osaliselt kehaosa ja/või meeleorgani ja/või nende funktsiooni ning see funktsioon ei ole täielikult taastunud ajaks, kui õnnetusjuhtumist on möödas üks aasta. Kindlustatu tervisliku seisundi edasist muutumist hüvitise määramisel ei arvestata.

6.2. Kui kindlustatu on kaotanud kehaosa või saanud muu lõplikult taastumatu vigastuse, siis võib kindlustusandja püsiva puude hüvitise maksmise otsustada enne ühe aasta möödumist.

6.3. Kindlustusandja arvutab püsiva puude hüvitise protsendina õnnetusjuhtumi kuupäeval kehtinud püsiva puude kindlustus- summast. Eri puuetele vastavad hüvitise protsendimäärad on toodud püsiva puude hüvitiste tabelis, mis asub kindlustusandja veebilehel.

Sellise püsiva puude korral, mida püsiva puude hüvitiste tabel xx xxxxx, teeb kindlustusandja otsuse hüvitise kohta analoogia põhjal, arvestades puude raskusastet ja tuginedes kindlustus- andja ekspertarsti otsusele. Juhul, kui analoogiat ei ole võimalik rakendada, siis kindlustusandja püsiva puude hüvitist xx xxxxx.

6.4. Püsiva puude protsendimäära leidmisel lähtub kindlustus- andja raviasutuste poolt väljastatud epikriisidest.

6.5. Püsiva puude protsendimäära leidmisel ei võeta arvesse kindlustatu isiklikke elutingimusi, ametit või tegevusala.

6.6. Xxx xxx või mitme kindlustusjuhtumi tagajärjel makstakse püsiva puude hüvitist mitmel korral, siis ei ületa kindlus- tusperioodil makstavate hüvitiste kogusumma kindlustus- lepingus kokkulepitud püsiva puude kindlustussummat.

6.7. Pärast xxxx, xxx püsiva puude hüvitis on välja makstud, taastub kindlustussumma endises suuruses ja kindlustuskaitse jätkub kokkulepitud tingimustel alates järgmisest kindlustus- perioodist, kui kindlustusandja ei ole kindlustuskaitset lõpetanud, seadnud selle jätkumisele eritingimusi ega muutnud kindlustusmakset.

6.8. Kindlustusandjal ei ole püsiva puude hüvitise välja- maksmise kohustust, kui kindlustatu sureb õnnetusjuhtumi tagajärjel ühe aasta jooksul arvates õnnetusjuhtumi päevast. Juhul, kui püsiva puude hüvitis on juba välja makstud, vähendab kindlustusandja selle võrra surmahüvitist (vt punkt 5.4).

6.9. Püsiva puude hüvitise taotlemiseks esitab soodustatud isik hiljemalt 60 kalendripäeva jooksul pärast ühe aasta möödumist õnnetusjuhtumist kindlustusandja nõutud dokumendid, mille hulka kuuluvad

• isikut tõendav dokument;

• kindlustusandja blanketil olev hüvitistaotlus;

• EMO patsiendikaart/kiirabikaart/ambulatoorne epikriis, kus on fikseeritud esmane pöördumine raviasutusse, saadud vigastus ja traumajärgne seisund ja/või haigusloo väljavõtted, mis on otseselt seotud toimunud õnnetusjuhtumiga, mille tagajärjel tuvastati puue või määrati töövõimetus;

• muud dokumendid sõltuvalt kindlustusjuhtumi asjaoludest.

7. Valuraha kindlustuskaitse ja hüvitis

7.1. Valuraha kindlustuskaitse puhul on kindlustusjuhtumiks õnnetusjuhtum, mille järel kindlustatu vajab ravi vähemalt kaheksa päeva.

7.2. Valuraha hüvitise suurus arvutatakse protsendina valuraha kindlustussummast, mis kehtis õnnetusjuhtumi kuupäeval. Eri vigastustele vastavad protsendimäärad on toodud valuraha hüvitiste tabelis, mis asub kindlustusandja veebilehel.

Sellise vigastuse korral, mida valuraha hüvitiste tabel xx xxxxx, teeb kindlustusandja otsuse hüvitise kohta analoogia põhjal, arvestades vigastuse raskusastet ja tuginedes kindlustusandja ekspertarsti otsusele. Juhul, kui analoogiat ei ole võimalik rakendada, siis kindlustusandja valuraha xx xxxxx.

7.3. Kui tekkinud vigastus vastab valuraha hüvitiste tabeli mitme alajaotuse kirjeldusele, siis arvutab kindlustusandja valuraha hüvitise valuraha suurima protsendimäära alusel.

7.4. Kui kindlustatul on tekkinud korraga mitu kehavigastust, siis määratakse valuraha hüvitis raskeima vigastuse järgi. Kaasnevate vigastuste hüvitis on 50% valuraha hüvitiste tabelis ettenähtud valuraha protsendimäärast. Kõigi valuraha hüvitiste kogusumma ei või olla suurem kui kindlustuslepingus kokkulepitud valuraha kindlustussumma.

7.5. Valuraha makstakse üks kord kindlustusjuhtumi xxxxx xx see ei ületa ühel kindlustusperioodil kindlustuslepingus märgitud valuraha kindlustussummat.

7.6. Pärast xxxx, xxx kindlustusandja on valuraha hüvitise välja maksnud kogu ühe kindlustusperioodi kindlustussumma ulatuses, taastub kindlustussumma endises suuruses ja kindlustuskaitse jätkub kokkulepitud tingimustel alates järgmisest kindlustusperioodist, kui kindlustusandja ei ole kindlustuskaitset lõpetanud, seadnud selle jätkumisele eritingimusi ega muutnud kindlustusmakset.

7.7. Valuraha hüvitise taotlemiseks esitab soodustatud isik hiljemalt 60 kalendripäeva jooksul pärast ravi lõppemist kindlustusandja nõutud dokumendid, mille hulka kuuluvad

• isikut tõendav dokument;

• kindlustusandja blanketil olev hüvitistaotlus;

• EMO patsiendikaart/kiirabikaart/ambulatoorne epikriis, kus on fikseeritud esmane pöördumine raviasutusse, saadud vigastus ja traumajärgne seisund ja/või

haigusloo väljavõtted, mis on otseselt seotud toimunud õnnetusjuhtumiga;

• muud dokumendid sõltuvalt kindlustusjuhtumi asjaoludest.

7.8 Kindlustusjuhtumi hüvitise taotluse võib esitada enne raviperioodi lõppu, kui kindlustatul on diagnoositud ja piltuuringuga (röntgen, MRT, KT, ultraheli jne) tõestatud luumurd ja/või sidemete rebend.

8. Päevaraha kindlustuskaitse ja hüvitis

8.1. Päevaraha kindlustuskaitse puhul on kindlustusjuhtumiks õnnetusjuhtum, mille järel kindlustatu on ajutiselt töövõimetu vähemalt kaheksa järjestikust päeva. Ajutine töövõimetus on olukord, kus kindlustatu ei ole ajutiselt võimeline täitma enda ametikoha tööülesandeid. Ajutist töövõimetust kinnitavad arsti otsus ja Eesti Haigekassa andmekogusse esitatud töövõimetusleht.

8.2. Kindlustusandja maksab päevaraha iga töövõimetuspäeva kohta suuruses, mis kehtis õnnetusjuhtumi kuupäeval.

8.3. Päevaraha makstakse ka xxxxx- xx taastusravi ajal, juhul kui kindlustatu õnnetusjuhtumist põhjustatud ajutine töövõimetus jätkub ning selle kohta on olemas arsti otsus ja Eesti Haigekassa andmekogusse esitatud töövõimetusleht.

8.4. Päevaraha makstakse maksimaalselt 182 töövõimetus- päeva eest kindlustusjuhtumi kohta kolme aasta jooksul arvates õnnetusjuhtumi toimumisest.

8.5. Kindlustusandjal on õigus hinnata, kas kindlustatud isikule määratud töövõimetuse kestus on põhjendatud ja vastab diagnoosile. Lõpliku otsuse töövõimetuse kestuse kohta teeb hüvitistaotlusele lisatud dokumentide alusel kindlustusandja.

8.6. Kui mitme õnnetusjuhtumi tagajärgi ravitakse xxxxx xxxx, siis ei ületa makstav päevaraha iga töövõimetuspäeva kohta lepingus nimetatud päevaraha kindlustussummat.

8.7. Kindlustusandja lõpetab päevaraha maksmise päevast, kui

8.7.1. kindlustatu asub tööle;

8.7.2. saab läbi töövõimetuslehel märgitud töövõimetusaeg;

8.7.3. täitub punktis 8.4 kirjeldatud maksimaalne hüvitatavate töövõimetuspäevade arv;

8.7.4. kindlustusandja määrab kindlustatule püsiva puude hüvitise.

8.8. Kui lepingus on kokku lepitud päevarahade maksmine, kuid kindlustatu ei esita töövõimetuslehte (ta on näiteks parajasti töötu või lapsehoolduspuhkusel), siis ei lähtu kindlustusandja hüvitamisel mitte töövõimetuse kestusest, xxxx kehavigastusele vastavast protsendimäärast, mille ta leiab valuraha hüvitiste tabelist. Säärasel juhul arvutatakse esmalt uus kindlustus- summa. Selleks korrutatakse õnnetusjuhtumi kuupäeval kehtinud päevaraha kindlustussumma maksimaalse võimaliku ajutise töövõimetuse perioodi ehk 182 päevaga. Saadud uue kindlustussumma ja valuraha hüvitiste tabeli alusel leiab kindlustusandja hüvitise suuruse, tuginedes tingimuste punktidele 7.2–7.5 ning 7.7.

8.9. Päevaraha hüvitise taotlemiseks esitab soodustatud isik hiljemalt 60 päeva jooksul pärast ajutise töövõimetuse lõppemist kindlustusandja nõutud dokumendid, mille hulka kuuluvad

• isikut tõendav dokument;

• kindlustusandja blanketil olev hüvitistaotlus;

• väljatrükk Eesti Haigekassa andmekogusse esitatud töövõimetuslehest või koopia täielikult täidetud töövõimetuslehest (raviasutuse ja tööandja osa);

• muud dokumendid sõltuvalt kindlustusjuhtumi asjaoludest.

9. Kliendi kohustused õnnetusjuhtumi toimumisel

9.1. Pärast õnnetusjuhtumi toimumist kindlustatu

9.1.1. pöördub 24 tunni jooksul arsti xxxxx;

9.1.2. järgib arsti ettekirjutusi ja ravirežiimi;

9.1.3. pöördub juhul, kui õnnetusjuhtumi põhjuseks on liiklusõnnetus, kolmanda isiku füüsiline vägivald või muu sarnane juhtum, ise või esindaja kaudu uurimise alustamiseks viivitamatult politsei, Päästeameti või muu asjakohase riigiorgani xxxxx;

9.1.4. teavitab kindlustusandjat viie tööpäeva jooksul ise või kolmanda isiku kaudu õnnetusjuhtumist, esialgsest diagnoosist ja raviasutusest, xxx xxxx toimub;

9.1.5. annab ise või kolmanda kaudu kindlustusandjale kohe nõutud lisateavet, sealhulgas tõendeid ja teavet, mis on vajalikud, et määrata kindlaks kindlustusjuhtumi toimumise fakt, põhjus ning kindlustushüvitise suurus ning laseb kindlustus- andja määratud arstidel vajadusel kontrollida oma tervislikku seisundit.

9.2. Punktides 9.1.3–9.1.5 määratud kohustused laienevad ka kindlustusvõtjale ja soodustatud isikule.

9.3. Kindlustusandja võib nõuda kindlustatu läbivaatust ja meditsiinilisi lisauuringuid kindlustusandja määratud arstide juures.

10. Piirangud ja välistused

10.1. Kindlustusandjal on kohustus maksta kindlustusjuhtumi korral kindlustushüvitist, välja arvatud põhikindlustuse toote tingimustes, käesolevates tingimustes ning seadustes ja muudes õigusaktides nimetatud juhtudel.

10.2. Kindlustusjuhtumiga ei ole tegemist ja kindlustushüvitist ei maksta, kui kindlustatu kehavigastus on tekkinud alljärgnevates olukordades:

10.2.1. kindlustatu oli tarbinud alkohoolset, narkootilist, psühhotroopset, toksilist või muud ainet, mis põhjustab joobeseisundit ning joobeseisundi ja õnnetusjuhtumi vahel võib eeldada põhjuslikku seost. Joobena käsitletakse ka joobe tuvastamisest keeldumist ning joobeseisundi tekitamist õnnetusjuhtumi järgselt;

10.2.2. kindlustatu seadis end teadlikult ohtu (näiteks enesevigastamine, enesetapukatse, enesetapp, osalemine kakluses või relvastatud kokkupõrkes (välja arvatud enesekaitse, mida kinnitab politseiuurimine), ohutusnõuete oluline rikkumine, viibimine kaassõitjana autos, mille juht on joobes või juhtimisõiguseta);

10.2.3. kindlustatu või kindlustusvõtja pani toime õigusvastase teo, sealhulgas juhtis transpordivahendit juhtimisõiguseta või joobes;

10.2.4. kindlustatu osales massirahutuses, terrorismis või sõjalises operatsioonis (välja arvatud kohustuslik sõjaväe- teenistus ja rahuajal toimuv kordusõppus) või kannatas massihävitusrelva või tuumaintsidendi tõttu;

10.2.5. kindlustatut raviti või talle tehti operatsioon, mis ei olnud tingitud hüvitatavast õnnetusjuhtumist.

10.3. Kindlustusandja võib kindlustushüvitist vähendada või keelduda seda välja maksmast, kui

10.3.1. kindlustusjuhtumi toimumisele on xxxxx aidanud või kindlustatu paranemist on takistanud kindlustatu haigus, psüühikahäire, kehaline puue või vigastus (näiteks epilepsiahoog, ajurabandus, osteoporoosimurd), mis ei ole seotud kindlustusjuhtumiga;

10.3.2. kindlustusjuhtumi toimumisele on xxxxx aidanud või kindlustatu paranemist on takistanud kindlustatu sama kehaosa korduv vigastus kahe viimase aasta jooksul;

10.3.3. kindlustatu, kindlustusvõtja või soodustatud isik on

rikkunud punktis 9 nimetatud kohustust.

10.4. Kindlustusandjal ei ole hüvitamiskohustust ja kindlustuskaitse ei kehti (välja arvatud juhul, kui kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel on erikokkulepe) ajal, kui kindlustatu

10.4.1. töötab tavapärasest suurema riskiga ametis. Sellised ametid on näiteks politseinik, sõjaväelane, turvatöötaja, päästetöötaja, kaevur, tuuker, lennuki- või laevameeskonna liige, professionaalne sportlane (teenib sporditegevusega elatist), ehitaja või töötaja, kes töötab kõrgemal kui 15 m, jne;

10.4.2. tegeleb võistlusspordiga (eesmärk on saavutada edu avalikus sportlikus konkurentsis). Võistlusspordiks peetakse osalemist karika-, sarja- ja liigavõistlustel, Eesti meistri- võistlustel, rahvusvahelistel võistlustel ning nendeks võistlus- teks ettevalmistumist. Võistlusspordiks ei peeta rahvasporti ehk võistluseid, kus saab osaleda iga huviline (näiteks rahvajooks, rahvamaraton);

10.4.3. tegeleb järgmiste spordialadega:

10.4.3.1. suure riskiga spordialad, nagu võitlussport (näiteks poks, kikkpoks, džuudo, maadlus, sumo, karate); tõstesport; auto- ja motosport, sealhulgas sõitmine ATV või mootorkelguga; veemotosport; lennusport (näiteks lendamine mootoriga või mootorita lennuvahendil, langevarju- ja benji-hüpped, purilend, kuumaõhupalliga lendamine); vee- ja allveesport (näiteks kärestikusõit ehk rafting, veesuusatamine, veelauasõit, vettehüpped, sukeldumine sügavamale kui 40 m, sukeldumine koobastes, vrakkides ja lõhedes, kanuu- ja kajakisõit, avamerepurjetamine); talisport (näiteks jäähoki, jääpurjetamine, kelgusport, kiir- ja sööstlaskumine, mäesuusatamine ja lumelauasõit tähistamata radadel, suusahüpped, kopter- suusatamine ehk heliskiing); hobusport (näiteks ratsutamine, traavisport, rakendisport); xxxx- xx tasakaaluliikuriga sõit; ekstreemseikluspargi radade läbimine; parkuur; BMX-, mägi- ja trikirattaga sõit; ragbi; mägironimine kõrgemal kui 3000 m merepinnast, sealhulgas alpinism (näiteks jääronimine, kaljuronimine); koopamatkamine ning muud sarnased tegevused;

10.4.3.2. keskmise riskiga spordialad, nagu pallimängud (näiteks korvpall, võrkpall, jalgpall); saalihoki; seinatennis ehk squash; rulluisutamine; jalgrattasõit; mäesuusatamine ja lumelauasõit tähistatud radadel; veesport (näiteks lohesurf, purjelauasõit ehk surfamine, siseveekogudel purjetamine, sukeldumine kuni 40 m sügavusele); võistlustants; kergejõustik, sealhulgas heited ja hüpped; akrobaatiline võimlemine; jõusaalis treenimine; laskesport; mägironimine 1200–3000 m kõrgusel merepinnast ning muud sarnased tegevused;

10.4.4. viibib kinnipidamisasutuses vahistatu, arestialuse või kinnipeetavana.

10.5. Kindlustusvõtja või kindlustatu teavitab nii lepingu sõlmimisel kui ka kindlustusperioodi xxxxxx viivitamatult kindlustusandjat tingimuste punktis 10.4 nimetatud asjaoludest.

10.6. Kindlustusandja teavitab 30 kalendripäeva jooksul alates xxxxx kättesaamisest kindlustusvõtjat sellest, kas ja mis tingimustel ta aktsepteerib suurenenud kindlustusriski. Kui kindlustusandja ei ole 30 kalendripäeva jooksul kindlustusvõtjat kindlustuslepingu muutmisest või kindlustuskaitse ja/või kindlustuslepingu lõpetamisest teavitanud, siis jätkub kindlus- tuskaitse endistel tingimustel. Eritingimuse, mis puudutab kindlustuskaitse kehtimist suure või keskmise riskiga ametis või spordialaga tegelemisel, märgib kindlustusandja poliisile.

10.7. Kindlustusandja ei xxxx kaitset ühegi kindlustusjuhtumi vastu ega ole kohustatud maksma kindlustushüvitist ega tegema mis tahes muid kindlustuslepingust tulenevaid väljamakseid ega täitma muid lepingujärgseid kohustusi, xxx xxxxx tulemusena satuks kindlustusandja vastuollu mistahes rahvusvahelise sanktsiooniga. Kindlustusandja ei vastuta eeltoodust tulenevate nõuete ega kahjude eest.

Document Metadata

Table of Contents

ÕNNETUSJUHTUMI LISAKINDLUSTUSE TINGIMUSED

Document Metadata