SÕIDUKIKINDLUSTUSE TINGIMUSED NR T749

SÕIDUKIKINDLUSTUSE TINGIMUSED NR T749

Kehtivad alates 17.02.2014

UAB DK PZU LIETUVA EESTI FILIAALI KINDLUSTUSPÕHIMÕTTED

Meie eesmärk on pakkuda Teile kõige sobivamaid kindlustuslahendusi – pakume kindlustuskaitset, mis arvestab Teie vajaduste ja majanduslike võimalustega.

Usaldame Teid ning selle märgiks sõlmime Xxxxxx kindlustuslepingu ja maksame kindlustusjuhtumi korral hüvitise.

Xxxxx Xxxxxx sõltumata sellest, mis juhtuda võib. Meie eesmärk on hinnata kahjusid nii kiiresti kui võimalik ning maksta Teile välja õiglane kindlustushüvitis.

Palume Teil sõidukikindlustuse tingimustega hoolikalt tutvuda. Kindlustusjuhtumi korral tehakse otsus käesolevate tingimuste alusel. Xxx xxxxx nendega tutvunud, xxxxx sõiduki kindlustuskaitse ulatust ning oma õigusi ja kohustusi. Kui kindlustate sõiduki mõne teise isiku nimel, palume Teil kindlustustingimusi temale tutvustada.

UAB DK PZU Lietuva Eesti filiaali sõidukikindlustuse lepingu dokumendid on:

• kindlustuspoliis, mis tõendab kindlustuslepingu sõlmimist ja millega määratakse kindlaks sõidukikindlustuse kindlustuskaitse ulatus;

• sõidukikindlustuse tingimused nr T749 (käesolev dokument), millega määratakse kindlaks sõiduki kindlustuskaitse ulatus;

• kindlustuslepingute üldtingimused, millega määratakse kindlaks kindlustuslepingu üldised põhimõtted.

Lepingu suhtes kehtivate üldtingimuste versioon on märgitud kindlustuspoliisil.

Palume Teil meid teavitada järgmistel juhtudel:

• sõiduki võõrandamine;

• sõiduki kustutamine liiklusregistrist;

• sõiduki kasutusotstarbe muutumine (kasutusotstarvete loetelu leiate punktis 1.10);

• rikked sõiduki lukustussüsteemis või turvaseadmetes;

• sõiduki võtmetest (sh ka elektroonilistest) koopiate tegemine;

• sõiduki vargusvastaste seadmete asendamine;

• muutused sõiduki ehituses.

Peame ülalloetletud juhtumeid suurenenud riskiga juhtumiteks.

Palume meid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitada sellest, kui kindlustuslepingu kehtivuse

perioodil võib kindlustuspoliisil määratletud kindlustusrisk suureneda. Vt lisaks suurenenud riskiga juhtumite

kohta peatükki 8.

Xxxxxx Xxxx tähelepanu asjaolule, et kindlustusperioodi jooksul on Teie xxxxx teavitada meid kõigist

toimunud kindlustusjuhtumitest hiljemalt viie (5) tööpäeva jooksul pärast sündmuse toimumist.

Meiega saab ühendust xxxxx järgmistel viisidel:

• kui soovite rohkem teada saada sõidukikindlustusest või kindlustuslepingu sõlmimisest, palume saata e-kiri aadressile xxxx@xxx.xx,helistada numbril x000 000 0000 või külastada meie veebilehte xxx.xxx.xx;

• kui soovite teavitada meid kindlustusjuhtumist,

palume saata e-kiri aadressile xxxxxx@xxx.xx, helistada numbril x000 000 0000 või külastada meie

veebilehte xxx.xxx.xx.

1. MÕISTED

Et teha kindlustustingimused Teile arusaadavamaks, määratleme kindlustustingimustes kasutatavad mõisted.

1.1. Teie või Kindlustusvõtja – isik, kes on sõlminud kindlustusandjaga kindlustuslepingu.

1.2. Meie või Kindlustusandja – UAB DK PZU Lietuva Eesti filiaal.

1.3. Kindlustatud ese – Eesti riiklikus liiklusregistris registreeritud sõiduk ‒ sh maismaasõiduk (mootorratas, sõiduauto, kaubik, veduk, veoauto, xxxx) või maismaasõiduki haagis ‒ tootjatehase komplektsuses (sh sõiduki tootjatehase komplektis sisalduvad valuveljed). Kindlustatud xxxxx xxxxx kuuluvad (xxxx lisakindlustusmakseta) ka sõidukisse paigaldatud turvaistmed

ja -hällid, sõiduki külge kinnitatud katuseboks, katuseraam, jalgrattahoidja ning täiendavad kaitse- ja astmerauad, juhul kui nende kuulumine sõiduki juurde on kindlustuspoliisile märgitud või muul moel dokumentaalselt tõendatud.

1.3.1. Kindlustatud esemeks ei ole:

1. sõiduki komplekti mittekuuluvad esemed,

näiteks navigatsiooniseadmed, mobiiltelefonid, arvutid, lugerid, fotoaparaadid jms elektroonilised seadmed;

2. heli- või infokandjad ning nendes sisalduv info;

3. autospordivõistlusteks või võidusõiduks mõeldud sõiduki varustus ja konstruktsioonid;

4. õigusaktide- või ohutusnõuetevastaselt paigaldatud sõiduki osad või seadmed;

5. sõiduki külge kinnitamata või paigaldamata osad,

näiteks sõiduki varuosad, audiosüsteem, katuseboks, teine komplekt rehve jms.

1.4. Sõiduautode ja kaubikute eririskiga osad:

1. sõiduki tootjatehase komplektis mittesisalduvad

valuveljed;

2. sõiduki tootjatehase komplektis mittesisalduvad audio-, TV-, video-, takso-, multimeedia- ja meelelahutusseadmed;

3. sõiduki tootjatehase komplektis mittesisalduvad keredetailid ja lisaseadmed;

4. eritehnika ja -varustus, mida kindlustusvõtja kasutab oma majandus- või kutsetegevuses ning mis on mõeldud erifunktsioonide täitmiseks,

näiteks meditsiinitehnika, tuletõrjeseadmed, politseisõiduki seadmed külmutusseadmed, vints;

5. sõidukile kantud maalingud ja kleebised.

1.4.2. Eririskiga osade kindlustussumma on vaikimisi 1500 eurot ja märgitakse kindlustuspoliisile.

1.4.3. Kui eririskiga osade kindlustussumma on üle 1500 eurot, siis peavad kindlustuskaitse kehtimiseks olema täidetud alljärgnevad tingimused:

1. kindlustuspoliisile on märgitud eririskiga osade loetelu ja kindlustussumma suurus. Kindlustussummaks märgitakse kõigi eririskiga osade maksumus kokku.

Näide: kui sõidukil on taksoseadmeid kokku 2000 euro väärtuses, siis tuleb eririskiga osad (näiteks makseterminal, raadiosaatja, taksomeeter jne) kindlustuspoliisil loetleda ja eririskiga osade kindlustussummaks tuleb märkida 2000 eurot;

2. kindlustusvõtja on tasunud täiendava kindlustusmakse.

1.5. Kindlustussumma – sõiduki või selle osa turuväärtus ehk sõiduki või selle osa keskmine müügihind (turuhind) Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist.

1.5.1. Mootorratta, veduki, veoauto, haagise xx xxxxx maksimaalne kindlustussumma on märgitud kindlustuspoliisile.

1.5.2. Eririskiga osade kindlustussumma märgitakse kindlustuspoliisile kõigi eririskiga osade kohta kokku.

1.6. Kindlustusjuhtum – kindlustuslepingus kokkulepitud ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma kindlustuslepingust tuleneva kohustuse.

UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaal, Xxxxxxx xxx 000 X-xxxxxx, Xxxxxxx, 00000, Tel. x000 00 00000, faks +372 62. 77017, e-post: xxxx@xxx.xx,

1.7. Kindlustushüvitis – kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju suurus, millest on lahutatud omavastutus, tasumata kindlustusmaksed ja võimalik hüvitise vähendus.

1.8. Hüvitamise viisid – rahalise hüvitise maksmine või kahjustatud sõiduki või selle osa remondikulude hüvitamine.

1.9. Uusväärtus – sõiduki ostuhind (vt punkt 4.1.2).

1.10. Kasutusotstarve – sõiduki kindlustuspoliisile märgitud otstarve. Üldjuhul on sõiduk tavakasutuses. Sõiduk ei ole tavakasutuses, kui:

1.10.1. mootorratast kasutatakse lühirendisõidukina (rendilepingu kehtivus on alla 6 kuu) või õppesõidukina;

1.10.2. sõiduautot või kaubikut kasutatakse taksona (marsruuttaksona), lühirendisõidukina (rendilepingu kehtivus on alla 6 kuu), operatiivsõidukina, õppesõidukina või kullerteenuse sõidukina;

1.10.3. vedukit kasutatakse ohtliku veose vedamiseks, metsatööstuse sõidukina või sõidukite vedamiseks;

1.10.4. veoautot kasutatakse külmikuna, operatiivsõidukina, ohtliku veose vedamiseks või metsatööstuses;

1.10.5. haagist kasutatakse külmikuna, ohtliku veose vedamiseks, metsatööstuses, sõidukite vedamiseks või matkahaagisena;

1.10.6. bussi kasutatakse marsruuttaksona, linnaliini, kaugsõiduliini või turismibussina.

1.11. Omavastutus – kindlustuspoliisil summa või protsendina määratud osa kahjust, mis jääb kindlustusvõtja kanda xx xxxx kindlustusandja ei hüvita.

2. KINDLUSTUSPOLIIS

2.1. Kindlustuspoliis – dokument, mis tõendab kindlustuslepingu sõlmimist, viitab kindlustuslepingu osaks olevatele kindlustustingimustele ja sisaldab kõiki kindlustuslepinguga seotud eritingimusi ja -kokkuleppeid. Kindlustuspoliisilt leiate järgmise info:

1. Xxxx xx meie põhiandmed;

2. kindlustatud sõiduki põhiandmed;

3. kindlustusriskide loetelu;

4. piirkond, kus sõiduki kindlustuskaitse kehtib;

5. omavastutus;

6. kindlustussummad;

7. kindlustusmakse suurus ja maksetingimused;

8. muud kindlustustingimused.

Käesolev dokument sisaldab kindlustustingimuste laiemat kirjeldust. Kui kindlustustingimuste kirjelduses on rohkem tingimusi kui kindlustuspoliisil (nt rohkem kindlustusriske), kehtib kindlustuskaitse xxxx kindlustuspoliisil nimetatud tingimuste osas.

3. PIIRKOND, KUS SÕIDUKI KINDLUSTUSKAITSE KEHTIB (KINDLUSTUSTERRITOORIUM)

3.1. Kindlustusleping kehtib poliisil nimetatud geograafilistes piirkondades. Need võivad olla järgnevad:

1. Eesti, Xxxx xx Leedu;

2. Euroopa (v.a Venemaa, Ukraina ja Valgevene): Albaania, Austria, Andorra, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Island, Kreeka, Küpros, Liechtenstein, Leedu, Luksemburg, Läti, Makedoonia, Malta, Moldaavia, Monaco, Montenegro, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, San Marino, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Šveits, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari, Vatikan);

3. Euroopa, Venemaa Euroopa osa (Uuralist lääne xxxxx jääva osa), Ukraina ja Valgevene.

4. KINDLUSTUSVARIANDID

Sõidukit kindlustades võite valida kolme kindlustusvariandi vahel.

4.1. Superkasko kindlustuskaitset kohaldatakse järgnevalt.

1. õnnetusjuhtum (sh liiklusõnnetus, sõiduki osade kahjustumine);

2. loodusõnnetus;

3. tulekahju;

4. kolmanda isiku tekitatud kahju;

5. xxxxxx xx rööv;

6. autoabi (kehtib tavakasutuses mootorratta, sõiduauto ja kaubiku kindlustamisel).

4.1.1.

Kindlustus- riskid

4.1.2. Uusväärtus	Tavakasutuses sõidukite puhul hüvitatakse kindlustusjuhtumi tagajärjel hävinud, varastatud või röövitud sõiduki ostuhind (hind, millega kindlustatud sõiduk soetati), kui sõiduk vastab kindlustusjuhtumi toimumise hetkel kõikidele alljärgnevatele tingimustele: 1. sõiduk on ostetud uuena; 2. sõiduki esmasest registreerimisest on möödas vähem kui 1 aasta; 3. sõiduki läbisõit ei ületa 40 000 km; 4. sõiduk on olnud ainult ühe isiku omanduses (liisingusõiduki korral on sõidukil olnud ainult üks liisinguvõtja); 5. sõiduki remondikulud ületavad 50% sõiduki ostuhinnast.
4.1.3. Klaasikahju	1. Klaasikahjuks loetakse olukorda, kus ainult sõiduki esi- ja/või salongiklaas (sh klaasile paigaldatud xxxx) on kahjustunud või hävinud otseselt klaasi tabanud löögi tõttu. Kui kahjustunud klaasi on võimalik parandada, siis on kahjuhüvitise suuruseks klaasi parandamise mõistlik kulu. 2. Klaasi parandamine. Kindlustusandja hüvitab klaasi parandamise kulud, kui täidetud on kõik järgnevad tingimused: 1. kahjustuse läbimõõt on väiksem kui 23 mm (1-eurose mündi läbimõõt); 2. kahjustus asub klaasi servast kaugemal kui 6 cm; 3. kahjustus ei asu xxxx xxxxxx; 4. klaasi on võimalik parandada xxxx klaasi tehnilist funktsionaalsust muutmata. 3. Klaasi vahetamine. Kindlustusandja hüvitab klaasi vahetamise kulu, kui klaasi kahjustus xx xxxxx punktis 2 nimetatud klaasi parandamise tingimustele. 4. Klaasikahju alusel ei hüvitata sõiduki tuledele, peeglitele, katuseluugile, klaaskatusele vm klaasist osale tekkinud kahju. 5. Klaasikahju alusel ei hüvitata klaasi kahjustumisest tekkinud kahju, mis on seotud klaasi tavapärase kulumisega (näiteks klaasipuhastajate töövälja kulumine või klaasi jääst või lumest puhastamise tagajärjel tekkinud kahju). 6. Klaasikahjul on eraldi valitav omavastutus.
4.1.4. Pukseerimi- skulud	Kindlustusjuhtumi toimumise korral hüvitatakse mõistlik ja põhjendatud sõiduki xxxxx tõstmise kulu, sõiduki lähimasse või kindlustusandja määratud remondikohta toimetamise kulu või sõiduki hoiukohta toimetamise kulu.

4.2. Osakasko ‒ hõlmab punktis 4.1.1.1 – 4.1.1.4 ja 4.1.1.6 toodud superkasko kindlustusriske (välja arvatud varguse ja röövi kindlustusriskid) ning punktides 4.1.2–4.1.4 kirjeldatud kindlustusjuhtumeid.

4.3. Säästukasko ‒ hõlmab punktis 4.1.1.1 toodud õnnetusjuhtumi kindlustusriski (sh liiklusõnnetus, sõiduki osade kahjustumine) ja punktis 4.1.3 kirjeldatud klaasikahju riski sõiduki põhiomavastutusega.

4.3.1. Säästukasko korral on kindlustuspoliisil fikseeritud hüvitislimiit. Hüvitislimiit on maksimaalne hüvitis kindlustusperioodi kohta.

4.3.2. Säästukasko korral on punktis 1.4 nimetatud eririskiga osad kindlustatud kuni kindlustuspoliisil fikseeritud hüvitislimiidini (vt punkt 4.3.1).

5. MILLISTE RISKIDE VASTU KINDLUSTUS KEHTIB (KINDLUSTUSRISKID)

Allpool on xxxxx xxxxx kohta, milliste riskide vastu on Teil võimalik oma sõidukit kindlustada.

5.1. Kindlustusriskid, mille vastu sõiduk on kindlustatud, märgitakse kindlustuspoliisile.

5.2. Autoabikindlustus kehtib tavakasutuses mootorratastele, sõiduautodele ja kaubikutele.

5.3. ÕNNETUSJUHTUM

5.3.1. Õnnetusjuhtum (sh liiklusõnnetus) on ootamatu ja äkiline sõidukiväline kontaktne sündmus, mille tagajärjel sõiduk hävib või kahjustub mõne sõidukivälise kontaktse sündmuse tagajärjel.

5.3.2. Õnnetusjuhtumiks ei loeta sõiduki või selle osa kahjustumist või hävimist vee sattumise tagajärjel mootori toitesüsteemi, kui sõidukit kasutati veega kaetud xxxx või maa-alal. Välistust ei kohaldata, kui kahju on tekkinud seoses sõiduki teelt väljasõiduga.

5.3.3. Õnnetusjuhtumiks ei loeta sellist sõiduki või selle osa kahjustumist või hävimist, mis on põhjuslikus seoses loodusõnnetuse, tulekahju, kolmanda isiku tekitatud kahju, varguse või röövimisega.

5.4. LOODUSÕNNETUS

5.4.1. Loodusõnnetus on tormi, üleujutuse, pikselöögi, maavärina, maalihke või rahe tagajärjel sõiduki või selle osa kahjustumisest või hävimisest tekkinud kahju.

5.4.2. Loodusõnnetuseks loetakse ka sõiduki kahjustumisest või hävimisest tekkinud kahju, mis on tingitud üleujutusest, pinnasevee või põhjavee tõusust või kanalisatsiooni või sadeveesüsteemide mittetoimimisest (nt sõiduki uppumine keldrigaraažis).

5.4.3. Loodusõnnetuseks ei loeta sõiduki või selle osa kahjustumisest või hävimisest tekkinud kahju, mis on põhjuslikus seoses varguse või rööviga.

5.5. TULEKAHJU

5.5.1. Tulekahju on süttimise, plahvatuse või põlengu tagajärjel sõiduki või selle osa kahjustumisest või hävimisest tekkinud kahju.

5.5.2. Tulekahjuks loetakse ka kustutamise tagajärjel sõiduki või selle osa kahjustumisest tekkinud kahju.

5.5.3. Tulekahjuks ei loeta sõiduki ühe osa süttimisest tekkinud kahju (nt lühise tagajärjel läbipõlenud sõiduki süütepool).

5.5.4. Tulekahjuks ei loeta sõiduki või selle osa kahjustumisest või hävimisest tekkinud kahju, mis on põhjuslikus seoses varguse või rööviga.

5.6. KOLMANDA ISIKU TEKITATUD KAHJU

5.6.1. Kolmanda isiku tekitatud kahju on sõiduki või selle osa kolmanda isiku põhjustatud kahjustamisest või hävitamisest tekkinud kahju.

5.6.2. Kolmanda isiku tekitatud kahjuks ei loeta sõiduki või selle osa kahjustumisest või hävimisest tekkinud kahju, mis on põhjuslikus seoses punktis 5.3 kirjeldatud õnnetusjuhtumiga.

5.6.3. Kolmanda isiku tekitatud kahjuks ei loeta sõiduki või selle osa kahjustumisest või hävimisest tekkinud kahju, mis on

põhjuslikus seoses punktis 5.7 kirjeldatud varguse või rööviga.

5.7. XXXXXX XX RÖÖV

5.7.1. Xxxxxx xx rööv on sõiduki ootamatu ja ettenägematu valduse kaotus varguse (sh ärandamise) või röövimise tõttu, samuti kindlustusobjekti ootamatu ja ettenägematu kahjustumine või hävimine varguse, röövimise või nende tegude katsete käigus.

5.7.2. Xxxxxx on sõiduki ebaseaduslik äravõtmine kolmanda isiku poolt, sõltumata sellest, kas äravõtmise eesmärk oli ainult kasutamine või omandamine.

5.7.3. Röövimine on sõiduki ebaseaduslik äravõtmine kolmanda isiku poolt vägivalla kasutamise või vägivallaga ähvardamise xxxx.

5.7.4. Kui sõiduk on kindlustatud varguse ja röövimise riski vastu, loetakse kindlustusjuhtumiks ka võtmete, lukkude ja pultide varguse või röövimise tõttu vahetamine või ümberkodeerimine.

6. MILLE VASTU ME EI KINDLUSTA (VÄLISTUSED)

Tuletame Teile meelde, et mõningatel juhtudel ei maksta Teile kindlustushüvitist. Selleks et tagada kindlustuse vastavus Teie ootustele, nimetame juhtumid, mida ei loeta kindlustusjuhtumiteks ning mille korral kindlustushüvitist ei maksta.

6.1. Hüvitamisele ei kuulu sõiduki või selle osa kahjustumine või hävimine, mis on tekkinud:

1. sellise juhtumi tagajärjel, mis ei ole käesolevate tingimuste mõistes või eritingimuste järgselt kindlustusjuhtum;

2. kulumise tagajärjel;

3. sõiduki või selle osa puuduliku korrashoiu või seadmete konstruktsiooni-, valmistus- või materjalivea tagajärjel;

4. tehnilise rikke tagajärjel. Tehniline xxxx on igasugune sõiduki või sõiduki osa kahjustumine või hävimine, mis ei ole põhjustatud käesolevates kindlustustingimustes kirjeldatud kindlustusjuhtumitest (õnnetusjuhtumist, loodusõnnetusest, tulekahjust või kolmanda isiku tekitatud kahjust);

5. vee mootorisse sattumise tagajärjel, v.a punktides 5.3.1 ja

5.3.2 kirjeldatud kindlustusjuhtumite korral;

6. vale või ebakvaliteetse kütuse, õli, jahutusvedeliku või muu vedeliku sõidukis kasutamise tagajärjel;

7. õli, jahutusvedeliku või muu vedeliku ebapiisava koguse või tsirkulatsiooni tagajärjel;

8. sõidukis või haagises olnud eseme, veose või koorma mõju tagajärjel, kui see ei ole otseselt tingitud kontaktsest liiklusõnnetusest;

9. veose või xxxxxx xxxxx- või mahalaadimise tagajärjel,

v.a juhul, kui kindlustuspoliisile on märgitud xxxxxx kindlustuskaitse;

10. autospordivõistluse või võistluseks harjutamise tagajärjel (sh amatöörsport või mitteametlikud võistlused);

11. külmumise, jäätumise, kuumenemise, korrodeerumise, niiskuse, lõhna või hallituse tagajärjel;

12. koduloomade sõiduki salongis viibimise tagajärjel;

13. sõiduki ebakvaliteetsete hooldus- või remonttööde tagajärjel, v.a juhul, kui sõiduki on remonti suunanud kindlustusandja;

14. aku laadimise või käivitusabi tagajärjel.

6.2. Ei hüvitata kahju, mis kuulub hüvitamisele kohustusliku liikluskindlustuse või välisriigi sõiduki kohustusliku vastutuskindlustuse alusel. Antud välistust ei rakendata, kui kindlustusvõtja esitab kindlustusandjale tõendi, et kindlustusvõtja ei saa kohustusliku liikluskindlustuse või

välisriigi sõiduki kohustusliku vastutuskindlustuse alusel hüvitist või ei ole hüvitist saanud ühe kuu jooksul alates liiklusõnnetuse toimumisest. Kindlustusvõtja tõend peab sisaldama teise osapoole liikluskindlustuse või välisriigi sõiduki kohustusliku vastutuskindlustuse kindlustusandja kontaktandmeid.

6.3. Varguse või röövi kindlustusjuhtumiks ei loeta muud varavastast tegu (nt omastamine, kelmus, väljapressimine), mis xx xxxxx käesolevates kindlustustingimustes kirjeldatud varguse või röövimise tunnustele. Omastamise, kelmuse ja väljapressimise mõistete tõlgendamisel lähtutakse karistusseadustikust.

6.4. Kindlustusandja ei ole kohustatud hüvitama Päästeameti või muu avalik-õigusliku institutsiooni kulusid.

6.5. Lisaks eeltoodule ei kuulu hüvitamisele:

1. sõiduki väärtuse vähenemine ;

2. kindlustusvõtja saamata jäänud tulu;

3. sõiduki remontimise ajal teostatud muutmise või parendamise kulu;

4. kindlustusandja poolt hüvitatud varasemad kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud remondikulud, kuigi sõidukit või selle osa ei ole remonditud;

5. kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamisega seotud kulud (nõuandja- ja eksperdikulud).

7. OMAVASTUTUS

7.1. Omavastutuse liigid on:

1. põhiomavastutus, s.o omavastutus õnnetusjuhtumi, loodusõnnetuse, tulekahju või kolmanda isiku tekitatud kahju korral;

2. klaasikahju omavastutus;

3. omavastutus varguse ja röövimise korral.

7.2. Omavastutuse suurus märgitakse kindlustuspoliisile.

7.3. Kui kindlustuspoliisil ei ole märgitud teisiti, määratakse põhiomavastutus kindlaks fikseeritud rahasummana ning omavastutus varguse ja röövimise korral protsendina kindlustusobjekti turuväärtusest vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist.

7.4. Sõiduki või selle osade varguse või röövimise korral on omavastutuse suurus võrdne kindlustuspoliisil märgitud varguse omavastutuse protsendiga kindlustushüvitisest, kuid mitte väiksem kui põhiomavastutus.

7.5. Kui kindlustusvõtja ei esita varastatud sõiduki kindlustushüvitise taotlemisel kindlustusandjale kõiki sõiduki võtmeid, on kindlustusandjal õigus rakendada kolmekordset varguse ja röövimise omavastutust.

7.6. Autoabi kindlustusjuhtumi korral omavastutust ei rakendata.

7.7. Eraldiseisvate tegude või sündmuste tagajärjel tekkinud kahjud loetakse eraldi kindlustusjuhtumiteks ning omavastutust rakendatakse iga kindlustusjuhtumi suhtes.

7.8. Kui sõidukit kasutatakse otstarbel, mis on kirjeldatud käesolevate kindlustustingimuste punktides 1.10.1‒1.10.6 ja kindlustuspoliisil puudub sellekohane xxxxx, rakendatakse kindlustusjuhtumi korral kolmekordset kindlustuspoliisile märgitud omavastutust.

8. KINDLUSTUSRISKI MÕJUTAVAD OLULISED ASJAOLUD JA NENDEST TEATAMINE

8.1. Kindlustusrisk on oht, millega seoses sõiduk kindlustatakse.

8.2. Kindlustusriski suurenemisena käsitletakse kindlustusjuhtumi tõenäosuse suurenemist.

8.3. Kindlustusriski realiseerumise tõenäosust mõjutava tegevuse liigid on sätestatud käesolevate tingimuste ohutusnõuetes, mida kindlustusvõtja on kohustatud järgima.

8.4. Kindlustusvõtja ei või pärast lepingu sõlmimist xxxx kindlustusandja nõusolekuta suurendada kindlustusriski ega lubada seda suurendada isikutel, xxxxx eest ta vastutab.

8.5. Kindlustusriski suurenemisest tuleb kindlustusandjale viivitamatult teatada, välja arvatud juhul, kui kindlustusriski suurenemise on põhjustanud üldteada asjaolu.

8.6. Kindlustusriski mõjutavateks olulisteks asjaoludeks loetakse eelkõige sõiduki võõrandamist, sõiduki liiklusregistrist kustutamist, sõiduki kasutusotstarbe (vaata punkt 1.10,

nt tavakasutusest taksoks) muutmist, lukusüsteemide rikkeid, dublikaatvõtmete (ka elektrooniliste) valmistamist,

vargusevastaste seadmete vahetamist ja sõiduki komplektsuse muutmist.

8.7. Kindlustusriski suurendamist xx xxxxx tagajärgi on käsitletud üldtingimuste punktis 13.

9. OHUTUSNÕUDED

9.1. Kindlustusvõtja on kohustatud täitma käesolevates tingimustes sätestatud ohutusnõudeid, järgima liiklusseadust ning sõiduki kasutusjuhendit.

9.2. Sõidukis viibijatel peab sõidu ajal olema kinnitatud turvavöö.

9.3. Sõidukit ei tohi juhtida joobeseisundis.

9.4. Liiklusõnnetuse järel ei tohi sõiduki juht tarvitada alkoholi ega muid narkootilist ega psühhotroopset joovet tekitavaid ainet, kuni politsei on sündmuskohal välja selgitanud

liiklusõnnetuse asjaolud. Nimetatud kohustus kehtib juhul, kui sündmuskohale on kutsutud politsei või liiklusseaduse alusel on politsei sündmuskohale kutsumine kohustuslik.

9.5. Sõiduki xxxxx peab xxxxx xxxxxxx kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

9.6. Sõiduki juht peab veenduma, et tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida.

9.7. Sõiduki tehniline seisukord peab vastama õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele.

9.8. Sõiduki rehvide seisukord peab vastama õigusaktidega kehtestatud nõuetele ning suverehve ei tohi kasutada ajal, mil talverehvide kasutamine on õigusaktide alusel kohustuslik.

9.9. Sõidukiga ei tohi liigelda kaldaalal, soisel alal, vees ega maastikul (liiklusseaduse mõistes).

9.10. Sõidukiga ei tohi liigelda jääl, v.a vastava ametkonna poolt üldiseks kasutamiseks avatud taliteel või jääteel.

9.11. Sõidukist lahkudes peab sõiduki lukustama, aknad, uksed, katuseluugi ja muud sõiduki avad sulgema ning sõiduki turvaseadmed sisse lülitatama.

9.12. Teisaldatavad seadmeosad (nt audio-videoseadmete esipaneel, juhtpult, turvakaart) tuleb sõidukist lahkudes xxxxx xxxxx.

9.13. Sõiduki võtmeid tuleb xxxxx piisava hoolsusega, nii et kõrvalised isikud ei saaks xxxx xxx valdusesse. Võtmeteks loetakse sõiduki luku- ja süütevõtmeid, kaarte xx xxxxx, sh vargusvastaste süsteemide elektroonilisi võtmeid xx xxxxx.

9.14. Sõiduki võtmeid ei tohi vabatahtlikult loovutada võõrastele või joobes isikutele.

9.15. Sõiduautole ja kaubikule peavad varguse ja xxxxx xxxxx vähendamiseks olema paigaldatud töökorras turvaseadmed. Turvaseadmeteks on alarmseade ja immobilaiser.

9.15.1. Alarmseade on elektrooniline seade, mille ülesandeks on anda helisignaali ja optilisi märguandeid, kui volitamata isik avab kas sõiduki ukse või luugi või häirib alarmi andureid (salongiandur, kallutusandur, põrutusandur jm).

9.15.2. Immobilaiser on elektrooniline sõiduki käivitamist takistav seade, mis aktiveerub automaatselt, xxxx tahtest sõltumata pärast mootori väljalülimist või xxxxxx xxxx lahkumist sõidukist.

9.16. Täiendava lisaturvaseadme nõude korral tehakse xxxxxx xxxxx kindlustuspoliisile.

9.17. Vedukile, veoautole ja bussile peab varguse ja xxxxx xxxxx vähendamiseks olema paigaldatud vähemalt üks turvaseade.

9.18. Mootorrattale peab varguse ja xxxxx xxxxx vähendamiseks olema paigaldatud vähemalt üks alltoodud turvaseadmetest:

9.18.1. immobilaiser, millel on käivitusblokeeringu funktsioon ning mis rakendub xxxx tahtest sõltumata või

9.18.2. signalisatsioon, millel on käivitusblokeeringu funktsioon ning mille käivitusblokeering rakendub xxxx tahtest sõltumata.

9.19. Kui sõiduki võtmete arv ei ole komplektne, tuleb immobilaiser ja alarmseade ümber kodeerida ning esitada kindlustusandjale sellekohane tõend.

9.20. Kui sõidukil esineb lukusüsteemide või turvaseadmete rikkeid, tuleb need esimesel võimalusel parandada.

9.21. Haagist, mis ei ole sõidukiga ühendatud, peab hoidma aiaga piiratud territooriumil , millel on lukustatud värav või valve.

9.22. Punktides 9.15‒9.21 kirjeldatud nõuded on kohustuslikud ainult superkasko kindlustusvariandi korral.

10. KINDLUSTUSVÕTJA KOHUSTUSED

10.1. Kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikuks loetakse soodustatud isik, auto seaduslik valdaja ning isik, kellele auto seaduslik valdaja on auto juhtimise vabatahtlikult üle andnud, samuti eeltoodud isikute ning kindlustusvõtja perekonnaliikmed. Kindlustusvõtja vastutab nende isikute käitumise eest kindlustuslepingust tulenevate kohustuste täitmisel nagu enda käitumise eest.

10.2. Kindlustusvõtja on kohustatud:

10.2.1. selgitama kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi isikule, xxxxx valdusesse või kasutusse auto antakse;

10.2.2. võimaldama kindlustusandja esindajal tutvuda auto seisundi ja dokumentidega;

10.3. Kahjujuhtumi toimumise korral on kindlustusvõtja kohustatud:

10.3.1. liiklusõnnetuse korral selle vastavalt kehtivatele õigusaktidele vormistama ja sellest teatama;

10.3.2. varguse, röövimise, kolmanda isiku tekitatud kahju ja muude õigusvastaste sündmuste korral teatama sündmusest viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis politseile;

10.3.3. tulekahju korral teatama viivitamatult päästeametile;

10.3.4. kui sõidukit on kahjustanud sellele kukkunud või laiali paiskunud esemed või ained, kutsuma sündmuskohalt lahkumata xxxxxx politsei;

10.3.5. teatama kindlustusjuhtumist kindlustusandjale esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul pärast kindlustusjuhtumist teadasaamist. Kui kindlustusjuhtumi toimumise täpset aega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse selleks aeg, millal kindlustusvõtja oleks pidanud kindlustusjuhtumist teada saama;

10.3.6. esitama kindlustusandjale võimaliku kindlustusjuhtumi asjaolusid põhjalikult kirjeldava kirjaliku kahjuavalduse hiljemalt kolme kuu jooksul alates kahjust teatamisest;

10.3.7. varguse või röövi korral esitama koos kahjuavaldusega sõiduki registreerimistunnistuse ning kõik sõiduki võtmed ja puldid.

10.4. Pärast kahjujuhtumit võib sõidukit kasutada ainult juhul, kui sõiduki juht on sõidukit kontrollinud ja veendunud, et sõiduk on tehnonõuetele vastavas seisundis. Eelkõige peab juht kontrollima, kas sõiduki õli, kütus või jahutusvedelik ei leki, kas rool ja pidurid töötavad ning kas rehvid on terved.

10.5. Sõiduki juht ei tohi lahkuda õigusakte rikkudes pärast õnnetusjuhtumit sündmuskohalt.

10.6. Kindlustusvõtjal on kohustus tõendada kindlustusjuhtumi toimumist ja kahju suurust ning esitada kindlustusandjale kindlustuslepinguga kaasnevate kohustuste täitmise kindlakstegemiseks vajalikku teavet. Kui olemasoleva teabe alusel pole võimalik kahjujuhtumi asjaolusid kindlaks teha, võib kindlustusandja kuni vajaliku teabe saamiseni kahjukäsitluse peatada, teatades sellest kindlustusvõtjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

10.7. Kindlustusvõtja peab kahjustunud sõiduki enne sõiduki remontimist (sh demonteerimine) või võõrandamist kindlustusandja poolt volitatud isikule ette näitama.

10.8. Kahjustunud sõiduk tuleb esimesel võimalusel toimetada turvalisse hoiupaika.

10.9. Kui sõidukile on paigaldatud mehaaniline sõidumeerik, tuleb kindlustusandja nõudel viivitamatult esitada sõidumeeriku salvestusleht, mis oli sõidumeerikus kahjujuhtumi hetkel ja mis sisaldab andmeid kahjujuhtumi ning sellele eelnenud perioodi kohta.

10.10. Kui sõidukile on paigaldatud digitaalne sõidumeerik, peab kindlustusvõtja võimaldama kindlustusandjal tutvuda kahjujuhtumi toimumise xxxx xx sellele eelnenud perioodil salvestatud andmetega.

11. OHUTUSNÕUETE JA KINDLUSTUSVÕTJA KOHUSTUSTE RIKKUMISE TAGAJÄRJED

11.1. Kui kindlustusvõtja põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult, vabaneb kindlustusandja kohustuse täitmisest täielikult.

11.2. Kui kindlustusvõtja rikkus kohustust, mille eesmärgiks on kindlustusriski realiseerumise võimalikkuse vähendamine, ning kohustuse rikkumisel oli mõju kindlustusjuhtumi toimumisele ja sellest tulenevale kindlustusandja kohustusele, siis on kindlustusandjal õigus vähendada kindlustushüvitist või keelduda kindlustushüvitise maksmisest.

11.3. Kui kindlustusvõtja rikub tahtlikult või raskest hooletusest kohustust, mida ta pidi täitma pärast kindlustusjuhtumi toimumist, ning rikkumisel on mõju

kindlustusjuhtumi asjaolude ja kindlustusandja kohustuse täitmise kindlakstegemisele, vabaneb kindlustusandja täitmiskohustusest osaliselt või täielikult.

11.4. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest lähtuvalt ei hüvita kindlustusandja kahju, kui sõidukijuht oli liiklusõnnetuse toimumise ajal joobes või juhtimisõiguseta.

12. KINDLUSTUSANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED

12.1. Kindlustusandja on kohustatud:

12.1.1. enne kindlustuslepingu sõlmimist tutvustama kindlustusvõtjale kindlustuslepingu dokumente;

12.1.2. alustama viivitamatult kindlustusjuhtumi käsitlemist, arvates kindlustusvõtjalt kirjaliku avalduse saamisest, ja tegema kindlaks hüvitatava kahju suuruse;

12.1.3. vaatama vigastatud sõiduki üle viie (5) tööpäeva jooksul, arvates kindlustusvõtjalt avalduse saamisest;

12.1.4. tegema kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsuse viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kümne (10) tööpäeva jooksul, arvates kõigi nõutavate dokumentide saamisest ja kahju suuruse ning tekkimise asjaolude kindlakstegemisest;

12.1.5. sõiduki või selle osade varguse ja röövimise korral tegema kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsuse (1) ühe kuu jooksul, arvates kõigi nõutavate dokumentide saamisest ja kahju suuruse ning tekkimise asjaolude kindlakstegemisest.

12.2. Kahjujuhtumiga seoses algatatud kriminaalasja korral on kindlustusandjal õigus otsuse vastuvõtmist edasi lükata kuni süüdlasele süüdistuse esitamiseni või kriminaalasja lõpetamise või peatamise otsuse kättesaamiseni.

Kindlustusperioodi jooksul on kindlustusandjal õigus sõidukit üle vaadata ja suurenenud kindlustusriski korral nõuda kindlustusvõtjalt täiendavate turvameetmete rakendamist ning suuremat kindlustusmakset. Täiendavate turvameetmete nõuded edastatakse kindlustusvõtjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui kindlustusvõtja ei nõustu täiendavate turvameetmetega, siis on kindlustusandjal õigus kindlustusleping üles öelda võlaõigusseaduses ettenähtud xxxxxx xx tähtaegadel.

13. HÜVITAMISE REEGLID

13.1. KAHJU SUURUSE ARVUTAMINE SÕIDUKI VÕI SELLE OSA KAHJUSTUMISEL

13.1.1. Kui sõiduki taastamisremont on majanduslikult ja tehniliselt põhjendatud, hüvitatakse sõiduki taastamiskulud tegelikult toimunud taastamise kulude alusel.

13.1.2. Kui sõiduk on taastanud ja kindlustusvõtja ei esita remondidokumente, siis hüvitab kindlustusandja kalkulatsiooni alusel sõiduki taastamise kahju suuruse, mida on vähendatud ettevõttele kohaldatavate maksude võrra.

13.1.3. Sõiduki taastamisel on kindlustusandjal õigus nõuda sõiduki vanusele ja tehnilisele seisundile vastava kulumisastmega detailide kasutamist.

13.1.4. Kui kindlustusjuhtumi hetkel kehtis sõiduki üldgarantii, lähtutakse kindlustushüvitise suuruse määramisel sõiduki uue osa maksumusest.

13.1.5. Kindlustusvõtjal on õigus valida kahjustunud sõiduki või selle osa remontimiseks remondiettevõte. Ettevõtte xxxxx xx kahju suurus tuleb kindlustusandjaga kooskõlastada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

13.1.6. Kui kindlustusandja nõustub kindlustusvõtja valitud remondiettevõtte ja kahju suurusega, väljastab kindlustusandja sõiduki või selle osa xxxxxxx teostamiseks kindlustusvõtjale või remondiettevõttele garantiikirja remondikulude hüvitamise kohta.

13.1.7. Kui kahjustatud sõiduki või selle osa remont toimub kindlustusvõtja valitud, kuid kindlustusandjaga kooskõlastamata remondiettevõttes, ei vastuta kindlustusandja teostatavate remonttööde kvaliteedi eest.

13.1.8. Kui kindlustusandja ei nõustu kindlustusvõtja valitud remondiettevõttega, on kindlustusandjal õigus nimetada ettevõte, kus teostatakse sõiduki remont. Kindlustusandja väljastab remonttööde teostamiseks kindlustusvõtjale või remondiettevõttele garantiikirja remondikulude hüvitamise kohta.

13.1.9. Kui kindlustusvõtja ei nõustu remonttööde teostamisega kindlustusandja valitud remondiettevõttes, teostatakse rahaline hüvitamine või pooled sõlmivad kahju suuruse osas kompromisslepingu. Kahju maksimaalseks suuruseks on kindlustusandja pakutud remondikulude summa, mida on vähendatud remondiettevõtetele kohaldatavate maksude võrra. Kompromisslepingu sõlmimisel hüvitatakse kahju vastavalt poolte kokkuleppele.

13.1.10. Käibemaksukohustuslasest isikule, kellel on õigus sõiduki remondikuludega seonduv käibemaks terves ulatuses oma maksukohustusest maha arvata, hüvitatakse remondikulud xxxx käibemaksuta, v.a juhul kui käibemaksuga hüvitamine on eraldi kokku lepitud ja poliisile on tehtud sellekohane xxxxx.

13.1.11. Kui kindlustusandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis seda nõuab, on kindlustusvõtja kohustatud sõiduki xxxxxxx käigus välja vahetatud kahjustunud või hävinud osad kindlustusandjale üle andma. Juhul, kui kindlustusvõtja rikub nimetatud kohustust, võib kindlustusandja kahjuhüvitist kahjustunud või hävinud detailide maksumuse osas vähendada.

13.1.12. Kindlustusvõtjal on kohustus sõiduk vastu xxxxx kohas, kus sõiduk remontimiseks üle anti.

13.1.13. Sõiduki vastuvõtmisega viivitamisest tulenevad lisakulud kannab kindlustusvõtja.

13.2. KAHJU SUURUSE ARVUTAMINE SÕIDUKI VÕI SELLE OSA HÄVIMISE, VARGUSE VÕI RÖÖVIMISE KORRAL

13.2.1. Kindlustushüvitist sõiduki hävimise, varguse või röövimise korral arvestatakse lähtuvalt sõiduki turuhinnast Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist. Sõiduk loetakse hävinuks, xxx xxxxx taastamine ei ole tehniliselt või majanduslikult põhjendatud.

13.2.2. Hävinud või kadunud eririskiga osade maksimaalseks kahju suuruseks on osa turuväärtus, kuid mitte rohkem kui kindlustuspoliisile märgitud eririskiga osade kindlustussumma.

13.2.3. Uusväärtuse korral on hävinud, varastatud või röövitud sõiduki kahju suuruseks sõiduki ostuhind.

13.2.4. Liisinguväärtuse kindlustuse korral on hävinud, varastatud või röövitud sõiduki maksimaalseks kahju suuruseks sõiduki liisingulepingujärgne väärtus, kui sõiduki liisinguväärtus on kahjujuhtumi hetkel turuväärtusest kõrgem. Liisinguväärtuse kindlustuse maksimaalseks kahju suuruseks on koos käibemaksuga 30 000 eurot.

13.2.5. Kui hävinud sõiduki kahju hüvitamisel ei anta sõiduki valdust ja omandiõigust kindlustusandjale üle, vähendatakse kindlustushüvitist sõiduki kindlustusjuhtumijärgse väärtuse võrra.

13.2.6. Sõiduki kindlustusjuhtumijärgse väärtuse hüvitamiseks on kindlustusvõtja kohustatud sõiduki valduse ja omandiõiguse kindlustusandjale üle andma Eesti Vabariigi territooriumil.

13.2.7. Sõiduki hävimisel on kindlustusandjal õigus kindlustushüvitisest maha arvestada jooksva kindlustusperioodi lõpuni tasumata kindlustusmaksed, sõltumata sellest, kas kindlustusmakse tasumise tähtpäev on saabunud ning kellele kindlustushüvitis makstakse.

13.3. HÜVITAMISE VIISID JA KINDLUSTUSHÜVITIS

13.3.1. Hüvitamise viisid on rahalise hüvitise maksmine või kahjustatud sõiduki või selle osa remondikulude hüvitamine.

13.3.2. Kindlustushüvitise suuruse moodustab kahju suurus, millest on lahutatud omavastutus, tasumata kindlustusmaksed ja võimalik hüvitise vähendus.

13.3.3. Kui sõiduki kindlustussumma on kindlustuspoliisil rahaliselt fikseeritud, siis rakendatakse ala- ja ülekindlustuse sätteid (punktid 13.3.4 ja 13.3.5).

13.3.4. Ülekindlustuse korral (s.o juhul, kui kindlustussumma on suurem kui sõiduki turuväärtus) lähtub kindlustusandja kindlustushüvitise arvutamisel tegelikust kahju suurusest ega ole seotud kindlustuspoliisile märgitud kindlustussummaga.

13.3.5. Alakindlustuse korral (s.o juhul, kui kindlustussumma on väiksem kui sõiduki turuväärtus) on kindlustusandjal õigus vähendada kahju suurust vastavalt kindlustussumma ja sõiduki turuväärtuse suhtele.

13.3.6. Kui kindlustussumma on sõiduki turuväärtusest väiksem ja erinevus on suurem kui 10%, on kindlustusandjal õigus rakendada alakindlustuse sätteid (punkt 13.1.5).

13.3.7. Kindlustusperioodil sõiduki või selle osa remontimiseks väljamakstud kindlustushüvitis ei vähenda kindlustussummat.

14. MILLISTE LISARISKIDE OSAS KINDLUSTUS KEHTIB (TÄIENDAVATE KINDLUSTUSRISKIDE ERIKLAUSLID)

Kui Teile ei piisa standardtingimustest, on võimalik valida lisariskid. Kui sõiduk on kindlustatud täiendavate kindlustusriskide vastu, märgitakse need kindlustuspoliisile kui eritingimused.

SÕIDUKIKINDLUSTUSE TINGIMUSTE NR T749 ERITINGIMUSED

14.1. AUTOABI (ERITINGIMUS NR 749/3)

See tingimus kehtib ainult juhul kui see on märgitud Teie kindlustuspoliisile.

14.1.1. Autoabiteenus kehtib tavakasutuses olevale mootorrattale, sõiduautole ja kaubikule.

14.1.2. Autoabiteenuse telefoninumber on x000 000 0000.

14.1.3. Autoabiteenus on kindlustusvõtjale tasuta juhul, kui teenus tellitakse autoabiteenuse telefoninumbril.

14.1.4. Eestis osutatakse autoabiteenust Mandri-Eestis, Muhu-, Saare- ja Hiiumaal.

14.1.5. Autoabi osutab ööpäev läbi esmast abi, kui kindlustuspoliisile märgitud kindlustusterritooriumi xxxx on juhtunud ootamatu, sõidu jätkamist takistav sündmus:

1. sõiduk ei käivitu,

2. võtmed on kadunud,

3. kütus on otsas,

4. lambipirn on läbi põlenud,

5. toimunud on tehniline xxxx või avarii,

6. sõiduk on teelt välja sõitnud ja seetõttu pinnasesse või lumme kinni jäänud,

7. rehv on purunenud või on probleeme signalisatsiooniga.

14.1.6. Kui sõitu takistab sõiduki xxxx või sõiduki tehniline seisukord xx xxxxx seadusjärgsetele liiklemiseks vajalikele nõuetele, siis viiakse soovi korral sõiduki juht ja kaasreisijad Mandri- Eesti piires soovitud sihtpunkti.

14.1.7. Kui sõiduki xxxxx pole xxxx võimalik kõrvaldada, siis pukseeritakse sõiduk lähimasse aktsepteeritud töökotta sama riigi piires.

14.1.8. Autoabi puksiiriteenust kuni lähima remonditöökojani saab kasutada ka kindlustusjuhtumi tagajärjel.

14.1.9. Autoabiteenust ei osutata või selle eest tuleb eraldi tasuda, kui teenuse vajaduse tekkimine oli kindlustusvõtja jaoks oodatav (näiteks kui klient tellib korduvalt autoabiteenuse sõiduki käivitamiseks, kuigi tal on soovitatud vana aku välja vahetada).

14.1.10. Autoabiteenus ei sisalda kütuse, sõiduki tarvikute, varuosade või asendusvõtmete maksumuse hüvitamist.

14.1.11. Autoabiteenuse kindlustussumma koos käibemaksuga on 600 eurot kahjujuhtumi kohta.

14.2. SÕIDUKIS VIIBIJA ÕNNETUSJUHTUMIKINDLUSTUS (ERITINGIMUS NR 749/4)

See tingimus kehtib ainult juhul kui see on märgitud Teie kindlustuspoliisile.

14.2.1. Sõidukis viibija õnnetusjuhtumikindlustuse saab valida tavakasutuses sõiduautode ja kaubikute kindlustamisel.

14.2.2. Kindlustusjuhtumiks on sõidukis viibinud isiku (kindlustatud isik) püsiv töövõimekaotus või surm, mis on otseselt tingitud kindlustusjuhtumi tagajärjel saadud kehavigastusest.

14.2.3. Sõidukis viibija õnnetusjuhtumikindlustuse kindlustussumma isiku ja sõiduki kohta märgitakse kindlustuspoliisile.

14.2.4. Püsiv töövõimekaotus on püsiv funktsioonihäire. Hüvitise saamise õigus tekib, kui funktsioonihäire on kestnud vähemalt 1 aasta.

14.2.5. Kindlustusandja lähtub sõidukis viibijate õnnetusjuhtumikindlustuse hüvitise maksmisel õigusaktides sätestatud korras tuvastatud töövõimekaotuse protsendist.

14.2.6. Hüvitist makstakse, kui määratud töövõimekaotuse protsent on 30 või enam.

14.2.7. Hüvitise suurus arvestatakse protsendina sõidukis viibija õnnetusjuhtumikindlustuse kindlustussummast vastavalt töövõimekaotuse protsendile.

14.2.8. Kui kindlustatud isik sureb kindlustusjuhtumis saadud kehavigastuse tagajärjel, makstakse välja kogu sõidukis viibija õnnetusjuhtumikindlustuse kindlustussumma.

14.2.9. Püsiva töövõimekaotuse hüvitis makstakse kindlustatud isikule. Surmajuhtumihüvitis makstakse kindlustatud isiku pärijatele.

14.2.10. Sõidukis viibija õnnetusjuhtumikindlustuse kaitse kehtib ka juhul, kui liiklusõnnetuse põhjustaja oli teine osapool ning kindlustusvõtja sõidukile tekkinud kahju hüvitab teise osapoole kindlustusandja.

14.2.11. Sõidukis viibija õnnetusjuhtumikindlustuse hüvitise taotlemiseks surmajuhtumi korral tuleb kindlustusandjale esitada:

1. kirjalik hüvitisetaotlus;

2. surmatunnistus;

3. arsti tõend xxxxx põhjuse kohta (arstlik surmateatis);

4. pärimistunnistus.

14.2.12. Sõidukis viibija õnnetusjuhtumikindlustuse hüvitise taotlemiseks püsiva töövõimekaotuse korral tuleb kindlustusandjale esitada:

1. kirjalik hüvitisetaotlus;

2. sotsiaalkindlustusameti otsus püsiva töövõimetuse tuvastamise xx xxxxx ulatuse kohta.

14.3. ASENDUSAUTOKINDLUSTUS (ERITINGIMUS NR 749/5)

See tingimus kehtib ainult juhul kui see on märgitud Teie kindlustuspoliisile.

14.3.1. Asendusautokindlustuse saab valida tavakasutuses sõiduautode ja kaubikute kindlustamisel.

14.3.2. Hüvitame asendusauto rendikulud, kui käesolevate tingimuste punktides 4.1 ja 4.2 (v.a autoabi juhtum) toodud kindlustusjuhtumi tagajärjel on:

1. sõiduk liikumisvõimetu,

2. sõidukiga liiklemist keelavad õigusaktid või

3. sõiduk on varastatud või röövitud.

14.3.3. Asendusauto rendikulud hüvitatakse maksimaalselt kuni 14 ööpäeva eest.

14.3.4. Sõiduki hävimise, varguse või röövi korral hüvitatakse asendusauto rendikulud 14 ööpäeva ulatuses.

14.3.5. Asendusautot ei võimaldata

1. kui sõiduk on liikumisvõimeline ning sõidukiga liiklemist ei xxxxx õigusaktid,

2. kui sõiduki saab remonti anda kohe pärast kindlustusjuhtumit ning remondiaeg on lühem kui 12 tundi.

14.3.6. Kindlustusandja ei hüvita asendusauto rendikulusid, mis on tekkinud asendusauto kasutamisest pärast sõiduki remonttööde lõppemist.

14.3.7. Maksimaalne hüvitis ühe asendusauto rendipäeva eest on koos käibemaksuga 50 eurot.

14.3.8. Asendusauto antakse, võttes arvesse kindlustusatud sõiduki klassi, kuid see ei saa olla suurem kui keskklassi (C) auto.

14.3.9. Kindlustusandja ei taga, et asendusauto on samas sõidukiklassis ja varustusastmes, nagu on kindlustatud sõiduk.

14.3.10. Asendusauto kütuse ja muude kulude eest tasub kindlustusvõtja. Asendusauto võtab vastu ja tagastab kindlustusvõtja oma vahenditega xx xxxx vastutusel. Asendusauto tagastamise korral mõnes teises riigis rakendatavat lisatasu ei hüvitata.

14.3.11. Kindlustusvõtja on kohustatud sõlmima asendusauto kasutamise lepingu kindlustusandja poolt nimetatud asendusauto väljastajaga ja järgima selle lepingu tingimusi.

14.4. LIISINGUVÄÄRTUSE KINDLUSTUS (ERITINGIMUS NR 749/6)

See tingimus kehtib ainult juhul kui see on märgitud Teie kindlustuspoliisile.

14.4.1. Liisinguväärtuse kindlustuse saab valida tavakasutuses sõiduautode ja kaubikute kindlustamisel.

14.4.2. Liisinguväärtuse kindlustuse korral hüvitab kindlustusandja sõiduki liisingulepingujärgse väärtuse, kui sõiduk kindlustusjuhtumi tagajärjel hävib, varastatakse või röövitakse.

14.4.3. Liisinguväärtuse kindlustus kehtib järgnevatel tingimustel:

1. sõiduki vanus on 1 kuni 7 aastat alates sõiduki esmasest registreerimisest;

2. sõiduki omanik on liisinguandja;

3. remondikulud ületavad 50% sõiduki turuväärtusest.

14.4.4. Kui sõiduki liisinguväärtus on kahjujuhtumi hetkel turuväärtusest suurem, hüvitatakse

kindlustusjuhtumijärgne liisinguväärtus koos käibemaksuga kuni 30 000 euro ulatuses.

14.4.5. Kui sõiduki liisinguväärtus on kindlustusjuhtumi toimumise hetkel väiksem sõiduki turuväärtusest, hüvitatakse turuväärtus.

14.4.6. Liisinguväärtuse kindlustuse ostmisega annab kindlustusvõtja nõusoleku kahjujuhtumi korral oma liisinguandjal avaldada kindlustusandjale sõiduki liisingulepinguga seotud andmeid.

14.4.7. Liisinguväärtuse all mõistetakse ainult liisingulepingule vastavat sõiduki väärtust vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumise xxxxx, see ei sisalda mingeid muid võimalikke rahalisi kohustusi liisinguandja ees (nt liisingumaksete võlgnevust, intressi, leppetrahvi, lepinguga seotud kulusid ja tasusid).

14.4.8. Liisinguandjana aktsepteerib kindlustusandja järgmisi Eesti Vabariigis tegutsevaid liisinguettevõtteid: AS Citadele banka Eesti filiaal, Danske Bank A/S Eesti Filiaal, DNB Pank AS, Krediidipanga Liisingu AS, LHV Pank AS, Nordea Finance Estonia AS, Pohjola Finance Estonia AS, SEB Liising AS, Swedbank Liising AS, SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal.

14.4.9. Liisinguväärtuse kindlustus kehtib ka juhtumitele, kui liiklusõnnetuse põhjustaja oli teine osapool ning

kindlustusvõtja sõidukile tekkinud kahju hüvitab teise osapoole kindlustusandja. Sellisel juhul hüvitatakse kohustusliku liikluskindlustuse alusel hüvitatava sõiduki väärtuse ja sõiduki liisinguväärtuse xxxx.